OTSUS

Vaidlustusasja number

188-26/314823

Otsuse kuupäev 01.10.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Aktsiaseltsi VIKING MOTORS vaidlustus Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Maasturid ja

mahtuniversaalid“ (viitenumber 314823) riigihanke

alusdokumentide peale hanke osades 2, 3 ja 4

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Aktsiaselts VIKING MOTORS, esindaja

vandeadvokaat Triin Väljaots

Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindaja

Evelin Adamson

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada Aktsiaseltsi VIKING MOTORS vaidlustus ja kohustada Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskust viima riigihanke „Maasturid ja

mahtuniversaalid“ (viitenumber 314823) osade 2, 3 ja 4 tehniliste kirjelduste p-

ides 4.3 sätestatud tarnetähtpäeva 31.12.2026 vastavusse õigusaktides ettenähtud

nõuetega.

2. Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt Aktsiaseltsi VIKING MOTORS

kasuks lepingulise esindaja kulud 2700 eurot (käibemaksuta) ja vaidlustuse

esitamiseks tasutud riigilõiv 2560 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

1 riigihangete seadus

2 (16)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi Hankija) viib dünaamilise hankesüsteemi

viitenumber 294204 alusel läbi piiratud hankemenetlust „Maasturid ja mahtuniversaalid“

(viitenumber 314823) (edaspidi Riigihange).

Riigihange on jagatud neljaks osaks:

Osa 1 – mahtuniversaalide (suur 8-kohaline) 30 tk ostmine (kogust võib vajadusel suurendada

kuni 4 võrra);

Osa 2 – mahtuniversaalide (väike 8-kohaline) 37 tk ostmine;

Osa 3 – pikapite (EURO6) 57 tk ostmine (kogust võib vajadusel suurendada kuni 4 võrra);

Osa 4 – pikapite (EURO3) 50 tk ostmine (kogust võib vajadusel suurendada kuni 4 võrra).

2. 02.09.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Aktsiaseltsi VIKING MOTORS (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Riigihanke

alusdokumentide peale. Vaidlustus on esitatud Riigihanke osade 2, 3 ja 4 tehniliste kirjelduste

p-ides 4.3 sätestatud tingimusele: Tarneaeg: hiljemalt 31.12.2026.

Oma 07.09.2026 otsusega vaidlustuskomisjon rahuldas Vaidlustaja taotluse ja peatas

Riigihanke osades 2, 3 ja 4.

14.09.2026 määrusega Tallinna Halduskohus tühistas vaidlustuskomisjoni 07.09.2026 otsuse

vaidlustusasjas 188-26/314823, millega peatati Riigihange osades 2, 3 ja 4 (põhjendusel, et

Hankija oli pärast peatamise otsust pikendanud pakkumuste esitamise tähtpäeva ja määranud

10.09.2026 asemel 20.10.2026).

3. Vaidlustuskomisjon teatas 08.09.2026 kirjaga nr 12.2-10/188 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 11.09.2026 ja neile vastamiseks 16.09.2026.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja

menetluskulude välja mõistmise taotluse Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad

seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Aktsiaselts VIKING MOTORS, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Vaidlustaja soovib esitada pakkumused Riigihanke osades 2, 3 ja 4 ning sõlmida

Hankijaga hankelepingud.

Hankija soovib osades 2, 3 ja 4 kokku 144 sõidukit, kusjuures osades 3 ja 4 võib Hankija

suurendada sõidukite arvu kummaski osas veel kuni nelja võrra ehk kokku kuni 152 sõidukini.

Tegemist ei ole väikese koguse tavapärase laokaubaga. Tehnilised kirjeldused nõuavad

sõidukite konkreetset komplekteerimist ja lisatöid, sealhulgas autonoomse eelsoojenduse,

eraldi elektriühenduste, tugevdatud põhjakaitsete ning pikapitele kabiinikõrguste veoruumi

katete paigaldamist.

Vaidlustajal ei ole Riigihanke mahule ja tehnilistele nõuetele vastavaid sõidukeid võimalik

3 (16)

tavapärase tootmis-, komplekteerimis- ja tarneprotsessi kaudu 31.12.2026 tarnida isegi juhul,

kui Vaidlustaja telliks kõigi kolme Riigihanke osa täitmiseks vajalikud sõidukid kohe pärast

Riigihanke avaldamist.

4.2. Kohe pärast Riigihanke alusdokumentide avaldamist tegi Vaidlustaja riigihangete registri

kaudu Hankijale ettepaneku pikendada tarnetähtpäeva kolme kuu võrra ehk kuni 31.03.2027

(vaidlustuse Lisa 1). Vaidlustaja selgitas Hankijale, et nõuetele vastavad sõidukid

valmistatakse valdavalt Aasias, sealhulgas Jaapanis ja Koreas, kust ainuüksi transport

Euroopa Liitu kestab tavapäraselt vähemalt kaks kuud. Lisaks tuleb arvestada sõidukite

tootmiseks ja komplekteerimiseks, nõutava lisavarustuse paigaldamiseks ning sõidukite

Eestisse toimetamiseks kuluva ajaga. Vaidlustaja juhtis tähelepanu ka sellele, et automüüjatel

ei ole Riigihanke nõuetele vastavaid sõidukeid nõutavas koguses laos ning 31.12.2026

tarnetähtpäev välistab tavapärase tehasetellimuse alusel Riigihankes osalemise.

Hankija vastas riigihangete registris, et tal ei ole võimalik tarnetähtpäeva muuta ning viitas

võimalusele sõlmida soovitud koguse saavutamiseks mitu hankelepingut lähtudes pakkujate

pakutavatest kogustest (vaidlustuse Lisa 1). Hankija ei selgitanud seejuures, milline avalik,

operatiivne või muu objektiivne vajadus nõuab sõidukite üleandmist just 31.12.2026.

4.3. RHS § 2 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk muu hulgas isikute võrdse kohtlemise ja

konkurentsi efektiivse ärakasutamise tagamine. RHS § 3 p-de 1-3 ja 5 kohaselt peab hankija

tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema ettevõtjaid võrdselt,

tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise ning kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja

otstarbekalt.

Kuna vaidlustatud tarnetähtpäev sisaldub tehnilistes kirjeldustes, kohaldub ka RHS § 88 lg 7,

mille kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihanke

avamisel konkurentsile.

Tarnetähtaja sisse jääb ka aastalõpu pühadeperiood, mil rahvusvaheliste tootmis- ja

logistikaahelate toimimine on oluliselt piiratud. See puudutab kogu tarneprotsessi alates

sõidukite tootmisest ja sadamates käitlemisest kuni rahvusvahelise transpordi, terminalitööde,

lisavarustuse paigaldamise ning sõidukite Eestisse toimetamiseni. Pühadeperiood vähendab

seetõttu sõidukite tootmiseks, komplekteerimiseks ja transportimiseks tegelikult kasutatavat

tööaega veelgi.

Hankija viidatud võimalus pakkuda väiksemat kogust ei kõrvalda konkurentsipiirangut ega

muuda tarnetähtpäeva realistlikuks. Väiksema koguse pakkumise võimalus ei aita ettevõtjat,

kellel ei ole võimalik 31.12.2026 tarnida ühtegi nõuetele vastavat sõidukit. Kui ettevõtjal on

tähtpäevaks võimalik tarnida üksnes mõni sõiduk, saab ta pakkuda ainult seda piiratud kogust,

kuigi mõistliku tarnetähtaja korral suudaks ta tarnida kogu Hankija soovitud koguse või

olulise osa sellest. Seega ei taga väiksema koguse pakkumise võimalus ettevõtjatele tegelikku

ja võrdset juurdepääsu Riigihankele.

4.4. Vaidlustatud tarnetähtpäev annab eelise ettevõtjatele, kelle käsutuses olid nõuetele

vastavad sõidukid Riigihanke avaldamise ajal juba olemas. Kuna Riigihanke täpsed tehnilised

nõuded said turuosalistele teatavaks alles Riigihanke avaldamisel, ei olnud ettevõtjatel enne

seda võrdset võimalust hankida sõidukeid konkreetselt käesoleva Riigihanke tingimuste

4 (16)

täitmiseks.

