Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee

Registrikood 70000272

Raplamaa Omavalitsuste Liit

[email protected]

Teie 11.09.2026 nr 2-15/392

Meie 01.10.2026 nr 4-2/3688-3

Vastuskiri Raplamaa Omavalitsuste

Liidule

Lugupeetud pöördumise esitajad

Täname Raplamaa kohalikke omavalitsusi ja piirkondlikke arendusorganisatsioone

ettepanekute eest Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveperioodi riigiplaani vahendite

kavandamisel. Nõustume, et riigiplaan peab aitama vähendada piirkondlikke arenguerinevusi

ning toetama ettevõtlust, töökohtade loomist ja teenuste kättesaadavust väljaspool suuremaid

keskusi.

Jaotusettepanek koostati ministeeriumide ettepanekute alusel

Riigiplaani esmase jaotusettepaneku koostamise aluseks olid ministeeriumide esitatud

reformide ja investeeringute ettepanekud. Ministeeriumid esitasid kokku 11,4 miljardi euro

ulatuses rahastamistaotlusi olukorras, kus esimeses etapis on võimalik tegevustele planeerida

ligikaudu 5,5 miljardit eurot ELi toetusi, mistõttu tuli teha valikuid ning seada prioriteete.

Iga ministeerium vastutab oma valitsemisala prioriteetide seadmise, nende põhjendamise ning

erinevate meetmete vaheliste valikute tegemise eest.

Valitsuse poolt kinnitatud esmase jaotusettepaneku kohaselt moodustab Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi vastutusvaldkonda kavandatud rahastus ligikaudu 39%

valdkondadeülesest eraldisest. See hõlmab nii ühise põllumajanduspoliitika sihtotstarbelist

eraldist kui ka teisi ministeeriumi vastutusvaldkonna tegevusi. Täpsem ülevaade jaotusest on

esitatud Rahandusministeeriumi veebilehel (Riiklik partnerluskava 2028-2034 |

Rahandusministeerium).

Regionaalarengusse panustavad eri valdkondade meetmed Pöördumises võrreldakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kaudu rakendatavate

seniste regionaalmeetmete ligikaudu 400 miljoni euro suurust mahtu riigiplaani esmases

jaotusettepanekus ministeeriumi vastutusvaldkonda kavandatud summaga. Üksnes Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi eelarvesse kavandatud rahastus ei anna täielikku ülevaadet

sellest, kui palju vahendeid tervikuna piirkondade arengusse suunatakse. Lisaks riigiplaanile

mõjutavad regionaalset arengut ka riigieelarvelised meetmed ja investeeringud. Seetõttu ei ole

õige hinnata regionaalarengu toetamise ulatust üksnes ühe ministeeriumi eelarverea ega ainult

ELi toetuste põhjal, kuna piirkondade arengut mõjutavad samal ajal mitme valdkonna poliitikad

ja investeeringud.

2

Uuel eelarveperioodil toimub ELi rahastuse planeerimine etapiviisiliselt. Euroopa Komisjoni

praeguse ettepaneku kohaselt kavandatakse esimeses etapis tegevusi ligikaudu 5,5 miljardi euro

ulatuses ning umbes 703 miljonit eurot jääb reservi ja sisustamiseks aastatel 2031–2033.

Seetõttu ei kajasta praegune jaotus kogu perioodi lõplikku rahastust. Samuti tuleb rõhutada, et

ELi pikaajalise eelarve läbirääkimised alles käivad ning Eesti eraldise lõplik maht ja toetuse

kasutamise tingimused võivad muutuda.

Regionaalarengusse panustavad muu hulgas ettevõtluse, hariduse, teenuste, transpordi,

veemajanduse, kliimakindluse, elamumajanduse ning tervise- ja sotsiaalvaldkonna tegevused.

Esmase jaotusettepaneku alusel koostatud esialgse kaardistuse kohaselt on riigiplaanis üle 1,2

miljardi euro ulatuses meetmeid, kus kohalik omavalitsus võiks olla potentsiaalne toetuse saaja

või partner. Sellest ligikaudu 762 miljoni euro ulatuses on seos kohalike omavalitsustega

otsesem ning ligikaudu 492 miljoni euro ulatuses sõltub omavalitsuste võimalik roll meetmete

edasisest kujundamisest. Kaardistus on esialgne ning meetmete lõplik sisu, toetuse saajate ring

ja eelarve kujunevad riigiplaani edasise koostamise ning Euroopa Komisjoniga peetavate

läbirääkimiste käigus.

Olulise panuse regionaalarengusse annavad ka ettevõtlustoetused, mis aitavad luua töökohti,

arendada ettevõtluskeskkonda ja suurendada ettevõtete konkurentsivõimet väljaspool

suuremaid keskusi. Seetõttu tuleb ettevõtlusmeetmete, sealhulgas tööstus- ja ettevõtlusalade

arendamise meetmete edasisel kujundamisel säilitada regionaalne vaade ning arvestada eri

piirkondade ja väikeste ning keskmise suurusega ettevõtjate vajadustega. Meetme kavandamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusvaldkonnas ei tähenda regionaalse

suunitluse kadumist. Meetme täpsemad eesmärgid, toetuse saajad ja rakendustingimused

kujundatakse järgmises etapis.

Regionaalne mõju tuleb siduda konkreetsete eesmärkide ja meetmetega Valitsuse 15. septembri 2026. aasta otsuse kohaselt tuleb Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumil sõnastada koostöös ministeeriumidega riigiplaani koostamise

käigus hiljemalt 2027. aasta augustiks riigiplaani regionaalse tasakaalustatuse eesmärk, selle

saavutamist mõõtvad näitajad ja sihttasemed ning rakendusmehhanismi ettepanek, mis

esitatakse koos riigiplaaniga Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Ainuüksi kindla rahastuse

mahu või protsendi suunamine väljapoole suuremaid linnapiirkondi ei saa olla eesmärk

omaette. Esmalt tuleb kokku leppida, milliseid piirkondlikke väljakutseid soovitakse lahendada

ja milliseid muutusi saavutada. Seejärel saab määratleda meetmed, mille kaudu nende

eesmärkideni jõuda, ning kujundada sobivad rakendustingimused.

Sõltuvalt meetme eesmärgist võivad selleks sobida territoriaalne sihistamine, piirkondlikud

taotlusvoorud, hindamiseelistused või muud lahendused. Konkreetne lähenemine peab lähtuma

meetme sisust, piirkondlikest vajadustest ja soovitud tulemustest. Nii kujundatakse riigiplaani

järgmises etapis meetmed, mis panustavad regionaalarengusse kõige mõjusamalt.

Piirkondade osalemine meetmete kujundamisel on oluline Paralleelselt Euroopa Komisjoniga peetavate läbirääkimistega jätkub riigiplaani meetmete

detailsem kujundamine valdkonnaministeeriumides. Selles etapis määratakse täpsemalt

meetmete eesmärgid, tegevused, toetuse saajad, valikukriteeriumid ja rakendustingimused.

Peame oluliseks, et kohalikud omavalitsused ja piirkondlikud arendusorganisatsioonid

osaleksid aktiivselt valdkonnaministeeriumide korraldatavates aruteludes ning annaksid oma

sisendi meetmete kujundamisse. Just selles etapis on võimalik kujundada, kuidas regionaalsed

eesmärgid eri valdkondade meetmetes tegelikult rakenduvad.

3

Täname veel kord Raplamaa kohalikke omavalitsusi ja piirkondlikke arendusorganisatsioone

esitatud seisukohtade ja ettepanekute eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sven Kirsipuu

eelarvepoliitika asekantsler

Demis Voss

[email protected]

Lisaadressaadid: Riigikantselei

4