Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 30.09.2026, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26278001658

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p-d 2

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxx xxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 20.08.2026

Kontaktandmed: tel: xxxx xxxx

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 26278001658, milles menetlust alustati

20.08.2026 karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-d 2 tunnustel. 17.09.2026 esitati xxxxx

xxxxx-le kahtlustus enda elukaaslase xxxx xxxxxx-i kehalises väärkohtlemises. Täpsemalt selles, et

tema 20.08.2026 ajavahemikul kell 10.00-11.17 xxxxx linnas aadressil xxxxxxxx tn x-x lõi tekkinud

tüli käigus t vähemalt kahel korral rusikaga vastu põse vasakut poolt ning kriimustas kätega xxxx

xxxxxx-i rindkere parempoolset osa, kõhtu, selga ja ülakeha parempoolset külge. Oma sellise

tegevusega põhjustas xxxxx xxxx kannatanule xxxx xxxxxxx-le kriimustused ülakehale.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega: Häirekeskuse kõne salvestise ja selle vaatlusprotokolli,

politseiametniku vormikaamera videosalvestise ja selle vaatlusprotokolli, politsei andmebaasist pärit

juhtumi kokkuvõtte, tunnistaja xxxxxx xxxxxxxxxx ütluste, isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeli,

lähisuhtevägivalla infolehe ning kahtlustatava xxxxx xxxx-i ütlustega, on tõendamist leidnud xxxxx

xxxx-i poolt vägivallateo toimepanemine enda elukaaslase suhtes.

Häirekeskuse kõne salvestise kohaselt helistas eesti keelt kõnelev meesterahvas Häirekeskusele ning

teatas, et aadressil xxxxxxxx tn x on kuulda naabri karjumist. Teataja kuulis karjumas naisterahvast,

lisaks kostus lapse nuttu ja mehe häält, kuid mees oli teataja sõnul vaikne. Sündmusele reageerinud

politseiametniku vormikaamera salvestise kohaselt avaldas kannatanu xxxx xxxxxx sündmuskohal,

et toimus perevägivald. Politseiametnike saabudes oli xxxxx xxxx endast väljas ning selgitas tüli

põhjusena, et elukaaslane pidi lapsega täna koju jääma, kuid hommikul teatas, et läheb hoopis

discgolfi mängima. Xxxxx xxxx lisas, et tal on rasedusest posttraumaatiline stressihäire ning

elukaaslane ajab teda nimelt närvi, ta on elukaaslasest lahku minemas. Xxxxx xxxx tunnistas

politseiametnikule, et tekkinud tüli käigus ta „flippis ära“ ja viskas xxxx xxxxxxx-t piimapakiga. Kui

politseiametnik lisas, et piimapakiga viskamine ei olnud ainus asi, vaid xxxxx xxxx ka küünistas enda

elukaaslast, siis vastas xxxxx xxxx selle peale korduvalt jah ning lisas, et tõmbas xxxx xxxxxxx-l ka

särgi puruks.

Seda, et xxxxx xxxx kasutas vägivalda kannatanu xxxx xxxxxx-i suhtes, kinnitavad ka tunnistaja

xxxxxx xxxxxxxxxx ütlused. Tunnistaja on avaldanud, et 20.08.2026 teenistusülesandeid täites ja

sündmusele reageerides tunnistas xxxxx xxxx elukaaslase kriimustamist. Kannatanu xxxx xxxxxx

lisas kohapeal, et xxxxx xxxx lõi teda kaks korda rusikaga vastu vasakut põske ning rebis katki

kannatanu särgi. Kannatanu kehal olid näha küünistusjäljed. Mõlemad isikud olid kained ning samal

ajal viibis kodus ka poolte ühine laps.

2

Kannatanul xxxx xxxxxxx-l tuvastati 20.08.2026 isiku läbivaatuse protokolliga kriimustusjäljed

paremal rinna peal, kõhul, paremal pool küljel ning seljapiirkonnas. Vigastused jäädvustati fotodega.

Kannatanu xxxx xxxxxx on keeldunud kohtueelse menetluse käigus ütluste andmisest enda

elukaaslase xxxxx xxxx-i vastu. Kannatanu on avaldanud, et ei soovi kriminaalmenetluse läbiviimist

xxxxx xxxx-i suhtes, ta soovib probleemiga tegeleda peresiseselt.

Kahtlustatav xxxxx xxxx on enda ülekuulamisel selgitanud, et pooltevahelised suhted läksid

keeruliseks siis, kui kahtlustatav rasedaks jäi. Kahtlustataval oli raske sünnitus ning ta tundis pärast

seda vähest toetust elukaaslase poolt. 20.08.2026 olid kahtlustataval plaanid tehtud ning xxxx xxxxxx

pidi olema poolte ühise lapsega. Hommikul teatas xxxx xxxxxx aga kahtlustatavale, et läheb

sõpradega discgolfi mängima. Kahtlustatav tundis, et elukaaslase käitumine on tema suhtes kiuslik,

selline käitumine kestvat tavaliselt seni kuni kahtlustatav endast väga välja läheb. Kahtlustatav

tunnistas, et algas karjumine ning ta viskas piima maha. Samuti ühel hetkel, kui xxxx xxxxxx tuli

kahtlustatavale lähedale, lükkas viimane teda. Seepeale võttis kahtlustatava sõnul xxxx xxxxxx tema

vasakust käest kinni. Kuna kahtlustatav oli selleks hetkeks hüsteerias, siis haaras ta haardest

vabanemiseks xxxx xxxxxx-i ülakehast ja lõi teda. Kahtlustatav avaldas, et ta oli xxxx xxxxxx-i poolt

viidud sellisesse seisundisse ning tal on kahju, et see kõik antud sündmuseni viis. Kannatanu lisas, et

septembri lõpus on pooltel plaanis eraldi elama asuda.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxx xxxx-i suhtes

tuleb lõpetada ning kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätteid. KrMS

§ 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada

menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale

KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile

antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04). Käesolevas

kriminaalasjas on xxxxx xxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-d 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p-d 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta

karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka

asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni, samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja

arusaamisvõimet. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et füüsiline konflikt poolte vahel sai

alguse vastastikusest tülist. Xxxxx xxxx oli arvestanud, et elukaaslane veedab päeva lapsega, kuniks

xxxx xxxxxx talle ootamatult teatas, et soovib discgolfi minna mängima. Tüli eskaleerudes läks

xxxxx xxxx endast järjest enam välja ega suutnud enda emotsioone ohjata. Seda soodustas suure

tõenäosusega ka tema habras vaimne seisund ning diagnoositud posttraumaatiline stressihäire.

Kahtlustatav on öelnud, et ta oli viidud hüsteeriasse. Seetõttu lõppes tüli ägenedes sõnaline vaidlus

lapse juuresolekul füüsilise konfliktiga. Kahtlustatav xxxxx xxxx ei eita toimunut. Tal on kahju, et

see kõik antud sündmuseni viis. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ning et tal on vaja

kõrvalist abi ja tuge enda vaimse tervise toetamiseks. Xxxxx xxxx-i poolt toimepandud teo puhul ei

ole olnud tegemist ka sellise vägivallaaktiga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed.

Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad xxxxx xxxx-i tegevuses väiksemale süüle.

Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on prokuröri juures avaldanud mõistmist oma

teo keelatuse osas ning väljendanud kahetsust.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed

3

vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva perevägivallaga või

kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise

pereliikme huvid. Antud juhul on xxxxx xxxxx-le esitatud kahtlustus ühes episoodis enda elukaaslase

kehalises väärkohtlemises. Xxxxx xxxxx-l puuduvad kehtivad kriminaal- või väärteokaristused. Teda

ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei

ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud

sellest vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Seda

enam, et pooled on otsustanud ühiselt kooselu lõpetada ja eraldi elama asuda. Samuti ei soovi

kannatanu xxxx xxxxxx xxxxx xxxx-i karistamist ega tema suhtes kriminaalmenetluse läbiviimist.

Kuigi teo toimepanemise ajal viibis sündmuskohal poolte nuttev alaealine laps, ei nõua prokuröri

hinnangul ka tema huvid käesoleval juhul kriminaalmenetluse jätkamist. Xxxxx xxxxx-le

etteheidetud teo puhul ei ole tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav vägivald

olnud lühiajaline, väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Kahtlustatav on tunnistanud

vajadust tegeleda enda vaimse tervisega, ta on valmis pöörduma psühhiaatri vastuvõtule. Kuivõrd

pooled on otsustanud ka kooselu lõpetada, siis vähendab see veel enam riski, et laps peaks tulevikus

sattuma sarnastesse konfliktsituatsioonidesse. Seega ei ole prokuröri hinnangul xxxxx xxxx-i

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks

kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on

teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole

mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus (tingimisi vangistus) ei

lahenda probleeme, mis puudutavad xxxxx xxxx-i vaimset tervist ja toimetulekut

konfliktolukordades. Xxxxx xxxx-i edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik

kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale

käitumisele talle ka kohustusi määrates.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26278001658 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

- KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub xxxxx xxxx hüvitama 5 (kuue) kuu jooksul, s.o

ajavahemikul 30.09.2026-28.02.2027, kriminaalmenetluse kulud (advokaadi poolt osutatud

õigusabiteenus kohtueelses menetluses) summas 89,28 eurot (kaheksakümmend üheksa

eurot ja kakskümmend kaheksa senti). Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis

märgitud arveldusarvele.

- KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxx xxxx 10 (kümne) kuu jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 30.09.2026-

30.07.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest.

- KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxxx xxxx jätkama koostööd enda raviarsti

psühhiaater dr Krista Ruusiga (Ruus) ning alluma 10 (kümne) kuu jooksul alates käesoleva

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest või kuni raviarsti hinnangul

ravivajaduse äralangemiseni ettenähtud ravile. Kohustuse täitmise tähtaeg on 30.07.2027.

xxxxx xxxx on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku. Kinnituse ravil

osalemise/läbimise kohta peab xxxxx xxxx esitama prokuratuurile hiljemalt 30.07.2027 e-posti

teel aadressile [email protected] või tooma paberkandjal Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn 1, Tartu.

4

3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS §

202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub, kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi.

6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 20.08.2026 Häirekeskuse kõne

salvestis ja 20.08.2026 politseiametniku vormikaamera videosalvestis, mis asuvad prokuratuuri

infosüsteemis, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

7.Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete

kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on xxxxx xxxx-i andmed kantud

andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed

kustutamata.

8. Kriminaalmenetluse kulud: vandeadvokaat Marko Paabumetsa (Paabumets) poolt osutatud

õigusabi teenus summas 89,28 eurot tasumine on määratud kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusega xxxxx xxxxx-le kohustuseks.

9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda

kahtlustatavale xxxxx xxxxx-le ning koopia määrusest saata kannatanule xxxx xxxxxxx-le ja

kahtlustatava kaitsjale vandeadvokaat Marko Paabumetsale.

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Kersti Kohal

abiprokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega

ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud

tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel

kriminaalmenetluse.

(nimi, allkiri, kuupäev)