Saatja: Reelika Kivistu-Liivrand <[email protected]>

Saadetud: 01.10.2026 14:15

Adressaat: Info - RAM <[email protected]>

Teema: Finantsinspektsiooni kiri

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere

Edastame Teile manuses Finantsinspektsiooni 01.10.2026 kirja nr 4.12-

2/5591-1.

Lugupidamisega

Reelika Kivistu-Liivrand

Assistent

Finantsinspektsioon

+ 372 668 0539

KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on

adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud isikule ning on

konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või

loata kasutamine ei ole lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega

ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate

ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat

elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri koos kõikide selle

lisadega oma arvutisüsteemist.

CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended

only for the use of the person to whom it is addressed and is

confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in

whole or in part, is prohibited. This e-mail does not create any legal

relations nor be treated as contract. If you have received this e-mail in

error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its

attachments from your system.

Sakala 4, Tallinn 15030 Eesti / Estonia T: +372 668 0500 E: [email protected] www.fi.ee

Hr Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 TALLINN

[email protected]

Teie 04.08.2026 nr 13-1.1/3222-1

Meie 01.10.2026 nr 4.12-2/5591-1

Finantsinspektsiooni tagasiside Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsusele

Lugupeetud rahandusminister

Täname võimaluse eest esitada tagasiside Tagatisfondi institutsionaalse ja juhtimise korralduse muutmise väljatöötamiskavatsusele (edaspidi VTK). Finantsinspektsioon on VTK ja selle lisas 2 sisalduvad küsimused läbi töötanud ja püüab neile vastata.

Küsimused 1, 2 ja 25 (reformi variandid)

Finantsinspektsioon pooldab teist VTK-s esitatud varianti, mille kohaselt liidetakse Tagatisfond ja Finantsinspektsioon. Nõustume VTK-s välja toodud kaalutlustega, et liitmine soodustab mõlema asutuse/isiku tõhusust ning vähendab dubleerimist ja kulusid.

Küsimus 3 (avalik-õiguslik staatus)

Finantsinspektsioon on arvamusel, et Finantsinspektsiooni ja tagatisfondi liitmist ning Finantsinspektsiooni õiguslikku staatust ei peaks käsitlema ühe küsimusena. Eespool juba mainituna pooldame Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni liitmise ettepanekut, kuid leiame, et liitmine on võimalik ka ilma õigusliku staatuse muutmiseta. Käesoleval hetkel tekitab meie jaoks küsimusi, miks käsitletakse VTK-s staatuse küsimust, kui varasemalt ei ole sellekohast diskussiooni Finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumi vahel toimunud. Praeguses staadiumis ei ole selge, samuti ei selgu VTK-st, millist eesmärki staatuse muutmine praktikas teenib. Teeme ettepaneku nende küsimuste arutamise alustamiseks nii kahepoolselt kui ka ühiskomisjonis.

Juhul, kui rahandusministeerium peab siiski vajalikuks käsitleda Finantsinspektsiooni õiguslikku staatuse muutmist, tuleks meie hinnangul läbi analüüsida järgnevad teemad ja küsimused:

- millised on Finantsinspektsiooni õigusliku staatuse muutmise halduskoormuslikud ja finantsilised mõjud Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga raamatupidamisele, põhivaradele (kas neid saab üldse enam eraldada ja kuidas) ja lepingutele? Kas Finantsinspektsiooni õigusliku

2 / 4

staatuse muutumisega seotud kulud on lõppkokkuvõttes madalamad võrreldes Tagatisfondi tegevuskuludega ehk millal realistlikult realiseeruks VTK-ga taotletav kulude kokkuhoid? Finantsinspektsiooni õigusliku staatuse muutmisest tulenevate ümberkorralduste läbiviimine nii organisatsioonisiseselt kui ka suhetes väliste osapooltega võtaks aastaid aega ning hetkel puudub VTK-s sellekohane detailne mõjuhinnang.

