| Dokumendiregister | Riigikantselei |
| Viit | 26-01935-2 |
| Registreeritud | 01.10.2026 |
| Sünkroonitud | 02.10.2026 |
| Liik | |
| Funktsioon | |
| Sari | 02 Vabariigi Valitsuse istungite ja nõupidamiste ettevalmistamine ja korraldamine/2-5 Vabariigi Valitsuse otsuste alusdokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu juhatus |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu juhatus |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu juhatus Meie: 01.10.2026 nr 2-5/26-01935-2
Eesti seisukohad alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia kasutamise võimalike piirangute kohta Austatud Riigikogu juhatus Edastan Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2026. a istungil heaks kiidetud järgmised Eesti seisukohad alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia kasutamise võimalike piirangute kohta: 1.1 Eesti leiab, et laste ja noorte kaitsmisel veebikeskkonnas, sealhulgas sotsiaalmeedias, peab suurenema platvormide ja digiteenuste pakkujate vastutus oma teenustest tulenevate riskide maandamisel. Toetame üldist eesmärki tugevdada Euroopa Komisjoni poolt väga suurte veebiplatvormide ja otsingumootorite üle tehtavat järelevalvet, et tagada Euroopa Liidu digiteenuste määruse tõhus rakendamine ja nõuete täitmine. Euroopa Komisjon peab hindama, kas kehtiv õigusraamistik ja olemasolevad järelevalvevahendid on piisavad rikkumiste tõhusaks ja tempokaks menetlemiseks kiiresti muutuvas digimaailmas, ning leidma viise menetluste kiirendamiseks. 1.2 Eesti ei toeta alaealistele ligipääsetavate sotsiaalmeediaplatvormide ja teiste digiteenuste, sealhulgas tehisarukaaslaste suhtes üldise katuskeelu kehtestamist. Eesmärk peab olema kõigile kasutajatele turvaliste digiteenuste kujundamine. 1.3 Eesti leiab, et digiteenustele ligipääsu ei tohi piirata ebaproportsionaalsete meetmetega. Alaealiste kaitseks kavandatavate meetmete väljatöötamisel tuleb lähtuda lapse õigustest tervikuna. Meetmed peavad olema riskipõhised, eesmärgipärased, proportsionaalsed, eri kasutajarühmade võimeid ja vajadusi arvestavad ning toetama digiühiskonnas osalemist, vältides põhjendamatu halduskoormuse tekitamist. Seejuures tuleb tagada isikuandmete ja eraelu puutumatuse kõrgetasemeline kaitse ning vältida lahendusi, mis nõuavad ebavajalikku või ülemäärast isikuandmete kogumist, töötlemist või avaldamist. Ühiskonna usaldus digiteenuste toimivuse ja usaldusväärsuse vastu peab säilima. 1.4 Selleks, et lahendada alaealiste sotsiaalmeedia kasutamisega seotud muresid, peab Eesti oluliseks tasakaalustada alaealiste kaitse, haridus ning tehnoloogilised suundumused. Vajalik on süsteemne ning elukaarepõhine digiteadlikkuse suurendamine laste, noorte, lapsevanemate ja õpetajate seas ning ühiskonnas laiemalt. Laiapindset digipädevuste parandamist tuleb toetada nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasandil.
.
2 (3)
1.5 Eesti toetab laste internetiturvalisuse töörühma kaaseesistujate aruandes toodud soovitust mitte lubada alla 3-aastastel lastel kasutada sotsiaalmeediat ega muid digiteenuseid ning hoolitseda selle eest, et nende kokkupuude ekraaniga oleks võimalikult väike. Seejuures peab Eesti oluliseks lapsevanemate teadlikkuse suurendamist ja nende toetamist laiemalt, et aidata kaasa laste turvaliste ja eakohaste digiharjumuste kujundamisele. 1.6 Eesti ei toeta sõltuvust tekitava disaini rakendamist digiteenustes. Eesti leiab, et praktiliste probleemide lahendamiseks on vaja tõhustada olemasolevate nõuete jõustamist ja järelevalvet. 1.7 Eesti leiab, et Euroopa Komisjon peaks analüüsima, kas digiteenuste määruse (DSA) artikli 28 lõike 4 alusel antud suunised alaealiste privaatsussätete kohta vajavad täpsemat ja õiguslikult siduvamat regulatsiooni, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ühtlane ning tõhus tase kogu Euroopa Liidus. 1.8 Eesti leiab, et Euroopa Komisjon peaks analüüsima, kas DSA artikli 28 lõike 4 alusel antud suunised kasutajate teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanismide kohta vajavad alaealiste tõhusama kaitse tagamiseks täpsemat ja õiguslikult siduvamat regulatsiooni. Sealhulgas tuleks hinnata võimalust käsitleda laste ja noorte esitatud kaebusi kiirendatud korras, et tagada probleemidele operatiivne reageerimine. Alaealiste vanus ei tohi olla põhjuseks, miks nende teavitustele, kaebustele või õiguste rikkumistele pööratakse vähem tähelepanu. 1.9 Komisjon peaks analüüsima, kas DSA artikli 28 lõike 4 alusel antud suunised eestkostjatele mõeldud vahendite kohta alaealiste veebikasutamise kontrollimiseks ja toetamiseks vajavad täpsemat ja õiguslikult siduvamat regulatsiooni. Eestkostjatele mõeldud vahendid peaksid tagama alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme. 1.10 Eesti toetab riskipõhist lähenemist vanuse kontrollimisele ning peab alaealiste kaitse eesmärgil põhjendatuks vanuse kontrollimise siduvamat reguleerimist eeldusel, et selliste meetmete rakendamine ei piira ebaproportsionaalselt digiteenustele juurdepääsu ega vii ülemäärase privaatsusriiveni. 1.11 Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma õigus valida riiklikul tasandil sobivaimad vanusekontrolli lahendused, mis võimaldaksid vanusekontrolli Euroopa Liidus ühtselt rakendada, kuid ei kirjutaks ette konkreetset tehnoloogilist lahendust. Eesti ei toeta üleeuroopalise vanusekontrolli lahenduse kohustuslikuks muutmist. Euroopa Komisjonil tuleb tagada, et alaealiste kaitseks rakendatavad vanusekontrolli meetmed ei kahjustaks põhjendamatult privaatsust, sõnumisaladust ega muid põhiõigusi. 1.12 Eesti leiab, et Euroopa Liidu tasandil on vaja suurendada õigusselgust erinevate digiplatvorme reguleerivate õigusaktide omavahelise koostoime ja jõustamise osas. Näiteks tuleks analüüsida digiteenuste määruse ja audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi omavahelist koostoimet, mis mõlemad sisaldavad alaealiste kaitset puudutavaid nõudeid. Samuti tuleks analüüsida, kuidas kavandatav Euroopa Liidu laste määrus suhestub olemasoleva Euroopa Liidu õigusraamistikuga, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse ja tehisintellekti määrusega. Lugupidamisega
3 (3)
(allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seletuskiri 2. Kaasamistabel Teadmiseks: Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Sandra Metste [email protected]
Lisa 1. Kaasamistabel „Eesti seisukohad alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia kasutamise võimalike piirangute osas“
Kommentaar/ettepanek Asutus Arvestatud/mittearvestatud
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) toetab
eesmärki suurendada laste ja noorte turvalisust veebikeskkonnas
ning vähendada digiteenuste kasutamisega kaasnevaid riske.
Samas leiame, et lahendused peavad olema tasakaalustatud,
proportsionaalsed ning arvestama nii laste õigust osaleda
digitaalses ühiskonnas kui ka põhiõiguste kaitset.
ITL
Arvestatud seisukohas 4.3
ITL-i seisukohad on järgmised:
Vastutus peab olema eelkõige platvormidel ja digiteenuste
pakkujatel.
ITL toetab lähenemist, mille kohaselt tuleb suurem vastutus laste
turvalisuse eest panna veebiplatvormidele ja digiteenuste
pakkujatele. Platvormid peaksid võtma arvesse oma teenuste
võimalikke kahjulikke mõjusid ning rakendama meetmeid nende
vähendamiseks. Sellised meetmed võivad hõlmata vanuse
arvestamist teenuste kujundamisel, sobiva sisu kuvamist, sisu
modereerimist ning turvalise disaini põhimõtete rakendamist.
Seega soovitame Euroopa Liidul fookuse võtta platvormide
kohustamisele oma äri negatiivsete külgedega tegelema. Seejuures
on oluline, et regulatsioon oleks suunatud eeskätt platvormide
tegevusele ja ärimudelitele, mitte teistele teenusepakkujatele
(näiteks internetiteenuse osutajatele).
Arvestatud seisukohas 4.1
ITL ei toeta sotsiaalmeedia üldist vanusepõhist keelustamist.
ITL hinnangul ei ole sotsiaalmeedia kasutamise lauskeeld või jäik
vanusepõhine piiramine kõige tõhusam viis laste kaitsmiseks
veebikeskkonnas. Alaealistele keskkonna piiramise fookus on
kunstlik ja asjatundmatu. Noorte osalemine digitaalses ühiskonnas
on tänapäeval oluline osa haridusest, suhtlusest ja ühiskondlikust
osalusest ning seetõttu tuleb vältida lahendusi, mis võivad noored
olulistest ühiskondlikest tegevustest kõrvale jätta.
Leiame, et esilekerkinud probleemide põhjused ei peitu üksnes
sotsiaalmeedia kasutamises, vaid sageli laiemates sotsiaalsetes ja
individuaalsetes tegurites. Seetõttu tuleb keskenduda kahjude
tekkepõhjustele ja riskide maandamisele, mitte üksnes ligipääsu
piiramisele.
Ka ei toeta me seda, et kõik keskkonnad peaksid hakkama
arengufaaside põhiseid kasutajagruppe looma. See võib olla
soovituslik või siis kohustuslik teatud kindlatel tingimustel.
Arvestatud seisukohas 4.2
Vanusekontrolli lahenduste puhul tuleb tagada kooskõla
isikute põhiõigustega.
ITL juhib tähelepanu sellele, et ulatuslikud kohustuslikud
vanusekontrolli süsteemid võivad kaasa tuua olulisi tehnilisi,
õiguslikke ja ühiskondlikke riske. Lahenduste kavandamisel tuleb
vältida olukordi, kus laste kaitse eesmärgil luuakse mehhanisme,
mis kahjustavad ebaproportsionaalselt kasutajate privaatsust või
sõnumisaladust. See on ka põhjus, miks kohustused saavad olla
ainult platvormidel ja sotsiaalmeedia pakkujatel, mitte näiteks
internetiteenuse osutajatel.
Arvestatud seisukohtades 4.3, 4.10 ja
4.11
Iga uus meede olema põhiõigusi kaitsev, läbipaistev ja
proportsionaalne ning selle mõju teistele põhiõigustele tuleb enne
rakendamist põhjalikult hinnata.
Laste kaitsmisel on oluline nende digipädevuse arendamine ja
lapsevanemate roll.
ITL toetab laste ja noorte digipädevuse tugevdamist ning teadliku
internetikasutuse edendamist. Pikaajalise mõju saavutamiseks
tuleb jätkata laste, vanemate ja õpetajate teadlikkuse tõstmisega
ning toetada turvalise digikäitumise kujunemist. Lapsed peavad
kasvama digikeskkonnas teadlikke valikuid tegevate isiksustena,
mistõttu peame andma neile teadmisi ja oskusi kuidas
digikeskkonnas teadlikult ja turvaliselt käituda, mitte neid sealt
eemale hoidma.
Vanemad ja eestkostjad saavad toetada lapsi vastavalt nende
vanusele, küpsusele ja individuaalsetele vajadustele. Vaja on
lahendusi, mis tugevdavad vanemate võimalusi lapsi
digikeskkonnas juhendada, mitte ei asenda neid universaalsete
piirangutega. Näiteks võiks rohkem levitada psühholoogide
soovitusi nutiseadmete kasutamise kohta ja rõhutada lapsevanema
juhendamise ning järelevalve tähtsust.
Euroopa Komisjoni poolt pakutud eestkostja kontseptsiooni
juurutamine on mõistlik ning seda peaks saama rakendada east
sõltumata, sest liikmesriikide õigusruumid on vanuse küsimuses
erinevad ning iga laps on omakorda erinev ning lapse kasvatamine
on ikka lapsevanema vastutus. Samas on eestkostja kontseptsioon
Arvestatud seisukohtades 4.4 ja 4.9
ka täisealiste puhul eestkostja olemasolu korral vajalik ning täna
paljuski puudu.
ITL-i soovitused laste paremaks kaitsmiseks veebikeskkonnas
ja eriti sotsiaalmeedias:
1. Suurendada platvormide vastutust laste turvalisuse
tagamisel ja kahjulike mõjude vähendamisel.
2. Edendada turvalise disaini põhimõtteid ning eakohaseid
teenuseid.
3. Vältida üldisi sotsiaalmeedia kasutuskeelde ning eelistada
riskipõhiseid ja proportsionaalseid lahendusi.
4. Tagada, et võimalikud vanusekontrolli meetmed ei
kahjustaks põhjendamatult privaatsust, sõnumisaladust ega
muid põhiõigusi.
5. Jätkata investeerimist digikirjaoskusse, teadlikkuse
tõstmisse ning lapsevanemate toetamise meetmetesse.
Kokkuvõttes toetab ITL mõtet panna sotsiaalmeedia platvormid
päriselt vastutama nende teenustega kaasneva kahju eest. Seda ei
peaks tegema üksikisik vastu konkreetset keskkonda, vaid Euroopa
Liiidus tuleb vaadelda mõju ühiskonnale ja võtta ühiselt vastu
vajalikud meetmed. Nõustume, et haavatavaid gruppe peab
kaitsma ning noored on üks selliseid gruppe. Kohustuslikud
vanusepiirangud ei ole siiski lahendus.
Arvestatud
TTJA-l on alaealiste kaitsega mitmeid puutumusi, oleme Eestis
meediaregulaator (alaealiste kaitse meediateenustes), digiteenuste
koordinaator (alaealiste kaitse Eesti digiplatvormidel, Euroopa
TTJA Teadmiseks võetud.
Komisjoni toetamine väga suurte digiplatvormide kontrollis) ja lisaks
näeb kehtiv lastekaitseseadus ette TTJA pädevuse kontrollida
vägivalda õhutava ja pornograafilise sisuga esemete levitamise
keelu täitmist (LasteKS § 25).
Meediaregulaatorina esindame Eestit Euroopa Meediateenuste
Nõukojas, ning digiteenuste koordinaatorina Euroopa Digiteenuse
Nõukojas. Mõlemas nõukojas on alaealiste kaitse viimastel aastatel
üheks fookusteemaks olnud. Tõdetud on, et alaealisi kaitsvad
reeglid liidu tasandil on justkui olemas, kuid nende piiriülene
jõustamine toimub tempos, mis ei rahulda ühiskonna ootust ega
kaitse lapsi piisavalt.
Lisaks on mõlemas nõukojas tõdetud, et valitseb õiguslik ebaselgus
digiteenuste määruse (DSA) ja teiste EL õigusaktide (nt
audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, AVMSD) vahel, mis
lastekaitset reguleerivad. Ebaselgus seisneb peamiselt just selles,
millised reeglid kohalduvad väga suurtele digiplatvormidele, mille
kaudu ebaseaduslik sisu lasteni jõuab ja sellest johtuvalt, millised
asutused saavad rikkumistele reageerida.
Samuti on liikmesriigid nõukodades tutvustanud siseriiklikke
kavatsusi sotsiaalmeedia keelustamiseks teatud alaealiste
vanuserühmadele. Sarnast teed läks möödunud aastal Austraalia,
kus jõustus alla 16aastastele teatud sotsiaalmeediaplatvormide
kasutamise keeld. Esimesed uuringud näitavad, et keeld ei ole
täitnud oma eesmärki, lastel on võimalik seatud piirangutest
kergesti kõrvale kalduda (61% varasemalt konto omajatest) ja
suurenema võib hakata kolmandate riikide (nt Hiina) platvormide
kasutamine seniste asemel (vt siit).
Viidatud uuring näitab, et vanusepõhine keeld ei ole tõhus, see loob
eksikujutluse lahendatud probleemist. Keelust kõrvalekaldumise
võimalusi on palju (nt ebaõigete andmete esitamine, VPN,
alternatiivsed kolmandate riikide niššiplatvormid). Samal ajal oleme
aga kaotanud õiguse sekkuda platvormide sisusse alaealiste kaitse
eesmärgil, sest alaealisi kasutajaid platvormidel enam olla ei tohiks.
Tulemuseks on tõenäoliselt tänasest ebaturvalisem
sotsiaalmeediakeskkond, mille üle kontroll varasemast väiksem.
Täna on EL-s loodud õigusraamistik sotsiaalmeedia disainist
tulenevate ohtutega tegelemiseks (DSA art 35 süsteemsete riskide
maandamise kohustus, DSA art 28 alaealiste kasutajate
eripäradega arvestamine), samuti on EL-s seatud platvormidele
kohustus eemaldada platvormilt ebaseaduslik sisu liikmesriigi
pädeva asutuse korraldusel (DSA art 9 eemaldamiskorraldustele
reageerimise kohustus). Tänased Euroopa Komisjoni menetlused
alaealiste kaitse teemal kestavad aastaid, seega olemasolev
õigusraamistik vajab tõhusamat ja kiiremat jõustamist. Vajalik oleks
Euroopa Komisjoni tasandil analüüsida, milliseid vahendid on
puudu, et menetluste läbiviimist kiirendada.
Arvestatud seisukohas 4.1.
Täiendavalt vajab EL tasandil õigusselgust erinevate EL õigusaktide
omavaheline vahekord ja nende jõustamine digiplatvormidel.
Peaasjalikult valmistab muret DSA ja AVMSD omavaheline seos,
sest mõlemad seavad nõudeid alaealiste kaitseks, DSA seab
Arvestatud seisukohas 4.12
nõuded digiplatvormidele, AVMSD audiovisuaalmeedia teenustele
ja videojagamisplatvormidele. Digiplatvorm võib samal ajal olla
videojagamisplatvorm ja majutada oma teenuses mitmeid
meediateenuse osutajaid (nt mõjuisikute videoblogid). AVMSD
uuendamise käigus on mõistlik need ebaselgused lahendada.
Samuti vajab AVMSD uuendamisel täpsemat määratlemist
mõjuisiku kui meediateenuse osutaja mõiste, hetkel tekitab see
praktikas ebaselgust ning AVMSD reeglite kohaldamine
mõjuisikutele on liikmesriigiti erinev.
Samuti vajab kaalumist, kas tänane AVMSD sõnastus alaealiste
kaitse osas (art 6a, art 28b) on ehk liiga ebamäärane ja jätab liialt
laia tõlgendusruumi liimesriikidele. Arvestada tuleb, et AVMSD
puhul kehtib jurisdiktsiooniriigi põhimõte, mis tähendab, et
liikmesriik saab sekkuda tema jurisdiktsiooni all olevate
meediateenuste tegevuse. Teise liikmesriigi meediateenuse osutaja
suhtes AVMSD jõustamine toimub alaealiste kaitse puhul reeglina
vaid läbi vastava liikmesriigi meediaregulaatori. See muuda
protsessi aeglaseks ja määravaks jääb teise liikmesriigi pädeva
asutuse tõlgendus AVMSD-st tulenevate nõuete rakendamisele. Siit
johtuvalt vajaks alaealiste kaitse kontekstis täpsustamist ka see,
kas AVMSD jurisdiktsiooniriigi põhimõte laieneb vaid olukorrale, kus
kaalutakse meediateenuse terviklikku kättesaadavuse piiramist
ühes või mitmes liikmesriigis või tuleks seda kohaldada ka üksikute
meediateenuse saadete (nt üks mõjuisiku video tema kanalil)
piiramisele konkreetses sihtriigis.
Teadmiseks võetud.
Viimaks, kuna DSA ei sätesta mis on ebaseaduslik sisu, see tuleneb
EL-i või liikmesriikide teistest õigusaktidest, peaksime ka
siseriiklikult üle vaatama, kas alaealiste veebiohud on meie
õiguskorras piisavalt käsitletud: sätestatud keelunormid, määratud
pädeva asutused, olemas vajalikud vahendid jõustamiseks. Oleme
TTJA-s teinud algust Eesti õiguskorra kaardistusega alaealiste
peamiste veebiohtude korral. Senine analüüs (manuses) näitab, et
mitmetel juhtudel puudub keelunorm, olemasolevad keelnormid on
mitmeti tõlgendatavad, reageerida saab vaid siis, kui rikkumine
leiab aset Eesti jurisdiktsiooni all olevas teenuses või puudub pädev
erikorrakaitseorgan.
Laste ja noorte kaasamine ekspertidena
Kuidas luua koos laste endaga neile turvalisem digikeskkond – olgu
selleks oskused, teadmised või julgus anda mure korral teada?
Sellest küsimusest tulenevalt on laste ja noorte kaasamine
ekspertidena andnud seni väga häid tulemusi. See annab
võimaluse tegevusi laiendada, et meetmeid ei loodaks vaid
nendele, vaid nendega koos. Oleksime valmis panustama laste ja
noorte kaasamisse nendesse aruteludesse, toetades ühtlasi nende
pakutud ideede realiseerimist lapse õiguste saadikute,
mudilasnõukogude võrgustiku ja teiste koostööpartneritega.
Mõned senised näited laste ja noorte arvamuste kogumisest, mille
käigus on nad saanud ühtlasi mõelda lahendustele ning omandada
uusi teadmisi:
Digimentorite häkaton, kus ligi 80 noort lõid nende
vanuserühma digiprobleemidele lahendused:
Lastekaitse Liit Teadmiseks võetud.
https://markalast.ee/2025/11/13/hakatoni-voidutoo-
tehisintellekt-tolgib-keerulised-kasutustingimu sed-noorele-
arusaadavasse-keelde/;
Ühtlasi oleme viinud läbi erinevate eagruppidega konsultatsioonid
mitmetes Eesti regioonides, et saada teada nende
kasutuskogemustest ja ettepanekutest, näide:
https://www.targaltinternetis.ee/noortepaneel/.
Sügisest käivitame Lastekaitse Liidu, Telia ja Tartu Ülikooliga
Digimentorite liidriprogrammi, kus asume koordineerima just noorte
poolset tööd. Liituda saab 10 noort, kelle registreerumisel noorte
jaoks südamelähedasemad teemad, mille järgi luuakse
spetsiaalselt neid huvitav koolitusprogramm.
Klassikaliste akadeemiliste loengute asemel on noorte
koolitusprogrammi sisuks õppekäigud ja eksklusiivsed kohtumised
tippekspertidega asutustes, kuhu tavaliselt ligipääsu ei ole.
Kohtumiste teemad pakuvad teadmisi, mida nad saavad ise
digimentordamiseks kasutada ja teistele noortele tutvustada.
Programmis osalejate peamiseks praktiliseks “tööülesandeks” on
Turvalise Interneti Päeva konverentsi ühte osa sisustada (nt
töötana/ettekandena/..) veebruaris 2027. Kogu loomeprotsessi,
ägedaid õppekäike, konverentsi päeva ja digimentorlamise ideid
kajastavad noored ise järjepidevalt sotsiaalmeedias (nt TikTok),
tagades orgaanilise ja autentse kommunikatsiooni noortele. Lisaks
ise oma koolides teistele õpilastele digiturvalisuse teemaliste
tegevuste, sündmuse ja projektide korraldamine.
Turvalise interneti keskuste toetamine
Euroopa tasandil ja riigi tasandil jätkuvalt toetada turvalise interneti
keskusi (Safer Internet Centres). Eestis täidab seda rolli projekt
Targalt internetis (www.targaltinternetis.ee), mida viivad koostöös
ellu Lastekaitse Liit, Haridus- ja Noorteamet, Tallinna Tehnikaülikool
ja Sotsiaalkindlustusamet. Turvalise interneti keskused ühendavad
kolm tegevusliini: teavitustöö laste ja noorte, lapsevanemate ning
õpetajate suunal (teavitusmaterjalid, teavitusüritused), nõu ja abi
pakkumine Lasteabi kaudu ning vihjeliini kaudu laste seksuaalse
väärkohtlemist esitava materjali leviku tõkestamine internetis. Seda
on rõhutanud ka raport “Child Safety Online. Protecting and
empowering minors in a digital world” (2026, lk 20).
Teadmiseks võetud
Õpilaste digipädevuste arendamine
Vastavalt EU Kids Online 2026 Eesti uuringu soovitustele tuleks
koolides senisest enam pöörata tähelepanu õpilaste digipädevuse
igakülgsele arendamisele, täiendada nende digiteadmisi kui ka
arendada nende digioskusi. Soovitatav on kasutada praktilisi
ülesandeid ja elulisi näiteid. Samast uuringust selgus, et sõltumata
lapse vanusest on tema heaolule suur mõju sellel, kui lapsevanem
vahendab aktiivselt lapse internetitegevusi ja kuulab last ära. Hästi
toimiva vanemliku vahendamise eelduseks on head lapse ja
lapsevanema vahelised suhted, sh vanematega häirivatest asjadest
rääkimise lihtsus. Koos aktiivse vanemliku vahendamisega on see
üks olulisemaid laste ja noorte vaimset heaolu mõjutavaid tegureid.
Arvestatud seisukohas 4.4
Materjalide ajakohasus (uuendamine) Teadmiseks võetud
Kaasavad aktiivõpet ning lõimitud aine- ja keeleõpet toetavad
materjalid erinevatele sihtrühmadele vajavad järjepidevat
uuendamist, sest teadupärast on trendide levimine sotsiaalmeedias
vaid tundide küsimus. Vajalik on võimekus luua asjakohaste
näidetega teavitusmaterjale, mis võimaldaksid trendidega sammu
pidada. See on eriti oluline vanemate kooliastmete puhul
valeinformatsiooni, radikaliseerumise ja misogüünia teemadel.
Selles osas saaks Lastekaitse Liit Targalt internetis projekti raames
panustada ja tegevusi eest vedada.
Platvormide kasutustingimuste, privaatsusseadete ja
teavitusmeetmete inimsõbralik keelekasutus
Platvormide kasutustingimused, privaatsusseaded ning
teavitusmeetmed peaksid olema kergesti leitavad ja eakohaselt
sõnastatud. Probleemi aitaksid leevendada lühikesed ABC-
formaadis infomaterjalid, mis on koostatud enim kasutatavate
platvormide kohta ning selgitavad peamisi ohu- ja riskiaspekte.
Noorte endi sõnul on juba praegu vaja paremat arusaamist
erinevatest privaatsus- ja kasutustingimustest. Näide novembris
toimunud häkatonilt:
Häkatoni võidutiim tegeles küsimusega, kuidas muuta keerulised
privaatsustingimused noortele kiiresti ja lihtsasti hoomatavaks.
Selle teemaga tegelenud neli võistkonda tõid ohuna välja nii suured
ettevõtted, kes inimeste andmeid kogudes võivad saada kogu
telefoni sisule ligi kui hirmu langeda andmevarguse ohvriks, mis
võib kulmineeruda finantskahjuga. Lahendustena pakuti välja
erinevas vormis keeruliste kasutustingimuste lühendamist ja
Arvestatud seisukohas 4.7 ja 4.8
lihtsustamist. Näiteks käidi välja idee interaktiivsest mängust, mille
lõpus on kokkuvõttev video. Palju pakuti ka teadmiste testimist nii
rakenduste kasutamise eel, ajal kui järel ning tehisintellekti
rakendamist pikkade tekstide lühendamiseks. Lõplike lahenduste
tonaalsus peaks olema sõbralik, aga samas hoiatav, stiil
kaasahaarav (näiteks olulised sõnad võiksid olla eraldi välja toodud)
ja vormina eelistatakse lühivideoid. Lahenduses tahetakse näha
lihtsat keelt, värvilist visuaali ja õpetajateks võiksid olla kuulsused.
Valmislahendustena pakuti välja näiteks internetibrauseri laiendust
(extension), mis teavitab privaatsustingimuste ja andmete kogumise
tõsidusest spetsiifilises olukorras – miks ja milleks “küpsistega”
nõustuma peab ning mis selle tagajärjel juhtub.)
Mängude keskkondade teavitustöö
Mängukeskkondades leiduvate ohtude kohta on praegu
lapsevanematele ja haridustöötajatele suunatud materjale vähe,
kuid sealsed ohud on kasvamas, sest lastel on neid keeruline ära
tunda nii keskkondade disaini, turvalünkade kui ka muude aspektide
tõttu.
Lapsevanematele on vaja anda rohkem teavet erinevate
mänguplatvormide ja nende eapiirangute kohta, et nad saaksid teha
teadlikke valikuid ning toetada oma last valitud platvormi
kasutamisel. Ühtlasi on vaja luua lastele endile toetavaid materjale,
mis aitaksid neil nendes keskkondades ohtudega toime tulla.
Arvestatud seisukohtades 4.4 ja 4.5
Sihtrühmapõhiste sekkumistegevuste tegevuskava Teadmiseks võetud
Sihtrühmapõhiste sekkumistegevuste jaoks oleks vajalik luua riigi
eestvedamisel ja erinevaid osapooli kaasates konkreetne
tegevuskava. See aitaks teavitustöö tegijatel, koolitajatel ja teistel
valdkonnaga seotud organisatsioonidel liikuda n-ö ühes sammus.
Lisaks looks see võimaluse digiturvalisuse võrgustiku tekkeks,
millest on seni puudust tuntud.
Euroopa riikide parimatest praktikatest õppimine
Euroopa riikide senistest kogemustest koos heade praktikatega
oleks hea meel saada terviklik ülevaade, mis toetaks ennekõike
juba toimivatest lahendustest õppimist maailmahariduslikust
vaatest. Ühtlasi Euroopa riikide seniste kogemuste ja meetodite
levitamine spetsialistide seas, heaks näiteks on platvorm Better
Internet for Kids (https://better-internet-for-kids.europa.eu/)
Teadmiseks võetud
Lastega nutiseadmete kasutamise kokkulepete sõlmimise
ühendamine õppetööga
Koolidele võiks jagada häid praktikaid selle kohta, kuidas
nutiseadmete kasutamise kokkulepete sõlmimine võimaldab
ühendada ühiskonnaõpetuse, koolidemokraatia ja teiste oluliste
osaoskuste arendamise. Oleme valmis olema abiks selleteemaliste
teavitusmaterjalide loomisel, töötubade läbiviimisel ning pakkuma
tuge lapse õiguste aspektist.
Teadmiseks võetud
Digimaailma “juhiload” lastele
Nutiseadmete kasutamisele võiks lasteaedades ja algklassides
eelneda jalgratturi juhiloa taotlemisega sarnane terviklik
õppeprogramm. See võiks koosneda erinevatest digiturvalisuse
Teadmiseks võetud
teemalistest õppetegevustest, mille õpiväljundid on selgelt
määratletud ning mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab
hinnata projektõppe kaudu. Programmi osaks võiksid olla ka koos
lapsevanematega tehtavad kodutööd, mis aitaksid neil teemadel
luua sidet laste ja perede vahel. Lastekaitse Liit oleks valmis seda
koostöös teiste organisatsioonidega eest vedama ning looma
kursuse koostöös laste ja noortega.
ELi-ülene sotsiaalmeedia kasutamise miinimumvanus, kohustuslik
vanusekontroll 13 aastat on mõistlik. platvormide kohustused ja
vastutus- paltvormidel peab olema valmidus vanusepiirangute
tegelikuks kontrolliks. Ettepanekuga nutiseadmeid müüvate
ettevõtetel on kohustus lisada oma teenuste paketti või
kasutusjuhendisse laste turvalisuse klausel. teadlikkuse
suurendamine, digipädevuste ja meediakirjaoskuse arendamine
ning lapsevanemate toetamine. Koolis keelustamine on äärmuslik,
sest koolikeskkond on koht, kus saab kontrollitult ja sihiteadlikkult
arendada teadlikkust ja kujundada oskusi. Koolitöötajatele
metoodikamaterjalid ning konkreetsed nõuanded, kuidas nii õpilaste
kui ka lastevanemate digipädevust arendada. Avalikkuse
teadlikkuse tõstmine erinevatel platvormidel.
Krista Saadoja
(Õpetajate
Ühenduste
Koostöökoda)
Osaliselt arvestatud seisukohas 4.4
Riik peaks kehtestama keelu keskkondadesse, kus täiskasvanud
saavad alaealisi mõjutada, nendega manipuleerida ja sõltuvust
tekitada. Koolid peaks saama seda keeldu leevendada, et neid
keskkondi hariduslikel otstarvetel kasutada. Lapsevanematel peaks
olema samuti see õigus, kui nad on sooritanud vastava eksami, et
nad oskavad oma laste internetikasutust suunata. Eesti kogemus
näitab, et kui lapsed kasutavad otstarbekohaselt sotsiaalmeediat,
Jüri Ginter
(Lastevanemate
Liit)
Mittearvestatud
siis ei ole nad enam huvitatud seal vabal ajal surfata. Seega peaks
õpetajaid õpetama, kuidas sotsiaalmeediat hariduslikel eesmärkidel
võimalikult palju kasutada ja tuleks pidevalt jälgida, et õpilased
tõepoolest sotsiaalmeediat palju kasutavad.
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse otsuse juurde
„Eesti seisukohad alaealiste turvalisuse kohta veebikeskkonnas ja sotsiaalmeedia
kasutamise võimalike piirangute osas“
Euroopa Komisjon on viimastel aastatel seadnud alaealiste kaitse digikeskkonnas prioriteediks.
Valdkonna keskseks õigusraamistikuks on praegu ELi digiteenuste määrus (DSA), kuid asjasse
puutuvad on ka mitmed teised õigusaktid, sh isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM),
audiovisuaalmeedia direktiiv (AVMSD), tehisintellekti määrus jt. Aastatel 2025-2026 avaldati
komisjoni poolt DSA art 28 lg 4 põhjal alaealiste kaitse suunised, arendati ELi ühtset
vanusekontrolli lahendust ning käivitati arutelu võimaliku ühtse sotsiaalmeedia kasutamise
miinimumvanuse üle. 29. aprillil 2026 esitas komisjon soovituse kogu ELi hõlmava
vanusekontrolli tehnoloogia ühise raamistiku loomise kohta, millega soovitatakse
liikmesriikidel võtta 2026. aasta lõpuks kasutusele ELi ühisele raamistikule vastav
vanusekontrolli lahendus ning teha selle väljatöötamisel ja rakendamisel tihedat koostööd
komisjoni ja teiste liikmesriikidega, sealhulgas kaaluda ELi nõuetele vastavate
vanusekontrollimeetodite kohustuslikku kasutamist.
2026. aasta juulis avaldati komisjoni moodustatud töörühma töö tulemusena laste
internetiturvalisuse raport, mille soovitusi kavatseb komisjon kasutada alaealiste kaitset
puudutavate edasiste seadusandlike algatuste ettevalmistamisel. Raportis soovitati mh
kehtestada Euroopa-ülene sotsiaalmeedia kasutamise miinimumvanus, suurendada
platvormide vastutust laste turvalisuse tagamisel, rakendada usaldusväärset ja privaatsust
kaitsvat vanusekontrolli rakendust ning suurendada lapsevanemate võimalusi laste
digikeskkonna kasutamise suunamisel ja kontrollimisel. Raporti järelmina esitas komisjon
17.09.2026 EL laste määruse ettepaneku (“EU KIDS Act: EU Internet Digital Spaces
Accountable and Trustworthy”), millega soovitakse kehtestada kogu ELis ühtsed reeglid
alaealiste kaitseks, et vältida liikmesriikide erinevatest lähenemistest tulenevat siseturu
killustumist ning tagada lastele võrdselt kõrge kaitsetase kõigis liikmesriikides. Ettepaneku
õiguslikuks aluseks on ELTL artikkel 14 ehk siseturu toimimine ning see tugineb alaealiste
veebiohutuse eripaneeli kaasjuhtide raportile. Eelnõu skoobis on sotsiaalmeedia+ ehk
teenused, mis kujutavad alaealistele suurimat riski, sh sotsiaalmeedia- ja
videojagamisplatvormid, veebimängud ning tehisaru vestlusrobotid ja AI-kaaslased.
Hariduslikel eesmärkidel loodud teenused ning avaliku sektori teenused jäävad ettepaneku
kohaldamisalast välja. Eelnõuga kehtestatakse alla 15-aastastele sotsiaalmeedia ja
videojagamisplatvormide kasutamise keeld ning teatud tingimustel erisus 13-15-aastastele,
reguleeritakse platvormide kohustusi alaealistele teenuse pakkumisel, sh sõltuvust tekitava
disaini, privaatsussätete jms asjus, luuakse õiguslikud alused vanemluskontrollile ja
vanusekontrollile ning pakutakse meetmeid järelevalve tõhustamiseks.
Teema ise on mitme ministeeriumi vastutusalas. Sotsiaalministeerium vastutab vaimse
tervise, vanemlushariduse ning ohvriabi valdkondade eest; Haridus- ja teadusministeerium
vastutab laste ja noorte digipädevuste arendamise eest formaalhariduses ja noorsootöös;
Kultuuriministeerium vastutab ELi audiovisuaal- ja meediaküsimuste direktiivi ja vastava
nõukogu töörühma (AVMWP) osaluse eest, kus praegune ELi nõukogu eesistuja Iirimaa seda
teemat käsitleb. Justiits- ja digiministeerium vastutab teema eest üldise digiühiskonna poliitika
kujundajana ning tehnoloogilisest vaatest ka ühtse vanusekontrolli lahenduse poole pealt.
Lisaks eelpool nimetatud EL laste määrusele esitab komisjon käesoleva aasta sügisel digitaalse
õigluse määruse (Digital Fairness Act) ettepaneku, mis käsitleb muu hulgas sõltuvust
tekitavaid algoritme. Lisaks läheb ülevaatamisele audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, mille
eesmärk on aidata kaasa audiovisuaalmeedia teenuste valdkonnas ühtse turu nõuetekohasele
toimimisele ning tagada tarbija- ja lastekaitse piisav tase. Selleks, et veel avaldamata
õigusaktides ennetavalt kaasa rääkida ning olla valmis osalema EL laste määruse eelnõu
läbirääkimistes juba nende algfaasis, on vajalik Vabariigi Valitsuse poolt seisukohtade
kujundamine, mida on võimalik hiljem täpsustada tavapärases EL õigusakti siseriiklike
seisukohtade koostamise protsessis.
Eesti peamised seisukohad on järgnevad:
Eesti ei toeta alaealistele ligipääsetavate sotsiaalmeedia platvormide ja teiste digiteenuste
suhtes üldise katuskeelu kehtestamist. Eesmärk peab olema kõigile kasutajatele turvaliste
digiteenuste kujundamine.
Alaealiste kaitseks kavandatavad meetmed peavad olema proportsionaalsed, riskipõhised
ja lähtuma lapse õigustest tervikuna. Need peavad arvestama erinevate kasutajarühmade
vajadusi, toetama digiühiskonnas osalemist ning tagama privaatsuse ja isikuandmete kaitse.
Samuti on oluline säilitada ühiskonna usaldus digiteenuste vastu.
Laste ja noorte kaitsmisel veebikeskkonnas, sh sotsiaalmeedias, peab suurenema
platvormide ja digiteenuste pakkujate vastutus oma teenustest tulenevate riskide
maandamisel. Toetame üldist eesmärki tugevdada Euroopa Komisjoni poolt väga suurte
veebiplatvormide ja otsingumootorite üle tehtavat järelevalvet, et tagada ELi digiteenuste
määruse tõhus rakendamine ja nõuete täitmine.
Eesti peab vajalikuks süsteemset ning elukaarepõhist digipädevuste tõstmist laste, noorte,
lapsevanemate ja õpetajate seas ning ühiskonnas laiemalt. Seejuures on eriti oluline
lapsevanemate teadlikkuse suurendamine ja nende toetamine laiemalt, et aidata kaasa laste
turvaliste ja eakohaste digiharjumuste kujundamisele.
Eesti ei toeta sõltuvust tekitava disaini rakendamist digiteenustes. Eesti hinnangul peaks
Euroopa Komisjon analüüsima, kas DSA artikli 28 lõike 4 alusel antud soovitused
alaealiste kontode privaatsussätete, kasutajate teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise
mehhanismide ning eestkostjale mõeldud vahendite kohta vajaksid õiguslikult siduvamat
regulatsiooni, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse kõrge tase.
Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma õigus valida riiklikul tasandil sobivaimad
vanusekontrolli lahendused. Eesti ei toeta üle-euroopalise vanusekontrolli lahenduse
kohustuslikuks muutmist. Euroopa Komisjonil tuleb tagada, et alaealiste kaitseks
rakendatavad vanusekontrolli meetmed ei kahjustaks põhjendamatult privaatsust,
sõnumisaladust ega muid põhiõigusi.
Eesti leiab, et EL tasandil on vaja suurendada õigusselgust erinevate digiplatvorme
reguleerivate õigusaktide omavahelise koostoime ja jõustamise osas.
1. Sissejuhatus
Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) on viimastel aastatel seadnud alaealiste kaitse
digikeskkonnas üheks oma prioriteediks. Teema käsitlemine on liikunud üldistelt veebiohutuse
põhimõtetelt järjest konkreetsemate meetmete suunas, keskendudes eelkõige alaealiste
kokkupuutele sotsiaalmeedia platvormidega, vanusekontrolli lahendustele ning platvormide
vastutuse suurendamisele. Samal ajal on mitmed liikmesriigid algatanud arutelu võimalike
ühtsete vanusepiirangute üle sotsiaalmeedia kasutamisel ning kutsunud komisjoni hindama
täiendavate Euroopa Liidu (EL) tasandi meetmete vajadust.
Tänaseks on ELis juba olemas ulatuslik õigusraamistik, mis käsitleb alaealiste kaitset
veebikeskkonnas. Keskse tähtsusega on seejuures digiteenuste määrus (Digital Services Act,
DSA), mis kohaldub täies mahus alates 2024. aastast. DSA seab veebiplatvormidele
kohustused kasutajate, sealhulgas alaealiste, kaitsmiseks. Muu hulgas kehtestati määrusega
platvormidele kohustus hinnata ja vähendada alaealistele kaasnevaid süsteemseid riske ning
tagada lastele kõrgem kaitsetase. 2025. aastal avaldas komisjon DSA artikkel 28 lõike 4 alusel
alaealiste kaitse suunised1, mille eesmärk on aidata teenusepakkujatel täita DSAst tulenevaid
konkreetseid kohustusi. Nende nõuete täitmise üle teostab järelevalvet komisjon, kes on
tänaseks alustanud suurimate sotsiaalmeediaplatvormide suhtes ka mitmeid
järelevalvemenetlusi (sh TikTok, Meta).2, 3
Paralleelselt on käimas ka arutelud selle üle, kuidas veebikeskkonnas kasutajate vanust
usaldusväärselt kontrollida. Komisjon tutvustas 2025. aastal ELi vanusekontrolli lahenduse
prototüüpi, mille eesmärk on võimaldada kasutajatel tõendada oma vanust privaatsust säästval
viisil. 2026. aasta aprillis kuulutati lahendus tehniliselt kasutusvalmiks ning 29. aprillil avaldas
komisjon soovituse (EL) 2026/1035 kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia ühise
raamistiku loomise kohta4, millega soovitatakse liikmesriikidel võtta 2026. aasta lõpuks
kasutusele ELi ühisele raamistikule vastav vanusekontrolli lahendus.
2026. aasta alguses kutsus komisjoni president Ursula von der Leyen kokku eripaneeli, kuhu
kuulusid teadlased, praktikud, noorte ja lapsevanemate esindajad ning teised eksperdid eri
valdkondadest üle Euroopa. Eripaneeli eesmärk oli koondada teaduspõhised seisukohad ja
praktilised kogemused ning koostada komisjonile aruanne soovitustega, kuidas muuta
digikeskkond lastele turvalisemaks. Paneel avaldas oma lõpparuande 2026. aasta juulis5.
Aruandes tuuakse välja peamised probleemid, millega lapsed internetis silmitsi seisavad, ning
antakse soovitusi nende paremaks kaitsmiseks ja võimestamiseks, samuti sotsiaalmeedia ja
muude digiteenuste eakohaseks kasutamiseks.
1 Guidelines under the Digital Services Act | Shaping Europe’s digital future 2 Commission preliminarily finds the addictive design of Instagram and Facebook in breach of the Digital
Services Act | Shaping Europe’s digital future 3 Commission preliminary finds TikTok in breach of Digital Services Act for failing to ensure safe accounts for
minors | Shaping Europe’s digital future 4 Komisjoni soovitus (EL) 2026/1035, 29. aprill 2026, kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia ühise
raamistiku loomise kohta 5 Special panel report: "Child Safety Online: Protecting and Empowering Minors in a Digital world"
Raportis teadvustatakse laste ja noorte sotsiaalmeedia ja muude digiteenuste kasutusega
kaasnevaid riske (nt kokkupuude kahjuliku sisuga, küberkiusamine, veebipõhine ahistamine ja
seksuaalne väärkohtlemine, negatiivne mõju vaimsele tervisele ja heaolule), mida
võimendavad tehisaru areng ning sõltuvust tekitavad teenusedisaini elemendid (nt lõputu
kerimine (infinite scroll), automaatesitus ja isikustatud soovitussüsteemid). Lisaks juhitakse
raportis tähelepanu privaatsus- ja andmekaitseriskidele, algoritmilisele mõjutamisele ning
tehisaruga seotud ohtudele nagu valeinfo ja sünteetiline sisu. Seejuures märgitakse, et riskid ja
kahjulik mõju on eri vanuse- ja sotsiaalmajanduslike rühmade puhul erinevad. Raportis
soovitatakse muu hulgas kehtestada EL-ülene sotsiaalmeedia kasutamise miinimumvanus,
suurendada platvormide vastutust laste turvalisuse tagamisel, rakendada usaldusväärset ja
privaatsust kaitsvat vanusekontrolli rakendust ning suurendada lapsevanemate võimalusi laste
digikeskkonna kasutamise suunamisel ja kontrollimisel.
Raporti avalikustamisel tõi komisjoni president välja 3 sammast, millega komisjon edasi
töötab, muu hulgas plaani esitada 2026. a sügisel vastavad õigusaktide eelnõud:
1. Platvormid peavad vastutama laste turvalisuse eest. Sotsiaalmeediaplatvormid peavad tõendama, et nende teenused ei kahjusta lapsi.
Komisjon peab oluliseks rakendada lõimitud turvalisuse (safety-by-design) põhimõtet
– nagu autotootjad vastutavad autode ohutuse eest, peavad ka tehnoloogiaettevõtted
eemaldama sõltuvust tekitavad algoritmid, eksitavad disainivõtted ja muu kahjuliku
sisu. Komisjon lubas DSA reegleid järjekindlalt jõustada ning vajadusel muuta.
2. Vajalikud on vanusele vastavad piirangud ja usaldusväärne vanusekontroll. Komisjoni president tõi välja, et küsimus ei ole selles, kas lapsed tohivad kasutada
sotsiaalmeediat, vaid millal ja kuidas pääseb sotsiaalmeedia lastele ligi. Selleks
toetatakse vanuse kontrollimise lahendusi (nt komisjoni vanusekontrolli rakendus), mis
kaitsevad privaatsust ja annavad vanematele suurema kontrolli.
3. Euroopas tuleks kehtestada sotsiaalmeedia kasutamise miinimumvanus. Komisjoni presidendi sõnul tuleks kokku leppida, millal lastele sotsiaalmeediale
ligipääs antakse, sest nende aju on alles arengujärgus ning uuringud näitavad, et
varajane kokkupuude võib põhjustada vaimse tervise probleeme ja sõltuvust. Ligipääsu
tuleks lubada järk-järgult vastavalt vanusele, et anda lastele rohkem aega areneda
väljaspool digikeskkonda.
Komisjon esitas 17.09.2026 EL laste määruse (EU KIDS ACT) eelnõu6, mille peamine
eesmärk on luua kogu ELis ühtsed reeglid alaealiste paremaks kaitsmiseks veebis. 16.09
toimunud kõnes olukorrast ELis märkis komisjoni president, et sõltuvust tekitavad
disainivõtted mõjutavad mitte ainult alaealisi, vaid kõiki kasutajaid, mistõttu on sügisel kavas
esitada laiem digitaalset õiglust käsitlev ettepanek (Digital Fairness Act).
Kuivõrd teema hõlmab nii äsja avaldatud EL laste määruse eelnõud kui ka võimalikke tulevasi
algatusi, on aktuaalne ka muudes rahvusvahelistes formaatides (sh OECD-s) ning sellel on
Eesti ühiskonnale ulatuslik sotsiaalne mõju, on vajalik Vabariigi Valitsuse seisukohavõtt
võimalikult varajases faasis ning enne seda, kui komisjon esitab ka teised seadusandlikud
ettepanekud. Käesolevad seisukohad võimaldavad Eestil osaleda aktiivselt peagi algavates EL
laste määruse läbirääkimistes ELi Nõukogus ning vajadusel töötada samal ajal täpsustatud
seisukohtadega.
EL tasandil on seni teemat arutatud mitmetes nõukogu formaatides, sh nii ministrite
kohtumistel kui ka töögrupi tasandil. 2025. a sügisel Taanis toimunud
6 EU KIDS Act to restrict social media platforms’ access to children in the EU | Shaping Europe’s digital future
telekommunikatsiooniministrite mitteametlikul kohtumisel vastu võetud Jutlandi
deklaratsioonis7 tehti komisjonile üleskutse astuda täiendavaid samme laste kaitseks
veebikeskkonnas ning kaaluda mh sotsiaalmeedia miinimumvanuse kehtestamist (Eesti ja
Belgia deklaratsiooni ei allkirjastanud). Teemat käsitleti ka 2026. a aprillis toimunud
mitteametlikul telekommunikatsiooniministrite kohtumisel. Iirimaa eesistumise ajal jätkuvad
arutelud nõukogu audiovisuaalmeedia töögrupis ja vastutavaks nõukoguks hariduse, noorte,
kultuuri ja spordi nõukogu (EYCS). Teemat on arutanud ka Euroopa Parlament, kes võttis
2025. a sügisel vastu omaalgatusliku raporti alaealiste kaitsmise kohta internetis, milles tehti
samuti üleskutse komisjonile kehtestada sotsiaalmeedia platvormide kasutamisele ELis 16-
aastane vanuse alampiir8.
Koostajad
Seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi digiriigi poliitika ja arenduse talituse
juhataja Birgit Lüüs-Jakobs ([email protected]) ja digiarengu valdkonna
strateegiajuht Anna-Liisa Pärnalaas ([email protected]). Valdkonna eest
vastutab digiarengu asekantsler Lauri Luht.
2. Sisu ja võrdlev analüüs
2.1. Platvormide vastutus
Alaealiste kaitset veebikeskkonnas käsitlevad eri nurkade alt mitmed õigusaktid. Alates 2024.
aastast kohaldub ELis digiteenuste määrus (DSA), mis keskendub turvalisema
veebikeskkonna loomisele ning põhiõiguste kaitsele, seades veebiplatvormidele kohustused
ebaseadusliku sisu ja kasutajatele tekitatava kahju vähendamiseks ning riskide maandamiseks.
Erilise fookuse all on seejuures alaealised - DSA artikkel 28 kohustab kõiki alaealistele
ligipääsetavaid veebiplatvorme võtma proportsionaalseid meetmeid laste eraelu puutumatuse,
ohutuse ja turvalisuse tagamiseks. Määruse järelevalvemudel järgib päritoluriigi printsiipi:
teenuseosutaja üle teeb järelevalvet liikmesriik, kus teenuseosutaja on asutatud või määranud
seadusliku esindaja, v.a. väga suured digiplatvormid ja otsingumootorid (alates 45 miljonit
aktiivset kasutajat ELis), kelle erikohustuste täitmise üle teeb järelevalvet Euroopa Komisjon.
Eesti teenuseosutajate üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
DSA artikkel 28 alaealiste kaitse nõuet on sisustatud komisjoni poolt 2025. aastal vastuvõetud
suunistega, mis täidavad olulist võrdlusstandardi rolli nõude täitmise järgimisel. Suunised
põhinevad riskipõhisel lähenemisel: platvormid peavad hindama alaealistele kaasnevaid riske
(nt kahjulik sisu, küberkiusamine, kahjulikud äripraktikad, sõltuvust tekitav disain jne) oma
teenustes ning rakendama proportsionaalseid kaitsemeetmeid. Olulised põhimõtted siin on
laste õiguste kaitse, privaatsus ja eakohane disain. Soovitatud meetmete hulka kuuluvad mh
alaealiste kontode vaikimisi privaatseteks muutmine, soovitussüsteemide kohandamine
kahjuliku sisu vältimiseks, kasutajate blokeerimise võimalused, sõltuvust tekitavate
funktsioonide piiramine ning tõhusad vanuse kontrollimise lahendused.
Ka vanusetuvastusmeetmete puhul on suuniste lähenemine riskipõhine, st meetmete rangus
ja usaldusväärsus peavad olema proportsionaalsed teenuse või funktsiooniga kaasnevate
riskide olemuse ja ulatusega. Vanusetuvastusmeetmed jagunevad üldjoontes kolme
kategooriasse, mis erinevad oma täpsusastme poolest: inimese enda kinnitus, vanuse
hindamine ja vanuse kontrollimine. Suuniste kohaselt peavad digiplatvormid rakendama
vanuse kontrollimist juhtudel, kui nende tooted või teenused kujutavad endast alaealistele
7 EU ministers united: Minors must be protected better online 8 RAPORT alaealiste kaitsmise kohta internetis | A10-0213/2025 | Euroopa parlament
märkimisväärset riski (nt juurdepääs pornograafilisele sisule) ning neid riske ei ole võimalik
piisavalt tõhusalt maandada vähem piiravate meetmetega.
DSA alaealiste kaitse suunised sisaldavad mitmeid praktilisi viise alaealiste kaitse
tugevdamiseks, samas tuleb arvestada, et need võeti vastu alles aasta tagasi ning mitmed
alaealiste kaitset puudutavad järelevalvemenetlused on endiselt käimas. Komisjon on tänaseks
DSA rakendamise käigus alustanud järelevalvet mitmete suurte veebiplatvormide pakkujate
üle ning pööranud erilist tähelepanu muu hulgas sõltuvust tekitavale disainile,
soovitusalgoritmide mõjule ning vanusekontrolli tõhususele. 2026. a juulis avaldas komisjon
Meta suhtes algatatud uurimise esialgsed järeldused9, mille kohaselt rikuvad Facebooki ja
Instagrami sõltuvust tekitavad disainilahendused DSA-d. Komisjoni hinnangul ei ole Meta
piisavalt hinnanud ega maandanud funktsioonidest nagu lõputu kerimine (infinite scroll),
automaatesitus, tõuketeavitused ja personaliseeritud soovitussüsteemid tulenevaid riske
kasutajatele, sh alaealistele. Uurimine hõlmab lisaks ka Meta vanusetuvastusmeetmeid alla 13-
aastaste kasutajate puhul, mille osas avaldati komisjoni esialgsed järeldused10 k.a aprillis.
Arvestades, et DSA hindamine seisab ees juba 2027. aastal, oleks asjakohane analüüsida, kas
teatud praktilisi soovitusi, millel on alaealiste kaitse vaatest suurim positiivne mõju, tuleks
täiendavalt reguleerida. Näiteks võiksid nende teemade hulka kuuluda suuniste osad, mis
käsitlevad vanusekontrolli, vahendeid eestkostjale ning alaealiste kontode vaikesätteid.
Suuniste kohaselt peaks olema võimalik rakendada alaealistele eraldi turvalisemaid
vaikesätteid ning teatud funktsioonid, nagu tõuketeavitused, teiste kontode soovitamine või
meeldimiste ja reaktsioonide arvu kuvamine, võiksid olla alaealiste kontodel vaikimisi välja
lülitatud. Samuti peaksid platvormid tagama, et kui alaealine muudab seadeid viisil, mis võib
tema riske suurendada, aitaksid süsteemi lahendused neid riske maandada, näiteks võimaldades
vaikesätted hõlpsalt taastada või teavitades kasutajat turvalisust mõjutavatest muudatustest.
Lisaks DSA-le on ka teisi õigusakte, mis panustavad turvalise veebikeskkonna loomisesse.
Näiteks keelustab ELi tehisintellekti määruse artikkel 5 tehisarul põhinevad süsteemid, mis
manipuleerivad või petavad haavatavaid inimesi (sh lapsi) kahjulikul viisil ning süsteemid, mis
on ette nähtud lapse seksuaalse väärkohtlemise materjali või nõusolekuta intiimse kujutise
loomiseks või manipuleerimiseks. Lisaks sisaldab määrus mitmeid läbipaistvuskohustusi ning
seab üldotstarbelistele tehisaru mudelitele täiendavad kohustused süsteemsete riskide
hindamiseks ja maandamiseks. ELi audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv sisaldab reegleid,
mille eesmärk on kaitsta lapsi neile sobimatu või kahjuliku sisu eest veebipõhistes tellitavates
meediateenustes. Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) piirab juba täna laste andmete
töötlemist infoühiskonna teenuste pakkumise eesmärkidel. IKÜMi artikkel 8 näeb üldjuhul
ette, et laps peab olema vähemalt 16-aastane, et anda ise nõusolek infoühiskonna teenuse
osutajale oma isikuandmete töötlemiseks. Samas võimaldab IKÜM liikmesriikidel seda
vanusepiiri langetada kuni 13. eluaastani11. Kui laps on alla 16-aastane või alla liikmesriigi
kehtestatud vanusepiiri, on nõusolekupõhine isikuandmete töötlemine õiguspärane ainult juhul,
kui nõusoleku on andnud või heaks kiitnud vanem või eestkostja. Paralleelselt toimuvad
läbirääkimised ka laste seksuaalse väärtkohtlemise ennetamise ja tõkestamise määruse üle
(Child Sexual Abuse Regulation), millega seatakse teenuseosutajatele kohustused internetis
toimuva laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja tõkestamiseks.
9 Commission preliminarily finds the addictive design of Instagram and Facebook in breach of the Digital
Services Act | Shaping Europe’s digital future 10 Commission preliminarily finds Meta in breach of Digital Services Act for failing to prevent minors under 13
from using Instagram and Facebook | Shaping Europe’s digital future 11 Eesti on seda võimalust kasutanud, vt isikuandmete kaitse seaduse § 8.
Juulis avaldatud ekspertpaneeli raportis rõhutatakse samuti teenusepakkujate vastutust
ning tehakse mitmeid seotud soovitusi. Muuhulgas soovitatakse ühtlustada ja laiendada
sotsiaalmeedia ning teiste digiteenuste turvalise disaini nõudeid - teenustes peaksid olema
vaikimisi kasutusel alaealisi kaitsvad sätted ning piirata tuleks sõltuvust tekitavaid funktsioone
nagu lõputu kerimine, automaatesitus. Parandada tuleks kaebuste esitamise mehhanisme,
käsitledes laste ja noorukite teavitusi prioriteetsena ning tagades, et vastavad lahendused
oleksid eakohased, kasutajasõbralikud ja piisavalt tõhusad. Kasutusele tuleks võtta tõhusad,
proportsionaalsed ja privaatsust austavad vanusekontrollilahendused, vältides vanuse
hindamisel isikut tõendavate dokumentide ja biomeetriliste andmete töötlemist. Arvestades
alaealiste kaitset käsitlevate õigusaktide hulka, tuleks tugevdada ka järelevalveasutuste
koostööd ning hinnata nende ressursivajadust. See aitaks tagada õigusraamistiku ühtse ja
tõhusa rakendamise ning vältida vastuolulisi tõlgendusi. Raportis tõdetakse, et kuigi
olemasolevate õigusaktide rakendamine ja jõustamine on paljudel juhtudel alles algusjärgus,
võib eeldada, et piisava aja ja ressursside korral mõjutavad need märkimisväärselt
sotsiaalmeedia ja teiste digiteenuste pakkujate ärimudeleid.
2.2. Vanusekontrolli rakendus
29. aprillil 2026 esitas komisjon soovituse kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia
ühise raamistiku loomise kohta12, millega soovitas liikmesriikidel teha 31. detsembriks 2026
kättesaadavaks ELi ühisele raamistikule vastava vanusekontrolli lahenduse, mis võib olla
integreeritud Euroopa digiidentiteedikukrusse või toimida eraldiseisva teenusena. Selleks
soovitab komisjon liikmesriikidel:
koostada ja esitada komisjonile rakenduskava ning teha koostööd teiste liikmesriikide
ja komisjoniga lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel;
arendada riiklikke vanusekontrollisüsteeme kooskõlas ELi ühise usaldusraamistikuga
ning tagada nende kooskõla Euroopa digiidentiteedi raamistikuga;
teha koostööd digiteenuste koordinaatorite, Euroopa digiidentiteedi koostöörühma,
teadlaste ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega;
luua ELi süsteemiga kooskõlas olevad vanusetõendite süsteemid ning kaaluda
kohustust kasutada ELi vanusekontrolli süsteemile vastavaid vanusekontrolli
meetodeid.
Lisaks soovitas komisjon liikmesriikidel kaasata komisjoni juba riiklike vanusekontrolli
käsitlevate õigusaktide ettevalmistamise varases etapis, et tagada nende kooskõla ELi õigusega
ja vältida siseturu killustumist.
2.3. Sotsiaalmeedia miinimumvanuse kehtestamine
Viimastel aastatel on nii ELis kui ka väljaspool seda märgatavalt kasvanud poliitiline surve
piirata alaealiste ligipääsu sotsiaalmeediale. Kuna DSA on täielikult ühtlustav ja vahetult
kohalduv määrus, ei või ELi liikmesriigid kehtestada siseriiklikke õigusakte, mis dubleerivad
DSA sätteid või kehtestavad vahendusteenuse osutajatele täiendavaid kohustusi (sh
vanusekontrolli kohustus), kuna see kahjustab reeglite vahetut ja ühetaolist kohaldamist ELi
siseturul. Samas võivad liikmesriigid kooskõlas liidu õigusega kehtestada teatavatele toodetele
või teenustele juurdepääsuks miinimumvanuse, nagu on välja toodud ka komisjoni alaealiste
kaitse suunistes. Mitmed ELi liikmesriigid, sh Prantsusmaa, Kreeka, Taani, Rootsi ja Hispaania
on kas juba vastu võtnud või ette valmistamas meetmeid, mis näevad ette vanusepiirangud ja
12 Komisjoni soovitus (EL) 2026/1035, 29. aprill 2026, kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia ühise
raamistiku loomise kohta
vanusekontrolli tugevdamise eesmärgiga piirata alaealiste ligipääsu
sotsiaalmeediaplatvormidele. Liikmesriikide lähenemised erinevad nii vanusepiiri,
kohaldamisala, hõlmatud teenuste kui ka selle poolest, kas vanusepiiri on võimalik ületada
vanema nõusolekul või mitte. See suurendab riski, et ELi ühtne turg killustub ning alaealiste
kaitsetase kujuneb liikmesriigiti ebaühtlaseks, mistõttu on ka järjest enam kõlamas üleskutseid
kujundada selles küsimuses ELi tasandil ühtne ja harmoneeritud lähenemine, et vältida reeglite
killustatust, mis on omakorda ajendanud komisjoni arutama võimalikke ELi-üleseid lahendusi.
Komisjoni presidendi poolt kokku kutsutud ekspertpaneeli raportis peeti vajalikuks kehtestada
alla 13-aastastele lastele EL-ülene sotsiaalmeedia ja muude digiteenuste ligipääsupiirang
(raportis kasutatakse väljendit sotsiaalmeedia+, mis hõlmab nii traditsioonilist sotsiaalmeediat
ja kui ka muid digiteenuseid, mis võivad olla alaealistele kättesaadavad ning sisaldada vanusele
sobimatuid ja/või riskantseid funktsioone). Raportis leiti, et alla 13-aastastel lastel peaks olema
juurdepääs üksnes eakohastele ja turvalistele sotsiaalmeedia+ keskkondadele ning sedagi
vanema või eestkostja loal ja järelevalve all või hariduslikus kontekstis. ELi-ülese
miinimumraamistiku kõrval võiks samas liikmesriikidele jääda võimalus kehtestada üle 13-
aastastele noortele täiendavaid piiranguid, kui nad peavad seda vajalikuks.
Vanusepiirangute ja alaealiste kaitse küsimused ei ole aktuaalsed üksnes ELis, vaid pälvivad
üha suuremat tähelepanu ka mujal maailmas. OECD andmetel on huvi vanusepiirangute vastu
kiiresti kasvanud: kui 2023. aasta lõpus kaalus neid vaid üks riik, siis 2026. aasta aprilliks oli
vastavaid algatusi arutamas juba 25 riiki.13 Rahvusvahelisel tasandil on kõige tuntum näide
Austraalia, kus 2025. aasta lõpus jõustus alla 16-aastaste sotsiaalmeediakeeld, mida peetakse
esimeseks sedalaadi riiklikuks meetmeks maailmas. Keelu skoobis on
sotsiaalmeediaplatvormid nagu Facebook, Instagram, Reddit, Snapchat, X, Youtube, kuid välja
jäävad mitmed populaarsed platvormid nagu Discord, Roblox, Whatsapp. K.a aprillis
Austraalia e-ohutuse voliniku (eSafety Commissioner) avaldatud raportis14 tõdetakse, et
regulatsiooni rakendamine on keeruline ning nenditi, et paljud lapsed suudavad piirangutest
endiselt mööda minna ning platvormide rakendatud vanusekontrollimeetmed ei ole olnud
piisavalt tõhusad. Sarnaste piirangute kehtestamist kaaluvad ka mitmed teised riigid, sealhulgas
Ühendkuningriik.15
2.4. ELi laste määrus (EU KIDS ACT)
Komisjoni poolt 17.09.2026 avaldatud määruse eelnõu eesmärk on kehtestada kogu ELis
ühtsed reeglid alaealiste kaitseks, et vältida liikmesriikide erinevatest lähenemistest tulenevat
siseturu killustumist ning tagada lastele võrdselt kõrge kaitsetase kõigis liikmesriikides.
Õiguslikuks aluseks on TFEU artikkel 14 ehk siseturu toimimine. Ettepanek tugineb alaealiste
veebiohutuse eripaneeli kaasjuhtide raportile, milles kirjeldatakse peamisi riske, millega lapsed
veebikeskkonnas kokku puutuvad. Eelnõu skoobis on sotsiaalmeedia+ ehk teenused, mis
kujutavad alaealistele suurimat riski, sh sotsiaalmeedia- ja videojagamisplatvormid,
veebimängud ning tehisaru vestlusrobotid ja AI-kaaslased. Hariduslikel eesmärkidel loodud
teenused ning avaliku sektori teenused jäävad ettepaneku kohaldamisalast välja.
Eelnõu keskmes on platvormidele kehtestatavad nõuded.
Eelnõuga soovitakse kehtestada keeld sõltuvust tekitavale disainile:platvormidel
on keelatud disainida teenuseid viisil, mis soodustab kompulsiivset või liigset
kasutamist alaealiste poolt (hõlmab mh automaatset videode või muu sisu järjestikust
esitust ilma loomulike pausideta; teavitusi ja muid võtteid, mis meelitavad kasutajat
13 Social media age restrictions for children: Why they are rising and what comes next 14 Social Media Minimum Age: Compliance Update (eSafety Report March 2026) 15 Fact sheet: New rules to protect children online - GOV.UK
tagasi ka siis, kui ta ise teenusega parasjagu ei suhtle; lahendusi, mis premeerivad või
innustavad alaealisi rohkem sisu postitama või otseülekandeid tegema).
Ajajuhtimisvahendid: platvormid peavad kasutusele võtma tõhusad
ajajuhtimisvahendid, mis aitavad kaitsta laste uneaega ning koolipäeva jooksul
õppimiseks vajalikku aega.
Kontode vaikesätted: alaealiste kontodel peaksid olema vaikimisi aktiveeritud kõrge
privaatsuse ja turvalisuse tasemega seadistused, et lapsed ei peaks neid ise eraldi sisse
lülitama.
Kahjulike funktsioonide piiramine: platvormid peavad tagama, et alaealistele ei ole
kättesaadavad funktsioonid, millel on negatiivne mõju nende privaatsusele või
turvalisusele.
Vanemluse tõendamine: liikmesriigid peavad looma privaatsust kaitsva lahenduse,
mille abil saavad vanemad või eestkostjad tõendada, et neil on lapse suhtes vanemlik
vastutus. See peab põhinema ametlikel andmetel, olema vanematele tasuta ning jagama
platvormiga ainult kinnitust, et isikul on vanemlik vastutus.
Vanusetuvastus: platvormid peavad konto loomisel kontrollima kasutaja vanust.
Lisaks peavad platvormid mõistliku aja jooksul kontrollima, kas olemasolevate kontode
omanikud vastavad vanusenõuetele. Uuesti vanust tõendama ei pea kasutajad, kelle
vanust on juba võimalik usaldusväärselt tuvastada, nt olemasoleva kontoandmete
põhjal (nt kui kontoga on seotud krediitkaart). Videomängude puhul tuleb kehtestada
kõikidele mängudele vanusesoovitus ning enne mängu allalaadimist peavad rakenduste
poed kontrollima, kas kasutaja vastab nõutud vanusele. Liikmesriigid peavad tegema
kättesaadavaks vähemalt ühe vanusetuvastusvahendi.
Väga suured sotsiaalmeedia- ja videojagamisplatvormid peavad komisjonile esitama
üksikasjaliku tegevuskava, mis selgitab, kuidas nad kavatsevad täita uue määruse
alaealiste kaitset käsitlevaid nõudeid.
Järelevalvemenetluste kiirendamine: EL tasandi menetluste puhul üritatakse jõuda
otsuseni 90 päeva jooksul ning esialgseid tulemusi jagatakse teenusepakkujaga 30
päeva jooksul alates uurimise algusest.
Eelnõuga soovitakse kehtestada sotsiaalmeedia ja videojagamisplatvormide kasutamise
keeld alla 15-aastastele. Platvormid ei tohi lubada alla 15-aastastel luua ega kasutada kontosid
teenustes, mis võivad kujutada ohtu nende privaatsusele, turvalisusele või heaolule.
Erandkorras võivad lapsevanemad või eestkostjad luua konto 13–14-aastasele lapsele, kuid
selliste kontode funktsionaalsus on piiratud. Tingimuseks on, et platvorm pakub tõhusaid
vanemliku kontrolli võimalusi. Mh peab vanematel olema võimalik seada teenusele päevane
kasutuslimiit (maksimaalselt 1 tund päevas), heaks kiita uute kontaktide lisamine, piirata
kontaktide arvu. Lisaks peavad platvormid rakendama meetmeid, et veenduda, et kontot loov
isik on tõepoolest lapse vanem ning kasutama vanusetuvastust veendumaks, et laps on
vähemalt 13-aastane. 6 kuu jooksul pärast määruse jõustumist peavad platvormid kontrollima
olemasolevate kasutajate vanust ning sulgema nende kasutajate kontod, kes on alla 15-aastased
või kelle vanust ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada.
Eelnõu kohaselt võivad alla 13-aastastele mõeldud videojagamisplatvormid lubada lapsel
teenust kasutada vanema või eestkostja konto kaudu enne 13-aastaseks saamist. Ligipääs on
piiratud ja vanema järelevalve all, lapsele ei tohi luua eraldi kasutajakontot. Platvorm peab
kontrollima, et lapsele ligipääsu võimaldav isik on tõepoolest tema vanem või eestkostja.
Vanem peab lapsele kontot luues deklareerima lapse vanuse ning konto funktsionaalsusi
kohandatakse vastavalt lapse vanusele. Alla 3-aastastele lastele ei tohi sellist ligipääsu
võimaldada. Personaliseerimisfunktsioonid ja soovitussüsteemid peavad olema välja lülitatud.
Sellised kontod deaktiveeritakse automaatselt, kui laps saab 13-aastaseks.
Vanusepõhised juurdepääsupiirangud:
Eelnõu täpsemaid mõjusid tuleb veel täiendavalt analüüsida, kuid üldiselt võib öelda, et
platvormide vastutust käsitlev osa on üldjoontes kooskõlas Eesti seisukohtadega, mis
puudutavad platvormi vastutuse suurenemist. Eelnõus toodud vanusepiiranguid Eesti seni
toetanud pole.
Kuigi sotsiaalmeedia ja tehisaru kaaslaste kasutamisega võivad kaasneda ka mitmed riskid ja
kahjulikud mõjud, pakub see noortele ka palju positiivset, nt olulisi võimalusi
eneseväljenduseks, suhtlemiseks, õppimiseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Seetõttu tuleks
keskenduda sellele, kuidas vähendada riske ja tugevdada sotsiaalmeedia positiivseid
kasutegureid. Ranged ja ühetaolised sotsiaalmeedia piirangud sunniks lapsi ja noori
digiühiskonnast eemale jätma, ning ei võimaldaks anda neile võimalusi ja vajalikke oskuseid,
et neist kujuneksid teadlikud ja vastutustundlikud (digi)ühiskonna liikmed. Ka mitmed laste
õiguste ja privaatsusorganisatsioonid ei pea üldisi sotsiaalmeediakeelde parimaks lahenduseks,
eelistades lähenemist, mis paneb suurema vastutuse veebikeskkonna turvalisuse eest
platvormidele endile.16,17,18 Tehisaru vaatest on hiljuti avaldatud19 PISA testide tulemustes
välja toodud, et tehisaru sage ja eesmärgipärane kasutamine20 õppimiseks on seotud paremate
tulemustega loodusteadustes, eelkõige juhul, kui õpilastele õpetatakse ka tehisaru loodud info
kriitilist hindamist. Näiteks toodi PISA 2025. aasta raportis välja, et õpilased, kes kasutavad
tehisaru iganädalaselt või sagedamini õppimise toetamiseks ning kellele antakse koolis
võimalusi hinnata tehisaru loodud info kvaliteeti, saavutavad keskmiselt mõnevõrra paremaid
tulemusi loodusteadustes kui nende eakaaslased, kes kasutavad tehisaru vähem või kellel on
vähem võimalusi selliseid oskusi arendada. Põhjuslikku seost tuleb veel täiendavalt hinnata,
kuid need tulemused viitavad potentsiaalsetele positiivsetele mõjudele, kui kasutamisega
kaasneb pädevuste arendamine.
Kuigi komisjoni ekspertpaneeli raportis tehti ettepanek sotsiaalmeediale ligipääsu piirata,
rõhutatakse seal ka vajadust leida tasakaal noorte turvalisuse, heaolu ja digikeskkonnas
osalemise võimaluste vahel. Keskset rolli mängivad avatud suhtlus laste ja noorte,
16 Age restrictions alone won't keep children safe online 17 Access limitations must be part of age-appropriate design and effectively restrict companies from exploiting
children 18 Joint-Statement-to-the-President-of-the-EC-on-Child-Online-Safety_12June2026_FIN.pdf 19 PISA 2025 Results (Volume I) | OECD 20 Mõiste „õppimise toetamiseks“ („to help me learn“) ** tähistab PISA uuringus tehisintellekti vestlusrobotite,
näiteks ChatGPT, kasutamist üldisemalt õppimise eesmärgil, mitte ühe konkreetse ülesande täitmiseks.
lapsevanemate ning õpetajate vahel ning piisavad digioskused, mis aitavad veebiriske märgata,
neist teada anda ja vajaduse korral abi otsida.
Sarnaselt paljudele teistele riikidele lähtub Eesti sotsiaalmeedia kasutuse miinimumvanuse
puhul hetkel isikuandmete kaitse üldmäärusest, mis võimaldab lastel anda ise nõusolek
infoühiskonna teenustes isikuandmete töötlemisele alates 13. eluaastast (madalaim võimalik)
selleks, et mitte ebaproportsionaalselt piirata laste juurdepääsu infoühiskonnale. Eesti senine
lähenemine laste kaitsele veebis ühendab regulatsiooni ning digihariduse ja teadlikkuse
tõstmise. Viimane on eriti oluline selleks, et lastel, lapsevanematel ja õpetajatel oleksid
vajalikud digioskused riskidega toimetulekuks. Sellest lähtuvalt õpetatakse Eestis digipädevusi
alates esimesest klassist ning koolides rakendatakse tehisarul põhinevaid lahendusi (sealhulgas
TI-hüppe raames), mis aitavad lastel kujuneda teadlikeks ja vastutustundlikeks (digi)ühiskonna
liikmeteks ning arendada nende kriitilist mõtlemist.
3. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
Mõju majandusele
DSA artikkel 28 („Alaealiste kaitse veebis“) kohaldub kõikidele veebiplatvormidele, mis on
alaealistele ligipääsetavad või mida alaealised tõenäoliselt kasutavad, sõltumata sellest, kas
teenus on spetsiaalselt lastele suunatud või mitte. Sellised platvormid peavad võtma
asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid, et tagada alaealistele eraelu puutumatuse,
turvalisuse ja ohutuse kõrge tase. Digiplatvormidele kohalduvate nõuete karmistamine, sh
kohustusliku vanusekontrolli ja vanemlusekontrolli kehtestamine, tooks ettevõtetele kaasa
suuremad vastavuskulud.
Mitmed liikmesriigid ja Euroopa Parlament on kutsunud üles kaaluma ELi-ülese
sotsiaalmeedia miinimumvanuse kehtestamist, et tagada alaealistele ühtlasem kaitsetase ning
vältida liikmesriikide erinevatest lähenemistest tulenevat siseturu killustatust. Samas tuleb
arvestada, et liikmesriikide olukord võib erineda ning ühetaoline vanusepiir ei pruugi sobida
kõikidele.
Mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale
Digiühiskond ja digitehnoloogiad pakuvad noortele uusi võimalusi õppimiseks,
eneseväljenduseks, loovuseks, meelelahutuseks ja suhtlemiseks. Sotsiaalmeedial on seejuures
paljude alaealiste igapäevaelus ja suhtluses keskne roll, millega kaasnevad omakorda ka
erinevad riskid. Samas on oluline silmas pidada, et sotsiaalmeedia mõju ei ole üheselt
negatiivne ega positiivne, vaid võib eri sihtrühmade ja kasutusviiside lõikes oluliselt erineda,
sõltuvalt nii kasutamise viisist, intensiivsusest kui ka individuaalsetest ja sotsiaalsetest
teguritest. OECD toob välja, et noorte vaba aja veetmise harjumused digimaailmas erinevad
nii soo kui ka sotsiaal-majandusliku tausta lõikes. Nt kui tüdrukud kasutavad vabal ajal
sagedamini sotsiaalmeediat, siis poisid mängivad rohkem videomänge. Madalama
sotsiaalmajandusliku taustaga lapsed veedavad sotsiaalmeedias märkimisväärselt rohkem aega
kui nende jõukamatest peredest eakaaslased. Ühtlasi on tüdrukud sotsiaalmeedia negatiivsete
mõjude suhtes haavatavamad (sh kehakuvandi surve ja sotsiaalse võrdluse tõttu). OECD toob
ühtlasi välja, et mõõdukas sotsiaalmeedia kasutamine on seotud paremate õpitulemustega,
samas kui liigne kasutamine on seotud õppeedukuse langusega.21
Eesti on seni tugevalt rõhutanud sotsiaalmeediaplatvormide enda vastutust ja kohustust riske
maandada. DSA eesmärk on muuta internetikeskkond turvalisemaks kõigile kasutajatele ning
erilist tähelepanu pööratakse seejuures just alaealiste kaitsele, mille puhul on platvormidele
21 Growing up in the social media age (EN)
seatud täiendavad kohustused. Sotsiaalmeediaplatvormidele vanusepõhiste
juurdepääsupiirangute kehtestamine ei lahenda tõenäoliselt tänaste probleemide algpõhjuseid
ning võib juhtida tähelepanu kõrvale platvormide süsteemsetelt disainivalikutelt, mis on
paljude riskide ja probleemide peamiseks allikaks ning mõjutavad kõiki kasutajaid, mitte ainult
lapsi. Alaealiste ligipääsu piiramine võib vähendada platvormide motivatsiooni probleemidega
tegeleda, misläbi võib omakorda väheneda teenuste turvalisus kõigi kasutajate jaoks.
Vanusepiiri ületamisel jõuavad noored samadesse kahjulikke mõjusid ja liigkasutust
soodustavatesse veebikeskkondadesse, st kokkupuude lükkub lihtsalt hilisemasse vanusesse22.
Samale riskile on tähelepanu juhtinud ka Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik, rõhutades, et
sotsiaalmeedia keeld nihutab vastutuse laste kaitse eest platvormidelt kasutajatele ning selle
asemel peaksid riigid tagama, et platvormid ennetaksid ja maandaksid lapsi ohustavaid riske
juba teenusdisaini faasis ning vastutaksid ka nende kohustuste täitmata jätmise eest.23
Täna on keeruline hinnata, kas ranged sotsiaalmeedia juurdepääsupiirangud aitaksid
suurendada laste turvalisust veebikeskkonnas, sest mõjud avalduvad pikema aja jooksul ning
täna on veel vähe pikaajalisi empiirilisi tõendusmaterjale. Esialgsed tulemused riikidest, kus
on taolised vanusepiirangud kehtestatud, näitavad, et kuigi osa alaealisi on sotsiaalmeedia
kasutamisest loobunud, leiab suur osa neist siiski võimalusi kehtestatud piirangutest mööda
minna. Austraalias jõustub 2025. a detsembris sotsiaalmeedia vanusepiirang, mille kohaselt
peavad keelu alla langevad platvormid takistama alla 16-aastastel kasutajatel konto loomist ja
säilitamist. Austraalia e-ohutuse voliniku poolt läbiviidud uuringu24 esialgsed tulemused
näitavad, et kolme kuu jooksul pärast keelu jõustumist vähenes 10–15-aastaste seas konto
omamine 52,4%-lt 42,1%-le. Alla 16-aastaste osakaal, kes teatasid enne seaduse jõustumist
sotsiaalmeediaplatvormi kasutamisest (olenemata sellest, kas neil oli konto või mitte), oli
85,9%. Kolm kuud pärast seaduse jõustumist langes see näitaja 81,5%-ni. Samast aruandest
selgub, et vaatamata piirangutele säilitas enamik alla 16-aastaseid oma sotsiaalmeediakonto
või lõi uue, mille peamiseks põhjuseks peetakse platvormide ebapiisavaid vanusekontrolli
meetmeid. Esialgsed tulemused näitavad ka seda, et lapsed liikusid piirangutest välja jäänud
suhtlusrakendustesse ja mänguplatvormidele. Kolm kuud pärast keelu jõustumist suurenes
igapäevaselt või sagedamini sõnumivahetusrakendusi kasutavate laste osakaal 40,5%-lt 52,3%-
le. Samuti kasvas iga päev veebimänge mängivate laste osakaal 26,4%-lt 29,0%-le. Samal ajal
vähenes lapsevanemate teadlikkus laste sotsiaalmeedia kasutamisest 23,3%-lt 33,3%-le, mis
on murettekitav, kuna väiksem teadlikkus laste veebikäitumisest võib vähendada võimalusi
neid toetada ning probleemide korral õigeaegselt sekkuda.
Austraalia näitel mängib meetmete edukuses olulist rolli ka eakaaslaste efekt. Piirangute
laialdane järgimine eeldab, et neist peab kinni piisavalt suur osa noortest ning nende jaoks peab
olema atraktiivne seda ka edaspidi teha. K.a aprillis avaldatud uuringu25 kohaselt ei ole
praegune keeld saavutanud kumbagi eesmärki. Noorte hinnangul peaks sotsiaalmeedia
kasutamisest loobuma ligikaudu kaks kolmandikku nende eakaaslastest, et nad oleksid valmis
sama tegema, kuid tegelik keelu järgijate osakaal jääb sellest märksa madalamaks. Uuringu
kohaselt usub enamik piiranguga hõlmatud noori, et nende eakaaslased kasutavad keelatud
sotsiaalmeediaplatvorme edasi, ning peab piirangutest kõrvalehoidmist lihtsaks. Piirangut
mittejärgivad noored toovad peamiste põhjustena välja sõprade jätkuva kohaloleku
platvormidel ja ilmajäämishirmu (FOMO). Piirangut järgivad noored omakorda leiavad
sagedamini, et neil on raskem sõpradega sammu pidada ning nad tunnevad rohkem igavust.
22 Age verification gains traction: the EU risks failing to address the root causes of online harm - European
Digital Rights (EDRi) 23 Regulate online platforms, not children - Portal 24 Early days early insights - Social Media Minimum Age restrictions Report (eSafety Report) (August 2026) 25 BFI_WP_2026-57.pdf
Samuti nähakse piirangut järgivaid eakaaslasi vähem populaarsetena, mistõttu jäävad
mõjukamad noored sagedamini platvormidele. Uuringu esmased tulemused viitavad sellele, et
piirangu järgimine võib aja jooksul pigem väheneda kui suureneda.
Mõju põhiõigustele
DSA nõuete tõhusam jõustamine ja järelevalve, sh alaealiste kaitset puhul, aitaks paremini
tagada laste õigust kaitsele, eraelu puutumatusele ja turvalisusele veebikeskkonnas. Seejuures
on oluline, et võimalike uute meetmete kujundamisel järgitaks proportsionaalsuse põhimõtet
ning välditaks põhjendamatuid piiranguid ja põhiõiguste riivet. Sama on rõhutanud ka Euroopa
Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)26, märkides, et lisaks laste kaitsmisele veebikeskkonnas
varitsevate ohtude eest tuleb arvestada ka laste teiste õigustega, sh õigusega osaleda ja olla ära
kuulatud, sõna- ja teabevabadusega, diskrimineerimise keeluga ning õigusega eraelu
puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Need õigused on sätestatud nii ELi põhiõiguste hartas
kui ka ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja neid õigusi kaitseb ka Eesti Vabariigi Põhiseadus.
Samuti tuleb arvestada, et vanemluskontroll 13-15-aastastele noortele võib
ebaproprotsionaalselt riivata perekonna- ja eraelu puutumatust laiemalt kui vaid laste suhtes.
Seetõttu vajavad vanemluskontrolli lahendused põhjalikku analüüsi mh küsimuses, kui palju
andmeid on vanemluse sideme tõendamise eesmärgil vajalik koguda ja platvormidele
avaldada. Lisaks on oluline täiendavalt analüüsida, mida teha olukordades, kus vanem ei ole
lapse jaoks turvaline isik või on tegemist keeruliste peresuhetega.
Komisjoni avaldatud kokkuvõte 2025. a läbiviidud DSA artikkel 28 suuniste avaliku
konsultatsiooni tagasisidest toob välja, et vastanud suhtusid vanusetuvastuse meetmetesse
pigem kriitiliselt. Mh leiti, et kohustuslik vanusetuvastus võib piirata nii laste kui ka
täiskasvanute õigusi, sealhulgas õigust eraelu puutumatusele ja sõnavabadusele. Samuti
hoiatati, et vanusetuvastuse käsitlemine peamise meetmena alaealiste kaitseks võib jätta osa
kasutajaid teenustest kõrvale ning tuua kaasa ebaproportsionaalseid privaatsusriske.27 Näiteks
võib kohustuslik vanusekontroll süvendada ebavõrdsust, asetades ebasoodsamasse olukorda
inimesed, kellel puuduvad vajalikud dokumendid, ligipääs tehnoloogiale või piisaval tasemel
digioskused vanusekontrolli läbimiseks. UNICEF toob omakorda välja, et eraldatud või
haavatavas olukorras lastele pakub sotsiaalmeedia võimalusi õppimiseks, suhtlemiseks,
eneseväljenduseks ja kogukonda kuulumiseks.28 Mõnel juhul võib see olla üks väheseid viise
eakaaslastega ühenduses püsimiseks, toe leidmiseks või oma identiteedi turvaliseks
avastamiseks. Seetõttu tuleb võimalike piirangute kujundamisel hinnata hoolikalt, et need ei
vähendaks ebaproportsionaalselt laste võimalusi osaleda ühiskonnaelus ja kasutada
digikeskkonna pakutavaid hüvesid.
2026. aasta märtsis avaldatud teadlaste ühispöördumises29 juhitakse tähelepanu sellele, et
miljonite kasutajate vanuse kontrollimine iga kord, kui rakendust kasutatakse, loob täiendavaid
turva- ja privaatsusriske ning võib vähendada anonüümse internetikasutuse võimalusi (st tekib
riive igaühe õigusele saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni). Kuigi
demokraatlikes riikides võib selline lähenemine näida põhjendatud, kaasneb risk, et laste
kaitseks loodud infrastruktuuri hakatakse tulevikus kasutama ka laiemalt internetikasutuse
jälgimiseks või kontrollimiseks, eriti autokraatlikes süsteemides.
26 Protecting children on social media – Views on age limits | European Union Agency for Fundamental Rights 27 Digital Services Act: Summary report of the targeted public consultation on protection of minors guidelines |
Shaping Europe’s digital future 28 Age restrictions alone won't keep children safe online 29 Joint statement of scientists and researchers on Age Assurance
Olulise arenguna tunnistas Prantsusmaa põhiseadusnõukogu k.a augustis alla 15-aastaste
sotsiaalmeedia kasutamist piirava seaduse põhiseadusvastaseks, leides, et see kujutab endast
ebaproportsionaalset sõnavabaduse riivet. Kohus leidis, et kuigi laste kaitse võib õigustada
sotsiaalmeediale juurdepääsu piiramist, ei sisaldanud seadus nõukogu hinnangul
vanusetuvastuse kontekstis piisavaid tagatisi eraelu puutumatuse kaitseks.30 Hiljuti välja
pakutud eelnõu uus versioon31 sarnaneb EL laste määruse ettepanekule, nähes ette
sotsiaalmeedia keelu alla 13-aastastele ning selle lubamise 13–15-aastastele üksnes vanemate
nõusolekul, kohustades samal ajal platvorme tõhusamalt vanust kontrollima ja lapsi kaitsma.
Lisaks kasutajate põhiõigustele mõjutavad potentsiaalsed piirangud ning platvormide vastutuse
suurendamine täiendavate nõuete näol ka ettevõtjate põhiõigusi, eelkõige ettevõtlusvabadust.
Seetõttu on oluline tagada meetmete proportsionaalsus ja õiglane tasakaal erinevate kasutajate
ning ettevõtjate õiguste ja huvide vahel.
Mõju küberturvalisusele ja julgeolekule
Kohustuslik vanusekontroll sotsiaalmeedia platvormidel võib teatud määral aidata vähendada
alaealiste kokkupuudet küberohtudega, kahjuliku sisu, veebipettuste ja muude
veebikeskkonnas esinevate riskidega. Samal ajal eeldab vanusetuvastus tavaliselt täiendavate
isikuandmete kogumist ja töötlemist (valitud lahendusest sõltuvalt nt isikut tõendavad
dokumendid või biomeetrilised andmed), mis olenevalt võib suurendada andmeleketest,
identiteedivargustest ja andmete väärkasutusest tulenevaid riske. Nt lekkis 2025. a sügisel
populaarse suhtlusplatvormi Discord ligi 70 000 kasutaja isikut tõendava dokumendi andmed,
mida kasutajad olid esitanud oma vanuse tuvastamiseks.32
Levinumatele sotsiaalmeediaplatvormidele täiendavate vanusepiirangute kehtestamisega
kaasneb risk, et kasutajad liiguvad vähem tuntud ja vähem reguleeritud alternatiivsetele
platvormidele, kus kaitsemeetmed on nõrgemad ning kus on suurem oht puutuda kokku
ebasobiva või kahjuliku sisuga. See puudutab ka täisealisi kasutajaid, kes ei pruugi eri põhjustel
soovida vanusetuvastust läbida (nt ei soovita privaatsuskaalutlustel
sotsiaalmeediaplatvormidega jagada täiendavaid isikuandmeid või ei usaldata vanusekontrolli
lahendust). Samuti on võimalik kasutada rakendusi, kus konto omamine/sisselogimine ei ole
vajalikud, mille puhul on suurem risk, et seal pakutav sisu ei ole eakohane (nt keelustati
Austraalias alla 16-aastastele YouTube, kus ei ole võimalik uusi kontosid luua ning
olemasolevad deaktiveeriti, kuid sama platvormi on võimalik kasutada ka ilma kontot
omamata).
Oluline on ka see, kui turvalised ja privaatsust säilitavad on kasutatavad vanusetuvastamise
lahendused. Nt juhtisid 2026. aasta aprillis küberturbeeksperdid tähelepanu komisjoni
vanusetuvastuse rakenduse prototüübis tuvastatud turva- ja privaatsusnõrkustele, seades
küsimärgi alla vanusekontrolli lahenduste tehnilise küpsuse ja turvalisuse.33
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele
Digiplatvormidele kehtestatavate täiendavate kohustustega võivad kaasneda avaliku sektori
jaoks suuremad järelevalvekulud. Nende ulatus sõltub meetmete iseloomust, kohaldamisalast
ning sellest, kas järelevalve toimub liikmesriigi või EL tasandil.
Kui ELi tasandil kehtestatakse teatud sotsiaalmeedia platvormidele või muudele digiteenustele
kohustuslik vanusekontroll ning liikmesriikidelt oodatakse ELi vanusekontrolli lahenduse
30 France's top court blocks social media ban for under-15s 31 France pivots to lighter social media bans for teens | Euractiv 32 Update on a Security Incident Involving Third-Party Customer Service 33 The EU's Age Verification Fix Nay Create More Problems Than it Solves | TechPolicy.Press
kasutuselevõttu, kaasneksid sellega Eesti riigile täiendavad rahalised kulud. Vanusekontrolli
rakendamiseks on Eestis erinevaid võimalusi. Hetkel on väljatöötamisel digikukkur ehk ELi
digiidentiteedirakendus (EUDI Wallet), mille liikmesriigid peavad ELi eIDAS määruse alusel
2026. a lõpuks kättesaadavaks tegema. Digikukru näol on tegemist eID vahendiga, mis mh
võimaldab inimestel end digitaalselt tuvastada ja autentida. Digikukruga saab vajadusel
tõendada oma vanust viisil, mis jagab teenuseosutajaga ainult selleks vajalikku teavet ega
avalda rohkem isikuandmeid kui vaja (st platvorm saab üksnes kinnituse, et kasutaja vastab
vanusenõudele). Digikukrul vanusepiirangut ei ole, seega saaksid seda vajadusel kasutada ka
alaealised vanusetõendi näitamiseks, kuid selleks on vaja luua eraldi alaealiste onboarding
protsess ning kaasnevad kulud sõltuvad sellest, mis vanusest alates peaks olema digikukkur
kättesaadav, isikustatav, kasutatav. Alternatiivina oleks võimalik on kasutada
vanusetuvastuseks komisjoni loodud lahendust.
Ka vanemliku vastutuse tõendamise vahendite kättesaadavaks tegemisega kaasnevad kulud
vajavad täiendavat hindamist nii rakendamise kui ka järelevalvega seotud rahaliste kulude
ulatuse vaates.
4. Eesti seisukohad
Võimalikud sotsiaalmeedia piirangud
4.1. Eesti leiab, et laste ja noorte kaitsmisel veebikeskkonnas, sealhulgas
sotsiaalmeedias, peab suurenema platvormide ja digiteenuste pakkujate vastutus
oma teenustest tulenevate riskide maandamisel. Toetame üldist eesmärki tugevdada
Euroopa Komisjoni poolt väga suurte veebiplatvormide ja otsingumootorite üle
tehtavat järelevalvet, et tagada ELi digiteenuste määruse tõhus rakendamine ja
nõuete täitmine. Euroopa Komisjon peab hindama, kas kehtiv õigusraamistik ja
olemasolevad järelevalvevahendid on piisavad rikkumiste tõhusaks ja tempokaks
menetlemiseks kiiresti muutuvas digimaailmas, ning leidma viise menetluste
kiirendamiseks.
Selgitus: Eesti hinnangul peab fookus jätkuvalt jääma platvormide enda vastutusele ja
kohustusele riske maandada. ELis kehtib alates 2024. aastast digiteenuste määrus (DSA), mille
üks keskseid eesmärke on suurendada kasutajate, sh alaealiste, turvalisust veebikeskkonnas.
DSA artikkel 28 kohustab kõiki alaealistele ligipääsetavaid veebiplatvorme võtma
proportsionaalseid meetmeid laste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse tagamiseks. DSA
artikkel 28 alaealiste kaitse nõuet on sisustatud komisjoni poolt 2025. aastal sama artikli lõike
4 alusel vastuvõetud suunistega, mis täidavad olulist võrdlusstandardi rolli nõude täitmise
järgimisel. Nende nõuete täitmise üle teostab järelevalvet komisjon, kes on nõuete
rikkumise kahtluse tõttu algatanud suurimate sotsiaalmeediaplatvormide suhtes ka mitmeid
menetlusi (sh TikTok, Facebook, Instagram).
Eesti leiab, et enne uue ja potentsiaalselt ebaefektiivsete piirangute kehtestamist tuleks
keskenduda olemasolevate õigusaktide (eeskätt DSA) tõhusale rakendamisele. Näiteks on
sõltuvust tekitav disain ning kahjulikud äripraktikad tänase õigusraamistiku alusel juba
keelustatud ning seda kõigile kasutajatele olenemata nende vanusest. DSA ja artikkel 28
alaealiste kaitse suunised jõustusid üsna hiljuti, mistõttu pole meetmed veel saavutanud oma
täit mõju. Senine praktika aga näitab, et alaealiste kaitset puudutavate juhtumite menetlemine
ELi tasandil võib olla ajamahukas. Eesti leiab, et DSA rakendamine saaks olla efektiivsem ning
oleme ka kutsunud komisjoni üles oma rolli põhjalikult täitma ning tõhustama DSA jõustamist
ja järelevalvet. Seejuures peaks komisjon hindama, kas olemasolevad järelevalve- ja
menetlusmehhanismid võimaldavad tagada õigusraamistiku piisavalt tõhusa ja õigeaegse
jõustamise.
4.2.Eesti ei toeta alaealistele ligipääsetavate sotsiaalmeedia platvormide ja teiste
digiteenuste, sh tehisaru kaaslaste suhtes üldise katuskeelu kehtestamist. Eesmärk
peab olema kõigile kasutajatele turvaliste digiteenuste kujundamine.
Selgitus: sotsiaalmeedia platvormidele ja teistele digiteenustele vanusepõhiste
juurdepääsupiirangute kehtestamine ei lahenda Eesti hinnangul tänaste probleemide
algpõhjuseid ning võib juhtida tähelepanu kõrvale platvormide süsteemsetelt disainivalikutelt,
mis on paljude riskide ja probleemide peamiseks allikaks ning mõjutavad kõiki kasutajaid,
mitte ainult lapsi. Enne uute ja ebaefektiivsete piirangute kehtestamist tuleks keskenduda
olemasolevate õigusaktide (eeskätt DSA) tulemuslikule rakendamisele, et tagada platvormide
suurem vastutus ning turvalisem veebikeskkond kõigile kasutajatele. Kuigi mitmed riigid
otsivad vanusepiirangute kaudu lahendusi laste veebiohutuse parandamiseks, ei ole praegu veel
piisavalt tõendusmaterjali, mis kinnitaks selliste meetmete pikaajalist tõhusust. Samuti
näitavad senised kogemused (nt Austraalias), et vanusepõhistest piirangutest on lihtne mööda
hiilida ning nende mõju on olnud tagasihoidlikum ja rakendamisega kaasnenud väljakutsed
suuremad, kui algselt eeldati. Eesti lähtub sotsiaalmeedia kasutuse miinimumvanuse osas
hetkel isikuandmete kaitse üldmäärusest, mis võimaldab kuni lapse 13. aastaseks (madalaim
võimalik) saamiseni anda nõusoleku lapsele infoühiskonna teenuse pakkumiseks tema suhtes
vanemlikku vastutust omaval isikul ja peale 13. eluaastat lapsel endal selleks, et mitte
ebaproportsionaalselt piirata laste juurdepääsu infoühiskonnale. Peame oluliseks, et ELis laste
sotsiaalmeedia kasutuse murede lahendamise meetod oleks praktiliselt rakendatav, perekonna-
ja eraelu puutumatust ning teisi põhiõigusi, laste heaolu ja õigusi kaitsev ning lähtuks meetmete
tegelikust mõjust laste kaitsele ega looks vaid näilist turvatunnet. Fookus peab jätkuvalt jääma
platvormide enda vastutusele ja kohustusele riske maandada.
Tehisaru kaaslaste puhul on oluline, et piirangute tulemusena ei jääks realiseerimata
potentsiaalsed positiivsed mõjud, nt kui tehisaru kasutatakse regulaarselt õppimise toetamiseks
ning sellega kaasnevad oskused tehisaru loodud info kriitiliseks hindamiseks ja sobiv
juhendamine, on sellel positiivsed mõjud ka õpitulemustele. Samas võib olla põhjendatud
kehtestada kõrgemad vanusepiirangud teatud tehisaru seltsi- või kaaslasrakendustele (nn
companionship apps nagu nt Chracter AI või Replica), mille funktsionaalsus ja kasutusviis
võivad kujutada alaealistele suuremaid riske. Arvestama peab, et meediamaailma mõjudele on
haavatavateks sihtrühmadeks teiste seas ka täisealiseks saanud noored, kelle ümber olevate
toetavate ja professionaalsete täiskasvanute võrgustik väheneb oluliselt pärast
üldhariduskoolist lahkumist.
4.3. Eesti leiab, et digiteenustele ligipääsu ei tohi piirata ebaproportsionaalsete
meetmetega. Alaealiste kaitseks kavandatavate meetmete väljatöötamisel tuleb
lähtuda lapse õigustest tervikuna. Meetmed peavad olema riskipõhised,
eesmärgipärased, proportsionaalsed, eri kasutajarühmade võimeid ja vajadusi
arvestavad ning toetama digiühiskonnas osalemist, vältides põhjendamatu
halduskoormuse tekitamist. Seejuures tuleb tagada isikuandmete ja eraelu
puutumatuse kõrgetasemeline kaitse ning vältida lahendusi, mis nõuavad
ebavajalikku või ülemäärast isikuandmete kogumist, töötlemist või avaldamist.
Ühiskonna usaldus digiteenuste toimivuse ja usaldusväärsuse vastu peab säilima.
Selgitus: digiühiskond peab olema ligipääsetav kõigile ühiskonna liikmetele, mistõttu on
oluline vältida lahendusi, mis piiravad põhjendamatult juurdepääsu üldiseks kasutamiseks
mõeldud teabele ja digiteenustele või digitaalset osalust. Eesti peab oluliseks, et laste kaitseks
kavandatavate meetmete väljatöötamisel lähtutaks terviklikult lapse õigustest ning tagataks
tasakaal erinevate õiguste vahel. Laste kaitse eesmärgil kehtestatavad meetmed ei tohi
põhjendamatult piirata laste muid õigusi, sh õigust infot hankida, end vabalt väljendada või
eakaaslastega lävida. Seejuures tuleb arvestada eri kasutajarühmade vajaduste, võimete ja
digioskustega. Lahendused peavad olema proportsionaalsed, riskipõhised ning arvestama laste
vanust, arengutaset ja erinevaid vajadusi.
Lisaks on oluline, et laste kaitseks kavandatavad meetmed arvestavad digiteenuse iseloomu,
kasutajate arvu, teenuse mõju ulatust ning teenuseosutaja võimekust. Meetmeid tuleks
kohaldada nende ettevõtjate ja teenuste suhtes, kelle puhul on see konkreetse eesmärgi
saavutamiseks vajalik, lähtudes riskipõhisest lähenemisest. Meetmete kehtestamisega ei tohiks
kaasneda ebaproportsionaalset halduskoormuse ja kulude kasvu teenuseosutajatele, eriti
mikro- ja väikeettevõtjatele.
Ühtlasi on oluline vältida ebaproportsionaalset sekkumist kasutajate perekonna- ja eraelu
puutumatusse. Täiendav kasutajate andmete kogumine ja töötlemine, näiteks vanusekontrolli
või vanemluse tõendamise eesmärgil, võib kaasa tuua uusi turva- ja andmekaitseriske.
Võimalike meetmete tulemusena ei tohi väheneda inimeste usaldus digiühiskonna ja
digiteenuste vastu. Seetõttu tuleb alaealiste kaitse meetmete väljatöötamisel hoolikalt hinnata
nende võimalikku mõju nii kasutajatele kui ka digiühiskonna toimimisele laiemalt.
Digioskused ja teadlikkus
4.4.Selleks, et lahendada alaealiste sotsiaalmeedia kasutamisega seotud muresid, peab
Eesti oluliseks tasakaalustada alaealiste kaitse, haridus ning tehnoloogilised
arengud. Vajalik on süsteemne ning elukaarepõhine digiteadlikkuse tõstmine laste,
noorte, lapsevanemate ja õpetajate seas ning ühiskonnas laiemalt. Laiapindset
digipädevuste tõstmist tuleb toetada nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide
tasandil.
Selgitus: laste võimestamine järjepideva ja eakohase hariduse ning kriitilise mõtlemise
arendamisega on võtmetähtsusega, et tagada vajalikud tööriistad digikeskkonnas turvaliselt
navigeerimiseks, võimaldades samas neil eakohaselt kasutada digiühiskonna eeliseid.
Digipädevuste tõstmine annab lastele ja noortele vajalikud oskused, et hinnata veebis leviva
teabe usaldusväärsust, ära tunda väärinfot, manipuleerimisvõtteid ja muid veebiriske ning teha
teadlikke valikuid oma digikäitumises. Samuti toetavad digioskused arusaamist sellest, kuidas
digitaalset sisu luuakse ja levitatakse ning kuidas algoritmid mõjutavad kasutajate kogemusi ja
nähtavat sisu. EL ja liikmesriigid peaksid seetõttu suurendama investeeringuid digipädevusse,
meediakirjaoskusse ja kriitilise mõtlemise õpetamisse juba algklassidest ja soovitavalt juba
lasteaiast alates. Samaväärselt oluliseks peame investeerimist noorsootöö, sh mobiilse
noorsootöö arendamisse, mis annab täiendavaid võimalusi noorte toetamiseks. Lastele ja
noortele tuleb õpetada muu hulgas seda, kuidas toimivad soovitussüsteemid ja algoritmid,
kuidas ära tunda manipuleerivat või eksitavat sisu, kuidas kaitsta oma privaatsust ning kuidas
kujundada tervislikke digiharjumusi. Sama oluline on ka lapsevanemate ning ka noortega
tegelevate ekspertide (nt õpetajate, noorsootöötajate) digipädevuste tõstmine, et nad suudaksid
lapsi tõhusamalt juhendada, riske varakult märgata ning toetada laste teadlikku ja turvalist
osalemist digikeskkonnas.
4.5.Eesti toetab laste internetiturvalisuse töörühma kaaseesistujate aruandes toodud
soovitust mitte lubada alla 3-aastastel lastel kasutada sotsiaalmeediat ega muid
digiteenuseid ning hoolitseda selle eest, et nende kokkupuude ekraaniga oleks
võimalikult väike. Seejuures peab Eesti oluliseks lapsevanemate teadlikkuse
suurendamist ja nende toetamist laiemalt, et aidata kaasa laste turvaliste ja
eakohaste digiharjumuste kujundamisele.
Selgitus: Euroopa Komisjon kutsus 2026. a alguses kokku spetsiaalse ekspertpaneeli, mis
tegeles laste internetiturvalisuse ning sotsiaalmeedia kasutamise võimalike
vanusepiirangutega. Üheks paneeli aruandes toodud soovituseks on vältida alla 3 aastaste laste
puhul sotsiaalmeedia ja muude digiteenuste kasutamist ning vältida väikelaste liiga pikalt
ekraani ees viibimist, kuivõrd see võib mõjutada laste keskendumisvõimet, keele omandamist
ning neurobiololoogilist ja kognitiivsest arengut. Tegemist ei ole keeluga, vaid ennetava
suunisega, mille eesmärk on toetada laste heaolu ja arengut, vähendada varases eas liigse
ekraaniajaga kaasnevaid riske ning aidata vanematel teha teadlikke valikuid digiseadmete
kasutamisel. Sama ettepanek on ka 17.09.2026 avaldatud EL laste määruse eelnõus.
Antud meetme rakendamise oluliseks eelduseks on lapsevanemate teadlikkus, et nad
mõistaksid varajase digikasutuse võimalikke mõjusid ning oskaksid teha teadlikke valikuid
laste digiseadmete ja -teenuste kasutamise suunamisel. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit ja
liikmesriigid investeeriksid vanemaharidusse ning praktilistesse tugimeetmetesse, mis aitavad
lapsevanematel toetada laste turvalist ja eakohast digikäitumist ning kasutada vanemliku
kontrolli ja muid kaitsemeetmeid mõistlikult ja lapse õigusi arvestades. Vanematel peab olema
parem arusaam sellest, kuidas laste kasutatavad platvormid toimivad, milliseid riske need
võivad põhjustada ning millised võimalused on laste kaitsmiseks. Eeltoodu olulisust
rõhutatakse ka ekspertpaneeli aruande soovitustes.
Sotsiaalmeedia platvormide vastutus alaealiste kaitsel
4.6. Eesti ei toeta sõltuvust tekitava disaini rakendamist digiteenustes. Eesti leiab, et
praktiliste probleemide lahendamiseks on vaja tõhustada olemasolevate nõuete
jõustamist ja järelevalvet.
Selgitus: olemasolevad ELi õigusaktid sisaldavad juba täna mitmeid kohustusi ja keelde, mis
käsitlevad sõltuvust tekitavat disaini. Muu hulgas on DSA artikkel 25 alusel digiplatvormide
pakkujatel keelatud kasutada eksitavaid või manipuleerivaid kasutajaliideseid ja disainivõtteid,
mis moonutavad kasutajate võimet teha sõltumatuid ning teadlikke otsuseid või kallutavad neid
platvormi huvides käituma viisil, mis ei pruugi olla nende endi huvides (kehtib kõigile
kasutajatele olenemata nende vanuses). Arvestades, et praktikas esineb jätkuvalt probleeme
platvormide ohutuse tagamisega ning riskid ei ole vaatamata olemasolevatele nõuetele
maandatud, peab Eesti oluliseks keskenduda eelkõige platvormide kohustuste tulemuslikule
täitmisele ja jõustamisele.
4.7. Eesti leiab, et Euroopa Komisjon peaks analüüsima, kas DSA artikli 28 lõike 4
alusel antud suunised alaealiste privaatsussätete kohta vajavad täpsemat ja
õiguslikult siduvamat regulatsiooni, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse ja
isikuandmete kaitse ühtlane ning tõhus tase kogu Euroopa Liidus.
Selgitus: komisjoni hinnangul on vaikseseaded oluline vahend, mida alaealistele
ligipääsetavate platvormide pakkujad saavad kasutada selleks, et maandada alaealiste eraelu
puutumatust, ohutust ja turvalisust ohustavaid riske, nt soovimatud kontaktid neid kahjustada
püüdvate isikutega. Seetõttu soovitab komisjon DSA artikkel 28 alaealiste kaitse suunistes, et
alaealiste kontod võiksid olla vaikimisi privaatseks seadistatud. See tähendab mh, et alaealiste
profiilid ja nende sisu on nähtavad üksnes kasutajatele, kellelt saadud kontaktikutse on
alaealine varem vastu võtnud; võõrastel on piiratud võimalused alaealistega ühendust võtta;
asukoha jagamine ning muud jälgimis- ja andmekogumisfunktsioonid on vaikimisi välja
lülitatud; vaikimisi video automaatesitus, voogedastusülekannete tegemise funktsioon ning
muud liigset kasutamist soodustavad funktsioonid on välja lülitatud. Mh soovitatakse, et kui
alaealine muudab vaikeseadeid, peaks platvorm teda teavitama sellega kaasnevatest riskidest
ning võimaldama seadete hilisemat lihtsat ja kiiret taastamist.
Suunistes toodud vaikeseadeid puudutavad meetmed ei ole digiplatvormide pakkujatele täna
otseselt kohustuslikud, sest teenuseosutajad võivad kasutada alternatiivseid meetmeid sarnase
kaitsetaseme saavutamiseks. Alaealiste kontode automaatselt maksimaalsetele
privaatsussätetele seadistamine võimaldaks vähendada mittesoovitud kontaktide, sealhulgas
alaealiste peibutamise ja küberkiusamise ohvriks langemise riski, mistõttu peaks komisjon
analüüsima, kas antud meetmed vajaksid õiguslikult siduvamat regulatsiooni. Seejuures on
oluline, et alaealistele antaks eakohast infot kontosätete mõjutamise ja kaasnevate riskide
kohta, samas ei tohiks privaatsusmeetmed ebaproportsionaalselt piirata alaealiste õigust
ühiskonnaelus osaleda, infot hankida, end vabalt väljendada ja eakaaslastega lävida.
Vaikeseadete olulisust rõhutatakse ka komisjoni poolt kokku kutsutud laste internetiturvalisuse
töörühma aruande soovitustes ning reguleeritakse ka eraldi 17.09.2026 esitatud eelnõus.
4.8.Eesti leiab, et Euroopa Komisjon peaks analüüsima, kas DSA artikli 28 lõike 4 alusel
antud soovitused kasutajate teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise
mehhanismide kohta vajavad alaealiste tõhusama kaitse tagamiseks täpsemat ja
õiguslikult siduvamat regulatsiooni. Sealhulgas tuleks hinnata võimalust käsitleda
laste ja noorte esitatud kaebusi kiirendatud korras, et tagada probleemidele
operatiivne reageerimine. Alaealiste vanus ei tohi olla põhjuseks, miks nende
teavitustele, kaebustele või õiguste rikkumistele pööratakse vähem tähelepanu.
Selgitus: DSA artikkel 28 alaealiste kaitse suunistes soovitab komisjon, et platvormid pakuksid
alaealistele lihtsaid, arusaadavaid ja eakohaseid võimalusi kahjulikust sisust, käitumisest või
isikutest teatamiseks ning tagaksid, et teadetele reageeritakse kiiresti ja läbipaistvalt. Samuti
tuleks alaealistele anda arusaadavat tagasisidet nende teadete menetlemise tulemuste kohta
ning võimalus esitada kaebusi platvormi otsuste peale. Vastavad mehhanismid peaksid olema
alaealistele kergesti kasutatavad ja mõistetavad, eakohased ja tähelepanu köitvad.
Eesti hinnangul peaks komisjon hindama, kas lapsesõbralike, tõhusate ja kättesaadavate
mehhanismide miinimumnõuded peaksid tulevikus olema siduvamalt reguleeritud, et muuta
sotsiaalmeedia platvormid alaealistele turvalisemaks ja ohutumaks. Muude meetmete kõrval
aitaksid eakohased teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise mehhanismid lapsi võimestada
ning suurendada nende teadlikkust ja osalust, võimaldades neil veebiriskidest tõhusamalt teada
anda ja vajadusel kiiresti tagasisidet ja abi saada. Seejuures on oluline tagada, et vastavad
mehhanismid oleksid eakohased, st alaealistele kergesti kasutatavad ja mõistetavad.
Platvormide teavitus-, tagasiside- ja kaebuste esitamise funktsioonidpeavad olema hõlpsasti
leitavad ning koostatud ja kirjeldatud kõikidele erinevatele kasutajarühmadele eakohaselt.
Lapse kaebus ei peaks menetlemata jääma põhjusel, et see ei kategoriseeru etteantud liigituste
alla. Eesti peab oluliseks, et platvormid võtaksid alaealistelt kasutajatelt laekunud kaebusi
menetlusse, täiendaksid pöördumise aluseks olevaid kaebuste kategooriaid ning reageeriksid
noorte kasutajate pöördumistele mõistliku aja jooksul. Sarnane soovitus on tehtud ka
ekspertpaneeli aruandes, kus soovitatakse, et sotsiaalmeedia- ja teiste digiteenuste pakkujad
käsitleksid laste ja noorte esitatud teavitusi ja kaebusi prioriteetselt.
4.9.Komisjon peaks analüüsima, kas DSA artikkel 28 lõike 4 alusel antud soovitused
eestkostjatele mõeldud vahendite kohta alaealiste veebikasutamise kontrollimiseks
ja toetamiseks vajavad täpsemat ja õiguslikult siduvamat regulatsiooni.
Eestkostjatele mõeldud vahendid peaksid tagama alaealiste eraelu puutumatuse,
ohutuse ja turvalisuse kõrge taseme.
Selgitus: eestkostjale mõeldud vahendid hõlmavad funktsioone ja rakendusi, mis võimaldavad
kontrollida alaealise veebitegevust, nt hallata lapse kontol vaikeseadeid, seada piiranguid
ekraaniajale, vaadata kontosid, millega laps suhtleb või seada vaikimisi piiranguid kulutustele,
mida alaealine saab teha. DSA artikkel 28 alaealiste kaitse suunistes soovitab komisjon, et
platvormid pakuksid lapsevanematele ja eestkostjatele kasutajasõbralikke vahendeid alaealiste
veebikasutuse kontrollimiseks, turvalise kasutuse toetamiseks ja riskide maandamiseks.
Seejuures peetakse oluliseks, et antud vahendid austaksid laste õigusi ja privaatsust. Suunistes
käsitletakse vanemliku kontrolli vahendeid kui olulist lisameedet laste turvalisuse
suurendamisel, kuid need ei tohi olla ainsaks alaealiste kaitse tagamise vahendiks ega asendada
platvormide vastutust.
Eesti hinnangul peaks komisjon hindama, kas eestkostjale mõeldud vahendid võiksid tulevikus
olla õiguslikult siduvamalt reguleeritud, et tugevdada seeläbi alaealiste kaitset internetis.
Eestkostjatele mõeldud vahendite kasutamise võimalus ei peaks olema rangelt seotud lapse
vanusega, vaid võimaldama arvestada nii lapse individuaalset küpsust kui ka liikmesriikide
erinevaid õiguslikke lähenemisi. Samuti tuleb arvestada olukordi, kus peresuhted on keerulised
ning vanemluskontroll võib mõjuda lapse õigustele kitsendavalt. Ühtlasi on eestkostja
kontseptsioon ka täisealiste puhul eestkostja olemasolu korral vajalik ning täna paljuski puudu.
Vanusekontroll ja ELi vanusekontrolli lahendus
4.10. Eesti toetab riskipõhist lähenemist vanuse kontrollimisele ning peab alaealiste
kaitse eesmärgil põhjendatuks vanuse kontrollimise siduvamat reguleerimist
eeldusel, et selliste meetmete rakendamine ei piira ebaproportsionaalselt
digiteenustele juurdepääsu ega vii ülemäärase privaatsusriiveni.
Selgitus: vanusetuvastusmeetmete rakendamine aitab teenusepakkujatel vähendada ohtu, et
alaealised puutuvad kokku nende vanusele sobimatu veebisisu või muude ohtudega.
Vanusetuvastusmeetmeid on komisjon käsitletud ka DSA artikkel 28 alaealiste kaitse
suunistes, mille kohaselt tuleks vanusetuvastust kasutada üksnes siis, kui see on alaealiste
kaitseks vajalik ja proportsionaalne. Üldjoontes jagunevad vanusetuvastusmeetmed kolme
kategooriasse: inimese enda kinnitus, vanuse hindamine ja vanuse kontrollimine, millest
viimane on kõige usaldusväärsem ja täpsem (see, kas kasutaja iga vastab konkreetsele
vanusepiirile, tehakse kindlaks e-identimise vahendeid kasutades, kuid kogu infot platvormile
ei edastata, ainult vanusepiirangu osas jah/ei vastus).
DSA alaealiste kaitse suunistes käsitleb komisjon vanuse kontrollimist ühe meetmena, mis võib
olla teatud juhtudel asjakohane, et tagada alaealiste eraelu puutumatuse, ohutuse ja turvalisuse
kõrge tase. Eelkõige peetakse vanusekontrolli asjakohaseks selleks, et piirata alaealiste
juurdepääsu suure riskiga toodetele või teenustele (nt pornograafiline sisu, hasartmängud,
alkoholi, tubaka või nikotiiniga seotud toodete ja ravimite müük) või järgmistel juhtudel:
juhul kui platvorm on ise kehtestanud teenuse kasutamiseks vähemalt 18-aastase
vanusenõude, kuna on tuvastanud olulised riskid alaealistele;
muudes olukordades, kus platvorm on tuvastanud alaealiste kaasnevad riskid, mida ei
saa sama tõhusalt maandada vähem sekkuvate meetmetega;
juhul, kui ELi või liikmesriigi õigusaktidega on kehtestatud konkreetne vanusepiirang.
Eesti hinnangul riskipõhine lähenemine vanuse kontrollimisele põhjendatud, kuna võimaldab
kohaldada vanuse kontrollimist eelkõige seal, kus alaealistele kaasnevad riskid on suuremad
ning tugevamad kaitsemeetmed seega asjakohased. Vanuse kontrollimise siduvam
reguleerimine määruse tasandil võimaldaks tagada vanusekontrolli nõuete ühetaolise
rakendamise kogu ELis, looks selgema aluse järelevalveks ja jõustamiseks ning suurendaks
õiguskindlust nii kasutajatele, platvormidele kui ka liikmesriikidele. Seejuures on oluline
tagada, et vanuse kontrollimiseks kasutatavad tehnilised lahendused on turvalised ning
privaatsust säilitavad.
Eesti hinnangul tuleks vanuse kontrollimisel rakendada tehnilisi standardeid nagu
„nullteadmisega tõestus“ (zero-knowledge proof), tagamaks, et ei vanuse kontrollimise teenuse
pakkuja ega platvorm ei saaks teavet, mis võimaldaks kasutajat jälgida või tuvastada. Vanuse
tuvastamiseks rakendatavad meetodid peavad olema täpsed, töökindlad ning praktikas ja
reaalsetes tingimustes hõlpsasti ja usaldusväärselt kasutatavad, et oleks võimalik vältida
nendele seatud piirangutest möödahiilimist ja küberohte, kuid ka võrdselt kättesaadavad
kõigile, kes peavad neid kasutama.
4.11. Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma õigus valida riiklikul tasandil
sobivaimad vanusekontrolli lahendused, mis võimaldaksid vanusekontrolli ELis
ühtselt rakendada, kuid ei kirjutaks ette konkreetset tehnoloogilist lahendust. Eesti
ei toeta üle-euroopalise vanusekontrolli lahenduse kohustuslikuks muutmist.
Euroopa Komisjonil tuleb tagada, et alaealiste kaitseks rakendatavad
vanusekontrolli meetmed ei kahjustaks põhjendamatult privaatsust,
sõnumisaladust ega muid põhiõigusi.
Selgitus: komisjon avaldas 2026. a kevadel ELi vanusekontrolli tehnilise lahenduse. Tegemist
on avatud lähtekoodiga lahendusega, mida liikmesriigid ja teenusepakkujad saavad oma
vajadustele vastavalt kasutusele võtta ja kohandada. Lahendus on eelkõige mõeldud
kasutamiseks kuni saab hakata kasutama ELi digikukrut (EUDI Wallet), mille liikmesriigid
peaksid tegema kodanikele kättesaadavaks 2026. a lõpuks (reaalne kasutuselevõtt 2026. aasta
lõpuks kõikide EL liikmesriikide poolt tõenäoliselt siiski ei realiseeru). Tulevikus saab ELi
digikukru abil vanust tõendada privaatsust säästvalt, edastades teenuseosutajale üksnes teabe
selle kohta, kas kasutaja ületab teenuses kehtestatud vanusepiiri. 2026. aasta aprillis avaldatud
soovituses, mis käsitleb kogu ELi hõlmava vanusekontrolli tehnoloogia ühise raamistiku
loomist, soovitab komisjon teha liikmesriikidel ELi vanusekontrolli lahenduse kättesaadavaks
hiljemalt 31. detsembriks 2026, integreerides selle digikukrusse või pakkudes eraldiseisva
teenusena. Eesti hinnangul jääb ebaselgeks eraldiseisva ELi vanusekontrolli lahenduse
täiendav väärtus võrreldes ELi digikukru raames kavandatavate vanusetõendamise
võimalustega. Arvestades vajadust vältida dubleerivaid lahendusi ning tagada avalike
ressursside tõhus kasutamine, ei pea Eesti praeguses etapis üle-euroopalise vanusekontrolli
rakenduse kohustuslikuks muutmist põhjendatuks. Liikmesriikidele peab jääma
otsustusvabadus valida riiklikul tasandil sobiv vanusekontrolli lahendus, mis siiski tagaks EL-
is ühtse ja turvalise rakendamise, kuid ei kirjutaks tehnoloogilist lahendust liikmesriikidele
liiga detailselt ette.
Alaealiste kaitset käsitlevate EL õigusaktide koosmõju
4.12. Eesti leiab, et EL tasandil on vaja suurendada õigusselgust erinevate
digiplatvorme reguleerivate õigusaktide omavahelise koostoime ja jõustamise osas.
Näiteks tuleks analüüsida digiteenuste määruse ja audiovisuaalmeedia teenuste
direktiivi omavahelist koostoimet, mis mõlemad sisaldavad alaealiste kaitset
puudutavaid nõudeid. Samuti tuleks analüüsida, kuidas kavandatav EL laste
määrus suhestub olemasoleva ELi õigusraamistikuga, sealhulgas isikuandmete
kaitse üldmääruse ja tehisintellekti määrusega.
Selgitus: alaealiste kaitset veebikeskkonnas reguleerivad erinevate nurkade alt mitmed ELi
õigusaktid, mistõttu on ELi tasandil vaja suuremat õigusselgust erinevate regulatsioonide
kohaldumise ning nende jõustamise asjus digiplatvormidel. Lisaks DSA-le sisaldab nõudeid
alaealiste kaitseks ka audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv (AVMSD), mis on ELi peamine
audiovisuaalset sisu reguleeriv õigusakt. Direktiiviga kehtestatakse valdkonnapõhised
kohustused audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele ning videojagamisplatvormidele, et kaitsta
alaealisi kahjuliku audiovisuaalse sisu eest. Eelkõige vajab selgitamist DSA ja AVMSD
omavaheline suhe, kuna mõlemad sisaldavad alaealiste kaitsele suunatud nõudeid, kuid
kohalduvad erinevatele teenustele. DSA kehtestab kohustused digiplatvormidele, AVMSD aga
audiovisuaalmeedia teenustele ja videojagamisplatvormidele. Praktikas võivad need rollid
kattuda, kuna digiplatvorm võib samal ajal kvalifitseeruda videojagamisplatvormiks ning
vahendada erinevate meediateenuse osutajate, sealhulgas mõjuisikute, audiovisuaalset sisu.
Eesti hinnangul tuleks need ebaselgused lahendada, et tagada õigusraamistiku sidusus ja
normide tõhus jõustamine, arvestades, et AVMSD osas on Euroopa Komisjonil plaanis ka
suure tõenäosusega lähiajal muudatusettepanek esitada.
5. Arvamuse saamine ja seisukohtade kooskõlastamine
Seisukohtade ettevalmistamise käigus korraldas Justiits- ja Digiministeerium k.a augustis kaks
arutelupäeva, kuhu olid kutsutud järgmiste asutuste ja organisatsioonide esindajad: Eesti
Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti
Lastevanemate Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Lastekaitse
Liit, Heaoluteaduste tippkeskus EstWell, Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon
(VATEK), Eesti Inimõiguste Keskus, Tartu Ülikool, TalTech, MTÜ Peaasjad, MTÜ
Vaikuseminutid, SA Kiusamisvaba Kool, Targalt Internetis,Eesti Väitlusselts, Eesti Skautide
Ühing, MTÜ YFU Eesti, Eesti Gaidide Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, MTÜ Mondo, Eesti
Haridustehnoloogide Liit, Eesti Psühholoogide Liit, Tervise Arengu Instituut
(TAI), Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalkindlustus Amet, Haridus-
ja Noorteamet (HARNO), Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Haridus-
ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium,
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalve Amet.
Seisukohtade ettevalmistamise käigus konsulteeriti ka Digiühiskonna arengukava juhtrühmaga
ning noorte sotsiaalmeedia mõjude ja vaimse tervise nõukoja liikmetega. Saadud tagasiside
võeti arvesse teksti koostamisel.
Seisukohad saadeti kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ning
Siseministeeriumile