Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu

riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord"

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

1

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord" eelnõu märkuste tabel

Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine

Riigikantselei (22.09.2026 nr 7-2/26-01771-2)

1. Teeme ettepaneku § 3 lõikes 5 täpsustada, kes teavitab Vabariigi Valitsuse tehtud

kaasamise otsusest Riigikogu juhatust ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest.

Praegune sõnastus sätestab teavitamiskohustuse, kuid ei määra selle täitjat.

Kaasamise otsustamise täpsema korra seisukohast võiks teavitaja olla määruses

üheselt määratud.

Arvestatud

Eelnõu on vastavalt täiendatud.

2. Teeme ettepaneku kaaluda § 7 täiendamist varasema väljaõppe arvestamise ning

varem omandatud õpiväljundite hindamise põhimõtetega. Seletuskirjas on selgitatud,

et väljaõppe korraldamisel saab arvestada kaasatava isiku olemasolevaid teadmisi,

oskusi ja väljaõpet ning vältida juba omandatu põhjendamatut kordamist, kuid

eelnõust see põhimõte praegu ei nähtu. Samuti võiks olla selge, kuidas enne riikliku

järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamist veendutakse

nõutavate õpiväljundite omandamises. See on oluline nii kiireloomulise kaasamise

kui ka alates 1. jaanuarist 2027 lahinguvalve raames omandatud väljaõppe

arvestamise seisukohast.

Arvestatud

Eelnõu on vastavalt täiendatud (eelnõu § 8

lõiked 4 ja 5).

3. Palume seletuskirjas täpsemalt käsitleda reservväelaste rakendamist Kaitseväe

riiklikku järelevalvesse kaasamisel ning selle seost 1. jaanuaril 2027 jõustuva

lahinguvalve regulatsiooniga. Alates 1. jaanuarist 2027 võimaldab

kaitseväeteenistuse seadus anda reservväelasele reservteenistuse ajal

teenistusülesandeid, millega võivad kaasneda avaliku võimu teostamise volitused,

ning Kaitseväe korralduse seaduse § 4¹ näeb lahinguvalve raames ette ka osa

Kaitseväe riiklikku järelevalvesse kaasamisel täidetavatest ülesannetest. Seetõttu

hakkavad kõnealused regulatsioonid vähemalt nende ülesannete puhul koos

kohalduma.

Eelnõu rakendamise selguse huvides oleks seletuskirjas vajalik kirjeldada, millistel

alustel ja millises korras saab riiklikku järelevalvesse kaasatud Kaitsevägi ülesande

täitmiseks kasutada reservväelasi, sealhulgas kuidas toimub nende rakendamine

Arvestatud

Seletuskirja on vastavalt täiendatud.

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu

riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord"

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

2

õppekogunemise või lisaõppekogunemise ajal ning kuidas suhestuvad omavahel

reservteenistus, KorS-i kohane Kaitseväe kaasamine ja KKS § 4¹ kohane

lahinguvalve. Samuti palume selgitada, kas reservväelaste rakendamise võimalused

erinevad ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2026 ja alates 1. jaanuarist

2027. Selline selgitus aitaks vältida määruse praktilisel rakendamisel ebaselgust

selles, millisel õiguslikul alusel ja millises menetluses saab reservis olevat isikut

rakendada riikliku järelevalve ülesande täitmiseks.

4. Teeme ettepaneku kaaluda, kas käesoleva määrusega võiks täita ka KorS § 82 lõikes

6 sätestatud volitusnormi ning reguleerida samas määruses välisriigi relvajõudude

riiklikku järelevalvesse kaasamise täpsemaid tingimusi ja korda. 1. oktoobril 2026

jõustuva KorS § 82 kohaselt võib välisriigi relvajõude kaasata KorS § 82¹ lõike 2

punktides 4, 6 ja 8 nimetatud ülesannete täitmisse Kaitseväe üksuse koosseisus ning

nende kaasamisele kohaldatakse §-des 82² ja 82³ Kaitseväe kohta sätestatut. KorS §

82 lõige 6 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada selle kaasamise täpsemad

tingimused ja kord.

Kuna käesolev määrus reguleerib juba Kaitseväe kaasamise menetlust, väljaõpet,

alluvust, eritunnuse kasutamist ja muid kaasamisega vahetult seotud küsimusi ning

välisriigi relvajõud kaasatakse Kaitseväe üksuse koosseisus, võiks mõlema

volitusnormi rakendamine samas määruses võimaldada kujundada tervikliku ja

praktikas üheselt rakendatava kaasamiskorra.

Selgitame

Täname ettepaneku eest. Nõustume, et

välisriigi relvajõudude riiklikku järelevalvesse

kaasamise täpsemate tingimuste ja korra

reguleerimine on vajalik. Kuna neid

kaasatakse Kaitseväe üksuse koosseisus,

peame põhjendatuks käsitleda küsimust samas

määruses. Käesoleva määruse

ettevalmistamise ajaraam ei võimalda

muudatust praegu lisada. Võtame ettepaneku

arvesse määruse edasisel muutmisel.

Kaitseliit

1. Eelnõu § 1 lõikes 3 hõlmatakse lühendterminiga „Kaitseliidu liige“ ka Kaitseliidus

sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olev tegevväelane. Selline terminikasutus

ei vasta Kaitseliidu seaduse ega korrakaitseseaduse terminoloogiale. HÕNTE § 54

järgi peab määruse terminoloogia vastama volitava seaduse terminoloogiale. Kuigi

tegemist on lühendiga, siis võib selline terminikasutus olla eksitav. Palun, kaaluda

lühendtermini asendamist nt lühendterminiga „Kaitseliidu tegevväelane või liige“.

Arvestatud osaliselt

Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud.

2. Eelnõu § 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korralduse täitmisest keeldumise regulatsiooni

õiguslik alus on ebaselge. KorS § 824 lõike 2 punkt 2 volitab määrusega reguleerima

alluvuse küsimusi, kuid eelnõuga kehtestatakse täiendavad iseseisvad alused

korrakaitseorgani korralduse täitmisest keeldumiseks. Seletuskirja täiendatud

Selgitame

Sisult ei ole tegemist uue regulatsiooniga.

Samad korralduse täitmisest keeldumise

alused on sätestatud praegu kehtivas Vabariigi

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu

riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord"

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

3

põhjendus ei lahenda küsimust, kas selliste materiaalsete õiguste kehtestamine

mahub volitusnormi piiridesse. Sätte tekstist ja seletuskirjast ei selgu üheselt, kas

tegemist on konkreetse inimese, st kaitseväelane või Kaitseliidu liige, kes täidab

ülesannet, subjektiivse õigusega või Kaitseliidu nimel tehtava teenistusalase

otsustusega. Kaitseliit palub keeldumise aluseid ja sisu täpsustada.

Valitsuse 18. detsembri 2015. aasta määruses

nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei

ülesannete täitmisse, päästesündmuse

lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse

kaasamise kord“. Eelnõuga säilitatakse senine

lahendus ning kohandatakse see KorS §-des

821–824 sätestatud kaasamise regulatsiooniga.

KorS § 822 lõike 1 kohaselt võib riikliku

järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamise volitusega kaasata üksnes

nõutava väljaõppe läbinud ning vajalikud

õpiväljundid omandanud kaitseväelase või

Kaitseliidu tegevliikme. See ei välista

olukorda, kus konkreetne korraldus väljub

kaasatud isiku väljaõppe või tegelike võimete

piiridest või põhjustab ebaproportsionaalse

ohu. Eelnõu § 5 lõiked 3 ja 4 reguleerivad

sellise olukorra lahendamist alluvussuhte

raames ega laienda riikliku järelevalve

meetmete või vahetu sunni kohaldamise

volitusi.

3. Eelnõu § 7 sätestab õpiväljundid, kuid ei määra, kuidas nende saavutamist hinnatakse

ja dokumenteeritakse, kes pädevust tõendab, kui kaua väljaõpe kehtib ega kuidas

arvestatakse varem omandatud samaväärset väljaõpet. Seetõttu ei ole selge, kuidas

kontrollitakse KorS § 822 lõikes 1 sätestatud kaasamise eeltingimuse täitmist.

Arvestatud osaliselt

Eelnõu on täpsustatud § 8 lõigetega 4 ja 5:

„(4) Väljaõppe sisu ja mahu määramisel

lähtutakse täidetavast ülesandest ja

kaasatavale isikule antavatest volitustest ning

arvestatakse tema varasemat väljaõpet ja

varem omandatud teadmisi, oskusi ja

hoiakuid.

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu

riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord"

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

4

(5) Enne kaasamist hindab korrakaitseorgan

koostöös Kaitseväe või Kaitseliiduga lõikes 3

nimetatud õpiväljundite omandamist nende

sisule vastava teadmiste kontrolli, praktilise

soorituse või muu sobiva hindamisviisi abil.“

4. Eelnõu § 8 järgi hüvitatakse ainult konkreetse kaasamise vajadusest tingitud

väljaõppe ja kaasamise otsene mõistlik kulu. Riikliku järelevalve ülesannete kiireks

täitmiseks peab Kaitseliidul aga olema nõuetekohase väljaõppega isikkoosseis

olemas juba enne konkreetse kaasamisvajaduse tekkimist. Seletuskirjas ei ole

hinnatud selle valmisoleku loomise ja säilitamise kulusid.

Selgitatud

Kaudseid kulutusi käesoleva määruse alusel ei

hüvitata ning see väljub määruse eelnõu

regulatsioonist. Hüvitamisega on hõlmatud

ainult selline kulu, mis kaasneb väljaõppe

andmisega konkreetse ülesande täitmiseks.

Siseministeerium (14.09.2026 nr KAM/26-1009/-1K)

1. Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt hõlmab Kaitseliidu kaasamine muu hulgas Kaitseliidu

tegevliikmete, toetajaliikmete ja Kaitseliidu seaduse § 27 lõigetes 4 ja 6 nimetatud

auliikmete kasutamist riikliku järelevalve ülesannete täitmiseks. KorS § 822 lõike 1

kohaselt võib aga riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise

volitusega kaasata üksnes nõutava väljaõppe läbinud Kaitseliidu tegevliiget. Eelnõu

§ 1 lõikest 3 ei nähtu, et toetajaliikmeid ja nimetatud auliikmeid võib kaasata üksnes

ilma riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta. Kuigi

selline eristus on tuletatav KorS § 82² lõikest 1 ning eelnõu § 7 lõigetest 1 ja 2, peaks

kaasatavate isikute ring ja nende volituste piirang nähtuma selgelt juba eelnõu §-st 1.

Palume sätet vastavalt täpsustada. Normi võiks lisada eraldi lause: „Kaitseliidu

toetajaliiget ja käesolevas lõikes nimetatud auliiget võib riiklikku järelevalvesse

kaasata üksnes ilma riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise

volituseta.“.

Mittearvestatud, seletuskirjas selgitatud

Kaitseliidu toetajaliige võib KaLS § 26 lõike 3

kohaselt osaleda riiklikus järelevalves, kuid

teda ei või kaasata riikliku järelevalve

meetmete ja vahetu sunni kohaldamise

volitusega. KaLS § 27 lõike 4 kohaselt võib

sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel valitud

auliiget kaasata KaLS § 4 lõike 1 punktides 1–

6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse

ning KaLS § 4 lõike 2 alusel riiklikku

järelevalvesse, mis toimub ilma vahetu sunni

kohaldamise volituseta päästesündmuse või

kriisiolukorra lahendamise eesmärgil. KaLS §

27 lõike 5 kohaselt võib sama paragrahvi lõike

2 punkti 3 alusel valitud auliiget kaasata

üksnes KaLS § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3–6

sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse

ning tema riiklikku järelevalvesse kaasamist

seadus ette ei näe.

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu

riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord"

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

5

2. Eelnõu § 2 lõigetes 1–4 määratakse ülesannete kaupa konkreetsed asutused, kellel on

õigus esitada Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotlus. KorS § 821 lõikes 2 on

sätestatud ülesanded, mille täitmisse võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata, kuid

seadus ei seo kaasamise taotlemist määruses nimetatud asutuste ammendava

loeteluga. Palume põhjendada, miks on vajalik korrata määruses seaduses sätestatud

ülesannete loetelu ning siduda iga ülesanne konkreetse taotluse esitajaga. Selline

lahendus võib muuta regulatsiooni põhjendamatult jäigaks ja välistada taotluse

esitamise olukorras, kus asjaomase riikliku järelevalve ülesande täitmisel on

eriseaduse kohaselt korrakaitseorganiks mõni muu asutus. Palume kaaluda üldisema

regulatsiooni kehtestamist, mille kohaselt esitab taotluse korrakaitseorgan, kelle

pädevusse kuulub asjaomase riikliku järelevalve ülesande täitmine. Vajaduse korral

võib seletuskirjas tuua näited selle kohta, millised asutused on praegu vastavate

ülesannete täitmisel korrakaitseorganid.

Palume kaaluda eelnõu § 2 lõikest 4 tingimuse „kriisiolukorra lahendamise eest

vastutav asutus“ väljajätmist. Kriisiolukorra lahendamine võib hõlmata mitut eri

korrakaitseorganite pädevusse kuuluvat ülesannet ning konkreetse riikliku järelevalve

ülesande täitmisel pädev korrakaitseorgan ei pruugi olla ühtlasi kriisiolukorra

lahendamise eest vastutav asutus. Taotluse esitamise õigus peaks seetõttu lähtuma

sellest, millise korrakaitseorgani pädevusse kuulub kaasamisvajaduse aluseks oleva

ülesande täitmine.

Selgitatud

Eelnõu § 2 lõigetes 1–4 säilitatakse ülesannete

kaupa nimetatud taotluse esitajad, sest nende

määramine täpsustab KorS § 824 lõike 2 punkti

1 kohaselt kaasamise taotlemise korda.

Nimetatud asutuste pädevus asjaomaseid

riikliku järelevalve ülesandeid täita tuleneb

eriseadustest, nagu on selgitatud ka eelnõu

seletuskirjas. Määruses täpsustatakse selle

pädevuse alusel, milline asutus esitab

Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluse ja

põhjendab kaasamise vajadust. Seega ei anna

määrus neile uut pädevust, vaid määrab

seadusest tuleneva pädevuse põhjal, kes esitab

konkreetse ülesande täitmiseks kaasamise

taotluse ja põhjendab kaasamise vajadust.

Kriisiolukorra lahendamise puhul ei ole

taotluse esitaja seotud kindla asutusega.

Eelnõu § 2 lõike 4 kohaselt esitab taotluse

kriisiolukorra lahendamise eest vastutav

asutus, kes on asjaomase riikliku järelevalve

ülesande täitmisel korrakaitseorgan. Sellega

arvestatakse, et vastutav asutus sõltub

lahendatavast kriisiolukorrast ja täidetavast

ülesandest.

Ettepanekut kaalutud ja selgitatud

Ettepanekut on kaalutud, kuid eelnõu § 2 lõiget

4 ei muudeta. KorS § 821 lõike 2 punktis 2 on

kriisiolukorra lahendamine sätestatud

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu

riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord"

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

6

iseseisva riikliku järelevalve ülesandena, mille

täitmisse võib Kaitseväge või Kaitseliitu

kaasata. Sellest tulenevalt peab sellel alusel

kaasamise taotluse esitamise õigus olema

seotud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse

kohaselt kriisiolukorra lahendamise eest

vastutava asutusega. See ei välista teiste

korrakaitseorganite õigust taotleda Kaitseväe

või Kaitseliidu kaasamist kriisiolukorra ajal.

Kui kaasamise vajadus tekib kriisiolukorra ajal

mõne muu KorS § 821 lõikes 2 nimetatud

riikliku järelevalve ülesande täitmisel, võib

taotluse esitada korrakaitseorgan, kelle

pädevusse asjaomase ülesande täitmine

kuulub.

Eelnõu § 2 lõige 4 ei välista lõigetes 1–3

nimetatud asutuste õigust taotleda Kaitseväe

või Kaitseliidu kaasamist kriisiolukorra ajal.

Politsei ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet,

Päästeamet ning Riigi Infosüsteemi Amet

võivad ka kriisiolukorra ajal esitada kaasamise

taotluse § 2 lõigetes 1–3 nimetatud ja nende

pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks.

Paragrahvi 2 lõige 4 kohaldub üksnes juhul,

kui Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise

aluseks on KorS § 821 lõike 2 punktis 2

nimetatud kriisiolukorra lahendamise

ülesanne. Seega võimaldab eelnõu kaasamist

kriisiolukorra ajal nii § 2 lõigetes 1–3 loetletud

ülesannete kui ka kriisiolukorra lahendamise

iseseisva ülesande täitmiseks.

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu

riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord"

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

7

3. Eelnõu § 2 lõike 6 punkti 5 kohaselt tuleb taotluses märkida kaasatavate vahendite

soovitud hulk ja kirjeldus. Taotluse esitajal ei pruugi olla piisavat ülevaadet Kaitseväe

või Kaitseliidu valduses olevatest vahenditest ega teadmist, milline konkreetne

vahend võimaldab ülesannet kõige otstarbekamalt täita. Vahendite loetelu on ka

pidevalt muutumises ja vaid Kaitsevägi ja Kaitseliit teavad, mida saavad kasutada.

Teiseks tekib küsimus, et kui taotluses on loetletud vahendid, kuid ülesande täitmisel

selgub, et tuleks kasutada ka teisi vahendeid, kas siis tuleb esitada uus taotluse ja seni

puudub alus taotluses nimetamata vahendite kasutamiseks. Ühtlasi tekib küsimus, kas

selle punkti allesjäämisel võib teatud juhtudel olla tegemisest riigisaladusega.

Siseministeeriumi hinnangul peab taotlus võimaldama hinnata ennekõike selle

põhjendatust ning kui taotlus on põhjendatud, saab Kaitsevägi või Kaitseliit hinnata

ka vajalike vahendite vajadust. Ka eelnõu § 2 lõike 9 punkti 2 kohaselt hindab

Kaitsevägi või Kaitseliit ise oma võimet ülesannet täita. Palume eelnõu § 2 lõikest 6

välja jätta punkt 5.

Samuti vajab täpsustamist seletuskirjas esitatud väide, et taotleja peab suutma

kaasamise kulu taotluse esitamisel prognoosida. Eelnõus ei nõuta taotluses

kuluprognoosi esitamist ning taotlejal ei pruugi selleks enne Kaitseväe või Kaitseliidu

võimekuse ja kasutatavate vahendite väljaselgitamist olla piisavat teavet.

Eelnõu § 2 lõike 9 punkti 4 kohaselt esitab Kaitsevägi või Kaitseliit oma seisukoha

taotluse esitanud asutusele, kes edastab selle lõike 10 kohaselt koos taotlusega

asjaomasele ministeeriumile. Palume kaaluda menetluse lihtsustamiseks ja

kiirendamiseks võimalust, et Kaitsevägi või Kaitseliit edastab oma seisukoha

samaaegselt ka asjaomasele ministeeriumile. See vähendaks kiireloomulise

kaasamise korral järjestikustest edastamistoimingutest tulenevat viivitust. Võimalik

sõnastus:

„4) riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise

taotlemise korral esitab oma seisukoha taotluse esitanud asutusele ja asjaomasele

ministeeriumile.“

Mittearvestatud ja selgitatud

Taotluse esitab kaasamist sooviv

korrakaitseorgan, kellel peab olema võimalik

kirjeldada, millist abi ta ülesande täitmiseks

vajab. Kaitseväe või Kaitseliidu valduses

olevate konkreetsete vahendite tundmist

taotlejalt ei eeldata. Sealjuures on punktis 5

hõlmatud ka sõnaselgelt „kaasatavate

vahendite soovitud hulk ja kirjeldus;“.

Seletuskirja täpsustatud

Määruse jõustumine ei tekita iseenesest kulu

ega tulu. Kulu tekib juhul, kui otsustatakse

Kaitsevägi või Kaitseliit riiklikku

järelevalvesse kaasata või korraldatakse

selleks vajalik väljaõpe. Kulu suurus sõltub

konkreetsest ülesandest, kaasamise kestusest

ning kasutatavatest inimestest ja vahenditest,

mistõttu ei ole seda võimalik määruse

jõustumisel ega tingimata kaasamise taotluse

esitamisel täpselt prognoosida.

Ettepanekut on kaalutud

Eelnõu ei muudeta. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt

vastutab kaasamist taotlenud asutus menetluse

edasise koordineerimise eest. Tema ülesanne

on edastada taotlus koos Kaitseväe või

Kaitseliidu seisukohaga asjaomasele

ministeeriumile Vabariigi Valitsuse

korralduse eelnõu ettevalmistamiseks.

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu

riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord"

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

8

4. Taotluse tagantjärele kirjalik vormistamine. Eelnõu § 2 lõike 8 kohaselt võib

kiireloomulises olukorras esitada taotluse muus vormis ning vormistada kirjaliku

taotluse niipea kui võimalik. Palume täpsustada, milliseid taotluse esitamise viise

hõlmab „muu vorm“, sealhulgas kas taotluse võib esitada suuliselt. Märgime, et ka

taotluse suuliselt esitamine on meie hinnangul aktsepteeritav, kui esitamise asjaolud

seda õigustavad, ent selguse mõttes soovitame lisada, et muus vormis taotlus

edastataks taasesitamist võimaldavas vormis (nt telefonikõne salvestus) selleks, et

vältida hilisemaid vaidlusi.

Samuti palume kaaluda kirjaliku taotluse tagantjärele vormistamise tähtaja

täpsustamist. Väljend „niipea kui võimalik“ jätab lahtiseks, kui kaua võib kirjalik

vormistamine pärast taotluse esitamist või kaasamise lõppemist edasi lükkuda.

Näiteks võiks sätestada, et taotlus vormistatakse kirjalikult esimesel võimalusel, kuid

hiljemalt kindlaksmääratud aja jooksul pärast kaasamise vajaduse äralangemist või

kaasamise lõppemist.

Lisaks palume täpsustada, et kiireloomulises olukorras võib eelnõu § 2 lõikes 6

nimetatud andmed esitada taotluse esitamise ajal teada olevas ulatuses ning puuduvad

või täpsustamist vajavad andmed esitatakse esimesel võimalusel.

Selgitame

Eelnõu § 2 lõikes 8 kasutatud „muu vorm“

hõlmab ka suulist taotlust, näiteks telefoni või

raadioside teel, mida ei ole võimalik alati

taasesitamist võimaldavas vormis esitada.

Suuliselt esitatud taotlus vormistatakse

kirjalikult niipea kui võimalik. Eelnõu

sõnastust ei muudeta. Väljend „niipea kui

võimalik“ seob kirjaliku vormistamise tähtaja

konkreetsete asjaoludega - taotlus tuleb

vormistada kohe, kui olukord seda võimaldab.

See ei anna õigust oodata kaasamise

lõppemiseni. Kindel tähtaeg, mida arvestataks

kaasamise vajaduse äralangemisest või

kaasamise lõppemisest, võiks lubada

vormistamise edasi lükata ka juhul, kui see oli

võimalik juba varem. Kiireloomuliste

olukordade erinevuse tõttu säilitatakse eelnõus

kohustus vormistada taotlus kirjalikult niipea

kui võimalik.

Mittearvestatud

Eelnõu § 2 lõikes 6 nimetatud andmed on

vajalikud kaasamise põhjendatuse

hindamiseks ja kaasamise otsuse tegemiseks.

Taotluse esitaja peab ka kiireloomulises

olukorras suutma kirjeldada vähemalt

kaasamise õiguslikku alust, eesmärki,

vajadust, eeldatavat ulatust ja kestust. Ilma

nende andmeteta ei ole võimalik hinnata KorS

§ 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise eelduste

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu

riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord"

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

9

täitmist ega teha piisavalt määratletud

kaasamise otsust. Eelnõu § 2 lõige 8

võimaldab kiireloomulisel juhul esitada

taotluse muus vormis, kuid see erand puudutab

taotluse vormi, mitte otsuse tegemiseks

vajalike andmete esitamist. Menetluse käigus

täpsustunud asjaolusid saab vajaduse korral

täiendavalt esitada.

5. Eelnõus ei ole ette nähtud tähtaega, mille jooksul peab Kaitsevägi või Kaitseliit

hindama oma võimet ülesannet täita, esitama oma seisukoha või valmistama ette

kaasamise otsuse. Samuti puudub tähtaeg taotluse ja seisukoha edastamiseks

asjaomasele ministeeriumile ning otsuse tegemiseks. Tähtaegade puudumine ei ole

kooskõlas regulatsiooni eesmärgiga võimaldada korrakaitseorganil saada vajaduse

korral kiiresti lisajõudu ja vahendeid. See on eriti oluline, kuna kaasamise vajadus

võib tekkida vahetut sekkumist eeldavas olukorras. Palume täiendada eelnõu

vähemalt põhimõttega, et taotlus vaadatakse läbi ning vajalikud seisukohad ja otsused

tehakse viivitamata, arvestades ohu olemust ja taotluses kirjeldatud kiireloomulisust.

Samuti võiks näha ette, et taotlejat teavitatakse viivitamata asjaolust, mis takistab

taotluse lahendamist või kaasamist taotletud ajal.

Arvestatud osaliselt

Eelnõu § 3 täiendatud lõikega 4: „(4)

Kaasamise taotlus menetletakse viivitamata,

arvestades ohu olemust ja kaasamise

kiireloomulisust.“.

6. Palume õigusselguse huvides täpsustada eelnõu, mida käsitatakse eritunnusena – kas

ohutusvesti, sellele kantud tähistust „KORRAKAITSE“ või nende kogumit.

Selgitame

Eritunnus on ohutusvestile kirjutatud sõna

„KORRAKAITSE“. Seega peab kaitseväelane

või Kaitseliidu tegevliige kandma enda

vormiriietuse peal ohutusvesti koos sellele

kirjutatud sõnaga.

7. Eelnõu § 8 lõike 1 sõnastusest ei nähtu piisavalt selgelt, et hüvitamisele kuulub üksnes

Kaitseväele või Kaitseliidule endale tekkinud kulu. Väljaõppe korraldab § 7 lõike 2

kohaselt kaasav korrakaitseorgan koostöös Kaitseväe või Kaitseliiduga ning osa

väljaõppe kuludest võib seetõttu tekkida vahetult kaasaval korrakaitseorganil. Sellise

kulu hüvitamine Kaitseväele või Kaitseliidule ei oleks põhjendatud. Palume sõnastust

Arvestatud osaliselt

Eelnõu § 9 lg 1 järgi hüvitatakse Kaitseväele

või Kaitseliidule konkreetse riiklikku

järelevalvesse kaasamise vajadusest tingitud

käesoleva määruse § 8 kohase väljaõppega

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu

riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord"

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

10

täpsustada, lisades, et hüvitatakse Kaitseväele või Kaitseliidule tekkinud otsene

mõistlik kulu.

Ettepanek: „Kaitseväele või Kaitseliidule hüvitatakse konkreetse riiklikku

järelevalvesse kaasamise vajadusest tingitud neile tekkinud otsene mõistlik kulu, mis

on seotud käesoleva määruse § 7 kohase väljaõppega ning riiklikku järelevalvesse

kaasamisega.“.

Palume kaaluda, kas kulude kandmise regulatsioon võiks eristada kaasava

korrakaitseorgani poolt vahetult kantavat kulu ning Kaitseväele või Kaitseliidule

tekkinud ja hiljem hüvitatavat kulu. Eelkõige ette planeeritud väljaõppe korral võib

olla otstarbekam, et kaasav korrakaitseorgan katab tema korraldatava väljaõppe kulud

kohe oma eelarvest, mitte ei kanta sama kulu esmalt Kaitseväe või Kaitseliidu

eelarvesse ja hüvitata seda hiljem. Hüvitamise taotlus peaks puudutama üksnes

kulusid, mille on tegelikult kandnud Kaitsevägi või Kaitseliit.

