1

EELNÕU

30.09.2026

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine

Piirsalu ala osas

Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse

§ 271 lõigetega 1 ja 3 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse

§-dega 306 ja 309.

I. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vabariigi Valitsus algatas 15. veebruari 2024. a korraldusega nr 40 kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise1 (edaspidi korraldus

nr 40). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 27 lõike 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise

olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur

riiklik või rahvusvaheline huvi. REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide

väljendamiseks muu hulgas riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas. PlanS § 27 lõike 3 kohaselt

koostatakse Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral REP sellise § 27 lõikes 2 nimetamata

muu ehitise püstitamiseks, mis vastab PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Kaitsetööstuspargi planeerimine on PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REP-i objekt, sest

planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse

maakonnaüleseid huve riigikaitse valdkonnas ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on

suur riiklik huvi. Põhjendused on esitatud korralduse nr 40 seletuskirjas2.

Vabariigi Valitsus määras PlanS § 27 lõike 7 alusel REP-i koostamist ja keskkonnamõju

strateegilist hindamist (edaspidi KSH) korraldama Kaitseministeeriumi. Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev

valitsusasutus tellis 2024. a juunis OÜ-lt Hendrikson & Ko kaitsetööstuspargi REP-i ja KSH

koostamise.

Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona,

lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. REP-iga

määratakse kaitsetööstuspargi asukoht ning tingimused tööstuspargi baastaristu ja

tootmisehitiste edasiseks kavandamiseks.

1 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korraldus nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/317022024002. 2 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 3-4. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef.

2

Kaitsetööstuspargi asukohaks sobivate planeeringualade leidmisel lähtuti muu hulgas pargi

pindalast, ohualast, tööjõu olemasolust, raudteekaubajaama või kaubasadama lähedusest ja

elektriühendustest. Lisakriteeriumitena arvestati kaugust Kaitseväe ladudest ja harjutusaladest

ning planeeringuala riigikaitselist sobivust. Samuti arvestati kooskõla olemasolevate

planeeringutega ja sellest tulenevat teostatavust3.

Ajavahemikul 17. oktoober 2024. a kuni 15. november 2024. a toimus kaitsetööstuspargi

REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi4 avalik

väljapanek. Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid ajavahemikul

3. detsember 2024. a kuni 5. detsember 2024. a. Avalikul väljapanekul ja avalikel aruteludel

esitatud ettepanekute põhjal täiendati asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja mõjude hindamise,

sh KSH programmi. Eelvalikualadena jäid valikusse viis ala: Pärnu 1, Pärnu 2, Piirsalu, Põhja-

Kiviõli ja Aidu.

4. aprillil 2025. a esitati kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH

esimese etapi aruanne5 kooskõlastamiseks PlanS § 31 lõikes 1 nimetatud asjaomastele

asutustele ning arvamuse avaldamiseks PlanS § 31 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele.

Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapi käigus esitatud ettepanekute ja arvamuste

põhjal tehti täiendusi Natura hindamises, linnustiku uuringus, loomastiku uuringus ja

taimestiku uuringus ning vastavalt sellele korrigeeriti ka REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu

ja KSH esimese etapi aruannet. Keskkonnaameti 26. mai 2025. a kooskõlastuskirjas nr

6-5/25/6892-66 (edaspidi KeA kooskõlastuskiri) esitati mitmeid ettepanekuid ja märkusi Piirsalu

eelvalikuala linnustiku uuringu sisu jm kohta, mis oli vaja viia on REP-i ja KSH

dokumentidesse sisse ja lahendada hiljemalt hetkeks, kui kaitsetööstuspargi REP-i asukoha

eelvalik ja KSH esimese etapi aruanne Piirsalu ala osas esitatakse asukoha eelvaliku etapis

uuesti Keskkonnaametile kooskõlastamiseks.

Ajavahemikul 9. juuni 2025. a – 9. juuli 2025. a toimus kaitsetööstuspargi REP-i asukoha

eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku

tulemuste avalikud arutelud toimusid ajavahemikul 28. juuli 2025. a – 30. juuli 2025. a Pärnu

Keskraamatukogus, Tõstamaa rahvamajas, Lääne-Nigula Vallavalitsuses, Piirsalu rahvamajas,

Lüganuse Vallavalitsuses ja Sonda rahvamajas.

3 Vabariigi Valitsuse 22.08.2025. a korralduse nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine

Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osa“ p 3.3.1. „Eelvalikualade valimine, sh mõjude hindamine“. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/et/akt/326082025004. 4 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm. Tallinn-Tartu 2024. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-

planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark. 5 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise

esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025. (edaspidi põhiaruanne) Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark 6 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/17056868.

3

Asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande (edaspidi põhiaruanne) tulemusel leiti, et

eelistuselt esimeseks kaitsetööstuspargi asukohaks on Pärnu 1 ala ning teiseks Põhja-Kiviõli

ala. Pärnu 2 alale kaitsetööstuspargi rajamisest otsustati tulenevalt suurest keskkonnamõjust

loobuda. Kuigi Piirsalu ja Aidu alad ei olnud kaitsetööstuspargi jaoks esimeses järgus

eelistatuimad alad, leiti, et need on siiski sobilikud toetama REP-i eesmärki, erinevate

tingimuste tõttu kas väiksemas mahus või teatavate piirangutega.

Vabariigi Valitsus kehtestas 22. augusti 2025. a korraldusega nr 151 osaliselt kaitsetööstuspargi

REP-i Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas7 (edaspidi korraldus nr 151). REP-i osaline

kehtestamine ei lõpetanud planeerimismenetlust eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas.

Korralduse nr 151 punkti 3.3.3. kohaselt jättis osaline REP-i kehtestamine planeeringu

koostamise korraldajale võimaluse jätkata vajaduse korral (eelkõige kaitsetööstusettevõtete

suure huvi korral) REP-i menetlust eelvalikualade Aidu ja Piirsalu osas. Muu hulgas teha

täiendavaid uuringuid, täpsustada ja täiendada planeeringulahendust ning töötada välja

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, misjärel on Vabariigi Valitsusel

võimalik kehtestada REP eraldi korraldusega Piirsalu ala ja Aidu ala osas. Korralduse nr 151

otsuse punktiga 3 tehti Kaitseministeeriumile ülesandeks selgitada hiljemalt viie aasta jooksul

korralduse nr 151 andmisest välja eelvalikualade Piirsalu ja Aidu osas kasutuselevõtmise

vajadus.

Pärast korralduse nr 151 andmist otsustas Kaitseministeerium kaitsetööstuspargi REP-i

menetluse viia lõpuni Piirsalu ja Aidu alade osas tulenevalt ühelt poolt Kaitseministeeriumi

eesmärgist luua täiendavaid võimalusi laskemoona ja lõhkeaine tootmiseks ning teisalt

kaitsetööstusettevõtete huvist uute tootmisvõimsuste loomise vastu. Pärnu 1 (tänase nimetusega

Ermistu) ja Põhja-Kiviõli alad ei taga võimalust lõhkeainetehase ega täiendava suuremat

lõhkeaine kogust kasutava laskemoona tootmisüksuse rajamiseks arvestades soovitud

tootmismahte ja teisi kasutajaid. Kaitseministeeriumi otsus viia REP-i menetlus lõpuni nii

Piirsalus kui ka Aidus, lähtus veel lisaks vajadusest leida asukoht riigi asutatud äriühingu

Hexest Materials AS lõhkeainetehasele ning vähemalt ühele laskemoonatehasele, mis ei mahu

Pärnu 1 (tänase nimetusega Ermistu) seni kasutusse andmata alale. Sellest tulenevalt jätkati

Piirsalu ja Aidu alade osas REP-i asukoha eelvaliku menetlust. REP-i menetluse jätkamisel

täpsustati mõlema ala planeeringulahendust ning koostati täiendavad uuringud, sealhulgas

Piirsalu ala kohta põhjavee- ja pinnaveeuuring ning Natura asjakohane hindamine ja Aidu ala

kohta põhjaveeuuring. Samuti täiendati kavandatava tegevuse mõjude hindamist muu hulgas

välisõhu, müra, taimestiku ja teiste asjakohaste keskkonnamõjude osas. Täiendavate uuringute

ja mõjude hindamise tulemusi käsitletakse käesoleva korralduse punktis 3.3.2.

Piirsalu ja Aidu alade osas koostati kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku täiendus:

„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu

7 Vabariigi Valitsuse 22.08.2025. a korraldus nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine

Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osa“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/326082025004.

4

eelvalikualade osas“8 (edaspidi REP-i asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu osas). Lisaks

koostati täiendus varasemalt osaliselt Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli alade osas kehtestatud mõjude

hindamise põhiaruandele: „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh

keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu

eelvalikualade osas “9 (edaspidi mõjude hindamise aruande täiendus ). Tulenevalt asjaolust, et

Piirsalu ja Aidu alade osas on tegemist asukoha eelvaliku menetluse jätkamisega, ei ole REP-i

asukoha eelvaliku täiendus ja mõjude hindamise aruande täiendus olemuselt eraldiseisvad ning

neid tuleb käsitleda vaid koos põhiaruandega.

29. aprillil 2026. a esitati REP-i asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu osas ning mõjude

hindamise aruande täiendus kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Keskkonnaametile,

Muinsuskaitseametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Päästeametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile, Terviseametile, Transpordiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele

(edaspidi RMK), Maa- ja Ruumiametile, Eesti Geoloogiateenistusele ning arvamuse

avaldamiseks PlanS § 31 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele (muu hulgas Riigikogu

riigikaitsekomisjonile, Lüganuse Vallavalitsusele ja Lääne-Nigula Vallavalitsusele) tähtajaga

31. mai 2026. a. Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise etapis laekus kokku 18 kirja. Kõik

asutused, kellele saadeti dokumendid kooskõlastamiseks, kooskõlastasid need ning esitatud

ettepanekute ja arvamuste põhjal täiendati asjakohases ulatuses mõlemat dokumenti.

Dokumente täiendati lõhkematerjalide ohutute kauguste ja käitamisnõuete, müra hindamise ja

leevendamise, õhusaaste ja veekaitse, seire ning liikluskorralduse tingimuste osas. Piirsalu

puhul täpsustati muu hulgas metsise kompensatsioonimeetmete käsitlust. Kooskõlastuste ja

esitatud arvamuste koondtabel ning Kaitseministeeriumi seisukohad nendega arvestamise või

mittearvestamise kohta on mõjude hindamise aruande täienduse lisa 8 ning on kättesaadav

Kaitseministeeriumi veebilehel10.

Ajavahemikul 26. juuni 2026. a – 26. juuli 2026. a toimus asukoha eelvaliku täienduse ja

mõjude hindamise aruande täienduse Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas avalik väljapanek.

Avaliku väljapaneku toimumise ajast ja kohast teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel11,

Lüganuse valla ja Lääne-Nigula valla veebilehtedel, ajalehtedes “Õhtuleht”, “Põhjarannik” ja

“Lääne Elu”. Avaliku väljapaneku jooksul oli igal isikul õigus esitada REP-i- asukoha eelvaliku

täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse kohta arvamust. REP-i- asukoha eelvaliku

täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse ning nende lisadega oli võimalik tutvuda

avaliku väljapaneku ajal Kaitseministeeriumi veebilehel või paberkandjal järgnevates asutustes

8 Hendrikson DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu

eelvalikualade osas“. Tallinn-Tartu 2026. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-

planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4 9 Hendrikon DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline

hindamine. Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“. (edaspidi mõjude hindamise

aruande täiendus) Tallinn-Tartu 2026. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-

planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4. 10 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#teade-

kaitsetoostusp--2. 11 Samas.

5

nende lahtiolekuaegadel: Lääne-Nigula Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Risti

raamatukogu. Avalikustamisel esitatud arvamuste koondtabel koos Kaitseministeeriumi

vastustega on esitatud mõjude hindamise aruande täienduse lisas nr 9 ning on kättesaadav

Kaitseministeeriumi veebilehel12. Avalikul väljapanekul esitatud arvamusi on kokkuvõtlikult

käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.7.

Avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid Piirsalu ala osas 25. augustil 2026.a

Risti koolis ja Aidu ala osas 26. augustil 2026. a Maidla rahvamajas. Avalikust arutelust

teavitati Kaitseministeeriumi veebilehel13 ja 4. augusti 2026. a kirjaga nr 12-1/26/19914

PlanS § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning avalikul väljapanekul arvamusi

esitanud isikuid.

Aidu ala osas toimunud avalikul arutelul tehti ettepanek võtta Aidu ala sisse ka endine Eesti

Energia põlevkivi lintkonveieri rajamiseks broneeritud ning sellest lääne poole jääv ala (Kohtla

metskond 201 katastritunnusega 43801:001:0132 ja Uus-Kiviõli konveier katastritunnusega

43801:001:0131 kinnistud), kuna Eesti Energial ei ole enam lintkonveieri ala vaja ning ta on

pöördunud Kliimaministeeriumi poole hoonestusõiguse lõpetamiseks. REP-i algatamisel

hõlmas Aidu planeeringuala ka Uus-Kiviõli konveier ja sellest läänepoole jäävat Kohtla

metskond 201 kinnistuid, kuid 2025. a alguses kinnitas Eesti Energia, et ta ei soovi lintkonveieri

hoonestusõigusest loobuda. Seejärel otsustas REP-i korraldaja Aidu eelvalikuala teha

väiksemaks, kuna põlevkivi lintkonveier ei oleks saanud läbi tööstuspargi kulgeda. Avaliku

arutelu järgselt otsustas REP-i korraldaja lintkonveieri rajamiseks broneeritud ja sellest lääne

poole jääva ala ca 50 ha ulatuses võtta Aidu eelvalikuala sisse. Kaitsetööstuse arendamise

seisukohast on Aidu ala (praegu ca 157 ha) laiendamine otstarbekas, sest laiem ala võimaldab

vajaduse korral suuremas ulatuses kaitsetööstust arendada. Kuna selle ala sisse võtmine

muudab Aidu alal planeeringu põhilahendust ning ala osas tuleb läbi viia täiendav mõjude

hindamine, siis on vaja korrata Aidu ala osas asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise

aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus

puudutab. Lisaks tuleb korraldada uus avalik väljapanek ja avalik arutelu, lähtudes PlanS-is

REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamisele kehtestatud nõuetest. Seega

asukoha eelvaliku täiendusest on Aidu ala käesoleva korralduse andmise ajaks välja võetud,

kuna eeltoodud põhjustel planeeringumenetlus Aidu ala osas jätkub. Seetõttu on ka käesoleva

korralduse kehtestamise ajaks asukoha eelvaliku täienduse dokumendi nimetus muutunud

järgmiselt: „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu

eelvalikuala osas“15 (edaspidi REP-i asukoha eelvaliku täiendus). Mõjude hindamise aruande

täiendust Aidu ala menetluse jätkamisega seoses menetluse praeguses etapis ei muudetud, kuna

12 Samas. 13 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#teade-

kaitsetoostusp--2. 14 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18914491. 15 Hendrikson DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu eelvalikuala

osas“. Tallinn-Tartu 2026. (edaspidi asukoha eelvaliku täiendus) Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4

6

Piirsalu ala kohta käivad hinnangud jäävad samaks ja mõjude hindamise mõistmiseks Piirsalu

ala osas ei peetud vajalikuks Aidu osa sealt eemaldada16.

Vastavalt PlanS § 40 lõikele 1 avaldatakse informatsioon kaitsetööstuspargi REP-i asukoha

eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu

tulemuste kohta ühes üleriigilise levikuga ajalehes, planeeringuala kohaliku omavalitsuse

üksuse valla- või linnalehes või linnaosadega linnade puhul linnaosalehes ja Ametlikes

Teadaannetes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates. Avalik arutelu

toimus Piirsalu ala osas 25. augustil 2026. a ja informatsioon avaldatakse tähtaegselt.

II. ÕIGUSLIK ALUS

REP-i menetlus koosneb ehitise asukoha eelvaliku tegemisest, mille eesmärk on ehitisele

sobivaima asukoha leidmine, ja detailse lahenduse koostamise menetlusest.

Kaitseministeeriumi kui planeeringu koostamise korraldaja eesmärgiks on olnud võimalusel

REP kehtestada asukoha eelvaliku alusel vastavalt PlanS § 271 lõikele 1.

18. juulil 2025. a jõustusid PlanS-i ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise

seaduse (edaspidi EhSRS) muudatused17, millega muu hulgas muudeti PlanS § 271 sõnastust

ning EhSRS-i täiendati §-ga 309. EhSRS § 309 esimene lause sätestab, et enne käesoleva

paragrahvi jõustumist algatatud riigi eriplaneeringute ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute

menetlusele kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis jõustus samal ajal käesoleva

paragrahviga. Kaitsetööstuspargi REP algatati enne EhSRS § 309 jõustumist, mistõttu

kohaldatakse selle menetlusele 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i redaktsiooni. Käesoleva

korralduse andmise ajal kehtiv PlanS § 271 lõige 1 sätestab, et REP-i koostamisel võib loobuda

detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku alusel, kui

puuduvad välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks

kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. PlanS § 30 lõige 11 sätestab, et

detailse lahenduse koostamisest loobumisel ja riigi eriplaneeringu kehtestamisel asukoha

eelvaliku alusel kohaldatakse riigi eriplaneeringu koostamisel asukoha eelvalikule sätestatud

nõudeid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud nõudeid. Kaitsetööstuspargi REP-i

asukoha eelvaliku menetlus Piirsalu osas on läbi viidud vastavalt PlanS 4. peatükis sätestatud

menetlusnõuetele (ehk kuni PlanS §-ni 41). PlanS-i muudatuste kohaselt eraldi planeeringu

vastuvõtmise otsust enne kehtestamist enam ei tehta. Seega on võimalik eeltoodud sätete

tingimuste täitmisel kohe pärast asukoha valimist REP kehtestada. Vastavalt EhSRS §-le 306

kohaldatakse PlanS § 271 ka enne nende sätete jõustumist algatatud planeeringutele, mille osas

ei ole asukoha eelvalikut veel tehtud. Arvestades, et korraldusega nr 151 kehtestati

kaitsetööstuspargi REP osaliselt asukoha eelvaliku alusel Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli ala osas ja

eelvalikumenetlus jätkus Piirsalu ja Aidu alade osas, siis käesoleva korralduse andmise ajaks ei

ole asukoha eelvaliku otsust Piirsalu ala osas tehtud. Seega kohaldatakse kaitsetööstuspargi

16 Mõjude hindamise aruande täiendus, „Sissejuhatus“. 17 Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)- RT I,

08.07.2025, 36.

7

REP-ile Piirsalu ala osas käesoleva korralduse andmise ajal kehtivat PlanS § 271. EhSRS § 309

teine lause sätestab, et koostamisel oleva riigi eriplaneeringu ja kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu asukoha eelvaliku juba läbitud menetlust ei korrata, välja arvatud, kui avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad riigi või kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruannet oluliselt muuta. Piirsalu ala osas

on tegemist 2024. aastal algatatud kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku menetluse

jätkamisega. Eelvaliku menetluse jätkamisel lähtuti varem koostatud kaitsetööstuspargi REP-i

asukoha eelvalikust ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruandest ehk põhiaruandest,

mida täiendati Piirsalu ala asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande

täiendusega. Täiendusi käsitletakse koos põhiaruandega ning põhiaruandes esitatud seisukohad

ja järeldused jäävad kehtima ulatuses, milles neid täiendustes ei ole täpsustatud või muudetud.

EhSRS § 30⁹ kohaselt ei olnud seetõttu vaja enne 18. juulit 2025. a juba läbitud asukoha

eelvaliku menetlust korrata. Piirsalu ala asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise

aruande täienduse menetlus viidi läbi 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS redaktsiooni kohaselt.

Piirsalu ala asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused ei muutnud Piirsalu ala

asukoha eelvaliku põhilahendust ega toonud kaasa vajadust mõjude hindamise, sh KSH esimese

etapi aruande täiendust oluliselt muuta.

