KÄSKKIRI

(kuupäev digiallkirjas) nr 133

Riigisisese tegevustoetuse andmine AS-ile Eesti Varude Keskus 2026. aastal

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 ja riigieelarve seaduse

§ 53² lõike 1 alusel ning kooskõlas regionaal- ja põllumajandusministri 22. detsembri 2025. a

käskkirjaga nr 189 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning valitsemisala asutuste 2026.

aasta eelarve liigendus“.

1. Anda AS-ile Eesti Varude Keskus (registrikood 11124171) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ka ministeerium) valitsemisala 2026. aasta eelarve

vahenditest riigisisest tegevustoetust 328 301 eurot toidujulgeoleku tõstmiseks.

2. Toetust antakse AS Eesti Varude Keskuse strateegias aastateks 2025–2028 määratud eesmärkide

ja tema põhikirjaliste ülesannete täitmiseks toidujulgeoleku tõstmisel.

3. Toetuse eesmärk on tõsta toidujulgeolekut toidu tarneahelas, vähendades võtmetähtsusega

toidutööstuste sõltuvust võrguelektrist, et laiaulatusliku ja pikaajalise elektrikatkestuse korral

jätkuks olulisemates väärtusahelates (teravili, liha, piim, köögivili) toidu tootmine ja

kommertsvarude juurdetootmine ning lükkuks edasi vajadus võtta kasutusele riigi tegevusvarusse

kuuluv toiduvaru.

4. Toetuse otstarve on punktis 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalike toimepidevuse

lahenduste väljatöötamise ja rakendamise kulude katmine, sealhulgas:

4.1. võtmetähtsusega toidutööstuste ning nende elektri- ja kütusevarustuse riskide kaardistamine

ja toimepidevuse lahenduste kava koostamine koostöös ettevõtjate ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga;

4.2. toidutööstuste elektrivarustuse tagamiseks vajalike seadmete (elektrigeneraatorid ja nendega

seotud tehnilised vahendid) riigi tegevusvaruna moodustamise ettevalmistamine, sealhulgas

tehniliste nõuete, hankedokumentide ning ettevõtjatele kasutusse andmise tingimuste koostamine,

ja seadmete soetamine toetuse võimaluste piires;

4.3. seadmete käitamiseks vajaliku kütusega varustamise lahenduse ettevalmistamine;

4.4. lahenduste katsetamine ja õppused ning nendega seotud analüüsi-, planeerimis- ja

koordineerimiskulud.

2

5. Toetusest ei kaeta kulusid, mis on seotud AS Eesti Varude Keskuse muu, punktides 3 ja 4

nimetatud eesmärgi ja otstarbega mitteseotud majandustegevusega või selliste varuliikide

haldamisega, mis ei kuulu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusalasse, ega

toimepidevate jaekaubandusettevõtete (kriisipoodide) võrgustiku loomise kulusid.

6. Toetuse kasutamise periood on 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2027. Toetusest võib

katta ka punktis 4 nimetatud otstarbele vastavaid kulusid, mis on tekkinud nimetatud perioodil

enne käskkirja andmist.

7. Toetuse kasutamise tingimused on järgmised:

7.1. toetuse saaja peab toetuse kasutamise kohta eraldi arvestust, mis võimaldab toetusega kaetud

kulud ning nende rahastamise selgelt eristada tema muust majandustegevusest;

7.2. toetuse saaja kooskõlastab punktis 4.1 nimetatud toimepidevuse lahenduste kava enne selle

rakendamist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga;

7.3. toetuse saaja peab kasutama toetust riigiabi mõiste tähenduses mittemajanduslikuks

tegevuseks. Toetuse saaja on teadlik, et nõude rikkumise korral võib tegemist olla Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabiga ning ebaseaduslik või väärkasutatud

riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada;

7.4. toetuse saaja tagab, et toetuse arvelt moodustatud tegevusvaru ja loodud lahenduste

ettevõtjatele kasutusse andmine toimub läbipaistvalt, ettevõtjaid võrdselt koheldes ning riigiabi

esinemise korral kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi reeglitega ning esitab enne kasutusse andmise

tingimuste kinnitamist ministeeriumile riigiabi hinnangu;

7.5. toetuse saaja esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile hiljemalt

