EELNÕU

KORRALDUS

Statistikaameti 2027.−2031. aastal tehtavate statistikatööde loetelu

Riikliku statistika seaduse § 17 lõike 6 alusel:

1. Kinnitada Statistikaameti 2027.–2031. aastal tehtavate statistikatööde loetelu (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2025. a korraldus nr 236 „Statistikaameti 2026.–2030. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“. 3. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa: Statistikaameti 2027.–2031. aastal tehtavate statistikatööde loetelu

1

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2027.–2031. aastal tehtavate

statistikatööde loetelu“

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2027.–2031. aastal tehtavate statistikatööde

loetelu“ sätestab, milliseid statistikatöid Statistikaamet teeb aastatel 2027–2031. Statistikatööd on

esitatud statistikavaldkondadena. Detailne informatsioon Euroopa Liidu (EL) õigusaktide kohta on

kättesaadav Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis.

Riikliku statistika programmi peamine eesmärk on näidata, kuidas statistika peegeldab ühiskonna

olukorda ja selles toimuvaid muutusi, pakkudes usaldusväärset teavet rahvastiku, sotsiaalvaldkonna,

majanduse ja keskkonna arengu kohta. Programmi lähtekohaks on erinevate poliitikavaldkondade

vajadus kvaliteetse ja ajakohase teabe järele, mis toetab tõenduspõhist poliitikakujundamist ja

elluviimist. Selleks, et oleks võimalik toota statistikat, mis on vajalik nii Euroopa Liidu kui ka riiklike

eesmärkide seireks ja hindamiseks, peab poliitikavaldkonna eest vastutav ministeerium koostöös

Rahandusministeeriumiga tagama, et Statistikaamet oleks näitajate aluseks olevate metoodikate

väljatöötamiseks ja statistika tootmiseks vajalike tehnoloogiliste arenduste tegemiseks õigel ajal

kaasatud ning andmete kvaliteetseks ja jätkusuutlikuks tootmiseks on piisavad ressursid olemas.

Statistikaameti programmi eelarve on 2027. a aastal ligi 14,5 mln eurot, järgnevatel aastatel aga

keskmiselt 6 protsenti sellest madalam (13,64 mln eurot). 2027. aasta väiksem eelarve võrreldes 2026.

aastaga ning ka järgmiste aastate vähenemine on tingitud peamiselt avaliku sektori eelarvekärbetest

ning andmepõhise aruandluse ajutise rahastuse vähenemisest 2027. aastal ja lõppemisest 2028. aastal.

Programmi kogumaksumus järgmisel viieaastasel programmiperioodil on ligi 69 mln eurot.

Statistikaamet on koondanud statistikaprogrammi statistikatööd 18 valdkonda. Seoses valitsussektori

kärbetega on toimunud muutuseid ka avaldatavate väljundnäitajate koosseisus. Amet peab

optimeerima nii ressursimahukat ja halduskoormust tekitavat andmekogumist kui hindama koos

poliitikakujundajatega nende näitajate vajalikkust, mille avaldamine ei ole Euroopa Liidu statistika-

määrustest tulenevalt kohustuslik. Selliseid näitajaid saab Statistikaamet edaspidi avaldada vajadusel

tellimustööna. Statistikaamet räägib statistikaprogramme koostades ministeeriumide ja teiste

valitsusasutustega läbi statistika ajakohastamise ja Euroopa õigusaktide alusel mittekohustuslike

näitajate vähendamise või asendamise vajalikega.

Oluline on märkida, et Statistikaamet vähendab jätkuvalt andmeesitajate halduskoormuse

vähendamise nimel küsimustike mahtu ja hulka (näiteks andmepõhise aruandluse projekti käigus, mis

võimaldab andmeid esitada otse ettevõtete majandustarkvara kaudu ja väliskaubanduse küsimustike

asendamise kaudu teiste riikide ekspordiandmetega), mis ei too tingimata kaasa väljundnäitajate

vähenemist, kuid võimaldab piirata ettevõtete aruandluskoormust. See tegevus on pidev, kuivõrd EL

määruste alusel uuendatakse statistilisi uuringuid pidevalt, kuid olulisem mõju ettevõtjate

halduskoormusele avaldub sarnaselt 2026. aastale ka 2027. aastal. Et saavutada andmete ühekordset

esitamist riigile ehk teisisõnu andmekogude koostalitlusvõimet ja ühele asutusele esitatavate andmete

jagamist teiste asutustega, on vaja keskseid otsuseid ja õiguslikku lahendust.

Eelnõu koostajad on Statistikaameti peadirektori asetäitja andmeteenuste alal Reelika Leetmaa

([email protected]), partnerlussuhete juht Jaana Tael ([email protected], tel 522 8629) ja

finantsjuht Ave Sepik ([email protected], tel 5343 5101), Rahandusministeeriumis on eelnõu ette

valmistanud riigihalduse osakonna nõunik Liis Lepik ([email protected], tel 5370 0586).

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Statistikatööde loetelu kinnitamise aluseks on riikliku statistika seadus (RStS). RStS §-de 4 ja 17 järgi

kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastal järgmiseks viieks aastaks Statistikaameti tehtavate rahvastiku-

, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisestest strateegilistest

arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest.

RStS § 16 lg 2 järgi on Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatavas loetelus statistikatöö kohta

järgmised andmed: nimetus, õiguslik alus, väljundnäitajad, sagedus, periood või moment, eeldatav

maksumus ja teave kavandatavate metoodikamuudatuste kohta.

Statistikatööd liigitatakse õigusakti lisas põhistatistika valdkondadeks. Need on statistikatööd, mida

tehakse igal aastal ja samas mahus (regulaarne statistika), kindla sagedusega (tsükliline statistika)

ning statistikatööd, mida tehakse ainult üks kord või mille tegemise sagedus ei ole teada

(ebaregulaarne statistika).

Põhistatistika omakorda jaguneb keskkonna, majanduse, rahvastiku, sotsiaalelu ja eri valdkondade

statistikaks. Põhistatistika väljundnäitajate põhiosa avaldatakse statistika andmebaasis ka järgmistel

aastatel aegridadena sama struktuuriga. Ebaregulaarsete ja mõnel juhul ka tsükliliste statistikatööde

kohta ei ole võimalik teavet esitada, sest näitajate väljatöötamine on osa ettevalmistustööst ning nende

koosseis ei ole enne andmete analüüsi teada. Väljundnäitajad seisuga 30.09.2026 on esitatud eelnõu

seletuskirja lisas, viimane seis on alati kättesaadav Statistikaameti andmebaasis.

Lisaks statistikatööde loetelus esitatud riiklikule statistikale (programmilistele statistikatöödele) teeb

Statistikaamet programmivälise riikliku statistikana ka tellimustöid. Statistikatööde loetelus ega

seletuskirjas tellimustööna tehtavaid statistikatöid ei kajastata. Tellimustööd tehakse vastavalt RStS

§-le 20 ja sõlmitud lepingutele.

Statistikaameti muid tegevusvaldkondi nagu riikliku andmehalduse koordineerimise ning

andmejagamisega seotud tegevusi ega nende kulusid statistikaprogramm ei sisalda, kuna neid

tegevusi rahastatakse programmiväliselt (tellimustöödena ning andmehaldust kuni 2026. a lõpuni

riigiüleste kesksete teenuste rahastusmeetmest SF 2021-2027 abil). Sel põhjusel ei ole programmi

maksumus võrdne ameti eelarvega. Statistiliste registritega seonduvad kulud arvestab Statistikaamet

põhistatistikatööde koosseisu, kuna need registrid on vajalikud riikliku statistika tegemiseks.

Riikliku statistika programmi hinnanguline maksumus näitab programmi elluviimiseks kavandatud

ressurssi. Ressurss jaguneb Statistikaameti, Rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse (RMIT)

ja Riigi IT Keskuse (RIT) vahel ning programmi maksumus hõlmab kõigi kolme asutuse panust

programmi täitmisse. RIT ja RMIT vastutavad osa riikliku statistika tegemiseks kasutatavate

süsteemide ja tarkvarade ajakohasena hoidmise ja toimivuse eest. Statistikaameti, RMITi ja RITi

eelarved lepitakse kokku riigieelarve menetluse käigus.

Hinnanguline maksumus arvutatakse programmi koostamise ajal teada oleva info põhjal ning seda

pärast programmi kinnitamist ei korrigeerita. Programmi koostamise järel võivad programmi

elluviimiseks kavandatud ressursid muutuda, näiteks täiendava rahastuse eraldamise, eelarvekärbete,

vahendite eelarveaastate vahelise ümberpaigutamise või muude eelarveliste korrigeerimiste tõttu.

Lisaks võivad tegelikud kulud erineda hinnangulisest maksumusest tegevuste ajakava muutumise,

tööde tegeliku mahu, täitmata ametikohtade või muude programmi elluviimisel ilmnenud asjaolude

tõttu. Seetõttu erinevad programmi maksumuses kajastatud summad üldjuhul hiljem kujunenud

tegelikest kuludest.

Maksumuse muudatustest 2027. aastal võrreldes 2026. aasta loeteluga annab infot tabel 1.

3

Tabel 1. Statistikatööde arv ja eeldatav maksumus

Statistikatöö liik

2027 2026

Maksumus,

tuhat eurot

Arv Maksumus,

tuhat eurot

Arv

Keskkond 1 016 1 953 1

Majandus 9 814 11 9 151 11

Rahvastik 465 1 430 1

Sotsiaalelu 4 191 4 3 863 4

Eri valdkondade

statistika

89 1 82 1

Kokku 15 575 18 14 479 18

2027. aasta programmi maksumus on võrreldes 2026. aastaga väiksem seoses lühiajalise lisarahastuse

lõppemisega. Teisalt mõjutavad programmi maksumust ka Statistikaameti eelarvekärped.

Programmis sisaldub kuni 2027. aasta lõpuni andmepõhise aruandluse ajutine rahastus, misjärel

väheneb alates 2028. aastast ka programmi maksumus.

Lisaks programmi hinnangulisele maksumusele esitatakse seletuskirjas ka programmi tegelik

maksumus 2025. aasta kohta (vt tabel 2). Kuna 2025. aasta on lõppenud ja tegelikud kulud on teada,

on võimalik võrrelda programmi koostamise ajal hinnatud maksumust programmi elluviimisel

tegelikult kasutatud ressurssidega.

Tabel 2. 2025. aastal statistikaprogrammi planeeritud ja tegelik maksumus

2025

programm 2025 tegelik erinevus

STAT kulud riigieelarvest 10 774 913 11 299 240 524 327

RMIT IT arvestuslikud tööjõukulud ja

majanduskulud 3 540 000 2 159 270 -1 380 730

RIT IT arvestuslikud kulud 770 000 667 592 -102 408

Statistika programmi hinnanguline

maksumus 15 084 913 14 126 102 -958 811

2025. aasta programmi hinnanguline maksumus oli 15,1 mln eurot, tegelik maksumus kujunes 14,1

mln euroks. Seega oli programmi tegelik maksumus ligikaudu 959 tuhat eurot väiksem kui

programmi koostamisel hinnatud maksumus.

Suurim erinevus tekkis RMITi komponendis. Erinevus tuleneb sellest, et programmi koostamisel

hinnati RMITi kulusid programmi koostamise ajal teada olnud andmete põhjal, kuid hilisemad

eelarvelised muudatused ja tegelikud kulud kujunesid esialgsest hinnangust erinevaks. Selle

tulemusena kujunesid RMITi tegelikud kulud hinnangulisest maksumusest väiksemaks.

Statistikaameti tegelik panus programmi täitmisse oli hinnangulisest maksumusest suurem ning RITi

tegelikud kulud kujunesid hinnangulisest maksumusest mõnevõrra väiksemaks.