Põhiaruandest, Piirsalu ala asukoha eelvaliku täiendusest, mõjude hindamise aruande

täiendusest ja täiendavatest uuringutest nähtub, et puuduvad välistavad tegurid REP-iga

kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega18. Asukoha eelvaliku

täienduse peatükis 4. on toodud detailselt projekteerimistingimused Piirsalu ala osas. Seega on

põhjendatud REP-i kehtestamine Piirsalu ala osas PlanS § 271 lõike 1 alusel. Antud juhul lõpeb

REP menetlus asukoha eelvaliku etapiga ning kaitsetööstuspargi REP-i põhiaruanne ja Piirsalu

ala asukoha eelvaliku täiendus vastavad PlanS §-s 3 nimetatud sisulistele tingimustele,

sisaldades muuhulgas vajalikke dokumente ning andmeid REP-i kehtestamiseks. Käesoleva

korralduse punktis 3.4. on põhjendatud detailse lahenduse koostamisest loobumist.

Vastavalt PlanS § 271 lõikele 3 kohaldatakse detailse lahenduse koostamisest loobumisel § 271

lõikes 1 sätestatud juhtudel asukoha eelvaliku alusel planeeringu kehtestamisele PlanS § 53

lõigetes 1–41 ja 6–8 sätestatut.

Seega lähtuvalt 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i sätetest on Vabariigi Valitsusel pädevus

kehtestada kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku alusel ilma PlanS § 41 kohast REP-i

asukoha eelvaliku otsuse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande

vastuvõtmist tegemata.

III. PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED

3.1. Piirsalu ala osas REP-i kehtestamise eesmärk ja riigi huvi

18 Põhiaruanne, ptk 1.; Asukoha eelvaliku täiendus ptk 4.; Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 4.

8

Kaitsetööstuspargi REP-i eesmärk on planeerida kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona,

lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks ja selle toimimiseks vajalik taristu. Juba Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punktis 1.1.6 oli eesmärgiks seatud, et suurenenud

riigikaitseinvesteeringutest peab osa saama ka Eesti kaitsetööstus. Selleks toetab Vabariigi

Valitsus Eesti kaitsetööstust ning arendab välja laskemoona-, relva- ja droonitootmist

võimaldava tööstuspargi19. Kaitsetööstuspargi rajamine on eesmärgina sätestatud ka Vabariigi

Valitsuse tegevusprogrammis 2025–202720. Vastavaks tootmiseks on vaja muu hulgas

nõuetekohaseid ohualasid ja sobivat taristut, mille leidmine ja planeerimine on ettevõtjatele aga

liialt kulukas ja aeganõudev21. Riigi poolt kaitsetööstuspargi väljaarendamine võimaldab luua

kaitsetööstusettevõtjatele tootmisvõimsuste rajamiseks sobivad tingimused.

Venemaa agressioonisõda Ukrainas on muutnud Euroopa julgeolekuolukorda, mistõttu Eesti

tugevdab riigikaitset, eraldades juba alates 2024. aastast vähemalt kolm protsenti sisemajanduse

kogutoodangust kaitsekuludeks22. 2026. aastal ületavad Eesti kaitsekulud viis protsenti

sisemajanduse kogutoodangust23. Samal ajal on Eesti huvides see, et Euroopa kaitsetööstus

muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja kaitsevarustuse, sealhulgas laskemoona

tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks. Kaitsetööstuspargi rajamisega panustab Eesti riik

Eesti ja Euroopa kaitsetööstuse tugevdamisse.

REP-i menetluse käigus täpsustati selle eesmärki selliselt, et REP võimaldab kavandada

rohkem kui ühe kaitsetööstuspargi asukoha. Asukoha eelvaliku lähteseisukohtades ja mõjude

hindamise, sh KSH programmis nähti juba ette võimalus REP-i kehtestamiseks rohkem kui ühel

alal, kui menetluse käigus ilmneb vajadus täiendavate alade järele ja nende kasutuselevõttu ei

välista planeeringu koostamisel tuvastatud asjaolud24.

Vabariigi Valitsus kehtestas korraldusega nr 151 kaitsetööstuspargi REP-i osaliselt Pärnu 1 ja

Põhja-Kiviõli ala osas. REP-i osaline kehtestamine nimetatud aladel ei lõpetanud

planeerimismenetlust Piirsalu ala osas. Sama korraldusega tegi Vabariigi Valitsus

Kaitseministeeriumile ülesandeks selgitada välja Piirsalu eelvalikuala kasutuselevõtmise

vajadus. Pärast REP-i osalist kehtestamist Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli osas on täpsustunud Eesti

kaitsetööstuse tootmisvõimsuste vajadus ja nimetatud alade kavandatav kasutus. Pärnu 1 alale

on valitud ettevõtjad peamiselt lahingumoona ja selle komponentide tootmiseks ning Põhja-

Kiviõli alale suurekaliibrilise laskemoona tootmiseks. Samal ajal on tuvastatud strateegiline

vajadus luua Eestis sõjalise lõhkeaine ning täiendav laskemoona ja lahingumoona

tootmisvõime. Lõhkeaine tootmisvõime loomiseks asutas riik 2025. aastal Hexest Materials

19 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 18.05.2023. 20 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2025-2027. Kinnitanud Vabariigi Valitsus 19.06.2025. 21 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korralduse nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ seletuskiri lk 4. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9948dd1f-4342-4404-90d9-8cebd30b56a0?activity=2#IGfgUlef. 22 Samas, lk 1. 23 2026. aasta riigieelarve seletuskiri, lk 189. Kättesaadav: https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-

maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/2026-riigieelarve. 24 Põhiaruanne, ptk 3.1.

9

AS-i, mille strateegiline eesmärk on rajada Eestis lõhkeaine RDX tootmise tehas. Täiendava

laske- ja lahingumoona tootmisvõimsuste loomiseks on Kaitseministeerium kuulutanud välja

valikpakkumise. Piirsalu ala osas REP-i kehtestamine teenib seega REP-i algset eesmärki ning

Eesti riigikaitse ja julgeoleku seisukohalt olulist riiklikku huvi.

3.2. Kavandatav tegevus ning kavandatavad hooned ja rajatised Piirsalu alal

Põhiaruande koostamise ajal ei olnud hindamise ajaks veel teada kaitsetööstuspargi alale

tulevaid konkreetseid ettevõtteid ja täpseid tegevusi. Praeguses etapis on teada, milliseid

tegevusi Piirsalu alal eeldatavalt konkreetsemalt kavandatakse25. Arvestades, et asukoha

eelvaliku täiendus ja mõjude hindamise täiendus on käesoleva korralduse lahutamatuteks

osadeks, ei ole põhjendatud kavandatavaid tegevusi korralduses täies mahus välja tuua.

Alljärgnevalt antakse kokkuvõtlik ülevaade kavandatavast tegevusest ning kavandatavatest

ehitistest.

Asukoha eelvaliku täienduse alapeatükis 2.1. on võrreldes põhiaruandes käsitletud lahendusega

täpsustatud Piirsalu alal kavandatava tegevuse sisu ja planeeringulahendust. Piirsalu alale

kavandatakse lõhkeainete tootmisega seotud tootmiskompleks ehk lõhkeainetehas. Kavandatav

tegevus hõlmab lõhkeainete tootmist ning sellega seotud tootmisprotsessi etappe, sealhulgas

vajaduse korral tootmisprotsessis vajalike lähteainete (nt heksamiini) tootmist. Tegemist on

lõhkeainete tootmisega seotud tehnoloogilise tervikuga. Võrreldes põhiaruandes käsitletud

lahendusega ei kavandata Piirsalu alale müra tekitavat katseplatsi ega mitme ettevõtte tehaseid.

Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 1.1 on Piirsalu alal kavandatava tootmise

iseloomu täiendavalt ja detailsemalt kirjeldatud kui planeeringu lahenduses kehtestatakse.

Kirjelduse detailsemalt esitamise eesmärk on hinnata mõjusid võimalikult täpselt ning vältida

seeläbi korduvhindamist tegevuse kavandamise järgmistes etappides (nt

projekteerimisel)26. Piirsalu alale kavandatav tootmisüksus on lõhkeainetööstuse kompleks,

mille põhitegevuseks on tehniliste kemikaalide ja energeetiliste materjalide süntees.

Kavandatava tegevuse hulka kuulub muu hulgas lõhkeainete RDX ja HMX ning nende

tootmiseks vajalike lähteainete tootmine27.

Asukoha eelvaliku täienduse alapeatüki 2.1. kohaselt on Piirsalu kaitsetööstuspargi ala

funktsionaalselt jaotatud üldalaks, tootmise alaks ja hoidlate alaks. Üldalale kavandatakse

eelkõige väravahooned, parkla, administratiivhoone või -hooned ja lõhkematerjali

tootmisjääkide hävitamise plats. Tootmise alale kavandatakse lõhkeainete tootmiseks vajalikud

hooned ja kemikaalide hoidlad. Hoidlate ala kavandatakse tootmise alast sellisele kaugusele, et

oleksid tagatud nõutavad sisemised ja välised ohutud kaugused.

25 Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 1. 26 Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 1. 27 Samas, ptk 1.1.1.

10

Piirsalu ala osas jätkati REP-i menetlust põhiaruandes määratud eelvalikuala piires, kuid

täpsustatud on kaitsetööstuspargi ala piiri, krundijaotust, hoonestusalasid ja

juurdepääsulahendust. Piirsallu planeeritava kaitsetööstuspargi ala suuruseks on ca 74 ha.

Võrreldes varasema lahendusega muudetakse teise võimaliku pääsla asukohta, et arvestada

paremini looduskaitseliste piirangutega28.

3.3. Piirsalu ala osas mõjude hindamine ja ala valik

3.3.1. Eelvalikualade (sh Piirsalu) varasem hindamine, sh mõjude hindamine

Korralduse nr 151 punktides 3.3.1 ja 3.3.2 on põhjalikumalt kirjeldatud kaitsetööstuspargi

REP-i asukoha eelvaliku tegemist, eelvalikualade hindamist ja võrdlemist ning hindamise

tulemusi. Käesolevas punktis on kokkuvõtlikult välja toodud Piirsalu ala edasise menetlemise

seisukohalt olulisemad varasema hindamise lähtekohad ja järeldused.

Põhiaruande alapeatükis 3.3 on selgitatud kaitsetööstuspargi eelvalikualade leidmist.

Arvestades kavandatava tegevuse sisu ning asustusest, looduskeskkonnast ja muudest

asjaoludest tulenevaid võimalikke piiranguid, viidi asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamise etapis läbi ruumianalüüs reaalsete

arendusalade leidmiseks. Eelvalikualadena jäid edasiseks hindamiseks Pärnu 1, Pärnu 2,

Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu ala. Piirsalu esialgse eelvalikuala suurus oli ligikaudu 90 ha.

Eelvalikualade lahendusi täpsustati edasise hindamise käigus, arvestades muu hulgas

keskkonnamõjude hindamise tulemusi ja kruntide kavandamisest tulenevaid piiranguid.

Põhiaruande peatükis 5 on kirjeldatud asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise metoodilisi

aluseid. Eelvalikualasid hinnati kaheksa võrdluskriteeriumi alusel: eesmärgile vastavus ja

tehniline teostatavus, baastaristu maksumus, asukoha riigikaitseline sobivus, protsessiriskid,

keskkonnamõjud, sealhulgas mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, keskkonnatingimused ja

sellest tulenev mõju tervisele, sotsiaalmajanduslikud ning kultuurilised mõjud. Eelistuse

kujundamisel oli olulisim eesmärgipärasus- st ala sobivus kaitsetööstuspargi rajamise

eesmärgist lähtuvalt: ettenähtud mahus ning kehtestamiseks ettenähtud ajaraamis ning samuti

tegevuse tehniline ja majanduslik teostatavus, eeldusel et muudest mõjudest ei tulenenud

tegevust välistavaid asjaolusid. Mõjude hindamisel arvestati läbivalt ka mõjude omavahelisi

seoseid, sh koosmõju ja kumulatiivset mõju teiste piirkonnas asuvate ja kavandatud

tegevustega.

Põhiaruande peatükis 6 hinnati muu hulgas mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000

võrgustiku aladele, loomastikule, linnustikule, taimestikule, rohelisele võrgustikule, põhja- ja

pinnaveele, inimese tervisele ja heaolule, sealhulgas müra ja õhusaaste mõju, samuti

sotsiaalmajanduslikke ja kultuurilisi mõjusid. Mõjude hindamiseks koostati eraldi loomastiku,

linnustiku- ja taimestiku uuringud ning Natura hindamine.

28 Asukoha eelvaliku täiendus, ptk 2.1.

11

Piirsalu ala puhul ei olnud Natura eelhindamise käigus võimalik välistada võimalikku

ebasoodsat mõju Piirsalu eelvalikuala mõjualas asuvale Mustjärve raba loodusalale, mistõttu

viidi läbi Natura asjakohane hindamine. Hindamisel jõuti järeldusele, et kaitsetööstuspargi

rajamisel ja sellega seotud tegevustel puudub ebasoodne mõju Mustjärve raba loodusala kaitse-

eesmärkidele, kui vajaduse korral rakendatakse edasistes etappides asjakohaseid meetmeid.

Samas leiti, et kaitsetööstuspargi või ka üksikute tehaste (nt lõhkeainetehase) kavandamisel

Piirsalu eelvalikualale tuleb ala kuivendamise vajaduse selgumisel kaaluda tegevuse mõju

Natura 2000 võrgustiku Mustjärve raba loodusalale, vajaduse korral algatada keskkonnamõju

hindamise menetlus ning viia läbi vajalikus täpsusastmes Natura hindamine. Märgiti, et

ebasoodsa mõju tekkimist on võimalik ära hoida või minimeerida järgmistes etappides

(planeerimine, projekt) läbi keskkonnaaspektide arvestamise ning vajaduse korral meetmete

rakendamisega. Kuivenduse tegelik vajadus ja sellest tulenev mõjuala ulatus täpsustub

konkreetse planeeringu/projekti tehnilise lahenduse väljatöötamisel ning selles etapis saab

vajaduse korral töötada välja ka leevendavad meetmed (nt tehnilised või planeeringulised

lahendused) mõju välistamiseks. Natura hindamise tulemusel leiti, et Natura võrgustiku alade

kaitsevajadustest tulenevalt ei ole ühegi eelvalikuala puhul (sh Piirsalu) välistatud

kaitsetööstuspargi ega lõhkeainetehase rajamine. Kokkuvõtlikult jõuti põhiaruandes

järeldusele, et Piirsalu eelvalikuala valimisel on võimalik ebasoodne mõju Natura võrgustikule

ära hoida meetmete rakendamisel29.

Põhiaruandes leiti mõjude hindamise tulemusel, et Piirsalu ala kasutamisega põhiaruandes

hinnatud maksimummahus kaasneks suur mõju eelkõige linnustikule ning suurim mürahäiring

piirkonna elanikele. Mõjude hindamise töörühm ei pidanud seetõttu Piirsalu ala kasutamist

väljapakutud piirides (n-ö maksimummahus) eelistatuks ning leidis, et ala kasutamist võiks

kaaluda väiksemas mahus ja piiratud tegevuste korral (nt müra tekitava katseplatsi vältimine)30.

Põhiaruande alapeatükis 7.1.3 esitatud eelistatud asukoha valikul lähtuti eeskätt

kaitsetööstuspargi eesmärgist, tingimusel, et keskkonnamõjude hindamisest ei tulene

välistavaid asjaolusid. Tööstuspargi eesmärk on võimaldada laskemoona, lahingumoona,

lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmist Eestis. Hindamise tulemusel leiti, et kuigi kõik

eelvalikualad ei vasta kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult, on tehniliselt võimalik

kõigil viiel eelvalikualal viia läbi REP-i eesmärgile vastavat tootmistegevust, osadel aladel

väiksemas mahus või teatavate piirangutega. Piirsalu ala ei määratud kaitsetööstuspargi

rajamiseks esimeseks ega teiseks eelistuseks, kuna ala ei võimaldanud põhiaruandes lähtutud

minimaalselt 100 ha suuruse kaitsetööstuspargi rajamist ning Piirsalu keskkonnamõju hinnati

suuremaks kui mitmel teisel eelvalikualal. Samas jõuti järeldusele, et Piirsalu ala on sobilik

toetama kaitsetööstuspargi REP-i eesmärki väiksemas mahus või teatavate piirangutega.

Seetõttu nähti ette võimalus REP-i menetlust Piirsalu ala osas jätkata, tingimusel et

planeeringulahendust täpsustatakse ja täiendatakse, ala kohta tehtud uuringud ja ekspertiisid

vaadatakse üle ning vajaduse korral ajakohastatakse. Samuti tuli arvestada KeA

kooskõlastuskirjas Piirsalu ala linnustiku uuringu kohta esitatud märkustega31.

29 Põhiaruanne, ptk 6.1.2. 30 Samas, ptk 7.1.1. 31 Põhiaruanne, ptk-d 6.1.4., 7.1.3.

12

Eeltoodud asjaolusid arvestades ei olnud 22. augustil 2025. a Piirsalu ala osas veel piisavat alust

REP-i kehtestamiseks. Seetõttu jätkati Piirsalu ala osas planeerimismenetlust asukoha eelvaliku

etappi, et täpsustada kavandatavat tegevust ja planeeringulahendust, täiendada mõjude

hindamist ning selgitada välja ala kasutuselevõtmise vajadus.

3.3.2. Piirsalu alal mõjude täiendava hindamise tulemused

Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2025. a korralduse nr 151 andmise järel jätkati Piirsalu ala osas

asukoha eelvaliku menetlust. Põhiaruandes leiti, et kuigi Piirsalu ala ei olnud kaitsetööstuspargi

jaoks eelistatud asukoht, oli see siiski sobilik toetama REP-i eesmärki, kuid erinevate

tingimuste tõttu väiksemas mahus või teatavate piirangutega. Menetluse jätkamise korral tuli

täpsustada ja täiendada planeeringulahendust, vaadata üle ala kohta tehtud uuringud ja

ekspertiisid ning neid vajaduse korral ajakohastada32.

Mõjude hindamise aruande täiendus ei ole eraldiseisev terviklik aruanne, vaid põhiaruande

täiendus ning seda tuleb käsitleda koos põhiaruandega. Põhiaruandes esitatud hinnangud,

järeldused ja tingimused jäävad kehtima, kui mõjude hindamise aruande täienduses ei ole

vastupidist öeldud. Mõjude hindamise aruande täienduses on esitatud täpsustused ja

mõjuhinnangud, lähtudes aruande koostamise hetkeks teadaolevast infost kavandatava tegevuse

kohta. Täiendava hindamise puhul ei ole enam tegemist asukohaalternatiivide võrdlemisega,

vaid konkreetse tegevuse sobivuse hindamisega Piirsalu alal. Võrreldes põhiaruandes esitatud

teabega täpsustus Piirsalu alal kavandatav tegevus. Mõjude hindamise aruande täienduses on

kavandatava tegevuse kirjeldus esitatud planeeringulahendusest detailsemalt, et võimaldada

mõjusid täpsemalt hinnata. Olulisimad teemad, mida mõjude hindamise aruande

täienduses võrreldes põhiaruandega täiendati, olid Piirsalu alal võimalikud metsisele avalduvad

mõjud ning lõhkeaine tootmisega kaasnevad keemiatööstuse mõjud. Aga üle vaadati ka kõik

muud mõjuvaldkonnad. Hindamise tulemusel on täpsustatud keskkonnatingimusi ja -meetmeid,

millega tuleb arvestada alade edasises kavandamises, projekteerimisel, ehitamisel ja

käitamisel33. Täiendava hindamise raames teostati Piirsalu ala osas metsiste eksperthinnang ja

kompensatsioonimeetmete kava (mõjude hindamise aruande täienduse lisad 2 ja 3), põhjavee

uuring (mõjude hindamise aruande täienduse lisa 4) ja pinnavee uuring (mõjude hindamise

aruande täienduse lisa 5). Mõjude hindamise aruande täienduse koostamisel arvestati

põhiaruande etapis KeA kooskõlastuskirjas esitatud ettepanekutega ulatuses, mis olid

asjakohased, võttes arvesse täpsustunud lahendust ja täiendavaid uuringuid (nt metsise

eksperthinnangut)34. Võttes arvesse mõjude hindamise aruande täienduse mahtu, on

alljärgnevalt toodud välja kokkuvõtlikult olulisim aruandest.

Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.2 on käsitletud keskkonnamõjusid,

sealhulgas mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, loomastikule,

linnustikule, taimestikule, rohelisele võrgustikule, põhja- ja pinnaveele, maavaradele,

jäätmetekkele ja ringmajanduse võimalusele ning kliimale.

32 Mõjude hindamise aruande täiendus, „Sissejuhatus“. 33 Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 4. 34Samas, ptk 2.1.

13

• Alapeatükis 2.2.1.1. käsitletud kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju

hindamisel lähtuti põhiaruandest ja selle lisadest ning mõjuhinnanguid täpsustati,

arvestades kavandatava tegevuse täpsustunud lahendust ning võimalikke muutusi

kaitstavate loodusobjektide osas. Võrreldes algselt hinnatud Piirsalu eelvalikualaga on

kavandatavast Piirsalu kaitsetööstuspargi alast välja jäetud ökoloogiliselt väärtuslikum

Piirsalu jõeäärne ala, kus leidub mitmeid loodusväärtusi. Lisaks on mitmete kaitstavate

liikide seisukohast oluline, et laskemoona katsetamist (katseplatsi) Piirsalu alal ei

kavandata, mistõttu jääb müra mõju eelmises etapis hinnatuga võrreldes

tagasihoidlikumaks. Täpsustatud lahenduse puhul ei ole tuvastatud sellist uut mõju

kaitstavatele loodusobjektidele, mis välistaks kavandatava tegevuse elluviimise.

Piirsalu alaga külgnevat Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele avalduvat mõju

käsitleti täiendavalt Natura asjakohase hindamise raames.

• Alapeatükis 2.2.2.1 on kokkuvõte mõjust Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura

hindamise aruanne on mõjude hindamise aruande täienduse lisa 1. Põhiaruande

koostamisel läbi viidud Natura asjakohase hindamise kohaselt tuli Piirsalu ala

kuivendamise vajaduse ja tehnilise lahenduse täpsustumisel hinnata uuesti võimalikku

mõju Mustjärve raba loodusalale. Kuna kavandatavad tegevused Piirsalu alal on

täpsustunud, analüüsiti mõjusid Natura 2000 võrgustiku aladele uuesti. Menetluse

jätkamisel koostati Piirsalu ala kohta uus Natura asjakohane hindamine, milles arvestati

muu hulgas täiendavalt koostatud põhja- ja pinnaveeuuringute tulemustega. Hindamisel

käsitleti eelkõige kuivendamisest tulenevaid võimalikke veerežiimi muutusi ja põhjavee

kasutamise mõju. Hindamise tulemusel määrati tingimus, mille kohaselt ei rajata

Mustjärve raba loodusalale lähemal kui 150 meetrit uusi kraave ega drenaaži ega

rekonstrueerita olemasolevaid kraave. Määratud meetme rakendamisel ei kaasne

kavandatava tegevusega ebasoodsat mõju Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele

ega ala terviklikkusele. Kui edasisel projekteerimisel kavandatakse nimetatud

tingimusest erinev kuivenduslahendus (nt kogu alale kraavkuivendus ja/või drenaaž),

tuleb võimalikku mõju Natura 2000 alale uuesti kaaluda.

• Alapeatükis 2.2.3.1 käsitletud loomastikule avalduva mõju hindamisel lähtuti 2025.

aastal koostatud loomastiku uuringust ning hinnati, kas täpsustunud

planeeringulahendus või ajakohastatud andmed annavad alust põhiaruande järeldusi

muuta. Piirsalu eelvalikualal ega selle läheduses ei ole tuvastatud kaitstavate

maismaaloomaliikide leiukohti, mis jääksid kavandatava tegevuse mõjualasse. Piirsalu

ala lääneservas paiknev Piirsalu jõgi on muu hulgas lõheliste kudemis- ja elupaigaks

olev veekogu ning oluline ökoloogiline koridor. Planeeringulahenduses jäävad Piirsalu

jõeäärsed alad Piirsalu kaitsetööstuspargi alast välja. Seega on varasema hindamise

käigus seatud ainus vajalik loomastikku toetav meede (metsakoosluste säilitamine 50 m

ulatuses Piirsalu jõest, v.a kavandatava juurdepääsutee asukoht) lahendusse

integreeritud ning täiendavaid loomastikku puudutavaid meetmeid seada ei olnud vaja.

• Alapeatükis 2.2.4.1 (sealhulgas 2.2.4.1.1 ja 2.2.4.1.2) esitatakse metsise

eksperthinnangu ja kompensatsioonimeetmete kava tulemused kokkuvõtlikult.

Mõlemad dokumendid on tervikuna leitavad mõjude hindamise aruande täienduse

lisades 2 ja 3. Mõjude hindamise aruande täienduses täpsustatakse põhiaruandes ja

2025. aasta linnustiku uuringus esitatud hinnanguid, arvestades kavandatava tegevuse

14

täpsustunud lahendust ja andmestiku võimalikke muutusi. Piirsalu ala puhul on peamine

oluline mõju seotud II kaitsekategooria liigi metsisega. Võrreldes põhiaruandes

hinnatud lahendusega ei kavandata Piirsalu alale enam müra tekitavat katseplatsi ning

täpsustatud on kavandatava tegevuse ulatust ja iseloomu. Samuti on vähenenud

kavandatava kaitsetööstuspargi pindala võrreldes 2025. a linnustiku uuringus hinnatud

lahendusega ca 15 ha. Metsisele avalduva mõju kohta koostati täiendav eksperthinnang

(mõjude hindamise aruande lisa 235) ja kompensatsioonimeetmete kava (mõjude

hindamise aruande lisa 336) ning mõjude hindamise aruandes on ette nähtud mõju

leevendavad ja kompenseerivad meetmed. Kuigi tegevusele seatakse mitmeid

leevendavaid meetmeid, siis ei ole metsise eksperthinnangu kohaselt võimalik mõju

metsisele täielikult ära hoida ja Piirsalu kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneb igal juhul

vajadus kompensatsioonimeetmete rakendamiseks ning tuleb määrata olemasolevatel

kaitstavatel aladel taastamist vajavad metsise elupaigad või leida täiendavad metsisele

sobivad elupaigad, tagades sealjuures ka nende kaitse. Eksperthinnangus metsise

kaitseks kavandatud meetmete rakendamine on Piirsalu alal kaitsetööstuspargi

arendamise eelduseks. Lisaks on Piirsalu kaitsetööstuspargi arendamisel vajalik ka

kompenseerida Annamõisa metsise püsielupaiga ja Mustjärve raba mängupaiga

metsisele avalduvat mõju – selleks on kompensatsioonimeetmete kavas ette nähtud kaks

kompenseerimise stsenaariumi. Arvestades täiendava mõju hindamise tulemusi,

rakendub REP-i elluviimisel kompenseerimise stsenaarium 1, kuna mürahinnangu

kohaselt on kavandatava tegevuse korral võimalik tagada metsise elupaikades müratase

kuni 40 dB, vajaduse korral tehniliste leevendusmeetmete rakendamisega. Stsenaarium

2 rakendub vajaduse korral pärast müramõõtmiste seire läbiviimist katsetootmise etapis,

st enne pargi lõplikku valmimist ja tööle asumist. Stsenaarium 2 rakendub üksnes juhul,

kui müramõõtmiste seire tulemused kontrollmõõtmiste asukohtades ületavad 41 dB.

Teiste linnuliikide kohta 2025. aastal kogutud andmed olid täiendava hindamise

koostamisel üldjoontes jätkuvalt asjakohased ning ebasoodsat mõju linnustikule (sh

kaitstavatele liikidele, v.a metsis) ei tuvastatud.

• Alapeatükis 2.2.5.1. leiti taimestikule avalduva mõju hindamisel, et 2025. aasta

taimestiku uuringus esitatud andmed ei ole oluliselt muutunud, kuid täpsustunud

planeeringulahenduse tõttu vaadati üle varasemad hinnangud ja meetmed. Oluliseks on

Piirsalu jõe koridori väljajätmine kaitsetööstuspargi alast, kuna sinna on koondunud

peamised Piirsalu alaga seotud taimestiku väärtused, sealhulgas liikide leiukohad ja

vääriselupaigad. Täiendatud hindamisel ajakohastati ka kaitstavate liikide ja muude

taimestikuväärtuste kaitseks ette nähtud meetmeid. Mitmed põhiaruandes taimestiku

uuringu alusel seatud meetmed ei ole enam asjakohased, kuna planeeringulahenduse

täpsustamisel on nendega kas osaliselt või täielikult arvestatud. Siiski on vajalik üks

soovituslik meede, arvestades läbiviidud pinnavee uuringu tulemusi ning lisaks seati ka

täiendav meede juurdepääsu rajamisele lähtuvalt KeA 24.07.2026 kirjast nr

35 „Piirsalu kaitsetööstuspargi metsise (Tetrao urogallus) eksperthinnang“. Asutusesiseseks kasutamiseks. 36„Kompensatsioonimeetmete kava koostamine kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Piirsalu eelvalikualal

metsisele avalduvate mõjude kompenseerimiseks“. Asutusesiseseks kasutamiseks.

15

6-5/26/8341-837. Nimetatud meetmed ei ole kohustuslikud, kuid neid tuleb võimalusel

järgida.

• Alapeatükis 2.2.6.1 käsitletud rohelisele võrgustikule avalduva mõju hindamisel on

arvestatud, et võrreldes põhiaruandega on kavandatav tegevus täpsustunud.

Kaitsetööstuspargi alalt on juba eelneva hindamise käigus välja arvatud eelkõige

eelvalikuala lääneosa ehk Piirsalu jõe äärsed alad, mis paiknevad rohelise võrgustiku

alal ja selle läheduses ning on võrgustiku funktsionaalselt väärtuslik osa. Piirsalu jõe

äärsed kooslused säilivad vähemalt 50 m ulatuses jõest, välja arvatud kavandatava

juurdepääsutee asukohas. Kui põhiaruandes algselt käsitletud eelvalikuala kattus

rohelise võrgustikuga ligikaudu 9 ha ulatuses, siis täpsustatud lahenduse kohaselt on

kattuvus vähenenud alla 1 ha ja piirdub ala lõunapoolsete nurkadega. Seetõttu ei kaasne

Piirsalu alal kavandatud piirides ja ulatuses kaitsetööstuspargi, sealhulgas

lõhkeainetehase arendamisega ebasoodsat mõju rohelisele võrgustikule, selle

toimimisele ega sidususele ning täiendavate meetmete rakendamise vajadus puudub.

• Alapeatükkides 2.2.7.1.1 ja 2.2.7.1.2 käsitletud põhja- ja pinnaveele avalduva mõju

hindamisel on võrreldes põhiaruandega arvestatud Piirsalu ala kohta 2026. aastal tehtud

täiendavate põhjavee uuringu ja pinnaveeuuringu tulemustega ning täpsustunud

andmeid kavandatava tegevuse kohta. Põhjavee uuring ja pinnavee uuring on mõjude

hindamise aruande täienduse lisad 4 ja 5. Põhjaveeuuringu tulemuste põhjal järeldub, et

keskkonnamõjude seisukohast on eelistatud lahendus tagada kaitsetööstuspargi

veevarustus veehaarde rajamisega survelisse Ordoviitsiumi-Kambriumi

põhjaveekompleksi, mille tulemusel ei oleks oodata ka muutusi põhjavee kvaliteedis.

Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi puurkaevu rajamisel on negatiivne mõju

Natura 2000 alale välistatud ning veevõtt ei mõjuta ka teisi pinnaveest või põhjaveest

sõltuvaid ökosüsteeme. Siiski tuleb arvestada põhjavee uuringus määratud

seiremeetmeid. Pinnavee uuringu tulemustele tuginedes hinnati täiendavalt

kaitsetööstuspargi alalt heit-, sademe- ja kuivendusvee ärajuhtimise ning ala

kuivendamisega kaasnevat mõju Piirsalu jõele, Lepaste ojale ja piirkonna kaitstavatele

loodusväärtustele. Piirsalu jõe ja selle elustiku kaitseks tuleb heitvee ärajuhtimisel ning

sademe- ja kuivendusvee lahenduste kavandamisel järgida pinnavee uuringus määratud

tingimusi (sealhulgas seiremeetmeid).

• Alapeatükis 2.2.8 ja 2.2.8.1 on käsitletud mõju maavaradele. Selles osas jääb Piirsalu

ala kohta kehtima põhiaruande hinnang. Piirsalu planeeringualale ega selle lähedusse

maardlaid ei jää ning lähim on üle 2,6 km idasuunas paiknev Risti-Muru liivamaardla.

Põhiaruande kohaselt Piirsalu alal maavarad puuduvad ning kaitsetööstuspargi ja/või

lõhkeainetehase rajamisel mõju maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või

maavaravarule juurdepääsu osas puudub38. Siiski tuleb ebasoodsa keskkonnamõju

vältimiseks ja leevendamiseks lähtuda mõjude hindamise aruande täienduses välja

toodud soovituslikest meetmetest ning maapõueseaduse nõuetest.

• Alapeatükis 2.2.9 ja 2.2.9.1 on käsitletud mõju jäätmetekkele ja ringmajanduse

võimalusele. Ringmajanduse põhimõtteid, jääkreostuse olemust, lõhkematerjalide

37 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18895181. 38 Põhiaruanne, ptk 6.1.8 „Mõju maavarale“.

16

jääkide ja nendega saastunud materjalide hävitamise õigusraamistikku ja hindamise

metoodilisi aluseid käsitleti põhiaruande alapeatükis 6.1.9. Põhiaruandes esitatud

hinnangud ja järeldused jäävad kehtima. Jääkreostuse osas on Piirsalu

kaitsetööstuspargi ala kogu ulatuses registreeritud jääkreostusobjektina „Piirsalu

raketibaas“. Põhiaruande kohaselt varasemate lammutustööde käigus jääkreostust ega

projektis kajastamata ohtlikke jäätmeid ei leitud, kuid lammutustöödega ei mindud

pinnase eemaldamiseni ning seetõttu puudub kindlus pinnase nõuetele vastavuse osas.

Jääkreostuse intensiivsust ja levikut on võimalik tuvastada uuringutega. Mõjude

hindamise aruande täienduse alapeatüki 2.2.9.3 kohaselt on enne ehitustegevuse algust

vajalik võtta pinnaseproovid. Uuringu tulemused on aluseks reostuse likvideerimistööde

kavandamisele ning ohtlike ainete sisalduse piirväärtuste ületamisel on vajalik pinnase

ja põhjavee saneerimine.

• Alapeatükis 2.2.10 käsitletud kliimamõjude puhul vaadeldi ühelt poolt seda, kuidas

kavandatav tegevus mõjutab kliimat süsinikuheite kaudu ja aitab kaasa kliimamuutuste

leevendamisele, ning teiselt poolt seda, kuidas kavandatav tegevus arvestab

kliimariskidega ja suudab kliimamuutustega kohaneda. Alapeatükis 2.2.10.1 esitatud

maakasutuse kliimaneutraalsuse hinnangus on arvestatud Piirsalu täpsustatud

lahendusega, mille kohaselt kogu ala ei raadata ning osa metsamaast säilib. Kuna

tegemist on varasema hinnangu täpsustusega kliimamõju osas soodsamas suunas, ei ole

CO₂ heite hinnangut ümber arvutatud. Raadamise vähenenud mahu põhjal on järeldatud,

et tegelik maakasutuse muutusest tulenev CO₂ heide on mõnevõrra väiksem kui

põhiaruandes hinnatud. Alapeatükis 2.2.10.2 on täiendatud ka kasutusetapi CO₂ heite

hinnangut, kuna võrreldes põhiaruandega on kavandatava tegevuse kohta teada täpsem

teave, mis võimaldas anda Piirsalu ala kasutusaegse CO₂ mõju kohta täiendava

kvantitatiivse hinnangu. Täiendav hindamine ei toonud esile kliimamõju ega

kliimamuutustega kohanemisega seotud asjaolusid, mis välistaksid kavandatava

tegevuse elluviimise. Siiski tuleb ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja

leevendamiseks lähtuda mõjude hindamise aruande täienduses välja toodud

soovituslikest meetmetest.

Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.3 on käsitletud keskkonnatingimusi ja

sellest tulenevat mõju tervisele, sealhulgas müra, vibratsiooni ja õhusaaste mõju ning avariiliste

juhtumite hindamine.

• Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.3.1 on käsitletud müra mõju.

Põhiaruande peatükis 6.2.1 esitatud müra mõju hindamise metoodiline raamistik ning

tingimused ebasoodsa müra mõju leevendamiseks ja olulise ebasoodsa mõju vältimiseks

jäävad kehtima. Täienduses on müra mõju hinnatud Piirsalu alal kavandatava tegevuse

kohta täpsustunud teavet arvestades ning konkreetsemalt käsitleti müra võimalikku

mõju metsisele. Võrreldes põhiaruandes käsitletud lahendusega ei kavandata Piirsalu

alale enam müra tekitavat katseplatsi. Olulisemad tootmisprotsessid toimuvad hetkel

teadaoleva informatsiooni põhjal hoonete siseruumides ning tootmishoonetes

paiknevate seadmete ja masinate müra ei avalda märkimisväärset mõju hoonetest

väljaspool. Seega ei ole puhveralade suuruse (rohkem kui 600 m Piirsalu puhul) korral

eeldada olulist mõju kaitsetööstuspargile lähimate müratundlike elamualade piirkonnas

17

(Piirsalu planeeringualale lähim eluhoone asub edelasuunas Piirsalu külas ca 600 m

kaugusel, Allikmaa kinnistul). Täiendavalt on Piirsalu puhul hinnatud müra võimalikku

mõju metsisele ning nähtud ette meetmed ja tingimused, mis tagavad eesmärgiks seatud

mürataseme Piirsalu kaitsetööstuspargi ala läheduses paiknevatel metsise mängualadel.

Näiteks REP-i lahenduse väljatöötamisel tuleb tagada, et 300 m kaugusel Piirsalu

kaitsetööstuspargi alast tagatakse pideva tööprotsessi korral müratase, mis jääb

väiksemaks kui 40 dB metsisele olulistes punktides.

Liiklusest tuleneva müra osas on aruandes leitud, et materjali sisseveo ja toodangu

väljaveoga seotud liikluskoormus on tagasihoidlik. Töötajate liikumisega seotud

sõiduautode liikluskoormuseks on Piirsalu puhul hinnatud suurusjärgus 100–150

liikumist päevas mõlemas suunas- aruande kohaselt ei nõua selline liikluskoormus

üldjuhul müratõkkemeetmete rakendamist.

• Alapeatükis 2.3.2 on käsitletud vibratsiooni mõju. Igapäevase tootmistegevuse osas ei

ole näha märkimisväärset vibratsiooni mõju Piirsalu alal.

• Alapeatükis 2.3.3 on käsitletud õhusaaste mõju. Mõju hindamisel on võrreldes

põhiaruandega arvestatud täpsustunud andmetega kavandatava tegevuse ning sellega

seotud saasteainete heitkoguste kohta. Mõju hindamisel on arvestatud RDX-i

tootmismahuga kuni 1200 tonni aastas. HMX-i tootmine toimub samal liinil ja RDX-i

tootmise arvelt, mitte samaaegselt. Lisaks on arvestatud RDX-il ja HMX-il põhinevate

lõhkeainesegude tootmisega koguses kuni 2000 tonni aastas, sh kohapeal toodetud

lõhkeaine kogus. RDX-i tootmiseks vajalike lähteainete tootmise puhul on

mõjuhinnangus arvestatud teadaoleva maksimaalse stsenaariumiga (kuni 3000 t/a

heksamiini ja ligikaudu 3500 t/a äädikhappe anhüdriidi) ning kavandatava kompleksi

tehnoloogiliste liinide puhul on hindamine tehtud nii maksimaalsele kui minimaalsele

koosseisule. Saasteainete heitkoguste mõttes on käitise tegevusega seotud heiteallikad

jagatud soojuse tootmisega seotud heiteallikateks, ülejäänud lõhkeaine tootmisega

seotud heiteallikateks ja lõhkematerjali tootmisjääkide põletamiseks. Põletusseadmete

puhul on edasiste arvutuste koostamisel kasutatud eeldatavat maksimaalset

põletusseadmete summaarset soojusvõimsust 12 MWth, mida on käsitletud ühe

koondallikana. Hävitatakse kuni 50 t/a lõhkematerjalide jääke ja nendega saastunud

pakendeid jms. Heite mõju õhukvaliteedile on hinnatud hajumisarvutustega, lähtudes

saasteainete maksimaalsetest hetkelistest heitkogustest ja heiteallika töö dünaamikast.

Modelleerimisel saadud maksimaalsed tunni-, ööpäeva- ja aastakeskmised

kontsentratsioonid tekivad ebasoodsates hajumistingimustes, mis esinevad pigem

harva. Heiteallikad, nende arv ja konkreetsemad asukohad täpsustatakse käitise rajamise

järgnevates etappides. Aruandes esitatud hajumisarvutuste tulemused ja järeldused on

indikatiivsed, kuna kavandatava tegevuse detailid võivad täpsustuda. Täpsemad

andmed ja hinnangud esitatakse vastava keskkonnakaitseloa taotlusega, kuid kui need

ei välju eeltoodud raamidest, ei ole põhjust eeldada olulise keskkonnamõju teket.

Hajumisarvutuste tulemuste võrdlus õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustega näitas, et

kavandatava tegevusega kaasnevate saasteainete maksimaalsed tekkivad

kontsentratsioonid maapinnalähedases õhukihis ei ületa vastavatele saasteainetele

kehtestatud väärtusi väljaspool tootmisterritooriumi, sealhulgas lähimate elumajade

juures.

18

• Alapeatükk 2.3.4 käsitleb ohtlike ainete ja avariiliste juhtumite hindamist.

Lõhkematerjalide käitlemisel ohutute kauguste määramise õigusraamistikku ja

hindamise metoodilisi aluseid, samuti tegevuste ohtlikkuse kategooria ja käideldavate

kemikaalide ohualade määramist kemikaaliseaduse alusel käsitleti põhiaruande peatükis

6.2.4. Põhiaruandes esitatud üldised hinnangud ja järeldused jäävad kehtima.

Alapeatükis on esitatud peamine kokkuvõte järeldustena koos asukohapõhise

spetsiifikaga arvestades hindamise hetkeks teadaolevat infot kavandatava tegevuse

kohta. Piirsalu käitis on kavandatavate ohtlike kemikaalide koguseid arvestades

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte. Lõhkematerjalide puhul on hinnatud nii

kaitsetööstuspargi väliseid kui ka sisemisi ohutuid kaugusi. Käitlusüksuse

maksimaalseks koguseks on soovitatav arvestada kuni 100 t TNT ekvivalenti

lõhkematerjali ning hindamine näitab, et Piirsalus on selle koguse puhul võimalik

tagada nii välised kui ka sisemised ohutud kaugused. Suuremate koguste kavandamine

ei ole välistatud, kui käitlusüksuste paigutuse ja kaitsemeetmetega tagatakse

lõhkematerjalitehasele kehtestatud nõuete ning vajalike väliste ja sisemiste ohutute

kauguste järgimine. Ohtlike kemikaalide käitlemisega seotud tervise-, füüsikaliste ja

keskkonnaohtude vähendamiseks on aruandes määratud meetmed, millega tuleb

edasisel kavandamisel arvestada.

Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.4 on käsitletud sotsiaal-majanduslikke

mõjusid, sealhulgas asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele, piirkondlikule arengule,

varale, maakasutusele ning liikuvusele.

• Alapeatükis 2.4.1 on käsitletud mõju asustusstruktuurile, kogukondadele ja teenustele,

sh visuaalne mõju.Suures osasjäävad kehtima põhiaruande alapeatükis 6.3.1 antud

hinnangud. Täiendavalt hinnati visuaalset mõju, sest on võimalik, et ühe kavandatava

tootmishoone eeldatav kõrgus on teadaolevalt kõrgem, st põhiaruandes arvestatud kuni

25 meetri asemel ligikaudu 35–40 meetrit. Valdav osa Piirsalu küla elamutest paiknevad

kaitsetööstuspargist ligikaudu 1–2,5 km kaugusel (üksikud elamud asuvad ka lähemal,

lähim ca 600 m kaugusel) ning nende ja pargi vahel paiknev 25-30 meetri kõrgune mets

varjab hoonet paljudes vaadetes. Metsa kõrguse vähenemisel võib hoone ülemine osa

olla nähtav, kuid samas ei ole kavandatav hoone oma kõrguselt selline, mis hakkaks

maastikupilti domineerima. Siiski võib visuaalne mõju mõningatel juhtudel avalduda,

kuid jääb valdavalt mõõdukaks ega too tõenäoliselt kaasa olulisi muutusi

asustusstruktuuris või rändekäitumises. Mõjude hindamise aruande täienduses on

eeltoodud võimaliku mõju leevendamiseks ette nähtud leevendav meede.

• Alapeatükis 2.4.2 on käsitletud mõju piirkondlikule arengule, ettevõtluskeskkonnale,

tööhõivele ja turismile. Kehtima jäävad põhiaruande alapeatükis 6.3.2 antud mõjude

hinnangud ning täpsustunud tegevus ei toonud selles mõjuvaldkonnas kaasa vajadust

põhiaruande järeldusi muuta.

• Alapeatükis 2.4.3 on käsitletud mõju varale. Üldiselt jäävad kehtima põhiaruande

alapeatükis 6.3.3. antud mõjude hinnangud. Täiendavalt arvestati kõrgema

tootmishoone võimaliku nähtavusega. Hoone nähtavus võib üksikjuhtudel mõjutada

elukeskkonna tajutavat kvaliteeti ja seeläbi subjektiivset hinnangut kinnisvara

väärtusele. Samas on nähtavuse ulatus piiratud ning hoone ei kujune domineerivaks

19

maastikuelemendiks. Sellest tulenevalt ei ole alust eeldada olulist negatiivset mõju vara

väärtusele, kuigi üksikjuhtudel ei saa mõõdukat mõju täielikult välistada. Oluline on

arvestada planeeringulahenduse elluviimisel põhiaruandes toodud soovitustega.

• Alapeatükis 2.4.4 on käsitletud mõju maakasutusele, sh põllu- ja metsamajandusele.

Üldiselt jäävad kehtima põhiaruande alapeatükis 6.3.4. antud mõjude hinnangud.

Piirsalu ala puhul kaasneb mõju metsamajandusele metsise kompensatsioonimeetmete

rakendamise kaudu. Metsise kompensatsioonimeetmete täpsem sisu ja rakendamine on

käsitletud vastavas eksperthinnangus ja kompensatsioonimeetmete kavas.

Kompensatsioonimeetmete rakendamisega kaasneb negatiivne mõju RMK

metsamajanduslikule tegevusele ning väheneb riigimetsa majandamisest saadav tulu.

RMK leidis 11. septembri 2026. a kirjas nr 12-1/26/214-239, et kavandatava

keskkonnameetme ulatuse ja konkreetse ebasoodsa keskkonnamõju vahel peab olema

selge ja põhjendatud seos ning palus planeeringus kavandatud hüvitusmeetmed uuesti

üle vaadata. RMK hinnangul tuleb uute alade kaitse alla võtmisel või olemasoleva

kaitsekorra olulisel rangemaks muutmisel põhjendada, miks on selline meede ja just

kavandatud ulatuses vajalik konkreetsele elupaigale avalduva ebasoodsa mõju

heastamiseks. Kaitseministeerium selgitas 22. septembri 2026. a vastuskirjas nr

12-1/26/214-340, et kavandatud kompensatsioonimeetmed on seotud metsise

eksperthinnangus tuvastatud mõju ulatuse ja leevendusmeetmete rakendamise järel alles

jääva mõjuga. Kavandatava tegevusega kaasnevaks otseseks ja kaudseks elupaigakaoks

on hinnatud 204 ha, millest 143 ha moodustavad kõrge väärtusega metsise elupaigad,

ning sellest lähtuvalt on kompenseerimise minimaalseks pindalaliseks ulatuseks

määratud 143 ha kõrge väärtusega metsise elupaiku. 874 ha ulatusega

kompensatsioonivajaduse rakendumine sõltub katsetootmise etapis tehtava müraseire

tulemustest ning rakendub üksnes juhul, kui leevendusmeetmetega ei saavutata nõutud

mürataset ja mõjuala laieneb. Kompensatsioonialade valikul on lähtutud metsisele

sobivate elupaikade kvaliteedist ning vajadusest tagada metsisele sobivate elupaikade

terviklik ja sidus kaitse. Kaitseministeerium ei pidanud seetõttu hüvitusmeetmete

ülevaatamist ega muutmist põhjendatuks. Kompensatsioonikavas ette nähtud

kaitsekorra muudatuste ja täiendavate alade kaitse alla võtmise täpne lahendus

valmistatakse ette Keskkonnaameti poolt ning viiakse ellu looduskaitseseaduses

sätestatud korras.

• Alapeatükis 2.4.5 on käsitletud mõju liikuvusele ja olemasolevatele

transpordikoridoridele. Kehtima jäävad põhiaruande alapeatükis 6.3.5 antud hinnangud.

Võimalike negatiivsete mõjude minimeerimiseks soovitatakse kaitsetööstuspargi

ehitusel ja veoliikluse kavandamisel arvestada tipptundidega ning kavandada enamik

kaitsetööstuspargiga seotud liiklusvoogudest väljapoole tipptunde.Samuti tuleb

koostöös kohaliku omavalitsuse üksusega arvestada turvaliste liikumisvõimalustega

kergliiklejatele ja ühistranspordi kasutajatele.

39 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18999505 40 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/19022915

20

Mõjude hindamise aruande täienduse alapeatükis 2.5 on käsitletud mõju kultuuripärandile,

sealhulgas kultuurimälestistele ja seni avastamata arheoloogiapärandile, pärandkultuurile ja

militaarpärandile ning väärtuslikele maastikele.

• Alapeatükkides 2.5.1 ja 2.5.3 on käsitletud mõjukultuurimälestistele ja seni avastamata

arheoloogiapärandile ning väärtuslikele maastikele. Võrreldes põhiaruande

alapeatükkidega 6.4.1 ja 6.4.3. ei ole hinnangud muutunud ning seega kehtivad

põhiaruandes antud mõjude hinnangud.

• Alapeatükis 2.5.2 on käsitletud mõju pärandkultuurile ja militaarpärandile.Võrreldes

põhiaruande alapeatükiga 6.4.2 ei ole hinnangud muutunud ning seega kehtivad

põhiaruandes antud mõjude hinnang, sh soovitus Piirsalu pärandkultuuri- ja

militaarpärandi objekti Piirsalu raketibaasi osas.

Mõjude hindamise aruande täienduse peatükis 3 on kokkuvõtvalt esitatud ebasoodsa

keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks soovitatud meetmed, mis on toodud ka vastavate

mõjuhindamise peatükkide lõpus. Piirsalu ala puhul hõlmavad need muu hulgas Natura 2000

võrgustiku ala, linnustiku, sealhulgas metsise, põhja- ja pinnavee, müra, õhusaaste ning muude

hinnatud mõjuvaldkondadega seotud meetmeid ja soovitusi. Asukoha eelvaliku täienduse

peatüki 3 kohaselt on mõjude hindamise tulemuste, soovituste ja meetmetega

planeeringulahenduse koostamisel arvestatud ning projekteerimisel arvestamist vajavad

meetmed on integreeritud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatesse tingimustesse.

Kokkuvõttes on võrreldes põhiaruandega Piirsalu ala puhul eelkõige täpsustunud kavandatava

tegevuse ulatus ja iseloom ning sellest tulenevalt on täiendavalt hinnatud mõju metsisele, põhja-

ja pinnaveele ning Mustjärve raba loodusalale, samuti lõhkeainete tootmisega kaasnevat müra,

õhusaastet, ohtlike ainete käitlemist ja avariilisi juhtumeid. Täpsustatud planeeringulahenduse

kohaselt ei kavandata Piirsalu alale katseplatsi ning olulised mõjud loodusväärtustele on

meetmetega välditavad. Mitmes muus mõjuvaldkonnas jäid põhiaruandes esitatud hinnangud

ja järeldused muutmata või vajasid üksnes täpsustamist. Mõjude hindamise aruande täienduse

kokkuvõtte kohaselt on Piirsalu alal kavandatav tegevus võimalik ellu viia, kui järgitakse

aruandes esitatud tingimusi ning vältimis-, leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

Põhiaruande, asukoha eelvaliku täienduse, mõjude hindamise aruande täienduse ja täiendavate

uuringute põhjal ei ole tuvastatud selliseid välistavaid tegureid, mis takistaksid REP-iga

kavandatavate ehitiste edasist kavandamist projekteerimistingimustega.

3.3.3. REP-i osaline kehtestamine Piirsalu ala osas

PlanS ei reguleeri, mitu sobivat asukohta peab asukoha eelvalikuga leidma. Kaitsetööstuspargi

REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtadest ja mõjude hindamise, sh KSH programmist

nähtus, et juhul kui edasise protsessi käigus selgub, et vajadus oleks rohkem kui ühe või

suurema ala järgi, kaalutakse REP-i kehtestamise võimalusi rohkem kui kahel alal ja/või

suuremal alal kui 100 ha (kui alad seda võimaldavad sh puuduvad välistavad tingimused)41.

41 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise

hindamise programm“. Tallinn-Tartu 2024, ptk 4, lk 13. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/et/planeeringud/kaitsetoostuspark.

21

Vabariigi Valitsus kehtestas korraldusega nr 151 kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku

alusel osaliselt Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli ala osas. Põhiaruandes jõuti järelduseni, et kõik

eelvalikualad kaitsetööstuspargile seatud tingimustele täielikult ei vasta, kuid tehniliselt

võimaldavad kõik viis ala laske- ja lahingumoona tootmist. Osaline REP-i kehtestamine ei

lõpetanud Aidu ja Piirsalu alade osas planeerimismenetlust ja jättis planeeringu koostamise

korraldajale võimaluse jätkata vajaduse korral REP-i menetlust eelvalikualade Aidu ja Piirsalu

osas. Kaitseministeerium on välja selgitanud Piirsalu ja Aidu alade kasutuselevõtmise vajaduse

(vt korralduse p. 3.1) ning täpsustanud mõlema ala puhul kavandatavat tegevust ja

planeeringulahendust, viinud läbi vajalikud täiendavad uuringud ja mõjude hindamise ning

töötanud välja projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused (vt korralduse p.

3.5.2). Arvestades, et pärast avalikke arutelusid on tekkinud võimalus Aidu ala suurendada ca

50 ha võrra, mis tingib planeeringu põhilahenduse muutmise Aidu osas ja täiendava mõjude

hindamise, on Piirsalu alal kaitsetööstuspargi väljaarendamiseks võimalik REP kehtestada

asukoha eelvaliku alusel osaliselt ehk antud juhul Piirsalu ala osas. REP-i menetlus Aidu ala

osas jätkub vastavalt PlanS-is toodud REP-i eelvaliku etapi sätetele, muu hulgas

kooskõlastatakse REP-i materjalid uuesti asjaomaste asutustega ja viiakse läbi avalik

väljapanek.

Piirsalu ala menetluse jätkamisel on kavandatavat tegevust võrreldes REP-i põhiaruandes

hinnatud lahendusega täpsustatud. Piirsalu alale kavandatakse lõhkeainete tootmisega seotud

tootmiskompleks ning alale ei kavandata lõhkeaine katseplatsi. Samuti on täpsustatud

kaitsetööstuspargi ala piiri. Seetõttu erineb praegu kehtestatav planeeringulahendus

põhiaruandes Piirsalu ala kohta hinnatud tegevusmahust (4-5 kaitsetööstuse ettevõtet, millest

osa on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ning kus käideldakse 2000 t/a netokoguses

lõhkematerjali, lisaks lõhkeainete tootmise tehas, milles eeldatavalt toodetakse 600 t/a RDX)

ning täiendav mõjude hindamine on läbi viidud eeldatavast täpsustatud kavandatavast

tegevusest lähtudes (rajatakse üks A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte, kus toodetakse

kuni 1200 t/a RDX/HMX, neil põhinevaid lõhkeainesegusid ja lõhkeaine tootmise lähteaineid,

summaarne lõhkematerjalide netokogus kuni 2000 t/a). Punktis 3.3.2 kirjeldatud täiendavate

uuringute ja mõjude hindamise tulemusel ei tuvastatud selliseid mõjusid ega muid asjaolusid,

mis määratud keskkonnameetmete ja planeeringutingimuste rakendamisel välistaksid Piirsalu

ala kasutamise kavandatud tegevuseks. Täiendava hindamise tulemusel on võrreldes

põhiaruandes esitatud hinnanguga täpsustunud eelkõige kavandatava tegevuse mõju

linnustikule ja metsisele, mürale, pinna- ja põhjaveele ning Natura 2000 aladele. Hindamise

tulemustest lähtudes on planeeringulahendust täpsustatud ning määratud vajalikud vältimis-,

leevendus-, kompensatsiooni- ja seiremeetmed. Eeltoodut ning kaitsetööstuspargi rajamise

riiklikku huvi arvestades on põhjendatud kehtestada käesoleva korraldusega kaitsetööstuspargi

REP osaliselt Piirsalu ala osas ning jätkata Aidu ala osas eelvaliku etapi menetlust, misjärel

kehtestab Vabariigi Valitsus REP-i Aidu ala osas eraldi korraldusega.

3.4. Detailse lahenduse koostamisest loobumine Piirsalu alal

22

PlanS § 271 lõige 1 annab õiguse loobuda detailse lahenduse koostamisest, kui puuduvad

välistavad tegurid riigi eriplaneeringuga kavandatava ehitise edasiseks kavandamiseks

projekteerimistingimustega ning asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste

andmise aluseks olevad tingimused. Oluline on siinkohal, et täidetud peavad olema mõlemad

sättes toodud tingimused.

PlanS § 271 lõige 21 sätestab, et detailse lahenduse koostamisest loobumisel käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul määratakse kavandatava ehitise maakasutus- ja

ehitustingimused ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased ülesanded riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis. Asjakohasuse hindamisel

lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust. Seega, et

loobuda REP-i detailse lahenduse koostamisest, lahendatakse asukoha eelvaliku etapis

asjakohased PlanS § 126 lõikes 1 sätestatud ülesanded, mida tavaliselt lahendatakse

detailplaneeringuga (näiteks planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõiguse

määramine jms). Detailse lahenduse koostamisest on võimalik loobuda, kui suure riikliku

huviga ehitisele on leitud sobiv asukoht ja selle kavandamise varases etapis on olemas piisav

teave, et anda välja projekteerimistingimused. See tähendab, et asukoha eelvaliku raames on

tehtud piisavas mahus asjakohaseid uuringuid, mis võimaldavad järeldada, et leitud alal

puuduvad eelkõige konfliktid inimasulate, tehnilise taristu ning keskkonnakaitsega tervikuna.

Asukoha eelvalik peab sellisel juhul sisaldama analüüsi, mille põhjal on võimalik järeldada, et

REP-i objektiks oleva ehitise saab leitud sobivasse asukohta rajada. REP-i asukoha eelvalikus

määratavad projekteerimistingimuste aluseks olevad tingimused peavad olema piisavad, et

määrata projekteerimistingimustega ehitiste täpne asukoht, samuti ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) § 26 lõikes 4 esitatud muud tingimused42.

Piirsalu ala osas on pärast korralduse nr 151 andmist kavandatavat tegevust täpsustatud ning

tehtud täiendavad uuringud ja mõjude hindamine. Nende tulemusi on käsitletud käesoleva

korralduse punktis 3.3.2. Mõjude hindamise aruande täiendus (koos põhiaruandega) loob aluse

REP-i lahenduse kehtestamiseks Piirsalu alal ning edasiseks projekteerimiseks ja otsuste

tegemiseks, tagades, et keskkonnamõjud on piisavalt hinnatud ning nende vältimiseks või

leevendamiseks on vajalikud meetmed määratletud43.

Kokkuvõte keskkonnameetmetest ja seirest on mõjude hindamise aruande täienduse peatükis

3. Samuti on mõjude hindamise soovitused ja meetmed sisse viidud projekteerimistingimuste

aluseks olevatesse tingimustesse (asukoha eelvaliku täiendus, peatükk 4)44.

Planeeringulahenduse täpsustamisel on arvestatud metsisele avalduva mõju hindamise

järeldustega, muuhulgas ei kavandata alale müra tekitavat katseplatsi ning täpsustatud on

kavandatava tegevuse ulatust ja iseloomu. Mõjuhindamisel on tuvastatud metsisele avalduv

42 696 SE II Muudatusettepanekute loetelu elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks

lugemiseks, lk 25. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-ed19-4c4c-b456-

1a77f9bf0ac3 . 43 Mõjude hindamise aruande täiendus, ptk 4. 44 Asukoha eelvaliku täiendus, ptk 3.

23

ebasoodne mõju, mille minimeerimiseks on määratud leevendusmeetmed ning pärast

leevendusmeetmete rakendamist alles jääva mõju hüvitamiseks kompensatsioonimeetmed.

Metsise elupaigale avalduva mõju leevendamiseks koostati kompensatsioonimeetmete kava45.

Kompensatsioonimeetmete kava on mõjude hindamise aruande täienduse lisa 3, millega on

saanud Kliimaministeerium ja Keskkonnaamet tutvuda kooskõlastamise ja arvamuse

avaldamise etapis ning on selle koos teiste REP-i dokumentidega kooskõlastanud.

Keskkonnaamet esitas korralduse eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse esitamise ajal mõjude

hindamise aruande täiendusele ja kompensatsioonimeetmete kavale oma märkused46, mille osas

Kaitseministeeriumi selgitused kajastuvad korralduse eelnõu seletuskirja lisas. Seega,

metsisele avalduva mõju ulatus ja mõju leevendamiseks ning hüvitamiseks vajalikud meetmed

on asukoha eelvaliku etapis välja selgitatud ning mõjuhindamise tulemustest ei nähtu metsisega

seotud asjaolusid, mis välistaksid kavandatava ehitise edasise kavandamise

projekteerimistingimustega PlanS § 27¹ lg 1 kohaselt. Projekteerimistingimusi ja ehituslube

menetledes ning andes tuleb arvestada asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 nimetatud

tingimustega. Samuti tuleb kaitsetööstuspargi rajamisel ja käitamisel arvestada mõjude

hindamise aruande täienduse peatükis 3 toodud kohustuslike keskkonnameetmete ja

seirevajadusega ning vastavalt võimalusele soovituslike keskkonnameetmetega.

Piirsalu ala asukoha eelvaliku täienduses on välja töötatud projekteerimistingimuste andmise

aluseks olevad tingimused, mida tuleb arvestada projekteerimistingimusi ja ehituslube

menetledes ning andes. Asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 on määratud kavandatava

tegevuse edasiseks projekteerimiseks vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused ning

lahendatud muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Tingimustega

käsitletakse muu hulgas kruntide moodustamist ja hoonestusalasid, ehitusõigust, juurdepääsu

ja liikluskorraldust, ehitiste arhitektuurilisi ja ehituslikke tingimusi, tehnovõrke ja -rajatisi,

tuleohutust, haljastust ning asjakohaseid keskkonnatingimusi. Kokkuvõte

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatest tingimustest on toodud käesoleva

korralduse punktis 3.5.2.

Seega on Piirsalu ala puhul täidetud mõlemad PlanS § 27¹ lõikes 1 sätestatud eeldused:

täiendavate uuringute ja mõjude hindamise tulemusel puuduvad välistavad tegurid

kaitsetööstuspargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha

eelvalikus on määratud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.

Kaitsetööstuspargi rajamine on jätkuvalt oluline Eesti kaitsevõime ja julgeoleku seisukohalt.

Eesti huvides on, et Euroopa kaitsetööstus muutunud julgeolekuolukorras kiiresti kohaneks ja

kaitsevarustuse, sealhulgas sõjalise lõhkeaine tootmisvõimsust märkimisväärselt kasvataks.

Piirsalu ala sobivuse hindamiseks on tehtud kõik vajalikud uuringud ja mõjude hindamine ning

edasiseks projekteerimiseks vajalikud tingimused on määratud, mis võimaldab loobuda detailse

lahenduse koostamisest. Detailse lahenduse koostamisest loobumisel jõutakse kavandatava

45„Kompensatsioonimeetmete kava koostamine kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu Piirsalu eelvalikualal

metsisele avalduvate mõjude kompenseerimiseks“. Asutusesiseseks kasutamiseks. 46 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/19029138.

24

kaitsetööstuspargi rajamiseni Piirsallu Kaitseministeeriumi poolt plaanitud ajaraamis ning see

aitab kaasa Eesti julgeoleku tagamisele.

Detailse lahenduse koostamisest loobumine ei tähenda, et avalikkuse kaasamise määr väheneks.

REP-i asukoha eelvaliku etapis on planeeringu koostamise korraldajal kohustus lahendada

PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded ehk sellises täpsusastmes, mis on nõutud

detailplaneeringus. Seega on avalikkus vastavalt PlanS-ile olnud kaasatud asukoha eelvaliku

protsessi, kus on olnud võimalik tutvuda põhiaruandega, mõjude hindamise aruande täienduse

ja asukoha eelvaliku täiendusega ning esitada nende osas arvamusi. Samuti kaasatakse ka

projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluses puudutatud isikuid, asutusi ja avalikkust ning

kaalutakse kõiki asjaolusid.

Eeltoodule tuginedes on põhjendatud ja võimalik loobuda eelvalikualadel Piirsalu ala osas

detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada kaitsetööstuspargi REP Piirsalu ala osas asukoha

eelvaliku alusel.

3.5. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ja planeeringu

elluviimine

3.5.1. Projekteerimistingimuste andmisest ja planeeringu elluviimisest

PlanS § 271 lõike 4 kohaselt on asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi eriplaneering

projekteerimistingimuste andmise alus. EhS § 28 lõike 2 kohaselt jätkub sellisel juhul ehitise

kavandamine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt projekteerimistingimuste

väljastamisega.

EhS § 261 lõigete 1 ja 2 kohaselt lähtutakse asukoha eelvaliku alusel kehtestatud riigi

eriplaneeringu alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste

andmisel EhS § 26 lõike 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse EhS § 26 lõikes 4 nimetatud

tingimused. EhS § 26 lõike 3 punktide 2 ja 4 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste

andmisel, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste

või avaliku huviga ning muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad

muinsuskaitseseaduse kohaselt. EhS § 26 lõige 4 loetleb näitajad, mida

projekteerimistingimustega asjakohasel juhul määratakse (muu hulgas hoonete suurim lubatud

arv maa-alal, asukoht, kõrgus, lubatud suurim ehitisealune pind jms).

Asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 on toodud projekteerimistingimuste aluseks olevad

tingimused Piirsalu ala kohta. REP-i asukoha eelvalikus sätestatavad projekteerimistingimuste

aluseks olevad tingimused antakse täpsusastmes, mis võimaldab määrata

projekteerimistingimustega ehitiste täpse asukoha, samuti EhS § 26 lõikes 4 esitatud muud

tingimused. Selle tagamiseks määratakse asukoha eelvalikus tingimused arvestades nii EhS

§ 26 lõiget 4 kui PlanS § 126 lõiget 1. PlanS § 126 lõike 1 ülesannetest lahendatakse

asjakohased47.

47 Asukoha eelvaliku täiendus, ptk 4.

25

Projekteerimistingimuste andmise menetluses on kohustus järgida asukoha eelvaliku täienduse

peatükis 4 toodud tingimusi. Arvestades, et asukoha eelvaliku täiendus on käesoleva korralduse

lahutamatuks osaks, ei ole põhjendatud asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 toodut

käesolevas korralduses täies mahus välja tuua. Alljärgnevas alapunktis kirjeldatakse

ülevaatlikult peamisi Piirsalu ala projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi.

Nagu juba eespool on mainitud, siis need keskkonnameetmed, millega tuleb kaitsetööstuspargi

projekteerimisel arvestada, on samuti integreeritud projekteerimistingimuste aluseks olevatesse

tingimustesse. Täiendavad meetmed ja soovitused, millega tuleb kaitsetööstuspargi rajamisel ja

käitamisel arvestada, on toodud mõjude hindamise aruande täienduse peatükis 3.

Asukoha eelvaliku täienduse peatükis 5 on esitatud planeeringu elluviimise tingimused, millest

tuleb kaitsetööstuspargi edasisel arendamisel lähtuda.

3.5.2. Piirsalu ala

Asukoha eelvaliku täienduse peatükis 4 on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks

olevad tingimused Piirsalu ala kohta. Peatükk hõlmab kruntideks jaotamist, kruntide

hoonestusala määramist, kruntide ehitusõiguse määramist, avalikule teele juurdepääsuteede

võimaliku asukoha määramist ja liikluskorralduse põhimõtteid, ehitiste arhitektuurilisi ja

kujunduslikke ning ehituslikke tingimusi, haljastust ja heakorda ning piirdeaedu, tehnovõrkude

ja rajatiste asukohti, tuletõrje veevarustust ja tuleohutuse tagamist ning kujasid, kuritegevuse

riske vähendavaid tingimusi, keskkonnatingimusi (müra ja vibratsioon, maavarad, jäätmed,

välisõhk, radoon, loomulik valgustus, energiatõhusus, tegevus Lepaste oja kalda piirangu- ja

ehituskeeluvööndis ja Piirsalu jõe kalda piiranguvööndis, ohtlikud ained ja avariiliste

juhtumite hindamine, seiremeetmed), servituudi seadmise vajadust, ehitusuuringu tegemise

vajadust.

Järgnevalt on toodud kokkuvõtlikult põhilised tingimused:

1. Kaitsetööstuspargile vajalik ala kavandatakse riigikaitsemaa sihtotstarbega Kõuemaru

(68001:003:0278) ja Tuulemaru (68001:003:0274) maaüksustele, millest

moodustatakse kaitsetööstuspargile üks krunt. Lisaks moodustatakse kaitsetööstuspargi

alast välja jääval alal kokku 3 krunti, sh üks transpordimaa krunt, millega tagatakse

ligipääs Tormimaru maaüksusel paiknevale Kaitseliidu Piirsalu lasketiirule. Piirsalu

alale kavandatakse lõhkeainete tootmisega seotud tootmiskompleks. Alale

kavandatakse lõhkeainete tootmiseks vajalikud hooned, kemikaalide ja

lõhkematerjalide hoidlad ning tootmiskompleksi toimimiseks vajalikud abihooned,

tehnovõrgud, teed ja muud rajatised. Piirsalu alale lõhkeaine katseplatsi ei kavandata.

2. Projekteerimisel tuleb ehitiste ja neid teenindavate rajatiste asukoha määramisel

arvestada õigusaktidest tulenevate ohutusnõuetega. Lõhkeainet käitlevate või hoidvate

ehitiste paigutamisel tuleb tagada nõutavad ohutud kaugused. Kaitsetööstuspargis

tegutseva ettevõtte puhul tuleb määrata ettevõtte ohtlikkuse kategooria ning asjakohasel

juhul määrata riskianalüüsi alusel ettevõtte ohuala ulatus.

3. Hoonestuse, teede, tehnovõrkude ja muude rajatiste kavandamisel tuleb arvestada ala

looduslike tingimuste ning keskkonnakaitseliste piirangutega ja säilitada võimaluse

26

piires olemasolevat kõrghaljastust, arvestades samal ajal ehitistele ja nende ohutusele

esitatavaid nõudeid.

4. Piirsalu ala kuivenduse lahenduse väljatöötamisel tuleb arvestada Mustjärve raba

loodusala veerežiimi säilitamise vajadusega. Mustjärve raba loodusalale lähemal kui

150 m ei tohi rajada uusi kraave ega drenaaži ega rekonstrueerida olemasolevaid kraave.

Vajaduse korral tuleb selles vööndis ehitiste ja rajatiste jaoks sobivate tingimuste

saavutamiseks kasutada muid tehnilisi lahendusi. Kui nimetatud tingimusest soovitakse

kõrvale kalduda, tuleb hinnata kavandatava lahenduse mõju Natura 2000 alale.

5. Projekteerimisel tuleb arvestada asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise käigus

määratud põhja- ja pinnavee kaitse, müra, välisõhu, jäätmekäitluse ja muude

keskkonnatingimustega ning rakendada mõjude hindamise aruande täienduses ette

nähtud vältimis- ja leevendusmeetmeid ning seiremeetmeid. Ettenähtud seire puhul

määratakse edasistes menetlustes seire tulemustega seotud rakenduslikud tagajärjed.

Kui seire näitab planeeringus või mõjude hindamisel eeldatud tasemest suuremat

ebasoodsat mõju, tuleb enne tegevuse jätkamist või laiendamist rakendada täiendavaid

vältimis- või leevendusmeetmeid ning vajaduse korral piirata tegevuse mahtu või muuta

tehnilist lahendust.

3.6. Kohaliku omavalitsuse üksuse õiguste riive

PlanS § 10 lõike 2 kohaselt peab riiklikku huvi väljendav planeering lähtuma riiklikest huvidest,

arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Kuna vastavalt kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 6 lõikele 1 on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks korraldada vallas

või linnas muu hulgas ka ruumilist planeerimist, siis riivab REP-i kehtestamine kohaliku

omavalitsuse üksuse planeerimisautonoomiat. Vastavalt eespool toodule ja tulenevalt PlanS

§ 27 lõikest 1 on REP-i koostamine antud juhul õigustatud. Kaitsetööstuspargi planeerimine on

PlanS § 27 lõigete 1 ja 3 kohaselt REP-i objekt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise

ruumilise mõjuga objekt, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha

valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Piirsalu ala osas REP-i kehtestamise eesmärk ja

riigi huvi on kirjeldatud korralduse punktis 3.1.

Piirsalu ala asub Kõuemaru (68001:003:0278) ja Tuulemaru (68001:003:0274) maaüksustel.

Piirsalu alal kehtivad riigihalduse ministri 22. märtsi 2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/70

kehtestatud „Lääne maakonnaplaneering 2030+“48, Lääne-Nigula Vallavolikogu 18. augusti

2022. a otsusega nr 1-3/22-36 kehtestatud „Lääne-Nigula valla üldplaneering“49 ning Lääne-

Nigula Vallavolikogu 21. aprilli 2016. a otsusega nr 11 kehtestatud „Kaitseväe ja Kaitseliidu

Piirsalu Baasi ala detailplaneering“50. Lääne-Nigula valla üldplaneeringus on Piirsalu ala

määratud riigikaitsemaaks. REP-i kehtestamisel peatub PlanS § 53 lõike 2 kohaselt varem

kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus REP-iga hõlmatud osas ning selles ulatuses

asendab REP varem kehtestatud planeeringut.

48 Kättesaadav: https://www.riigiplaneering.ee/laane-maakonnaplaneering-2030. 49 Kättesaadav: https://www.laanenigula.ee/ehitus-transport-keskkond/planeerimine-ja-ehitus/uldplaneering 50 Kättesaadav: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/planning/30111896.

27

REP-i asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse kooskõlastamise ja

arvamuse avaldamise etapis esitas arvamuse Lääne-Nigula Vallavolikogu (edaspidi

vallavolikogu). Esitatud arvamus ei kajastu mõjude hindamise aruande täienduse lisa 8

koondtabelis, kuna vallavolikogu esitas arvamuse peale koondtabeli koostamist (s.o 18. juunil

2026. a). Vallavolikogu 18. juuni 2026. a kiri51 ja Kaitseministeeriumi vastuskiri52 sellele on

kättesaadavad Kaitseministeeriumi dokumendiregistris.

Vallavolikogu toetas kaitsetööstuspargi REP-i menetluse jätkamist Piirsalu alal, esitades

seejuures ettepanekuid kohalike huvide arvestamiseks. Esitatud arvamused puudutasid eelkõige

liikluskoormust ja teede seisukorda, elektri- ja sidevarustust, müra ja keskkonnamõjusid,

põhjavee seiret, mõjupiirkonna puur- ja salvkaevude seiret ja avapõletamist, piirkonnas

väljakujunenud tegevusalade säilimist, varjumisvõimalusi ning kaitsetööstuspargi ümbruses

metsa säilitamist. Vallavolikogu toetas ka Piirsalu piirkonna ühispöördumises esitatud

ettepanekute arvestamist. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult esitatud vallavolikogu olulisemad

seisukohad ja selgitused nendega arvestamise kohta:

1) Liikluskoormuse suurenemise tõttu tegi vallavolikogu ettepaneku rekonstrueerida

kaitsetööstuspargi rajamise käigus Baasi tee ja riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe ning

rajada Piirsalu küla tiheasustusalale kergliiklustee. Ettepanekuga on arvestatud osaliselt.

Kaitseministeerium rekonstrueerib Baasi tee ning toetab Lääne-Nigula valda

kergliiklustee rajamisel Risti-Kuijõe maanteele Piirsalu küla tiheasustusalal.

Planeeringusse on lisatud tingimused ehitusaegsete massvedude korraldamiseks ja

nende tõttu kahjustatud teekatte taastamiseks ning planeeringuala ühendamiseks

kasutatava riigitee nr 16151 ristmiku asfalteerimiseks. Kliimaministeeriumi selgituse

kohaselt ei ole riigitee nr 16151 rekonstrueerimisobjektide pingereas, sest tee

kandevõime vastab tänasele liikluskoormusele. Transpordiameti hinnangu kohaselt ei

muudaks ka mõningane liikluskoormuse kasv tee projekteerimisnormide seisukohast

teelõigu toimivust ega tooks iseenesest kaasa rekonstrueerimise vajadust.53 Tee

algusosas teostati pindamine 2022. aastal ning lõpuosas 2017. aastal. Tee lõpuosa

korduvpidamine on kavandatud 2027. aastaks.

2) Vallavolikogu rõhutas, et projekteerimisel tuleb arvestada elektri-, side- ja

internetiühenduse stabiilsusega ning tagada, et pargi tegevus ei mõjutaks negatiivselt

piirkonna elektrivarustust või side- ja internetiühendust.Ettepanekuga on arvestatud

ning kaitsetööstuspargi projekteerimisel tagatakse pargi toimimiseks vajalik elektri- ja

sidesideühenduse kvaliteet ja kriitiliste ohutussüsteemide toimimine elektrikatkestuse

korral. Piirsalu suunale rajatavad täiendavad elektrivõimsused tugevdavad ühtlasi

piirkonna elektrivõrku ning kaitsetööstuspargi tegevus ei vähenda piirkonna elektri- ega

sideühenduste kvaliteeti.

3) Vallavolikogu rõhutas keskkonna- ja müranõuete järgimise vajadust, tegi ettepaneku

mõõta ja dokumenteerida kaitsetööstuspargi mõjutsoonis asuvate puur- ja salvkaevude

51 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18784723. 52 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18846532. 53 Kliimaministeeriumi vastuskiri 20.07.2026 nr 19-28/26/2611-2 Lääne-Nigula vallavalitsuse kirjale 07.07.2026

nr 4-7/26-1220-1. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18883324. Kättesaadav:

https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18883324

28

veetaset ja veekvaliteeti ning eelistada avapõletamisele kinnist tehnoloogiat koos

suitsugaaside puhastamisega. REP-i dokumentides on ette nähtud, et tootmiskompleks

peab vastama kehtivatele keskkonna- ja müranõuetele ning käitise projekteerimisel,

ehitamisel ja käitamisel tuleb rakendada parimat võimalikku tehnikat. Põhjavee mõju

hindamiseks tehti eraldi põhjaveeuuring ning mõjude hindamise aruande täienduses

määrati põhjavee seiremeetmed (vt lisaks korralduse p 3.3.2.). Lisaks mõjude

hindamises toodud seiremeetmetele viib lõhkeainetehase arendaja läbi täiendava

tööstuspargi lähipiirkonna joogivee võtmiseks kasutatavate või joogiveeks sobivate

puur- ja salvkaevude korduva seire veetaseme ja –kvaliteedi määramiseks. Seiratavate

kaevude valik lepitakse kokku koostöös kogukonna ja vallaga, arvestades põhjavee

ekspertide soovitusi. Lõhkeainetehase arendaja on planeerinud ja eelarvesse lisanud

spetsiaalsete põletusseadmete kasutamise, avapõletamist kasutatakse ainult

erandolukorras, st avapõletamise vajadus on viidud miinimumini.

