P A G E 2

Lisa KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ elluviimiseks“

„IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused

Käskkiri (edaspidi ka TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse meetmete nimekirja meetme number 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses - Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“ rakendamiseks „IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld-ja huvihariduses“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2. Käesoleva käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punkt 8 tähenduses. 1.3. Meetme rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi „(e) - muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele. 1.4. Tegevustega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74 aastaste osakaal (%)“. 1.5. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega „Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal“, „Tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. Toetatavates tegevustes järgitakse Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud tegevuste läbivaid valikukriteeriume ja –metoodikat. 1.6. Mõisted

P A G E 2

IT akadeemia1 on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) ettevõtete koostööprogramm IKT-ga seotud hariduse kvaliteedi tõstmiseks, valdkonna teaduse arendamiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. IT Akadeemia toel edendatakse IKT teadust, IKT kõrg- ja kutsehariduse tasemeõpet ning täiendusõpet. Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus inseneeria valdkonnaga seotud hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna populaarsuse suurendamiseks. Õpisündmus on koondnimetus täiendusõppe raames läbiviidavatele erinevatele õpivormidele (seminar, koolitus, töötuba, konverents, arenguprogramm, õppevisiit, õppereis jne), sh veebi vahendusel toimuvad digiõppe õpisündmused, samuti rahvusvahelised ja/või välisriikides toimuvad õpisündmused. Õppur on antud toetuse andmise tingimuste kontekstis kutseõppe 4. või 5. tasemeõppe õppekaval õppiv õpilane. Praktik on ettevõtte või asutuse töötaja, kes õpetab kutsekoolis lühiajaliselt ja kellel reeglina puudub (kutse)õpetaja kutsetunnistus. 1.7. Toetuse andmise eesmärk

1.7.1.Toetuse andmise eesmärk on, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia2 ja inseneeria valdkonna3 kutseharidustaseme õpe vastaks tööturu vajadustele ning kasvatada inseneeria valdkonna populaarsust.

1.7.2.Toetuse andmise tulemusena kasvab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning inseneeria valdkondades kutseõppe tasemeõppes õppijate arv, väheneb väljalangevus ning lõpetajate teadmised ja oskused on kooskõlas tööandjate ootustega ning üldhariduskoolide õppijad on teadlikumad oma õpivalikute tegemisel.

2. Toetatavad tegevused Punktis 1.7. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1. IKT valdkonna arendustegevused kutsehariduses Tegevused toetavad järgmiste alameesmärkide täitmist:

a) kutsehariduse IKT erialade tasemeõppe õppekavad on kaasaegsed, lõpetajate oskused ja teadmised vastavad tööandjate ootustele;

b) kutsehariduse IKT erialadel on tõusnud õppe kvaliteet ja sellest tulenevalt on tasemeõppest väljalangemine langustrendis;

c) kutsekeskhariduses IKT erialadel lõpetajatele on loodud tingimused õpingute jätkamiseks

1 Lisainfo IT akadeemia programm, https://harno.ee/it-akadeemia-programm

2 Informatsiooni ja kommunikatsiooni (IKT) valdkond on antud toetuse andmise tingimuste kontekstis kutseõppe tasemel piiritletud järgmiste prioriteetsete õppekavarühmadega: andmebaaside ja võrgu haldus ning tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs.

3 Inseneeria valdkond on antud toetuse andmise tingimuste kontekstis piiritletud kutseõppes järgmiste prioriteetsete õppekavarühmadega: elektroonika ja automaatika, ehitus ja tsiviilrajatised, elektrienergia ja energeetika, mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika õppekavad Väikelaevade ehitustehnoloogia, Mehitamata sõidukite tehnoloogia, materjalide töötlemine (klaas, paber, plast, puit) õppekava Puittoodete tehnoloogia (masintöötlemise suund). Lisaks arvestatakse inseneeria valdkonna hulka ka loodavad rohemajanduse ja keskkonna- tehno-loogiaga seotud õppekavad.