4.5. Potentsiaalsete pakkujate ja pakutavate koguste vähenemine nõrgendab hinnakonkurentsi

ning võimaldab olemasoleva laovaruga pakkujatel kujundada hinna olukorras, kus Hankijal

on vähem konkureerivaid alternatiive. Seetõttu suureneb risk, et Hankija peab soovitud

koguse saavutamiseks ostma sõidukeid kõrgema ühikuhinnaga, kui ta saaks mõistliku

tarnetähtaja ja laiema konkurentsi korral. Selline konkurentsipiirang kahjustab RHS § 3 p-s 5

sätestatud rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise põhimõtet.

4.6. Üldtingimuste p 4.2.8 kohaselt peab täitja tarnima kauba tähtaegselt, nõuetekohaselt ja

kokkulepitud mahus. Hilinenud tarne korral võib Hankija üldtingimuste p 12.11 alusel nõuda

leppetrahvi kuni 0,25% tähtaegselt üle andmata kauba maksumusest iga viivitatud päeva eest,

kokku kuni 50% hankelepingu maksumusest. Üldtingimuste p 13.4.4 kohaselt on oluliseks

lepingurikkumiseks ka olukord, kus täitja ei ole alustanud lepingu täitmist ajal, mis

võimaldaks lepingu tähtaegselt täita. Lisaks ei käsitata üldtingimuste p 8.1 kohaselt täitja

kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita vääramatu jõuna. Seetõttu peab

pakkuja piirama pakutava koguse nende sõidukitega, mille tähtpäevaks tarnimises saab ta juba

pakkumuse esitamisel kindel olla. Pakkuja ei saa võtta suurema koguse suhtes ebarealistlikku

tarnekohustust lootuses, et tarnetähtpäeva hiljem pikendatakse või hilinemise tagajärgi ei

rakendata.

4.7. Objektiivseks põhjenduseks ei saa ilma täiendavate asjaoludeta pidada Hankija enda

hankeplaneerimisest tingitud ajapuudust, Riigihanke hilist alustamist ega Hankija sisemist

eelarve- või raamatupidamiskorraldust, sealhulgas võimalikku soovi kasutada sõidukite

soetamiseks ette nähtud rahalised vahendid ära 2026. aasta lõpuks. Hankija sisemisest

finantsplaneerimisest tulenev vajadus ei muuda 31.12.2026 tarnetähtpäeva iseenesest

vältimatuks. Hankija ei saa oma hankeplaneerimise ega sisemise töökorralduse tagajärgi

pakkujatele üle kanda viisil, mis piirab põhjendamatult konkurentsi.

Hankija alustas Riigihanget 01.09.2026. Hankija ei ole selgitanud, miks tuleb sõidukid tarnida

just 31.12.2026 ega milline Hankijast sõltumatu asjaolu takistas Riigihanke varasemat

alustamist. Seetõttu ei saa ka Riigihanke hilise alustamise tõttu Riigihanke avaldamise ja

kalendriaasta lõpu vahele jäänud lühikest ajavahemikku pidada tarnetähtpäeva objektiivseks

põhjenduseks.

4.8. Vaidlustaja taotleb üksnes tarnetähtpäeva pikendamist vähemalt kolme kuu võrra ehk kuni

31.03.2027, mida Vaidlustaja peab Riigihanke mahtu ja tehnilisi nõudeid arvestades

mõistlikuks.

Tehnilised kirjeldused võimaldavad sõidukeid tarnida mitmes osas, mistõttu ei takista hilisem

lõpptähtpäev Hankijal varem valminud sõidukeid enne 31.03.2027 vastu võtta. Pikem

lõpptähtpäev võimaldab seevastu Riigihankes osaleda ka ettevõtjatel, kes hangivad sõidukeid

tavapärase tootmis-, komplekteerimis- ja tarneprotsessi kaudu ning loob eeldused laiemaks

hinna- ja kogusekonkurentsiks.

4.9. Vaidlustaja 11.09.2026 täiendavad seisukohad.

4.9.1. Hankija üldsõnaline viide riigikaitselisele vajadusele, julgeolekuolukorrale ning

Hankija ajalisele ja eelarvelisele vajadusele ei tõenda konkreetse kalendripäeva vältimatust.

Seetõttu puudub Hankija poolel tõendatud vastanduv huvi, mida saaks Vaidlustaja konkreetse

5 (16)

konkurentsihuvi suhtes ülekaalukaks pidada.

4.9.2. Asjaolu, et teised ettevõtjad ei ole riigihangete registris tarnetähtpäeva muutmist

taotlenud, ei tõenda tingimuse õiguspärasust ega realistlikkust. Ettevõtjal võib olla

vaidlustamisest hoidumiseks mitmeid põhjuseid.

Samuti ei ole Hankija avaldanud, millised kogused teistel ettevõtjatel tema teada pakkumuse

esitamiseks olemas on. Tingimuse kooskõla RHS-iga tuleb hinnata selle tegeliku mõju ja

objektiivse põhjendatuse, mitte esitatud küsimuste või vaidlustuste arvu alusel.

Vaidlustaja suudab mõistliku tarnetähtaja korral korraldada kõigis kolmes vaidlustatud

Riigihanke osas nõutud sõidukite tellimise, komplekteerimise ja tarnimise, kuid ei saa seda

teha Hankija kehtestatud 31.12.2026 tähtpäevaks. Seega ei takista Vaidlustajal pakkumuse

esitamist tarnevõime puudumine, vaid ebamõistlikult lühike tarnetähtpäev.

4.9.3. Hankija viide osa 3 tehnilise kirjelduse p-le 1.1 ei tõenda, et Vaidlustajal puudub osa 3

suhtes pakkumisvõime. Kia Tasman oli üks konkreetne sõiduk, millest Hankija oli ise

huvitatud ja mida Vaidlustaja kavatses osas 3 ka pakkuda. Tegemist on uue mudeliga, mida ei

ole Eestis registreeritud, mistõttu välistas nimetatud tingimus Kia Tasmani pakkumise. See

aga ei tähenda, et Vaidlustaja ei võiks pakkuda Hankijale mõnda muud tehnilisele kirjeldusele

vastavat sõidukit. Vaidlustaja tegeleb sobiva sõiduki ja tarneallikate kindlaksmääramisega.

Nõuetele vastava mudeli valimiseks, vajaliku koguse kinnitamiseks ning sõidukite

komplekteerimise ja Eestisse tarnimise korraldamiseks on vaja mõistlikku aega.

4.9.4. Vaidlustaja esitas 07.09.2026 KIA Auto AS-i digitaalselt allkirjastatud kinnituse, mis ei

väljenda Vaidlustaja hinnangut, vaid Kia Corporationi Balti riikide lepingulise esindaja

teadmist tootmis- ja tarneahela tegelikust kestusest ning olemasolevast laoseisust. Kinnitus

puudutab osades 3 ja 4 kirjeldatud sõidukeid. Selle kohaselt on sõidukite tavapärane tarneaeg

alates siduva tellimuse kinnitamisest kuni Eestisse jõudmiseni neli kuni kuus kuud. KIA Auto

AS kinnitas ühtlasi, et nimetatud koguseid ei ole võimalik Eestisse tarnida hiljemalt

31.12.2026 isegi viivitamatu tellimuse korral ning vajalikku kogust ei ole võimalik hankida

Euroopa edasimüüjate laovarudest.

