Hr Keit Kasemets
Riigisekretär Meie 28.09.2026 nr 1-4/77
Riigikantselei
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanek määruse "Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise kord ning teiste osalistega koostöö korraldus“ eelnõule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi EPKK) esitab arvamuse Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise kord ning teiste osalistega koostöö korraldus“ eelnõule (edaspidi määruse eelnõu). EPKK esindab põllumajandus-, toidutööstuse, maa- ja metsamajanduse ettevõtjaid ning koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 7000 liikme.
EPKK teeb ettepaneku täiendada määruse eelnõu § 2 lõikes 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni koosseisu regionaal- ja põllumajandusministriga.
Peame regionaal- ja põllumajandusministri kuulumist julgeolekukomisjoni vajalikuks, arvestades põllumajanduse ja toidutootmise otsest seost riigi julgeoleku, kriisikindluse ja elanikkonna varustuskindlusega. Riigikogu poolt 2026. aastal heaks kiidetud „Eesti julgeolekupoliitika alused“ käsitleb majandusjulgeolekut ja elutähtsate teenuste toimepidevust Eesti julgeoleku lahutamatu osana. Dokumendis on eraldi rõhutatud vajadust tagada toidu ja muude esmatarbekaupade pikaajaline varustuskindlus kriisi ja sõja korral, sealhulgas tootmise toimepidevuse kaudu.
Toidu varustuskindlust ei ole võimalik käsitleda lahus kodumaise põllumajanduse ja toidutootmise toimepidevusest. Seejuures ei piirdu põllumajanduse roll kriisi- ja julgeolekuolukorras üksnes toidu tootmisega. Põllumajandusettevõtted paiknevad üle Eesti ning ettevõtjad ja nende töötajad tunnevad kohalikke olusid. Seetõttu võivad nad olla olulised kohapealsed „silmad ja kõrvad“, kes märkavad tavapärasest erinevaid olukordi või muutusi ning kelle kaudu on võimalik saada kiiresti teavet maapiirkondades toimuva kohta.
Samuti on metsandus-, põllumajandus- ja toidutootmisettevõtete kasutuses märkimisväärne hulk tehnikat, taristut ja muid ressursse, mida saab kriisi- või julgeolekuolukorras rakendada ühiskonna toimepidevuse toetamiseks. Ettevõtete kasutuses on raske- ja eritehnika, suure kandevõimega veokid ning puistematerjalide ja vedelike veoks sobivad transpordivahendid. Põllumajandus- ja metsandussektoris on ühtlasi olemas oskused ja tehnika kaeve- ja pinnasetöödeks, teede ja ligipääsude rajamiseks ning muudeks suuremahulisteks töödeks.
Oluline on ka ettevõtete valduses olev üle Eesti hajutatud taristu. Paljudel põllumajandus- ja toidutootmisettevõtetel on oma puurkaevud ja veesüsteemid, biogaasi- ja muud energiatootmisüksused, päikesepaneelid, tuulikud, energiasalvestid ning muu taristu, mis võib kriisiolukorras toetada nii ettevõtte enda kui ka kohaliku piirkonna toimepidevust. „Eesti julgeolekupoliitika alused“ rõhutab seejuures varude ja võimekuste geograafilise hajutatuse ning tsentraliseerimise vältimise tähtsust.
Riigi julgeoleku planeerimisel on oluline omada terviklikku ülevaadet sektori olemasolevatest teadmistest, oskustest, tehnikast, taristust ja muudest võimekustest ning võimalustest neid kriisi- ja sõjaolukorras rakendada. Sellise teadmise koondamisel ning sektori ja riigi vahelise koostöö korraldamisel on keskne roll Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil.
Seda arvestades tekkis määruse eelnõuga tutvudes küsimus, miks ei ole julgeolekukomisjoni liikmete hulka arvatud regionaal- ja põllumajandusministrit. Seda enam, et eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt on minister esindatud julgeolekukomisjoni juurde kuuluvas küberjulgeoleku nõukogus. Kui ministeeriumi vastutusvaldkonda peetakse põhjendatult oluliseks küberjulgeoleku küsimustes, on keeruline näha põhjust, miks ei peaks sama valdkond olema esindatud julgeolekuküsimuste laiemal strateegilisel käsitlemisel.
Lisaks toidu varustuskindlusele tuleb arvestada regionaalset mõõdet. Eesti julgeolek ja kriisikindlus ei saa tugineda üksnes kesksele riigitasandi vaatele. Kriiside mõju, olemasolevad ressursid, taristu ja inimeste võimekus erinevad piirkonniti ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusala ühendab riigi tasandi regionaalse arengu, kohaliku tasandi ja maapiirkondade toimepidevuse küsimustega.
„Eesti julgeolekupoliitika alused“ lähtub laia riigikaitse põhimõttest, mille kohaselt on Eesti julgeoleku tagamisel oma roll riigil, kohalikel omavalitsustel, elutähtsaid teenuseid osutavatel ettevõtetel, kogukondadel ja inimestel. Selleks, et sektori teadmisi, oskusi, tehnikat, taristut ja muid võimekusi saaks riigi julgeoleku tagamisel vajaduse korral kasutada, peab vastav teadmine jõudma ka julgeolekupoliitika strateegilise otsustamise tasandile.
Eeltoodust tulenevalt leiame, et olukorras, kus riigi julgeolekupoliitika alusdokument käsitleb toidu varustuskindlust, tootmise toimepidevust, elutähtsaid teenuseid, majandusjulgeolekut ja regionaalselt hajutatud võimekusi riigi julgeoleku osana, on põhjendatud regionaal- ja põllumajandusministri kuulumine Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni alalisse koosseisu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium