EKSL SEisukoht Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsuse suhtes
1. October 2026

Küsimus
Vastus, seisukoht
1) Millist varianti väljapakutud kolmest variandist võiks eelistada, miks?
Variant 1. Kõige lihtsamini teostatav, piisavalt läbipaistev ning kulutõus lahendus.
2) Kas lisaks väljatoodud kolmele variandile võiks kaaluda ka mingit muud varianti, millist?
Ei.
3) Kas Tagatisfondi ülesannete üle andmisel Finantsinspektsioonile tuleks anda Finantsinspektsioonile Kas Tagatisfondi ülesannete üle andmisel Finantsinspektsioonile tuleks anda Finantsinspektsioonile avalikavalik--õigusliku juriidilise isiku staatus? õigusliku juriidilise isiku staatus?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1. Pooldame variant 1.
4) Kas Finantsinspektsioonile saab seadusega panna kohustust vastutada hoiuste jm hüvitamise eest? Kas Finantsinspektsioonile saab seadusega panna kohustust vastutada hoiuste jm hüvitamise eest?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
5) Kas/millistel asjaoludel võib tagatisskeem (olenema juriidilisest vormist) muutuda nö maksejõuetuks ja kuidas riik võtaks need kohustused üle?

Võib. Suurima mõjuga riskistsenaarium tingiks ilmselt laenu vajaduse.
6) K uidas suhestuks EL määruse nr 806/2014 artiklis 42 (EL keskse kriisilahendusasutuse SRB õiguslik staatus) sätestatu sellega kui tagatisskeemil puuduks iseseisev õigus ja teovõime?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
7) Eeltoodust nähtub, et tagatisskeemil on kehtiva Euroopa õiguse kohaselt oma ülesannete täitmiseks pigem vajalik omada iseseisvat tsiviilprotsessi õigusvõimet. Kuidas tagada tagatisskeemile vajalik omada iseseisvat tsiviilprotsessi õigusvõimet. Kuidas tagada tagatisskeemile iseseisev tsiviilprotsessi õigusvõime?
Iseseisva asutusena nagu täna.
8) Kuidas tagada huvide konfliktide vältimise ja nn moraalse vastutamatuse teema lahendamine erinevate meetmetega (sh arvestades ka rahvusvahelist praktikat)?
Tagatisfond iseseisva asutusena (Variant 1) võiks selle riski suhtelisel tasemel ära hoida.
9) Juhul kui Tagatisfond säilib eraldiseisva avalik õigusliku juriidilise isikuna, siis kas Tagatisfondi nõukogu pädevust ja ülesandeid peaks muutma, mismoodi täpsemalt (näiteks vähendada nõukogu koosseisu)?
Ei poolda muudatusi nõukogu koosseisus seni kui ei ole muudetud Tagatisfondi vastusala.
Kui aga näiteks otsustatakse, et mõni osafond likvideeritakse täielikult (n. pensionide osafond), siis võib kõne alla tulla konkreetse valdkonna erialaliidu esindaja (n. pensionifondide, kindlustuse vmt) välja arvamist nõukogu koosseisust.
10) Kas Tagatisfondi nõukogu otsustusmehhanism vajaks täpsustamist Ja kui, siis mida oleks vaja seadusega täpsemalt reguleer ida ning mida oleks võimalik nt Tagatisfondi põhikirjaga (VV määrus) sätestada.
Ei pea vajalikuks muudatusi.
11) Kui Tagatisfondi ülesanded anda täielikult Finantsinspektsioonile, siis:Kui Tagatisfondi ülesanded anda täielikult Finantsinspektsioonile, siis:
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
11.1) Kellele omistada senised nõukogu ülesanded? Kas neid võiks hakata täitma Finantsinspektsiooni nõukogu?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
11.2) Kas Tagatisfondi nõukogu võiks ümber kujundada nõuandvaks organiks, kuhu kuuluksid erasektori esindajad (erialaliitude esindajad) ning mis annaks nõu eelkõige Tagatisfondi rahastamist puudutavates küsimustes?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
11.3) Kas Tagatisfondi juhataja roll tuleks säilitada eraldiseisvalt Finantsinspektsiooni juhtkonnast? Või Kas Tagatisfondi juhataja ülesanded tuleks anda Finantsinspektsiooni juhatusele või nõukogule arvestades funktsioonide lahususe printsiibi täitmise vajadust?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
11.4) Kas tuleks Finantsinspektsioonis moodustada eraldi üksus või viia Tagatisfondi funktsioon Finantsinspektsiooni kriisilahendamise üksuse alla eeldusel, et sisemiselt suudetakse tagada huvide konflikti vältimine?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
12) Mismoodi tuleks muuta hüvitiste väljamaksmise protseduuri? Kas see peaks toimuma otse läbi krediidiasutuste, kes on seotud konkreetse nn kahjujuhtumiga?