Statistikatöid tehakse Eesti ühiskonna iseloomustamiseks, kuid enamus neist on nõutud ka Euroopa

Liidu ülese võrdluse jaoks. Seega on metoodika rahvusvaheliseks ühtlustamiseks enamiku tööde

aluseks Euroopa Liidu õigusaktid. Mõnesid statistikatöid, näiteks Euroopa Liidus ühtlustamata

4

valdkondades (kultuur) või Eesti strateegiliste eesmärkide seire eesmärgil, teeb Statistikaamet ka vaid

siseriikliku tellimuse alusel.

Piirkondlik statistika on jagatud põhistatistika valdkondade vahel, kuna sisuliselt tehakse seda

valdkondlike metoodikate alusel.

2.1. Põhistatistika

2027. aastal on programmilised tööd sarnaselt eelneva paari aastaga koondatud 18 valdkonda, mis

muuhulgas toetab Statistikaametis teenusepõhise juhtimise rakendamist. Allpool on keskendutud

lähiaastate peamistele valdkondlikele muudatustele ja arendustele ning kirjeldatud tsüklilisi

statistikatöid, millel on potentsiaalne oluline mõju statistika programmile ja Statistikaameti eelarvele

alates 2027. aastast.

2.1.1. Keskkond Keskkonnastatistikas on varasemad statistikatööd koondunud üheks statistikatööks eeldatava

maksumusega 953 eurot 2027. a ja keskmiselt 898 tuhat eurot järgmistel aastatel.

Aastani 2027 tehakse keskkonnastatistika valdkonnas jätkuvalt metoodikamuudatusi. Nimelt

muudetakse Euroopa Liidus kohustuslikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 691/2011

alusel tehtavad uued statistikatööd ökosüsteemide, metsanduse ning keskkonna siirete ja

subsiidiumide arvepidamiste koostamiseks.

2.1.2. Majandus Majandusvaldkonnas tehakse kokku 11 statistikatööd eeldatava maksumusega ligi 9,2 mln eurot

2027. aastal ja keskmiselt 8,6 mln järgmistel aastatel.

Rahvamajanduse arvepidamine

Aastatel 2030-2031 läheb Euroopa Statistikasüsteem üle uuele rahvamajanduse arvepidamise

süsteemile, mille rakendamiseks alustab Statistikaamet alates 2027. aastast metoodilist ja

tehnoloogilist arendustegevust.

Transpordistatistika 2025.-2027. aastal viib Statistikaamet Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika perioodi 2021–2027

meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ rahastusel koostöös Transpordiameti,

Justiits- ja Digiministeeriumi, Andmekaitse Inspektsiooni ja Riigikantseleiga ellu innovatsiooni-

projekti sektoritevahelise turvalise andmete ristkasutamise edendamiseks. Selle raames on plaanis

piloteerida mobiilpositsioneerimise andmete abil teostatava liikuvusstatistika tootmist, mille eesmärk

on toetada kaasava ja tasakaalustatud liikuvuskorralduse kujundamist. Mobiilpositsioneerimise

andmed võimaldavad analüüsida erinevate elanikkonnagruppide liikuvust ja paiksust ning tuua

paremini nähtavale liikuvust mõjutavad regulaarsed või hooajalised trendid.

Põllumajandusstatistika Alates 2027. aastast lõpetab Statistikaamet kuulise ja aastase piima kokkuostu ja hinna andmete

kogumise ja avaldamise. Nende andmete kogumine ja avaldamine liigub Maaelu

Teadmuskeskusesse, et vähendada piima kokkuostuga seotud andmete kogumise killustatust asutuste

vahel.

Alates 2027. aastast avaldatakse teravilja ja õliseemne ressursi ja kasutamise andmeid tulenevalt EL

määrusest (EL) 2023/1538 saagiaasta kohta. Ülejäänud põllumajandussaaduste ressursi ja kasutamise

arvestuste metoodika muudatusvajadused on koostöös regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga

analüüsimisel, mh on plaanis vähendada tarbimise alajaotisi.