P A G E 2

kõrghariduse tasemel. Rahastatakse partnerite ja elluviija tegevusi eesmärkide täitmiseks tegevuskavade alusel. Tegevuskava hõlmab tegevusi, mis on seotud tasemeõppe kaasajastamise, (kutse)õpetajate toetamise, õppurite väljalangevuse vähendamise ja tulevaste õpilaskandidaatide arvu suurendamisega. Tasemeõppe kaasajastamiseks töötatakse välja ja uuendatakse IKT valdkonna tasemeõppe 4. ja 5. taseme õppekavad. Tellitakse või koostatakse õppekava arendamise ja rakendamisega seotud analüüse ja uuringuid. Õppe tulemuslikkuse tõstmiseks luuakse uut ja kaasajastatakse olemasolevat digiõppevara, kaardistatakse ja kaasajastatakse õppekorraldusvorme, töötatakse välja 4-aastastele IKT valdkonna õppekavadele erialased vastuvõtu põhimõtted, vastuvõttu toetavad (digi)lahendused, osaletakse rahvusvahelistel kutsevõistlustel jne. Arendustegevuste tulemusi tutvustatakse ja tehakse tasuta kättesaadavaks kõigile kutseõppeasutustele. Tasemeõppe pakkumise kaasajastamiseks ajakohastavad partnerid oma õppekeskkondi sh võetakse kasutusele erinevad tehnoloogilised lahendused, keskkonnad, kaasajastatakse õppeklasse ja laboreid ning hangitakse õppeks vajalike litsentse ja tarkvara. Õppijate saamiseks IKT valdkonna kutseõppe tasemeõppesse korraldatakse turundustegevusi ja tehakse koostööd üldhariduskoolidega. Turundustegevused on suunatud mh tüdrukute osakaalu suurendamiseks IKT õppes. Õpetamise võimekuse tagamiseks ja õpetajate toetamiseks arendatakse partnerite IKT valdkonna tasemeõppe õppekavadel õpetavate kutseõpetajate ja üldõpingute õpetajate erialaste, eriala didaktika, erialase õppemetoodika ja meeskonnatöö oskusi ja teadmisi. Selleks korraldatakse koolitusi ning seminare, võimaldatakse ligipääs arenduskeskkondadele ning professionaalsetele koolituskeskkondadele, õpetajatel on võimalus osaleda konverentsidel ning õppekäikudel ning neile võimaldatakse ettevõtetes stažeerimist. Õpetajatel võimaldatakse enesetäiendamisi nii Eestis kui välismaal. Luuakse või hangitakse õpetajatele juhendmaterjale IKT õppekavadel õpetamiseks. Koolitustele ja võrgustiku seminaridele kaasatakse teiste kutseõppeasutuste IKT erialade (kutse)õpetajaid. Alustavatele IKT eriala kutseõpetajatele pakutakse kohanemiseks ja õpetaja tööks vajalike oskuste arendamiseks mentorlust ja tugivõrgustikku. Partnerid kaasavad valdkonna ettevõtteid ja nende töötajaid õppetöö läbiviimisesse sh õpetamisesse, juhendamisesse, praktikakohtade pakkumisse, et tagada eesmärkide täitmiseks vajalik õpetamisvõimekus. Töötatakse välja ettevõtetes töötavate praktikute ja ülikoolide õppejõudude kaasamise põhimõtted. Õppetöö läbiviimisse kaasatakse täiendavat personali, et tagada eesmärkide täitmiseks vajalik õpetamisvõimekus. Selleks, et tagada praktikute poolt pakutava õppe kvaliteet, töötatakse välja täienduskoolitus(ed). Väljatöötatud koolitust pakutakse IKT valdkonna tasemeõppe õppekavadel õpetavatele praktikutele ning väljatöötatud koolitus tehakse kättesaadavaks kõigile kutsekoolidele. Katkestamise vähendamiseks töötatakse välja ja rakendatakse õppurite mentorluse (õpetaja- õppur) ja tuutorluse (õppur-õppur) põhimõtted. Õppurite motiveerimiseks ja toetamiseks korraldatakse IKT valdkonna tasemeõpet toetavaid õpilasüritusi. Õpilasüritused võivad olla nii kõiki kutsekoole kaasavad kui koolipõhised. Õppureid toetavate tegevuste väljatöötamisel ja pakkumisel arvestatakse IKT erialadel õppivate tüdrukute ja hariduslike erivajadustega (HEV) õppijate sihtrühmaga. Vajadusel on õpilasüritustesse kaasatud lisaks kutseõppeasutuste IKT erialade õpilastele ka üliõpilased ja üldhariduskoolide õpilased ning teised õppurid. Töötatakse välja õpiteed, et kutsekeskhariduse õppekavade lõpetajatel oleks võimalus sujuvaks õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel.

P A G E 2

Käesoleva käskkirja raames ei rahastata Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Õiglase Ülemineku fondi juhtkomisjoni poolt heakskiidetud õppekavade arendamist. 2.2. Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses Tegevused toetavad järgmiste alameesmärkide täitmist:

1) inseneeria valdkonna õppurite arv kutsehariduse tasemeõppes on kasvutrendis; 2) kutsehariduse inseneeria erialade tasemeõppe õppekavad on kaasaegsed, lõpetajate

oskused ja teadmised vastavad tööandjate ootustele; 3) kutsehariduse inseneeria erialadel on tõusnud õppe kvaliteet ja sellest tulenevalt on

tasemeõppest väljalangemine langustrendis; 4) kutsekeskharidusõppe lõpetajatele inseneeria valdkonna erialadel on loodud tingimused

õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel. Rahastatakse partnerite ja elluviija tegevusi alameesmärkide täitmiseks tegevuskavade alusel. Tegevuskava hõlmab tegevusi, mis on seotud tasemeõppe kaasajastamise, (kutse)õpetajate toetamise, õppurite väljalangevuse vähendamise ja tulevaste õpilaskandidaatide arvu suurendamisega. Tasemeõppe kaasajastamiseks uuendatakse või töötatakse välja inseneeria valdkonna 4. ja 5. taseme tasemeõppe (ühis)õppekavad ja/või (ühis)moodulid. Väljatöötatavad kutsekeskhariduse õppekavad on laiapõhjalised ja/või interdistsiplinaarsed. Õppekavaarenduse fookuses on tööstus 4.0 vajadused ning erinevate inseneeria valdkonna erialade ning toote- ja tööstusdisaini integreeritud õpe. Tellitakse või koostatakse õppekava arendamise ja rakendamisega seotud analüüse ja uuringuid. Õppe tulemuslikkuse tõstmiseks luuakse uut ja kaasajastatakse olemasolevat digiõppevara, mis tehakse kättesaadavaks kõigile kutseõppeasutustele. Tegevuse raames töötatakse välja ja rakendatakse uusi õppekorraldusvorme, kaasaegseid õpetamise metoodikaid ning osaletakse rahvusvahelistel kutsevõistlustel. Tegevuse raames ajakohastavad partnerid oma õppekeskkondi sh võetakse kasutusele erinevad tehnoloogilised lahendused, keskkonnad, kaasajastatakse õppeklasse ja laboreid ning hangitakse õppeks vajalike litsentse ja tarkvara. Õpetajaid koolitatakse kaasajastatud õppelaborite ja keskkondade kasutuselevõtuks. Õpetamise võimekuse tagamiseks kaardistatakse inseneeria valdkonna kutseõpetajate ja üldõpingute moodulite õpetajate pädevused ja oskused. Lähtuvalt kaardistusest pakutakse inseneeria valdkonna (kutse)õpetajatele erialaseid, eriala didaktika, erialase õppemetoodika ja meeskonnatöö oskuste arendamise koolitusi. Õpetajatel võimaldatakse enesetäiendamisi nii Eestis kui välismaal. Korraldatakse koolitusi ning seminare, võimaldatakse ligipääs arenduskeskkondadele ning professionaalsetele koolituskeskkondadele, õpetajatel on võimalus osaleda konverentsidel ning õppekäikudel ning võimaldatakse ettevõtetes stažeerimist. Luuakse või hangitakse juhendmaterjale inseneeria õppekavadel õpetamiseks. Koolitustele ja seminaridele kaasatakse teiste kutseõppeasutuste inseneeria valdkonna erialade (kutse)õpetajaid. Alustavatele inseneeria eriala kutseõpetajatele pakutakse kohanemiseks ja õpetaja tööks vajalike oskuste arendamiseks mentorlust ja koolitusi. Partnerid kaasavad valdkonna ettevõtteid ja nende töötajaid õppetöö läbiviimisesse, juhendamisesse, praktikakohtade pakkumisse jne. Õppetöö läbiviimisse kaasatakse täiendavat personali, et tagada eesmärkide täitmiseks vajalik õpetamisvõimekus. Selleks, et tagada praktikute poolt pakutava õppe kvaliteet pakutakse neile tegevuse 2.1 raames väljatöötatud täienduskoolitust.

