EESTI LIINIRONGID AS

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

Tallinn, (kuupäev allkirjas) nr 14

AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT

AS Eesti Liinirongid, registrikood 10520953, asukoht Vabaduse pst 176, Nõmme linnaosa,

10917 Tallinn, Eesti Vabariik

AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi nimel regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes

Terras

Aktsiate/häälte arv: 67 108 aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 eurot, mis põhikirja punkti 3.2.2

alusel annab 67 108 häält

Otsus tehakse äriseadustiku § 298 lõike 1 punkti 1, § 305 lõike 1 ja riigivaraseaduse § 5 lõike

5 alusel.

AINUAKTSIONÄR OTSUSTAB:

1. Kinnitan AS-i Eesti Liinirongid põhikirja käesolevale otsusele lisatud redaktsioonis.

2. Tunnistan kehtetuks 29.04.2022. a toimunud üldkoosoleku protokollilise otsuse nr 1.1-1/22-

116 punkti 5 alates käesoleva otsuse punktis 1 nimetatud põhikirja redaktsiooni

äriregistrisse kandmisest.

Saata: AS Eesti Liinirongid, rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

KINNITATUD

üldkoosoleku 01.10.2026 otsusega nr 14

AS Eesti Liinirongid

PÕHIKIRI

1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA ÕIGUSLIK SEISUND

1.1 Ärinimi

Aktsiaseltsi ärinimi on AS Eesti Liinirongid.

1.2 Asukoht

Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3 Tegutsemise eesmärk

Aktsiaseltsi tegevuse eesmärk on avaliku reisijateveoteenuse osutamine rongidega.

2. AKTSIASELTSI TEGEVUSED

2.1 Tegevusala

Aktsiaselts tegutseb tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud, sealhulgas:

2.1.1 raudteetranspordi korraldamine, sealhulgas reisijatevedu, kaubavedu ja sellega

kaasnevate teenuste osutamine;

2.1.2 raudteeveeremi remont;

2.1.3 kaubandus- ja vahendustegevus;

2.1.4 toitlustamine.

Aktsiaseltsil on õigus teha kõiki tehinguid ja toiminguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud

tema tegevusaladel tegutsemiseks.

3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD

3.1 Aktsiakapital

Aktsiaseltsi miinimumkapital on 223 690 (kakssada kakskümmend kolm tuhat kuussada

üheksakümmend) eurot ja maksimumkapital 894 760 (kaheksasada üheksakümmend neli

tuhat seitsesada kuuskümmend) eurot. Miinimumkapitali ja maksimumkapitali piires võib

aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja muutmata.

3.2 Aktsiad

3.2.1 Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsia on jagamatu. Aktsia on vabalt võõrandatav.

3.2.2 Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad (edaspidi „aktsia“) nimiväärtusega 10

(kümme) eurot, mis annab tema omanikule aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle.

3.2.3 Aktsia annab tema omanikule õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul ning kasumi

ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, samuti muud seaduses ja

põhikirjas ettenähtud õigused.

3.3 Vahetusvõlakirjad

Aktsiaseltsil on aktsionäride üldkoosoleku otsusel õigus lasta välja vahetusvõlakirju, mille

omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu võlakirjas ettenähtud tingimustel. Aktsionäril

on eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga, kui aktsiate

eest tasutakse rahas.

3.4 Aktsia eest tasumine ja mitterahaline sissemakse

3.4.1 Aktsia eest tasumisel võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Aktsia eest

tasumise kord määratletakse aktsionäride üldkoosoleku otsusega.

3.4.2 Kui aktsia märkija ei tasu sissemakset märgitud aktsia eest õigeaegselt, on ta kohustatud

tasuma viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest.

3.4.3 Mitterahaliseks sissemakseks võib olla aktsionäride üldkoosoleku poolt ettenähtud

rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üle antav asi või varaline õigus, millele saab pöörata

sissenõude.

3.4.4 Mitterahalist sissemakset hindab aktsiaseltsi juhatus. Kui mitterahaliseks sissemakseks

oleva eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise

sissemakse ese lasta hinnata eksperdil. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist

kontrollib audiitor.

3.5 Aktsia koormamine

Aktsiat võib pantida või koormata kasutusvaldusega. Aktsia loetakse pandituks või

koormatuks kasutusvaldusega pantimise või koormamise kandmisest Eesti väärtpaberite

registrisse.

