1

Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu lisa 1

Kooskõlastustabel

1. Eesti Advokatuur

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 KrMS § 641 lg 1 p 2 koosmõjus lg-ga 2 ja § 642 lg-ga 3

Kavandatava muudatusega on kaitstud ka tugipersonal, kuid

ei tule välja, millisel määral. Lisaks on sätetes kasutatud sõnu

„vajalik“ ja „vahetu“, mis võivad tekitada

tõlgendamisvaidlusi ning võimaldada abipersonali kaudu

saada ligi ametiprivileegiga kaitstud teabele.

Teeme ettepaneku paigutada kogu tugiteenustega seotud

isikute ring § 64¹ lg 2 alla, kuna sisuliselt ei ole tegemist

tõendite kogumist reguleeriva normiga, vaid ametiprivileegi

isikulise ulatuse määratlemisega. Ühtlasi palume täiendada

seletuskirja teenusepakkujaid käsitlevas osas selgesõnalise

viitega pilveteenustele, mis on tänapäeval üks levinumaid

viise ametiprivileegiga kaetud teabe hoidmisel ja töötlemisel.

Teeme sõnastusettepaneku § 642 lg 3 ja § 641 lg 2 liitmiseks

järgnevalt:

„Ametiprivileeg laieneb ka käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud ametiprivileegiga isikute ameti- või

kutsetegevuses osalevale abipersonalile, kellel on seadusest

või lepingust tulenev teabe saladuses hoidmise kohustus. Kui

seaduses ei ole ette nähtud teisiti, siis laieneb ametiprivileeg

ka muule isikule, kes kokkuleppel ametiprivileegiga isikuga

Mittearvestatud

Ametiprivileegi ulatus ei saa täielikult sõltuda

advokaadi suvast, kuna vastasel korral saaks

pahatahtlikult õigusteenuse osutamisel osalevate

isikutena kaasata ka muidu olulisi faktitunnistajaid,

keda seejärel enam ei oleks võimalik üle kuulata.

“Vahetu ja vajalik” väldib ametiprivileegi

kontrollimatut laiendamist ja hõlmab neid isikuid,

kelle kokkupuude kliendi konfidentsiaalsete

andmetega on õigusteenuse osutamisel

möödapääsmatu - nt advokaadibüroo jurist, sekretär

või praktikant. Seevastu ei ole õigusnõu andmiseks

paratamatu ega vajalik jagada konfidentsiaalset

infot nt büroo koristaja või personalitöötajaga,

seega ei oleks normi eesmärgiga kooskõlas ka neile

ametiprivileegist tuleneva kaitse kohaldamine.

2

või vastavalt seadusele valdab teavet, mis võib olla hõlmatud

ametiprivileegiga.“

2 KrMS § 641 lg 6

Kavandatav muudatus loob peegelprivileegi: kaitsjalt või

advokaadilt saadud õigusabi sisu ja õigusteenuse osutamise

käigus toimunud teabevahetuse avaldamist ei saa nõuda ka

kliendilt. Jääb arusaamatuks, miks on nimetatud õigus

piiratud vaid kriminaalmenetlusega. Advokaadi ja kliendi

vaheline konfidentsiaalsus ning sellest tulenev õigus

keelduda vastava teabe avaldamisest ei ole olemuslikult

seotud konkreetse menetlusliigiga. Tegemist on

põhimõttelise kaitsegarantiiga, mis peab kehtima sõltumata

sellest, kas menetlus toimub kriminaal-, tsiviil-, haldus- või

väärteomenetluses. Vastasel juhul saab ametiprivileegist

sisuliselt menetlusliigi valikuga mööda minna.

Teeme ettepaneku sõnastada KrMS § 641 lg 6 alljärgnevalt:

„Isikul on õigus keelduda avaldamast õigusteenuse saamise

eesmärgil advokaadi või kaitsjaga vahetatud teabe ja saadud

õigusabi sisu.“

Samuti juhime tähelepanu, et lg-s 6 sätestatud põhimõtet ei

ole kajastatud KrMS-is tunnistaja ülekuulamist puudutavates

sätetes ega ütluste andmisest keeldumist reguleerivates

sätetes. KrMS § 68 lg 1 kohaselt selgitatakse tunnistajale

tema õigusi ja kohustusi. KrMS §-s 66 on tunnistajat

puudutavad reeglid ning lg-s 3 on tunnistaja kohustus anda

ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik

alus KrMS §-de 71-73 järgi. Nendesse sätetesse ei ole kavas

Arvestatud

KrMS § 641 lg 6 ja § 66 lg 3 muudetud.

3

teha muudatusi seonduvalt KrMS § 641 lg-s 6 sätestatud

põhimõttega. Selguse huvides tuleks KrMS § 641 lg-s 6

kehtestatav põhimõte lisada ka KrMS §-desse 66, 71 või

muudetavasse §-i 72.

3 KrMS § 642

Eelnõu näeb ette tõendite kogumiseks üld- ja erinormid.

Üldnorm (§ 642) puudutab kõiki ametiprivileegide kandjaid,

kuid erinormid (§ 912 ja 913) puudutavad advokaati ja kaitsjat.

See, et advokaatide ja kaitsjate suhtes kohaldub erinorm, ei

selgu üheselt KrMS §-st 642. Seaduse selguse ja arusaadavuse

huvides võiks olla KrMS §-s 642 sõnaselgelt kirjas, et

advokaatide ja kaitsjate ametiprivileegiga hõlmatud teavet

sisaldavate tõendite kogumisel tuleb täiendavalt juhinduda ka

KrMS §-dest 912 ja 913.

Ei arvestata Eraldi säte ei ole vajalik. Erinormide rakendamine

tuleneb üldisest süstemaatikast ja põhimõttest lex

specialis derogat legi generali.

4 KrMS § 642 lg 1

Sätte kohaselt võib ametiprivileegiga hõlmatud teavet

sisaldavat tõendit koguda kohtu või eeluurimiskohtuniku

loal, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kehtiv

sõnastus jätab siiski ebaselgeks, millised on need konkreetsed

juhud, millele viide „kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“

osutab, ning millistel alustel on võimalik ametiprivileegiga

kaetud teavet koguda ilma kohtu või eeluurimiskohtuniku

loata. Eelkõige jääb arusaamatuks, kas säte hõlmab üksnes

olukordi, kus klient on vabastanud advokaadi

ametiprivileegist või saladuse hoidmise kohustusest. Sellisel

juhul ei oleks teave enam oma olemuselt ametiprivileegiga

kaetud ning eriregulatsiooni vajadus jääb küsitavaks. Kui aga

on ette nähtud ka muid juhtumeid, mil ametiprivileegiga

kaetud teavet võib koguda, peab see seadusest selgesõnaliselt

ja üheselt nähtuma.

Ei arvestata Seadustik näeb ette eriregulatsiooni näiteks

kaitsjate ja advokaatide ning ütluste kohta.

4

Seadus peab ammendavalt määratlema, millistel

konkreetsetel alustel on ametiprivileegiga kaetud teabe

kogumine lubatav; millisel juhul on selleks nõutav kohtu või

eeluurimiskohtuniku luba ning kas ja millistel juhtudel on ette

nähtud muu pädeva isiku või asutuse luba ning kes see isik

on. Võrdlusena võib esile tuua riigisaladusega kaetud teabe

regulatsiooni, kus seadus sätestab selged ja konkreetsed

alused ning menetluslikud garantiid, sealhulgas kohtu loa

nõude, enne kui sellist teavet võib koguda või toimikusse

lisada.

Teeme ettepaneku § 642 lg 1 sõnastada alljärgnevalt:

„(1) Ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat tõendit

võib koguda üksnes kohtu või eeluurimiskohtuniku loal.

Luba antakse, kui: /…/ “

5 KrMS § 642 lg 1 p 1-2

Punkti 1 puhul ei ole võimalik piiritleda, millises ulatuses ja

millistel asjaoludel saab lugeda, et isik on „oma käitumisega

loobunud saladuse hoidmisest“. Eriti problemaatiline on see,

et säte ei erista teadlikku ja tahtlikku loobumist

ettevaatamatusest, lohakusest või juhuslikest asjaoludest.

Ametiprivileeg ei saa langeda üksnes seetõttu, et isik ei ole

olnud piisavalt tähelepanelik või on sattunud ootamatusse

olukorda.

Punkt 2 on oma olemuselt veelgi problemaatilisem. Viide

sellele, et teave ei ole enam saladuses „menetleja tegevusest

sõltumatutel põhjustel“, avab ametiprivileegi kaitseala

Arvestatud osaliselt On üldiselt ebasoovitav luua seadusega olukordi,

kus tegelikkus põrkub vastu juriidilisi fiktsioone,

näiteks kus mingi teave on küll teada nii

menetlejale kui ka potentsiaalselt laiemale

avalikkusele, ent menetluses tuleb teeselda, et seda

informatsiooni ei ole. Küll on mõistetav, et

ametiprivileeg ei peaks nõrgenema mingi õnnetu

juhuste kokkusattumise või kellegi pahatahtliku

tegevuse tõttu, kui ametiprivileegiga isik ja

privileegi hoidja on omalt poolt teinud kõik

mõistliku, et vältida saladuse ilmsiks tulekut.

Eelnõukohase § 642 lg 1 p 2 sõnastust

korrigeeritakse vastavalt.

5

ebamääraselt ja sisuliselt piiritult. Praktikas võib see hõlmata

väga erinevaid olukordi, sealhulgas andmelekked, vargused,

vägivallajuhtumid või küberrünnakud, kus ametiprivileegiga

isikul või tema kliendil ei ole võimalik menetleja tegevusetust

või sõltumatust usaldusväärselt hinnata ega hiljem ka

tõendada. Näitena võib tuua olukorra, kus menetleja leiab

juhuslikult dokumendi avalikust ruumist.

Teeme ettepaneku KrMS § 642 lg 1 p 1 sõnastada

alljärgnevalt:

„1) isik, kelle kaitseks on saladuse hoidmise kohustus

kehtestatud, on oma käitumisega teadlikult ja tahtlikult

loobunud saladuse hoidmisest;“

Eeltoodust tulenevalt teeme ka ettepaneku eelnõust jätta välja

§ 642 lg 1 punkti 2, kuna see ei ole piisavalt piiritletav ega

kooskõlas ametiprivileegi olemusega ning piirata punkt 1

kohaldamist üksnes teadliku ja tahtliku saladuse hoidmisest

loobumisega ning loetleda ammendavalt konkreetsed

olukorrad, millal võib lugeda ametiprivileegist loobumise

toimunuks.

6 KrMS § 642 lg 1 p 3

Kavandatav KrMS § 642 lg 1 p 3 hõlmab endas § 641 lg 2

tagasiviite kaudu ka teavet, mida valdab ka abipersonal,

kellele laieneb ametiprivileeg. Sätte sõnastus võib tekitada

tõlgenduse ja ohu, et praktikas hakatakse teavet nõudma mitte

advokaadilt, vaid temaga seotud abipersonalilt. See on

vastuolus ametiprivileegi eesmärgiga, milleks on tagada

advokaadi ja kliendi vahelise teabevahetuse

konfidentsiaalsus ning vältida sellele ligipääsu läbi teiste

isikute (antud juhul abipersonal). Seetõttu on vajalik

Arvestatud. Seletuskirja

täiendatud.

Segadus on nähtavasti tingitud sellest, et

eelnõukohase § 642 lg 1 p 3 sõnastuses viidati § 641

lg 2 privileegile kui iseseisvale privileegile, ehkki

tegu on nö tuletisprivileegiga, mille ulatus ja

kehtivus on seotud põhiprivileegiga. Abipersonali

ametiprivileeg kehtib niivõrd, kuivõrd kehtib

ametiprivileegiga isiku ametiprivileeg. Seetõttu ka

advokaadi abipersonali ametiprivileegi kohta

kehtib sama regulatsioon, mis advokaadi enda

ametiprivileegi kohta.

6

vähemalt seletuskirjas täpsustada, et punkti 3 rakendusala

raames ei peeta silmas advokaadi abipersonali. Samuti

palume seletuskirjas täpsustada, miks ei ole § 642 lg 1 p-s 4

abipersonalile viidatud, st millega on põhjendatud

ametiprivileege kandvate isikute osas erinev lähenemine.

7 KrMS § 642 lg 3

Antud sätte osas oleme teinud sõnastusettepaneku punktis 1

(§ 642 lg 3 ja § 641 lg 2 liitmiseks).

Kui antud ettepanek ei peaks rakenduma, siis juhime

tähelepanu järgnevale.

Kavandatava KrMS § 642 lg 3 kohaselt on isikul, kes

kokkuleppel ametiprivileegiga isikuga või vastavalt

seadusele valdab teavet, mis võib olla hõlmatud

ametiprivileegiga, õigus keelduda sellist teavet menetlejale

avaldamast, kui ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava

tõendi kogumine ei ole käesoleva seadustiku kohaselt

lubatud. Sellisel isikul peaks aga olema kohustus keelduda

teabe avaldamisest, mitte õigus. Praeguse seaduse sõnastuse

kohaselt on teabevaldajal õigus otsustada, kas ta annab sellist

teavet või mitte. Kogu KrMS muudatuse mõtte kohaselt ei

tohiks tal sellist otsustusõigust olla, vaid ta saaks teabe

edastada ainult juhul, kui on selleks vajalik kohtumäärus või

talle edastatakse kinnitus, et privileegi hoidja on nõus teabe

avaldamisega.

Ei arvestata. Seletuskirja

täiendatud.

Kriminaalmenetluse seadustik reguleerib eelkõige

menetlejate õigusi ja kohustusi ning isikute õigusi

ja kohustusi menetlejate ees. Kohustus

konfidentsiaalseid andmeid mitte avaldada võib

tulla asjakohasest seadusest kombinatsioonis

ametiprivileegiga isiku ja privileegi hoidja vahel

sõlmitud lepinguga ning seda kriminaalmenetluse

seadustik ei reguleeri. Kuna praktikas pole ka

andmete hoidjal selge, kas ja millised tema

käesolevad andmed on ametiprivileegiga hõlmatud,

oleks üldise keeldumise kohustuse sätestamine

põhjendamatu. Konfidentsiaalsuskohustus on

ametiprivileegiga isiku kohustus, mille täitmise eest

ta vastutab ka siis, kui ta mõnd teenusepakkujat

kasutab.

8 KrMS § 643 lg 1

Kavandatava KrMS § 643 lg 1 näeb ette, et kui isik või

teabevaldaja leiab, et tema suhtes menetlustoimingu

tegemisel kogub menetleja ametiprivileegiga hõlmatud teavet

sisaldavat tõendit ilma loata või loa piire ületades, võib ta

Arvestatud osaliselt. Eelnõusse lisatud KrMS § 146 täiendus

protokollimise täpsuse tagamiseks.

7

esitada menetlejale vastuväite, mis protokollitakse. Praktikas

on tavaline, et kõik märkused kantakse protokolli lõppu.

Oleme seisukohal, et protokollimine peaks toimuma

jooksvalt ja kohane protokoll tuleks koostada kohe pärast

vastuväite esitamist, sest vastasel juhul ei pruugi hiljem enam

olla võimalik tuvastada, mille kohta vastuväide esitati ning

kuidas sellele reageeriti. Eriti kui toimingud kestavad pikka

aega.

Teeme ettepaneku KrMS § 643 lg 1 sõnastada alljärgnevalt:

„(1) Kui ametiprivileegiga isik või muu menetlustoimingule

allutatud käesoleva seadustiku § 642 lõikes 3 nimetatud

teabevaldaja leiab, et tema suhtes menetlustoimingu

tegemisel kogub menetleja ametiprivileegiga hõlmatud teavet

sisaldavat tõendit ilma loata või loa piire ületades, võib ta

esitada menetlejale vastuväite, mis protokollitakse jooksvalt.

Vastuväide tuleb esitada viivitamata.“

9 KrMS § 643 lg 4 ja 5

Kavandatav KrMS § 643 lg 4 annab võimaluse

ametiprivileegiga isikul esitada taotlus teabekandja

tagastamiseks 48 tunni jooksul pärast menetlustoimingu

lõppemisest teada saamist. Selle sättega seoses esineb kolm

probleemi:

Esiteks, säte peab hõlmama ka olukordi, kui läbiotsimine

toimub nt advokaadi kliendi juures, kust leitakse

ametiprivileegiga kaetud dokument või teabekandja.

Praegusel juhul tekib olukord, kus kliendil ei ole reaalset

Arvestatud osaliselt Eelnõukohase § 643 lõiget 4 on täiendatud selliselt,

et vastuväite saaks esitada ka privileegi hoidja,

mitte üksnes ametiprivileegiga isik.

Vastuväite esitamise tähtaega on pikendatud kahele

tööpäevale.

Advokatuuri ettepanek automaatselt

eeluurimiskohtunik kaasata jääb arvestamata – see

8

võimalust taotleda teabekandja tagastamist, kuna ta ei ole

ametiprivileegiga isik.

Teiseks, sätte kohaselt loetakse isik vastuväitest loobunuks,

kui ta taotlust õigeaegselt ei esita. See on problemaatiline

juhul, kui ametiprivileegiga isik on näiteks kinni peetud või

muul viisil takistatud taotluse esitamiseks. Samuti tekib

küsimus, kas vastuväite puudumine muudab kogutud tõendi

hiljem automaatselt lubatavaks, mis võib viia olukordadeni,

kus teave kogutakse ebaseaduslikult, kuid muutub hiljem

„lubatavaks“ üksnes sellepärast, et isik ei jõudnud

vastuväidet vormistada taotluseks. Lisaks on probleem, et

paljud teabevaldajad ei pruugi arugi saada, et nendelt

soovitakse ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mistõttu ei

oska nad ka vastuväiteid esitada ning menetlejani võib jõuda

ametiprivileegiga kaitstud teave, mis tegelikult temani jõuda

ei tohiks.

Kolmandaks on 48-tunnine tähtaeg liialt range, kuna see ei

arvesta reaalseid asjaolusid, näiteks kui läbiotsimine toimub

reedel ja nädalavahetusel ei ole võimalik taotlust esitada.

Eelnõu seletuskirjas ei ole sellise tähtaja valikut põhjendatud.

Tegemist on ebamõistlikult lühikese tähtajaga, arvestades

seda, et teabekandja on pitseeritult menetleja juures ja puudub

oht, et teabekandja hävitatakse. Minimaalselt tuleks taotluse

esitamiseks antud tähtaega arvestada tööpäevades.

Teeme ettepaneku olukord lahendada selliselt, et vaidluse

tekkimisel liigub küsimus automaatselt eeluurimiskohtuniku

ette, kes otsustab vaidlusaluste tõendite lubatavuse üle.

Mittelubatavaid tõendeid uurimisasutusele ega prokuratuurile

üle ei anta, need tagastatakse ja koopiad hävitatakse.

oleks piiramatu võimalus põhjendamatute

taotlustega menetlust venitada ja

eeluurimiskohtunikku koormata. Küsimus läheb

eeluurimiskohtunikule otsustamiseks alles siis, kui

ametiprivileegiga isik või privileegi hoidja ise on

taotluse esitanud. Mis puutub teabevaldaja

teadmatusse, siis siin on ametiprivileegiga isiku

ülesanne teadvustada teabehoidjatele, et

hoidmiseks edastatav teave on tundlik

ametiprivileegiga kaitstud teave, mida

kriminaalmenetluses välja nõuda saab ainult

seaduses sätestatud kohtu loaga. Selles osas on

täiendatud seletuskirja.

Kohtute seaduse § 71 lg 1 täiendatakse selliselt, et

ametiprivileegi üle peetava vaidluse lahendamisel

kohtunikule teatavaks saanud ametiprivileegiga

teave on hõlmatud kohtuniku vaikimiskohustusega.

9

2. Audiitorkogu

Vastuväide peaks olema piisav, et menetlustoiming peatada

ja asi eeluurimiskohtunikule üle anda ning tähtaeg

eeluurimiskohtunikule asja lahendamiseks peaks algamagi

vastuväite esitamisest.

(4) Kui menetleja vaidlusaluse teabekandja ära võtab,

lahendab eeluurimiskohtunik vastuväite kümne päeva

jooksul taotluse saamisest arvates, kuulates ära prokuratuuri

ja vastuväite esitaja seisukohad ning tutvudes vaidlusaluse

teabekandja ja kriminaaltoimikuga. Vastuväite lahendamise

määruses võib eeluurimiskohtunik teha äravõetud

teabekandjal olevate andmete töötlemise kohta korraldusi,

mis on vajalikud ametiprivileegi ülemäärase riive

vältimiseks.

Seaduses peaks olema kirjas ka see, et kohtunikul ei ole

lubatud avaldada ametiprivileegiga kaetud teavet.

10 Juhime ka tähelepanu, et seletuskirjas on mitmes kohas ekslik

viide pitseerimise olemusele (viidatud on KrMS § 642 lg-le 3,

aga peaks olema viide § 643 lg-le 3)

Arvestatud Viide parandatud

11 KrMS § 72 lg 2

Sätte sõnastus on ebaõnnestunud.

Jääb mulje, et advokaatidel ei ole õigust keelduda ütluste

andmisest, kui (a) klient on selle avaldamisega § 641 lg 3 järgi

nõus olnud ja teave pole seetõttu ametiprivileegiga hõlmatud

või (b) advokaat on teabe kohta juba ütlusi andnud. Esimese

variandi puhul tekib vastuolu § 641 lg 3 ja AdvS § 45 lg 2

vahel (nõusoleku vorm). Teise variandi puhul pole kindel, kas

Arvestatud osaliselt. Sätte sõnastust täpsustatud. Üldjoontes on

advokatuuril õige arusaam – ametiprivileegiga isik,

kes on ametiprivileegiga hõlmatud asjaolu kohta

juba ütlusi andnud, ei saa selle asjaolu osas enam

ütluste andmisest keelduda ametiprivileegile

viidates.

10

advokaadi poolt kutsesaladuse rikkumine peaks jätma kliendi

kriminaalmenetluses kutsesaladuse kaitseta.

Selle asemel, et teha viited teistele KrMS-i sätetele, tuleks

lahti kirjutada, mida sättega öelda tahetakse.

12 KrMS § 72 lg 3

Kavandatav KrMS § 72 lg 3 näeb ette, et KrMS§912 lg 9 või

lg 12 kohaselt menetlustoimingusse kaasatud eriteadmistega

isikul või tõlgil on õigus keelduda ütluste andmisest

ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta, mis sai talle

teatavaks menetlustoimingus osalemise käigus.

Isikul ei peaks olema õigus vaid kohustus.

Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 72 lg 3 sõnastada

järgnevalt:

„(3) Eriteadmistega isikul või tõlgil, kes kaasati

menetlustoimingusse käesoleva seadustiku § 912 lõike 9 või

12 kohaselt, on kohustus keelduda ütluste andmisest

ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta, mis sai talle

teatavaks menetlustoimingus osalemise käigus.“

Ei arvestata Üldist ülekuulamiskeeldu ei kehtestata, kuna

menetluslike asjaolude suhtes, samuti võimaliku

menetleja kuriteo uurimisel võib olla vajalik üle

kuulata ka eriteadmistega isikut ja tõlki. Kohustus

konfidentsiaalsust hoida tuleneb eriteadmistega

isikule ja tõlgile kriminaalmenetluse seadustikust ja

AvTS § 35 lg 1 p-st 1. Ametiprivileegi loogika

seisnebki selles, et isikul on õigus, mitte kohustus

kriminaalmenetluses ütlusi mitte anda.

13 KrMS § 91 lg 3

KrMS § 91 lõike 3sõnastus pärast eelnõu vastuvõtmist ja

jõustumist oleks järgmine: Läbiotsimist võib toimetada

prokuratuuri määruse alusel, välja arvatud läbiotsimine

ametiprivileegiga isiku tööruumides, kui on alust arvata, et

kahtlustatav kasutab või kasutas läbiotsitavat kohta või

sõidukit kuriteosündmuse või kohtueelse menetluse ajal, ning

Ei arvestata. Advokaadi ja kaitsja valduse läbiotsimise kohta on

eelnõu kohaselt erisäte KrMS § 912, mida tuleb

kohaldada ka siis, kui läbiotsimise üldsäte muude

ametiprivileegidega isikute kohta sätestab teisiti.

Seaduse tekstis lex specialis põhimõtte

ülekordamine ei ole põhjendatud ja võib tekitada

tarbetut segadust.

Jrk nr Ettepan ku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Toetame eelnõu eesmärki, täpsustada kriminaalmenetluses

ametiprivileegide ulatust ning luua menetluses mehhanismid, mis

tagaksid, et privil egiga kae ud ave oleks igakülgsel kait tud.

Teadmiseks võetud

2 KrMS § 641

Rahandusministeeriumis on koostamisel uus AudSi eelnõu, mille

menetlemisel teeb ministe rium koostööd Audiitorkoguga.

Kutsesal duse hoidmise tu evdatud kaitseks olem eelnõu

koostajale teinud ettepaneku, et v ndea diitor võ b kliendi

andme d avaldada uurimisasutusele umääruse lusel. Praegu

kehtiv AudS § 48 eelnevat kohtu luba ei nõua, kuid eeldatavalt uus

seadus sellise regulatsiooni kehtestab.

Oleme arvamusel, et ametiprivileegid peaksid kehtima ka

vandea diitoritele analoogs l advokaatidele ja notaritele ning

teist le ametitele, mis on nimetatud eelnõu § 641. Sellest tulenevalt

palume lisada kavandatava KrMS § 641 koosseisu ka

vandeaudiitorid.

Ei arvesta JDM ei toeta suundumust laiendada nende

isikute ringi, l el on õigus omal ots sel

keeldud kriminaalmenetluses

uurimisasutuse ja prokuratuuriga koostöö

tegemisest. Süüteomenetlus toimetatakse

vaid eriti tõsiste õigusrikkumiste puhul ning

avalik huv preval erib ärihuvide ees.

Rahandusmini eeriumi k nnitus l ei le

audiitorteg vu e sead es plaani d

udiitori ele anda õigust ilma kohtu

määruseta keelduda süüteomenetluses ütluste

või teabe andmisest.

11

isikut kahtlustatakse käesoleva seadustiku § 1262 lõikes 2

nimetatud kuriteo toimepanemises.

Selle sätte kohaselt on läbiotsimiseks vajalik kohtumäärus

ainult siis, kui läbiotsimine toimub ametiprivileegiga isiku

tööruumides. See säte on vastuolus KrMS § 912 lg-s 1

sätestatava reegliga, et advokaatidega ja kaitsjatega seotud

läbiotsimiste puhul on eeluurimiskohtuniku luba nõutav

igasuguse advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimiseks (sh ka

muu ruumi läbiotsimiseks, mida advokaat või kaitsja

kasutavad ametiprivileegiga hõlmatud teabe hoiustamiseks).

Sellele, et advokaatide ja kaitsjatega seonduvaks

läbiotsimiseks on erikord, KrMS § 91 ei viita.

Kui KrMS § 642 kohaselt on ametiprivileegiga hõlmatud

teavet sisaldavat tõendit võimalik koguda üksnes kohtu loal,

miks siis KrMS § 91 lg-s 3 on välja toodud üksnes notari- ja

advokaadibüroos või ajakirjanduslikul eesmärgil

informatsiooni töötleva isiku juures toimuvat läbiotsimist

puudutav erand?

KrMS § 91 lg 8 muudatuste puhul on sama probleem, mis §

91 lg-s 3 – see reguleerib ainult ametiprivileegiga isiku

tööruumis toimetatavat läbiotsimist. Samas ei selgu, kuidas

peab toimima siis, kui läbiotsimine toimub ametiprivileegiga

isiku kasutuses olevas muus ruumis - kodus, autos vm? Ka

selles lõikes puudub viide järgnevatele §-dele, et advokaadi

ja kaitsja puhul on kehtestatud eraldi regulatsioon.

Mis puutub muude ametiprivileegidega isikute

kasutuses olevate ruumide ja sõidukite läbiotsimist,

siis selles osas ongi seaduses ette nähtud

teistsugune kaitsetase. Kui sellise läbiotsimise

käigus sekkutakse ametiprivileegiga hõlmatud

andmetesse ilma, et see oleks läbiotsimise lubatud

eesmärgiks, kuulub kohaldamisele eelnõukohane §

643 regulatsioon.

Märkus KrMS § 91 lg 3 ja lg 8 kohta on arusaamatu

– mõlemad sätted eelnõuga muudetakse.

14 KrMS § 912 Arvestatud osaliselt

12

Kavandatav KrMS § 912 seab reeglid, millal võib läbi otsida

advokaadi või kaitsja valduse. Kuigi lg-s 1 on nimetatud,

milliseid kohti nimetatakse edaspidi kaitsja valduseks, siis

Eesti Advokatuuri osas tekib ikkagi küsimus, kas Eesti

Advokatuur saab olla advokaadi valduseks. Seetõttu teeme

lg-sse 3 ettepaneku lisada, et ka Eesti Advokatuuri ruumi ei

või ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi

kogumiseks läbi otsida.

KrMS § 912 lg 1 kohaselt on advokaadil või kaitstjal, kelle

valdust läbi otsitakse õigus olla läbiotsimise juures. KrMS §

91 lg 8 näeb ette, et ametiprivileegiga isiku tööruumi

läbiotsimise juurde tuleb kutsuda ametiprivileegiga isik, kelle

juures läbi otsitakse, kuid § lg 912 lg-s 1 sellist kohustust ei

ole.

Hetkel võib kavandatavat KrMS § 912 lg 3 sõnastust võib

tõlgendada selliselt, et läbiotsimisele lubamise aluseks võib

olla üksnes üks loetletud tingimus.

Ülaltoodust tulenevalt teeme ettepaneku § 912 lg 3 sõnastada

järgnevalt:

„(3) Advokaadi või kaitsja valdust ning Eesti Advokatuuri

ruumi ei või läbi otsida ametiprivileegiga hõlmatud teavet

sisaldava tõendi kogumiseks, välja arvatud juhul, kui on

täidetud kõik järgmised tingimused: /…/“

“Advokaadi või kaitsja valdus” on definitsioon, mis

seaduses antud. Seetõttu lõikes 3 advokatuuri

ruume eraldi ei mainita. “Advokaadi või kaitsja

valduse” all ei peeta silmas valdust tsiviilõiguslikus

mõttes, vaid “advokaadi või kaitsja valdus” on

kriminaalmenetluse seadustikus esitatud

legaaldefinitsioon.

KrMS § 91 lg 8 sõnastus täpsustatud. Mõlemal

juhul on ametiprivileegiga isikul õigus läbiotsimise

juures viibida, kuid tema puudumine ei takista

läbiotsimise toimetamist.

912 lg 3 sõnastus muudetud vastavalt advokatuuri

ettepanekule.

15 KrMS § 912 lg 1

Kavandatava KrMS § 912 lg 1 kohaselt on läbiotsimise juures

õigus viibida ka läbiotsitava advokaadibüroo pidajal.

Samasugune õigus peaks olema ette nähtud õigusbüroo (või

muu ettevõtte) pidajale, kus töötab mitteadvokaadist kaitsja?

Arvestatud

13

Kaitsjate tööruumid võivad ju asuda samamoodi äripinnal,

kus töötavad ka õigusbüroo teised töötajad ning kus asuvad

teiste klientide andmed. Õigusbüroo läbiotsimise puhul on

samuti põhjendatud ette näha õigusbüroo valdaja viibimine

läbiotsimise juures, mis aitab tagada läbiotsimise korrektsust

ning kaitsta teiste klientide andmeid.

Teeme ettepaneku § 912 lg 1 viimane lause sõnastada

järgnevalt:

„/…/ Läbiotsimise juures on õigus viibida ka advokaadil või

kaitsjal, kelle valdust läbi otsitakse, ja läbiotsitava

advokaadibüroo või õigusbüroo pidajal.“

Palume sätte viimases lauses parandada kirjaviga – läbi

otsitava peaks olema kirjutatud kokku (läbiotsitava).

16 KrMS § 912 lg 2

Kavandatava KrMS § 912 lg 2 kohaselt ei ole välistatud

advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise kohta antava

kohtumääruse vormistamine pealdisena prokuratuuri

taotlusel. Põhistatud kohtumäärus on vajalik selleks, et tagada

kliendisaladuse tõhus kaitse ja EIK-i praktikast tulenevate

nõuete täitmine läbi põhjalikuma kaalumise läbiotsimise

põhjendatuse ning ulatuse osas.

Sama sätte punktides 1-4 toodud nimekiri kohtumääruses

märgitava info osas on liialt üldine ning ei anna menetlejale

piisavalt selget ja kontrollitavat raamistikku, mille piires

läbiotsimist teostada. Selle tulemusena võib tekkida olukord,

kus otsingud muutuvad ebamääraseks või liiga laialdaseks.

Ei arvestata.

Kohtumääruse vormistamise küsimused reguleerib

KrMS § 145, mille uus sõnastus jõustub

01.011.2026. Muudatuse eesmärgiks on vältida

üleliigset bürokraatiat ja täiendavate dokumentide

vormistamist seal, kus see sisulist lisaväärtust ei

anna. Kui kohtu põhjendused ühtivad taotluse

omaga, puudub alus väita, et taotluse põhjenduste

määruses ümber jutustamine määruse sisulist

kvaliteeti tõstaks. Samuti ei ole asjakohane märkus

otsisõnade kohta. See näib lähtuvat arusaamisest, et

digitaalsete andmekandjate uurimine peaks

piirduma tavalise tekstiotsingu abil lahtise tekstiga

väljendatud andmete otsimisega. Arvestades

14

Näiteks kui märksõnaks on „leping“, võib see anda tulemusi

kõigest võimalikust ja põhjustada asjasse mittepuutuvate

andmete massilist läbivaatamist. Selleks, et menetleja ei

hakkaks iseseisvalt otsisõnu välja mõtlema ega laiendama

otsingu ulatust, peab kohtumäärus sisaldama konkreetset ja

piiratud märksõnade loetelu, mis on kooskõlas kriminaalasja

vajadustega ning ei hõlma ebamõistlikult laia teabehulka.