4) Vallavolikogu rõhutas, et kaitsetööstuspargi tegevus ei tohi takistada Risti osavallas seni

väljakujunenud tegevusalasid. Selle põhimõttega on nõustutud. Mõjude hindamisel

käsitleti mõju piirkondlikule arengule, ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, turismile,

maakasutusele, põllu- ja metsamajandusele ning liikuvusele. Mõjude hindamise

aruande täienduses ei tuvastatud, et planeeringulahenduse elluviimine takistaks Risti

osavallas väljakujunenud tegevusalade jätkumist.

5) Vallavolikogu tegi ettepaneku toetada riigi poolt varjumiskohtade korrastamist ja

rajamist Piirsalu ja Risti piirkonnas. Kaitseministeerium on otsustanud toetada Piirsalu

kerksuskeskuse ja/või Piirsalu avaliku varjumiskoha rajamise toetamist koostöös

Lääne-Nigula vallaga.

6) Vallavolikogu tegi ettepaneku vältida kaitsetööstuspargi välispiirdest ligikaudu 500 m

ulatuses riigimetsas lageraiet. Ettepanekuga on planeeringulahenduses arvestatud

osaliselt. Mõjude hindamise aruande täienduses on soovitatud säilitada metsa

kaitsetööstuspargi territooriumil ja selle ümbruses võimalikult suures ulatuses, muu

hulgas visuaalse mõju leevendamiseks. REP-iga ei ole siiski võimalik kehtestada

väljaspool planeeringuala paiknevale riigimetsale 500 m ulatuses lageraie keeldu,

mistõttu saab planeeringus metsa majandamise kohta väljaspool planeeringuala anda

üksnes soovitusi. Planeeringu elluviimise tingimustesse on lisatud soovitus arendajale

teha metsa säilitamise osas koostööd kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigimetsa

majandaja RMK-ga54.

Vallavolikogu toetas lisaks Piirsalu piirkonna ühispöördumises esitatud täpsustavate

ettepanekute arvestamist planeeringulahenduse väljatöötamisel ja mõjude hindamisel.

Kaitseministeerium selgitas, et ühispöördumises tõstatatud küsimustele vastati eraldi 19. juuni

2026. a kirjaga nr 2-2/26/43-255. Pöördumises tõstatatud teemad olid valdavalt REP-i

materjalides juba käsitletud ning vajalikud uuringud ja hinnangud tehtud.

54 Asukoha eelvaliku täiendus, ptk 5. 55 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18782098

29

Lisaks tegi ka avaliku väljapaneku ajal Lääne-Nigula Vallavalitsus ettepaneku56 ühiselt nii

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui ka

Kaitseministeeriumile kavandada riigitee nr 16151 Risti–Kuijõe rekonstrueerimine ning rajada

Risti ja Piirsalu vahele kergliiklustee. Kliimaministeerium vastas kirjale 20. juulil 2026. a.

Vastuskirjas esitatud selgitused on kokkuvõtlikult kajastatud eespool vallavolikogu

ettepanekute juures (ettepanek nr 1).

Vallavolikogu esitatud ettepanekuid on REP-i menetluses kaalutud ning nendega on võimaluse

piires arvestatud. Vallavolikogu ettepanekutest lähtudes on muu hulgas täpsustatud kavandatud

täiendavaid meetmeid liiklus- ja taristuküsimuste ning keskkonnamõjudega seotud küsimuste

lahendamiseks. Kaitseministeerium on väljendanud valmisolekut toetada koostöös Lääne-

Nigula vallaga Piirsalu piirkonda kerksuskeskuse ja/või avaliku varjumiskoha rajamist. Seega

on REP-i menetluses Lääne-Nigula valla kohalikke huve ja vajadusi kaalutud ning

vallavolikogu esitatud ettepanekuid on võimaluse piires planeeringulahenduses ja selle

elluviimise tingimustes arvestatud.

3.7. Asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse avalik

väljapanek ja avalikud arutelud, esitatud arvamused ja nendega arvestamine

Ajavahemikul 26. juunist kuni 26. juulini 2026. a toimus asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude

hindamise aruande täienduse avalik väljapanek Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas. Avaliku

väljapaneku ajal oli igal isikul õigus esitada REP-i dokumentide kohta arvamust. Avaliku

väljapaneku ajal laekus kokku nii Aidu kui Piirsalu ala osas 30 arvamust. Piirsalu ala osas

esitasid arvamusi Kliimaministeerium, RMK, Terviseamet, MTÜ Päriselt Siin, MTÜ Piirsalu

Küla Selts ja Piirsalu kogukonna liikmed, Keskkonnaamet, MTÜ Hoiame Loodust ning 25

eraisikut. Avalikul väljapanekul esitatud arvamused ning Kaitseministeeriumi seisukohad on

üksikasjalikult toodud mõjude hindamise aruande täienduse lisas 9 koondtabelina, mis on ka

kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel57. Peamised teemad, mille osas arvamusi esitati

seoses Piirsalu alaga, olid: põhjavesi ja kaevud, Piirsalu jõe seisund, lõhkeaine jääkide

hävitamine avapõletamise teel ja heitmed, asukohavalik ja menetlus, müra ja vibratsioon,

ohutus, liiklus ja teed, loodusväärtused, jääkreostus, kinnisvara väärtus, koosmõju teiste

arendustega. Arvamustes tõstatatud põhja- ja pinnavee, jäätmekäitluse ja avapõletamise, müra

ja vibratsiooni, kavandatava tegevuse ja tehnoloogia, asukohavaliku ja menetluse, suurõnnetuse

ja avarii, pääste ja varjumise, liikluse, jääkreostuse, kinnisvara väärtuse ning kumulatiivsete

mõjude küsimustele on Kaitseministeerium andnud täiendavad temaatilised selgitused avaliku

väljapaneku arvamuste koondtabeli lõpus. Alljärgnevalt on välja toodud kokkuvõtlikult esitatud

arvamused ning selgitused nendega arvestamise kohta.

Kliimaministeerium esitas ettepanekud, mis olid seotud Aidu alaga. Kaitseministeerium

arvestas ettepanekutega ning KSH aruande tingimustesse viidi sisse vajalikud täpsustused

(millest üks üldisem seiretingimuste täpsustus puudutas ka Piirsalu ala).

56 Kättesaadav: https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18855931. Kättesaadav:

https://adr.rik.ee/kaitseministeerium/dokument/18855931 57 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark.

30

RMK juhtis muu hulgas tähelepanu metsisele kavandatud kompensatsioonimeetmete mõjust

riigimetsa majandamise võimalustele ja sellest tulenevale majanduslikule mõjule. Ettepanekuga

arvestati osaliselt ning mõjude hindamise aruande täienduse peatükki 2.4.4. täiendati

kompensatsioonimeetmete mõjuga metsamajandamisele, kirjeldades kavandatavate piirangute

ulatust ja nendest tulenevat metsamajandamise võimaluste vähenemist. Ettepanekuga hõlmata

kompensatsioonialadesse ka eramaid ei arvestatud, kuna kompensatsioonimeetmed

kavandatakse riigimaale. Pärast avaliku väljapaneku lõppu esitas RMK

kompensatsioonimeetmete kohta täiendavaid seisukohti. Neid seisukohti ja

Kaitseministeeriumi vastuseid neile on käsitletud käesoleva korralduse punktis 3.3.2.

Terviseamet esitas täpsustavaid märkusi planeeringudokumentide kohta. Ettepanekutega

arvestati muu hulgas vibratsiooni mõju hindamist käsitlevate õigusaktiviidete ühtlustamisel

ning planeeringu sõnastuse täpsustamisel.

Keskkonnaamet esitas Piirsalu ala kohta märkusi eelkõige välisõhu, metsise kaitse ja

kompensatsioonimeetmete, veerežiimi, juurdepääsude, jääkreostuse ning keskkonnalubade

kohta. Keskkonnaameti ettepanekute põhjal täiendati ja korrigeeriti asukoha eelvaliku täiendust

ja mõjude hindamise aruande täiendust muu hulgas selliselt, et Kõuemaru kinnistu piires

nähakse metsise elupaiga seisundi parandamiseks ette kraavide sulgemine kohustusliku

keskkonnameetmena, metsise kompensatsioonialadest arvati välja eramaad ning täpsustati

kompensatsioonimeetmete kava. Samuti lisati põhjapoolse juurdepääsu rajamiseks tingimused

haljastuse osas ning täpsustati keskkonna- või kompleksloa ja jääkreostuse käsitlust.

Keskkonnaameti ettepanekuga, millega soovitati määrata juba REP-i etapis täiendavad

meetmed atsetooni heite vähendamiseks, ei arvestatud, kuna hajumisarvutuste kohaselt

piirväärtust ei ületata. Atsetooni heiteallikate arv, nende täpsed asukohad jm hajumistulemusi

mõjutavad tegevusparameetrid selguvad edasisel projekteerimisel ja vajaduse korral saab

Keskkonnaamet keskkonnakompleksloa menetluses nõuda täiendavate meetmete rakendamist.

MTÜ Päriselt Siin, MTÜ Piirsalu Küla Selts ja Piirsalu kogukonna liikmed tegid ettepaneku

jätta Piirsalu eelvalikuala REP-i asukohavalikust välja või peatada asukohaotsuse tegemine.

Arvamuses seati muu hulgas kahtluse alla Piirsalu ala kasutuselevõtmise vajaduse piisav

põhjendatus, kavandatava tegevuse ja tehnoloogia piisav täpsus, asukoha eelvaliku alusel

planeeringu kehtestamise põhjendatus ning läbiviidud uuringute piisavus. Samuti tõstatati

küsimusi seoses põhja- ja pinnaveega, Piirsalu jõega, avapõletamisega, välisõhu ja müraga,

suurõnnetuse ja avarii riskidega, päästevõime ja varjumisega, metsise ja teiste

loodusväärtustega, kumulatiivsete mõjudega, liiklusega, kinnisvara väärtusega ning seire ja

võimalike kahjude hüvitamisega. Esitatud ettepanekud võeti teadmiseks ning anti täpsustavad

selgitused. Kavandatavat tegevust on võrreldes põhiaruandega täpsustatud ning mõjude

hindamise aruandes on hinnatud konkreetselt lõhkeainete tootmisega seotud tootmiskompleksi

mõju. Erinevalt põhiaruandes hinnatud lahendusest ei kavandata Piirsalu alale katseplatsi.

Täiendava hindamise tulemusel ei tuvastatud mõju, mis seatud tingimuste ja

keskkonnameetmete rakendamisel välistaks Piirsalu ala kasutamise kavandatud tegevuseks.

Samuti ei ole peetud vajalikuks planeeringu detailse lahenduse etapi läbimist, kuna asukoha

31

eelvalikus on määratud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ning

edasine tehniline lahendus täpsustatakse projekteerimise ja loamenetluste käigus.

Kaitseministeeriumi põhjalikud selgitused esitatud ettepanekutele on koondtabelis lisa 9.

MTÜ Hoiame Loodust ning mitmed eraisikud ei pidanud Piirsalu ala lõhkeainetehase

rajamiseks sobivaks ning väljendasid eelkõige muret kavandatava tegevuse mõju pärast

kohalike elanike tervisele ja elukeskkonnale, joogiveele ja Piirsalu jõele, looduskeskkonnale ja

metsisele, samuti avapõletamise, õhusaaste, müra, liikluskoormuse, õnnetusriski ja kinnisvara

väärtuse pärast. Arvamustes sooviti muu hulgas ulatuslikumat kohalike kaevude seiret,

avapõletamise välistamist, täiendavaid loodusuuringuid ja kumulatiivsete mõjude hindamist

ning elanikkonna kaitseks täiendavate meetmete rakendamist. Kokkuvõtlikult selgitab

Vabariigi Valitsus, et mõjusid on hinnatud põhjalikult. Täpsustatud planeeringulahenduse kohta

tehtud täiendavad uuringud ja mõjude hindamine ei ole tuvastanud mõju, mis välistaks Piirsalu

ala kasutamise kavandatud tegevuseks, kui järgitakse seatud tingimusi ja meetmeid. Esitatud

arvamustes tõstatatud küsimusi on mõjude hindamisel juba käsitletud ning vastavalt mõjude

hindamise tulemustele on planeeringulahenduse elluviimise tingimusi täpsustatud.

Menetluse käigus esitatud ettepanekuid ja kohaliku kogukonna tagasisidet arvestades on

kavandatud täiendavaid meetmeid. Lisaks mõjude hindamise aruande täienduses vajalikuks

peetud meetmetele on Kaitseministeerium otsustanud rakendada või kaaluda täiendavaid

meetmeid ka küsimustes, mille puhul KSH tulemuste järgi ei ole need olulise ebasoodsa mõju

vältimiseks või leevendamiseks vajalikud. Piirsalu puhul kavandatakse kinniste

põletusseadmete kasutamist, avapõletamist kasutatakse ainult erandolukorras. Lisaks KSH-s

ette nähtud põhjaveeseirele seiratakse täiendava ja korduva ettevaatusmeetmena

kaitsetööstuspargi lähipiirkonnas asuvate joogiveena kasutatavate või joogiveeks sobivate

puur- ja salvkaevude veetaset ja veekvaliteeti. Samuti on Kaitseministeerium kohaliku

omavalitsuse üksuse ja kogukonna ettepanekuid arvestades otsustanud toetada koostöös Lääne-

Nigula vallaga Piirsalu tiheasustusalale kergliiklustee ning Piirsalu piirkonda kerksuskeskuse

ja/või avaliku varjumiskoha rajamist.

25. augustil 2026. a toimunud avaliku väljapaneku tulemuste avalikel aruteludel tutvustati

eelnimetatud arvamusi ja Kaitseministeeriumi seisukohti. Lisaks vastasid Kaitseministeerium,

RKIK ja REP-i koostajad aruteludel esitatud küsimustele. Avaliku väljapaneku ning avaliku

arutelu tulemustest lähtuvalt tehti planeeringu dokumentides Piirsalu ala osas vajalikud

muudatused. Tehtud muudatused ei muutnud REP-i Piirsalu ala põhilahendust ega toonud kaasa

vajadust KSH esimese etapi aruande oluliseks muutmiseks, mistõttu ei olnud vaja neid uuesti

kooskõlastada ega korraldada uut avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu. Avalike arutelude

protokollid on aruande lisa 10.

IV. KOKKUVÕTE

Vabariigi Valitsus kaalus eespool esitatud argumente ja asjaolusid tulenevalt riigi julgeoleku

huvidest ja keskkonnakaitselistest huvidest, samuti arvestades kohalikke huvisid, ning leiab, et

kaitsetööstuspargi REP-i osaline kehtestamine Piirsalu ala osas on vajalik ja kantud avalikust

32

huvist. Piirsalu ala kasutuselevõtt võimaldab suurendada Eestis sõjalise lõhkeaine tootmise

võimekust.

Vabariigi Valitsus nõustub põhiaruandes ning Piirsalu ala kohta koostatud asukoha eelvaliku

täienduses ja mõjude hindamise aruande täienduses esitatud järeldustega, et Piirsalu ala on

täpsustatud planeeringulahenduse ning määratud tingimuste ja keskkonnameetmete

rakendamisel sobilik kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgi toetamiseks. Täiendava hindamise

tulemusel ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis välistaksid kavandatava tegevuse

elluviimise Piirsalu alal. Põhiaruandest, asukoha eelvaliku täiendusest, mõjude hindamise

aruande täiendusest ja täiendavatest uuringutest nähtub, et Piirsalu ala puhul puuduvad

välistavad tegurid REP-iga kavandatavate ehitiste edasiseks kavandamiseks

projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku täienduses on toodud

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Seetõttu võib PlanS § 27¹

lõike 1 alusel loobuda Piirsalu ala puhul detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada

kaitsetööstuspargi REP asukoha eelvaliku alusel. Tuginedes eeltoodud põhjendustele, jätkub

kaitsetööstuspargi REP-i menetlus Aidu ala osas ning käesoleva korraldusega Aidu ala kohta

otsust ei tehta.

V. OTSUS

Lähtudes eeltoodust, planeerimisseaduse § 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271

lõigetega 1 ja 3 ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-dega 306

ja 309 otsustab Vabariigi Valitsus:

1. Kehtestada kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering osaliselt asukoha eelvaliku alusel Piirsalu

ala osas.

2. Punktis 1 nimetatud riigi eriplaneeringu osalise kehtestamisega peatuvad tulenevalt PlanS

§ 53 lõikest 2 Piirsalu alal varem kehtestatud ja käesoleva korralduse punktis 3.6 nimetatud

planeeringud.

3. Kaitseministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirja, kehtestatud planeeringu

ja selle lisadega oma veebilehel ning esitada kehtestatud riigi eriplaneeringu kohta PlanS § 41

lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul kehtestamisest

arvates.

4. Kaitseministeeriumil korraldada riigi eriplaneeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt

PlanS § 271 lõikele 3 ning § 53 lõigetele 6 ja 7.

VI. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavaks tegemise päevast

arvates, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

33

VII. TEATAVAKS TEGEMINE

Korraldus tehakse üldiselt teatavaks Riigi Teatajas avaldamisega. Kaitseministeeriumil teha

korraldus teatavaks kõigile menetlusosalistele ning teadaolevatele huvitatud ja mõjutatud

isikutele, sealhulgas Lääne-Nigula vallale.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

30.09.2026

Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline

kehtestamine Piirsalu ala osas“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatakse kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering (edaspidi

REP) osaliselt asukoha eelvaliku alusel Piirsalu ala osas planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)

§ 53 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 271 lõigetega 1 ja 3, ning ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse (edaspidi EhSRS) §-dega 306 ja 309.

Eelnõu valmistasid ette Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arendamise erinõunik Indrek Sirp

([email protected]) ja õigusosakonna õigusteeninduse valdkonna juht

Meelika Väravas ([email protected]) koostöös Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse planeeringute ja riigikaitseliste ehitiste töövõime projektijuht

Priit Alekask’iga ([email protected]).

Vabariigi Valitsus algatas 15. veebruari 2024. a korraldusega nr 40 kaitsetööstuspargi REP-i ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise1 (edaspidi KSH). REP-i eesmärk on planeerida

kaitsetööstuspark laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks ning selle

toimimiseks vajalik taristu.

Vabariigi Valitsus kehtestas 22. augusti 2025. a korraldusega nr 151 (edaspidi korraldus nr

151) kaitsetööstuspargi REP-i osaliselt Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osas2. Sama

korraldusega seati Kaitseministeeriumile ülesandeks selgitada välja Piirsalu ja Aidu

eelvalikualade kasutuselevõtmise vajadus hiljemalt viie aasta jooksul korralduse andmisest.

Kaitseministeerium jätkas seejärel REP-i menetlust Piirsalu ja Aidu alade osas, täpsustades

kavandatavat tegevust ja planeeringulahendust ning täiendades mõjude hindamist.

Pärast REP-i osalist kehtestamist Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli osas on täpsustunud Eesti

kaitsetööstuse tootmisvõimsuste vajadus ja nimetatud alade kavandatav kasutus. Pärnu 1 alale

on valitud ettevõtjad peamiselt lahingumoona ja selle komponentide tootmiseks ning Põhja-

Kiviõli alale suurekaliibrilise laskemoona tootmiseks. Samal ajal on tuvastatud strateegiline

vajadus luua Eestis sõjalise lõhkeaine ning täiendav laskemoona ja lahingumoona

tootmisvõime. Lõhkeaine tootmisvõime loomiseks asutas riik 2025. aastal Hexest Materials

AS-i, mille strateegiline eesmärk on rajada Eestis lõhkeaine RDX-i tootmise tehas. Täiendava

1 Vabariigi Valitsuse 15.02.2024. a korraldus nr 40 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/317022024002.

2 Vabariigi Valitsuse 22.08.2025. a korraldus nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine

Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala osa“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/326082025004.

2

laske- ja lahingumoona tootmisvõimsuste loomiseks on Kaitseministeerium kuulutanud välja

valikpakkumise. Piirsalu ala osas REP-i kehtestamine teenib seega REP-i algset eesmärki ning

Eesti riigikaitse ja julgeoleku seisukohalt olulist riiklikku huvi.