KorS § 824 lõike 2 punkti 5 kohaselt tuleb määrusega sätestada riiklikku

järelevalvesse kaasamisega kaasneva kulu hüvitamise kord. Eelnõu § 8 ei reguleeri

aga kulu hüvitamise taotluse sisu ega sellele lisatavaid tõendeid, taotluse

läbivaatamise ja kulu hüvitamise otsustamise tähtaega, väljamakse tegemise aega ega

puudustega taotluse täiendamist. Samuti ei selgu, millised kululiigid võivad olla

hüvitatavad ja kuidas hinnatakse kulu otsesust ning mõistlikkust.

ning riiklikku järelevalvesse kaasamisega

seotud otsene mõistlik kulu.

Arvestatud osaliselt

Eelnõu § 9 lõiget 3 täiendati kulu hüvitamise

taotluse sisu ja tõendavate dokumentide

esitamise nõuetega. Taotluses tuleb esitada

hüvitatavate kulude loetelu ja suurus ning

selgitada nende seost väljaõppe või täidetud

ülesandega. Taotlusele lisatakse kulu

tõendavad dokumendid. Taotluse

läbivaatamise, kulu hüvitamise otsustamise ja

väljamakse tegemise eraldi tähtaegu eelnõus ei

sätestata. Taotluste maht ja keerukus võivad

sõltuvalt kaasamise kestusest, kasutatud

vahenditest ja tekkinud kuludest oluliselt

erineda. Hüvitatavate kulude ammendavat

loetelu ei sätestata, sest riikliku järelevalve

ülesanded ning kaasamisel kasutatavad isikud

ja vahendid on erinevad. Hüvitatav peab olema

otsene mõistlik kulu. Kulu on otsene, kui see

on põhjuslikus seoses konkreetse väljaõppe

või kaasamisega ega oleks ilma selleta

tekkinud.

Arvestatud osaliselt

Eelnõu täiendatakse kulu hüvitamise taotluse

nõuetega.

8. Arvestades, et eelnõu reguleerib Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist riikliku

järelevalve ülesannete täitmisse, sealhulgas korrakaitsemeetmete, vahetu sunni,

erivahendite ja relvade kasutamise volitusega, palume seletuskirja täiendada eelnõu

Selgitus antud. Korrakaitseorgani, Kaitseväe

või Kaitseliidu vastutuse ulatuse ja selle, kelle

haldustegevuseks antud haldusakt või

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu

riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord"

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

11

põhiseaduspärasuse analüüsiga. Kuigi meetmete kohaldamise põhivolitused

tulenevad KorS-ist, täpsustatakse määrusega kaasatavate isikute väljaõpet, alluvust ja

tegutsemise korraldust, millest sõltub otseselt isikute põhiõiguste kaitse.

Palume seletuskirjas selgitada, millise avaliku võimu kandja tegevuseks loetakse

kaasatud isiku tegevus ning kes vastutab isikule õigusvastase meetme või vahetu

sunni kohaldamisega tekitatud kahju eest. Samuti tuleb selgitada kaasava

korrakaitseorgani, Kaitseväe ja Kaitseliidu omavahelist vastutus, sealhulgas seda,

kelle haldustegevuseks loetakse kaasatud isiku tegevus, kes vastutab tema poolt

õigusvastase meetme või vahetu sunniga tekitatud kahju eest ning kuidas jaotub

võimalik regressivastutus.

Teeme ettepaneku selgitada seletuskirjas terviklikumalt Kaitseväe ja Kaitseliidu

riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega ning nende

volitusteta kaasamise erinevusi. Peame seda vajalikuks seetõttu, et nii kaasav

korrakaitseorgan kui ka kaasatud Kaitseväe või Kaitseliidu liige saaks üheselt aru,

mida võib konkreetse kaasamisotsuse alusel teha. Seletuskirjas võiks ülevaatlikult

käsitleda, kes kummalgi juhul kaasamist taotleb ja selle otsustab, milliseid toetavaid

tegevusi võib kaasatud isik teha ilma riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamise volituseta ning milliste tegevuste jaoks on vajalik vastavate volitustega

kaasamine.

Soovitame lisada eelnõu § 1 või § 2 selgituse juurde näiteks järgmise selgituse:

Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist taotleb korrakaitseorgan, kelle pädevusse kuulub

ülesanne, mille täitmiseks abi vajatakse. Näiteks võib Politsei- ja Piirivalveamet

taotleda kaasamist tema pädevusse kuuluva KorS § 82¹ lõikes 2 nimetatud ülesande

täitmiseks. Ilma riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni volituseta kaasamise

otsustab KorS § 823 lõike 1 punktide 1 ja 2 kohaselt Kaitseväe või Kaitseliidu juht.

Sellisel juhul võib kaasatu täita toetavaid ülesandeid, näiteks püstitada ja mehitada

kontrollpunkti või valvata objekti või ala. Kaasatud kaitseväelasel või Kaitseliidu

liikmel võib teenistusülesande täitmisel olla kaasas relv, kuid ta võib seda kasutada

sooritatud toiming loetakse, määrab see, kes

tegelikult nö tegu valitseb, kui seadusega ei ole

määratud teisiti. Kahjuks on see küsimus

seadusega reguleerimata ning määruses sellist

küsimust reguleerida ei saa. Seega tuleb

lähtuda eelkõige sellest, kas otsuse haldusakti

andmise või toimingu sooritamise kohta teeb

kaasav korrakaitseorgan või Kaitsevägi või

Kaitseliit.

Kohaldatav seadus ja kavandatav eelnõu

võimaldavad nii seda, et korrakaitseorgan

otsustab küsimuse sisuliselt, on ise

haldusorgan ja vastutaja ning kaasatav

Kaitseliit või Kaitsevägi üksnes viib otsust

ellu. Samas on võimalik, et määratakse üksnes

Kaitseväe või Kaitseliidu ülesanne, mille

raames nad iseseisvalt ja omal vastutusel

annavad haldusakte ja sooritavad toiminguid.

Seetõttu tuleb vastustaja ja vastutaja küsimus

lahendada pigem juhtumipõhiselt.

Kaitseministeerium leiab, et vastutuse

küsimus võiks olla täpsemalt seaduses

reguleeritud, aga seda ei saa teha määrusega.

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu

riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord"

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

12

vaid enda või teise isiku kaitseks ning kaitstava vara kaitseks, näiteks relvastatud

ründe tõrjumiseks. Relva ei või kasutada inimese peatamiseks või korraldusele

allutamiseks üksnes korrakaitseülesande täitmise eesmärgil. Kui soovitakse, et

kaasatud isik ise peataks või kontrolliks inimesi või sõidukeid, peaks isikuid kinni või

kasutaks ülesande täitmiseks vahetut sundi, sealhulgas relva politseilise

sunnivahendina, peab ta olema kaasatud vastavate riikliku järelevalve meetmete ja

vahetu sunni volitustega. Sellise kaasamise otsustab KorS § 82³ lõike 1 punkti 3

kohaselt Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul. Kaasatud isiku

konkreetsed volitused tulenevad KorS §-st 82¹ ja kaasamisotsusest.

Justiits- ja Digiministeerium (KAM/26-1009/-1K, 5-3/26/10)

1. Eelnõu § 1 lg-tes 2 ja 3 määratletakse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise tähendus.

Eelnõu sõnastusest võib jääda mulje, et kaasamiseks on üksnes kaitseväelase või

Kaitseväe (ja vastavalt Kaitseliidu) valduses oleva vara kasutamine, mitte aga

kaitseväelaste isikute kasutamine. Palume kaaluda, kas sätete sõnastus on piisavalt

täpne.

Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud.

2. Eelnõu § 3 lg 1 sätestab ametiisikud, kes otsustavad Kaitseväe ja Kaitseliidu

kaasamise riiklikku järelevalvesse. Märgime, et viidatud säte kordab

korrakaitseseaduse § 823 lg 1 sisu. Seaduse teksti kordamine määruses ei ole vajalik.

Palume säte eelnõust välja jätta.

Arvestatud.

3. Eelnõu § 7 lg 3 p 2 sätestab väljaõppe väljundi, mille kohaselt kaitseväelane või

Kaitseliidu tegevliige oskab vähemalt kohaldada talle lubatud riikliku järelevalve

meetmeid ja vahetut sundi õiguspäraselt, proportsionaalselt ja ohutult. Kui

kaitseväelane või Kaitseliidu liige kaasatakse riiklikku järelevalvesse meetme

kohaldamise või vahetu sunni rakendamise õigusega, peab koolitus olema

arusaadavalt mahukam kui vahetult enne kaasamist läbitav juhendamine (eelnõu § 7

lg 3 lg 1).

Seega saab ilmselt tegemist olla reaalse kaasamise olukorrast sõltumatu väljaõppega

– väljaõpe toimub olukorras, kus kaasamine ei ole veel ette näha (nö ette õpetamine,

valmisoleku tagamine). Samas viitab kõnealuse sätte sõnastus siiski nö otsustatud

Arvestatud osaliselt. Eelnõu ja seletuskirja

täiendatud.

Seletuskirja täiendatakse selgitusega, et

riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamise volitusega kaasamiseks vajalik

väljaõpe on sisult ja mahult põhjalikum kui

vahetult enne ülesande täitmisele asumist

korraldatav ülesandepõhine juhendamine.

Väljaõpe hõlmab vajalikus ulatuses teoreetilist

õpet ja praktilist väljaõpet ning selle käigus

Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu

riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord"

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

13

kaasamise olukorrale, sest õpetamisel tuleb lähtuda „talle antud riikliku järelevalve

meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituste“ alustest. Kuigi kehtiv KorS annab

loetelu erimeetmetest, mida kaasatud kaitseväelane või Kaitseliidu liige kohaldada

võivad, siis võib erimeetmete maht erineda tulenevalt kaasamise otsusest.

Seega peaks valmisolekut tagav õpe käsitlema siiski kogu riikliku järelevalve

erimeetmete paketti. Toetame määruse eelnõus toodud lähenemist, et väljaõppe

korraldab korrakaitseorgan kui mittesõjaväeline organ. Siiski viitab § 7 lõike 2

sõnastus olukorrale, kus kaasamine on juba teada (õpet korraldab kaasav organ).

Palume sõnastust täpsustada.

Palume seletuskirjas täiendavalt selgitada erimeetmete ja vahetu sunni

kohaldamisega seonduva väljaõppe ajalist kestust, mahtu vms, mis looks selguse, et

tegemist on põhjalikuma ja sisulisema koolitusega kui ülevaatlik juhendamine

vahetult enne kaasamisülesande täitmisele asumist.

omandatakse riikliku järelevalve meetmete,

vahetu sunni, erivahendite ja relvade

õiguspäraseks, proportsionaalseks ja ohutuks

kasutamiseks vajalikud teadmised, oskused ja

hoiakud.

Samas väljaõppe ühtset kestust ega tundide

arvu ei kehtestata, sest vajalik maht sõltub

täidetavast ülesandest, kaasatavale isikule

antavatest volitustest ning tema varasemast

väljaõppest ja varem omandatud

õpiväljunditest. Väljaõppe piisavus ei sõltu

üksnes selle kestusest, vaid tehakse enne

kaasamist kindlaks määruse § 8 lõikes 5

sätestatud õpiväljundite hindamisega.

Ülesandepõhise juhendamise eesmärk on

seevastu tutvustada konkreetset ülesannet,

alluvuse korraldust ja ohutusnõudeid ning see

ei asenda riikliku järelevalve meetmete ja

vahetu sunni kohaldamiseks vajalikku

väljaõpet.

1

EELNÕU

29.09.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku

järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 824 lõike 1 alusel.

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala ning terminid

(1) Määrus reguleerib Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist nii riikliku järelevalve meetmete ja

vahetu sunni kohaldamise volitusega kui ka ilma selle volituseta.

(2) Kaitseväe kaasamine käesoleva määruse tähenduses on Kaitseväe valduses olevate

vahendite ja kaitseväelaste kasutamine korrakaitseseaduse § 821 lõikes 2 nimetatud ülesannete

täitmiseks.

(3) Kaitseliidu kaasamine käesoleva määruse tähenduses on Kaitseliidu valduses olevate

vahendite ja Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olevate tegevväelaste,

Kaitseliidu tegevliikmete ja toetajaliikmete ning Kaitseliidu seaduse § 27 lõigetes 4 ja 6

nimetatud auliikmete kasutamine korrakaitseseaduse § 821 lõikes 2 nimetatud ülesannete

täitmiseks.

(4) Kaitseväelase või Kaitseliidu liikme osalemist sündmuse või kriisiolukorra lahendamiseks

moodustatud juhtimis- ja koostöövormis üksnes teabevahetuse, nõustamise või tegevuse

koordineerimise eesmärgil ei loeta Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks käesoleva määruse

tähenduses.

§ 2. Kaasamise taotluse esitamine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet esitab vastavalt oma pädevuse piires

taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks järgmiste riikliku järelevalve ülesannete

täitmisse:

1) otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral;

2) liikluse korraldamine ja reguleerimine ning turvalisuse tagamine;

3) riigipiiri valvamine;

4) politsei ja piirivalve seaduses ning selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide

valvamine;

5) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise

tähtsusega objekti kaitsmine;

6) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ja üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamine,

väljaselgitamine ja tõrjumine ning korrarikkumise kõrvaldamine;

7) isikute ja vara kaitsmine mehitamata õhusõiduki eest.

2

(2) Päästeamet esitab taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks järgmiste riikliku

järelevalve ülesannete täitmisse:

1) päästesündmuse lahendamine ja demineerimistöö tegemine;

2) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine.

(3) Riigi Infosüsteemi Amet esitab taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks ühiskonna

toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmisse.

(4) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, mis on asjaomase riikliku järelevalve

ülesande täitmisel korrakaitseorgan, esitab taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks

kriisiolukorra lahendamisse.

(5) Taotlus esitatakse:

1) Kaitseväele, kui taotletakse Kaitseväe kaasamist;

2) Kaitseliidule, kui taotletakse Kaitseliidu kaasamist.

(6) Taotluses märgitakse järgmised andmed:

1) kaasamise õiguslik alus, millest nähtub ülesanne, mille täitmisse Kaitseväge või Kaitseliitu

kaasatakse;

2) kas Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist taotletakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu

sunni kohaldamise volitusega või ilma selle volituseta;

3) kaasamise eesmärk, sealhulgas selgitus, miks taotleja ei saa ülesannet täita ise ega

vabatahtlikult kaasatud isiku abil, õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ning millised ülesande

täitmiseks vajalikud muud vahendid tal puuduvad;

4) kaasatavate isikute soovitud koguarv või selle ülempiir igal ajal;

5) kaasatavate vahendite soovitud hulk ja kirjeldus;

6) kaasamise soovitud tähtaeg;

7) ülesande täitmise piirkond või muu ruumiline või tehniline ulatus, kui see on asjakohane;

8) taotletavad riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid, kui need erinevad

korrakaitseseaduse § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust.

(7) Taotlus esitatakse kirjalikus vormis.

(8) Kui Kaitseväge või Kaitseliitu on vaja inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu

kaasata viivitamata, võib taotluse esitada ka muus vormis ja vormistada kirjaliku taotluse niipea

kui võimalik.

§ 3. Kaasamise taotluse menetlemine

(1) Kaasamise taotluse saamisel Kaitsevägi või Kaitseliit:

1) kontrollib selle vastavust käesoleva määruse nõuetele;

2) hindab oma võimet taotletud ülesannet täita ja kaasamise mõju oma põhiülesannete

täitmisele;

3) riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasamise taotlemise

korral korraldab otsuse ettevalmistamise;

4) riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise taotlemise

korral esitab oma seisukoha taotluse esitanud asutusele.

3

(2) Lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul Kaitseväe või Kaitseliidu seisukoha saamisel edastab

taotluse esitanud asutus taotluse koos Kaitseväe või Kaitseliidu seisukohaga asjaomasele

ministeeriumile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamiseks.

(3) Lõikes 2 sätestatud juhul taotluse ja Kaitseväe või Kaitseliidu seisukoha saamisel korraldab

asjaomane ministeerium sellekohase Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamise,

selle Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise ning Vabariigi Presidendi nõusoleku saamise.

(4) Kaasamise taotlus menetletakse viivitamata, arvestades ohu olemust ja kaasamise

kiireloomulisust.

§ 4. Kaasamise otsustamine

(1) Korrakaitseseaduse § 823 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud kaasamise või kaasamisest

keeldumise otsus vormistatakse kirjalikult. Kaasamise otsuses märgitakse vähemalt § 2 lõike 6

punktides 1 ja 4–7 nimetatud andmed.

(2) Kui Kaitseväge või Kaitseliitu on vaja inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu

kaasata viivitamata, võib riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta

kaasamise otsuse teha muus vormis ja vormistada kirjalik otsus niipea kui võimalik.

(3) Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega otsustatakse

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine Vabariigi Valitsuse korraldusega.

(4) Korrakaitseseaduse § 823 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud otsuse teinud organ teavitab

kaasamise või kaasamisest keeldumise otsusest viivitamata kaasamist taotlenud

korrakaitseorganit ja Kaitseministeeriumi. Korrakaitseseaduse § 823 lõike 1 punktis 3 nimetatud

otsusest teavitab Riigikantselei viivitamata Riigikogu juhatust ja riigikaitsekomisjoni esimeest.

(5) Kui jätkuv Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või

Kaitseliidu põhiülesannete täitmist, võib kaasamise otsustanud organ kaasamise enne tähtaega

lõpetada, teavitades sellest enne kaasavat korrakaitseorganit.

(6) Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa, järgides

korrakaitseseaduses ja käesolevas määruses kaasamise kohta sätestatud tingimusi ja korda.

§ 5. Kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvus

(1) Kaasamise otsuses määratakse, kas ülesannet täitev kaitseväelane või Kaitseliidu liige

allutatakse:

1) ülesande täitmise eest vastutavale korrakaitseorgani ametnikule (edaspidi vastutav ametnik)

või

2) käsuõigusega ülemale või juhile, kes saab ülesande täitmiseks korraldusi korrakaitseorganilt.

(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud käsuõigusega ülema või juhi määrab vastavalt Kaitsevägi või

Kaitseliit.

(3) Ülesannet täitval kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel on õigus ülesande täitmiseks antud

korralduse täitmisest keelduda, kui korralduse täitmine:

4

1) võib seada ebaproportsionaalsesse ohtu kaitseväelase või Kaitseliidu liikme või tema alluvate

elu või tervise või Kaitseväe või Kaitseliidu vara;

2) eeldab kaitseväelaselt või Kaitseliidu liikmelt teadmisi, oskusi, väljaõpet, füüsilisi võimeid

või terviseseisundit, mida tal ei ole.

(4) Korralduse täitmisest keeldumist tuleb põhjendada korralduse andjale ja sellest viivitamata

teavitada vahetut ülemat.

§ 6. Eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded

(1) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige peab kandma

vormiriietust koos ohutusvestiga, millel on lõikes 3 sätestatud eritunnus.

(2) Ohutusvest on isikukaitsevahendile kehtestatud nõuetele vastav kollast või oranži värvi ning

helkurpaeltega märguriietus. Ohutusvest peab olema kinnitatav viisil, mis tagab selle püsimise

kandja seljas ülesande täitmise lõppemiseni.

(3) Eritunnus on ohutusvesti vasakul rinna piirkonnas ja seljaosal musta värvi suurtähtedega

kirjutatud sõna „KORRAKAITSE“, mille:

1) vähim laius rinna piirkonnas on 10,5 sentimeetrit ja seljaosal 22,5 sentimeetrit;

2) vähim kõrgus rinna piirkonnas on 3,2 sentimeetrit ja seljaosal 6,5 sentimeetrit;

(4) Lõikes 3 sätestatud mõõtmete suurendamisel suurendatakse kõiki mõõtmeid

proportsionaalselt.

(5) Ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul võib korrakaitseorgani loal loobuda vormiriietuse

kandmisest ja eritunnuse kasutamisest.

§ 7. Sõiduki eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded

(1) Riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduk tähistatakse sõiduki

eritunnusega.

(2) Sõiduki eritunnus on valget värvi kleebis, millele on musta värvi suurtähtedega kirjutatud

sõna „KORRAKAITSE“, mille:

1) vähim laius on 55 sentimeetrit;

2) vähim kõrgus on 13 sentimeetrit;

3) kirjastiil on Arial.

(3) Kleebisega tähistatakse sõiduki juhi ja kõrvalistuja poolne külg. Kleebis peab olema

väljastpoolt sõidukit selgelt nähtav ning sellel olev sõna loetav.

(4) Lõikes 2 sätestatud mõõtmete suurendamisel suurendatakse kõiki mõõtmeid

proportsionaalselt.

(5) Ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul võib korrakaitseorgani loal loobuda sõiduki

eritunnuse kasutamisest.

§ 8. Kaasamise väljaõppe ja juhendamise korraldus ning õpiväljundid

5

(1) Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasatavale

kaitseväelasele või Kaitseliidu liikmele korraldab kaasav korrakaitseorgan enne ülesande

täitmisele asumist ülesandepõhise juhendamise, mille käigus tutvustatakse vähemalt täidetavat

ülesannet, alluvuse korraldust ja ohutusnõudeid.

(2) Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamiseks vajaliku

väljaõppe korraldab koostöös Kaitseväe või Kaitseliiduga korrakaitseorgan, kes on pädev

täitma väljaõppe aluseks olevat riikliku järelevalve ülesannet.

(3) Väljaõppe tulemusena kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige vähemalt:

1) teab Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise õiguslikke aluseid, oma

ülesannet, pädevuse piire ja alluvuse korraldust;

2) teab väljaõppega hõlmatud riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise

volituste aluseid, ulatust ja piire;

3) oskab kohaldada talle lubatud riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi õiguspäraselt,

proportsionaalselt ja ohutult;

4) oskab kasutada väljaõppega hõlmatud ülesande täitmisel lubatud erivahendit ja relva ohutult

ning õiguspäraselt;

5) teab ülesande täitmisel korrakaitseorganiga koostöö, teabevahetuse ja tegevuse

dokumenteerimise korda;

6) järgib ülesande täitmisel seaduslikkuse, proportsionaalsuse, inimväärikuse ja põhiõiguste

kaitse põhimõtteid.

(4) Väljaõppe sisu ja mahu määramisel lähtutakse täidetavast ülesandest ja kaasatavale isikule

antavatest volitustest ning arvestatakse tema varasemat väljaõpet ja varem omandatud teadmisi,

oskusi ja hoiakuid.

(5) Enne kaasamist hindab korrakaitseorgan koostöös Kaitseväe või Kaitseliiduga lõikes 3

nimetatud õpiväljundite omandamist nende sisule vastava teadmiste kontrolli, praktilise

soorituse või muu sobiva hindamisviisi abil.

§ 9. Väljaõppe ja kaasamisega kaasneva kulu hüvitamine

(1) Kaitseväele või Kaitseliidule hüvitatakse konkreetse riiklikku järelevalvesse kaasamise

vajadusest tingitud käesoleva määruse § 8 kohase väljaõppega ning riiklikku järelevalvesse

kaasamisega seotud otsene mõistlik kulu.

(2) Kaitsevägi või Kaitseliit esitab lõikes 1 nimetatud kulu hüvitamise taotluse kaasavale

korrakaitseorganile 30 päeva jooksul väljaõppe lõppemisest või kaasamise tähtaja lõppemisest.

(3) Taotluses esitatakse hüvitatavate kulude loetelu ja suurus ning seos väljaõppe või täidetud

ülesandega. Taotlusele lisatakse kulu tekkimist ja suurust tõendavad dokumendid või muud

andmed.

(4) Kaasav korrakaitseorgan hüvitab lõikes 1 nimetatud kulu oma eelarvest või selle katmiseks

taotletakse vahendeid Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse § 58 alusel kehtestatud

korras.

6

(5) Kaitseliidu liikmele kaasamise käigus tekkinud kulu hüvitatakse Kaitseliidu seaduses ja

selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras.

§ 10. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. oktoobrist 2026. a.

Kristen Michal

Peaminister

Martin Herem

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise

tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse määrus „Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise

tingimused ja kord“ kehtestatakse korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 824 lõike 1 alusel.

Määrusega kehtestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise täpsemad

tingimused ja kord, sealhulgas kaasamise taotlemise ja otsustamise kord, kaasatud kaitseväelaste

ja Kaitseliidu liikmete alluvuse küsimused, väljaõppe kord ja õpiväljundid, eritunnuse kirjeldus ja

kasutamise nõuded ning kaasamise ja väljaõppega kaasneva kulu hüvitamise kord. Määrus

reguleerib sealjuures Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamist nii riikliku

järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kui ka ilma selle volituseta.

Kehtivas õiguses reguleerivad Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise korralduslikke küsimusi ja

eritunnuse kasutamist Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määrus nr 144 „Kaitseväe ja

Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde

tegemisse kaasamise kord“ (edaspidi määrus nr 144) ja siseministri 11. jaanuari 2016. a määrus

nr 3 „Avaliku korra kaitses osaleva kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme ohutusvesti ning

kasutatava Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki tähistuse kirjeldus, kasutamise nõuded ning

vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise ja sõiduki tähistamise erandid“. Määrus nr 144, mis käsitleb

üksnes kaasamist ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta, on kehtestatud hädaolukorra seaduse

§ 34 lõike 2, Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3, Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 3 ja

päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 311 lõike 2 alusel. 1. oktoobril 2026 jõustub kriisiolukorra ja

riigikaitse seadus (edaspidi KORKS), millega tunnistatakse nimetatud volitusnormid kehtetuks.1

Volitusnormide kehtetuks tunnistamise korral muutuvad kehtetuks nende alusel antud määrused,

mistõttu kehtestatakse käesoleva eelnõuga uus määrus. Alates 1. oktoobrist 2026 reguleeritakse

Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamist KorSi ühtsetel alustel2 nii riikliku

järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kui ka ilma selle volituseta

kaasamise korral.

Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise eesmärk on võimaldada nende isikute

ja vahendite kasutamist korrakaitseorgani ülesannete täitmise toetamiseks olukorras, kus

korrakaitseorgan ei saa ülesannet ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt

tulemuslikult täita. Kaasamine on seega täiendav ja erandlik abinõu, mida kasutatakse üksnes

vajaduse korral ning nii kaua, kui korrakaitseorgani enda võimekus ei ole ülesande täitmiseks

piisav. Kaitseväge ja Kaitseliitu ei kaasata avaliku korra kaitsmisel avaliku korra eest vastutava

1 Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus (edaspidi KORKS). – RT I, 30.06.2026, 1. 2 Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 821-824. – RT I, 09.07.2026, 55.

2

isiku asemele, vaid konkreetse korrakaitseorgani riikliku järelevalve ülesande täitmisse. Kaasatud

kaitseväelased ja Kaitseliidu liikmed tegutsevad seejuures korrakaitseorgani juhtimisel või tema

korralduste alusel ning kaasamine ei tohi põhjendamatult takistada Kaitseväe ega Kaitseliidu

põhiülesannete täitmist. KorS-is sätestatud regulatsiooni eesmärk on võimaldada

korrakaitseorganil vajaduse korral saada kiiresti ja paindlikult lisajõudu ning vahendeid.