P A G E 2

Katkestamise vähendamiseks töötatakse välja ja rakendatakse õppurite mentorluse (õpetaja- õppur) ja tuutorluse (õppur-õppur) põhimõtted. Õppurite motiveerimiseks ja toetamiseks korraldatakse inseneeria valdkonna tasemeõpet toetavaid õpilasüritusi. Õpilasüritused võivad olla nii kõiki kutsekoole kaasavaid kui koolipõhised. Õppureid toetavate tegevuste väljatöötamisel ja rakendamisel arvestatakse inseneeria erialadel õppivate tüdrukute ja HEV õppijate sihtrühmaga. Vajadusel on õpilasüritustesse kaasatud lisaks kutseõppeasutuste inseneeria erialade õpilastele ka üliõpilased ja üldhariduskoolide õpilased ning teised õppurid. Õppurite arvu kasvatamiseks inseneeria valdkonna kutseõppes korraldatakse turundustegevusi, korraldatakse õppimisvõimalusi ja valdkonda tutvustavaid teavituskampaaniaid ja tehakse koostööd piirkonna üldhariduskoolidega. Turundustegevused on suunatud mh tüdrukute osakaalu suurendamiseks inseneeria valdkonna tasemeõppes. Kutseõppeasutused töötavad koostöös üldhariduskoolidega sh välja valik- ja ettevalmistuskursuseid koos õppematerjalidega ning teevad muid tegevusi valdkonna tutvustamiseks ja noortes huvi äratamiseks. Koostöös üldhariduskoolide ja ülikoolidega töötatakse välja õpiteed, et kutsekeskhariduse õppijatel oleks võimalus sujuvaks õpingute jätkamiseks kõrghariduse tasemel. Käesoleva käskkirja raames ei rahastata Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Õiglase Ülemineku fondi juhtkomisjoni poolt heakskiidetud õppekavade arendamist. 2.3. IKT õppe arendamine üldhariduses Kutse- ja kõrghariduse IKT valdkonna õppekavade potentsiaalsete õppijate erialateadlikkuse tõstmiseks ja huvi äratamiseks on perioodi lõpuks:

• loodud kaasaegne õppesisu IKT õppeks üldhariduse kõigil astmetel,

• populariseeritud IKT õpet ja õppevõimalusi üldhariduskoolide õpilastele. IKT õppe tugevdamiseks üldhariduskoolides uuendatakse ja arendatakse üldhariduse informaatika ainekava. Tegevuste tulemusena valmivad informaatika valikkursuste ainekavad, juhendmaterjalid õpetajatele, soovitused jm õppetöö läbiviimist toetavad materjalid. Informaatika ainekava rakendamise toetamiseks luuakse ja kaasajastatakse digitaalseid õppematerjale. Ainekavade ja õppematerjalide koostamisse kaasatakse eksperte nii ülikoolidest kui üldhariduskoolidest. Loodud ainekavad ja õppematerjalid on tasuta kättesaadavad kõikidele üldhariduskoolidele. Valminud ainekavade rakendamise toetamiseks korraldatakse õpetajatele ja kooli juhtkondadele koolitusi, seminare ja infopäevi. Selleks, et informaatika aine jõuaks süsteemselt koolide tunniplaani pakutakse koolidele nõustamist või mentortuge. Tellitakse või koostatakse ainekava arendamise ja rakendamisega seotud analüüse ja uuringuid. Selleks, et IKT oskuste õpe oleks eluline ja seostatud teiste ainetega, kogutakse üldhariduskoolides kokku lõimitud õppe näited ja analüüsitakse neid. Analüüsi tulemusel luuakse juhendeid ja õppematerjale. Loodud materjale tutvustatakse õpetajatele ning pakutakse kasutuselevõtu toetamiseks koolitusi ja seminare. Hariduslike erivajadustega (HEV) õppijatele IKT oskuste õpetamiseks kaardistatakse parimad näited ja luuakse HEV õpilastele sobivaid IKT ainekava rakendamist toetavaid õppematerjale. Õpetajatele pakutakse koolitusi ja seminare HEV õppijatele IKT oskuste õpetamiseks. IKT õppe populariseerimiseks viiakse läbi erinevaid piirkondlikke ja üle-eestilisi infopäevi, õpilasüritusi ja -konkursse. Üritused on suunatud üldhariduse kooliastmete õpilastele. Selleks, et äratada või säilitada tüdrukutes huvi IKT valdkonna vastu, korraldatakse tüdrukute sihtrühmale suunatud üle-eestilisi või piirkondlikke tegevusi. 2.4. Inseneeria valdkonna arendustegevused üld- ja huvihariduses Kutse- ja kõrghariduse inseneeria valdkonna õppekavade potentsiaalsete õppijate erialateadlikkuse tõstmiseks ja huvi äratamiseks luuakse võimalused inseneeria õppeks

