| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/3975-1 |
| Registreeritud | 01.10.2026 |
| Sünkroonitud | 02.10.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/26-1087 - Regionaalministri 31. mai 2024. a määruse nr 35 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol Eestisisestel lennuliinidel ja sõidusoodustused“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.10.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b831b00a-37b6-4944-b672-01d566ef4e46 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b831b00a-37b6-4944-b672-01d566ef4e46?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
MÄÄRUS
xx.xx.2026 nr …..
Regionaalministri 31. mai 2024. a määruse nr 35 „Avaliku
teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kõrgeim
piletihind sõitjateveol Eestisisestel lennuliinidel ja
sõidusoodustused“ muutmine
Määrus kehtestatakse ühistranspordiseaduse § 31 lõike 2 punkti 3 ja § 36 lõike 5 alusel.
§ 1. Regionaalministri 31. mai 2024. a määruse nr 35 „Avaliku teenindamise lepingu alusel
teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol Eestisisestel lennuliinidel ja
sõidusoodustused“ muutmine
Regionaalministri 31. mai 2024. a määruses nr 35 „Avaliku teenindamise lepingu alusel
teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol Eestisisestel lennuliinidel ja
sõidusoodustused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõiked 3–4 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses:
„(5) Pileti, mis annab sõitjale võimaluse lennata kolme kalendrikuu jooksul vabade kohtade
olemasolul vabalt valitud ajal 12 korda ühel vabalt valitud suunal, kõrgeim hind avaliku
teenindamise lepingu alusel teostataval sõitjateveol lennuliinide kaupa on järgmine:
1) Tallinna-Kärdla lennuliinil – 30 eurot ühe suuna kohta;
2) Tallinna-Kuressaare lennuliinil – 32 eurot ühe suuna kohta.
(6) Pileti, mis annab sõitjale võimaluse lennata kolme kalendrikuu jooksul vabade kohtade
olemasolul vabalt valitud ajal 12 korda ühel vabalt valitud suunal, võimalusega muuta iga kord
sõitja andmeid, kõrgeim hind avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval sõitjateveol
lennuliinide kaupa on järgmine:
1) Tallinna-Kärdla lennuliinil – 32 eurot ühe suuna kohta;
2) Tallinna-Kuressaare lennuliinil – 34 eurot ühe suuna kohta.
(7) Lõigetes 5 ja 6 nimetatud pileti puhul loetakse lennule registreerimise, kuid tegelikult
ilmumata jätmise korral üks lennuvõimalus kasutatuks. Reisijast mittesõltuvate asjaolude
korral, nagu lennu ära jäämine või oluline hilinemine, kui reisija on sunnitud kasutama
asendustransporti, jääb perioodipileti lennuvõimalus kehtima kuni perioodipileti kehtivusaja
lõpuni.
EELNÕU
29.09.2026
2
(8) Lõigetes 5 ja 6 nimetatud pilet kehtib kolm kalendrikuud alates pileti ostmise päevast.“.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. novembril 2026. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Triin Kõrgmaa
Kantsler
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Rahandusministeerium
Kliimaministeerium
(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/565
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Esitame kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri
31. mai 2024. a määruse nr 35 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kõrgeim
piletihind sõitjateveol Eestisisestel lennuliinidel ja sõidusoodustused“ muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad:
1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: Saaremaa Vallavalitsus, Hiiumaa Vallavalitsus, Kihnu Vallavalitsus,
Ruhnu Vallavalitsus, Pärnumaa Ühistranspordikeskus MTÜ, Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ,
Hiiumaa Ettevõtjate Liit MTÜ, Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ, AS Tallinna Lennujaam
Jaak Simon
53447675 [email protected]
1
SELETUSKIRI
regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 31. mai 2024. a määruse
nr 35 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kõrgeim piletihind
sõitjateveol Eestisisestel lennuliinidel ja sõidusoodustused“ muutmine“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 31. mai 2024. a määruse nr 35
„Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol
Eestisisestel lennuliinidel ja sõidusoodustused“ muutmine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja
töötatud ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 31 lõike 2 punkti 3 ja § 36 lõike 5 alusel.
Eelnõu koostamine on tingitud vajadusest pakkuda püsireisijatele soodsamaid tingimusi
Tallinna-Kuressaare ja Tallinna-Kärdla lennuliinidel.
Kuressaare ja Kärdla lennuliinidel tõsteti 2024. aasta juunis ja 2025. aasta veebruaris piletihindu,
et riigieelarve kärpeülesande kontekstis leida reisijate omaosaluse suurendamise näol
lisavahendeid ühistranspordi liiniveotoetuse eelarvelise puudujäägi katmiseks. Piletihinnad olid
muutmata kujul kehtinud alates 2016. aastast. Olukorras, kus lennuteenuse kulu riigieelarves on
pidevalt kasvanud, ei ole realistlik, et reisijate omaosalus jääks jätkuvalt sama väikeseks, nagu
see on ajalooliselt olnud. Lennuki tavapileti hind on tänaseks hinnatõusude tulemusena võrreldes
2016. aastaga kasvanud 38%, samal ajal kui keskmine palk on kasvanud 83%. 2024-2025 oli
kavandatud ka parvlaevapiletite hinnatõus, mis jäi laialdase vastuseisu tõttu realiseerimata.
Lennupiletite hinnatõus ja parvlaevapiletite hinna tõstmata jätmine tõi Tallinna-Kuressaare ja
Tallinna-Kärdla lennuliinidel kaasa olulise reisijate arvu languse. Tuleb siiski mainida, et enne
piletihindade tõstmist viitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ka REM) läbi
viidud hinnaelastsuse analüüs tegelikkusega võrreldavale reisijate arvu langusele. REM kasutas
elastsuskoefitsiendina IATA1 poolt välja pakutud -1,23, mis lihtsustatult tähendab, et piletihinna
tõstmisel 10% võrra väheneb reisijate arv 23% võrra. Prognoositud reisijate arv kõrgema hinnaga
erines tegelikust 2025. aasta suursaarte lennureisijate koondarvust mõnesaja reisija võrra.
Ministeeriumi seisukohalt on reisijate arvu langus olnud paratamatu ning juhul, kui jätta
piletihind näiteks järgnevaks viieks aastaks muutmata, taastub ka endine nõudlus.
Tuleb arvestada ka asjaoluga, et reisijate arvud on olnud pidevas tõusus ning aastate 2023 ja 2024
puhul oli tegemist absoluutsete tippaastatega, kus oldi reisijate arvult tõenäoliselt lähedal
maksimaalsele potentsiaalile.
Kohalikud omavalitsused on korduvalt esitanud taotlusi piletihinna langetamiseks, kuna näevad
reisijate arvu vähenemist otsese hinnanguna teenuse kvaliteedile ning avaldavad muret, et
vähenenud reisijate arv avaldab mõju ka lennuliinide tulevikule. Toimivad lennuliinid on nii
Saaremaa kui Hiiumaa vaates olulised ühenduslülid mandriga. Kvaliteetsed lennuühendused
loovad paremad võimalused saartel elavatele inimestele elada, töötada, õppida ja ettevõtlusega
tegeleda. Lennuliinide olemasolu ja kvaliteet avaldab otsest või kaudset mõju pea kõigile
eluvaldkondadele. Regulaarlendude olemasolu on oluline ka võimalikes kriisioludes - kui
mereühendus peaks katkema, on tegemist ainsa alternatiivse liikumisvõimalusega.
1 International Air Transport Association – suurim lennuettevõtjate katusorganisatsioon.
KAVAND
29.09.2026
2
Lennureiside katkemisel on selged negatiivsed tagajärjed. See toob kaasa rohkem
maanteetransporti ja reisiaegade olulist pikenemist. Väheneb ettevõtete huvi saartel tegutseda,
keerulisem on leida ja kaasata spetsialiste, väiksemaks jääb nii siseturism kui saarte atraktiivsus
välisturistidele. Lõpptulemusena muutuvad saared vähem atraktiivseks nii elu- kui
ärikeskkonnana, suureneb väljaränne ning halveneb ligipääs laiemale tööturule.
Tabel 1. Reisijate arv 2021-2025
2021 2022 2023 2024 2025
Tallinna-Kuressaare 27 773 36 784 41 237 41 156 34 266
Tallinna-Kärdla 10 552 11 849 16 275 15 332 11 900
20. veebruaril 2026. a esitasid Saaremaa ja Hiiumaa vallavanemad ettepaneku langetada
piletihinnad 2024. aasta juuni tasemele, luua madalama hinnaga edasi-tagasi pilet ning kaotada
nädalavahetustel kehtiv hinnakordaja 1,1.
Ministeerium nõustub vallavanematega, et tänases turuolukorras ei täida nädalavahetuse
hinnakordajad oma eesmärki, sest puudub vajadus tippaegadelt reisijaid ümber suunata.
Käesoleva eelnõuga tunnistatakse hinnakordajat puudutavad määruse sätted kehtetuks. Lausaline
piletihindade langetamine pole siiski mõistlik, sest reisija omaosaluse tõstmine on
möödapääsmatu. Ajutine hindade langetamine lükkaks piletihinna tõstmise lihtsalt edasi ning ei
lahendaks põhimõttelist probleemi, kus regionaalsete lennuliinide puhul on reisijate omaosalus
väga madal, keskmiselt 15% (REM 2025. a andmed).
Lisaks nädalavahetuse hinnakordaja kaotamisele lisandub eelnõukohaselt püsireisijatele
perioodipilet. Püsireisijateks loetakse reisijaid, kes kasutavad liini üle 2 korra kuus, neid on
hinnanguliselt 8%-12% kõigist lendajatest. Püsireisijad on eeldatavalt kas Saaremaa või Hiiumaa
püsielanikud või saartega aktiivseid isiklikke või ärilisi sidemeid omavad isikud. Suvehooajal on
sellisteks reisijateks ka saartel suvemaja omavad või turismiga seotud isikud.
Määrusega kehtestatakse perioodipilet. Perioodipiletiga saab lennata kolme kalendrikuu jooksul
12 korda vabalt valitud ajal. Broneeritud lennule ilmumata jätmisel kaotab üks perioodipileti
kasutuskord kehtivuse. Perioodipilet jaguneb omakorda kaheks: tavaliseks ja paindlikuks.
Tavalise perioodipileti kasutajad on eeldatavalt eelkõige füüsilised isikud. Tavaperioodipilet on
nimeline ning muudatusi piletikasutaja andmetes saab teha vedaja poolt kehtestatud tingimustel
lisatasu eest. Paindlikul perioodipiletil saab igakordselt ilma lisatasuta muuta reisija andmeid.
Paindliku perioodipileti kasutajateks on eeldatavalt eelkõige juriidilised isikud, näiteks
meditsiini- ja haridusasutused ning äriettevõtted.
Eelnõuga kavandatavate muudatustega kaasneb vajadus piletimüügisüsteemi muutmiseks.
Vedaja peab tegema muudatusi piletimüügisüsteemis, et võimaldada perioodipileti müüki. Kuna
vedajal on praegu käimas piletimüügisüsteemi pakkuja vahetus, saab süsteemi ettevalmistamisel
sisse viia vajalikud täiendused ilma oluliste täiendavate investeeringuteta. Eelnõuga ei nähta ette
muudatusi sõidusoodustustes.
Eelnõuga ei kaasne avalikule sektorile halduskoormuse kasvu.
Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordiosakonna
nõunik Jaak Simon (5344 7675, [email protected]). Eelnõule tegi juriidilise ekspertiisi
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Elis-Ketter Müürsepp (5304
5154, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud sama osakonna
peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427, [email protected]).
3
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
ÜTS § 31 lõike 2 punkti 3 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega
kõrgeima piletihinna sõitjateveol lennuliikluses. ÜTS § 31 lõike 4 järgi kehtestab kõrgeima hinna
piires piletihinna sõitjateveol valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, arvestades seaduses
sätestatud nõudeid ja riigieelarvest eraldatud vahendeid. Õigusselguse eesmärgil ei kehtestata
piletihindu sõitjateveol ainult regionaalministri määrusega. ÜTS § 31 lõike 2 punkti 3 alusel
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kõrgeima sõidukilomeetri hinna, kõrgeima
piletihinna ja sõidusoodustused sõitjateveol bussi-, laeva-, väikelaeva- ja parvlaeva- ning
lennuliikluses nii maakonnaliinidel kui ka kaugliinidel.
Eelnõu §-ga 1 muudetakse „Regionaalministri 31. mai 2024. a määrust nr 35 „Avaliku
teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol Eestisisestel
lennuliinidel ja sõidusoodustused“.
Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 2 lõigetes 3 ja 4 sätestatud dünaamilise
hinnastamine põhimõte Tallinna-Kärdla ja Tallinna-Kuressaare liinidel.
Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõigetega 5–8. Lisanduvad eelkõige
püsilendajate (lendavad keskmiselt üle 2 korra kuus) kasutusmugavuse tõstmisele suunatud
perioodipiletid. Samuti kehtestatakse ühe lennu piirhind perioodipiletitele piletitüübi lõikes.
Lisatava lõikega 5 luuakse nn perioodipilet. Lisatava sätte kohaselt on pileti, mis annab võimaluse
lennata kolme kalendrikuu jooksul vabade kohtade olemasolul vabalt valitud ajal 12 korda ühel
vabalt valitud suunal, kõrgeim hind avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval sõitjateveol
lennuliinide kaupa järgmine:
1) Tallinna-Kärdla lennuliinil – 30 eurot ühe suuna kohta;
2) Tallinna-Kuressaare lennuliinil – 32 eurot ühe suuna kohta.
Uue § 2 lõikega 6 kehtestatakse kõrgeim hind paindlikele piletitele Tallinna-Kärdla ja Tallinna-
Kuressaare lennuliinidel. Paindlik pilet on sõidupilet, mis annab võimaluse muuta lisatasuta reisi
toimumise aega, reisija andmeid jms lennuettevõtja tingimuste kohaselt, mistõttu on paindliku
pileti hind tavapileti hinnast kõrgem. Uue lõike 6 kohaselt on pileti, mis annab võimaluse lennata
kolme kalendrikuu jooksul vabade kohtade olemasolul vabalt valitud ajal 12 korda ühel vabalt
valitud suunal, võimalusega muuta iga kord sõitja andmeid, kõrgeim hind avaliku teenindamise
lepingu alusel teostataval sõitjateveol lennuliinide kaupa järgmine:
1) Tallinna-Kärdla lennuliinil – 32 eurot ühe suuna kohta;
2) Tallinna-Kuressaare lennuliinil – 34 eurot ühe suuna kohta.
Eelnõuga täiendatakse määrust § 2 lõikega 7, mille kohaselt loetakse perioodipileti puhul üks
lennuvõimalus kasutatuks juhul, kui sõitja registreerib end lennule, kuid ei ilmu lennule.
Muudatuse eesmärk on tagada perioodipileti kasutamise selged tingimused ning vähendada
olukordi, kus sõitja broneerib või registreerib end lennule, kuid jätab lennule ilmumata, mistõttu
jääb istekoht teistele sõitjatele kasutamata. Reisijast mittesõltuvate asjaolude korral, nagu lennu
ära jäämine või oluline hilinemine, kui reisija on sunnitud kasutama sihtkohta jõudmiseks
asendustransporti, jääb perioodipileti lennuvõimalus kehtima kuni perioodipileti kehtivusaja
lõpuni.
Lennule registreerimisega arvestatakse sõitja osalemisega konkreetsel lennul ning vedaja
reserveerib talle istekoha. Kui sõitja lennule ei ilmu, võib see piirata teiste sõitjate võimalust lendu
kasutada, eelkõige juhul, kui lennule on suur nõudlus või kohtade arv on piiratud. Seetõttu on
4
põhjendatud, et sellisel juhul arvatakse üks perioodipiletiga ette nähtud lennuvõimalus
kasutatuks.
Eelnõukohase § 2 lõike 8 kohaselt kehtib perioodipilet kolm kalendrikuud alates pileti ostmise
päevast.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine, mille kohaselt kehtestatakse määruse
jõustumisajaks 1. november 2026. a. Jõustumise kuupäeva kehtestamisel on lähtutud määrusega
ette nähtud muudatuste ellu viimise võimalustest. Lennuvedaja on kavandanud
piletimüügisüsteemi vahetuse novembri algusest, mis võimaldab muudatuste efektiivse ja oluliste
täiendavate kuludeta rakendamise.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga kavandatud muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Kavandatud muudatustega ei kaasne otseseid ega olulisi mõjusid loodus- ja elukeskkonnale, riigi
julgeolekule, kohaliku omavalitsuse korraldusele, ja siseturvalisusele. Muudatusel on väike
positiivne mõju elanikkonna tervisele, tervishoiukorraldusele, inimeste heaolule ja õigustele,
sotsiaalsele kaitsele, tööturule, demograafiale, rahvastiku arengule, soolisele võrdõiguslikkusele
ja võrdsetele võimalustele. Kohalike omavalitsuste hinnangul on lisaks füüsilistest isikutest
püsireisijatele perioodipileti potentsiaalseteks kasutajateks kohalikud ettevõtjad ning avaliku
sektori asutused. Nii Saaremaa kui Hiiumaa tervishoiuasutused sõltuvad olulisel määral arstidest,
kes igapäevaselt praktiseerivad Tallinnas. Samuti on teenus vajalik saartel asuvatele
haridusasutustele ning koolitusteenuse pakkujatele, kes kutsuvad regulaarselt õppejõude ning
koolitajaid mandrilt.
Eelnõuga kavandatud muudatused parandavad siseriiklike lennuühenduste tegelikku
kättesaadavust, eelkõige püsireisijate vaates, toetades seeläbi regionaalset sidusust ja omades
mõõdukat positiivset mõju regionaalarengule. Mõõdukalt positiivne mõju regionaalarengule
avaldub eelkõige nendele suursaarte elanikele ja ettevõtjatele, kes kasutavad lennuliini
regulaarselt töö-, haridus- ja tervishoiuteenuste või ettevõtlusega seotud liikumisteks.
Vähendades mõnevõrra saarelisusest tulenevat transpordi lisakulu loob eelnõu paremad eeldused
saarte elanikele ja ettevõtjate ligipääsuks teenustele, partneritele ja tööalastele võimalustele.
Vähesel määral võib perioodipileti soetamisel üksiklennu soodsamal hinnal olla positiivne mõju
ka saarte turismi- ja puhkemajandusettevõtete külastustele ja tuludele ning kaudsemalt muudele
turiste ja külastajaid teenindavatele teenindus- ja jaemüügi ettevõtetele.
Määruse rakendamisega kaasneb mõningane positiivne mõju saarte majandusele, kuna
perioodipileti kehtestamine leevendab osaliselt piletihindade tõusu mõju püsiklientidele, kelleks
on eelkõige saartega pidevalt seotud inimesed ning kohalikud ettevõtted ja ametiasutused.
Eelnõuga kavandatavad muudatused aitavad jätkuvalt tagada kvaliteetse ja toimiva
lennuühenduse saartega.
Ebasoovitavate mõjude risk on eeldatavasti väike. Muudatuse tulemusena on prognoositud
Tallinna-Kuressaare ja Tallinna-Kärdla lennuliinide peale kokku ca 1 500 lisanduvat reisijat.
Sellise lisanduva reisijate arvu juures jääb ka madalamate hindade juures piletitulu laekumine
senisesse suurusjärku. REM jälgib lennuvedaja aruandluse põhjal lisanduvate piletitüüpide
populaarsust ning tehtavate meetmete mõju reisijate arvule ja laekunud piletitulule. Arvestades
lennuühenduste sesoonset iseloomu, antakse hinnang tehtud muudatuste mõjule aasta möödudes
määruse kehtestamisest arvates.
5
Kuna määruse rakendamisega ei kaasne olulisi mõjusid, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse
22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 65 lõike 2
kohast mõjude analüüsi aruannet.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne märkimisväärseid lisategevusi riigiasutustele ega erasektorile.
Määruse rakendamisega ei kaasne kulu kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest.
Rakendamiseks on vajalikud ümberkorraldused lennuettevõtja piletimüügisüsteemis, millega
seotud kulud on lennuettevõtja piletimüügisüsteemi arendamise kavas juba arvesse võetud.
Erakorraliselt tekkivad määruse rakendamiseks vajalikud kulud kaetakse Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi eelarves olemasolevatest vahenditest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. novembril 2026. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile
ja Kliimaministeeriumile.
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Saaremaa vallale, Hiiumaa vallale, Saaremaa
Ettevõtjate Liit MTÜle, Hiiumaa Ettevõtjate Liit MTÜle, Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜle
ja AS-ile Tallinna Lennujaam.