4. AKTSIASELTSI JUHTIMINE

4.1 Juhtimisorganid

Aktsiaseltsi juhtimisorganid on:

4.1.1 aktsionäride üldkoosolek (edaspidi üldkoosolek);

4.1.2 nõukogu;

4.1.3 juhatus.

4.2 Hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtted

Aktsiaselts rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja

vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruande

koosseisus. Aktsiaselts annab majandusaasta aruandes ülevaate tema hinnangul oma tegevuse

olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest

olulistest mõjudest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmasid.

4.3 Üldkoosolek

4.3.1 Üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan.

4.3.2 Üldkoosoleku pädevuses on:

(1) põhikirja muutmine;

(2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine;

(3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine;

(4) nõukogu liikmete ja nende hulgast esimehe valimine, nende tasustamise korra ning

tasu suuruse määramine ja tagasikutsumine;

(5) audiitori(te) valimine ning nende tasustamise korra määramine;

(6) erikontrolli määramine ning erikontrolli läbiviijate tasustamise korra määramine;

(7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine;

(8) juhatuse või nõukogu liikme vastu nõude esitamine, samuti nõukogu liikmega

tehingu tegemise otsustamine ja selles nõudes või tehingus aktsiaseltsi esindaja

määramine;

(9) aktsiaseltsile omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse valdkondlikud ja

finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal;

(10) aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise

otsustamine;

(11) teises äriühingus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses olulise osaluse (edaspidi

oluline osalus) omandamise ja võõrandamise otsustamine. Aktsiaseltsi

üldkoosoleku otsus on vajalik ka aktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus

olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks;

(12) aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine.

Tütarettevõtjal peab mõnede otsuste tegemiseks olema aktsiaseltsi üldkoosoleku

või nõukogu nõusolek, kui üldkoosolek on nii otsustanud;

(13) majandusaastal reservkapitali kantava summa kinnitamine. Reservkapitali

kasutatakse kahjumi katmiseks, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist

ei või teha aktsionäridele väljamakseid;

(14) muude seadustega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine.

4.3.3 Aktsionäride üldkoosoleku kutsub kokku juhatus seaduses sätestatud korras ning see

toimub juhatuse poolt määratud ajal ja kohas.

4.3.4 Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui esindatud on üle poole aktsiatega esindatud

häältest.

4.3.5 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole üldkoosolekul

esindatud häältest, välja arvatud käesoleva põhikirja punktides 4.3.2 (1), 4.3.2 (2), 4.3.2

(7) ja 4.3.2 (10) nimetatud küsimuste otsustamisel, mil on vajalik vähemalt 2/3

üldkoosolekul esindatud häältest, ning muudel seadusega ettenähtud juhtudel.

4.3.6 Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks ainult selline kandidaat, kes sai teistest

enim hääli. Häälte võrdsel jagunemisel otsust vastu ei võeta.

4.3.7 Üldkoosolek protokollitakse.

4.4 Nõukogu

4.4.1 Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust, korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab

järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.

4.4.2 Nõukogul on 3 (kolm) kuni 6 (kuus) liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel

lähtutakse äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada

äriseadustiku §-s 316 sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu

liikmed valitakse üldkoosoleku poolt kuni 5 (viieks) aastaks. Nõukogu liikmete

valimisel ja tagasikutsumisel ning nõukogu koosseisu suuruse ja liikmete volituste

kestuse määramisel lähtub osaluse valitseja riigivaraseaduses sätestatud

nimetamiskomitee ettepanekust, arvestades riigivaraseaduses sätestatud erandeid.

Osalust valitseva ministeeriumi ametniku võib osaluse valitseja nõukogu liikmeks valida

ja nõukogust tagasi kutsuda nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata. Nõukogu

liikmeks ei valita rohkem kui ühte osalust valitseva ministeeriumi ametnikku.

4.4.3 Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille

allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (abikaasa,

registreeritud elukaaslane, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob isikuga ühine

majapidamine):

(1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb aktsiaseltsiga samal tegevusalal ega ole

aktsiaseltsi aktsionär;

(2) on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu

täisosanik, kui ta ei ole aktsiaseltsi aktsionär;

(3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb

aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole aktsiaseltsi aktsionär;

(4) on aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või aktsiaseltsiga samasse kontserni

kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on aktsiaseltsi aktsionär;

(5) omab aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

juhtorganisse, kes on aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja

või tellija.

4.4.4 Nõukogu liikmeks ei või olla isik:

(1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

(2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

(3) kellel on ärikeeld;

(4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

(5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Käesolev

piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.4.5 Punkti 4.4.4 alapunktides (1)–(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast

pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või

kahju hüvitamist.

4.4.6 Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab

üldkoosolek, arvestades aktsiaseltsi spetsiifikat, lähtudes nimetamiskomitee

ettepanekust ning riigivaraseaduse § 85 lõike 2 alusel kehtestatud tasustamise korrast ja

tasude piirmääradest.

4.4.6¹ Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemisega otseselt seotud põhjendatud

kulud äriühingus kehtestatud korra ja määrade alusel.

4.4.7 Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu

esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav

tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või

muu nõukogu organi tegevuses.

4.4.8 Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja

nõukogu organi tegevuses.

4.4.9 Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

4.4.10 Nõukogu otsustab juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja õigusvaidluste pidamise

ning määrab selleks aktsiaseltsi esindaja.

4.4.11 Nõukogu nõusolek on vajalik alljärgnevate tehingute tegemiseks:

(1) mitteolulise osaluse omandamise ja lõppemise otsustamine teistes ühingutes;

(1¹) tütarettevõtja asutamine või lõpetamine;

(1²) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine;

(1³) välisfiliaalide asutamine ja sulgemine;

(2) investeeringute tegemine, mis ületavad aastaeelarves vastavaks majandusaastaks

kinnitatud kulutuste summa;

(3) kinnisasjade ja ehitiste kui vallasasjade ning muude registrisse kantud vallasasjade

omandamine, võõrandamine ja koormamine;

(4) laenude ja võlakohustuste võtmine;

(5) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine;

(6) uute rongiliinide käikulaskmine.

4.4.12 Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi strateegia, finantsplaani ja aastaeelarve, lähtudes

omaniku ootustest.

4.4.13 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu

liikmetest. Nõukogu otsused on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul

osalenud nõukogu liikmetest.

4.4.14 Üldkoosolek valib nõukogu liikmete hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tööd

ning juhatab nõukogu koosolekuid.

4.4.15 Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul

osalenud nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija.

4.4.16 Aktsionäridel on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda

nõukogu koosoleku protokolliga.

4.4.16¹ Nõukogu kehtestab oma töökorra.

4.5 Juhatus

4.5.1 Aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust juhib ja aktsiaseltsi esindab juhatus. Juhatus

võib vastu võtta kõiki aktsiaseltsi tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki

tehinguid, mis ei ole seaduse või põhikirjaga üldkoosoleku või nõukogu pädevuses.

4.5.2 Juhatuses on üks (1) kuni kolm (3) liiget.

4.5.3 Aktsiaseltsi juhatuse liikmeks ei või olla isik:

(1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

(2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

(3) kellel on ärikeeld;

(4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

(5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. Käesolev

piirang ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

4.5.4 Punkti 4.5.3 alapunktides (1)–(4) nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast

pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või

kahju hüvitamist.

4.5.5 Juhatuse liikmed valitakse nõukogu poolt kuni 5 (viieks) aastaks. Juhatuse esimehe, kes

korraldab juhatuse tegevust, määrab nõukogu.

4.5.6 Juhatuse täpsema töökorra võib kindlaks määrata nõukogu. Juhatuse liikmetele

makstakse tema ülesannete täitmise eest vastavat tasu, mille suuruse ja maksmise korra

otsustab nõukogu.

4.5.7 Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu

alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid

aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes,

kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus.

4.5.8 Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab aktsiaseltsile

seatud eesmärkide täitmist ning aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni.

Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse

liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille

arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu.

4.5.9 Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse

liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

4.5.10 Juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal

kehtinud kuutasust.

4.5.11 Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees eraldi ja teised

juhatuse liikmed kahekesi ühiselt.

5. AUDIITOR

Audiitor(id) nimetatakse ja audiitorite arvu määrab üldkoosolek ühekordse audiitorkontrolli

tegemiseks või teatud tähtajaks, määrates ka audiitori(te) tasustamise korra. Audiitori(te)l on

seaduses sätestatud õigused ja kohustused.

