Meediapäring
| Dokumendiregister | Andmekaitse Inspektsioon |
| Viit | 1.2.-3/26/3909-1 |
| Registreeritud | 30.09.2026 |
| Sünkroonitud | 01.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Asjaajamine |
| Sari | 1.2.-3 Kirjavahetus meediaga (uus nimi al 01.01.2023) |
| Toimik | 1.2.-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Delfi Meedia AS |
| Saabumis/saatmisviis | Delfi Meedia AS |
| Vastutaja | Maire Iro (Andmekaitse Inspektsioon, Koostöö valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Saadetud: kolmapäev, 30. september 2026 11:57
Adressaat: Artur Izumrudov <[email protected]>
Koopia: press - AKI <[email protected]>
Teema: RE: Päring
Tere, Artur!
Aitäh, et selle teema vastu huvi tunned.
Andmekaitse Inspektsioon on juhtumist teadlik ning oleme algatanud järelevalvemenetluse. Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvemenetlus on alles algusjärgus ja seega ei ole meil esialgu veel võimalik juhtumit sisuliselt rohkem avada, kui seda on tehtud PPA ja prokuratuuri 3. septembri pressiteates.
Andmekaitse Inspektsiooniga võtsid ühendust mitmed kliinikud, kelle peamine küsimus puudutas rikkumisteate esitamist. Eraldiseisvad vastutavad töötlejad, näiteks hambaravikliinikud ja teised juhtumiga seotud teenusepakkujad, ei pea selle juhtumi kohta inspektsioonile eraldi rikkumisteadet esitama.
Iga vastutav töötleja peab siiski hindama, millist mõju võib rikkumine avaldada tema töödeldavatele isikuandmetele. Rikkumine tuleb dokumenteerida ning hinnata, kas ja milliseid täiendavaid meetmeid on vaja rakendada. Selle hindamise tulemuste põhjal võib olla vajalik näiteks teavitada patsiente või teha muid asjakohaseid toiminguid.
Inimestel, kes soovivad teada, kas ja kuidas rikkumine neid puudutab, soovitame esmalt pöörduda vastutava töötleja ehk näiteks oma kliiniku poole. Teavet saab küsida ka Innovaatik OÜ-lt, kes on avaldanud oma veebilehel juhised andmekaitsepäringute esitamiseks.
Praeguse info põhjal ei ole alust arvata, et lekkinud andmeid oleks kuritarvitatud või kellelegi edastatud.
Selliseid juhtumeid võivad aga ära kasutada kurjategijad kelmuste või õngitsuskatsete läbiviimiseks. Kui inimesega võetakse andmelekkega seoses ühendust, võib tegemist olla pettusega. Soovitame inimestel olla tähelepanelik ootamatute sõnumite ja kõnede suhtes, mitte avaldada paroole ega muid tundlikke andmeid ning mitte avada kahtlaseid linke.
Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi.
Heade soovidega
Maire Iro-Miller
Avalike suhete nõunik
[email protected]
5385 4644, 627 4136
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube
From: Artur Izumrudov <[email protected]>
Sent: Friday, September 25, 2026 12:19 PM
To: press - AKI <[email protected]>
Subject: Päring
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Minu nimi on Artur Izumrudov, olen vene Delfi ajakirjanik.
Augusti lõpus teatas hambaravi infosüsteeme haldav ettevõte Innovaatik politseile, et nende süsteemi on sisse murtud. Kätte saadi patsientide andmeid, sealhulgas terviseandmeid.
Pärast seda hakkasid kliinikud oma kliente teavitama, kas nende andmed võisid kõrvaliste isikute kätte sattuda.
Seoses sellega tahaks saada konkreetseid soovitusi, kuidas inimene peaks sellises olukorras käituma:
- Mida peaks inimene tegema, kui talle teatatakse, et tema isikuandmed võisid andmelekkes sattuda kõrvaliste isikute kätte?
- Kas inimene saab ise kuidagi mõjutada olukorda või vähendada võimalikku kahju pärast seda, kui andmed on juba lekkinud?
- Millised andmed on sellises olukorras kõige tundlikumad ja millised kujutavad endast väiksemat riski? Näiteks kui lekkida võisid inimese nimi, isikukood, telefoninumber, aadress ja ostu- või teenindusajalugu. Ühesõnaga kas on olemas mõni lihtne rusikareegel, mille järgi inimene saaks hinnata, kui tõsine tema jaoks konkreetne andmeleke on?
- Mida võib kurjategija sellise andmekogumi abil teha? Kas näiteks nime, isikukoodi, telefoninumbri ja aadressi olemasolu võib suurendada identiteedivarguse, pettuse või õngitsusrünnakute riski?
- Kui lekkinud on ka terviseandmed, siis milliseid täiendavaid riske see inimese jaoks kaasa tuua võib?
- Kui inimene saab ettevõttelt teavituse, et tema andmed võisid lekkida, siis millist infot peaks ettevõte talle kindlasti andma? Kas inimesel on õigus teada täpselt, millised tema andmed lekkisid ja kas on teada, kelle kätte need võisid sattuda?
- Millistel juhtudel võib inimesel tekkida õigus hüvitisele?
- Mida soovitaksite inimestel teha kohe pärast sellise teavituse saamist. Näiteks kas muuta paroole või võtta kasutusele muid meetmeid?
Ette tänades
RusDelfi reporter-toimetaja
Artur Izumrudov
Delfi Meedia AS | Narva mnt 13, Tallinn 10151