5

2027. aastal lisatakse statistikaprogrammi iga-aastase statistikana mõned uued taimekaitsevahendite

kasutamist puudutavad näitajad.

2027. aastal avaldab amet tsüklilise statistikana 2026. aastal läbi viidud põllumajanduse

struktuuriuuringu andmeid. Põllumajanduse struktuuriuuringuid korraldatakse iga kolme-nelja aasta

järel valikuuringutena ja igal kümnendal aastal põllumajandusloendusena. Neid andmeid kasutatakse

Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas, põllumajanduskeskkonna näitajatega seotud

analüüsides ning ka maaelu teadmuskeskuse põllumajanduse kestlikkuse andmebaasi (FSDN)

uuringu alusandmetena. Tulenevalt EL määrusest (EL) 2018/1091 hõlmab 2026. aasta uuring lisaks

põllumajanduse põhinäitajatele ka tööjõu ja muu tulutoova tegevuse, loomapidamishoonete ja

sõnnikukäitluse ning maaelu arengu mooduleid.

Hinnastatistika

Statistikaamet tegeleb alates 2025. aastast tarbijahinnastatistika metoodilise uuendamisega. Alates

2025. aastast analüüsitakse viise, kuidas tarbijahindade statistikas senisest paremini arvesse võtta

piiriüleste internetiostude ja tervishoiuteenuste ja -toodete hindu ja maksumuudatusi.

Analüüsitulemused selguvad hiljemalt 31. augustiks 2026 ning muudatusi on võimalik teha 2027.

aasta hinnastatistikas.

Ettevõtlusstatistika Ettevõtete majandusnäitajate aastastatistikas avaldatakse seoses tegevusalade klassifikaatori

EMTAK2025 versiooni kasutuselevõtuga ettevõtete majandusnäitajate 2025. vaatlusaasta andmed

mõlema, nii EMTAK2008 kui EMTAK2025 versioonide järgi. Lõpetatakse EMTAK2008 versiooni

järgi aasta andmete avaldamine alates 2026. vaatlusaasta andmetest (vastavalt 2027. aasta detsembris

ja 2028 jaanuaris-veebruaris). 2027. aastal avaldatakse 2026. vaatlusaasta aastastatistika ainult

EMTAK2025 versiooni järgi.

Majandusüksuste statistikas lõpetatakse 15 andmetabeli avaldamist kahel põhjusel:

1) lõpetame EMTAK2008 versiooni järgi aegrea avaldamist alates 2027. aastast. 2026. aastal

(vaatlusaasta 2025) avaldame tabelid EMTAK2025 järgi. 2026. aastal seega avaldame andmed

mõlema EMTAK versiooni järgi;

2) ettevõtlusteenuse tellimusel muutsime töötajate arvu gruppe, lisades ühe täiendava grupi (250–

749), et viia tabelid kooskõlla ettevõtlusstatistika tabelitega. 2026. aastal avaldasime andmed mõlema

jaotuse järgi. Alates 2027. aastast avaldame andmed ainult ühe, täiendatud jaotuse järgi.

2027. aasta väljundnäitajate hulgas on esmakordselt toodud ka ettevõtlus- ja tarbijabaromeetrite

statistika.

Statistikaamet jätkab sarnaselt eelmistele aastatele ühe kõige suurema ettevõtete halduskoormusega

ettevõtte kompleksse majandusaasta aruande küsimustiku (EKOMAR) üle viimist andmepõhisele

aruandlusele (andmete edastamine otse ettevõtete majandustarkvara kaudu), mis võimaldab

järgmistel aastatel ettevõtete halduskoormust märkimisväärselt vähendada.

Tööstusstatistika EMTAK muudatusest tingituna avaldab Statistikaamet andmed muutunud tööstustoodete loetelu

klassifikaatori (TTL) alusel. Erinevused uue ja vana klassifikaatori vahel on seotud erineva

mõõtühiku kasutuselevõtu (kilogrammid tonnide asemel) ning koodide muudatustega. Sisuliselt

muutus 237 tööstustoodete koodi ning 2819 koodi jäid samaks.

