MÄÄRUS

26.09.2026 nr 30

Äriarendustoetus

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse äriarendustoetuse andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja -

maksmise tingimused ja kord.

(2) Määrust ei kohaldata:

1) ettevõtjale, kes on jätnud talle Euroopa Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on

tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasimaksmise

korralduse täitmata;

2) komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)

(edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;

3) komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–

78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel;

4) üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti

18 tähenduses raskustes olevale ettevõtjale.

(3) Määrust ei kohaldata justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

(EMTAK)“ sätestatud järgmiste tegevusalade projektidele:

1) hulgi- ja jaekaubandus (jagu G);

2) finants- ja kindlustustegevus (jagu L, välja arvatud fondide valitsemine (grupp 663));

3) kinnisvaraalane tegevus (jagu M);

4) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (jagu S, grupp 920);

5) tubakatoodete tootmine (jagu C, grupp 120).

(4) Toetuse taotlemise ning selle kasutamisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning

toimetatakse kätte Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse

registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna

2

(edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu.

§ 2. Riigiabi

(1) Määruse alusel antav toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi üldise grupierandi määruse

tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342

sätestatut, või vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi määruse tähenduses ning sellele

kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Toetust antakse järgmiselt:

1) paragrahvi 6 lõike 2 punktides 1, 5 ja 7 nimetatud tegevusteks antav toetus on protsessi- ja

organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või

vähese tähtsusega abi;

2) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on väikesele ja keskmise

suurusega ettevõtjale nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses

või vähese tähtsusega abi;

3) paragrahvi 6 lõike 2 punktides 3 ja 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega

abi;

4) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevusteks antav toetus on väikesele ja keskmise

suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses

või vähese tähtsusega abi.

(3) Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei

tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada vähese tähtsusega abi määruse

artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära.

(4) Toetuse andmisel võetakse arvesse üldise grupierandi määruse artiklis 8 ja vähese tähtsusega

abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse

arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on vähese tähtsusega abi

määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus

(1) Toetuse eesmärk on soodustada ettevõtja tervikliku arenguplaani elluviimist ning seeläbi

suurendada ettevõtja rahvusvahelist konkurentsivõimet, lisandväärtust ja ekspordivõimekust.

(2) Lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks antakse toetust järgmiste alaeesmärkide

saavutamiseks:

1) stimuleerida suurema lisandväärtusega toote, teenuse ja tehnoloogia kiiremat turule viimist

ja eksporti, toetades seeläbi ettevõtja äriarendusteadmiste ja -oskuste kasvu;

2) toetada ettevõtja tootmisprotsessi või teenuse osutamise protsessi arendamist ja rakendamist,

et suurendada nende efektiivsust, parandada majandustulemusi ning arendada ekspordivõimet.

(3) Toetuse andmise tulemusena:

1) kiireneb toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule jõudmine;

2) suurenevad ettevõtjate ekspordimaht ja eksporditurgude mitmekesisus;

3) paranevad ettevõtjate tootmis- ja teenuse osutamise protsesside efektiivsus ning tootlikkus

digitaalsete lahenduste ja tehisaru rakendamise kaudu;

4) suureneb ettevõtjate koostöö rahvusvaheliste partneritega;

5) suurenevad ettevõtjate intellektuaalomandi ärilisel eesmärgil kasutamine ja selle kaudu

loodav lisandväärtus.

3

(4) Toetuse saaja peab saavutama projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemise aastale järgneva

teise majandusaasta lõpuks lisandväärtuse ja ekspordi kasvu vähemalt 15 protsenti, kui toetuse

saaja on väikese- ja keskmise suurusega ettevõtja, ning vähemalt kümme protsenti, kui toetuse

saaja on suurettevõtja.

§ 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) arendustöötaja – ettevõtja töötaja või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev füüsiline isik, kes

töötab välja toodete, teenuste, protsesside, kvaliteedijuhtimis- ja vastavusjuhtimissüsteemide,

tehisarulahenduste ning müügi- ja turundustegevuse arendamisega seotud aluspõhimõtteid,

strateegiaid ja nendega seotud tegevuskavasid ning üksiktegevusi ning rakendab neid ettevõtja

äripraktikas;

2) arenguplaan on ettevõtja koostatud strateegiline dokument, mis on taotluse esitamise

eelduseks ning mille eesmärk on hinnata ettevõtja kavandatava äriarenduse terviklikkust,

loogilisust ja toetuse andmise eesmärkide kohasust;

3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli

2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;

4) mikroettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 3

sätestatud kriteeriumitele;

5) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele;

6) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 2

sätestatud kriteeriumitele. § 5. Toetuse rakendamine ja vaidemenetlus

(1) Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise, rahuldamata jätmise ning muutmise

otsuseid ja toetuse makseid teeb, toetuse kasutamist kontrollib ning toetuse tagasinõudmise

otsuseid teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).

(2) EISi otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras. Vaide lahendab EIS.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mis aitab saavutada §-s 3 nimetatud eesmärki ja oodatavat

tulemust.

(2) Toetust antakse järgmistele arenguplaani elluviimisega seotud tegevustele:

1) toetuse saaja organisatsiooni ja protsesside arendamine;

2) kvaliteedijuhtimis- ja vastavusjuhtimissüsteemide arendamine;

3) suure lisandväärtusega uue või täiustatud toote või teenuse eksporditegevuste arendamine ja

elluviimine uuel sihtturul;

4) intellektuaalomandi kasutamise strateegiline juhtimine ja arendamine;

5) digitaliseerimine, automatiseerimine ja tehisaru arendamine ning juurutamine ettevõtja

äriprotsesside automatiseerimiseks ning ettevõtja arenguvõime, efektiivsuse ja

konkurentsivõime suurendamiseks;

6) toote või teenuse katsetamine ja järeleproovimine sihtturul reaalses kasutuskeskkonnas;

7) seadme ja masina, mis on otseselt ja lahutamatult seotud arenguplaanis kavandatud

4

digitaliseerimise, automatiseerimise või tehisarulahenduste juurutamisega, soetamine.

(3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest

alategevustest:

1) ettevõtja töökorralduse ja äriprotsesside arendamine ning uute või oluliselt täiustatud töö- ja

äriprotsesside väljatöötamine ja rakendamine, sealhulgas finantsjuhtimise, tootearenduse,

hankimise, töökorralduse, personali-, materjali-, laovaru- ja seadmete planeerimise ning

ressursiplaneerimise ja -juhtimisega seotud protsesside arendamine ja nende juhtimiseks

vajalike tarkvaralahenduste ostmine, arendamine ja juurutamine;

2) uute või oluliselt täiustatud töö- ja äriprotsesside väljatöötamise ja rakendamisega seotud

protsessiarendamisalase nõustamise või muu asjakohase arendus- ja eksperditeenuse ostmine;

3) uue arendustöötaja palkamine või uue arendusvõimekuse loomiseks vajaliku teenuse

sisseostmine, kui see on seotud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud uue või oluliselt täiustatud

töö- või äriprotsessi väljatöötamise ja rakendamisega.

(4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest

alategevustest:

1) kvaliteedijuhtimissüsteemide ja muude standardite (välja arvatud baastaseme

juhtimissüsteemi standardid ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 27001 ja ISO 22301)

juurutamine;

2) kvaliteedi‑ ja vastavusauditite tegemine, teavitatud asutuse auditite tegemine ning

sihtturgude lubade taotlemine;

3) kvaliteedi‑ ja vastavusjuhtimisalase nõustamise teenuse ostmine;

4) vastavuskatsetuste ja sertifitseerimise elluviimine;

5) sihtturgude regulatiivsete nõuete täitmiseks vajalike protsesside arendamine;

6) sertifitseerimis- ja õigusnõustamine uutele sihtturgudele sisenemiseks.

(5) Lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest

alategevustest:

1) müügi‑ ja turundusstrateegia ja asjaomase tegevuskava koostamise ostmine;

2) müügi‑ ja turundustegevuse arendamise ning sihtturualase nõustamisteenuse ostmine;

3) kliendisuhtluse vahendamine ja kliendikohtumiste ettevalmistamine, välja arvatud ettevõtja

esindamine müügikohtumistel;

4) sihtturu eripärast lähtuv tootearendusalane nõustamine toote või teenuse kohandamiseks;

5) toote või teenuse tutvustamine välismessidel ja ‑näitustel;

6) turundusmaterjalide valmistamine.

(6) Lõike 2 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest

alategevustest:

1) ettevõtja intellektuaalomandi strateegia koostamine ja arendamine, tegevusvabaduse

analüüsimine;

2) intellektuaalomandi õiguste esmakaitse taotlemine ja nende kaitse laiendamine sihtturgudele,

välja arvatud kaubamärgi kaitsmine;

3) intellektuaalomandiga seotud nõustamisteenuste ja ekspertiisi sisseostmine ärimudelit

toetava litsentseerimissüsteemi loomiseks.

(7) Lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest

alategevustest:

1) andmehalduse ja andmepõhise juhtimise arendamine, ettevõtja andmete kogumise ja

haldamise lahenduste juurutamine;

2) infosüsteemide ja digitaalsete lahenduste analüüsi läbiviimine, arendamine ning juurutamine,

nendevahelise andmevahetuse ja liidestuste loomine ning lahendustega seotud

5

tarkvaralitsentside ja pilvteenuste kasutuselevõtt;

3) tehisarul, automatiseerimisel ja andmeanalüütikal põhinevate lahenduste analüüs,

arendamine ja juurutamine ettevõtja protsesside, otsustusvõime ja teenuste arendamiseks.

(8) Lõike 2 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest alategevustest

tingimusel, et alategevuse eesmärk on toote või teenuse toimivuse ja turusobivuse

järeleproovimine enne ulatuslikumat turule sisenemist ning et alategevus ei kujuta endast

tavapärast müügi- ega turundustegevust:

1) katseprojektide kavandamine ja elluviimine reaalses kasutuskeskkonnas;

2) katseklientide kaasamine ning tagasiside kogumine toote või teenuse toimivuse ja

turusobivuse hindamiseks;

3) toote või teenuse kohandamine katseprojekti käigus kogutud tagasiside alusel ulatuses, mis

ei muuda oluliselt toote või teenuse põhifunktsionaalsust ega kujuta endast uue või oluliselt

muudetud toote või teenuse arendamist;

4) sihtturul järeleproovimine enne toote või teenuse laiemat turule sisenemist.

(9) Lõike 2 punktis 7 nimetatud tegevuse elluviimine koosneb järgmistest toetatavatest

masinate ja seadmete soetamisest:

1) tehisaru juurutamiseks vajalikud sensorid;

2) masinnägemise seadmed;

3) mõõte- ja andmekogumisseadmed;

4) servtöötluse seadmed;

5) automatiseerimise ja robotiseerimise juhtseadmed;

6) robotid ja selle lisamoodulid;

7) elektroonilised seadmed, mis on võimelised andmesidevõrgu kaudu andmeid koguma,

edastama või vastu võtma;

8) andmete kogumise taristu seadmed.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblik on kulu, mis on põhjendatud ja vajalik toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse

saavutamiseks, otseselt seotud taotleja arenguplaanis kirjeldatud omavahel seotud

äriarendustegevuste elluviimisega, tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil ning

dokumentaalselt tõendatav ja toetuse saaja tasutud. Abikõlblik on üksnes pangaülekandega

tasutud kulu.

(2) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel tuleb tagada, et toetatavad kulud

vastavad nimetatud määruses sätestatud tingimustele.

(3) Abikõlbmatud on järgmised kulud:

1) kulu, mis tuleneb tehingust, mis on tehtud seotud isikute vahel, kelleks loetakse isikud, kellel

on ühised majanduslikud, finantsalased või muud isiklikud huvid, mida võib käsitleda nende

erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena;

2) standardtarkvara ning tavapäraste IT-lahenduste soetamise, juurutamise või liidestamise

kulud ilma innovatsioonikomponendita;

3) olemasolevate süsteemide ja tarkvara hooldus-, majutus- ja opereerimiskulud,

versiooniuuenduskulud ning litsentside pikendamiskulud;

4) veebilehtede ja mobiilirakenduste loomine ning muutmine;

5) äriühingu tavapärase tegevusega seotud nõustamisteenuste, maksu-, õigus-,

raamatupidamis-, auditi- ja turundusnõustamisega seotud kulud;

6) äriühingu tavapärase tegevusega seotud koolituskulud;

7) tootmis- või teenuse osutamiseks kasutatava masina, seadme ja taristu soetamise kulud, välja

6

arvatud masina ja seadme soetamise kulu, mis on otseselt ja lahutamatult seotud arenguplaanis

kavandatud tegevuste elluviimisega, eristades kulu tavapärasest põhivarainvesteeringust;

masina või seadme puhul, mida ei kasutata projektis kogu selle kasutusea vältel, on abikõlbmatu

projekti kasutusajale vastavat amortisatsioonikulu ületav kulu;

8) tööjõukulu, mis ei ole otseselt seotud arenguplaani elluviimisega seotud tegevustega;

9) uue arendustöötaja tööjõukuluga seotud kõrvalkulud, milleks on puhkusetasud,

haigushüvitised, lähetuskulud, päevarahad, kompensatsioonid, lepingu lõpetamise hüvitised

ning muud töölepingust või seadusest tulenevad lisatasud ja hüvitised ja taoliste kulude ja

tasudega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed;

10) teadus- ja arendustegevuseks kvalifitseeruvad kulud üldise grupierandi määruse artikli 25

tähenduses;

11) äriühingu igapäevased tegevus- ja püsikulud;

12) otsese müügitegevuse ja reklaami kulud, meenete ja kingituste kulud;

13) kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamist;

14) käibemaks;

15) muud kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti elluviimisega või mis ei ole vajalikud

projekti eesmärkide saavutamiseks.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,

millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud

tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud

ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on kuni 24 kuud.

(4) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei tohi taotleja alustada projekti

tegevusi ega võtta kohustusi nende elluviimiseks enne taotluse esitamist.

(5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord kuni 12

kuu võrra mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub endiselt toetuse

andmise eesmärgiga. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3

sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust.

(6) Toetuse saaja peab viivitamata taotlema projekti lõpetamist, kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda projekti jätkata.

(7) Projekt lõppeb, kui EIS on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse

teinud.

§ 9. Toetuse summa ja osakaal

(1) Toetuse miinimumsumma ühe projekti kohta on 100 000 eurot ja maksimumsumma on

500 000 eurot.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on:

1) 50 protsenti mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtja korral;

2) 15 protsenti suurettevõtja korral.

7

(3) Toetuse määr vähese tähtsusega abi puhul on kuni 50 protsenti.

(4) Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata.

(5) Omafinantseeringuna ei käsitata muud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa

Liidu institutsiooni või fondi või muust välisvahendist antud tagastamatut toetust.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetuse taotleja peab olema Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kes vastab vähemalt

kolmele järgmisele tingimusele:

1) taotleja on teeninud taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal müügitulu vähemalt

500 000 eurot;

2) taotleja on teeninud taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal ekspordi müügitulu

vähemalt 100 000 eurot;

3) taotleja keskmine lisandväärtus töötaja kohta on taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta

andmetel vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud vastava tegevusala Eesti

keskmisega;

4) taotleja on taotluse esitamisele eelnenud viimase kahe majandusaasta jooksul investeerinud

teadus-, arendus- või innovatsioonitegevustesse kokku vähemalt 100 000 eurot;

5) taotleja on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul kaasanud vähemalt

100 000 euro ulatuses erasektori investeeringuid, millena käsitatakse omakapitali-,

riskikapitali- ja muid turupõhiseid kapitalipaigutusi, kuid mitte laene, avaliku sektori toetusi

ega seotud osapoolte finantseeringut;

6) taotlejal on tehnoloogia, toote või teenuse põhifunktsioone või toimemudelit demonstreeriv

prototüüp, kontseptsiooni tõestus või katsetatud teenusmudel ning selle toimivust on

kontrollitud asjakohases arendus- või sihtkeskkonnas;

7) taotlejal on vähemalt kaks täistööajaga töötajat, vähemalt ühe töötaja tööülesannete hulka

kuulub tehnoloogilise või teenusarenduse juhtimine ning tal on erialane kõrgharidus või

tõendatud valdkondlik töökogemus;

8) taotleja makstud keskmine brutokuupalk ühe töötaja kohta taotluse esitamisele eelnenud

kvartalis oli vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud vastava tegevusala Eesti

keskmise brutokuupalgaga.

(2) Taotleja maksu- ja maksevõlg koos viivisega ei tohi olla suurem kui 100 eurot või peab selle

tasumine olema ajatatud. Ajatamise korral peab võlg olema tasutud ajakava kohaselt.

(3) Taotleja peab taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajaks olema nõuetekohaselt esitanud

maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonid ja äriregistrile majandusaasta

aruanded.

(4) Kui taotleja on varem saanud toetust, mille ta on pidanud tagasi maksma, peavad

tagasimaksed olema nõuetekohaselt tehtud.

(5) Taotleja või taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud

likvideerimis-, sundlõpetamis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

(6) Taotlejal ja tema seaduslikul esindajal ei ole kehtivat kriminaalkaristust;

8

(7) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei tohi taotleja olla üldise grupierandi

määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses raskustes ettevõtja.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab olema esitatud ettenähtud korras taotleja seadusliku esindaja poolt e-toetuse

keskkonna kaudu digitaalselt allkirjastatuna ning vastama järgmistele nõuetele:

1) taotluses kirjeldatud tegevused peavad vastama §-s 3 nimetatud eesmärgile ja oodatavale

tulemusele;

2) taotlus peab sisaldama § 13 lõikes 5 sätestatud tingimustele vastavat terviklikku ja ühtset

arenguplaani, mis võimaldab hinnata projekti mõju, teostatavust, ärimõju ja kulude

põhjendatust ning lõikes 2 nimetatud andmeid, kinnitusi ja dokumente;

3) taotlus peab tagama tegevuste ja tulemuste vahelise selge ja jälgitava seose.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid, kinnitusi ja dokumente:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti nimetus, eesmärgid, oodatavad tulemused ja mõõdetavad väljundid;

3) EIS-i heakskiidetud arenguplaan ning selle alusel valitud tegevused koos põhjendusega;

4) sihtturgude kirjeldus ja nende valiku põhjendus, väärtuspakkumine, konkurentsiolukord ja

klientide kontrollimine;

5) kvantifitseeritud ärimõju prognoos: käive enne ja pärast projekti, ekspordi osakaalu muutus,

lisandväärtuse muutus, ärimudeli muutuse kirjeldus ning investeeringu tasuvuse analüüs, mis

näitab kavandatavate tegevuste eeldatavat majanduslikku mõju ettevõtte arengule;

6) projektimeeskonna kirjeldus, liikmete ja pädevuse kirjeldus ning sisseostetud ja

ettevõttesisese pädevuse jaotus;

7) projekti ajakava, algus- ja lõppkuupäev ning vahe-eesmärgid;

8) projekti eelarve tegevuste kaupa, taotletava toetuse suurus ning omafinantseeringu suurus ja

selle olemasolu tõend;

9) teave kui taotleja on projektile või projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või

muu välisabi vahenditest;

10) bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali lõpu seisuga;

11) taotlemisele eelnenud aasta majandusaasta aruanne, kui see ei ole kättesaadav äriregistris;

12) teave, kas taotleja on mikro-, väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;

13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

14) seadme või masina tehniline kirjeldus, seos projekti eesmärgi ja uue või oluliselt täiustatud

protsessi rakendamisega, põhjendus seadme vajalikkuse ning projektis kasutamise aja ja ulatuse

kohta.

(3) EIS avaldab taotlusvormid ja juhendmaterjalid oma veebilehel.

§ 12. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt või voorupõhiselt. Taotlusvoorud võivad olla temaatilised,

milles keskendutakse ühele või mitmele käesolevas määruses sätestatud arenguplaani

elluviimisega seotud tegevusele, arvestades taotlusvooru eesmärki ja prioriteete.

(2) Taotlejal on võimalik taotleda toetust korduvalt uute arendusetappide või uute sihtturgude

arendamiseks, välja arvatud varasemalt toetust saanud samade tegevuste rahastamiseks.

(3) EIS kooskõlastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga taotlusvoorude eelarve

ja:

9

1) voorupõhise taotlemise korral taotlusvooru avamise ja sulgemise kuupäevad ja;

2) temaatilise taotlusvooru korral § 6 lõikes 2 sätestatud arenguplaani elluviimisega seotud

toetatavad tegevused ja abikõlblikud tegevusalad.

(4) Voorupõhise taotlemise korral teatab EIS oma veebilehel hiljemalt 20 kalendripäeva enne

taotluste vastuvõtmise alustamist vooru avamise ja sulgemise kuupäeva ning toetuste eelarve

suuruse.

(5) Jooksva taotlemise korral teavitab EIS oma veebilehel toetuste eelarvest, toetuse

minimaalsest ja maksimaalsest summast, rahastamise eelarve jäägist ja taotluste vastuvõtmise

lõpetamisest.

§ 13. Eelnõustamine ja arenguplaan

(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise.

(2) Eelnõustamise käigus esitab taotleja EIS-ile arenguplaani ning vajaduse korral muud

nõutavad dokumendid ning EIS selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava

projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja ettepanekuid

puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõustamise tulemusena kiidetakse arenguplaan heaks või

lükatakse see tagasi.

(3) Arenguplaan sisaldab vähemalt järgmisi andmeid ja kirjeldusi:

1) ettevõtja mõõdetav strateegiline eesmärk;

2) kavandatavate äriarendustegevuste kirjeldus koos selgitusega, kuidas need toetavad

strateegilise eesmärgi saavutamist;

3) tegevuste oodatavad tulemused;

4) tegevuste omavaheline loogiline seos, tegevuste elluviimise ajakava, etapiline ülesehitus

ning omavaheline sõltuvus ja seadmete soetamise korral soetamise vajalikkus ja seos

strateegilise eesmärgiga;

5) tegevuste elluviimise eest vastutavad isikud või struktuuriüksused;

6) tegevuste eelarve ligikaudne maht ja kavandatavad rahastamisallikad, omavahendid, laenud

ja võimalik avalik toetus;

7) kvantifitseeritud ärimõju prognoos.

(4) Arenguplaan esitatakse EIS-ile heakskiitmiseks enne taotluse esitamist.

(5) EIS kiidab arenguplaani heaks, kui see vastab järgmistele tingimustele:

1) kavandatud tegevused on innovaatilised, omavahel loogiliselt seotud ja moodustavad terviku

ning toetavad selgelt ettevõtja strateegilise eesmärgi saavutamist;

2) arenguplaanis on käsitletud vähemalt kolme § 6 lõikes 2 nimetatud tegevust;

3) tegevuste elluviimise aega, järjestust ja omavahelist sõltuvust on arusaadavalt kirjeldatud;

4) arenguplaanis esitatud tegevused on realistlikud ja nende elluviimine on ettevõtja võimeid

arvestades võimalik;

5) arenguplaanis kirjeldatud rahastamisloogika ja kavandatavate tegevuste majanduslik

põhjendatus, oodatav ärimõju, on usutavad ning kooskõlas projekti eesmärkidega;

6) arenguplaanis kirjeldatud tehnoloogiliste või uuenduslike lahenduste ja tehisaru

kasutuselevõtt peab olema põhjendatud ning toetama ettevõtja tootlikkuse, efektiivsuse,

lisandväärtuse või äriprotsesside arendamist.

(6) Arenguplaani heakskiitmine ei anna õigust saada toetuse taotluse rahuldamise otsust, vaid

kinnitab kavandatud äriarenduse strateegilist sobivust toetuse andmise eesmärkidega ning on

10

eelduseks toetuse taotluse esitamisele.

4. peatükk

Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on:

1) jooksva taotlemise korral 30 tööpäeva taotluse esitamisest arvates;

2) voorupõhise taotlemise korral 60 tööpäeva taotluste vastuvõtmise lõppemise kuupäevast

arvates.

(2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra,

millest taotlejat teavitatakse.

(3) Jooksva taotlemise korral menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluste

vastuvõtmise võib lõpetada, kui esitatud ja menetluses olevates taotlustes taotletud toetuste

kogusumma on vähemalt võrdne toetuste eelarve vaba jäägiga.

(4) Kui taotluse nõuetelevastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest

viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra

pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(5) Taotlus jäetakse rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui:

1) taotleja ei ole lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud;

2) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust

ei ole võimalik kõrvaldada;

3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt

otsuse tegemist.

§ 15. Taotluste hindamise kriteeriumid ja kord

(1) Taotluste hindamiseks võib EIS moodustada hindamiskomisjoni, mille koosseis

kooskõlastatakse eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning komisjoni

liikmete nimed avaldatakse EIS-i veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval,

ning kaasata hindamisprotsessi eksperte.

(2) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab EIS järgmiste kriteeriumide alusel, mille osakaal

koondhindest on järgmine:

1) strateegiline mõju ja vastavus teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava eesmärkidele, mille puhul hinnatakse mõju ettevõtja kasvule (käive, eksport,

lisandväärtus), ärimudeli muutuse ulatust, skaleeritavust ning nende muutuste seost projekti

investeeringumahuga ja kavandatud tegevuste majanduslikku efektiivsust ja uuenduslikkust –

osakaal koondhindest 25 protsenti;

2) turupotentsiaal ja rahvusvaheline järeleproovimine, mille raames hinnatakse sihtturu

põhjendatust ja atraktiivsust, konkurentsiolukorda ning väärtuspakkumist sihtturul või selle

olulist paranemist projekti tulemusena, samuti tehisarul põhinevate lahenduste mõju ettevõtte

väärtuspakkumisele ja rahvusvahelisele konkurentsivõimele, projekti käigus kavandatud

turukinnituse tõendamise ning rahvusvahelise kliendipoolse järeleproovimise tegevusi –

osakaal koondhindest 25 protsenti;

3) projekti põhjendatus ja terviklikkus, mille raames hinnatakse arenguplaani kvaliteeti,

tegevuste ühtsust ja loogikat, tegevuste ajakava ning vaheetappide selgust ja realistlikkust –

osakaal koondhindest 20 protsenti;

11

4) ettevõtja suutlikkus ja pädevus, mille puhul hinnatakse taotleja suutlikkust projekti ellu viia

(meeskonna pädevus, varasem kogemus, finantssuutlikkus), ettevõtjale jäävaid teadmisi ja

oskusi ning nende püsivust, pädevuse suurendamist, asjaolu, kas projekt arendab ettevõtja

tehnoloogilist või ärilist suutlikkust ja vähendab sõltuvust sisseostetavast pädevusest, oma

tegevuste ja sisseostetavate teenuste tasakaalu ning pädevuse seost ettevõtja pikaajalise

kasvusuutlikkusega – osakaal koondhindest 20 protsenti;

5) kulutõhusus, mille puhul hinnatakse eelarve põhjendatust ning kulude seost tulemuste ja

mõjuga – osakaal koondhindest kümme protsenti.

(3) Taotlusi hinnatakse lõikes 2 nimetatud kriteeriumide alusel skaalal null kuni neli punkti,

millest null on mitterahuldav ja neli väga hea.

(4) Taotlusi hinnatakse punktides väljendatud koondhindega, mis kujuneb lõikes 2 sätestatud

kriteeriumide alusel antud punktide kaalutud keskmisest.

(5) Enne taotluste vastuvõtmise alustamist kooskõlastab EIS taotluste hindamise juhendi

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning avaldab selle oma veebilehel hiljemalt

taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

§ 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotlus rahuldatakse, kui see vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

1) taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele;

2) taotlust on hinnatud § 15 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud valikukriteeriumides vähemalt

3,0 punktiga;

3) taotlust on hinnatud § 15 lõike 2 punktides 3, 4 ja 5 sätestatud valikukriteeriumides vähemalt

2,0 punktiga;

4) taotlust on hinnatud koondhindega vähemalt 2,5 punkti.

(2) Voorupõhise taotlemise korral rahuldatakse taotlused pingerea alusel kuni toetuste eelarve

ammendumiseni.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) toetuse saaja nimi, registrikood ja projekti nimetus;

2) projekti kogumaksumus, toetuse suurus ja omafinantseeringu määr;

3) projekti abikõlblikkuse periood;

4) projekti elluviimise tingimused;

5) aruannete esitamise tähtajad ja kord;

6) toetuse maksmise tingimused;

7) toetuse saaja õigused ja kohustused;

8) asjaolu, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi ja viide riigiabi andmist reguleeriva

õigusakti artiklile.

(4) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmine asjaolu:

1) taotleja või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele;

2) taotlus on saanud lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud punktidest vähem punkte või taotluse

koondhinne on väiksem kui 2,5;

3) taotlust ei ole võimalik täielikult ega osaliselt rahuldada toetuste eelarve ammendumise tõttu;

4) kui taotleja on projektile või projekti tegevustele saanud toetust samal ajal mitmest meetmest

või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või muu välisabi

vahenditest;

5) taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist.

12

§ 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:

1) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast

olulised või põhjendatud;

2) taotletav toetuse summa ületab toetuste eelarve vaba jääki.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus EIS-i ettepanekuga taotletud

toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Taotluse osalisel

rahuldamisel peab projekti eesmärk olema saavutatav. Kui taotleja EIS-i ettepanekuga ei

nõustu, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama lisadokumente või tegema lisatoiminguid. Kui

taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust toetusele.

Õigus toetusele tekib toetuse saajal pärast seda, kui EIS on kõrvaltingimuse nõuetekohase

täitmise tuvastanud.

5. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudab EIS omal algatusel või toetuse saaja esindusõigusliku

isiku digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud eelarvet võib toetuse saaja haldusakti muutmist

taotlemata muuta, kui muudatus on seotud eelarveridade vahelise ümbertõstmisega ning eri liiki

riigiabi summad ega abi osakaalud ei muutu ja EIS on nimetatud muudatuse kooskõlastanud.

EIS otsustab muudatuse kooskõlastamise kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

(3) Enne taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollib EIS muudatuste

asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, hindab muudatuste mõju § 16 lõikes 1

sätestatud kriteeriumide alusel, kaasates vajaduse korral eksperte või hindamiskomisjoni.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise

taotluse saamisest arvates. Kui muutmistaotluse menetlemisel avastatakse puuduseid või

vajatakse lisateavet, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja antakse lisateabe

esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb muutmistaotluse menetlemise tähtaeg.

(5) EIS-il on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud

juhul muudatuse kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita saavutada oodatavaid

tulemusi või projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil ja muudatus ei ole kooskõlas

riigiabi reeglitega.

(6) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab saavutada projekti

tulemusi ja muudatus on põhjendatud. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

13

(1) EIS võib taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave

on jäetud esitamata;

3) toetuse saaja ei täida kõrvaltingimust;

4) toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole

võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;

6) toetuse saaja ei ole aruandlusperioodi jooksul planeeritud tegevusi ellu viinud ega ole

saavutanud oodatud tulemusi.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistamisel selle otsuse kohaselt tagasi maksta.

6. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 20. Toetuse kasutamise kohta aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab vahe- ja lõpparuande. Aruannete vormid avaldab EIS oma veebilehel.

Toetuse saaja esitab EISi nõudmisel järelaruande, mida on õigus nõuda kuni kolme aasta

jooksul pärast projekti lõppu.

(2) Aruandlusperiood kestab kuus kuud.

(3) Vahearuanne sisaldab ülevaadet aruandlusperioodil ellu viidud tegevustest, projekti

edenemisest ning projekti tulemuste saavutamise seisust võrreldes taotluses kavandatuga. EISi

nõudmisel esitatakse vahearuandega järgmise aruandlusperioodi tegevuskava.

(4) Lõpparuanne sisaldab projekti tegevuste kirjeldust ning teavet projekti tulemuste ja

eesmärkide saavutamise kohta, sealhulgas mõju ettevõtja ekspordivõimekusele,

lisandväärtusele ja tegevuse arengule.

(5) Järelaruanne sisaldab teavet § 3 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimuste täitmise kohta ning

andmeid ettevõtja lisandväärtuse ja ekspordi müügitulu muutumise kohta võrreldes taotluse

esitamise eelse aastaga.

(6) EIS võib kaasata vahe- ja lõpparuande läbivaatamisse hindamiskomisjoni või eksperte.

(7) EIS kinnitab aruande või lükkab selle tagasi 40 tööpäeva jooksul aruande registreerimisest

arvates.

(8) Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vaheline aeg või projekti kestus on lühem kui

kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne. § 21. Toetuse maksmine (1) Toetust võib toetuse saajale maksta taotluse rahuldamise otsuses märgitud tingimustel

tekkinud ja tasutud kulude alusel. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid

esitatakse kõige tihedamini üks kord kvartalis. Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on

käibemaksuta minimaalselt 100 eurot.

(2) Tegelike kulude alusel toetuse maksmise eeldus on projekti tegevuste elluviimine ning

14

abikõlblike kulude tekkimine ja tasumine.

(3) EIS menetleb maksetaotlust 30 tööpäeva selle esitamisest arvates. Kui maksetaotluses

avastatakse puudusi, teatab EIS sellest viivitamata toetuse saajale ja määrab puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja. Maksetaotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks

antud aja võrra.

(4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist ning

lõpparuande kinnitamist.

(5) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:

1) esitatud kulu ei vasta taotluses märgitud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele,

abikõlblikkuse nõuetele või projekti eesmärgile;

2) tegevusele ei saa toetust maksta või tegevuse elluviimine on tõendamata;

3) EIS on jätnud vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata;

4) toetuse saaja ei ole tagasimakstavat toetust tagasi maksnud;

5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või §-s 22 sätestatud kohustusi või toetuse

rahuldamise otsuses määratut;

6) toetuse saaja majanduslik olukord on niivõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti

tegevuste elluviimine on ohustatud.

(6) EIS võib peatada toetuse maksed kuni tagasimakstava toetuse täieliku tagasimaksmiseni.

7. peatükk

Toetuse saaja ning EISi õigused ja kohustused § 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada EISilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud

nõuete ning toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) viima projekti nõuetekohaselt ellu;

2) kasutama toetust taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt;

3) teavitama EIS-i viivitamata kirjalikult toetuse saaja osaniku või aktsionäri või juhtorgani

liikme muutumisest;

4) teavitama EIS-i viivitamata kirjalikult kõigist esitatud andmetes tehtud muudatustest või

asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, projekti

tulemuste saavutamist või projekti tegevuste jätkamist;

5) tagama, et raamatupidamises on projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;

6) esitama EIS-ile nõutud teabe ja dokumendid kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest

arvates;

7) võimaldama kontrolli tegevale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud ruumidesse

ja territooriumile, mida toetuse saaja kasutab;

8) osutama auditi ja kontrolli tegemiseks igakülgset abi;

9) tagama projekti elluviimist reguleerivates õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

10) järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid

kohustusi ja nõudeid;

11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt

kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

15

§ 23. EISi õigused ja kohustused (1) EISil on õigus:

1) nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -

dokumente;

2) teha toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste kontrolli, selleks viibida

toetuse saaja ruumides ja territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid,

dokumente ja muid materjale;

3) nõuda toetus tagasi, kui selleks on õiguslik alus.

(2) EIS on kohustatud:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale oma

veebilehel kättesaadavaks;

2) teavitama toetuse saajat toetuse kasutamise tingimustes tehtud muudatustest;

3) pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime,

toetust saava projekti nimetuse, toetuse summa ning projekti eelarve kogumahu;

4) kontrollima projekti elluviimist;

5) säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud teavet koos vajalike

lisadokumentidega kümme aastat viimasest taotluse rahuldamise otsusest arvates;

6) koguma ja esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile teavet toetusmeetme

jooksva rakendamise kohta;

7) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määruse rakendamisel tekkinud

takistustest;

8) tagama riigiabi ja vähese tähtsusega abi kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.

8. peatükk Toetuse tagasinõudmine

§ 24. Toetuse tagasinõudmine ja tagasi maksmine

(1) EIS teeb toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse kohaselt

riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 ettenähtud alustel või lisaks juhul, kui:

1) kulu ei ole abikõlblik;

2) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse

saajal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata;

3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;

4) toetuse saaja on jätnud saavutamata § 3 lõikes 4 sätestatud tulemuse.

(2) Tagasimakstava toetuse võib tasaarveldada samas projektis väljamakstava toetusega.

(3) Toetuse tagasimaksmist võib EIS toetuse saaja taotlusel ajatada kuni 12 kuu peale. Toetuse

saaja põhistatud taotlusel võib EIS Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga

kooskõlastatult määrata ka pikema tagasimaksmise tähtaja.

(4) Ajatamiseks esitab toetuse saaja EIS-ile taotluse koos ajatamisvajaduse põhjenduse ja

soovitud tagasimaksekavaga. EIS-i nõudmisel esitab toetuse saaja majanduslikku olukorda

tõendavad dokumendid.

(5) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb EIS otsuse kümne

tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise

tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(6) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse

16

tagasinõudmise otsusega.

(7) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-st 42, kui Euroopa Liidu õigusaktist ei tulene teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

22.09.2026

Majandus- ja tööstusministri määruse „Äriarendustoetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 ja § 551 lõike 2 alusel.

Määruse eesmärk on suurendada toetuse abil ettevõtja konkurentsivõimet ja lisandväärtust

tervikuna tehisarulahenduste arendamise ja juurutamise kaudu, toetades samal ajal ka suurema

lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate kiiremat turule viimist ja eksporti ning

ettevõtja protsesside arendamist, et suurendada efektiivsust, parandada majandustulemusi ning

edendada ekspordivõimet. Kõigi tegevuste aluseks on ettevõtja arenguplaan, mis peab olema

terviklik, läbimõeldud ja sidus ning mille realiseerimiseks toetust antakse. Arenguplaani

kohustuslik komponent on tehisarulahenduste arendamine ja juurutamine.

Määruse rakendamine toob kaasa mõningase halduskoormuse kasvu Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele (edaspidi EIS), seoses lisanduvate taotluste menetlemisega ning

toetuse taotlejale seoses arenguplaani koostamise, taotluse esitamise ja määruse nõuete

täitmisega. Samas on nõuded taotlejale avaliku raha kasutamisega seoses põhjendatud ning

toetuse taotlemine ei ole kohustuslik, mis jätab ettevõtjale võimaluse lisanduvat

halduskoormust vältida.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ekspert Kaupo Sempelson, eelnõu väljatöötamisse

on olnud kaasatud EISi TAI osakonnajuht Mart Toots ([email protected]) ja sama osakonna

sertifitseerimis- ja regulatsiooniteenuste arendusjuht Silja Elunurm ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja kohta on õiguslikke ettepanekuid teinud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevustega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 24 paragrahvist.

Eelnõu paragrahvis 1 nähakse ette määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse toetuse

andmise, kasutamise ning tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimused ja kord.

Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellel on jäänud täitmata Euroopa Komisjoni varasemast

otsusest tulenev kohustus ebaseaduslik ja siseturuga kokkusobimatu riigiabi tagasi maksta.

Selle eesmärk on tagada, et avalikke vahendeid ei eraldataks ettevõtjatele, kes ei ole varasemaid

riigiabi reeglitest tulenevaid kohustusi täitnud. Lisaks ei kohaldata määrust Euroopa Liidu

vähese tähtsusega abi määruses1 ja üldise grupierandi määruses2 välistatud juhtudel. Toetust

antakse kooskõlas vähese tähtsusega abi määruse ja üldise grupierandi määrusega. Toetuse

taotlejatele, kes taotlevad toetust vähese tähtsusega abina, kohalduvad vähese tähtsusega abi

määruses sätestatud piirangud ja välistused. Toetuse taotlejatele, kes taotlevad toetust üldise

grupierandi määruse alusel, kohalduvad vastava määruse tingimused, sealhulgas selles

sätestatud piirangud ja välistused. Üldise grupierandi määruse alusel ei anta abi ettevõtjale, kes

kvalifitseerub raskustes olevaks ettevõtjaks üldise grupierandi määruse tähenduses. Selle

eesmärk on vältida toetuse kasutamist ettevõtja finantsraskuste leevendamiseks, mitte tema

arengutegevuste elluviimiseks.

Sätestatud on tegevusalad, millele toetust ei anta. Loetelu tugineb Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaatorile (EMTAK). Välistatud on hulgi- ja jaekaubandus, finants- ja kindlustustegevus,

kinnisvarategevus, hasartmängude korraldamine ning tubakatoodete tootmine. Toetatavaid

tegevusalasid piirates saab toetuse suunata eelkõige suurema lisandväärtusega ning

innovatsiooni ja rahvusvahelist kasvu toetavatesse sektoritesse.

Kogu toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud suhtlus toimub elektrooniliselt

struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu. See hõlmab nii dokumentide esitamist kui

ka teabe vahetamist taotleja või toetuse saaja ja EISi vahel. Selline lahendus tagab menetluse

ühtsuse, läbipaistvuse ja efektiivsuse ning võimaldab teha paremat järelevalvet toetuse

kasutamise üle.

Eelnõu paragrahvis 2 käsitletakse riigiabi ning reguleerib toetuse vastavust Euroopa Liidu

riigiabi reeglitele. Eesmärk on tagada, et toetus on kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi õigusega

ning et nii toetuse andja kui ka saaja mõistavad, millistele reeglitele toetus allub.

Toetust antakse üldise grupierandi määruse alusel või vähese tähtsusega abina. Üldine

grupierandi määrus võimaldab teatud liiki abi anda ilma Euroopa Komisjoni eelneva loata, kui

see vastab kehtestatud tingimustele ja on siseturuga kokkusobiv. Alternatiivina võib toetust

anda vähese tähtsusega abina, mille puhul eeldatakse, et abi mõju konkurentsile on väike.

1 Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) 2 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)

Mõlemal juhul tuleb järgida nii vastavaid Euroopa Liidu riigiabi reegleid kui ka Eesti

konkurentsiseaduses sätestatud nõudeid, mis täpsustavad riigiabi andmise riigisisest korda.

Täpsustatakse, millist liiki riigiabi määruse alusel antakse, kuna erinevad arendustegevused

kvalifitseeruvad riigiabi eri kategooriatesse. Protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks

antavaid toetusi käsitatakse innovatsiooniabina üldise grupierandi määruse artikli 29

tähenduses. Nõustamiseks antav abi on väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale antav

nõustamisabi artikli 18 tähenduses. Teatud innovatsiooniks antav abi liigitub aga

innovatsiooniabiks sama määruse artikli 28 mõttes. Seadmete ja masinate soetamise korral

antakse abi üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel, arvestades nimetatud artiklis sätestatud

abi osakaalude piirmäärasid. Samas on kõigi nende tegevuste puhul võimalik kasutada ka

vähese tähtsusega abi, kui see on sobivam või vajalik.

Eraldi on nimetatud tegevused, mille puhul antakse toetust üksnes vähese tähtsusega abina. See

tähendab, et nende tegevuste puhul ei saa rakendata üldise grupierandi määruse võimalusi, vaid

toetust antakse lihtsustatud korras vähese tähtsusega abi reeglite alusel. Ühele ettevõtjale antava

vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis täheks kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul

ületada kehtestatud piirmäära, milleks on 300 000 eurot. Piirmäära arvestamisel tuleb liita

kokku kõik ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi summad, olenemata nende andjast või

eesmärgist.

Üldise grupierandi määruse ja vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohi eri liiki abi

kombineerides ületada lubatud piirmäärasid. Nii vähese tähtsusega abi määrus kui ka üldise

grupierandi määrus näevad ette, et samade abikõlblike kulude katmiseks antavat vähese

tähtsusega abi võib kumuleerida riigiabiga üksnes tingimusel, et ei ületata asjaomases riigiabi

regulatsioonis sätestatud maksimaalset abi osakaalu. Seetõttu tuleb juhul, kui ühte tegevust

toetatakse nii vähese tähtsusega abi määruse kui ka üldise grupierandi määruse alusel, arvestada

üldise grupierandi määruses vastavale abiliigile kehtestatud abi osakaalu. Lisaks sätestatakse,

et vähese tähtsusega abi arvestamisel käsitatakse ühe ettevõtjana ka omavahel seotud

ettevõtjaid. Sellega välditakse olukorda, kus formaalselt eraldi ettevõtjad saaksid tegelikkuses

sama kontserni või majandusüksuse kaudu lubatust rohkem abi.

Eelnõu paragrahvis 3 sõnastatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus. Toetuse

andmise keskne eesmärk on soodustada ettevõtja tervikliku arenguplaani elluviimist, mille

kaudu paraneb ettevõtja rahvusvaheline konkurentsivõime ning suurenevad loodav

lisandväärtus ja ekspordivõime. Toetus on suunatud eelkõige ettevõtja süsteemsele arengule,

mitte tema üksikutele eraldi tegevustele, toetades ettevõtja strateegilist kasvu ja rahvusvahelist

laienemist.

Eesmärgi saavutamiseks keskendutakse kahele peamisele tegevussuunale. Esiteks toetatakse

suurema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate kiiremat turule viimist, sealhulgas

ekspordivõime suurendamist. See hõlmab ettevõtjate äriarendusteadmiste ja -oskuste

tugevdamist, et parandada nende võimet tuua innovaatilisi lahendusi rahvusvahelisele turule.

Teiseks toetatakse tootmise ja teenuste osutamise protsesside arendamist ja rakendamist,

eesmärgiga tõsta efektiivsust ja tootlikkust ning parandada seeläbi ettevõtjate

majandustulemusi.

Toetuse andmise tulemusena oodatakse mitmekülgset positiivset mõju ettevõtjate tegevusele.

Eelkõige kiireneb toodete, teenuste ja tehnoloogiate turule jõudmine ning suureneb ettevõtjate

ekspordimaht ja mitmekesistuvad eksporditurud. Samuti paraneb ettevõtjate tootmis- ja teenuse

osutamise protsesside efektiivsus, sealhulgas digitaalsete lahenduste ja tehisaru kasutuselevõtu

kaudu. Lisaks suureneb ettevõtjate koostöö rahvusvaheliste partneritega ning kasvab

intellektuaalse vara äriline kasutamine, mis aitab luua rohkem lisandväärtust.

Toetuse tulemuslikkuse tagamiseks peab taotleja lisandväärtus ja eksport kasvama vähemalt

15% kahe majandusaasta lõpuks pärast projekti lõppu, kui taotleja on väike- ja keskmise

suurusega ettevõtja, ning vähemalt 10%, kui taotleja on suurettevõtja, võrreldes projekti

algtasemega. Tulemus peab olema saavutatud hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneva teise majandusaasta lõpuks. Sellega luuakse selge seos toetuse kasutamise

ja ettevõtja arenguplaan vahel ning võimaldatakse hinnata toetuse eesmärgipärasust ja

tulemuslikkust. Erisus väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja eesmärkise osas

on tingitud sellest, et suurema mahu kontekstis on kiiremat kasvu keerukam saavutada, kuna

see nõuab suuremaid investeeringuid ning toetuse osakaal suurettevõtjate puhul on ka

märgatavalt madalam. Samuti on väiksemate ettevõtjate baastase, millelt kasvu mõõta üldjuhul

madalam.

Eelnõu paragrahvis 4 täpsustatakse määruses kasutatavaid olulisi termineid. Terminoloogiline

selgus on vajalik normi üheseks mõistmiseks ja rakendamiseks.

Defineeritakse termin „arendustöötaja“. Selle all mõistetakse nii ettevõtja töötajat kui ka

lepingulist füüsilist isikut, kes tegeleb ettevõtja arendustegevustega. Arendustöötaja roll ei

piirdu üksnes tehnilise arendusega, vaid hõlmab laiemalt toodete, teenuste ja protsesside

arendamist, kvaliteedijuhtimissüsteemide kujundamist, tehisarulahenduste väljatöötamist ning

müügi- ja turundustegevuste arendamisega seotud strateegiate ja tegevuskavade loomist.

Arendustöötaja tegevuse tulemusel peab ettevõtte toimimine reaalselt muutuma, olgu selleks

uute lahenduste kasutuselevõtt, protsesside parendamine või uutele turgudele sisenemine.

Samuti defineeritakse ettevõtjad vastavalt nende suurusele. Ettevõtja suuruste määratlused

tulenevad üldise grupierandi määruse lisa I artiklist 2.

Eelnõu paragrahvis 5 määratakse kindlaks toetuse rakendamise eest vastutav asutus. Pädevus

taotlusi vastu võtta ja menetleda, nende kohta otsuseid teha ja neid muuta, toetust maksta ning

toetuse kasutamist kontrollida antakse EISile. Toetuse taotlejal või saajal on õigus vaidlustada

EISi toiming või otsus, esitades vaide EISile. EIS lahendab esitatud vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras

Eelnõu paragrahvis 6 sätestatakse tegevused, mille elluviimist toetatakse. Toetatav on ainult

selline tegevus, mis aitab saavutada määruse eesmärke. Eesmärk on toetada selliseid

arendustegevusi, mis aitavad kaasa ettevõtjate strateegilisele arengule, innovatsioonile ning

rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. Iga toetatav tegevus peab olema sisuliselt seotud

ettevõtja arenguga ning aitama kaasa selle kasvule, efektiivsuse tõstmisele või uutele turgudele

sisenemisele.