Täpsustatud planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse Piirsallu ca 74 ha suurusele alale

lõhkeainete tootmisega seotud tootmiskompleks ehk lõhkeainetehas. Kavandatav tegevus

hõlmab lõhkeainete tootmist ning sellega seotud tootmisprotsessi etappe, sealhulgas vajaduse

korral tootmisprotsessis vajalike lähteainete tootmist. Piirsalu alale müra tekitavat katseplatsi

ei kavandata.

Käesoleva eelnõuga kehtestatakse REP osaliselt Piirsalu ala osas ning Aidu ala osas REP-i

menetlus jätkub. Avaliku arutelu järel otsustas REP-i koostamise korraldaja arvestada avalikul

arutelul esitatud ettepanekuga ning lintkonveieri rajamiseks broneeritud ja sellest lääne poole

jääva ala ca 50 ha ulatuses võtta Aidu eelvalikuala sisse. Kuna selle ala sisse võtmine muudab

Aidu alal planeeringu põhilahendust ning ala osas tuleb läbi viia täiendav mõjude hindamine,

siis on vaja korrata Aidu ala osas asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande

kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab.

Lisaks tuleb korraldada uus avalik väljapanek ja avalik arutelu vastavalt PlanS-ile.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on kehtestada osaliselt kaitsetööstuspargi REP Piirsalu ala osas asukoha

eelvaliku alusel, loobudes seejuures detailse lahenduse koostamisest. Piirsalu ala sobivust

kaitsetööstuspargi rajamiseks hinnati juba kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku ja

mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruandes3 (edaspidi põhiaruanne). Põhiaruande

kohaselt ei olnud Piirsalu ala kaitsetööstuspargi jaoks esimeses järgus eelistatud ala, kuid see

oli sobilik REP-i eesmärgi toetamiseks väiksemas mahus või teatavate piirangutega. Piirsalu

ala menetluse jätkamisel tuli täpsustada ja täiendada planeeringulahendust, vaadata üle ala

kohta koostatud uuringud ja ekspertiisid ning neid vajaduse korral ajakohastada ja täiendada.

Menetluse jätkamisel koostati „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku

täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“4 ning „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu

mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline hindamine. Esimese etapi aruande täiendus

Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“5 (edaspidi mõjude hindamise aruande täiendus). Asukoha

eelvaliku täiendusest on Aidu ala korralduse andmise ajaks välja võetud, kuna

3 Hendrikson & Ko OÜ „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering ja mõjude hindamine, sh keskkonnamõju

strateegiline hindamine. Asukoha eelvalik ja mõjude hindamise sh keskkonnamõjude strateegilise hindamise

esimese etapi aruanne“. Tallinn-Tartu 2025. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-

planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark. 4 Hendrikson DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu ja Aidu

eelvalikualade osas“. Tallinn-Tartu 2026. Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-

planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4. 5 Hendrikon DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegiline

hindamine. Esimese etapi aruande täiendus Piirsalu ja Aidu eelvalikualade osas“. Tallinn-Tartu 2026. Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4.

3

planeeringumenetlus Aidu ala osas jätkub. Seetõttu on ka käesoleva korralduse kehtestamise

ajaks asukoha eelvaliku täienduse dokumendi nimetus muutunud järgmiselt:

„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu eelvalikuala osas“6

(edaspidi REP-i asukoha eelvaliku täiendus). Lisaks koostati Piirsalu ala kohta täiendavad

uuringud ja eksperthinnangud, sealhulgas Natura asjakohane hindamine, põhjaveeuuring,

pinnaveeuuring ning metsisele avalduva mõju hindamiseks vajalik eksperthinnang ja

kompensatsioonimeetmete kava. Põhiaruannet, asukoha eelvaliku täiendust ja mõjude

hindamise aruande täiendust käsitletakse koos. Põhiaruandes esitatud hinnangud, järeldused ja

tingimused jäävad kehtima ulatuses, milles neid täiendavates dokumentides ei ole täpsustatud

või muudetud.

Täiendava hindamise tulemusel ei ole Piirsalu alal tuvastatud välistavaid tegureid REP-iga

kavandatavate ehitiste edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha

eelvaliku täienduses on määratud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.

Seetõttu on täidetud PlanS § 27¹ lõikes 1 sätestatud eeldused detailse lahenduse koostamisest

loobumiseks ja REP-i kehtestamiseks asukoha eelvaliku alusel. REP-i osaline kehtestamine

Piirsalu ala osas ei lõpeta REP-i menetlust Aidu ala osas. REP-i menetlus Aidu ala osas jätkub

vastavalt PlanS-is toodud REP-i eelvaliku etapi sätetele.

3. Eelnõu sisu

Eelnõu I osas antakse ülevaade kaitsetööstuspargi REP-i koostamise olulisematest asjaoludest

ja menetluse käigust. Muu hulgas kirjeldatakse REP-i algatamist, korraldusega nr 151 toimunud

osalist kehtestamist ning Piirsalu ja Aidu alade osas menetluse jätkamist. Samuti antakse

ülevaade asukoha eelvaliku täienduse ja mõjude hindamise aruande täienduse koostamisest

ning nende kooskõlastamisest, avalikust väljapanekust ja avalikest aruteludest.

Eelnõu II osas käsitletakse kaitsetööstuspargi REP-i õiguslikke aluseid. Selgitatakse PlanS §

27¹ lõigetest 1 ja 3 tulenevat võimalust loobuda REP-i detailse lahenduse koostamisest ning

kehtestada REP asukoha eelvaliku alusel ning ilma PlanS § 41 kohast vastuvõtmise otsust

tegemata. Samuti käsitletakse EhSRS §-dest 30⁶ ja 30⁹ tulenevaid üleminekusätteid. Kuna

kaitsetööstuspargi REP algatati enne 18. juulil 2025. a jõustunud PlanS-i muudatusi, kohaldub

EhSRS §-s 30⁹ sätestatu. Piirsalu ala puhul on tegemist 2024. aastal algatatud REP-i asukoha

eelvaliku menetluse jätkamisega ning enne nimetatud muudatuste jõustumist juba läbitud

menetlust ei korratud. Piirsalu ala asukoha eelvaliku täiendus ja mõjude hindamise aruande

täiendus menetleti pärast muudatuste jõustumist kehtiva PlanS-i redaktsiooni kohaselt.

Eelnõu III osas tuuakse välja peamised põhjendused ja kaalutlused, millest Vabariigi Valitsus

korralduse andmisel lähtub. Punktis 3.1. kirjeldatakse Piirsalu ala osas REP-i kehtestamise

eesmärki ja riigi huvi. Selgitatakse täiendava sõjalise lõhkeaine tootmisvõimekuse loomise

vajadust ning Piirsalu ala rolli kaitsetööstuspargi REP-i eesmärgi saavutamisel. Punktis 3.2.

6 Hendrikson DGE „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering. Asukoha eelvaliku täiendus Piirsalu eelvalikuala

osas“. Tallinn-Tartu 2026. (edaspidi asukoha eelvaliku täiendus) Kättesaadav:

https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark#kaitsetoostuspargi-r--4

4

kirjeldatakse Piirsalu alal kavandatavat tegevust ning kavandatavaid hooneid ja rajatisi.

Täpsustatud planeeringulahenduse kohaselt kavandatakse Piirsalu alale lõhkeainete tootmisega

seotud tootmiskompleks ehk lõhkeainetehas ning sellega seotud tootmis-, lao-, taristu- ja muud

vajalikud ehitised. Piirsalu alale müra tekitavat katseplatsi ei kavandata. Punktis 3.3. antakse

ülevaade Piirsalu ala valikust ning REP-i kehtestamise eeldustest. Punktis 3.3.1. kirjeldatakse

kokkuvõtlikult Piirsalu ala varasemat hindamist põhiaruandes, sealhulgas põhjuseid, miks

Piirsalu ala osas REP-i korraldusega nr 151 veel ei kehtestatud. Punktis 3.3.2. antakse ülevaade

Piirsalu ala täiendava hindamise tulemustest. Täiendava mõjude hindamise käigus vaadati üle

kõik põhiaruandes käsitletud mõjuvaldkonnad. Täpsemalt käsitleti keskkonnamõjusid,

sealhulgas mõju kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele, loomastikule,

linnustikule, taimestikule, rohelisele võrgustikule, põhja- ja pinnaveele, maavaradele,

jäätmetekkele ja ringmajandusele ning kliimale. Samuti käsitleti keskkonnatingimustest

tulenevat mõju tervisele, sealhulgas müra, vibratsiooni, õhusaastet ning ohtlike ainete ja

avariiliste juhtumitega seotud mõjusid, sotsiaal-majanduslikke mõjusid ja mõju

kultuuripärandile. Piirsalu ala kohta koostati täiendavalt Natura asjakohane hindamine

Mustjärve raba loodusala osas, põhjaveeuuring ja pinnaveeuuring. Täiendavalt hinnati muu

hulgas kavandatava tegevuse mõju metsisele ning määrati metsisele avalduva mõju

vähendamiseks ja hüvitamiseks vajalikud keskkonnameetmed. Mõjude hindamise aruande

täienduse peatükki 3 on koondatud ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks

vajalikud meetmed ning soovitused. Planeeringulahenduse koostamisel on mõjude hindamise

tulemuste ja meetmetega arvestatud ning projekteerimisel arvestamist vajavad meetmed on

integreeritud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatesse tingimustesse. Punktis 3.3.3.

selgitatakse REP-i osalise kehtestamise võimalust ja asjaolu, et Aidu ala osas menetlus jätkub.

Punktis 3.4. põhjendatakse detailse lahenduse koostamisest loobumise võimalust.

Põhiaruandest, asukoha eelvaliku täiendusest, mõjude hindamise aruande täiendusest ja

täiendavatest uuringutest nähtub, et Piirsalu ala puhul puuduvad välistavad tegurid REP-iga

kavandatavate ehitiste edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha

eelvaliku täienduses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.

Punktis 3.5. antakse ülevaade projekteerimistingimuste andmise aluseks olevatest tingimustest

ja planeeringu elluviimisest. Punktis 3.6. käsitletakse kohaliku omavalitsuse üksuse õiguste

riivet, sh Piirsalu alal kehtivaid planeeringuid ning Lääne-Nigula valla esitatud seisukohti ja

Kaitseministeeriumi selgitusi nende osas. Punktis 3.7 antakse kokkuvõtlik ülevaade avaliku

väljapaneku ajal esitatud arvamustest ja nendega arvestamisest. Avalikul väljapanekul esitatud

arvamused ning Kaitseministeeriumi seisukohad on üksikasjalikult toodud mõjude hindamise

aruande täienduse lisas 9 koondtabelina, mis on ka kättesaadav Kaitseministeeriumi

veebilehel.7

Eelnõu IV osas esitatakse Vabariigi Valitsuse kaalutluste kokkuvõte. Vabariigi Valitsus leiab,

et REP-i osaline kehtestamine Piirsalu ala osas on riigi julgeoleku huve, keskkonnakaitselisi ja

kohalikke huve kaaludes vajalik ning kantud avalikust huvist. Täiendava hindamise tulemusel

ei ole tuvastatud selliseid asjaolusid, mis välistaksid kavandatava tegevuse elluviimise Piirsalu

7 Kättesaadav: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark.

5

alal, kui järgitakse planeeringus ja mõjude hindamise dokumentides määratud tingimusi ja

keskkonnameetmeid. Aidu ala osas REP-i menetlus jätkub.

Eelnõu V osa on korralduse resolutiivosa. Resolutiivosa punkti 1 kohaselt kehtestatakse

kaitsetööstuspargi REP osaliselt asukoha eelvaliku alusel Piirsalu ala osas. Punktis 2

märgitakse, et REP-i kehtestamisega peatuvad Piirsalu alal varem kehtestatud planeeringud.

Punktidest 3 ja 4 tulenevad Kaitseministeeriumile kohustused korralduse, seletuskirja,

kehtestatud planeeringu ja selle lisade avaldamiseks, planeeringute andmekogule andmete

esitamiseks ning REP-i kehtestamisest teavitamiseks.

Eelnõu VI ja VII osas on esitatud vaidlustamisviide ning korralduse PlanS-i kohane teatavaks

tegemine.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu arvestab Euroopa Nõukogu 21.05.1992 direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade

ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta (ELT L 206, 22.07.1992, lk 7-50, edaspidi

direktiiv 92/43/EMÜ). Direktiivi 92/43/EMÜ eesmärk on aidata tagada Euroopa Liidus

bioloogiline mitmekesisus, kaitstes looduslikke elupaiku ning looduslikke looma- ja taimeliike.

Eesmärkide täitmiseks on direktiivist lähtuvalt loodud maailma suurim ökoloogiline võrgustik

Natura 2000, mis koosneb erikaitsealadest, mille Euroopa Liidu riigid on määranud. Natura

2000 võrgustiku osaks sätestati direktiiviga 92/43/EMÜ ka Euroopa Parlamendi 30.11.2009

direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ((ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25)

alusel valitud linnualad. Direktiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõike 2 kohaselt tuleb igal liikmesriigil

võtta kasutusele vajalikke meetmeid, et vältida erikaitsealadel looduslike elupaikade ja liikide

elupaikade halvenemist ning selliste liikide häirimist, mille kaitseks alad on määratud, kuivõrd

selline häirimine võib oluliselt mõjutada käesoleva direktiivi 92/43/EMÜ eesmärkide täitmist.

Direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 3 kohaselt tuleb iga kava või projekti, mis ei ole otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab

alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, asjakohaselt hinnata seoses

tagajärgedega, mida see ala kaitse-eesmärkidele avaldab. Pädevad riigisisesed asutused

annavad kavale või projektile kava või projekti tagajärgede hindamise järelduste alusel ning

lõike 4 sätete kohaselt nõusoleku alles pärast seda, kui nad on kindlaks teinud, et see ei avalda

asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teevad seda vajaduse korral pärast avaliku

arvamuse saamist.

Põhiaruande koostamisel läbiviidud Natura eelhindamisel ei olnud võimalik Piirsallu

kaitsetööstuspargi rajamise puhul välistada mõju ühele Natura võrgustiku alale: Mustjärve raba

loodusalale. Seetõttu viidi läbi ka asjakohane hindamine, mis leidis, et Piirsalu ala puhul tuleb

kavandatava tegevuse ning kuivenduse vajaduse ja lahenduse täpsustumisel mõju Mustjärve

raba loodusalale uuesti hinnata ning vajadusel välistada ebasoodne mõju meetmete või

tehniliste lahendustega. Piirsalu ala menetluse jätkamisel viidi seetõttu läbi uus Natura

6

asjakohane hindamine, milles arvestati muuhulgas täiendavalt koostatud põhja- ja

pinnaveeuuringute tulemustega. Natura asjakohase hindamise tulemusel jõuti järeldusele, et

määratud meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega ebasoodsat mõju

Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärkidele ega ala terviklikkusele.

Asukoha eelvaliku täienduse raames metsisele avalduva mõju hüvitamiseks koostatud

kompensatsioonimeetmete kava ei ole Natura 2000 võrgustikule avalduva ebasoodsa mõju

hüvitamise meede direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 tähenduses. Tegemist on siseriiklikult

kaitstava liigi kaitseks kavandatud keskkonnameetmete paketiga.

5. Korralduse mõjud

Kaitsetööstuspargi REP-i osaline kehtestamine Piirsalu ala osas avaldab positiivset mõju

eelkõige Eesti kaitsevõimele ja julgeolekule ning loob täiendavad võimalused sõjalise

lõhkeaine tootmise arendamiseks Eestis. Piirsalu ala kasutuselevõtmine täiendab Pärnu 1 ja

Põhja-Kiviõli aladel juba kehtestatud kaitsetööstuspargi REP-i ning suurendab võimalusi

kaitsetööstuse tootmisvõimsuse arendamiseks.

Kaitseministeerium plaanib Piirsalu alale 2025. a riigi poolt asutatud äriühingu Hexest

Materials AS lõhkeainetehast. Hexest Materials AS tehase investeering on suurusjärgus 150

mln eurot, ettevõte loob umbes 75 töökohta.

REP-i elluviimisega kaasnevate keskkonna- ja muude mõjude hindamiseks on koostatud

põhiaruanne ja selle Piirsalu ala puudutavad täiendused ning läbi viidud täiendavad uuringud.

Täiendava hindamise tulemused on kokkuvõtlikult esitatud korralduse punktis 3.3.2. Mõjude

hindamise tulemusel on määratud tingimused ja keskkonnameetmed, millega tuleb arvestada

edasisel projekteerimisel, ehitamisel ja kavandatava tegevuse elluviimisel. Metsise elupaikade

kao ja sidususe halvenemise hüvitamiseks on koostatud kompensatsioonimeetmete kava.

Kompensatsioonimeetmete rakendamisega kaasneb mõju riigimetsa majandamise

võimalustele. Kohalikele elanikele ja elukeskkonnale avalduvaid mõjusid on hinnatud muu

hulgas müra, liikluse, välisõhu kvaliteedi, veevarustuse, pinna- ja põhjavee, ohutuse ning vara

ja maakasutuse aspektist. Asukoha eelvalik täienduses ja mõjude hindamise aruande täienduses

on määratud tingimused ebasoodsa mõju vältimiseks ja leevendamiseks ning seiremeetmed.

Kaitsetööstuspargi REP-i osalise kehtestamisega peatuvad tulenevalt PlanS § 53 lõikest 2

Piirsalu alal varem kehtestatud ja korralduse punktis 3.6. nimetatud planeeringud.

6. Korralduse rakendamisega seotud tegevused ja vajalikud kulud

REP-i kehtestamise järel on Piirsalu alal võimalik alustada kavandatavate ehitiste ja rajatiste

edasist projekteerimist projekteerimistingimuste alusel. Kaitseministeerium rajab kõigil

kaitsetööstuspargi neljal alal (Pärnu 1 , Piirsalu, Põhja-Kiviõli ja Aidu) baastaristuna vähemalt

ligipääsutee, elektri- ja sideühendused ning piirdeaia sõltumata sellest, millised ettevõtted seal

7

tegutsema hakkavad. Ermistus rajatakse lisaks sellele muud taristut, nt katseplats, katlamaja,

moonahoidlad, administratiivhoone jne. Piirsalu baastaristu rajamise maksumus on

hinnanguliselt 6,8 miljonit eurot ja vajalikud eelarvevahendid on planeeritud

Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves. Projekteerimistöödega alustatakse lähiajal. Suurem

ehitustegevus jääb 2027. aastasse. Lisaks on Kaitseministeerium otsustanud enda eelarvelistest

vahenditest toetada koostöös Lääne-Nigula vallaga Piirsalu tiheasustusalale kergliiklustee ning

Piirsalu piirkonda kerksuskeskuse ja/või avaliku varjumiskoha rajamist kokku summas kuni

682 000 eurot (ilma käibemaksuta) sõltuvalt projektide kogumaksumusest.

7. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Kaitsetööstuspargi REP-i menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste

ministeeriumite ja asutustega ning küsitud arvamust huvitatud isikutelt ja asutustelt. Käesolev

eelnõu esitati lähtuvalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikest 1 eelnõude infosüsteemi

(edaspidi EIS) kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja

Valdade Liidule ja e-postiga arvamuse avaldamiseks Muinsuskaitseametile,

Keskkonnaametile, Terviseametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Riigimetsa

Majandamise Keskusele, Eesti Geoloogiateenistusele, Päästeametile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Maa- ja Ruumiametile ning Transpordiametile. Kõik eelnimetatud

ministeeriumid ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu ilma sisuliste

märkusteta. Eelnõule ja planeeringu dokumentidele esitasid sisulisi märkusi Keskkonnaamet,

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Terviseamet. Esitatud ettepanekutest lähtuvalt tehti

korralduses ja aruandes vajalikud täpsustused. Olulise mõjuga põhimõttelisi muudatusi

võrreldes EIS-i kooskõlastamisele ja arvamuse avaldamiseks esitatud korralduse eelnõuga

korralduses ja aruandes tehtud ei ole. Esitatud arvamused ja ettepanekud ning põhjendused

arvestamise või mittearvestamise kohta kajastuvad käesoleva seletuskirja lisas.

Lisa:

1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline

kehtestamine Piirsalu ala osas“ eelnõule esitatud kooskõlastused ja ettepanekud ning

nendega arvestamine.