Teeme ettepaneku § 912 lg 2 ning p 1 sõnastada alljärgnevalt:

„(2) Advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise kohta antavas

põhistatud kohtumääruses märgitakse lisaks käesoleva

seadustiku § 91 lõikes 4 sätestatule:

1. kas ja millises ulatuses on otsinguid lubatud

toimetada ametiprivileegiga hõlmatud andmete

hulgas, sh digitaalsete andmekandjate ning

pilvepõhiste andmesalvestuskeskkondade osas

konkreetsed otsingusõnad;

tõsisemate kurjategijate konspiratiivsuse taset, pole

selline piirang kindlasti arukas, mistõttu seda ka

seadusesse ei kirjutata. Läbiotsimise tehniline pool

peab olema tehnoloogianeutraalne, et seadus elaks

üle ka edaspidised arengud digitehnoloogias ja

digikriminalistikas ega piiraks kuritegevuse vastast

võitlust ebamõistlikult. Läbiotsimismääruses tuleb

konkreetselt piiritleda nii otsitavad objektid kui

läbiotsitavad kohad ja otsimismeetodite osas on

määruses samuti võimalik teha vajalikke täpsemaid

korraldusi vastavalt eelnõukohase § 912 lg 2 p 2.

17 KrMS § 912 lg 4 p 3

Kavandatava KrMS § 912 lg 4 p 3 kohustab advokatuuri

esindajat hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus

seoses advokatuuri esindamisega teatavaks saanud teavet.

Selle sätte sõnastusest jääb arusaamatuks, millist teavet ei

tohi avaldada ja kui kaua see saladuse hoidmise kohustus

kehtib. Säte on sõnastuse kohaselt absoluutne ning viitab,

justkui tuleks igasugune teave hoida saladuses. Samas on

tegemist teabega, mille advokaat on saanud advokatuuri

esindamisel mistõttu on vältimatult vajalik, et advokaat

Arvestatud Lisatud lõige 5 punkt 4.

15

edastaks teatud teabe advokatuurile? See on vajalik juba

kasvõi KrMS § 1781 ette nähtud kulude hüvitamise taotluse

esitamiseks Seetõttu on vajalik sätet täpsustada.

18 KrMS § 912 lg 4 p 4

Kavandatav KrMS § 912 lg 4 p 4 paneb advokatuuri

esindajale kohustuse teha vajadusel ettepanek eriteadmistega

isiku või tõlgi kaasamiseks otsingu teostamisele või andmete

eraldamisele. Seletuskirjas avaldatakse arvamust, et kui

advokatuuri esindaja sellise taotluse teeb, siis tõenäoliselt

menetleja selle taotluse ka rahuldab. See aga on üksnes

arvamus. Eelnõus puudub regulatsioon, mis saab juhul, kui

menetleja jätab advokatuuri esindaja taotluse rahuldamata.

Selline regulatsioon peaks eelnõus olema.

Ei arvestata Menetlustoimingu tegemise taktika eest vastutab

menetleja. Advokatuuri esindaja ei ole menetleja,

vaid menetlustoimingu juures viibiv isik, kellel on

küll õigus menetlustoimingusse omalt poolt

sekkuda, kuid ei ole õigust menetlust kujundada, sh

võtta riigile kohustusi või kohustada uurimisasutust

riigile kohustusi võtma (nt eksperti kaasama).

Menetleja vastutab ka selle eest, kui tõendite

kogumine on läbi viidud suboptimaalselt.

19 KrMS § 912 lg 5 p 2

Kavandatava KrMS § 912 lg 5 p 2 järgi on advokatuuri

esindajal läbiotsimise käigus õigus esitada taotlusi, kaebusi ja

vastuväiteid, mis protokollitakse. Jääme ka siin seisukohale,

et antud protokollimine peab olema jooksev samadel

põhjendustel mille oleme välja toonud ülal punktis 8.

Teeme ettepaneku § 912 lg 5 p 2 sõnastada järgnevalt:

„2) esitada taotlusi, kaebusi ja vastuväiteid, mis

protokollitakse jooksvalt;“

Arvestatud sisuliselt Eelnõuga muudetakse KrMS § 146, sätestades, et

protokollist peavad nähtuma asjaolud, mille kohta

on uurimis- või menetlustoimingul osalenud isik

vastuväite esitanud.

20 KrMS § 912 lg 9

Kavandatav KrMS § 912 lg 9 reguleerib menetleja initsiatiivil

läbiotsimise käigus otsingute teostamise ja andmete

eraldamise juurde tõlgi ja muu eriteadmistega isiku

kaasamist. Selliste isikute kaasamisel tuleb tarvitusele võtta

meetmed, et need inimesed ei põhjustaks ametiprivileegiga

Arvestatakse osaliselt Eelnõu sätestab keelu avaldada andmete eraldamise

käigus teatavaks saanud ametiprivileegiga

hõlmatud teavet. Sättesse lisatakse nõue kinnitada

huvide konflikti puudumist. Samas ei saa

kehtestada absoluutset keeldu osaleda hilisemates

muudes menetlustoimingutes, mis on “seotud

16

hõlmatud teabe lekkimist, sh ei ole neil lubatud läbiotsimise

käigus teada saadut avaldada menetlejale.

Oleme seisukohal, et keeld ametiprivileegiga hõlmatud teabe

avaldamiseks peab hõlmama ka seda, et kaasatud isikut ei või

üle kuulata talle teatavaks saanud teabe osas. Sama isik ei

tohiks osaleda ka äravõetud teabega seotud muudes

menetlustoimingutes, näiteks vaatluses, kuna sellisel juhul ei

ole välistatud, et ta avaldab ka teavet, milleks tal õigust ei ole.

Samas ei välista nimetatud keeld kaasatud isiku ülekuulamist

ametiprivileegiga katmata asjaolude osas, näiteks juhul, kui

isik tajub menetlustoimingu käigus vahetult kuriteole

viitavaid asjaolusid, mis ei ole seotud õigusteenuse

osutamisega ega ametiprivileegiga (nt relva nägemine

ruumides). Selline täpsustus on vajalik, et eristada selgelt

ametiprivileegiga kaitstud teavet muudest vahetult tajutud

asjaoludest. Lisaks on vajalik, et kaasatud isikul ei tekiks

asjas huvide konflikti (näiteks, kui kaasatakse PPA töötaja).

Teeme ettepaneku § 912 lg 9 sõnastada alljärgnevalt:

„(9) Menetleja võib advokatuuri esindaja nõusolekul kaasata

otsingute teostamisse või andmete eraldamisse tõlgi või muu

eriteadmistega isiku, kui see on vältimatult vajalik. Sellisel

juhul tuleb võtta meetmeid, et kaasatud isiku kokkupuude

ametiprivileegiga hõlmatud teabega oleks võimalikult väike.

Kaasatud isikule selgitatakse, et tal ei ole lubatud avaldada

ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis talle andmete

eraldamise või otsingute käigus teatavaks sai, sealhulgas on

keelatud tema ülekuulamine või osalemine muudes

menetlustoimingutes, mis on seotud ametiprivileegiga

ametiprivileegiga hõlmatud teabega” - näiteks võib

mõne haruldase keelesuuna tõlki olla vaja kasutada

ka järgnevates menetlustoimingutes, kus äravõetud

ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta kelleltki

selgitust nõutakse või kus seda teavet kõrvutatakse

mingist muust allikast saadud teabega. Osalemine

muus menetlustoimingus ei anna isikule

loomulikult õigust eirata saladuse hoidmise

kohustust.

17

hõlmatud teabega. Kaasatud isik peab kinnitama asjas huvide

konflikti puudumise.“

21 KrMS § 912 lg 12

Kavandatava § 912 lg 12 kohaselt tuleb juhul, kui kohtunik

hakkab ise andmeid eraldama, toimingu juurde kaasata

uurimisasutuse ja advokatuuri esindaja. Seletuskirjas on

märgitud õigesti, et eeluurimiskohtuniku poolt andmete

eraldamise juures peavad saama viibida need isikud, kellel on

õigus läbiotsimise juures viibida. Paraku seda nõuet

seadusesse kavandatud ei ole.

Kavandatavas § 912 lg-s 12 on kirjas kohtuniku kohustus

vaidluste korral tutvuda vaidlusaluse teabekandjaga (st

tutvuda ametiprivileegiga hõlmatud teabega). Samas ei ole

kavandatud seaduse täiendust selles osas, et sarnaselt info

kogumisele kaasatud eriteadmisega isiku või tõlgiga, ei ole

kohtunikul lubatud avaldada ametiprivileegiga hõlmatud

teavet, mis talle andmete eraldamise või otsingute käigus

teatavaks sai.

Arvestatud Kohtute seaduse § 71 lõiget 1 täiendatakse.

22 KrMS § 913

Kavandatava KrMS §-ga 913 soovitakse panna paika reeglid,

kuidas toimub edaspidi advokaadi või kaitsja

ametiprivileegiga hõlmatud teabe nõudmine.

Lg 1 kohaselt võib advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga

hõlmatud teavet nõuda ainult juhul, kui teda ennast või tema

juures töötavat isikut kahtlustatakse kuriteo toimepanemises

ja on alust arvata, et, et nõutav teave on seotud menetletava

kuriteoga. Ehk teisisõnu viidatakse samade aluste esinemise

vajadusele, mis on sätestatud KrMS § 912 lg 3 p-des 1-2, kuid

Arvestatud Lisatud viide eelnõukohase § 912 lõikele 3, mis

tingimused sätestab.

18

puudub viide KrMS § 912 lg 3 p-s 3 sätestatule – et

tõendusteavet ei ole võimalik õigeaegselt ja

kriminaalmenetluse huve oluliselt ohustamata saada muude

toimingutega.

Jääb arusaamatuks ja ka seletuskirjast ei ilmne, miks

ametiprivileegiga hõlmatud teabe teistelt isikutelt nõudmise

korral on võimalik loobuda nn ultima ratio nõudest. Nii

KrMS § 912 kui 913 sätete sisuks on advokaadi või kaitsja

ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi

kogumine. Järelikult peaksid kehtima ka ühesugused reeglid.

Samuti ei ole eeluurimiskohtunikule pandud põhjendatud

kuriteokahtluse olemasolu kontrollimise kohustust. On

põhjendatud kuriteokahtluse olemasolu kohtuliku kontrolli

läbimine enne seda, kui hakatakse läbi otsima kaitsja või

advokaadi valdusi ning rikkuma konfidentsiaalsuskohustust.

23 KrMS § 1781

Kavandatav KrMS § 1781näeb ette hüvitada Eesti

Advokatuuri kulud advokatuuri esindaja tehtud töö eest

summas, mis ei või ületada sama aja eest kaitsjale riigi

õigusabi tasumäära järgi makstavat tasu.

Leiame, et väljamõistetavate kulude suuruse selline piirang ei

ole on õigustatud. Lisaks tekib küsimus, kas sellise sõnastuse

korral hüvitatakse ka õigusteenusega seotud kulud, sh sõidu-

ja/või ööbimiskulud või ainult kulu läbiotsimisel kohapeal

kulunud tööaja eest.

Arvestatud osaliselt Piirang jääb. Puudub alus väitmaks, et Eesti

Advokatuuri esindamine kohtueelses menetluses

peaks olema kõrgemalt tasustatud kui riigi õigusabi

kriminaalasjades. Täpsustatakse, et ka kulud on

hüvitatavad.

24 KrMS § 217 lg 11 Arvestatud osaliselt. Ka konventsioon näeb ette advokatuuri teavitamise

üksnes siis, kui kinni peetud advokaat seda soovib.

19

Ametiprivileegide eelnõuga KrMS paragrahvile 217 lisatav

lõige 11 lähtub konventsiooni artikli 9 nõuetest. Art 9 lg 3

punkti a kohaselt tagavad konventsiooniosalised, et

kutseühendustel on võimalik, arvestades seadusega

ettenähtud ja demokraatlikus ühiskonnas kuritegude

ennetamiseks, uurimiseks või menetlemiseks või teiste

isikute õiguste kaitsmiseks vajalikke piiranguid, kaitsta

konventsioonis sätestatud õigusi, sealhulgas saada oma

esindajate kaudu tõhus juurdepääs advokaatidele, kellelt on

võetud vabadus, kui need advokaadid seda soovivad.

Oleme seisukohal, et konventsioonis ettenähtud tagatiste

sisuliseks realiseerimiseks peab advokatuuri teavitamine

olema menetleja kohustus. Sellega oleks kaetud ka

konventsiooni artikli 9 lg 3 p a nõue, mille kohaselt on

advokatuuril igal juhul õigus oma esindajate kaudu saada

juurdepääs kinni peetud advokaadile. Nimelt tuleneb artikli 9

lg 1 p-st b sisuliselt, et advokaat ei ole kohustatud advokatuuri

oma kinnipidamisest teavitama; sellisel juhul ei oleks

advokatuuril võimalik artikli 9 lõikes 3 sätestatud õigust

realiseerida, kui ta ei ole teadlik advokaadi kinnipidamisest.

Samuti vajab täpsustamist teavitamise ja kohtumise

edasilükkamise regulatsioon. Konventsioon võimaldab

erandite kehtestamist üksnes mõjuvatel ja konkreetsetel

põhjustel. Oleme seisukohal, et advokatuuri teavitamise ning

advokatuuri esindajaga kohtumise edasilükkamise võimaluse

ette nägemine ei ole põhjendatud. Arvestades, et

kinnipidamisel võidakse advokaadilt ära võtta sidevahendid

ning ligipääs klientide teabele, on viivitamatu advokatuuri

teavitamine vajalik eelkõige klientide huvide kaitseks, et

advokatuur saaks tarvitusele võtta vajalikud meetmed.

Nagu on seadusest kaotatud menetleja kohustus

isiku kahtlustatavana kinnipidamisest teavitada

tööandjat ja õppeasutust, on eraelu puutumatuse

küllaltki tõsise riivega tegemist ka siis, kui

kinnipidamisest kohustuslikus korras antaks teada

kutseorganisatsioonile. Ka viidatud konventsioon

näeb ette kohustuse lubada advokatuuri esindajal

kohtuda kinnipeetud advokaadiga üksnes juhul, kui

see advokaat ise soovib.

Juhatuse liikme kinnipidamisest advokatuuri

esimehe teavitamine on seoses juhatuse liikme

funktsioonidega otstarbekas ja vastav muudatus

tehakse.

Võimalus advokaadi kinnipidamisest advokatuuri

teavitamist edasi lükata on selgesti erandlik, kuid

võib olukorras, kus kinnipidamisest laiemalt

teavitamine võiks uurimise ohtu seada, siiski

vajalik olla. Arvestades, et kinnipidamise tähtaeg

on maksimaalselt 48 tundi, on advokaadi soovil

advokatuuri teavitamist võimalik vältimatu

vajaduse korral edasi lükata mitte kauem kui 24

tundi. Advokaadilt kinnipidamisel klientidega

seotud konfidentsiaalse teabe äravõtmisega

seonduvat reguleerivad asjakohased erisätted ning

advokatuuri juhatuse teavitamisega viivitamine

kuni 24 tundi kliendiandmete kaitse seisukohast

tähtsust ei oma. Advokaadi lähedase teavitamise

osas eriregulatsiooni sätestamine ei ole

põhjendatud.

20

Lisaks, kuna KrMS ei näe ette kinnipidamisel kaitsja

teavitamisele ajalisi piiranguid, ei tohiks selline piirang

laieneda ka advokatuuri esindajale.

Ka teeme ettepaneku täiendada kavandatavat KrMS § 217 lg

11 selliselt, et juhul kui kinni on peetud advokatuuri juhatuse

liige, teavitatakse advokatuuri esimeest, ning et lisaks

advokatuuri teavitamisele teavitatakse ka kinni peetud

advokaadi lähedast advokaadi valikul. Lähedase teavitamise

ja temaga kohtumise edasilükkamine võib olla põhjendatud

üksnes ulatuses, mis on vältimatult vajalik

kriminaalmenetluse olulise kahjustamise ärahoidmiseks, kuid

selline edasilükkamine peaks siiski toimuma

eeluurimiskohtuniku, mitte prokuratuuri loal.

25 VTMS § 321

Kavandatava VTMS §-ga 321nähakse ette, et edaspidi on

kaitsja ja advokaadi ametiprivileegi riivega

menetlustoimingute tegemine lubatud ka väärteoasjade

menetluses. Peame nimetatud sätet üheks kõige

problemaatilisemaks selles eelnõus ega nõustu sellega.

Seadusandja on pidanud väärtegusid väiksema

ebaõigussisuga tegudeks kui kuritegusid. Läbiotsimine rikub

advokaadi klientide õigusi ning pole olemusolikult vähem

riivav kui jälitustoimingud. Kuna jälitustoimingud on

keeltatud, siis ei tohiks olla lubatud ka ametiprivileegiga

kaitstud teabe kogumine läbiotsimisega.

Märkusena lisame, et käesoleval kujul säte ei kajasta, et

nimetatud väärteoasjades on menetlustoimingud lubatud

üksnes KrMS-i ametiprivileegi kaitset reguleerivate sätete

Arvestatud osaliselt Advokatuuri seisukohas vaadatakse mööda kehtiva

VTMS-i sätestatust, mille §-s 35 on küll keelatud

läbiotsimine diplomaatilise esinduse ruumides, ent

mitte advokaadibüroodes. Advokaati ei ole plaanis

ka edaspidi väärteomenetluses muuta puutumatuks

dokumendihoidjaks, kelle juures tõsiste väärtegude

toimepanemisega seonduvaid dokumente

hoiustades saaks olla kindel, et need jäävad

õiguskaitseasutustele kättesaamatuks. Seadus näeb

ette väärtegude kategooriad, mille menetluse käigus

on advokaadibüroode läbiotsimine põhimõtteliselt

lubatav. Viide KrMS-i vastavatele sätetele viiakse

VTMS-i teksti sisse. Samuti piiritletakse nende

väärtegude ringi, mille uurimisel on kohtu loal

advokaadibüroo läbiotsimine võimalik.

21

kohaldamisel analoogia korras, mis on aga õigusselguse

vaatest vältimatult vajalik ning meie hinnangul ei piisa selles

osas vaid seletuskirjast.

26 Menetlusnõuete läbiviimise rikkumise eest sanktsiooni

ette nägemine

Norm teenib isikute põhiõiguste tegeliku kaitse ning

ametiisikute omavoli ärahoidmise eesmärki. Seoses

advokaadi, arsti jm isikute poolt konfidentsiaalsete ja

delikaatsete isikuandmete kogumisega on eriti oluline tagada,

et seaduslikul alusel teostataval läbiotsimisel või isiku

läbivaatusel ei oleks alust ära võtta või isegi tutvuda selleks

mittelubatud tõenditega. Samuti selleks, et prokurörid ei

püüaks kasutada kohtumenetluses tõenditena näiteks

jälitustoimingu protokolle, mis sisaldavad advokaadi ja

kliendi vahelist suhtlust. Korrakaitsemenetluses on

samasugust probleemi käsitletud näiteks Riigikohtu lahendis

nr 1-19-31, kus tuvastati ametiisiku poolt füüsilise jõu

ebaproportsionaalne kasutamine (jalalöök kinnipeetu vastu),

kuid jõuti järeldusele, et KarS § 291 koosseisu ei esine.

Kuriteo ja väärteo koosseisu piiritlemine on sarnane ka

korruptsioonisüütegudes, kus samuti iga korruptsiooniohtlik

tegu ei ole karistatav kuriteona.

Teeme ettepaneku karistusseadustikku täiendada §-ga 3232

järgmises sõnastuses:

„§ 3232. Menetlustoimingute läbiviimise nõuete rikkumine

Süüteomenetluses või korrakaitsemenetluses ametiisiku poolt

jälitustoiminguga tõendite kogumisel, läbiotsimisel või isiku

läbivaatusel seaduse ja kohtumäärusega määratletud

Ei arvestata Puudub põhjus väita, et kehtiv õiguslik raamistik ei

võimalda kohaselt reageerida tahtlikule

ametivõimu kuritarvitamisele või menetlusreeglite

eiramisele.

22

3. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

piiridest väljumise eest, samuti teadvalt mittelubatava tõendi

esitamise eest kohtumenetluses– karistatakse rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut.“

27 Ametiprivileegiga hõlmatud tõendi mittearvestamine

Kehtivas õiguses ei ole selgesõnaliselt sätestatud

ametiprivileegi rikkumise tagajärge tõendite lubatavusele

kohtuotsuse tegemisel.

Peame vajalikuks seaduses täpsustada, et kohus jätab kõrvale

ametiprivileegiga hõlmatud tõendi juhul, kui see on kogutud

õigusliku aluseta või kui ametiprivileegiga hõlmatud teavet

on kogutud advokaadi, kaitsja või advokatuuri töötaja (või

nende juures tegutseva isiku) võimaliku kuriteokahtluse

kontrollimiseks olukorras, kus vastavat isikut ei ole tõendi

kogumisega seotud kuriteos süüdi mõistetud.

Teeme ettepaneku KrMS § 3051 lõige 3 sõnastada

alljärgnevalt:

„(3) Tõendi vastuvõtmine ei välista selle lubamatuks

tunnistamist kohtuotsuse tegemisel. Kohus jätab kõrvale

ametiprivileegiga hõlmatud tõendi, kui selle kogumiseks

puudus õiguslik alus või kui ametiprivileegiga hõlmatud

tõend koguti advokaadi, kaitsja või advokatuuri töötaja või

nende juures tegutseva isiku poolt kuriteo toimepanemise

kahtlustuse kontrollimiseks ning vastavat isikut ei ole

mõistetud tõendi kogumisega seotud kuriteos süüdi sama või

varasemalt tehtud kohtuotsusega.“

Ei arvestata Kehtiv õigusraamistik on piisav selleks, et olulise

menetlusrikkumisega saadud tõendid saaks kõrvale

jäetud. Üldreegli kehtestamine võtaks kohtult

diskretsiooniõiguse hinnata, kas ametiprivileegi

rikkumine konkreetsel juhul on oluline või mitte.

KrMS § 3051 kehtib muudetud sõnastuses alates

01.11.2026.

28 Konventsiooni art 6 lg 1 p b Teadmiseks võetud Selle eelnõuga mainitud küsimusi ei reguleerita.

23

Sätte kohaselt tagavad konventsiooniosalised, et advokaadid

saavad otsustada, kas võtta füüsilisi või juriidilisi isikuid oma

klientideks ja lõpetada advokaadi ja kliendi vahelisi suhteid.

Sellega seoses juhime tähelepanu, et rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise ning erinevate sanktsioonide

rakendamise põhimõtetest tulenevad advokaadile küllaltki

ulatuslikud piirangud klientide valikule. On oluline, et

sellised piirangud ei muutuks liiga ulatuslikuks ega muudaks

konventsiooni artikkel 6 lg 1 punktis b sisalduvat

üldpõhimõtet sisutühjaks.

29 Konventsiooni art 6 lg 1 p d

Oleme seisukohal, et konventsiooni antud säte hõlmab ka

advokaadi volituste eeldamist, mis tuleks üheselt sätestada

advokatuuriseaduses ning menetlusseadustikes. Teatavasti on

kehtiv regulatsioon selles osas ebaühtlane: nt tsiviil- ja

halduskohtumenetluses advokaadi volitusi eeldatakse, kuid nt

haldusmenetluses, väärteo- ja kriminaalmenetluses peab

advokaat oma volitusi alati volikirjaga tõendama.

Teeme ettepaneku taastada üldine advokaadi volituste

eeldus, mis sisaldus perioodil 01.01.2006 kuni 28.12.2007

kehtinud AdvS §-s 571 ning sellega seoses muuta ka neid

seadusi, milles praegu advokaadi volituste eeldust ette ei

nähta (sh HMS, KrMS, VTMS). See aitaks vähendada

halduskoormust.

Teeme ettepaneku käesoleva eelnõuga teha järgmised

muudatused:

1. VTMS § 20 lg 2 muuta ja sõnastada järgnevalt:

Arvestatud osaliselt. Praktikas esineb olukordi, kus advokaadi volituste

eeldamine süüteomenetluses ei ole põhjendatud,

kuivõrd tekitaks liiga suure kuritarvituste ohu. Nii

on ette tulnud, et kuritegelik organisatsioon palkab

kahtlustatava teadmata ja soovimata talle

advokaadi, kelle peamiseks ülesandeks on mitte

kliendi huvide kaitsmine, vaid tema palkajate

huvides protsessi suunata. Samuti on esinenud

olukordi, kus advokaat väidab end olevat

kahtlustatava või menetlusaluse isiku kaitsja, nõuab

endale toimiku tutvustamist ja koopiate

väljastamist, seejärel aga tutvustab

toimikumaterjale hoopis isikutele, kellel toimikuga

tutvumiseks õigust ei ole ning pealekauba tuleb

lõpuks välja ka, et advokaat polnud siiski

menetlusaluse isiku või kahtlustatavaga

kliendilepingut sõlminud. Olukorras, kus

menetlejal puuduks võimalus nõuda volituse

tõendamist ja seaduse tasemel oleks sätestatud

kohustus volitust eeldada, vähendaks võimalusi

selliseid kuritarvitusi vältida. Seetõttu on

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 KrMS § 107 lg 3

E sti Kohtueks rtiisi Instituut (EKEI) on nõus KrMS § 107 lg 3

täiendamise ettepanekuga:

9) paragrahvi 107 lõ get 3 täiendatakse järgmises sõnastuses:

„Ekspert isi tege isel eksperdi kasutatud eriliiki isikuandmeid

tohib ekspertiisiaktis kajastada üksnes eksperdiarvamuse

põhj ndamiseks vältima lt vajalikus latuses.“

EKEI h nnangul peab ekspert ekspertiis akti kajastama üksnes

need andmed, mis on vajalikud eksperdiarvamuse andmiseks, st

ekspertiisiakti võib kanda ainult need eriliiki isikuandmed, mis on

vahetult ja vältimatult seotud eksperdi hinnangu kujundamisega.

EKEI nõustub seisukohaga, et uu isiku ko ta käiv meditsiiniline

või mu tundlik t ave peab jääma eksper isiaktist välja või olema

si atud üldis atult või kokkuvõtlikult.

Teadmiseks võetud.

2 KrMS § 98

EKEI t eb ettepaneku reguleerida se dus s selgesõnaliselt, et

eksperdil on õigus saada ekspertiisi tegemiseks vajalikele

andmet le juurdepääs ilma ekspertiisialuse is ku nõ olekuta.

Vastav regulatsioon võiks olla sätestatud näiteks KrMS §-s 98.

Kohtupsühhiaatria ja kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimiseks vajab

ekspert alati juurdepääsu kogu asjakohasele teabel , sealhulgas

tervi eand etele ja muudele eriliiki isikuandmetele. Ekspertiisi

olemusest tulenevalt ei ole võimalik anda põhjendatud ja

usaldusväärset eksperdiarvamust juhul, kui eksperd l puudub

j rdepääs ekspertiisi tegemiseks vajalikele lähteandmetele.

Andmete puudulikkus võib viia olukorrani, kus ekspertiis jääb

tegemata või eksperdiarv mus on ebatäpne ja ei arvesta kõiki

olulisi asjaolusid.

Ei arvestata JDM ei vaidlusta ekspertiisiks

terviseandmete vajalikkust. Kui

eks er iisialune on ekspertiisiga nõus, saab ta

ise lubada juurdepääsu. Juhul, kui ekspertiis

teh kse vastu kspertiisialuse isiku soovi,

saab koh s määr ega anda juurdepääsu

ekspertiisiks vajalikele andmetele. Va v

regulatsioon eelnõuga kehtestatakse.

24

„(2) Kaitsja volitusi tõendab volikiri, advokaadi puhul

eeldatakse esindusõiguse olemasolu“.

2. VTMS § 115 lg 4 muuta ja sõnastada järgnevalt:

„(4) Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Kui kaebusele

kirjutab alla kaitsja, lisatakse kaebusele tema volikiri, kui

seda ei ole väärteotoimikus. Advokaadi puhul eeldatakse

esindusõiguse olemasolu.“

3. VTMS § 139 lg 5 muuta ja sõnastada järgnevalt:

„(5) Apellatsioonile kirjutab alla selle esitaja. Kui

apellatsioonile kirjutab alla kaitsja, lisatakse kaebusele tema

volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus. Advokaadi puhul

eeldatakse esindusõiguse olemasolu.“

4. VTMS § 158 lg 3 p 1 muuta ja sõnastada järgnevalt:

„1) kassaatori volikirja, kui tema volikirja ei ole toimikus.

Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.“

5. KrMS § 282 muuta ja sõnastada järgnevalt:

„Kohtunik kontrollib kohtulikul arutamisel osaleva kaitsja ja

esindaja volitusi. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse

olemasolu.“ 

6. KrMS § 347 lg 3 ja KrMS § 369 lg 3 p 1 kehtetuks

tunnistada.

bürokraatia vähendamiseks küll põhjendatud

volituse eeldamine juhul, kui advokaat tegutseb

oma kliendi vahetul juuresolekul, kuid muudel

juhtudel jääb menetlejal õigus põhjendatud

kahtluse korral nõuda volikirja või muul viisil

kinnitust advokaadi volituste kohta otse kliendilt

endalt.

Asjakohased muudatused tehakse KrMS ja VTMS

esindajat ja kaitsjat puudutavatesse sätetesse.

Lisaks reguleeritakse olukord, kus kriminaalasjas

kinnipeetu juurde proovib saada ebaselge

volitusega advokaat. Kliendi tahte

väljaselgitamiseks võimaldatakse tal kliendiga

kohtuda ja kui on kahtlus, et ta oma

menetlusseisundit kuritarvitab, kaasatakse voltuste

väljaselgitamisele advokatuuri esindaja.

Kohtupsühhiaatr a ja kohtuarstliku e spertiisi läbiv imiseks vajab

kspert alat ju rdepääsu kogu asjakohasele teabele, sealhulgas

terviseandmetele ja muudele eriliiki isikuandmetele. Ekspertiisi

olemusest tulenevalt ei ole võim lik and põhjendatud ja

usaldusväärset eksperdiarvamust juhul, kui eksperdil puudub

juurdepääs ekspertiisi tegemiseks v likele lähteandmetele.

Andmete puudulikkus võib vii olukorrani, kus eksperti s jääb

tegemata või eksperdiarvamus on ebatäpne ja i arvesta kõiki

olulisi asjaolusid.

EKEI põhimõtteline seisukoht on, et eksperdil peab olema õigus

tutvuda ekspertiisialuse isiku terviseandmete ja muude eriliiki

isikuandmetega. Samas peab ekspert kajastama sellist teavet

ekspertiisiaktis üksnes ulatuses, mis on väl imatult vajalik

eksperdiarvamuse mõistmiseks põhjendamis ks.

25

4. Finantsinspektsioon

30 Konventsiooni art 6 lg 1 p e

Advokatuuri poolt ministeeriumile 15.11.2021 esitatud

KrMS jt seaduste muutmise seaduse eelnõus oli ettepanek

täiendada KrMS ja VTMS regulatsiooni kaitsja õiguste osas

viisil, et kaitsjal on õigus kaitseülesande täitmiseks vajalikke

andmeid ja dokumente saada lisaks juriidiliselt või füüsiliselt

isikult ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest. Kui

teabevaldaja nõutud andmeid ei väljasta, siis võib kaitsja

tõendite kogumiseks taotleda abi kohtult, esitades kohtule

taotluse teabevaldaja kohustamiseks andmeid ja dokumente

väljastama. Advokaat võib andmeid taotleda konkreetse

kaitseülesande täitmiseks, kuid kohtu pädevuses on hinnata,

kas ülekaalukam on advokaadi õigus andmete saamiseks või

esineb mõni mõjuv põhjus andmete väljastamisest

keeldumiseks (näiteks riigisaladus).See tagaks relvade

võrdsuse põhimõtet. Kuna varasemalt on ettepanek

menetlusest välja jäetud, esitatakse see nüüd uuesti.

Eelnevast tulenevalt tehakse järgmised ettepanekud:

1. KrMS § 47 lg 1 p-i 1 muuta ja sõnastada järgmiselt:

„1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult ning riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusest

kaitseülesande täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente;“;

2. KrMS §-i 47 täiendada lõigetega 4 ja 5 järgmises

sõnastuses:

„(4) Kaitsja võib esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule

taotluse teabevaldaja kohustamiseks väljastama andmeid ja

Arvestatud KrMS asjakohased muudatused jõustuvad

01.11.2026. Eelnõusse lisatakse asjakohased

VTMS-i muudatused.

26

dokumente, kui teabevaldaja keeldub neid kaitsjale

kaitseülesande täitmiseks väljastamast.

(5) Teabevaldajat, kes jätab temale käesoleva paragrahvi

lõike 4 alusel pandud kohustuse täitmata, võib

eeluurimiskohtunik või kohus kaitsja taotlusel trahvida. “

3. VTMS § 21 lg 1 p-i 2 muuta ja sõnastada järgmiselt:

„2) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult ning riigi- ja

kohaliku omavalitsuse asutusest kaitseülesande täitmiseks

vajalikke andmeid ja dokumente;“;

4. VTMS §-i 21 täiendada lõigetega 21 ja 22 järgmises

sõnastuses:

„(21) Kaitsja võib esitada maakohtule taotluse teabevaldaja

kohustamiseks väljastama andmeid ja dokumente, kui

teabevaldaja keeldub neid kaitsjale kaitseülesande täitmiseks

väljastamast.

(22) Teabevaldajat, kes jätab temale käesoleva paragrahvi

lõike 21 alusel pandud kohustuse täitmata, võib maakohus

kaitsja taotlusel trahvida.“

Advokatuuri 15.11.2021 eelnõus olid ka ettepanekud KRS-i,

EVKS-i ja ÄS-i muutmiseks seoses sellega, et advokaatidel

on praktikas tekkinud probleeme kinnistustoimikuga,

väärtpaberite registri ja äriregistri registritoimikuga

tutvumisel, kuid mööname, et antud muudatusettepanekud

võivad põhjustada ametiprivileegide eelnõu sujuvat

Jrk nr Ettep neku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 F nantsinspektsioonil on üks tähelepanek ja see seondub eelnõus

esitatud väärteomenetluse seadustiku muutmisega, s.o uue

paragrahviga § 321 . T psemalt palume sättes esitatud loetelu

täiendada finantsalaste väärtegudega, st finantsv ldkonnas võib

o la suure tõenäosusega tegusid, kus õigusnõustaja võib osutuda

lõppastmes kaastäideviijaks ning teo toimepanemise võimalikud

kahjud ja mõjud võivad samuti olla märkimisväärsed. Pakume

välja järgmise täiendatud sõnastuse:

§ 321 Ad okaadi ja kaitsja am tiprivileegi tagamine

väärteome etluses

Advokaadi või kaitsja ametiprivil egiga hõlmatud teavet i aldava

tõendi kogumise eesmärgil on lubatud menetlustoiminguid teha

üksnes neis väärteoasjades, mille esemeks on andmekaitse-,

finants-, r hapesu-, keskkonna-, konkurentsi-, maksu-, tolli-,

korruptsiooni- või riigisal duse kaitse alane väärtegu.

Arvestatud

27

menetlust ning seetõttu esitame need ettepanekud

ministeeriumile edaspidi.

31 Konventsiooni art 6 lg 3 p b

Meie hinnangul on eelnõus reguleerimata ning vajavad mh

konventsiooni art 6 lg 3 p b tulenevalt reguleerimist järgmised

küsimused:

1. Ebaselge on advokaadi teavitamise kord olukorras, kus

tema ja kliendi vaheline suhtlus on sattunud jälitustoimingu

alla. Praktikas toimub teavitamine tähitud kirja saatmisega

isiku rahvastikuregistri järgsele aadressile. Selline lahendus

ei ole praktiline ega taga, et advokaat saab jälitustoimingust

õigeaegselt teada, mistõttu vajab teavitamise viis eelnõus

reguleerimist.

2. Tõusetunud on küsimus, mh eelviidatud Riigikohtu

määruse p-st 37 tulenevalt, kuidas peab menetleja

jälitustegevuse käigus praktikas aru saama, et tegemist on

advokaadi ja kliendi vahelise vestlusega. Ei tohi tekkida

olukorda, kus advokaadi staatust on võimalik formaalsete

põhjendustega eirata. Näiteks ei ole vastuvõetav lahendus, et

isiku advokaadina tuvastamisel võetakse ainsa allikana

arvesse advokatuuri kodulehel avaldatud telefoninumbreid.

Kui nt advokaat on esitanud menetlejale samas asjas numbri

kontakttelefonina või kui advokaadi isik ja telefoninumber on

menetlejale teada varasema jälitustoimingu tõttu, tuleb

sellega arvestada, isegi siis kui vastavat telefoninumbrit ei ole

advokatuuri kodulehel avaldatud. Ka muul viisil võib

1. Teavitamise kord ja viis on ette nähtud VV

määruses „Jälitustoimingust teavitamise ja

jälitustoimiku tutvustamise kord“, mille § 3

kohaselt toimub teavitamine HMS-s sätestatud

korras. HMS võimaldab erinevaid kättetoimetamise

viise, sh elektroonilist kättetoimetamist asjakohase

infosüsteemi kaudu. Seetõttu KrMS muutmine ei

ole vajalik, vaid jälitusasutustel, kellel on

teavitamise kohustus, tuleb kaasajastada oma

praktikat. Seni on eelistatud tähitud postiga

saatmist, kuna see võimaldab hiljem tõendada

teavitamise fakti.

2. Arvestatud ja seletuskirja vastavalt täiendatud.

28

menetlejatel olla võimalik paljude advokaatide

telefoninumbreid tuvastada, ilma et selleks oleks vaja teha

ebamõistlikke pingutusi. Teeme ettepaneku eelnõu

seletuskirjas adresseerida, et jälitustoimingu korral peab

menetleja kindlaks tegema, kas tegemist on advokaadiga,

kasutades selleks mõistlikke võimalusi.

3. Jälitustoimingu käigus kogutud ametiprivileegiga kaetud

teabetalletuste hävitamisel tuleb eelnõus selguse huvides

sõnaselgelt ette näha protokolli koostamise kohustus.

4. Eelnõus ei ole ette nähtud enne teabetalletuste hävitamist

advokaadi võimalust ametiprivileegiga kaetud suhtlust

sisaldava kogutud materjaliga tutvuda. Maksumenetluses on

jälitustegevuse materjali kasutamist aktsepteeritud olukorras,

kus maksumaksja soovis seda ise kasutada, kuigi

maksuhaldur ei saa selliseid tõendeid paralleelselt toimuvast

kriminaalmenetlusest üldjuhul omal algatusel kasutada

(RKHKo 09.12.2025 nr 3-22-1785, p 16). Ei saa välistada, et

sarnane olukord võib tekkida ka kriminaalmenetluses, kus

ametiprivileegiga kaetud kõnet soovitakse kasutada kaitse

tõendina ning esitatakse taotlus konkreetse suhtluse

mittehävitamiseks.

5. Lõike 41 teise lause sõnastus on ebaõnnestunud. Eelnõu

kohaselt ei ole lubatud advokaadi või kaitsja suhtes

jälitustoimingu tegemine KrMS § 1262 lg 3 p-des 2-4

sätestatud alusel üksnes põhjendusel, et advokaat või kaitsja

suhtleb samades punktides nimetatud isikuga, vahendab talle

teavet või osutab talle kaasabi.

3. Hävitamise kohta koostatakse akt KrMS § 12612

lg 9 kohaselt.

4. KrMS § 126 lg 4 on täpsustatud selliselt, et

hävitamine saab toimuda alles siis, kui

jälitustoimingust riivatud isikule on antud võimalus

kogutud materjalidega tutvuda.

5. Sõnastust täpsustatud.

6. Sõnastust täpsustatud.

29

6. KrMS § 1262 lg 3 p 2-4 alusel ei saagi teha jälitustoimingut

kaitsja suhtes, vaid tagaotsitavaks kuulutatud isiku,

konfiskeerimismenetluse objektiks oleva vara valdaja või

kahtlustatava suhtes. Pigem on tegemist KrMS § 1262 lg 4

sarnase sättega ning eelnõuga tahetakse välistada võimalust,

et advokaat või kaitsja oleks KrMS § 1262 lg-s 4 sätestatud

isikuks, kelle suhtes saaks teha jälitustoiminguid, kuna ta

suhtleb KrMS § 1262 lg 3 p-des 2-4 nimetatud isikutega või

vahendab neile teavet või osundab neile kaasabi.

7. Seletuskirja kohaselt tunnistatakse see kehtetuks, kuna

selle sisu on edaspidi kaetud KrMS § 1262 juurde eelnõu

kohaselt lisatava lõikega 41 ja KrMS §-le 12612 lisatava

lõikega 31.

Selles ei ole küsimust, et praegu kehtiva KrMS § 1267 lg 2 p

1 on edaspidi kaetud eelnõu kohaselt lisatava § 12612 lõikega

31. Samas ei ole kindel, kas praegu kehtiv KrMS § 1267 lg-s

2 sisalduv reegel, et tõendina ei kasutata käesoleva seadustiku

§-s 72 nimetatud isiku (sh kaitsja) poolt edastatavat teavet või

sellisele isikule teise isiku poolt edastatavat teavet, mis on

saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe

sisuks on isikule ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud

asjaolud, on edaspidi kaetud § 1262 lg-ga 41.

KrMS § 1262 lg 41 kohaselt tuleb jälitustoimingu tegemisel

ametiprivileegiga hõlmatud teabe saamiseks järgida ka

käesoleva seadustiku § 642 lõigetes 1–3 sätestatud tingimusi.

KrMS § 642 lõigetes 1–3 saavad olema kõiki ametiprivileege

puudutavad üldised reeglid, aga advokaatide ja kaitsjate

puhul on erinormid veel ka KrMS §-des 912 ja 913 ning

7. Eelnõu kohaselt lisatav § 12610 lg 4 näeb ette

jälitusse juhuslikult sattunud advokaadi või kaitsja

ametiprivileegiga hõlmatud teabe eristamise ja

tõendina lubamatuse. § 1262 lg 41 teksti tehtud viide

ka eelnõukohase § 912 lg-s 3 sätestatule.

30

nendest reeglitest tulenevalt on üheks oluliseks eelduseks,

millal saab advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud

teavet sisaldava tõendit koguda, see, et advokaat, kaitsja või

nende juures tegutsevat isikut kahtlustatakse kuriteo

toimepanemises.

32 Konventsiooni art 6 lg 5, art 9 lg 4

Advokatuur on viimasel ajal tajunud trendi, et advokaatide ja

nende perekondade suunas toimuvad pidevad ja

süstemaatilised isiklikud rünnakud seoses nende kutsealase

tegevusega. Samalaadsete rünnakute ohvriks satuvad üha

sagedamini ka prokurörid, kohtunikud ja kohtutäiturid.

Juhime tähelepanu, et kehtiv õigus ei anna advokaadile

samaväärset õiguslikku kaitset kutsetööga seotud rünnakute

vastu kui näiteks kohtunikele, ehkki ka advokaadi roll on

õigusriikliku õigusemõistmise toimimiseks vältimatult

vajalik. Samuti on väga raske saada kaitset niisuguste

eelkõige verbaalsete rünnakute vastu, kus tegevus on

piiripealne ega täida süüteo koosseisu.

Oleme seisukohal, et konventsiooni art 6 lg 5 ja art 9 lg 4

annavad põhjendatud aluse advokaatidele täiendava

õiguskaitse tagamiseks isiklike rünnakute eest. Advokaatide

vastu nende kutsetegevusest tulenevate rünnakutega

tegelemisel tuleks lähtuda põhimõttest, et need kujutavad

ennast rünnakut õigusemõistmise ja õigusriigi põhimõtete

vastu. Advokatuur teeb ettepaneku kaaluda kirjeldatud

rünnakute vastu võitlemiseks süüteokoosseisude täiendamist

ja muude õiguslike meetmete rakendamist, mille kohta

esitame lähiajal eraldiseisvad ettepanekud. See aga ei takista

käesoleva ametiprivileegide eelnõu menetlemist.

Teadmiseks võetud.

33 Konventsiooni art 9 lg 3 p c Arvestatud sisuliselt. Eelnõu täiendatakse ja seadustikku lisatakse § 12 lg

31 järgmises sõnastuses:„(31) Kui kinnisel istungil

31

Säte näeb ette, et kutseühendustel peab olema võimalus

viibida advokaatide vastu algatatud menetlustes peetavatel

istungitel, kui on alust arvata, et menetlus on seotud nende

kutsetegevusega.

Ametiprivileegide eelnõu antud nõuet ei adresseeri, seetõttu

teeme selle katmiseks ettepaneku täiendada KrMS § 12 lg-t 3

ning lisada loetellu ka advokatuuri esindaja järgmiselt:

„(3) Kohtu loal võivad kinnist kohtuistungit jälgida

uurimisasutuse ametnik, kohtuametnik, tunnistaja,

asjatundja, ekspert, tõlk, advokatuuri esindaja, käesoleva

seadustiku § 38 lõike 5 punktis 3 nimetatud isik ning

kannatanu ja süüdistatava lähedane käesoleva seadustiku § 71

lõike 1 tähenduses.“

arutatakse kriminaalasja advokaadi suhtes seoses

tema kutsetegevusega, võib kohtuistungil viibida

Eesti Advokatuuri esindaja.“

34 Konkurentsijärelevalvemenetlusega seotud ettepanekud

Kavandatava ametiprivileegide seaduse muudatused

keskenduvad KrMS-ile. Samas kehtivas regulatsioonis on

ametiprivileegi võimalik piirata lisaks kriminaalmenetlusele

ka näiteks konkurentsijärelevalve menetluses (potentsiaalselt

ka mujal). Advokaadi kutsetegevuse tagatiste osas viitab

KonkS § 53¹⁵ lg 2 advokaadi valduse läbiotsimise osas

KrMSile, kuid uue eelnõu vastuvõtmisel võiks kaaluda täpse

normiviite lisamist (ei olnud KonkSi menetlemisel võimalik).

Lisaks kohaldatakse konkurentsijärelevalve menetluses

erisust, mille kohaselt annab advokaadisaladuse kaitse

murdmiseks loa halduskohus. KrMSi regulatsiooni kohaselt

kuulub sama pädevus maakohtule. Ühtlase regulatsiooni ja

õigusselguse tagamiseks oleks põhjendatud kaaluda

analoogse kohtualluvuse laienemist konkurentsijärelevalve

Arvestatud sisuliselt Eelnõu sõnastust muudetud selliselt, et riikliku

järelevalve menetluse asemel on viide üldiselt

igasugusele haldusmenetlusele, kus isikut on

karistuse ähvardusel kohustatud avaliku võimuga

koostööd tegema.

32

menetluses, st et loa advokaadi valduse läbiotsimiseks annaks

ka nendes menetlustes maakohus.

Eraldi tähelepanu vajab asjaolu, et KrMS tagab ütluste

andmisest keeldumise õiguse lisaks advokaatidele ka

muudele ametite ja kutsete kandjatele, kelle tegevus eeldab

konfidentsiaalsust (nt vaimulikud, ajakirjanikud,

tervishoiuteenuse osutajad, notarid vms). KonkS sellist

laiemat kutsetegevuspõhiste privileegide käsitlust üle ei võta.

Koostoimes KonkS § 53³⁰ lg 1 võib konkurentsijärelevalve

menetluses toimuda ametiprivileegi murdmine isiku suhtes,

kes KrMSi kohaselt omab privileegi ütluste andmisest

keeldumiseks, ning antud teabe jõudmine

kriminaalmenetlusse ei ole välistatud. Seadusandjal tuleks

kaaluda antud küsimuse süsteemset lahendamist.

Miinimumtasandil peaks seadus sisaldama selgesõnalist

keeldu kasutada kriminaalmenetluses igasugust teavet, mis

on saadud menetluses, kus isikul lasus kaasaaitamiskohustus

ja mis käsitleb tema kutsetegevusega seotud privileegi alla

kuuluvat süüstavat teavet. Kuigi antud järelduseni jõutaks

potentsiaalselt ka kohtuvaidluste tulemina, oleks õigustatud

antud osas lahendus juba hetkel seadusesse kirjutada.

Täiendavalt, KrMS reguleerib detailsemalt tingimusi ja

korda, mil advokaadi ametisaladusega kaitstud teavet on

lubatud nõuda (nt KrMS § 91³, § 64², § 72). KonkS ei viita

nendes osades KrMSi regulatsioonile (taas on põhjuseks

KonkSi ja ametiprivileegide seaduse eraldi aegadel

menetlemine). Praktikas võib see tähendada, et

Konkurentsiametil on võimalik näiteks KonkS § 53¹¹ lg 4

alusel nõuda kutse- või ametisaladusega kaitstud teavet välja

laiemas ulatuses kui KrMSi alusel. Arvestades KonkS § 53³⁰

33

lg 1 võimalikku mõju, ei ole samal ajal välistatud ka sellise

teabe ülekandumine kriminaalmenetlusse.

Seetõttu oleks õiguspärase ootuse, õiguskindluse ja

menetluste kooskõla tagamiseks põhjendatud kaaluda:

a) KonkSi viimist kooskõlla KrMSiga läbi konkreetse viite

lisamise nii, et advokaadikutsesaladuse murdmine saab

toimuda samadel põhimõtetel kui KrMSis (läbiotsimiste osas

kasutusel olev lahendus); või

b) alternatiivselt KrMSi täiendamist selgesõnalise sättega,

mis keelab konkurentsijärelevalvemenetluses (või muus

kaasaaitamiskohustusega menetluses) kogutud privileegi alla

kuuluva süüstava teabe kasutamise kriminaalmenetluses.

Ametiprivileegide eelnõu kohaselt KrMSi enese

mittesüüstamise privileegi tagamiseks lisatav § 641 lg 1 p 7 ei

taga pankroti- või riikliku järelevalve menetluses karistuse

ähvardusel kogutud tõendite mittekasutamist

kriminaalmenetluses. KrMS § 641 lg 1 annab õiguse teabe

avaldamisest keelduda, mitte ei kohusta teabe avaldamisest

keelduma. Selleks, et tagada kooskõla enese mittesüüstamise

privileegiga, tuleks KrMSi lisada säte, mis kohustab (mitte

üksnes ei õigusta) pankrotihaldurit ja haldusorganeid mitte

avaldama kriminaalmenetluses teavet, mille on neile

pankroti- või haldusmenetluse käigus andnud menetlusele

allutatud isik karistuse ähvardusel.

Ametiprivileegide eelnõu kohaselt KrMSi lisatava § 641 lg 1

p 7 sätestab ametiprivileegi pankrotihaldurile ja riikliku

järelevalve teostajale pankroti- või riikliku järelevalve

menetluse käigus menetlusele allutatud isiku poolt karistuse

34

ähvardusel antud teabe kohta, kui vastavas eriseaduses ei ole

sätestatud teisiti. See ei taga ametiprivileegi laienemist

Konkurentsiameti poolt konkurentsijärelevalvemenetluses

kogutud teabele. KonkS § 54 kohaselt teostab

Konkurentsiamet riiklikku ja haldusjärelevalvet üksnes

KonkSi 5. peatükis sätestatu täitmise üle. KonkSi 06.07.2025

jõustunud muudatustega lisatud peatükk 72 käsitleb

konkurentsijärelevalvemenetlust (puudutab

konkurentsiseaduse peatükke 2 ja 4) riikliku järelevalve

menetlusest eraldiseisva haldusmenetluse liigina. Samal ajal

on konkurentsijärelevalvemenetluses väga kõrged karistuse

ülemmäärad uurimismeetme kohaldamise takistamise eest

(KonkS § 7310). Seetõttu peame hädavajalikuks lisada KrMSi

§ 641 lg 1p-i 7 viide konkurentsijärelevalvemenetluses antud

teabele või asendada viide riikliku järelevalve menetlusele

viitega mis tahes haldusmenetlusele, et viide hõlmaks ka

konkurentsijärelevalvemenetlust. Ametiprivileegide eelnõu

seletuskirja leheküljel 15 on KrMSi lisatava § 641 lg 1 p-ga 7

seoses selgitatud, et enese mittesüüstamise privileegi

rikkumisega oleks tegemist siis, kui inimest sunnitakse

karistuse ähvardusel välja andma teavet, mis võib teda süüteo

toimepanekus süüstada ning seda teavet saab siis ka hiljem

tema vastu süüteomenetluses kasutada. Samal ajal kohustab

KonkS § 5330 lg 1 Konkurentsiametit tegema prokuratuurile

kättesaadavaks kogu konkurentsijärelevalvemenetluse

läbiviimisel ilmnenud teabe kuriteotunnustega teo

toimepanemise kohta. KonkS § 5330 lg 1 on enese

mittesüüstamise privileegiga, PS § 22 lg-ga 3 ja inimõiguste

ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg-ga 1

vastuolus ulatuses, milles Konkurentsiamet saab teavet

kuriteotunnustega teo toimepanemise kohta uurimismeetmele

35

5. Kaitsepolitseiamet

allutatud isiku kaasaaitamiskohustuse raames (vt EIKo

10828/84, Funke vs. Prantsusmaa, 25.02.1993, § 44).

Näiteks on läbiotsimisele allutatud isikul karistusähvardusel

kohustus anda Konkurentsiametile ligipääs arvutivõrgu

vahendusel kättesaadavatele andmetele, kui halduskohus on

seda oma loas märkinud (KonkS § 5315 lg 3 ja lg 4 p 3).

Läbiotsimisele allutatud isiku kaasabil saadud ligipääsu

tulemusel võib Konkurentsiamet saada teavet mõne süüteo

toimepaneku kohta. Sellisel juhul ei ole tegemist

ametiprivileegide eelnõu seletuskirja leheküljel 16

kirjeldatud olukorraga, kus menetlustoimingu tulemus oleks

olnud sama ka läbiotsimisele allutatud isiku kaasabita.

Vastavalt peame hädavajalikuks KonkS § 5330 suhtes erisätte

lisamist KrMSi, mis välistaks kriminaalmenetluses kogu

sellise teabe kasutamise, mis on saadud pankroti- või

haldusmenetluses (sh eriti konkurentsijärelevalvemenetluses)

menetlusele allutatud isiku aktiivsel kaasabil. Vastava sätte

puudumisel on konkurentsijärelevalvemenetluses kehtiv

kaasaaitamiskohustus KonkS § 5330 lg 1 tõttu enese

mittesüüstamise privileegiga vastuolus ja läbiotsimisele

allutatud isikul peab olema õigus ilma karistust kartmata

keelduda mis tahes kaasabi osutamisest, sh ligipääsude

andmisest arvutivõrgu vahendusel kättesaadavale teabele.

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 KrMS § 912 Ei arvestata Eelnõus sätestatud kord peegeldab suures

osas tänaseks välja kujunenud praktikat ja

36

Kaitsepolitseiamet ei toeta eelnõuga kavandatud advokatuuri

esindaja rolli loomist ja kaasamist advokaadibüroo läbiotsimisele.

Arvestades kriminaalmenetluse seadustiku üldist ülesehitust,

advokaatide kutsesaladuse hoidmiskohustust ja

kriminaalmenetluse toimingute eripärasid oleme seisukohal, et

eelnõuga kavandatud regulatsioon tekitab praktikas mitmeid

probleemkohti. Oluliselt õigusselgem ja menetluslikult tõhusam

oleks advokatuuri esindaja asemel kaasata advokaadibüroo

läbiotsimise juurde sõltumatu isikuna eeluurimiskohtunik kui luua

uus, eriõigustega menetlusosalise roll.

Märgime, et KrMS § 16 sätestab kriminaalmenetluse menetlejad ja

menetlusosalised ning § 32 sätestab, et uurimisasutus teeb KrMS-

s sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt, kui

menetlustoiminguks ei ole vaja kohtu luba või prokuratuuri luba

või korraldust. Kui võrd eelnõu kohaselt teeb advokatuuri esindaja

menetleja eest läbiotsimistoiminguid ja on eelnõu seletuskirja

kohaselt nö filter, kes sõelub välja teabe, mille äravõtmine on

läbiotsimismääruse kohaselt lubatud ja mis kuulub ametiprivileegi

kaitse alla (vt § 912 lg 4 p 1 seletuskiri, lk 37), on meie hinnangul

tegemist esindajaga, kes viib läbi kriminaalmenetlustoimingu.

Olukorras, kus KrMS § 16 ei näe advokatuuri esindajat ette ühe

menetlusosalisena, on äärmiselt küsitav eelnõuga loodava

regulatsiooni kooskõla KrMS §-dega 16 ja 32.

Samamoodi on küsitav, kas advokatuuri esindaja roll on kooskõlas

AdvS §-s 45 sätestatud kutsesaladuse põhimõttega. Eelnõu

seletuskirjas on selgitatud, et advokatuuri esindajaks ei saa olla

advokaat, kellel on huvide konflikt või samas kriminaalasjas

rollikonflikt ning silmas tuleb pidada ka kriminaalasjast väljaspool

seisvaid faktoreid nagu näiteks pooleli olevad isiklikud või

EIKohtu poolt oma lahendites antud juhiseid

advokaadi ametiprivileegi kaitse tagamiseks.

JDM möönab, et alternatiivse lahendusena

oleks aktsepteeritav ka see, kui advokatuuri

esindaja asemel kaasataks advokaadi valduse

läbiotsimiste juurde eeluurimiskohtunik.

Samas oleks tegu eelnõus ette nähtuga

võrreldes kohtusüsteemi rohkem koormava

lahendusega ja pole sugugi selge, et

advokatuuri esindaja menetluses osalemise

vajadust isegi sellisel juhul täielikult oleks

võimalik välistada.

37

kriminaalasjaga tihedalt seotud vaidlused, milles advokatuuri

esindaja rolli täitmine ja seeläbi tundlikule teabele juurdepääsu

saamine annaks õigustamatu eelise. Arvestades, et eelnõuga

kavandatud KrMS § 912 lg 4 p 1 kohaselt on advokatuuri esindaja

kohustus teostada otsinguid ning eraldada menetletava

kriminaalasjaga seotud andmed ametiprivileegiga hõlmaud

andmete hulgast, on väga suur tõenäosus, et advokaat puutub

kokku läbiotsitava advokaadi ja advokaadibüroo

kliendiandmetega, mille suhtes kehtib AdvS §-ga 45. Tuleb

arvestada, et advokaadibürood ja advokaadid on ka omavahel

konkurendid, kes peavad oma klientide andmeid ka teiste

advokaatide ees kaitsma. Nii võib huvide konflikt ilmneda alles

läbiotsingu ajal. Paragrahv 912 lg 4 p 5 kohaselt on advokaadil küll

kohustus teavitada advokatuuri ja menetlejat viivitamata, kui tal

ilmneb huvide konflikt, aga praktikas võib see tähendada seda, et

enne huvide konflikti selgumist on talle teatavaks saanud AdvS

§-ga 45 kaitstav asjaolu.

Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kui huvide konflikt selgub

hiljem, siis on uue advokatuuri esindaja leidmine täiendav ajakulu,

mis võib takistada kogu advokaadibüroo toimimist, sest

läbiotsimise alla võivad kuuluvad näiteks kogu meiliserver või

muud ühiskasutatavad elektroonilised andmekandjad, mida tuleb

tõendusliku teabe säilimiseks konserveerida. Samuti võib olla

probleemne, kui advokatuuri esindajal puuduvad eriteadmised (§

911 lg 4 p 4) nt IT seadmete või rakenduste läbivaatamisel.

Advokaadibüroo tööd võivad pärssida ka § 912 lg 11-13 sätestatud

vaidlused, mille puhul tuleb viivitusena arvestada viie päevast

vaidluse lahendamise tähtaega ja uue esindaja määramisele kuluvat

aega.

38

Lisaks on oht, et advokatuuri esindaja ei suuda jääda sõltumatuks

vahendajaks ja võtab toimingul pigem kaitsja positsiooni, mis võib

tekitada olukorra, kus advokatuuri esindaja paneb otsingutel

rohkem rõhku õigustavatele tõenditele ja võib jätta tähelepanuta

süüstavad tõendid. KrMS § 912 lg-d 11 ja 12 ei anna menetlejale

piisavaid hoobasid selle kontrollimiseks kui menetleja osa

andmeid näha ei tohi.

Samuti ei pruugi advokatuuri esindaja läbiotsimise ajaks ennast

kriminaaltoimiku materjalidega piisavalt kurssi viia. Selle tõttu

võivad asja lahendamiseks olulised asjaolud jääda tähelepanuta.

Toimikud ja läbiotsimismäärused on väga mahukad ning lähevad

lisanõuete kehtestamisega veelgi mahukamaks. Samuti ei pruugi

olla võimalik anda esindajale enne läbiotsimist piisavalt aega

materjalidega tutvuda.

Jääb selgusetuks kuidas praktikas täita nõuet, mille kohaselt tuleb

andmekandjaid vaadelda advokaadi ja advokatuuri esindaja

juuresolekul. Ainuüksi andmete loetavaks muutmine (nn

parsimine) võib võtta tunde või lausa ööpäeva.

2 KrMS § 912 lg 4 p 1

Eelnõuga kavandatud KrMS § 912 lg 4 p 1 kohaselt on advokatuuri

esindaja kohustatud otsingud tegema ja andmed eraldama vastavalt

läbiotsimismäärusele ja arvestades menetleja juhiseid.

Juhul, kui advokatuuri esindaja rollist ei loobuta (vt eelmist

ettepanekut), siis on Kaitsepolitseiameti ettepanek sõnastada § 912

lg 4 p 1 selliselt, et advokatuuri esindajal on kohustus täita

menetleja ja/või prokuratuuri juhiseid, kes KrMS §-de 30 ja 32

Ei arvestata Eelnõu näeb ette mehhanismi puhkudeks, kus

on tekkinud kahtlus, et advokatuuri esindaja

ei toimeta otsinguid piisavalt hoolikalt või

põhjendamatult keeldub menetleja juhiste

järgimisest.

39

kohaselt on pädevad läbiotsimistoiminguid juhtima. Advokatuuri

esindaja roll läbiotsimisel ei tohiks sõltuda tema kaalutlusõigusest,

millises ulatuses ta menetleja juhiseid arvestab. Seetõttu teeme

ettepaneku muuta ja sõnastada § 912 lg 4 p 1 näiteks järgmiselt:

1) hoolsalt ja põhjendamatu viivituseta teostama otsinguid ning

eraldama menetletava kriminaalasjaga seotud andmed

ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgast vastavalt

läbiotsimismäärusele ja täites menetleja juhiseid, mis on

läbiotsimismäärusega kooskõlas.

3 KarS §§ 316 ja 318

Olukorras, kus eelnõu kohaselt on advokatuuri esindajale ette

nähtud oluline roll tõendite kogumisel tuleb sarnaselt KarS §-dele

316 ja 318 ette näha ka vastutus kui ta teadlikult jätab tõendi

kogumata.

Ei arvestata Eelnõu näeb ette mehhanismi puhkudeks, kus

on tekkinud kahtlus, et advokatuuri esindaja

ei toimeta otsinguid piisavalt hoolikalt või

põhjendamatult keeldub menetleja juhiste

järgimisest.

4 KrMS § 913

Kavandatud § 913 lg 4 kohaselt peab kohus pitseerima teabekandja,

mida välja nõutakse. Eelnõu seletuskirja kohaselt tähendab

pitseerimine pakendamist § 642 lõikes 3 kirjeldatud viisil ning kui

teave edastati kohtule elektrooniliselt, tuleb kohtul saadud teave

salvestada teabekandjale, mille saab nõuetekohaselt pitseerida ja

pitseeritult menetlejale edastada. Põhimõtteliselt ei ole välistatud

ka elektrooniliselt edastatud teabe „digitaalne pitseerimine“, kui on

olemas usaldusväärne elektrooniline andmevahetuskanal, kus

oleks teabekandja pitseerimisega võrdväärselt võimalik

kindlustada teabe puutumatus ja sellega tutvumise jälgitavus.

Olukorras, kus ametiprivileegiga kaitstud teavet hoiab kolmas isik,

jääb selgusetuks, miks peab eeluurimiskohtunik teabekandja

pitseerima. Esiteks, kolmas isik võiks juba hoiustada seda teavet

pitseeritult, s.t talle antakse ametiprivileegiga kaitstud teave

hoidmiseks pitseerituna, et tagada teabe ühetaoline säilimine ja

Ei arvestata Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri

seda, kuidas andmeid säilitatakse

teenusepakkujate juures, vaid reguleerib

seda, mida andmetega tehakse

kriminaalmenetluse käigus. Seetõttu on

andmete jõudmine kohtu kätte esimene hetk,

mil kohus saab ja peab tagama, et andmed ei

moonduks, ei läheks kaduma ega lekiks.

40

6. Eesti Kirikute Nõukogu

7. Konkurentsiamet

tõenduslik väärtus. Teiseks, kohtu asemel saaks vastava

teabekandja pitseerida ka teavet hoidev isik ise.

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Eesti Kirikute Nõukogu, olles tutvunud Kriminaalmenetluse

seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga

kooskõlastab seaduse eelnõu omapoolsete märkusteta. Tervitame

eelnõus sätestatud vaimulike ametiprivileege puudutavat ja leiame,

et esitatud muudatus on vajalik ja asjakohane ning tagab paremini

vaimulike ametiprivileegide maksma panemise

kriminaalmenetluse käigus.

Teadmiseks võetud

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 VTMS § 321

Ettepanek on sõnastada eelnõuga lisatav VTMS § 32¹ järgmiselt:

„§ 32¹. Advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi tagamine

väärteomenetluses Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga

hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumise eesmärgil on lubatud

menetlustoiminguid teha üksnes neis väärteoasjades, mille

esemeks on andmekaitse, rahapesu-, keskkonna-, konkurentsi-,

koondumise loata jõustamise-, ebaausa kaubandustava-,

energeetika- või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni-, maksu-, tolli-,

korruptsiooni- või riigisaladuse kaitse alane väärtegu.“

Konkurentsiamet on väärtegude kohtuväline menetleja viie

eriseaduse alusel: konkurentsiseadus (KonkS), põllumajandustoote

Arvestatud sisuliselt VTMS § 32-1 muudatus ümber sõnastatud.

41

ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus

(PTEKS), elektrituruseadus (ELTS), maagaasiseadus (MGS) ning

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS). Eelnõu

praegune sõnastus lubab advokaadi privileegi riivata vaid

konkurentsialastes süüdegudes, jättes teised valdkonnad

põhjendamatult menetlusliku kaitseta.

Koondumiste kontrolli eriregulatsioon – on küll sätestatud KonkS

5. peatükis, kuid õigusselguse mõttes on oluline, et see sättes eraldi

välja toodud. Samuti on kriitiline tõendusteave (nt juhised

äritegevuse faktiliseks ühendamiseks, ühiste hinnakirjade

kehtestamiseks või tundliku teabe vahetamiseks enne ameti loa

saamist) sageli vahetult seotud just tehingunõustamisega.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on advokaadi privileegi riive lubatud

valdkondades, kus karistusmäärad on kõrged ja rikkumised

ohtlikud ühiskonnale. Konkurentsiseaduses on täna ette nähtud

rahatrahv kuni 10 protsenti ettevõtja üleilmsest kogukäibest. Kuigi

elektrituruseaduse ja maagaasiseaduse trahvimäärad on hetkel

madalamad, on ettevalmistamisel seadusemuudatused, mille

eesmärk on ühtlustada energeetikasektori karistusmäärad

konkurentsiõigusega (kuni 10% käibest). On seadusandlikult

ebaotstarbekas luua täna VTMS-i regulatsioon, mis jätab need

valdkonnad loetelust välja, et vaid mõne kuu möödudes

(sanktsioonireformi jõustumisel) hakata seadust uuesti muutma.

Menetluslik uurimisvõimekus peab olema tagatud ennetavalt ja

süsteemselt, arvestades nende rikkumiste tegelikku ohtu

majanduskeskkonnale.