Osa 2 kohta esitab Vaidlustaja samuti kinnituse (täiendavate seisukohtade Lisa 1), mille

kohaselt vastavad Peugeot Traveller ja Expert osa 2 tehnilises kirjelduses sätestatud M1-

kategooria mahtuniversaalide nõuetele. Nende sõidukite tehase tellimisaeg on sõltuvalt

varustustasemest vähemalt neli kuud ning tavapärane tarneaeg neli kuni kuus kuud. Ühtlasi

nähtub kinnitusest, et Vaidlustaja varudes on neli osa 2 tehnilisele kirjeldusele vastavat

sõidukit, mida on võimalik tarnida enne 31.12.2026, kuid kogu hankemahu ehk 37 sõiduki

katmiseks vajalikke täiendavaid sõidukeid ei ole võimalik selleks tähtpäevaks tehasest tellida

ja tarnida. Kinnitus tõendab seega ühtaegu nii Vaidlustaja tegelikku pakkumisvõimet kui ka

vaidlustatud tähtpäeva konkurentsi piiravat mõju. Üksnes tähtaja tõttu saab Vaidlustaja

pakkuda 37 sõiduki asemel vaid nelja juba laos olevat sõidukit. Seetõttu lükkab kinnitus

otseselt ümber ka Hankija väite, et Vaidlustajal puudub osa 2 suhtes kaitstav huvi ja

kaebeõigus. Vaidlustaja osalemist kogu osa 2 mahule takistab just vaidlustatud tarnetähtpäev,

mitte tehnilistele nõuetele vastava sõiduki või tarnevõime puudumine.

4.9.5. Sõnaselge laonõude puudumine ei kõrvalda konkurentsipiirangut, kui tähtaja tõttu on

Riigihankes osalemine võimalik üksnes varem toodetud, tellitud või turule suunatud

6 (16)

sõidukitega.

Hankija vastus tõendab ise faktilise laonõude olemasolu. Hankija nimetab võimalike

tarnekanalitena (i) juba tootmises olevaid sõidukeid, (ii) tootja või maaletooja olemasolevat

tellimusportfelli, (iii) Euroopa turule kavandatud või juba suunatud sõidukeid ning (iv) tootja

või edasimüüjate jaotusvõrgus olevaid sõidukeid. Hankija ei nimeta ühtegi tarnekanalit, mis

võimaldaks ettevõtjal pärast 01.09.2026 avaldatud tehniliste nõuetega tutvumist tellida nende

nõuete järgi vajalikud sõidukid ning toota, komplekteerida ja tarnida need Eestisse hiljemalt

31.12.2026.

Tarnetähtpäeva mõju tuleb hinnata Riigihanke tegelikust mahust ja tehniliste nõuete kogumist

lähtudes, mitte abstraktsest võimalusest leida Euroopa turult mõni samasse sõidukiklassi

kuuluv sõiduk.

4.9.6. Ühetaoline sõnastus ei taga sisuliselt võrdset kohtlemist, kui tingimus asetab

võrreldavad turuosalised erinevasse olukorda asjaolu tõttu, mida nad pärast hanke tingimuste

avaldamist enam mõjutada ei saanud. 31.12.2026 tähtpäev annab eelise ettevõtjatele, kelle

varasemad tootmis-, tellimis- või laootsused juhtusid avaldatud nõuetega sobima, ning

välistab ettevõtjad, kes suudaksid samaväärse kauba tarnida tavapärase ja mõistliku tarneaja

jooksul.

4.9.7. Väiksema koguse pakkumise võimalus ei kõrvalda konkurentsipiirangut. Ettevõtja,

kellel ei ole võimalik 31.12.2026 tarnida ühtegi nõuetele vastavat sõidukit, jääb Riigihankest

täielikult kõrvale. Osa 2 puhul saab Vaidlustaja pakkuda üksnes nelja laos olevat sõidukit,

kuigi mõistliku tarnetähtaja korral oleks tal võimalik pakkuda hankija soovitud 37 sõidukit.

Seega sunnib lühike tarnetähtpäev ettevõtjaid piirduma varem tellitud või olemasolevast

laovarust kättesaadavate sõidukitega ega võimalda neil konkureerida koguses, mille nad

suudaksid tavapärase tarneaja jooksul tarnida.

Mitme pakkuja olemasolevate laovarude või varasemate tellimuste koondamine ei asenda

tavapärase tootmis-, komplekteerimis- ja tarneprotsessi kaudu tekkivat tarnevõimekust.

Seetõttu ei kujune konkurents pakkujate tegeliku tarnevõime, hinna ega pakkumuse muude

omaduste alusel, vaid määravaks saab varem olemas olnud laovaru või tehtud tootmis- ja

tellimisotsus.

Piiratud laovaruga pakkujad saavad oma hinna kujundamisel arvestada, et tavapärase tootmis-

ja tarneprotsessi kaudu uut konkureerivat pakkumismahtu tähtpäevaks turule ei lisandu. See

suurendab põhjendamatult riski, et hankija peab sõidukid ostma kõrgema ühikuhinnaga, kui

kujuneks mõistliku tarnetähtaja ja laiema konkurentsi korral.

4.9.8. Kuivõrd vajadus sõidukite järele ja soov kasutada nende soetamiseks 2026. aasta

vahendeid olid Hankijale varem teada, tulnuks Riigihange avaldada ajal, mis jätnuks

turuosalistele mõistliku tootmis-, komplekteerimis- ja tarneaja. Hankija enda

hankeplaneerimisest tekkinud ajasurve ega tõendamata soov kasutada vahendid ära 2026.

aasta jooksul ei saa õigustada konkurentsi piiravat 31.12.2026 tarnetähtpäeva.

5. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Hankija on määranud sõidukite tarneajaks hiljemalt 31.12.2026, kuivõrd Hankijale on

oluline ja määrava tähtsusega, et sõidukid oleksid selleks ajaks Hankijal olemas ja neid saaks

7 (16)

hakata kasutama. Tarneaeg 31.12.2026 on seotud Hankija ajalise vajadusega, tulenevalt

riigikaitselistest vajadustest ning valitsevast julgeolekuolukorrast. Sõidukite tarneaeg on

hankelepingu täitmise tingimus ning selle määramisel lähtub Hankija oma tegelikust

vajadusest, järgides seejuures proportsionaalsuse ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise

põhimõtteid. Tarneaeg ei ole pelgalt formaalne tingimus, vaid reaalne vajadus Riigihanke

eesmärgi saavutamiseks.

Riigihanke tingimuste kujundamisel peab Hankija lisaks ettevõtjate huvidele arvestama enda

tegelikku vajadust, eelarvelist raamistikku ning RHS §-dest 2 ja 3 tulenevat kohustust

kasutada avalikke vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.

5.2. Hankija ei ole kusagil nõudnud, et pakutavad sõidukid peavad pakkumuse esitamise ajal

olema juba toodetud, et need peavad olema Eestis paiknevas laos või olema konkreetse

pakkuja omandis või valduses. Samuti ei ole Hankija kusagil ette näinud, et sõidukid peavad

olema pakkujale tootja poolt juba antud või tootmisse tellitud enne Riigihanke avaldamist.

Hankija ei ole ka sätestanud, et sõidukite tootmistellimus võib või peab olema esitatud alles

pärast hankelepingu sõlmimist. Hankija on tehnilises kirjelduses määranud, et hankelepingu

esemeks olevad nõuetele vastavad sõidukid peavad olema tarnitud hiljemalt 31.12.2026.

Pakkuja otsustada on, millise õiguspärase tarne- ja hankekanali kaudu ta suudab selle

kohustuse täita.