15. veebruariks 2028 lõpparuande toetuse kasutamise kohta, näidates aruandes vähemalt toetuse

arvelt kaetud kulud, tehtud tegevused ja saavutatud tulemused ning toetuse kasutamata jäägi;

7.6. toetuse saaja esitab ministeeriumi nõudmisel toetuse kasutamise kontrollimiseks vajalikud

selgitused ja dokumendid;

7.7. toetuse saaja teavitab ministeeriumi viivitamata asjaoludest, mis takistavad toetuse kasutamist

punktis 4 nimetatud otstarbel või käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustel;

7.8. toetuse saaja kannab 2027. aasta lõpu seisuga kasutamata jäänud toetuse osa ministeeriumile

tagasi hiljemalt 15. märtsiks 2028;

7.9. kui toetust on kasutatud punktis 4 nimetatud otstarbest erinevalt või toetuse kasutamise

tingimusi on rikutud, võib regionaal- ja põllumajandusminister käskkirja toetuse andmise osas

haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada

ning nõuda toetuse vastavas osas tagasi, arvestades rikkumise laadi ja ulatust.

8. Punktis 1 nimetatud toetuse saamise õigus tekib pärast seda, kui AS Eesti Varude Keskus on

kirjalikult kinnitanud nõustumist punktides 3–7 sätestatud toetuse eesmärgi, otstarbe ja kasutamise

tingimustega. Kinnitus tuleb esitada 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest arvates. Kui

kinnitust selleks tähtajaks ei esitata, toetuse saamise õigust ei teki.

9. Ministeeriumi kriisijuhil võtta vastu punktis 8 nimetatud kinnitus ja suunata pärast kinnituse

saamist toetus väljamaksmisele, kooskõlastada punktis 7.2 nimetatud kava ning kontrollida

aruande alusel toetuse kasutamise sisulist vastavust punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärgile ja

otstarbele.

10. Käskkirja põhjendused on esitatud käskkirja juurde kuuluvas seletuskirjas, mis tehakse AS-ile

Eesti Varude Keskus koos käskkirjaga teatavaks.

3

11. Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul käskkirja

teatavaks tegemisest arvates halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Saata: AS Eesti Varude Keskus, strateegia- ja finantsosakond, kriisijuht, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

regionaal- ja põllumajandusminister

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri käskkirja „Riigisisese tegevustoetuse andmine AS-ile

Eesti Varude Keskus 2026. aastal“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõuga antakse AS-ile Eesti Varude Keskus (registrikood 11124171) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisala 2026. aasta eelarve vahenditest riigisisest

tegevustoetust 328 301 eurot toidujulgeoleku tõstmiseks. Toetusega rahastatakse võtmetähtsusega

toidutööstuste toimepidevuse lahenduste väljatöötamist ja rakendamist, vähendades selleks nende

sõltuvust võrguelektrist, et laiaulatusliku elektrikatkestuse korral jätkuks toidu tootmine ning

lükkuks edasi vajadus võtta kasutusele riigi tegevusvarusse kuuluv toiduvaru.

2. Käskkirja andmise vajadus ja eesmärk

Toidujulgeolek on riigi võime oma elanikke toita ka keerulistel aegadel. Üks osa sellest on toidu

varustuskindlus kui riigi funktsioon tagada elanikkonna toiduga varustatus kriisis ulatuses, mis on

vajalik esmavajaduse rahuldamiseks, nii tsiviilkriisi kui ka sõja ajal. Riigikogu

22. veebruari 2023. a otsusega heaks kiidetud „Eesti julgeolekupoliitika alused“ lähtub avarast

julgeolekukäsitusest, mille osa on ühiskonna toimepidevus ja varustuskindlus. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi põhimääruse § 5 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse

toiduvarustuskindluse tagamise korraldamine ning § 6 kohaselt on ministeeriumi tegevuse üheks

eesmärgiks tagada toiduvarustuskindlus.

Toidu varustuskindluse strateegia 2023+ käsitleb varustuskindlust nelja üksteist täiendava samba

kaudu: toiduga isevarustatus, toimepidevad ettevõtted varustuskindluse ahelas, toimiv

väliskaubandus ja varud. Strateegia nimetab varustuskindluse suurimaks nõrkuseks toidutööstuste

tootmisprotsesside sõltuvust katkematust elektrivarustusest, mida suurtööstuste puhul saab

kohalike generaatoritega vähendada vaid osaliselt, ning määrab riigi ülesandeks luua meetmed

toidutootjate ja -töötlejate toimepidevuse tõstmiseks, sealhulgas alternatiivse elektrivarustuse ja

kütusevarude osas. Riigi tegevusvarusse kuuluv toiduvaru on strateegia kohaselt viimane abinõu,

mis võetakse kasutusele alles siis, kui tarneahel on katkenud ja selles olevad kommertsvarud on

ammendunud.