Paragrahvis määratakse kindlaks tegevused, mida toetatakse, ja täpsustatakse iga tegevuse all

toetatavad alamtegevused. Toetatakse organisatsiooni ja protsesside arendamist, kvaliteedi ja

vastavuse juhtimist, eksporditegevuse arendamist uutel sihtturgudel, intellektuaalomandi

kasutamise juhtimist, digitaliseerimist ja tehisaru rakendamist ning toodete või teenuste

katsetamist ja testimist ning seadmete ja masinate soetamist. Selline ulatuslik lähenemine

võimaldab ettevõtjal käsitleda arengut süsteemselt ning siduda erinevad tegevused ühtseks

strateegiliseks tervikuks.

Organisatsiooni- ja protsessiarenduse puhul keskendutakse ettevõtja sisemise toimimise

parandamisele. Toetatakse nii töökorralduse ja ressursiplaneerimise arendamist, sh

tarkvaralahenduste kasutuselevõttu, kui ka välise nõustamise kasutamist. Samuti on võimalik

toetada uute arendustöötajate kaasamist, mis aitab tugevdada ettevõtja sisemist suutlikkust.

Kvaliteedijuhtimise ja vastavusjuhtimise arendamise puhul keskendutakse toodete ja teenuste

vastavusele standarditele ning regulatiivsetele nõuetele, mis on sageli eelduseks

rahvusvahelistele turgudele sisenemisel. Toetatakse näiteks kvaliteedisüsteemide loomist ja

juurutamist, auditite tegemist, sertifitseerimist ning regulatiivsete nõuete täitmiseks vajalike

protsesside arendamist.

Eksporditegevuste arendamise puhul keskendutakse uutele sihtturgudele sisenemisele ja

müügivõime tugevdamisele. Toetatakse strateegiate koostamist, turundus- ja müüginõustamist,

kontaktide loomist ning turundusmaterjalide ja messidel osalemisega seotud tegevusi. Eesmärk

on aidata ettevõtjatel kasvatada rahvusvahelist müüki suurema lisandväärtusega toodete või

teenuste kaudu.

Intellektuaalomandi kasutamise juhtimine on suunatud ettevõtja teadmiste ja uuenduste

kaitsmisele ning ärilisele kasutamisele. Toetatakse nii strateegiate koostamist kui ka õiguste

kaitsmist ja laiendamist sihtturgudele, samuti litsentseerimismudelite arendamist.

Digitaliseerimise, automatiseerimise ja tehisaruga seotud tegevuste puhul on eesmärk

suurendada ettevõtja efektiivsust ja arendada tema konkurentsivõimet. Toetatakse

andmehalduse ja andmepõhise juhtimise arendamist, infosüsteemide loomist ja integreerimist

ning tehisarul ja automatiseerimisel põhinevate lahenduste kasutuselevõttu ja sellega seonduvat

analüüsi. See soodustab ettevõtjate tehnoloogilise taseme tõstmist. Katsetamise ja

järeleproovimisega seoses rõhutatakse, et tegemist peab olema reaalses kasutuskeskkonnas

katsetamisega enne ulatuslikumat turule sisenemist. Toetatakse katseprojektide elluviimist,

klientide kaasamist ning tagasiside põhjal tehtavaid kohandusi. Samas on selgelt välistatud

tavapärane müügitegevus – eesmärk on katsetada ja kinnitada toote või teenuse toimivust ja

turusobivust. Digitaliseerimist toetatakse ka muudes ettevõtluse toetusmeetmetes, kuid antud

määruse kontekstis on oluline digitaliseerimise laiem sidumine ettevõtja arenguplaaniga,

tagamaks mõjusam tulemus ja ulatuslikum muudatus.

Toetatakse ka seadme ja masina soetamise kulu, mis on otseselt ja lahutamatult seotud

arenguplaanis kavandatud digitaliseerimise, automatiseerimise või tehisarulahenduste

juurutamisega. Soetatav masin või seade peab olema otseselt seostud arenguplaani

elluviimisega ning samuti täpsustatakse, milliste masinate ja seadmete soetamist toetatakse.

Abikõlblikud on järgmised masinad ja seadmed: tehisaru juurutamiseks vajalikud sensorid,

masinnägemise seadmed, mõõte- ja andmekogumisseadmed, servtöötluse seadmed,

automatiseerimise ja robotiseerimise juhtseadmed, roboti lisamoodulid, asjade interneti

seadmed ja andmete kogumise taristu seadmed. Tähelepanu peab pöörama asjaolule, et kui

nimetatud tegevust toetatakse üldise grupierandi määruse alusel, on masinate ja seadmete

soetamine abikõlblik üksnes sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse

projekti jaoks. Seetõttu ei ole juhul, kui soetatava masina või seadme kasulik eluiga ületab

projekti kestust, abikõlblik kogu vara soetusmaksumus, vaid üksnes projekti perioodile vastav

proportsionaalne osa vara maksumusest, mis kajastub amortisatsioonikuluna.

Eelnõu paragrahviga 7 reguleeritakse kulude abikõlblikkust. Abikõlblik on üksnes kulu, mis

vastab asjakohasele üldise grupierandi määruse artiklile, mille alusel abi antakse, ning on

otseselt seotud toetuse eesmärgi ja oodatavate tulemuste saavutamisega. Kulu peab olema

põhjendatud ja vajalik ning seotud taotleja arenguplaanis kirjeldatud omavahel seotud tegevuste

elluviimisega. See rõhutab tervikliku käsitlemise nõuet, mille kohaselt ei toetata mitte üksikuid

eraldi tegevusi, vaid ettevõtja strateegilist arengut toetavaid omavahel seotud tegevusi. Kulu

peab olema tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodil, olema dokumentaalselt tõendatav ning

toetuse saaja tasutud. Oluline on, et toetatavad kulud vastavad toetuse andmise aluseks olevale

üldisele grupierandi määrusele.

Paragrahvis määratakse kindlaks kululiigid, mida ei loeta abikõlblikuks. Selle eesmärk on

tagada toetuse sihipärane kasutamine ning välistada kulud, mis ei panusta otseselt projekti

eesmärkide saavutamisse ega toeta innovatsioonilise lisandväärtuse loomist. Esiteks

välistatakse seotud isikute vahel tehtud tehingutest tulenevad kulud, et ennetada huvide

konflikti ja tagada tehingute turupõhisus ning läbipaistvus. Samuti ei ole abikõlblikud

standardtarkvara või tavapäraste IT-lahenduste soetamise, juurutamise või liidestamise kulud

juhul, kui nendega ei kaasne innovatsioonikomponenti, kuna toetus on suunatud uute või

oluliselt parendatud lahenduste loomisele, mitte olemasolevate lahenduste rakendamisele.

Abikõlbmatute kulude hulka kuuluvad ka olemasolevate süsteemide ja tarkvara hooldus-,

majutus- ja opereerimiskulud, sealhulgas versiooniuuendused ja litsentside pikendamised, kuna

need on olemuselt äriühingu tavapärased tegevuskulud. Veebilehe ja mobiilirakenduse loomise

välistus puudutab tavapäraseid ettevõtte veebilehti ja mobiilirakendusi. Juhul kui

veebilahendus, rakendus või digitaalne platvorm on eksporditav toode või teenus, ei loeta seda

abikõlbmatuks. Lisaks on abikõlbmatud tavapärased nõustamisteenused, nagu maksu-, õigus-,

raamatupidamis-, auditi- ja turundusnõustamine, samuti äriühingu tavapärase tegevusega

seotud koolituskulud. Toetusega ei rahastata tootmis- või teenuse osutamiseks vajalike

masinate, seadmete ja taristu soetamist, välja arvatud teatud masinad ja seadmed, mis on

otseselt vajalikud arenguplaani eesmärkide saavutamiseks.

Välistatud on tavapärane operatiivne tööjõukulu, mis ei ole otseselt seotud uute protsesside,

organisatsiooniliste lahenduste või ärimudelite arendamise ja testimisega Ka on piiratud uute

töötajate või juhtide tööjõukulude kõrvalkulude hüvitamist, et keskenduda üksnes otsesele

arendustegevusega seotud panusele. Samuti ei ole abikõlblikud kulud, mis kvalifitseeruvad

teadus- ja arendustegevuseks Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 25

tähenduses, kuna sellised kulud kuuluvad eraldi riigiabi raamistikku.

Välistatakse äriühingu igapäevased tegevus- ja püsikulud, otsese müügitegevuse ning

reklaamiga seotud kulud, sealhulgas meenete ja kingituste kulud, kuna toetus ei ole mõeldud

äritegevuse üldiseks finantseerimiseks ega turunduseks. Abikõlblikud ei ole ka enne taotluse

esitamist tehtud kulud, et tagada toetuse ergutav mõju, ega käibemaks. Lõpuks sätestatakse

üldine põhimõte, mille kohaselt ei ole abikõlblikud ka muud kulud, mis ei ole otseselt seotud

projekti elluviimisega või ei ole vajalikud selle eesmärkide saavutamiseks.

Kokkuvõttes piiritleb lõige selgelt toetuse kasutusala, vältides selle suunamist ettevõtte

tavapärase tegevuse katmiseks ning tagades, et toetus toetab üksnes eesmärgipärast

arendustegevust ja lisandväärtuse loomist.

Eelnõu paragrahvis 8 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. See on ajavahemik, mis

fikseeritakse taotluse rahuldamise otsuses ning mille jooksul viiakse ellu kõik projekti

tegevused. See algab üldjuhul taotluse esitamise kuupäevast, kuid põhjendatud juhtudel võib

see alata ka taotluses märgitud hilisemal kuupäeval, kui see on sätestatud taotluse rahuldamise

otsuses. Perioodi lõppkuupäev määratakse samuti otsuses, abikõlblikkuse perioodi

maksimaalne kestus on 24 kuud.

Kui toetust taotletakse üldise grupierandi määruse alusel, ei tohi taotleja alustada projekti

tegevusi ega võtta nendega seotud kohustusi enne taotluse esitamist. Nõude eesmärk on tagada

toetuse ergutav mõju, välistades olukorra, kus projekt oleks ellu viidud ka ilma toetust saamata.

Toetuse saajal on võimalus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval

põhjusel ühe korra kuni 12 kuu võrra, tingimusel et projekti eesmärgid on endiselt kooskõlas

toetuse andmise eesmärgiga. Pikendamise lubamine tagab vajaliku paindlikkuse

ettenägematute asjaolude korral, säilitades samas nõude saavutada meetme eesmärgid.

Pikendamise korral võib projekti kogukestus ületada lõikes 3 sätestatud maksimaalset kestust.

Toetuse saaja peab viivitamata taotlema projekti lõpetamist, kui ilmnevad asjaolud, mis

takistavad projekti jätkamist. Projekt loetakse lõppenuks pärast seda, kui

on kinnitanud lõpparuande ning teinud toetuse saajale viimase väljamakse.

Eelnõu paragrahvis 9 sätestatakse toetuse rahalised piirmäärad ning toetuse ja

omafinantseeringu osakaalud. Toetuse minimaalne summa on 100 000 eurot ja maksimaalne

summa 500 000 eurot projekti kohta. Miinimummäära kehtestamise eesmärk on suunata toetus

piisava mahu ja mõjuga projektidele, mis panustavad ettevõtja arengusse tervikuna.

Maksimummäär tagab toetusevahendite suurema kättesaadavuse.

Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest sõltub ettevõtja suurusest. Väike-

ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul on toetuse maksimaalne osakaal 50% ja suurettevõtjate

puhul 15%. Selline diferentseerimine lähtub riigiabi põhimõtetest, mille kohaselt on

väiksematel ettevõtjatel piiratum juurdepääs kapitalile ning seetõttu suurem toetusevajadus.

Toetuse määr vähese tähtsusega abi puhul on kuni 50 protsenti.

Omafinantseering peab katma selle osa abikõlblikest kuludest, mida toetus ei kata. Sellega

tagatakse toetuse saaja finantsiline panus projekti elluviimisse ning suureneb motivatsioon

projekti ellu viia ja selle eest vastutada. Omafinantseeringuks ei loeta muudest avalikest või

välistest allikatest saadud tagastamatut toetust. Nõude eesmärk on vältida toetuste

kumuleerumist viisil, mis ei oleks kooskõlas riigiabi reeglitega, ning tagada, et toetuse saaja

panustab projekti elluviimisse reaalse omafinantseeringuga.

Eelnõu paragrahvis 10 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale. Toetust saab taotleda Eesti

äriregistrisse kantud äriühing, mis vastab vähemalt kolmele loetletud kaheksast tingimusest.

Tingimused on kujundatud nii, et need kajastavad ettevõtja erinevaid tugevaid külgi –

majanduslikku suutlikkust, ekspordikogemust, innovatsioonisuutlikkust, meeskonna kvaliteeti

ning turupotentsiaali. Näiteks müügitulu ja ekspordikäibe nõuded viitavad ettevõtja senisele

turul tegutsemise võimele, samas kui teadus- ja arendustegevusse tehtud investeeringud või

erasektori investeeringute kaasamine näitavad ettevõtja arenguambitsiooni ja usaldusväärsust

investorite silmis. Oluline on ka ettevõtja tootlikkuse ja pädevuse näitajate arvestamine, nagu

lisandväärtus töötaja kohta ning töötajate kvalifikatsioon. Samuti hinnatakse ettevõtja

tehnoloogilist küpsust – nõue olemasoleva prototüübi või testitud lahenduse kohta viitab sellele,

et toetus ei ole mõeldud varajases ideefaasis projektidele, vaid juba kontrollitud lahenduste

edasiarendamisele ja turule viimisele. Töötajate arvu ja palgataseme kriteeriumid aitavad

omakorda hinnata ettevõtja toimimise stabiilsust ja suutlikkust kaasata kvalifitseeritud

tööjõudu.

Taotlejal ei tohi olla suuri maksuvõlgu. Väike, kuni 100-eurone võlg on lubatud või kui on

suurem võlg, peab see olema ajatatud. Nõude eesmärk on välistada makseraskustes või

ebausaldusväärse finantskäitumisega ettevõtjad. Samuti peab taotleja olema enne toetuse

saamist täitnud oma aruandlus- ja deklareerimiskohustused. See tähendab, et

maksudeklaratsioonid ning majandusaasta aruanded peavad olema esitatud õigel ajal. Nõue

tagab, et toetuse andjal on taotleja finantsseisundi hindamiseks piisav ja ajakohane teave.

Kui taotleja on varem saanud toetusi, mille ta on pidanud tagasi maksma, peavad need

kohustused olema korrektselt täidetud. Sellega välistatakse toetuse andmine ettevõtjale, kes ei

ole oma varasemaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Samuti ei tohi taotleja ega temaga seotud

isik olla likvideerimisel, sundlõpetamisel ega pankrotimenetluses. Samuti ei tohi olla tehtud

pankrotiotsust tema kohta. Selle nõude eesmärk on tagada, et toetust saavad jätkusuutlikud ja

tegutsevad ettevõtjad. Loomulikult ei tohi taotlejal ega tema seaduslikul esindajal olla kehtivat

kriminaalkaristust. See aitab tagada toetuse andmise usaldusväärsetele ja õiguskuulekatele

ettevõtjatele. Samuti ei tohi taotleja olla üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18

tähenduses raskustes ettevõtja, kui ta taotleb toetust üldise grupierandi määruse alusel.

Eelnõu paragrahviga 11 reguleeritakse taotluse sisu. Määratakse kindlaks minimaalne teave,

mida taotlus peab sisaldama, eelkõige projekti kirjeldus ning esitatavad andmed, sealhulgas

taotleja identifitseerimise andmed ja projekti ajakava. Sätte eesmärk on tagada, et esitatud

taotlused on võrreldavad, kvaliteetsed ja võimaldavad hinnata kavandatava projekti mõju ning

teostatavust.

Taotlus peab keskenduma ettevõtja arengule. Taotluses kirjeldatud tegevused peavad olema

suunatud äritegevuse ja protsesside arendamisele ning rahvusvahelise kasvu kavandamisele ja

elluviimisele.