Vabariigi Valitsuse korralduse

„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu alal“

eelnõu seletuskirja

Lisa

Vabariigi Valitsuse korralduse „Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu alal“ eelnõule esitatud kooskõlastused ja

ettepanekud ning nendega arvestamine

Jr

k

nr

Esitaja Kuupäev Ettepanek/vastuväide Seisukoht

1. Eesti

Geoloogiateeni

stus

17.09.2026 Planeeringu tulemusel on algsest planeeringu

alast eraldatud eelvalikuala, mida on

käesolevate dokumentidega täiendatud.

Piirsalu planeeringualale ega selle lähedusse

maardlaid ei jää. EGT andis oma kooskõlastuse

planeeringulahendusele 19.05.2026 kirjaga 13-

3/26-764. Kuivõrd planeeringu lahendus pole

maavarade kaitse seisukohalt oluliselt

muutunud ei näe EGT, et planeeringu

kehtestamine halvendaks maavara

kaevandamisväärsena säilimise või maavarale

juurdepääsu olemasolevat olukorda. Aidu ala

osas riigi eriplaneeringut hetkel ei kehtestata

kuna Kaitseministeerium otsustas laiendada

Aidu kaitsetööstuspargi ala planeeringuala

sees. Lähtuvalt eelnevast ei ole Eesti

Geoloogiateenistusel alust arvata, et korralduse

„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu

osaline kehtestamine Piirsalu ala osas“ eelnõu

oleks vastuolus maapõue ja maavarade kaitse

põhimõtetega. Eesti Geoloogiateenistus

Teadmiseks võetud.

nõustub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas

Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osalise

kehtestamisega Piirsalu ala osas.

2. Riigimetsa

Majandamise

Keskus

22.09.2026 Juhime tähelepanu, et Kohtla metskond 201

(43801:001:0132) kinnistu hõlmati

planeeringualasse Vabariigi Valitsuse

15.02.2024 korraldusega nr 40

„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“ kuid eemaldati koos

Kliimaministeeriumi valitsemisel oleva Uus-

Kiviõli konveieri (43801:001:0131)

kinnisasjaga enne eelvaliku alade väljavaliku

etappi. Seega ei ole Kohtla metskond 201

kinnistut Aidu ala osana asukoha eelvaliku

menetluses sisuliselt hinnatud ega selle

sobivust eelvaliku raames võrreldud. Sellest

lähtuvalt teeme ettepaneku täpsustada

korralduse eelnõu lk 5 olevat lauset „Kuna

selle ala sisse võtmine muudab Aidu alal

planeeringu põhilahendust ning ala osas tuleb

läbi viia täiendav mõjude hindamine, siis on

vaja Aidu ala osas REP-i materjalid uuesti

kooskõlastada ja viia läbi avalik väljapanek

vastavalt PlanS-ile“, et Aidu ala osas on

vajalik läbi viia ka täiendav ala eelvalik ja ei

saa piirduda ainult kooskõlastamise ja avaliku

väljapanekuga. Kui kinnistu lisamine muudab

Aidu ala planeeringu põhilahendust ning

tingib täiendava mõjude hindamise, tuleb

lisatava ala osas korrata ka asukoha eelvaliku

menetluse asjakohaseid etappe ulatuses, mis

Arvestatud. PlanS § 40 lg 3 sätestab, et kui avaliku

väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud

muudatused muudavad riigi eriplaneeringu asukoha

eelvaliku põhilahendusi või toovad kaasa vajaduse

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande oluliseks muutmiseks, korratakse riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab,

ning korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik

arutelu, lähtudes käesolevas seaduses riigi

eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi

aruande avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu

korraldamisele kehtestatud nõuetest.

Korralduse eelnõu lk-l 5 olevat teksti on täpsustatud

vastavalt PlanS § 40 lg 3 sõnastusele.

võimaldab hinnata lisatava ala sobivust ja

mõjusid ning kujundada selle põhjal Aidu ala

muudetud eelvaliku lahendus. Seetõttu palume

korralduse eelnõus üheselt välja tuua, et

menetlus ei piirdu REP-i materjalide uuesti

kooskõlastamise ja avaliku väljapanekuga,

vaid hõlmab ka asukoha eelvaliku menetluse

asjakohaste etappide läbimist.

3. Keskkonnaamet 24.09.2026 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) esimese etapi aruande (KSH aruanne)

alaptk-s 3.4.1 „Seiremeetmed“ on esitatud

Piirsalu jõe suublaseire kava, seda on

käsitletud ka riigi eriplaneeringu seletuskirjas

ja korralduse eelnõus. Märgime, et Hexest

Materials AS esitas 01.09.20261

Keskkonnaametile kooskõlastamiseks OÜ

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt

koostatud seirekava. Kava eesmärk on

eelkõige Piirsalu jõe lähteseisundi

kindlakstegemine enne kavandatava tegevuse

algust. Seire toimub kahes punktis –

kavandatavast reoveepuhastist üles- ja

allavoolu – ning hõlmab füüsikalis-keemilisi

näitajaid, vesikonnaspetsiifilisi saasteaineid,

keemilise seisundi näitajaid ning kalastiku,

1.Ei arvestata. Selgitame, et Keskkonnaametile

kooskõlastamiseks saadetud OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse poolt koostatud

seirekava täitis KSH ptk-s 3.4.1 sätestatud nõuet viia

läbi ökoloogilise seisundi uuring ja kordusseire.

Selgitame ka, et KSH-s töötati Piirsalu osas, tuginedes

Maves OÜ poolt koostatud pinnaveeuuringule, välja

seiremeetmed, mis KSH aruande kohaselt jagunevad

kaheks:

1) heitvee ja suublaseire – eesmärk tuvastada, kas

tegevus vastab keskkonnaministri 08.11.2019

määruses nr 61 sätestatud nõuetele

2) ökoloogiline seisundi seire - hinnata, kas

tööstuspargi reoveepuhastist heitvee juhtimine võib

ohustada Piirsalu jõe pinnaveekogumi hea seisundi

saavutamist või säilitamist, ning selgitada välja, kas jõe

fütobentose, veetaimestiku, suurselgrootute ja

hüdromorfoloogia uuringuid. Keskkonnaameti

ettepanekul täiendati seirekava järgmiste

füüsikalis-keemiliste näitajatega: RDX,

nitraatlämmastik (NO₃-N), nitritlämmastik

(NO₂-N), keemiline hapnikutarve (KHT),

elektrijuhtivus ja heljum. Seirekava ja

Keskkonnaameti täiendusettepanekud on

leitavad Keskkonnaameti

dokumendihaldussüsteemist nr 14-

3/26/15879 alt, sh Keskkonnaameti

03.09.2026 kiri nr 14-3/26/15879-4 2 . KSH

aruandes kirjeldatud seire on peamiselt

reoveepuhasti käitamisaegne heitvee- ja

suublaseire: esimesel kahel aastal kord kuus,

hiljem võimaliku vähendamisega kord

kvartalis. Samuti nähakse ette toruotsa seire

ning veekogu seire enne ja pärast väljalasku.

Seega on kavade eesmärk, sagedus ja näitajate

koosseis osaliselt erinevad: Keskkonnaametile

septembris 2026. a esitatud kava kirjeldab

põhjalikumalt lähteseisundit ja ökoloogilisi

kvaliteedielemente, KSH aruanne aga edasist

käitamisaegset seiret. Sellest tulenevalt

palume täiendada KSH aruande alaptk-s 3.4.1

„Seiremeetmed“ Piirsalu jõe seire käsitlust

järgmiselt: Lisada Hexest Materials AS-i poolt

01.09.2026 esitatud ja Keskkonnaameti

ettepanekul täiendatud seirekava alusel

tehtava Piirsalu jõe lähteseisundi uuringu

kirjeldus, eristada lähteseire KSH aruandes

elustiku kaitseks on vaja kehtestada täiendavaid

tingimusi või rakendada leevendusmeetmeid.

Seirekava sisu kajastamine riigi eriplaneeringu

seletuskirjas ja korralduse eelnõus ei ole otstarbekas,

kuna tegemist ei ole planeeringu täpsusastmes

küsimusega, vaid juba planeeringu rakendamisega ehk

järgmise etapiga.

juba käsitletud reoveepuhasti käitamisaegsest

heitvee- ja suublaseirest ning lisada viide

nimetatud seirekavale, mis on registreeritud

Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis

nr 14-3/26/15879 all. KSH aruandes

ettenähtud käitamisaegne seire jääb muutmata.

Vastavad täiendused palume teha ka riigi

eriplaneeringu seletuskirjas ja korralduse

eelnõus Piirsalu jõe seiret käsitlevates osades

2. Korralduse eelnõus ja riigi eriplaneeringu

ning KSH aruande materjalides on käsitletud

kompensatsioonimeetmeid ning nende

rakendamist. KSH aruande lisa 3 lk 9

(esimene lõik) on kirjas: „Kui lähtuda üksnes

kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneva otsese

ja kaudse elupaigakao kohustuslikust

kompenseerimisest 143 ha ulatuses ning

rakendada tabelis 1 toodust ainult 1.

prioriteedi esimest tegevust, s.o Annamõisa

metsise püsielupaigas piiranguvööndi

muutmine sihtkaitsevööndiks, kus metsise

kaitseks olev kasulik (elupaiga) pindala on

151,25 ha, ei ole sellest üksi piisav, et tagada

metsise asurkonna pikaajaline säilimine.“

KSH aruande lisa 3 lk 8 on toodud: „Selleks,

et oleks tagatud Piirsalu kaitsetööstuspargiga

seotud metsise lokaalsele asurkonnale

kvaliteetsete elupaikade säilimine, taastumine

ja kujunemine, tuleb Annamõisa püsielupaiga

(tabel 1 prioriteet 1), Mustjärve raba hoiuala

(tabel 1 prioriteet 2) ning täiendava ala (tabel

2. Võetud teadmiseks ja kompensatsioonimeetmete

maht ning kompensatsioon on üle kontrollitud. Metsise

eksperdiga täiendavalt konsulteerides selgitame, et

metsise eksperthinnangu kohaselt on

kaitsetööstuspargi KSH-s käsitletud

kompensatsioonistsenaarium 1 ette nähtud

kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneva otsese ja

kaudse elupaigakao kompenseerimiseks. Stsenaariumi

1 kohane 143 ha suurune metsise elupaigakadu

kompenseeritakse prioriteedi nr 1 rakendamisega.

Prioriteetide nr 1–3 rakendamise vajadust kokku 463,7

ha metsisele sobiliku elupaiga ulatuses on

kompensatsioonimeetmete kavas käsitletud laiemas

perspektiivis, lähtudes piirkonna metsise lokaalse

asurkonna kvaliteetsete elupaikade säilimise,

taastumise ja kujunemise vajadusest. Tegemist on

metsise elupaikade laiema kaitse vajadusega, mitte

kaitsetööstuspargi rajamisega kaasneva otsese ja

kaudse elupaigakao kompenseerimise mahuga.

Metsise lokaalse asurkonna pikaajalise säilimise

seisukohalt on eksperdi hinnangul vajalik rakendada

prioriteetide nr 1–3 aladel kavandatud meetmeid.

1 prioriteet 3) baasil moodustada

sihtkaitsevööndi kaitsekorraga looduskaitseala

(joonis 3). See tähendab küll 463,7 ha

kompenseerimist (tabel 1), kuid on lokaalse

asurkonna säilimist arvestades kriitilise

tähtsusega tegevus.“ Seega, KSH aruande

lisas 3 on märgitud, et kui 143 ha suurune

kompensatsioonimaht täidetakse üksnes 1.

prioriteedi ehk Annamõisa metsise

püsielupaiga meetmega, ei piisa sellest üksi

metsise asurkonna pikaajaliseks säilimiseks.

Samas on riigi eriplaneeringu ja KSH aruande

materjalide kohaselt ette nähtud alade

valimine järjest kuni 143 ha täitumiseni ning

1. prioriteedi meetme kasulik pindala juba

katab selle mahu. Palume üle vaadata, kas

stsenaariumi 1 korral piisab rakendamisel

ainult 1. prioriteedi meetmest või tuleb

rakendada ka järgmisi meetmeid. Praegu jääb

ebaselgeks, kas stsenaariumi 1 rakendamisel

peetakse 143 ha suurust

kompensatsioonimahtu piisavaks või tuleks

metsise asurkonna pikaajalise säilimise

tagamiseks rakendada lisaks 1. prioriteedi

meetmele ka järgmisi meetmeid.

Kompensatsioonimeetmete kavast nähtub, et

eksperdi hinnangul ei ole piirtasemest

madalama mürafooni korral rakenduv

stsenaarium 1 piisav metsise lokaalse

asurkonna säilimise tagamiseks ning vajalik

oleks suurema, 463,7 ha suuruse

kompensatsioonimahu rakendamine. Palume

Kaitsetööstuspargi arendaja vastutus hõlmab seejuures

stsenaariumi 1 korral prioriteedi nr 1 rakendamist 143

ha suuruse elupaigakao kompenseerimiseks;

prioriteetide nr 2 ja 3 rakendamine ei ole stsenaariumi

1 kohase kompensatsiooni raames kaitsetööstuspargi

arendaja ülesanne, vaid kuulub metsise lokaalse

asurkonna pikaajalise kaitse tagamiseks riigi poolt

rakendatavate laiemate looduskaitsemeetmete hulka.

üle vaadata ja täpsustada, milline

kompensatsioonimeetmete maht ja

kombinatsioon on metsise asurkonna

pikaajalise säilimise, sealhulgas lokaalse

asurkonna säilimise seisukohalt vajalik.

3. KSH aruande lisa 3 lk 13 (ptk 7 lõpus) on

kirjas: „Kompenseerimismeetmeid saab

pidada rakendatuks ja tõhusaks juhul, kui

väljavalitud kompensatsioonialadel

kavandatud kaitsekorra muudatused on ellu

viidud ning valitud kompensatsioonialadel

toimuv metsise arvukuse kasv kompenseerib

Piirsalu eelvalikuala arendamisega kaasneva

eeldatava 3 (3) arvukuse languse.“ Palume

materjalides selgitada tuua, milline on

stsenaarium siis, kui nii ei lähe ehk järgmisi

aspekte: 3.1. Kuidas mõjutavad metsise seirest

saadud tulemused kompensatsioonialade

rakendamist? Märgime, et kui müra

mõõtmiste põhjal rakendub kompensatsiooni

stsenaarium 1, aga Mustjärve mäng ikkagi

kahaneb ja võib-olla ka kaob, peaks metsise

seire tulemuste alusel samuti rakenduma

kompensatsioonistsenaarium 2. 3.2. Kui on

rakendatud ka kompensatsioonistsenaarium 2,

aga metsise arvukus langeb kaitsetööstuspargi

naabruses ja ei tõuse ka

kompensatsioonialadel, kas siis on ka veel

võimalik midagi teha?

3. Võetud teadmiseks. Selgitame täiendavalt, et kui

seire tulemused ei näita soovitud tulemust, tuleb

vajadusel ette näha täiendavad meetmed olukorra

parendamiseks. Sealjuures tuleb arvestada, et metsise

lokaalse asurkonna pikaajaline säilimine ei sõltu vaid

kaitsetööstuspargist ning pargi mõju leevendamiseks ja

kompenseerimiseks rakendatavatest meetmetest, vaid

ka piirkonna muudest arendustest ja arengutest

tervikuna. Seega, kui metsise seire tulemused näitavad

metsise arvukuse langust piirkonnas ka

kaitsetööstuspargi kohustuslike meetmete elluviimise

järgselt, tuleb olukorda täiendavalt hinnata ning

vajadusel määrata täiendav meetmete-

/kompensatsioonipakett, analüüsides piirkonna

arenguid terviklikult ja arvestades metsise asurkonna

kujunenud seisundit.

4. KSH aruande alaptk 2.4.4 on lisatud

(kolmas lõik): „Kui seiretulemuste põhjal

rakendub kompensatsioonistsenaarium 2,

suureneb kompenseeritava metsise elupaiga

pindala kokku 874 hektarini ning vastavalt

suureneb ka kompensatsioonimeetmetega

hõlmatavate alade ulatus.“ Palume täpsustada,

kas antud juhul on mõeldud ikkagi vaid müra

seire tulemusi või ka metsise seiret.

5. KSH aruandes on okastraadi eemaldamine

ja kuivenduskraavide sulgemise korral

kasutatud mõistet „Metsisekaitse seiremeede“.

Palume sõnastust korrigeerida, tegemist ei ole

seiremeetmega.

6. Kuigi antud juhul on kavas kehtestada

kaitsetööstuspargi riigi eriplaneering osaliselt

asukoha eelvaliku alusel Piirsalu ala osas, s.o

mitte Aidu ala osas, juhime siiski tähelepanu

KSH aruandesse lisatud tekstile: „/…/

Keskkonnaametiga arvestades, et Aidu alal ei

ole tegemist liigi tüüpilise loodusliku

kasvukohaga ning uuringu kohaselt ei ole liigi

inventeeritud leiukohad väga arvukad.“

Tõenäoliselt on mõeldud, et inventeeritud

elupaikades ei ole liik arvukas. Praegu võib

lugeda, et inventeeritud leiukohti ei ole

arvukalt ja tekib küsimus, miks siis

inventeeriti vaid väike osa leiukohtadest.

Samas on tegu liigiga, kes oma elupaikades

üldjuhul ei esinegi väga arvukalt.

4. Täpsustame, et KSH ptk-s 2.4.4 on silmas peetud

müraseire, mitte metsise seire tulemusi. Vastav

täpsustus on selguse huvides lisatud ka KSH teksti.

5. Arvestatud. Sõnastus korrigeeritud.

6. Arvestatud. Sõnastus korrigeeritud.

7. Soovitame korralduse eelnõus ajakohastada

kompenseerimismeetmete rakendamiseks

hõlmatud alade volitatud haldajate

nõusolekuid või seisukohti.

7. Korralduse punkti 3.3.2, mis käsitleb mõju

metsamajandamisele, on täiendatud Riigimetsa

Majandamise Keskuse esitatud seisukohtadega.

4. Terviseamet 24.09.2026 Terviseamet on tutvunud nimetatud

korralduse eelnõuga. Sisulisi ettepanekuid

Terviseametil ei ole. Samas esitab

Terviseamet korralduse eelnõu kohta

järgmised täpsustavad tähelepanekud. Müra

mõju osas (alapeatüki 2.3.1 kirjeldav osa) on

lk 16 märgitud, et puhveralade suuruse

(Piirsalu puhul rohkem kui 600 m) korral ei

ole eeldada olulist mõju kaitsetööstuspargile

lähimate müratundlike elamualade piirkonnas.

Samuti on märgitud, et lähim eluhoone asub

Piirsalu külas ligikaudu 600 m kaugusel

planeeringuala piirist. Visuaalse mõju

kirjelduses (alapeatüki 2.4.1 kirjeldav osa) on

lk 17 märgitud, et Piirsalu küla elamud

paiknevad kaitsetööstuspargist ligikaudu 1–

2,5 km kaugusel ning nende ja ettevõtte vahel

paiknev mets varjab hoonet paljudes vaadetes.

Seega on tekkinud vastuolu lähimate

eluhoonete kauguse osas, mis tuleks tekstis

üle kontrollida ja vajaduse korral täpsustada.

Arvestatud. Korralduse eelnõu punkti 3.3.2 (aruande

alapeatüki 2.4.1 kirjeldav osa) ja vastavalt ka mõjude

hindamise täienduse alapeatükki 2.4.1. on

korrigeeritud.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 30.09.2026 nr 5-4/26/8-10

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Vabariigi Valitsuse korralduse "Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas" eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 2026. a istungile Vabariigi Valitsuse korralduse "Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Piirsalu ala osas" eelnõu. Kogu riigi eriplaneeringu materjal on kättesaadav Kaitseministeeriumi veebilehel: https://kaitseministeerium.ee/poliitikad-ja-planeerimine/planeeringud/kaitsetoostuspark. Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud materjalidega on teadmisvajadusel võimalik tutvuda, pöördudes Kaitseministeeriumi poole e-posti aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: 20260930_A_KT park Piirsalu_VVk_EN

20260930_A_KT park Piirsalu_VVk_SK_Lisa 20260930_A_KT park Piirsalu_VVk_SK

Meelika Väravas [email protected]