Määrusega reguleeritakse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist KorS § 82¹ lõikes 2 nimetatud

järgmiste riikliku järelevalve ülesannete täitmisse3:

1) päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral ja

demineerimistöö;

2) kriisiolukorra lahendamine;

3) liikluse korraldamine ja reguleerimine ning turvalisuse tagamine, sealhulgas kriisiolukorra ajal;

4) riigipiiri valvamine;

5) politsei ja piirivalve seaduses ning selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide

valvamine;

6) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise

tähtsusega objekti kaitsmine;

7) ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine;

8) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ja üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamine,

väljaselgitamine ja tõrjumine ning korrarikkumise kõrvaldamine;

9) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine;

10) isikute ja vara kaitse mehitamata õhusõiduki eest.

Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluse esitab kaasav korrakaitseorgan. Kaasavaks

korrakaitseorganiks on vastavalt pädevusele Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet,

Päästeamet, Riigi Infosüsteemi Amet või kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, kes on

asjaomase riikliku järelevalve ülesande täitmisel korrakaitseorgan.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna ametnik

([email protected]). Eelnõule on teinud juriidilise kontrolli õigusloome nõunik.

Eelnõule on teinud keeletoimetuse Luisa Tõlkebüroo ([email protected]).

1.3. Eelnõu seos teiste õigusaktidega

Eelnõu on seotud 1. oktoobril 2026 jõustuva KORKS-iga, millega muudeti muu hulgas KorS-i

ning millega koondatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise regulatsioon

KorS-i.

3 KorS § 821 lõige 2. – RT I, 09.07.2026, 55.

3

KORKS-i muudatustega muutuvad kehtetuks järgmiste määruste volitusnormid:

• Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määrus nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei

ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse

kaasamise kord“;

• Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määrus nr 108 „Kaitseliidu kaasamise tingimused ja

kord küberturvalisuse tagamisel“4;

• siseministri 11. jaanuari 2016. a määrus nr 3 „Avaliku korra kaitses osaleva kaitseväelase

ja Kaitseliidu tegevliikme ohutusvesti ning kasutatava Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki

tähistuse kirjeldus, kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise ja

sõiduki tähistamise erandid“5.

Käesoleva määrusega koondatakse nimetatud regulatsioonide asjakohased küsimused ühtsesse

määrusesse ja need viiakse kooskõlla 1. oktoobril 2026 jõustuva KorS-i regulatsiooniga. Muu

hulgas reguleeritakse senise Kaitseliidu liikmete küberturvalisuse tagamisse kaasamise asemel

KorS-i tähenduses Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist ühiskonna toimimise seisukohast oluliste

võrgu- ja infosüsteemide kaitsmise riikliku järelevalve ülesande täitmisse.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kümnest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 sätestataksemääruse reguleerimis- ja kohaldamisala ning terminid.

Määrus reguleerib Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist nii riikliku järelevalve meetmete ja vahetu

sunni kohaldamise volitusega kui ka ilma selle volituseta (lõige 1). Lõiked 2 ja 3 sätestavad

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise käesoleva määruse tähenduses.

Kaitseväe kaasamise korral võivad riiklikus järelevalves osaleda kaitseväelased. Kaitseliidu

kaasamise korral võivad riiklikus järelevalves osaleda Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja

ametikohal olevad tegevväelased ning Kaitseliidu seaduses (edaspidi KaLS) sätestatud ulatuses

Kaitseliidu liikmed. Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega võib

KorS § 822 lõike 1 kohaselt kaasata üksnes nõutava väljaõppe läbinud kaitseväelase ja Kaitseliidu

tegevliikme.

Ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2026 ei saa ajateenijale ega reservväelasele anda

riikliku järelevalve ülesande täitmisel avaliku võimu teostamise volitusi. Alates 1. jaanuarist 2027

võib riiklikku järelevalvesse kaasatud Kaitsevägi kasutada ülesande täitmisel ka ajateenijat ja

reservteenistuses olevat reservväelast, kellele on antud avaliku võimu teostamise volitused ning

4 Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2014. a määrus nr 108 „Kaitseliidu kaasamise tingimused ja kord küberturvalisuse

tagamisel“. – RT I, 10.07.2014, 3. 5 Siseministri 11. jaanuari 2016. a määrus nr 3 „Avaliku korra kaitses osaleva kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme

ohutusvesti ning kasutatava Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki tähistuse kirjeldus, kasutamise nõuded ning vormiriietuse

ja ohutusvesti kandmise ja sõiduki tähistamise erandid“. – RT I, 09.06.2026, 9.

4

kellel on ülesande täitmiseks nõutav väljaõpe. Reservväelase rakendamine eeldab tema kutsumist

õppekogunemisele või lisaõppekogunemisele kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras.

KorS-i kohane Kaitseväe kaasamise otsus ei ole iseseisev alus reservväelase reservteenistusse

kutsumiseks. Kui täidetav ülesanne kuulub ühtlasi Kaitseväe korralduse seaduse § 41 kohaste

lahinguvalve ülesannete hulka6, kohaldatakse asjaomaseid regulatsioone koos.

Kaitseliidu toetajaliige võib KaLS § 26 lõike 3 kohaselt osaleda riiklikus järelevalves, kuid teda ei

või kaasata riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega. KaLS § 27 lõike

4 kohaselt võib sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel valitud auliiget kaasata KaLS § 4 lõike 1

punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning KaLS § 4 lõike 2 alusel riiklikku

järelevalvesse, mis toimub ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta päästesündmuse või

kriisiolukorra lahendamise eesmärgil. KaLS § 27 lõike 5 kohaselt võib sama paragrahvi lõike 2

punkti 3 alusel valitud auliiget kaasata üksnes KaLS § 4 lõike 1 punktides 1 ja 3–6 sätestatud

Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning tema riiklikku järelevalvesse kaasamist seadus ette ei näe.

Kaasatud isikud võivad kasutada Kaitseväe või Kaitseliidu valduses olevaid ülesande täitmiseks

vajalikke vahendeid, sealhulgas tööriistu, sõidukeid ja ärakasutatavaid asju, mille valitsemist ei

anta üle ega mida ei anta kaasavale korrakaitseorganile kasutamiseks riigivaraseaduse või

Kaitseliidu seaduse alusel.

Lõikes 4 sätestatakse, et Kaitseväe või Kaitseliidu esindaja osalemist sündmuse või kriisiolukorra

lahendamiseks moodustatud juhtimis- ja koostöövormis üksnes teabevahetuse, nõustamise või

tegevuse koordineerimise eesmärgil ei käsitata Kaitseväe või Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse

kaasamisena. Lõikega 4 säilitatakse ka senises regulatsioonis kasutatud põhimõte. Kehtiva

Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei

ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise

kord“ § 1 lõike 6 kohaselt ei loeta Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamiseks nende esindamist

päästesündmuse lahendamiseks moodustatud staabis. Uues määruses ei seota erandit üksnes

päästesündmuse lahendamiseks moodustatud staabiga, vaid see hõlmab ka muid sündmuse või

kriisiolukorra lahendamiseks moodustatud juhtimis- ja koostöövorme.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse kaasamise taotluse esitamine. Paragrahvis 2 määratakse kindlaks,

milline korrakaitseorgan võib vastava riikliku järelevalve ülesande täitmiseks taotleda Kaitseväe

või Kaitseliidu kaasamist, kellele taotlus esitatakse, millised andmed tuleb taotluses märkida ning

kuidas taotlust menetletakse. Samuti nähakse ette erisus kiireloomuliseks juhuks, kui Kaitseväe

või Kaitseliidu viivitamatu kaasamine on vajalik inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu.

Lõikes 1 sätestatakse riikliku järelevalve ülesanded, mille täitmiseks esitab Kaitseväe või

Kaitseliidu kaasamise taotluse oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet või

Kaitsepolitseiamet. Säte ei anna Politsei- ja Piirivalveametile ega Kaitsepolitseiametile uusi

6 Vt Kaitseväeteenistuse seadus § 5 lõiked 2 ja 3. – RT I, 11.07.2026, 21.

5

riikliku järelevalve ülesandeid ega laienda nende pädevust. Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist

saab taotleda üksnes see asutus, mis on konkreetse ülesande täitmisel pädev korrakaitseorgan.

Lõike 1 punktides 1–7 nimetatud ülesanded vastavad KorS § 821 lõikes 2 sätestatud riikliku

järelevalve ülesannetele, mille puhul võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata Politsei- ja

Piirivalveameti või Kaitsepolitseiameti ülesannete täitmise toetamiseks.

Punktis 1 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotlemine otsingutööde tegemiseks

maismaal lennuõnnetuse korral. Politsei ülesanne teha otsingutöid maismaal lennuõnnetuse korral

on sätestatud politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 5. Tegemist on ülesandega, mille

täitmisse on olnud võimalik Kaitseväge kaasata ka senise regulatsiooni alusel. Kaasav

korrakaitseorgan on Politsei- ja Piirivalveamet.

Punktis 2 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotlemine liikluse korraldamiseks ja

reguleerimiseks ning turvalisuse tagamiseks. Liikluse korraldamise eesmärk on sätestatud

liiklusseaduse § 6 lõikes 1 ning liikluse reguleerimine liiklusseaduse §-s 8. Liiklusseaduse § 6

lõike 1 kohaselt on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu

ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liiklusseaduse § 8 lõike 1 kohaselt reguleerib

reguleerija liiklust juhul, kui seda on vaja teha liikluskorraldusvahendite märguannetest erineval

viisil või kui olemasolevad liikluskorraldusvahendid ei taga teatud ajavahemikul liikluse

normaalset kulgu, liiklustakistuste või -ummikute korral, samuti muudel juhtudel, kui liiklus on

häiritud. Liiklusseaduse § 8 lõike 3 punkti 11 kohaselt võib kriisiolukorra ajal liiklust omandatud

pädevuse piires reguleerida sellekohase väljaõppe saanud korrakaitseorgani riiklikku

järelevalvesse kaasatud reguleerija Kaitseväest või Kaitseliidust. Sellest tuleb eristada

liiklusseaduse § 8 lõike 3 punktis 1 sätestatud Kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerija õigust

reguleerida liiklust Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kolonni liikluses osalemise korral.

Punkti 3 kohaselt esitab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks

riigipiiri valvamisse. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 4. Riigipiiri valvamise sisu

tuleneb riigipiiri seaduse § 94 lõikest 1, mille kohaselt on riigipiiri valvamine patrull- ja

vaatlustegevus maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja

tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuvat piiriületust ning piiriülest kuritegevust,

sealhulgas isikute ja kauba ebaseaduslikku üle piiri toimetamist, ning kontrollida riigis viibimise

õiguslikke aluseid. Politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punkti 6 kohaselt kuulub piirivalve

valdkonna asjade korraldamine politsei ülesannete hulka. Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine

võib hõlmata riigipiiri valvamiseks vajalikku patrull- ja vaatlustegevust taotluses ja kaasamise

otsuses määratud ulatuses. Kaasav korrakaitseorgan on Politsei- ja Piirivalveamet.

Punkti 4 kohaselt esitab Politsei- ja Piirivalveamet taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks

politsei ja piirivalve seaduses ning selle alusel määratud isikute kaitsmisse ja objektide valvamisse.

Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 5. Politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punkti 8

6

kohaselt kuulub politsei ülesannete hulka Vabariigi Presidendi ja tema perekonna, samuti seaduses

sätestatud juhul ametist lahkunud presidendi, peaministri, välisriigi riigipeade, valitsusjuhtide ja

välisministrite kaitsmine. Lisaks hõlmab ülesanne Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või

tema volitatud isiku politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 3 alusel määratud isikute kaitsmist.

Objektide valvamise puhul hõlmab ülesanne Vabariigi Valitsuse politsei ja piirivalve seaduse § 3

lõike 4 alusel määratud objektide ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori sama paragrahvi

lõike 42 alusel määratud objektide valvamist.

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine võimaldab vajaduse korral toetada Politsei- ja Piirivalveametit

nimetatud isikute kaitsmisel ja objektide valvamisel, kui KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise

tingimused on täidetud. Kaasav korrakaitseorgan on Politsei- ja Piirivalveamet.

Punkti 5 kohaselt esitab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet oma pädevuse piires

taotluse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamiseks KORKS-i alusel määratud alaliselt või ajutiselt

kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsmisse. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 6.

KORKS § 24 kohaselt hõlmab objektikaitse objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete

rakendamist ja objekti valvet. Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata alaliselt või ajutiselt

kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, mille kaitse korraldamisel rakendatakse seaduses ja selle

alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud täiendavaid kaitsemeetmeid. Alaliselt kaitstavaks olulise

tähtsusega objektiks määrab maa-ala, ehitise või seadme Vabariigi Valitsus korraldusega. Ajutiselt

kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määrab selle üldjuhul sisejulgeoleku tagamise valdkonna

eest vastutav minister ning sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi

valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava objekti sõjalise riigikaitse korraldamise

valdkonna eest vastutav minister. Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine võimaldab vajaduse korral

kasutada nende isikkoosseisu ja vahendeid sellise objekti füüsilise kaitse ja valve toetamiseks, kui

KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise tingimused on täidetud.

Punktis 6 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluse esitamine riigivastaste,

avaliku rahu vastaste ja üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamiseks, väljaselgitamiseks ja

tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 8.

Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riigivastaste (KarS-i 15. peatükk), avaliku rahu vastaste

(KarS-i 16. peatükk) ning üldohtlike (KarS-i 22. peatükk) süütegude toimepanemise ohu

ennetamisse, väljaselgitamisse, tõrjumisse ja korrarikkumise kõrvaldamisse. Kaasav

korrakaitseorgan on üldjuhul Politsei- ja Piirivalveamet, kuid teatud süütegude puhul võib see olla

ka Kaitsepolitseiamet.