Taotluse põhiline osa on arenguplaan. See nõue rõhutab, et projekt ei tohi koosneda eraldi

tegevustest, vaid peab olema loogiline tervik, mille kõik tegevused toetavad ühtset strateegilist

eesmärki. Selline terviklikkus võimaldab hinnata projekti mõju, teostatavust, ärilist kasu ning

kulude põhjendatust. Samuti peab taotluses olema selgelt esitatud seos kavandatud tegevuste ja

oodatavate tulemuste vahel. See tähendab, et taotleja peab suutma põhjendada, kuidas

konkreetsed tegevused viivad soovitud tulemusteni ning milliste mõõdetavate näitajate kaudu

on võimalik seda hinnata.

Taotluses tuleb esitada taotleja põhiandmed, sealhulgas nimi ja registrikood, mis võimaldavad

ettevõtja üheselt tuvastada. Projekti kohta tuleb esitada selle nimetus, eesmärgid, oodatavad

tulemused ja mõõdetavad väljundid, mille alusel projekti hinnatakse. Oluline taotluse osa on

EISi eelnevalt heakskiidetud arenguplaan. Taotlus peab tuginema sellele arenguplaanile ning

selgitama, millised konkreetsed tegevused on valitud ja miks. See tagab, et taotlus on kooskõlas

eelnevalt hinnatud strateegilise raamistikuga.

Taotleja peab kirjeldama valitud sihtturge, esitama nende valiku põhjenduse, kirjeldama

väärtuspakkumist, konkurentsiolukorda ja klientidel järeleproovimise tulemust. See aitab

hinnata projekti realistlikkust ja turupotentsiaali. Taotluses peab sisalduma ka kvantifitseeritud

ärimõju prognoos, mis hõlmab muu hulgas käibe muutust, ekspordi osakaalu kasvu,

lisandväärtuse muutust ning vajadusel ärimudeli muutust. Nende andmete abil saab hinnata

toetuse mõju ettevõtja arengule mõõdetaval viisil. Kirjeldada tuleb projekti meeskonda,

sealhulgas selle liikmete ülesandeid ja pädevust ning töö jaotumist ettevõttesisese ja

sisseostetud pädevuse vahel. See võimaldab hinnata projekti elluviimise suutlikkust. Lisaks

tuleb esitada projekti ajakava koos selle elluviimise peamiste etappidega, samuti detailne

eelarve tegevuste kaupa, taotletava toetuse suurus ning omafinantseeringu olemasolu tõend.

Need andmed on vajalikud projekti teostatavuse ja finantsilise usutavuse hindamiseks. Taotleja

peab esitama ka teabe varasemate ja paralleelsete toetuste kohta, et hinnata võimalikku

topeltrahastamist või kumuleerimisreeglitele vastavust. Samuti esitatakse ettevõtja

finantsseisule hinnangu andmiseks viimase kvartali bilanss ja kasumiaruanne. Seadmete

soetamise korral, peab taotlus sisaldama seadme tehnilist kirjeldust ning soetamise

põhjendatust.

EIS avaldab taotlusvormid ja juhendmaterjalid oma veebilehel. See tagab taotlejatele ühtsed

vormid ja juhised ning aitab parandada taotluste kvaliteeti ja võrreldavust.

Eelnõu paragrahvis 12 sätestatakse toetuse taotlemise viisi ja taotlemise korralduslikud

põhimõtted. Toetust on võimalik taotleda kahel viisil: kas jooksvalt, mis tähendab, et taotlusi

võetakse vastu pidevalt kuni eelarve ammendumiseni, või voorupõhiselt, mille puhul saab

taotlusi esitada kindlaksmääratud ajavahemikus. Selline paindlik lähenemisviis võimaldab

kohandada taotlemise korraldust vastavalt meetme eesmärkidele ja olukorrale. Üks ja sama

ettevõtja saab toetust taotleda mitu korda, kuid üksnes juhul, kui tegemist on uute

arendusetappide või uutel sihtturgudel tegevuse arendamisega. See välistab sama projekti või

samasisuliste tegevuste korduva rahastamise, suunates toetuse edasisele arengule, mitte juba

tehtud tegevuste kordamisele.

EISil on õigus korraldada temaatilisi taotlusvoore, mille fookus on kitsamalt konkreetsetel

arenguplaani tegevustel ja/või valitud tegevusaladel. Sellisel juhul arvestatakse vooru teemat ja

prioriteete, võimaldades toetada näiteks teatud sektoreid või arengusuundi. Sel juhul tuleb EISil

need kooskõlastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Enne taotluste vastuvõtmise alustamist lepitakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga kokku olulised tingimused, nagu taotlemise viis (jooksev

või voorupõhine). Voorupõhise taotlemise korral määratakse ka vooru avamise ja sulgemise

kuupäevad.

Läbipaistvuse tagamiseks peab EIS teavitama taotlejaid oma veebilehel olulistest tingimustest

ette. Voorupõhise taotlemise puhul tuleb info avaldada vähemalt 20 kalendripäeva enne

taotluste vastuvõtmise algust, et ettevõtjatel oleks piisavalt aega end ette valmistada. Jooksva

taotlemise korral avaldatakse teave eelarve ja toetuse suuruste ning allesjäänud vahendite kohta

jooksvalt, samuti teavitatakse taotluste vastuvõtmise lõpetamisest.

Eelnõu paragrahvis 13 sätestatakse, et enne taotluse esitamist peab ettevõtja läbima

eelnõustamise ning koostama arenguplaani. See nõue tähendab, et toetuse taotlemine ei alga

taotluse esitamisega, vaid sellele eelneb sisuline ettevalmistusetapp, mille käigus hinnatakse

arenguplaani sobivust ja kvaliteeti.

Eelnõustamise käigus esitab taotleja EISile oma arenguplaani ning vajadusel muud nõutavad

dokumendid. Nõustamise eesmärk on parandada taotluste kvaliteeti ja vähendada puudustega

taotluste hulka. EIS selgitab selles etapis toetuse andmise põhimõtteid, juhib tähelepanu

projektis esinevatele võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning teeb ettepanekuid

nende kõrvaldamiseks. Selle tulemusena kujundatakse koos taotlejaga tugevam ja läbimõeldum

arenguplaan.

Arenguplaani heakskiitmiseks peab see vastama mitmele sisulisele tingimusele. Plaanis

kirjeldatud tegevused peavad olema innovaatilised ja moodustama loogilise terviku, mis on

selgelt suunatud ettevõtja strateegilise eesmärgi saavutamisele. Samuti peab arenguplaan

hõlmama vähemalt kolme määruses nimetatud tegevusvaldkonda, mis tagab, et tegemist ei ole

kitsalt ühe tegevuse rahastamisega, vaid mitmekülgse arengu toetamisega. Lisaks peab plaanist

selguma tegevuste elluviimise aeg, nende järjestus ja omavaheline sõltuvus, et hinnata projekti

teostatavust. Arenguplaani tegevused peavad olema põhjendatud ning panustama ettevõtja

tootlikkuse, efektiivsuse, lisandväärtuse või äriprotsesside arendamisse.

Kavandatud tegevused peavad olema ettevõtja võimeid arvestades elluviidavad. See tähendab,

et hinnatakse nii ettevõtja ressursse kui ka pädevust. Samuti peab arenguplaanis esitatud

rahastamisloogika olema usutav ja kooskõlas kavandatud tegevustega. Arenguplaani

heakskiitmine ei tähenda automaatselt, et toetust kindlasti saadakse. Heakskiit kinnitab üksnes

seda, et kavandatud projekt on strateegiliselt sobiv ja vastab meetme eesmärkidele. Toetuse

saamiseks tuleb esitada taotlus, mida hinnatakse eraldi. Arenguplaan on osa taotlusest ja tuleb

esitada enne taotluse esitamist. See aitab tagada, et toetust taotletakse läbimõeldud ja

strateegiliselt põhjendatud projektidele.

Arenguplaan on ettevõtja koostatud strateegiline dokument, mille eesmärk on hinnata

kavandatava äriarenduse terviklikkust, loogikat ja vastavust toetuse eesmärkidele. Arenguplaan

peab moodustama sisuliselt seotud terviku, milles kavandatud tegevused on kõik omavahel

loogiliselt seotud ning suunatud selgelt kindlaks määratud strateegilise eesmärgi saavutamisele.

Arenguplaani sisule esitatakse ka konkreetsed miinimumnõuded. Selles tuleb kindlaks määrata

ettevõtja mõõdetav strateegiline eesmärk, kirjeldada kavandatavaid tegevusi ning esitada nende

põhjendus ja oodatavad tulemused, samuti teha prognoos ärimõju kohta. Samuti peab plaanist

selguma tegevuste omavaheline seos, sealhulgas nende elluviimise aeg, etapid ja vastastikune

sõltuvus, mis võimaldab hinnata projekti teostatavust ja loogikat. Seadmete soetamise korral,

peab arenguplaanis põhjendama nende vajalikkust ja seost eesmärgiga. Lisaks tuleb määrata

tegevuste elluviimise eest vastutajad ning esitada kavandatav eelarve koos

rahastamisallikatega. Nende nõuete eesmärk on tagada, et arenguplaan oleks realistlik,

läbimõeldud ja hinnatav nii sisulisest kui ka finantsilisest aspektist.

Eelnõu paragrahvis 14 reguleeritakse taotluste menetlemise tähtaegu ning taotluse läbi

vaatamata või rahuldamata jätmist. Taotluste menetlemise tähtaeg sõltub sellest, kas tegemist

on jooksva või voorupõhise taotlemisega. Jooksva taotlemise korral tehakse otsus üldjuhul 30

tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest hetkest. Voorupõhise taotlemise puhul on

menetlusaeg pikem – kuni 60 tööpäeva –, kuna kõiki ühes voorus esitatud taotlusi hinnatakse

tervikuna pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist. Selline eristamine arvestab kahe erineva

taotlemisviisi olemusega: jooksva taotlemise korral hinnatakse taotlusi ükshaaval, voorupõhise

taotlemise korral aga võrreldakse kõiki taotlusi omavahel. Erandkorras on võimalik

menetlemise tähtaega pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, kui selleks on põhjendatud

vajadus. Sellest tuleb taotlejat teavitada.

Jooksva taotlemise korral menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni

registreeritud, kuid veel otsustamata taotluste kogusumma jõuab tasemeni, mis on vähemalt

võrdne olemasoleva eelarve jäägiga. See tähendab, et eelarve ammendumise lähenedes muutub

määravaks taotluse esitamise aeg, mis aitab tagada prognoositavust.

Menetluse käigus kontrollitakse esmalt taotluse vastavust nõuetele. Kui selles etapis

tuvastatakse puudusi, antakse taotlejale võimalus need kõrvaldada. Taotlejat teavitatakse

puudustest viivitamata ning puuduste kõrvaldamiseks antakse kuni kümme tööpäeva. Selle aja

võrra pikeneb ka menetluse tähtaeg. Selline kord annab taotlejale võimaluse oma taotlust

parandada ja vältida formaalsetel põhjustel rahastamisest ilmajäämist.

Samas on sätestatud ka selged alused, mille korral taotlus jäetakse rahuldamata ilma seda

sisuliselt hindamata. See juhtub näiteks siis, kui taotleja ei kõrvalda etteantud tähtajaks

tuvastatud puudusi. Samuti jäetakse taotlus läbi vaatamata, kui taotleja või taotlus ei vasta

määruses sätestatud nõuetele ning puudusi ei ole võimalik kõrvaldada. Lisaks käsitatakse tõsise

rikkumisena taotluses ebaõigete või puudulike andmete esitamist või otsustusprotsessi

õigusvastast mõjutamist – sellisel juhul välistatakse samuti taotluse edasine hindamine.

Eelnõu paragrahvis 15 sätestatakse taotluste hindamise kriteeriumid, reguleerides hindamise

põhimõtteid ja kriteeriume ning hindamisprotsessi korraldust. Sätte eesmärk on tagada, et

toetuse saajad valitakse läbipaistval, võrreldaval ja sisuliselt põhjendatud viisil.

Hindamise korraldamiseks võib EIS moodustada hindamiskomisjoni, kelle koosseis

kooskõlastatakse eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Komisjoni

liikmete nimede avalikustamine enne hindamise algust tagab protsessi avatuse ja

usaldusväärsuse. Vajaduse korral kaasatakse hindamisse ka eksperte, mis võimaldab rakendada

hindamisel spetsiifilist valdkondlikku pädevust.

Taotlusi hinnatakse mitme kriteeriumi alusel, millel on kindlaks määratud kaal. Kõige

olulisema kaaluga (kumbki 25%) on strateegiline mõju ning turupotentsiaal. See tähendab, et

eriti kõrgelt hinnatakse seda, kui projekt aitab kaasa ettevõtja reaalsele kasvule ja kui sellel on

usutav potentsiaal rahvusvahelisel turul. Lisaks hinnatakse projekti terviklikkust ja

põhjendatust ning ettevõtte suutlikkust projekti ellu viia, mille osakaal on mõlemal 20%.

Kuluefektiivsuse kriteeriumi osakaal on 10%. Ressursikasutus peab olema põhjendatud ja

seotud oodatava mõjuga. Samuti on võimalik lisada kriteerium, mis tuleneb riigi prioriteetidest.

Hindamine toimub punktiskaalal 0–4, kusjuures iga kriteeriumi alusel antavat punkti kaalutakse

vastavalt selle olulisusele. Lõpptulemusena kujuneb koondhinne kaalutud keskmisena. Selline

metoodika võimaldab hinnata taotlusi nii üksikkriteeriumide alusel kui ka tervikuna. Hindamise

täpsemat metoodikat kirjeldatakse hindamisjuhendis, mille EIS kooskõlastab ministeeriumiga

ja avaldab enne taotluste vastuvõtmise algust. See annab taotlejatele selge ülevaate

hindamispõhimõtetest ning võimaldab paremini valmistuda kvaliteetse taotluse esitamiseks.

Eelnõu paragrahvis 16 sätestatakse tingimused, mille alusel taotlus rahuldatakse või jäetakse

rahuldamata. Taotlus rahuldatakse üksnes juhul, kui kõik nõuded on täidetud. Lisaks

formaalsetele nõuetele, nagu taotleja ja taotluse nõuetele vastavus, kehtestatakse ka

hindamistulemuste kvalitatiivsed lävendid. Suurima kaaluga kriteeriumide (strateegiline mõju

ja turupotentsiaal) alusel peab taotluses kirjeldatud projekt saama vähemalt 3,0 punkti, mis

tähendab, et projekt peab olema nende aspektide seisukohast vähemalt väga hea tasemega.

Ülejäänud kriteeriumide puhul on miinimumnõue 2,0 punkti ning kogu projekti koondhinne

peab olema vähemalt 2,5. Selline lävendite süsteem tagab, et rahastatakse vaid piisava

kvaliteediga projekte.

Voorupõhise taotlemise korral reastatakse taotlused paremusjärjestusse ning rahastatakse neid

kuni eelarve ammendumiseni. See loob konkurentsi taotlejate vahel ja sunnib ettevõtjaid

esitama kvaliteetsemaid projekte.

Rahuldamise otsus sisaldab toetuse suurust, projekti kestust ja elluviimise tingimusi, aruandluse

korda ning toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Samuti märgitakse, millise riigiabi liigiga on

tegemist. See annab toetuse saajale selge raamistiku projekti elluviimiseks ja hilisemaks

aruandluseks.

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele, ei saa vajalikke hindepunkte või kui

eelarve on ammendunud. Samuti välistatakse taotlused, mille puhul on tuvastatud

otsustusprotsessi mõjutav ebaaus tegevus.

Eelnõu paragrahvis 17 antakse võimalus teha paindlikumaid otsuseid juhul, kui taotlus ei ole

täiel määral rahuldamiseks sobiv, kuid sisaldab siiski toetatavaid ja põhjendatud elemente.

Taotluse osaline rahuldamine on lubatud kahel juhul: kui osa kavandatud tegevustest või

kuludest ei ole piisavalt põhjendatud või kui taotletav summa ületab olemasoleva eelarve.

Sellisel juhul võib toetuse andja vähendada toetuse mahtu või jätta toetamata vähemolulised

tegevused.

Osaline rahuldamine toimub ainult taotleja nõusolekul. Kui taotleja ei nõustu pakutud

muudatustega, jäetakse taotlus rahuldamata. See tagab, et projekti muudetud kujul elluviimine

on taotleja jaoks aktsepteeritav ja realistlik. Samuti peab ka osaliselt rahuldatud taotluse puhul

olema võimalik saavutada kavandatud eesmärk.