Energeetikasektoris (ELTS ja MGS) menetleb amet

turumanipulatsioone ja siseteabe väärkasutust (Euroopa

42

Parlamendi ja nõukogu 25.10.2011 määrus (EL) nr 1227/2011

energia hulgimüügituru terviklikkuse ja läbipaistvuse kohta ehk n-

ö REMIT). Need rikkumised on olemuselt sarnased

väärtpaberituru kuritegudega. Tegemist on ülikeerukate

skeemidega, kus juriidilisi nõustajaid võidakse teadlikult või

tahtmatult kasutada "õiguslike kattevarjude" loomiseks

turumanipulatsioonidele. Ilma võimaluseta kontrollida

kahtlustatava ja tema nõustaja vahelist teabevahetust, võib selliste

rikkumiste tuvastamine olla võimatu.

Põllumajandustoodete tarneahelas toime pandavad ebaausad

kaubandustavad on olemuselt väga lähedased konkurentsiõiguse

rikkumistele. Praktikas disainitakse tarnijatele suunatud

ebaseaduslikku survet sageli just juriidiliste nõustajate abil, et anda

rikkumisele näiline seaduslik vorm. Kui selline teave näiteks

kirjavahetuse näol jääb absoluutse ametiprivileegi taha, ei ole

ametil võimalik tuvastada väärteo toimepanemist.

Erinevalt tavapärasest ettevõtlusest tegutsevad energeetika- ja vee-

ettevõtjad loomuliku monopoli tingimustes elutähtsa teenuse

osutajatena. Nendes sektorites toime pandavad väärteod (nt

ebaseaduslik hinnakujundus või tururegulatsiooni eiramine)

mõjutavad vahetult ja laiaulatuslikult kõiki Eesti tarbijaid ja riigi

majandusjulgeolekut. Sisult on tegemist turgu valitseva seisundi

kuritarvitustega. Riigi huvi kaitsta tarbijat monopolide

kuritarvituste eest on nendes valdkondades samaväärne huviga

avastada kartellikokkuleppeid.

Eesmärk ei ole mitte taodelda piiramatut juurdepääsu advokaadi

kutsesaladusele vaid tagada ühetaolised ja efektiivsed vahendid

kõigis Konkurentsiameti pädevuses olevates

43

8. Välisministeerium

majandusvaldkondades. Eelnõu sätestab piisavad ja ammendavad

garantiid, et tagada isikute põhiõiguste kaitse ka reguleeritud

sektorite väärteomenetluses.

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Välisministeeriumi hinnangul tuleb eelnõud muuhulgas vaadelda

Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 16. novembri 2021. a otsuse

Särgava vs. Eesti (nr 698/19) täitmiseks vajaliku üldmeetmena ehk

normide, mille eesmärk on vältida samalaadsete inimõiguste

konventsiooni rikkumiste kordumist, kehtestamisena. See

võimaldab Eestil taotleda, et Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee

lõpetaks selle otsuse täitmise üle toimuva järelevalvemenetluse.

Arvestatud Seletuskirja mõjude osa täiendatud

2 KrMS § 643

KrMS § 643 annab teabevaldajale õiguse esitada vastuväite. Hetkel

on puudu aga menetlusosalise teavitamise regulatsioon tema

õigusest ja kohustusest esitada vastuväide viivitamata. Sellest

tulenevalt eeldab eelnõu, et kõik menetlusosalised on eelnevalt

juba oma õigusest teadlikud. EIK on leidnud, et advokaadi ja

kliendi vastuväidete puudumine ei tähenda, et ametiprivileegiga

kaitstud andmete arestimine ja läbivaatus ei kujutanud endast

sekkumist inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga

kaitstud õigustesse (698/19).

Eestil on EIK-s menetluses ka kohtuasi Mutso vs. Eesti (nr

37626/23), kus kaebaja andis läbiotsimise käigus vabatahtlikult

välja valduses olevad materjalid ning hiljem tekkis vaidlus selle

üle, kas talle selgitati piisavalt tema õigust andmete üleandmisest

keelduda.

Palume õigusselguse tagamiseks seletuskirjas täpsustada ja

kirjeldada, kuidas KrMS § 643 rakendamine praktikas välja näeks.

Seletuskirja on täiendatud.

44

3 KrMS § 643

Välisministeeriumi hinnangul ei taga § 643 lõike 5 sõnastus ning

seletuskirjas esitatud selgitused tõhusat kaitset ametiprivileegi

ülemäärase riive vältimiseks.

Särgava vs. Eesti kohtuasjas (698/19) oli üheks probleemiks see, et

uurimisasutusele jäeti vaba voli märksõna alusel läbiotsimise

läbiviimiseks. Teiseks probleemiks oli, et kasutatud märksõnad

olid oma olemuselt väga laiad, mis lubas uurijal saada enda

valdusesse teavet laiemas ulatuses, kui see oleks vältimatult vajalik

olnud (vt kohtuotsuse § 106).

Kuigi kohtulik kontroll on eelnõuga formaalselt olemas, ei pruugi

see praktikas takistada ametiprivileegi ülemäärast riivet. Sellest

tulenevalt palume eelnõus või selle seletuskirjas täpsemalt

piiritleda eeluurimiskohtuniku poolt antava korralduse sisu, sh

selgelt välistada liiga üldiste märksõnade kasutamise. Ilma nende

täpsustusteta jääb oht, et regulatsioon ei taga ametiprivileegi kaitset

EIKi mõistes „praktilisel ja tõhusal“ viisil ning see võib viia

konventsiooni riiveteni.

Positiivne on, et eelnõu § 1 punktiga 8 KrMSi lisatava § 91² lõiked

2 – 13 annavad advokaadi ja kaitsja valduses oleva teabe osas

menetluslikud garantiid, mis ületavad EIKi praktikaga kujunenud

miinimumnõuded ja tagavad praktilise kontrolli ametiprivileegi

kaitseks. Palume selguse huvides ka seletuskirjas rõhutada, et

eelnõu tekst on EIKi praktika ning EIÕKiga kooskõlas.

Ei arvestata. Seletuskirja

täiendatakse

Välisministeeriumi mure on lahendatud

eelnõu sätetega, mis kohustab

eeluurimiskohtunikku oma määruses

piiritlema läbiotsimise eset ja eesmärki ning

tegema vajalikud korraldused selleks, et

ametiprivileegi ülemääraselt ei riivataks.

Lisaks on eelnõus sätestatud, et otsinguid

teostab advokatuuri esindaja, mis aitab

vältida läbiotsimise käigus ametiprivileegiga

hõlmatud teabe põhjendamatut

ilmsikstulekut. Seaduse tasemel ei kirjutata

ette tehnilisi meetodeid ega vahendeid

läbiotsimise toimetamiseks, kuna selline

tehnoloogiline spetsiifilisus tooks edaspidi

kaasa seaduse muutmise sagedase vajaduse

4 Seletuskirja punktis 6.4 (mõju riigi välissuhtlusele) on toodud, et

EIK on regulaarselt nõudnud Eestilt teavet selle kohta, mida on

Särgava vs Eesti kohtuasjas tõstatanud probleemide parandamiseks

ette võetud. Nimetatud teavet on nõudnud Euroopa Nõukogu

Arvestatud Seletuskirja täpsustatud

45

9. Meedialiit

kohtuasjade täitmise osakond, kes teostab kohtuasjade täitmise üle

järelevalvet, mitte EIK. Palume seletuskirjas täiendavalt märkida,

et kuna järelevalvemenetlus on selles asjas kestnud juba üle viie

aasta, on oluline, et seadusemuudatused saaks heaks kiidetud ning

rakendatud nii pea kui võimalik, et Eesti ei satuks Euroopa

Nõukogus kõrgendatud tähelepanu alla.

5 Eelnõu § 1 punktiga 17 lisatakse KrMSi § 217 lõige 11, mis tuleneb

Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooni artikli 9

nõuetest. Eelnõu näeb ette, et advokaadi kinnipidamisel

selgitatakse talle tema õigust lasta oma kinnipidamisest viivitamata

teavitada Eesti Advokatuuri juhatust ja kohtuda Eesti Advokatuuri

esindajaga teiste isikute juuresolekuta. Teavitamise ja kohtumise

võib prokuratuuri loal ajutiselt edasi lükata, kuni see on vältimatult

vajalik, et ära hoida kriminaalmenetluse olulist kahjustamist.

Seletuskirjas ei ole teavitamise ja kohtumise ajutise edasi

lükkamisega seonduvat selgitatud. Eelnõus jääb ebaselgeks, kui

pikalt tohib selline teavitamisega viivitamine kesta. Kuna see saab

olla vaid väga lühike periood, mis ei saa kesta päevi ja nädalaid,

teeme ettepaneku seda seletuskirjas selgitada. Samuti palume

seletuskirjas paremini välja tuua advokaadi enda õiguste kaitse

olulisuse. Praegu on enam tähelepanu pööratud teistele isikutele.

Ühtlasi palume seletuskirjas selgitada, kas seadusemuudatused

tagavad Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooni

artikkel 9 lõike 3 punkti b nõuete täitmise, mis paneb riigile

ülesande teavitada kutseühendusi advokaadi ründamise või

tapmise juhtumitest olukorras, kus nad ise ei ole võimelised seda

tegema.

Arvestatud Edasilükkamise maksimaalne periood on

sätestatud.

Puutuvalt Advokaadikutse kaitse

konventsiooni artiklis 9(3)(b) sätestatusse

tuleb märkida, et See säte ei ole käesoleva

eelnõu teemaks.

46

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 641

Eelnõu ei ole kooskõlas Euroopa Meediavabaduse Määruse

(European Media Freedom Act, „EMFA) artikkel 4-ga. EMFA

artikkel 4 laiendab kaitset meediateenuse osutajale ja kõigile

isikutele, kellel on regulaarse või professionaalse suhte tõttu

ligipääs allikainfole. Eelnõu § 641 lg 1 p 3 piirub aga

„ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isikuga“ ja

tema püsivas eraelulises läheduses olevate isikuga.

Samuti ei hõlma kaitse toimetusi, juriidilisi isikuid, vabakutselisi

koostööpartnereid ega tehnilist personali. Kui tehnilise personali2

osas võib eelnõu § 64¹ lg 2 leida kaitset eeldusel, et tehnilise

personaliga on sõlmitud konfidentsiaalsusklauslit sisaldav leping,

siis muud koostööpartnerid, juriidilise isiku juhatuse liikmed,

vabakutselised koostööpartnerid jne on kaitsealast väljas. Liiatigi

ei saa eelnõuga panna meediaettevõttele kohustust sisustada oma

töötajate või muu lepingu alusel tegutsevatele (abi)personaliga

sõlmitavate lepingute sisu. Kaitsenorm ei tohi sõltuda lepingulise

suhte sisust ega olemasolust. Tegemist on selge vastuoluga

EMFA artikli 4 isikulise ulatusega. EMFA ei sätesta lepingust ega

seadusest tulenevat konfidentsiaalsuse nõuet, seega ei saa sellist

nõuet kehtestada ka eelnõuga.

Ei arvestata. Seletuskirja

täpsustatakse

„Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni

töötlev isik“ on nii füüsiline kui juriidiline

isik. Isikud, kes töötlevad ajakirjandusallikate

informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil (sh

toimetuskolleegiumide liikmed,

vabakutselised koostööpartnerid ja

meediaorganisatsioonide muud töötajad, kes

sellisel eesmärgil informatsiooni töötlevad),

on kõik ametiprivileegiga hõlmatud, kuna on

ise ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni

töötlevateks isikuteks. Siinjuures tuleb silmas

pidada, et EMFA Art 3 (3)(a), millele

viidatakse, puudutab üksnes meediateenuse

osutajaid ja toimetuse töötajaid (editorial staff

– inimesed, kes on vahetult seotud

ajakirjandusliku sisu koostamisega – need,

kes teevad toimetusotsuseid ja kannavad

toimetusvastutust, mitte aga nt koristajad ja

aknapesijad). Ametiprivileegi kaitseala ei

laiene ka EMFA järgi kõikidele inimestele,

kes küll ise ajakirjanduslikul eesmärgil

informatsiooni ei töötle, kuid mõnikord mõne

meediaorganisatsiooniga võiks koostööd teha.

2 § 642 lg 1 p 4

EMFA lubab allikakaitse riivet üksnes juhul kui: esineb

ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas Põhiõiguste harta

artikliga 52, see on rangelt proportsionaalne, otsuse teeb

sõltumatu kohus. Eelnõu § 642 lg 1 p 4 lubab ajakirjandusliku

ametiprivileegi murdmist esimese astme kuriteo puhul, otsuse

teeb kohus või eeluurimiskohtunik. EML hinnangul on riive

Arvestatud osaliselt Arvamuses tsiteeritakse eelnõu teksti valesti.

Eelnõu § 642 lg 1 p 4 kohaselt saab kohus

ajakirjaniku ametiprivileegist möödumiseks

loa anda ainult siis, kui esinevad järgmised

tingimused: 1) tõend on vältimatult vajalik

kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks;

47

künnis on madalam kui EMFA miinimumstandard ja jätab liiga

laia kaalutlusruumi menetlejale. Eelnõu peaks sisaldama ka nõuet

proportsionaalsuse ning isikuõiguste riive hindamiseks. Siinjuures

on oluline märkida, et eelnõu § 642 lg 1 p-s 3 nimetatud

ametiprivileegiga hõlmatud teabe kogumisel on tõendi kogumisel

põhjendamatu isikuõiguste riive puudumist peetud oluliseks.

2) kriminaalmenetluse esemeks on esimese

astme kuritegu;

3) tõendi kogumiseks on ülekaalukas avalik

huvi.

Eelnõu eesmärgiks ei ole aga praegu kehtivast

ja kohtupraktikas juba läbi vaieldud

standardist madalamat kehtestada, mistõttu

eelnõus tehakse muudatus, mille kohaselt on

nõuded järgmised: „[tõend] on vältimatult

vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi

saavutamiseks kriminaalasjas, mille esemeks

on esimese astme kuritegu, kui muude

menetlustoimingutega on tõendite kogumine

välistatud või oluliselt raskendatud ning

tõendi kogumiseks on ülekaalukas avalik

huvi“ Seejuures on nii „vältimatu vajadus“ kui

„ülekaalukas avalik huvi“ sellised

kriteeriumid, mis nõuavad proportsionaalsuse

hindamist. Need kaks kriteeriumi

tähendavadki, et hinnata tuleb ühelt poolt

põhiõiguste riive raskust ja teiselt poolt seda

õigustava avaliku huvi intensiivsust. Väljend

„vältimatult vajalik“ tähistab seaduses nn

ultima ratio meedet analoogiliselt näiteks

vahistamisega. Lisakriteeriumina on ette

nähtud, et riive on lubatud vaid juhul, kui

muude tõendite kogumine on välistatud või

oluliselt raskendatud ja menetletakse kõige

raskemaid, esimese astme kuritegusid. Seeläbi

on välistatud ajakirjanikuprivileegist

48

möödumine nii teise astme kuritegude kui

väärtegude menetlemise eesmärgil.

3 § 72 lg 4

Eelnõu § 72 lg 4 võimaldab prokuratuuril taotleda

eeluurimiskohtult ametiprivileegi puudumise tuvastamist juhul

kui prokuratuur leiab, et tunnistaja poolt ütluste andmisest

keeldumine on alusetu. Ametiprivileegi tagab kuulumine

ametiprivileegiga kaitstud isikute ringi, mitte menetleja ega kohtu

diskretsiooniotsus.

EMFA ei näe üldse ette võimalust , et ametiprivileegi omava isiku

puhul võidakse tuvastada ametiprivileegi puudumine. Selline

võimalus eelnõus annab menetlejale ja eeluurimiskohtunikule

võimaluse jätta isik, kellel on EMFA-st tulenevalt õigus kaitsta

oma allikat, sellest õigusest menetleja ja kohtu subjektiivsel

hinnangul ilma. Selline õigus ei ole proportsionaalne ja on

vastuolus EMFA-ga sätestatud tagatistega.

Antud selgitus Eelnõu sõnastust täpsustatakse, vältimaks

arusaama, justkui tuleneks ametiprivileeg

konkreetsele inimesele eeluurimiskohtuniku

määrusest. Ametiprivileeg ei ole absoluutne

õigus süüteomenetluses menetlejaga

koostööst keelduda, vaid puudutab

konkreetseid asjaolusid. Eeluurimiskohtunik

saab KrMS § 72 lg 4 kontekstis üksnes

lahendada vaidluse sellest, kas isikul on

konkreetsete asjaolude osas ametiprivileeg

või mitte. Eeluurimiskohtunik ise kellelegi

ametiprivileegi ei anna ega ka võta.

Arvamuses EML poolt esitatud käsitlus on

ekslik.

4 § 12612 lg 31

Eelnõu § 126¹² lg 3¹ lubab kasutada kolmanda isiku suhtes tehtud

jälitustoimingust ilmnenud teavet ametiprivileegiga isiku vastu.

EMFA käsitluses on keelatud ka kaudne allikate tuvastamine ja

allikakaitse kaudne rikkumine. Eelnõu võimaldab EMFA-ga

tagatud allikakaitse tagatisi mitte järgida ning rikub otsekohalduva

määrusega meediateenuse osutajale antud tagatisi. Allikakaitse

privileegi ei tohiks rikkuda ka kaudselt ehk jälitustoimingutega.

Antud selgitus Jälitustoimingu tegemiseks kehtivad

needsamad reeglid, mis muude tõendite

kogumisel – ja see on EMFA-ga kooskõlas.

5 Eelnõus on advokaadi ametiprivileeg reguleeritud detailse

erimenetlusega (§§ 912–913). Advokaadile on tagatud

Advokatuuri esindaja juuresolek menetlustoimingute läbiviimisel

ning seeläbi on advokaadi ametiprivileeg oluliselt detailsemalt ja

paremini kaitstud. Meediateenuse pakkuja (aga ka teiste

ametiprivileegi omavate kutsete) puhul sellised detailsed tagatised

puuduvad, mistõttu on teiste ametiprivileegi omavate ametite

Ei arvestata Advokaadi ametiprivileegi kaitse on

kriminaalmenetluses erilise tähendusega,

kuna advokaat on ise kriminaalmenetluses

menetlusosaline ja prokuratuuri

vastaspooleks. Seetõttu on advokaadi ja

kaitsja ametiprivileegi kohta eelnõus ette

nähtud eriti range eriregulatsioon. Muude

49

10. Muinsuskaitseamet

11. Notarite Koda

privileeg oluliselt nõrgemalt kaitstud. Meediateenuse

osutamisega seotud ametiprivileegi puhul peaks sarnaselt

advokaadiga olema tagatud organisatoorne kaitse, mis

meediaorganisatsiooni puhul võiks tähendada väljaande

peatoimetaja vm isiku juuresolekut, kelle kohalolek tagaks

toimingu neutraalsuse ja seaduslikkuse.

ametiprivileegide kaitse seesugust erakordset

protseduuri ei nõua.

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Saatsite Muinsuskaitseametile arvamuse avaldamiseks

kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse

(ametiprivileegid) eelnõu. Täname võimaluse eest ja anname

vastuseks teada, et Muinsuskaitseametil ei ole märkusi ega

ettepanekuid.

Teadmiseks võetud

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Teatame, et nõustume eelnõu eesmärgiga reguleerida paremini

teatud elukutsete pidamisel teatavaks saanud asjaolude saladuses

hoidmist ning vastava regulatsiooni lisamist kriminaalmenetluse

seadustikku.

Samas tekkisid eelnõud ja selle seletuskirja lugedes järgmine

küsimus. Eelnõu seletuskirja lk 14 on märgitud, et „notari

ametiprivileegiga on kaetud need dokumendid, mida ei ole esitatud

avalikele registritele. Dokumendid, mis on küll notari koostatud,

kuid juba esitatud nt kohtule või mõnele ametiasutusele, privileegi

alla ei kuulu.“

Arvestatud. Seletuskirja

täpsustatud

Avalikule registrile esitatud lepingu

olemasolu ja sisu ei saa kuidagi pidada

privileegiga hõlmatuks, kuna tegemist ei ole

enam saladuses hoitava teabega. Küll hõlmab

notari ametiprivileeg jätkuvalt muid

asjaolusid, mis võivad olla notarile teatavaks

saanud lepingu sõlmimise protsessi käigus ja

mida leping ega muud avalikule registrile

esitatud dokumendid ei kajasta. Lisaks tuleb

silmas pidada, et ametiprivileegi olemasolu

või puudumine ei mõjuta kuidagi notarile

pandud üldist konfidentsiaalsuskohustust.

50

12. Eesti Pangaliit

Meie hinnangul vajaks eeltoodu täpsemat selgitamist. Näiteks võib

tuua olukorra, kus notar esitab pärast lepingu tõestamist selle kohta

kandeks vajalikud dokumendid registripidajale. Meie hinnangul on

leping ja sellega seotud andmed ka pärast registripidajale

kandeavalduse jm dokumentide esitamist endiselt hõlmatud

saladuse hoidmise kohustusega. Teisisõnu – registripidajale

dokumentide esitamine ei too kaasa saladuse hoidmise kohustusest

vabastamist. Notar peab endiselt kohaldama nii notari

ametitoimingu sisule kui sellega seotud dokumentidele saladuse

hoidmise regulatsiooni.

See kehtib jätkuvalt muudes

eluvaldkondades edasi ka siis, kui

kriminaalmenetluses on notaril kohustus

ütlusi anda või andmeid avaldada.

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Paragrahv 913 on erisäte puhuks, kui menetleja nõuab advokaadi

või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis ei ole advokaadi

või kaitsja enda valduses, vaid asub kolmanda isiku valduses, kes

hoiab seda teavet kokkuleppel advokaadi või kaitsjaga. Selliseks

kolmandaks isikuks võib olla raamatupidamisteenuse osutaja,

meiliserveri haldaja, arhiivilao pidaja, aga ka krediidiasutus, kelle

vahendusel toimuvad advokaadi ja kliendi vahelised arveldused.

Kutsesaladuse kaitsmine ja advokaadi või kaitsja ametiprivileeg

kaotaks oma mõtte, kui see kohalduks üksnes advokaadi valduses

olevale teabele ning seadus võimaldaks siiski tavalise päringuga

taolisi andmeid välja nõuda.

Seletuskirjas tuleks täpsustada, mida hõlmab arvelduste

kontseptsioon. Kas tegemist on konkreetsete tehingutega või

arvelduskonto väljavõttega. See on eriti aktuaalne õiguskantsleri

pangasaladust puudutavate seisukohtade valguses. Pangakonto

väljavõtte kui eriliselt tundliku teabe saamise õigus peab otsesõnu

ilmnema õigusakti tekstist.

Seletuskirja on täiendatud. Spetsiifiliselt pangakonto väljavõtte

päringuga välja nõudmist see eelnõu ei

puuduta.

51

13. Päästeamet

2 Krediidiasutuste seaduses peab täpsustama, millistel juhtudel on

ametiprivileegiga hõlmatud teabe väljastamine lubatud või

keelatud. Praegu on seletuskirjas toodud juhuslik näide, et

krediidiasutusel võib tekkida õigus keelduda ilma sellekohase

kohtumääruseta väljastamast näiteks tema kliendiks oleva

advokaadibüroo ametiprivileegiga hõlmatud teavet. Sellest

õigusselguse tagamiseks ei piisa. Seda enam, et samal ajal peab

KAS § 88 lg 5 kohaselt krediidiasutus avaldama pangasaladuse

kohtueelse uurimise asutusele ja prokuratuurile alustatud

kriminaalmenetluses.

Arvestatud. Seletuskirja on parandatud ja kustutatud

eksitavad viited krediidiasutustele kui

ametiprivileege hoidvatele isikutele.

3 Kehtestada on vaja selged reeglid, kuidas ametiprivileegiga

hõlmatud teabe väljastamine peab aset leidma. Näiteks, kui see

toimub täitmisregistri kaudu, siis jääb arusaamatuks, kuidas on

võimalik välja selgitada kohtumääruse olemasolu.

Seletuskirja on parandatud ja kustutatud

eksitavad viited krediidiasutustele kui

ametiprivileege hoidvatele isikutele.

4 Samuti tuleb reguleerida, kuidas peab krediidiasutus välja

selgitama ametiprivileegiga kaetud isikute sihtgrupi, kuivõrd

eelnõu kohaselt laiendatakse ametiprivileegi ka abipersonalile.

Seletuskirja on parandatud ja kustutatud

eksitavad viited krediidiasutustele kui

ametiprivileege hoidvatele isikutele.

5 Krediidiasutuse seaduses peab eraldi täpsustama, milline on

krediidiasutuse vastutus teabe avaldamisel. Vastutuse piiramine ei

saa taanduda vaid õigusele avaldada pangasaladust. Peab olema

ilmne, et teabe avaldamisel riigile riigi ülesannete täitmise raames

vastutab riik selle teabe õiguspärase küsimise ja töötlemise eest.

Seletuskirja on parandatud ja kustutatud

eksitavad viited krediidiasutustele kui

ametiprivileege hoidvatele isikutele.

6 Eelnõu eesmärgiks on luua õigusselgus kriminaalmenetluses

kehtivate ametiprivileegide kohta, sealjuures välistades

krediidiasutuste juhid ja töötajad ametiprivileegiga kaitstud isikute

hulgast. Sellise muudatuse tegemisel tuleb muuta ka KAS-i §-s 88

sätestatud pangasaladuse hoidmise regulatsiooni, sest see on

praegu üles ehitatud põhimõttel, et kõik pangasaladuse avaldamise

õiguslikud alused on loetletud just selles sättes. Näiteks, KAS § 88

lg 3 kohaselt tuleneb krediidiasutuse õigus või kohustus avaldada

Arvestatud. Lisatud KAS vastav muudatus

52

pangasaladust antud paragrahvis sätestatust. Samuti, KAS § 88 lg

4 kohaselt on krediidiasutuse aktsionärid, liikmed, juhid, töötajad

ja muud isikud, kellel on juurdepääs pangasaladusele, kohustatud

hoidma neile teada olevat pangasaladust tähtajatult, kui antud

sättest ei tulene midagi muud.

7 KAS §-i 88 lg-st 5 ilmneb, et krediidiasutus võib kliendi

pangasaladust väljastada vaid kirjalikus või elektroonilises vormis

või täitemenetluse seadustiku §-s 63 sätestatud täitmisregistri

kaudu esitatud järelepärimise vastusena. Kui eesmärk on luua alus

pangasaladuse avaldamiseks ka tunnistajatena ütlusi andes, tuleb

KAS-i sõnastust vastavalt muuta.

Arvestatud. Lisatud KAS vastav muudatus

8 Eelnõu sätestab ametiprivileegi tagamiseks õiguse andmete

avaldamisest keelduda teabevaldajale, kes ise ei ole

ametiprivileegiga isikuks. Seletuskirja kohaselt: “Küll aga võib

krediidiasutusel tekkida õigus keelduda ilma sellekohase

kohtumääruseta väljastamast näiteks tema kliendiks oleva

advokaadibüroo ametiprivileegiga hõlmatud teavet. Lõige 3 annab

teabevaldajale õiguse andmete avaldamisest keelduda, kuid

keeldumise kohustust ei pane: see kohustus tuleneb eeskätt

teenusepakkuja ja ametiprivileegiga isiku vahelisest lepingust ja ei

ole kriminaalmenetluse õiguse reguleerimisalas. Erinevate riigi

andmebaaside ja registrite pidajate kohustus konfidentsiaalsust

pidada tuleneb asjakohastest õigusnormidest. Soovides

teabevaldaja keeldumisest hoolimata andmeid saada, tuleb läbida

ametiprivileegist möödumise protseduur, st taotleda luba privileegi

hoidjalt või eeluurimiskohtuniku luba. Kui on teada, et andmed

võivad olla hõlmatud ametiprivileegiga, on otstarbekas luba

taotleda veel enne kui andmeid pärima minna.“ Antud säte paneb

teenuse osutajatest teabevaldajatele, kes ise ei ole

ametiprivileegiga kaitstud isikuks, ebaproportsionaalse kohustuse

omada teadmisi ametiprivileegide kaitsealasse kuuluvate andmete

Täiendatud seletuskirja Uurimisasutusel ja prokuratuuril ongi

kohustus alati ametiprivileegiga hõlmatud

teavet nõudes eelnevalt hankida kohtu luba

või isiku nõusolek. Pank ega muu

teenusepakkuja ei saa olla avalikõiguslikult

vastutav millegi sellise eest, millest ta ei tea

või mida ta ei kontrolli. Seetõttu ei saa ka

teenusepakkujalt nõuda, et ta esitaks tõendite

kogumisele vastuväiteid, kui talle ei ole

eelnevalt teada antud, et tema juures olevad

andmed on ametiprivileegiga hõlmatud ja ta

peaks selliseid vastuväiteid esitama. Vastutus

selle eest, et vastuväiteid esitada, võib

tuleneda eraõiguslikust suhtest

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Päästeamet tänab võimaluse eest aval ada arvamust

kri inaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

sea usele (ametiprivile gid). Pääste met nõustub eelnuga esita

kujul.

Teadmiseks võetud

53

detailide kohta ja igakordselt hinnata, kas uurimisasutuse päringule

vastamisel võib ta rikkuda muud õigussuhet. Seletuskirjas on

võimaliku keeldumise olukorrana toodud näide, kus

krediidiasutuselt küsitakse teavet tema kliendiks oleva

advokaadibüroo kohta. Rõhutame, et seletuskirja kohaselt:

„Advokaadi ametiprivileeg hõlmab vaid õigusteenuse osutamise

käigus toimunud suhtlust ja sel eesmärgil kogutud või koostatud

teavet ega kata advokaadi tegevust, mis ei kvalifitseeru

õigusteenuse osutamiseks. Samuti ei ole ametiprivileegiga

hõlmatud advokaadi enda äritegevus, mis ei kujuta endast kliendile

õigusteenuse osutamist. Näiteks advokaadibüroo majandamisega

seotud teave või advokaadi enda isiklikud tehingud koduses

majapidamises ei ole samuti ametiprivileegiga hõlmatud.“

Seletuskirjas tuleb täpselt lahti kirjutada, millised advokaadi

ametiprivileegiga kaitstud andmed võivad olla krediidiasutuse

valduses, mille puhul viimasel tekib õigus päringule vastamisest

keeldumiseks kui päring esitatakse advokaadibüroo tehingute

kohta. Lisame, et krediidiasutused saavad oma teenuste osutamise

käigus teavet nii pankrotihalduritelt, maksejõuetusteenistuselt ja

MTA-lt kui riikliku järelevalve teostajalt, samuti advokaatidelt,

kes esindavad krediidiasutuse klientideks olevaid isikuid. Juhul,

kui krediidiasutusele esitatakse kriminaalmenetluses päring kliendi

kohta, kelle puhul krediidiasutuses omab näiteks nii advokaadi kui

pankrotihalduri kaudu saadud andmeid, pannakse meie hinnangul

krediidiasutusele kui teabevaldajale ebaproportsionaalne koormus

analüüsida ja hinnata, millist infot täpselt avaldada võib. Kuidas

peaksid krediidiasutused nendes olukordades käituma, kui neil

kehtib oma lepingulises suhtes kliendiga KAS-ist tulenev

pangasaladuse hoidmise kohustus? Sellest tulenevalt teeme

ettepaneku kaaluda vastava sätte kehtestamist nii, et

uurimisasutusel on kohustus läbida ametiprivileegist möödumise

54

14. Rahandusministeerium

protseduur iga kord, kui ametiprivileegiga kaitstud teavet küsitakse

teenusepakkujatelt, krediidiasutustelt või muult teabevaldajalt,

kellel valduses on ametiprivileegiga kaitstud teavet.

9 Seletuskirja kohaselt: „Ameti- või kutsesaladuse hoidmise

kohustust eelnõukohane seadusemuudatus ei mõjuta –

kriminaalmenetluse välises käibes on ameti- või kutsesaladuse

hoidmise kohustus sätestatud asjakohases eriseaduses ning seda

kohustust kelleltki ei võeta. Neil ameti- või kutsesaladust hoidma

kohustatud isikutel, kellel kriminaalmenetluses ametiprivileegi ei

ole, on edaspidi kohustus kriminaalasjas vajadusel ütlusi anda.

Teabe andmisest keeldumise õigust polnud neile ka kehtiva

kriminaalmenetluse seadustikuga otsesõnu antud. Enamikul neist

on ka asjakohases eriseaduses niikuinii klausel, mis kohustab neid

kriminaalmenetluses uurimisasutusele ja kohtule teavet andma.

Seetõttu nende jaoks sisuliselt midagi ei muutu.“ Meie hinnangul

ei ole krediidiasutuste osas õige ülal esitatud väide, et „teabe

andmisest keeldumise õigust polnud neile ka kehtiva

kriminaalmenetluse seadustikuga otsesõnu antud.“ Kehtiv KrMS §

72 lg 1 p. 4 kohaselt on õigus keelduda ütluste andmisest isikul,

kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise

kohustus. Seega kehtib säte ka krediidiasutuste töötajatele, sest

neile kehtib KASiga kehtestatud pangasaladuse hoidmise

kohustus. Samuti pole õige ülal esitatud väide, et „nende jaoks

sisuliselt midagi ei muutu“. Arvestades uue KrMS § 64’2 lg 3

sõnastust, on mõjud krediidiasutuste tegevusele olemas ja palume

neid seletuskirjas põhjalikumalt avada.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud ja eelnõusse lisatud

asjakohane säte, mis sõnaselgelt annab

õiguse pangasaladust avaldada ülekuulamisel

süüteomenetluses.

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

55

1 § 641

Euroopa Liidu AML paketist (EL määrus nr 2024/1624 preambula

p-d 12 ja 143) tuleneb järgnev põhimõte: notarid, advokaadid,

muud sõltumatud õigusteenuse osutajad, audiitorid, välised

raamatupidamisteenuse osutajad ja maksunõustajad ei ole

kohustatud esitama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise

järelevalve tegijale ametitegevuses saadud teavet, mille nad on

saanud seoses kliendi nõustamise või esindamisega, sest sellele

teabele laieneb ametisaladus. Teave ei ole ametisaladusega kaetud

aga juhul, kui ametitegevuses osalev isik on kliendile nõu andnud

rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil või on selle

toimepanemises ise osalenud.