Punktis 7 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluse esitamine isikute ja vara

kaitsmiseks mehitamata õhusõiduki eest. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 10. Selle

eesmärk on võimaldada kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu avaliku korra tagamiseks isikute ja vara

7

kaitsmisel mehitamata õhusõidukist tuleneva ohu eest. Näiteks võimaldab alus kasutada Kaitseväe

ja Kaitseliidu abi suurürituste ajal avaliku korra tagamisel. Mehitamata õhusõidukist tulenev oht

võib ohustada muu hulgas isikute elu ja tervist ning vara.

Kaasamise taotluse esitab Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet oma pädevuse piires.

Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist KorS § 821 alusel tuleb eristada Kaitseväe korralduse seaduses

sätestatud Kaitseväe edasilükkamatust pädevusest mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu

tõrjumisel. Edasilükkamatu pädevus võimaldab Kaitseväel sekkuda juhul, kui Politsei- ja

Piirivalveamet või muu pädev korrakaitseorgan ei saa või ei saa õigel ajal ohtu tõrjuda. KorS § 821

alusel kaasamine ja Kaitseväe edasilükkamatu pädevus ei ole üks ja sama tegevus

Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab, millisel juhul esitab kaasav korrakaitseorgan (st Päästeamet) taotluse.

Nendeks on päästesündmuse lahendamine ja demineerimistöö (punkt 1) ning ulatusliku

evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine (punkt 2).

Punktis 1 sätestatud päästesündmuse lahendamisse ja demineerimistöösse on olnud võimalik

Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata ka senise regulatsiooni alusel. PäästeS § 3 lõike 1 kohaselt on

päästesündmus ootamatu olukord, mis ohustab vahetult füüsikaliste või keemiliste protsesside

kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse,

liiklusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra korral. PäästeS § 3 lõike 11 kohaselt

on päästetöö päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse

tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud tegevused.

PäästeS § 3 lõike 12 kohaselt on demineerimistöö pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu

tõrjumisega seotud tegevus. KorS § 821 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib Kaitseväge ja Kaitseliitu

kaasata muu hulgas päästesündmuse lahendamisse ja demineerimistöösse. Kaasav

korrakaitseorgan on Päästeamet.

Punktis 2 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluse esitamine ulatusliku

evakuatsiooni läbiviimise ja varjumise korraldamiseks. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2

punktile 9. KorS-i regulatsioonis on ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise

korraldamine sätestatud eraldi riikliku järelevalve ülesandena, mille täitmisse võib KorS § 821

lõikes 1 sätestatud tingimustel kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu.

Eelnõu § 2 lõikes 3 sätestatakse, et Riigi Infosüsteemi Amet esitab taotluse Kaitseväe või

Kaitseliidu kaasamiseks ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide

kaitsmisse. Ülesanne vastab KorS § 821 lõike 2 punktile 7.

Senise regulatsiooni kohaselt võib Kaitseliidu küberturvalisuse tagamisse kaasata pädeva

ametiasutuse juhtimisel. Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määruse kohaselt hõlmab küberturvalisuse tagamine riigi toimimise või elutähtsa teenuse jaoks

8

vajaliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu toimepidevuse tagamiseks või

toimepidevust ohustavate ohtude tõrjumiseks aktiivsete või passiivsete meetmete võtmist.

Selliseks tegevuseks võib muu hulgas olla info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste

turvatestimine, digitaalse teabe monitoorimine ja analüüsimine ning nuhkvara, pahavara ja

arvutiviiruse analüüsimine. Kui KorS § 823 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud

teisiti, võib riiklikku järelevalvesse riikliku järelevalve meetmete kohaldamise volitusega kaasatud

kaitseväelane või Kaitseliidu liige käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesande täitmisel

kohaldada KorS §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 45 lõigetes 1, 2, 5 ja 6,

§-s 451 ning §-des 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud erimeetmeid.

KorS-i regulatsioonis käsitatakse ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja

infosüsteemide kaitsmist riikliku järelevalve ülesandena, mille täitmisse võib kaasata nii

Kaitseväge kui ka Kaitseliitu. Küberturvalisuse seaduse (edaspidi KüTS) § 1 lõike 1 kohaselt

hõlmab seaduse reguleerimisala muu hulgas ühiskonna toimimise seisukohast oluliste ning riigi ja

kohaliku omavalitsuse üksuse võrgu- ja infosüsteemide pidamise nõudeid, vastutust ja järelevalvet

ning küberintsidentide ennetamise ja lahendamise aluseid. KüTS § 14 lõike 1 järgi teeb KüTS-is

ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet

Riigi Infosüsteemi Amet, mis on kõnealuses kontekstis korrakaitseorgan.

Lõikes 4 sätestatakse Kaitseväe või Kaitseliidu kriisiolukorra lahendamisse kaasamise taotluse

esitamine. Taotluse esitab kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, kui see on asjaomase

riikliku järelevalve ülesande täitmisel korrakaitseorgan. KORKS § 36 lõike 5 kohaselt võib

kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus olla seaduses või riigi kriisiplaanis määratud

valitsusasutus, elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema määratud asutus või kohaliku

omavalitsuse üksuse ametiasutus. Kaitseväe või Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamiseks

ei piisa siiski üksnes sellest, et asutus on kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus. Asutus

peab olema ka selle riikliku järelevalve ülesande täitmisel korrakaitseorgan.

Lõikes 5 sätestatakse, kellele esitatakse kaasamise taotlus. Taotluse adressaati tuleb eristada

kaasamise otsustajast. KorS § 823 lõike 1 kohaselt sõltub kaasamise otsustaja sellest, kas

Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise

volitusega või ilma selleta. Ilma nimetatud volituseta kaasamise otsustab Kaitseväe puhul

Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem ning Kaitseliidu puhul Kaitseliidu ülem või tema

volitatud isik. Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise

otsustab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul. Seetõttu esitatakse taotlus

Kaitseväele või Kaitseliidule kui asutusele ning taotluse edasine menetlemine sõltub taotletava

kaasamise liigist.

Lõikes 6 sätestatakse andmed, mis tuleb Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise taotluses esitada.

Taotlus peab sisaldama kaasamise otsustamiseks vajalikke andmeid, sealhulgas andmeid, mille

9

põhjal saab hinnata KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise eelduste täidetust ning määrata KorS

§ 823 lõikes 3 nimetatud kaasamise tingimused. Taotlusest peab selgelt nähtuma, kas Kaitseväe

või Kaitseliidu kaasamist taotletakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise

volitusega või ilma selle volituseta. Lisaks peab taotlus sisaldama piisavalt asjaolusid, et oleks

võimalik hinnata kõigi KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise eelduste täidetust.

Punkti 1 kohaselt märgitakse taotluses kaasamise õiguslik alus ja ülesanne, mille täitmisse

Kaitseväge või Kaitseliitu soovitakse kaasata. Selle põhjal peab olema võimalik kindlaks teha,

millise KorS § 821 lõikes 2 nimetatud riikliku järelevalve ülesande täitmiseks kaasamist

taotletakse.

Punkti 2 kohaselt märgitakse, kas kaasamist taotletakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu

sunni kohaldamise volitusega või ilma selle volituseta. Selle eristamine on vajalik, kuna KorS §

823 lõike 1 kohaselt sõltub sellest kaasamise otsustaja. Ilma nimetatud volituseta kaasamise

otsustab Kaitseväe puhul Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem ja Kaitseliidu puhul

Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik. Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamise volitusega kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul.

Punkti 3 kohaselt märgitakse taotluses kaasamise eesmärk ja põhjendatakse kaasamise vajadust.

Taotlusest peab nähtuma, miks korrakaitseorgan ei saa ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil

õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada või tõrjuda või korrarikkumist

kõrvaldada ning millised selleks vajalikud muud vahendid tal puuduvad. Nende andmete esitamine

võimaldab hinnata KorS § 821 lõikes 1 sätestatud kaasamise eelduste täidetust.

Punkti 4 kohaselt märgitakse taotluses kaasatavate isikute soovitud koguarv või selle ülempiir igal

ajal. Andmed on vajalikud kaasamise ulatuse kindlaksmääramiseks. KorS § 823 lõike 3 punkti 1

kohaselt määratakse kaasamise otsuses kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete koguarv

või selle ülempiir igal ajal.

Punkti 5 kohaselt märgitakse kaasatavate vahendite kirjeldus ja soovitud hulk. See võimaldab

Kaitseväel või Kaitseliidul hinnata, milliseid tema valduses olevaid vahendeid ülesande täitmiseks

vajatakse ja kas neid on võimalik kaasamiseks kasutada.

Punkti 6 kohaselt märgitakse taotluses kaasamise soovitud tähtaeg. KorS § 823 lõike 3 punkti 2

kohaselt määratakse kaasamise otsuses kaasamise tähtaeg.

Punkti 7 kohaselt märgitakse taotluses ülesande täitmise piirkond või muu ruumiline või tehniline

ulatus, kui see on asjakohane. Teave võimaldab piiritleda kaasamise tegeliku ulatuse lähtuvalt

täidetava ülesande olemusest. Nõue võimaldab piiritleda kaasamise ulatuse vastavalt täidetava

riikliku järelevalve ülesande olemusele. Ülesande täitmine ei pruugi olla seotud üksnes kindla

10

geograafilise piirkonnaga. Eelkõige ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja

infosüsteemide kaitsmisel võib kaasamise ulatus olla määratletav tehniliselt, näiteks konkreetse

võrgu- või infosüsteemi või selle osa kaudu. Seetõttu peab taotlusest vajaduse korral nähtuma,

millises ruumilises või tehnilises ulatuses Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamist taotletakse.

Punkti 8 kohaselt märgitakse taotluses taotletavad riikliku järelevalve meetmed, relvad ja

erivahendid juhul, kui need erinevad KorS § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust. KorS § 823 lõike 3

punkti 3 kohaselt määratakse kaasamise otsuses lubatud riikliku järelevalve meetmed, relvad ja

erivahendid, kui need erinevad KorS § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust. Seetõttu peab võimalik

kõrvalekalle seaduses sätestatud ulatusest nähtuma juba kaasamise taotlusest.

Lõigetes 7 ja 8 sätestatakse kaasamise taotluse vorminõuded. Üldjuhul esitatakse Kaitseväe või

Kaitseliidu kaasamise taotlus kirjalikus vormis. Kirjalik vorm võimaldab fikseerida kaasamise

aluse, eesmärgi, ulatuse ja muud otsustamiseks vajalikud asjaolud ning tagab kaasamise eelduste

ja tingimuste kontrollitavuse. Kui inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu on Kaitseväge

või Kaitseliitu vaja kaasata viivitamata, võib taotluse esitada ka muus vormis. Sellisel juhul tuleb

taotlus kirjalikult vormistada niipea kui võimalik. Erand võimaldab kiireloomulises olukorras

vältida viivitust, mis võiks kaasneda kirjaliku taotluse eelneva koostamisega, kuid säilitab

kohustuse fikseerida kaasamise aluseks olnud asjaolud tagantjärele kirjalikult.

Eelnõu §-is 3 sätestataksekaasamise taotluse menetlemine. Menetlemine sõltub sellest, kas

Kaitseväge või Kaitseliitu soovitakse kaasata riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamise volituseta või nimetatud volitusega.

Lõikes 1 sätestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevus pärast kaasamise taotluse saamist.

Kaitsevägi või Kaitseliit kontrollib taotluse nõuetekohasust, hindab oma võimet taotletud

ülesannet täita ja kaasamise mõju oma põhiülesannete täitmisele ning korraldab edasise menetluse

kaasamisega antavatest volitustest lähtudes (punktid 1–4).

Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise mõju hindamisel põhiülesannete täitmisele tuleb vajaduse

korral tagada Kaitseväe ja Kaitseliidu vaheline teabevahetus ja tegevuse koordineerimine. See on

eelkõige vajalik juhul, kui kaasamise taotlus puudutab Kaitseliidu üksust, isikkoosseisu või

vahendit, mille kasutamine võib mõjutada sõjalise riigikaitse ülesannete täitmist või selleks

vajalikku valmisolekut.

Lõikes 2 sätestatakse taotluse edasine menetlus riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamise volitusega kaasamise korral. Pärast Kaitseväe või Kaitseliidu seisukoha saamist

edastab taotluse esitanud asutus taotluse koos saadud seisukohaga asjaomasele ministeeriumile

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamiseks. Asjaomase ministeeriumi all peetakse

silmas ministeeriumi, mille valitsemisalasse kuulub taotluse esitanud korrakaitseorgan või

11

asjaomase riikliku järelevalve ülesande täitmise korraldamine. Taotluse ja Kaitseväe või

Kaitseliidu seisukoha koos edastamine võimaldab korralduse eelnõu ettevalmistamisel hinnata nii

kaasamise vajadust kui ka Kaitseväe või Kaitseliidu tegelikku võimet taotletud ülesannet täita.

Lõikes 3 sätestatakse asjaomase ministeeriumi ülesanded riikliku järelevalve meetmete ja vahetu

sunni kohaldamise volitusega kaasamise menetluses. Taotluse ja Kaitseväe või Kaitseliidu

seisukoha saamisel korraldab asjaomane ministeerium Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu

ettevalmistamise, kooskõlastab eelnõu Kaitseministeeriumiga ning korraldab Vabariigi Presidendi

nõusoleku saamise. Kaitseministeeriumiga kooskõlastamine võimaldab hinnata kavandatava

kaasamise mõju riigikaitse korraldusele ning Kaitseväe ja Kaitseliidu põhiülesannete täitmisele.

Vabariigi Presidendi nõusoleku saamise nõue tuleneb korrakaitseseaduse § 823 lõike 1 punktist 3,

mille kohaselt otsustab Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise riikliku järelevalve meetmete ja

vahetu sunni kohaldamise volitusega Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul.

Lõikes 4 sätestatakse kaasamise taotluse kiire menetlemise põhimõte. Taotluse menetlemisel tuleb

arvestada ohu olemust ja seda, kui kiiresti on Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine vajalik.