6. SISEKONTROLL JA SISEAUDIT

6.1 Aktsiaseltsis toimib sisekontrollisüsteem.

6.2 Aktsiaselts moodustab siseaudiitori ametikoha või ostab siseaudiitori teenust, kui

aruandeaasta bilansipäeva seisuga on aktsiaseltsi bilansimaht suurem kui 15 miljonit eurot või

aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot.

6.3 Aktsiaseltsil on õigus loobuda punktis 6.2 nimetatud siseaudiitori ametikoha loomisest ja

siseaudiitori teenuse ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse seaduse §-s 99 sätestatud

auditikomitee moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on kooskõlastatud

aktsiaseltsi kõigi aktsionäridega ning osaluse valitseja võimaldab nõukogul kasutada

siseauditite tegemiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust.

6.4 Osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt

juhitava asutuse struktuuriüksust.

6.5 Osaluse valitsejal on õigus tutvuda aktsiaseltsi nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud

dokumentidega.

7. EELARVE, ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE

7.1 Majandusaasta

Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta.

7.2 Eelarve ja finantsplaani koostamine

Aktsiaselts koostab aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta tasakaalus eelarve, mis vastab

nõukogu kinnitatud finantsplaanile, riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni

reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ning § 11 alusel kehtestatud piirangutele

ning milles põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu

kinnitatud finantsplaanis.

Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel.

7.3 Aruande koostamine ja kinnitamine

Aktsiaseltsi majandusaasta aruanne kinnitatakse ja esitatakse registrile nelja kuu jooksul

majandusaasta lõppemisest arvates.

7.4 Aruande esitamine ja teabe avalikustamine

7.4.1 Aktsiaseltsi veebilehel avaldatakse majandusaasta aruandega samal ajal ülevaade selle

kohta, kuidas nõukogu on aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist

korraldanud ja järelevalvet teinud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse

liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse punktis 4.5.8

nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.

7.4.2 Aktsiaseltsi veebilehel avaldatakse kasumiaruanne, bilanss ning rahavoogude aruanne

majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta

võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning kvartali majandustegevuse

ülevaade kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist.

7.4.3 Aktsiaseltsi veebilehel avaldatakse majandusaasta aruanne samal ajal selle registrile

esitamisega.

7.4.4 Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel viivitamata teated aktsiaseltsi tegevust

puudutavatest olulistest asjaoludest ja sündmustest.

7.4.5 Aktsiaseltsi poolt riigivaraseaduse §-de 97 ja 98 alusel avaldatav teave, otsused,

aruanded ja ülevaated peavad olema aktsiaseltsi veebilehel kättesaadavad viie aasta

jooksul pärast nende avalikustamist.

7.5 Kasumi jaotamine

Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande

alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservkapitali ja teistesse reservidesse,

aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks.

7.6 Reservkapital

Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

7.7 Dividendid

Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel üks kord aastas. Dividendide

maksmise ja suuruse otsustab üldkoosolek, kui seadusest ei tulene teisiti. Aktsionärile

makstakse dividendid vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäril on õigus nõuda

üldkoosoleku otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Juhatus teatab aktsionäridele

dividendide väljamaksmise aja ja koha ühe (1) kuu jooksul vastava otsuse vastuvõtmisest

üldkoosolekul.

8. TOETUSED JA ANNETUSED

8.1 Aktsiaselts võib toetusi maksta ja annetusi teha üksnes teadus- ja arendustegevuse

eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide

saavutamisele.

8.2 Otsuse toetuste maksmiseks või annetuste tegemiseks teeb aktsiaseltsi nõukogu juhatuse

ettepanekul.

8.3 Kalendriaasta jooksul võib aktsiaselts koos temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate

tütarettevõtjatega kokku maksta toetusi ja teha annetusi kuni 0,5 protsendi ulatuses aktsiaseltsi

kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist.

8.4 Teave makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta, sealhulgas toetuse või annetuse saaja

nimi või nimetus, toetuse või annetuse summa ja toetamise põhjendus, kuidas toetus või

annetus aitab kaasa aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele, avaldatakse

aktsiaseltsi veebilehel 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates ja see

peab olema veebilehel avalik vähemalt 5 (viie) aasta jooksul toetamise lõppemisest või

annetuse tegemisest arvates.

9. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LIKVIDEERIMINE

9.1 Ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine ja lõpetamine

Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub

seaduses sätestatud korras riigivaraseaduses sätestatud erisusi arvestades. Aktsiaseltsi

likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.