Kuigi eelnev puudutab täpsemalt rahapesu tõkestamise alaseid

kohustusi ja järelevalvet, tuleks meie meelest seda põhimõtet

kohaldada laiemalt ka kriminaalmenetluses (või vähemalt rahapesu

ja terrorismi rahastamise kuritegude puhul).

Kui ametitegevuses osalev isik andis kliendile nõu selleks, et

soodustada kuriteo toimepanemist või selle varjamist, ei tohiks

selline teave olla ametisaladusega kaetud. Kuigi on oluline

ametisaladust kaitsta, kaalub meie hinnangul ühiskondlik huvi

kuritegude tuvastamise vastu üles huvi kaitsta ametisaladust

juhtudel, kus ametiprivileegiga isik kasutab pahatahtlikult ära oma

ametiprivileegi kuritegelikul eesmärgil. See on eriti oluline

rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude puhul. Esiteks on

õigusteenuse osutajad ja notarid rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamisel väga olulised. Nad on tihti nn väravavahi rollis, sest

nad annavad nõu või võimaldavad kliendil teha tehinguid ja

alustada äritegevust, mis on vajalikud rahapesu ja terrorismi

rahastamise toimepanemiseks. Teiseks on tekkinud uus globaalne

Arvestatud Reguleeritud kutsetegevus ei hõlma

süütegude toimepanemist. Eelnõukohast

KrMS § 642 lõiget 1 on täiendatud punktiga

5, mis annab selge volituse ametiprivileegist

möödumiseks puhul, mil ametiprivileegiga

isikut kahtlustatakse süüteo toimepanemises

ja tõendusteave on selle süüteo

menetlemiseks vajalik. Automaatse

välistamise klauslit ei saa sätestada, kuna

teabe ja ametiprivileegiga isiku puutumus

süüteokahtlusega tuleb eelnevalt tuvastada.

56

15. Riigikohus

kuritegelik skeem nimega „rahapesu kui teenus“, kus õigusteenuse

osutajad teevad kurjategijatega koostööd rahapesu

toimepanemisel. Seetõttu võivad ka ametiprivileegiga isikud

võimaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude

toimepanemist. Nendel põhjustel peame vajalikuks tagada, et

ametiprivileegiga isikutel ei oleks võimalust kasutada

ametisaladust kui ettekäänet, mille kattevarjus aidata kaasa

kuritegude toimepanemisele või varjamisele.

Seega teeme ettepaneku lisada § 641 täiendav säte näiteks järgmises

sõnastuses:„Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 6, 7 ja 8

nimetatud teave ei ole ametiprivileegiga hõlmatud, kui ameti- või

kutsetegevuses tegutsev isik andis kliendile nõu kuriteo

toimepanemise või varjamise eesmärgil või soodustas seda

teadlikult oma kutsetegevusega.“.

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 § 641 lg 1 p 1

Eelnõus väljapakutud ametiprivileegi regulatsioon

kriminaalmenetluses hõlmab ka kohtuniku ametisaladust, sh

nõupidamissaladust. Kehtivas õiguses sisaldub see üksnes KS §-

des 71–72.

Esiteks jääb silma, et erinevalt teistest kutsesaladuse hoidjatest on

kohtunikud nimetatud samas punktis koos vaimulikega.

Olemuslikult on tegu erinevate ametisaladustega, eriti

nõupidamissaladuse kui sõltumatu õigusemõistmise tagatise puhul.

Koosmõjus seletuskirjas toodud pea olematute põhjenduste ning

ekslike viidetega jääb mulje, et see muudatus on lisatud eelnõusse

mõneti kiirustades.

Arvestatud Kohtuniku ametiprivileegi kohta on lisatud

eraldi p 9. Seletuskirja ja kohtute seadust on

täiendatud.

57

Teiseks vajab seni absoluutsena kehtinud kohtuniku

nõupidamissaladuse hoidmise kohustuse (KS § 72) suhtes erandi

loomine selgemalt läbimõtlemist ja põhjendusi, kas üldse ja miks

võib olla tarvis kohtu arutlusi või konkreetse kohtuniku

nõupidamistoas väljendatud seisukohti kasutada

kriminaalmenetluses tõendina. Seletuskirjas seda tehtud ei ole.

Kolmandaks puudub kooskõla eelnõu teksti ja seletuskirja vahel.

Loodava KrMS § 642 lg 1 p 3 järgi annab kohus või

eeluurimiskohtunik loa mh kohtuniku ametiprivileegiga hõlmatud

teabe kogumiseks, mis on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse

eesmärgi saavutamiseks, kui tõendi kogumisega ei riivata

põhjendamatult isikuõigusi. Sama sätte seletuskirja

asjassepuutuvas osas aga kohtuniku ametiprivileegile ei viidata ja

p-s 3 nimetatud kaalumise võimalus on seletuskirja

järgi vaid § 641 lg 1 p-des 4–7 sätestatud ametiprivileegide puhul

(meedikud, vahendaja, notar, patendivolinik, pankrotihaldur,

riikliku järelevalve teostaja). Seejärel on seletuskirjas selgitatud, et

§ 642 lg 4 (kohtuniku ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava

tõendi kogumiseks loa andmise otsustab Riigikohtu üldkogu) on

erisäte kohtuniku ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldava

tõendi kogumiseks. Kuidas need sätted omavahel suhestuvad? Kas

Riigikohtu üldkogu peab silmas pidama loodava § 642 lg 1 p-s 3

sätestatud kaalutlusi või mingeid muid kaalutlusi? Seejuures ei

selgitata, kuidas tuleb toimida, kui kohtunik keeldub ütluste

andmisest – kas kohaldub KrMS § 72 lg 4 (prokuratuur võib paluda

eeluurimiskohtunikul tuvastada ametiprivileegi puudumine ning

kohustada kohtunikku andma ütlusi mingi asja lahendamisel

nõupidamistoas arutlusel olnu kohta) või § 642 lg 4 (selline taotlus

tuleb esitada Riigikohtu üldkogule?

58

Kooskõlas KS § 71 lg-ga 2 võib kohtunik avaldada asjaolusid,

mille suhtes kehtib vaikimiskohustus, üksnes Riigikohtu üldkogu

loal kohtumenetluses või kriminaalasja kohtueelses menetluses.

Sama garantii näeb ette eelnõus KrMS § 642 lg 4, kuid selle mõjuala

on seni kehtivaga võrreldes laiem, hõlmates ka

nõupidamissaladuse. KS § 72 absoluutset kohustust eelnõuga

kohtute seaduses muuta ei kavatseta, kuid see oleks õigusselguse

vaatepunktist soovitatav, kui absoluutsele keelule lisandub teise

seadusega (KrMS) erand.

Kuigi nõupidamissaladuse – kohtulahendi tegemisel toimunud

arutlused – avaldamine eeldaks eelnõu järgi iseenesest sobiva

menetlusgarantiina Riigikohtu üldkogu eelnevat luba, tuleks läbi

mõelda ja kaardistada võimalikud olukorrad, kus nõupidamistoa

saladuse avaldamine on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse

eesmärgi saavutamiseks ja milliste isikuõiguste põhjendamatu

riive ärahoidmisega peab seejuures arvestama. Tõenäoliselt võivad

konkreetse kohtuniku seisukoht ja mõju kohtulahendile olla

kriminaalmenetluses relevantsed eeskätt (või ainult?) aususe

kohustuse rikkumise ja KarS § 311 (kohtuniku poolt teadvalt

ebaseadusliku kohtulahendi tegemine) kahtluse korral. Mõningane

puutumus kriminaalmenetluse eesmärgiga (nt tõe väljaselgitamise

vajadus või ka kohtunikust kahtlusaluse kaitseõigus) ei pruugi

siiski veel tähenda vältimatut vajadust sellise teabe avaldamiseks.

2 KrMS § 641

Kehtiv KrMS § 72 lg 1 p 4 võimaldab keelduda kutsesaladuse

avaldamisest isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või

kutsesaladuse hoidmise kohustus. Teisisõnu on ametiprivileegiga

isikute loetelu kehtivas õiguses lahtine ning ametiprivileegile saab

tugineda igaüks, kel on seaduse alusel saladuse hoidmise kohustus.

Seletuskirja täiendatud. Üldine konfidentsiaalsuskohustus on

kehtestatud paljude ametite ja kutsealade

esindajatele, tagamaks usalduslikku suhtlust

kliendi ja ameti või kutseala pidaja vahel.

Nimekiri sellistest

konfidentsiaalsuskohustusega ametitest on

59

Eelnõus on esitatud ametiprivileegiga isikute ammendav loetelu,

kuid puuduvad põhjendused miks on loobutud senisest avatud

loetelust. Näiteks ei oleks eelnõu järgi ametiprivileegi ja teabe

avaldamisest keeldumise õigust nt sotsiaaltöötajatel, kes töötlevad

suurel hulgal mh terviseandmeid. Seletuskirja lk-l 53 on märgitud,

et edaspidi on kõigil §-s 641nimetamata isikutel kohustus vajadusel

ütlusi anda ning enamikel on ka asjakohases eriseaduses niikuinii

kriminaalmenetluses teabe andmise kohustus. Vt ka ATS § 55, mis

keelab ametnikku ametisaladust avalikustamast.

juba praegu päris pikk ning selle üks-ühene

ülevõtmine süüteomenetlusse

ametiprivileegi tagamise alusena tähendaks

(järjest laienevat) takistust süüteomenetluse

läbiviimisel. Ehkki eraelu puutumatus

(privaatsus) on põhiseaduslik õigus, pole see

kunagi olnud piiramatu ja võitlus

kuritegevusega, st turvalise elukeskkonna

tagamine on kahtlemata üks riigi

tuumikfunktsioone, mille täitmine on

eelduseks muude riigi funktsioonide

täitmisele ja seetõttu õigustab asjakohaseid

garantiisid pakkudes eraelu puutumatuse

riivet. Ametiprivileegi kaitse on põhjendatud

vaid iseäranis tundlikel juhtudel.

Sotsiaaltöötajate ametiprivileegi osas

konkreetsemalt on põhjendused esitatud

vastusena Sotsiaalministeeriumi

kommentaaridele (p 18 komm. 8).

3 KrMS §-d 1262, 1267 ja 12612

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks KrMS § 1267 lg 2, mis

kehtivas redaktsioonis sätestab, et tõendina ei kasutata KrMS §-s

72 nimetatud isiku poolt edastatavat teavet või sellisele isikule teise

isiku poolt edastatavat teavet, mis on saadud salajasel

pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui teabe sisuks on isikule ameti-

või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud. Erandid sellest

reeglist on ette nähtud sama lõike p-des 1–3.

Seletuskirjast nähtuvalt asendab eeltsiteeritud lõike sisu edaspidi

KrMS § 1262 lg 41 § 12612 lg 31. Lisanduvad sätted kõnelevad

jälitustoimingu tegemise lubatavusest (eelnõu § 1 p 10) ning

Arvestatud. Eelnõu ja

seletuskirja täiendatud.

Juhuleid, mis osutab ametiprivileegiga isiku

enda kuriteole, on lubatav eelnõukohase §

12612 lg 31 alusel. Muul juhul sätestatakse, et

jälitusse juhuslikult sattunud

ametiprivileegiga hõlmatud teavet tohib

tõendina kasutada vaid selle isiku taotlusel,

kelle õigusi jälitustoiminguga riivati.

60

tõendusteabe kasutatavusest ametiprivileegiga isiku suhtes (eelnõu

§ 1 p 13). Sarnast üldist reeglit, mille kohaselt pole n-ö

konfidentsiaalne teave üldjuhul kasutatav, seadusemuudatuse järel

enam pole. Eelnõu ja seletuskirja pinnalt ei saa välistada, et eelnõu

laiendab võrreldes varasemaga võimalusi, et teatud tingimustel

võidakse seda teavet kasutada, kuna otsene keeld teabe

kasutamiseks puudub.

4 KrMS § 12610

Eelnõuga täidetakse Riigikohtu lahendis nr 1-24-7248/21 osutatud

lünki, nähes ette korra, kuidas juhuslikult uurimisasutuse

valdusesse sattunud ametiprivileegiga kaitstud teavet kaitsta. Nii

sätestab eelnõus KrMS § 12610 lg 4, et ametiprivileegiga hõlmatud

teave eristatakse, vältimaks selle õigustamatut muudele isikutele

teatavaks saamist. Juhime tähelepanu sellele, et sõna õigustamatu

kasutamine jätab lahtiseks, kas teatud juhtudel ja kui jah, siis

millistel võib teabele siiski anda juurdepääsu mõnele teisele asjaga

seotud uurimisasutuse ametnikule, prokurörile vm isikule.

Seletuskirja lk-l 47 märgitakse mõnevõrra selgemalt, et välistama

peab teabe kättesaadavuse teistele uurimisasutuse ametnikele.

Riigikohus märkis viidatud asjas EIK praktikale tuginedes (vt

määruse p 40), et riigisiseses õiguses peab ette nägema piisavad

tagatised jälitustoiminguga saadud konfidentsiaalse teabe

kaitsmiseks ehk kehtestada tuleb selle teabe säilitamise, käitlemise,

kasutamise ning hävitamise selged ja ettenähtavad reeglid. Eelnõu

sätted leevendavad selles küsimuses konfidentsiaalse teabe

kaitsmise vajadust minimaalselt, tegeledes pelgalt selle teabe

eristamise ja õigustamata isikute eest kaitsmise (eelnõu § 1 p 12)

ning hävitamise juurde kutsutava isikute ringiga (eelnõu § 1 p 14).

Samas jääb lahtiseks, kas ja kuidas saab muudes lahendis

nimetatud aspektides (nt teabe konfidentsiaalsuse tuvastamine,

Arvestatud osaliselt Riigikohtu viidatud lahendis on punktis 40

õigesti märgitud, et juhuslikult jälitusteabe

hulka sattunud kaitsja või advokaadi

ametiprivileegiga hõlmatud teabega

tegelemiseks on juba kehtivas seaduses ette

nähtud asjakohane protseduur, mille

rakendamine aga konkreetses kohtuasjas oli

puudulik. Seetõttu eraldi regulatsiooni

advokaatide tuvastamise kohta ei kehtestata

ja siin saab menetleja juhiseid RK lahendist.

Eelnõus täpsustatakse salvestiste hävitamise

kohustust.

61

16. Riigiprokuratuur

teavitamise kord ja aeg, tutvustamine) edaspidi toetuda kõnealuses

lahendis antud juhistele. Selgesõnaliselt on lahendamata ka nt

sellise teabe hävitamise kord, mis piirneb riigisaladuse

käitlemisega (vt osutatud määruse p 47). Seletuskirjas on üksnes

tõdetud, et eelnõuga ei kaasne rakendusaktide muutmise,

kehtestamise või kehtetuks tunnistamise vajadust.

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Eelnõu kohaselt kaasatakse advokaadibüroo läbiotsimisele

advokatuuri esindajana. Eelnõu seletuskirjas on õigesti märgitud,

et kriminaalasjas võib olla olukordi, kus advokatuuri esindaja

määramise palves ei saa kriminaalasja uurimise huvides avaldada

ei seda, kelle juurde läbi otsima minnakse ega ka seda, millised

isikud kriminaalasjaga veel üht või teist pidi seotud on. Sellises

olukorras võib advokatuuri juhatus eneselegi teadmata advokatuuri

esindajaks nimetada advokaadi, kes seaduse nõuetele ei vasta.

Taolise olukorra lahendamiseks saab prokuratuur paluda lõike 13

kohaselt advokatuuril määrata uue esindaja. Reeglina peaks

advokatuuri juhatus uue esindaja määrama isegi juhul, kui

prokuratuuri taotlus ei sisalda spetsiifilisi selgitusi, miks esialgu

määratud esindaja ei ole sobilik – „võib osutuda muuks

menetlussubjektiks samas kriminaalasjas“ või „prokuratuuri

hinnangul esineb huvide konflikt“ peaks olema piisav põhjendus.

Prokuratuur juhib tähelepanu sellele, et harvaesinevates

olukordades võib isegi mõni eelnevatest näidispõhjendustest tuua

kaasa olukorra, kus advokatuur mõistab, kelle juurde ja mille tõttu

menetlustoimingut läbi viia soovitakse. Seetõttu teeb

prokuratuur ettepaneku kaaluda regulatsiooni, kus

Arvestatud Eelnõukohase § 912 lg 13 sõnastust

täiendatud

62

prokuratuuril on advokatuurilt võimalik paluda esindaja

määramisel nimetada koheselt mitu esindaja kandidaati,

kelledest ühega võtab prokuratuur menetlustoimingu

läbiviimiseks ühendust teavitades advokatuuri juhatust vaid

konkreetse esindaja menetlustoimingule kaasamise faktist.

Selline regulatsioon aitaks vältida menetlustoimingute läbiviimise

venimist KrMS § 912 lg 13 kirjeldatud vaidluse lahendamise

vormis. Ühtlasi välistaks eelnev regulatsioon olukorrad, kus

huvide konfliktist teavitaks menetlejatele üllatuslikult hoopis

läbiotsimisele allutatud isik, kes võiks sel moel takistada

läbiotsimise läbiviimist.

Alternatiivina palub prokuratuur eelnõus selgelt sõnastada

regulatsioon, mille kohaselt teavitab prokuratuur uue esindaja

määramise vajadusest advokatuuri juhatust tingimusel, et

advokatuuri juhatus varasemalt määratud advokaati temast

loobumise põhjustest teavitada ei tohi.

2 KrMS § 912 lg 6

Praktikas võib probleemseks osutuda eelnõus KrMS § 912

sätestatud advokaadibüroo läbiotsimise regulatsioon. Puutuvalt

KrMS § 912 lg 6 märgitusse (Läbiotsimiskohast kaasa võetav

teabekandja, millel võib olla ametiprivileegiga hõlmatud teavet,

mis ei seondu menetletava kriminaalasjaga, pitseeritakse

läbiotsimiskohas advokatuuri esindaja juuresolekul jj) juhib

prokuratuur tähelepanu faktile, et digitaalsel kujul talletatud teabe

läbiotsimine ei pruugi tähendada teabe talletamist füüsilistele ja

pitseeritavatele andmekandjatele. Nii on praktikas võimalikud

olukorrad, kus läbiotsitava asukoha infoturbepoliitika ei võimalda

kasutada teabetalletuste tegemiseks väliseid mäluseadmeid, kuid

samas on läbiotsimisega leitud olulist teavet võimalik selgelt

piiritleda nt Outlooki andmefailis vm kujul ning seda edastada

Arvestatud Pitseerimise mõiste muutmisest tulenevalt ei

ole enam läbiotsimisel toimuv tegevus

piiratud füüsiliste andmekandjatega.

63

menetlejani nt krüpteeritud konteineriga läbi e-posti. Varasemas

praktikas edastati nt terviseandmed alati krüpteeritud e-kirjaga.

Eelnõus väljapakutud regulatsioon eelnevat ei võimalda.

3 KrMS § 912 lg 7

Prokuratuuri hinnangul ei ole kohane kahtlustada

kriminaalmenetlust läbiviivaid menetlejaid erapoolikuses ja

oskmatuses hoida saladusega kaitstut teavet. Prokuratuuri

hinnangul on õige usaldada menetlustoimingu vahetu läbiviimine

menetlejale endile, mitte menetlustoimingu läbiviimise

kogemusteta isiku kätte, sest ainult menetlja valdab täielikku teavet

kriminaalasja materjalide kohta, mis on tõe tuvastamiseks

hädavahlik. KrMS § 32 sätestab, et uurimisasutus teeb

menetlustoimingud iseseisvalt, kui ei ole vaja kohtu- või

prokuratuuri luba või korraldust. Sellest tuleneb, et ka kohtu loa

kohustuslikkuse korral ei saa menetlustoimingut läbi viia keegi

teine peale menetleja.

On silmatorkav, et ajakirjanike ametiprivileegiga seoses sellist

usaldamatust riigi nimel kriminaalmenetlust toimetava menetleja

suhtes eelnõus üles ei näidata, kuigi selle privileegi rikkumisel

võiks olla erinevaid põhiseaduses nimetatud õigusi ja vabadusi

silmas pidades palju suurem kaal ja laialdasem mõju kui

kliendisaladuse riivamisel. Advokaadi kliendisaladuse kaitse

vajadus ei saa üles kaaluda kriminaalmenetluses tõe tuvastamise

vajadust, kui advokaati kahtlustatakse kuriteo toimepanemises.

Prokuratuur peab võimalikuks, et advokatuuri esindajatel

puuduvad tegelikud teadmised nt digikriminalistikaga seotud

seadmete ja tarkvara kasutamiseks ning selliste teadmiste andmine

advokaadile võib osutud raskeks, kuid ka võimatuks. Suure

tõenäosusega keelavad kolmandate isikute poolt sedalaadi

Arvestatud osaliselt Seaduses sätestatud garantiid on vajalikud

just seesuguste erandlike juhtumite jaoks, kus

ametnikud kas eksimuse või pahatahtlikkuse

tõttu oma võimuvolitusi kuritarvitavad.

Siinkohal on aga küsimus mitte niivõrd

kuritarvitamise ohus kui psühholoogilises

tõsiasjas, et kord teada saadut ei ole inimesel

võimalik käsu peale mälust kustutada.

Advokaadibüroode läbiotsimise puhul ei ole

põhiliseks riskiks mitte pahatahtlik

advokaatide vaenamine, vaid asjaolu, et

advokaatidel on mitmeid kliente, kelle

andmeid hoitakse koos ja kelle saladused

seetõttu võivad menetlejale toimingu käigus

teatavaks saada ka ilma, et neid spetsiaalselt

otsitaks. Seetõttu on leitud ka mujal riikides,

et ainus tõsiseltvõetav garantii juhusliku

ilmsikstuleku vastu on isikuline eraldatus –

regulatsioon, mille kohaselt otsinguid teostav

inimene peab olema muu kui politseiuurija,

kellel võib kord kogemata nähtut olla

võimatu unustada ja tähelepanuta jätta isegi

siis, kui ta seda sooviks. Ajakirjanikesse

puutuv väide ei ole siin aga asjakohane:

esiteks pole ajakirjanikud

kriminaalmenetluses professionaalseks

prokuratuuri ja uurimisasutuse

vastaspooleks, teiseks on ajakirjanikel

64

seadmete ja tarkvara kasutamise ka kasutajalitsentsid, mis

piiritlevad seadmete ja tarkvara kasutamist pelgalt uurimisasutuse

ametnikega. Sellises olukorras on läbiotsimisel osaleval

advokatuuri esindajal vältimatult vajalik paluda otsingutesse

eriteadmistega isikute kaasamist. Eelnõust nähtub eeldus, et

läbiotsimisele kaasatud advokatuuri esindaja seda ka viivitamatult

teeb. Arusaamatuks jääb see, kas ja millisel viisil tuleks toimida

olukorras, kus advokatuuri esindaja kas liigsest enesekindlusest või

ka pahatahtlikkusest tulenevalt eelnevaga siiski ei nõustu. Sellist

juhtu reguleerib prokuratuurile arusaadavalt eelnõu § 912 lg 9 (ja

10).

Prokuratuur ei pea eluliselt võimalikuks olukorda, kus juba

alustatud läbiotsimine katkestatakse eelnõus nimetatud pikaks

ajavahemikuks (5 päeva), et protsessiga sisuliselt uuesti alustada –

eelnev tähendab tõenäoliselt vaid ühte – tõendite lõplikku

hävitamist kahtlustatava või temaga kontaktis olevate isikute poolt

(nt pilvekeskkondi distantsilt kontrollivate isikute poolt).

Prokuratuur teeb ettepaneku sõnastada KrMS § 912 lg 7

järgmiselt:

Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgas

teostab kooskõlas läbiotsimismäärusega menetleja juhendamisel

otsinguid advokatuuri esindaja või kohtu määratud juhtudel

advokatuuri esindaja juuresolekul menetleja juhendamisel

tegutsev eriteadmistega isik, kes eraldab läbiotsimismääruses ära

võtta lubatud andmed muudest ametiprivileegiga hõlmatud

andmetest, jälgides, et ametiprivileegiga hõlmatud teave ei tuleks

õigustamatult ilmsiks. Ametiprivileegiga hõlmatud andmeid, mille

äravõtmine ei ole lubatud, hoitakse pitseeritud teabekandjal

kriminaaltoimiku juures ning hävitatakse advokatuuri esindaja

ametiprivileeg üksnes konfidentsiaalsete

allikate identiteedi osas, samas, kui

advokaatide puhul hõlmab ametiprivileeg

sisuliselt kogu professionaalsel eesmärgil

toimuvat suhtlust.

Prokuratuuri tähelepanek advokatuuri

esindaja piiratud oskuste ja võimaluste kohta

kaasaegseid digikriminalistika vahendeid

kasutada on aga põhjendatud ning sellel

eesmärgil eriteadmistega isiku ennetav

kaasamine menetlustoimingu tegemisse peab

olema võimalik.

65

juuresolekul pärast kriminaalasja lõpplahendi jõustumist, kui

läbiotsimismääruses või kriminaalasja lõpplahendis ei ole

määratud, et teabekandja tagastatakse isikule, kellelt see ära võeti

Eelnev sõnastus annaks võimalusel kohtul KrMS § 912 lg 2 alusel

koheselt kaaluda küsimust, kas ja mis vormis eriteadmistega isikut

läbiotsimise teostamisel viivitamatult kaasata saab, vältides sellega

seisakuid menetlustoimingu läbiviimisel ning vältides võimalikke

järgnevaid vaidluseid menetlustoimingusse kaasatud advokatuuri

esindaja sobivuse üle menetlustoimingu läbiviimisesse.

Alternatiivina tuleb eelnõus selgelt sätestada, kas ja millistel

tingimustel võivad menetlusasutused eriteadmistega isikute abil

otsinguid viivitamatult jätkata ning vajadusel sätestada nõuded

otsingutega leitud seadmete või teabe kaitseks.

4 Pitseerima

Eelnõus kasutatakse läbivalt terminit pitseerima.

Õigekeelsussõnaraamatu (ÕS 2025) järgi tähendab sõna pitseerima

pitseriga sulgemist ning kasutusnäitena on toodud kohtutäitur

pitseeris ukse. Pitseerimine ei ole kasutatav digitaalse teabe

kontekstis, sest digitaalse teabe puhul pole selline tegevus lihtsalt

võimalik. Praktikas kasutatakse turvakleebiseid, mis võimaldavad

kontrollida pakendi avamist – ka selline kleebis pole tegelikult

pitser. Selline regulatsioon oleks juba kehtestamise hetkel ajale

jalgu jäänud ning ei looks selgust. Digitaalse teabe

konfidentsiaalsuse tagamiseks tuleb leida kohane termin. Näiteks

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses räägitakse

elektroonilisest teabeturbest, mis tähendab teabe käideldavuse,

salajasuse ja terviklikkuse tagamist töötlussüsteemis (RSVS § 3 p

Arvestatud Pitseerimise mõiste muudetud selliselt, et see

hõlmaks ka nö infotehnoloogilise

pitseerimise.

66

17. Tööinspektsioon

10) - termin tähistab seda, mida digitaalsete andmetega tegelikult

teha tuleb ja saab. Vastavale elulisele olukorrale sobiv termin tuleb

leida ka siin.

5 § 632

Prokuratuur tervitab võimalust kohtu kaudu taotleda

menetlusosaliste terviseandmeid, kui mingil põhjusel ei ole

võimalik saada nendeks inimese nõusolekut. Samas on praktikas

neid andmeid sageli vaja väga kiiresti, mistõttu vajab prokuratuur

kiiremat menetluslikku protseduuri. Prokuratuur teeb ettepaneku,

et eelnõuga kavandatavasse KrMS § 642 lisada täpsem

regulatsioon, mille kohaselt kohtu määrus võib olla lahendatud

pealdisega prokuratuuri taotlusel. Lisaks soovib prokuratuur

võimalust edasilükkamatul juhul küsida andmeid prokuratuuri loa

alusel, millele järgneks esimese tööpäeva jooksul kohtule

põhjendatud taotluse esitamine loa lubatavaks tunnistamiseks.

Lubatavaks tunnistamise võib kohus lahendada samuti pealdisega

prokuratuuri taotlusel.

Ei arvestata Pealdisega prokuratuuri taotluse

lahendamine on juba lubatud KrMS § 145

uues redaktsioonis, mis jõustub 01.11.2026.

Põhjendused, miks terviseandmetele on vaja

ligi saada prokuratuuri määruse alusel ja

kohtu luba ei ole võimalik ära oodata, ei ole

arusaadavad.

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 TI toetab eelnõuga tehtavaid muudatusi. Riikliku järelevalve

menetluses kehtiva kaasaaitamiskohustuse tõhusaks

realiseerimiseks, et ennetada õigushüvede kahjustamist,

ohukahtluse korral see välja selgitada ja tõrjuda ning kõrvaldada

korrarikkumisi, on vajalik, et menetlusalune isik ei hävitaks,

varjaks ega keelduks andmast järelevalveasutusele teavet, mis võib

teda võimalikus süüteomenetluses süüstada.

TI-lt nõutakse kriminaalmenetluse käigus teavet KrMS § 32 lg 2 ja

§ 215 lg 1 alusel peamiselt tööõnnetustega seoses, sealjuures

Teadmiseks võetud

67

18. Sotsiaalministeerium

nõutakse sageli kogutud teabe tervikuna edastamist (tööõnnetuse

uurimiskokkuvõte koos kõigi uurimise käigus kogutud

materjalidega ja juhtumiga seoses esitatud dokumentidega).

Kehtiva õiguse järgi puudub TI-l alus prokuratuurile või

uurimisasutusele teabe väljaandmisest keelduda.

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 593 lõikega 7

võimaldatakse TISi andmetele juurdepääs ilma andmesubjekti

nõusolekuta süüteo- või kohtumenetluses tõe väljaselgitamiseks.

Eelnõukohase KrMS § 642 lõike 3 alusel võib teabe valdaja

keelduda teabe avaldamisest, kui ametiprivileegiga hõlmatud

teavet sisaldava tõendi kogumine ei ole KrMS-i kohaselt lubatud

ja kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Viitame siinjuures, et

TTKS § 593 lõikes 7 on ette nähtud isiku nõusolekuta andmete

väljastamine. Eeltooduga seoses palume selgitada, millised on

andmete valdaja (TISi volitatud töötleja) kaalutlusõigused ja

millisel juhul saab ta andmete väljastamisest keelduda.

Arvestatud Lisatud on § 902, mis puudutab

terviseandmete päringut TIS-st. Samuti on

tehtud muudatused TTKS § 593 lõigetes 5 ja

7. Kohtu loa või patsiendi nõusoleku

olemasolul TISi volitatud töötlejal mingit

kaalutlusõigust ega hindamiskohustust kohtu

loa õiguspärasuse või nõusoleku

vabatahtlikkuse osas ei ole. Kohtu loas

morgitud või patsiendi nõusolekuga

hõlmatud andmed tuleb väljastada.

2 Samuti ei selgu seletuskirjast, millised on tervishoiuteenuse osutaja

praktilised kohustused ja õigused olukordades, kus

süüteomenetluses soovitakse juurdepääsu TIS-s töödeldavatele

andmetele. Ebaselgeks jääb muu hulgas, millisel alusel ja millises

ulatuses võib tervishoiuteenuse osutaja keelduda andmete

väljastamisest. Peame oluliseks, et seletuskirjas oleks täpsustatud,

kas ja kuidas on tervishoiuteenuse osutajal võimalik keelduda

andmete väljastamisest juhul, kui ta leiab, et ametiprivileegi

kohaldamise eeldused ei ole täidetud, ning millised on sellise

keeldumise õiguslikud tagajärjed. Samuti vajab tervishoiuteenuse

osutajate jaoks seletuskirjas selgitamist, kuidas lahendatakse

Arvestatud Keeldumist ja sellest tõusetuda võiva vaiduse

lahendamist reguleerib eelnõukohane § 643.

68

olukorrad kus tervishoiuteenuse osutaja keeldub, kuid menetleja

peab andmete väljastamist põhjendatuks.

3 Jääb ebaselgeks, kuidas lahendada olukorrad, kus andmete

väljastamine toimub keskse infosüsteemi kaudu, mitte üksiku

tervishoiutöötaja otsusel. Ebaselgeks jääb, kas ja millises ulatuses

lasub tervishoiuteenuse osutajal kohustus hinnata ametiprivileegi

olemasolu või selle kohaldatavust, kui andmete väljastamine

toimub infosüsteemi (nt teised terviseandmeid sisaldavad riiklikud

andmekogud (v.a TIS) või tervishoiuteenuse osutaja enda

infosüsteem) vahendusel ning tehnilise lahenduse kaudu.

Arvestatud Lisatud on § 902, mis puudutab

terviseandmete päringut TIS-st.

4 Märgime ka, et eelnõu rakendamine tervishoiuvaldkonnas võib

kaasa tuua täiendavaid arendus- ja halduskulusid, eeskätt seoses

TIS-i ja tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide

kohandamisega. Ametiprivileegi regulatsiooni korrektne

rakendamine võib eeldada täiendavaid tehnilisi lahendusi, sh

juurdepääsupiirangute täpsustamist, päringute eristamist, logimise

ja auditeerimise täiendamist ning võimalike vaidlusolukordade

tehnilist lahendamist. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, kas ja millises

mahus on nende kuludega arvestatud ning kuidas tagatakse nende

katmine. Eelnõu seletuskirjas on hindamata rahaline kulu

tervishoiuteenuse osutajatele ja TIS-i võimalik arenduskulu ning

piisavalt hindamata on ka lisanduv halduskoormus

tervishoiuteenuse osutajatele.

Arvestatud Konkreetselt eelnõukohase regulatsiooni

rakendamine arenduskulusid ei põhjusta:

päringuid ja nende vastuseid ei ole

kohustuslik töödelda spetsiaalse

infosüsteemi vahendusel, mis tuleks eraldi

luua.