Viivitamata menetlemine tähendab, et taotluse lahendamiseks vajalikud menetlusetapid tehakse

olukorra kiireloomulisusele vastava aja jooksul, vältides põhjendamatut viivitust. Säte ei näe ette

kindlat menetlustähtaega, kuna kaasamise vajadus, ülesande keerukus ning kaasatavate isikute ja

vahendite ulatus võivad juhtumiti erineda.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse kaasamise otsustamine. KorS § 823 lõike 1 punktides 1–3 sätestatakse

Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustajad sõltuvalt sellest, kas

kaasamine toimub riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega või ilma

selle volituseta. Ilma nimetatud volituseta Kaitseväe kaasamise otsustab Kaitseväe juhataja või

tema volitatud ülem ning Kaitseliidu kaasamise Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik. Kui

Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise

volitusega, otsustab kaasamise Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul.

Lõikes 1 sätestatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta

kaasamise otsuse ning kaasamisest keeldumise otsuse vorminõue. KorS § 823 lõike 1 punktides 1

ja 2 nimetatud otsus vormistatakse kirjalikult, et tagada otsuse sisu kontrollitavus ning määratleda

kaasamise õiguslik alus, ulatus ja tingimused. Kaasamise otsuses märgitakse vähemalt eelnõu § 2

lõike 6 punktides 1 ja 4–7 nimetatud andmed.

Lõikes 2 sätestatakse ilma riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta

tehtava kaasamise või kaasamisest keeldumise otsuse vorm ning kaasamise otsuse minimaalne

sisu. Otsus vormistatakse kirjalikult. Kaasamise otsuses märgitakse vähemalt kaasamise õiguslik

alus ja ülesanne, kaasatavate isikute koguarv või selle ülempiir igal ajal, kaasatavate vahendite

kirjeldus ja hulk, kaasamise tähtaeg ning ülesande täitmise piirkond või muu ruumiline või

12

tehniline ulatus, kui see on asjakohane. Nende andmete esitamine tagab, et kaasamise ulatus ja

tingimused on otsuses üheselt kindlaks määratud.

Lõikes 3 nähakse kiireloomulise olukorra jaoks ette erand lõikes 2 sätestatud kirjaliku vormi

nõudest. Kui inimesi, vara või keskkonda ähvardava ohu tõttu on Kaitseväge või Kaitseliitu vaja

viivitamata kaasata, võib ilma riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise

volituseta kaasamise otsuse teha muus vormis. Sellisel juhul tuleb otsus kirjalikult vormistada

niipea kui võimalik. Erand kohaldub üksnes KorS § 823 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud

kaasamisele ega kohaldu riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega

kaasamisele, mille otsustab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul.

Lõikes 4 sätestatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega

kaasamise otsuse vorm ja menetlemise kord. Sellise kaasamise otsustab KorS § 823 lõike 1 punkti

3 kohaselt Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul ning otsus vormistatakse Vabariigi

Valitsuse korraldusega. Korralduse eelnõu koostatakse, kooskõlastatakse ja esitatakse Vabariigi

Valitsusele otsustamiseks Vabariigi Valitsuse reglemendis sätestatud korras.

Lõikes 5 sätestatakse kaasamise otsusest teavitamise kord. Kui kaasamise otsuse teeb KorS § 823

lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud organ, teavitatakse kaasamise või kaasamisest keeldumise

otsusest viivitamata kaasamist taotlenud asutust ja Kaitseministeeriumi. Teavitamine tagab, et

kaasamist taotlenud korrakaitseorgan saab viivitamata teada taotluse lahendamisest ning

Kaitseministeeriumil on ülevaade Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamisest.

Lõike 1 punktis 3 nimetatud ehk riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise

volitusega kaasamise otsusest teavitab Riigikantselei viivitamata Riigikogu juhatust ja

riigikaitsekomisjoni esimeest.

Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse kaasamise ennetähtaegse lõpetamise ja pikendamise tingimused.

Lõike 6 kohaselt võib kaasamise otsustanud organ Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise enne

tähtaega lõpetada, kui kaasamise jätkumine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või Kaitseliidu

põhiülesannete täitmist. Enne kaasamise lõpetamist tuleb sellest teavitada korrakaitseorganit. Säte

vastab KorS § 823 lõikele 5 ning võimaldab lõpetada kaasamise olukorras, kus selle jätkamine

hakkaks põhjendamatult mõjutama Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete täitmist.

Lõike 7 kohaselt võib Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist pikendada kuni 30 päeva kaupa.

Pikendamisel tuleb uuesti järgida nii KorSis kui ka määruses sätestatud kaasamise tingimusi ja

korda. Säte vastab KorS § 823 lõikele 4, mille kohaselt võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata kuni

30 päevaks ning kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa. See tähendab, et pikendamine ei

ole automaatne, vaid enne iga pikendamist tuleb uuesti hinnata kaasamise eelduste täidetust ja

järgida kaasamise otsustamiseks ette nähtud menetlust.

13

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvus.

Lõikes 1 sätestatakse kaasatud kaitseväelase või Kaitseliidu liikme alluvus ülesande täitmisel.

Kaasamise otsuses määratakse, kas kaasatud isik allutatakse vahetult ülesande täitmise eest

vastutavale korrakaitseorgani ametnikule või Kaitseväe või Kaitseliidu käsuõigusega ülemale või

juhile, kes saab ülesande täitmiseks korraldusi korrakaitseorganilt (punktid 1 ja 2). Säte täpsustab

KorS § 821 lõikes 3 sätestatud alluvust ning võimaldab valida ülesande iseloomust ja kaasatud

üksuse korraldusest lähtuva sobiva juhtimise. Mõlemal juhul toimub riikliku järelevalve ülesande

täitmine korrakaitseorgani juhtimisel.

Lõikes 2 sätestatakse, et käsuõigusega ülema või juhi määrab vastavalt Kaitsevägi või Kaitseliit.

Säte täpsustab alluvust olukorras, kus kaasatud kaitseväelased või Kaitseliidu liikmed ei allu

ülesande täitmisel vahetult korrakaitseorgani ametnikule, vaid tegutsevad Kaitseväe või

Kaitseliidu käsuõigusega ülema või juhi kaudu. Sellisel juhul määrab Kaitsevägi või Kaitseliit

isiku, kellel on kaasatud isikute suhtes käsuõigus ja kes saab ülesande täitmiseks korraldusi

korrakaitseorganilt.

Lõikes 3 sätestatakse juhud, mil ülesannet täitval kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel on õigus

ülesande täitmiseks antud korralduse täitmisest keelduda. Korralduse täitmisest võib keelduda, kui

selle täitmine võib seada ebaproportsionaalsesse ohtu kaitseväelase või Kaitseliidu liikme või tema

alluvate elu või tervise või Kaitseväe või Kaitseliidu vara või kui korralduse täitmine eeldab

teadmisi, oskusi, väljaõpet, füüsilisi võimeid või terviseseisundit, mida korralduse saajal ei ole

(punktid 1 ja 2). Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus riikliku järelevalve ülesande täitmiseks

antud korraldus ületab kaasatud isiku tegelikku väljaõpet või võimekust või põhjustab ülesande

eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalse ohu.

Lõikes 3 sätestatud korralduse täitmisest keeldumise alused ei asenda Kaitseväe korralduse

seaduses (edaspidi KKS) sätestatud käsu regulatsiooni. Vastavalt KKS § 29 lõigetele 2 ja 3 peab

käsk olema kooskõlas seaduste ja nende alusel kehtestatud õigusaktidega ega tohi ületada käsu

andja käsuõiguse ulatust. KKS §-s 33 sätestatakse tühise käsu alused ja sellise käsu täitmise kord

ning §-s 34 keelatud käsu alused ja täitmise kord. KKS § 33 sätestab tühise käsu alused (lg 1),

keelu sellist käsku anda (lg 2), põhimõtte, et tühist käsku ei pea täitma (lg 3), ning tühisest käsust

ette kandmise korra (lg 4). KKS § 34 reguleerib keelatud käsu aluseid (lg 1), kohustust keelatud

käsk täita (lg 2) ning keelatud käsust ette kandmise korda pärast täitmist (lg 3). Kaitseliidu liikme

suhtes kohaldatakse vastavalt Kaitseliidu seaduses sätestatud käsu regulatsiooni. KaLS § 38

sätestab juhud, mil käsu saajal on õigus käsu täitmisest keelduda, sealhulgas juhul, kui käsk on

vastuolus seadusega, ületab käsuandja pädevust, nõuab teo tegemist, milleks käsu saajal puudub

õigus, või on põhjendamatult ohtlik käsu saaja või teiste isikute elule, tervisele või varale (KaLS

§ 1 lõike 1 punktid 1-8).

14

Lõikes 4 sätestatakse korralduse täitmisest keeldumise põhjendamise ja teavitamise kohustus. Kui

kaitseväelane või Kaitseliidu liige keeldub lõikes 3 sätestatud alusel korralduse täitmisest, peab ta

põhjendama keeldumist korralduse andjale ja teavitama sellest viivitamata oma vahetut ülemat.

Vahetu ülema teavitamine tagab, et Kaitseväel või Kaitseliidul on viivitamata teave ülesande

täitmist mõjutavast asjaolust.

Eelnõu §-ga 6 sätestatakse riiklikku järelevalvesse kaasatud kaitseväelase ja Kaitseliidu

tegevliikme eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded. Eritunnuse eesmärk on võimaldada

eristada riikliku järelevalve ülesannet täitvat kaitseväelast või Kaitseliidu tegevliiget teistest

Kaitseväe ja Kaitseliidu liikmetest ning teha tema osalemine korrakaitseorgani ülesande täitmisel

isikutele selgelt äratuntavaks. Lõigete 1 ja 2 kohaselt kannab riiklikku järelevalvesse kaasatud

kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige vormiriietust koos ohutusvestiga. Nõue lähtub KorS § 822

lõikest 2, mille kohaselt peab kaasatud kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige kandma ülesande

täitmisel vormiriietust koos eritunnusega. Ohutusvesti kandmise eesmärk on suurendada kaasatud

isiku märgatavust ja võimaldada tuvastada, millised isikud osalevad riikliku järelevalve ülesande

täitmises. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse ohutusvestil kasutatava eritunnuse nõuded. Nõuete eesmärk

on tagada, et riikliku järelevalve ülesande täitmisse kaasatud kaitseväelane või Kaitseliidu

tegevliige oleks ülesande täitmisel selgelt äratuntav.

Lõikes 5 sätestatakse KorS § 822 lõikes 3 ette nähtud võimalus loobuda ülesande iseloomust

tuleneval erandjuhul korrakaitseorgani loal vormiriietuse kandmisest ja eritunnuse kasutamisest.

Erand võib olla põhjendatud eelkõige juhul, kui ülesande täitmise viisist tulenevalt ei täida

vormiriietus ja eritunnus oma tavapärast eristamis- ja äratundmisfunktsiooni. Näiteks võib

Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamisel ühiskonna toimimise seisukohast olulise võrgu- ja

infosüsteemi kaitsmisse toimuda ülesande täitmine infosüsteemis või muus tehnilises keskkonnas,

kus vormiriietuse ja eritunnuse kandmine ei aita kaasatud isikut ülesande täitjana tuvastada ning

selle nõudmine ei ole seetõttu otstarbekas. Samuti võib erand olla põhjendatud muu ülesande

puhul, mille iseloomust tulenevalt võib vormiriietuse või eritunnuse kasutamine takistada ülesande

eesmärgipärast täitmist. Erandi kohaldamise üle otsustab korrakaitseorgan, kelle loata

vormiriietuse kandmisest ja eritunnuse kasutamisest loobuda ei või.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse riiklikus järelevalves kasutatava Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduki

tähistamise nõuded. Lõikes 1 sätestatakse, et riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või

Kaitseliidu sõiduk tähistatakse eritunnusega. Nõue lähtub KorS § 822 lõikest 2, mille kohaselt peab

kaasatud kaitseväelase või Kaitseliidu tegevliikme kasutatav sõiduk olema tähistatud eritunnusega.

Tähistuse eesmärk on võimaldada eristada riikliku järelevalve ülesande täitmisel kasutatavat

Kaitseväe või Kaitseliidu sõidukit nende muudeks ülesanneteks kasutatavatest sõidukitest.

15

Lõigetes 2–4 sätestatakse sõidukil kasutatava eritunnuse kujunduse ja paigutuse nõuded. Nõuete

eesmärk on tagada tähistuse ühetaolisus, nähtavus ja loetavus ning seeläbi võimalus tuvastada, et

sõidukit kasutatakse riikliku järelevalve ülesande täitmisel.

Lõikes 5 sätestatakse KorS § 822 lõikes 3 ette nähtud võimalus erandjuhul loobuda ülesande

iseloomust tulenevalt (sealhulgas sõltuvalt ka ülesande aegkriitilisusest) korrakaitseorgani loal

sõiduki eritunnuse kasutamisest. Erand võib olla põhjendatud juhul, kui sõiduki tähistamine ei ole

konkreetse ülesande täitmise viisi arvestades vajalik või võib takistada ülesande eesmärgipärast

täitmist.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse riiklikku järelevalvesse kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete

väljaõppe korraldus ning riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega

kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu tegevliikmete väljaõppe õpiväljundid.

Lõikes 1 sätestatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta

kaasatava kaitseväelase või Kaitseliidu liikme ülesandepõhise juhendamise nõue. Kuna sellisel

kaasamisel ei anta kaasatud isikule õigust kohaldada riikliku järelevalve meetmeid ega vahetut

sundi, ei ole vajalik lõigetes 2 ja 3 sätestatud väljaõppe läbimine. Enne ülesande täitmisele asumist

peab kaasatud isik siiski teadma, millist ülesannet ta täidab, kellele ta ülesande täitmisel allub ning

milliseid ohutusnõudeid tuleb järgida. Juhendamise korraldab kaasav korrakaitseorgan, kelle

ülesande täitmisse Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse ning kellel on seetõttu vajalik teave

konkreetse ülesande ja selle täitmise tingimuste kohta. Juhendamine ei ole väljaõppe andmine.