Seisukoht puudub.
13) Kas on läbipaistvuse suurendamiseks ja infovahetuse paremaks tagamiseks (eelkõige kahjujuhtumiga seotud hoiustajatega suhtlemiseks) tuleks luua eraldi vastav mugav ja lihtne elektrooniline keskkond Tagatisfondi poolt?
Seisukoht puudub.
14) Kas likvideerijate, pankrotihaldurite, morato oriumihaldurite rolli tuleks muuta (mh arvestades et andmeesituse võimekust nõutakse jooksvalt krediidiasutustes
Seisukoht puudub.
15) Kas hoiuste tagamise osafondi tuleks koguda rohkem vahendeid kui on ette nähtud minimaalne piirmäär EL õiguses ( mis on 0,8% tagatud hoiustest Mis võiks olla mõistlik/vajalik sihttase (arvestades mh ka krediidiasutuste tagatud/hüvitavate hoiuste jääki)?
Osafondide rahastamise maht peaks selguma riski hindamise tulemusena koostöös vastava valdkonna turuosalistega.
16) Kas ka teiste Kas ka teiste osafondide (investorikaitse osafond jt) sihttasemeid tuleks üle vaadata ja muuta?
Vt. vastus küsimisele 15.
17) Kas ja millised tingimused/piirangud (safe guard s) peaksid olema, et osamaksete kogumine turuosalistelt ei oleks liiga koormav?
Tuleks lähtuda põhimõttest, et heal ajal kogutakse rohkem ja kehval vähem. See tagab sektori jätkusuutlikkuse.
18) Kas on vajadus täpsemalt reguleerida vara paigutamise tingimused ja nõuded?
Ei näe vajadust muudatuseks.
19) Kui Tagatisfondi funktsioonid antakse täielikult üle Finantsinspektsiooni le , kas sel juhul tuleks vara paigutamise nõuded sätestada jätkuvalt seaduse tasandil või muus vormis rahandusministri määrus, FI otsus või muul kujul) kujul)?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
20) Kui Tagatisfond eraldiseisva isikuna likvideeritakse ja Finantsinspektsioonile antakse täielikult üle tagatisskeemi funktsioon, siis mida see tähendaks ESA2010 metoodika klassifitseerimise mõttes kas see omab mõju ka riigieelarve positsiooni mõttes? Kas sel juhul võiksid Tagatisfondi varad olla Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna hallata?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
21) Kas stressitestide tegemise juhised ja läbiviimine vajaks täpsemat regulatsiooni?
Kui praktikas ei ole probleemi tekkinud, siis ei näe vajadust.
22) Kas tagatisskeemi võimekus sõlmida teiste riikide tagatisskeemidega koostöökokkuleppeid suureneb või olemasolevate rakendamine muutub efektiivsemaks, kui Tagatisfondi funktsioonid viiakse täielikult Finantsinspektsiooni alla? Kas tuleks seadusega täpsemalt reguleerida tagatisskeemide vahel sõlmitavate koostöölepete sisu ja vorm?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
23) Kas oleks vaja seadusandlikult täpsemalt ja ulatuslikumalt reguleerida avalikkuse teadlikkuse
tõstmine tagatisskeemidest ning sellega kaasnevast kaitsest ja hüvest?
Ei. See suurendab moraaliriski.
24) Kas tuleks hoiuste tagamise osafondi kogutud vahendite kasutamise ulatust Eestis laiendada ning kasutada EL hoiuste tagamise direktiivi artiklis ettenähtud 11 võimalusi st lubada vahendite kasutamist muudel eesmärkidel kui hoiuste hüvitamine)
Seisukoht puudub.
25) Kas Tagatisfondile tuleks anda hoopis suuremad volitused kriisilahenduses?
Ei. Kriisilahendus võiks jääda Finantsinspektsiooni vastutusalasse.
26) Kas Tagatisfondi reformimise raames tuleks konsolideerida pensionikaitse osafond ja pensionilepingute osafond? Või kas eraldi pensionikaitse ja pensionilepingute osafondidest võiks üldse loobuda, nö liites näiteks pensionikaitse osafondi ja investorkaitse osafondi ning viies pensionilepingute osafondi uude loodavasse kindlustusandjate kriisilahenduse osafondi ?
Pooldame seisukohta, et pensionilepingute osafondi võiks viia kindlustusandjate kriisilahenduse osafondi koosseisu. Pensionilepingute näol on tegemist kindlustusega, mis oma olemuselt ning sisult sobib paremini kindlustustegevusega kaasnevate riskide katteks mõeldud osafondi riskiprofiiliga.
Riskiprofiili mõttes on pensionilepingute ja pensionikaitse osafondi riskiprofiilid märksa erinevamad.
Pensionikaitse ja investorikaitse osafondide riskiprofiilid on omavahel sarnasemad aga nende liitmise osas meil seisukoht puudub.