5 Eelnõu ja seletuskiri võimaldavad tervishoiutöötajal

ametiprivileegile tuginedes keelduda ütluste andmisest

tunnistajana, kuid ei käsitle piisava selgusega ametiprivileegi

kohaldumist või selle mittekohaldumist olukorras, kus

tervishoiutöötaja kaasatakse süüteomenetlusse eksperdi või

eriteadmistega isikuna. Palume seletuskirjas täpsustada, kuidas

ametiprivileeg rakendub või ei rakendu olukorras, kus

tervishoiutöötaja kaasatakse eksperdi või eriteadmistega isikuna

Arvestatud Seletuskirja täiendatud

69

(KrMS 3. pt 7. jagu), mitte tunnistajana. Seetõttu vajab täiendavat

täpsustamist, kas ja millises ulatuses saab tervishoiutöötaja

eksperdina tugineda ametiprivileegile tervishoiuteenuse

osutamisel saadud andmete osas ning kuidas on tagatud rollide

selge eristamine raviandmete valdaja ja menetlusliku eksperdi

vahel. Õigusselguse huvides teeme ettepaneku täiendada eelnõu

või seletuskirja selgesõnalise käsitlusega ametiprivileegi

kohaldumisest tervishoiutöötajale eksperdina, sh TIS-i andmete

kasutamise kontekstis nii, et see oleks kõigile asjaosalistele selge.

6 Eelnõus kavandatud ametiprivileegi regulatsioon peab

tervishoiuvaldkonnas tagama, et andmete kogumine ja kasutamine

süüteomenetluses vastaks proportsionaalsuse põhimõttele ning

oleks piiratud üksnes vältimatult vajalikuga. Palume seletuskirjas

üldsuse huvides täiendavat selgitada, kuidas tagatakse, et

terviseandmete töötlemine süüteomenetluses ei muutuks üldiseks

või rutiinseks ning et patsiendi usaldus tervishoiusüsteemi vastu ei

kahjustuks.

Arvestatud Seletuskirja täiendatakse. Lisaks on

proportsionaalsuse kontrolli nõue sisse

kirjutatud eelnõukohasesse § 902.

7 Eelnõu § 641 lõikes 3 viidatud nõusolekupõhise andmete

väljastamise kohta puudub andmekaitse mõjuhinnang eelnõu

seletuskirjas, palume seletuskirja ka selles osas täiendada.

Arvestatud Seletuskirja täiendatud

8 Eelnõukohase KrMS § 641 lg 1 punkti 4 kohaselt on ametiprivileeg

tervishoiuteenuse osutajal, tervishoiutöötajal tervishoiuteenuse

osutamisel osaleval isikul, samuti abipersonalil (eelnõukohane §

641 lõike 2). Ametiprivileeg ei laiene eelnõu kohaselt psühholoog-

nõustajatele, kes ei osuta TTKSi mõttes tervishoiuteenust ja ei

kuulu ülaltoodud määratluste alla, kuid kellele võib sarnaselt

tervishoiuteenuse osutajatega saada teatavaks isikute eraelu

puudutav ja samuti tervisesse puutuvad asjaolud. Palume kaaluda,

kas ka viidatud kutseala esindajatele peaks ametiprivileeg

laienema. Analüüsi raames võiks muuhulgas tähelepanu pöörata

sellele, kuidas on teistes valdkondades (nt sotsiaalvaldkonnas

Ei arvestata Ametiprivileegid on süüteomenetluse

tõendamisskeemis anomaalia: reegliks on, et

kõik, kes valdavad süüteomenetluses olulist

teavet, peavad seda uurimisasutustele andma.

Ametiprivileegid on põhjendatud vaid

erandlikel juhtudel, kus seda õigustab suur

avalik huvi privileegiga kaitstud

usaldussuhte vastu, mis kaalub üles vajaduse

kurjategijad tabada ja vastutusele võtta.

Üheks kaalumiskohaks on ka see, kas

inimesel on professionaali poole pöördumine

70

tegutsevate spetsialistide, sh sotsiaaltöötajate ja nõustajate puhul)

tagatud tundliku teabe kaitse ning kas ja millisel määral see omab

tähendust ametiprivileegi käsitluse kontekstis.

vaba valik või sunnitud hädavajadus. Näiteks

advokaadi ametiprivileegi õigustab vajadus

tagada õigussüsteemi toimimine ja

advokaadi poole pöördumine on

õigusvaidluses sisuliselt möödapääsmatu

(ning kriminaalmenetluses on kaitsja lausa

kohustuslik). Meedikuprivileegi põhjendab

vajadus tagada, et inimesed saaksid

õigeaegselt kvalifitseeritud ravi – siingi pole

arsti poole pöördumisele realistlikku

alternatiivi. Sotsiaaltöötajad ja

nõustamispsühholoogid on inimeste jaoks

küll oluliste heaoluteenuste pakkujad ja

valdavad sageli palju tundlikku teavet, kuid

kummagi ameti jaoks ei ole Eestis praegu

kehtestatud seadusega andmete salajas

hoidmise kohustust. Lisaks pole kummagi

elukutse puhul tegu reguleeritud elukutsega,

erinevalt nt advokaatidest või arstidest.

Kutsestandardid on küll olemas, kuid nii

psühholoogide kui sotsiaaltöötajatena saavad

päriselus palka ka sellised inimesed, kellele

vastavat kutset omistatud ei olegi. Puudub ka

riiklik või kutseomavalitsuslik

litsentseerimise kord, mis tagaks kutse-eetika

nõuete järgimist. Mitte-kliiniliste

psühholoogide tegevus on üldse

reguleerimata, sotsiaaltöötaja definitsioon on

küll esitatud SHS-s, kuid see on piiritletud

vaid konkreetse seadusega, samas kui

sotsiaaltöötajad on ametis ka väljaspool

71

sotsiaalhoolekande süsteemi, nt vanglas, või

tegutsevad sisuliselt sotsiaaltöötajatena

muude ametinimetuste all (tegevusjuhendaja,

kogemusnõustaja jne). Paljudel juhtudel on

sotsiaaltöötajatel ka lausa kohustus nt

abivajavatest inimestest teada anda, mis

oleks vastuolus ametiprivileegiga. Kui

sotsiaaltöötaja teostab riiklikku järelevalvet

või haldusmenetlust, kus tal on voli karistuse

ähvardusel isikult teavet nõuda, laieneb talle

eelnõu kohaselt nn riikliku järelevalve

ametiprivileeg.

9 Märgime, et eelnõu menetlemisel ei ole kaasatud paljud

meditsiinivaldkonna huvigrupid (nt psühholoogid ja psühhiaatrid,

patsientide esindusühing jt). Sellest tulenevalt peame vältimatult

oluliseks, et muudatused oleks kooskõlastatud erialaseltside ja

huvigruppidega edasise eelnõu menetluse käigus. Samuti palume

seletuskirja täiendada infoga, kuidas seadusena vastuvõetud

muudatustest plaanitakse sihtgruppe teavitada.

Arvestatud Seletuskirja mõjude osa täiendatud.

Konsulteeritud on mh arstide esindajaga

JDM andmekaite nõukoja raames ning EKEI

psühhiaatria ala koordinaatoriga, kelle

tagasisidega arvestatud. Arstide Liidule oli

eelnõu saadetud arvamuse avaldamiseks

kooskõlastusel. Neilt eelnõu kohta arvamust

ei laekunud. Eelnõu vastuvõtmisel plaanib

JDM korraldada asjakohase teabepäeva ja

seadusemuudatuse kohta üllitada infolehe,

mis saadetakse kõikidele ametiprivileegiga

ametite ja kutsete katusorganisatsioonidele.

10 Tehnilise märkusena viitame, et seletuskirjas kasutatakse terminit

„meedik“. Terminoloogiliselt on eesti keeles õige kasutada

terminit „tervishoiutöötaja“.

Märkus teadmiseks võetud. Seletuskirja eesmärgiks on seaduseteksti

lugemist ja selle mõistmist hõlbustada,

mistõttu seaduse kohati mõisteaparaadi

täpsust loetavuse ees prioriseeriv

sõnakasutus ei ole seletuskirjas alati

otstarbekas.

72

19. Andmekaitse Inspektsioon

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Eriliiki isikuandmed

Eelnõu seletuskirjas (lk 6) on öeldud, et teabe kvalifitseerumine

eriliigilisteks isikuandmeteks ei ole samuti oluline – süütegude

uurimine ja nende toimepanijate karistamine on avalik huvi, mis

üldjuhul kaalub üles õiguse eraelu puutumatusele. Peame

vajalikuks juhtida tähelepanu, et isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) järgi vajavad eriliiki isikuandmed erilist kaitset ja nende

töötlemine on lubatud juhul, kui on kehtestatud sellekohane

regulatsioon liikmesriigi õiguses ja eeldusel, et olemas on

asjakohased kaitsemeetmed, et tagatud oleks isikuandmete ja

põhiõiguste kaitse (vt IKÜM pp 52). Sarnase kaitse näeb ette ka

õiguskaitseasutuste andmetöötluse direktiivi (LED direktiiv)

artikkel 10. Seetõttu ei saa eriliiki isikuandmete töötlemise nõuded

jätta kõrvale pelgalt põhjendusel, et igasuguse süüteo karistamine

on avalik huvi, vaid oluline on siiski leida tasakaal erinevate

õiguste ja huvide vahel, tagades ka vajamineva regulatsiooni

eriliiki isikuandmete tõhusaks kaitseks.

Teadmiseks võetud Seletuskirja täpsustatud

2 Nõusolek (KrMS § 641 lg 3)

Kuna seletuskirjas on avatud, et ametiprivileegiga on kaitstud

igasugune teave, sh isikuandmed, siis nõusolek teabe avaldamiseks

ühildub laias laastus mh ka isikuandmete töötlemiseks antava

nõusolekuga. Samas näeb IKÜM nõusolekule ette väga kindlad

kriteeriumid. LED direktiiv välistab aga üldjuhul nõusolekule

tuginemise (pp 35: pädevatele asutustele institutsiooniliselt

süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest

vastutusele võtmise eesmärgil seadusega antud ülesande täitmine

annab neile õiguse nõuda või kohustada, et füüsilised isikud

vastaksid esitatud taotlustele. Sellisel juhul ei tohiks andmesubjekti

Arvestatud Seletuskirja täpsustatud

73

nõusolek (mis on määratletud määruses (EL) 2016/679) olla

õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks pädevate asutuste poolt.

LED direktiivi pp 38 täpsustab, et isikuandmete töötlemine peaks

samuti olema õigusaktiga lubatud, kui andmesubjekt on andnud

sõnaselge nõusoleku selliseks isikuandmete töötlemiseks, mis on

tema suhtes erakordselt sekkuv. Andmesubjekti nõusolek

iseenesest ei peaks siiski olema õiguslik alus selliste delikaatsete

isikuandmete töötlemiseks pädevate asutuste poolt.

Ka isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 15 näeb ette, et

õiguskaitseasutus võib isikuandmeid töödelda seaduse alusel.

Eriliiki isikuandmete töötlemise lubatavus on sätestatud IKS §-s

20, mis samuti ei näe ette võimalust töödelda isikuandmeid

nõusoleku alusel.

Seletuskirjas (lk 19) on märgitud, et IKÜM artiklid 17, 18 ja 21

näevad andmesubjektile ette võimaluse nõuda oma isikuandmete

kustutamist, töötlemise piiramist ja lõpetamist, kuid need

kriminaalmenetlusele ei rakendu, nagu sätestab IKS § 4 lg 2 p 4.

Esiteks juhime tähelepanu, et IKS § 4 reguleerib ajakirjanduslikul

eesmärgil isikuandmete töötlemist ning ei sisalda lõikeid, seega

jääb arusaamatuks seletuskirja viide kõnesolevale paragrahvile.

Teiseks selgitame, et ekslik on arusaam, et IKÜM-i saaks

valikuliselt kohaldada. Kui isikuandmete töötlemise aluseks on

nõusolek, siis selle tagasivõtmist ei ole võimalik siseriikliku

õigusega piirata. Nõusoleku andmist ja tagasivõtmist reguleerib

IKÜM artikkel 7, mille lõige 3 näeb ette, et andmesubjektil on

õigusoma nõusolek igal ajal tagasi võtta. Nõusoleku tagasivõtmine

ei mõjuta enne tagasivõtmist nõusoleku alusel toimunud töötlemise

seaduslikkust. Andmesubjekti muude õiguste piiramine on lubatud

ainult kooskõlas IKÜM §-ga 23.

74

Kokkuvõttes oma olemuselt ei tohiks üldse süüteomenetluses

nõusolekule tugineda, aga isegi kui tugineda, siis see tekitab

paratamatult segase olukorra, kas eelnõu kohaselt on nõusolek

sama tähendusega, mida mõistetakse nõusoleku all andmekaitse

vaatest. Eelnõus on seos isikuandmete töötlemisega jäetud

täielikult tähelepanuta ja see tekitab potentsiaalse olukorra, kus

edaspidi pole selge, millisest regulatsioonist teabe avaldamisel ja

nõusoleku mõiste sisustamisel lähtuda.

3 Tervishoiuteenuse osutajate ametiprivileegid

Eelnõus luuakse mh tervishoiutöötajatele laiem võimalus hoida

oma tegevuses teatavaks saanud teavet salajasena. Samas on juba

täna õiguskaitseasutusel keeruline saada teo toime pannud isiku

kohta tervisealast teavet, sest selle väljanõudmiseks pole

õiguskaitseasutustele loodud selget õiguslikku alust. Nii ei

lahendata seda küsimust ka käesolev eelnõu, vaid hoopiski

laiendatakse tervishoiutöötajate saladuse hoidmise õigust.

AKI on saanud mitmeid pöördumisi tervishoiuteenuse osutajalt,

kus küsitakse, kas politsei tohib küsida kahtlustatava või

menetlusaluse isiku väidetavale nõusolekule tuginedes

terviseandmeid välja. Oleme seisukohal, et pigem peaks andmete

väljaküsimine toimuda selgetel seaduses reguleeritud tingimustel.

Seletuskirja (lk 3) on probleemina välja toodud, et puudub selge

regulatsioon selle kohta, kuidas tuleks tagada ametiprivileegi

maksma panemine olukorras, kus nt uurimisasutus seda ei austa.

See, et õiguskaitseasutustele pole head seaduslikku alust

terviseandmete väljanõudmiseks ja hoopis lähenetakse väidetava

nõusoleku kaudu, näitabki seda, et ka seda nõusolekut võidakse

Arvestatud osaliselt Ei ole aktsepteeritav käsitlus, kus inimese

enda tahteavaldus tema terviseandmete

uurimisasutusele välja andmiseks justkui ei

maksa midagi, ehkki Riigikohus on oma

otsuses selge sõnaga kirjutanud, et

terviseteenuse osutajalt võib terviseandmeid

nõuda just patsiendi loal. Andmekaitseõigust

ei saa kasutada inimeste privaatautonoomia

piiramiseks, kuivõrd selle laiem eesmärk on

hoopis vastupidine: inimeste

privaatautonoomia tunnustamine ja nende

informatsioonilise enesemääramise

võimestamine. See võimestamine tähendab

üksiti seda, et inimesel peab olema võimalus

ka anda vabatahtlikult õiguskaitseasutustele

välja oma terviseandmed.

Iseenesestmõistetavalt ei vabasta patsiendi

nõusolek uurimisasutust kohustusest järgida

tõendite kogumisel ja isikuandmete

töötlemisel eesmärgipärasuse nõuet, st

tõendite kogumine peab olema vajalik ja

proportsionaalne.

75

hakata järjest enam ära kasutama, kuigi õiguskaitseasutus peaks

tegutsema seaduse alusel.

Seletuskirjas (lk 23) on täpsustatud, et punktis 3 sätestatud

ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldavate tõendite

kogumiseks loa andmise kord lahendab ära ka probleemid seoses

terviseandmetele juurdepääsuga, mis tekkisid pärast Riigikohtu

lahendit asjas nr 1-20-5071. Ehkki valdavalt saab menetleja

terviseandmetele ligi patsiendi nõusoleku alusel. Meie saame

sellest aru nii, et vaikimisi õiguskaitseasutus küsib

tervishoiutöötajalt andmed välja inimese nõusolekule tuginedes.

Kui tervishoiutöötaja keeldub väljastamast, pöördub

õiguskaitseasutus kohtu poole ja küsib luba. Rõhutame, et

nõusolek ei ole lahendus terviseandmete töötlemiseks.

Tervishoiuteenuse osutajate segadus

praeguse regulatsiooni puhul on mõistetav,

kuivõrd kehtiv seadus mingeid parameetreid

ei sätesta ei nõusolekuga ega nõusolekuta

terviseandmete väljastamiseks. Eelnõu

täiendatud eraldi sättega TIS-ist

terviseandmete nõudmise kohta

4 Kaalumise läbiviimine

Kavandatava KrMS § 64² lõike 1 punkt 3 annab võimaluse kohtul

kaaluda ühelt poolt avalikku menetlushuvi ja teiselt poolt isikute

põhiõiguste riivet, mida ametiprivileegiga hõlmatud teavet

sisaldava tõendi kogumine endaga kaasa tooks. Seletuskirjas on

täpsustatud, et kaalumisel arvestab kohus kahte kriteeriumi:

a) andmed, mille kohta tõendeid koguda soovitakse, on vältimatult

vajalikud

kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks - see tähendab

eelkõige, et teave on asjassepuutuv ja oluline ning seda ei ole

võimalik ilma ametiprivileegi riivamata saada.

b) isikuõiguste riive proportsionaalsus.

Juhime tähelepanu, et selgusetuks jääb, kuidas reaalsuses

kaalumine toimuma hakkab nt tervishoiuteenuse osutajate puhul.

Selleks, et hinnata, kas andmete saamine on vältimatult vajalik või

kas riive on proportsionaalne, peaks kohus ise nende andmetega

Arvestatud osaliselt Väide, et päringu põhjendatuse

kontrollimiseks on vajalik ette teada, millise

sisuga teavet päringu tulemusel saadakse ja

kuidas see süüteoasjas tuvastatavate

faktidega suhestub, vaatab mööda tõsiasjast,

et menetlustoimingu lubatavust tuleb hinnata

ex ante – lähtuvalt teadmisest, mis on olemas

enne menetlustoimingu tegemist. Seetõttu

peavadki nii kohus kui uurimisasutus

menetlustoimingu lubatavust hindama just

ilma, et oleks teada, mis menetlustoimingu

tulemusel ilmneb, kuivõrd õiguste riive leiab

aset juba sellega, et erasfääri tungitakse, ja

peab olema põhjendatud olenemata sellest,

kas riive end lõppastmes menetleja jaoks

õigustas või mitte. Vastasel korral võiks

väita, et igasugune riive, mis menetleja jaoks

76

tutvuma. Muul juhul ei ole võimalik hinnata, kas kõik

terviseandmed ja nende kogumine on ikka vältimatult vajalik.

Seejuures on küsitav, kuidas ülaltoodud suhestub KrMS § 107

lõike 3 täiendamise põhjendustega. Seletuskirjas öeldakse, et

ekspertiisiaktis sellise teabe [eriliiki andmete] esitamine põhjustab

olukorra, kus ekspertiisiaktiga koos saab kohtule teatavaks

informatsioon, mida tegelikult kohtule esitada ei saaks. Jääb

arusaamatuks, kuidas peaks ühest küljest kohus andma loa

õiguskaitseasutusele tervishoiuteenuse osutajalt teabe

väljanõudmiseks, kui ta ei tea, mis andmed üldse on ja teisalt ütleb

eelnõu, et kohus ei tohiks ekspertiisiaktil üldse põhjendamatuid

andmeid näha.

olulist teavet toob, on õigustatud – või siis

alternatiivselt, et kuna menetlustoimingu

kasutegur pole ette ennustatav, on

menetlustoimingud lubamatud. Toimingu

lubatavuse otsustamisel tuleb kohtul kaaluda,

kas küsimus, millele vastust otsitakse, on

menetluses asjakohane ning kas on

tõenäoline, et taotletava toiminguga

küsimusele vastamiseks vajalikku teavet

leitakse. Kui näiteks vaja on tuvastada,

millised vigastused olid isikul 20.06.2025

haiglasse pöördumisel, siis päring sellel

päeval koostatud epikriiside ja tehtud

uuringute kohta on põhjendatud, kuid ei ole

põhjendatud kogu inimese terviseloo

väljanõudmine. Samas aga kui isikule

tehakse kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi ja

vajalik on tuvastada, kas tal esineb mingi

psüühikahäire, mida saab diagnoosida üksnes

pikema aja vältel terviseseisundit uurides,

võib olla põhjendatud ka inimese kohta kogu

terviseloole juurdepääsu võimaldamine.

Seda, kas kummalgi juhul päringule saadav

vastus aitab uurimisasutuse hüpoteesi

kinnitada või ümber lükata või kas üldse

mingeid andmeid on, ei saagi enne

menetlustoimingu tegemist teada ei taotlev

menetleja ega kohus.

5 VTMS § 32¹ täiendamine Arvestatud Päringu tegemise fakt ei ole iseenesest

ametiprivileegiga hõlmatud. § 642 lg 1 p 5

77

Eelnõu sätestab, et advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga

hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumise eesmärgil on lubatud

menetlustoiminguid teha üksnes neis väärteoasjades, mille

esemeks on andmekaitse- , rahapesu-, keskkonna-, konkurentsi-,

maksu-, tolli-, korruptsiooni- või riigisaladuse kaitse alane

väärtegu. Seletuskirjas on täpsustatud, et eelnõu kohaselt lisatav

säte piirab kriminaalmenetluslike vahenditega tõendite kogumise

võimalusi väärteomenetluses. Üldiselt toimub tõendamine ja

tõendite kogumine väärteomenetluses kriminaalmenetluse

seadustikus sätestatud korras, kui väärteomenetluse seadustik ei

näe ette erisusi. Ametiprivileegidesse puutuv KrMS-s kohaldub ka

väärteomenetluses.

Seejuures jääb selgusetuks, kuidas suhestub siia tervishoiuteenuse

osutajatelt teabe küsimine. AKI-l on paljud menetlused seotud nt

tervishoiutöötajate poolt uudishimupäringutega. Kui

tervishoiutöötajatel on ametiprivileegist tulenev teabe hoidmise

kohustus, siis võib järeldada, et uus säte välistab võimaluse neilt

tõendeid koguda (sh ka nende infosüsteemist, vt seletuskiri lk 24).

Meie hinnangul võib kavandatav eelnõu piirata oluliselt AKI kui

andmekaitseliste väärtegude menetlemise. Samas arvestades, et

IKÜM annab AKI-le võimaluse küsida välja kõike vajalike

tõendeid (ka siis, kui siseriiklik süüteomenetlust reguleeriv õigus

sellist võimalust ette ei näe), on ebaselge, kuidas rakendada eelnõu

regulatsiooni koosmõjus IKÜM-ga.

kohaselt on ametiprivileegiga isiku

kahtlustatavaks olek üheks ametiprivileegist

möödumise aluseks. Samuti on TIS-i

päringute kohta eelnõus eraldi § 902.

1

Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seaduse (ametiprivileegid) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga täiendatakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS) ja teisi seadusi, et tagada

ameti- ja kutsesaladuse tõhusam kaitse ning selgem regulatsioon süüteomenetluses.

 Muudatustega tuuakse kriminaalmenetlusse ametiprivileegi mõiste, mis tähistab õigust

süüteomenetluses oma ameti või kutsealaga seoses teatavaks saanud asjaolude kohta

teabe (sh ütluste) andmisest keelduda, ning piiritletakse nende ring, kellel

süüteomenetluses on ametiprivileeg.

 Eelnõu kohaselt on kriminaalmenetluses ametiprivileeg vaimulikul, advokaadil, ajakirjanikul,

tervishoiuteenuse osutajal, tervishoiutöötajal ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleval isikul

(arstil, õel, ämmaemandal jne), vahendajal (tavaliselt ohvriabitöötajal), notaril,

patendivolinikul, pankrotihalduril, riikliku järelevalve teostajal, kaitsjal1 ja kohtunikul.

Ametiprivileeg laieneb seaduses sätestatud tingimustel ka nende isikute ameti- või

kutsetegevuses vahetult osalevale vajalikule abipersonalile. Muudel ameti- või kutsesaladuse

hoidmise kohustusega isikutel kriminaalmenetluses ametiprivileegi ei ole.

 Ametiprivileegiga hõlmatud tõendi kogumiseks nähakse üldjuhul ette kohtu loa nõue ning

sätestatakse sellest reeglist tulenevad erandid ja erikorrad.

 Samamoodi reguleeritakse päringute tegemine tervise infosüsteemi süüteomenetluses

terviseandmete saamiseks. Tervise infosüsteemist saab süüteomenetluses

terviseandmeid pärida inimese nõusolekul või selle puudumisel kohtu loal. Kohus annab

loa üksnes siis, kui andmed on menetluses vältimatult vajalikud ning päring on kuriteo

raskust, laadi ja isiku privaatsust arvestades põhjendatud.

 Lisaks nähakse ette erikord advokaadi ja kaitsja valduse läbiotsimiseks.

Täiendavate kaitsemehhanismide loomine suurendab mõnevõrra menetlejate töökoormust.

Eelnõu kohaselt vähendatakse advokaatide halduskoormust ja tagatakse kahtlustatava

põhiõiguseid paremini seeläbi, et üldreeglina sätestatakse advokaadi volituste eeldus ja

kaotatakse volikirja nõue. Eelnõuga ei panda kellelegi ega võeta kelleltki

konfidentsiaalsuskohustust, mis tuleneb mõnest haruseadusest – eelnõu reguleerib üksnes

süüteomenetluses menetlejale teabe andmisest keeldumise õigust. Eelnõuga lahendatakse mh

Euroopa Inimõiguste Kohtu etteheide, et advokaatide ja klientide vahelise teabevahetuse

konfidentsiaalsus ei ole Eestis piisavalt tagatud. Samuti tehakse eelnõu kohaselt muudatused,

mis on vajalikud Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooni nõuete täitmiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on lõplikul kujul koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse

ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur ([email protected]). Eelnõu

koostamisse on panuse andnud Justiits- ja Digiministeeriumi karistusõiguse ja menetluse

talituse nõunik Martin Ziehr ([email protected]), kriminaalkoostöö ja õigusloome

talituse juhataja Laura Vaik ([email protected]) ning vabakutsete talituse nõunik Julia

1 . Kaitsja all peetakse silmas ka menetlusse lubatud mitteadvokaadist kaitsjat.

2

Zaitseva ([email protected]). Lisaks on kaasabi osutanud Eesti Advokatuuri esindajad

advokaadid Indrek Sirk, Dmitri Školjar ja Jaanus Tehver, Eesti Advokatuuri jurist Merit

Aavekukk-Tamm, advokaat Karmen Turk, riigiprokurör Taavi Pern ning kohtunik Tambet

Grauberg. Eelnõu keeletoimetaja on Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

 Eelnõu kohaselt muudetakse ka tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 593

lõikeid 5 ja 7, mille muutmiseks on Riigikogule esitatud eelnõu 951 SE. Sisulist

vastuolu muudatuste vahel ei ole.

 Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga. Eelnõuga tehakse Eesti seadusandlusse muudatused, mis on

vajalikud EN advokaadikutse kaitse konventsiooniga liitumise tõttu. Eesti kirjutas

konventsioonile alla 13. mail 2025.

 Tulenevalt põhiseaduse § 104 p-st 14 on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu

koosseisu häälteenamus.

 Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi:

- kriminaalmenetluse seadustik (RT I, 11.07.2026, 79)

- väärteomenetluse seadustik (RT I, 11.07.2026, 164)

- tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I, 11.07.2026, 102)

- pankrotiseadus (RT I, 11.07.2026, 148)

- patendivoliniku seadus (RT I, 11.07.2026, 149)

- advokatuuriseadus (RT I, 11.07.2026, 153)

- tervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT I, 30.06.2026, 133)

- kohtute seadus (RT I, 11.07.2026, 51)

- krediidiasutuste seadus (RT I, 11.07.2026, 16)

2. Seaduse eesmärk

2.1. Ametiprivileegidest üldiselt

Eestis on mitmeid reguleeritud elukutseid, mille pidajalt eeldatakse ameti tõttu teatavaks saanud

asjaolude saladuses hoidmist (nt advokaadid, audiitorid, notarid, lepitajad, arstid,

patendivolinikud, kirikuõpetajad, pankurid, pankrotihaldurid, kohtutäiturid), kuivõrd nende töö

efektiivseks tegemiseks peab olema tagatud usalduslik suhe ameti pidaja ja kliendi vahel ning

ameti- või kutsetegevuse käigus saab neile teatavaks palju inimeste delikaatset eraelulist teavet.

Kohustus ameti tõttu teatavaks saanud andmeid konfidentsiaalsena pidada tuleneb nende

ametite pidajaile otse asjakohastest seadustest ning kutseala esindusorganisatsioonide

sisereeglitest (nt eetikakoodeksid). Samas satuvad ka reguleeritud elukutsete pidajad ühel või

teisel viisil ühiskondlikesse suhetesse, mis ulatuvad kriminaalmenetluse huvisfääri. Tavaliselt

on põhjuseks kliendid ja nende võimalik seadusevastane tegevus, kuid tuleb ette sedagi, et

reguleeritud elukutse pidaja ise paneb toime tegusid, mis vastavad süüteokoosseisule. Neil

juhtumeil tekib küsimus, kas ja millises ulatuses on ametisaladusena määratletud teave

kättesaadav kriminaalmenetluses. Selgesti on uurimise huvides võimalikult väheste

piirangutega juurdepääs kõikidele andmetele; reguleeritud ametite pidajad ja nende kliendid

soovivad aga vältida konfidentsiaalsete andmete avaldamist süüteomenetluse käigus – ning

seda sugugi mitte üksnes siis, kui tegu on inkrimineeriva teabega. Andmed, mida reguleeritud

ameti pidajale usaldatakse, on lihtsalt sageli väga delikaatsed ja ehk isegi intiimsed ning nende

ilmsikstulek võiks põhjustada majanduslikku kahju ja inimsuhete rikkumist või avada

võimaluse häbistamiseks, tagakiusamiseks või kuriteo ohvriks langemiseks. Ametisaladused

polegi enamasti seatud kaitsma ameti pidajat ennast, vaid isikut, kes on ameti pidajale teavet

usaldanud (reeglina klient).

3

Kui süüteomenetluses tegeletakse õiguserikkumisega, mille toimepanijate väljaselgitamine ja

karistamine on õiguskorra jaoks eksistentsiaalne küsimus, peab üksikisiku privaatsuse ootus

või juriidilise isiku ärihuvi taganema õiguskorra kaitse avaliku huvi ees. Seetõttu on kehtestatud

kõikidele, kellel on süütegude väljaselgitamiseks vajalikku (sh piinlikku või delikaatset) teavet,

üldine kohustus see uurimisasutusele või kohtule avaldada. Samas jälle ei ole sugugi kõikide

süütegude menetlemisel konfidentsiaalsete suhete läbivalgustamine vältimatult vajalik ning

reguleeritud ameti pidaja ja tema kliendi vahelise teabevahetuse konfidentsiaalsus ja sellest

tulenev usalduslik suhe võib ühiskondlikult olla märksa olulisem kui süüteo toimepanija

tuvastamine. Ka konfidentsiaalsed suhted on oma olemuselt erineva kaaluga ning põhjused

privileegi sätestamiseks ei seisne samuti alati üksnes privaatsusõiguse kaitses, vaid võivad

tuleneda näiteks hoopis õiglase kohtumenetluse tagamise vajadusest. Seetõttu on maailmas

tavaline, et mingite suhete osapooltele on antud süüteomenetluses ametist tulenev eelisõigus

(privileeg) mitte avaldada uurimisasutusele teavet, mida isik valdab oma ametitegevuse tõttu.

Pea universaalselt on õigus süüteomenetluses kliendi usaldatud andmeid mitte avaldada

(ametiprivileeg) advokaatidel ja vaimulikel. Ametiprivileegiga ametite loend on reeglina

pikem, kuid erineb jurisdiktsiooniti märkimisväärselt. Samuti on erinevaid lahendusi selles, mis

ja millistel tingimustel täpselt ametiprivileegi alla kuulub.

Erinevalt muudest elualadest on advokaadiamet vahetult seotud õigusmenetlustega ning

protsessiosaliste võimalus saada kvalifitseeritud õigusabi on kohtumenetluse toimimise jaoks

võtmetähtsusega. Seda eriti süüteomenetluses, kus riiki esindab kõrgelt kvalifitseeritud jurist –

prokurör. Advokaadi ametiprivileeg on õiglase kriminaalmenetluse seisukohast keskse

tähendusega: efektiivse kaitse saamiseks peab kahtlustatav või süüdistatav oma kaitsjaga saama

olla avameelne. Selline avameelsus oleks aga mõeldamatu, kui uurimisasutused võiksid

advokaadilt nõuda kliendi poolt usaldatu avaldamist või saaksid menetlustoimingutega ära

võtta andmekandjad, mis sisaldavad kliendi ja advokaadi usalduslikku suhtlust. Tänapäeval on

advokaadi ja tema kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsus üldtuntud õiguspõhimõte, mida

tunnustatakse riikide õiguses, Euroopa Inimõiguste Kohtu2 ja Euroopa Kohtu praktikas ning

advokaatide ühenduste käitumiskoodeksites üle kogu maailma3. Advokaadi ametiprivileeg pole

muidugi absoluutne, kuid vajab advokaadi erilist seisundit arvestades ka erilist kaitset.

Advokaadi ametiprivileegi ebapiisavat kaitstust kriminaalmenetluses on Eestile ette heitnud

Euroopa Inimõiguste Kohus4 ning menetlusõigusliku regulatsiooni puudulikkusele on

tähelepanu juhtinud ka Eesti kohtud5 ning õiguskirjanduse autorid.6

2.2. Kehtiv regulatsioon ja selle probleemid

Kriminaalmenetluse seadustikus reguleerib ametiprivileegiga seonduvat § 72, mille kohaselt on

seaduses nimetatud ametite pidajatel ja nende erialasel abipersonalil õigus kriminaalmenetluses

ütluste andmisest keelduda, kui neid ei ole saladuse hoidmise kohustusest vabastanud isik, kelle

huvides saladuse hoidmise kohustus on kehtestatud. Seadus nimetab ütluste andmisest

keeldumise õigusega isikutena Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikku, kaitsjat,

notarit, tervishoiutöötajat ja farmatseuti, ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevat

isikut ning kõiki muid isikuid, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise

kohustus. KrMS § 1267 sätestab lisaks keelu kasutada tõendina §-s 72 nimetatud isiku

edastatavat või temale ametitegevusega seoses edastatavat teavet, mis on saadud salajasel

pealtkuulamisel või -vaatamisel, välja arvatud juhul, kui esineb mõni samas paragrahvis

2 Vt nt EIKo Michaud v. France (No. 12323/11), p 123; EIKo Saber v. Norway (No. 459/18), p 51. 3 Vt nt USA: ABA Model Rules of Professional Conduct Rule 1.6; Saksamaa: Berufsordnung der Rechtsanwälte

§ 2; Iirimaa: Code of Conduct for the Bar of Ireland Rule 3.7; Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 5. 4 EIKo Särgava v. Estonia (No. 698/19). 5 Vt nt RKKKm 1-24-7248. 6 Heili Sepp. Advokaadibüroo läbiotsimine: probleemid Eestis ja võimalikud lahendused. Juridica 7/2020, lk

580–596.

4

nimetatud erandlik olukord. KrMS § 91 näeb ette, et advokaadi või notari büroos toimetatava

läbiotsimise juures peab viibima advokaat või notar, kelle juures läbi otsitakse, või teine

advokaat või notar; samuti on nii advokaadi- kui notaribüroos läbiotsimiseks alati nõutav kohtu

luba.

Kehtivas õiguses on aga mitmeid probleeme, mida eelnõukohase seadusega lahendataksegi.

1. Ameti- ja kutsesaladust sisaldavate andmekandjate kaitse süüteomenetluses ei ole

piisav. Kuigi kehtiv õigus võimaldab teatud ametipidajatel keelduda ametisaladusega

hõlmatud asjaolude kohta ütluste andmisest, ei laiene samaväärne kaitse nendele

andmetele, kui need sisalduvad dokumentides või muudel andmekandjatel. Seetõttu

võib ametisaladus jõuda menetlejani andmekandjate kaudu ka olukorras, kus sama teabe

avaldamisest oleks isikul õigus keelduda. See seab ametisaladuse hoidmise kohustusega

isikud olukorda, kus neil ei ole võimalik täiel määral tagada seadusest tuleneva

konfidentsiaalsuskohustuse täitmist või nad peavad klientide usalduse säilitamiseks

hoiduma olulise teabe dokumenteerimisest.

2. Advokaatide ja nende klientide konfidentsiaalse teabe kaitse läbiotsimiste käigus ei ole

piisavalt tagatud. Kuigi advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse konfidentsiaalsus on

õiglase kohtumenetluse oluline eeldus, puuduvad kehtivas õiguses piisavalt selged

tagatised, mis välistaksid läbiotsimise käigus sellise teabe põhjendamatu sattumise

menetleja valdusesse. See seab ohtu mitte ainult menetluse esemeks oleva kliendi, vaid

ka teiste advokaadi klientide konfidentsiaalsed andmed, mis võivad sisalduda samadel

andmekandjatel või dokumentidel. Praktikas kasutatakse selle riski maandamiseks Eesti

Advokatuuri esindaja kaasamist, kuid kuna selline kaitse ei tulene otseselt seadusest, ei

ole selle rakendamine menetlejale kohustuslik.Taoline õigusvaakum kujutab endast

ohtu õiglasele kohtumenetlusele Eestis. Advokaadibüroode ja advokaatide

andmekandjate läbiotsimise puudulikule regulatsioonile Eestis on tähelepanu juhtinud

ka Euroopa Inimõiguste Kohus.

3. Puudub selge regulatsioon selle kohta, kuidas tuleks tagada ametiprivileegi

maksmapanemine olukorras, kus nt uurimisasutus seda ei austa. Samuti puudub

seaduses selge regulatsioon selle kohta, kuidas toimida muude menetlustoimingute

käigus juhuslikult uurimisasutuse kätte sattunud andmetega, mis kujutavad endast

kellegi (sh advokaatide) ametisaladust.

4. KrMS § 72 lg 1 p 4 delegeerib ametiprivileegi andmise menetlusõigusest välja. See ei

ole põhjendatud ning vaatab mööda ka põhiseaduse §-s 104 sätestatud reeglist, et

kohtumenetluse seadused tuleb vastu võtta Riigikogu koosseisu häälteenamusega.

Kohustus pidada ametitegevuse käigus teada saadut konfidentsiaalsena ei saa üks ühele

korreleeruda õigusega kriminaalmenetluses ütlusi mitte anda, kuna see seaks eraelu

puutumatuse ja ärihuvid a priori tähtsamaks kriminaalmenetluse läbiviimisest. Kehtiv

menetlusõigus võimaldab kasutada mitmeid meetmeid selleks, et vältida

kriminaalmenetluse jaoks oluliste eraeluliste andmete lekkimist menetlusest väljapoole,

sh saab kohtuistungi vajalikus osas kinniseks kuulutada. Seetõttu peab ametiprivileegi

ulatus ja maksmapaneku kord sisalduma menetlusseaduses.

5. Riigikohus on leidnud, et kehtiva KrMS §-d 32 ja 215 koosmõjus VÕS §-ga 768 ei anna

õiguslikku alust nõuda ilma patsiendi nõusolekuta kriminaalmenetluses välja patsiendi

terviseandmeid.7 See lahend on tekitanud probleeme, seda eriti juhul, kui patsient mingil

põhjusel nõusolekut objektiivselt anda ei saa, kuid pole ka kedagi, kes saaks nõusoleku

andmist otsustada tema asemel. Näiteks kaheldava teovõimega inimese nõusolek oma

terviseandmetele juurdepääsuks ei pruugi olla õiguslikult kehtiv, ent kui inimesel

eestkostjat ei ole, ei saa kohtueksperdid tutvuda inimese terviseandmetega, mis oleks

vajalik tema süüvõime hindamiseks. Samuti on tekkinud probleeme kuriteo tõttu surma

7 RKKKo 1-20-5071.

5

saanud inimese terviseandmetele juurdepääsemisega, kui pärimismenetlus ei ole lõpule

viidud. TTKS-i säte, mis lubab juurdepääsu kohtueelse menetluse läbiviimiseks, ei

lahenda Riigikohtu lahendist tulenevat menetlusõiguslikku tõket andmete nõudmisel.

6. Ehkki mõnedes eriseadustes sätestatakse, et konfidentsiaalsete andmete saamiseks on

uurimisasutusel vajalik kohtu luba, puudub kriminaalmenetluse seadustikus

menetluskord selle loa taotlemiseks ja taotluse lahendamiseks.

7. Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsioon näeb ette kinni peetud

advokaadi õiguse kohtuda advokatuuri esindajaga ja kohustuse advokatuuri teavitada

advokaadi kahtlustatavana kinnipidamisest. Kehtiv kriminaalmenetluse seadustik

asjakohast regulatsiooni ei sisalda.

2.3. Lahendused

Seaduseelnõu kohaselt täpsustatakse kriminaalmenetluses ametiprivileegide ulatust ning

luuakse menetluses mehhanismid, mis tagaksid, et teave oleks kaitstud põhjendamatu

ilmsikstuleku eest. Eelnõu loob võimaluse kaasuspõhiselt tasakaalustada kriminaalmenetluse

huvid, inimeste õigus privaatsusele ja vajadus tagada usalduslik suhe reguleeritud ameti

pidajate ja klientide vahel. Sellel eesmärgil täpsustatakse seaduses võimalusi ametisaladustega

kaetud teatud teabe saamiseks ja kasutamiseks kriminaalmenetluses.

Eelnõus loetletakse need isikud, kellel on kriminaalmenetluses ametiprivileeg (advokaat,

kaitsja, notar, patendivolinik, vaimulik, ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik,

tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötaja, pankrotihaldur, haldusmenetluse (sh riikliku

järelevalve) teostaja), ning sätestatakse, millistele andmetele ametiprivileeg kohaldub. Muudel

ameti- või kutsesaladust hoidma kohustatud isikutel kriminaalmenetluses ametiprivileegi ei ole.

See ei mõjuta nende isikute kohustust ameti- ja kutsesaladust hoida muudes eluvaldkondades

ega menetleja kohustust järgida isikuandmete töötlemise minimaalsuse ja eesmärgipärasuse

põhimõtet, küll aga eemaldab menetlusõiguseväliste sätetega tekitatud ja ajas pidevalt

laienenud takistuse selliste inimeste tunnistajana ülekuulamisel.

Eelnõu kohaselt sätestatakse, et ametiprivileeg on ka ametiprivileegiga isikute erialases

tegevuses vajalikul abipersonalil ning ametiprivileegi tühistab selle isiku nõusolek, kelle

kaitseks on saladuse hoidmise kohustus seatud. Eelnõu kohaselt tohib ametiprivileegiga

hõlmatud andmeid sisaldavaid tõendeid koguda üldjuhul vaid eeluurimiskohtuniku või kohtu

loal ning eelnõu kohaselt sätestatakse selle loa andmise tingimused ja kord. Peamised erandid

on privileegi hoidja nõusolek (inimene, kelle kaitseks saladust hoitakse, lubab teabe avaldada),

teabe avalikuks muutumine, ametiprivileegiga isiku enda kuriteokahtlus ning ülekuulamise

kohta kehtivad erireeglid.

Advokaatide ja kaitsjate valduse läbiotsimiseks ja vaatluseks ning nende suhtes läbivaatuse

tegemiseks kehtestatakse erikord, mille kohaselt teabe hulgast, mis võib olla ametiprivileegiga

hõlmatud, selekteerib kriminaalasjas lubatava tõendusteabe välja advokatuuri esindaja või

kohtu määratud eriteadmistega isik. Nii tagatakse, et advokaadi või kaitsja ning tema kliendi

vaheline konfidentsiaalne suhtlus ei saa uurimisasutusele teatavaks, kui selleks põhjust pole.

Väärteomenetluses kitsendatakse nende väärteoasjade ringi, mille menetluses advokaadi või

kaitsja ametiprivileegi riivega tõendite kogumine on lubatav. Advokaatide ja kaitsjate

ametiprivileegi eriline kaitse on vajalik seetõttu, et advokaat ja kaitsja on ise süüteomenetluse

pooleks ja süüteoadvokaadi kogu kliendisuhtlus on potentsiaalselt klienti inkrimineeriva sisuga.

Seetõttu tähendaks sellise teabe õigustamatu sattumine menetleja kätte kohe õiglase

õigusemõistmise ohtu sattumist.

6

Nii kriminaalmenetluse seadustikus kui tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatakse selgelt,

et isikul on õigus mitte avaldada tema ja advokaadi vahelise õigusteenuse osutamise eesmärgil

toimunud suhtluse, sh talle osutatud õigusabi sisu.

Mitteregulatiivsed meetmed, sh ressursside senisest suurem suunamine menetlusse,

seadusemuudatusele alternatiiviks ei ole: probleemid, mida lahendatakse, on seotud justnimelt

kehtiva menetlusseaduse lünkadega ning Eestile on mh rahvusvaheliselt ette heidetud just

puudulikku regulatsiooni.

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus (Justiitsministeeriumi 01.02.2024 nr 8-3/1212-1), mille

kohta andsid tagasisidet Eesti Advokatuur, Riigiprokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut

(EKEI), Notarite Koda, Eesti Arstide Liit ja Audiitorkogu. Väljatöötamiskavatsuse kohta antud

tagasisidet on eelnõu väljatöötamisel suures osas arvestatud. Kõik tagasisidet andnud pidasid

eelnõu vajalikuks ja ametiprivileegide reguleerimist väga oluliseks. Eelnõu teksti

väljatöötamisel osalesid Riigiprokuratuuri, kohtute, Eesti Advokatuuri, Siseministeeriumi ja

Kaitsepolitseiameti esindajad. Lisaks kaasati muid puudutatud osapooli.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

1) Paragrahvi 12 täiendamine lõikega 31

Eelnõu kohaselt lisatakse seadustikku säte, mis tagab advokatuuri esindajale õiguse osa võtta

ka kinnisest istungist, kui kriminaalasjas arutatakse advokaadile seoses tema kutsetegevusega

esitatud süüdistust. Nõue, et advokaadi kutsetegevusega seotud kohtuasja arutamise juures

saaks viibida ka advokatuuri esindaja, tuleneb advokaadikutse kaitse konventsiooni art 9 lg 3

p-st c. Selle artikli eesmärgiks on kaitsta advokaate selle eest, et riik ebamugavaid advokaate

kriminaalmenetluslike meetmetega ei saaks üldsuse ja kutseorganisatsiooni teadmata ja

sekkumata taga kiusata. Seadusemuudatus on vajalik, kuna kehtiv KrMS ei näe ette võimalust

isegi kohtu diskretsiooniotsustusena kinnisele kohtuistungile lubada isikuid, keda seadus ei

nimeta. Advokatuuri esindajat kehtiv KrMS § 12 kinnisele kohtuistungile lubada ei võimalda.

Advokatuuri esindaja funktsiooniks ei ole olla süüdistatava advokaadi kaitsja, samuti ei ole

advokatuuri esindaja juuresviibimise õigus täidetud pelgalt sellega, et süüdistatavat advokaati

kaitseb teine advokaat, kes samuti kuulub advokatuuri. Kui kinnine kohtuistung peetakse

advokaadi süüdistuses, mis seondub tema kutsetegevusega, siis on advokatuuri esindaja

juuresviibimise võimaldamine eelnõu kohaselt kohustuslik. Advokatuuri esindaja määrab

advokatuuri juhatus.

2) Paragrahvi 38 lõike 1 punkti 3 muutmine

Muudatusega jäetakse KrMS § 38 lg 1 p-st 3 välja viide sama seadustiku §-dele 71–73. Seda

seetõttu, et § 38 sätestab kannatanu õiguse ütluste andmisest keeldumiseks ning

ametiprivileegide täpsema regulatsiooni kehtestamisega liigub ametiprivileegidesse puutuv §-

dest 71–73 väljapoole. Järelikult poleks senine paragrahviviide enam korrektne.

3–4) Paragrahvi 41 täiendamine lõigetega 7 ja 8 ning § 42 täiendamine lõigetega 4–6

7

Sätte eesmärgiks on vähendada halduskoormust, mis seondub advokaadi volituste

tõendamisega. Advokaat kui professionaalne õigusteenuse osutaja ja avalik-õigusliku

kutseorganisatsiooni liige on allutatud advokatuuriseadusest ja eetikakoodeksist tulenevatele

nõuetele ning peab järgima aususekohustust. Kuna esindamine menetluses on ka advokaadi

kutsetegevus ja tema sissetuleku allikas, eeldatakse, et advokaat ei paku oma teenuseid ilma, et

tal oleks klient, kes seda soovib ja selle eest tasub. Seetõttu on advokaadi volituse eeldamine

üldjuhul põhjendatud ka siis, kui advokaadil ei ole ette näidata kliendi esindamiseks volikirja.

Samas on praktikas siiski ette tulnud olukordi eelkõige seoses organiseeritud kuritegevust

puudutavate kriminaalasjadega, kus kuritegeliku organisatsiooni juhtfiguuri mahitusel püüab

advokaat saada juurde kriminaalasja materjalidele või kohtuda kinni peetud jõuguliikmega,

väites, et esindab kahtlustatavana kinni peetut, ehkki too pole esindusest isegi teadlik. Samuti

võib olla ebaselge see, millised on esindaja volitused läbirääkimistel nt tsiviilhagi õigeksvõtu

või hagist loobumise suhtes. Seesugused olukorrad tekitavad ohu kaitseõigusele ning toovad

kaasa segadust ja viivitusi. Menetleja kohustuseks on ka tagada, et kriminaalasja materjalid ei

saaks kättesaadavaks kõrvalistele isikutele, kuna see võiks ohustada uurimist ja põhjustada

isikuandmete õigustamatut avaldamist. Sellise ohu maandamiseks sätestatakse, et juhul, kui

advokaat ei tegutse vahetult kliendi juuresolekul (nt ülekuulamisel või läbiotsimisel on kohal

nii advokaat kui tema klient, kes saaks teada anda, kui end tema esindajana esitleval advokaadil

tegelikult esindusõigust ei ole), võib menetleja põhjendatud kahtluse korral nõuda volikirja või

muud kinnitust advokaadi volituste kohta. Seesugune kinnitus võib olla antud näiteks e-kirja

teel või telefonitsi suuliselt, kui see tekitab menetleja jaoks piisava kindluse. Sätestatakse ka, et

volituse kohta lisakinnituse nõudmine peaks olema seotud põhjendatud kahtlusega volituse

olemasolus või piirides. Teisisõnu – üldreeglina ja konkreetsete ohumärkide puudumisel ei

peaks menetleja rutiinselt volikirja nõudma. Kuna advokaadi volitust eeldatakse, tunnistatakse

kehtetuks sätted, milles kehtiv kriminaalmenetluse seadustik sõnaselgelt sätestab

menetlusdokumentidele volikirja lisamise nõude.

Kuna võimalik on ka olukord, kus klient on kinni peetud ja tal pole veel kaitsjat, aga temale on

kaitsja võtnud näiteks mõni sugulane või on ta vanglast advokaadile helistanud ja palunud tol

kohale tulla, siis sätestatakse selliseks puhuks, et menetleja peab võimaldama advokaadil

potentsiaalse kliendiga kohtuda ja otsustada, kas advokaat astub protsessi kaitsjana. See

kohtumine ongi mõeldud kliendi tahte välja selgitamiseks ning enne kui kaitsja asub sisuliselt

oma ülesandeid täitma, tuleb kaitsja menetlusse astumisest menetlejat teavitada.

Paragrahvi 42 lisatava lõikega 6 nähakse ette tegevus puhuks, kui menetlejal on tekkinud

kahtlus, et advokaat soovib kahtlustatavaga kohtuda mitte legitiimse kaitsefunktsiooni

täitmiseks, vaid näiteks kahtlustatavale kaasosalistelt sõnumite edastamiseks või

suhtluspiirangu rikkumiseks. Sellisel juhul võib menetleja advokaadi ja kinnipidamiskohas

viibiva isiku kohtumise edasi lükata ning sellest advokatuuri teavitada, et advokatuuri esindaja

saaks ise selgeks teha, kas kinnipeetu tõepoolest soovib, et temaga kohtumist palunud advokaat

teda kaitsjana esindaks. Kui peaks selguma, et kahtlustatav seda advokaati ei soovi, on

kahtlustataval alati võimalus saada kaitsja riigi õigusabi korras või siis oma lepingulist kaitsjat

teavitada enda kinnipidamisest. Oluline on menetleja operatiivne tegutsemine, et kinni peetud

kahtlustatav ei jääks ilma kaitsjata, vaid saaks kasutada oma õigust kaitsja abile.

5) Paragrahvi 63 lõike 11 muutmine

8

Muudatus on põhjustatud § 1267 lõike 2 kehtetuks tunnistamisest ja selle funktsioonide ümber

jagamisest § 1262 lõike 41 ja § 12610 lõike 4 vahel. Sisulist muudatust regulatsioonis ei tule:

jätkuvalt on võimalused jälitustoimingutega saadud ametiprivileegiga hõlmatud teabe

tõendina kasutamiseks piiratud.

6) Seadustiku täiendamine §-dega 641–643

Lisatavad sätted loovad õigusliku raamistiku ametiprivileegide jaoks. Sätestatakse, kellel on

kriminaalmenetluses õigus kutsetegevuse või ameti tõttu saadud teavet menetlejale mitte

avaldada (ametiprivileeg) ning kuidas seda maksma pannakse. Kehtiv seadus ametiprivileegi

mõistet ei tunne ega sisalda ka menetluslikku korda ametiprivileegi kasutamiseks või

ametiprivileegist vabastamiseks.

Paragrahv 641 toob kriminaalmenetluse seadustikku ametiprivileegi mõiste. Ametiprivileeg on

lg 1 sissejuhatava lauseosa kohaselt õigus oma ameti või kutsetegevuse tõttu keelduda

kriminaalmenetluses teabe avaldamisest. Ametiprivileegi mõiste erineb kutse- või

ametisaladuse mõistest. Kutsesaladus tähendab sellist teavet, mida peab saladuses hoidma

mingi kutse pidaja. Ametisaladus tähendab sellist professionaalses tegevuses omandatud teavet,

mida peab saladuses hoidma mingis ametis olev isik. Kutseala esindajal või ameti pidajal olev

saladuse hoidmise kohustus tuleneb selle ameti või kutseala normistikust – asjakohasest

eriseadusest ja kutse-eetika nõuetest.

Ametiprivileeg tähendab ametiprivileegiga isiku õigust kutse- või ametitegevusega seotud

põhjustel kriminaalmenetluses keelduda menetlejale teabe avaldamisest. See hõlmab õigust

keelduda sellise teabe kohta muidu kohustuslikele menetleja poolt esitatud päringutele

vastamisest, ütluste andmisest või andmete esitamisest. Kuna üldiselt on menetleja nõuded

KrMS § 215 kohaselt täitmiseks kõikidele kohustuslikud ning ka ütluste andmisest võib isik

keelduda üksnes juhul, kui seadusest talle selline õigus tuleneb, on lisatavatest sätetest lähtuv

keeldumise õigus isikule tema kutsealast või ametist tulenev eelisõigus, st privileeg. Privileegi

mõistet on kasutatud samas tähenduses kohtupraktikas ka varem – Riigikohus näiteks räägib

oma lahendites enese mittesüüstamise privileegist.8

Ametiprivileegi sisuline kaitseala langeb suures osas kokku ameti- või kutsesaladusena

määratletud asjaoludega, ent ei ole alati identse mahuga: ameti- või kutsesaladuse hoidmise

kohustus (konfidentsiaalsuskohustus) võib hõlmata laiemat hulka andmeid. Teisisõnu –

süüteomenetluses tuleb mõnikord avaldada ka neid andmeid, mida üldises käibes peab salajas

pidama.

Seda, kelle huvides on privileeg kehtestatud, nimetatakse käesolevas seletuskirjas privileegi

hoidjaks – ta on isik, kes „hoiab privileegiga hõlmatud saladuse võtit“. Just privileegi hoidjal

on voli ka kehtiva KrMS § 72 lg 3 kohaselt ametiprivileegiga tunnistajalt ametiprivileeg ära

võtta – andes nõusoleku konfidentsiaalse teabe avaldamiseks, on ta väljendanud oma

nõustumist sellega, et teave liigub tema privaatsfäärist ja kontrolli alt väljapoole. Seetõttu ei ole

ametiprivileegi jaoks enam vajadust.

8 Alates lahendist RKKKo 3-1-1-39-05, p 13, on Riigikohus seda mõistet kasutanud järjepidevalt ning sama

terminit kasutatakse ka nt põhiseaduse kommenteeritud väljaandes (https://pohiseadus.ee/sisu/3493#c36).

Google’i otsing näitab, et enese mittesüüstamise privileeg on iseenda vastu ütluste andmisest keeldumise õiguse

tähenduses praeguseks eesti õiguskeeles laialt levinud.

9

Ametist lahkumine ameti pidamise vältel omandatud teabe suhtes kehtivat ametiprivileegi ei

kustuta.

Privileeg kohaldub igasuguses vormis teabele, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Seda

seetõttu, et kaitsmisvääriline on just usalduslikus suhtluses saadud teabe sisu, mitte

andmekandja vorm. Ei ole vahet, kas tundlik teave pääseb levima kirjalikus vormis, pildi või

video kujul või seda räägitakse edasi suuliselt. Seetõttu loobutakse eelnõu kohaselt kehtiva

seaduse §-s 72 sisalduvast „ülekuulamiskeelu“ paradigmast ja vaadeldakse teavet ja selle

konfidentsiaalsuse tagamist laiemalt.

Samas ei ole ratsionaalne kriminaalmenetluses piirata sellise teabe kasutamist, mis on juba

konfidentsiaalsetest kanalitest väljapoole lekkinud – seetõttu peavad isikud, kellel

ametiprivileegi ei ole, uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu nõudmisel avaldama neil oleva

teabe isegi juhul, kui keegi muu võiks selle teabe avaldamisest keelduda ametiprivileegile

viidates.

Ametiprivileeg on süüteomenetluses vaid selliste ametite pidajatel ja kutsealade esindajatel,

kellele kriminaalmenetluse seadustik selle sätestab. Nende poole pöördumine ja neile väga

delikaatsete andmete usaldamine võib olla inimese jaoks vältimatu (nt arstid või notarid),

samuti võib konfidentsiaalsuse ametiprivileegiga kaitsmine olla süüteomenetluses vajalik

õiglase süüteomenetluse tagamiseks (nt advokaadid ja kaitsjad). Ehkki eraelulisi ja tundlikke

andmeid avaldavad inimesed ka muude alade professionaalidele, on valik tehtud lähtuvalt

tõdemusest, et süütegude uurimine ja nende toimepanijate karistamine on avalik huvi, mis

üldjuhul kaalub üles õiguse eraelu puutumatusele. Ametiprivileegiga ametite puhul on aga riive

eriti intensiivne, mistõttu võib isegi tõsiste kuritegude avastamise vajadus olla sunnitud

taganema ning igal konkreetsel juhul tuleb kohtul hoolikalt kaaluda enne erasfääri tungimist,

kas ametiprivileegist möödumist konkreetsel juhul õigustab ülekaalukas avalik huvi. See ei

tähenda, et muid, ametiprivileegiga hõlmamata andmeid võiks süüteomenetluses valimatult

koguda ja töödelda – isikuandmete kaitse seadus sätestab süüteomenetluses isikuandmete

töötlemise põhimõtted, sh eesmärgipärasuse põhimõtte, mis nõuab alati tõendite kogumiseks

menetlustoimingute tegemisel proportsionaalsuse järgimist ja andmekogumisel

tõendamisvajadusega piirdumist. Samuti on süüteomenetluses prokuratuuril võimalus ja

kohustus kontrollida kriminaaltoimiku materjalide avaldamist ning kohtul võimalus seaduses

sätestatud juhtudel kohtuistung vajalikus osas kinniseks kuulutada.

Lõige 1 sätestab, kellel ja millise teabe suhtes on kriminaalmenetluses ametiprivileeg.

Punkt 1 sätestab vaimuliku ametiprivileegi.

Vaimulikuseisusega kaasnev ametiprivileeg on Lääne õiguskordades üldlevinud ja selle juured

ulatuvad aega, mil ristiusk suunas otseselt Õhtumaa riike ja õiguskordade arengut. Vaimuliku

pihisaladus on näiteks sätestatud roomakatoliku kiriku kanoonilise õiguse koodeksis9.

Võrreldes kehtiva KrMS § 72 lg 1 p 1 sõnastusega seisneb p 1 muudatus selles, et norm sätestab

vaimuliku ametiprivileegi konkreetselt temale erapihil või hingehoidlikul vestlusel usaldatu

kohta. Muudatuse järel on sätte sõnastus suuresti sama mis TsMS § 256 lg-s 1. Senisest KrMS

§ 72 lg 1 p 1 sõnastusest võib jääda mulje, et vaimulikul on ütluste andmisest keeldumise õigus

kõikvõimalike selliste asjaolude kohta, millest ta oma ametitegevusega seoses võib teadlikuks

saada (näiteks näeb mõnd riitust toimetades kuritegu pealt). Seaduse mõte on siiski

9 Vt katoliku kiriku kanoonilise õiguse koodeksi p 983.1, mille kohaselt on pihi vastuvõtjal absoluutselt keelatud

mis tahes viisil või põhjusel pihisaladust reeta. Vt ka EELK kirikuseadustiku § 14 lg 2: „Pihi vastuvõtja peab

hoidma pihisaladust“.

10

pihisaladuse, st hingehoidliku vestluse või erapihi konfidentsiaalsuse kaitse, mida näeb ette ka

KiKoS § 22. Erinevalt enamikust teistest privileegidest on vaimuliku ametiprivileeg selline,

mille hoidjateks on nii pihtija kui vaimulik ise. Pihtija võib küll vaimulikule räägitu kohta ütlusi

anda ja lubada ka vaimulikul pihisaladust avaldada, kuid vaimuliku ametiprivileeg ei kaitse

üksnes pihtijat, vaid ka vaimuliku usuvabadust10. Seetõttu on vaimuliku ametiprivileegist

vabastamiseks vajalik nii pihil käinu nõusolek kui vaimuliku enda nõusolek ametiprivileegiga

hõlmatud teavet kriminaalmenetluses avaldada.

Punkt 2 sätestab advokaadi ametiprivileegi.

Advokaadi ametiprivileeg on advokaadil – Eesti Advokatuuri liikmel. Isikutele, kes

samuti osutavad õigusteenuseid, kuid advokatuuri liikmed ei ole, võib ametiprivileeg

tuleneda nt nende protsessuaalsest staatusest kaitsjana (eelnõukohane § 641 lg 1 p 8).

Lisaks laiendatakse advokaadi ametiprivileegi advokatuuri assotsieerunud liikmetele ja

välisriigi advokaatidele AdvS-i mõttes, kuna ka nendele kehtivad Eestis tegutsedes

advokaadi kutse-eetika nõuded ja kohustused. Lisaks advokaatidele on advokaadi

ametiprivileeg ka advokaadi erialasel abipersonalil – näiteks advokaadi sekretäril,

assistendil, praktikandil või advokaadibüroo juristil, kes advokaati tema töös abistavad

ja puutuvad seetõttu paratamatult kokku ka klientide konfidentsiaalsete andmetega.

Advokaadi ametiprivileegiga on hõlmatud:

a) advokaadi poole õigusteenuse saamiseks pöördumise fakt, sh küsimus sellest, kas

konkreetne isik on advokaadi kliendiks, või sellest, kes konkreetse advokaadi

kliendid on;

b) õigusteenuse osutamise käigus advokaadile kliendi poolt avaldatud igasuguses

vormis teave;

c) õigusteenuse osutamisega seoses advokaadile muust allikast teatavaks saanud info

(sh nt teave, mida advokaat on saanud potentsiaalseid tunnistajaid küsitledes või ise

sündmuskohta üle vaadates);

d) õigusteenuse osutamise eesmärgil advokaadi koostatud teave (nn attorney work

product) – näiteks advokaadi märkmed, mustandid, sisekasutuseks mõeldud memod

ja korraldused advokaadibüroo töötajatele;

e) osutatud õigusabi sisu, sh kliendile suuliselt antud soovitused ja nõuanded, tema

jaoks koostatud memod, dokumentide kavandid jmt.

Advokaadi ametiprivileeg kaitseb advokaadi ja tema klientide vahelist usaldussuhet, mis on

eelduseks sellele, et klient saab advokaadile usaldada kogu teabe, mis on vajalik kvaliteetse

õigusteenuse osutamiseks, sh sellise info, mis on kliendile endale kahjulik ja mida ta

menetlejale ei avaldaks (ega ole reeglina ka kohustatud avaldama, arvestades enese

mittesüüstamise privileegi). Õigusteenuse osutamiseks advokaadi poole pöördumise fakt ei saa

olla hõlmatud privileegiga siis, kui advokaat asub õigusteenust osutades kliendi nimel

tegutsema – sellisel juhul on tal kliendi volitus tema nimel tegutseda ja järelikult ka nõusolek

avaldada esindussuhte olemasolu. Küll on advokaadil õigus keelduda teabe andmisest selle

kohta, kes tema klientideks veel on.

10 Katoliku kiriku kanoonilise õiguse koodeksi p 1381.1 näeb pihisaladust rikkunud vaimulikule ette kirikust

väljaheitmise (excommunicatio) karistusena, mis rakendub automaatselt rikkumise toimepanemisel (latae

sententiae). EELK kirikuseadustik analoogilist automaatset karistust ei tunne, kuid võimaldab kirikliku väärteo,

sh pihisaladuse rikkumise eest vaimuliku armulauaosadusest välja arvata.

11

Advokaadi ametiprivileeg ei ole piiratud selle teabega, mis seostub konkreetselt menetletava

kriminaalasjaga – ametiprivileegiga on kaetud advokaadi kutsetegevus seoses kõikide

klientidega. See hõlmab igasugust õigusteenuse osutamise käigus teatavaks saanud infot või

advokaadi loodud teavet olenemata õigusvaldkonnast või sellest, kas suhtlus on seotud aktiivse

või plaanitava kohtuvaidlusega, läbirääkimistega või näiteks hoopis nõuküsimisega

hüpoteetilise kaasuse kohta.

Advokaadi ametiprivileeg hõlmab vaid õigusteenuse osutamise käigus toimunud suhtlust ja sel

eesmärgil kogutud või koostatud teavet ega kata advokaadi tegevust, mis ei kvalifitseeru

õigusteenuse osutamiseks. Õigusteenuse osutamiseks ei kvalifitseeru advokaadi enda

osalemine süütegude toimepanemisel kliendi mahitusel, näiteks kliendi volitusel altkäemaksu

vahendamine või kliendi ülesandel kelmuse toimepanekuks lepingu koostamine. Samuti ei ole

ametiprivileegiga hõlmatud advokaadi enda äritegevus, mis ei kujuta endast kliendile

õigusteenuse osutamist. Näiteks advokaadibüroo majandamisega seotud teave või advokaadi

enda isiklikud tehingud koduses majapidamises ei ole samuti ametiprivileegiga hõlmatud.