2.1.3. Rahvastik Rahvastikuvaldkonna tööd on koondatud üheks statistikatööks eeldatava maksumusega 403 tuhat

eurot 2027. aastal ja 404 tuhat eurot järgmistel aastatel. Tsüklilisi töid 2026. aastal ei ole.

6

Alates 2026. a kehtib uus rahvastikustatistika määrus, mis rakendub tõenäoliselt alates 1. jaanuarist

2028. Statistikaamet alustab 2027. aastal ettevalmistusi 2031. aasta rahva- ja eluruumide loenduseks,

mis sarnaselt 2021. aasta loendusele on registripõhine.

Statistikaprogrammi lisatakse nimede rakenduses (https://stat.ee/nimed/) avaldatav statistika.

2.1.4. Sotsiaalelu Kokku tehakse 4 statistikatööd eeldatava maksumusega 3,9 mln eurot 2026. aastal ja 3,6 mln eurot

järgmistel aastatel. Eelarvemuutust põhjustavad 2027. aastal läbiviidavad mahukad tsüklilised

uuringud.

Sotsiaalstatistika 2026. aastal muutub seoses hoolekandeasutuse seaduse muudatustega veidi hoolekandestatistika.

Statistikaametile esitatakse selles osas koondandmed.

2027. aastal avaldab Statistikaamet kahe tsüklilise töö andmed:

 avaldatakse iga 3 aasta tagant toimuva kultuuris osalemise uuringu tulemused, mis on ühtlasi

Eesti ainus suur kultuuriuuring. Kultuuris osalemise uuringuga koguti 2026. aastal infot Eesti

inimeste kultuurihuvide, -tarbimise ja -harrastuste kohta. Uuringu eesmärk on saada

objektiivset statistikat kultuuripoliitiliste eesmärkide seadmiseks kultuurivaldkondades;

 avaldatakse ulatusliku leibkonna eelarve uuringu tulemused, mis on üheks aluseks näiteks

tarbijahinnaindeksi ja sisemajanduse koguprodukti arvutamisele. Leibkonna eelarve uuring

selgitab välja, millised on Eesti leibkondade kulutused ja eelarve ning annab teavet

leibkonnaliikmete demograafiliste ja sotsiaalsete näitajate, leibkondade koosseisu, elamis-

tingimuste ja püsikaupade kohta. Erinevalt eelnevatest kordadest on leibkonna eelarve uuring

esmakordselt kohustuslik tulenevalt muudatustest sotsiaalstatistika raammääruses

(2019/1700), mistõttu sel korral kogutakse vaid EL-i poolt nõutud andmeid.

Tööelustatistika

2025. aastal vastu võetud uue EL tööturustatistika raammääruse alusel muutub kohustuslikuks

palgalõhe näitaja arvutamine ja esitamine Eurostatile, esimene vaatlusaasta on 2027.

Statistikaamet otsib koostöös Maksu- ja Tolliametiga lahendust küsimustikega 'Palk ja tööjõud' ning

'Tööandja kulutused töötajatele' tekitatud halduskoormuse vähendamiseks.

Tsüklilise tööna 2027. a iga 4 aasta järel läbi viidavas töötasustruktuuri uuringus eemaldame

vabatahtlikud tunnused, mis võimaldab mahuka uuringu halduskoormust vähendada. Tulemused

avaldatakse 2028. aastal.

Statistikaprogrammi lisatakse statistika romade tööhõive ja haridustaseme kohta. Samuti lisatakse

statistikaprogrammi palgarakenduses (https://palgad.stat.ee/) ja töötururakenduses

(https://tooturg.stat.ee/) avaldatav statistika.

Haridusstatistika Tsüklilise tööna avaldatakse 2027. aastal viieaastase sammuga toimuva uuringuga kogutav statistika

täiskasvanute koolituse kohta ettevõtetes.