- milliseks kujunevad Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja rahandusministeeriumi vahelised alluvussuhted (näiteks, kas Eesti Panga president peaks jätkuvalt kuuluma Finantsinspektsiooni nõukokku ning millised kohustused tekivad Finantsinspektsioonil rahandusministeeriumi ees), kuidas kohaldatakse avaliku teenistuse seadust Finantsinspektsiooni töötajatele (streigikeeld, vastutus, distsiplinaarmenetlused jne). Lisaks tuleb tähelepanu pöörata vastutuskindlustuslepingu sõlmimisele, põhikirja kehtestamise ja muutmise õigusele (kas läheb Vabariigi Valitsusele), majandusaasta eelarve auditeerimisele, avaliku huvi suurenemisele ja kaasnevatele kohustustele Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse ees.

- kuidas suhestub Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondi liitmisega FIS § 58 lõikes 2 sätestatud põhimõte, et Finantsinspektsiooni vahendite ebapiisavuse korral vastutab kahju hüvitamise eest Eesti Pank? Kas Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondi liitmisel jääks vastutavaks isikuks jätkuvalt Eesti Pank või asenduks see rahandusministeeriumiga või kaoks vastutav isik üleüldse?

- millised oleks võimalused, tagajärjed ja potentsiaalsed kõrvalmõjud, kui Finantsinspektsiooni

õigusliku staatuse muutmise asemel muudetakse hoopis Tagatisfondi staatust? Euroopa Liidu õigus ei nõua, et tagatisskeemid oleks avalik-õigusliku juriidilise isiku poolt hallatud, samuti on paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides levinud vastupidine praktika.

Küsimus 4 (hoiuste hüvitamine)

Leiame, et Finantsinspektsioonile on võimalik panna seadusega hoiuste hüvitamise kohustus ning õigusloome tasandil ei oleks tegemist uue kontseptsiooniga, sest juba praegu eristab näiteks finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadus finantsjärelevalve funktsiooni täitjat ja finantskriisi lahendamise funktsiooni täitjat. Lisaks on Finantsinspektsioonis saneerimisosakond, mis vastutab Finantsinspektsioonile seadusega pandud kriisilahenduse ülesannete täitmise eest ning mis täidab Tagatisfondile seadusega pandud tagatisskeemi ülesandeid koostöökokkuleppe alusel. Seega leiame, et Finantsinspektsiooni on võimalik seadusega kohustada vastutada hoiuste hüvitamise eest, sest tehniliselt on juba samasugune lahendus juba kasutusel.

Küsimused 5 – 7, 19 ja 20 (tagatisskeemi maksejõuetus, õigus- ja teovõime ning varade paigutamine)

Tagatisskeemi õigus- ja teovõime küsimustele ei oska me hetkel üheselt vastata ja peame vajalikuks nende küsimuste täiendavalt uurimist rahandusministeeriumi poolt, sest VTK leheküljel 25 on tõstatatud kahtlus, et kui liita Tagatisfond ja Finantsinspektsioon, siis kas see võib minna vastuollu põhimõttega, et üldiselt ei või avalik-õiguslik juriidiline isik tegeleda sekkuva haldusega (näiteks teha ettekirjutusi või määrata trahve, nagu Finantsinspektsioon seda teeb). Seda teemat tuleks analüüsida koosmõjus küsimusega 3 Finantsinspektsiooni staatuse kohta. Täiendavalt vajab ka analüüsimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014 artikli 42 seos Tagatisfondi juriidilise staatusega, sest artikkel 42 ei pane siseriiklike tagatisskeemide juriidilist staatust sõltuvusse SRB staatusega, vaid kohustab liikmesriike tagama, et siseriiklikult on SRB-le tagatud kõrgeim võim siseriiklikke tagatisskeemide suhtes.