Jürgen Ligi
Rahandusminiteerium
30.09.2026 nr 1320

TAGATISFONDI INSTITUTSIONAALSE JA JUHTIMISE KORRALDUSE MUUTMISE VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUS
Lugupeetud Jürgen Ligi,

Lisan Eesti Kindlustusseltside Liidu seisukoha Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsus .

Lugupidamisega,

Andres Piirsalu
Juhatuse liige

EKSL SEisukoht Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsuse suhtes
1. October 2026

Küsimus
Vastus, seisukoht
1) Millist varianti väljapakutud kolmest variandist võiks eelistada, miks?
Variant 1. Kõige lihtsamini teostatav, piisavalt läbipaistev ning kulutõus lahendus.
2) Kas lisaks väljatoodud kolmele variandile võiks kaaluda ka mingit muud varianti, millist?
Ei.
3) Kas Tagatisfondi ülesannete üle andmisel Finantsinspektsioonile tuleks anda Finantsinspektsioonile Kas Tagatisfondi ülesannete üle andmisel Finantsinspektsioonile tuleks anda Finantsinspektsioonile avalikavalik--õigusliku juriidilise isiku staatus? õigusliku juriidilise isiku staatus?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1. Pooldame variant 1.
4) Kas Finantsinspektsioonile saab seadusega panna kohustust vastutada hoiuste jm hüvitamise eest? Kas Finantsinspektsioonile saab seadusega panna kohustust vastutada hoiuste jm hüvitamise eest?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
5) Kas/millistel asjaoludel võib tagatisskeem (olenema juriidilisest vormist) muutuda nö maksejõuetuks ja kuidas riik võtaks need kohustused üle?