5.3. Vaidlustaja põhjendab sõidukite tarneaja ebamõistlikkust mh sellega, et hankelepingu

täitmiseks vajalikud sõidukid tuleb tootjalt tellida ning nende tootmiseks ja tellimuse

täitmiseks vajalik aeg lisandub transpordiajale. Vastav Vaidlustaja argumentatsioon eeldab

sisuliselt, et pakkuja ootab hankelepingu sõlmimiseni ning alles seejärel esitab tootjale uue

tootmistellimuse. Riigihanke alusdokumendid sellist tarneahela ülesehitust ei nõua. Sõidukite

tarnimine võib sõltuvalt tootjast, maaletoojast ja ettevõtjast toimuda erinevate tavapäraste

tarnekanalite kaudu. Pakkujal võib olla võimalik kasutada mh juba tootmises olevaid

sõidukeid, tootja või maaletooja olemasolevat tellimusportfelli, Euroopa turule kavandatud

või juba suunatud sõidukeid, tootja või edasimüüjate jaotusvõrgus olevaid sõidukeid või muid

tema majandustegevuse raames kasutatavaid tarnevõimalusi. Hankija ei määra ega pea

määrama pakkujale konkreetset tarneahelat. Asjaolu, et konkreetse pakkuja või tema poolt

esindatava tootja tavapärane ärimudel seisneb uue tehasetellimuse esitamises pärast

hankelepingu sõlmimist, ei tähenda, et Hankija peab oma objektiivselt põhjendatud vajaduse

ajalise raamistiku kujundama just selle ärimudeli järgi.

5.4. Hankija ei vaidle Vaidlustajale vastu, et sõidukite tootmine ja rahvusvaheline transport

nõuavad aega, kuid nimetatud asjaolust ei tulene automaatselt järeldust, et sõidukite tarneaeg

31.12.2026 oleks asjaomasel turul tervikuna ebarealistlik või objektiivselt täitmatu.

Vaidlustaja põhjendustest ei nähtu, et kõik Riigihanke tehnilistele tingimustele vastavad

sõidukid tuleks pärast hankelepingu sõlmimist tingimata Aasias tootmisse tellida, et sõidukid

puuduksid tootjate, maaletoojate või edasimüüjate olemasolevates või kavandatud Euroopa

tarneahelates, sõidukid oleksid tarneajaks 31.12.2026 kättesaamatud kõigi asjaomasel turul

tegutsevate ettevõtjate jaoks või et sõidukid oleksid tarneajaks 31.12.2026 kättesaamatud ka

väiksemas koguses. Vaidlustaja kirjeldab eeltoodust tulenevalt ühte võimalikku tootmis- ja

tarneprotsessi, kuid sellest ei tulene veel, et Hankija määratud tulemuse saavutamine

asjaomasel turul oleks tervikuna võimatu.

8 (16)

5.5. Hankija ei nõua ühelt pakkujalt kogu vastavas Riigihanke osas nõutud sõidukite koguse

tarnimist. Kui ettevõtja suudab sõidukite tarneajaks 31.12.2026 tarnida ainult osa vastavas

Riigihanke osas nimetatud kogusest, on tal võimalik esitada pakkumus sellele kogusele. Kui

paremusjärjestuses esimese pakkuja pakutav sõidukite kogus ei kata Hankija kogu vajadust,

võib Hankija sõlmida puuduoleva koguse saamiseks hankelepingud paremusjärjestuses

järgmise või järgmiste pakkujatega. Seega ei pea ühel automüüjal Riigihankes osalemiseks

olema Hankija kogu soovitud sõidukite kogust laos olemas ning ta ei pea ka kogu vastava

hanke osa mahtu ühe tootmistellimusega tarnima. Vaidlustaja vaidlustuses esitatud väide, et

sõidukite tarneaeg eeldab automüüjalt kogu soovitud sõidukite koguse olemasolu, ei vasta

seetõttu Riigihanke tegelikule ülesehitusele.

Hankija ei ole kujundanud Riigihanget selliselt, et ühe Riigihanke osa kogu maht peab

tingimata koonduma ühe ettevõtja kätte.

5.6. Turul tegutsevate ettevõtjate tegelik tarnevõimekus võib olla väga erinev, mille kohaselt

võivad ühel ettevõtjal olla varem esitatud tootmistellimused, teisel juurdepääs tootja Euroopa

jaotusvõrgule, kolmandal tootmisvõimsuse reserveering ning neljandal võimalus tarnida

nõutud tarneajaks väiksem kogus sõidukeid. Vastavad erinevused tulenevad ettevõtjate

majandustegevusest ja nende tarneahelate korraldusest. Pakkujate võrdse kohtlemise

põhimõte ei tähenda, et Hankija peab kõrvaldama ettevõtjate majandusliku, logistilise või

tarnevõimekuse erinevused. Hankija ülesandeks on kohaldada võrreldavas olukorras

ettevõtjatele samu tingimusi ning tagada, et vastavatel tingimustel oleks objektiivne ja

riigihanke eesmärgiga proportsionaalne põhjendus. Antud juhul kohaldatakse sõidukite

tarneaega 31.12.2026 kõikidele pakkujatele ühetaoliselt ning selle aluseks on Hankija ajaline

vajadus tulenevalt riigikaitselistest vajadustest ning valitsevast julgeolekuolukorrast.

5.7. Kui Vaidlustaja väite kohaselt tuleb sõidukid pärast hankelepingu sõlmimist alles

tootmisse tellida, ei selgita Vaidlustaja argumentatsioon, miks lahendab just kolm täiendavat

kuud tootmis- ja transpordiprotsessist tuleneva takistuse. Hankija on seisukohal, et puudub

piisav põhjendus põhjusliku seose kohta väidetava konkurentsipiirangu ja konkreetselt

sõidukite tarneaja 31.03.2027 vahel. Vaidlustaja põhjendustest nähtub, et sõidukite tarneaeg

31.03.2027 oleks Vaidlustajale sobivam, kuid sellest ei järeldu, et tegemist oleks objektiivselt

vajaliku tarneajaga tõhusa konkurentsi tagamiseks.

Vaidlustaja taotleb sõidukite tarneaja muutmist põhjusel, et see võimaldaks Riigihankes

osaleda laiemal hulgal pakkujatel. Sõidukite tarneaja muutmist ei ole võimalik käsitada üksnes

hankelepingu täitmiseks kolme täiendava kuu andmisena, vaid sellega kaasneks ka Riigihanke

enda ajalise raamistiku muutmine, mis süvendaks omakorda vastuolu Hankija 2026. aasta

ajalise vajadusega.

5.8. Vaidlustaja esitatud põhjendustest ei nähtu, et sõidukite tarneaja 31.12.2026 järgimine

oleks asjaomasel turul tervikuna objektiivselt võimatu või et Vaidlustaja taotletud

kolmekuuline tähtaja pikendamine oleks sellise võimaliku takistuse kõrvaldamiseks vajalik ja

piisav.

Vaidlustaja väidete puhul, et nõuetele vastavad sõidukid valmivad valdavalt Aasias, nende

transport Euroopa Liitu võtab vähemalt kaks kuud, hankelepingu täitmiseks vajalikud

sõidukid tuleb tootjalt tellida ning sõidukite tarneaja 31.12.2026 järgimine ei ole tavapärase

tehasetellimuse korral realistlik, on tegemist vaid faktiliste väidetega. Hankija palub vastavaid

9 (16)

Vaidlustaja väiteid hinnata vastavalt nende tõendatusele, mitte käsitada neid tõendamist

mittevajavate üldteada asjaoludena sellises ulatuses, milles Vaidlustaja teeb nende põhjal

järelduse kogu asjaomase turu tarnevõime kohta.

5.9. Vaidlustaja peab vähemalt usutavalt ja kontrollitavalt näitama, et tal on vastavas

Riigihanke osas tegelik võimalus pakkuda tehnilistele tingimustele vastavaid sõidukeid ning

et tema Riigihankes osalemist takistab just vaidlustatud tarneaeg, mitte nt nõuetele vastava

sõiduki või tegeliku tarnevõimekuse puudumine.

Vaidlustaja on 07.09.2026 esitanud tõendina KIA Auto AS kinnituse, mis puudutab Riigihanke

osades 3 ja 4 nõutud sõidukeid. Hankijale on siinkohal arusaamatu, mis põhjusel on

Vaidlustaja taotlenud ka Riigihanke osa 2 peatamist, kui esitatud tõendi kohaselt ei ole

Vaidlustajal võimalik Hankija määratud tarneajaks 31.12.2026 tarnida Riigihanke osades 3 ja

4 nimetatud sõidukeid. Esitatud tõendis ei ole käsitletud Riigihanke osas 2 kirjeldatud

sõidukeid.