P A G E 2

üldhariduse 3. ja 4. kooliastmetes ning huvihariduses. Üld- ja huvihariduses on inseneeria õpe praktilise kallakuga ja tugineb viie valdkonna integreeritud tervikule - matemaatika, teadus, tehnoloogia, inseneeria ja kunst (edaspidi MATIK4). Partnerid töötavad üldhariduse 3. või 4. kooliastmes välja MATIK õppe mooduli(d) või MATIK õppe rakendusliku õppesuuna, digitaalse õppevara sellele rakendamise toetamiseks, piloteerivad loodud MATIK mooduleid ja õppevara ja viivad MATIK õpet läbi. Moodulite või õppesuuna väljatöötamisse ja pakkumisse kaasatakse kõrg- ja kutsekoole, üldhariduskoole, huvikoole, ettevõtteid ja valdkonna eksperte. Selleks, et MATIK õpet efektiivsemalt pakkuda, kaasajastatakse partnerite laboreid. Labori sisustamine hõlmab nii riistvara, litsentside kui seadmete ostmist. Partner, kellel puudub materiaal-tehniline õppekeskkond MATIK õppe läbiviimiseks, võib osa õppest viia läbi kõrg- või kutsekooli laboris või ettevõtetes, kus on vastavad seadmed ja lahendused olemas. Tasustatakse õpetajaid, kes piloteerivad MATIK mooduleid ja hiljem viivad läbi õpet üldhariduskoolides. Valminud ja piloteeritud MATIK mooduleid ja õppesuundi tutvustatakse teistele koolidele. Tegevuse raames korraldatakse moodulite ja õppesuundade väljatöötamise meeskondadele ja õpetajatele seminare ning koolitusi eesmärgiga tõhustada moodulite väljatöötamist ja MATIK õppe pakkumist. Analüüsitakse loodud MATIK õppe pakkumist üldhariduskoolides. Huvihariduses MATIK õppe toetamiseks töötatakse välja MATIK huvialade õppekava kontseptsioon ja raamõppekava, mis on aluseks MATIK huvialade õppekavade koostamisele. Tegevuse raames piloteeritakse loodud kontseptsiooni ja raamõppekava MATIK huvialade õppekavade väljatöötamisel ning samuti piloteeritakse väljatöötatud õppekavade rakendamist. Huvikoolidele ja teistele võimalikele MATIK huvialade õpet pakkuvate asutuste ja ettevõtete meeskondadele ja huvihariduse õpetajatele korraldatakse koolitusi loodud kontseptsiooni ja raamõppekava rakendamiseks. Selleks, et tagada MATIK huvialade õpetamisel õppe kvaliteet, kaardistatakse MATIK huvialade õpetajatele tööks vajalikud oskused ja teadmised ning sellele tuginedes koostatakse interaktiivne täienduskoolituskursus MATIK huvialade õpetajatele. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Tegevustes antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsustega abi. Sihtrühmadele suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.2 nõuetele5 ja tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes. Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse3

ja võrdse kohtlemise põhimõtteid4. Koolituste, seminaride jms õpiürituste läbiviimisel järgitakse ligipääsetavuse ja mitmekesisuse soovitusi5 ja arvestatakse keskkonnahoidlikke põhimõtteid6.

3. Tulemused 3.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena:

3.1.1.on üldhariduskoolides loodud võimalus IKT õppeks kõigis kooliastmetes;

4 MATIK õppe ingliskeelne akronüüm on STEAM, mis tuleneb sõnadest Science, Technology, Engineering, the Arts and Mathematics. 5 Web Content Accessibility Guidelines (WCAG) 2.2 https://www.w3.org/TR/WCAG22/ 6 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee)

P A G E 2

3.1.2.on üldhariduse 3. ja 4. kooliastmes ja huvihariduses on loodud võimalused MATIK õppeks;

3.1.3.kutsekoolide ja ülikoolide IKT ja inseneeria valdkondade õppekavadele asuvad õppima erialateadlikumad õppijad;

3.1.4.kasvab inseneeria valdkonnas kutsehariduse tasemeõppes õppivate õppurite arv; 3.1.5.kutsehariduse tasemel kasvab IKT ja inseneeria valdkonnas õppe lõpetamise efektiivsus

(lõpetajate osakaal vastuvõetutest); 3.1.6.kutseõppe IKT ja inseneeria valdkonna lõpetajate erialased teadmised ja oskused on

kooskõlas tööturu vajadustega. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatava(te) tulemus(t)e saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega:

P A G E 2

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase (2022)

Vahesihttase (2024)

Sihttase (2029) Selgitav teave

Meetmete nimekirja näitajad, millesse TAT panustab

Tulemusnäitaja Prioriteetsetes õppesuundades õppivate õppurite osakaal % kõigist õppuritest

22,5% (2020) Ei kohaldu 24% Eelmääratletud prioriteetsetes õppesuundades õppivate kutse- ja kõrghariduse õppurite osakaal kõigist kutse- ja kõrghariduse õppuritest (ISCED tasemed 3-7). Prioriteetsed õppesuunad näitaja tähenduses: 1) tehnikaalad; 2) tootmine ja töötlemine; 3) arhitektuur ja ehitus.

Andmete aluseks on EHIS.

Väljundnäitaja Toetatud prioriteetsete õppesuundade arv

0 2 3 Loetakse meetme raames toetatud õppesuundasid kutse- ja kõrghariduses (ISCED 2013 järgi tasemed 3-7)

Allikas projekti aruanne.

TAT spetsiifilised näitajad

P A G E 2

Näitaja nimetus ja

mõõtühik

Algtase (2022) Vahesihttase (2025)

Sihttase (2029) Selgitav teave

Kutsehariduse IKT õppevaldkonnas kutsekeskhariduse tasemel esimese aasta järel katkestajate osakaal

16,4% 16% 15% Loetakse kutsekeskhariduses IKT õppevaldkonnas kutsekeskhariduse õppekavadel õppivaid õppijaid ja katkestajaid.

Andmete aluseks on EHIS.

TAT spetsiifilised näitajad tegevusele 2.1 (IKT valdkonna arendustegevused kutsehariduses)

Tüdrukute osakaal kutsehariduse tasemeõppe IKT õppevaldkonna kutsekeskhariduse õppekavadel (protsent)

7,7% 9% 12% Loetakse kutsekeskhariduses IKT õppevaldkonnas kutsekeskhariduse õppekavadel õppima asunud tüdrukuid.

Andmete aluseks on EHIS

Kutsehariduse inseneeria valdkonnas õppetöö katkestajate osakaal õpingute esimesel aastal (protsent)

21% 20% 18% Loetakse kutsekeskhariduses inseneeria valdkonnas kutsekeskhariduse õppekavadel õppivaid õppijaid ja katkestajaid. Andmete aluseks on EHIS.

