1 (7)

Kaitseministri määruse „Ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistusse võetavate

isikute arvuline jagunemine ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel

ning ajateenistuse kestus 2028. aastal“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Eelnõu eesmärk on kehtestada 2028. aastal ajateenistusse võetavate isikute – kutsealuste ja

vabatahtlikult ajateenistusse asuda soovivate naissoost isikute – ajateenistusse asumise tähtajad,

ajateenistuse kestus ning nende arvuline jagunemine väljaõppega tegelevate Kaitseväe

struktuuriüksuste vahel.

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 37 lõike 3 ja § 82 lõike 4 alusel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kaitseministeeriumi, Kaitseressursside

Ameti ning Kaitseväe esindajad. Kaitseministeeriumis vastutab eelnõu koostamise eest

kaitsetahte ja inimvarapoliitika osakonna juhataja Markus Rosin

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2028. aastal toimub ajateenistusse võtmine kahel korral aastas, ajateenistusse võetakse kuni

4100 isikut ja ajateenistus kestab 12 kuud. Ajateenistusse võetavate isikute jaotus kahe kutse

vahel muutub: 2028. aasta talvekutsesse kavandatakse 2034 isikut ehk 80 isikut rohkem kui

2027. aastal ning suvekutsesse 2066 isikut ehk 80 isikut vähem kui 2027. aastal. Muudatus

puudutab ka ajateenistusse asumise tähtaegu. 2027. aasta 8. ja 34. nädala asemel kehtestatakse

2028. aastal ajateenistusse asumise aegadeks 7. ja 33. nädal. Tähtaegade toomine ühe nädala

võrra varasemaks on kompromisslahendus, mille kujundamisel arvestatakse Kaitseväe

väljaõppekorraldust ja valmisoleku vajadusi, Kaitseressursside Ameti komplekteerimisvõimet

ning noorte võimalikult sujuvat liikumist hariduse, ajateenistuse ja tööelu vahel.

Tähtaegade valikul on arvesse võetud ka ülikoolide pöördumist seoses aja- ja

asendusteenistusse võtmise korraldusega. Ülikoolid on juhtinud tähelepanu sellele, et alates

1. jaanuarist 2027 rakenduv 12-kuuline teenistus võib 2027. aastaks kehtestatud 8. ja 34. nädala

kutseaegade puhul raskendada enne teenistusse asumist immatrikuleeritud üliõpilaste õpingute

sujuvat jätkamist pärast teenistusest naasmist. Talvekutse puhul võib teenistusest naasmine

toimuda ajal, mil kevadsemester on juba alanud ja ainetele registreerimine lõppenud, ning

suvekutse puhul vahetult enne uue õppeaasta algust.

Ülikoolid on teinud ettepaneku kaaluda alates 2028. aastast talvise ajateenistuse alustamist

jaanuari viimasel nädalal ja suvise ajateenistuse alustamist augusti esimesel nädalal. Eelnõuga

kavandatud 7. ja 33. nädal ei vii ajateenistusse asumise aega täielikult ettepanekus soovitud

ajale, vaid kujutab endast kompromissi, mis parandab võrreldes 2027. aasta korraldusega

teenistuse ühildatavust kõrgkoolide õppekorraldusega, säilitades samal ajal vajaliku tasakaalu

teiste haridusrühmade, Kaitseväe väljaõppekorralduse ja tööturu vajadustega.

Ajateenistusse asumise tähtaja mõju ei ole eri haridusrühmadele ühetaoline. Kõrgkoolides

õppivate noorte kõrval tuleb arvestada kutseõppeasutustes õppivate noortega, kelle

õppekorraldus võib põhineda õppeperioodidel, moodulitel, praktikal ja töökohapõhisel õppel

2 (7)

ega järgi alati kõrgkoolidega võrreldavat semestrikorraldust. Ajateenistusse võetavate isikute

hulgas on erinevas osakaalus noori, kes on kõrg- või kutsehariduses õpinguid alustanud, need

pooleli jätnud või lõpetanud. Seetõttu ei saa ajateenistusse asumise tähtaegade valikul lähtuda

üksnes ühe haridusastme akadeemilisest kalendrist.

Samuti tuleb arvestada ajateenistusse asumise ajastuse mõju tööturule ja hooajatöö iseloomuga

tegevusaladele. Eelkõige võib suvekutse ajastus mõjutada põllumajandussektorit, kus august on

mitme põllumajandustöö seisukohalt intensiivne periood. Võimaluse piires tuleb vältida

olukorda, kus ajateenistusse asumise ajastus põhjustab ebaproportsionaalset häiret hooajatöö

korraldamisele, säilitades samal ajal Kaitseväe väljaõppe ja valmisoleku tagamiseks vajaliku

teenistustsükli.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse 2028. aastal ajateenistusse asumise tähtajad.

Ajateenistusse asumise tähtajad on 7. nädal ja 33. nädal. Võrreldes 2027. aastaga tuuakse

mõlemad ajateenistusse asumise tähtajad ühe nädala võrra varasemaks. Tähtaegade valikul on

lähtutud vajadusest leida tasakaal Kaitseressursside Ameti komplekteerimisvõime, Kaitseväe

väljaõppekorralduse, eri haridusastmete õppekorralduse ning noorte töö- ja pereelu vahel.

Nädala täpsusega tähtaja kehtestamine vähendab määruse rakendamisel ebamäärasust ning

võimaldab Kaitseressursside Ametil komplekteerimist ja kutsealustel oma haridus- ja tööelu

piisava ajavaruga kavandada.

Ajateenistusse asumise tähtaegade kavandamisel arvestatakse ajateenijatele antava väljaõppe

kestust ja sisu, Kaitseväe väljaõppe korraldust, struktuuriüksuste väljaõppevõimekust ja

teenistuslikku vajadust ning võimaluse piires noorte haridus- ja töökorraldust. Samuti

arvestatakse 2027. aastast rakenduva 12-kuulise ajateenistuse ja muutunud väljaõppekorralduse

kogemusega. Nädala täpsusega kehtestatud tähtajad võimaldavad noorel varem kavandada

õpingute lõpetamist või jätkamist, kõrg- või kutsekooli astumist ja tööellu siirdumist ning

toetavad eesmärki kujundada ajateenistus noore haridustee ja töötamise loomulikuks osaks.

Tähtaegade varasemaks toomise rakendamisel tuleb Kaitseväel arvestada ka 2027. aasta

talvekutse teenistuse lõpetamise korraldust ja vajaduse korral kavandada ülemineku sujuvust

toetavad meetmed.

Haridusteega ühitamise seisukohalt paikneb 7. nädal kõrgkoolide sügis- ja kevadsemestri

vahetuse ning kevadsemestri alguse lähedal. Võrreldes 2027. aasta 8. nädalaga vähendab

varasem teenistusse asumine riski, et nii teenistuse algus kui ka 12-kuulise teenistuse järel

naasmine langevad ajale, mil kevadsemestri õppetöö on juba pikemalt kestnud. Samas ei välista

7. nädal täielikult võimalikku kattumist kevadsemestri algusega ja konkreetne mõju sõltub

õppeasutuse akadeemilisest kalendrist. 33. nädal jääb tavapärase kevadsemestri lõpu ja

järgmise õppeaasta alguse vahele. Võrreldes 2027. aasta 34. nädalaga loob ühe nädala võrra

varasem teenistusse asumine 12-kuulise teenistuse järel täiendava ajavaru enne järgmise

õppeaasta algust. Samas on 33. nädala valikul arvestatud ka vajadust mitte tuua teenistusse

asumist liiga varasesse suveperioodi, mil see võib suuremas ulatuses mõjutada kutseõppe

praktikat, hooajatööd ja põllumajandussektori töökorraldust.

Ajateenistuse ja haridustee paremat ühitamist ei ole võimalik saavutada üksnes ajateenistusse

asumise tähtaegade muutmisega. Selleks on vajalik ka haridusasutuste valmisolek toetada

ajateenistusse suunduvaid ja ajateenistusest naasvaid õppureid paindliku õppekorraldusega.

Haridusasutustelt oodatakse võimaluse piires lahendusi, mis võimaldavad ajateenistusse

mineval õppuril teha vajalikud õppekorraldusvalikud piisavalt vara, sealhulgas valida või

planeerida järgmise õppeperioodi aineid ja kursusi enne ajateenistusse asumist. Samuti tuleb

3 (7)

toetada teenistusest naasva noore võimalikult sujuvat õpingute jätkamist sõltumata sellest, kas

ta õpib kõrg- või kutsehariduses.

Eesmärk on kujundada haridusasutuste, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe koostöös

süsteem, kus kohustusliku teenistuse läbimine ei tekitaks noorele põhjendamatuid takistusi

haridustee jätkamisel ning ajateenistusest naasmine oleks võimalikult hästi toetatud.

Kaitseressursside Ameti otsus ajateenistusse kutsumise ja ajateenistusse asumise aja kohta

tehakse kutsealusele üldjuhul teatavaks hiljemalt üks aasta enne ajateenistusse asumise

tähtpäeva. Kui kutsealusele on antud ajapikendust, ta on varem jätnud ajateenistusse ilmumata

või ta on läbinud seaduses sätestatud keeleõppe ja sooritanud tasemeeksami, tehakse otsus

üldjuhul teatavaks 30 päeva enne ajateenistusse asumise tähtpäeva. Ajateenistusse asuda

soovivale naissoost isikule teeb Kaitseressursside Amet ajateenistusse võtmise otsuse teatavaks

vähemalt 90 päeva enne ajateenistuse algust.

Ajateenistusse asumise tähtaja kehtestamine määruses nädala täpsusega annab

Kaitseressursside Ametile vajaliku lähtekoha kutsete komplekteerimiseks ja ajateenistusse

kutsumise otsuste õigeaegseks tegemiseks. See võimaldab üldjuhul järgida vähemalt ühe aasta

pikkust etteteatamistähtaega ning toetab noorte, haridusasutuste ja tööandjate võimalust

ajateenistusega seotud muudatusi piisavalt vara kavandada.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse 2028. aastal ajateenistusse võetavate isikute arv ja määruse lisas

nähakse ette nende arvuline jagunemine väljaõppega tegelevate Kaitseväe struktuuriüksuste

vahel.

2028. aastal on kavandatud ajateenistusse võtta kuni 4100 isikut, neist 2034 talvekutsega ja

2066 suvekutsega. Võrreldes 2027. aastaga suureneb talvekutse 80 isiku võrra ja suvekutse

väheneb 80 isiku võrra. Ajateenistusse võetavate isikute täpsem arvuline jagunemine Kaitseväe

struktuuriüksuste ja ajateenistusse asumise tähtaegade vahel sätestatakse määruse lisas.

Ajateenijad läbivad väljaõppe Kaitseväe struktuuriüksustes vastavalt üksuste ülesannetele ja

Kaitseväe väljaõppekorraldusele ning valmistuvad teenistuseks sõjaaja ametikohtadel.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse ajateenistuse kestus.

2028. aastal ajateenistusse võetavate isikute ajateenistus kestab 12 kuud sõltumata

ajateenistusse asumise ajast ehk jätkatakse 2027. aastal rakendunud 12-kuulise ajateenistuse

mudeliga. Seega ei muudeta eelnõuga ajateenistuse kestust võrreldes 2027. aastaga. 12-kuuline

teenistus võimaldab korraldada terviklikult ajateenijate sõjaväelist baas-, eriala- ja üksuse

väljaõpet ning tagada väljaõpetatud isikkoosseisu kasutamise Kaitseväe valmisoleku hoidmisel.

2028. aasta eelnõu peamised muudatused puudutavad ajateenistusse asumise tähtaegade

korraldust ja ajateenijate jaotust kahe kutse vahel. Tähtaegade muudatuse põhjendused on

esitatud § 1 selgituse juures ja arvulise jaotuse muudatus § 2 selgituse juures.

Ajateenijad jaotatakse struktuuriüksuste vahel vastavalt määruse lisas sätestatud arvulisele

jaotusele ja Kaitseväe väljaõppe korraldusele. Ajateenijate erialane väljaõpe korraldatakse

Kaitseväe väljaõppeplaani ja struktuuriüksuste ülesannete kohaselt.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4 (7)

4. Määruse mõju

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse 2028. aastaks ajateenistusse asumise tähtajad,

ajateenistuse kestus ja ajateenistusse võetavate isikute arvuline jagunemine Kaitseväe

struktuuriüksuste vahel. Ajateenistusse asumine toimub 2028. aastal 7. ja 33. nädalal.

Kaitseressursside Amet otsustab seaduses sätestatud korras kutsealuse ajateenistusse kutsumise

ja ajateenistusse asumise aja. Ajateenistuskoht ja ilmumisaeg tehakse kutsealusele teatavaks

eraldi teatega seaduses sätestatud tähtajal. Ajateenistusse asumise tähtaegade määramine 7. ja

33. nädalale nihutab mõlemad 2028. aasta kutsed võrreldes 2027. aasta 8. ja 34. nädalaga ühe

nädala võrra varasemaks. Valitud nädalad kujutavad endast kompromissi Kaitseväe

väljaõppekorralduse ja komplekteerimisvajaduste, eri haridusastmete õppekorralduse ning

noorte tööelu võimalikult sujuva korraldamise vahel. Nädala täpsusega kehtestatud tähtajad

annavad Kaitseressursside Ametile selge aluse kutsete komplekteerimiseks ja võimaldavad

kutsealustel teenistusse asumist piisava etteteatamisega kavandada.

Kõrgkoolide tõstatatud probleemi kohaselt võib 12-kuulise ajateenistuse ja 2027. aasta

kutseaegade kombinatsioon raskendada üliõpilaste naasmist õppetööle, sest talvel

ajateenistusse asunute naasmine võib kattuda kevadsemestri alguse ja ainetele registreerimise

ajaga ning suvel ajateenistusse asunute naasmine võib toimuda vahetult enne uue õppeaasta

algust. Eelnõuga kavandatud ühe nädala võrra varasemad tähtajad vähendavad seda riski, kuid

ei lähtu üksnes kõrgkoolide õppekorraldusest.

Kutseõppeasutuste õppekorraldus on kõrgkoolidega võrreldes varieeruvam ning sõltub muu

hulgas õppekavast, õpperühmast, moodulitest, praktikast ja töökohapõhisest õppest. Seetõttu

võib sama ajateenistusse asumise aeg mõjutada kõrg- ja kutsehariduses õppivaid noori

erinevalt. Määruse mõju hindamisel ja edasise teenistusse asumise korralduse kujundamisel

tuleb seetõttu arvestada mõlema haridusastme õppurite kogemust ja vajadusi.

Haridustee sujuvuse tagamiseks on peale riigi määratud ajateenistusse asumise tähtaegade

oluline ka haridusasutuste enda õppekorraldus. Õppeasutustelt oodatakse võimaluse piires

paindlikkust ajateenistusse minevate ja sealt naasvate õppurite toetamisel, sealhulgas võimalust

kavandada õpinguid ette, registreerida vajaduse korral aineid või kursusi tavapärasest varem

ning leida teenistusest naasmisel lahendusi, mis võimaldavad õpinguid jätkata põhjendamatu

viivituseta. Eesmärk on tagada, et ajateenistuse läbimine oleks kõigis haridusvaldkondades

käsitatav noore haridus- ja karjääritee tavapärase ja toetatud osana.

Määruse mõju riigi julgeolekule on positiivne, kuna see loob aluse 2028. aasta ajateenijate

väljaõppe kavandamiseks vajalikus mahus, toetab Kaitseväe üksuste komplekteerimist ning

väljaõppe ja valmisoleku järjepidevust. 2027. aastast rakendatav 12-kuuline ajateenistus ja kaks

ajateenistusse asumise aega võimaldavad kasutada lahinguvalvele orienteeritud

väljaõppetsüklit, mille eesmärk on tagada võimepõhine ja katkematu valmisolek kogu aasta

vältel. Väljaõppetsükli esimesel 26 nädalal läbivad ajateenijad intensiivse üld- ja

erialaväljaõppe ning järgneval 26 nädalal jätkub väljaõpe allüksuse koosseisus,

koostegevusõppes ja lahinguvalves. Selline korraldus võimaldab hoida väljaõpetatud üksusi ja

nende kasutatavaid võimeid, sealhulgas uusi ja tehniliselt keerukaid relvasüsteeme, püsivamas

valmisolekus ning suurendab Kaitseväe võimet reageerida lühikese etteteatamisega võimalikele

ohtudele. Kahe ajateenistusse asumise aja kasutamine toetab väljaõppetsükli järjepidevust,

kuna ühe koosseisu väljaõppe ajal on teine koosseis jõudnud väljaõppetsükli sellesse etappi,

kus ta saab panustada lahinguvalve ja valmisoleku tagamisse.

5 (7)

2027. aastast rakendunud ajateenistuskorralduse muudatuse tulemusel koondub varasemast

suurem osa ajateenistusse asumisest aasta algusesse. Tööturu seisukohalt tähendab see, et aasta

esimeses kvartalis lahkub ajutiselt tööturult või lükkab tööturule sisenemist edasi senisest

ligikaudu 1500 inimest rohkem ning ligikaudu 12 kuud hiljem naaseb või siseneb sama

suurusjärgu võrra rohkem inimesi tööturule väljaõpetatud reservväelastena. Mõjutatud rühm

hõlmab nii töötavaid noori kui ka õppest tööturule siirduvaid või tööturule sisenemist

kavandavaid noori. Mõju on seega eelkõige ajaliselt koondunud: tööjõu ajutine vähenemine

suureneb aasta alguses ning sellele vastav naasmine koondub järgmise aasta esimesse

kvartalisse. Mõju ei jaotu tööandjate ja tegevusalade vahel ühtlaselt ning võib olla tuntavam

organisatsioonides, kus töötab rohkem ajateenistusealisi inimesi. Seetõttu muutuvad

tööandjatele üha olulisemaks ajateenistusse asumise aja varajane teadmine ja sellest lähtuv

personaliplaneerimine.

Eraldi tuleb arvestada põllumajandussektoriga, kus suve teisel poolel toimub suur osa

hooajalistest põllutöödest. 33. nädalale kavandatud suvekutse võib mõjutada

põllumajandusettevõtetes töötavaid kutsealuseid ja ettevõtete tööjõukorraldust. Mõju ulatuse

hindamiseks ja võimalike leevendusmeetmete kujundamiseks kaasatakse eelnõu menetlusse

põllumajandussektori esindajad. Ajateenistusse asumise tähtaja määramisel tuleb võimaluse

piires leida tasakaal põllumajandustööde hooajalisuse ning Kaitseväe väljaõppe ja valmisoleku

vajaduste vahel.

Võrreldes 2027. aastaga suureneb 2028. aasta talvekutse 80 isiku võrra, 2034 isikuni, ja

suvekutse väheneb 80 isiku võrra, 2066 isikuni. Jaotuse muutus suurendab aasta alguses

ajutiselt haridusest või tööturult ajateenistusse liikuva rühma suurust ning vähendab samas

ulatuses suvekutsega seotud liikumist. Seetõttu on võrreldes 2027. aastaga suurem tähtsus

talvekutse sobival ajastamisel, kutsealuste varajasel teavitamisel ning haridusasutuste ja

tööandjate planeerimisel. Samas muutub talvekutse koosseis senisest mitmekesisemaks, sest

osa varem suve- ja sügiskutse vahel jaotunud kutsealustest koondub uue mudeli järgi

talvekutsesse. Seetõttu ei saa haridusprofiili täpset muutust enne uue mudeli rakenduskogemuse

kujunemist täielikult prognoosida.

Ajateenistusse asumise tähtaegade mõju hindamisel tuleb arvestada ajateenistusse tegelikult

asuvate noorte vanuselist jaotust. Kuigi kutsealuste vanusevahemik on 18–27 aastat, on

ligikaudu 90 protsenti ajateenistusse asuvatest isikutest 19–22-aastased. Seetõttu tuleb eelnõu

mõju haridusele ja tööturule hinnata eelkõige selle vanuserühma tegeliku õppe- ja tööalase

staatuse põhjal, mitte üksnes kogu kutsealuste vanusevahemikust lähtudes. See võimaldab

paremini eristada tegelikku mõju võimalikust näilisest mõjust ja hinnata, kas mõnes valdkonnas

võib suurem mõju tuleneda pigem reservteenistusest kui ajateenistusse asumisest.

Haridustee seisukohalt paikneb 7. nädal sügis- ja kevadsemestri vahetuse ning kevadsemestri

alguse lähedal. Võrreldes 2027. aasta 8. nädalaga vähendab ühe nädala võrra varasem

teenistusse asumine tõenäosust, et teenistuse algus langeb kevadsemestri juba pikemalt kestnud

õppetöö perioodi, ning 12-kuulise teenistuse järel jääb ka teenistuse lõpp kevadsemestri

algusele lähemale. Lahendus ei välista siiski kattumist kõrgkoolide kevadsemestri algusega ja

selle mõju sõltub konkreetse õppeasutuse akadeemilisest kalendrist. Kutseõppeasutustes on

õppekorraldus õppekava-, rühma- ja praktikapõhiselt varieeruvam ning kogu kutseõppe puhul

ei ole võimalik lähtuda ühest semestripiirist. Seetõttu on kutseõppurite puhul eriti oluline, et

teenistusse asumise aeg oleks varakult teada ja õppeasutus paindlik, et õppetöö, moodulid ja

praktika saaks lõpetada või vajaduse korral ümber korraldada. Haridusmõju hindamisel tuleb

arvestada nii talvekutse kaudu potentsiaalselt ajateenistusse jõudvate üliõpilaste kui ka nende

kutseõppurite arvu, kelle õpingute lõpetamist võib varasem teenistusse asumine mõjutada.

6 (7)

Teise poolaasta 33. nädal jääb kevadsemestri lõpu ja järgmise õppeaasta sügissemestri

tavapärase alguse vahele. Selleks ajaks on kevadsemester üldjuhul lõppenud ja peamised

kõrgkooli sisseastumisega seotud toimingud tehtud. Võrreldes 2027. aasta 34. nädalaga algab

teenistus ühe nädala võrra varem ja 12-kuulise teenistuse järel tekib enne järgmise õppeaasta

algust mõnevõrra suurem üleminekuaeg. See loob paremad eeldused õpingute jätkamiseks ning

samas jätab võrreldes augusti esimese nädalaga rohkem aega suviste õpingute, praktika,

töötamise ning hooajatööde lõpetamiseks.

Ühiskondlikult tähendab kavandatav muudatus seda, et noored liiguvad ajateenistusse ning

naasevad aasta hiljem väljaõpetatud reservis olevate isikutena õppe- ja tööellu senisest

mõnevõrra erineva ajastusega. Seetõttu ei piirdu määruse mõju üksnes Kaitseväe sisemise

väljaõppekorraldusega, vaid puudutab ka haridusasutuste õppekorraldust, tööandjate

personaliplaneerimist ning noorte ja nende lähedaste võimalust teenistust kavandada.

Haridusasutustele tähendab see vajadust toetada ajateenistusse asujate ja teenistusest naasvate

õppurite võimalikult sujuvat haridustee jätkamist ning arvestada õppekorralduses põhjendatud

juhtudel teenistusse asumise ja naasmise ajastust. Õppeasutustelt oodatakse võimaluse piires

paindlikkust, sealhulgas lahendusi, mis võimaldavad ajateenistusse mineval õppuril teha

vajalikud õppekorraldusvalikud piisavalt vara, võimaluse korral eelvalida teenistusest

naasmisele järgneva õppeperioodi aineid või kursusi ning pärast teenistust jätkata õpinguid

põhjendamatu viivituseta. Tööandjate jaoks suurendab muudatus vajadust saada töötaja

teenistusse asumise ajast varakult teada, et kavandada tööülesannete üleandmist, asendamist

ning teenistuse järel tööle naasmist. Teenistuse toomine võrreldes 2027. aastaga ühe nädala

võrra varasemaks aitab vähendada vastuolu kaitseväekohustuse, haridustee ja tööelu vahel ning

toetab arusaama ajateenistusest kui eluetapist, mida on võimalik ühitada haridustee jätkamise

ja karjääri alustamisega.

Määruse rakendamisel ei ole ette näha olulist mõju regionaalarengule, elu- ja

looduskeskkonnale ega kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Määruse rakendamine ei muuda Kaitseressursside Ameti ega Kaitseväe põhifunktsioone. Kuna

ajateenistusse asumise ajad määratakse määruses nädala täpsusega, saab Kaitseressursside

Amet lähtuda kutsealuste ajateenistusse kutsumise otsuste tegemisel vahetult määruses

sätestatud 7. ja 33. nädalast ning seaduses ette nähtud etteteatamistähtaegadest. Korraldus

eeldab Kaitseväe väljaõppevajaduste ja teenistustsükli piisavalt varajast kavandamist ning

Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti koordineeritud tegevust. 2028. aasta talvekutse toomine

7. nädalale võib üleminekuperioodil mõjutada 2027. aasta talvekutse teenistuse lõpetamise

korraldust, kuna varasema mudeli järgi alanud teenistustsükkel võib uue kutse algusega ajaliselt

kattuda. Kaitseväel tuleb seetõttu kavandada lahendus, mis tagab uuele teenistustsüklile

ülemineku sujuvuse, sealhulgas hinnata vajadust kohandada 2027. aasta talvekutse teenistuse

lõpu korraldust ja vajaduse korral muid valmisolekut tagavaid tegevusi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega kaasnevad kulud on kavandatud Kaitseministeeriumi valitsemisala

eelarvesse. Määruse rakendamisega seotud kulude kogumaht on ligikaudu 43,7 miljonit eurot.

Peamised ajateenijate arvust otseselt sõltuvad kulud on ajateenijatele makstav toetus ligikaudu

28 miljonit eurot ja toitlustuskulud ligikaudu 13 miljonit eurot. Muud ajateenistuse

korraldamisega seotud hüvitised ja kulud moodustavad ligikaudu 2,7 miljonit eurot ning

hõlmavad muu hulgas B-kategooria juhtimisõiguse teenistuseelse omandamise, eluasemelaenu

intresside ja sõidukulude hüvitamist.

7 (7)

Määruse rakendamisega ei kaasne eeldatavaid tulusid riigieelarvele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseressursside Ametile ja

Kaitseväele.

Arvestades ajateenistusse asumise korralduse mõju noorte õppe- ja tööelule ning tööandjate

personaliplaneerimisele, kaasatakse eelnõu menetlusse kõrg- ja kutsehariduse, õppurite, noorte,

tööandjate ning põllumajandussektori esindajad.

Kõrghariduse vaate esindamiseks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Rektorite

Nõukogule ja Eesti Üliõpilaskondade Liidule. Kutsehariduse mõju hindamiseks esitatakse

eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule ning Eesti

Õpilasesinduste Liidule, paludes neil koondada vastavalt kutseõppeasutuste ja kutseõppes

õppivate õpilaste seisukohad. Sisendit palutakse muu hulgas selle kohta, kuidas mõjutab 7. ja

33. nädala ajastus õppeperioode, praktikat, kutseeksameid, õpingute lõpetamist ning

teenistusest õppetööle naasmist. Noorte laiema vaate esindamiseks esitatakse eelnõu arvamuse

avaldamiseks Eesti Noorteühenduste Liidule.

Tööturu ja tööandjate vaate esindamiseks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Ametiühingute Keskliidule.

Arvestades eelkõige suvekutse võimalikku mõju hooajatööle, küsitakse arvamust ka

põllumajandussektori esindajatelt, et hinnata 33. nädalal ajateenistusse asumise mõju

põllutööde ajastusele ja põllumajandusettevõtete tööjõu planeerimisele ning võimalusi

vähendada teenistusse kutsumisest tulenevaid häireid.

Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise käigus soovitakse lisaks hinnata võimalusi, kuidas

haridusasutused saaksid ajateenistusse minevate ja sealt naasvate noorte õpingute jätkamist

paremini toetada. Haridusasutustelt ja õppurite esindajatelt palutakse ettepanekuid

õppekorralduslahenduste kohta, mis võimaldaksid õppuritel võimaluse korral juba enne

ajateenistusse asumist kavandada või eelvalida teenistusest naasmisele järgneva õppeperioodi

aineid, kursusi, mooduleid ja praktikat ning vähendaksid riski, et ajateenistuse läbimine toob

kaasa põhjendamatu viivituse õpingute jätkamisel või lõpetamisel.

Huvirühmade tagasiside puhul palutakse lähtuda eelkõige 19–22-aastaste noorte tegelikust

olukorrast, kuna ligikaudu 90 protsenti ajateenistusse asuvatest isikutest kuulub sellesse

vanuserühma, kuigi kutsealuste vanusevahemik on 18–27 aastat. Samuti palutakse võimaluse

korral eristada ajateenistusse asumise mõju reservteenistuse mõjust. Eesmärk on saada

võimalikult täpne sisuline ülevaade 7. ja 33. nädala mõjust tegelikult ajateenistusse asuvale

sihtrühmale ning saavutada eri osaliste koostöös võimalikult püsiv ja planeeritav teenistusse

asumise korraldus.

Eelnõu kohta esitatud märkused ja ettepanekud ning nende arvestamine kajastatakse

seletuskirjale lisatavas kooskõlastustabelis.

EELNÕU

29.09.2026

MÄÄRUS

Ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistusse

võetavate isikute arvuline jagunemine ajateenijate

väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel

ning ajateenistuse kestus 2028. aastal

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 37 lõike 3 ja § 82 lõike 4 alusel.

§ 1. Ajateenistusse asumise tähtajad

Ajateenistusse asumise tähtajad 2028. aastal on 7. ja 33. nädal.

§ 2. Ajateenistusse võtmine ja ajateenistusse võetavate isikute arvuline jagunemine

(1) 2028. aastal võetakse ajateenistusse kuni 4100 isikut.

(2) 2028. aastal ajateenistusse võetavate isikute jaotus Kaitseväe struktuuriüksuste vahel on

esitatud käesoleva määruse lisas „Ajateenistusse võetavate isikute arvuline jagunemine

Kaitseväe struktuuriüksuste vahel 2028. aastal“.

§ 3. Ajateenistuse kestus

2028. aastal ajateenistusse võetavate isikute ajateenistus kestab 12 kuud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Herem

Kaitseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Gross

Õiguse ja halduse asekantsler kantsleri ülesannetes

Lisa. Ajateenistusse võetavate isikute arvuline jagunemine Kaitseväe struktuuriüksuste vahel

2028. aastal

Kaitseministri ……... 2026. a määruse nr …. „Ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistusse

võetavate isikute arvuline jagunemine ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ning

ajateenistuse kestus 2028. aastal.” Lisa

Ajateenistusse võetavate isikute arvuline jagunemine Kaitseväe struktuuriüksuste vahel 2028. aastal.

Struktuuriüksus Isikute jaotumine Kokku

7. nädal 33. nädal

Diviis 1286 1322 2608

Merevägi

166 156 322

Õhuvägi 220 220 440

Erioperatsioonide väejuhatus

50 50 100

Küberväejuhatus

84 90 174

Sõjaväepolitsei

150 150 300

Toetuse väejuhatus 78 78 156

KOKKU 2034 2066 4100

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Haridus- ja Teadusministeerium 30.09.2026 nr 5-2/26/22

Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kaitseministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kaitseministri määruse „Ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistusse võetavate isikute arvuline jagunemine ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ning ajateenistuse kestus 2028. aastal“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust ja arvamust hiljemalt 05.10.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: Lisa 1. Eelnõu.

Lisa 2. Seletuskiri. Lisa 3. Ajateenistusse võetavate isikute arvuline jagunemine Kaitseväe struktuuriüksuste vahel 2028. aastal.

Arvamuse avaldamiseks: Kaitseressursside Amet Kaitsevägi Rektorite Nõukogu Eesti Üliõpilaskondade Liit Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Eesti Õpilasesinduste Liit Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Ametiühingute Keskliit