Hankija on tuvastanud, et Vaidlustaja kodulehel ja teistes avalikes allikates avaldatud

andmetest ei ole võimalik leida kinnitust, et tal on ka Riigihanke osas 3 nõutud tehnilistele

parameetritele ja piirangutele vastavad sõidukid tarnimiseks olemas. Riigihanke osa 3

tehnilises kirjelduses on nõue: „Uus, tootmisaasta mitte varem kui 2025. Transpordiameti

liiklusregistris peab pakkumuse esitamise ajal olema registreeritud vähemalt 200 pakutava

sõidukiga sama margi ja mudeliga sõidukit. Versioon ei ole oluline.“, kuid Transpordiameti

statistika (https://transpordiamet.ee/soidukite-statistika) kohaselt ei ole seisuga 07.09.2026

Transpordiameti liiklusregistris registreeritud mitte ühtegi Kia pikapikerega sõidukit.

5.10. RHS ei nõua Hankijalt selliste tingimuste kehtestamist, millele oleks võimalik vastata

sõltumata ettevõtja tegelikust tehnilisest, majanduslikust või logistilisest võimekusest. Oluline

on, et Hankija nõue oleks seotud tema tegeliku vajadusega, nõuet kohaldataks

mittediskrimineerivalt ning nõue oleks eesmärgi suhtes asjakohane, põhjendatud ja

proportsionaalne. Antud juhul tuleneb sõidukite tarneaeg Hankija ajalisest ja eelarvelisest

vajadusest, tarneaeg ei ole seotud konkreetse tootja, automargi ega tarnekanaliga, Hankija ei

nõua sõidukite olemasolu pakkumuse esitamise ajal, Hankija ei nõua, et üks pakkuja tarniks

kogu Riigihanke osas vajamineva koguse sõidukeid, pakkuja võib pakkuda ka väiksemat

sõidukite kogust ning Hankijal on võimalus ülejäänud sõidukite koguse saamiseks sõlmida

hankelepingud paremusjärjestuses järgmiste pakkujatega. Vastavaid asjaolusid arvesse võttes

ei ole alust käsitada sõidukite tarneaega 31.12.2026 põhjendamatu konkurentsipiiranguna.

5.11. Hankija 16.09.2026 täiendav seisukoht.

5.11.1. Hankija pädevus on otsustada, millal Hankija objektiivsetest vajadustest lähtudes on

põhjendatud Riigihange avaldada, arvestades seejuures lepingu täitmise tähtaegu, eelarvelisi

piiranguid ja lõppkasutaja vajadust riigikaitseliste ülesannete täitmisel.

Sõidukite tarneaeg ei ole määratud eesmärgiga eelistada konkreetset pakkujat, sõidukitootjat,

automarki, tootmispiirkonda või tarnekanalit. Antud juhul on Vaidlustaja sooviks, et Hankija

lähtuks vaid tema huvidest, kes soovib täita üksi kogu Hankija vajaduse.

Hankija ei tohi Riigihanke läbiviimisel lähtuda ega võtta arvesse vaid ühe Riigihankest

huvitatud ettevõtja huve ja soove (antud juhul Vaidlustaja omi) ning anda sellega vastavale

ettevõtjale eelist teiste Riigihankest huvitatud ettevõtjate ees – Hankija peab Riigihanke

10 (16)

läbiviimisel tegutsema proportsionaalselt ja läbipaistvalt, tagades seejuures rahaliste

vahendite läbipaistva, otstarbeka ja säästliku kasutamise, isikute võrdse kohtlemise ning

konkurentsi efektiivse ärakasutamise. Dünaamilise hankesüsteemi kategooriaga 1, mille alt

on vaidlusalune seotud Riigihange läbi viidud, on liidetud üle 60 taotleja, kes saavad

potentsiaalselt esitada pakkumuse antud seotud hankes. Hankijale on arusaamatud Vaidlustaja

väited konkurentsi piiramise kohta, arvestades mh, et Hankija on Riigihankes ka ette näinud,

et kogu Hankija nõutud sõidukite kogus ei pea olema täidetud ühe pakkuja poolt.

Kui Vaidlustaja tarneahel ei võimalda Vaidlustajal Hankija määratud tarneajaks sõidukeid

tarnida, ei peaks sellest saama kahjustatud Hankija ega teiste Riigihankest huvitatud

ettevõtjate huvid.

5.11.2. KIA Tasman, mis on Vaidlustaja esitatud seisukohale lisatud fotodel, ei vasta

Riigihanke osas 3 esitatud tehnilistele nõuetele. Transpordiameti liiklusregistris ei ole

14.09.2026 seisuga registreeritud mitte ühtegi KIA Tasmani (Riigihanke osa 3 tehnilises

kirjelduses on nõue: „Uus, tootmisaasta mitte varem kui 2025. Transpordiameti

liiklusregistris peab pakkumuse esitamise ajal olema registreeritud vähemalt 200 pakutava

sõidukiga sama margi ja mudeliga sõidukit. Versioon ei ole oluline.“). KIA Tasmani ei toodeta

Euroopa turule, seega ei vasta see Euroopa Liidu regulatsioonidele ega ole seetõttu kasutatav

avalikel teedel ega registreeritav Transpordiameti liiklusregistris. Nimetatud sõiduk on sobilik

Riigihanke osas 4, mitte aga Riigihanke osas 3.

Riigihanke osa 2 kohta esitatud kinnitusele on alla kirjutanud Vaidlustaja ise. Hankija palub

antud tõendit mitte arvestada, kuna Vaidlustaja ei saa tugineda iseenda antud kinnitusele, et

sõidukit ei ole võimalik tarnida. Samuti on Vaidlustaja lisanud, et nende ladudes on olemas

neli vastavat sõidukit, kuid Vaidlustaja soovib sellele vaatamata teha pakkumuse kogu

Riigihanke osa 2 kogusele, mis ei ole aga antud Riigihanke kontekstis põhjendatud ega

vajalik. Hankija ei ole seadnud kahtluse alla, et Vaidlustaja on võimeline tarnima osas 2

nõutud sõidukeid, kuid Vaidlustaja ei ole sellekohaseid kinnitusi varem esitanud. Sellest

tulenevalt ei olnud ka Hankijale selge, millistel alustel vaidlustati osa 2 alusdokumendid.

Käesoleva täiendava seisukoha raames esitatud tõendi alusel, mida Hankija palub mitte

arvesse võtta, ei ole endiselt esitatud osa 2 alusdokumentide vaidlustamise kohta piisavaid

tõendeid ning ainuke selgitus põhineb Vaidlustaja võimalusel tarnida osa, mitte aga täielik

kogus sõidukeid. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et ainult ühe ettevõtja poolt kogu

Riigihanke mahu täitmine ei ole oluline ega nõutud ning Hankijal ei ole õigust anda

ebaproportsionaalset eelist mis tahes pakkujale, kaasa arvatud Vaidlustajale, kogu Riigihanke

osa mahu täitmiseks.

Vaidlustaja ei ole vaidlustuses piisavalt asjakohaste dokumentidega tõendanud Riigihanke

osade 2 ja 3 sõidukite tarnimise võimekust.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

6. Hankija on asunud seisukohale, et Vaidlustaja ei ole vaidlustuses piisavalt asjakohaste

dokumentidega tõendanud Riigihanke osade 2 ja 3 sõidukite tarnimise võimekust.

Sellest seisukohast järeldub, et Hankija arvates puudub Vaidlustajal Riigihanke osades 2 ja 3

vaidlustuse esitamise õigus. Vaidlustuskomisjon Hankijaga ei nõustu.

6.1. Vaidlustuse esitamise õigus RHS § 189 lg 1 mõttes sõltub sellest, kas hankija vaidlustatav

11 (16)

tegevus sai rikkuda vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei pea vaidlustuskomisjon

kontrollima hankija tegevuse seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta

vaidlustaja õigusi ega kahjusta tema huve.

6.2. Vaidlustusmenetluses on Vaidlustaja nimetanud Riigihanke osas 2 pakutavad konkreetsed

sõidukid (Peugeot Traveller ja Expert) ning kinnitanud, et tal on neli tehnilisele kirjeldusele

vastavat sõidukit, mida saab tarnida ettenähtud tähtpäevaks - 31.12.2026. Vaidlustaja väitel

pikema tähtaja korral saaks ta tellida ja tarnida täiendavaid sõidukeid. Seega Vaidlustajal on

Riigihanke osas 2 reaalne võimalus esitada pakkumust juba kehtiva tähtaja korral ja huvi

pakkuda suuremat kogust.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija väide, et Vaidlustaja ei pea pakkuma kõiki 37

sõidukit, ei kõrvalda vaidlustamisõigust. Võimalus sõlmida leping nelja sõiduki kohta ei võta

Vaidlustajalt õigust vaidlustada tingimust, mis tema väitel takistab tal konkureerida suuremale

kogusele.

Seega rikub Riigihanke osas 2 määratud tarneaeg Vaidlustaja õigusi ja kahjustab tema huve,

sest tähtpäevaks 31.12.2026 ei saa ta üle anda rohkem kui nelja sõidukit.

6.3. Vaidlustaja selgituste kohaselt soovis ta Riigihanke osas 3 pakkuda Kia Tasmani, kuid

tegemist on uue mudeliga, mida ei ole Eestis registreeritud (tehniline kirjeldus nõuab, et

pakkumuse esitamise ajal oleks Transpordiameti liiklusregistris registreeritud vähemalt 200

pakutava sõidukiga sama marki ja mudelit), mistõttu ei saa seda pakkuda.

Vaidlustusmenetluses pole Vaidlustaja nimetanud ühtegi Riigihanke osas 3 pakutavat sõidukit,

kuid on kinnitanud, et tegeleb sobiva sõiduki ja tarneallikate kindlaksmääramisega.

Riigihanke osas 3 soovib Hankija osta pikapeid (EURO6) 57 tk (kogust võib vajadusel

suurendada kuni 4 võrra). Ei saa välistada, et Vaidlustaja need sõidukid leiab, kuid 31.12.2026

tarnetähtaeg võib olla mittetäidetav. Kuigi Riigihanke osa 3 puhul jääb seos vaidlustatud

tarnetähtaja ja Vaidlustaja pakkumuse esitamise võimaluse vahel hüpoteetiliseks, ei saa sellest

järeldada Vaidlustajal selles Riigihanke osas vaidlustuse esitamise õiguse puudumist.

Tegemist on sõidukite ostmisega ja need ei pea pakkujal olemas olema juba pakkumuse

esitamisel, mistõttu ei saa lähtuda Hankija väitest, et Vaidlustaja kodulehelt ja teistes avalikes

allikates avaldatud andmetest ei ole võimalik leida kinnitust, et Vaidlustajal on Riigihanke

osas 3 nõutud tehnilistele parameetritele ja piirangutele vastavad sõidukid tarnimiseks olemas.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Riigihanke alusdokumentide vaidlustamisel ei saa ettevõtjalt

nõuda lõplikult välja valitud sõidukit, siduvat tootjatellimust või juba olemasolevat

tarnelepingut, kui vaidlustatud tingimus ise võib takistada sobiva sõiduki ja tarnekanali

leidmist. Piisav on, kui ettevõtja on asjaomasel turul tegutsev isik, tal on tegelik kavatsus

Riigihankes osaleda ning ei ole ilmselge, et tema osalemine oleks välistatud mõne muu,

vaidlustamata tingimuse tõttu. Käesoleval juhul ei ole Hankija tõendanud, et Vaidlustajal

puuduks igasugune objektiivne võimalus leida Riigihanke osa 3 tehnilistele nõuetele vastav

sõiduk. Seetõttu ei saa Vaidlustaja huvi pidada pelgalt teoreetiliseks.

Seega Riigihanke osas 3 määratud tarneaeg rikub Vaidlustaja õigusi ja kahjustab tema huve.

7. Vaidlustuskomisjon kontrollib, kas Riigihanke osade 2, 3 ja 4 tehniliste kirjelduste p-ides

12 (16)

4.3 sätestatud tingimus, mille kohaselt peavad sõidukid olema tarnitud hiljemalt 31.12.2026,

on kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega ning RHS § 88 lg-ga 7.

Hankijal on ulatuslik kaalutlusruum hankelepingu eseme ja lepingu täitmise tingimuste

määramisel. Kuid see kaalutlusõigus ei ole siiski piiramatu. Hankelepingu täitmise tingimus

peab olema seotud hankija tegeliku vajadusega ning olema riigihanke eesmärgi suhtes

asjakohane, põhjendatud ja proportsionaalne. Tehniline kirjeldus peab tagama ettevõtjatele

võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid

takistusi konkurentsile.

Vaidlustaja on tarnetähtaja 31.12.2026 vaidlustanud järgmistel põhjendustel:

1) tarnetähtaja sisse jääb ka aastalõpu pühadeperiood, mil rahvusvaheliste tootmis- ja

logistikaahelate toimimine on oluliselt piiratud;

2) väiksema koguse pakkumise võimalus ei aita ettevõtjat, kellel ei ole võimalik

31.12.2026 tarnida ühtegi nõuetele vastavat sõidukit. Kui ettevõtjal on tähtpäevaks

võimalik tarnida üksnes mõni sõiduk, saab ta pakkuda ainult seda piiratud kogust,

kuigi mõistliku tarnetähtaja korral suudaks ta tarnida kogu Hankija soovitud koguse

või olulise osa sellest;

3) vaidlustatud tarnetähtpäev annab eelise ettevõtjatele, kelle käsutuses olid nõuetele

vastavad sõidukid Riigihanke avaldamise ajal juba olemas;

4) suureneb risk, et Hankija peab soovitud koguse saavutamiseks ostma sõidukeid

kõrgema ühikuhinnaga, kui ta saaks mõistliku tarnetähtaja ja laiema konkurentsi

korral;

5) tarnetähtpäeva konkurentsi piiravat mõju suurendab hankelepingu üldtingimustes ette

nähtud vastutus (Üldtingimuste p-id 4.2.8, 12.11, 13.4.4 ja 8.1);

6) tarnetähtaja objektiivseks põhjenduseks ei saa ilma täiendavate asjaoludeta pidada

Hankija enda hankeplaneerimisest tingitud ajapuudust, Riigihanke hilist alustamist

ega Hankija sisemist eelarve- või raamatupidamiskorraldust, sealhulgas võimalikku

soovi kasutada sõidukite soetamiseks ette nähtud rahalised vahendid ära 2026. aasta

lõpuks. Hankija sisemisest finantsplaneerimisest tulenev vajadus ei muuda 31.12.2026

tarnetähtpäeva iseenesest vältimatuks;

7) Hankija ei nimeta ühtegi tarnekanalit, mis võimaldaks ettevõtjal pärast 01.09.2026

avaldatud tehniliste nõuetega tutvumist tellida nende nõuete järgi vajalikud sõidukid

ning toota, komplekteerida ja tarnida need Eestisse hiljemalt 31.12.2026. Hankija

loetletud kanalid ei ole avatud kõigile pakkujatele võrdsetel alustel. Need sõltuvad

enne Riigihanke avaldamist tehtud tootmis-, tellimis- ja jaotusotsustest ning sellest,

kas varem muul eesmärgil toodetud või tellitud sõidukid juhtuvad vastama 01.09.2026

avaldatud tehniliste nõuete kogumile. Pakkujatel ei olnud enne nõuete avaldamist

võrdset võimalust reserveerida tootmisvõimsust või tellida sõidukeid konkreetselt

Riigihanke täitmiseks, sest tehnilised tingimused ei olnud selleks hetkeks avaldatud.

Hankija on järgmistel seisukohtadel:

1) Hankijale on oluline ja määrava tähtsusega, et sõidukid oleksid 31.12.2026 Hankijal

olemas ja neid saaks hakata kasutama. Tarneaeg 31.12.2026 on seotud Hankija ajalise

vajadusega, tulenevalt riigikaitselistest vajadustest ning valitsevast

julgeolekuolukorrast;

2) Hankija ei ole kusagil nõudnud, et pakutavad sõidukid peavad pakkumuse esitamise

ajal olema juba toodetud, et need peavad olema Eestis paiknevas laos või olema

konkreetse pakkuja omandis või valduses. Pakkuja otsustada on, millise õiguspärase

13 (16)

tarne- ja hankekanali kaudu ta suudab tarneaja nõude täita;

3) asjaolu, et konkreetse pakkuja või tema poolt esindatava tootja tavapärane ärimudel

seisneb uue tehasetellimuse esitamises pärast hankelepingu sõlmimist, ei tähenda, et

Hankija peab oma objektiivselt põhjendatud vajaduse ajalise raamistiku kujundama

just selle ärimudeli järgi;

4) Kui ettevõtja suudab sõidukite tarneajaks 31.12.2026 tarnida ainult osa vastavas

Riigihanke osas nimetatud kogusest, on tal võimalik esitada pakkumus sellele

kogusele. Kui paremusjärjestuses esimese pakkuja pakutav sõidukite kogus ei kata

Hankija kogu vajadust, võib Hankija sõlmida puuduoleva koguse saamiseks

hankelepingud paremusjärjestuses järgmise või järgmiste pakkujatega;

5) Hankijal ei ole kohustust kujundada hankelepingu täitmise tingimusi selliselt, et need

võimaldaksid igal võimalikul ettevõtjal kasutada just talle tavapärast tootmis-,

tellimis- või tarneahelat. Turul tegutsevate ettevõtjate tegelik tarnevõimekus võib olla

väga erinev;

6) Vaidlustaja põhjendustest nähtub, et sõidukite tarneaeg 31.03.2027 oleks Vaidlustajale

sobivam, kuid sellest ei järeldu, et tegemist oleks objektiivselt vajaliku tarneajaga

tõhusa konkurentsi tagamiseks;

7) RHS ei nõua Hankijalt selliste tingimuste kehtestamist, millele oleks võimalik vastata

sõltumata ettevõtja tegelikust tehnilisest, majanduslikust või logistilisest võimekusest;

8) Hankija pädevus on otsustada, millal Hankija objektiivsetest vajadustest lähtudes on

põhjendatud Riigihange avaldada, arvestades seejuures lepingu täitmise tähtaegu,

eelarvelisi piiranguid ja lõppkasutaja vajadust riigikaitseliste ülesannete täitmisel;

9) kui Vaidlustaja tarneahel ei võimalda Vaidlustajal Hankija määratud tarneajaks

sõidukeid tarnida, ei peaks sellest saama kahjustatud Hankija ega teiste Riigihankest

huvitatud ettevõtjate huvid.

7.1. Riigihange algas 01.09.2026. 09.09.2026 muutis Hankija pakkumuste esitamise

tähtpäeva. Käesoleva otsuse allkirjastamisel on pakkumuste esitamise tähtpäev 20.10.2026

kell 16.00. Kui Hankija teeb kiiresti otsused ja sõlmib hankelepingud, siis võib hankelepingute

sõlmimise ja määratud tarneaja 31.12.2026 vahele jääda vähem kui kaks kuud.

Pakkumuste esitamise tähtpäeva ja tarnetähtpäeva vahele peavad mahtuma pakkumuste

kontrollimine ja hindamine, hankelepingute sõlmimine ning sõidukite hankimine, võimalik

tootmine, komplekteerimine, lisavarustuse paigaldamine, transport ja üleandmine. Võimalik

on ka Hankija otsuste vaidlustamine.

Riigihanke osades 2–4 soovib Hankija osta kokku 144 sõidukit ning lisakoguste kasutamisel

kuni 152 sõidukit. Sõidukid peavad vastama konkreetsetele tehnilistele nõuetele ja vajavad

ette nähtud lisavarustust. Tegemist on märkimisväärse sõidukite kogusega.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et lähtuvalt esitatud vaidlustusest tuleb hinnata, kas

turuosalistel on pärast Riigihanke tingimuste avaldamist (01.09.2026) tegelik võimalus

hankida ja tarnida nõuetele vastavaid sõidukeid vastavas koguses määratud tarneajaks.

Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida, et ükski pakkuja ei saa enne hankelepingu

sõlmimist olla kindel selles, et ta saab sõidukeid Hankijale müüa.

7.2. Tõendamaks oma väidet, et tarnetähtaeg 31.12.2026 on liiga lühike, on Vaidlustaja

esitanud:

14 (16)

1) KIA Auto AS-i nr YK-2026-15/02 kinnituse, et 57 uue N1G-kategooria EURO6 pikapi

ja 50 uue N1G-kategooria pikapi, mille mootor peab vastama vähemalt EURO3

nõuetele, ning lisaks kuni nelja samadele nõuetele vastava sõiduki tavapärane tarneaeg

alates siduva tellimuse kinnitamisest kuni Eestisse jõudmiseni on 4–6 kuud; neid

sõidukeid pole võimalik nimetatud kogustes Eestisse tarnida hiljemalt 31.12.2026

isegi juhul, kui siduv tellimus esitataks viivitamata. Samuti on KIA Auto AS

selgitanud, et kirjeldatud tehnilistele nõuetele vastavaid sõidukeid ei ole võimalik

vajalikus koguses hankida Euroopa edasimüüjate laovarudest;

2) Vaidlustaja enda kinnituse, et Peugeot’ sõidukite Traveller ja tarbesõidukite Expert

tehase tellimusajad on sõltuvalt sõiduki varustustasemest vähemalt neli kuud.

Vaidlustajal on olemas neli sõidukit, kuid täiendavaid sõidukeid kogu hankemahu (37

tk) pakkumiseks ei jõua ta 31.12.2026 tähtpäevaks tehasest tellida. Sõidukite tarneaeg

on tavapäraselt 4–6 kuud.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et Vaidlustaja enda kinnitus tuleks jätta

tähelepanuta.

KIA Auto AS-i kinnitustest nähtub, et Riigihanke osades 3 ja 4 KIA Auto AS-i pakutavate

sõidukite tavapärane tootmis- ja tarneaeg on vähemalt 4–6 kuud. Osa 2 puhul on Vaidlustajal

võimalik tähtpäevaks tarnida neli laos olevat sõidukit, kuid mitte Hankija soovitud 37

sõidukit. Nendest kinnitustest järeldub, et nõutud arv nõuetele vastavaid sõidukeid ei ole

tavapärase tootmis- ja tarneahela kaudu Vaidlustajale kättesaadavad tarneajaks 31.12.2026.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Riigihanke alusdokumendid ei sisalda sõnaselget

nõuet, mille kohaselt peavad sõidukid olema pakkumuse esitamise ajal pakkuja laos.

Tingimuse õiguspärasuse hindamisel on määrav selle tegelik mõju. Kui pärast tehniliste

nõuete avaldamist (01.09.2026) ei ole enam võimalik nõuetele vastavaid sõidukeid tavapärase

tootmis-, komplekteerimis- ja tarneprotsessi kaudu tähtpäevaks tarnida, sõltub Riigihankes

osalemise võimalus sisuliselt enne Riigihanke avaldamist olemas olnud laovarust,

tellimusportfellist või tootmisse suunatud sõidukitest.

See aga annab eelise ettevõtjatele, kelle varasemad tootmis- või tellimisotsused on juhtunud

olema sellised, et need vastavad 01.09.2026 avaldatud sõidukite tehnilistele nõuetele ja ka

tarnetähtajale. Teistel ettevõtjatel ei olnud enne nõuete avaldamist võrdset võimalust tellida

sõidukeid konkreetselt käesoleva Riigihanke täitmiseks. Seetõttu piirab vaidlustatud

tarnetähtpäev konkurentsi.