TAT spetsiifilised näitajad tegevusele 2.2 (Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses)

Kutsehariduse tasemel inseneeria valdkonnas väljatöötatud uute kutsekeskhariduse

0 2 6 Loetakse uusi inseneeria valdkonna õppekavarühmades loodud kutsekeskhariduse õppekavasid, mis on registreeritud EHISes.

P A G E 2

õppekavade arv. Allikas projekti aruanne.

TAT spetsiifilised näitajad tegevusele 2.3 (IKT õppe arendamine üldhariduses)

IKT valikkursusi õpetavate

üldhariduskoolide osakaal (protsent)

40% 50% 60% Loetakse IKT valikkursuseid kasutavaid koole.

Allikas projekti aruanne.

TAT spetsiifilised näitajad tegevusele 2.4 (Inseneeria valdkonna arendustegevused üld- ja huvihariduses)

Väljatöötatud ja piloteeritud MATIK moodulite arv üldhariduses

0 0 12 Loendatakse üldhariduse 4. ja 3. kooliastmel väljatöötatud ja piloteeritud MATIK õppe mooduleid kumulatiivselt.

Allikas projekti aruanne.

P A G E 2

4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1. Käskkirja alusel rahastatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Käskkirja alusel rahastatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid 5.1. Tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka elluviija). 5.2. Tegevuste partneriteks on:

TegevusPartner

2.1 2.2 2.4

Tartu Rakenduslik Kolledž X X

Tallinna Tehnoloogiakolledž (kuni 30.06.2026 partnerite nimetused Tallinna Polütehnikum, Tallinna Ehituskool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool)

X X

Ida-Virumaa Kutseõppekeskus X X

Pärnu Hariduskeskus (kuni 31.08.2026 partneri nimetus Pärnu Kutsehariduskeskus)

X X

Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus (partner alates 01.01.2027)

X

Tartu Kunstikool X

Kuressaare Ametikool X

SA AHHAA X

Tallinna 21. Kool X

Raasiku kool X

Viljandi Gümnaasium X

Nõo Reaalgümnaasium X

Kadrina keskkool X

Paikuse Kool X

Põltsamaa Gümnaasium (kuni 31.08.2026 partneri nimetus Põltsamaa Ühisgümnaasium)

X

Saaremaa Gümnaasium X

P A G E 2

Sindi Gümnaasium X

Sillamäe Gümnaasium X

Tõrva Gümnaasium X

Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium X

6. Juhtimine 6.1. Tegevuste sidususe tagamiseks töömaailma ootuste, valdkondlike arengukavade, poliitiliste suundumuste ja toetuse andmise tingimuste „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kutse-, üld- ja huvihariduses“ tegevustega juhivad tegevusi juhtkogud, kes on elluviijale nõuandev organ.

6.1.1.Tegevusi 2.1 ja 2.3 juhib IT Akadeemia programmi juhtkomisjon. 6.1.2.Tegevusi 2.2 ja 2.4 juhib insenerihariduse valdkonna edendamise juhtnõukogu.

6.2. Juhtkogude kooseisu ja töökorra kinnitab haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga. 6.3. Juhtkogu ülesandeks on:

6.3.1.nõustada elluviijat ja rakendusasutust lähtudes tegevuste eesmärkidest, sh teha ettepanekuid toetatavate tegevuste ja eelarvete kavandamiseks;

6.3.2.hinnata ja kooskõlastada partnerite pikaajalised tegevuskavad, iga-aastased tegevuskavad ja eelarve;

6.3.3.kooskõlastada tegevuste vahe- ja lõpparuanded; 6.3.4. teha elluviijale ja partneritele kooskõlas käesoleva käskkirja punktis 1.5 eesmärkidega

ettepanekuid tegevuskava ja eelarve muutmiseks. 6.4. Juhtkogul on õigus moodustada temaatilisi alamtöörühmi ja kaasata eksperte.

7. Sihtrühm 7.1. Punktis 2. toodud tegevuse sihtrühm on:

7.1.1.õppeasutused st üldhariduskoolid, kutseõppeasutused ja MATIK huviharidust pakkuvad asutused,

7.1.2.õppijad st kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide, üldhariduskoolide ja huviharidust pakkuvate asutuste õppijad,

7.1.3.õpetajad st üldhariduskoolide IKT ja MATIK kursusi õpetavad ja õpetamiseks valmistuvad õpetajad, kutseõppeasutuste IKT ja inseneeria valdkonna erialadel õppetööd läbiviivad spetsialistid, sh kutseõpetajad, üldõpingute moodulite õpetajad, praktikud, MATIK huvihariduse õpetajad,

7.1.4. lapsevanemad sh üldhariduskoolide õpilaste lastevanemad.

8. Tegevuste abikõlblikkuse periood 8.1. Tegevuste 2.1 ja 2.2 abikõlblikkuse periood on 01.06.2023 kuni 31.08.2029. 8.2. Tegevuste 2.3 ja 2.4 abikõlblikkuse periood on 01.01.2024 kuni 31.08.2029.

9. Projektide eelarve

P A G E 2

Tegevuste kogumaksumus on 23 696 692 eurot, mida rahastatakse järgmiselt: Euroopa Sotsiaalfondist Fondist 16 587 684 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 7 109 008 eurot (30% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100%.

