| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.4-1/3752-2 |
| Registreeritud | 01.10.2026 |
| Sünkroonitud | 02.10.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS |
| Sari | 1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad |
| Toimik | 1.4-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Saaremaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saaremaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Demis Voss (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee
Registrikood 70000272
Saaremaa Vallavalitsus
Tallinna tänav 10
Saaremaa vald
93819, Kuressaare linn
Teie 16.09.2026 nr 7-4/7154-4
Meie 01.10.2026 nr 1.4-1/3752-2
Vastuskiri Lääne-Eesti kohalikele
omavalitsustele ja
arendusorganisatsioonidele
Lugupeetud pöördumise esitajad
Täname Lääne-Eesti saarte ja rannikuala omavalitsusi, arenduskeskusi ning
ettevõtlusorganisatsioone Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi ettevalmistamisega
seotud ettepanekute eest. Peame oluliseks, et riigiplaani ettevalmistamisse panustavad aktiivselt
kohalikud omavalitsused ja piirkondlikud arendusorganisatsioonid, et piirkondade
arenguvajadused oleksid riigiplaani koostamisel paremini arvesse võetud.
Praeguses etapis ei otsustata üksikute programmide ega meetmete üle Valitsuse 15. septembri otsusega lepiti kokku riigiplaani esmased prioriteedid ja valdkondlik
jaotus ning anti Rahandusministeeriumile mandaat alustada nende alusel läbirääkimisi Euroopa
Komisjoniga. Samal ajal jätkuvad Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi rahastamismahu
ja tingimuste üle läbirääkimised Euroopa Liidu tasandil, mistõttu ei ole Eesti lõplik
toetusümbrik ega kõik rakendustingimused veel lõplikult kokku lepitud. Rõhutame ka asjaolu,
et uuel eelarveperioodil toimub rahastuse planeerimine etapiviisiliselt. Euroopa Komisjoni
praeguse ettepaneku kohaselt kavandatakse esimeses etapis tegevusi ligikaudu 5,5 miljardi euro
ulatuses ning umbes 703 miljonit eurot jääb reservi ja sisustamiseks aastatel 2031–2033.
Seetõttu ei kajasta praegune jaotus kogu perioodi lõplikku rahastust.
Riigiplaani koostamise järgmises etapis kujundatakse valdkonnaministeeriumide eestvedamisel
detailsemalt meetmete eesmärgid, sisu, rakendusviisid ja võimalike toetuse saajate ring.
Seetõttu ei ole praeguses etapis veel otsustatud, kas regionaalsete eesmärkide saavutamiseks
kasutatakse eraldiseisvaid programme, piirkondlikke meetmeid või muid rakenduslahendusi.
Samuti ei ole veel kokku lepitud üksikute meetmete rahastamismahud ega tingimused.
Regionaalne mõju tuleb siduda konkreetsete eesmärkidega Valitsuse otsuse kohaselt tuleb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil koostöös teiste
ministeeriumidega sõnastada riigiplaani regionaalse tasakaalustatuse eesmärk, selle
saavutamist mõõtvad näitajad ja sihttasemed ning rakendusmehhanismi ettepanek. Ainuüksi
kindla rahastuse mahu või protsendi suunamine väljapoole suuremaid linnapiirkondi ei saa olla
eesmärk omaette. Esmalt tuleb kokku leppida, milliseid piirkondlikke väljakutseid soovitakse
2
lahendada ning milliseid muutusi saavutada. Seejärel saab määratleda meetmed ja
rakendustingimused, mis aitavad neid eesmärke kõige mõjusamalt saavutada.
Piirkondade arengut mõjutavad samaaegselt mitme valdkonna poliitikad ja investeeringud.
Lisaks riigiplaanile panustavad regionaalarengusse ka riigieelarvelised meetmed ning mitmete
valdkondade tegevused (ettevõtlus, haridus, transport, veemajandus, elamumajandus, tervise-
ja sotsiaalvaldkond). Esmase jaotusettepaneku alusel koostatud esialgse kaardistuse kohaselt
on riigiplaanis üle 1,2 miljardi euro ulatuses meetmeid, kus kohalik omavalitsus võiks olla
potentsiaalne toetuse saaja või partner. Sellest ligikaudu 762 miljoni euro ulatuses on seos
kohalike omavalitsustega otsesem ning ligikaudu 492 miljoni euro ulatuses sõltub
omavalitsuste võimalik roll meetmete edasisest kujundamisest. Olulise panuse
regionaalarengusse annavad ka ettevõtlustoetused, mis aitavad luua töökohti, arendada
ettevõtluskeskkonda ja suurendada ettevõtete konkurentsivõimet väljaspool suuremaid keskusi.
Jaotuskava näeb ette 604 miljonit ettevõtlusvaldkonna toetusi, millele lisandub ühise
põllumajanduspoliitika arvelt ca 500 miljonit põllumajandusettevõtluse ja toidutootmise
toetusi.
Lääne-Eesti saarte ja rannikuala eripärade, sealhulgas ühenduvuse, saarelisuse,
ettevõtluskeskkonna ja kriisikindlusega seotud küsimuste arvestamine on eelkõige sisend
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi juhitavale tööle regionaalsete eesmärkide ja neid
toetavate meetmete kujundamisel. Konkreetsete meetmete, võimalike territoriaalsete erisuste ja
rakendustingimuste üle otsustatakse riigiplaani järgmises ettevalmistusetapis.
Piirkondade kaasamine jätkub järgmises etapis Peame oluliseks, et omavalitsused, piirkondlikud arendus- ja ettevõtlusorganisatsioonid
osaleksid aktiivselt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning teiste
valdkonnaministeeriumide korraldatavates aruteludes ja annaksid oma sisendi regionaalsete
eesmärkide ning meetmete kujundamisse. Just selles etapis on võimalik kujundada, kuidas
regionaalsed eesmärgid eri valdkondade meetmetes tegelikult rakenduvad.
Täname veel kord pöördumise ja esitatud ettepanekute eest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sven Kirsipuu
eelarvepoliitika asekantsler
Demis Voss
3
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|