Vaidlustuskomisjon möönab, et esitatud kinnitused ei saa hõlma kõiki võimalikke

sõidukitootjaid ega turuosalisi, kuid need kinnitavad objektiivseid asjaolusid Riigihanke

mahu, nõutava lisavarustuse ning tavapärase tootmis- ja tarneaja kohta. Hankija ei ole esitanud

vastupidiseid turuandmeid, tootjate või maaletoojate kinnitusi ega muid kontrollitavaid

andmeid, millest nähtuks, et nõuetele vastavad sõidukid on vajalikus koguses 31.12.2026

tähtpäevaks tegelikult kättesaadavad. Hankija üldine viide võimalikele laovarudele,

tellimusportfellidele ja Euroopa jaotusvõrkudele ei tõenda selliste tarnevõimaluste tegelikku

olemasolu.

7.3. Ka dünaamilise hankesüsteemiga liidetud ettevõtjate arv ei näita, mitu neist suudab

pakkuda Riigihanke tehnilistele nõuetele vastavaid sõidukeid nõutud tähtpäevaks. Samuti ei

tõenda küsimuste või vaidlustuste puudumine, et teised ettevõtjad saavad tarnetähtpäeva täita.

15 (16)

Seetõttu ei võimalda dünaamilise hankesüsteemiga liitunute arv teha järeldust vaidlustatud

tingimuse tegeliku konkurentsimõju kohta.

7.4. Hankija on võimaldanud esitada pakkumuse ka Riigihanke osas nõutust väiksemale

sõidukite kogusele ning sõlmida ühes Riigihanke osas hankelepinguid mitme pakkujaga. See

lahendus võib iseenesest konkurentsi laiendada, kuid ei kõrvalda vaidlustatud tarnetähtpäeva

piiravat mõju.

Ettevõtja, kellel ei ole tähtpäevaks võimalik tarnida ühtegi nõuetele vastavat sõidukit, jääb

Riigihankest täielikult kõrvale. Ettevõtja, kellel on võimalik tarnida üksnes piiratud arv varem

tellitud või laos olevaid sõidukeid, saab konkureerida ainult selle kogusega, kuigi mõistliku

tarnetähtaja korral võiks ta tarnida kogu Riigihanke osas nõutud koguse või olulise osa sellest.

Seega ei taga väiksema koguse pakkumise võimalus ettevõtjatele tegelikku ja võrdset

juurdepääsu Riigihankele ning ei muuda tarnetähtpäeva proportsionaalseks.

Mitme pakkuja väikeste laokoguste koondamise võimalus ei taasta konkurentsiolukorda, mis

valitseks mõistliku tarnetähtaja korral. Sellisel juhul ei konkureeri pakkujad eeskätt oma

tavapärase tarnevõime, hinna ja pakkumuse kvaliteedi alusel, vaid selle alusel, kas nende enne

Riigihanke avaldamist tehtud tellimis- või laootsused juhtuvad vastama hiljem avaldatud

tehnilistele nõuetele.

7.5. Hankija põhjendab tarnetähtpäeva riigikaitseliste vajaduste, valitseva julgeolekuolukorra

ning ajalise ja eelarvelise vajadusega. Need asjaolud võivad põhimõtteliselt õigustada

kiiremat tarnet. Hankija ei ole aga esitanud konkreetseid ja kontrollitavaid asjaolusid, millest

nähtuks, miks peavad kõik Riigihanke osades 2–4 hangitavad sõidukid olema üle antud just

31.12.2026.

Üldsõnaline viide riigikaitselisele või eelarvelisele vajadusele ei võimalda hinnata konkreetse

tähtpäeva vältimatust. Hankija ei ole selgitanud, milline ülesanne jääks täitmata, milline

konkreetne kahjulik tagajärg saabuks või miks ei oleks võimalik sõidukeid vastu võtta osade

kaupa ka pärast 31.12.2026.

Samuti ei ole põhjendatud konkurentsipiirangut võimalik õigustada üksnes sellega, et Hankija

soovib kasutada sõidukite ostmiseks ette nähtud rahalisi vahendeid 2026. aasta jooksul.

Hankija sisemisest eelarve- või hankeplaneerimisest tulenev ajasurve ei ole iseenesest

pakkujate konkurentsivõimaluste piiramise objektiivne alus.

7.6. Vaidlustatud tarnetähtpäev sobib Hankija eesmärgi saavutamiseks selles mõttes, et

võimaldab sõidukid võimalikult kiiresti kasutusse võtta. Hankija ei ole aga näidanud, et kõigi

sõidukite tarnimine hiljemalt 31.12.2026 oleks selle eesmärgi saavutamiseks vältimatult

vajalik.

Riigihanke alusdokumendid võimaldavad sõidukite osalist tarnimist ja lepingute sõlmimist

mitme pakkujaga. Seetõttu oleks võimalik korraldada tarne selliselt, et varem kättesaadavad

sõidukid antakse Hankijale üle esimesel võimalusel, kuid lõplik tarnetähtpäev määratakse

viisil, mis võimaldab osaleda ka ettevõtjatel, kes peavad nõuetele vastavad sõidukid pärast

Riigihanke tingimuste avaldamist tootmisse tellima ja komplekteerima. Vaidlustuskomisjoni

arvates on võimalikud mitmed alternatiivid:

• osaline tarne enne 31.12.2026 ja ülejäänud sõidukite hilisem tarnimine;

16 (16)

• erinevad tarnetähtpäevad Riigihanke osade või koguste kaupa;

• etapiviisiline tarnegraafik;

• varasem tarne kui eelis;

• miinimumkoguse kiire tarne koos pikema lõpptähtpäevaga.

Hankija ei ole tõendanud, et konkurentsi vähem piiravam lahendus kahjustaks oluliselt

riigikaitselist või muud avalikku huvi.

7.7. Vaidlustaja taotleb tarnetähtpäeva pikendamist kuni 31.03.2027. Vaidlustuskomisjoni

pädevuses ei ole Hankija eest tarnetähtpäev määrata.

Tarnetähtpäeva muutmisel peab Hankija hindama Riigihanke mahtu, tehnilisi nõudeid,

tavapärast tootmis- ja tarneaega, tarnete võimalust ning oma konkreetset ajalist vajadust.

Hankija ei pea tingimata määrama Vaidlustaja taotletud tähtpäeva 31.03.2027, kuid peab

tagama, et pakkujatele jääb pärast hankelepingu sõlmimist realistlik aeg nõuetele vastavate

sõidukite hankimiseks, komplekteerimiseks ja tarnimiseks.

7.8. Eeltoodust tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et Riigihanke osade 2, 3 ja 4 tehniliste

kirjelduste p-ides 4.3 sätestatud tarnetähtpäev 31.12.2026 tekitab objektiivselt põhjendamatu

takistuse Riigihanke avamisel konkurentsile ning on vastuolus eelkõige RHS § 3 p-des 1–3 ja

RHS § 88 lg-s 7 sätestatud nõuetega. Seetõttu tuleb vaidlustus RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel

rahuldada ja kohustada Hankijat viima vaidlustatud tarnetähtaja tingimus õigusaktidega

kooskõlla.

8. Vaidlustusmenetluse kulud

Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku

rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse

esitamiseks tasutud riigilõiv 2560 eurot.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

summas 4050 eurot käibemaksuta 18 tunni õigusabi osutamise eest tunnitasuga 225 eurot

käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on

mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustusasi ei ole mahukas ega ka keskmisest keerukam.

Lähtudes sellest, et vaidlus on ainult selles, kas üks tingimus (tarneaeg) on määratud

õiguspäraselt, on vaidlustuskomisjoni hinnangul vajalikud ja põhjendatud Vaidlustaja

lepingulise esindaja kulud kokku 2700 eurot käibemaksuta (12 tundi). Seega 2700 eurot

käibemaksuta tuleb Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõista.

Hankija kulud vaidlustusmenetluses jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)