Võib. Suurima mõjuga riskistsenaarium tingiks ilmselt laenu vajaduse.
6) K uidas suhestuks EL määruse nr 806/2014 artiklis 42 (EL keskse kriisilahendusasutuse SRB õiguslik staatus) sätestatu sellega kui tagatisskeemil puuduks iseseisev õigus ja teovõime?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
7) Eeltoodust nähtub, et tagatisskeemil on kehtiva Euroopa õiguse kohaselt oma ülesannete täitmiseks pigem vajalik omada iseseisvat tsiviilprotsessi õigusvõimet. Kuidas tagada tagatisskeemile vajalik omada iseseisvat tsiviilprotsessi õigusvõimet. Kuidas tagada tagatisskeemile iseseisev tsiviilprotsessi õigusvõime?
Iseseisva asutusena nagu täna.
8) Kuidas tagada huvide konfliktide vältimise ja nn moraalse vastutamatuse teema lahendamine erinevate meetmetega (sh arvestades ka rahvusvahelist praktikat)?
Tagatisfond iseseisva asutusena (Variant 1) võiks selle riski suhtelisel tasemel ära hoida.
9) Juhul kui Tagatisfond säilib eraldiseisva avalik õigusliku juriidilise isikuna, siis kas Tagatisfondi nõukogu pädevust ja ülesandeid peaks muutma, mismoodi täpsemalt (näiteks vähendada nõukogu koosseisu)?
Ei poolda muudatusi nõukogu koosseisus seni kui ei ole muudetud Tagatisfondi vastusala.
Kui aga näiteks otsustatakse, et mõni osafond likvideeritakse täielikult (n. pensionide osafond), siis võib kõne alla tulla konkreetse valdkonna erialaliidu esindaja (n. pensionifondide, kindlustuse vmt) välja arvamist nõukogu koosseisust.
10) Kas Tagatisfondi nõukogu otsustusmehhanism vajaks täpsustamist Ja kui, siis mida oleks vaja seadusega täpsemalt reguleer ida ning mida oleks võimalik nt Tagatisfondi põhikirjaga (VV määrus) sätestada.
Ei pea vajalikuks muudatusi.
11) Kui Tagatisfondi ülesanded anda täielikult Finantsinspektsioonile, siis:Kui Tagatisfondi ülesanded anda täielikult Finantsinspektsioonile, siis:
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
11.1) Kellele omistada senised nõukogu ülesanded? Kas neid võiks hakata täitma Finantsinspektsiooni nõukogu?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
11.2) Kas Tagatisfondi nõukogu võiks ümber kujundada nõuandvaks organiks, kuhu kuuluksid erasektori esindajad (erialaliitude esindajad) ning mis annaks nõu eelkõige Tagatisfondi rahastamist puudutavates küsimustes?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
11.3) Kas Tagatisfondi juhataja roll tuleks säilitada eraldiseisvalt Finantsinspektsiooni juhtkonnast? Või Kas Tagatisfondi juhataja ülesanded tuleks anda Finantsinspektsiooni juhatusele või nõukogule arvestades funktsioonide lahususe printsiibi täitmise vajadust?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
11.4) Kas tuleks Finantsinspektsioonis moodustada eraldi üksus või viia Tagatisfondi funktsioon Finantsinspektsiooni kriisilahendamise üksuse alla eeldusel, et sisemiselt suudetakse tagada huvide konflikti vältimine?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
12) Mismoodi tuleks muuta hüvitiste väljamaksmise protseduuri? Kas see peaks toimuma otse läbi krediidiasutuste, kes on seotud konkreetse nn kahjujuhtumiga?
Seisukoht puudub.
13) Kas on läbipaistvuse suurendamiseks ja infovahetuse paremaks tagamiseks (eelkõige kahjujuhtumiga seotud hoiustajatega suhtlemiseks) tuleks luua eraldi vastav mugav ja lihtne elektrooniline keskkond Tagatisfondi poolt?
Seisukoht puudub.
14) Kas likvideerijate, pankrotihaldurite, morato oriumihaldurite rolli tuleks muuta (mh arvestades et andmeesituse võimekust nõutakse jooksvalt krediidiasutustes
Seisukoht puudub.
15) Kas hoiuste tagamise osafondi tuleks koguda rohkem vahendeid kui on ette nähtud minimaalne piirmäär EL õiguses ( mis on 0,8% tagatud hoiustest Mis võiks olla mõistlik/vajalik sihttase (arvestades mh ka krediidiasutuste tagatud/hüvitavate hoiuste jääki)?