Tegevus Summa (EUR)

2.1 IKT valdkonna arendustegevused kutsehariduses 6 465 900

2.2 Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses 11 020 992

2.3 IKT õppe arendamine üldhariduses 2 175 700

2.4. Inseneeria valdkonna arendustegevused üld- ja huvihariduses 3 401 500

Horisontaalsed projektijuhtimise kulud 632 600

Eelarve kokku 23 696 692

10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 10.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:

10.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3; 10.2.2. kaudsed kulud 7% ühtse määra alusel arvestatuna otsestelt kuludelt vastavalt

ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6; 10.2.3. abikõlblikud muud otsesed kulud:

10.2.3.1.uuringute ja analüüside läbiviimise ja tulemuste levitamise kulud; 10.2.3.2.juhendite, digiõppevara, sh koolituskulud nende kasutuselevõtuks,

koolitusmaterjalide koostamise ja levitamisega seotud kulud sh, tootmise, tõlkimise, toimetamise, kujundamise, avalikustamise, levitamiskulud;, trükiste kirjutustõlke, kirjeldustõlke kulud; viipekeeletõlke kulud; videote ja veebipõhiste materjalidele subtiitrite lisamise kulud;

10.2.3.3.Eestis ja välisriigis toimuvate infopäevade, teavitusürituste, seminaride, koolituste, töötubade, arutelude, koosolekute, konverentside, õppereiside, stažeerimiste ja muude ürituste osalemise ja organiseerimise kulu sh materjalide kulu; veebikoolituste loomise ja tootmise kulu; hübriidõpisündmuse (reaalajas õpisündmuse ülekandmise) tehnilise lahenduse ja toe kulu; ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue);

P A G E 2

10.2.3.4.välisriigi koolitaja või eksperdi lähetuskulud Eestisse ja tagasi sõitmiseks Eestis toimuval koolitusel vm üritusel osalemiseks;

10.2.3.5.õpilastele suunatud võistluste, konverentside, häkatonide jm ürituste organiseerimise ja osalemisega seotud kulud, sh meened, auhinnad;

10.2.3.6.tasemeõppe läbiviimiseks vajaliku riistvara, tarkvara, digitaalsete seadmete, õpikeskkondade soetamise kulud;

10.2.3.7.välislähetustega seotud kulu; 10.2.3.8.turundus- ja kommunikatsioonitegevuste kulud (nt trükiste, videote,

veebinaride, taskuhäälingute, kampaaniatega seotud kulud), sh kulud meenetele ja auhindadele;

10.2.3.9.kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 sätestatud kohustuste täitmisega;

10.2.3.10. muud toetatava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud. 10.2.4. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks: 10.2.4.1.hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 10.2.4.2.projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või

käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel;

10.2.4.3.(kutse)õpetaja töötasu tasemeõppe üldharidus- ja põhiõpingute moodulite õpetamisel.

11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 3. 11.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3. 11.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

12. Elluviija ja partneri kohustused 12.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Elluviija on kohustatud:

12.1.1. korraldama TATi juhtimisega seotud tegevused sh tegevuste planeerimise, aruandluse, täiendavate analüüside tellimise, juhtkogude ja juhtkogude temaatiliste alamtöörühmade ja ekspertide töö korraldamise, tulemuslikkuse hindamise jne;

12.1.2. kinnitama TATi elluviimisega seotud korrad ja juhendid kahe kuu jooksul peale TATi käskkirja kinnitamist või vajadusel kahe kuu jooksul peale TATi muudatuste kinnitamist;

P A G E 2

12.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse sh partnerite pikaajalised tegevuskavad ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 20. novembriks, erandina TATi käivitamisel kolme kuu jooksul pärast TATi käskkirja kinnitamist;

12.1.4. kaasama iga-aastase TATi tegevuskava kooskõlastamisse TATi juhtkogud; 12.1.5. esitama punktis 12.1.2 ja 12.1.3 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie

tööpäeva jooksul rakendusüksusele infoks; 12.1.6. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja

eelarveartiklite kaupa; 12.1.7. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, ajakavale ja eelarvele; 12.1.8. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15.

jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosis, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas.

12.2. Partner peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15. 12.3. Riigihangete korraldamisel järgitakse riigihangete seadust, kui elluviija või partner on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses.

13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

13.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta;

13.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 13.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 13.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest.

13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 1 nimetatud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 13.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 13.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 13.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

P A G E 2

14. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus 14.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 14.2. Punktis 14.1. toodud kohustused rakenduvad järgmistele punktis 2 nimetatud tegevustele ja sihtrühmadele:

14.2.1. tegevustes 2.1-2.4 32 akadeemilist tundi ületavatel koolitustel osalevad kutse-, üldharidus- ja huvikoolide õpetajad;

14.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

16. Vaiete lahendamine 16.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 16.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 16.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 29. detsembri 2023. a käskkirja nr 369 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ elluviimiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

Muudan haridus- ja teadusministri 29. detsembri 2023. a käskkirja nr 369 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Noorteamet

29.09.2026 nr 8-2/26/5059

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Haridus- ja teadusministri 29. detsembri 2023. a käskkirja nr 369 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ elluviimiseks“ muutmine“ eelnõu.

Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisa: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri

Anne Raam [email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 29. detsembri 2023. a käskkirja nr 369 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia

arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

Tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ eesmärk on suurendada inseneeria ning info ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades vajalike teadmiste ja oskustega kutseõppe lõpetajate arvu ning suurendada inseneeria valdkonna populaarsust.

Inseneriakadeemia juhtnõukogu, Eesti Metsa- ja Puidustööstuse liit ning tegevuste elluviija Haridus- ja Nooreamet on teinud ettepanekud toetuse andmise tingimuste täiendamiseks, lähtudes senisest toetuse tingimuste rakendamispraktikast.

Käesolev muudatus on tingitud vajadusest kaasata tegevusse uus partner, laiendada tegevuste ulatust täiendavatele õppekavarühmadele ning ajakohastada koolide nimed seoses koolivõrgu ümberkorraldamisega. Tegevuste ulatuse laiendamine võimaldab panustada suurema hulga vajalike oskuste ja teadmistega lõpetajate kujunemisse, mis omakorda suurendab tegevuse mõju. Seda vaatamata kavandatust väiksema hulga partneritega. Õigusselguse tagamiseks kehtestatakse ministri käskkiri ja selle lisa uue terviktekstina.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kesk- ja kutsehariduse osakonna projektijuht Anne Raam ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja kooskõla ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava ja Euroopa Sotsiaalfondi reeglistikuga on kontrollinud strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected]), strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite nõunik Ragne Hoff ([email protected]) ja strateegia- ja finantsosakonna nõunik Meelis Aunap ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punkti 1.7.1 kolmandas viites täiendatakse kutseõppe inseneeria valdkonna prioriteetsete õppekavarühmade loetelu, lisades õppekavarühmast „Mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika“ õppekavad „Väikelaevade ehitustehnoloogia“ ja „Mehitamata sõidukite tehnoloogia“ ja õppekavarühmast „Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast, puit)“ õppekava „Puittoodete tehnoloogia (masintöötlemise suund)“.