2.1.5. Eri valdkondade statistika Eri valdkondade statistika alla kuulub statistika, mis hõlmab nii keskkonna-, majandus-, sotsiaalelu

kui rahvastikuvaldkondade kohta käivaid näitajaid. 2027. aastal avaldatakse selle statistikatöö

7

koosseisus säästva arengu, Eesti 2035 strateegia ja ühiskondliku lõimumisega seotud näitajad

kogumaksumusega 82 tuhat eurot.

2.2. Andmehalduse korraldamine, klassifikaatorite süsteemi juhtimine ja statistilised registrid Statistikaametil on seadusest tulenev roll riigi andmehalduse koordineerimisel ning klassifikaatorite

süsteemi juhtimisel. Need tegevused on keskse tähtsusega, et tagada andmete ühtne tõlgendamine,

ristkasutatavus ja kvaliteet nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste andmevahetuste kontekstis. Samuti

on need aluseks andmepõhiste avalike teenuste arendamisele.

2026. aasta märtsis lõpeb Statistikaameti andmehalduse koordineerimise ajutine rahastus Eesti

taastekava (RRF) kaudu digiriigi komponendi raames, rahastus jätkus kuni 2026. aasta lõpuni

riigiüleste kesksete teenuste (RÜKT) rahastusega (SF 2021-2027). Pärast seda tuleb tagada tegevuste

jätkusuutlik rahastamine riigieelarvest, võimalik variant on RÜKTi rahastuse pikendamine kuni 2027.

aasta lõpuni, kuid see selgub 2026. aasta lõpus pärast uue taotluse esitamist ja kaitsmist. Ilma püsiva

rahastuseta on ohus andmehalduse süsteemide arendamine ja toimimine, mis omakorda mõjutab

negatiivselt nii statistikatootmist kui ka laiemalt avaliku sektori andmepõhist juhtimist. Korrastatud

ja ristkasutatavad andmed on aluseks ka tehisintellekti laiemale kasutusele avalikus ja erasektoris.

3. Eelnõu mõjud

Eelnõu kajastab Statistikaameti poolt tehtavaid muudatusi riiklikus statistika koosseisus ja

metoodikas, mis võimaldavad parandada riikliku statistika tegemise ja arendamise jätkusuutlikkust,

mis on vajalik tõenduspõhiste juhtimisotsuste tegemiseks ning Eesti majandus-, sotsiaal- ja

keskkonnapoliitika kujundamiseks. Uute andmeallikate kasutuselevõtu ning infotehnoloogilise toe ja

arendustega seotud väljakutsed on jätkuvad, kuid tagatud peab olema riikliku statistika ja

andmehalduse püsirahastus rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks ning usaldusväärsete

võtmenäitajate – nagu sisemajanduse koguprodukt (SKP), tarbijahinnaindeks (THI),

valitsemissektori tulud, kulud ja koguvõlg, tööhõive ja sotsiaalse heaolu näitajad – regulaarseks ja

kvaliteetseks tootmiseks. On oluline, et amet saaks jätkata metoodiliste ja tehnoloogiliste uuenduste

elluviimist, mis on vajalikud statistika ajakohasuse ja võrreldavuse tagamiseks.

4. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Statistikatööde loetelus on 2027. aastal 18 statistikatööd ning nende tegemiseks on 2027. aastal

riigieelarvesse planeeritud 14,5 mln eurot.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Korralduse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile ning

Eesti Linnade ja Valdade Liidule.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Riigikantselei

Ministeeriumid

30.09.2026 nr 1.1-10.1/3948-1

Statistikaameti 2027.-2031. aastal

tehtavate statistikatööde loetelu

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Statistikaameti 2027.–2031.

aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõu, mis on kättesaadav eelnõude infosüsteemis

aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad: 1. Statistikatööd VV korraldus EN;

2. Statistikatööd VV korraldus SK;

3. Statistikatööd EN lisa;

4. Statistikatööd SK lisa Väljundnäitajad.

Liis Lepik 5370 0586

[email protected]

Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit