Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 01.10.2026 nr 2-5/26-01811-2

      Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80 /2009, eelnõu kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  1.  oktoobri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist  ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009, eelnõu kohta:   1.1 Eesti toetab määruse eesmärki edendada mitmeliigilisi reisivõimalusi ja piletimüüki. Eesti  saab  ettepanekut  toetada  juhul,  kui  see  loob  tegelikud  eeldused  (loetletud  seisukohas  1.2)  mitmeliigiliste  reisivõimaluste  arenguks  ega  tekita  liikmesriigile  ebaproportsionaalset  halduskoormust,  sealhulgas  kohustust  määrata  riiklik  täitevasutus  juhul,  kui  asjaomaste  turuosaliste hulk on piiratud ning  tegelik  järelevalvevajadus puudub. Samuti peab määruses  olema  selgelt  kindlaks määratud määrava asutuse  ja  riikliku  täitevasutuse ülesannete  jaotus  ning välditud olukorda, kus kattuvate ülesannete täitmiseks tuleb määrata mitu eraldi asutust.   1.2 Eesti peab oluliseks, et määrus looks võimalused piletitoodete tegelikuks kättesaadavuseks  ning  uute  ja  innovaatiliste  mitmeliigiliste  liikuvusteenuste  arenguks.  Selleks  toetame  eri  transpordiliikide  ühtsete  andmestandardite,  andmemudelite  ja  tehniliste  liideste  kasutuselevõttu, mis  lihtsustaksid  piletitoodete  ja  nende müügiks  vajaliku  teabe  vahetamist  veoettevõtjate  ja mitmeliigiliste  digitaalsete  liikuvusteenuste  (MDMS)  osutajate  vahel  ning  võimaldaksid veoettevõtjatel teha oma piletitooted lihtsamalt kättesaadavaks erinevate MDMS  teenuseosutajate kaudu, sealhulgas piiriüleselt.   1.3  Eesti  peab  oluliseks,  et  täitevasutuse  poolt  kaebuste  lahendamine  sobitub  Eesti  õiguskorraga.   1.4  Eesti  toetab  reisivõimaluste  läbipaistvat  ja  mittediskrimineerivat  kuvamist,  kuid  peab  oluliseks säilitada MDMS teenuseosutajatele võimalus kasutada tasulist esiletõstmist ja muid  õiguspäraseid  ärimudeleid.  Tasuliselt  esile  tõstetud  sisu  peab  olema  kasutajale  selgelt  ja  üheselt eristatav ning selle kuvamine ei tohi olla eksitav.  

1.5 Eesti peab oluliseks, et MDMS teenuseosutajatele seatavad andmete jagamise kohustused 

.

2 (2)

1.5 Eesti peab oluliseks, et MDMS teenuseosutajatele seatavad andmete jagamise kohustused  oleksid selgelt piiritletud, eesmärgipärased  ja proportsionaalsed ning  tagaksid ärisaladuse  ja  konkurentsitundliku  teabe  kaitse.  Avalikule  sektorile  andmete  esitamise  kohustus  peab  piirduma põhjendatud vajaduse ja teenuseosutaja valduses juba olemasolevate andmetega ning  vältima põhjendamatut halduskoormust.   1.6 Eesti peab oluliseks, et mitmeliigilise reisi broneerimisel oleks reisijale enne ostu tegemist  selgelt  ja  arusaadavalt  teada, millised  ettevõtjad  vastutavad  reisi  erinevate  osade  eest  ning  kelle poole tuleb teenuse häire või osutamata jäämise korral pöörduda.   1.7  Eesti  peab  oluliseks,  et  mitmeliigilise  reisi  broneerimisel  oleks  reisijale  kättesaadav  terviklik ja ajakohane teave kogu reisi  ligipääsetavuse kohta, sealhulgas puudega ja piiratud  liikumisvõimega  inimestele  vajalike  teenuste,  abiteenuste,  taristu  ning  võimalike  piirangute  kohta.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Kaasamistabel 3. Huvigruppide nimekiri 4. Eelnõu COM(2026) 321  5. Eelnõu COM(2026) 321 lisa 1 6. Eelnõu COM(2026) 321 lisa 2      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 13.5.2026

COM(2026) 231 final

ANNEX 1

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)

nr 80/2009

{COM(2026) 231 final} - {COM(2026) 232 final} - {SEC(2026) 300 final} -

{SWD(2026) 300 final} - {SWD(2026) 301 final}

ET 1 ET

I lisa

Künnised, mille alusel tunnistatakse ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuste osutaja märkimisväärse turuosaga ettevõtjaks

1. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajat

käsitatakse liidus märkimisväärse turuosaga ettevõtjana, kui ta on viimase

majandusaasta jooksul müünud liidus seoses ühe transpordiliigiga, mille puhul ta

pakub levitamisteenuseid, vähemalt:

(a) lennutransport: 53,5 miljonit toodet või tooteid koguväärtusega 6 394 miljonit

eurot;

(b) raudteetransport: 203 miljonit raudteeveotoodet või tooteid koguväärtusega

3 832 miljonit eurot;

(c) bussitransport: 318 miljonit toodet või tooteid koguväärtusega 18 071 miljonit

eurot;

(d) veetransport: 45 miljonit toodet või tooteid koguväärtusega 792 miljonit eurot.

ET 2 ET

2. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajat käsitatakse liikmesriigis märkimisväärse turuosaga

ettevõtjana, kui ta on selles liikmesriigis viimase majandusaasta jooksul seoses ühe transpordiliigiga, mille puhul ta pakub

levitamisteenuseid, saavutanud ühe tabelis 1 esitatud kahest künnisest.

Liikmesriigid

Raudteeveotooted Bussiveotooted Veetransporditooted

Aastas

müüdud

veotooted (...)

Aastas

müüdud

veotoode

te

väärtus

(miljonit

es

eurodes)

Aastas

müüdud

veotooted

(...)

Aastas

müüdud

veotoode

te väärtus

(miljonit

es

eurodes)

Aastas

müüdud

veotooted

(...)

Aastas

müüdud

veotoodete

väärtus

(miljonites

eurodes)

Aastas

müüdud

veotooted (...)

Aastas

müüdud

veotoodete

väärtus

(miljonites

eurodes)

Austria 3,51 419,09 21,0 360,4 7,05 400,54 0,00 0,00

Belgia 3,31 395,16 20,5 636,4 1,80 102,26 0,30 5,22

Bulgaaria 1,04 123,80 1,7 22,5 11,35 644,84 0,00 0,00

Horvaatia 1,19 141,63 2,2 21,8 7,60 431,78 11,20 194,73

Küpros 1,28 152,91 0,00 0,00 2,70 153,40 0,00 0,00

Tšehhi 1,86 222,62 10,2 188 34,75 1947,28 0,00 0,00

Taani 3,65 436,05 10,9 165,1 14,00 795,39 13,20 229,50

Eesti 0,29 34,17 0,8 12,4 4,70 267,02 4,25 73,89

Soome 2,00 239,10 5,4 52,5 11,45 650,52 5,20 90,41

ET 3 ET

Prantsusmaa 20,58 2458,53 98,8 2392,1 75,85 4309,33 6,50 113,01

Saksamaa 23,01 2747,83 205,2 3201,1 173,20 9840,15 9,80 170,39

Kreeka 7,96 951,29 1,3 38,3 34,30 1948,71 22,70 394,67

Ungari 1,77 211,66 22,5 359,4 48,50 2755,47 0,00 0,00

Iirimaa 4,32 516,44 5,8 95,6 10,10 573,82 0,90 15,65

Itaalia 22,09 2638,22 57,1 1142,8 128,45 7297,73 30,85 536,37

Läti 0,65 77,43 1,4 9,4 4,05 230,10 0,30 5,22

Leedu 0,65 77,52 0,5 17,4 9,70 551,09 0,00 0,00

Luksemburg 0,36 42,69 1,5 58,2 0,85 48,29 0,00 0,00

Malta 0,76 91,03 0,00 0,00 0,00 0,00 4,95 86,06

8,22 981,28 23,1 1140,4 8,45 480,08 0,85 14,78

Poola 5,93 708,01 25,4 352,9 127,40 7238,08 1,15 19,99

Portugal 7,08 845,82 13,1 205,6 25,80 1465,80 0,55 9,56

Rumeenia 2,31 276,39 5,5 101,8 44,90 2550,94 0,00 0,00

Slovakkia 0,29 35,19 2,3 40,8 7,10 403,38 0,00 0,00

Sloveenia 0,16 18,77 1,4 42,8 6,95 394,86 0,00 0,00

Hispaania 31,76 3793,07 56,5 1174,7 135,60 7703,95 10,95 190,38

ET 4 ET

Rootsi 3,42 408,15 15,3 193,9 15,85 900,50 13,05 226,89

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 13.5.2026

COM(2026) 231 final

ANNEX 2

LISA

järgmise dokumendi juurde:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)

nr 80/2009

{COM(2026) 231 final} - {COM(2026) 232 final} - {SEC(2026) 300 final} -

{SWD(2026) 300 final} - {SWD(2026) 301 final}

ET 1 ET

II lisa

Vastavustabel seoses määruse (EÜ) nr 80/2009 kehtetuks tunnistamisega

1.

Määrus (EÜ) nr 80/2009 Käesolev määrus

Artikkel 1 Artiklid 1 ja 2

Artikkel 2 Artikkel 3

Artikkel 3 Artikkel 5

Artikkel 4 Artikli 5 lõige 3

Artikkel 5 Artikkel 7

Artikkel 6 Artikkel 6

Artikkel 7 Artikkel 8

Artikkel 8 Artikkel 11

Artikkel 9 Artikli 7 lõige 2

Artikkel 10 /

Artikkel 11 /

Artikkel 12 /

Artikkel 13 Artiklid 12 ja 13

Artikkel 14 Artiklid 12 ja 13

Artikkel 15 Artikkel 14

Artikkel 16 Artikkel 12

Artikkel 17 /

Artikkel 18 Artikkel 17

Artikkel 19 Artikkel 19

I lisa Artikkel 7

II lisa II lisa

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 13.5.2026

COM(2026) 231 final

2026/0113 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)

nr 80/2009

{COM(2026) 231 final} - {COM(2026) 232 final} - {SEC(2026) 300 final} -

{SWD(2026) 300 final} - {SWD(2026) 301 final}

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk koos rongipiletite müügi määruse ettepaneku ja rongireisijate

õiguste määruse1 kavandatud läbivaatamisega on reageerida probleemidele, mis on kindlaks

tehtud Euroopa Komisjoni 2024.–2029. aasta poliitilistes suunistes2.

Reisijad seisavad reisivõimaluste otsimisel, võrdlemisel, kombineerimisel ja broneerimisel

endiselt silmitsi märkimisväärsete takistustega. ELi 100 tüüpilise marsruudi analüüsimisel

leiti, et mitmeliigilise transpordi võimalusi oli võimalik kasutada 76 % juhtudest. Sellest

hoolimata pakkusid väga vähesed mitmeliigilise liikuvuse digiteenused eri transpordiliikide

valikuid ja neid kombineeriti harva. Lisaks näitas 2024. aasta Eurobaromeetri uuring, milles

osales ELis 26 000 kodanikku, et kolmandik vastanutest ei olnud kunagi broneerinud

mitmeliigilist või mitme ettevõtjaga reisi. Neist, kes seda olid teinud, oli üle kolmandiku

kokku puutunud broneerimisraskustega, näiteks ei olnud neil võimalik leida sobivaid

ühendusi või osta kõiki vajalikke pileteid ühest kohast, kusjuures rongipiletite puhul ilmnesid

sellised raskused veelgi selgemalt.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kõrvaldada läbipaistmatus, ebaõiglased tingimused ja

ebavõrdsed võimalused reisijateveo digipiletite turul kõigi selliste mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuste puhul, mida osutatakse lennu-, raudtee-, maantee- ja veetranspordis. See

omakorda parandab piletite levitamise turu toimimist, tagades seeläbi, et reisijad leiavad kõik

olemasolevad võimalused, sealhulgas mitmeliigilised liikumisvõimalused. Selle tulemusena

paraneb ka veoteenuste turu konkurentsivõime.

Need eesmärgid on kooskõlas säästva ja aruka liikuvuse strateegiaga,3 mille eesmärk on

parandada transpordisektori konkurentsivõimet ja kestlikkust ning muuta mitmeliigiline

liikuvus reaalsuseks.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek on kooskõlastatud rongipiletite müügi määruse ettepaneku ning

rongireisijate õigusi ja kohustusi käsitleva määruse kavandatud läbivaatamisega, et tagada

ühtne raamistik, millega edendatakse ühtseid rongipileteid ja hästi toimivat digipiletite turgu.

Ettepanekuga tunnistatakse kehtetuks arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhend4

ning võetakse üle ja ajakohastatakse arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendi

sätted, mis on endiselt asjakohased.

Ettepanek on kooskõlas muude digitaalseid teabeteenuseid käsitlevate ELi õigusaktidega,

eelkõige intelligentseid transpordisüsteeme käsitleva direktiiviga,5 millega luuakse raamistik

intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmiseks maanteetranspordis ja liideste jaoks

teiste transpordiliikidega. Delegeeritud määrusega mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevate

1 ELT L 172, 17.5.2021, lk 1. 2 Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024− 2029: „Piiriülene

rongiliiklus on paljude kodanike jaoks endiselt liiga keeruline. Inimestel peaks olema võimalik kasutada

avatud broneerimissüsteeme, et osta mitut teenuseosutajat hõlmavaid üleeuroopalisi reise, kaotamata

õigust hüvitisele või alternatiivsele reisile. Selleks teeme ettepaneku võtta vastu ühtse digitaalse

broneerimise ja piletimüügi määrus, et tagada eurooplastele võimalus osta üksainus ühtne pilet ühelt

ainsalt platvormilt ning kasutada reisijate õigusi kogu reisi vältel.“ 3 COM(2020) 789 final. 4 ELT L 35, 4.2.2009, lk 47. 5 ELT L 207, 6.8.2010, lk 1.

ET 2 ET

teabeteenuste kohta6 nõutakse liikmesriikidelt riiklike juurdepääsupunktide loomist, mis on

andmekasutajate jaoks ühtseks juurdepääsupunktiks eri transpordiliikide staatilistele,

varasematele, jälgitavatele ja dünaamilistele reisi- ja liiklusandmetele, et pakkuda

lõppkasutajatele mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevaid teabeteenuseid. Kõrvaldades

takistused, mis ei lase arendada mitmeliigilise liikuvuse digiteenuseid reserveerimiseks,

broneerimiseks või piletimüügiks, täiendab käesolev ettepanek seega kehtivaid õigusakte.

Peale selle ei mõjuta käesolev ettepanek, milles sätestatakse mitmeliigilise liikuvuse

digiteenustega seotud valdkondlikud meetmed, digiteenuste määruse,7 digiturgude määruse8

ja andmemääruse9 kohaldamist, vaid täiendab neid. Ettepanekuga täiendatakse ka muudetud

ebaausate kaubandustavade direktiivi10 meetmetega, millega tagatakse, et mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuste otsingutulemused kuvatakse neutraalselt (sätestades kohustuslike

järjestamiskriteeriumide loetelu) ning keelatakse enda eelistamine ja tasuline esiletõstmine,

lubades reklaamsisu üksnes teatavatel tingimustel.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kliimaeesmärkidega kooskõla on kontrollitud. Nagu nähtub komisjoni töödokumendist, on

ettepanek kooskõlas Euroopa roheleppe11 ja Euroopa kliimamääruse

keskkonnaeesmärkidega12.

Nõudes, et mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajad esitaksid teavet kasvuhoonegaaside

heite ja CO2 heite kohta, aitab käesolev ettepanek kaasa ka algatuse „CountEmissions EU“ ja

lennu heitkoguse märgise13 eesmärkide saavutamisele, kehtestades ühise raamistiku

transpordist tuleneva kasvuhoonegaaside heite arvutamiseks ja aruandluseks. Läbipaistev

teave kõigi transpordiliikide kohta võimaldab reisijatel valida kõige kestlikumad

reisivõimalused.

Lisaks aitab ettepanek saavutada eesmärke, mis on sätestatud komisjoni aruandes nõukogule

Euroopa turismi tegevuskava 2030 rakendamise kohta,14 milles nimetatakse mitmeliigilist

liikuvust kui turismisektori konkurentsivõime peamist võimaldajat. Üldiselt on käesoleva

algatuse eesmärk edendada mitmeliigilisemat ja kestlikumat transpordisüsteemi ning aidata

saavutada kestliku arengu eesmärke nr 3 (tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja

heaolu), nr 9 (muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja kestlikuks) ja

nr 13 (kliimameetmed).

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Käesoleva algatuse õiguslik alus on VI jaotise artikli 91 lõike 1 punkt d ja artikli 100 lõige 2.

Artiklis 91 ja artikli 100 lõikes 2 sätestatakse ELi eelisõigus püüelda aluslepingute

eesmärkide poole ühise transpordipoliitika raames ja kehtestada selleks asjakohased eeskirjad.

Aidates kaasa transpordipiletite levitamise turu toimimisele kooskõlas säästva ja aruka

liikuvuse strateegias15 sätestatud eesmärkidega, moodustab käesolev algatus osa ühisest

6 ELT L, 2024/490, 13.2.2024. 7 ELT L 277, 27.10.2022, lk 1. 8 ELT L 265, 12.10.2022, lk 1. 9 ELT L, 2023/2854, 22.12.2023. 10 ELT L 149, 11.6.2005, lk 22. 11 COM(2019) 640 final. 12 ELT L 243, 9.7.2021, lk 1 13 ELT L, 2024/3170, 31.12.2024. 14 COM(2025) 763 final. 15 COM(2020) 789 final.

ET 3 ET

transpordipoliitikast. Transpordipiletite levitamise turg hõlmab veoteenustega olemuslikult

seotud teenuseid. Seega võetakse algatuses arvesse transpordi eripära. Käesoleva algatuse

kohaldamine ei mõjuta elatustaset ja tööhõivet teatavates piirkondades ega transpordirajatiste

käitamist.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kuigi mõningaid probleeme, mis on seotud piletite levitamise ja digitaalse juurdepääsuga

rongipiletitele, käsitletakse riigi või piirkonna tasandil, on vaja kogu ELi hõlmavat

lähenemisviisi, et vähendada nende probleemide piiriülest mõju kaugreisidele ELis ja tagada

Euroopa transpordisüsteemi sujuv toimimine.

Erinevused liikmesriikide vahel selles, kuidas nad rakendavad uusi piletite levitamise

eeskirju, võivad turgu veelgi killustada, suurendada kulusid ja vähendada kasu mitmeliigilise

liikuvuse digiteenustele, ametiasutustele, ettevõtjatele ja transpordi kasutajatele. Seepärast on

vaja ELi tasandi sekkumist, et vältida suuri erinevusi liikmesriikide strateegiates ja

võimalikke soovimatuid tagajärgi.

• Proportsionaalsus

Ettepanekus nõutakse, et kõik mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajad järgiksid eeskirju,

mis käsitlevad neutraalset kuvamist ja järjestamiskriteeriume, turundusteabe jagamist,

kasvuhoonegaaside heidet ja CO2 ekvivalendina väljendatud heidet käsitleva teabe kuvamist

(kui veoettevõtjad teevad selle mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajatele

kättesaadavaks) ning andmete jagamist transpordiasutustega. Käesoleva ettepaneku

kohaldamisalast on välja jäetud VKEdest mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajad.

Rangemad meetmed, st meetmed, millega kehtestatakse tingimused, mis reguleerivad

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajate ja veoettevõtjate vahelisi ärilepinguid,

piirduvad mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajatega, keda peetakse asendamatuks.

Ettevõtjalt tarbijale pakutavate teenuste segmendis kohaldatakse seda määratlust üksnes nende

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajate suhtes, kes vastavad käesolevas ettepanekus

kindlaks määratud künniskriteeriumidele. Ettevõtjalt ettevõtjale pakutavate teenuste

segmendis peetakse kõiki mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajaid asendamatuks, kuna

neil on strateegiline roll reisibüroode ja veoettevõtjate vahendajana. Selle lähenemisviisiga

tagatakse, et kõige rangemad regulatiivsed kohustused kehtestatakse üksnes nendele

üksustele, kellel on võimalik veoettevõtjaid märkimisväärselt mõjutada, sealhulgas kehtestada

ebaõiglasi müügitingimusi. Lisaks on see lähenemisviis täielikult proportsionaalne, kuna ELi

tasandi meetmete puhul piirdub see selge turutõrke kõrvaldamiseks vajalikuga. Selles mõttes

ei kohusta see mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajaid sõlmima ärilepinguid, vaid loob

raamistiku, et tagada selliste lepingute olemasolu korral nende õiglus. Seda tehes edendavad

kavandatud meetmed hästi toimivat transpordipiletite turgu, säilitades samal ajal

proportsionaalsuse.

• Vahendi valik

Hästi toimiva digipiletite turu tagamiseks on vaja ühist lähenemisviisi, et tingimused oleksid

kogu ELis ühtlustatud. Seda on kõige parem saavutada määrusega.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Arvutipõhised ettetellimissüsteemid on ettevõtjalt ettevõtjale pakutavate mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuste eriliik. 1989. aastal võeti vastu toimimisjuhend, et vältida arvutipõhiste

ET 4 ET

ettetellimissüsteemide võimalikku konkurentsivastasust. Seda muudeti hiljem 2009. aastal, et

reguleerida ettevõtjatevahelisi tehinguid ühelt poolt arvutipõhiste ettetellimissüsteemide

pakkujate ning teiselt poolt lennu- ja raudteeveo-ettevõtjate ning reisibüroode vahel. Seejärel

hinnati 2020. aastal arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendit, et teha kindlaks,

kas see on ettevõtjatevahelises piletite levitamises ja tehnoloogias toimunud muutusi silmas

pidades endiselt asjakohane, et saavutada eesmärgid i) vältida konkurentsimoonutusi

emaettevõtjatele kuuluvate arvutipõhiste ettetellimissüsteemide vahel ning ii) tagada

lennuettevõtjate vahel aus ja tõhus konkurents, ning kas see toimimisjuhend on endiselt

eesmärgipärane, pidades silmas laiemaid horisontaalseid õigusakte. Hindamise käigus jõuti

järeldusele, et toimimisjuhend ei taganud kõigile osalevatele lennuettevõtjatele arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide teenustele juurdepääsul ja nende kasutamisel täielikult võrdseid

tingimusi, kuna see ei parandanud eri suurusega lennuettevõtjate läbirääkimispositsiooni

seoses arvutipõhiste ettetellimissüsteemidega. Mõned lennuettevõtjad väljendasid muret

arvutipõhiste ettetellimissüsteemide pakkujatega sõlmitud lepingute konkreetsete klauslite

pärast, mis vähendasid lennuettevõtjate võimalusi kasutada alternatiivseid

broneerimissüsteeme või -tehnoloogiat. Lisaks jõuti hindamise käigus järeldusele, et

läbipaistvusnõuded, st neutraalne kuvamine, on endiselt olulised, kuna reisibürood nii veebis

kui ka väljaspool seda ning reisikorraldusettevõtjad sõltuvad endiselt suurel määral

arvutipõhistest ettetellimissüsteemidest, eriti ärireiside puhul. Hindamisel jõuti ka järeldusele,

et traditsiooniliste arvutipõhiste ettetellimissüsteemide pakkujate sektoripõhine erikohtlemine

ei pruugi enam olla põhjendatud, võttes arvesse lennupiletite levitamise turu ja tehnoloogia

arengut (suurem internetikasutus, muude kanalite tekkimine ja arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide omandiõiguse loovutamine lennuettevõtjate poolt).

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesolev ettepanek ja rongipiletite müügi määruse ettepanek tuginevad samale

mõjuhinnangule. Mõjuhinnangu ettevalmistamiseks korraldati mitmesuguseid konsultatsioone

sidusrühmadega, et koguda nii kvalitatiivset (arvamused, seisukohad, ettepanekud) kui ka

kvantitatiivset (andmed, statistika) teavet. Konsultatsioonid toimusid aastatel 2020–2025,

esialgu seoses üksnes broneeringuinfo arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendi

läbivaatamisega 2020. aasta detsembris ning seejärel ka mitmeliigilist broneerimist käsitleva

määruse ja rongipiletite määruse toetamiseks koostatud mõjuhinnangu jaoks. Kodanikega

konsulteeriti viiel korral, eelkõige kahe esialgse mõjuhinnangu, kahe veebipõhise avaliku

konsultatsiooni ja Eurobaromeetri uuringu16 raames.

Arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendit käsitlev esialgne mõjuhinnang viidi

läbi 9. juulist kuni 4. septembrini 2020, et koguda sidusrühmadelt tagasisidet. Kokku saadi

13 vastust. Mitmeliigilise reisi broneerimist käsitlev esialgne mõjuhinnang viidi läbi

5. oktoobrist kuni 2. novembrini 2021, et koguda sidusrühmadelt tagasisidet. Kokku saadi

40 vastust. 23. veebruaril 2021 käivitati komisjoni platvormil „Avaldage arvamust!“

arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendi avalik konsultatsioon, mis kestis kuni

18. maini 2021. Kodanikelt ja organisatsioonidelt saadi kokku 23 vastust. 1. detsembril 2021

käivitati komisjoni platvormil „Avaldage arvamust!“ mitmeliigilise liikuvuse digiteenuseid

käsitleva ettepaneku avalik konsultatsioon,17 mis kestis kuni 23. veebruarini 2022. Kodanikelt

ja organisatsioonidelt saadi kokku 336 vastust.

2024. aasta suvel korraldati Eurobaromeetri uuring, mille tulemused avaldas komisjon

1. aprillil 2025. Uuringu eesmärk oli koguda teavet broneerimis- ja piletimüügitavade ning

16 https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/3178. 17 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13133-Multimodal-Digital-

Mobility-%20Services/public-consultation_et.

ET 5 ET

kogemuste kohta 15aastastest ja vanematest elanikest koosnevalt esinduslikult valimilt kõigist

ELi 27 liikmesriigist. Veebi kaudu küsitleti kokku 25 805 inimest. Uuring andis ülevaate ELi

kodanike reisiharjumustest, eelistustest ja kogemustest, eelkõige seoses piirkondlike ja

kaugreisidega. Analüüsiti järgmisi põhiaspekte: 1) puhkuse- ja tööreiside sagedus, 2) reisi

planeerimist ja broneerimisotsuseid mõjutavad tegurid, 3) suhtumine keskkonnasõbralikku

reisimisse, 4) eri transpordiliikide ja mitmeliigiliste reiside kasutamine, 5) mitmeliigiliste ja

mitme ettevõtjaga reiside broneerimise lihtsus ning 6) eri transpordiliikide või ettevõtjate

kombineerimise takistused. Tulemused tõid eelkõige esile takistused, millega inimesed veebis

kestlikke reisivõimalusi otsides kokku puutuvad, ning nende valmisoleku selliseid reise

broneerida. Samuti tehti kindlaks raskused, millega inimesed mitmeliigiliste ja mitme

veoettevõtjaga reiside broneerimisel kokku puutuvad, ning lisakoormus, millega nad mitme

veoettevõtjaga rongireiside broneerimisel kokku puutuvad.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepanekuga kaasnev mõjuhinnang tugines välisuuringule, mille on koostanud

konsultant.

Sidusrühmad esitasid sihtotstarbeliste konsultatsioonide (küsitlused, intervjuud ja seminarid)

kaudu märkimisväärsel hulgal lisateavet. See hõlmas üksikasjalikku teavet turu struktuuri ja

äritavade kohta mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste eri segmentides (ettevõtjalt tarbijale ja

ettevõtjalt ettevõtjale), mis aitas kinnitada varasematest uuringutest saadud teavet ning andis

infot modelleerimise eelduste ja analüüsi jaoks.

Saadud teave hõlmas selliseid aspekte nagu tüüpilised sätted (eelkõige seoses

levitamistasudega) ärilepingutes, mida mitmeliigilise liikuvuse digiteenused pakuvad

käitajatele, kuvamistavad mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste puhul, suundumused digitaalse

levitamise turul ja ettevõtjalt ettevõtjale osutatavate teenuste levitamise turul; arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide, reisibüroode ja veoettevõtjate vastastikune mõju ning VKEde osakaal

ja roll eri tüüpi mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste puhul.

Üldiselt tugineti mõjuhinnangus suurele hulgale põhjalikele allikatele, mis esindasid eri

sidusrühmi.

• Mõjuhinnang

Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang. Pärast õiguskontrollikomiteelt

13. septembril 2023 negatiivse arvamuse saamist esitati mõjuhinnangu kavand

10. märtsil 2026 õiguskontrollikomiteele uuesti. Õiguskontrollikomitee esitas 13. aprillil 2026

reservatsioonidega positiivse arvamuse. Mõjuhinnangut kohandati vastavalt

õiguskontrollikomitee märkustele.

Mõjuhinnangus vaadati läbi võimalike poliitikameetmete ja -variantide põhjalik loetelu,

lähtudes kavandatud meetmete tõenäolisest tulemuslikkusest, tõhususest ja

proportsionaalsusest seatud eesmärkidega võrreldes ning nende õiguslikust ja tehnilisest

teostatavusest.

Käesoleva ettepaneku ja rongipiletite müügi määruse ettepaneku jaoks ühiselt tehtud

mõjuhinnangu raames hinnati nelja poliitikavarianti.

1. poliitikavariandis pakuti minimalistlikku lähenemisviisi. See sisaldas kõigi nelja

poliitikavariandi ühiseid poliitikameetmeid, sealhulgas meetmeid, millega kehtestatakse

miinimumnõuded mitmeliigilise liikuvuse digiteenuseid käsitleva teabe ja andmete õiglase

kohtlemise tagamiseks. Samuti on selles sätestatud peamised põhimõtted kõigi ärilepingute

jaoks, mis on sõlmitud mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste asendamatute osutajate ja

ET 6 ET

veoettevõtjate vahel ning asendamatute raudteeveo-ettevõtjate ja mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuste osutajate vahel.

See variant vastab täielikult esimesele erieesmärgile, milleks on suurendada läbipaistvust ja

luua veoettevõtjatele võrdsed tingimused seoses mitmeliigilise liikuvuse digiteenustega,

laiendades arvutipõhise ettetellimissüsteemi toimimisjuhendi eeskirju kõigile mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuste osutajatele. Sellega kehtestatakse künnised märkimisväärset turuosa

omavate, mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajate ja raudteeveo-ettevõtjate

kindlakstegemiseks, kelle määravad kindlaks riiklikud täitevasutused või Euroopa Komisjon

sõltuvalt turust, kus neil on märkimisväärne turuosa. Komisjon avaldab nimekirja

märkimisväärset turuosa omavatest turuosaga mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste

osutajatest. Selliseid meetmeid oleks vaja selleks, et tagada veoettevõtjate kaitse

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse asendamatute osutajatega sõlmitavates ärilepingutes,

sealhulgas sätete abil, millega 1) kaitstakse ettevõtjate tundlikke äriandmeid, 2) keelatakse

lisada põhjendamatuid või tarbetuid lepingutingimusi, mis võivad takistada lepingu sõlmimist,

ning 3) tagatakse, et mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele makstav tasu põhineb

õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel. Selle poliitikavariandi kohaselt

peaksid liikmesriigid määrama riikliku asutuse, kes lahendab võimalikke osalistevahelisi

vaidlusi. Lisaks loodaks selliste asutuste ELi tasandi võrgustik, et tagada järjepidev

jõustamine kogu ELis. Lisaks nõutaks mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatelt

kasvuhoonegaaside heidet ja CO₂ heidet käsitleva teabe kuvamist, kui veoettevõtja on selle

teabe esitanud, ning ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad

peaksid jagama andmeid avaliku sektori asutustega liikuvuse juhtimise eesmärgil.

Selleks et mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse kaudu pakutavate raudteeteenuste valik oleks

terviklikum, tagatakse selle poliitikavariandiga mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutajatele rongipiletite müügi määruse ettepaneku alusel kaitse asendamatute raudteeveo-

ettevõtjatega sõlmitud ärilepingutes, sätestades normid levitamistasude kohta ja keelates

lepingutes piiravad klauslid, nagu ainuõigusklauslid, ebaõiglased ja põhjendamatud

tingimused, turundusklauslid ja muud tehnilised piirangud, kõrvaldades seeläbi ärilepingute

läbirääkimistel esineva ebavõrdsuse läbirääkimispositsioonides.

2., 3. ja 4. poliitikavariant tuginevad 1. poliitikavariandile ja olid konkreetselt seotud

rongipiletite müügi määruse ettepanekuga.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kuigi algatusega kehtestatakse liikmesriikidele uus kohustus määrata kindlaks mitmeliigilise

liikuvuse asendamatud digiteenused ja lahendada pooltevahelisi vaidlusi, hoitakse avaliku

sektori asutuste täiendav halduskoormus minimaalsena. Ettepanek põhineb asjaolul, et

liikmesriikidel on juba pädevad asutused, kes vastutavad vaidluste lahendamise eest

asjaomastes valdkondades, nagu konkurentsiasutused, transpordivaldkonda reguleerivad

asutused ja raudteevaldkonda reguleerivad asutused.

• Põhiõigused

Ettepanekul ei oleks olulist negatiivset mõju põhiõigustele ega andmekaitsele. Ettevõtjalt

tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse kasutajate andmete kaitse on tagatud

isikuandmete kaitse üldmäärusega, mis pakub üksikisikutele ühetaolist kaitset. Lisaks on

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse puhul peamine põhjus

arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendi andmekaitse-eeskirjade läbivaatamiseks

ja kehtetuks tunnistamiseks isikuandmete kaitse üldmääruse jõustumine. See näide

õigusnormide lihtsustamisest võimaldab tühistada dubleerivad eeskirjad, kõrvaldades kõik

võimalikud vastuolud.

ET 7 ET

4. MÕJU EELARVELE

Selleks et toetada komisjoni märkimisväärset turuosa omavate mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutajate kindlaksmääramisel, tõhusamalt koordineerida tegevust riiklike

täitevasutustega ning pidada täpset ja ajakohast avalikku registrit, oleks vaja kaht täistööaja

ekvivalenti, et tagada turu läbipaistvus ja tulemuslik täitmine.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Komisjoni talitused jälgivad käesoleva algatuse rakendamist mitme meetme ja põhinäitajate

kogumi abil, millega mõõdetakse eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Hiljemalt viis

aastat pärast õigusakti rakendamise algust hindab komisjon, mil määral on käesoleva määruse

eesmärgid saavutatud.

Analüüsida tuleb ka käesoleva ettepaneku ja rongipiletite müügi määruse ettepaneku

koostoimet ning koostoimet rongireisijate õigusi käsitleva määruse läbivaatamisega.

Internetipõhise piletimüügi turu paranemist hinnatakse riiklike täitevasutuste ja komisjoni

tehtava turujärelevalve kaudu. ELi täitevasutuste võrgustikku kuuluvad asutused jagavad

omavahel teavet karistuste kohta, et toetada koordineerimist. Tarbijate rahulolu ELis

mõõdetakse iga kahe aasta järel Eurobaromeetri uuringute abil, milles uuritakse reisiteabe

kättesaadavust ja broneerimise lihtsust reisijate jaoks.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga sätestatakse uus määrus, mille struktuur on järgmine:

artiklis 1 määratakse kindlaks määruse eesmärgid ja reguleerimisese;

artiklis 2 sätestatakse määruse reguleerimisala;

artiklis 3 esitatakse mõistete loetelu;

artiklis 4 kirjeldatakse märkimisväärset turuosa omavate ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate nimetamise protsessi;

artiklis 5 sätestatakse tingimused, mida märkimisväärset turuosa omavad ettevõtjalt tarbijale

pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ja ettevõtjalt ettevõtjale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad peavad veoettevõtjatega sõlmitavates

ärilepingutes järgima;

artiklis 6 sätestatakse tingimused, mida ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutajad peavad tellijatega sõlmitavates ärilepingutes järgima;

artiklis 7 sätestatakse neutraalsed kuvamis- ja järjestamiskriteeriumidega seotud kohustused

kõigile mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele;

artiklis 8 sätestatakse eeskirjad turundusandmete kohta kõigile mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutajatele;

artiklis 9 sätestatakse eeskirjad kasvuhoonegaaside heidet ja CO2 ekvivalendina väljendatud

heidet käsitleva teabe esitamise kohta kõigile mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele;

artiklis 10 sätestatakse eeskirjad andmete ühistranspordiasutustega jagamise kohta kõigi

ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate jaoks;

artiklis 11 sätestatakse kolmandate riikide lennuettevõtjate võrdse kohtlemise eeskirjad;

artiklis 12 kirjeldatakse riiklike täitevasutuste ülesandeid;

ET 8 ET

artiklis 13 kirjeldatakse üksikasjalikult kaebuste esitamise eeskirju;

artiklis 14 sätestatakse karistused määruse rikkumise eest;

artiklis 15 sätestatakse delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kasutamise tingimused;

artiklis 16 sätestatakse komiteemenetlus;

artiklis 17 sätestatakse seire- ja aruandekohustused;

artikliga 18 tunnistatakse kehtetuks arvutipõhiste ettetellimissüsteemide tegevusjuhend;

artiklis 19 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev;

I lisas sätestatakse ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse jaoks asendamatu

digiteenuse kindlaksmääramise künnised riigi ja liidu tasandil;

II lisas esitatakse vastavustabel seoses määruse (EÜ) nr 80/2009 kehtetuks tunnistamisega.

ET 9 ET

2026/0113 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ)

nr 80/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 91 lõike 1 punkti d ja

artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust1,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust2,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Mitmeliigiline transport võib suurendada liidu transpordisüsteemi kestlikkust ja

tõhusust ning toetada omakorda Euroopa roheleppe,3 säästva ja aruka liikuvuse

strateegia4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11195 eesmärke,

mille kohaselt peavad liikmesriigid vähendama kasvuhoonegaaside netoheidet

vähemalt 55 % 2030. aastaks (võrreldes 1990. aasta tasemega), 90 % 2040. aastaks ja

saavutama 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Reisijateveo puhul võiksid üleminekut

mitmeliigilisele transpordisüsteemile toetada ettevõtjalt ettevõtjale pakutava ja

ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad, mis

lihtsustab lõpp- ja ärikasutajatel reisiks sobivate veotoodete leidmist, võrdlemist,

kombineerimist ja ostmist. Kõnealused ettevõtjalt ettevõtjale pakutava ja ettevõtjalt

tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad pakuvad teenuseid,

mille kaudu antakse kaugreiside kohta liiklus- ja reisiteavet (näiteks sõiduplaanid,

tariifid ja teenuste kättesaadavus) ning võimaldatakse levitada pileteid kas otse või

edasisuunamise kaudu vähemalt ühe transpordiliigi kahe või enama veoettevõtja

puhul.

1 ELT C [...], [...], lk [...]. 2 ELT C [...], [...], lk [...]. 3 Komisjoni teatis „Euroopa roheline kokkulepe', COM(2019) 640 final, 11.12.2019. 4 Komisjoni teatis „Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa transpordivaldkonna edasise arengu

suunad“ (COM(2020) 789 final, 9.12.2020). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse

kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja

(EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1119/oj).

ET 10 ET

(2) Ausa konkurentsi ja innovatsiooni toetamiseks tuleks kehtestada ühised eeskirjad, et

tagada piletimüügiturul võrdsed tingimused, eelkõige seoses liidus pakutavate

pikamaa- ja piirkondliku transpordi teenuste nähtavuse, juurdepääsetavuse ja

levitamisega. Need normid peaksid tagama, et lõpp- ja ärikasutajad saavad osta kõige

sobivama reisivõimaluse, sealhulgas reise, mille puhul on ühendatud ühe või mitme

transpordiliigi teenused või mida osutavad mitu veoettevõtjat.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 80/20096 eesmärk on tagada

lennuettevõtjatele ja raudteeveo-ettevõtjatele õiglased ja erapooletud tingimused

arvutipõhistes ettetellimissüsteemides, mis omakorda kaitseb tarbijate huve.

Tehnoloogia ja turu pidevat arengut silmas pidades on oluline laiendada neid õigluse

ja erapooletuse põhimõtteid uutele ärimudelitele, mis täidavad arvutipõhiste

ettetellimissüsteemidega võrreldavaid funktsioone.

(4) Kõigi veoettevõtjate võrdse kohtlemise tagamiseks peaksid ettevõtjalt ettevõtjale

pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad kuuluma käesoleva määruse

kohaldamisalasse, kui ärikasutajatel on juurdepääs nende teenustele ja liidust pärit

veotoodetele, st kui müügikoht asub liidus. Samuti peaksid need kuuluma käesoleva

määruse kohaldamisalasse, isegi kui müügikoht asub väljaspool liitu, kuid veotoote

aluseks olevat veoteenust osutatakse täielikult või osaliselt liidu territooriumil.

(5) Käesolevast määrusest tulenevad mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele

kehtestatud kohustused ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) XXX (RTR) kohaldamist.

(6) Käesolevast määrusest tulenevad mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele

kehtestatud kohustused ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste

(EL) 2022/20657 ja (EL) 2022/19258 kohaldamist. Kehtestades ettevõtjalt ettevõtjale

pakutava ja ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenusele

kohustuse kuvada veotooted või veotoodete kombinatsioonid konkreetsete

järjestamiskriteeriumide alusel neutraalselt, on käesoleva määruse eesmärk eelkõige

üksnes täiendada, kuid mitte mõjutada kohustusi, mis määrusega (EL) 2022/2065 on

kehtestatud liidus tegutsevatele vahendusteenuse osutajatele, sealhulgas määruse

(EL) 2022/2065 tähenduses digiplatvormidele ja internetipõhistele otsingumootoritele.

Samamoodi on selliste kohustuste eesmärk, mis on kehtestatud märkimisväärset

turuosa omavatele ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutajatele ning ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutajatele, täiendada määrust (EL) 2022/1925, kuna käesoleva määrusega

kohaldatakse samalaadseid nõudeid nende teenuste suhtes, mis võivad äri- või

lõppkasutajate jaoks olla siiski asendamatud, hoolimata sellest, et need määruse

(EL) 2022/1925 kohaldamisalasse ei kuulu.

(7) Kuna sellise veotoote eesmärk, mida veoettevõtja pakub vähemalt osaliselt

koodijagamise lepingu või ühistegevuse lepingu alusel, on suurendada ühendatust

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 80/2009 toimimisjuhendi

kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus

(EMÜ) nr 2299/89 (ELT L 35, 4.2.2009, lk 47, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/80/oj). 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis käsitleb

digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste määrus)

(ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis käsitleb

konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse direktiive

(EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2022/1925/oj).

ET 11 ET

ettevõtja enda reisijate jaoks, tuleks selliste lepingute alusel pakutavaid veotooteid

käsitada üksnes turustava veoettevõtja veotoodetena, mitte kahe või enama

veoettevõtja veotootena.

(8) Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate arvele võib

langeda märkimisväärne osa liidu või liikmesriigi tasandil ühe või mitme

transpordiliigi raames müüdud piletite koguväärtusest või -mahust ning seega

kujutavad nemad lõppkasutajate jaoks peamist juurdepääsupunkti. Selline positsioon

võib tuleneda tugevast või väljakujunenud kohalolust asjaomastel transporditurgudel,

mistõttu tekib tugev stiimul edendada teatavaid veotooteid konkurentide kahjuks. See

strateegiline positsioon lõppkasutajate suhtes võib võimaldada kõnealustel ettevõtjalt

tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatel mõjutada juurdepääsu

internetipõhisele piletite levitamise turule, sealhulgas piirates uute turuletulijate

võimalusi või kehtestades põhjendamatuid lepingutingimusi, mis mõjutavad osalevaid

veoettevõtjaid. Sellisteks tingimusteks võivad olla ebaproportsionaalselt kõrgete

levitamistasude kehtestamine või ebaõiglased andmetöötlus- ja teabejagamistavad.

Arvestades nende keskset rolli, tuleks need ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutajad tunnistada märkimisväärse turuosaga ettevõtjateks iga

asjaomase transpordiliigi puhul ja asjaomases geograafilises piirkonnas, kus see nii on.

Seepärast tuleks selliste mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate suhtes

kohaldada täiendavaid norme, mis on vajalikud ausa konkurentsi, läbipaistvuse ja

veoettevõtjatega mittediskrimineeriva koostöö tagamiseks. Metaotsingumootorid, mis

üksnes suunavad edasi veotoodetele, ei müü otseselt veotooteid ning seetõttu ei ole

neil levitamise seisukohast märkimisväärset turuosa.

(9) Veoettevõtjate veebisaidid või rakendused, mille kaudu pakutakse üksnes asjaomase

ettevõtja enda veotooteid või tema enda kontserni kuuluvate ettevõtjate veotooteid, ei

kujuta endast mitmeliigilise liikuvuse digiteenust, sest nende kaudu ei pakuta

konkurentide veotooteid. Sellisena on need tarbijatele selgelt äratuntavad. Lisaks ei

paku need veebisaidid mitmeliigilise liikuvuse digiteenusega sarnaseid teenuseid, nagu

konkurentide veotoodete koondamine ja võrdlemine. Erinevalt mitmeliigilise liikuvuse

digiteenustest võimaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/11509

artikli 2 punktis 5 määratletud internetipõhised otsingumootorid kasutajatel sisestada

päringuid, et teha otsinguid põhimõtteliselt kõigil veebisaitidel või konkreetses keeles,

sealhulgas, kuid mitte ainult, veebisaitidel, kus veotooteid müüakse. Ainuüksi asjaolu,

et internetipõhine otsingumootor väljastab tulemusi, mis sisaldavad veotooteid, ei

tohiks olla piisav, et käsitada seda ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenusena.

(10) Ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad

tegutsevad lennu- ja raudteeveo-ettevõtjate, reisibüroode ja reisikorraldusettevõtja

äripartneritena. Märkimisväärne osa lennuettevõtjate broneeringutest tehakse

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate kaudu,

mistõttu on nad olulised juurdepääsukanalid ärikasutajateni ja lõppkokkuvõttes

lõppkasutajateni jõudmiseks. Ettevõtjalt ettevõtjale pakutavate mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuste osutajate strateegiline positsioon võimaldab neil mõjutada veoettevõtjate

juurdepääsu reisibüroodele ja reisikorraldusettevõtetele ning seega lõppkasutajatele.

Arvestades ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja

läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.7.2019,

lk 57, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1150/oj).

ET 12 ET

osutajate keskset rolli, tuleks nende suhtes kohaldada lisakohustusi, mis on vajalikud

ausa konkurentsi, läbipaistvuse ja mittediskrimineeriva koostöö tagamiseks.

(11) Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajaid, kes on

konkreetses liikmesriigis teatava transpordiliigi puhul nimetatud märkimisväärse

turuosaga ettevõtjaks, ei tohiks vabastada kohustusest teavitada teiste liikmesriikide

ametiasutusi oma märkimisväärsest turuosast nendes jurisdiktsioonides, et neid saaks

vajaduse korral nimetada märkimisväärse turuosaga ettevõtjateks ka nendes

liikmesriikides.

(12) Kui märkimisväärset turuosa omavad ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutajad ja ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutajad sõlmivad veoettevõtjatega ärikolepingu, peaksid nad

järgima teatavaid tingimusi. Eelkõige ei tohiks sellised teenuseosutajad kohaldada oma

teenuse kasutamisele ainuõiguse klausleid ega kehtestada piiranguid, mis kitsendavad

ettevõtja võimalust vabalt kasutada alternatiivseid broneerimiskanaleid, nagu tema

enda internetipõhine broneerimisplatvorm, otseühenduse süsteemid või kõnekeskused.

Seda seetõttu, et sellised tavad võivad takistada konkureerivate teenuste ja/või

veoettevõtjate turule sisenemist, vähendada tarbijate valikuvõimalusi ning

lõppkokkuvõttes moonutada konkurentsivõimelise ja uuendusliku turukeskkonna jaoks

vajalikke võrdseid tingimusi. Hinnakujundust või muid üldtingimusi tuleks pidada

ebaõiglaseks, kui need põhjustavad veoettevõtjatele kehtestatud õiguste ja kohustuste

tasakaalustamatuse või annavad ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutajale või märkimisväärset turuosa omavale ettevõtjalt

tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajale eelise, mis on

ebaproportsionaalne mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutaja veoettevõtjatele

osutatava teenusega. Hinnakujunduse õigluse ja muude üldtingimuste

kindlaksmääramisel võib mõõdupuuna kasutada järgmisi võrdlusaluseid: hinnad, mida

küsivad, või tingimused, mille kehtestavad samade või sarnaste teenuste eest teised

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajad; hinnad, mida küsib, või tingimused,

mille kehtestab mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutaja erinevate seotud või

samalaadsete teenuste eest või eri liiki kasutajatele; hinnad, mida küsib, või

tingimused, mille kehtestab mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutaja sama teenuse

eest eri geograafilistes piirkondades; hinnad, mida küsib, või tingimused, mille

kehtestab mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutaja sama teenuse eest, mida ta

osutab temaga integreeritud veoettevõtjale. Kui ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja on nimetatud liidu tasandil

märkimisväärse turuosaga teenuseosutajaks, peaks ta järgima neid erinorme kogu

liidus.

(13) Käesoleva määrusega mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajatele kehtestatud

kohustused ei tohiks piirata Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ega

riigisiseste konkurentsieeskirjade kohaldamist. Käesoleva määruse eesmärk on kaitsta

muid õiguslikke huve kui need, mida kaitstakse ELi konkurentsieeskirjadega.

Komisjon peaks saama ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutajatelt igal aastal teavet, et jälgida piletimüügiturgude arengut ning

nende koostoimet veoettevõtjate ja kasutajatega. Kui arengusuundumused võivad

kahjustada konkurentsi, veoettevõtjaid või mis tahes transpordiliigi kasutajaid ja

peamisi transpordisegmente riigi või liidu tasandil või nendega seotud

piletimüügiteenuseid, võib komisjon probleemiga tegeleda olemasolevate vahendite

abil, sealhulgas ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 alusel, või kaaluda muid

meetmeid, näiteks koordineerimist liikmesriikide asjaomaste asutustega.

ET 13 ET

(14) Sellest tulenevalt ei taga turuprotsessid sageli mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste

puhul õiglaseid majandustulemusi. Kuigi mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste

osutajate tegevuse suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi

toimimise leping) artikleid 101 ja 102, kuuluvad nende sätete kohaldamisalasse vaid

teatavad turuvõimu juhud (näiteks turgu valitsev seisund konkreetsel turul ja

konkurentsivastane tegevus) ning nende sätete täitmise tagamine toimub tagantjärele ja

eeldab sageli väga keerukate asjaolude põhjalikku juhtumipõhist uurimist. Lisaks ei

käsitleta kehtivas liidu õiguses üldse või tulemuslikult neid siseturu tõhusa

toimimisega seotud probleeme, mida oma tegevusega tekitavad mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuste osutajad, kes konkurentsiõiguse käsituses ei pruugi turgu

valitseda.

(15) Selleks et kaitsta tarbijate huve ja suurendada nende usaldust mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuste vastu, tuleks ettevõtjalt ettevõtjale ning ettevõtjalt tarbijale pakutavates

mitmeliigilise liikuvuse digiteenustes äri- ja lõppkasutajatele esitletavaid veotooteid

kuvada viisil, mis tagab, et ühtegi veoettevõtjat ei eelistata ebaõiglaselt teisele

veoettevõtjale. Käesolevas määruses esitatud sätted, mis käsitlevad lõpphinna ja

sõiduaja neutraalset esitamist, ei tohiks piirata tasulist reklaami käsitlevate kehtivate

eeskirjade kohaldamist10.

(16) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1008/200811 peavad

üldsusele kuvatavad lennuettevõtjate piletihinnad sisaldama kõiki avaldamise ajal

kohaldatavaid vältimatuid ja prognoositavaid makse, tasusid, lisatasusid ja lõive.

Võimalikud hinnalisad tuleb näidata selgelt, läbipaistvalt ning üheselt mõistetavalt

broneerimisprotsessi alguses. Lennuettevõtjad ja ettevõtjalt ettevõtjale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad peaksid tagama, et ettevõtjalt tarbijale

pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad saavad teavet piletihindade

kohta viisil, mis võimaldab neil täita oma kohustusi vastavalt määruse

(EÜ) nr 1008/2008 artiklile 23. Teabe esitamisel järgivad ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis (EL) 2019/88212 sätestatud nõudeid ning pakuvad eelkõige audiovisuaalseid

võimalusi.

(17) Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ja

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad peaksid

esitama kasvuhoonegaaside heidet ja CO2 ekvivalendina väljendatud heidet käsitlevad

andmed, kui veoettevõtjad sellise teabe esitavad. Selliste andmete nähtavaks tegemine

kasutajatele suurendab läbipaistvust, võimaldab teha teadlikumaid otsuseid ja toetab

laiemat eesmärki edendada keskkonnasäästlikke transpordivalikuid. Heite teabe selge

esitamisega saavad mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajad aidata suurendada

teadlikkust eri reisivõimaluste keskkonnamõjust ja soodustada üleminekut vähem

saastavatele alternatiividele. Kuna teave ei ole nende valduses, ei tohiks mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuste osutajate suhtes kohaldada täiendavaid heiteandmete esitamise

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiv 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja

tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse

nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja

2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate

kaubandustavade direktiiv) (ELT L 149, 11.6.2005, lk 22, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2005/29/oj). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses

lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1008/oj). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/882/oj).

ET 14 ET

kohustusi ning nad peaksid kuvama veoettevõtjate esitatud andmeid kooskõlas

kohaldatavate õigusaktidega. Heiteandmete jagamisel mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuste osutajatega peaksid veoettevõtjad järgima määruses

(EL) XX/XX (CEEU) sätestatud nõudeid, sealhulgas vajaduse korral kooskõlas

komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2024/3170,13 mille artiklis 6 on sätestatud, et

lennuettevõtjad võivad lennuga seotud heitkoguseid kuvada üksnes kooskõlas

kõnealuse rakendusmäärusega.

(18) Neutraalse kuvamise nõudeid ei tuleks kohaldada ettevõtjalt ettevõtjale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate suhtes, kui veoettevõtja või

veoettevõtjate rühm kasutab nende teenuseid oma kontorites, müügipunktides või

veebisaitidel, mis on selgelt määratletud kui nende omad, kuna puudub oht, et sellistel

asjaoludel eelistatakse üht veoettevõtjat teisele.

(19) Liidu ja kolmandate riikide lennuettevõtjaid tuleks seoses ettevõtjalt ettevõtjale ja

ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenusega kohelda

võrdväärselt.

(20) Avaliku sektori asutused vajavad andmeid, et toetada ühistransporditeenuste ja laiema

liikuvussüsteemi kavandamist, sealhulgas kestliku linnalise liikumiskeskkonna kavade

väljatöötamist ja hindamist. Mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste andmed võivad

aidata hinnata ühistransporditeenuste atraktiivsust, kontrollida praeguste pakkumiste

asjakohasust (nt liinid, sagedused, sõiduplaanid, mitmeliigilise transpordi tõhusus) ja

hinnata taristut (nt bussirajad, jalgrattateed). Need andmed võivad toetada ka uute

liikuvustoodete, -pakettide ja nõudlusuuringute kavandamist.

(21) Selleks et saavutada käesoleva määruse eesmärk kehtestada ühised liidu normid

ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele, kellel on

märkimisväärne turuosa riigi või liidu tasandil, tuleks komisjonile delegeerida õigus

võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, millega

muudetakse künniseid, mille alusel määratakse kindlaks riigi või liidu tasandil

märkimisväärset turuosa omavad ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutajad. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus

läbi asjakohased konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need toimuksid

kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome

kokkuleppes14 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige edastatakse delegeeritud õigusaktide

ettevalmistamises võrdse osalemise tagamiseks Euroopa Parlamendile ja nõukogule

kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidele

antakse süstemaatiliselt juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, mis

käsitlevad delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(22) Komisjonile tuleks anda rakendamisvolitused määrata kindlaks ettevõtjalt tarbijale

pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad, kellele kuulub liidus

märkimisväärne turuosa, ning nõuda kolmandas riigis diskrimineerimise korral liidus

tegutsevatelt ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutajatelt, et nad kohtleksid kõnealuse kolmanda riigi lennuettevõtjaid samaväärselt

sellega, kuidas kõnealuses kolmandas riigis koheldakse liidu lennuettevõtjaid. Neid

13 Komisjoni 18. detsembri 2024. aasta rakendusmäärus (EL) 2024/3170, millega nähakse ette

üksikasjalikud sätted lendude keskkonnatoime hindamise vabatahtliku keskkonnamärgisesüsteemi

kohta, mis on kehtestatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2405

artiklile 14 (lennu heitkoguse märgis) (ELT L, 2024/3170, 31.12.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2024/3170/oj). 14 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.

ET 15 ET

volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

nr 182/201115.

(23) Kui ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja, kes on

ühes või mitmes liikmesriigis nimetatud märkimisväärse turuosaga teenuseosutajaks,

tunnistatakse liidu tasandil märkimisväärse turujõuga teenuseosutajaks, jäävad

liikmesriigid, kus kõnealune mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutaja oli nimetatud

märkimisväärse turuosaga teenuseosutajaks, pädevaks tagama käesoleva määruse

täitmise kõnealuse ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutaja suhtes ajavahemikul, mis eelnes ajale, millal ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja tunnistati märkimisväärse turujõuga

teenusosutajaks liidu tasandil.

(24) Käesoleva määruse eesmärki, nimelt kehtestada ettevõtjalt ettevõtjale pakutava ja

ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele ühised

normid seoses liidus pakutavate või kasutatavate veotoodetega, ei suuda liikmesriigid

üksi tegutsedes piisavalt saavutada. See on tingitud digitaalsete liikuvusteenuste

piiriülesest laadist ning vajadusest tagada koostalitlusvõime, järjepidevus ja

õiguskindlus kõikide liikmesriikide turgudel. Selleks et vältida turu killustumist ning

tagada veoettevõtjatele ja mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajatele kogu liidus

võrdsed tingimused, on vaja võtta meetmeid liidu tasandil. Seetõttu võib liit võtta

meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse

põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei

lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25) Turu- ja tehnoloogiamuutuste tõttu ei ole mõned määruse (EÜ) nr 80/2009 sätted enam

asjakohased, samas kui mõned sätted on seda endiselt, kuid ei täida enam oma

eesmärki ja neid tuleb ajakohastada. Emaettevõtjaid käsitlevad erieeskirjad ei ole enam

asjakohased, sest lennuettevõtjad on arvutipõhiste ettetellimissüsteemide

omandiõigusest täielikult loobunud. Sellest tulenevalt tuleks kehtetuks tunnistada ka

nende omandilist kuuluvust ja struktuuri käsitlevad auditeerimis- ja aruandlusnõuded,

kuna need on kõnealuste eeskirjadega lahutamatult seotud. Isikuandmete kaitset

käsitlevaid sätteid jõustatakse nüüd järjepidevalt kogu liidus Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2016/67916 normide alusel. Määruse (EÜ) nr 80/2009 6. jagu

rikkumiste ja karistuste kohta asendatakse käesolevas määruses sätestatud

eeskirjadega. Määruse (EÜ) nr 80/2009 ülejäänud sätted tuleks säilitada, kuna need on

jätkuvalt asjakohased ja neid ajakohastatakse vastavalt turu- ja tehnoloogiamuutustele,

et tagada võrdsed tingimused kõigile ettevõtjatele, kes täidavad ettevõtjatevaheliste

digitaalsete broneerimisteenuste puhul sarnaseid ülesandeid. Eelkõige tuleks

ajakohastada neutraalse kuvamise kasutamise eeskirju, et pakkuda kõigile

teenuseosutajatele suuremat paindlikkust veotoodete järjestamisel vastavalt

tehnoloogia uutele arengusuundadele. Määrus (EÜ) nr 80/2009 tuleks seetõttu

kehtetuks tunnistada ja asjaomased sätted käesolevasse määrusesse inkorporeerida,

15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj). 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679).

ET 16 ET

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. peatükk

Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse raamistik, et ettevõtjalt tarbijale pakutavate mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuste ning ettevõtjalt ettevõtjale pakutavate liikuvuse digiteenuste

kasutuselevõtu ja kasutamise kaudu hõlbustada mitmeliigilist ja mitut veoettevõtjat hõlmavat

reisijate liikuvust .

Selles sätestatakse ühised koostööeeskirjad, millega tagatakse võrdsed tingimused

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajatele, selliste teenuste ärikasutajatele ning aluseks

olevat veoteenust osutavatele veoettevõtjatele. Samuti on selles sätestatud normid teabe kohta,

mille need teenuseosutajad peavad esitama ärikasutajatele, lõppkasutajatele ja

ühistranspordiasutustele.

Artikkel 2

Kohaldamisala

(1) Käesolevat määrust kohaldatakse järgmise suhtes:

(a) ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad, kui

nad pakuvad liidus lõppkasutajatele veotooteid reisideks liidu piires, liitu või

liidust välja, välja arvatud veoteenused, mille peamine eesmärk on rahuldada

linnakeskuse või linnastu, sealhulgas piiriülese linnastu transpordivajadusi või

rahuldada transpordivajadusi sellise keskuse või linnastu ja seda ümbritseva

piirkonna vahel;

(b) ettevõtjalt ettevõtjale pakutavate mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajad,

kui nad pakuvad veotooteid ärikasutajatele liidus või kui veotoote aluseks

olevat veoteenust osutatakse täielikult või osaliselt liidu territooriumil;

(c) veoettevõtjad, kui neil on ärileping ühega punktides a ja b osutatud

teenuseosutajatest.

(2) Käesolevat määrust ei kohaldata määruse (EL) 2019/1150 artikli 2 punktis 5

määratletud internetipõhiste otsingumootorite suhtes.

(3) Käesolevas määruses sätestatud kohustusi ei kohaldata:

(a) ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutajate suhtes, kes on väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad, nagu

on määratletud soovituse 2003/361/EÜ17 lisa artiklis 2;

(b) ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutajate suhtes, kes on väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad, nagu

on määratletud soovituse 2003/361/EÜ lisa artiklis 2.

(4) Käesolev määrus ei piira ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ega

liikmesriikide konkurentsieeskirjade kohaldamist.

17 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj).

ET 17 ET

(5) Käesolev määrus ei piira määruse (EL) XX (RTR) ja muude infoühiskonna teenuste

osutamist reguleerivate liidu õigusaktide kohaldamist.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „infoühiskonna teenus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenus;

(2) „ettevõtjalt tarbijale pakutav mitmeliigilise liikuvuse digiteenus“ –

infoühiskonna teenus, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele:

(a) sellega antakse lõppkasutajatele liiklus- ja reisiteavet, nagu sõiduplaanid,

teenuste kättesaadavus ja veotoodete hinnad;

(b) sellega levitatakse internetipõhiseid veotooteid või suunatakse edasi

veotoodetele, kusjuures koodijagamise lepingu või ühistegevuse lepingu alusel

vähemalt osaliselt pakutavat iga veotoodet käsitatakse üksnes turustava

ettevõtja veotootena kahelt või enamalt sama transpordiliigi veoettevõtjalt,

välja arvatud juhul, kui need vedajad kuuluvad samasse veoettevõtjate

kontserni;

(3) „ettevõtjalt ettevõtjale pakutav mitmeliigilise liikuvuse digiteenus“ – teenus,

mida IT-süsteemide kaudu osutab ärikasutajatele üksus, kes annab liiklus- ja

reisiteavet, näiteks sõiduplaanid, teave veotoodete kättesaadavuse ja

piletihindade kohta, ning mille puhul käsitatakse kõiki veotooteid, mida

vähemalt osaliselt pakutakse koodijagamise lepingu või ühistegevuse lepingu

alusel, üksnes turustava ettevõtja veotoodetena koos võimalusega või ilma

võimaluseta teha kliendi nimel broneeringuid või väljastada pileteid kahe või

enama sama transpordiliigi veoettevõtja veotoodetele, välja arvatud juhul, kui

need veoettevõtjad kuuluvad samasse veoettevõtjate kontserni;

(4) „reis“ – reisijatevedu teekonna algusest lõpuni, mis võib hõlmata mitut etappi

ja mida teostab üks või mitu ettevõtjat, kasutades üht või mitut transpordiliiki;

(5) „veoteenus“ – õhu-, raudtee-, bussi- või veesõidukiga teostatav reisijatevedu,

mis on üldsusele kättesaadav ja mida osutatakse vastavalt avaldatud

sõiduplaanile lähte- ja sihtpunkti vahel;

(6) „veotoode“ – piletihinnaga seotud kohandatud veoteenus;

(7) „pilet“ – kehtiv tõend veotoote ostmise kohta;

(8) „veoettevõtja“ – ettevõtja, kes osutab veoteenuseid või korraldab veoteenuseid

koostöölepingu alusel ettevõtjatega, kellel on luba osutada veoteenuseid liidu

territooriumil;

(9) „veoettevõtjate rühm“ – vähemalt kaks veoettevõtjat, kes koos moodustavad

osa samast ettevõtjast Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 tähenduses;

(10) „ärikasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb äri- või kutsetegevuse

raames, kasutades ettevõtjalt ettevõtjale pakutavat mitmeliigilise liikuvuse

digiteenust, sealhulgas tellimuse kaudu kõnealuse digiteenuse osutajaga

sõlmitud ärilepingu alusel, et reserveerida kliendi nimel veotooteid;

ET 18 ET

(11) „lõppkasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab ettevõtjalt tarbijale

pakutavat mitmeliigilise liikuvuse digiteenust;

(12) „klient“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on ärikasutaja klient veotoote

ostmise eesmärgil;

(13) „edasisuunamine“ – lõppkasutaja edasisuunamine asjaomastele

internetipõhistele liikuvusalastele veebisaitidele või rakendustele, kus saab

kontrollida ühe või mitme kuvatava veotoote kättesaadavust ja osta

lõppkasutaja valitud veotooteid;

(14) „tasu“ – broneerimistasu või mis tahes muu rahaline hüvitis, mida veoettevõtja

maksab ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse või

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajale;

(15) „hind“ – summa, mille lõppkasutaja või klient peab veotoote eest maksma

vastavalt veotoote suhtes kohaldatavatele tingimustele, nagu kohustuslik

istekohtade broneerimine ja seotud abiteenused, nagu pagasi üleviimine;

(16) „lõpphind“ – summa, mida lõppkasutaja või klient maksab veotoote ostmisel

ning mis sisaldab piletihinda ja kõiki tasusid, kohaldatavaid makse, lisatasusid

ja broneerimistasusid, mis on hinna kuvamise ajal vältimatud ja

prognoositavad;

(17) „ühistranspordiamet“ – liikmesriigi avaliku sektori asutus, kes vastutab tema

territoriaalsesse pädevusse kuuluva konkreetse transpordivõrgu või veoteenuste

liikluskorralduse või kavandamise või haldamise eest;

(18) „levitussüsteemid“ – ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse pakutavad funktsioonid, mille abil antakse teavet veoettevõtjate

sõiduplaanide, teenuste kättesaadavuse, piletihindade ja nendega seotud

teenuste kohta, tehakse broneeringuid, väljastatakse pileteid ja osutatakse muid

seotud teenuseid.

2. peatükk

Märkimisväärset turuosa omavad ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ja ettevõtjalt

ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad

Artikkel 4

Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate

tunnistamine märkimisväärset turuosa omavaks

1. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad teatavad

igal aastal komisjonile ja oma asukohaliikmesriigile müüdud piletite arvu ja väärtuse

transpordiliikide kaupa aastas liikmesriikide lõikes.

2. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja

tunnistatakse liidu tasandil märkimisväärse turuosaga teenuseosutajaks seoses iga

transpordiliigiga, mille puhul ta vastab I lisa punktis 1 sätestatud künnistele. Selleks

teatab nendele künnistele vastav ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutaja sellest komisjonile iga asjaomase transpordiliigi kohta.

Käesoleva lõike kohane nimetamine on ülimuslik riigi tasandil tehtud mis tahes

nimetamise suhtes, mis puudutab sama transpordiliiki.

ET 19 ET

3. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja

tunnistatakse riigi tasandil märkimisväärse turuosaga teenuseosutajaks seoses iga

transpordiliigiga, mille puhul ta vastab I lisa punktis 2 sätestatud künnistele. Selleks

teatavad nendele künnistele vastavad ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutajad sellest iga asjaomase transpordiliigi puhul selle

liikmesriigi riiklikule täitevasutusele, kus nad on kõnealused künnised saavutanud.

4. Erandina käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud kohustusest teavitada riiklikke

täitevasutusi I lisa punktis 2 sätestatud künniste saavutamisest teavitab ettevõtjalt

tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja, kes vastab nii I lisa

punktis 1 kui ka punktis 2 sätestatud künnistele, sellest iga asjaomase transpordiliigi

puhul üksnes komisjoni.

5. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad esitavad

kõik käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud teated ja teabe 31. jaanuariks aastal, mis

järgneb majandusaastale, mille puhul hinnatakse I lisas sätestatud künniseid.

Erandina käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusest teavitada kas

komisjoni või asjaomaseid riiklikke täitevasutusi, kui ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutaja vastab I lisa punktis 1 või 2 sätestatud

künnistele, ei ole kõnealune digiteenuse osutaja, kes on kindlaks määratud ühe

nimetatud lõike kohaselt, kohustatud esitama asjaomaste transpordiliikide kohta

ühtegi hilisemat teadet, välja arvatud juhul, kui I lisas sätestatud künniseid

muudetakse kooskõlas käesoleva artikli lõikega 9.

6. Selleks et hinnata, kas ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutajad vastavad I lisa punktides 1 ja 2 sätestatud künnistele, võtavad

nad arvesse kõigi oma tütarettevõtjate kogu piletimüüki.

7. Määrav asutus võtab vastu otsuse, millega nimetatakse ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja märkimisväärset turuosa omavaks, kui ta

vastab I lisa punktis 1 või 2 sätestatud künnistele. Komisjon võtab nimetamisotsused

vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 17

lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Määrav asutus teeb oma otsuse teabe põhjal, mille ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja on esitanud kooskõlas käesoleva artikli

lõikega 1, 2 või 3 või muu talle kättesaadava teabe põhjal. Ettevõtjalt tarbijale

pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja edastab määrava asutuse

taotluse korral ja mõistliku aja jooksul, kuid igal juhul kahe kuu jooksul, talle kogu

lisateabe, mida on vaja tema märkimisväärse turuosa hindamiseks. Ettevõtjalt

tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajaid, kes ei esita taotletud

teavet kindlaks määratud tähtaja jooksul, võidakse põhjendamatu viivituseta hinnata

muu määravale asutusele kättesaadava teabe põhjal.

Määrav asutus võtab kõnealuse otsuse vastu kuue kuu jooksul alates käesoleva artikli

lõigetes 2 ja 3 osutatud teate saamisest või, kui see on asjakohane, pärast hindamist,

mille tulemusena järeldatakse, et ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutaja vastab I lisas sätestatud künnistele, ning igal juhul

hiljemalt 1. novembriks aastal, mis järgneb majandusaastale, mil I lisas sätestatud

künnised on täidetud.

Riiklikud täitevasutused teavitavad komisjoni oma otsustest, millega tunnistatakse

ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja

märkimisväärset turuosa omavaks, ühe kuu jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.

ET 20 ET

Komisjon avaldab põhjendamatu viivituseta spetsiaalsel veebilehel nende ettevõtjalt

tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate loetelu, keda riigi ja

liidu tasandil käsitatakse märkimisväärset turuosa omavana, ja ajakohastab seda

loetelu.

8. Määrav asutus lõpetab nimetatud käsitamise, kui ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja ei ole ühe aasta pikkuse katkematu

ajavahemiku jooksul vastanud I lisa punktides 1 ja 2 sätestatud künnistele selle

transpordiliigi puhul, millega seoses ta on tunnistatud märkimisväärset turuosa

omavaks. Käesoleva artikli lõigetes 1–7 sätestatud norme kohaldatakse nimetatud

käsitamise lõpetamise suhtes mutatis mutandis.

9. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 16 vastu delegeeritud õigusakte I lisas

sätestatud künniste muutmise kohta, et kohandada künniseid ettevõtjalt tarbijale

pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse turul toimuvate muutustega.

Artikkel 5

Veoettevõtjate ja märkimisväärset turuosa omavate ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate või ettevõtjalt ettevõtjale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate vaheliste ärilepingute tingimused

1. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad järgivad

käesolevas artiklis sätestatud norme seoses transpordiliigiga, mille puhul nad on

nimetatud artikli 4 lõigete 2 ja 3 kohaselt märkimisväärset turuosa omavaks, ning

liikmesriikides, mida kõnealune nimetamine puudutab.

2. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad, kes on

nimetatud asjaomases transpordiliigis märkimisväärset turuosa omavaks, ning

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad peavad

veoettevõtjatega ärilepinguid sõlmides:

(a) tagama, et veoettevõtjate jagatud tundlikku äriteavet ei avalikustata, sealhulgas

teistele samasugust mitmeliigilise liikuvuse digiteenust kasutavatele veoettevõtjatele,

ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajaga

vertikaalselt integreeritud veoettevõtjatele ega teistele ettevõtjalt ettevõtjale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele;

(b) mitte seadma ärilepingu suhtes ebaõiglasi tingimusi ega ainuõigusklausleid, mis

tahtlikult või muul viisil:

(i) takistaksid veoettevõtjaid sõlmimast ärilepinguid teiste ettevõtjalt

tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate või

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutajatega, et nende teenuseid tulemuslikult kasutada;

ii) nõuaksid selliste lisatingimuste aktsepteerimist, mis oma laadilt või

äritavade kohaselt ei oleks veotoodete levitamiseks või neile

edasisuunamiseks vajalikud;

iii) seaksid tingimuseks, et osaleval veoettevõtjal on samal ajal keelatud

kasutada muud süsteemi või et osaleval veoettevõtjal on keelatud vabalt

kasutada alternatiivseid broneerimissüsteeme, näiteks oma

otseühendussüsteemi, internetipõhist broneerimissüsteemi ja

kõnekeskusi;

ET 21 ET

(c) tagama, et juhul kui ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutaja või ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutaja teenuste eest makstav tasu lepitakse kokku veoettevõtjaga, põhinevad

tasumäärad õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel.

3. Ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajad peavad:

(a) mitte reserveerima konkreetset laadimis- või töötlemiskorda, muid

levitusvõimalusi ega nende korra või vahendite muudatusi teatavatele

veoettevõtjatele;

(b) andma kõigile osalevatele veoettevõtjatele sama teavet oma levitusvõimaluste,

laadimiskorra ja töötlemiskorra muudatuste kohta;

(c) tagama, et nende levitusvõimalused on selgelt ja kontrollitavalt eraldatud

kõikidest veoettevõtja sisestest tellimissüsteemidest ning juhtimis- ja

turustussüsteemidest.

Artikkel 6

Ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate ja

ärikasutajate vaheliste ärilepingute tingimused

1. Ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate ja

ärikasutajate vaheliste ärilepingutega ei tohi tahtlikult ega muul viisil:

(a) takistada ärikasutajal tellida või tulemuslikult kasutada muud samalaadset

süsteemi;

(b) nõuda selliste lisatingimuste aktsepteerimist, mis ei ole ettevõtjalt ettevõtjale

pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse tellimiseks vajalikud;

(c) kehtestada kohustust nõustuda konkreetsete tehniliste seadmete või tarkvaraga;

(d) kehtestada muid ebaõiglasi või põhjendamatuid tingimusi.

2. Kui ärikasutaja on soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõike 2 tähenduses

väikeettevõtja, võib ta ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutajaga sõlmitud ärilepingu igal ajal pärast esimese aasta möödumist

lõpetada. Selleks esitab ta kirjaliku teate, mille tähtaeg ei tohi olla pikem kui kolm

kuud. Sel juhul ei ole ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutajal õigust nõuda sisse rohkem kui ärilepingu lõpetamisega otseselt

seotud halduskulud.

3. peatükk

Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutajate ning ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutajate üldised kohustused seoses teabe

kuvamise ja vahetamisega

Artikkel 7

Neutraalsed kuvamis- ja järjestamiskriteeriumid

1. Veotoodete või veotoodete kombinatsioonide kuvamisel sisestavad ja töötlevad

ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ning

ET 22 ET

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad

veoettevõtjate esitatud andmeid võrdse hoolsusega ja õigeaegselt.

2. Kui ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ning

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad kuvavad

veotooteid või veotoodete kombinatsioone, teevad nad seda neutraalselt ja

terviklikult, ilma diskrimineerimise või kallutatuseta.

3. Veoettevõtjad tagavad, et ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutajatele ning ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutajatele esitatud andmed on täpsed ja ajakohased ning võimaldavad

teenuseosutajal järgida käesolevas artiklis sätestatud norme.

4. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ning

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad

kohaldavad lõikes 5 osutatud kriteeriume veotoodete ja veotoodete kombinatsioonide

järjestamiseks mittediskrimineerivalt kõigi veoettevõtjate suhtes. Kõnealused

kriteeriumid ei tohi põhineda ühelgi teguril, mis on otseselt või kaudselt seotud

veoettevõtja identiteediga, välja arvatud juhul, kui lõpp- või ärikasutaja seda

sõnaselgelt nõuab. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutajad ning ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutajad kuvavad veotooteid ja veotoodete kombinatsioone viisil, mis ei eksita lõpp-

ega ärikasutajat ja võimaldab neile hõlpsasti juurde pääseda ning mille puhul on

kuvamiskriteeriumid selgelt märgitud ja käesolevas artiklis sätestatud normid on

täidetud.

5. Veotoodete või veotoodete kombinatsiooni kuvamisel järjestavad ettevõtjalt tarbijale

pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ning ettevõtjalt ettevõtjale

pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad veotooted või veotoodete

kombinatsioonid vaikimisi ühe või mitme järgmise kriteeriumi alusel:

(a) lõpphind;

(b) sõiduaeg;

(c) kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogus;

(d) CO2 ekvivalendina väljendatud heide;

(e) tooted, mis sisaldavad üheetapilist veoteenust ning järjestatakse väljumisaja

järgi;

(f) tooted, mis sisaldavad peatusi ja kättesaadavaid järgnevaid ümberistumisega

veoteenuseid ning järjestatakse väljumisaja ja kogu reisiaja järgi;

(g) puudega või piiratud liikumisvõimega isikutele juurdepääsetavad veoteenused.

6. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ning

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad esitavad

veotoodete või veotoodete kombinatsiooni kuvamisel lõpp- või ärikasutajatele alati

lõpphinnad. Lennuteenuste puhul esitatakse need kooskõlas määruse

(EÜ) nr 1008/2008 artikliga 23.

7. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ning

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad

võimaldavad lõpp- ja ärikasutajatel alati järjestada veotooteid või veotoodete

kombinatsiooni kasvuhoonegaaside heite või CO₂ ekvivalendina väljendatud heite

alusel.

ET 23 ET

8. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ning

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad

võimaldavad lõpp- ja ärikasutajatel kasutada või kombineerida ükskõik millises

järjekorras lõike 5 punktides a–g loetletud kriteeriume.

9. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ning

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad kuvavad

veotoodet konkreetse otsingutulemuse raames ainult üks kord. Erandina lubatakse

koodijagamiskorra puhul kummalgi koodijagamises osaleval veoettevõtjal taotleda

asjaomaste veotoodete kuvamist oma teenusena, kasutades oma individuaalset

veoettevõtja tunnuskoodi. Kui koodijagamiskokkuleppes osaleb rohkem kui kaks

veoettevõtjat, vastutab kuvamise eesmärgil kahe veoettevõtja kindlakstegemise eest

veoettevõtja, kes reisi tegelikult teostab.

10. Veotoodete või veotoodete kombinatsiooni kuvamisel võivad ettevõtjalt tarbijale

pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ning ettevõtjalt ettevõtjale

pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad kasutada lisaks lõikes 5

sätestatud kriteeriumidele muid järjestamiskriteeriume, kui lõpp- või ärikasutaja

klient on seda sõnaselgelt taotlenud. Lõpphindade kuvamisel teavitavad ettevõtjalt

ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ärikasutajaid

selgelt ja läbipaistvalt kõigist valikulistest hinnalisadest.

11. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad võivad

võtta veoettevõtjatelt vastu otseseid või kaudseid makseid nende ettevõtjate

esiletõstetud kuvamiseks. Selline „tasuline esiletõstmine“ ei tohi olla üks vaikimisi

järjestamise kriteeriumidest ning see peab olema kättesaadav üksnes lõppkasutaja

taotluse korral. Pakkumised, mille suhtes seda kriteeriumi on kohaldatud, kuvatakse

selgelt koos märkega „valik“ või "kinnimakstud sisu“. Makse mõju järjestusele

kirjeldatakse läbipaistvalt.

12. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ning

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad

tähistavad veotoodete kuvamisel selgelt ja konkreetselt lennud, mida teostavad

lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 2111/200518 kohast tegevuskeeldu. Ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ning ettevõtjalt ettevõtjale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad lisavad veotoodete kuvamisel eraldi

sümboli, millega teavitatakse lõpp- ja ärikasutajaid tegeliku lennuettevõtja isikust,

nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 2111/2005 artiklis 11.

13. Käesolevat artiklit ei kohaldata ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse suhtes, mida veoettevõtja või veoettevõtjate kontsern kasutab

oma büroodes või müügipunktides või otsese levitamise veebisaitidel, mis on selgelt

märgitud tema enda veebisaitidena.

18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb

ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires

tegevuskeeldu, koostamist ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega

tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9 (ELT L 344, 27.12.2005, lk 15, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2005/2111/oj).

ET 24 ET

19Artikkel 8

Turundusteabe andmed

1. Kui ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja või

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja esitab ühe

veoettevõtja taotlusel turundus-, broneerimis- või müügiandmeid, tehakse need

õigeaegselt kättesaadavaks ka kõigile veoettevõtjatele, kellega kõnealune

teenuseosutaja on sõlminud ärilepingu. Need andmed võivad hõlmata ning

veoettevõtja taotlusel peavad hõlmama kõiki veoettevõtjaid ja ärikasutajaid, kellega

kõnealune teenuseosutaja on sõlminud ärilepingu. Kättesaadavaks võib teha üksnes

anonüümitud ja koondandmeid.

2. Veoettevõtjad ei kasuta lõikes 1 osutatud andmeid lõpp- või ärikasutaja valiku

kindlakstegemiseks ega mõjutamiseks.

3. Kui lõikes 1 osutatud andmed tulenevad liidus asuva ärikasutaja poolt ettevõtjalt

ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja levitusvõimaluste

kasutamisest, ei tohi need võimaldada ärikasutajat tuvastada, välja arvatud juhul, kui

ärikasutaja lepib ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutajaga kokku nende andmete asjakohase kasutamise tingimustes. Sama lähenemist

kohaldatakse selliste andmete jagamise kohta ettevõtjalt ettevõtjale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja poolt mis tahes muu osalisega, kui

kõnealune osaline kasutab neid muul eesmärgil kui arvelduste tegemiseks.

Artikkel 9

Teave kasvuhoonegaaside heite ja CO2 ekvivalendina väljendatud heite kohta

1. Mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajad kuvavad selget, läbipaistvat ja

juurdepääsetavat teavet veotoodete kasvuhoonegaaside heite või CO₂ ekvivalendina

väljendatud heite kohta, kui veoettevõtjad on sellise teabe kättesaadavaks teinud.

Kõnealune teave kuvatakse veoettevõtja esitatud kujul kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) XXX CEEU, sealhulgas vajaduse korral

kooskõlas rakendusmäärusega (EL) 2024/3170.

2. Kui lõikes 1 osutatud teave ei ole kättesaadav kõigi veotoodete kohta, mis kuuluvad

veotoodete kombinatsiooni, täpsustab ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutaja või ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutaja, milliste veotoodete kohta see teave käib, ning märgib

sõnaselgelt, milliste veotoodete kohta puudub teave kasvuhoonegaaside heite või

CO₂ ekvivalendina väljendatud heite kohta.

3. Veotoodete või veotoodete kombinatsiooni järjestamisel kasvuhoonegaaside heite

või CO₂ ekvivalendina väljendatud heite alusel kuvavad ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad või ettevõtjalt ettevõtjale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad veotooted või veotoodete

kombinatsiooni, mille kohta selline teave ei ole kättesaadav, järjestuse lõpus. Kui

teave on kättesaadav üksnes osaliselt reisi mõne osa kohta, kuvavad ettevõtjalt

tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad või ettevõtjalt

ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad kõnealuse toote

19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/882/oj).

ET 25 ET

järjestuses madalamal kui veotooted või veotoodete kombinatsiooni, mille kohta on

kogu teave kättesaadav.

Artikkel 10

Andmete jagamine ühistranspordiametitega

1. Ühistranspordiameti taotluse korral ja tingimusel, et ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad pakuvad veotooteid kõnealuse asutuse

vastutusalasse kuuluval territooriumil, edastavad nad reisijate mahu andmed kõikide

mitmeliigilise liikuvuse digiteenusega hõlmatud transpordiliikide kohta. Selliseid

andmeid kasutatakse üksnes kõnealuse asutuse vastutusalasse kuuluva

ühistranspordipoliitika ja kestliku liikuvuse poliitika tulemuslikkuse parandamiseks.

Andmed peavad olema koondatud ja anonüümitud. Ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatelt nõutakse üksnes juba nende valduses

olevate andmete jagamist ning neil ei ole kohustust koostada uusi andmeid vastuseks

ühistranspordiameti taotlusele.

2. Lõikes 1 osutatud taotlustes märgitakse selgelt transpordipoliitika või kestliku

liikuvuse poliitika konkreetne eesmärk, mille jaoks andmeid vajatakse.

Ühistranspordiamet ei kasuta andmeid muul eesmärgil kui ühistranspordipoliitika

kujundamise, rakendamise ja hindamise toetamiseks. Ühistranspordiamet ei kasuta

ega jaga taotletud andmeid ärilistel eesmärkidel.

3. Ühistranspordiasutused katavad kulud, mis ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajal on mõistlikult tekkinud kõnealuse

asutuse taotletud andmete esitamisel.

Artikkel 11

Kolmandate riikide lennuettevõtjate samaväärne kohtlemine

1. Ilma et see piiraks selliste rahvusvaheliste lepingute kohaldamist, mille osalised liit

või liikmesriigid on, võib komisjon juhul, kui kolmandas riigis tegutsev ettevõtjalt

ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja ei kohtle liidu

lennuettevõtjaid ja selle kolmanda riigi lennuettevõtjaid, kellele ta teenuseid osutab,

samaväärselt käesoleva määrusega hõlmatud mis tahes küsimustes, nõuda artikli 17

lõikes 2 osutatud menetluse kohaselt vastu võetud rakendusaktiga, et kõik liidus

tegutsevad ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutajad kohtleksid kõnealuse kolmanda riigi lennuettevõtjaid samaväärselt sellega,

kuidas kõnealuses kolmandas riigis koheldakse liidu lennuettevõtjaid.

2. Lõike 1 kohaldamisel jälgib komisjon liidu lennuettevõtjate diskrimineerivat või

ebavõrdset kohtlemist ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutajate poolt kolmandates riikides. Komisjon uurib liikmesriigi

taotlusel või omal algatusel liidu lennuettevõtjate võimalikke diskrimineerimise

juhtumeid kolmandate riikide ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse valdkonnas. Enne lõike 1 kohase otsuse tegemist teavitab komisjon

huvitatud isikuid.

ET 26 ET

4. peatükk

Rakendamine ja nõuete täitmise tagamine

Artikkel 12

Riiklikud täitevasutused

1. Iga liikmesriik määrab riikliku täitevasutuse, kes vastutab käesoleva määruse

täitmise eest. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikul täitevasutusel on kõik

vajalikud haldus- ja rahalised vahendid ning nõutav oskusteave, et käesolevast

määrusest tulenevaid ülesandeid nõuetekohaselt täita.

2. Iga liikmesriik teatab komisjonile, millise riikliku täitevasutuse nad on lõike 1

kohaselt määranud, ning täpsustab selle asutuse ülesanded ja kohustused. Riiklik

täitevasutus avaldab teabe oma ülesannete ja kohustuste kohta oma veebilehel.

Komisjon avaldab nende asutuste loetelu spetsiaalsel veebilehel ja ajakohastab seda.

3. Selle liikmesriigi riiklikul täitevasutusel, kus asub ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja peamine tegevuskoht, on õigus tagada

käesoleva määruse täitmine kõnealuse ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutaja suhtes.

4. Erandina lõikest 3 ja sellise liikmesriigi riikliku täitevasutuse nõuetekohaselt

põhjendatud taotluse alusel, kus ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutaja on tunnistatud märkimisväärse turuosaga ettevõtjaks, annab selle

liikmesriigi riiklik täitevasutus, kus asub kõnealuse ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja peamine tegevuskoht, artikli 5 lõikes 2

sätestatud kohustuste täitmise tagamise õiguse kõnealuses taotluses nimetatud

eesmärkidel üle taotluse esitanud riiklikule täitevasutusele.

5. Selle liikmesriigi riiklikul täitevasutusel, kus asub vastavalt ettevõtjalt ettevõtjale

pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja ja veoettevõtja peamine

tegevuskoht, on ainupädevus tagada käesoleva määruse täitmine kõnealuse ettevõtjalt

ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutaja ja kõnealuse

veoettevõtja suhtes.

6. Kui ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajal või

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajal ei ole

liidus tegevuskohta, on käesoleva määruse täitmise tagamiseks kõnealuse

teenuseosutaja suhtes pädev mis tahes riiklik täitevasutus.

7. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklik täitevasutus on oma töökorralduse,

rahastamise, õigusliku struktuuri ja otsustusmenetluste poolest sõltumatu mis tahes

veoettevõtjast, ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutajast, ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse

osutajast, ärikasutajast või ühistranspordiametist.

Artikkel 13

Riiklike täitevasutuste ülesanded

1. Liikmesriigid tagavad, et riikliku täitevasutuse ülesanded ja vastutusalad on selgelt

kindlaks määratud ning hõlmavad vähemalt järgmist:

ET 27 ET

(a) teadlikkuse suurendamine käesolevas määruses sätestatud õigustest ja

kohustustest;

(b) märkimisväärset turuosa omavate ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutajate nimetamine kooskõlas artikliga 4;

(c) käesoleva määruse järgimise järelevalve ning meetmete võtmine selle

nõuetekohase rakendamise tagamiseks;

(d) käesoleva määruse väidetavate rikkumiste kohta esitatud kaebuste

menetlemine;

(e) artikli 15 kohaselt sätestatud karistuste määramine, kui riiklik täitevasutus on

kindlaks teinud, et käesoleva määruse sätteid on rikutud;

(f) koostöö teiste liikmesriikide riiklike täitevasutuste ja komisjoniga, et tagada

käesoleva määruse järjekindel täitmine, vastastikune abi turujärelevalve

ülesannete täitmisel, täitmisele pööramisel, määramisprotsessis ja kaebuste

menetlemisel, sealhulgas asjakohase teabe elektroonilise vahetamise kaudu,

austades samal ajal nõuetekohaselt tundlike äriandmete konfidentsiaalsust.

2. Riiklikud täitevasutused tagavad käesoleva määruse täitmise tihedas koostöös

üksteisega.

3. Kui riiklik täitevasutus taotleb oma ülesannete või kohustuste täitmiseks teavet teise

liikmesriigi riiklikult täitevasutuselt, esitatakse see teave põhjendamatu viivituseta ja

igal juhul ühe kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest. Keerukate juhtumite puhul

võib riiklik täitevasutus, kellele taotlus on adresseeritud, seda tähtaega pikendada

maksimaalselt kolme kuuni alates taotluse kättesaamisest.

4. Riiklikud täitevasutused loovad võrgustiku ning teevad selle kaudu koostööd;

võrgustik tuleb kokku korrapäraselt ja vähemalt kord aastas, et vahetada teavet

eelkõige oma järelevalve-, täitmis- ja rakendamistegevuse, otsustuspõhimõtete ning

haldustavade kohta. Komisjon on võrgustiku liige, koordineerib ja toetab võrgustiku

tööd ning annab võrgustikule asjakohasel juhul soovitusi. Komisjon tagab asjaomaste

reguleerivate asutuste aktiivse koostöö.

Artikkel 14

Kaebused

1. Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatel,

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatel või

ärikasutajatel on õigus esitada kaebus käesoleva määruse väidetava rikkumise kohta

selle liikmesriigi riiklikule täitevasutusele, kus nad on asutatud, või kui nad leiavad,

et neid on koheldud ebaõiglaselt, diskrimineeritud või muul viisil kahjustatud.

2. Ühistranspordiasutused võivad esitada artikli 10 väidetava rikkumise kohta kaebuse

oma liikmesriigi riiklikule täitevasutusele.

3. Veoettevõtjatel on õigus esitada kaebusi käesoleva määruse väidetava rikkumise

kohta selle liikmesriigi riiklikule täitevasutusele, kus neile on antud liidu

territooriumil tegutsemise luba, või juhul, kui nad leiavad, et neid on koheldud

ebaõiglaselt, diskrimineeritud või muul viisil kahjustatud.

4. Kui ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad,

ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ja

ärikasutajad ei asu või ei ole asutatud liidus või kui veoettevõtjale on loa andnud

ET 28 ET

kolmas riik, on neil õigus esitada kaebus käesoleva määruse väidetava rikkumise

kohta selle liikmesriigi pädevale riiklikule täitevasutusele, kus on asutatud rikkumise

väidetavalt toime pannud teine osaline või kes andis talle tegevusloa või kelle

territooriumil asjaomaseid veoteenuseid või osa neist osutati.

5. Kui kaebust ei saa esitada lõigetes 1–4 sätestatud normide kohaselt, võib kaebuse

esitada mis tahes liikmesriigi riiklikule täitevasutusele.

6. Riiklik täitevasutus, kes saab käesoleva artikli lõigete 1–5 kohaselt kaebuse, hindab

kaebust ja edastab selle vajaduse korral artikli 12 lõike 1 kohaselt liikmesriigi

pädevale riiklikule täitevasutusele.

7. Riiklikud täitevasutused keelduvad kaebust menetlemast, kui sama

reguleerimiseseme kohta samade osaliste vahel on juba esitatud kaebus teisele

riiklikule täitevasutusele või kui liikmesriigi kohtus on taotletud tõhusat

õiguskaitsevahendit.

Kaebust menetlevad riiklikud täitevasutused teavitavad nende liikmesriikide riiklikke

täitevasutusi:

(a) kus on asutatud ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutaja või ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutaja, kelle suhtes kaebus on esitatud;

(b) kes on andnud tegevusloa veoettevõtjale, kelle suhtes kaebus on esitatud;

(c) kelle territooriumil veoteenuseid osutati.

Kaebust menetlev riiklik täitevasutus võib samuti taotleda esimeses lõigus osutatud

riiklikelt täitevasutustelt asjakohast teavet ning võtab seda enne kaebuse kohta otsuse

tegemist arvesse.

8. [Väljaannete talitus: lisada kuupäev, mil möödub kaks aastat käesoleva määruse

jõustumise kuupäevast] ja seejärel iga kahe aasta tagant avaldavad riiklikud

täitevasutused tegevusaruande, mis sisaldab statistikat, sealhulgas teavet küsimuste

kohta, mille kohta kaebusi kõige sagedamini esitati, ning teavet käesoleva määruse

rikkumise eest määratud karistuste kohta. Aruannetes ei avaldata tundlikke

äriandmeid. Aruanne avaldatakse asjaomase riikliku täitevasutuse veebisaidil

hiljemalt vaatlusperioodi lõpule järgneva kalendriaasta 30. juuniks.

Artikkel 15

Karistused

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate

karistuste kohta. Nimetatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed,

hoiatavad ja mittediskrimineerivad.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud normidest ja meetmetest hiljemalt

[käesoleva määruse kohaldamise kuupäev] ning annavad viivitamata teada nende

hilisematest muudatustest.

Artikkel 16

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

ET 29 ET

2. Artikli 4 lõikes 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse

komisjonile viieks aastaks alates [käesoleva õigusakti jõustumise kuupäevast].

Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne

viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimine pikeneb automaatselt samaks

ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle

kohta vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses sätestatud volituste delegeerimine. Otsus

jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses

nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud

õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli

2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud

põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal

teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 4 lõike 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui

Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti

teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta

vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu

algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 17

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)

nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

5. peatükk

Lõppsätted

Artikkel 18

Läbivaatamine ja aruandlus

Hiljemalt [pp/kk/20aa – viis aastat pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva]

hindab komisjon käesoleva määruse rakendamist ning esitab Euroopa Parlamendile ja

nõukogule aruande oma peamiste järelduste kohta.

Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

1. Määrus (EÜ) nr 80/2009 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele

ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

ET 30 ET

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates [KUUPÄEV XX kuud pärast käesoleva määruse

jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

ET 31 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mitmeliigilise

broneerimise kohta

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Transport, digiteenused

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Internetipõhise piletite levitamise turu parem toimimine

1.3.2. Erieesmärgid

Erieesmärk

Suurendada läbipaistvust ja luua veoettevõtjatele võrdsed tingimused seoses

juurdepääsuga asendamatutele mitmeliigilise liikuvuse digiteenustele ja nende

kasutamisega.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju

toetusesaajatele/sihtrühmale.

Algatusel on eeldatavasti positiivne mõju mitmeliigilise liikuvuse digiteenustele,

veoettevõtjatele (netokasuga igale rühmale), konkurentsivõimele ja siseturu

toimimisele ning innovatsioonile. Samuti eeldatakse, et ettepanek mõjutab

transpordiliikide kasutamisel üleminekut kestlikumatele transpordiliikidele,

avaldades seeläbi positiivset mõju transpordiohutusele ning CO₂ heite ja

õhusaasteainete vähenemisele.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Peamised vahe-eesmärgid, mida eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude

jälgimisel arvesse võetakse, on i) saavutada ausad ja mittediskrimineerivad

ärilepingute läbirääkimised, ii) tagada lõppkasutajate jaoks kõigi mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuste puhul reisivõimaluste erapooletu kuvamine ning

iii) minimeerida identsete pakkumiste puhul põhjendamatuid hinnaerinevusi seoses

eri teenustega. Selle eesmärgi saavutamisel tehtud edusamme jälgitakse nelja

peamise näitaja abil (võrreldes ettepanekule lisatud mõjuhinnangus kirjeldatud

lähtetasemega): i) nende veoettevõtjate arv, kes kasutavad veotoodete levitamiseks

asendamatuid mitmeliigilise liikuvuse digiteenuseid, ii) mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuste osutajate ja veoettevõtjate vaheliste lepingute arv, iii) määratud

karistuste arv ning iv) tarbijate rahulolu paranemine seoses reisiteabe kättesaadavuse

ja broneeritavusega.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

☑ uut meedet

ET 32 ET

☐ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest37

☐ olemasoleva meetme pikendamist

☐ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või

ühendamist teise või uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Kaalutakse mitut meedet, et suurendada läbipaistvust ning luua veoettevõtjatele

võrdsed tingimused asendamatutele mitmeliigilise liikuvuse digiteenustele

juurdepääsul ja nende kasutamisel.

(a) Esiteks sisaldab ettepanek meetmeid, millega tagatakse teabe ja andmete

õiglane käsitlemine kõigi mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste puhul. Selleks

kohustatakse mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajaid järgima oma

veebiliideses neutraalset kuvamist vastavalt kuvamiskriteeriumidele.

Mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutajatelt nõutakse ka

kasvuhoonegaaside heidet käsitleva teabe kuvamist, kui veoettevõtja on seda

teavet jaganud, ning liikuvuse juhtimiseks vajalike andmete jagamist avaliku

sektori asutustega.

(b) Ettepanekus sätestatakse ka peamised põhimõtted, mis raamivad kõiki

ärilepinguid mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste asendamatute osutajate ja

veoettevõtjate vahel. Selliste normide eesmärk on kaitsta veoettevõtjaid nende

ärilepingutes mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste asendamatute

osutajatega. Riigi ja ELi tasandil kavandatakse teavitamisprotsessi, et tuvastada

ja määrata kindlaks märkimisväärset turuosa omavad ettevõtjalt tarbijale

pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse (asendamatud) osutajad.

(c) Liikmesriikidel oleks kohustus määrata riiklik asutus, kes lahendab osaliste

vahel tekkida võivaid vaidlusi, ning ELi selliste asutuste võrgustik tagaks

järjepideva jõustamise kogu ELis.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

See algatus võimaldab lõppkasutajatel ning ettevõtjalt ettevõtjale pakutavate teenuste

puhul tellijatel saada kasu suuremast piletivalikust, mida kuvatakse veoettevõtjate ja

transpordiliikide kaupa õiglaselt ja läbipaistvalt. See peaks omakorda parandama

siseturu toimimist, võimaldades reisijatel pileteid sujuvamalt ja sidusamalt

broneerida, ning toetama ELi eesmärki edendada majanduslikku, sotsiaalset ja

territoriaalset ühtekuuluvust. ELi tasandi meetmed, millega kehtestatakse

horisontaalnormid, toetaksid internetipõhise piletite levitamise turu paremat

toimimist, kõrvaldades takistused ettevõtjate ja mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste

osutajate jaoks. ELi tasandi meetmed seoses ettevõtjalt ettevõtjale osutatava teenuse

piletite levitamisega edendaksid jätkuvalt selles sektoris võrdseid tingimusi.

Arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendi 2020. aasta järelhindamisel

jõuti järeldusele, et piletite levitamisse sekkumiseks on õige ELi tasand võrreldes

37 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 33 ET

riigi tasandi ja rahvusvahelise sekkumisega. See on tingitud nii arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide pakkujate kui ka lennundusteenuste rahvusvahelisest

olemusest. Kui seda reguleeritakse riigi tasandil, peaksid arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide pakkujad kohanema paljude õiguskordadega, millel on

tõhususele negatiivne mõju. Lisaks tooks meelepärase kohtualluvuse valimise oht

kaasa ELi ühtse turu killustumise. Rahvusvahelisel tasandil on Rahvusvaheline

Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) vastu võtnud mittesiduva arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide toimimisjuhendi. ELi arvutipõhiste ettetellimissüsteemide

toimimisjuhend on siiski siduv, muutes selle tõhusamaks ja andes lisaväärtust

võrreldes liikmesriikidega, kes ICAO koodeksi vastu võtavad.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Kogemusi võib saada arvutipõhiste ettetellimissüsteemide tegevusjuhendist: määrus

nr 2299/8938 võeti vastu selleks, et tagada kõigi selliste lennuettevõtjate võrdne

kohtlemine, kelle lennud kuuluvad arvutipõhisesse ettetellimissüsteemi, ning

edendada konkurentsi lennuettevõtjate vahel kaudse lennupiletite levitamise sektoris.

Sellega kehtestati nõue näidata tulemusi erapooletul kuval, mis ei soosi arvutipõhise

ettetellimissüsteemi emaettevõtjaid (või muid veoettevõtjaid), ning tagada, et

emaettevõtjad ei eelistaks oma arvutipõhist ettetellimissüsteemi teistele, samuti

tagada, et reisibüroodel ja lõpuks tarbijatel oleks pakkumistele erapooletu

juurdepääs. Arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhendit hinnati

2020. aastal. Hindamisel jõuti järeldusele, et i) võrdsete tingimuste tagamise ja

ii) läbipaistvuse suurendamise eesmärgid on endiselt asjakohased. Hindamine näitas,

et tegevusjuhend ei ole täielikult taganud kõigile osalevatele lennuettevõtjatele

võrdseid võimalusi arvutipõhiste ettetellimissüsteemide teenustele juurdepääsuks ja

nende kasutamiseks, kuna see ei ole toonud kaasa eri suurusega lennuettevõtjate

puhul arvutipõhiste ettetellimissüsteemidega seotud läbirääkimistel positsiooni

paremat tasakaalustamist. Hindamise käigus jõuti siiski järeldusele, et

läbipaistvusnõuded neutraalse kuvamise kujul on endiselt olulised, kuna reisibürood

nii veebis kui ka väljaspool seda ja reisikorraldusettevõtjad sõltuvad endiselt suurel

määral arvutipõhiste ettetellimissüsteemide andmetest, eriti ärireiside puhul.

Hindamises jõuti ka järeldusele, et kuigi raudteetranspordi ja mitmeliigilise

transpordi edendamine on endiselt oluline, tuleks seda teha pigem laialdasemate

algatuste kui arvutipõhiste ettetellimissüsteemide eeskirjade kaudu.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Ettepanek on kooskõlas muude ELi õigusaktide ja asjaomase ELi poliitikaga,

eelkõige järgmisega.

Digitaalne transpordipoliitika: ettepanek täiendab tööd, mida on tehtud intelligentsete

transpordisüsteemide direktiivi raames, millega luuakse raamistik intelligentsete

transpordisüsteemide kasutuselevõtuks maanteetranspordis ja selle liidestes teiste

transpordiliikidega. Mitmeliigiliste liikumisvõimaluste teabeteenuseid käsitleva

delegeeritud määruse kohaselt peavad liikmesriigid looma riiklikud

juurdepääsupunktid, mis on andmekasutajate jaoks ühtne juurdepääsupunkt eri

transpordiliikide liikumisvõimalusi ja liiklust käsitlevatele staatilistele, varasemaid

perioode hõlmavatele, jälgitavatele ja dünaamilistele andmetele, et osutada

38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuli 1989. aasta määrus (EÜ) nr 2299/89 toimimisjuhendi kohta

arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul (EÜT L 220, 29.7.1989, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/1989/2299/oj).

ET 34 ET

mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevaid teabeteenuseid. Selliste mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuste arendamiseks, mis võimaldavad reserveerimist, broneerimist

või piletimüüki, on siiski vaja täiendavaid andmeid (näiteks reaalajas piletihinnad).

Horisontaalne andmepoliitika: selleks et täiendada digiturgude määruse

üldpõhimõtteid seoses mitmeliigilise liikuvuse digiteenustega, kaalutakse

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste ettepanekus valdkondlikke meetmeid, millega

suurendada tarbijatele transpordivõimaluste kohta esitatava teabe läbipaistvust.

Mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste ettepanek täiendab digiteenuste määruse sätteid,

kuna ka sellega toetatakse turvalist, prognoositavat ja usaldusväärset

veebikeskkonda. Andmemäärus toimib koos mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste

ettepanekuga, kuna sellega kehtestatakse andmete jagamise ühtlustatud normid,

sealhulgas ettevõtjalt valitsusele andmete jagamise normid ja ebaõiglasi

lepingutingimusi käsitlevad normid.

Kaubandustavade poliitika: platvormide ja ettevõtjate vahelisi suhteid käsitlevat

määrust kohaldatakse ELis ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse suhtes ning sellega kehtestatakse läbipaistvuskohustused järjestamisel

kasutatavate parameetrite suhtes. Ebaausate kaubandustavade direktiivi läbivaadatud

versiooniga keelatakse avalikustamata reklaam ja tasuline müügiedendus toodete

kõrgemale järjestamiseks mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste otsingu tulemustes.

Mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste ettepanekuga täiendatakse neid õigusakte

meetmetega, millega tagatakse, et mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste otsingu

tulemused kuvatakse neutraalselt, sätestades kohustuslike järjestamiskriteeriumide

loetelu ja märkides, millist kriteeriumi kuvamisel kasutati, ning keelatakse enda

eelistamine ja tasuline esiletõstmine, lubades reklaamsisu üksnes teatavatel

tingimustel.

Muud algatused: algatusega „CountEmissionsEU“ ja lennu heitkoguse märgisega

luuakse ühisraamistik transpordist tuleneva kasvuhoonegaaside heite arvutamiseks ja

aruandluseks. Transpordiliikideüleselt kohaldatav läbipaistev teave võimaldab

reisijatel valida oma reisideks kõige kestlikumad võimalused.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Euroopa Komisjoni korduvad kohandamiskulud on seotud nõudega, mille kohaselt

peab Euroopa Komisjon määrama ELi tasandil kindlaks märkimisväärset turujõudu

omavad ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad.

Eeldatakse, et alates 2028. aastast on selleks vaja kaks täistööaja ekvivalenti aastas.

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

☐ Piiratud kestusega

☐ hõlmab ajavahemikku [PP.KK]AAAA–[PP.KK]AAAA

☐ finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul

AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–

AAAA.

☑ Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

ET 35 ET

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)39

☑ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

☑ tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

☐ rakendusametite kaudu

☐ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

☐ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on

delegeeritud:

☐ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

☐ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

☐ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

☐ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

☐ avalik-õiguslikele asutustele;

☐ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil

neile antakse piisavad finantstagatised;

☐ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud

avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad

finantstagatised;

☐ asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu

V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete

rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

☐ liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike

normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste

haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-

õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud

asutused ja kontrollivad organid annavad neile solidaarvastutuse vormis

piisavad finantstagatised või samaväärsed finantstagatised, mis võivad

iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

[…]

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Kavandatud meede keskendub poliitikameetmetele ja järelevalvele ning sellega ei

nähta ette tulude ega kulude haldamist, vaid üksnes täiendavate inimressursside

värbamist (2 täistööaja ekvivalenti).

39 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil

https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx.

ET 36 ET

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Kõnealuste lepingutega seotud kulusid hallatakse vastavalt komisjoni

sisemenetlustele.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Komisjon kontrollib põhjalikult töölepingute haldamist ning liikuvuse ja transpordi

peadirektoraat järgib rangeid eetikastandardeid. Seadusandlik ettepanek ei hõlma

tulude kogumist ega nõua täiendavat kontrollimehhanismi.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Üldine vearisk on eeldatavasti väga väike ja see on juba hõlmatud olemasoleva

kontrollikeskkonnaga. Automaatseid kontrolle ei ole eeldatavasti vaja.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Seadusandlik ettepanek ei hõlma tulude kogumist liikuvuse ja transpordi

peadirektoraadi poolt. Kulud on ette nähtud täiendava personali töölevõtmiseks.

Pettuse ja eeskirjade eiramise ohtu peetakse väga väikeseks ja see kaetakse

olemasolevate kontrollidega. Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat vaatas

2020. aastal kooskõlas OLAFi suunistega läbi oma pettustevastase võitluse strateegia

ja kavatseb seda 2026. aastal ajakohastada. Kohalik strateegia sisaldab asjakohaseid

meetmeid, et tagada teadlikkuse suurendamine pettuste ennetamise kohta ja

sihtotstarbelised riskihindamismeetmed, ning tagab tulemusliku ja tõhusa koostöö

uurimisasutustega. Organisatsiooni raamistik tagab välisaudiitorite (Euroopa

Kontrollikoda) ja siseaudiitorite (IAS) juurdepääsuõiguse teabele, ruumidele ja

töötajatele.

ET 37 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase

finantsraamistiku

rubriik

Eelarverida Kulu

liik Rahaline osalus

Nr Liigendatud/liige

ndamata40. EFTA riigid41

Kandidaatriigid

ja potentsiaalsed

kandidaadid42

Muud

kolmandad riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

4

Eelarverida

muutub

kättesaadavaks

pärast

mitmeaastase

finantsraamistiku

uue

eelarvestruktuuri

vastuvõtmist.

Liigendamata. EI EI EI EI

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

40 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 41 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 42 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 38 ET

☑ Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

☐ Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik43

DG: MOVE Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2028–2034

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida

Kulukohustuse

d (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida

Kulukohustuse

d (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud44

43 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel. 44 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 39 ET

Eelarverida (3) 0,000

<.......>

peadirektoraadi

assigneeringud

KOKKU

Kulukohustuse

d

= 1a + 1b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b +

3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......>

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida

Kulukohustus

ed (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida

Kulukohustus

ed (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud45

Eelarverida (3) 0,000

45 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 40 ET

<.......> peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustus

ed = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustus

ed (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI <....> assigneeringud

KOKKU

Kulukohustus

ed = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr

DG: <.......>

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

ET 41 ET

Tegevusassigneeringud

Eelarverida

Kulukohustus

ed (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida

Kulukohustus

ed (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud46

Eelarverida (3) 0,000

<.......> peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustus

ed = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

46 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 42 ET

Eelarverida

Kulukohustus

ed (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida

Kulukohustus

ed (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud47

Eelarverida (3) 0,000

<.......> peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustus

ed = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustus

ed (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

47 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 43 ET

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI <....>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustus

ed = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustus

ed (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriikide 1–3

assigneeringud KOKKU

(vajalikud vahendid)

Kulukohustus

ed = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriik 4 „Halduskulud“ 48

48 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 44 ET

DG: MOVE Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

Mitmeaastane

finantsraamisti

k 2028–2034

KOKKU

Personalikulud 0,388 0,388 0,388 0,388 0,388 0,388 0,388 2,716

Muud halduskulud 0,010 0,010 0,010 0,010 0,010 0,010 0,010 0,07

DG MOVE KOKKU Assigneeringud 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 2,786

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma = maksete

kogusumma)

0,398 0,398 0,398 0,398 2,786

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2028–2034

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIKIDE 1–4

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 2,786

Maksed 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 2,786

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr

ET 45 ET

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud49

Eelarverida (3) 0,000

<....> peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

49 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 46 ET

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud50

Eelarverida (3) 0,000

<....> peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

50 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 47 ET

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

<.......> RUBRIIGI

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud51

Eelarverida (3) 0,000

51 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 48 ET

<....> peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud

Eelarverida Kulukohustused (1a) 0,000

Maksed (2a) 0,000

Eelarverida Kulukohustused (1b) 0,000

Maksed (2b) 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud52

Eelarverida (3) 0,000

<....> peadirektoraadi

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 1a + 1b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 2a + 2b + 3 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta MITMEAAST

ANE

52 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene

teadustegevus.

ET 49 ET

2024 2025 2026 2027 FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud KOKKU Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

KOKKU (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI

<....>

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

Tegevusassigneeringud KOKKU (kõik

rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud

KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriikide 1‒6 assigneeringud KOKKU

(vajalikud vahendid)

Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 50 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 „Halduskulud“ 53

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: LIIKUVUS JA TRANSPORT Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2028–2034

KOKKU

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG: <.......> Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG <….> KOKKU Assigneeringud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 4 (Kulukohustuste 0,000 0,000 0,000 0,000

53 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 51 ET

assigneeringud KOKKU kogusumma = maksete

kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–7

assigneeringud KOKKU

Kulukohustused 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mär

kida

ees

mär

gid

ja

välj

undi

d

⇓

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada

mõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Välj

undi

liik54

Kes

kmi

ne

kulu

Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu Arv Kulu

Kok

ku

Arv

Kok

ku

Kulu

ERIEESMÄRK

54 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

ET 52 ET

nr 155: […]

-

Välj

und

-

Välj

und

-

Välj

und

Erieesmärk nr 1

kokku

ERIEESMÄRK nr

2

-

Välj

und

Erieesmärk nr 2

kokku

KOKKU

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

☑ Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

55 Vastavalt punktile 1.4.2 „Erieesmärgid“.

ET 53 ET

☐ Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

MITMEAAS

TANE

FINANTSR

AAMISTIK

2028–2034

KOKKU

RUBRIIK 4

Personalikulud 0,388 0,388 0,388 0,388 0,388 0,388 0,388 2,716

Muud halduskulud 0,010 0,010 0,010 0,010 0,010 0,010 0,010 0,070

RUBRIIK 4 kokku 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 2,786

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 0,398 2,786

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal: 2

täistööaja ekvivalenti. Hinnang alates 2028. aastast

kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud

ET 54 ET

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist

mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja

liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel

perioodil sõltuvad mitmeaastase finantsraamistiku

2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste

läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse

need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu.

Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates

2028. aastast on soovituslikud

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAS

TANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 55 ET

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.3.3. Assigneeringud kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE

+

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAS

TANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist

mitmeaastast finantsraamistikku. Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad

ET 56 ET

mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse

need kindlaks iga-aastase eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

☐ Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

☑ Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 56

HEAKSKIIDETUD EELARVE Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 2 2 2 2 2 2 2

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0

Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised 0 0 0 0 0 0 0

56 Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber

paigutada ja millised on teie netovajadused.

ET 57 ET

töötajad ja riikide lähetatud eksperdid)

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad,

riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi

delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse eelarverida

[XX.01.YY.YY]

peakorteris 0 0 0 0 0 0 0

ELi

delegatsioonides 0 0 0 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse

valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse

valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja

jäävad kulud 0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 2 2 2 2 2 2 2

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

ET 58 ET

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida

[XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

ET 59 ET

3.2.4.3. Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD EELARVE

+

SIHTOTSTARBELINE VÄLISTULU KOKKU

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus) 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid) 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi delegatsioonides) 0 0 0 0

Haldustoetuse eelarverida

[XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

- ELi delegatsioonides 0 0 0 0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas) 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese 0 0 0 0

ET 60 ET

teadustegevuse valdkonnas)

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 7 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse komisjoni

talituste olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

Rahastatakse rubriigist

4 või teadusuuringute

eelarveridadelt

Rahastatakse BA

ridadelt

Rahastatakse

tasudest

Ametikohtade loeteluga

ette nähtud ametikohad 2 ei kohaldata 0

Koosseisuväline

personal (lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud eksperdid ja

renditööjõud)

0 0 0

Ülesannete kirjeldus:

Ametniku

d ja

ajutised

töötajad

Määruse rakendamisega seotud lisatöö tõttu tuleb alates määruse vastuvõtmisest asutusesiseselt ümber paigutada kaks

ametikohtade loetelus olevat ametikohta.

Lisatöö on seotud järgmisega:

1) Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse sellise osutaja nimetamine, kellel on ELis

ET 61 ET

märkimisväärne turuosa. Määrusega kehtestatakse Euroopa Komisjonile nõue nimetada ELis märkimisväärset turuosajõudu

omavad ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad ; selleks peab komisjon menetlema

teenuseosutajate saadetud teateid ning jälgima arengusuundi ja turgu, tagamaks et kõik asjaomased teenuseosutajad teate

esitaksid. Komisjonil võib olla vaja käsitleda ka nimetamisprotsessiga seotud kaebusi või teha täiendavaid uurimisi. Aja

jooksul peab komisjon jälgima arengusuundi ja haldama kindlaksmääratud üksuste loetelu, sealhulgas vajaduse korral

üksuste lisamist loetellu või sealt väljajätmist.

2) Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse sellise osutaja nimetamine, kellel on märkimisväärne

turuosa riigi tasandil: sellega tegelevad riiklikud täitevasutused, kuid komisjon peab kontrollima liikmesriikidelt saadud

teateid, koordineerima tegevust riiklike täitevasutustega ning avaldama ja ajakohastama komisjoni veebisaidil dünaamilised

loetelud, tagades samal ajal rangetest tähtaegadest kinnipidamise. Mitmetasandilised teavitamis- ja nimetamisprotsessid nii

ELi kui ka riigi tasandil nõuavad reaalajas järelevalvet.

Teadete hindamise, ELi mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste turu jälgimise ja võimalike kustutamistaotluste menetlemise

suur koormus eeldab sihtotstarbelist suutlikkust. Seetõttu on ette nähtud kaks täistööaja ekvivalenti, et tõhustada

koordineerimist, vähendada nimetamistega seotud viivitusi ning pidada täpset ja ajakohast avalikku registrit, tagades uue

õigusraamistiku kohaselt turu läbipaistvuse ja nõuete täitmise tulemusliku tagamise. Võttes arvesse vajalikke väga

spetsiifilisi teadmisi ja pädevuste kombinatsiooni, mis hõlmab konkurentsivaldkonna eriteadmisi koos

õigusloomeoskustega, saaks vajadused katta kahe AD ametikohaga.

Koosseis

uvälised

töötajad

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute

kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7 assigneeringud esitada selleks ettenähtud

eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud

kuuluvad tegevuseelarvesse, mida kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles

tabelis esitatud teave peaks olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

ET 62 ET

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

MITMEAAST

ANE

FINANTSRA

AMISTIK

2021–2027

KOKKU

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

ET 63 ET

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

☑ on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

☐ tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses

sätestatud erivahendite kasutuselevõtu

☐ nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

☑ ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

☐ näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027 Kokku

Nimetage kaasrahastav asutus

Kaasrahastatavad assigneeringud

KOKKU

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

☑ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

☐ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

☐ omavahenditele

☐ muudele tuludele

ET 64 ET

☐ märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida Jooksval eelarveaastal kättesaadavad assigneeringud

Ettepaneku/algatuse mõju57

Aasta

2024

Aasta

2025

Aasta

2026

Aasta

2027

Artikkel

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).

[…]

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Muul juhul loetlege diginõuded allpool esitatud tabelis.

Viide

nõudele Nõude kirjeldus

Nõudest mõjutatud

või sellega seotud

osaleja(d)

Üldised protsessid Kategooriad

Artikkel 4

Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutaja jagab andmeid müüdud piletite

arvu kohta transpordiliikide kaupa ja nende väärtuse

kohta komisjoniga (ELi andmete puhul) ning riiklike

täitevasutustega (riiklike andmete puhul).

Ettevõtjalt tarbijale

pakutava

mitmeliigilise

liikuvuse digiteenus

Euroopa Komisjon

Teavitamiskohustus

Andmed

Digitaalne

avalik teenus

57 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 65 ET

Riiklikud

täitevasutused

Artikkel 6

Ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutajate ja ärikasutajate vaheliste

ärilepingutega ei tohi tahtlikult ega muul viisil:

a) takistada ärikasutajal tellida või kasutada muud

samalaadset süsteemi; b) nõuda selliste

lisatingimustega nõustumist, mis ei ole ettevõtjalt

ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse tellimiseks vajalikud; c) kehtestada

kohustust nõustuda konkreetse tehnilise seadme või

tarkvara kasutamisega ning d) kehtestada muid

ebaõiglasi või põhjendamatuid tingimusi.

Ettevõtjalt ettevõtjale

pakutav mitmeliigilise

liikuvuse digiteenus

ei kohaldata Andmed,

ärileping

Artikkel 7

Ettevõtjalt tarbijale pakutava ja ettevõtjalt ettevõtjale

pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad

sisestavad ja töötlevad ettevõtjate andmeid võrdse

hoolsusega ning kuvavad ettevõtjate veotooteid

neutraalselt ja terviklikult. Artiklis 7 sätestatakse

veotoodete vaikimisi järjestamise ja mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuste muude funktsioonide

kriteeriumid.

Ettevõtjalt tarbijale

pakutav ja ettevõtjalt

ettevõtjale pakutav

mitmeliigilise

liikuvuse digiteenus

Andmete töötlemine ja

avaldamine

Andmed

Digitaalne

avalik teenus

Digilahendus

Artikkel 8

Artiklis 8 sätestatakse nõuded turundus-, broneerimis-

ja müügiandmetele, mida ettevõtjalt tarbijale pakutava

ning ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutajad esitavad osalevatele

veoettevõtjatele.

Ettevõtjalt tarbijale

pakutav ja ettevõtjalt

ettevõtjale pakutav

mitmeliigilise

liikuvuse digiteenus

Andmete töötlemine ja

avaldamine

Andmed

Digitaalne

avalik teenus

Artikkel 9

Artiklis 9 sätestatakse nõuded kasvuhoonegaaside

heidet ja CO2 ekvivalendina väljendatud heidet

käsitleva teabe kohta.

Ettevõtjalt tarbijale

pakutav ja ettevõtjalt

ettevõtjale pakutav

Teabe avalikustamine Andmed

Digitaalne

ET 66 ET

mitmeliigilise

liikuvuse digiteenus

avalik teenus

Digilahendus

Artikkel 10

Artiklis 10 sätestatakse ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele nõuded

ühistranspordiametitega andmete jagamise kohta.

Ettevõtjalt tarbijale

pakutava

mitmeliigilise

liikuvuse digiteenus

Statistilise aruandluse

kohustused Andmed

Artikkel 12

Kui riiklik täitevasutus nõuab asjakohast teavet,

esitatakse see põhjendamatu viivituseta ja igal juhul

ühe kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest.

Riiklikud

täitevasutused

Ettevõtjalt tarbijale

pakutava

mitmeliigilise

liikuvuse digiteenus

Järelevalve poliitika

üle ja selle täitmise

tagamine

Andmed

Artikkel 12

Koostöö liikmesriikide riiklike täitevasutuste vahel, et

tagada käesoleva määruse täitmise järjekindel

tagamine, vastastikune abi turujärelevalve ülesannete

täitmisel ja kaebuste menetlemisel, sealhulgas

asjakohase teabe elektroonilise vahetamise kaudu,

austades nõuetekohaselt tundlike äriandmete

konfidentsiaalsust.

Riiklikud

täitevasutused

Järelevalve poliitika

üle ja selle täitmise

tagamine

Andmed

Digitaalne

avalik teenus

Artikkel 12

Riiklikud täitevasutused osalevad võrgustikus, mis

tuleb kokku korrapäraselt ja vähemalt kord aastas, et

vahetada teavet eelkõige oma i) järelevalve-, täitmis- ja

rakendamistegevuse, ii) otsustuspõhimõtete ning

iii) haldustavade kohta.

Riiklikud

täitevasutused

Ettevõtjalt tarbijale

pakutava

mitmeliigilise

liikuvuse digiteenus

Järelevalve poliitika

üle ja selle täitmise

tagamine

Andmed

4.2. Andmed

ET 67 ET

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete ja seonduvate standardite / tehniliste kirjelduste üldine kirjeldus

Andmete liik Viide nõudele (nõuetele) Standard ja/või tehniline kirjeldus (kui

see on asjakohane)

Transpordiliikide kaupa andmed müüdud

piletite arvu ja nende väärtuse kohta Artikkel 4 ei kohaldata

Ettevõtja andmed Artikkel 7 ei kohaldata

Turunduse, broneeringute ja müügi andmed Artikkel 8 ei kohaldata

Andmed veotoodete kasvuhoonegaaside

heite või CO2 ekvivalendina väljendatud

heite kohta

Artikkel 9 Algatuse „CountEmissionsEU“ ja lennu

heitkoguse märgise standardid

Andmed, mida võib kasutada

ühistranspordipoliitika ja kestliku liikuvuse

tõhususe parandamiseks

Artikkel 10 ei kohaldata

Järelevalve ja täitmise tagamise andmed

(teave künniste kohta) Artikkel 12 ei kohaldata

Asutustevahelised järelevalve ja täitmise

tagamise andmed (eelkõige osalistevahelisi

vaidlusi käsitlevad andmed)

Artikkel 12 ei kohaldata

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Artiklites 5 ja 6 sätestatud tingimused ärilepingutele veoettevõtjate ja märkimisväärset turuosa omavate ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate või ettevõtjalt ettevõtjale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate vahel

leevendavad lepingulise tasakaalustamatuse kuritarvitamist kooskõlas digiturgude määrusega.

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

ET 68 ET

Ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse kõik osutajad, kes on vertikaalselt integreeritud raudteeveo-

ettevõtjaga, kes on rongipiletite müüki käsitleva ettepaneku kohaselt tunnistatud märkimisväärse turuosaga raudteeveo-ettevõtjaks,

nimetatakse riigi tasandil raudteeveosektoris märkimisväärset turuosa omavaks ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutajaks ning temalt ei nõuta teate esitamist artiklis 13 osutatud riiklikule täitevasutusele selles liikmesriigis, kus

raudteeveo-ettevõtja on nimetatud märkimisväärse turuosaga ettevõtjaks.

Selleks et hinnata, kas I lisas sätestatud künnised on täidetud, võib määrav asutus nõuda, et ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutajad esitaksid mõistliku aja jooksul, kuid hiljemalt kahe kuu jooksul kogu asjakohase teabe. Ettevõtjalt

tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajale, kes juba on nimetatud märkimisväärse turuosaga ettevõtjaks, ei esitata

selliseid teabenõudeid selle transpordiliigi kohta, mille puhul on tema turujõud kindlaks määratud. Ettevõtjalt tarbijale pakutava

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad, kes kindlaksmääratud tähtaja jooksul ei esita nõutud teavet oma märkimisväärse turuosa

kohta, võib tunnistada sellist positsiooni omavaks põhjendamatu viivituseta, tuginedes määrava asutuse käsutuses olevale teabele.

Selgitage, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad

kvaliteetsetele standarditele

Andmed ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse asendamatu digiteenuse kohta avaldatakse komisjoni veebisaidil.

Andmevood

Palun esitage iga andmevoo kohta andmed alljärgnevas tabelis:

Andmete liik Viide (viited)

nõudele (nõuetele)

Osaleja, kes

andmed esitab

Osaleja, kes

andmed saab

Andmevahetuse

ajend

Sagedus (kui see on

asjakohane)

Transpordiliikide

kaupa andmed

müüdud piletite arvu

ja nende väärtuse

kohta

Artikkel 4

Ettevõtjalt tarbijale

pakutava

mitmeliigilise

liikuvuse digiteenus

Euroopa Komisjon,

riiklikud

täitevasutused

Artiklist 4 tulenev

kohustus / komisjoni

või riikliku

täitevasutuse taotlus

Iga aasta

Ettevõtja andmed Artikkel 7 Veoettevõtja

Ettevõtjalt tarbijale

pakutav ja

ettevõtjalt

ettevõtjale pakutav

mitmeliigilise

Transpordipiletite

kuvamise/levitamise

leping

ei kohaldata

ET 69 ET

liikuvuse digiteenus

Turunduse,

broneeringute ja

müügi andmed

Artikkel 8

Ettevõtjalt

ettevõtjale pakutav

mitmeliigilise

liikuvuse digiteenus

Veoettevõtjad Veoettevõtja taotlus ei kohaldata

Andmed veotoodete

kasvuhoonegaaside

heite või

CO2 ekvivalendina

väljendatud heite

kohta

Artikkel 9 Veoettevõtjad

Ettevõtjalt tarbijale

pakutav ja

ettevõtjalt

ettevõtjale pakutav

mitmeliigilise

liikuvuse digiteenus

Veoettevõtja

valmisolek neid

andmeid jagada.

ei kohaldata

Andmed, mida võib

kasutada

ühistranspordipoliiti

ka ja kestliku

liikuvuse tõhususe

parandamiseks

Artikkel 10

Ettevõtjalt tarbijale

pakutav ja

ettevõtjalt

ettevõtjale pakutav

mitmeliigilise

liikuvuse digiteenus

Ühistranspordiameti

d

Ühistranspordiameti

taotlus ei kohaldata

Järelevalve ja

täitmise tagamise

andmed (teave

künniste kohta)

Artikkel 12 Riiklik täitevasutus /

liikmesriigid Euroopa Komisjon

Märkimisväärset

turujõudu omavate

ettevõtjalt tarbijale

pakutava

mitmeliigilise

liikuvuse

digiteenuse

osutajate loetelu

muutmine

ei kohaldata

Asutustevahelised

järelevalve ja Artikkel 13 Riiklik täitevasutus Riiklik täitevasutus ELi riiklike

täitevasutuste

Vähemalt kord

aastas

ET 70 ET

täitmise tagamise

andmed (eelkõige

osalistevahelisi

vaidlusi käsitlevad

andmed)

võrgustiku

koosolekud

4.3. Palun esitage iga digilahenduse puhul viide seda puudutava(te)le digitaalse tähtsusega nõudele (nõuetele), digilahenduse volitatud

funktsiooni kirjeldus, selle eest vastutav asutus ning muud asjakohased aspektid, nagu korduskasutatavus ja juurdepääsetavus. Lõpuks

selgitage, kas digilahenduse puhul kavatsetakse kasutada tehisintellektitehnoloogiaid.

Digilahendus

Viide

(viited)

nõudele

(nõuetele)

Peamised

volitatud

funktsioonid

Vastutav

asutus

Kuidas on arvesse

võetud

juurdepääsetavust?

Kuidas on arvesse

võetud

korduvkasutatavust?

Tehisintellektitehnoloogia

kasutamine (kui see on

asjakohane)

Mitmeliigilise

liikuvuse

digiteenus

Artikkel 7

Artikkel 9

Ettevõtjalt tarbijale

pakutava ja

ettevõtjalt

ettevõtjale

pakutava

mitmeliigilise

liikuvuse

digiteenuse

osutajad sisestavad

ja töötlevad

ettevõtjate andmeid

võrdse hoolsusega

ning kuvavad

ettevõtjate

veotooteid

neutraalselt ja

terviklikult.

Ettevõtjalt

tarbijale

pakutava

mitmeliigilise

liikuvuse

digiteenuse

osutajad

Ettevõtjalt

ettevõtjale

pakutava

mitmeliigilise

liikuvuse

digiteenuse

osutajad

Teabe esitamisel

peaksid ettevõtjalt

tarbijale pakutava

mitmeliigilise

liikuvuse

digiteenuse osutajad

järgima Euroopa

Parlamendi ja

nõukogu direktiivis

(EL) 2019/882

toodete ja teenuste

ligipääsetavuse

nõuete kohta

sätestatut ning

eelkõige pakkuma

audiovisuaalseid

võimalusi.

Ettepanek toimib koos

muude ELi

õigusaktidega, mis

mõjutavad

digitaalseid

teabeteenuseid,

eelkõige

intelligentsete

transpordisüsteemide

direktiiviga, millega

luuakse raamistik,

mille alusel võetakse

maanteetranspordis

kasutusele

intelligentsed

transpordisüsteemid ja

selle liidesed teiste

ei kohaldata

ET 71 ET

Ettevõtjalt tarbijale

pakutava

mitmeliigilise

liikuvuse

digiteenuse

osutajad esitavad

lõppkasutajatele

ning ettevõtjalt

ettevõtjale

pakutava

mitmeliigilise

liikuvuse

digiteenuse

osutajad

ärikasutajatele

kuvatavate

transporditoodete

kasvuhoonegaaside

heidet või

CO2 ekvivalendina

väljendatud heidet

käsitleva selge,

läbipaistva ja

kättesaadava teabe,

kui

transpordiettevõtjad

on sellist teavet

jaganud.

transpordiliikidega.

Selgitage iga digilahenduse puhul, kuidas digilahendus vastab ELi küberturvalisuse raamistiku ning muude kohaldatavate digipoliitika

ja õigusaktide (nt eIDAS, ühtne digivärav jne) nõuetele ja kohustustele.

Digilahendus #1. Mitmeliigilise liikuvuse digiteenus

ET 72 ET

Digi- ja/või valdkondlik poliitika

(kui see on asjakohane) Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus ei kohaldata

ELi küberturvalisuse raamistik ei kohaldata

eIDAS ei kohaldata

Ühtne digivärav ja siseturu

infosüsteem ei kohaldata

Muu ei kohaldata

Digilahendus #2

Digi- ja/või valdkondlik poliitika

(kui see on asjakohane) Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus

ELi küberturvalisuse raamistik

eIDAS

Ühtne digivärav ja siseturu

infosüsteem

Muu

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

Kirjeldage digitaalset avalikku teenust, mida nõuded mõjutavad

ET 73 ET

Digitaalne avalik teenus

või digitaalsete avalike

teenuste kategooria

Kirjeldus

Viide

(viited)

nõudele

(nõuetele)

Koostalitleva

Euroopa

lahendus(ed)

Muu(d)

koostalitluslahendus(ed)

Ettevõtjalt tarbijale

pakutava mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse

osutajate nimetamine

märkimisväärset turuosa

omavaks

Mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste osutaja

nimetatakse liidu tasandil märkimisväärse

turujõuga ettevõtjaks („märkimisväärse

turuosaga ettevõtja“), kui ta vastab I lisa

punktis 1 sätestatud künnistele. Ta teatab

sellest komisjonile ning esitab

transpordiliikide kaupa teabe müüdud piletite

arvu ja nende väärtuse kohta.

Artikkel 4 ei kohaldata ei kohaldata

Hinnake nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele

Digitaalne avalik teenus 1

Hindamine Meede/meetmed Võimalikud allesjäänud tõkked

(kui see on asjakohane)

Kooskõla kehtivate digi- ja

valdkondlike

poliitikameetmetega.

Ettepanek on kooskõlas rongipiletite müüki käsitleva

ettepanekuga ja rongireisijate õigusi käsitleva määruse

kavandatud läbivaatamisega, et luua ühtne raamistik, millega

edendatakse ühtseid rongipileteid kogu reisiks ja tagatakse

internetipõhise piletimüügituru hea toimimine. Ettepanekuga

tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009 arvutipõhiste

ettetellimissüsteemide toimimisjuhendi kohta (edaspidi

„arvutipõhiste ettetellimissüsteemide toimimisjuhend“),

ajakohastades ja integreerides samal ajal kõnealuse teksti

sätteid, mis on endiselt asjakohased. Ettepanek toimib koos

muude ELi õigusaktidega, mis mõjutavad digitaalseid

teabeteenuseid, eelkõige intelligentsete transpordisüsteemide

ei kohaldata

ET 74 ET

direktiiviga, millega luuakse raamistik, mille alusel võetakse

maanteetranspordis kasutusele intelligentsed

transpordisüsteemid ja selle liidesed teiste transpordiliikidega.

Mitmeliigiliste liikumisvõimaluste teabeteenuseid käsitleva

delegeeritud määruse kohaselt peavad liikmesriigid looma

riiklikud juurdepääsupunktid, mis on andmekasutajate jaoks

ühtne juurdepääsupunkt eri transpordiliikide liikumisvõimalusi

ja liiklust käsitlevatele staatilistele, varasemaid perioode

hõlmavatele, jälgitavatele ja dünaamilistele andmetele, et

osutada mitmeliigilisi liikumisvõimalusi käsitlevaid

teabeteenuseid. Reserveerimist, broneerimist või piletimüüki

võimaldavate mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste arendamist

takistavate tõkete kõrvaldamisega täiendatakse kehtivaid

õigusakte. Lisaks täiendab käesolev ettepanek digiturgude

määruse ja andmemääruse üldpõhimõtteid, kehtestades

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuseid käsitlevad valdkondlikud

meetmed. Ettepanekuga täiendatakse ka ebaausate

kaubandustavade direktiivi läbivaadatud versiooni meetmetega,

millega tagatakse, et mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste

otsingu tulemused kuvatakse neutraalselt (sätestades

kohustuslike järjestamiskriteeriumide loetelu ja märkides,

millist kriteeriumi kuvamisel kasutati) ning keelatakse enda

eelistamine ja tasuline esiletõstmine, lubades reklaamsisu

üksnes teatavatel tingimustel.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on edendada mitmeliigilisemat

ja kestlikumat transpordisüsteemi ning aidata kaasa Euroopa

rohekokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Nõudes, et

mitmeliigilise liikuvuse digiteenused kuvaksid teavet

kasvuhoonegaaside heite ja CO₂ heite kohta, aitab käesolev

ettepanek kaasa ka algatuse „CountEmissionsEU“ ja lennu

heitkoguse märgise eesmärkide saavutamisele, luues

ühisraamistiku transpordist tuleneva kasvuhoonegaaside heite

ET 75 ET

arvutamiseks ja aruandluseks.

Korralduslikud meetmed

avalike digiteenuste

sujuvaks osutamiseks.

Määruses on sätestatud, et iga liikmesriik määrab riikliku

täitevasutuse, kes vastutab käesoleva määruse täitmise eest.

Liikmesriigid tagavad, et määratud asutusele eraldatakse

vajalikud haldus- ja rahalised vahendid ning et tal on

käesolevast määrusest tulenevate ülesannete nõuetekohaseks

täitmiseks vajalik oskusteave. Artiklis 12 kirjeldatakse riiklike

täitevasutuste ülesandeid, sealhulgas vastastikust abi

turujärelevalve ülesannete täitmisel ja kaebuste menetlemisel.

ei kohaldata

Meetmed, mis võetakse

andmete ühise mõistmise

tagamiseks.

Kasvuhoonegaaside heidet või CO2 ekvivalendina väljendatud

heidet käsitlev teave esitatakse kooskõlas komisjoni

rakendusmäärusega (EL) 2024/3170.

Artiklis 7 sätestatakse kõigile mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuste osutajatele kohustused seoses neutraalse kuvamise

ja järjestamiskriteeriumidega.

Oluline on, et käesoleva määruse

rakendamisel oleksid teabevahetuse

digiaspektid selgelt kindlaks

määratud, eelkõige kaebuste

menetlemise ja avaliku sektori

asutustega andmete jagamise

kontekstis.

Ühiselt kokku lepitud

avalike tehniliste kirjelduste

ja standardite kasutamine

Kasvuhoonegaaside heidet või CO2 ekvivalendina väljendatud

heidet käsitlev teave esitatakse kooskõlas komisjoni

rakendusmäärusega (EL) 2024/3170.

Artiklis 7 sätestatakse kõigile mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuste osutajatele kohustused seoses neutraalse kuvamise

ja järjestamiskriteeriumidega.

Oluline on, et käesoleva määruse

rakendamisel oleksid teabevahetuse

digiaspektid selgelt kindlaks

määratud, eelkõige kaebuste

menetlemise ja avaliku sektori

asutustega andmete jagamise

kontekstis.

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Palun täitke iga digitaalset rakendamist toetava meetme kohta järgmine tabel

Meetme

kirjeldus Viide (viited) nõudele (nõuetele)

Komisjoni roll (kui see on

asjakohane) Kaasatavad

osalejad (kui see

Eeldatav

ajakava (kui

see on

ET 76 ET

on asjakohane) asjakohane)

Nõue 7

Riiklikud täitevasutused osalevad võrgustikus,

mis tuleb korrapäraselt kokku, et vahetada

teavet eelkõige oma i) järelevalve-, täitmis- ja

rakendamistegevuse, ii) otsustuspõhimõtete

ning iii) haldustavade kohta.

Komisjoni talitused osalevad

võrgustikus toimuvates aruteludes

ning koordineerivad ja toetavad

koostööd ühist huvi pakkuvates

küsimustes ja parimate tavade

vahetamist.

Riiklikud

täitevasutused /

Euroopa

Komisjon

Vähemalt kord

aastas

Lisa 4. Huvigrupid

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected]

Konkurentsiamet [email protected]

Transpordiamet [email protected]

Andmekaitse Inspektsioon [email protected]

Elron (AS Eesti Liinirongid) [email protected]

Eesti Raudtee [email protected]

Eesti Maanteetranspordi Liit [email protected]

MTÜ Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liit [email protected]

ITS Estonia [email protected]

Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda [email protected]

Ühistranspordi keskused [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]

Rail Baltic Estonia OÜ [email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koda [email protected]

Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected]

Autoettevõtete Liit [email protected]

TS Laevad OÜ [email protected]

AS Kihnu Veeteed [email protected]

Tuule Liinid OÜ [email protected]

Eesti Lennundusklaster [email protected]

Ridango AS [email protected]

Mootorgrupp AS [email protected]; [email protected]

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

Lisa 3. Kaasamistabel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009.

Märkuse esitaja Märkuse sisu* Kommentaar Manus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriu m

Tuleb tagada, et määrusega kehtestatavad nõuded mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele on asjakohased ja proportsionaalsed ega too endaga kaasa ebaproportsionaalset halduskoormust. Oluline on arvestada väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) eripäradega.

Selgitus: Eelnõu näeb ette mitmete uute kohustuste, sh mahukate andmete jagamise kohustuste kohaldamist mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele, millega kaasneb ettevõtjatele oluline kulude ja halduskoormuse kasv. Eelnõu nõuete kujundamisel on lähtutud digiteenuse osutajate suurusest ja turuosast, seades mahukamad nõuded märkimisväärset turuosa omavatele teenuseosutajatele. Läbirääkimiste käigus on oluline tagada, et määruse nõuete kohaldamisala ei laiendataks digiteenuste osutajatele, kes on VKE-d. Sellistele teenuseosutajatele kaasneks nõuete täitmisega ebaproportsionaalne halduskoormuse kasv, ent mõju reisijateveo turu toimimisele jääks ilmselt tagasihoidlikuks.

Peame vajalikuks täiendavalt analüüsida, kas eelnõuga kavandatavad piirangud tasuliselt esiletõstutud sisu kuvamisele on põhjendatud ja proportsionaalsed.

Selgitus: Eelnõuga seatakse mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele nõuded lähtuda neutraalsetest kuvamis- ja järjestamiskriteeriumitest sisu kuvamisel. MKM nõustub, et vahendusteenuse osutajad peaksid sisu kuvamisel lähtuma selgetest ja läbipaistvatest kriteeriumitest ning et tasuliselt esiletõstutud sisu peaks olema selgelt sellisena tuvastatav. Samas leiame, et tuleks täiendavalt analüüsida, kas tasuliselt esiletõstmise piiramine vaikimisi järjestuse kriteeriumina on põhjendatud ja proportsionaalne või kas eesmärke annaks saavutada alternatiivsete meetmetega, nt kasutaja võimalusega valida makstud tulemuste kriteeriumi eemaldamine. Tasulised esiletõstmise meetmed on vahendusteenuse osutajate ärimudelites tavapärased lahendused ning nende vaikimisi piiramisega võib kaasneda ettevõtjate ärimudelitele ebaproportsionaalne mõju.

Tuleb tagada, et digiteenuse osutajate seatavad turundus- jm andmete jagamise kohustused on eesmärgipärased, proportsionaalsed ja selgelt piiritletud. Andmete jagamise kohustused ei tohiks tekitada ettevõtjatele ebamõistlikke lisakulutusi ja -koormust.

Selgitus: Eelnõu artikli 8 lõike 1 kohaselt tuleb ühe veoettevõtja taotlusel tehtavad turundus-, broneerimis- või müügiandmed teha kättesaadavaks kõigile asjaomastele veoettevõtjatele. Artiklist ei selgu piisavalt üheselt, millisel juhul tekib õigus andmete jagamise taotlemiseks, millised andmed kuuluvad jagamisele ning millistel tingimustel tuleb neid töödelda ja edastada. Kuigi säte piirdub anonüümitud ja koondatud andmetega, võib kohustuse rakendamine kaasa tuua märkimisväärse koormuse digiteenuse osutajatele ning teatud juhtudel võimaldada äriliselt tundliku teabe tuletamist, nt väiksemate turgude või liinide puhul. Peame oluliseks, et turundusandmete jagamise kohustus ja tingimused oleks selgemalt piiritletud ning sisaldaksid piisavaid kaitsemeetmeid ärisaladuste ja konkurentsitundliku teabe kaitseks.

Digiteenuse osutajatele näeb andmete jagamise kohustuse ette ka eelnõu artikli 10 lõige 1, mille kohaselt peab teenuseosutaja tegema ühistranspordiameti taotluse korral kättesaadavaks andmed reisijate mahu kohta. Peame

Arvestatud

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

positiivseks, et artikkel sisaldab mitmeid teenuseosutaja halduskoormust tasakaalustavaid meetmeid, sh õigus nõuda üksnes andmeid, mis on juba teenuseosutaja valduses, ning teenuseosutaja mõistlike kulude hüvitamise skeem. Samas leiame, et proportsionaalsuse paremaks tagamiseks tuleks artiklis täpsustada taotluste võimalikku sagedust ja ulatust, samuti mõistlike kulude hüvitamise mehhanismi toimimist.

Peame oluliseks, et mitmeliigiliste reiside broneerimisel oleks reisijale juba enne ostu tegemist selgelt arusaadav, kes on häirete või teenuse osutamata jäämise korral vastutav osapool ning kelle poole oma õiguste kaitseks pöörduda.

Selgitus: On positiivne, et multimodaalseid reise saab tulevikus hõlpsamini kokku panna. Broneerimise lihtsustamine ei tähenda siiski, et tarbija jaoks on vastutusloogika selge ja arusaadav. Reisija peaks juba broneerimise hetkel saama selgelt aru, kes vastutab, kui üks või mitu veoteenuse osa jääb osutamata või reisi teostamisel tekib muu oluline häire, millised õigused talle kohalduvad ja kes on konkreetne kontaktpunkt, kelle poole ta peab pöörduma. Vastutus ei tohiks jääda ebaselgeks vedajate ja broneerimisplatvormi vahel, vaid reisijale peab olema üheselt mõistetav, kas vastutab konkreetne vedaja, mitu vedajat vastavalt oma teekonna osale või platvorm ise. Praegune ettepanek seda küsimust sisuliselt ei lahenda. Vastutuse ebaselgus võib tekitada turul segadust ja raskendada reisijatel oma õiguste kasutamist. Seetõttu tuleks ettepanekut täiendada nii, et tarbijale oleks tagatud teabe esitamine vastutava osapoole ja kontaktpunkti kohta selgelt ja nähtavalt kogu broneerimisprotsessi vältel.

Transpordivaldkonna digitaliseerimisel tuleb tagada ühtne andmemudel ja semantika kõigi transpordiliikide lõikes.

Selgitus: Eesti toetab multimodaalse liikuvuse arengut, kuid peab oluliseks, et erinevate transpordivaldkondade regulatsioonide rakendamisel ei kujuneks välja eraldi andmemudelid ja semantilised raamistikud. Sarnaselt varasemalt käsitletud rongipiletite regulatsioonile tuleb vältida olukorda, kus raudtee-, lennu-, bussi- või laevandussektorile kehtestatakse erinevad andmekoosseisud ja mõisted. Piletid, broneeringud, reisietapid, hinnad, teenustasemed ja muud põhiandmed peavad põhinema ühistel definitsioonidel ning olema kirjeldatud ühtse semantika alusel. See tagab andmete koostalitlusvõime, vähendab arendus- ja halduskulusid ning võimaldab luua tõeliselt multimodaalseid teenuseid.

Multimodaalse liikuvuse andmevahetus ja andmeruum peavad põhinema transpordiliikide üleselt ühtsetel tehnilistel standarditel, API-del ja ligipääsupõhimõtetel.

Selgitus: Määruse rakendamisel tuleb vältida uute valdkondlike andmesilode tekkimist. Riiklikud ligipääsupunktid, liikuvusteenuste platvormid ja tulevased Euroopa andmeruumid peavad kasutama ühiseid tehnilisi standardeid, API-sid ja andmevahetuse põhimõtteid sõltumata transpordiliigist. Transpordiliik peab olema tehnilises lahenduses üksnes andmeatribuut, mitte alus eraldi süsteemide, liidestuste või andmeruumide loomiseks. Ühtsed tehnilised lahendused vähendavad ettevõtjate integratsiooni- ja halduskulusid, parandavad andmete korduskasutust ning toetavad tõeliselt multimodaalsete teenuste kujunemist

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab määruse eelnõu kohta, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009 (COM (2026)231) järgmised ettepanekud: 1. Ettepanek COM(2026)231 keskendub veoteenuse pakkuja ja digiteenuse osutaja omavaheliste suhete reguleerimisele. Selguse mõistes oleks otstarbekas määruses täpsustada või viidata regulatsioonile, mis sätestab osapoolte vastutuse teenuse toimimise probleemide korral, mh juhtudel, kui mitmeliigilise piletiga teenusel esineb reisitõrkeid. 2. Näiteks rongiliikluse puhul on veoteenuse pakkujate puhul reeglina tegemist sisuliselt riigi omandis olevate monopoolsete, ATL-i (avaliku teenindamise leping) alusel teenust pakkuvate ettevõtetega. Märkimisväärset turuosa omav digiteenuse pakkuja on sarnases positsioonis muude transpordiliikide korral väiksemate veoteenuse pakkujate suhtes. Määruse ettepanek reguleerib täna eelkõige ligipääsu tagamist ühtsele platvormile ning ühetaolisele infovälja kujundamisele. Rakenduslikult võib samas peamiseks takistuseks mitmeliigilise teenuse tegelikul tööle hakkamisel osutuda hoopis piletitulu jagunemine. Vajalik oleks täiendavalt analüüsida, kas valitseva turupositsiooni ära kasutamise vältimiseks oleks vajalik reguleerida ka tulu jagunemise põhimõtteid. 3. Määrust oleks vaja täiendada ligipääsetavuse küsimustega, infovahetuse üheks keskseks teemaks lisaks süsinikuneutraalsusele peaks olema ka täielik info teenuse ligipääsetavuse aspektide kohta, et puuetega inimestel oleks teenuse ostmisel täielik pilt kogu reisi jooksul kätte saadavast toetavast taristust ning võimalikest erisustest. 4. Vajalik oleks määrava asutuse (designated authority) mõiste sisustamine, mh kas üks asutus võib täita seda rolli samaaegselt täitevasutuse (national enforcement body) rolliga.

Arvestatud

Justiits- ja Digiministeerium Eelnõu seletuskirjas on põhiõiguste kontekstis öeldud, et eelnõus reguleeritava ettevõtjalt tarbijale pakutavate mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste kasutajate isikuandmete kaitse on tagatud IKÜM-iga. Samuti selgitatakse, et varasemate arvutipõhiste ettetellimissüsteemide andmekaitse-eeskirjade kehtetuks tunnistamine on seotud IKÜM-i jõustumisega ja dubleerivate eeskirjade kõrvaldamisega. Selline lähenemine teenib meie hinnangul õigusselguse eesmärki. Ehkki IKÜM lubab teatud juhtudel erisätteid kehtestada, siis need peavad olema kindlasti põhjendatud. Kui selleks ei ole põhjendatud vajadust, saab lähtuda IKÜM-iga paika pandud regulatsioonist ja see vähendab kindlasti ka regulatsiooni adressaatide koormust regulatsiooniga tutvumisel.

Samuti teeme märkuse määruse eelnõu art 10 kohta. Nimetatud artikliga kavandatakse reisijate mahu andmete jagamist ühistranspordiametitega ning seatakse ühistranspordiametitele ulatuslikud piirangud andmete edasisele töötlemisele. Kõigepealt on vaja selgeks teha, kas sellist koormust on üldse vaja teenuseosutajate suhtes kohaldada. Juhul kui teabe jagamist ühistranspordiasutustega peetakse siiski vajalikuks, tuleb arvestada, et niipea kui teave saabub asutuse valdusesse, muutub ta avalikuks teabeks. Avaliku teabe seaduse kohaselt loetakse avalikuks teabeks mh igasugust avalikke ülesandeid täites saadud teavet.

Avalikule teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. Eesti on ratifitseerinud Ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsiooni (nn Tromso konventsioon). Selle konventsiooni kohaselt tohib küll juurdepääsu avalikule teabele piirata, kuid need piirangud peavad lisaks seaduse täpsele sõnastusele olema ka demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ja proportsionaalsed piirangu eesmärgiga. Võimalikud piirangu eesmärgid on toodud konventsiooni artiklis 3 lg 1 ja neist konventsiooniosalised väljuda ei tohi. Kuigi konventsioon võimaldab ka seaduse alusel kehtestada nn absoluutseid juurdepääsupiiranguid, siis nende laiaulatuslikust kasutusest tuleks hoiduda, ehk hoida selliste piirangute arv võimalikult väiksena. Üldjuhul tuleb avalikule teabele juurdepääsu võimaldamisel kohaldada konventsiooni art 3 lg 2 toodud ülekaaluka avaliku huvi testi, mille kohaselt võib küll juurdepääsu avalikule teabele erinevate huvide kaitseks piirata, kui just avalik

Arvestatud

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

huvi teabele juurdepääsu saada ei kaalu kaitstavaid huve üle. St tähendab igakordset hindamist juhul kui esitatakse teabenõue juurdepääsupiiranguga teabe suhtes. Eelnõu menetlemise käigus tuleb selgeks teha, millise huvi kaitseks juurdepääsupiirang kehtestatakse ning kas nn absoluutse juurdepääsupiirangu kehtestamine on õigustatud.

Samuti näeb eelnõu ette eesmärgid, milleks ühistranspordiasutused saadud teavet kasutada tohivad. Ka siin tuleb selgelt läbi mõelda sellise piirangu eesmärk, proportsionaalsus ja vajalikkus. Vastasel korral ei ole võimalik õigustada ei andmete ühekordse esitamise ega andmete taaskasutuse põhimõtetest kõrvalekaldumist.

Lisaks tuleb juhul, kui algatusekohane kaebuste lahendamine peaks tähendama ka pooltevahelist tsiviilõiguslike vaidluste lahendamist, silmas pidada, et Eesti ei saa vastavalt PS §-le 146 toetada kohtuväliste organite pädevuse laiendamist selliselt, et need hakkaksid tegema mingis valdkonnas kohtu asemel siduvaid otsuseid tsiviilvaidluste lahendamise kohta. Põhjalik ja autoriteetne uuring ütleb, et kohtuvälise komisjonid sellise pädevuse põhiseaduspärasus on kaheldav ja kui sellise pädevusega komisjone ei ole võimalik ära kaotada, ei tohiks igatahes nende pädevusi laiendada.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveamet

TTJA toetab üldiselt meetmeid, mille eesmärk on tugevdada reisijate õigusi, suurendada õigusselgust ning lihtsustada reisijate jaoks nende õiguste kasutamist. Positiivsena võib hinnata ettepanekuid, mis parandavad reisijate kaitset eelkõige mitme vedaja või multimodaalsete reiside puhul ning aitavad vähendada olukordi, kus reisija jääb erinevate ettevõtjate vastutuse piiride tõttu tõhusa õiguskaitseta.

Samas peab uute regulatsioonide väljatöötamisel pöörama erilist tähelepanu ettevõtjatevahelise vastutuse selgele reguleerimisele. Reisija jaoks peab olema üheselt arusaadav, millise ettevõtja või platvormi poole tuleb probleemi tekkimisel pöörduda, kes vastutab reisija õiguste tagamise eest ning kuidas on võimalik kiiresti ja tõhusalt saada ümbermarsruutimist, abi, hüvitist või muud määrusest tulenevat kaitset. Tuleks vältida olukordi, kus reisijat suunatakse erinevate ettevõtjate või platvormide vahel, mistõttu muutub määrusest tulenevate õiguste tegelik kasutamine keeruliseks või ebamõistlikult aeganõudvaks.

Mida keerukam on reisiahel (mitu vedajat, platvorm, piletimüüja), seda olulisem on, et reisija õiguste täitmise eest vastutaks reisija suhtes üks selgelt määratletud kontaktpunkt. Ettevõtjate omavaheline vastutuse jaotus või regressisuhted ei tohiks mõjutada reisija võimalust oma õigusi kiiresti ja tõhusalt kasutada.

Mitmeliigilised digitaalsed reisiplatvormid tegutsevad enamasti piiriüleselt ning erinevad liikmesriikide nõuded võivad põhjustada turu killustumist. Tarbijate seisukohast on oluline, et pakkumiste kuvamise põhimõtted oleksid kogu ELis ühtsed ja läbipaistvad. Tarbijakaitse vaates võib probleemiks olla see, kui platvormid järjestavad või eelistavad teatud pakkujaid äriliste kokkulepete alusel, ilma et see oleks kasutajale selgelt arusaadav. Ettepanek aitab suurendada võrreldavust ning toetab teadlikku tarbijaotsust, eriti juhul, kui kasutajale kuvatakse objektiivsed võrdluskriteeriumid (hind, sõiduaeg, ümberistumised, CO2-heide, ligipääsetavus). Samas ei ole TTJA-le teada olulisi Eesti-spetsiifilisi turuprobleeme tarbijakaitse vallas, mis vajaksid täiendavat sekkumist riigisisesel tasandil. Probleemid on pigem seotud Euroopa-ülese reisituru ja suurte digiplatvormide tegevusega.

Konkurentsiõigus võimaldab sekkuda turgu kahjustavate kokkulepete, turgu valitseva seisundi kuritarvitamise või muu konkurentsi kahjustava käitumise korral. Samas on konkurentsiõigus oma olemuselt tagantjärele rakendatav ning menetlused võivad olla ajamahukad.

Arvestatud

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

Käesolev ettepanek sisaldab ex ante reegleid, mis loovad selgemad käitumisreeglid juba enne võimalike probleemide tekkimist. Selline lähenemine võib suurendada õigusselgust nii platvormide kui ka ärikasutajate jaoks.

TTJA hinnangul võib põhjendamatu diskrimineerimise, ebaõiglaste lepingutingimuste või läbipaistmatute kuvamispraktikate osas olla sektoripõhisel regulatsioonil lisandväärtus võrreldes üksnes üldise konkurentsiõigusega.

Regulatsioon peab võimaldama pädevatel asutustel õigusi tõhusalt jõustada. Uute kohustuste loomisel tuleks hinnata, kas need on praktikas kontrollitavad ning kas vastutuse jaotus ettevõtjate vahel võimaldab rikkumiste korral tõhusat järelevalvet.

Positiivsed mõjud  tarbijatele selgemad ja võrreldavamad reisivalikud;  väiksem risk, et pakkumiste järjestus põhineb varjatud ärilistel kokkulepetel;  suurem läbipaistvus digitaalsetel platvormidel.

Riskid  keerukus neutraalse kuvamise nõuete tõlgendamisel ja järelevalves;  võimalik regulatiivne kattuvus konkurentsiõiguse, digiteenuste regulatsiooni või platvormimajanduse

reeglitega;  oht, et kohustused täidavad eelkõige suuremad turuosalised, kuid tegelik konkurentsiolukord ei parane.

Kuna Eestis puuduvad teadaolevalt ettepaneku künniseid ületavad MDMS-id, võib otsene mõju Eesti ettevõtjatele olla piiratud. Samuti näib järelevalvevajadus Eestis esialgsel hinnangul olevat pigem väike.

TTJA peab oluliseks ka rakendusasutuste pädevust käsitlevate ettepanekute mõju põhjalikku analüüsimist. Kuigi siduvate otsuste tegemise pädevus võib aidata suurendada õiguste tõhusat jõustamist, eeldaks sellise mudeli rakendamine Eestis tõenäoliselt olulisi seadusandlikke muudatusi ning täiendavaid ressursse. Seetõttu tuleks hinnata nii rakendusasutuste ülesannete mahtu kui ka nende rahastamise ja ressursside vajadust.

Tarbijakaitse vaates on põhjendatud keskenduda:  pakkumiste neutraalsele kuvamisele;  algoritmilise järjestamise läbipaistvusele;  mittediskrimineerivatele tingimustele;  tarbijale oluliste võrdlusnäitajate esitamisele.

Ettepanekuna toome välja, et regulatsioonis tuleks täpsemalt määratleda, mida praktikas tähendab "neutraalne" ja "mittediskrimineeriv" kuvamine, et vältida erinevaid tõlgendusi ning vähendada järelevalve keerukust.

TTJA vaates võib küsida, kas ettepanek lahendab turu peamise kitsaskoha. Kui vedajad ei ole kohustatud oma pileteid mõistlikel tingimustel kättesaadavaks tegema, võib neutraalse kuvamise kohustus jääda piiratud mõjuga. Platvorm saab neutraalselt kuvada üksnes seda, millele tal on juurdepääs. Seetõttu võib kaaluda ambitsioonikamat lähenemist, mis looks vähemalt suurtele vedajatele või turgu mõjutavatele ettevõtjatele

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

kohustuse võimaldada piletitoodete kättesaadavus standardiseeritud ja mittediskrimineerivatel tingimustel. See võiks paremini toetada innovatsiooni, konkurentsi ja uute teenuste arengut. Samas tuleks sellise kohustuse kehtestamisel hoolikalt hinnata proportsionaalsust ning ettevõtjatele tekkivaid kulusid.

Kuigi ettepanek vähendab võimalusi diskrimineerivaks kuvamiseks ja ebaõiglasteks lepingutingimusteks, võivad suuremate platvormide eelised jätkuvalt püsida:

 olemasolevad ärisuhted vedajatega;  väljakujunenud tehnilised integratsioonid;  suuremad andmemahud;  tugevam läbirääkimispositsioon;  tuntud kaubamärgid ja suurem kasutajaskond.

Seetõttu võib tekkida olukord, kus formaalselt on tingimused võrdsed, kuid tegelikud turule sisenemise tõkked jäävad alles.

Võimalikud täiendavad meetmed:  FRAND-põhimõttel (fair, reasonable and non-discriminatory) juurdepääs olulistele piletitoodetele;  standardiseeritud tehniliste liideste kasutamise edendamine;  suuremate vedajate läbipaistvuskohustused seoses piletitoodete kättesaadavuse tingimustega;  tõhusad vaidluste lahendamise mehhanismid MDMS-ide ja vedajate vahel;  regulaarne järelevalve, mida viiakse läbi EL-i üleselt, et tagada kogu EL-is nõuetele vastavus.

Kokkuvõttes TTJA teenuste järelevalve vaatest on ettepaneku eesmärgid toetatavad, kuna need suurendavad tarbijate jaoks läbipaistvust ja aitavad vähendada diskrimineerivaid kuvamispraktikaid digitaalsetel reisiplatvormidel. Samas võib ettepaneku mõju konkurentsile jääda piiratuks, kuna see ei lahenda täielikult piletite kättesaadavuse küsimust. Seetõttu võiks kaaluda täiendavaid meetmeid, mis soodustaksid uute turuosaliste ligipääsu piletitoodetele ning vähendaksid turule sisenemise tõkkeid.

Konkurentsiamet Ametil ei ole praegu teada Eestis tegutsevaid mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajaid, kes ulatuksid ettepanekus sätestatud künnisteni, samuti ei ole ameti menetluspraktikas esile kerkinud ulatuslikke vaidlusi, mis puudutaksid MDMS-teenuse osutajate ja veoettevõtjate vahelisi lepingutingimusi või piletitoodete digitaalset kuvamist.

Konkurentsiameti hinnangul võib määruse kehtestamine EL-i tasandil olla põhjendatud, kuivõrd mitmeliigilise reisi planeerimise ja broneerimise teenused on olemuslikult piiriülesed ning nende toimimine sõltub eri liikmesriikides tegutsevate veoettevõtjate, vahendajate ja platvormide koostalitlusest. Ühtne EL-i raamistik aitab vältida killustunud riigisiseseid lahendusi ning võib parandada reisijate võimalust võrrelda eri transpordiliike ja teenusepakkujaid läbipaistvalt. Eesti turu kohta ei ole Konkurentsiametil praeguse pädevuse ja menetluspraktika põhjal võimalik välja tuua süsteemseid probleeme, mille lahendamine eeldaks tingimata uut eriregulatsiooni. Samas võib EL-i siseturul esineda probleeme, mis on seotud platvormide läbipaistmatute järjestamispõhimõtete, ebaselgete lepingutingimuste või suuremate turuosaliste tugevama läbirääkimispositsiooniga. Selliste riskide ennetamiseks võib EL-i tasandi raamistik olla asjakohane, eriti juhul, kui see on proportsionaalne ja keskendub tegelikult

Arvestatud

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

turujõudu omavatele teenuseosutajatele.

Konkurentsiõiguslik raamistik võimaldab sekkuda eeskätt olukorras, kus esineb turgu valitseva seisundi kuritarvitamine, konkurentsi kahjustav kokkulepe või muu konkurentsi kahjustav käitumine. Samas ei pruugi üldine konkurentsiõigus alati olla piisav, et ennetavalt tagada läbipaistvad ja mittediskrimineerivad tingimused olukorras, kus konkreetse ettevõtja turujõud ei ületa sekkumiseks vajalikku lävendit või kus probleem avaldub pigem platvormi toimimisloogikas ja lepingutingimuste standardiseeritud kujundamises. Seetõttu võib täiendav sektoripõhine regulatsioon olla põhjendatud juhul, kui see täpsustab platvormide neutraalse kuvamise, järjestamiskriteeriumide läbipaistvuse ja ärikasutajate mittediskrimineeriva kohtlemise nõudeid. Oluline on siiski vältida paralleelsete või kattuvate järelevalveülesannete tekkimist ning tagada, et uued kohustused sobituksid olemasoleva konkurentsiõigusliku ja valdkondliku järelevalveraamistikuga.

Peamised riskid on seotud õigusliku ebaselguse ja halduskoormusega. Kui määruse rakendamine eeldab liikmesriigi tasandil uue pädeva asutuse määramist või olemasolevate asutuste ülesannete laiendamist, tuleb selgelt määratleda järelevalve ulatus, menetlusnormid, teabe nõudmise alused ja koostöö teiste asutustega. Konkurentsiameti praegune pädevus raudtee-, lennundus- ja sadamavaldkonnas ei hõlma üldist järelevalvet reisijatele või ärikasutajatele suunatud digitaalsete broneerimisplatvormide kuvamis- ja järjestamispõhimõtete üle. Kui pädevaks asutuseks määrataks Konkurentsiamet, tähendaks see täiendavat halduskoormust ning vajadust tagada ametile vajalikud õiguslikud volitused, tehniline pädevus ja ressursid. Täiendav risk seisneb selles, et väikese turuga liikmesriikides võib järelevalveülesannete loomine olla ebaproportsionaalne, kui reguleeritavaid ettevõtjaid on vähe või neid ei ole üldse. Seetõttu tuleks määruses ette näha proportsionaalne rakendamine, riskipõhine järelevalve ning võimalikult selge pädevuste jaotus, et vältida põhjendamatut halduskoormust nii ettevõtjatele kui ka riigiasutustele.

Ettepaneku fookus neutraalsele ja mittediskrimineerivale kuvamisele ning õiglastele B2B lepingutingimustele on konkurentsikeskkonna seisukohast üldjoontes asjakohane. See haakub ka Konkurentsiameti valdkondliku rolliga raudtee-, lennundus- ja sadamasektoris, kus ameti ülesanded on samuti suunatud ebaõiglase või diskrimineeriva kohtlemise vältimisele ning vaidluste lahendamisele. Täiendusettepanekuna võiks kaaluda määruse sõnastuse täpsustamist selles osas, millistel juhtudel loetakse järjestamis- või kuvamiskriteeriumid piisavalt läbipaistvaks, kuidas hinnatakse diskrimineerimist eri transpordiliikide ja veoettevõtjate vahel ning millised on liikmesriigi pädeva asutuse menetluslikud volitused. Samuti tuleks vältida olukorda, kus samale tegevusele kohalduvad samaaegselt mitme erineva asutuse kattuvad järelevalvevolitused.

Konkurentsiameti hinnangul parandab ettepanek eelkõige nende piletitoodete kuvamise ja vahendamise tingimusi, mis on MDMS-ides juba olemas. Kui eesmärk on soodustada uute teenusepakkujate turuletulekut ning mitmeliigiliste reisiteenuste tegelikku arengut, võib üksnes kuvamise neutraalsuse nõuetest jääda väheseks. Piletitoodete tegelik kättesaadavus, tehniliste liideste olemasolu ja andmevahetuse tingimused võivad olla turule sisenemisel vähemalt sama olulised kui kuvamise järjekord platvormil.

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

Samas tuleb piletitoodete standardiseeritud tehniliste liideste kaudu kättesaadavaks tegemise kohustuse kehtestamisel hinnata proportsionaalsust, kulusid ja mõju väiksematele veoettevõtjatele. Kui sellist kohustust kaaluda, võiks see olla diferentseeritud ning sõltuda ettevõtja suurusest, turupositsioonist, teenuse laadist ja tehnilisest valmisolekust. Eelistada tuleks lahendust, mis soodustab andmete ja piletitoodete kättesaadavust, kuid ei tekita väiksematele ettevõtjatele ebamõistlikku investeerimis- ega halduskoormust.

Ettepanek võib aidata parandada konkurentsitingimusi, kui see vähendab läbipaistmatut järjestamist, ebaselgeid lepingutingimusi ja põhjendamatut erinevat kohtlemist. Samas ei pruugi see iseenesest kõrvaldada suuremate platvormide olemasolevaid eeliseid, mis tulenevad väljakujunenud lepingulistest suhetest, tehnilistest liidestustest, tuntusest, andmemahust ja läbirääkimispositsioonist. Väiksemate ja innovaatiliste teenusepakkujate toetamiseks võiks määrus sisaldada selgemaid nõudeid standardsete, objektiivsete ja mittediskrimineerivate juurdepääsutingimuste kohta, samuti põhimõtteid, mille alusel hinnatakse tehniliste ja lepinguliste tingimuste põhjendatust. Lisaks võiks kaaluda ühtsete andme- ja liidesestandardite kasutamise soodustamist ning läbipaistvuskohustusi tasude, järjestamiskriteeriumide ja juurdepääsutingimuste osas. Kokkuvõttes toetab Konkurentsiamet põhimõtteliselt eesmärki parandada mitmeliigiliste reisiteenuste digitaalse turu läbipaistvust, võrreldavust ja mittediskrimineerivat toimimist. Määruse edasisel menetlemisel tuleks siiski pöörata erilist tähelepanu selle proportsionaalsusele, järelevalvepädevuste selgele jaotusele ning sellele, et uued kohustused ei looks väikese turuga liikmesriikides põhjendamatut halduskoormust.

Transpordiamet Peamine eesmärk on muuta turg läbipaistvamaks ja tagada transpordiettevõtjatele võrdsed võimalused. Selleks laiendatakse olemasolevaid broneerimissüsteemide reegleid kõigile mitme liigiliste liikuvusteenuste pakkujatele. Ausa konkurentsi ja innovatsiooni toetamiseks tuleks kehtestada ühised eeskirjad, et tagada piletimüügiturul võrdsed tingimused, eelkõige seoses liidus pakutavate pikamaa- ja piirkondliku transpordi teenuste nähtavuse, juurdepääsetavuse ja levitamisega. Need normid peaksid tagama, et lõpp- ja ärikasutajad saavad osta kõige sobivama reisivõimaluse, sealhulgas reise, mille puhul on ühendatud ühe või mitme transpordiliigi teenused või mida osutavad mitu veoettevõtjat. Ehk soovitakse kehtestada ühtsed reeglid, et kõik transpordiettevõtted oleksid piletimüügis võrdselt esindatud ning reisijatel oleks lihtne võrrelda ja osta ka selliseid reise, mis ühendavad erinevaid transpordiliike või mitme ettevõtte teenuseid üheks tervikuks. Leian, et see tõesti muudab piletimüügiturgu õiglasemaks, võrreldavamaks ja läbipaistvamaks. Reisivõimalused peavad olema kuvatud neutraalselt ning kasutajale tuleb esitada tegelik lõpphind. Samuti peab olema võimalik järjestada ja võrrelda pakkumisi erinevate kriteeriumide alusel, näiteks hinna, sõiduaja, ligipääsetavuse või keskkonnamõju järgi. Määrusest tulenevalt tuleb Eestil määrata riiklik täitevasutus, kes vastutab määruse täitmise järelevalve eest.

Arvestatud

Andmekaitse Inspektsioon AKI peab vajalikuks juhtida tähelepanu artiklile 10, mille kohaselt peavad ettevõtjalt tarbijale pakutava mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad edastama ühistranspordiameti taotlusel reisijate mahu andmeid. Säte näeb ette, et andmed peavad olema koondatud ja anonüümitud. AKI hinnangul tuleb seda nõuet tõlgendada kooskõlas IKÜM põhjenduspunktiga 26, mille kohaselt saab andmeid pidada anonüümseks üksnes juhul, kui andmesubjekti ei ole võimalik tuvastada ega kaudselt tuvastada mõistlikult tõenäoliselt kasutatavate vahenditega. AKI hinnangul võiks eelnõus või vähemalt selle põhjendustes selgemalt välja tuua, et artikli 10 alusel ei tohi ühistranspordiametitele edastada isikuandmeid ega pseudonüümitud andmeid. Pelgalt otseste identifikaatorite

Arvestatud

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

eemaldamine ei pruugi olla piisav, kui andmestik võimaldab näiteks väikese valimi, täpse marsruudi, harvaesineva liikumismustri või ajavahemiku kaudu isikut kaudselt tuvastada. Samuti vajab täpsustamist mõiste „reisijate mahu andmed“. Eelnõust ei nähtu piisava selgusega, millist detailsusastet selliste andmete puhul eeldatakse. Kuigi säte piirab andmete kasutamise ühistranspordipoliitika ja kestliku liikuvuse poliitika eesmärkidega, võib väga detailne teave lähte- ja sihtkohtade, ümberistumiste, kellaaegade või marsruutide kohta teatud juhtudel võimaldada üksikisikute eristamist või järelduste tegemist nende liikumise kohta. Seetõttu võiks kaaluda täpsustust, et andmeid tuleb esitada üksnes sellisel koondatuse tasemel, mis ei võimalda andmeid seostada konkreetse või tuvastatava isikuga. Artikli 8 puhul on samuti ette nähtud, et turundus-, broneerimis- ja müügiandmeid võib teha kättesaadavaks üksnes anonüümitud ja koondandmetena. AKI peab vajalikuks rõhutada, et ka selle sätte kohaldamisel ei tohiks anonüümitud andmetena käsitada andmeid, mida on võimalik teiste andmekogumitega ühendades seostada tuvastatava isikuga. Vajadusel võiks sätet või põhjendusi täiendada viitega, et andmete anonüümseks lugemisel tuleb arvestada ka andmete hilisema taasisikustamise võimalust.

Eesti Linnade ja Valdade Liit Üldjoontes võib pidada põhjendatuks EL tasandil ühiste reeglite kehtestamist, kuna tihti on mitmeliigilised reisid piiriülesed ning liikmesriikide erinevad regulatsioonid võivad takistada ühtse digitaalse turu kujunemist. EL reisiteenuste turul esineb probleeme:

1. Reisijatel puudub sageli võimalus osta ühe tehinguga eri vedajate ja transpordiliikide pileteid; 2. Vedajate piletisüsteemid ja andmevahetus ei ole piisavalt koostalitlusvõimelised; 3. Sõltumatutel piletimüüjatel puudub sageli võrdne ligipääs vedajate müügikanalitele ja reaalajas

andmetele; 4. Killustatud turg vähendab konkurentsi ning pärsib uuenduslike digiteenuste arengut.

Küsimusele, kas olemasolevad turutingimused ja konkurentsiõiguslik raamistik tagavad juba praegu mittediskrimineerivad lepingusuhted MDMS-teenuse osutajate ja nende äriklientide vahel või on selle eesmärgi saavutamiseks vaja täiendavat regulatsiooni, vastamiseks puudub Eesti Linnade ja Valdade Liidul piisav ekspertsus. Otse mõju Eesti kohalikele omavalitsustele on tõenäoliselt väike, kuid kaudsed mõjud võivad olla märkimisväärsed, eelkõige ühistranspordi korraldamise ja digiteenuste arendamise kaudu. Kui omavalitsus korraldab ühistransporti või omab piletimüügisüsteemi, võib tekkida vajadus teha süsteemides muudatusi, et tagada nõutud andmete ja müügiliideste kättesaadavus. Võib suureneda vajadus sõlmida uusi andmevahetuslepinguid, jälgida nõuete täitmist ning hallata tehnilisi liideseid. Kui EL-i nõuded eeldavad uute tehniliste standardite kasutuselevõttu, võivad tekkida täiendavad arendus- ja hoolduskulud. Eriti puudutab see väiksemaid ühistranspordikeskusi või omavalitsusi, kelle IT-võimekus on piiratud.

Arvestatud

Tartumaa Ühistranspordikeskus

Teatame, et esitatud määruse ettepanek ei ole otseselt seotud MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskuse tegevusega, mistõttu ei ole meil võimalik antud eelnõu kohta arvamust esitada.

-

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

TS Laevad OÜ Toetame eesmärki suurendada reisijatele pakutava teabe läbipaistvust ning sellest lähtuvalt konkurentsineutraalsete pakkumiste esitamist. Samas ei näe me Eesti kontekstis praegu olulist turutõrget, mis nõuaks kiireloomulist täiendavat reguleerimist, kuna Eestis ei tegutse meile teadaolevalt ettepanekus sätestatud turuosakünniseid ületavaid MDMS-teenuse osutajaid.

Meie hinnangul sisaldab kehtiv Euroopa Liidu ja Eesti konkurentsiõiguslik raamistik juba täna üldisi põhimõtteid diskrimineerimise vältimiseks ning turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tõkestamiseks. Digitaalsete vahendusplatvormide puhul võib teatud juhtudel olla põhjendatud teatud sektorispetsiifiliste läbipaistvusnõuete kehtestamine, kuid tuleks tagada, et regulatiivne koormus oleks kooskõlas tegelike tururiskidega ning ei paneks väikeettevõtetele ebaproportsionaalselt suurt täiendavate kulude tekitamise kohustust.

TS Laevade hinnangul ei kaasne ettepaneku praegusest sõnastusest otseseid olulisi regulatiivseid kohustusi, kuna ettevõte ei paku mitmeliigilisi piletitooteid ega tegutse MDMS-teenuse osutajana. Samas ei saa välistada kaudset mõju ettevõttele tulevikus. Eelkõige võivad tekkida täiendavad kulud ja halduskoormus seoses veoteenuste paremaks integreerimiseks vajalike tehniliste liideste arendamise, andmevahetuse standardite rakendamise, kolmandate osapoolte integratsioonide haldamise ning lepinguliste suhete korrastamisega. Seetõttu peame oluliseks, et võimalikud tulevased tehnilised ja andmejagamise nõuded oleksid proportsionaalsed ning arvestaksid erinevate transpordiettevõtete suurust, rolli ja tehnilist valmisolekut.

Ettepaneku fookus – tagada MDMS-teenustes olemasolevate piletitoodete neutraalne kuvamine ning ausad lepingulised suhted – on üldiselt asjakohane. Meie hinnangul ei ole põhjendatud kehtestada ulatuslikke uusi kohustusi kõigile veoettevõtjatele enne, kui on selgelt tõendatud nende vajalikkus ja proportsionaalsus. Uute kohustuste kehtestamisel tuleb arvestada rakenduskulude, teenuste eripärade ning erineva suurusega ettevõtjate võimekusega.

Ettepanek parandab läbipaistvust ja vähendab diskrimineeriva kohtlemise riske, kuid üksnes neutraalne kuvamine ei pruugi täielikult tasandada konkurentsieeliseid, mis tulenevad suuremate platvormide olemasolevatest lepingulistest suhetest, tehnilistest integratsioonidest, kasutajabaasist ja turupositsioonist. Seetõttu võib jääda püsima olukord, kus suurematel turuosalistel on jätkuvalt märkimisväärne konkurentsieelis võrreldes uute või väiksemate teenusepakkujatega. Kokkuvõttes toetab TS Laevad ettepaneku eesmärki suurendada reisijatele suunatud teenuste läbipaistvust ja tagada aus konkurents digitaalsetel vahendusplatvormidel. Samas peame oluliseks, et regulatsioon oleks proportsionaalne, ei dubleeriks olemasolevaid konkurentsiõiguslikke norme ning ei tekitaks põhjendamatut halduskoormust turuosalistele, kelle tegevus ei ole seotud mitmeliigiliste piletitoodete pakkumise või vahendamisega.

Arvestatud

AS Eesti Raudtee Infrastruktuuriettevõtjana on määruse puutumus meisse kaudne. Meie hinnangul võiks määruse eesmärk põhimõtteliselt olla põhjendatud aga lisandväärtus Eesti jaoks on pigem seotud Euroopa ühtse turu arenguga mitte niivõrd siseriikliku turu puudujääkide lahendamisega.

Kaks kaalutlust: a) usume, et EL konkurentsieeskirjad juba sisaldavad mehhanisme turgu valitseva seisundi ja konkurentsivastase käitumise vältimiseks; b) teatav sektoripõhine regulatsioon võib olla põhjendatud, eelkõige

Osaliselt arvestatud

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

läbipaistvuse, neutraalse järjestamise ja mittediskrimineerivate lepingutingimuste tagamiseks. Samas tuleks vältida dubleerimist olemasolevate regulatsioonidega (digiteenuse, digiturgude ja konkurentsiõiguse regulatsioonid).

Mõju infraettevõtjale on pigem kaudne. Riigi vaates ilmselt kaasneb iga regulatsiooniga mingi järelvalve ja võimalike piiriüleste vaidluste menetlemisega seotud halduskoormus.

AS Eesti Liinirongid Elroni hinnangul on ELi tasandil ühtse regulatsiooni kehtestamine põhimõtteliselt vajalik, kuna multimodaalsete ja piiriüleste reisiteenuste digitaalne turg on oma olemuselt Euroopa-ülene. Nii Eestis kui ka Euroopa Liidus esineb jätkuvalt probleeme erinevate transpordiliikide piletimüügi, andmevahetuse ja reisiplaneerimise integreerimisel. Kavandatav määrus võib aidata parandada reisijate ligipääsu terviklikele reisilahendustele ning suurendada avaliku transpordi atraktiivsust.

Samas näeme, et suurim probleem Euroopa tasandil ei ole ainult reisiteabe leitavus, vaid ka erinevate vedajate piletite broneerimise ja ostmise killustatus. Seetõttu on oluline, et regulatsioon toetaks lisaks neutraalsele kuvamisele ka tehniliselt toimivate ja reisijale arusaadavate ühtsete piletitoodete tekkimist. Kuna raudtee reisijateveo valdkonnas on pigem tegemist riiklike vedajatega, mida olulisel määral rahastatakse ATL (PSO) põhiselt, võiks kaaluda ka süsteemi muutmisel EL poolseid toetusvõimalusi piletimüügisüsteemide uuendamiseks. Paljud piletimüügisüsteemid on loodud eelkõige siseriiklikuks kasutamiseks, nende ajakohastamine määruse valguses võib tekitada olulisi lisakulusid.

Ühe tähelepanekuna tooksime veel välja selle, et oluline on, et ei rakenduks EU tasemel täiendavaid nõudeid, kuna doteerimise määr on Euroopas erinev ja väiksemad riigid või riiklikud operaatorid ei pruugi suuta sammu pidada.

Olemasolev konkurentsiõiguslik raamistik üksi ei taga praktikas täielikult mittediskrimineerivaid lepingusuhteid MDMS-teenuse osutajate ja vedajate vahel, kuigi see annab juba täna teatava kaitse. Seetõttu on täiendav sektoriülene regulatsioon vähemalt osaliselt põhjendatud. Elroni hinnangul loob olemasolev konkurentsiõiguslik raamistik olulise aluse mittediskrimineerivateks turusuheteks, kuid praktikas ei pruugi see olla piisav, et tagada multimodaalse piletimüügi turu kiire ja ühtlane areng kogu Euroopa Liidus. Seetõttu võib piiratud ulatuses sektorispetsiifiline regulatsioon olla põhjendatud, eelkõige andmete, API-de ja müügiliideste mittediskrimineeriva kättesaadavuse tagamiseks. Samas peaks regulatsioon olema proportsionaalne, tehnoloogianeutraalne ning arvestama väiksemate vedajate rakenduskulusid ja halduskoormust.

Ettepanekuga kaasnevad võimalikud riskid:  nõue sõlmida lepingud piletimüüjatega võib vähendada meie kontrolli oma müügikanalite üle  reisijate ootused ühtsele reisile ja ühtsele vastutusele suurenevad, kuid tegelik vastutusahel erinevate

vedajate ja vahendajate vahel võib muutuda keerulisemaks ning tekitada vaidlusi kulude ja kohustuste jagamisel

 kolmandate osapoolte roll piletimüügil kasvab  otsene piletimüük Elroni kanalites väheneb, täiendava piletimüüja tulek vahele koos lisanduva

vahendustasuga võib tõsta piletite hinda ehk halvenda konkreetse veoliiki konkurentsivõimet; täielik äriline avatud (andmed) võib ohustada ettevõtte konkurentsivõimet

Arvestatud

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

 andmevahetus – vajalik suurem avatuse tase  tulude juhtimine võib keerukam olla  vedajate vaheline vastutus muutub oluliselt keerulisemaks  piletitulu vähenemine läbi kolmandatele osapooltele makstavate teenus(vahendus)tasude  võib väheneda otsekontakt kliendiga ning kliendiandmed võivad muutuda puudulikuks  keerulisem rakendada lojaalsusprogramme, kampaaniahindasid jne

Ettepanekuga kaasnev halduskoormus:  kohustus jagada kogu piletisisu, hinnastamise, allahindluste ja reaalajaandmete osas kolmandate

osapooltega võib tekitada täiendavaid IT-arendusi ja halduskoormust  vajadus sõlmida uusi kahe- või mitmepoolseid koostöölepinguid teiste vedajate ja piletimüüjatega  vajadus täiendada klienditeeninduse, hüvitiste ja reisija teavitamise protsesse mitme vedajaga reiside

teenindamiseks

Elroni hinnangul on ettepaneku üldine fookus asjakohane ning see käsitleb olulisi takistusi multimodaalsete reisiteenuste arengus Euroopa Liidus. Toetame eesmärke parandada reisijate juurdepääsu transporditeabele, suurendada piletimüügisüsteemide koostalitlusvõimet ning tagada mittediskrimineeriv juurdepääs asjakohastele andmetele. Samas leiame, et määrust tuleks täiendada selgemate proportsionaalsuse põhimõtetega, arvestada väiksemate vedajate piiratud ressurssidega, tugevdada küberturvalisuse käsitlust ning tagada õiglane kulude ja kasude jaotus vedajate ning digitaalsete liikuvusplatvormide vahel. Samuti peaks määrus selgemalt käsitlema kliendiandmete kasutamist ja vastutuse jaotust reisijate teenindamisel. Lisaks peame oluliseks, et määruse rakendamisel säiliks vedaja võimalus arendada oma müügikanaleid, lojaalsuslahendusi ja kliendisuhteid. Regulatsiooni eesmärk ei peaks olema vedajate ja vahendajate ärimudelite ühtlustamine, vaid ausa ligipääsu ja konkurentsi tagamine. Juurdepääsu andmine ei tohiks olla lausaline ja korraldatud viisil, mis kahjustab vedaja konkurentsivõimet.

Elroni hinnangul on ettepaneku praegune fookus neutraalse kuvamise ja õiglaste lepingutingimuste tagamisel vajalik ning oluline esimene samm. Samas ei pruugi üksnes nende eesmärkide saavutamine olla piisav multimodaalsete reisiteenuste täiemahuliseks arenguks. Pikemas perspektiivis tuleks kaaluda standardiseeritud tehniliste liideste kasutuselevõttu, mis võimaldaksid lisaks reisiteabe kuvamisele ka piletite broneerimist ja müüki. Selliste kohustuste kehtestamine peaks siiski olema järkjärguline, proportsionaalne ning arvestama väiksemate vedajate rakenduskulusid, olemasolevate süsteemide tehnilist valmisolekut ning küberturvalisuse nõudeid. Seetõttu toetame etapiviisilist lähenemist, kus esmalt tagatakse juurdepääs reisiteabele ja hinnainfole ning seejärel liigutakse standardiseeritud müügi- ja broneerimisliideste suunas

Elroni hinnangul parandaks ettepanek konkurentsitingimusi ning vähendaks teatud turule sisenemise tõkkeid, kuid ainuüksi mittediskrimineeriva ligipääsu nõuded ei pruugi kõrvaldada suuremate platvormide olemasolevaid turueeliseid. Suurtel MDMS-teenuse osutajatel säilivad eelised, mis tulenevad nende olemasolevast kliendibaasist, tehnilistest integratsioonidest, kaubamärgi tuntusest ja läbirääkimisjõust. Väiksemate ja innovaatiliste teenusepakkujate turuletuleku toetamiseks võiks määrus ette näha standardiseeritud tehnilised liidesed, selgemad FRAND-põhimõtted, selgeid reegleid ja kiire vaidluste lahendamise mehhanismi, tulemuste kuvamise suurema läbipaistvuse ning proportsionaalse lähenemise väiksematele turuosalistele. Sellised meetmed aitaksid luua tegelikult avatud ja konkurentsivõimelise Euroopa digitaalse liikuvusteenuste turu.

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

Ridango AS Käesolev dokument täiendab Ridango 31. juuli vastust Kliimaministeeriumi kuuele küsimusele ning esitab konkreetsed artiklipõhised muudatusettepanekud määruse ettepanekule COM(2026) 231 (mitmeliigiline broneerimine). Ettepanekud on esitatud avaliku huvi –konkurentsi, reisijate valiku ja koostalitlusvõime vaatenurgast.

1. Uus kohustus – standardsed tehnilised liidesed (API). Ettepanek ei loo praegu üldist juurdepääsukohustust – see „üksnes täiendab" olemasolevat turustust ja reguleerib juba kuvatavate toodete neutraalset esitamist. Soovitame lisada kohustuse, mille kohaselt teevad kõik veoettevõtjad oma piletitooted (hinnad, saadavus, broneerimine/väljastamine ja reaalajaandmed) MDMS-teenusepakkujatele kättesaadavaks standardsete, masinloetavate liideste (API) kaudu õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel (FRAND) tingimustel, ühiste avatud standardite ja mõistlike üleminekuaegadega. Põhjendus: neutraalse kuvamise nõue üksi reguleerib „vaateakent", mis jääb uute tulijate jaoks tühjaks; tegelik konkurents ja transpordiliikide vaheline üleminek eeldavad koostalitlusvõimelist juurdepääsu (vrd Letta ja Draghi aruanded).

Artikkel 2(1) – kohaldamisala B2C-teenuste puhul on linna või linnastu transpordivajaduse teenused kohaldamisalast välja jäetud, kuid B2B-teenuste puhul samaväärne erand puudub. Soovitame kohaldada linna-/linnastuerandit ühetaoliselt ka B2B-teenustele. Põhjendus: sidusus ja proportsionaalsus ning kohalike teenuste tarbetu hõlmamise vältimine.

Soovitame täpsustada mõistet „MDMS" ning kriteeriumi „kaks või enam sama transpordiliigi vedajat", samuti lisada selguse väikese mahu (de minimis) kohta. Põhjendus: õiguskindlus väiksematele teenusepakkujatele.

Artikkel 4 ja I lisa – märkimisväärse turuosa määramine. Soovitame kinnitada, et künnist mitteületavad ja VKE- teenusepakkujad säilitavad juurdepääsuõigused (sh uue liidesekohustuse alusel), kuid mitte kõige rangemad kohustused; künnised peaksid olema suunatud tegelikele väravavahtidele; I lisa künniste muutmisel (ELTL art 290) tuleks tagada sidusrühmade kaasamine. Põhjendus: proportsionaalsus ning VKEde ja uute tulijate kaitse.

Artikkel 5(2)(c) – tasustamine ja juurdepääsutingimused. Kehtiv säte nõuab, et tasu põhineks „õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel". Soovitame laiendada FRANDpõhimõtet ka uue liidesekohustuse tingimustele, lisades kulupõhisuse, läbipaistvuse ja hinnaga väljatõrjumise (margin squeeze) vältimise testi. Põhjendus: hoiab ära sõltumatute turustajate hinnaga väljatõrjumise.

Artikkel 7 – neutraalne kuvamine ja järjestamine.Artikkel 7 kehtestab neutraalse kuvamise ja järjestamise kohustused kõigile MDMSteenusepakkujatele. Soovitame säilitada neutraalsuse ja enda eelistamise keelu kõigile, kuid muuta üksikasjalikud järjestamismehhanismid VKEde jaoks proportsionaalseks ning suunata kõige rangemad kohustused määratud märkimisväärse turuosaga teenusepakkujatele. Põhjendus: tasakaal mittediskrimineerimise ja innovatsiooni vahel.

Artikkel 8 – turundus- ja müügiandmete jagamine. Kehtiv säte lubab jagada „üksnes anonüümitud ja koondatud andmeid". Soovitame suunata jagamiskohustus määratud märkimisväärse turuosaga teenusepakkujatele, kaitsta ärisaladust ning hoida kohustus väiksematele MDMSidele proportsionaalsena. Põhjendus: proportsionaalsus ja

Arvestatud

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

andmekaitse.

Artikkel 10 – andmed transpordi korraldajatele. Kehtiv säte näeb ette koondatud ja anonüümitud andmete jagamise ega kohusta uusi andmeid tootma. Toetame seda ning soovitame teha selgeks ja toimivaks kulude katmise ja ärilise taaskasutuse keelu. Põhjendus: transpordi korraldaja kasu õiglastel ja kulupõhistel tingimustel.

Uus põhjenduspunkt – sidusus COM 232 ja 233-ga. Soovitame lisada sätte, mis tagab, et broneerimiskord haakub rongipiletite juurdepääsuga (COM 232) ja ühtse pileti reeglitega (COM 233), nii et mitmeliigiliste pakettide koostamine ei jääks määruste vahele. Põhjendus: sujuvad mitmeliigilised reisid ja regulatiivne sidusus.

Mootor Grupp AS Kindlasti on sellise määruse kehtestamine ELi tasandil vajalik. Praeguse seisuga esinevad nii ELis üldisemalt kui ka Eestis spetsiifilisemalt selged turutõrked, mille lahendamisele käesolev ettepanek selgelt kaasa aitab. Need turutõrked on tekitanud olukorra, kus Eestis ei ole ühise piletimüügisüsteemi väljatöötamine õnnestunud ning ei tundu ka lähitulevikus õnnestuvat, kuigi meie erasektori esindajana näeme seda oma selge eesmärgina. Kindlasti vajame täiendavat regulatsiooni, mis suunaks turgu valitsevaid või monopoolses seisundis ettevõtteid, nagu Elron ja TS Laevad, avama oma piletimüügisüsteeme MDMS-teenuste osutajatele ning kasutama liidestatavaid piletimüügisüsteeme. Praegu puudub sellistel ettevõtetel igasugune surve seda teha. Kindlasti toob antud ettepanek ettevõtetele kaasa teatava halduskoormuse kasvu ning vajaduse investeerida liidestatavatesse piletimüügisüsteemidesse. Samas loob see ettevõtetele võimaluse teenida lisatulu müüdud piletite mahu kasvust, kuna teenus muutub klientidele paremini kättesaadavaks. Eesti turu kontekstis ei too see tõenäoliselt riigile kaasa märkimisväärset täiendavat halduskoormust, kuna vedajaid, kelle tegevust selle määruse raames kontrollida tuleb, on suhteliselt vähe. Eeldaksin siiski, et ettevõtted hakkavad määruse jõustumise järel seda ka täitma. Fookus on igati asjakohane. Sooviksin vaid, et see rakenduks kõigile suurematele transpordiliikidele, sealhulgas lennundusele ja riigi korraldatud kohalikule ühistranspordile. Ilma laiema ulatuseta seisavad MDMS-teenuste osutajate ees endiselt takistused, mis ei võimalda erinevaid transpordiliike reisijate jaoks mugavalt integreerida. Kindlasti tuleks määruse ulatust laiendada. Standardiseeritud tehnilised liidesed on võtmetähtsusega eeldus, et MDMS-teenused saaksid üldse laialdaselt kasutatavaks tarbijatooteks kujuneda. Praegu on kahjuks tekkinud olukord, kus nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt on suured transpordiettevõtted oma piletimüügisüsteemid üles ehitanud ilma liidestumisvõimalusteta või on muutnud liidestamise MDMS-teenuste pakkujatele väga keeruliseks ja kulukaks. Seetõttu on ülimalt oluline liikuda suunas, kus kehtestatakse piletitoodete standardid, mida vedajad peavad kasutama, ning suunata vedajaid rakendama liidestatavaid süsteeme, mille kaudu MDMS- teenuste osutajad saavad tooteid müüki võtta. Ilma laiema ulatuseta ei täida see määrus vähemalt Eestis olulist eesmärki. Kui määrus tagab võrdsed tingimused piletitoodete müügiks ning suunab vedajaid oma piletisüsteeme avama ja liidestama, ei näe ma põhjust, miks turule ei võiks tekkida uusi ja innovaatilisi teenusepakkujaid. Pigem seisnevad tõrked praegu selles, et Euroopas ja maailmas laiemalt levinud suured MDMS-teenuste pakkujad on oma turujõu tõttu sõlminud vedajatega erinevaid kokkuleppeid ning väiksematel ettevõtetel ei ole võimalik turule siseneda. Selle põhjuseks on asjaolu, et vedajatel puudub motivatsioon nendega koostööd teha või on liidestumine nii keeruline, et väiksematel teenusepakkujatel puudub selleks vajalik rahaline võimekus. Soovin rõhutada, et oluline on kehtestada nõue, et turgu valitsevad ettevõtted kasutaksid avatud ja standardiseeritud piletimüügisüsteeme ning et neil oleks kohustus võimaldada piletite edasimüüki teistele osapooltele samadel tingimustel, mis on vastuvõetavad ka MDMS-teenuste osutajatele.

Arvestatud

Kohati on märkusi resümeeritud tuues välja põhipunktid. Originaali leiab lisatud manusest.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Oleme paketi sisuga tutvunud. Kuna me ei ole liikmetelt paketi osas tagasisidet saanud, siis meil praegu sisulisi kommentaare ega ettepanekuid ei ole. Peame siiski oluliseks rõhutada, et ettevõtjatele ei tohiks muudatustega kaasneda täiendavat halduskoormust.

SELETUSKIRI

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis

käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr

80/2009

1. Sissejuhatus

Käesolev seletuskiri sisaldab Eesti seisukohti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

ettepaneku kohta, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist ja millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EÜ) nr 80/20091. Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) 2024.–2029. aasta

poliitilistes suunistes2 tuuakse välja, et paljude Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanike jaoks on

rahvusvaheliste rongireiside broneerimine keeruline, kuna teenuseid pakuvad erinevad vedajad

ja puudub kasutajasõbralik ühtne broneerimissüsteem. Seetõttu ei ole võimalik mugavalt osta

ühe tehinguga mitme teenuseosutaja kaudu toimuvat üleeuroopalist rongireisi, säilitades samal

ajal kindlus, et kogu reisi ulatuses kehtivad reisija õigused, sealhulgas õigus hüvitisele või

asendusreisile.

Reisijad seisavad reisivõimaluste otsimisel, võrdlemisel, kombineerimisel ja broneerimisel

endiselt silmitsi märkimisväärsete takistustega. ELi 100 tüüpilise marsruudi analüüsimisel leiti,

et mitmeliigilisi transpordivõimalusi oli võimalik kasutada 76 % juhtudest. Sellest hoolimata

pakkusid väga vähesed mitmeliigilised liikuvuse digiteenused eri transpordiliikide valikuid ja

neid kombineeriti harva.

Lisaks näitas 2024. aasta Eurobaromeetri uuring3, milles osales ELis 26 000 kodanikku, et

kolmandik vastanutest ei olnud kunagi broneerinud mitmeliigilist või mitme ettevõtjaga reisi.

Üle kolmandiku neist, kes seda teinud olid, olid kokku puutunud broneerimisraskustega, näiteks

ei olnud neil võimalik leida sobivaid ühendusi või osta kõiki vajalikke pileteid ühest kohast,

misjuures rongipiletite puhul ilmnesid sellised raskused veelgi selgemalt.

Probleemi lahendamiseks tuli komisjon 2026. aasta mais välja reisijate paketiga4, mille eesmärk

on muuta ELis riigisiseste ja piiriüleste reiside planeerimine, broneerimine ja piletite ostmine

reisijate jaoks lihtsamaks, läbipaistvamaks ja sujuvamaks. Kuigi paketi keskmes on

raudteetransport, ei piirdu see ainult sellega. Lisaks rongipiletite ja raudteereisijate õiguste

reformile sisaldab pakett ka mitmeliigilise broneerimise määruse ettepanekut, mis käsitleb

erinevate transpordiliikide, sealhulgas raudtee-, lennu-, maantee- ja veetranspordi teenuste

otsimist, võrdlemist ja broneerimist.

Mitmeliigilise broneerimise määruse ettepaneku eesmärk on kõrvaldada läbipaistmatus,

ebaõiglased tingimused ja ebavõrdsed võimalused reisijateveo digipiletite turul kõigi

1 Euroopa Komisjon. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb mitmeliigilist broneerimist

ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 80/2009. – https://eur-

lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:fab1cd4a-4ecb-11f1-b3e2-01aa75ed71a1.0008.02/DOC_1&format=PDF. 2 Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024 –2029. – e6cd4328-673c-

4e7a-8683-f63ffb2cf648_et. 3 European Union. Multimodal Digital Mobility Service. – Multimodal Digital Mobility Service - aprill 2025 - -

Eurobarometer survey.4 European Commission. Passenger Package. – Passenger Package - Mobility and Transport - European

Commission.

selliste mitmeliigilise liikuvuse digiteenuste puhul, mida osutatakse lennu-, raudtee-,

maantee- ja veetranspordis. See võib parandada piletitoodete levitamise turu toimimist ning

lihtsustada reisijatel erinevate reisivõimaluste, sealhulgas mitmeliigiliste reiside leidmist ja

võrdlemist. Reisivõimaluste selgem ja läbipaistvam esitamine võib parandada reisijatele

pakutava teenuse kvaliteeti ning toetada konkurentsi veoteenuste turul.

Eesti puhul on oluline hinnata ettepanekust saadavat lisaväärtust võrreldes selle rakendamisega

kaasneva haldus- ja järelevalvekoormusega. Kuigi Eesti võib olla üksikuid mitmeliigiliste

digitaalsete liikuvusteenuste (edaspidi ka MDMS; inglise keeles multimodal digital mobility

services) osutajaid, jäävad enamik nendest seletuskirja koostamise seisuga määruse ettepaneku

kohaldamisalast välja, sest tegemist on väikeste või keskmise suurusega ettevõtetega komisjoni

soovituse 2003/361/EÜ 345 lisa artikli 2 mõttes. Eestis on tuvastatud üks võimalik MDMS

teenuseosutaja (Estravel Group AS), kellele sel juhul kohalduks muu hulgas kohustus esitada

igal aastal komisjonile ja asukohaliikmesriigile andmed eri transpordiliikides ja liikmesriikides

müüdud piletitoodete arvu ja väärtuse kohta, järgida piletitoodete neutraalse kuvamise ja

järjestamise nõudeid, jagada teatavatel tingimustel veoettevõtjatega koondatud ja anonüümitud

turundus-, broneerimis- ja müügiandmeid, kuvada veoettevõtjate esitatud heiteandmeid ning

esitada põhjendatud taotluse korral ühistranspordiasutustele tema valduses olevaid koondatud

ja anonüümitud reisijate mahu andmeid. Märkimisväärse turuosa künnise ületamisel

lisanduksid rangemad nõuded veoettevõtjatega sõlmitavatele ärilepingutele. Seletuskirja

koostamise ajal ei ole Eestis teadaolevalt märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajaid.

Seetõttu on Eesti jaoks oluline, et määrus looks tegelikud eeldused mitmeliigiliste

reisivõimaluste ja piletimüügi arenguks. Liikmesriigile tekkiv järelevalvekoormus peab olema

proportsionaalne tegeliku turuolukorra ja järelevalvevajadusega.

1.1 Määruse ettepaneku kohaldamisala ja kaasnevad kohustused

Mitmeliigilise broneerimise määruse ettepanekuga soovitakse reguleerida mitmeliigilisi

digitaalseid liikuvusteenuseid. MDMSid hõlmavad endas digitaalseid teenuseid nagu

veebilehed, rakendused või süsteemid, mis pakuvad reisijatele infot sõiduplaanide, piletite

saadavuse ja hindade kohta ning võimaldavad osta või vahendada pileteid vähemalt kahelt

erinevalt transpordiettevõtjalt, kas samas transpordiliigis või erinevate transpordiliikide

(lennuk, rong, buss, praam) vahel.

Määruse ettepaneku kohaldamisala võib jagada kahte kategooriasse:

1. tarbijale suunatud teenused (edaspidi ka B2C6 MDMS), näiteks reisiportaalid ja

rakendused, kust eraisikud pileteid ostavad;

2. ettevõtjate-vahelised teenused (edaspidi ka B2B7 MDMS), mida kasutavad näiteks

reisibürood ja reisikorraldajad piletite broneerimiseks oma klientide nimel.

Määrus kohaldub B2C teenustele, kui neid pakutakse ELi lõppkasutajatele reiside puhul ELi

piires või ELi ja kolmandate riikide vahel. Määrus ei laiene linnasisesele ning selle lähiümbruse

5 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse

kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36–41). – EUR-Lex - 32003H0361 - ET - EUR-Lex. 6 B2C ehk business to consumer. 7 B2B ehk business to business.

transpordivajadusi teenindavale transpordile. B2B teenuste puhul kohaldub määrus, kui

müügipunkt asub ELis või kui transporditeenus toimub kasvõi osaliselt ELi territooriumil.

Sisuliselt paneb määrus MDMS teenuseosutajatele kohustuse kuvada piletitooteid neutraalselt

ja mittediskrimineerivalt, kasutades läbipaistvaid järjestuskriteeriume nagu lõpphind, reisiaeg

või kasvuhoonegaaside heide. B2C MDMS teenuseosutaja võib võtta veoettevõtjalt tasu

pakkumise esiletõstmise eest, kuid tasuline esiletõstmine ei või olla vaikimisi

järjestuskriteerium ning seda võib kasutada üksnes lõppkasutaja taotlusel.

MDMS teenuseosutajad peavad igal aastal esitama Euroopa komisjonile ja oma

asukohaliikmesriigile andmed viimase majandusaasta jooksul müüdud piletite arvu ja väärtuse

kohta transpordiliikide ja liikmesriikide kaupa. Lisaks kohustab määrus ka MDMS

teenuseosutajaid tegema anonüümitud ja koondatud turundus-, broneerimis- või müügiandmeid

kättesaadavaks kõigile veoettevõtjatele, kellega antud MDMS teenuseosutaja on ärilepingu

sõlminud, kui selliseid andmeid on taotlenud üks selline veoettevõtja. Samuti peavad MDMS

teenuseosutajad kuvama kasvuhoonegaaside ja CO2-ekvivalendi heite andmeid, kui

veoettevõtja on need esitanud, ning jagama koondatud ja anonüümitud andmeid reisijate mahu

kohta avaliku sektori transpordiasutustega nende taotlusel.

Kõige rangemad kohustused kehtivad aga nendele B2C MDMS teenuseosutajatele, kes on

tunnistatud „märkimisväärse turuosaga“ (inglise keeles significant market presence)

teenuseosutajateks, ning kõikidele B2B MDMS teenuseosutajatele. Nende suhtes kehtivad

täiendavad nõuded ärilepingutele transpordiettevõtjatega, sealhulgas keeld kehtestada

ainuõiguslikke tingimusi, ebaõiglasi lisatingimusi või takistada operaatoril kasutamast

alternatiivseid müügikanaleid.

Ettepaneku I lisas sätestatakse künnised, mille alusel tunnistatakse teenuseosutaja ELis või

liikmesriigis märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajaks, kuna sellest sõltub rangemate

reeglite kohaldumine. Künnised põhinevad viimase majandusaasta jooksul müüdud

piletitoodete arvul ning müüdud piletitoodete väärtusel. Neid hinnatakse iga transpordiliigi

kohta eraldi. Selleks, et tunnistada ettevõtja märkimisväärse turuosaga MDMS

teenuseosutajaks piisab sellest, kui vähemalt ühe transpordiliigi puhul on ületatud kas müüdud

piletitoodete arv või nende väärtustele kehtestatud künnis. Mõlema künnise samaaegne

ületamine ei ole vajalik, et tunnistada ettevõtja märkimisväärse turuosaga MDMS

teenuseosutajaks.

Määruses I lisas toodud künnised EL osas on järgmised:

• lennutranspordi puhul piisab märkimisväärse turuosa tekkimiseks 53,5 miljonist

müüdud piletitootest või 6 394 miljoni euro suurusest aastasest müüdud piletitoodete

väärtusest,

• raudteetranspordis 203 miljonist piletitootest või 3 832 miljoni euro suurusest

väärtusest,

• bussitranspordis 318 miljonist piletitootest või 18 071 miljoni euro suurusest väärtusest,

• veetranspordis 45 miljonist piletitootest või 792 miljoni euro suurusest väärtusest.

Määruse I lisas toodud riiklikud künnised Eesti osas on järgmised:

• lennutranspordi puhul piisab märkimisväärse turuosa tekkimiseks umbes 290 000

müüdud piletitootest või ligikaudu 34,2 miljoni euro suurusest aastasest müüdud

piletitoodete väärtusest,

• raudteetranspordis umbes 800 000 piletitootest või 12,4 miljoni euro suurusest

väärtusest,

• bussitranspordis 4,7 miljonist piletitootest või ligikaudu 267 miljoni euro suurusest

väärtusest,

• veetranspordis 4,25 miljonist piletitootest või ligikaudu 73,9 miljoni euro suurusest

väärtusest.

Eestis käesoleval hetkel puuduvad MDMS teenuseosutajad, kes ületaksid riikliku lävendi ja

saaksid seetõttu määratud märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajaks, mis tooks

endaga kaasa täiendavaid läbipaistvus- ja õiglusnõudeid suhetes veoettevõtjatega.

Määruses sätestatud kohustustest on vabastatud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ 34 lisa

artikli 2 mõttes väikese8 ja keskmise suurusega9 ettevõtetest MDMS teenuseosutajad,

sõltumata sellest, kas nad tegutsevad B2C või B2B segmendis. Seletuskirja koostamise aja

seisuga on Eestis tuvastatud ühe võimaliku MDMS teenuseosutajana Estravel Group AS, kelle

käibe suurus ületab keskmise suuruse ettevõtte maksimaalset käivet. Estravel Group ASi puhul

tuleb siiski täiendavalt analüüsida ettevõtja tegevust ja majandusnäitajaid, et hinnata, kas tema

osutatavad teenused vastavad määruses sätestatud MDMS teenuseosutajale. Tuleb arvestada, et

ettevõtja kogukäive võib hõlmata lisaks MDMS teenuse osutamisele ka muudest tegevustest

saadavat tulu. Seetõttu ei ole üksnes käibe suuruse põhjal võimalik lõplikult järeldada, et

tegemist on MDMS teenuseosutajaga. Seega võib seletuskirja koostamise seisuga Eestis olla

ainult üks MDMS teenuseosutaja, kellele kohalduksid määruses sätestatud kohustused.

Määrust ei kohaldata internetiotsingumootoritele (nt Google), kuna need ei tegele piletitoodete

süstemaatilise koondamise ja võrdlemisega samal moel kui MDMS teenuseosutajad. Samuti

jäävad määruse kohaldamisalast välja veoettevõtjate veebisaidid või rakendused, mille kaudu

pakutakse üksnes asjaomase ettevõtja enda piletitooteid või samasse kontserni kuuluvate

ettevõtjate piletitooteid.

Lisaks peavad liikmesriigid määrama riikliku täitevasutuse, kes vastutab määruse nõuete

täitmise järelevalve, kaebuste menetlemise, oluliste turupositsioonide tuvastamise ning

rikkumiste korral karistuse kohaldamise eest. Täitevasutus peab tegema koostööd teiste

liikmesriikide täitevasutustega ELi ülese võrgustiku raames, et tagada määruse ühetaoline

kohaldamine kogu ELis. Eestis tuleb täiendavalt analüüsida, milline amet oleks kõige sobivam

neid ülesandeid täitma, kuna praegu ei ole ühelegi ametile antud määruses kavandatava

järelevalvega võrreldavat pädevust. Võimalike asutustena võib kaaluda Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalveametit, Konkurentsiametit või Transpordiametit. Täitevasutuse määramine

eeldaks asjaomase asutuse ülesannete ja volituste täiendamist siseriiklikus õiguses ning

8 Väikese suurusega ettevõte on ettevõte, mis annab tööd kuni 50 inimesele ning mille käive või kogubilanss on

kuni 10 miljonit eurot. 9 Keskmise suurusega ettevõte on ettevõte, mis annab tööd kuni 250 inimesele ning mille käive on kuni 50 miljonit

eurot või kogubilanss kuni 43 miljonit eurot.

täiendavate ressursside tagamist. Seega kaasneks määruse rakendamisega täiendav haldus- ja

ressursikulu ka juhul, kui Eestis on seletuskirja koostamise seisuga üks määruse

kohaldamisalasse kuuluvaid MDMS teenuseosutaja.

Kokkuvõttes suurendab määrus reisijate perspektiivis läbipaistvust MDMS teenuseosutajate

platvormidel kuvatavate piletitoodete osas. Kuivõrd Eestis käesolevalt märkimisväärse

turuosaga MDMS teenuseosutajad puuduvad ning määrus kohaldub seletuskirja koostamise

seisuga vaid ühele MDMS teenuseosutajale, suurendab määrus läbipaistvust eelkõige EL

tasandil märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajate ja Eesti veoettevõtete vahelistes

suhetes.

Reisivõimaluste järjestamisel tuleb arvestada ka teenuse ligipääsetavusega puudega ja piiratud

liikumisvõimega inimestele. Samas ei näe ettepanek selgelt ette, et MDMS teenuseosutajale

tuleks teha kättesaadavaks terviklik teave kogu reisi ligipääsetavuse kohta, näiteks peatuste,

jaamade, ümberistumiste ja abiteenuste kohta. Sellise teabe kättesaadavus võimaldaks reisijal

enne piletite ostmist paremini hinnata, kas kogu kavandatav reis on tema vajadusi arvestades

läbitav.

Lisaks ei taga määrus tervikuna, et reisijatele muutuksid kõik olemasolevad, sealhulgas

mitmeliigilised, reisivõimalused MDMS-teenustes kättesaadavaks ja leitavaks.

2. Ettepaneku õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu10 artikli 91 lõike 1 punkt d ja

artikli 100 lõige 2. Transport kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Ettepanek

võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt, kus Euroopa Parlament ja nõukogu

tegutsevad kaasseadusandjatena ning nõukogu otsustab kvalifitseeritud häälteenamusega.

Ettepanek on osa ühisest transpordipoliitikast ning selle eesmärk on parandada reisijateveo

digitaalse piletituru toimimist kooskõlas säästva ja aruka liikuvuse strateegias11 sätestatud

eesmärkidega.

2.1 Koostajad

Seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna

digitranspordi valdkonna juht Enriko Laanemäe ([email protected]),

nõunik Helis Uus ([email protected]) ja välissuhete osakonna nõunik Viktoria

Sitnik ([email protected]). Valdkonna eest vastutab liikuvuse asekantsler

Sander Salmu ([email protected]).

3. Sisu ja võrdlev analüüs

Ettepanekuga sätestatakse uus määrus, mille struktuur on järgmine:

10 Euroopa Liidu toimimise leping (ELT C 202, 7.6.2016, lk 1–388). – EUR-Lex - 12016ME/TXT - ET - EUR-

Lex. 11 KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA

SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE. Säästva ja aruka liikuvuse strateegia – Euroopa

transpordivaldkonna edasise arengu suunad (COM/2020/789 final). – EUR-Lex - 52020DC0789 - ET - EUR-Lex.

Artiklis 1 määratakse kindlaks määruse eesmärgid ja reguleerimisese.

Artiklis 2 sätestatakse määruse kohaldamisala.

Artiklis 3 esitatakse mõistete loetelu.

Artiklis 4 kirjeldatakse märkimisväärset turuosa omavate B2C mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuse osutajate nimetamise protsessi.

Artiklis 5 sätestatakse tingimused, mida märkimisväärset turuosa omavad B2C mitmeliigilise

liikuvuse digiteenuse osutajad ja B2B mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad peavad

veoettevõtjatega sõlmitavates ärilepingutes järgima.

Artiklis 6 sätestatakse tingimused, mida B2B mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajad

peavad tellijatega sõlmitavates ärilepingutes järgima.

Artiklis 7 sätestatakse neutraalsete kuvamis- ja järjestamiskriteeriumidega seotud kohustused

kõigile mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele.

Artiklis 8 sätestatakse eeskirjad veoettevõtjatele turundusandmete esitamise kohta kõigile

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele.

Artiklis 9 sätestatakse eeskirjad kasvuhoonegaaside heidet ja CO2 ekvivalendina väljendatud

heidet käsitleva teabe esitamise kohta kõigile mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajatele.

Artiklis 10 sätestatakse eeskirjad andmete ühistranspordiasutustega jagamise kohta kõigi B2C

mitmeliigilise liikuvuse digiteenuse osutajate jaoks.

Artiklis 11 sätestatakse kolmandate riikide lennuettevõtjate võrdse kohtlemise eeskirjad.

Artiklis 12 kirjeldatakse riikliku täitevasutuse määramist.

Artiklis 13 kirjeldatakse riikliku täitevasutuse ülesandeid.

Artiklis 14 kirjeldatakse üksikasjalikult kaebuste esitamise eeskirju.

Artiklis 15 sätestatakse liikmesriikidele määruse rikkumise eest karistuste kehtestamise

kohustus.

Artiklis 16 sätestatakse delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kasutamise tingimused.

Artiklis 17 sätestatakse komiteemenetlus.

Artiklis 18 sätestatakse määruse läbivaatamine ning komisjoni kohustus esitada viis aastat

pärast määruse kohaldamise algust aruanne määruse rakendamise ja mõju kohta.

Artikliga 19 tunnistatakse kehtetuks arvutipõhiste ettetellimissüsteemide tegevusjuhend.

Artiklis 20 sätestatakse määruse jõustumise kuupäev.

I lisas sätestatakse künnised, mille alusel tunnistatakse B2C mitmeliigilise liikuvuse

digiteenuste osutaja märkimisväärse turuosaga ettevõtjaks;

II lisas esitatakse vastavustabel seoses määruse (EÜ) nr 80/2009 kehtetuks tunnistamisega.

4. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

4.1 Subsidiaarsus

Mõned ettepanekus tõstatatud probleemid, mis on seotud piletite müügi ja digitaalse

kättesaadavusega, saab lahendada juba riigi või piirkonna tasandil. Samas on vajalik ühine ELi-

ülene lähenemine, sest antud probleemid mõjutavad ka piiriülest reisimist ning kogu Euroopa

transpordisüsteemi sujuvat toimimist.

Kui iga liikmesriik hakkab uusi piletimüügi reegleid rakendama erinevalt, võib turg killustuda

veelgi rohkem, kulud kasvada ning digiteenuste kasu ametiasutustele, ettevõtjatele ja reisijatele

väheneda. Seepärast on vaja ELi tasandi sekkumist, et vältida liiga suuri erinevusi

liikmesriikide lähenemistes ja nendest tekkida võivaid soovimatuid tagajärgi. Eesti hinnangul

on piiriülese digitaalse piletituru ühtsete põhimõtete kujundamine ELi tasandil põhjendatud,

kuna üksnes riiklike reeglitega ei ole võimalik piisavalt vältida piiriülese turu killustumist.

4.2 Proportsionaalsus

Ettepaneku eesmärgiks on kõrvaldada läbipaistmatus, ebaõiglased tingimused ja ebavõrdsed

konkurentsitingimused reisijateveo digitaalsel piletiturul MDMS teenuseosutajate puhul.

Kaudselt on ettepaneku eesmärk parandada reisijate võimalusi leida ja võrrelda erinevaid

reisivõimalusi, sh mitmeliigilisi.

Määrus näeb ette, et kohaldamisalasse kuuluvad MDMS teenuseosutajad peavad järgima muu

hulgas neutraalset kuvamist ja järjestamiskriteeriume, turundusteabe jagamist,

kasvuhoonegaaside heite kuvamist (kui veoettevõtjad teevad selle teabe kättesaadavaks) ning

andmete jagamist ühistranspordiasutustega käsitlevaid nõudeid. Ettepanekus on kohustuse

ulatuse määramisel arvestatud MDMS teenuseosutajate suuruse ja turupositsiooniga. Väikese

ja keskmise suurusega ettevõtjatest MDMS teenuseosutajad jäävad määruse kohustuste

kohaldamisest välja. Rangemad teenuseosutajate ja veoettevõtjate vaheliste ärisuhete tingimusi

käsitlevad nõuded kohalduvad eelkõige neile teenuseosutajatele, kellel on turul tugevam roll

või oluline turupositsioon. Selline diferentseeritud lähenemine aitab vähendada väikese ja

keskmise suurusega ettevõtjatel tekkivat halduskoormust ning suunata kohustused

turuosalistele, kelle tegevusel võib olla suurem mõju veoettevõtjate turule pääsule ja

konkurentsitingimustele.

Ettepanekus kavandatud meetmed on osaliselt sobivad seatud eesmärkide saavutamiseks, kuna

neutraalse kuvamise ning mittediskrimineerivate lepingutingimuste nõuded võivad parandada

läbipaistvust ja konkurentsitingimusi juba olemasolevates ärisuhetes. Samas ei taga ettepanek

piletitoodete tegelikku kättesaadavust MDMS teenuseosutajatele ega kohusta veoettevõtjaid ja

MDMS teenuseosutajaid ärisuhet looma. Seetõttu ei ole tagatud, et reisijatele muutuvad senisest

paremini leitavaks ja ostetavaks eri vedajate või transpordiliikide reisivõimalused või et tekivad

paremad võimalused uute mitmeliigiliste teenuste turule tulekuks.

Ettepaneku vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada, kas eesmärke on võimalik saavutada

liikmesriikidele väiksema halduskoormusega. Eelkõige peab järelevalveraamistik võimaldama

arvestada liikmesriigi tegeliku turuolukorra ja järelevalvevajadusega ning vältima püsiva

järelevalvevõimekuse loomist ulatuses, milleks puudub tegelik vajadus.

Ettepaneku kui terviku mõõdukuse hindamisel tuleb tasakaalustada reisijatele ja turuosalistele

tekkiv kasu ettevõtjatele ja liikmesriikidele tekkiva kulu ja halduskoormusega. Eesti hinnangul

ei ole see tasakaal ettepaneku praeguses sõnastuses piisavalt tagatud, kuna liikmesriikidele

nähakse ette järelevalveraamistik, kuid ettepanek ei loo samal ajal piisavaid eeldusi

piletitoodete tegelikuks kättesaadavuseks ja uute mitmeliigiliste teenuste arenguks. Seetõttu ei

saa ettepanekut praegusel kujul pidada täielikult proportsionaalseks.

5. Ettepanekute esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

5.1 Mõju riigi eelarvele ja riigiasutuste töökorraldusele

Mõju riigieelarvele ja riigiasutuste töökorraldusele tuleneb kohustusest määrata määruse

rakendamise järelevalveks täitevasutus ning tagada sellele ülesannete täitmiseks vajalikud

volitused, valdkondlik pädevus ja ressursid. Eestis ei täida praegu ükski amet terviklikult

määruses kavandatud ülesandeid, mistõttu eeldaks täitevasutuse määramine siseriikliku õiguse

muutmist, olemasolevate ülesannete laiendamist ning täiendava haldus- ja

järelevalvevõimekuse loomist. Täiendav kulu võib tekkida muu hulgas kaebuste menetlemisest,

olulise turupositsiooniga teenuseosutajate tuvastamisest, järelevalvemenetlustest, karistuste

kohaldamisest ning koostööst teiste liikmesriikide täitevasutustega.

Täitevasutuse poolt kaebuste menetlemise osas esineb ka küsimus selle pädevuse

põhiseaduspärasuse kohta. Määruse artiklis 14 on käsitletud täitevasutuse poolt kaebuste

menetlemist. Kaebuse esitamine täitevasutusele on määruse kohaselt võimaldatud B2C MDMS

teenuseosutajatele, B2B MDMS teenuseosutajatele, B2B MDMS teenuseosutajate teenuse

kasutajatele, ühistranspordiametitele ning veoettevõtjatele. Artikli 14 lõikes 7 on sätestatud, et

riiklik täitevasutus keeldub kaebust menetlemast muuhulgas, kui liikmesriigi kohtus on

taotletud tõhusat õiguskaitsevahendit (inglise keeles remedy). Õiguskaitsevahend eelkõige on

tsiviilõiguslik lepingust või seadusest tulenev võimalus negatiivse tagajärje kõrvaldamiseks või

ära hoidmiseks. Seega artikli 14 lõikest 7 nähtub, et täitevasutuse poolt kaebuse menetlemine

võib olla alternatiiv kohtumenetlusele tsiviilvaidluste korral.

Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse12 (edaspidi PS) §-le 146 ei saa Eesti aga toetada

kohtuväliste organite pädevuse laiendamist nii, et need hakkaksid tegema kohtu asemel mingis

valdkonnas siduvaid otsuseid tsiviilvaidluste lahendamise kohta. Tsiviilasjade kohtuväliste

12 Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT I, 11.04.2025, 3.

vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüsi13 kohaselt on selliste kohtuväliste organite

pädevuse põhiseaduspärasus kaheldav ning sellist pädevuse laiendamist tuleks vältida.

Eeltoodule tuginedes olenemata sellest, milline amet määratakse täitevasutuseks, ei saa Eesti

toetada täitevasutuse pädevuste laiendamist nii, et need sisaldavad tsiviilvaidluste osas kohtu

asemel siduvate otsuste tegemist.

Täitevasutuse poolt kaebuste menetlemise osas esineb ka küsimus selle praktilise väärtuse

kohta vaidluste lahendamise kontekstis. Nii MDMS teenuseosutajate ja veoettevõtjate kui ka

B2B MDMS teenuseosutajate ja selle teenuse kasutajate vahelised suhted on reguleeritud

lepingutega. Tavapäraselt hõlmavad sellised lepingud ka õiguskaitsevahendeid ning vaidluste

lahendamist, muuhulgas ka, millise riigi asutuse poole vaidluste lahendamiseks pöörduda tuleb.

Konkurentsi valdkonnas teeb muuhulgas turgu valitseva seisundi ning selle kuritarvitamise osas

järelevalvet Eestis Konkurentsiamet. Eeltoodule tuginedes on vähemalt osaliselt täitevasutuse

ülesanded teiste asutuste poolt juba täidetud ning puudub vajadus selleks täiendava asutuse

määramiseks.

Mõju proportsionaalsuse seisukohalt on oluline arvestada, et Eestis on teadaolevalt üks määruse

kohaldamisalasse kuuluv MDMS teenuseosutaja. Seetõttu võib täitevasutuse ja vastava

järelevalvevõimekuse loomine põhjustada riigile püsiva haldus- ja ressursikulu ka olukorras,

kus tegelik järelevalvevajadus on väga vähene.

Kui läbirääkimiste käigus lisatakse määrusesse piletitoodete laiemat kättesaadavust ja

standardiseeritud tehnilisi liideseid käsitlevad nõuded, võib olla sellel mõju tulevikus ka

ühistranspordikeskustele ja kohalikele omavalitsustele. Seda eelkõige juhul, kui määruse

kohaldamisala või selle rakendamiseks kasutatavad tehnilised nõuded eeldavad kohalike

piletisüsteemide liidestamist, uute andmestandardite kasutuselevõttu või täiendavate

andmevahetuslahenduste loomist. Sellise mõju ulatus sõltub lõplikust kohaldamisalast ja

tehniliste nõuete sisust.

Järelevalvega kaasnevate valitsusasutuse kohustused ja lisaressursi vajadus menetletakse RES

koostamise käigus.

5.2 Mõju ettevõtjatele ja majandusele

Ettepaneku otsene mõju Eesti ettevõtjatele on esialgsel hinnangul piiratud. Eestis võib olla

teadaolevalt üks määruse kohaldamisalasse kuuluv MDMS teenuseosutaja, kuna määruse

kohustusi ei kohaldata väikese ja keskmise suurusega MDMS teenuseosutajatele. Samuti

puuduvad Eestis märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutajad. Kui Eestis hakkavad

tulevikus tegutsema määruse kohaldamisalasse kuuluvad suuremad MDMS teenuseosutajad,

kaasnevad neile muu hulgas nõuded piletitoodete neutraalseks ja mittediskrimineerivaks

kuvamiseks ja järjestamiseks, teatavate turundus-, broneerimis- ja müügiandmete jagamiseks

13 V. Kõve, V.-P. Liin, J. Jäätma, M. Kreutzberg, D. Stein, G. Ojavee, M.-L. Viirsalu. Tsiviilasjade kohtuväliste

vaidlustelahendamise põhiseaduspärasuse analüüs. – https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-

06/Tsiviilasjade%20kohtuv%C3%A4liste%20vaidluste%20lahendamise%20p%C3%B5hiseadusp%C3%A4rasus

e%20anal%C3%BC%C3%BCs.pdf.

ning avaliku sektori põhjendatud taotluse korral reisijate mahu andmete esitamiseks. Nende

nõuete täitmine toob kaasa täiendavaid IT-arendusi, halduskoormust ja kulusid.

Ettepanek võib mõjutada ka MDMS teenuseosutajate ärimudeleid. Eelkõige piiratakse

võimalust kasutada tasulist esiletõstmist vaikimisi järjestuskriteeriumina. Kuigi pakkumiste

läbipaistev ja mittediskrimineeriv kuvamine aitab parandada konkurentsitingimusi, tuleb

arvestada, et tasuline esiletõstmine on digitaalsete vahendusteenuste tavapärane tuluallikas ning

selle põhjendamatu piiramine võib vähendada ettevõtjate võimalusi oma ärimudelit kujundada.

Veoettevõtjatele võib ettepanek avaldada positiivset mõju, vähendades suure turujõuga

vahendajate võimalusi kehtestada ebamõistlikke lepingutingimusi ning tagades MDMS

teenuseosutajate poolt kuvatavate piletitoodete võrdsema kohtlemise. Samas ei kohusta

ettepanek veoettevõtjaid ja MDMS teenuseosutajaid ärisuhet looma ega veoettevõtjaid oma

piletitooteid kolmandatele isikutele müügiks kättesaadavaks tegema. Seetõttu võib ettepaneku

laiem mõju konkurentsile, uute teenuseosutajate turule tulekule ja mitmeliigiliste piletiteenuste

arengule jääda piiratuks.

Piletitoodete tegelikku kättesaadavust ning standardiseeritud tehniliste liideste kasutamist

soodustav lahendus võiks suurendada konkurentsi ja innovatsiooni ning luua uusi piletimüügi-

ja liikuvusteenuseid. Piletitoodete andmed, sealhulgas teave hindade, saadavuse ning

broneerimise ja müügi kohta, pärinevad eelkõige veoettevõtjatelt, kes teevad need MDMS

teenuseosutajatele tehniliselt kättesaadavaks. Ühtsete andmestandardite, andmemudelite ja

tehniliste liideste kasutamine võimaldaks veoettevõtjatel teha piletitoodete andmed eri MDMS

teenuseosutajatele kättesaadavaks ühtsetel alustel. See vähendaks vajadust kohandada andmeid

ja tehnilisi lahendusi iga MDMS-teenuse osutaja nõuetele eraldi. Ühiste tehniliste lahenduste

olemasolu ei tähendaks seejuures iseenesest veoettevõtja kohustust pakkuda oma piletitooteid

konkreetse MDMS teenuseosutaja kaudu, vaid looks tehnilise valmisoleku ja lihtsustaks sellise

müügikanali kasutamist juhul, kui veoettevõtja otsustab seda teha.

ELi tasandil ühtse lähenemise kasutamine võiks seega lihtsustada veoettevõtjate liidestumist

eri piletimüügi- ja liikuvusplatvormidega ning võimaldada piletitooteid pakkuda laiemalt nii

riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Samuti võiks see vähendada uute teenuseosutajate turule

sisenemise kulusid, kuna tehniliseks liidestumiseks ei oleks vaja iga veoettevõtjaga välja

töötada eraldiseisvat tehnilist lahendust. Piletitoodete standardiseerimine loob tehnilised

eeldused nende laiemaks kättesaadavuseks. Selline lahendus võimaldaks piletitooteid pakkuda

rohkemates müügikanalites ning toetaks uute mitmeliigiliste teenuste ja ELi-ülese piletimüügi

arengut. Veoettevõtjatele annaks ühtsete standardite võimalikult varajane määratlemine

võimaluse võtta tulevasi koostalitlusvõime vajadusi arvesse juba uute piletimüügisüsteemide

hankimisel, olemasolevate süsteemide uuendamisel ja muude kavandatud IT-arenduste

tegemisel. See võiks vähendada vajadust teha hiljem eraldiseisvaid ja kulukamaid

ümberarendusi.

Kui läbirääkimiste käigus lisatakse määrusesse piletitoodete laiemat kättesaadavust ja

standardiseeritud tehnilisi liideseid käsitlevad nõuded, võib sellel olla ettevõtjatele nii

positiivne kui ka negatiivne majanduslik mõju. Ühelt poolt võib standardiseeritud juurdepääs

vähendada uute piletimüügi- ja liikuvusteenuste turule sisenemise kulusid, suurendada

konkurentsi piletimüügi turul ning luua ettevõtjatele täiendavaid müügikanaleid ja võimalusi

piletimüügi suurendamiseks. Pikemas vaates võib standardiseerimine vähendada ka

veoettevõtjate integratsioonikulusid, kuna sama piletitoote kättesaadavaks tegemiseks ei oleks

vaja kasutada eri platvormide puhul erinevaid andmekirjeldusi ja tehnilisi lahendusi.

Majanduslik kasu sõltub siiski sellest, millises ulatuses veoettevõtjad otsustavad eri MDMS

teenuseosutajatega liidestuda ja oma piletitooteid nende kaudu pakkuda.

Teisalt võib kolmandate osapoolte kaudu müügi osakaalu kasv vähendada veoettevõtja otsest

kliendisuhet, suurendada vahendustasudega seotud kulusid ning muuta keerulisemaks

hinnastamise, lojaalsusprogrammide, kampaaniate ja kliendiandmete haldamise. Samuti

kaasneksid veoettevõtjatele tehniliste liideste arendamise, andmevahetuse, küberturvalisuse ja

integratsioonide haldamise kulud. Eelkõige võib standardiseeritud lahendustele üleminek

nõuda olemasolevate piletimüügisüsteemide arendamist ja esialgseid investeeringuid. Samas

võimaldaks standardite ja tehniliste nõuete piisavalt varajane määratlemine veoettevõtjatel

kavandada vajalikud muudatused koos süsteemide tavapäraste arendus- ja uuendustsüklitega

ning vähendada seeläbi täiendavate arenduste mõju. Vajaduse korral tuleks nõudeid rakendada

etapiviisiliselt ning näha ette piisav üleminekuaeg.

5.3 Mõju keskkonnale

Ettepanekuga võib kaasneda kaudne positiivne mõju keskkonnale. Mitmeliigiliste

reisivõimaluste parem leitavus ja võrreldavus võib lihtsustada erinevate transpordiliikide

kombineerimist ning soodustada säästvamate transpordiliikide kasutamist. Komisjoni

hinnangul võib ettepanek seeläbi toetada üleminekut säästvamatele transpordiliikidele ning

avaldada positiivset mõju transpordisektori kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heitele.

Ettepaneku kohaselt peavad MDMS teenuseosutajad kuvama veoettevõtja poolt kättesaadavaks

tehtud teavet transporditeenuse kasvuhoonegaaside või CO2-ekvivalentheite kohta. Samuti

peab kasutajal olema võimalik järjestada reisivõimalusi heite alusel. Sellise teabe võrreldav

kuvamine võib suurendada reisijate teadlikkust erinevate reisivõimaluste keskkonnamõjust

ning toetada väiksema heitega transpordivalikute tegemist.

5.4 Mõju sotsiaalvaldkonnale

Ettepanekuga võib kaasneda kaudne positiivne mõju inimeste liikuvusvõimalustele ja reisijate

heaolule. Mitmeliigiliste reisivõimaluste läbipaistvam kuvamine ja võrreldavus võib lihtsustada

reiside planeerimist. Ettepanek võib parandada ka reisijate kui tarbijate olukorda, vähendades

läbipaistmatust reisivõimaluste kuvamisel ning teatud veoettevõtjate põhjendamatut

eelistamist. Mitmeliigiliste reiside puhul on samas oluline, et reisijale oleks selgelt arusaadav,

milline ettevõtja vastutab teenuse osutamise ja võimalike häirete korral ning kelle poole tuleb

oma õiguste kasutamiseks pöörduda.

Ettepanek ei lahenda kõiki erinevate vedajate ja vahendajate vahelise vastutuse küsimusi,

mistõttu sõltub tegelik mõju reisijate õiguste tõhusale kasutamisele ka teistest reisijate õigusi

käsitlevatest õigusaktidest. Määruse suurem mõju inimeste liikuvusvõimalustele ja teenuste

kättesaadavusele eeldaks, et see looks paremad eeldused eri vedajate ja transpordiliikide

teenuste tegelikuks ühendamiseks ja ühest kanalist kättesaadavaks tegemiseks.

6. Vabariigi Valitsuse seisukohad ja nende selgitused

6.1 Eesti toetab määruse eesmärki edendada mitmeliigilisi reisivõimalusi ja

piletimüüki. Eesti saab ettepanekut toetada juhul, kui see loob tegelikud eeldused

(loetletud II seisukohas) mitmeliigiliste reisivõimaluste arenguks ega tekita liikmesriigile

ebaproportsionaalset halduskoormust, sealhulgas kohustust määrata riiklik täitevasutus

juhul, kui asjaomaste turuosaliste hulk on piiratud ning tegelik järelevalvevajadus

puudub. Samuti peab määruses olema selgelt määratletud määrava asutuse ja riikliku

täitevasutuse ülesannete jaotus ning välditud olukorda, kus kattuvate ülesannete

täitmiseks tuleb määrata mitu eraldi asutust.

Selgitus: ELi tasandil ühtsete reeglite kehtestamine võib olla põhjendatud, kuna mitmeliigiliste

ja piiriüleste reisiteenuste digitaalne turg on oma olemuselt piiriülene ning reisijatel esineb

jätkuvalt raskusi eri vedajate ja transpordiliikide reisivõimaluste leidmisel, võrdlemisel ja

ostmisel. Samuti on põhjendatud eesmärk tagada, et suure turupositsiooniga vahendusteenuse

osutajad kohtleksid veoettevõtjaid õiglaselt ning kuvaksid reisivõimalusi läbipaistvalt ja

mittediskrimineerivalt.

Ettepanek ei taga siiski praegusel kujul, et selle eesmärgid tegelikult saavutatakse. Määrus

reguleerib eelkõige MDMSides juba kättesaadavate piletitoodete kuvamist ning

teenuseosutajate ja veoettevõtjate vahel juba sõlmitavate ärilepingute tingimusi. Ettepanek ei

kohusta MDMS teenuseosutajat veoettevõtjaga ärilepingut sõlmima ega veoettevõtjat oma

piletitooteid MDMS teenuseosutajale kättesaadavaks tegema. Seetõttu ei taga määrus, et

reisijale muutuks eri vedajate ja transpordiliikide reisivõimalused senisest rohkem leitavateks

ja ostetavateks. Samuti ei taga määrus, et tekiksid paremad võimalused uute mitmeliigiliste

broneerimis- ja piletimüügiteenuste arenguks. Arengute võimaldamiseks vajalikke tegevusi on

kirjeldatud põhjalikumalt järgnevas seisukohas.

Samal ajal kaasnevad määrusega liikmesriikidele uued rakendus- ja järelevalvekohustused.

Liikmesriik peab määrama riikliku täitevasutuse, andma sellele vajalikud volitused, tagama

piisavad ressursid ja pädevuse ning osalema liikmesriikide täitevasutuste koostöövõrgustikus.

Eestis on teadaolevalt üks määruse kohaldamisalasse kuuluv MDMS teenuseosutaja ning ükski

olemasolev amet ei täida terviklikult määruses kavandatud järelevalveülesandeid. Seetõttu võib

määruse rakendamine kaasa tuua seadusandlikke muudatusi ja täiendavat haldus- ning

ressursikulu olukorras, kus Eestis on üks järelevalvatav turuosaline.

Eesti hinnangul peaks määrus võimaldama teha erandi riikliku täitevasutuse määramise

kohustusest juhul, kui liikmesriigis ei tegutse ühtegi määruse kohaldamisalasse kuuluvat

MDMS teenuseosutajat ning sellest tulenevalt puudub tegelik järelevalvevajadus. Sellises

olukorras ei ole põhjendatud nõuda liikmesriigilt püsiva järelevalvevõimekuse loomist.

Täitevasutuse määramise kohustus peaks tekkima siis, kui liikmesriigis tekivad määruse

kohaldamisalasse kuuluvad teenuseosutajad ja nendega koos tegelik järelevalvevajadus.

Lisaks ei ole ettepanekus piisavalt selgelt määratletud määrava asutuse (inglise keeles

designating authority) ja riikliku täitevasutuse (inglise keeles national enforcement body)

omavaheline suhe. Artiklis 4 kasutatakse märkimisväärse turuosaga MDMS teenuseosutaja

määramise menetluses määrava asutuse mõistet, samas kuulub artikli 13 kohaselt vastavate

määramisotsuste tegemine riikliku täitevasutuse ülesannete hulka. Seetõttu tuleks määruses

üheselt täpsustada, kas tegemist võib olla sama asutusega ning kuidas nende ülesanded

omavahel suhestuvad. Eesti peab põhjendatuks lahendust, mille kohaselt võib sama asutus täita

mõlemat rolli, kui määruses sätestatud sõltumatuse ja muud nõuded on täidetud. See väldiks

paralleelsete pädevuste ja põhjendamatu täiendava halduskoormuse tekkimist.

Eesti hinnangul peab ELi tasandi sekkumisest saadav kasu olema vastavuses ettevõtjatele ja

liikmesriikidele tekkiva koormusega. Kui määrusega luuakse uus järelevalveraamistik, peab see

samal ajal andma piisava panuse mitmeliigilise piletituru tegelikku arengusse. Samuti peab

liikmesriigile tekkiv järelevalvekoormus olema seotud tegeliku järelevalvevajadusega.

Järelevalveraamistiku ülesehitus peab olema selge, lihtne ning vältima põhjendamatut

ülesannete dubleerimist eri asutuste vahel.

6.2 Eesti peab oluliseks, et määrus looks võimalused piletitoodete tegelikuks

kättesaadavuseks ning uute ja innovaatiliste mitmeliigiliste liikuvusteenuste arenguks.

Selleks toetame eri transpordiliikide ühtsete andmestandardite, andmemudelite ja

tehniliste liideste kasutuselevõttu, mis lihtsustaksid piletitoodete ja nende müügiks

vajaliku teabe vahetamist veoettevõtjate ja MDMS teenuseosutajate vahel ning

võimaldaksid veoettevõtjatel teha oma piletitooted lihtsamalt kättesaadavaks erinevate

MDMS teenuseosutajate kaudu, sealhulgas piiriüleselt.

Selgitus: Ettepanekukohane neutraalse kuvamise nõue saab parandada reisijale pakutava teabe

läbipaistvust üksnes nende piletitoodete puhul, millele MDMS teenuseosutajal juba on

juurdepääs. Kui uuel teenuseosutajal puudub võimalus saada veoettevõtja piletitoodetele ja

nende müügiks vajalikule teabele juurdepääsu, ei kõrvalda neutraalse kuvamise nõue olulist

turule sisenemise tõket. Seetõttu on Eesti hinnangul oluline, et määrus looks paremad tehnilised

eeldused piletitoodete ja nende müügiks vajaliku teabe laiemaks kättesaadavuseks.

Mitmeliigiliste reisiteenuste tegeliku arengu toetamiseks tuleks luua võimalused piletitoodete,

nende hindade ja saadavuse ning piletitoodete broneerimiseks ja müügiks vajaliku teabe

koostalitlusvõimeliseks vahetamiseks. Piletitoodete andmed ja nende müügiks vajalik teave

pärinevad eelkõige veoettevõtjatelt, mistõttu on oluline, et veoettevõtjad saaksid teha selle teabe

MDMS teenuseosutajatele kättesaadavaks ühtsetel alustel. Ühtsete tehniliste standardite,

andmemudelite ja liideste kasutamine vähendaks vajadust luua iga veoettevõtja ja MDMS

teenuseosutaja vahel erilahendusi, alandaks uute teenuste turule sisenemise kulusid ning

parandaks eri transpordiliikide süsteemide koostalitlusvõimet. ELi-üleste ühtsete standardite

kasutamine vähendaks ka veoettevõtjate vajadust kohandada piletitoodete andmeid ja tehnilisi

lahendusi iga teenuseosutaja nõuetele eraldi ning võimaldaks samu piletitooteid lihtsamini

pakkuda erinevate MDMS teenuseosutajate kaudu nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Ühtsete

standardite kasutamine võimaldaks seega ühelt poolt vähendada veoettevõtjate liidestumis- ja

arenduskulusid ning teiselt poolt lihtsustada MDMS teenuseosutajate juurdepääsu eri

veoettevõtjate piletitoodete müügiks vajalikule teabele.

Standardiseeritud andmevahetus loob siiski üksnes tehnilise eelduse piletitoodete laiemaks

kättesaadavuseks. Ühtsete andmestandardite, andmemudelite ja tehniliste liideste eesmärk

peaks olema muuta veoettevõtjatele oma piletitoodete eri müügikanalites kättesaadavaks

tegemine võimalikult lihtsaks ning vähendada vajadust töötada iga MDMS teenuseosutajaga

liidestumiseks välja eraldiseisev tehniline lahendus. See võib suurendada veoettevõtjate

valmisolekut pakkuda oma piletitooteid erinevate MDMS teenuseosutajate kaudu ning luua

paremad eeldused uute mitmeliigiliste ja piiriüleste piletimüügiteenuste arenguks. Sellega

luuakse võimalus liidestuda erinevate teenuseosutajatega lihtsamalt ja väiksemate täiendavate

arendustega.

Sarnast eesmärki toetab ka komisjon määruse ettepanek (2023) 44314, mis käsitleb rongipiletite

ja- reiside müüki ning mille eesmärk on muu hulgas parandada rongipiletite ja reisiteabe

kättesaadavust sõltumatutele piletimüüjatele ja mitmeliigiliste liikuvusteenuste osutajale.

Selline juurdepääs võib suurendada konkurentsi piletimüügi turul, parandada reisijate

valikuvõimalusi ning toetada rahvusvaheliste ja mitut vedajat hõlmavate reiside müüki. Eesti

peab oluliseks, et rongipiletite müüki ja mitmeliigilisi piletimüügiteenuseid käsitlevad

regulatsioonid oleksid omavahel kooskõlas ning nendes sätestatud piletitoodetele juurdepääsu

põhimõtted ei oleks omavahel vastuolus.

Eesti seisukoha eesmärk ei ole selles etapis kehtestada veoettevõtjatele üldist kohustust teha

oma piletitooted kõigile MDMS teenuseosutajatele müügiks või vahendamiseks

kättesaadavaks. Oluline on luua ELi tasandil ühtsed tehnilised lähtekohad, mille alusel oleks

võimalik piletitoodete ja nende müügiks vajaliku teabe vahetamine eri süsteemide vahel ning

mida veoettevõtjad saaksid arvestada oma piletimüügisüsteemide arendamisel ja uuendamisel.

See annaks veoettevõtjatele suurema kindluse ja tehnilise selguse tulevaste investeeringute

kavandamisel ning vähendaks riski, et juba tehtud arendusi tuleb hiljem uute nõuete tõttu ümber

teha.

Ühiste andmestandardite, andmemudelite ja tehniliste liideste võimalikult varajane

määratlemine annaks veoettevõtjatele selgema teadmise sellest, milliste tehniliste lahendustega

tuleb arvestada. See võimaldaks veoettevõtjatel võtta koostalitlusvõime nõudeid arvesse juba

uute piletimüügisüsteemide hankimisel, olemasolevate süsteemide uuendamisel või muude

kavandatud IT-arenduste tegemisel. Nii oleks võimalik vajalikud tehnilised lahendused

kasutusele võtta järk-järgult koos süsteemide tavapärase arendamisega ning vältida hilisemaid

eraldiseisvaid ja kulukaid ümberarendusi.

Ühiste tehniliste nõuete eesmärk oleks luua valmisolek ja tehniline võimekus piletitoodete

laiemaks kättesaadavaks tegemiseks ning lihtsustada tulevikus eri piletimüügi- ja

liikuvusteenustega liidestumist. Samuti peab veoettevõtjatele jääma piisav võimalus kujundada

oma müügikanaleid ja ärimudeleid ning otsustada, milliste kanalite kaudu ja millistel ärilistel

tingimustel oma piletitooteid pakkuda. Nõuete kujundamisel tuleks seetõttu tagada piisav

üleminekuaeg ning võimalus arvestada veoettevõtjate olemasolevate süsteemide

arendustsükleid, tehnilist valmisolekut ja kavandatud investeeringuid.

14 Euroopa Komisjon. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb raudteetaristu

läbilaskevõime kasutamist ühtses Euroopa raudteepiirkonnas ning millega muudetakse direktiivi 2012/34/EL ja

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 913/2010. – EUR-Lex - 52023PC0443 - ET - EUR-Lex.

6.3 Eesti peab oluliseks, et täitevasutuse poolt kaebuste lahendamine sobitud Eesti

õiguskorraga.

Selgitus: Ettepaneku artikli 12 kohaselt määrab liikmesriik täitevasutuse, kes vastutab määruse

täitmise eest. Täitevasutuse ülesanneteks on artikli 13 kohaselt muuhulgas teadlikkuse

suurendamine määruses sätestatud õiguste ja kohustuste osas, märkimisväärset turuosa omavate

MDMS teenuseosutajate nimetamine, järelevalve teostamine määruse järgimise üle, meetmete

võtmine, et tagada määruse nõuetekohane rakendamine, väidetavate rikkumiste kohta esitatud

kaebuste menetlemine, määruse rikkumise korral karistuste määramine ning koostöö tegemine

teiste liikmesriikide täitevasutuste ja komisjoniga.

Eesti hinnangul on oluline, et täitevasutuse poolt artikli 13 lõike 1 punkti d mõttes kaebuste

lahendamine sobitub Eesti õiguskorraga. Ettepaneku artiklis 14 on käsitletud täitevasutuse poolt

kaebuste menetlemist. Kaebuse esitamine täitevasutusele on määruse kohaselt võimaldatud

MDMS teenuseosutajatele, ärikasutajatele15 ning veoettevõtjatele määruse rikkumise kohta või

kui nad leiavad, et neid on koheldud ebaõiglaselt, diskrimineeritud või muul viisil kahjustatud.

Samuti on kaebuste esitamine võimaldatud ühistranspordiametitele, kes leiavad, et MDMS

teenuseosutaja on rikkunud oma artiklist 10 tulenevalt ühistranspordiametiga andmete jagamise

kohustust. Tarbijate poolt kaebuste esitamist ettepanekus reguleeritud ei ole.

Ettepaneku artikli 14 lõikes 7 on sätestatud, et riiklik täitevasutus keeldub kaebust menetlemast

muu hulgas, kui liikmesriigi kohtus on taotletud tõhusat õiguskaitsevahendit (inglise keeles

remedy). Õiguskaitsevahend on eelkõige tsiviilõiguslik lepingust või seadusest tulenev

võimalus negatiivse tagajärje kõrvaldamiseks või ära hoidmiseks. Seega artikli 14 lõikest 7

nähtub, et täitevasutuse poolt kaebuse menetlemine võib olla alternatiiv kohtumenetlusele

tsiviilvaidluste korral.

Vastavalt PS §-le 146 ei saa Eesti aga toetada kohtuväliste organite pädevuse laiendamist nii, et

need hakkaksid tegema kohtu asemel mingis valdkonnas siduvaid otsuseid tsiviilvaidluste

lahendamise kohta. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Põhiseaduse

juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuande16 kohaselt on õigusemõistmine materiaalses

mõttes õigusnormide rakendamise kaudu lõplikult siduvate otsuste langetamine seadusega

reguleeritud menetluse käigus erapooletu riikliku organi poolt. Tsiviilasjade kohtuväliste

vaidluste lahendamise põhiseaduspärasuse analüüsi kohaselt on kohtuvälistes tsiviilvaidlustes

siduvaid otsuseid tegevate organite pädevuse põhiseaduspärasus kaheldav. Samuti tuleks

analüüsi kohaselt sellist pädevuse laiendamist vältida. Eeltoodule tuginedes olenemata sellest,

milline amet määratakse täitevasutuseks, ei saa Eesti toetada täitevasutuse pädevuste

laiendamist nii, et need sisaldavad tsiviilvaidluste osas kohtu asemel siduvate otsuste tegemist.

Täitevasutuse poolt kaebuste menetlemise osas esineb ka küsimus selle praktilise väärtuse

kohta vaidluste lahendamise kontekstis. Nii MDMS teenuseosutajate ja veoettevõtjate kui ka

15 Ärikasutaja on füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb äri- või kutsetegevuse raames, kasutades B2B MDMS

teenust, sh tellimuse kaudu kõnealuse MDMS teenuseosutajaga sõlmitud ärilepingu alusel, et reserveerida kliendi

nimel veotooteid. Tegemist on näiteks reisibüroode ja reisikorraldajatega. 16 Justiits- ja Digiministeerium. Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni lõpparuanne:

Põhiseaduse 13. peatükk „Kohus“. – https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2021-

10/P%C3%B5hiseaduse%2013.%20peat%C3%BCkk%2C%20Kohus.pdf.

B2B MDMS teenuseosutajate ja ärikasutajate vahelised suhted on reguleeritud lepingutega.

Tavapäraselt hõlmavad sellised lepingud ka õiguskaitsevahendeid ning vaidluste lahendamist,

muu hulgas ka, millise riigi asutuse poole vaidluste lahendamiseks pöörduda tuleb. See

tähendab, et vaidluste tekkimise korral on tõenäolisem, et lepingupooled pöörduvad

kokkulepitud vaidluste lahendamise instantsi poole.

Järelevalve osas teeb Eestis Konkurentsiamet juba riiklikku järelevalvet muuhulgas

konkurentsi, raudtee ja sadama valdkondades. Justiitsministri 19. augusti 2015 määruse nr 27

„Konkurentsiameti põhimäärus“ § 6 lõigete 1 ja 2 kohaselt täidab Konkurentsiamet ülesandeid

konkurentsivaldkonnas, aga tegeleb ka sadamate osas kaebuste lahendamisega, samuti ka

raudtee osas tegevuslubade väljastamise, konkurentsiolukorra jälgimise ning ebaõiglase

kohtlemise kõrvaldamisega. Eeltoodule tuginedes on vähemalt osaliselt täitevasutuse ülesanded

teiste asutuste poolt juba täidetud ning puudub vajadus selleks täiendava asutuse määramiseks.

6.4 Eesti toetab reisivõimaluste läbipaistvat ja mittediskrimineerivat kuvamist, kuid

peab oluliseks säilitada MDMS teenuseosutajatele võimalus kasutada tasulist esiletõstmist

ja muid õiguspäraseid ärimudeleid. Tasuliselt esile tõstetud sisu peab olema kasutajale

selgelt ja üheselt eristatav ning selle kuvamine ei tohi olla eksitav.

Selgitus: Reisijal peab olema võimalik aru saada, milliste kriteeriumide alusel reisivõimalusi

järjestatakse ning kas konkreetne pakkumine on esile tõstetud selle omaduste või veoettevõtjaga

sõlmitud tasulise kokkuleppe tõttu. Läbipaistvus aitab vältida olukorda, kus reisija peab

tasuliselt esile tõstetud pakkumist objektiivse võrdluse tulemusel parimaks pakkumiseks.

Samas on tasuline esiletõstmine digitaalsete vahendusteenuste tavapärane ärimudeli osa ning

selle põhjendamatu piiramine võib vähendada ettevõtjate võimalusi teenuse arendamiseks ja

tulu teenimiseks. Määruse eesmärki on võimalik saavutada vähem piiravate vahenditega,

eelkõige nõudes tasulise sisu selget tähistamist ning tagades kasutajale võimaluse eristada

tasulisi tulemusi neutraalselt järjestatud reisivõimalustest. Regulatsioon peaks keskenduma

läbipaistvusele ja kasutaja eksitamise vältimisele, mitte põhjendamatult piirama õiguspäraseid

ärimudeleid.

6.5 Eesti peab oluliseks, et MDMS teenuseosutajatele seatavad andmete jagamise

kohustused oleksid selgelt piiritletud, eesmärgipärased ja proportsionaalsed ning

tagaksid ärisaladuse ja konkurentsitundliku teabe kaitse. Avalikule sektorile andmete

esitamise kohustus peab piirduma põhjendatud vajaduse ja teenuseosutaja valduses juba

olemasolevate andmetega ning vältima põhjendamatut halduskoormust.

Selgitus: Ettepanek näeb ette nii turundus-, broneerimis- ja müügiandmete jagamist kui ka

võimalust nõuda MDMS teenuseosutajatelt reisijate mahu kohta koondatud ja anonüümitud

andmeid avaliku transpordi ja säästva liikuvuse poliitika kujundamiseks. Selliste andmete

kasutamine võib anda avalikule sektorile täiendavat teavet transpordisüsteemi planeerimiseks,

kuid andmete esitamise kohustus peab olema proportsionaalne saavutatava eesmärgiga.

Eelkõige peab olema selge, milliseid andmeid, millistel eesmärkidel ja kui sageli võib nõuda

ning kuidas hüvitatakse nende esitamisega kaasnevad mõistlikud kulud. Väiksematel turgudel

võib ka koondatud andmetest olla teatud juhtudel võimalik tuletada äriliselt tundlikku teavet,

mistõttu tuleb tagada piisav ärisaladuse ja konkurentsitundliku teabe kaitse.

Avalikule sektorile andmete jagamist käsitlevate sätete kujundamisel tuleb arvestada ka

liikmesriikide avalikku teavet käsitleva õigusega. Eestis muutub avalikku ülesannet täites

asutuse valdusesse saadud teave üldjuhul avalikuks teabeks ning sellele juurdepääsu piiramine

peab olema seaduses sätestatud, põhjendatud ja proportsionaalne. Seetõttu peavad määruses

sätestatud andmete kasutamise ja avaldamise piirangud olema selged ning liikmesriikide

õiguskorraga rakendatavad.

Eesti toetab üksnes selliseid MDMS teenuseosutajatele seatavaid andmete jagamise kohustusi,

mis on selgelt piiritletud, eesmärgipärased ja proportsionaalsed ning tagavad ärisaladuse ja

konkurentsitundliku teabe kaitse. Avalikule sektorile andmete esitamise kohustus peab

piirduma põhjendatud vajaduse ja teenuseosutaja valduses juba olemasolevate andmetega ning

vältima põhjendamatut halduskoormust.

6.6 Eesti peab oluliseks, et mitmeliigilise reisi broneerimisel oleks reisijale enne ostu

tegemist selgelt ja arusaadavalt teada, millised ettevõtjad vastutavad reisi erinevate osade

eest ning kelle poole tuleb teenuse häire või osutamata jäämise korral pöörduda.

Selgitus: Mitmeliigilise reisi ostmise lihtsustamine võib suurendada selliste reiside kasutamist,

kuid mitme veoettevõtja ja vahendaja osalemisel võib reisija jaoks muutuda keerulisemaks aru

saada, kes vastutab hilinemise, tühistamise või muu teenuse häire korral. Reisija ei peaks oma

õiguste kasutamiseks ise välja selgitama veoettevõtjate ja MDMS teenuseosutaja omavahelist

vastutuse jaotust.

Seetõttu peab broneerimisprotsessis olema reisijale selgelt esitatud, kas ja millises ulatuses

vastutab konkreetne veoettevõtja või MDMS teenuseosutaja ning milline on reisija jaoks

asjakohane kontaktpunkt. Selline läbipaistvus suurendab õigusselgust ja võimaldab reisijal oma

õigusi praktikas tõhusamalt kasutada. Määruses tuleks vajaduse korral täpsustada selle suhe

teiste reisijate õigusi reguleerivate ELi õigusaktidega või teha neile selge viide, et vältida

kattuva või vastuolulise vastutusraamistiku tekkimist.

6.7 Eesti peab oluliseks, et mitmeliigilise reisi broneerimisel oleks reisijale kättesaadav

terviklik ja ajakohane teave kogu reisi ligipääsetavuse kohta, sealhulgas puudega ja

piiratud liikumisvõimega inimestele vajalike teenuste, abiteenuste, taristu ning võimalike

piirangute kohta.

Selgitus: Ettepanekus on reisivõimaluste järjestamise ühe kriteeriumina ette nähtud teenuse

ligipääsetavus puudega ja piiratud liikumisvõimega inimestele. Samas ei näe ettepanek piisavalt

selgelt ette, milline ligipääsetavust puudutav teave peab olema MDMS teenuseosutajale

kättesaadav ja reisijale kuvatud. Mitmeliigilise reisi puhul on oluline, et reisija saaks juba enne

pileti ostmist hinnata kogu reisi sobivust oma vajadustele, sealhulgas peatuste, jaamade ja

ümberistumiskohtade ligipääsetavust, abiteenuste olemasolu ning võimalikke piiranguid.

Üksiku reisiosa ligipääsetavus ei pruugi tagada kogu mitmeliigilise reisi läbitavust. Seetõttu

peaks reisijale olema kättesaadav terviklik ja ajakohane teave kogu reisi ligipääsetavuse kohta.

Sellise teabe parem kättesaadavus võib suurendada puudega ja piiratud liikumisvõimega

inimeste võimalusi iseseisvalt reise planeerida ja kasutada mitmeliigilisi transporditeenuseid.

Samas võivad täiendavad nõuded kaasa tuua veoettevõtjatele ning MDMS teenuseosutajatele

vajaduse koguda ja edastada ligipääsetavust käsitlevaid andmeid ning teha selleks vajalikke IT-

arendusi. Nõuete mõju sõltub muu hulgas sellest, millised ligipääsetavust käsitlevad andmed

on asjaomastel osapooltel juba olemas, millisel kujul neid kogutakse ning kui suures ulatuses

oleks vaja uusi andmeid luua või olemasolevaid andmeid täiendada. Seetõttu tuleb nõuete

kujundamisel arvestada olemasolevate andmete ja infosüsteemidega ning tagada, et andmete

esitamise kohustuse ulatus vastaks tegelikule vajadusele ega tooks kaasa põhjendamatut haldus-

või arenduskoormust.

7. Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Eesti seisukohad on kooskõlastatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, Justiits- ja

Digiministeeriumiga ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Seisukohtade

koostamisse kaasatud huvigruppide nimekirja ja neilt saadud sisendi leiab lisadest 3 ja 4.