Õppekavade lisamine inseneeriavaldkonna prioriteetsete õppekavarühmade loetellu on põhjendatud, kuna need on tugevalt seotud inseneeria, automatiseerimise, digitaliseerimise ja kaasaegsete tootmistehnoloogiatega ning vastavad OSKA prognoosides tuvastatud tööjõu- ja

2

oskuste vajadustele transpordi-, merendus-, lennundus- ja puidutööstussektoris. Täiendus lähtub tööandjate ootustest ja inseneriakadeemia juhtnõukogu ettepanekutest.

Transpordi-, lennundus- ja merendussektoris kasvab vajadus tehnoloogiliselt pädevate spetsialistide ja oskustöötajate järele. OSKA transpordivaldkonna uuringu kohaselt mõjutavad valdkonna arengut järjest enam digitaliseerimine, automatiseerimine, kaugjuhtimine ning alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt, mis suurendab vajadust kaasaegsete tehniliste oskuste järele. Eraldi on OSKA toonud esile vajaduse valmistada ette merendussektorisse laevamehaanikuid ja -elektrikuid ning lennundussektorisse uusi tehnoloogilisi pädevusi omavaid töötajaid.

OSKA transpordivaldkonna uuringu kohaselt mõjutavad valdkonna arengut üha enam digitaliseerimine, automatiseerimine, kaugjuhtimine ning alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt, mis eeldab järjest kaasaegsemaid tehnilisi teadmisi ja oskusi. Samuti on OSKA toonud esile vajaduse valmistada ette merendussektorisse laevamehaanikuid ja -elektrikuid ning lennundussektorisse uusi tehnoloogilisi pädevusi omavaid töötajaid. Tööjõuvajadus valdkonnas on kasvav ning vastab ka OSKA uuringutes välja toodud trendidele masina-, metalli- ja elektroonikatööstuses ning muude transpordivahendite tootmises. Riigikantselei eestvedamisel koostatud „Eesti mehitamata sõidukite sektori arengu lähtealused ja teekaart 2026 – 2030“ rõhutab mehitamata sõidukite tehnoloogiakompetentsi arendamise ja haridussüsteemi suutlikkuse olulisust vastavate spetsialistide ettevalmistamisel.

Eriti on kasvamas vajadus inseneride, mehhatroonikute, tehnikute ning kõrgema kvalifikatsiooniga oskustöötajate järele. Samuti on sektoris märgatav pidev asendusvajadus, mis tuleneb tööjõu vananemisest ja suurenenud konkurentsist kvalifitseeritud tööjõu pärast.

Tegevuse sihtrühma laiendatakse õppekavarühma „Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast, puit)“ õppekavale „Puittoodete tehnoloogia“ (masintöötlemise suund), sest puidutööstus on Eesti üks olulisemaid töötleva tööstuse harusid ning valdkonna areng sõltub üha enam automatiseeritud tootmislahenduste ja digitehnoloogiate rakendamisest. OSKA metsanduse ja puidutööstuse uuringu kohaselt mõjutavad valdkonna tulevikku eeskätt tehnoloogia areng, digitaliseerimine, automatiseerimine ja innovatsioon ning kasvab vajadus kõrgema tehnoloogilise võimekusega töötajate järele.

Puittoodete tehnoloogia (masintöötlemise suunal) omandavad õppijad teadmised CNC- puidutöötlemiskeskuste programmeerimisest, seadistamisest ja kasutamisest, tööjooniste tõlgendamisest ning tootmisprotsesside kvaliteedikontrollist. Tegemist on tehnoloogiamahuka õppesuunaga, mille käigus kujundatakse inseneeria-, digitaliseerimis- ja tootmistehnoloogilisi pädevusi, mistõttu on põhjendatud selle käsitlemine inseneeria valdkonna osana.

OSKA prognoosi kohaselt jääb metsanduse ja puidutööstuse valdkond ka järgmisel kümnendil oluliseks tööandjaks. Valdkonna kasvupotentsiaal on seotud eelkõige kõrgemat lisandväärtust loovate tegevustega, sealhulgas puidu töötlemise ja väärindamisega, mis eeldavad kaasaegsete tootmistehnoloogiate kasutamise oskust ning vastavat tehnilist pädevust.

Punktis 3.2 parandatakse TATi tulemus- ja väljundnäitajaid selgitavas teabes ISCED taseme viidet, asendades ISCED tasemevahemiku 4-7 tasemevahemikuga 3-7, sest kutseharidus vastab ICED tasemele 3. Tegemist on käskkirja algsel koostamisel teksti sattunud tehnilise veaga.

Punktis 5.2

1. Alates 01.01.2027 on tegevuse 2.2 partneriks Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus (EWERS), kelle kaasamine on vajalik tegevuse regionaalse kaetuse tagamiseks ning

3

inseneeria valdkonna õppe arendamise tugevdamiseks. Arvestades piirkonna majandusstruktuuri, tööjõu- ja oskusvajadusi ning kasvavat asendusvajadust, on EWERSi roll piirkonnas strateegilise tähtsusega ja regionaalpoliitiliselt oluline. Kooli partneriks nimetamise ettepaneku on teinud Inseneriakadeemia juhtnõukogu ja elluviija. Ehkki EWERS ei ole veel Inseneriakadeemia partnerkool, on kool aktiivselt panustanud Inseneriakadeemia eesmärkide saavutamisse. Kool on osalenud rakendusliku keskhariduse õppekavade väljatöötamise töörühmades, piirkondlike inseneeriapäevade tegevustes ning õpilased Eesti Maaülikooli ja Tallina Tehnikakõrgkooli algatustes, mis toetavad õpingute jätkamist kõrgkoolides. Samuti on kool korraldanud ka teisi toetavaid tegevusi, näiteks korraldanud Kagu-Eesti põhikooliõpilastele õppekäike oma õppebaasi ja tööstusettevõtetesse, pakkunud tehnikaalast huvitegevust piirkonna õpilastele jms. Kool panustab aktiivselt õppe kaasajastamisse, et viia õpe kooskõlla regionaalse majanduse suundumustega ning tööjõu- ja oskusvajadusega. EWERS juhtis puittoodete tehnoloogia õppekava koostamist ja osales uute rakendusliku keskhariduse õppekavade (tööstuse digitehnoloogia, masintöötlustehnoloogia, ehitustehnoloogia) väljatöötamise töörühmades. Koolipidaja näeb Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskust õppekavarühma Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast, puit) vastutusvaldkonna koolina ja on selleks andnud vastavad suunised.;