Lõikes 2 sätestatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega

kaasatava kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme väljaõppe korraldus. KorS § 822 lõike 1 kohaselt

võib sellise volitusega kaasata üksnes kaitseväelase või Kaitseliidu tegevliikme, kes on läbinud

riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe ja omandanud asjaomase ülesande täitmiseks ning

riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamiseks vajalikud teadmised, oskused ja

hoiakud. Väljaõppe korraldab kaasav korrakaitseorgan koostöös Kaitseväe või Kaitseliiduga.

Korrakaitseorgani osalemine väljaõppe korraldamisel on vajalik, kuna väljaõpe peab vastama

ülesandele ning kaasatud isikule antavatele riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamise volitustele. Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine väljaõppe korraldamisse võimaldab

arvestada kaasatavate isikute olemasolevaid teadmisi, oskusi ja väljaõpet ning vältida juba

omandatud teadmiste ja oskuste põhjendamatut kordamist.

Lõikes 3 sätestatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega

kaasatava kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme väljaõppe minimaalsed õpiväljundid.

Õpiväljundid täpsustavad teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis peavad olema omandatud enne sellise

volitusega riiklikku järelevalvesse kaasamist. Väljaõppe tulemusena peab kaitseväelane või

Kaitseliidu tegevliige tundma kaasamise õiguslikke aluseid, talle antud ülesannet, oma pädevuse

piire ja alluvuse korraldust ning teadma talle antud riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamise volituste aluseid, ulatust ja piire. Kaasatud isik peab seega mõistma, millisel

16

õiguslikul alusel ja millise ülesande täitmiseks ta tegutseb ning milliseid volitusi ja millises

ulatuses tal ülesande täitmisel kasutada lubatakse.

Lisaks õigusteadmistele peab väljaõpe andma praktilise oskuse kohaldada lubatud riikliku

järelevalve meetmeid ja vahetut sundi õiguspäraselt, proportsionaalselt ja ohutult ning kasutada

ülesande täitmisel lubatud erivahendeid ja relvi ohutult ning õiguspäraselt. Üksnes meetmete ja

vahetu sunni kohaldamise aluste teadmisest ei piisa. Kaasatud isik peab oskama hinnata

konkreetset olukorda, valida eesmärgi saavutamiseks sobiva ja proportsionaalse tegutsemisviisi

ning kasutada talle lubatud vahendeid viisil, mis väldib põhjendamatut kahju isikutele ja varale.

Väljaõpe peab samuti tagama, et kaasatud isik tunneb korrakaitseorganiga koostöö, teabevahetuse

ja tegevuse dokumenteerimise korda. See on vajalik, et kaasatud isik oskaks ülesannet täita talle

määratud alluvuskorralduse kohaselt, edastada ülesande täitmiseks vajalikku teavet ja

dokumenteerida oma tegevust kohaldatavate nõuete järgi. Õpiväljundid hõlmavad ka ülesande

täitmisel vajalikku hoiakut. Kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige peab tegutsema seaduslikkuse

ja proportsionaalsuse põhimõtet järgides ning austama inimväärikust ja põhiõigusi. Riikliku

järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamisega võib kaasneda isiku õiguste oluline riive,

mistõttu peab kaasatud isik suutma oma tegevuses hinnata sekkumise vajalikkust ja ulatust ning

hoiduma põhjendamatust või ülemäärasest sekkumisest.

Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamiseks vajalik

väljaõpe on sisult ja mahult põhjalikum kui vahetult enne ülesande täitmisele asumist korraldatav

ülesandepõhine juhendamine. Väljaõpe hõlmab vajalikus ulatuses teoreetilist õpet ja praktilist

väljaõpet ning selle käigus omandatakse riikliku järelevalve meetmete, vahetu sunni, erivahendite

ja relvade õiguspäraseks, proportsionaalseks ja ohutuks kasutamiseks vajalikud teadmised,

oskused ja hoiakud. Väljaõppe ühtset kestust ega tundide arvu ei kehtestata, sest vajalik maht

sõltub täidetavast ülesandest, kaasatavale isikule antavatest volitustest ning tema varasemast

väljaõppest ja varem omandatud õpiväljunditest. Väljaõppe piisavus ei sõltu üksnes selle kestusest,

vaid tehakse enne kaasamist kindlaks määruse § 8 lõikes 5 sätestatud õpiväljundite hindamisega.

Ülesandepõhise juhendamise eesmärk on seevastu tutvustada konkreetset ülesannet, alluvuse

korraldust ja ohutusnõudeid ning see ei asenda riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamiseks vajalikku väljaõpet.

Lõikes 4 sätestatakse väljaõppe sisu ja mahu määramise alused. Väljaõpe peab vastama täidetava

ülesande iseloomule ja kaasatavale isikule antavate volituste ulatusele. Väljaõppe kavandamisel

arvestatakse isiku varasemat väljaõpet ning tema omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid. See

võimaldab vältida juba omandatu põhjendamatut kordamist ning keskenduda konkreetse ülesande

täitmiseks vajalike õpiväljundite saavutamisele.

Lõikes 5 sätestatakse kohustus hinnata enne isiku kaasamist lõikes 3 nimetatud õpiväljundite

omandamist. Hindamise korraldab vastavalt korrakaitseorgan koostöös Kaitseväe või

Kaitseliiduga ja selleks kasutatakse õpiväljundi sisule sobivat hindamisviisi, näiteks teadmiste

kontrolli või praktilist sooritust. Hindamise eesmärk on veenduda, et kaasataval isikul on ülesande

17

täitmiseks ning talle antud volituste õiguspäraseks ja ohutuks kasutamiseks vajalikud teadmised,

oskused ja hoiakud.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse riiklikku järelevalvesse kaasamiseks vajaliku väljaõppe ja kaasamisega

seotud kulu hüvitamise kord.

Lõikes 1 sätestatakse, et Kaitseväele või Kaitseliidule hüvitatakse konkreetse riiklikku

järelevalvesse kaasamise vajadusest tingitud eelnõukohase § 8 kohase väljaõppega ning riiklikku

järelevalvesse kaasamisega seotud otsene mõistlik kulu. Hüvitamisele kuulub seega kulu, mis on

vahetult seotud konkreetseks kaasamiseks vajaliku ettevalmistuse või kaasamisega ning mida ei

oleks ilma selle kaasamiseta tekkinud. Otsese mõistliku kulu põhimõte vastab senises kaasamise

regulatsioonis kasutatud lahendusele. Võrreldes senise regulatsiooniga hõlmab hüvitatav kulu

sõnaselgelt ka konkreetse kaasamise vajadusest tingitud väljaõppe kulu. See on vajalik, kuna

riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasamise eelduseks on

nõuetekohase väljaõppe läbimine. Hüvitamisele ei kuulu siiski kogu Kaitseväe või Kaitseliidu

tavapärase väljaõppe kulu, vaid üksnes selline otsene mõistlik kulu, mis on tingitud konkreetsest

riiklikku järelevalvesse kaasamise vajadusest.

Lõikes 2 sätestatakse kulu hüvitamise taotluse esitamise kord ja tähtaeg. Taotluse esitab

Kaitsevägi või Kaitseliit kaasavale korrakaitseorganile 30 päeva jooksul väljaõppe lõppemisest või

kaasamise tähtaja lõppemisest.

Lõikes 3 sätestatu kohaselt esitatakse taotluses hüvitatavate kulude loetelu ja suurus ning seos

väljaõppe või täidetud ülesandega. Taotlusele lisatakse kulu tekkimist ja suurust tõendavad

dokumendid või muud andmed. Nõude eesmärk on võimaldada kaasaval korrakaitseorganil

kontrollida kulu tegelikku tekkimist, suurust ning otsest seost konkreetse väljaõppe või

kaasamisega. Kulu tõendav dokument võib olla muu hulgas arve, maksedokument, kulude arvestus

või muu kulu tekkimist ja suurust tõendav dokument. Hüvitamisele kuulub üksnes kulu, mida ei

oleks ilma konkreetse väljaõppe või kaasamiseta tekkinud.

Lõikes 4 sätestatakse kulu katmise põhimõte. Kaasav korrakaitseorgan hüvitab kulu oma eelarvest

või selle katmiseks taotletakse vahendeid Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduse § 58

alusel kehtestatud korras. Lahendus lähtub põhimõttest, et kaasamisega seotud kulu kannab

eelkõige asutus, kelle riikliku järelevalve ülesande täitmiseks Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse.

Lõikes 5 sätestatakse Kaitseliidu liikmele kaasamise käigus tekkinud kulu hüvitamise erikord.

Kaitseliidu liikmele hüvitatakse tema isiklikult kantud kulu Kaitseliidu seaduses ja selle alusel

kehtestatud õigusaktis sätestatud alustel ja korras. Määrusega seni kehtinud regulatsiooni ei

muudeta.

Eelnõu §-ga 10 sätestatakse määruse rakendamine.Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1.

oktoobrist 2026, kuna Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamist reguleerivad

18

korrakaitseseaduse muudatused jõustuvad 1. oktoobril 2026, kuid käesolev määrus jõustub pärast

nimetatud kuupäeva.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei ole kasutatud uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul puudub kokkupuude Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

Määrusega koondatakse senine eri õigusaktides paiknev regulatsioon ühte rakendusakti ja

kehtestatakse KorS §-des 821–823 sätestatud kaasamise regulatsiooni rakendamiseks ühtne kord.

Sealjuures ei muudeta oluliselt Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamisega seotud põhimõtteid võrreldes

hetkel kehtiva regulatsiooniga. Määruse põhimõju avaldub riigi julgeolekule ning riigiasutuste

korraldusele ja töökorraldusele. Määruse rakendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist sotsiaalset

ega demograafilist mõju, mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ega regionaalarengule.

Võimalik mõju nendes valdkondades võib avalduda üksnes konkreetse ohu või kriisiolukorra

lahendamisel ning sõltub eelkõige sündmuse asjaoludest ja olemusest.

Mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele on positiivne. Määrusega kehtestatav ühtne kaasamise kord

võimaldab korrakaitseorganil kasutada seaduses sätestatud tingimustel Kaitseväe ja Kaitseliidu

isikkoosseisu, vahendeid ja võimeid olukorras, kus korrakaitseorgan ei suuda oma ülesannet ise

ega muude tema käsutuses olevate võimalustega õigel ajal või piisavalt tulemuslikult täita. Sellega

suureneb riigi võime täita KorS § 821 lõikes 2 nimetatud riikliku järelevalve ülesandeid, sealhulgas

lahendada päästesündmusi ja teha demineerimistöid, lahendada kriisiolukordi, korraldada liiklust

ja tagada turvalisust, valvata riigipiiri, kaitsta isikuid ja objekte, kaitsta ühiskonna toimimise

seisukohast olulisi võrgu- ja infosüsteeme. Samas võib Kaitseväe või Kaitseliidu ulatuslik või

pikaajaline kaasamine vähendada ajutiselt nende võimet täita põhiülesandeid. Seda riski vähendab

kohustus hinnata enne kaasamist selle mõju põhiülesannete täitmisele ning võimalus kaasamine

enne tähtaja lõppu lõpetada, kui selle jätkumine hakkab põhiülesannete täitmist märkimisväärselt

takistama. Seetõttu võimaldab määrus kasutada Kaitseväe ja Kaitseliidu võimeid riikliku

järelevalve ülesannete täitmisel viisil, mis arvestab samaaegselt riigi sõjalise kaitse vajadusega.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja halduskoormusele

Määrusel on otsene mõju riigiasutuste töökorraldusele. Peamised mõjutatud asutused on Politsei-

ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Riigi Infosüsteemi Amet, muud asjaomast

riikliku järelevalve ülesannet täitvad kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused,

Kaitsevägi, Kaitseliit.

19

Täiendav töökoormus tekib eelkõige konkreetse kaasamisvajaduse korral. Korrakaitseorgan peab

koostama kaasamise taotluse, põhjendama kaasamise vajadust ja määratlema taotletava kaasamise

ulatuse. Kaitsevägi või Kaitseliit peab omakorda hindama oma võimekust ülesannet täita ja

kaasamise mõju põhiülesannete täitmisele. Riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni

kohaldamise volitusega kaasamise korral peab korrakaitseorgan koostöös Kaitseväe või

Kaitseliiduga korraldama ka nõutava väljaõppe. Väljaõppe vajadus ja maht sõltuvad täidetavast

ülesandest, kaasatud isikule antavatest volitustest ning tema olemasolevatest teadmistest ja

oskustest.

Kuna Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine toimub üksnes vajaduse korral, ei ole võimalik ette

kindlaks määrata kaasamiste arvu ega nendega seotud töökoormuse täpset suurenemist. Mõju on

seetõttu juhtumipõhine. Samas aitab ühtse menetluskorra kehtestamine vähendada kaasamisega

seotud korralduslikku ebaselgust ning võimaldab asutustel vajalikud tegevused, vastutuse ja

teabevahetuse ette selgemalt korraldada.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulu

Määruse rakendamisega ei ole seotud lisategevusi. Määruse jõustumisega ei kaasne automaatselt

kulu ega tulu. Kulu riigieelarvele võib tekkida ainult siis, kui käesoleva määruse alusel otsustatakse

Kaitseväge või Kaitseliitu kaasata.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile ning Riigikantseleile ja arvamuse andmiseks Kaitseväele, Päästeametile,

Riigi Infosüsteemide Ametile, Välisluureametile, Kaitseliidule, Kaitseressursside Ametile ja Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskusele. Eelnõule saabunud märkuste arvestamise kohta on koostatud

märkuste tabel.7

7 Käesoleva eelnõu seletuskirja lisa.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei [Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Vabariigi Valitsuse eelnõu "Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord" esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valituse istungile Vabariigi Valitsuse määruse "Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord" eelnõu. Palume eelnõu arvata Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 2026. a päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu seletuskiri Seletuskirja lisa