Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 17.09.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25230300009

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): Xx (xx)

Kuriteo toimepanemise aeg: 17.08.2025

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 25230300009, mille esemeks on xx

poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud raske

tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati xx KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on järgmine.

17.08.2025 kella 22:20 ajal juhtis Xx Harjumaal Tallinnas xx teel mootorsõidukit Chrysler Sebring,

reg.märk xx, ning liikudes xx tee poolt xx tee sunnas, eiras teekattemärgist 913 „Kahekordne

pidevjoon“ ja sooritas pöörde vasakule, keerates ette temale xx tee poolt otse vastu liikunud sõidukile

(kolmrattale) Piaggio xx, reg.märk xx. Sõidukite kokkupõrke tagajärjel sai sõiduki Piaggio xx,

reg.märk xx, juht xx (xx) rasked tervisekahjustused.

Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus Xx ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (edaspidi ka LS)

sätteid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse

sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning

oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi,

vara või keskkonda;

c) LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt peab juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või

sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi

liiklejaid ning teel töötajaid.

Seega pani Xx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on

inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava suhtes on

võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 423 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava

või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud

kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või

süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7

kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa

ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib

kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud

tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle

toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole kahtlustatava

süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa

ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb ette rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et

antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle

kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et

kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta

saanud liiklusõnnetuse ja raske tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on

võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud

isiku süü.

28.10.2025 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel ei võtnud Xx temale inkrimineeritud tegu omaks.

Samas avaldas tema sügavat kahetsust liiklusõnnetuse toimumise pärast. 17.09.2026

kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, tunnistas kahtlustatav, et

ei olnud piisavalt hoolikas ja tähelepanelik, mille tulemusel sai kannatanu liiklusõnnetuses tõsiselt

viga, ning kahtlustatav kahetseb juhtunut. Seega esineb antud asjas kahtlustatava puhtsüdamlik

kahetsus, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu, mis vähendab kahtlustatava

süüd.

Kannatanu xx tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitas kindlustusselts ning tema ei soovinud

kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitada. Ülekuulamisel avaldas kannatanu, et temal ei ole kahtlustatava

suhtes halbu mõtteid ega tundeid ning kahtlustatava karistamist tema ei soovi.

Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes

otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes muid uusi

kriminaalmenetlusi alustatud. Karistusregistrist nähtuvalt on kahtlustatavat varasemalt karistatud

väärteo korras liiklusseaduse sätete rikkumise eest, kuid tema on kõik karistused täitnud ning need on

üle kahe aasta tagasi kantud arhiivi. Kokkuvõtvalt on prokurör seisukohal, et käesoleva hetke seisuga

puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et

karistamisest loobumine võib tingida uute liiklusalaste süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri

hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad kohustuste panemisega kriminaalmenetluse

lõpetamisel.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel

eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse

kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva

kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Kahtlustatav on nõus hüvitama kriminaalmenetluse kulud, nimelt isiku kohtuarstliku ekspertiisi

maksumuse 155 eurot, samuti kolmratta Piaggio xx, reg.märk xx, teisalduskulud.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava

suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega

puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25230300009 menetlus.

2. Kohustada Xxe maksma riigituludesse 1 000 (üks tuhat) eurot hiljemalt 17.03.2027.

3. Kohustada Xxe hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku kohtuarstliku

ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 25E-Axx-01) maksumus 155 eurot, hiljemalt 17.03.2027,

samuti kolmratta Piaggio xx, reg.märk xx, teisaldamise kulud 60,07 eurot hiljemalt

17.03.2027.

4. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada Xxe alates kriminaalmenetluse lõpetamisest kuni

17.09.2027 mitte toime panema uusi liiklusalaseid kuritegusid.

5. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud.

6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 2 DVD-plaati fotode ja videosalvestisega ja 1 CD-plaat audiosalvestistega jätta

kriminaalasja materjalide juurde;

- mootorsõiduk Piaggio xx, reg.märk xx, teisaldati 17.08.2025 politseiparklasse aadressil

Rahumäe tee 6/1 Tallinn ning väljastati volitatud isikule 27.08.2025.

7. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmed puuduvad.

8. Kriminaalmenetluse kulud:

- otsustus isiku kohtuarstliku ekspertiisikulu ja sõiduki Piaggio xx, reg.märk xx,

teisaldamise osas sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3;

- kahtlustatava kulu tema poolt valitud kaitsjale jätta täies ulatuses kahtlustatava kanda.

9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatav xx ja tema

kaitsjale vandeadvokaat Maano Saarevälile. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia

kannatanu xx.

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja

Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei

valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

11. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile,

asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.

Ilona Litvinova

ringkonnaprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses loetletud kohustuste

täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas uuendamisele.

___________________________________________________________________________

(nimi, allkiri, kuupäev)