Vastuseks küsimusele 5, võib tagatisskeemi maksejõuetust meie hinnangul põhjustada olukord, kus mitu hüvitisjuhtumit esineb üheaegselt ning kus Tagatisfond ei suuda peale hüvitiste väljamaksmist seaduses sätestatud aja jooksul osafondi vahendite mahtu uuesti saavutada (näiteks turuosaliste arvu vähenemise või nende kestvate finantsprobleemide tõttu). Juhul, kui reformi tulemusel Tagatisfond ja Finantsinspektsioon liidetakse ning Tagatisfondi varade haldamine läheb üle rahandusministeeriumile, on meie hinnangul ülimalt oluline, et seaduse tasandil määratletaks täpselt

3 / 4

ära, kuidas varade haldamine peab toimuma. Mõistame, et teatud olukordades on riigil õigus kasutada Tagatisfondi varasid, kuid finantsstabiilsuse säilitamiseks peame vajalikuks teatud piirangute ja protseduuride kokkuleppimises seaduse tasandil (küsimus 19), et vältida kõiki fondi varade ära kasutamist.

Küsimused 8 – 11 (huvide konflikt, Tagatisfondi nõukogu ja juhataja ülesannete üleandmine Finantsinspektsioonile)

Oleme arvamusel, et Finantsinspektsiooni ja Tagatisfondi liitmisel tuleks Tagatisfondi juhi ja nõukogu ülesanded jagada ära Finantsinspektsiooni juhatuse ja nõukogu vahel. Finantsinspektsiooni nõukogule tuleks anda pädevused küsimustes, mis puudutavad eelarve kinnitamist, osamaksete määrade kehtestamist, laenu võtmist ja garantii taotlemist riigilt, audiitori määramist ja majandusaasta kinnitamist. Juhatusele peaksid jääma pädevused küsimustes, mis puudutavad Tagatisfondi funktsiooni täitva osakonna sisemist töökorraldust ja kollektiivi liikmeid, väljamaksete tegemist jms operatiivset korraldust.

Toetame ideed anda Tagatisfondi juhataja senine funktsioon üle ühe Finantsinspektsiooni juhatuse liikme pädevusse ning sisuline juhataja positsioon kaotada. Meie hinnangul ei pruugi selline muudatus suurendada huvide konflikti tekkimise ohtu, sest juba praegu on Finantsinspektsiooni juhatuse liikmete töökorraldus ja valdkondade vastutus jaotatud selliselt, et välditakse huvide konflikti tekkimise võimalust. Sama kehtib ka organisatsioonisiseselt osakondadele ja töötajatele. Samas mööname, et siinkohal on tõenäoliselt vaja täiendavalt analüüsida erinevaid suuniseid jms juhendeid, mis vastavaid tagatisskeemidega ja finantsjärelevalvega seotud olukordi Euroopa Liidu siseselt reguleerivad.

Selleks, et otsustamisel oleks ära kuulatud ka turuosalised ja Riigikogu saadikud, võib nõukogu juurde moodustada nõuandva organi tingimustel, et organi liikmetele ei maksta tasu ei Finantsinspektsiooni ega Tagatisfondi vahenditest või üldse mitte ning et organi otsustel on Finantsinspektsiooni nõukogu jaoks ainult soovituslik jõud. Lisaks leiame, et nõuandva organi liikmete koosseisu suurust tuleks vähendada, sest rahandusminister ja Eesti Panga president kuuluvad juba praegu Finantsinspektsiooni nõukokku. Huvide konflikti maandamiseks ei peaks ka Finantsinspektsiooni juhatuse esimees kuuluma nõuandva organi liikmeskonda, nagu kuulub esimees hetkel Tagatisfondi nõukokku. Seega võiks nõuandva organi liikmeskond kuuluda maksimaalselt neli liiget (näiteks kaks Riigikogu saadikut ja kaks turuosaliste esindajat). Nõuandva organi ja nõukogu vahelist suhtluse korda tuleks kindlasti reguleerida seaduse tasandil.