Lisaks võib taotluse rahuldada kõrvaltingimusega, mis tähendab, et enne lõplikku toetusotsust

peab taotleja täitma teatud lisanõuded, näiteks esitama lisadokumente või tegema erinevaid

toiminguid. Selline lahendus võimaldab anda taotlejale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks

ilma taotlust kohe tagasi lükkamata. Kõrvaltingimusega rahuldamise otsus ei anna veel õigust

toetust saada. Õigus tekib alles siis, kui kõik tingimused on nõuetekohaselt täidetud ja see on

tuvastatud. Ka siin kehtib põhimõte, et kui taotleja tingimustega ei nõustu, tehakse rahuldamata

jätmise otsus.

Eelnõu paragrahvis 18 reguleeritakse tehtud taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Sätte

eesmärk on võimaldada projekti elluviimise käigus teatud paindlikkust, säilitades samas

kontrolli projekti eesmärkide, tulemuste ja abikõlblikkuse üle.

Rahuldamise otsust saab muuta kas EISi algatusel või toetuse saaja taotluse alusel. Toetuse

saaja peab sellisel juhul esitama vastava digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse oma

esindaja kaudu. See tagab, et muudatused on formaalselt korrektsed ja jälgitavad.

Teatud juhtudel võib toetuse saaja teha eelarves muudatusi ilma ametliku otsuse muutmist

taotlemata. Selline lihtsustatud kord on lubatud siis, kui tegemist on eelarveridade vahelise

ümbertõstmisega, mis ei muuda eri liiki riigiabi summasid ega nende osakaalusid. Selliste

muudatuste eelduseks on siiski EISi eelnev kooskõlastus, mille tegemiseks on ette nähtud

kümme tööpäeva.

Enne muudatuse heakskiitmist kontrollib EIS muudatuste põhjendatust ja vajalikkust. Vajaduse

korral hinnatakse, kuidas muudatus mõjutab projekti kvaliteeti ja vastavust kehtestatud

hindamiskriteeriumidele. Selleks võib kaasata eksperte või hindamiskomisjoni, mis aitab

tagada, et muudatused ei kahjusta projekti eesmärkide saavutamist.

EIS teeb otsuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta üldjuhul 20 tööpäeva jooksul.

Samas on EISil õigus keelduda muudatuse heakskiitmisest või kooskõlastamisest. Seda

eelkõige juhul, kui kavandatav muudatus ei aita kaasa projekti eesmärkide ja tulemuste

saavutamisele või kui muudatus seab ohtu projekti lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. See

säte kaitseb meetme eesmärke ja aitab vältida projekti sisulist hälbimist.

Eelnõu paragrahvis 19 sätestatakse tehtud rahuldamise otsuse osalise või täieliku kehtetuks

tunnistamise tingimused.

Rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada mitmel juhul. Seda võib teha juhul, kui ilmneb

asjaolu, mille olemasolul ei oleks taotlust algselt rahuldatud. See võib puudutada näiteks

varjatud infot või asjaolusid, mis olid hindamise ajal teadmata. Oluliseks rikkumiseks peetakse

ka vale või mittetäieliku teabe esitamist nii taotluse menetlemisel kui ka projekti elluviimise

käigus. See on alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti võib otsuse kehtetuks tunnistada,

kui toetuse saaja ei täida talle seatud kõrvaltingimusi või kui projekti ei ole võimalik jätkata

pärast seda, kui muutmistaotlus on tagasi lükatud. Lisaks saab otsuse kehtetuks tunnistada ka

juhul, kui toetuse saaja ise otsustab toetusest loobuda. Kehtetuks tunnistamine on võimalik ka

juhul, kui toetuse saaja ei vii ellu planeeritud tegevusi ega saavuta oodatud tulemusi. Toetuse

saamine on seotud konkreetsete kohustuste ja tulemustega ning toetuse kasutamine peab viima

sisulise arenguni.

Kui rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, tuleb saadud toetus

vastavalt tagasinõudmise otsusele tagasi maksta. See põhimõte tagab, et avalikke rahalisi

vahendeid kasutatakse sihipäraselt ning rikkumiste korral on võimalik need tagasi nõuda.

Eelnõu paragrahvis 20 reguleeritakse toetuse kasutamisega seotud aruandlust ning sätestab,

milliseid aruandeid, kui sageli ja mille kohta peab toetuse saaja esitama. Aruandluse eesmärk

on tagada järelevalve toetuse kasutamise üle ning hinnata projekti edenemist ja eesmärkide

saavutamist.

Toetuse saaja peab esitama kolme liiki aruandeid: vahearuande, lõpparuande ja järelaruande.

Nende vormid kehtestab ja avaldab EIS, mis tagab aruandluse ühtsuse ja võrreldavuse.

Aruandlusperiood on üldjuhul kuus kuud, mis tähendab, et projekti elluviimist jälgitakse

regulaarselt kogu selle kestuse jooksul.

Vahearuanne keskendub projekti elluviimise protsessile. Selles tuleb kirjeldada

aruandlusperioodil tehtud tegevusi ja projekti edenemist ning hinnata, kuivõrd on liigutud

kavandatud tulemuste suunas. Vajaduse korral võib EIS nõuda ka järgmise perioodi

tegevuskava, mis aitab tagada projekti planeeritud kujul elluviimise.

Lõpparuanne annab tervikliku ülevaate kogu projekti elluviimisest. Selles ei tule mitte ainult

kirjeldada tehtud tegevusi, vaid ka hinnata, millises ulatuses on saavutatud projekti eesmärgid

ja tulemused. Eraldi rõhutatakse mõju ettevõtja arengule, sealhulgas ekspordivõimele,

lisandväärtusele ja protsesside arengule. Seega on lõpparuanne projekti lõpliku edukuse

hindamise oluline alus.

Järelaruanne keskendub projekti mõjule pärast selle lõppu. Selles esitatakse andmed selle kohta,

kas projektiga seotud tingimused on täidetud ning kuidas on muutunud ettevõtja peamised

majandusnäitajad, eelkõige lisandväärtus ja ekspordikäive võrreldes projekti algusega. See

võimaldab hinnata toetuse pikaajalisemat mõju.

EIS võib aruannete hindamisse kaasata eksperte või hindamiskomisjoni, mis aitab tagada

objektiivse ja sisulise hindamise. Aruannete menetlemiseks on ette nähtud kuni 40 tööpäeva,

mille jooksul EIS kas kinnitab aruande või lükkab selle tagasi. Kui projekti kestus on lühem kui

kuus kuud või vahearuande esitamiseni ei jõuta, piisab lõpparuande ja järelaruande esitamisest.

See lihtsustab aruandlust lühema kestusega projektide puhul.

Eelnõu paragrahvis 21 sätestatakse toetuse väljamaksmise tingimused ja korra. Selle eesmärk

on tagada, et toetus makstakse välja üksnes põhjendatud ja kontrollitud kulude alusel ning

projekti eesmärke järgides.

Toetust makstakse, lähtudes tegelikult tekkinud ja tasutud abikõlblikest kuludest. See tähendab,

et tegemist ei ole ettemaksega, vaid kulupõhise hüvitamisega – toetuse saaja peab esmalt

tegevused ellu viima ja kulud kandma ning alles seejärel saab ta taotleda toetuse väljamaksmist.

Maksetaotlusi võib esitada üldjuhul kuni kord kvartalis, mis aitab hoida halduskoormuse

mõistlikul tasemel. Toetuse maksmise eeldusteks on, et projekti tegevused on reaalselt ellu

viidud, kulud on tekkinud ja need on tasutud. See välistab olukorra, kus toetust makstakse

planeeritud või tõendamata tegevuste eest. Kuludokumendi minimaalne suurus käibemaksuta

on 100 eurot.

EIS menetleb maksetaotlusi 30 tööpäeva jooksul. Kui menetluse käigus tuvastatakse puudusi

või ebatäpsusi, antakse toetuse saajale võimalus need kõrvaldada. Sellisel juhul pikeneb

menetlustähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

Lõppmakse tehakse alles pärast seda, kui kogu projekt on lõpule viidud, tulemused saavutatud

ning lõpparuanne kinnitatud. Seega sõltuvad toetuse lõplikud väljamaksed projekti edukast

elluviimisest ja nõuetekohasest aruandlusest.

Samas on EISil õigus toetuse maksmisest osaliselt või täielikult keelduda. Näiteks juhul, kui

kulu ei ole abikõlblik, tegevus ei ole tõendatud või ei vasta projekti eesmärgile. Samuti võib

maksmisest keelduda, kui aruanded on kinnitamata, varasemad toetused on tagastamata või

toetuse saaja rikub muid määruses sätestatud või taotluse rahuldamise otsuses esitatud

kohustusi. Lisaks võib maksmisest keeldumise aluseks olla toetuse saaja oluliselt halvenenud

majanduslik olukord, mis seab projekti elluviimise kahtluse alla.

Lisameetmena on EISil õigus peatada toetuse maksed seni, kuni toetuse saaja on täitnud oma

kohustused, näiteks tasunud tagasinõutud toetuse. See aitab vältida lisavahendite eraldamist

olukorras, kus varasemad kohustused on täitmata.

EIS-ile nähakse ette võimalus keelduda toetuse osalisest või täielikust väljamaksmisest juhul,

kui toetuse saaja majanduslik olukord on pärast toetuse rahuldamise otsuse tegemist oluliselt

halvenenud ning sellest tulenevalt on tekkinud põhjendatud kahtlus projekti nõuetekohase

elluviimise või toetuse sihipärase kasutamise suhtes. Sätte eesmärk on vähendada riski, et

toetust makstakse välja olukorras, kus toetuse saaja ei ole enam võimeline projekti tegevusi

lõpule viima, tagama projekti kestlikkust või täitma toetuse saajale pandud kohustusi. Otsuse

tegemisel hinnatakse iga juhtumi asjaolusid eraldi ning arvestatakse, kas majandusliku olukorra

halvenemine võib reaalselt mõjutada projekti elluviimist või toetuse eesmärkide saavutamist.

Eelnõu paragrahvis 22 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused projekti elluviimisel

ning toetuse kasutamisel. Toetuse saajal on õigus saada EISilt teavet ja selgitusi, mis

puudutavad toetuse kasutamist ja sellega seotud nõudeid. See aitab toetuse saajal oma kohustusi

paremini täita ning vältida rikkumisi, mis võiksid tuleneda ebaselgusest või teadmatusest.

Toetuse saamisega kaasnevad kohustused. Kõige olulisem neist on projekti nõuetekohane

elluviimine ning toetuse kasutamine vastavalt heakskiidetud taotlusele ja selle rahuldamise

otsusele. See tähendab, et toetuse saaja peab järgima nii projektikirjeldust kui ka kõiki

kehtestatud tingimusi ega tohi toetust kasutada muudel eesmärkidel. Lisaks peab toetuse saaja

teavitama EISi muutustest ettevõtja struktuuris, näiteks juhtkonna või osanike muutumisest,

samuti kõigist muudatustest või asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või

tulemuste saavutamist. See kohustus tagab, et toetuse andjal on pidev ülevaade projekti seisust.

Toetuse saaja peab tagama raamatupidamises projekti kulude selge eristatavuse, mis on vajalik

nii kontrolli kui ka aruandluse läbipaistvuse tagamiseks. Toetuse saaja peab esitama nõutud

teabe ja dokumendid õigel ajal ning võimaldama kontrolli teha. See hõlmab nii juurdepääsu

ruumidele ja dokumentidele kui ka koostööd auditite ja kontrollide tegemisel. Lisaks tuleb

tagada, et kõik projekti elluviimiseks vajalikud load ja kooskõlastused on olemas.

Seejuures tuleb täita ka kohustust järgida riigiabi reegleid, mis tulenevad Euroopa Liidu ja

riigisisestest õigusaktidest. See välistab ebaseadusliku abi kasutamise ning aitab vältida

võimalikke tagasinõudeid. Dokumente tuleb säilitada vähemalt kümme aastat, mis on vajalik

pikaajalise järelevalve ja kontrolli võimaldamiseks.

Eelnõu paragrahvis 23 sätestatakse EISi õigused ja kohustused toetuse andmise protsessis.

EISil on ulatuslikud kontrolli- ja järelevalveõigused. Tal on õigus nõuda toetuse saajalt

lisateavet ja -dokumente, mis puudutavad projekti tegevusi, kulusid ja tulemusi. Samuti võib

EIS teha kohapealseid kontrolle toetuse saaja juures, sealhulgas tutvuda dokumentide ja

andmetega ning kontrollida projekti elluviimist reaalses keskkonnas. Need õigused on

vajalikud, et veenduda toetuse sihipärases kasutamises.

Lisaks on EISil õigus nõuda toetus tagasi, kui ilmnevad tagasinõude alused, näiteks tingimuste

rikkumine või ebaõige teabe esitamine. See on oluline mehhanism avalike rahaliste vahendite

kaitseks.

EISi kohustused keskenduvad eelkõige menetluse läbipaistvusele, teavitamisele ja

järelevalvele. EIS peab tagama, et kõik taotlemiseks ja aruandluseks vajalikud vormid ja

juhendid on avalikult kättesaadavad. Samuti peab EIS teavitama toetuse saajaid kõigist

muudatustest, mis võivad mõjutada toetuse kasutamist.

Läbipaistvuse tagamiseks avaldab EIS pärast toetuse andmist teabe toetuse saajate ja projektide

kohta, sealhulgas toetuse summa. See aitab suurendada avalikkuse usaldust ja tagab, et info

toetuste kasutamise kohta on avalikult kättesaadav. Samuti on EIS kohustatud kontrollima

projektide elluviimist ning säilitama riigiabi andmisega seotud dokumente kümne aasta jooksul.

Lisaks kogub ja edastab ta teavet meetme rakendamise kohta Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning teavitab teda ilmnenud probleemidest või takistustest.

EIS peab kandma toetused vastavasse riigiabi registrisse, mis võimaldab jälgida abi andmist ja

vältida lubatud piiride ületamist.

Toetuse andmise ja kontrollimisega seotud andmete, sealhulgas isikuandmete säilitamine

toimub Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevatel alustel. GBER-i alusel antava abi puhul tuleneb

säilitamiskohustus komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artiklist 12, mille kohaselt tuleb

säilitada abi andmisega seotud üksikasjalikku teavet kümme aastat alates abi andmise

kuupäevast. Vähese tähtsusega abi korral tuleneb andmete säilitamise kohustus komisjoni

määruse (EL) 2023/2831 artikli 6 lõikest 3, mille kohaselt säilitatakse vähese tähtsusega abi

andmisega seotud andmeid kümme aastat alates abi andmise kuupäevast.

Eelnõu paragrahvis 24 määratakse tingimused, mille alusel EIS võib juba välja makstud

toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Sätte eesmärk on tagada, et toetust kasutatakse

sihipäraselt ja kooskõlas kehtestatud tingimustega.

EIS teeb tagasinõudmise otsuse kaalutlusõiguse alusel, st iga juhtumit hinnatakse eraldi, võttes

arvesse konkreetseid asjaolusid ja rikkumise ulatust. Toetuse tagasinõudmise alused on

sätestatud määruses ning riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1. Toetus tuleb tagasi nõuda juhul,

kui selgub, et kulu ei ole abikõlblik või kui toetuse saaja ei ole täitnud määrusest või taotluse

rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi. Samuti on tagasinõude aluseks vale või mittetäieliku

info esitamine nii taotluse esitamisel kui ka projekti elluviimise käigus.

Tagasinõue võidakse esitada ka juhul, kui projekti ei ole võimalik jätkata pärast

muutmistaotluse rahuldamata jätmist, kui toetuse saaja loobub toetuse kasutamisest või kui

tema suhtes algatatakse likvideerimis- või pankrotimenetlus. Ka projekti tulemuste

mittesaavutamine, kui määruses sätestatud sihtnäitajad jäävad täitmata, on alus toetuse tagasi

nõudmiseks, kuna toetus on seotud konkreetsete eesmärkide saavutamisega, mitte üksnes

tegevuste elluviimisega.

Toetuse saaja peab tagasinõutud summa tagastama 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse

jõustumisest. See tagab selge ja mõistliku aja kohustuse täitmiseks. Tagasimakstava summa

võib maha arvata samas projektis veel maksmata toetusest. EIS võib toetuse saaja taotlusel

lubada tagasimakse tegemist osade kaupa kuni 12 kuu jooksul ning põhjendatud juhtudel ka

pikema perioodi jooksul, kui see on kooskõlastatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga. Ajatamise taotlemiseks peab toetuse saaja esitama EISile

põhjenduse ja soovitud maksegraafiku ning vajaduse korral ka oma majanduslikku olukorda

tõendavad dokumendid. EIS teeb otsuse ajatamise kohta kümne tööpäeva jooksul.

Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi puhul kohaldatakse rangemaid Euroopa Liidu riigiabi

reegleid ning tagasinõude tähtaeg võib olla kuni kümme aastat alates toetuse andmisest. See

tuleneb vajadusest tagada, et ebaseaduslikult antud abi oleks võimalik tagasi nõuda ka pikema

aja jooksul.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu

toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (vähese

tähtsusega abi määrus; ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

Eelnõu on kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(üldine grupierandi määrus; ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), ja konkurentsiseadusega. Toetust

antakse nimetatud määruse artikli 18, 28 või 29 alusel või vähese tähtsusega abina.

4. Määruse mõjud

Majanduslikud mõjud. Määrusel on positiivne majanduslik mõju Eesti ettevõtlusele, eelkõige

väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, aga ka suurettevõtjatele, kes soovivad rakendada

süstemaatiliselt tehisarulahendusi osana suuremast arenguplaanist. Toetus vähendab tehisaru

kasutuselevõtuga seotud finantsriski ning soodustab innovatiivsete lahenduste katsetamist

toodetes, teenustes ja protsessides. Meede toetab tootlikkuse kasvu, konkurentsivõime

suurenemist ning Eesti ettevõtjate aktiivset osalust rahvusvahelisel turul. Negatiivseid

majanduslikke mõjusid ei ole ette näha.

Mõju riigieelarvele ja avalikule sektorile. Määruse rakendamine toimub riigieelarves selleks

ettenähtud vahendite ulatuses (15 miljonit eurot) ega too kaasa uusi või prognoosimatuid

kulutusi. Määruse rakendamise ja järelevalve korraldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

oma struktuuriüksuste ja infosüsteemide kaudu.

Mõju halduskoormusele. Ettevõtja halduskoormus piirdub taotluse esitamise, projekti

elluviimise ning aruandlusega, mis on vajalik, et tagada riigi rahaliste vahendite sihipärane ja

tulemuslik kasutamine. EISi töökoormus on sama suur kui tavapäraste toetuste andmise

menetlusprotsesside puhul. Aruandluskohustusi või halduskoormust teistele isikutele ega

asutustele ei lisandu.

Sotsiaalne mõju. Määrusel on vähene sotsiaalne mõju eeskätt tööhõivele, mõju sissetulekutele

või sotsiaalsele ebavõrdsusele pigem puudub. Kaudse mõjuna võib tehisarulahenduste laiem

kasutuselevõtt pikemas perspektiivis toetada töötingimuste paranemist, vähendades rutiinset

tööd ning võimaldades töötajatel keskenduda suurema lisandväärtusega tegevustele. See mõju

on siiski kaudne ja sõltub üksikute projektide edasisest arengust.

Mõju keskkonnale. Määrusel ei ole otsest ega märkimisväärset negatiivset keskkonnamõju.

Toetus ei ole seotud maa- või loodusressursside kasutamise ega saastava tegevusega. Kaudse

positiivse mõjuna võivad tehisarulahendused olenevalt toetatud projektide sisust aidata

tõhustada ressursside kasutamist, optimeerida logistikat või vähendada energiakulu. See mõju

ei ole siiski määruse tasandil kvantifitseeritav.

Mõju regionaalarengule. Määrus ei keskendu konkreetsetele piirkondadele ning toetus on

kättesaadav kõigile Eesti ettevõtjatele. Seetõttu ei ole ette näha üksikutele piirkondadele

avalduvat ebavõrdset mõju. Samas võib meede kaudselt toetada regionaalset ettevõtlust, kuna

digilahenduste rakendamine ei ole asukohapõhine ning võimaldab ka väljaspool suuremaid

linnu tegutsevatel ettevõtjatel suurendada oma konkurentsivõimet.

Mõju võrdsetele võimalustele ja põhiõigustele. Määrus ei mõjuta otseselt põhiõigusi ega

kehtesta piiranguid isikute õigustele või vabadustele. Toetuse taotlemise tingimused on

neutraalsed ning kohaldatavad kõigile nõuetelevastavatele ettevõtjatele võrdselt. Määrus ei

sisalda sätteid, mis võiksid kaasa tuua ebavõrdse kohtlemise soo, vanuse, rahvuse, puude või

muude tunnuste alusel.

Määrusel puudub mõju riigikaitsele, julgeolekule, rahvatervishoiule või avalikule korrale.

Samuti ei mõjuta määrus otseselt haridussüsteemi ega teadus- ja arendustegevuse korraldust.

Kokkuvõttes avaldab määrus positiivset ja proportsionaalset mõju, mis on kooskõlas meetme

piiratud mahu ja eesmärgiga.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse põhiline rakendaja on EIS (taotlejate nõustamine, taotluste vastuvõtt, projekti

analüüsimine riigiabi vaatenurgast, selle vastavuskontrolli ja hilisema hindamise korraldamine,

otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine ning tagasinõudmine).

Määrus mõjutab riigieelarve kulusid, suurendades neid 15 miljoni euro võrra. Määruse

rakendamisega ei kaasne Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele märgatavaid lisakulusid.

6. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu aitab saavutada „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

(TAIE) arengukava 2021–2035“ eesmärki suurendada 2035. aastaks tootlikkust 110%-ni EL-i

keskmisest.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas

avaldamist.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile (määrus on

Eesti.ai algatuse üks projektidest), Rahandusministeeriumile ja Justiits- ja Digiministeeriumile

(puutumus digiteemaga), Kliimaministeeriumile ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule, AIRE-le ning Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule. Kooskõlastuse käigus esitatud märkused on kajastatud lisatud

tabelis.

Majandus- ja tööstusministri määruse „Äriarendustoetus“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Märkustega arvestamine

Kooskõlastaja Märkus MKMi kommentaar

Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeerium

Palun täiendada seletuskirja punktis 4 mõju

regionaalarengule, lisada sihtgruppi suurus

(sihtgruppi kuuluvate ettevõtete arv), nende

jaotumine maakondade kaupa. Hinnata mõju

regionaalarengule silmas pidades, et

ekspordivõimekusega ettevõtete olemasolu ja

nende hoidmine ning ka toetamine on

regionaalpoliitilisest aspektist võtmetähtsusega.

Selgitame.

Kuna määrus ei

keskendu

konkreetsetele

piirkondadele, siis

ei ole asjakohane

välja tuua jaotumist

maakondade kaupa.

Seetõttu soovitame kaaluda esimeses

hindamiskriteeriumis lisapunktide andmist

ettevõtetele, kes asuvad väljaspool Tallinna ja

Tartu

piirkonda.

Mittearvestatud.

Hindamiskriteeriu

mid on kavandatud

selliselt, et hinnata

projektide

kvaliteeti, mõju ja

elluviimise

suutlikkust

sõltumata ettevõtte

geograafilisest

asukohast.

Hindamisel

võetakse arvesse

projekti strateegilist

mõju,

turupotentsiaali ja

rahvusvahelist

järeleproovimist,

projekti

põhjendatust ja

terviklikkust,

ettevõtja

suutlikkust ning

kulutõhusust. Need

kriteeriumid on

otseselt seotud

meetme

eesmärkidega ning

ei sõltu ettevõtte

paiknemisest.

Seetõttu ei peeta

põhjendatuks anda

esimeses

hindamiskriteerium

is täiendavaid

hindepunkte

ettevõtjatele üksnes

nende asukoha

alusel väljaspool

Tallinna ja Tartu

piirkonda. Selline

lähenemine ei oleks

kooskõlas

projektide sisulisel

kvaliteedil ja mõjul

põhineva

hindamismudeliga.

Määruse eelnõus § 10 lg 1 punktis 8 „Nõuded

taotlejale“ siduda keskmine brutopalk maakonna

keskmise brutopalgaga, kuna tegevusala Eesti

keskmise brutopalga tõstab Tallinn osakaal

kõrgemaks kui maakondade keskmine. See võib

saada takistuseks väljaspool Tallinna ja Tartu

piirkonda taotlejatele.

Mittearvestatud.

Maakonna

keskmine brutopalk

tegevusalade lõikes

ei ole kättesaadav

ning üldine

maakonna

keskmise

brutopalgaga

võrdlemine ei aita

kaasa määruse

eesmärkide

saavutamisele.

Kultuuri-

ministeerium

Veebilehe ja mobiilirakenduse loomise välistus

(Veebilehe ja mobiilirakenduse loomise välistus (§

7 lg 3 p 4).

Palume täpsustada, et välistus puudutab

tavapäraseid ettevõtte veebilehti ja

mobiilirakendusi. Loome- ja digisisuettevõtete

puhul võib veebilahendus, rakendus või digitaalne

platvorm olla eksporditav toode või teenus ise,

mitte üksnes turunduskanal. Sellisel juhul ei tohiks

seda automaatselt abikõlbmatuks lugeda.

Mittearvestatud.

Veebilehe ja

mobiilirakenduse

loomine või

arendamine on

välistatud

abikõlblike kulude

hulgast, kuna need

on üldjuhul

ettevõtte tavapärase

äritegevuse,

turunduse või

müügikanalitega

seotud kulud ega

kujuta endast

iseenesest

protsessi- ega

organisatsiooniinno

vatsiooni. Meetme

eesmärk on toetada

GBER artiklite 28

ja 29 kohaseid

innovatsioonitegev

usi, mille tulemusel

arendatakse või

võetakse kasutusele

uudseid

tööprotsesse,

tehnoloogilisi

lahendusi või

organisatsioonilisi

uuendusi.

Toetatavad on

näiteks

tehisintellektil

põhinevad

lahendused, mis

automatiseerivad

või muudavad

ettevõtte sisemisi

protsesse, näiteks

andmete töötlemist,

analüüsi, tootmist,

logistikat või muid

töövooge. Seevastu

ettevõtte veebilehe

või

mobiilirakenduse

loomine on

olemuselt ettevõtte

välise suhtlus- või

müügikanali

arendamine ning ei

kuulu käesoleva

meetme eesmärgi

alla. Seetõttu ei

peeta vajalikuks

sätestada määruses

erandit

veebilahendustele

või

mobiilirakendustele

sõltuvalt nende

kasutusotstarbest,

kuna abikõlblikkus

lähtub toetatava

tegevuse sisust ja

eesmärgist, mitte

üksiku tehnilise

lahenduse vormist.

Kaubamärgi kaitse välistus (§ 6 lg 6 p 2)

Palume täpsustada, kas kaubamärgi kaitse

välistamine on teadlik sisuline valik ning kas

selliste kulude toetamiseks on kavandatud mõni

teine meede või teenus. Loomeettevõtete puhul on

bränd sageli ekspordiväärtuse keskne osa ning

seotud nii intellektuaalomandi, sihtturule

sisenemise kui ka rahvusvahelise

positsioneerimisega.

Selgitame.

Kaubamärgi

registreerimise ja

kaitsmise kulud ei

ole abikõlblikud,

kuna kaubamärk on

olemuselt ettevõtte

turundus- ja

eristamisvahend,

mille eesmärk on

toetada toodete ja

teenuste turustamist

ning ettevõtte

positsioneerimist

turul ja hiljem

selgelt juba müüki,

ehk väljub nii

protsessiinnovatsio

oni kui esmaste

eksporditegevuste

raamest.

Kliima-

ministeerium

Valdavalt kattub plaanitav äriarendustoetus

olemasolevate toetustega: ettevõtte

arenguprogramm, väikese ja keskmise suurusega

ettevõtja arenguprogramm. Tehisaru komponendi

lisamine ei õigusta uue järjekordse toetuse

pakkumist.

Teadmiseks võetud.

Teeme ettepaneku kaaluda arenguprogrammis

väiksematele või tehnoloogiamahukatele

ettevõtetele madalama lävendi (nt töökohtade osas)

kehtestamist ja lisada AI komponent, kui peetakse

vajalikuks neid soodsamatel tingimustel toetada.

Selgitame.

Alustavale

iduettevõttele on

olemas

„Süvatehnoloogia

iduettevõtja

äriarendusprojektid

e toetus.“

Sarnane toetus oli varem ühekordsena (23 projekti)

nime all „Süvatehnoloogia iduettevõtja

äriarendusprojektide toetus“

https://eis.ee/toetatud-projektid/?context=ettevote-

eestis&s%5Bprogram%5D=s-vatehnoloogia-

iduettev-tja-riarendusprojektide-toetus. Teeme

ettepaneku jätkata äriarendusprojektide toetamist

endise ja täpsema nime all „Süvatehnoloogia

iduettevõtja äriarendusprojektide toetus“ või

täiendada plaanitava toetuse nimetust sõnaga

„tehnoloogiamahukate“ vmt.

Selgitame:

Tegemist on uue

toetusega tehisaru

lahenduste

kasutusel võtmise

innustamiseks,

koos tervikliku

arenguplaani

realiseerimisega, et

liikuda edasi

üksiktegevuste

toetamiselt

sidusama ja

terviklikuma toe

pakkumisele.

Ettevõtte konkurentsivõime, ekspordivõimekus ja

tootlikkus sõltuvad üha rohkem sellest, kui targalt

kasutatakse ressursse ning kui hästi suudetakse

vähendada keskkonnamõju. Seetõttu peaks

taotlustes (määruse eelnõu § 11), arenguplaanis

(määruse eelnõu § 13 lõige 6) ja taotluse hindamise

kriteeriumites (määruse eelnõu § 15) kajastuma,

kuidas ettevõte on oma tegevuses arvestanud

ressursitõhususe ja keskkonnakasutuse ning üldiste

kestlikkuse põhimõtetega. Niisamuti on oluline

muutuvate keskkonnatingimustega kohanemise

riskijuhtimine ettevõte tuleviku kindlustamiseks.

Selgitame.

Antud määruse

kontekstis ei ole

tegemist

hinnatavate

komponentidega,

mis ei välista, et

ettevõtja neid siiski

kavandab ja ellu

viib. Toetuse

raames on fookus

tehisaru

juurutamisel, mitte

kestlikkusel.

Teeme ettepaneku saata määruse eelnõu ka Eesti

puhta tööstuse ja tehnoloogia liidule arvamuse

avaldamiseks.

Arvestatud.

Eesti Toiduaine-

tööstuse Liit

Meetmega ei toetata seega koduturul edukalt

müüvate toodete lansseerimist olemasoleval

välisturul, mis on toidutööstuse peamine

Arvestatud

äriarenduse mudel. Tõsi, otsitakse üha enam ka

uusi sihtturge, kuid me ei peaks piirama ainult

uuele turule sisenemist, vaid uue tootega ka juba

olemasolevale turule sisenemist, et kasvatada

käivet.

Ettepanek: asendada meetme punkt§ 6 (2) 3

järgmiselt:) suure lisandväärtusega uue või

täiustatud toote või teenuse turule viimine ja

eksporditegevuste arendamine

Toiduliidu ettevõtted on välja toonud, et toetuse

protsent 15% suurtele ettevõtetele on

ebaproportsionaalselt väike võrreldes toetuse

taotlemise bürokraatia suuruse ja nõuete

rohkusega.

Arvestama peame ka seda, et nii keskmistel kui

suurtel ettevõtetel võib vähese tähtsusega abi

(VTA) piirmäär suure tõenäosusega olla täis ning

neil pole võimalik VTA-na taotleda ning suuremat

toetusprotsenti saada.

Samuti näeme ohtu, et enamus väiksemaid

ettevõtjaid ei ole taolisi omafinantseeringuid üldse

võimelised tegema ja eelarve jääb taas kasutamata.

Ettepanek: tõsta suurettevõtja puhul toetusmäär

vähemalt 20%-le.

Mittearvestatud.

Piirang tuleneb

üldise grupierandi

määruse

tingimustest.

Eesti

Kaubandus-

Tööstuskoda

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi:

Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest

avaldada arvamust majandus- ja tööstusministri

määruse „Äriarendustoetus“ eelnõu kohta.

Kaubanduskoda hindab positiivselt uue

toetusmeetme loomist, mille eesmärk on

suurendada ettevõtjate konkurentsivõimet ja

lisandväärtust tehisarulahenduste arendamise ja

juurutamise kaudu ning toetada suurema

lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate

kiiremat turule viimist ja eksporti.

Digitaliseerimise ja automatiseerimisega seotud

seadmete abikõlblikkus

Eelnõu § 6 lõikes 2 on toetatavate tegevustena muu

hulgas ette nähtud digitaliseerimine,

automatiseerimine ning tehisarulahenduste

Arvestatud.

arendamine ja juurutamine. Samas sätestab eelnõu

§ 7 lõike 3 punkt 7, et tootmis- või teenuse

osutamiseks kasutatava masina, seadme ja taristu

soetamise kulud ei ole abikõlblikud.

Kaubanduskoja hinnangul on paljudel juhtudel

digitaliseerimine, automatiseerimine ja

tehisarulahenduste kasutuselevõtt lahutamatult

seotud kõrgtehnoloogiliste seadmete

kasutuselevõtuga. Näiteks võib ettevõtte

tootmisprotsesside digitaliseerimine eeldada CNC-

seadmete, masinnägemissüsteemide või muu

nutika tootmistehnoloogia soetamist. Ilma selliste

investeeringuteta ei ole toetatavate

arendustegevuste elluviimine sageli võimalik või

ei saavutata kavandatud mõju.

Varasemas ettevõtete digipöörde toetusmeetmes

võimaldati toetada ka automatiseerimiseks vajalike

tarkvarasüsteemide või masinõppe- ja

masinnägemissüsteemidega integreeritava

materiaalse vara soetamist. Selline lähenemine

võimaldas ettevõtetel viia ellu terviklikke

digitaliseerimisprojekte.

Kaubanduskoja hinnangul võiks kaaluda määruses

erandi tegemist selliste seadmete puhul, mis on

otseselt vajalikud arenguplaanis kavandatud

digitaliseerimise, automatiseerimise või

tehisarulahenduste rakendamiseks. See aitaks

kiirendada tootmis- ja teenindusprotsesside

arendamist, suurendada ettevõtjate tootlikkust ja

konkurentsivõimet ning toetaks paremini ka eelnõu

eesmärke suurendada ettevõtjate lisandväärtust ja

ekspordivõimekust.

Kaubanduskoja ettepanek: kaaluda eelnõu § 7

lõike 3 punkti 7 täiendamist või erandi lisamist, mis

võimaldaks lugeda abikõlblikuks nende seadmete

soetamise kulud, mis on otseselt ja lahutamatult

seotud arenguplaanis kavandatud digitaliseerimise,

automatiseerimise või tehisarulahenduste

juurutamisega, eristades neid tavapärastest

põhivarainvesteeringutest.

Rahandus-

ministeerium

Rahandusministeerium kooskõlastab eelnõu

tingimusel, et määruse rakendamisega

kaasnevatele kuludele on katteallikas olemas.

Eelnõu seletuskirjas on öeldud: „Määrus mõjutab

Selgitame.

Katteallikas on

kavandatud

Majandus- ja

riigieelarve kulusid, suurendades neid 15 miljoni

euro võrra. Määruse rakendamisega ei kaasne

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele

märgatavaid lisakulusid.“ Palume täpsustada,

millise asutuse eelarves ja millisel perioodil on

planeeritud riigieelarve kulude suurenemine 15

mln euro võrra ning millistest vahenditest

määrusega kaasnev kulude kasv kaetakse.

kommunikatsiooni

ministeeriumi

valitsemisala

eelarve raames.

Justiits- ja digi-

ministeerium

JDM toetab ettevõtjate digitaliseerimise ning

tehisarulahenduste arendamise ja kasutuselevõtu

soodustamist, mis aitab suurendada ettevõtjate

konkurentsivõimet, tootlikkust ja lisandväärtust.

Samuti peame positiivseks, et tehisarulahenduste

arendamine või kasutuselevõtt on meetme

kohustuslik komponent, mis suunab ettevõtjaid

rakendama uusi tehnoloogiaid läbimõeldult ja

strateegiliselt. Juhime siiski tähelepanu, et

arvestades meetme eesmärki toetada ettevõtjate

digitaliseerimist ning tehisarulahenduste

arendamist ja kasutuselevõttu, jääb

infotehnoloogia ja infoühiskonna valdkondade

mõjuhinnang üldsõnaliseks. Soovitame

mõjuanalüüsi täiendada hinnanguga selle kohta,

millist mõju avaldab meetme rakendamine

ettevõtjate digivõimekusele, andmehaldusele ja

infosüsteemide arendamisele ning millised on

peamised riskid seoses tehisarulahenduste

kasutuselevõtuga. Kuna tehisarulahenduse

arendamine või kasutuselevõtt on arenguplaani

kohustuslik komponent, soovitame kaaluda

taotluse või arenguplaani nõuete täiendamist

selliselt, et tehisarulahenduse puhul kirjeldatakse

selle kavandatud kasutusjuhtu, eesmärki ja

oodatavat mõju ettevõtja tegevusele. See

võimaldaks hinnata tehisarukomponendi sisulist

põhjendatust ning tagaks taotluste ühtlasema ja

läbipaistvama hindamise.

Selgitame.

Meetme tegelikku

mõju hinnatakse

eelkõige

arenguplaanis

seatud eesmärgi

täitmise kaudu.

Toetust saanud

ettevõtja peab

tulemuse

saavutama projekti

abikõlblikkuse

perioodi lõppemise

aastale järgneva

teise majandusaasta

lõpuks võrreldes

taotluse esitamise

eelse aastaga.

Lisaks võimaldavad

projektiaruanded

hinnata kasutusele

võetud tehisaru- ja

digitaliseerimislahe

nduste mõju

ettevõtte

protsesside

arengule ja

digivõimekusele.

Eelnõu § 6 lõike 2 punktis 4 ja lõikes 6 on

reguleeritud toetatavate tegevuste hulgas

arenguplaani elluviimisega seotud toetust mh

intellektuaalomandi kasutamise strateegiliseks

juhtimiseks ja arendamiseks. Eelnõu § 6 lõike 6

kohaselt koosneb selle tegevuse elluviimine

Selgitame.

Kaubamärgi

registreerimise ja

kaitsmise kulud ei

ole abikõlblikud,

kuna kaubamärk on

järgmistest toetatavatest alategevustest: 1)

ettevõtja intellektuaalomandi strateegia

koostamine ja arendamine, tegevusvabaduse

analüüsimine; 2) intellektuaalomandi õiguste

esmakaitse taotlemine ja nende kaitse laiendamine

sihtturgudele, välja arvatud kaubamärgi kaitsmine;

3) intellektuaalomandiga seotud nõustamisteenuste

ja ekspertiisi sisseostmine ärimudelit toetava

litsentseerimissüsteemi loomiseks. Seletuskirja

kohaselt on intellektuaalomandi kasutamise

juhtimine suunatud ettevõtja teadmiste ja

uuenduste kaitsmisele ning ärilisele kasutamisele.

Toetatakse nii strateegiate koostamist kui ka

õiguste kaitsmist ja laiendamist sihtturgudele,

samuti litsentseerimismudelite arendamist. JDM

pooldab igati ettevõtjate toetamist ka oma

intellektuaalse omandi valdkonda puudutavate

tegevuste kaardistamisel ning eesmärkide

seadmisel. Ka Patendiamet on selles suunas samme

astumas ning täpsustamas oma rolli

intellektuaalomandi ökosüsteemi eestvedajana.

Soovitakse pakkuda võimalikult kvaliteetset ja

mitmekesist teenust, mis ei piirdu üksnes

tööstusomandi esemetele õiguskaitse andmisega,

vaid ka teenuste arendamisega kõikide

tööstusomandi esemete kommertsialiseerimise

toetamiseks (vt Patendiameti põhimääruse § 13

lõike 3 punktid 17 ja 18, mille kohaselt on alates

01.06.2026 kaubamärgiosakonna ülesanneteks

tööstusomandi kommertsialiseerimise toetamine

ning kasutajakesksete teenuste arendamine

tööstusomandi kaitsmiseks ja

kommertsialiseerimiseks). Peame sellealaseid

algatusi oluliseks ning toetame igakülgset

koostööd ettevõtjate toetamisel. Samas vajab JDM

hinnangul seletuskiri mitmes küsimuses

täpsustamist. Eelnõu § 6 lõike 6 punkti 2 kohaselt

toetatakse tegevusena mh „intellektuaalomandi

õiguste esmakaitse taotlemist ja nende kaitse

laiendamist sihtturgudele, välja arvatud

kaubamärgi kaitsmine“. Kaubamärkide valdkonna

välistamist toetatavate tegevuste hulgas ei ole aga

selgitatud. Palume vastavad täpsustused lisada

seletuskirja, nt kas see tähendab, et iga teise

olemuselt ettevõtte

turundus- ja

eristamisvahend,

mille eesmärk on

toetada toodete ja

teenuste turustamist

ning ettevõtte

positsioneerimist

turul ja hiljem

selgelt juba müüki,

ehk väljub nii

protsessiinnovatsio

oni kui esmaste

eksporditegevuste

raamest.

tööstusomandi valdkonnaga (patendid, kasulikud

mudelid, geograafilised tähised, mikrolülituse

topoloogiad, tööstusdisainid) seotud tegevused on

toetatud. Palume täiendavalt selgitada täpsemalt,

mida peetakse „esmakaitse taotlemise“ all silmas –

kas vaid nt esmast leiutist sisaldavat

patenditaotlust, kasuliku mudeli registreerimise

taotlust, tööstusdisainilahenduse registreerimise

taotlust või ka peale prioriteedikuupäeva esitatud

taotlusi. Lisaks palume selgitada, kas „kaitse

laiendamisega sihtturgudele“ tähendab seda, et kui

juba Eestis on patent taotletud ja taotletakse

Euroopa patenti või patenti mõnes teises riigis.

Sellisel juhul võib olla vaieldav, kas see on kaitse

„laiendamine“, kuna juriidiliselt ei laiendata Eestis

saadud kaitset, vaid nt Euroopa patendi puhul saad

kaitse sellisena, mis on igas riigis eraldi. Palume ka

seda seletuskirjas täpsustada, et toetuse saajatel

oleks selge, millega nad saavad ja peavad

arvestama oma tegevuste planeerimisel.

Eelnõu §-s 7 on kulude abikõlbulikkuse

regulatsioon. Paragrahvis on läbivalt kasutatud

terminit "ettevõte", mille palume asendada

terminiga "äriühing" (§ 10), sest ilmselt on

mõeldud isikut, mitte ettevõtet tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 661 tähenduses.

Arvestatud.

Eelnõu §-s 10 on reguleeritud nõuded taotlejale.

Paragrahvi lõikes 5 on sätestatud, et taotleja üle

valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud

likvideerimis-, sundlõpetamis- ega

pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

Seletuskirjas on selgitatud, et „Samuti ei tohi

taotleja ega temaga seotud isik olla likvideerimisel,

sundlõpetamisel ega pankrotimenetluses. Samuti ei

tohi olla tehtud pankrotiotsust tema kohta. Selle

nõude eesmärk on tagada, et toetust saavad

jätkusuutlikud ja tegutsevad ettevõtjad.“ Palume

lõike 5 sõnastada selliselt, et sealt lähtuks tingimus,

mida on vaja täita, näiteks sõnastusega: „Taotleja

üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla

algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- ega

pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.“

Seletuskirja kohaselt on silmas peetud nii taotlejat

Arvestatud.

kui ka taotlejaga seotud isikuid, kuid eelnõu tekstis

on üksnes taotleja üle valitsevat mõju omav isik

märgitud. Palume eelnõu ja seletuskiri ühtlustada.

Seletuskirjas on ka selgitamata ja viitamata

seadusele, millest lähtuvalt selguks, kes on

„taotleja üle valitsevat mõju omav isik“. Palume

seletuskirja täiendada. Õige ei ole kasutada

terminit „pankrotiotsus“, vaid õige on

pankrotimäärus (pankrotiseaduse § 31 lg 5 esimene

lause).

Eelnõu § 11 lõikes 2 on reguleeritud taotluses

sisalduvad andmed. Kuna loetelu sisaldab ka

isikuandmeid (p 6) ja seaduses ei saa jätta

töödeldavate isikuandmete kategooriaid lahtise

loeteluna, palume lg 2 sissejuhatav tekst sõnastada

järgmiselt: „(2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid

andmeid, kinnitusi ja dokumente:“.

Arvestatud.

Eelnõu §-s 13 on reguleeritud arenguplaaniga

seonduv. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas §-

s 13 sätestatud arenguplaani tagasilükkamine on

vaidlustatav haldusakt. Palume eelnõu ja

seletuskirja täiendada, millised on vaidlustamise

võimalused. Eelnõu § 13 lg 3 kohaselt peab

arenguplaan olema realistlik, usutav,

majanduslikult põhjendatud ja tegevused peavad

olema piisavalt loogilised. Need kriteeriumid on

väga hinnangulised. Hea halduse põhimõttest

tulenevalt peaks taotleja suutma ette näha, millal

arenguplaan loetakse realistlikuks ja millal

loetakse mõju piisavaks. Praegu võib erinevate

hindajate praktika kujuneda erinevaks. Soovitame

lisada täpsemad kriteeriumid määrusesse või

koostada siduv hindamisjuhend, mille põhialused

oleks määruses.

Mittearvestatud.

Arenguplaani

heakskiitmise

menetluse eesmärk

ei ole anda

hinnangut toetuse

taotluse

rahuldamise kohta

ega teha

haldusotsust toetuse

andmise üle, vaid

aidata taotlejal

kujundada meetme

eesmärkidele

vastav ja piisavalt

põhjendatud

projektiplaan enne

taotluse esitamist.

Arenguplaani

hindamisel

kontrollitakse, kas

selles on esitatud

vajalik teave,

tegevused on

loogiliselt

kavandatud ning

kavandatav projekt

vastab meetme

eesmärgile.

Vajadusel saab

taotleja alati

arenguplaani enne

taotluse esitamist

täiendada või

parandada vastavalt

antud tagasisidele.

Taotlejal on

võimalik

arenguplaani

heakskiitmata

jätmine vaidlustada

koos lõppotsusega,

vastavalt eelnõu §-

le 5.

Eelnõu §-s 14 on reguleeritud taotluse

menetlemine. Paragrahvi lg 2 sõnastus on ebaselge.

JDM teeb ettepaneku sõnastada säte järgmiselt:

„Jooksva taotlemise korral menetletakse taotlusi

nende registreerimise järjekorras. Taotluste

vastuvõtmise võib lõpetada, kui registreeritud ja

menetluses olevates taotlustes taotletud toetuste

kogusumma on vähemalt võrdne toetuste eelarve

vaba jäägiga.“

Arvestatud.

Eelnõu §-s 21 on reguleeritud toetuse maksmine.

Paragrahvi lõike 5 punkti 6 sõnastus on liiga

ebamäärane, sätestades, et Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) võib keelduda

maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord

on niivõrd halvenenud, et projekti elluviimine on

ohustatud. Puuduvad kriteeriumid, millal on

olukord piisavalt halb, kuidas seda hinnatakse ja

milliste näitajate alusel. Selline diskretsioon on

liiga lai. Palume sätet täpsustada objektiivsete

näitajatega või vähemalt tuua seletuskirjas näiteid.

Arvestatud.

Täiendame

seletuskirja.

Eelnõu §-d 22 ja 23 reguleerivad toetuse saaja ja

EISi õiguseid ja kohustusi. Paragrahvi lõike 2

punkti 11 kohaselt on toetuse saaja kohustatud

säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega

Arvestatud.

Täiendame

seletuskirja.

seotud dokumentatsiooni vähemalt kümme aastat

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

Eelnõu § 23 lg 2 p 4 kohaselt on EIS kohustatud

säilitama riigiabi ja vähese tähtsusega abi

andmisega seotud teavet koos vajalike

lisadokumentidega kümme aastat viimasest

taotluse rahuldamise otsusest arvates. Võttes

arvesse, et töödeldavate isikuandmete kategooriad

ja säilitamise tähtajad tuleb ette näha seadusega,

palume seletuskirja täiendada viitega vastavatele

seaduse sätetele.

Eelnõu § 24 reguleerib toetuse tagasinõudmist ja

tagasi maksmist. Seletuskirja kohaselt on

likvideerimis- ja pankrotimenetluse korral õigus

nõuda EISil toetus selle saajalt tagasi. Samuti

selgitatakse, et toetuse saaja peab tagasinõutud

summa tagastama 60 kalendripäeva jooksul alates

otsuse jõustumisest. Palume arvesse võtta

taustainfona, et likvideerimis- ja

pankrotimenetluse tuleb arvestada nõuete

rahuldamisel teiste tähtaegadega kui 60 päeva või

pikendatuna 12 kuud.

Arvestatud.