2. asendatakse partnerite Tallinna Polütehnikum, Tallinna Ehituskool, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool nimi. Nimetatud koolide liitmise tulemusel kannab kool alates 01.07.26 nime Tallinna Tehnoloogiakolledž;

3. asendatakse alates 01.09.2026 partneri Pärnu Kutsehariduskeskus nimi nimega Pärnu Hariduskeskus;

4. asendatakse alates 01.09.2026 partneri Põltsamaa Ühisgümnaasium nimi nimega Põltsamaa Gümnaasium, sest seoses partnerkooli ümberkorraldamisega on projekti partnerina nimetatud projekti partneri õigusjärglane, kellele on üle läinud kõik projektiga seotud õigused ja kohustused. Muudatus ei mõjuta partneri valiku tulemusi ega projekti rakendamise sisu;

Punkti 7.1.3 tekstiosa täiendatakse pärast sõna „õpetavad“ tekstiosaga „ja õpetamiseks valmistuvad“, sest esialgne sõnastus „MATIK kursusi õpetavad õpetajad“ piiras tegevustes osalemise võimalusi üksnes õpetajatega, kes juba õpetavad MATIK kursusi.

Sekkumise mõju ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline kaasata ka õpetajad, kes valmistuvad MATIK õppe rakendamiseks. See võimaldab tutvustada MATIK mooduleid ja õppesuundi laiemale õpetajate ringile ning toetada nende valmisolekut MATIK õppe rakendamiseks. Muudatuse tulemusena luuakse eeldused MATIK õppe laiemaks kasutuselevõtuks ning sekkumise käigus loodu lahenduste jõudmiseks suurema hulga koolide ja õppijateni.

Punktis 9 vähendatakse projekti eelarvet kogumaksumuses 1 066 908 euro võrra, mis jaguneb tegevuste vahel järgmiselt:

Tegevus Kinnitatud eelarve (EUR)

Uus eelarve

Muutus

2.1 IKT valdkonna arendustegevused kutsehariduses 6 465 900 6 465 900 0

2.2 Inseneeria valdkonna arendustegevused kutsehariduses

11 487 900 11 020 992 -466 908

2.3 IKT õppe arendamine üldhariduses 2 175 700 2 175 700 0

4

2.4. Inseneeria valdkonna arendustegevused üld- ja huvihariduses

4 001 500 3 401 500 -600 000

Horisontaalsed projektijuhtimise kulud 632 600 632 600 0

Eelarve kokku 24 763 600 23 696 692 -1 066 908

Tegevuse 2.4 kavandamisel lähtuti eeldusest, et partneri valiku konkursil osalevad kõik üldhariduskoolid ning tegevuste elluviimisel on võimalik tagada piirkondlik kaetus üle Eesti. Planeeritud 20 partneri asemel valiti konkursi tulemusel 13 partnerit ning tegevustes osalevate koolide arv kujunes prognoositust väiksemaks. Lisaks osutus tegevuse ettevalmistamine ja käivitamine kavandatust ajamahukamaks.

Tegevuste 2.2 ja 2.4 elluviimine eeldas partneritelt rakendamiseks vajaliku võimekuse loomist, sh koordineerivate ametikohtade täitmist ja sisutegevustega alustamist. Kuna tegevuste ettevalmistamine, personali värbamine ja tegevuste käivitamine võtsid kavandatust rohkem aega, alustati sisutegevustega hiljem ning algselt kavandatust väiksemas mahus. Partnerite väiksema arvu, tagasihoidlikuma osaluse ja tegevuste hilisema käivitumise tõttu on tegevuste elluviimiseks vajalik eelarve kujunenud esialgu kavandatust väiksemaks. Toetuse andmise tingimustes seatud eesmärkida saavutamine on võimalik ka vähendatud eelarve tingimustes. Meetme rakendamise käigus on täpsustunud kõige mõjusamad viisid eesmärkide saavutamisse ning olemasolevat eelarvet on võimalik kasutada sihipärasemalt ja suurema mõjuga tegevusteks.

Tegevuste väiksema mahu tõttu vabanev eelarve suunatakse kavandatud avatud taotlusvooru elluviimiseks.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega.

6. Käskkirja mõjud

Käskkirja muudatusega vähendatakse toetuse andmise tingimuste eelarvet ning suunatakse kohustustest vabanenud vahendid sama meetme raames määruse „Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja kommunikatsioonivaldkondades“ rakendamiseks. Mõlemad sekkumised panustavad meetme eesmärkide saavutamisse, kuid muudatus võimaldab suurendada määruse alusel elluviidavate tegevuse ulatust. Lisaks laiendatakse inseneriakadeemia tegevuste ulatust täiendavatele õppekavarühmadele ja kaasatakse uus partner. Muudatuse tulemusena suureneb tegevuste piirkondlik kaetus ning luuakse võimalus kaasata tegevustesse täiendavaid õppijaid ja õpetajaid. See toetab inseneeria valdkonnas vajalike teadmiste ja oskuste kujunemist ning aitab suurendada tegevuste mõju. Seos koolivõrgu muudatustega korrigeeritakse õppeasutuste nimed.

Käskkirja muudatuste tulemusena on võimalik TATis seatud eesmärke jätkuvalt saavutada ning kasutada olemasolevaid vahendeid tegevuste elluviimiseks vastavalt tegelikule rakendusvajadusele.

7. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.

5

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Haridus- ja Noorteametile.