Osafondide rahastamise maht peaks selguma riski hindamise tulemusena koostöös vastava valdkonna turuosalistega.
16) Kas ka teiste Kas ka teiste osafondide (investorikaitse osafond jt) sihttasemeid tuleks üle vaadata ja muuta?
Vt. vastus küsimisele 15.
17) Kas ja millised tingimused/piirangud (safe guard s) peaksid olema, et osamaksete kogumine turuosalistelt ei oleks liiga koormav?
Tuleks lähtuda põhimõttest, et heal ajal kogutakse rohkem ja kehval vähem. See tagab sektori jätkusuutlikkuse.
18) Kas on vajadus täpsemalt reguleerida vara paigutamise tingimused ja nõuded?
Ei näe vajadust muudatuseks.
19) Kui Tagatisfondi funktsioonid antakse täielikult üle Finantsinspektsiooni le , kas sel juhul tuleks vara paigutamise nõuded sätestada jätkuvalt seaduse tasandil või muus vormis rahandusministri määrus, FI otsus või muul kujul) kujul)?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
20) Kui Tagatisfond eraldiseisva isikuna likvideeritakse ja Finantsinspektsioonile antakse täielikult üle tagatisskeemi funktsioon, siis mida see tähendaks ESA2010 metoodika klassifitseerimise mõttes kas see omab mõju ka riigieelarve positsiooni mõttes? Kas sel juhul võiksid Tagatisfondi varad olla Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna hallata?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
21) Kas stressitestide tegemise juhised ja läbiviimine vajaks täpsemat regulatsiooni?
Kui praktikas ei ole probleemi tekkinud, siis ei näe vajadust.
22) Kas tagatisskeemi võimekus sõlmida teiste riikide tagatisskeemidega koostöökokkuleppeid suureneb või olemasolevate rakendamine muutub efektiivsemaks, kui Tagatisfondi funktsioonid viiakse täielikult Finantsinspektsiooni alla? Kas tuleks seadusega täpsemalt reguleerida tagatisskeemide vahel sõlmitavate koostöölepete sisu ja vorm?
Me ei toeta seda varianti. Pooldame variant 1.
23) Kas oleks vaja seadusandlikult täpsemalt ja ulatuslikumalt reguleerida avalikkuse teadlikkuse
tõstmine tagatisskeemidest ning sellega kaasnevast kaitsest ja hüvest?
Ei. See suurendab moraaliriski.
24) Kas tuleks hoiuste tagamise osafondi kogutud vahendite kasutamise ulatust Eestis laiendada ning kasutada EL hoiuste tagamise direktiivi artiklis ettenähtud 11 võimalusi st lubada vahendite kasutamist muudel eesmärkidel kui hoiuste hüvitamine)
Seisukoht puudub.
25) Kas Tagatisfondile tuleks anda hoopis suuremad volitused kriisilahenduses?
Ei. Kriisilahendus võiks jääda Finantsinspektsiooni vastutusalasse.
26) Kas Tagatisfondi reformimise raames tuleks konsolideerida pensionikaitse osafond ja pensionilepingute osafond? Või kas eraldi pensionikaitse ja pensionilepingute osafondidest võiks üldse loobuda, nö liites näiteks pensionikaitse osafondi ja investorkaitse osafondi ning viies pensionilepingute osafondi uude loodavasse kindlustusandjate kriisilahenduse osafondi ?
Pooldame seisukohta, et pensionilepingute osafondi võiks viia kindlustusandjate kriisilahenduse osafondi koosseisu. Pensionilepingute näol on tegemist kindlustusega, mis oma olemuselt ning sisult sobib paremini kindlustustegevusega kaasnevate riskide katteks mõeldud osafondi riskiprofiiliga.
Riskiprofiili mõttes on pensionilepingute ja pensionikaitse osafondi riskiprofiilid märksa erinevamad.
Pensionikaitse ja investorikaitse osafondide riskiprofiilid on omavahel sarnasemad aga nende liitmise osas meil seisukoht puudub.


Jürgen Ligi
Rahandusminiteerium
30.09.2026 nr 1320

TAGATISFONDI INSTITUTSIONAALSE JA JUHTIMISE KORRALDUSE MUUTMISE VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUS
Lugupeetud Jürgen Ligi,

Lisan Eesti Kindlustusseltside Liidu seisukoha Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsus .

Lugupidamisega,

Andres Piirsalu
Juhatuse liige