Küsimused 12 – 14 ja 21 – 24 (hüvitiste väljamaksmise protseduur, elektrooniline keskkond, likvideerijate, pankrotihaldurite ja moratooriumihaldurite roll, stressitestide tegemine jne)

Hüvitiste väljamaksmise protseduuri küsimuses leiame, et nõukogule peab jääma Tagatisfondi seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud diskretsioon otsustada, läbi millise krediidiasutuse peaksid väljamaksed toimuma. Teoorias on mõistlikum kaasata väljamaksete tegemisse krediidiasutus, kes on seotud kahjujuhtumiga, et maandada halduskoormust, kuid praktikas võib esineda mitmeid takistusi, mida ei ole kõikehõlmavalt ette näha. Lisaks leiame, et hüvitise väljamaksmise protseduuri küsimus ei ole relevantne selle VTK käigus, vaid selle juurde tuleks tulla alles CMDI1 paketi ülevõtmise käigus. Sama kehtib ka likvideerijate, pankrotihaldurite ja moratooriumihaldurite rolli (küsimus 14), stressitestide läbiviimise (küsimus 21), koostöökokkulepete (küsimus 22) ja avalikkuse teavitamise (küsimus 23) küsimustes. 24. küsimusele vastas Finantsinspektsioon selle aasta suvel CMDI ülevõtmise tööpaberi tagasisidestamise käigus.

Vastus küsimusele 13 sõltub sellest, kas kõnealuste muudatuste tegemine on sõltuvuses Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni liitmisest. Näiteks peame vajalikuks elektroonilise keskkonna loomist, kuid see on mõistlik ainult siis, kui toimub liitmine, sest reaalsuses puudub Tagatisfondil suutlikkus iseseisvalt

1 Siinkohal peetud silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive (EL) 2026/804 ja 2026/806 ning määrust 2026/808.

4 / 4

sellist keskkonda välja arendada ja töös hoida. Juba praegu põhineb Tagatisfondi tegevus suuresti Finantsinspektsiooniga sõlmitud koostööleppel. Lisaks võib elektroonilise keskkonna ülalhoidmine vaid Tagatisfondi poolt suurendada tema kulusid, mis läheb vastuollu VTK ideega vähendada dubleerimist ja seeläbi Tagatisfondi tegevuskulusid. Elektrooniline keskkond peaks võimaldama hoiustaja isikusamasuse tuvastamist, hüvitise suuruse kontrollimist, väljamaksekonto esitamist, dokumentide edastamist, teavituste kättesaamist ja üleüldist suhtlust.

Küsimused 15 – 19 (osamaksete kogumine ja teised osafondid)

Finantsinspektsioon toetab Tagatisfondi vahendite mahu suurendamist, sest võimaliku hüvitisjuhtumi võib kogutud vahenditest piisata vaid väikseima Eesti panga hoiustajate hoiuste hüvitamiseks. Veel enam, tulenevalt CMDI muudatustest, suureneb Tagatisfondi vahendite suhe hüvitamisele kuuluvate hoiuste suhtes (näiteks kinnisvaraga seotud hoiuste hüvitismäära suurendamine 500 000 eurole). Samas tuleks sihttasemete tõstmisel arvestada, et see ei tekitaks liigset koormust turuosalistele. Seetõttu oleme avatud ideele vaadata üle teiste osafondide sihttasemed, sest see võib oluliselt mõjutada näiteks Eesti investeerimisühingute atraktiivsust tarbijate ja investorite silmis piiriüleste teenuste osutamisel. Osafondide sihttasemete ülevaatamisel tuleks meie arvates lähtuda teiste riikide praktikast ja turuarengutest nii siseriiklike kui ka piiriüleste teenuste osutamisel.

Vastused küsimustele 17 ja 18 tulevad juba osaliselt CMDI paketist. Enne paketti ülevõtvat eelnõud nägemata on raske vastata, kas tuleks kehtestada täiendavaid piiranguid ja nõudeid.

Küsimus 26 (teised hoiuste tagamise osafondid)

Finantsinspektsioon on avatud ideele konsolideerida omavahel või kaotada mõned osafondid, küll aga peaks sellele eelnema põhjalikum finants- ja õiguslik analüüs ning laiem poliitiline diskussioon.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Kerstin Pilt

juhatuse esimees

Anastasia Nõmmik 668 0538

[email protected]