Vabariigi Valitsus kinnitas 2. aprilli 2026. a kabinetinõupidamisel regionaal- ja

põllumajandusministri ettepaneku riigi toiduvaru sihttaseme kohta ning otsustas, et sihttase

tagatakse koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga varude ja toimepidevuse

lahenduste kombinatsioonina. Toimepidevuse tõstmine on seejuures võimaluse korral eelistatud

teenuse lühiajaliseks tagamiseks ette ostetud varude ees, sest see hoiab kriisis käigus majanduse

toimimise ja tarneahela enda.

Toidu tarneahela jaekaubanduse lüli toimepidevuse tagamiseks otsustas Vabariigi Valitsus

2024. aastal moodustada riigi tegevusvaru haldaja kaudu 110 elektrigeneraatori varu ja tagada selle

kasutamine toidu ja esmatarbekaupade jaekaubanduse ettevõtetes (nn kriisipoed); see võrgustik

valmib 2026. aasta lõpuks. Järgmine katmata võimelünk on toidu töötlemise lülis: olulisemates

väärtusahelates (teravili, liha, piim, köögivili) tuleb tõsta võtmetähtsusega toidutööstuste võimet

jätkata tootmist ka pikaajaliste elektrikatkestuste korral, et laiaulatusliku katkestuse ajal jätkuks

kommertsvarude juurdetootmine vähemalt piiratud mahus. Ministeerium on 2026. aasta aprillis

teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui AS Eesti Varude Keskuse osaluse

valitsejale ettepaneku seada selle võimelünga katmine äriühingule omaniku ootusena. AS Eesti

Varude Keskus on väljendanud valmisolekut luua kriisipoodide võrgustikuga sarnaseid

toimepidevuse lahendusi ka toidutööstuste tasemel; äriühingu strateegia aastateks 2025–2028 seab

eesmärgiks liikuda varude kasvatamiselt varustuskindluse lahenduste loomise suunas, vedada eest

toimepidevuse ja kaitsemeetmete rakendamist ning toetada kodumaise tootmisvõimekuse

toimepidevust ja tarnekindlust.

2

Hädaolukorra seaduse § 18¹ lõike 1 kohaselt moodustab riigi tegevusvaru, haldab seda ja korraldab

selle kasutusele võtmist riigi äriühing, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on varu moodustamine

ja haldamine; seda ülesannet täidab AS Eesti Varude Keskus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on

riigi tegevusvaru hädaolukorra lahendamiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja

elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalikud tooted, mis on varu haldaja omandis või mille

kasutamine on tagatud lepingutega. Elektrigeneraatorid ja nendega seotud tehnilised vahendid, mis

moodustatakse toidutööstuste toimepidevuse tagamiseks, on sellised tooted; sama käsitust on

Vabariigi Valitsus rakendanud kriisipoodide generaatorivaru puhul. AS Eesti Varude Keskuse

osaluse valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; toidujulgeoleku (põhimääruse

sõnastuses toiduvarustuskindluse) tagamise korraldamine ja rahastamine kuulub põhimääruse

alusel Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusalasse, mistõttu kaetakse toidutööstuste

toimepidevuse lahenduste kulud ministeeriumi valitsemisala eelarvest.

Toetuse andmise eesmärk on tõsta toidujulgeolekut tarneahelas, maandades eelkõige

võtmetähtsusega toidutööstuste elektrivarustuse riske, ja lükata seeläbi edasi vajadust võtta

kasutusele riigi toiduvaru kui toidujulgeoleku viimane abinõu. Toetus katab 2026. ja 2027. aastal

lahenduste väljatöötamise, seadmete tegevusvaruna moodustamise ettevalmistamise ning toetuse

võimaluste piires ka seadmete soetamise kulud. Toetuse suurus ei võimalda võimelünka tervikuna

katta; eelnõu eesmärk on käivitada tegevus ning luua alus järgmiste aastate rahastamisotsustele ja

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi omaniku ootustele.

3. Õiguslik alus

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 kohaselt otsustab minister ministeeriumi

valitsemisala eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle.

Riigieelarve seaduse § 53² lõike 1 kohaselt on ministril õigus anda valitsemisala vahendite arvelt

riigisisest tegevustoetust seaduses sätestatud juhul või sama paragrahviga sätestatud juhul

tegevusteks, mis sisalduvad valdkonna arengudokumentides. Mõlemad alternatiivid on täidetud.

Esiteks sätestab hädaolukorra seaduse § 18¹ lõige 4, et riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise

ja kasutusele võtmise kulud kaetakse riigieelarve vahenditest või varu müügist saadud vahendite

arvelt, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti; toidutööstuste toimepidevuse tagamiseks

moodustatav seadmete varu on hädaolukorra seaduse § 18¹ lõike 2 tähenduses riigi tegevusvaru.

Teiseks sisaldub toidutootjate ja -töötlejate toimepidevuse tõstmine valdkonna

arengudokumentides: toidu varustuskindluse strateegia 2023+ näeb riigi ülesannetena ette pöörata

tähelepanu kriitiliste ettevõtete toimepidevuse toetamisele ning koos ettevõtjatega suurendada

kriitiliste protsesside alternatiivse elektrivarustuse võimekust (riigi ülesanne 5 ning ettevõtete

ülesanded 1 ja 3, vastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium). Vabariigi Valitsuse

kinnitatud põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 seab sihiks tagada

toidu kättesaadavus ka hädaolukorras, eriolukorras ja elutähtsate teenuste katkemise korral (ptk

1.2), nimetab toidu varustuskindlust riigi juhitavaks strateegiliseks riskiks (ptk 1.3) ning käsitleb

puhta toidu ja joogi varustuskindluse tagamist hädaolukorras julgeolekualase mõjueesmärgina (ptk

5.2.5).

Käskkirja volitusnormid on Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkt 8 ja riigieelarve seaduse

§ 53² lõige 1; hädaolukorra seaduse § 18¹ lõige 4 ei ole iseseisev volitusnorm, vaid säte, millest

tuleneb riigieelarve seaduse § 53² lõike 1 kohaldamise eeldus, ning riigieelarve seaduse § 53² lõige

2 ja § 55 lõige 1 on toetuse andmise sisulised eeldused, mida käsitletakse allpool.

Riigieelarve seaduse § 53² lõike 2 kohaselt võib riigisisese tegevustoetuse saajaks olla

keskvalitsuse juriidiline isik ning toetust antakse saajale, lähtudes tema arengudokumentides

määratud eesmärkidest ja põhikirjalistest ülesannetest. AS Eesti Varude Keskus on riigieelarve

seaduse § 2 lõike 2 punkti 3 tähenduses keskvalitsuse juriidiline isik, riigi osalusega äriühinguna

on ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 (ESA 2010) kohaselt määratletud

keskvalitsuse üksusena (allsektor S.1311) ning kantud Statistikaameti avaldatavasse

valitsussektori üksuste nimekirja (riigieelarve seaduse § 2 lõige 3).

3

AS Eesti Varude Keskuse põhikirja kohaselt kuuluvad tema tegevusalade hulka riigi tegevusvaru

moodustamise ja haldamise ning kasutusele võtmise korraldamine. Keskuse strateegia aastateks

2025–2028 seab eesmärgiks varustuskindluse lahenduste loomise ja partnerite toimepidevuse

toetamise. Toetuse andmine on seega kooskõlas keskuse arengudokumentides määratud

eesmärkidega ja põhikirjaliste ülesannetega.

Riigieelarve seaduse § 55 lõike 1 kohaselt peab toetuse andja tagama, et toetuse saaja kohustub

kasutama saadud toetust ainult toetuse andja määratud otstarbel ja tingimustel. Eelnõus ei panda

neid kohustusi AS-ile Eesti Varude Keskus ühepoolselt. Punkti 8 kohaselt tekib toetuse saamise

õigus alles pärast seda, kui AS Eesti Varude Keskus on kirjalikult kinnitanud nõustumist eelnõu

punktides 3–7 sätestatud eesmärgi, otstarbe ja tingimustega.

4. Eelnõu sisu ja punktide selgitused

Punktis 1 määratakse toetuse saaja, toetuse suurus, eelarveallikas ja toetuse üldine siht –

toidujulgeoleku tõstmine.

Punkt 2 seob tegevustoetuse AS Eesti Varude Keskuse strateegias aastateks 2025–2028 määratud

eesmärkide ja põhikirjaliste ülesannetega, nagu nõuab riigieelarve seaduse § 53² lõige 2.

Punktis 3 määratakse toetuse eesmärk: võtmetähtsusega toidutööstuste elektrivarustuse riskide

maandamine olulisemates väärtusahelates, et laiaulatusliku ja pikaajalise elektrikatkestuse korral

jätkuks toidu tootmine ja kommertsvarude juurdetootmine ning riigi toiduvaru kasutuselevõtu

vajadus lükkuks edasi. Eesmärk on sõnastatud tulemusena, mille järgi hinnatakse toetuse

kasutamise sihipärasust.

Punktis 4 määratakse toetuse otstarve ehk kulud, mida toetusest võib katta. Otstarve hõlmab

tegevuse kogu ahelat: riskide kaardistamist ja lahenduste kava koostamist koostöös ettevõtjate

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (punkt 4.1), seadmete riigi tegevusvaruna

moodustamise ettevalmistamist ja toetuse piires soetamist (punkt 4.2), kütusega varustamise

lahenduse ettevalmistamist (punkt 4.3) ning katsetamist, õppusi ja koordineerimist (punkt 4.4).

Kulud on nimetatud näitlikult, et tegevustoetus ei muutuks üksikute projektikulude kinniseks

loeteluks, kuid selle kasutamise siht oleks kontrollitav. Seadmete soetamisel on AS Eesti Varude

Keskus hankija riigihangete seaduse tähenduses ja korraldab hanked riigihangete seaduses

sätestatud korras.

Punkt 5 välistab toetuse kasutamise AS Eesti Varude Keskuse muu majandustegevuse ja teiste

ministeeriumide vastutusalasse kuuluvate varuliikide rahastamiseks, samuti kriisipoodide

võrgustiku loomise kuludeks, mille rahastamine on otsustatud eraldi. Eraldi topeltrahastamise

keeldu eelnõu ei sätesta; toetuse sihipärast kasutamist tagavad otstarbe piiritlemine, eraldi arvestus

(punkt 7.1) ja aruandlus (punkt 7.5).

Punkt 6 määrab toetuse kasutamise perioodiks 1. jaanuari 2026 kuni 31. detsembri 2027. Toetus

makstakse välja 2026. aastal ministeeriumi 2026. aasta eelarve vahenditest. Kaheaastane periood

on põhjendatud, sest toimepidevuse lahenduste kavandamine koos ettevõtjatega, seadmete

hankimine ja paigaldamine ei ole 2026. aasta lõpuni jäänud aja jooksul realistlikult lõpule viidav.

Kuna käskkiri antakse eelarveaasta kestel, täpsustatakse, et toetusega võib katta ka enne käskkirja

andmist, kuid alates 1. jaanuarist 2026 tekkinud otstarbele vastavaid kulusid.

Punkt 7 sätestab toetuse kasutamise tingimused. Eraldi arvestus (punkt 7.1) on vajalik, et eristada

toetusega kaetud kulud keskuse muust tegevusest. Lahenduste kava kooskõlastamine

ministeeriumiga (punkt 7.2) tagab, et toetuse arvelt loodav lahendus vastab ministeeriumi kui

toidujulgeoleku eest vastutaja hinnangule võtmetähtsusega väärtusahelate ja ettevõtete kohta.

Punkt 7.4 kohustab toetuse saajat andma tegevusvaru ja lahendused ettevõtjatele kasutusse

läbipaistvalt, võrdset kohtlemist järgides ja riigiabi reeglitega kooskõlas ning esitama

ministeeriumile enne tingimuste kinnitamist riigiabi hinnangu (vt seletuskirja 6. osa).

Aruandluseks (punkt 7.5) esitab toetuse saaja lõpparuande 15. veebruariks 2028; aruandes

näidatakse kulude kõrval ka tehtud tegevused ja saavutatud tulemused, sest toetuse sihipärasust

4

hinnatakse punktis 3 nimetatud eesmärgi järgi, samuti kasutamata jääk. Punktid 7.6 ja 7.7 tagavad

ministeeriumile kontrolliks vajaliku teabe ja toetuse kasutamise takistustest teavitamise.

Punkt 7.8 sätestab kasutamata jäägi tagastamise kohustuse: 2027. aasta lõpu seisuga kasutamata

toetus tagastatakse ministeeriumile 15. märtsiks 2028, s.o kuu aega pärast lõpparuande esitamist,

mis annab aega jäägi suuruse täpsustamiseks. Riigieelarve seaduse § 55 lõige 3 ja § 55¹

reguleerivad sõnaselgelt projektipõhise toetuse jäägi tagastamist ja tagasinõudmist; tegevustoetuse

puhul seadusest sellist kohustust ei tulene, mistõttu see sätestatakse toetuse tingimusena

käesolevas üksikotsuses ja muutub toetuse saajale siduvaks tema kirjaliku nõustumisega.

Punkt 7.9 sätestab otstarbe või tingimuste rikkumise tagajärjed: käskkirja toetuse andmise osas

kehtetuks tunnistamisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse §-dest 66 ja § 67 lõike 2 puntidest 1,3,

ja 4 ning lõikest 3, toetuse tagasinõudmisel aga toetuse tagasinõudmisel haldusmenetluse seaduse

§ 69 lõikest 1, mille kohaselt tuleb kehtetuks tunnistatud haldusakti alusel saadu tagastada alusetu

rikastumise sätete järgi.

Punkt 8 sätestab toetuse saamise õiguse tekkimise edasilükkava tingimuse. Sellega täidetakse

riigieelarve seaduse § 55 lõikest 1 tulenev nõue viisil, mis ei pane eraõiguslikule juriidilisele

isikule toetuse kasutamise kohustusi ühepoolselt.

Punktis 9 loetletakse ministeeriumisisesed ülesanded: kriisijuht võtab vastu keskuse kinnituse

toetuse kasutamise tingimustega nõustumise kohta ja suunab toetuse väljamaksmisele,

kooskõlastab lahenduste kava ning kontrollib aruande alusel toetuse kasutamise sisulist vastavust

eesmärgile ja otstarbele.

Punktis 10 viidatakse käskkirja seletuskirjas olevatele põhjendustele. Seletuskiri tehakse toetuse

saajale koos käskkirjaga teatavaks, et haldusakti faktilised ja õiguslikud põhjendused oleksid

adressaadile kättesaadavad.

Punkt 11 sisaldab haldusmenetluse seaduse § 57 lõike 1 kohase vaidlustamisviite: käskkirja peale

võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest

arvates.

5. Toetuse suurus ja eelarve

Toetuse suurus on 328 301 eurot. Toetuse andmiseks vajalikud vahendid on ette nähtud regionaal-

ja põllumajandusministri 22. detsembri 2025. a käskkirjaga nr 189 kinnitatud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ning valitsemisala asutuste 2026. aasta eelarve liigenduses. Toetuse

suurus ei kata võimelünka tervikuna; edasine rahastamine otsustatakse järgmiste aastate eelarvetes

ja riigi eelarvestrateegias koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

6. Riigiabi hinnang

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 riigiabi reeglid kohalduvad üksnes osas, milles

toetusest kasu saav isik tegutseb ettevõtjana ehk tegeleb majandustegevusega. Juriidiline vorm ega

kasumi teenimise eesmärk ei ole seejuures määravad. Euroopa Komisjoni 2016. aasta teatise

riigiabi mõiste kohta kohaselt tuleb sama isiku majanduslikke ja mittemajanduslikke tegevusi

hinnata eraldi, ning teatise punktide 17 ja 18 kohaselt ei kohaldu riigiabi reeglid, kui riik teostab

avalikku võimu või kui tegevus kuulub oma laadilt riigi põhifunktsioonide hulka. Hinnang tuleb

anda kahel tasandil: toetuse saaja AS Eesti Varude Keskus ja ettevõtjad, kellele tegevusvaru

kasutusse antakse.

AS Eesti Varude Keskuse tasandil rahastatakse toetusega hädaolukorra seadusega riigi tegevusvaru

haldajale pandud avalikku ülesannet – varustuskindluse tagamiseks vajaliku tegevusvaru

moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmise korraldamist – mitte äriühingu turul pakutavaid

kaupu või teenuseid. Riigi tegevusvaru moodustamine ja hoidmine elanikkonna varustuskindluse

ja julgeoleku tagamiseks on riigi põhifunktsioon, mida AS Eesti Varude Keskus täidab seadusest

tuleneva ainuhaldaja rollis, mitte turul teiste ettevõtjatega konkureerides. Eelnõu punktides 7.1 ja

5

7.3 on ette nähtud rahastatava ülesande piiritlemine ja eraldi arvestus, et vältida äriühingu

majandustegevuse ristsubsideerimist. Nendel eeldustel ei anna toetus AS Eesti Varude Keskuse

majandustegevusele valikulist majanduslikku eelist ning toetust ei käsitata tema tasandil

riigiabina.

Toidutööstuste tasandil on olukord teine: ettevõtjad, kelle tootmispaika riigi tegevusvarusse

kuuluv seade paigaldatakse või kellele lubatakse selle kasutamine kriisis, on ettevõtjad Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, ning riigi vahenditest tagatud toimepidevus

võib anda neile eelise, mida nad muidu peaksid rahastama ise. Eelis on välistatud või maandatav,

kui lahendus kujundatakse järgmiselt: seadmed jäävad riigi tegevusvaruna AS Eesti Varude

Keskuse omandisse ja neid kasutatakse üksnes hädaolukorra seaduse või kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse kohase kasutusele võtmise otsuse alusel, mitte ettevõtja tavapärases

majandustegevuses; ettevõtja kannab oma tootmiskoha kohandamise kulud ise ja võtab

vastutasuks kohustuse jätkata kriisis tootmist riigi määratud mahus ja tingimustel; ettevõtjad

valitakse avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva menetlusega kõigi asjaomase väärtusahela

ettevõtjate seast ministeeriumiga kooskõlastatud objektiivsete kriteeriumide alusel. Kui neist

eeldustest hoolimata jääb ettevõtjale eelis, tuleb see viia kooskõlla kas Altmarki kriteeriumide ja

komisjoni otsusega (EL) 2025/2630 avaliku teenuse hüvitise kohta (kriisis tootmise jätkamise

kohustus kui avaliku teenuse osutamise kohustus, mille hüvitis ei ületa selle täitmise netokulu) või

vähese tähtsusega abi reeglitega. Seepärast kohustab eelnõu punkt 7.4 AS-i Eesti Varude Keskus

kujundama kasutusse andmise tingimused riigiabi reeglitega kooskõlas ja esitama ministeeriumile

enne nende kinnitamist riigiabi hinnangu; ministeerium konsulteerib vajaduse korral

Rahandusministeeriumi kui riigiabi valdkonna eest vastutava asutusega.

Toetust ei anta AS-ile Eesti Varude Keskus avaliku teenuse hüvitisena Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses, mistõttu eelnõu ise ei tugine komisjoni 16. detsembri 2025.

a otsusele (EL) 2025/2630, millega tunnistati kehtetuks otsus 2012/21/EL; otsus võib olla

asjakohane toidutööstustega sõlmitavate kokkulepete tasandil, nagu eespool kirjeldatud.

7. Järelevalve ja aruandlus

Toetuse kasutamist kontrollib ministeeriumi kriisijuht eelnõu punktis 7.5 nimetatud lõpparuande

ning vajaduse korral punktis 7.6 nimetatud lisateabe ja dokumentide alusel, hinnates toetuse

kasutamise vastavust punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärgile ja otstarbele; ta kooskõlastab ka

toimepidevuse lahenduste kava. Eraldi arvestus võimaldab kontrollida, et toetusega kaetud kulud

seonduvad üksnes toetuse otstarbega ning et ei toimu muu majandustegevuse ristsubsideerimist.

8. 1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse mõju

1. oktoobril 2026 jõustub kriisiolukorra ja riigikaitse seadus ning senine hädaolukorra seadus

tunnistatakse kehtetuks. Sarnaselt seniste sätetega on uue seaduse § 99 lõike 1 kohaselt riigi

tegevusvaru kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitse ning

ühiskonna toimimise tagamiseks vajalikud tooted, mis on haldaja omandis või mille omandamine

või kasutamine on tagatud lepingutega, ning lõike 2 kohaselt on varustuskindluse tagamiseks

vajalikud hooned, rajatised ja tehnilised seadmed tegevusvaru taristu. Lõike 3 kohaselt on

tegevusvaru haldaja riigi äriühing, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on tegevusvaru

moodustamine, haldamine ja kasutusele võtmise korraldamine; lõike 6 kohaselt võib tegevusvaru

moodustamise aluseks olla ka haldaja otsus; lõike 7 kohaselt kaetakse tegevusvaru ja tegevusvaru

taristu moodustamise, omandamise, haldamise, uuendamise ning kasutusele võtmise kulu muu

hulgas riigieelarve vahenditest. Toiduseadusesse lisatav § 46⁶ (kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse

§ 264 punkt 5) näeb püsiva kriisiülesande ette üksnes toidu jaekaubanduse ettevõtjatele;

toidutööstustele seadus püsivat kriisiülesannet ei määra, mistõttu nende kaasamine toimub

kokkuleppel.

6

Seletuskirja koostamisel on arvestatud, et käskkiri antakse enne 1. oktoobrit 2026, mistõttu

hinnatakse selle andmise õiguspärasust andmise ajal kehtiva hädaolukorra seaduse alusel. Hilisem

seadusemuudatus ei muuda juba antud käskkirja iseenesest kehtetuks ning eelnõus määratud

eesmärk ja otstarve on kooskõlas ka uue seadusega, mistõttu üksnes seadusemuudatuse tõttu ei ole

käskkirja muutmine vajalik. Kuivõrd toetuse kasutamise periood ulatub 2027. aasta lõpuni ja

eelnõu punktis 8 nimetatud kinnituse esitamise tähtaeg võib ulatuda 1. oktoobrist 2026 hilisemasse

aega, toimub suurem osa toetuse kasutamisest juba uue seaduse kehtivuse ajal. See ei mõjuta

käskkirja kehtivust ega toetuse saamise õigust.

9. Viidatud õigusaktid ja dokumendid

Õigusaktid (lingid viivad Riigi Teatajas vastava sätte juurde):

Vabariigi Valitsuse seadus (VVS): § 49 lg 1 p 8 | § 52 lg 4

Hädaolukorra seadus (HOS, kehtib kuni 30.09.2026): § 18¹ lg 1 | § 18¹ lg 2 | § 18¹ lg 4

Riigieelarve seadus (RES): § 2 lg 2 p 3 | § 2 lg 3 | § 53² lg 1 | § 53² lg 2 | § 53² lg 3 | § 55 lg 1 | §

55 lg 3 | § 55¹

Haldusmenetluse seadus (HMS): § 53 lg 1 p 3 | § 53 lg 2 p 2 | § 57 lg 1 | § 61 lg 1 | § 65 | § 66 | §

67 | § 69 lg 1

Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (KORKS; RT I, 30.06.2026, 1; jõustub 01.10.2026): § 99 lg 1

| § 99 lg 2 | § 99 lg 3 | § 99 lg 6 | § 99 lg 7 | § 264 (toiduseaduse § 46⁶) | § 286 lg 1

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus: § 5 | § 6

Euroopa Liidu õigusaktid:

Euroopa Liidu toimimise leping (ELTL): art 106 lg 2 | art 107 lg 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013 (ESA 2010): määruse tekst

Komisjoni otsus (EL) 2025/2630, 16.12.2025 (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025): otsuse tekst

Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01):

teatise tekst

Muud dokumendid:

Toidu varustuskindluse strateegia 2023+ (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 2023) –

https://agri.ee/sites/default/files/documents/2024-05/strateegia-2023-toidu-varustuskindlus.pdf

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PõKa 2030) –

https://www.valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-04/poka-2030-taistekst.pdf

AS Eesti Varude Keskuse põhikiri – https://varudekeskus.ee/sites/default/files/documents/2026-

04/AS%20Eesti%20Varude%20Keskus%20pohikiri.pdf

AS Eesti Varude Keskuse strateegia aastateks 2025–2028 – https://varudekeskus.ee/eesti-varude-

keskus/ettevottest/juhtimine/strateegia-2025-2028

Riigikogu 22.02.2023. a otsus „Eesti julgeolekupoliitika alused“; Vabariigi Valitsuse 2. aprilli

2026. a kabinetinõupidamise otsus toiduvaru sihttaseme kohta; Vabariigi Valitsuse 2024. a otsus

kriisipoodide generaatorivaru moodustamise kohta