Ametiprivileegi kehtivus ei sõltu sellest, kas advokaadi ja kliendi vahel on jätkuvalt

õigusteenuse osutamise leping või kas leping isegi sõlmiti – ametiprivileegi kaitsealasse mahub

ka see teave, mis advokaadile konfidentsiaalselt avaldati õigusteenuse osutamise võimaluse

hindamise etapis selleks, et advokaat saaks veenduda, et tal ei esine huvide konflikti ja et ta on

piisavalt pädev konkreetses õigusküsimuses. Kuivõrd ka see teabevahetus toimus õigusteenuse

osutamise käigus ja puudutab advokaadi poole pöördumise fakti, on teave privileegiga

hõlmatud isegi juhul, kui hiljem õigusteenuse osutamise lepingu sõlmimiseni ei jõutudki.

Samuti ei ole advokaadi ametiprivileegi kehtivuse seisukohast oluline see, kas advokaadi

teenuste eest maksti või osutas advokaat õigusteenust pro bono.

Advokaadi ametiprivileegi hoidjaks kliendi saladusi sisaldava teabe puhul on klient, mitte

advokaat ise, kuna ametiprivileeg on advokaadile antud kliendi saladuste kaitseks. See

tähendab, et kliendi nõusolek privileegiga hõlmatud teabe avaldamiseks võtab advokaadilt

õiguse teabe avaldamisest keelduda.

Kehtivas KrMS-i sõnastuses advokaadi ametiprivileegi otsesõnu sätestatud ei ole, advokaadi

õigus kutsetegevuse käigus teatavaks saanud teabe kohta ütluste andmisest keelduda tuleneb

KrMS § 72 lg 1 p-st 4 koosmõjus AdvS §-ga 45, mis paneb advokaadile kutsesaladuse

hoidmise kohustuse. Muus vormis teabe avaldamisest keeldumiseks kehtiv seadus alust ei

sätesta. Advokaadi ametiprivileeg on tunnustatud kõikides Lääne õiguskordades11 ning EL-i

õiguses12. Samuti on see sätestatud Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooni

art 6 lg-s 3.13

Punkt 3 sätestab ajakirjaniku ametiprivileegi.

Ametiprivileeg kaitseb ajakirjanike konfidentsiaalseid allikaid ning privileegi hoidjaks on

ajakirjanikule konfidentsiaalselt teavet andnud isik. Ajakirjanikuprivileeg laieneb kõikidele

ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötlevatele isikutele. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-

100-13 selgitanud, et mitte iga ajakirjandusega kokku puutuv isik pole KrMS-i tähenduses

11 Ülevaate advokaadi ametiprivileegist üle maailma saab internetiandmebaasist Lex Mundi Global Attorney-

Client Privilege Guide (https://www.lexmundi.com/guides/attorney-client-privilege-guide/ - 28DEC2025). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja

Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat

isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega, art 4. 13 Council Of Europe Convention For The Protection Of The Profession Of Lawyer. CETS No. 226.

(https://search.coe.int/cm?i=0900001680b4c020 – 28DEC2025).

12

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik, kellele laieneks ajakirjanikuprivileeg.

Privilegeeritud isikuks KrMS § 72 lg 1 p 31 tähenduses on Riigikohtu käsitluses vaid selline

isik, kes massiteabevahendites avaldatavat teavet kogub, töötleb, analüüsib või edastab. Selline

definitsioon haakub siiski vaid osaliselt Euroopa meediavabaduse määrusega (EL) 2024/1083,

mille art 2 p 1 kohaselt loetakse meediateenuseks teenust „ELi toimimise lepingu artiklites 56

ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda

meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke,

meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid“. Sama artikli p 2

kohaselt on meediateenuse osutaja füüsiline või juriidiline isik, kelle ametialane tegevus

seisneb meediateenuse osutamises ning kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul

ja kes määrab selle esitamise viisi. Toimetusvastutus on omakorda sama artikli p-s 8 sätestatu

kohaselt tegelik kontroll nii saadete või ajakirjandusväljaannete valiku kui ka nende ülesehituse

üle meediateenuse osutamise eesmärgil, olenemata riigisisese õiguse kohasest vastutusest

osutatava teenuse eest. Määrusega sätestatakse mh liikmesriikidele kohustus mitte võtta

meetmeid, millega kohustatakse meediateenuse osutajaid või nende toimetuse töötajaid

avalikustama ajakirjandusallikate või konfidentsiaalse teabevahetusega seotud või nende

tuvastamist võimaldatavat teavet.

Sama määrusega laiendatakse nn ajakirjanikuprivileegi ka meediateenuse osutajaga ametialases

või püsivas eraelulises lähedases suhtes olevatele isikutele.14 Seega saab öelda, et

ajakirjanikuprivileeg on:

a) meediateenuse osutajal ja tema toimetuse töötajal, st ajakirjanikel, reporteritel,

fotograafidel, operaatoritel, toimetajatel jt üldsusele suunatud teabe kogujatel,

analüüsijatel, töötlejatel ja avaldajatel;

b) eelnimetatutega ametialaselt seotud isikutel, st tehnilisel ja abipersonalil, nt

sekretärid, videomonteerijad jne;

c) punktis a nimetatud isikuga püsivas eraelulises lähedases suhtes olevatel isikutel, nt

elukaaslased, pereliikmed, lähedased sõbrad; kõnealune kategooria lähtub asjaolust,

et ajakirjaniku elukutse on tihtipeale vabakutselise loomuga – töö ja eraelu on

lahutamatult läbi põimunud ning konfidentsiaalsete allikate kaitseks ei piisa vaid

ajakirjanikule ega isegi tema ametialasele abipersonalile antavast privileegist, vaid

privileegi tuleb laiendada ka isikutele, kes lähedase eraelulise suhte tõttu võivad

saada teada konfidentsiaalsetest ajakirjandusallikatest.

Privileegi esemelisse kaitsealasse kuulub teave, mis võimaldab tuvastada konfidentsiaalset

teavet andnud isikut. Privileegi eesmärgiks on kaitsta vaba ajakirjandust – üldsusele olulist

teavet omavad inimesed kardavad seda ajakirjandusele avaldada, kui nende isik saab teatavaks

õiguskaitseasutustele ning hiljem kriminaalmenetluse käigus tõenäoliselt ka teistele

menetlusosalistele, sh kahtlustatavale, kelle õigusvastaste tegude kohta ajakirjandusele infot

anti. Isiku paljastamine võib ajakirjandusele infot andnud inimestele tuua kaasa

kättemaksuaktsioone, kuid ka avalikku häbistamist ning põhjendamatut delikaatsete eraeluliste

andmete avalikustamist. Seetõttu, julgustamaks inimesi olulistest asjadest ajakirjandusele

rääkima ja seega ka avalikku arutelu edendama, on konfidentsiaalse ajakirjandusallika

avaldamine ka kriminaalmenetluse käigus ette nähtud vaid erakordsetel juhtumitel.

14 Määruse ülevõtmisest on tingitud ka kehtiva seaduse sõnastusele lisatud „püsivas eraelulises lähedases suhtes

olevad isikud“.

13

Privileeg on seatud konfidentsiaalse allika kaitseks. Seetõttu on privileegi hoidjaks

konfidentsiaalselt ajakirjandusele teavet andnud isik ise.

Kehtivas KrMS-is reguleerib ajakirjanikuprivileegi § 72 lg 1 p 31, millega võrreldes eelnõu

kohaselt laiendatakse privilegeeritud isikute ringi lähtuvalt Euroopa meediavabaduse määruse

nõuetest.

Ajakirjanikuprivileegi näeb ette Euroopa meediavabaduse määruse art 4 lg 2, aga samuti viitab

ajakirjaniku konfidentsiaalsete allikate kaitse vajadusele Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika

Euroopa inimõiguste konventsiooni (EIÕK) art 10 rakendamisel15. Privileeg on tunnustatud

paljudes Lääne õiguskordades ka väljaspool Euroopa Liitu, näiteks Kanadas16.

Punkt 4 sätestab tervishoiutöötaja ametiprivileegi (meedikuprivileegi).

Ametiprivileeg kaitseb tervishoiuteenuse saajat (patsienti) eesmärgiga tagada usalduslik suhe

tervishoiutöötaja ja patsiendi vahel. Selleks, et arst saaks patsiendile parima võimaliku ravi

määrata, on arstil vaja teada nii patsiendi vaevusi kui haiguse või vigastuse tekkimise

mehhanismi. Tervisesse puutuv tekitab inimestele tihti suurt piinlikkustunnet. Mõni diagnoos

võib kaasa tuua koguni kogukonna halvakspanu ja tagakiusamise. Samuti võib ravi seisukohast

olla asjakohane patsiendi eraelusse puutuv muu delikaatne teave – näiteks psühhiaatri või

kliinilise psühholoogi poole pöördumise korral on patsiendi eraelusse puutuva suures mahus

käsitlemine vältimatu. Kogu sellise teabe laiemalt teatavaks saamise võimalus võib tähendada,

et patsient ei maini meditsiiniliselt asjakohaseid, ent piinlikke seiku isegi arstile ning selle all

kannatab ravi kvaliteet. Samuti võib perspektiiv, et kõik arsti juures räägitu ja arsti poolt

uuringute käigus teada saadu jõuab otseteed kriminaalmenetlusse, hoida inimesi üleüldse arsti

juurde pöördumast isegi raskete haiguste või vigastustega. Arsti ja patsiendi vahelise

usaldussuhte tähtsust rõhutatakse Hippokratese vandes17 ja Eesti arstieetika koodeksis18.

Tervishoiuteenuse osutamise käigus avaldatu konfidentsiaalsena pidamist nõuab ka VÕS § 768

lg 1.

Meedikuprivileeg on:

a) tervishoiutöötajal. Tervishoiutöötajaks on TTKS § 3 lg 1 kohaselt arst, hambaarst, õde

ja ämmaemand. Lisaks loeb TTKS § 3 lg 4 tervishoiutöötajaks ka üldapteegis ja

haiglaapteegis apteegiteenust osutava proviisori ja farmatseudi, kui nad on

registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis, ning tervishoiutöötajaga

võrdsustatakse TTKS § 3 lg 6 järgi ka ravi osutavad ja tervishoiukorralduse

infosüsteemis registreeritud füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed;

b) tervishoiuteenuse osutajal. TTKS § 4 kohaselt on tervishoiuteenuse osutajaks

tervishoiutöötaja või tervishoiuteenust osutav juriidiline isik. See tähendab, et privileegi

alusel saab teabe andmisest keelduda ka siis, kui nt päring on tehtud haiglale või

perearstikeskusele, mitte konkreetsele arstile või ämmaemandale. See on oluline eeskätt

puhkudel, mil nõutakse välja ravidokumente, mis kuuluvad haiglat pidavale juriidilisele

isikule;

c) tervishoiuteenuse osutamisel osaleval isikul. Tervishoiuteenuse osutamisel osalejad

määratleb TTKS § 43 ja sellesse kategooriasse kuuluvad näiteks arst-residendid ja

15 EIKo Goodwin v. United Kingdom, No. 17488/90. 16 Globe and Mail v. Canada (AG), 2010 SCC 41. 17 https://arstideliit.ee/hippokratese-vanne (28DEC2025). 18 Eesti arstieetika koodeks, I p 3 (https://www.arstideliit.ee/wp-

content/uploads/2011/10/Eesti_arstieetika_koodeks.pdf - 28DEC2025).

14

üldarstid, kiirabitehnikud, praktikandid ja retseptiravimit väljastavad apteekrid. Loetelu

täpsustab tervise- ja tööministri 15.03.2019. a määrus nr 27 „Tervishoiuteenuse

osutamisel osalevad isikud ja tervise infosüsteemile juurdepääsu ulatus“.

Lisaks eelnimetatutele laieneb meedikuprivileeg eelnõukohase § 641 lg 2 järgi ka erialasele

abipersonalile – näiteks laborantidele, hooldajatele ja vastuvõtusekretäridele, kellel küll ei

pruugi olla juurdepääsu tervise infosüsteemile, kuid kes samuti patsientide ja nende

isikuandmetega kokku puutuvad ja kelle kohusetundlik suhtumine konfidentsiaalsusnõudesse

on osaks VÕS § 768 lg-s 1 sätestatud kohustusest.

Privileeg katab esmalt teavet, mis on ametiprivileegiga isikule seoses tervishoiuteenuse

osutamisega usaldatud. „Usaldatud“ tähendab konfidentsiaalset edastamist, kus patsiendil oli

mõistlik konfidentsiaalsuse ootus – olgu selleks siis neljasilmavestlus arsti kabinetis, õe

küsimustele vastamine kiirabiautos või tervise infosüsteemi vahendusel perearstikeskusse

saadetud pöördumine. Teave, mida patsient annab, ei pea tingimata olema vahetult tervisesse

puutuv – tihti on kvaliteetseks diagnoosimiseks ja raviks vaja saada laiem ülevaade patsiendi

eluolust ning kohe ei pruugi ka arstile selge olla, mis patsiendi räägitavast võiks olla ravi

seisukohast asjakohane. Ka patsiendile endale ei ole sageli selge, mis teave arstile vajalik on,

mistõttu ametiprivileegi ulatuse piiritlemine kitsalt „tervisesse puutuvaga“ tooks kaasa tõrkeid

usalduslikus suhtluses – nii arst kui patsient peaksid pidevalt mõtlema, mis jääb

konfidentsiaalseks ja mis mitte, ning igaks juhuks võib palju olulist jääda rääkimata. Pealegi on

näiteks kliinilise psühholoogi või psühhiaatri jaoks just see „muu“ diagnoosimisel

võtmetähtsusega ning kui somaatiliste haiguste puhul saaks veel rääkida tervisesse puutuva ja

mittepuutuva piiritlemisest, siis vaimse tervise puhul ei ole vahetegu võimalikki.

Privileegiga ei ole aga kaetud teave, mida patsient tervishoiutöötajale edastab muul põhjusel

kui tervishoiuteenuse osutamisega seoses – näiteks räägib midagi arstile kui sõbrale või naabrile

ilma soovita arstilt tervishoiuteenust saada. Samuti ei ole tervishoiuteenuse osutamisega tegu

siis, kui tervishoiutöötaja tegutseb eksperdina või asjatundjana süüteomenetluses – ta võib küll

tervisesse puutuvaid andmeid koguda ja töödelda, kuid ei tee seda uuritava isiku kui patsiendi

ravimiseks, vaid süüteomenetluse vajadusteks. Seetõttu ei ole ka sellises olukorras vahetult

kogutud tervisesse puutuv teave ametiprivileegiga hõlmatud. Eksperdi või asjatundjana

arvamuse andmise aluseks olev teave saab olla see, mille ekspert või asjatundja on ise vahetult

inimeselt ekspertiisi tehes kogunud, või teave, mille ta on ekspertiisi tegemiseks menetlejalt

saanud. Tervishoiutöötajal ei ole menetlusseadustikust eraldi seisvat õigust ekspertiisi

eesmärgil patsiendi terviseandmetega tutvuda ning seetõttu ei tohiks tekkida ka küsimust

sellest, kuidas peaks ekspertiisi tegev tervishoiutöötaja toimima tema poolt menetlusväliselt

hangitud konfidentsiaalsete terviseandmetega: neid ei tohiks tal üldse ollagi.

Teiseks katab meedikuprivileeg tervisesse puutuvat muud teavet, mille tervishoiutöötaja saab

tervishoiuteenuse osutamise käigus. Seesuguseks teabeks on eelkõige info, mille

tervishoiutöötaja saab patsienti uurides ja ravides, sh laborianalüüside ja uuringute vastused,

aga ka näiteks ravi kulgu puudutav teave, sh meediku enda tegevus ravi osutamisel. Privileeg

ei kata teavet, mis küll saab meedikule teatavaks tervishoiuteenust osutades, kuid mida patsient

ei ole talle seoses tervishoiuteenuse osutamisega usaldanud ja mis ei puutu patsiendi tervisesse

– näiteks kiirabimeediku poolt sündmuskohal nähtu.

Hinnates meedikuprivileegist möödumise lubatavust juhtumitel, kui patsient ise privileegist

möödumiseks nõusolekut ei ole andnud, on kohtul kindlasti vaja silmas pidada, et erinevad

meedikuprivileegiga hõlmatud andmed on erineva kaitsevajadusega ja privaatsusriivega. Nii on

15

patsiendil objektiivselt leitud vigastused põhimõtteliselt võimalik fikseerida ka isiku

läbivaatuse käigus ning kuna tegu on inimese tahtest sõltumatult eksisteeriva väliselt tajutava

reaalsusega, siis ei ole privaatsuse riive siin samavõrd intensiivne kui näiteks patsiendi poolt

arstile usaldatud teabe puhul. Näiteks selle kohta, kuidas ta vigastada sai, võib inimesel lisaks

olla ka enese ja lähedaste mittesüüstamise privileegist tulenev õigus ütluste andmisest keelduda

ning siin meedikuprivileegi murdmine tähendaks oluliselt tõsisemat ja mitmetahulisemat

põhiõiguste rikkumist.

Meedikuprivileeg on seatud patsiendi kaitseks ja seetõttu on privileegi hoidjaks patsient, kelle

nõusolek teabe avaldamiseks privileegi tühistab.

Kehtivas õiguses reguleerib meedikuprivileegi KrMS § 72 lg 1 p 3, millega võrreldes

ametiprivileegi ulatust laiendatakse, viies selle kooskõlla VÕS § 768 lg 1 sõnastusega. Nimelt

paneb VÕS tervishoiuteenuse osutajatele kohustuse hoida saladuses neile tervishoiuteenuse

osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise

seisundi kohta ja sellega võrreldes on kehtiva seaduse sõnastus mõnevõrra kitsam, tekitades

kollisiooni ühelt poolt seadusega pandud saladuse hoidmise kohustuse ja teiselt poolt

menetlusseadusest tuleneva ametiprivileegi mahu vahel. Võrreldes kehtiva sõnastusega

eemaldatakse punktist viide farmatseudile, kuna TTKS § 3 lg 4 kohaselt on ravimiseaduse

tähenduses üldapteegis või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut

samuti kaetud mõistega „tervishoiutöötajad“, kui nad on vastavalt ravimiseaduse § 55 lg-le 1

registreeritud tervishoiukorralduse infosüsteemis. Seaduse kehtivas sõnastuses otsesõnu

nimetatud isiku päritolu, kunstlik viljastamine ja perekond on kaetud eelnõukohase

määratlusega ning nende eraldi esiletoomine tekitaks tarbetut segadust.

Riigikohus on oma otsuses 1-20-5071 rõhutanud meedikuprivileegi olulisust, sh selle kuulumist

ka tervishoiuteenust osutavale juriidilisele isikule ja ulatumist ka ravidokumentidele.19

Meedikuprivileeg on rahvusvaheliselt üldiselt tunnustatud enamikus lääneriikides, ehkki selle

täpses ulatuses ja privileegi murdmise tingimustes esineb variatsioone.

Punkt 5 sätestab vahendaja ametiprivileegi.

Vahendaja ametiprivileeg on KrMS § 2032 lg-s 2 nimetatud vahendajal. Vahendaja

ametiprivileegi eesmärgiks on tagada tõhus vahendusmenetlus seeläbi, et julgustatakse

kahtlustatava ja kannatanu usalduslikku suhtlust vahendajaga nii individuaalse kohtumise kui

ühise vahenduskohtumise käigus. Vahendusmenetlus on üks taastava õiguse meetmetest

kriminaalmenetluse seadustikus. Edukaks vahendusmenetluseks, mis ka päriselt toob kaasa

õigusrahu taastamise, on muu hulgas vajalik poolte avameelne suhtlus vahendajaga, sh peab

kahtlustatav võtma vastutuse tehtu eest, st sisuliselt tunnistama oma süüd. Hoolimata

kahtlustatava valmisolekust vastutus võtta võib vahendusprotsess siiski ebaõnnestuda näiteks

seetõttu, et kannatanu esitab vahenduskokkuleppe sõlmimise eeldusena nõudmisi, mis ei ole

kahtlustatava jaoks aktsepteeritavad. Vahendusmenetluse ebaõnnestumise korral menetletakse

kriminaalasja edasi ja muu hulgas võib asi jõuda kohtusse üldmenetluses, kus vahendaja näol

on nüüd olemas inimene, kellele kahtlustatav on süüd tunnistanud ja kes võiks seega olla

asjakohast teavet valdavaks tunnistajaks. Kui vahendusmenetluse tulemusena tekitatakse

potentsiaalselt juurde süütõendeid, asja lahendamine ilma karistuse kohaldamiseta pole aga

sugugi kindel, on kahtlustataval tugev stiimul vahendusmenetlusega mitte nõustuda, et säilitada

võimalust oma huve kohtus kaitsta. Seetõttu on vahendusmenetluse soodustamiseks vajalik

19 RKKKo 1-20-5071. pp 20-31.

16

vahendaja ametiprivileeg, mis annab vahendajale õiguse vahendusmenetluse käigus saadud

teavet kriminaalmenetluses mitte avaldada.

Vahendajateks kriminaalmenetluses on tavaliselt ohvriabitöötajad, kellel on vastav väljaõpe,

kuid seaduses vahendaja isikule piiranguid sätestatud ei ole ning vajaduse korral saab

prokuratuur või kohus määrata vahendajaks ka muu kvalifitseeritud isiku. Vahendaja

konfidentsiaalsuskohustus on sätestatud KrMS § 2032 lg-s 6.

Vahendaja ametiprivileeg katab teabe, mida vahendajale vahendusmenetluse käigus usaldasid

menetlusosalised, st eelkõige kannatanu ja kahtlustatav või süüdistatav, aga mõnel juhul ka

näiteks tsiviilkostja, kolmas isik või nende esindajad. Usaldatu tähendab seda, et info anti

vahendajale, eeldades selle konfidentsiaalsust. Vahendusmenetluse käigus usaldatu ei hõlma

kriminaaltoimikust KrMS § 2032 lg 6 alusel teatavaks saanud teavet, vahendaja enda

tähelepanekuid ega vahenduskokkuleppe sisu – need on nn menetluslikud asjaolud, mille suhtes

saab vahendajat vajadusel üle kuulata (nt toimikus olnud dokumendi hävimise korral või juhul,

kui tekib arusaamatus vahenduskokkuleppe tingimuste sisuga seoses). Kui vahendajale

räägitakse seda, mis talle ka kriminaaltoimiku materjalidest teada on, ei muuda suuline

edastamine teavet ennast konfidentsiaalseks. Küll on privileegiga hõlmatud see, et konkreetne

inimene selle teabe vahendajale edastas (nt kahtlustatav tunnistas usalduslikus vestluses, et

kannatanu ütlused sündmuste käigu kohta vastavad tõele).

Privileeg on seatud vahendusmenetluse osaliste tundliku teabe kaitseks ja ametiprivileegist

vabastab vahendaja see menetlusosaline, kes vahendajale teavet usaldas.

Kehtivas seaduses tuleneb vahendaja ametiprivileeg KrMS § 72 lg 1 p-st 4 koosmõjus sama

seaduse § 2032 lg-ga 6 ning on mõneti laiem kui eelnõukohane ametiprivileeg. KrMS § 2032

lg-t 6 ei muudeta, kuivõrd vahendaja kohustus hoida väljaspool kriminaalmenetlust

konfidentsiaalsust jääb endiseks, menetluse sees aga hakkab ametiprivileegi reguleerima

selgitatav uus säte.

Kriminaalmenetluses tegutsevate vahendajate ja lepitajate ametiprivileeg on tunnustatud ka

paljudes teistes lääneriikides, nt Saksamaal, Prantsusmaal, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides.

Punkt 6 sätestab notari ja patendivoliniku ametiprivileegi.

Eestis kehtiv ladina notariaadi süsteemtähendab seda, et notar on rohkem kui vaid dokumentide

ja allkirjade ehtsust tõestav pitsatiga varustatud tunnistaja, vaid notar on avalik-õigusliku ameti

kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja

õigusvaidluste ennetamise ülesande. Notarid annavad ka õigusnõu mh pärimisküsimustes ning

menetlevad pärimisasju, lahendades enamiku pärandi üleminekuga seotud küsimustest. Notaril

on ka pädevus TõS § 37 kohaselt vannutada ja tõestada vande all kirjalikku tunnistust, mis võib

osutuda kriminaalasjas oluliseks tõendiks. Arvestades notari keskset ja paiguti möödapääsmatut

rolli tsiviilõiguslikus asjaajamises, on oluline tagada usalduslik suhe notari ja tema teenuseid

kasutavate inimeste vahel, et tagada tsiviilkäibe ausus.

NotS § 3 kohaselt on notaril kohustus saladuses hoida talle seoses ametitegevusega teatavaks

saanud andmeid. Vastavalt NotS § 2 lg-le 2 jaguneb notari ametitegevus ametitoiminguteks ja

ametiteenuste osutamiseks. NotS § 3 lg 1 järgi kehtib saladuse hoidmise kohustus lisaks

ametitoimingutele ka ametiteenustele, kui seadus ei sätesta teisiti. Notari ametitoimingud on

näiteks tõestamistoimingud, pärimismenetluse läbiviimine, abielu sõlmimise ja lahutamise

kinnitamine (ametitoimingute loend sisaldub NotS §-s 29). Notari ametiteenused on näiteks

õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut, lepitamine, tegutsemine vahekohtunikuna,

17

vannutamine, enampakkumise tulemuste tõestamine ja raha hoiule võtmine (NotS § 29). Notari

ametiprivileegi maht on määratletud samamoodi – privileegiga on kaetud kogu teave, mis sai

notarile teatavaks seoses tema ametitegevusega. See hõlmab nii tehinguosaliste poolt notarile

tehtud avaldusi kui ametitoimingute tegemise fakti ennast, aga samuti ametitoimingute või

ametiteenuste osutamise asjaolusid. Notari ametiprivileegiga on kaetud need dokumendid, mida

ei ole esitatud avalikele registritele. Dokumendid, mis on küll notari koostatud, kuid juba

esitatud nt kohtule või mõnele ametiasutusele, privileegi alla ei kuulu. Küll aga on jätkuvalt

privileegiga hõlmatud teave, mis notaril on näiteks selle dokumendi koostamise protsessi kohta,

nagu ka konkreetset dokumenti või õigussuhet puudutav teabevahetus kliendiga.

Notari ametiprivileeg laieneb lisaks notaritele ka notari asendajatele ning notari erialasele

abipersonalile, sh notari juures tegutsevad juristid, sekretärid ja praktikandid, eelnõukohase §

641 lg 2 kohaselt.

Notari ametiprivileegi hoidjaks on isik, kelle ülesandel notar ametitoimingu tegi või kellele

teenust osutas. Kui näiteks samas tehingus oli mitu osalist, on notari ametiprivileegist

vabastamiseks vaja nende kõikide nõusolekut, sest ühelgi lepinguosalisel ei ole pädevust

käsutada teise lepinguosalise informatsioonilise enesemääramise õigust.

Kehtivas õiguses näeb notari ametiprivileegi samasuguses mahus ette KrMS § 72 lg 1 p 2.

Patendivolinik osutab õigusteenust tööstusomandi valdkonnas (PatVS § 2 lg 1) ja on nõustaja

selles, kuidas kaitsta ja jõustada tööstusomandi õigusi (patent, kasulik mudel, kaubamärk,

tööstusdisainilahendus, geograafiline tähis jms), samuti aitab tööstusomandiga seotud

lepingulistes küsimustes. Patendivolinik on esindajaks tööstusomandi registreerimisel

Patendiametis. Patendivolinik teeb kõiki toiminguid oma kliendi nimel ning kliendilt saadud

volituste ja juhiste alusel. Patendivolinikul on esindusõigus Eesti kohtutes. Patendivolinikul on

PatVS § 7 kohaselt ka kohustus hoida saladuses õigusteenust osutades temale teatavaks saanud

ärisaladust. Sisuliselt on patendivoliniku töö sarnane advokaadi ja notari tööga, mistõttu

patendivolinikule ongi asjakohane ametiprivileeg kriminaalmenetluses antud. Samas ei ole

patendivoliniku amet kriminaalmenetlusega nii tihedalt seotud, et patendivoliniku

ametiprivileeg vajaks advokaadiga sarnast kaitset.

Patendivoliniku ametiprivileeg hõlmab kogu teavet, mille patendivolinik on oma ametitegevuse

käigus saanud, ning privileeg on seatud patendivoliniku kliendi ja tema andmete kaitseks.

Eelkõige on kaitstavaks teabeks ärisaladus, sh uutesse leiutistesse, tööstusdisaini näidistesse

jmt puutuv, mis kriminaalmenetluse praktikas on oluliseks tõendusteabeks harva.

Patendivoliniku ametiprivileegi kehtiv kriminaalmenetluse seadustik otsesõnu ei sätesta, kuid

kuna patendivolinikel on ametisaladuse hoidmise kohustus, tuleneb nende ametiprivileeg

kehtiva KrMS § 72 lg 1 p-st 4. Küll on mõneti kurioosselt PatVS § 6 lg-tes 2 ja 3 ilma erandite

ja reservatsioonideta välistatud igasugune patendivoliniku ja tema juures töötavate isikute

ülekuulamine neile teatavaks saanud asjaolude kohta või patendivoliniku poolt õigusteenuse

osutamise käigus saadud teabekandjate äravõtmine. Nimetatud sätete sõnastust muudetakse

eelnõukohase seadusega, tegemaks selge viide kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtule.

Punkt 7 sätestab ametiprivileegi pankrotihaldurile ja riikliku järelevalve teostajale.

Mõlema ametiprivileegi tingib asjaolu, et nii pankrotimenetluses kui riikliku järelevalve

menetluses on menetlusele allutatud isikul kohustus teha pankrotihalduri või

järelevalveametnikuga igakülgset koostööd, sh avaldada teavet, mis võib isikut ennast süüstada.

Koostööst keeldumine toob aga kaasa karistusõiguslikud või menetluslikud sanktsioonid. Nii

18

sätestab PankrS § 85 lg 1: „Võlgnik peab kohtule, ajutisele haldurile, haldurile,

pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses

pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara,

sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama

haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste

nimekirjaga.“ Sama seaduse § 89 sätestab, et kohus võib võlgnikule, kes teabe andmise

kohustust ei täida, määrata kuni kolm kuud aresti.

Enese mittesüüstamise privileegi rikkumisega oleks tegemist siis, kui inimest sunnitaks

karistuse ähvardusel välja andma teavet, mis võib teda süüteo toimepanekus süüstada, ning kui

seda teavet saab hiljem tema vastu süüteomenetluses kasutada. Sellele enese mittesüüstamise

privileegi rikkumisele on PankrS-i kontekstis tähelepanu juhtinud Riigikohus, kes kirjutas

järgmist: „[E]nese mittesüüstamise privileeg ei luba kasutada kriminaalmenetluses süüdistatava

vastu tõendeid, mis on saadud temalt teises menetluses karistuse ähvardusel.20 Ehkki

Riigikohus ütles osutatud seisukoha välja kontekstis, mis puudutas maksumenetluses

kaasaaitamiskohustuse täitmiseks antud tõendusteabe kasutamist maksukuriteo menetlemisel,

on selle tähendus laiem. Tegemist on põhimõttega, mis kehtib üldjuhul alati, kui

kriminaalmenetluses soovitakse süüdistatava vastu kasutada tõendit, mille ta oli sunnitud

mõnes teises menetluses karistusähvardusel ise välja andma.“21

Kehtiv PankrS § 85 lg 4 sätestabki: võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses

teabe andmise kohustuse täitmiseks antud teavet võib võlgniku või võlgniku lähikondse suhtes

läbiviidavas süüteomenetluses kasutada tõendina ainult teavet andnud isiku kirjalikus vormis

antud nõusolekul. Õigussüstemaatiliselt asub viimati viidatud säte aga vales kohas – kuna

sisuliselt on tegemist süüteomenetluses tõendamist puudutava sättega, peab see asuma

süüteomenetlust reguleerivas õigusaktis. Seetõttu tunnistatakse PankrS § 85 lg 4 kehtetuks ning

säte on edaspidi KrMS § 641 lg 1 p-s 7.

Sama probleem, nagu Riigikohuski märkis, võib kerkida erinevates menetlustes, kus

menetlusele allutatud isikul on menetlust läbi viiva võimuesindajaga koostöö tegemise

kohustus, mida tagatakse karistuse ähvardusega. Selliseks on näiteks Riigikohtu nimetatud

maksumenetlus, aga ka muud riikliku järelevalve menetlused, milles koostöö tegemise

kohustus tuleneb korrakaitseseadusest (eeskätt KorS §-s 15 sätestatud talumiskohustus ja §-s

30 sätestatud järelevalveasutuste õigus küsitleda ja dokumente nõuda). Sestap tuleb asjakohane

ametiprivileeg sätestada ka järelevalve teostajatele, et nendega seaduses nõutud koostööd

teinud isikute poolt neile antud teave oleks süüteomenetluses selgelt kaitstud, nagu nõuab

põhiseaduslik enese mittesüüstamise privileeg. Ametiprivileegi eesmärgiks on tagada pankroti-

ja riikliku järelevalve menetluse tõhus läbiviimine, mis oleks väga keeruline ja kulukas, kui

võlgnik või järelevalvemenetlusele allutatud isik menetluses koostööd ei teeks. Teades näiteks,

et kõik maksuhaldurile või pankrotihaldurile üle antud dokumendid ja teave jõuavad otseteed

politsei kätte, kus neid kasutatakse kriminaalmenetluses süüdistuste esitamiseks, oleks

järelevalvele allutatud isikutel väga tugev stiimul neid potentsiaalselt süüstavad dokumendid

hävitada ja sellega pankroti- või järelevalvemenetlust tõsiselt takistada isegi juhul, kui nii

järelevalveasutuse kui pankrotihalduriga oleks isik olnud nõus koostööd tegema. Seejuures,

kuna tegu on ennast süüstava materjali kõrvaldamisega, ei ole võimalik isikuid ka selle

hävitamise eest vastutusele võtta, kuna selle välistab PS § 22.

20 RKKK 22.10.2007, 3-1-1-57-07, p-d 14-17 ja RKPJK 03.03.2011, 3-4-1-15-10, p 27. 21 RKKKo 1-22-3234, p 22.

19

Eelnõukohase § 641 lg 2 kohaselt laieneb pankrotihalduri ametiprivileeg ka tema ameti- või

kutsetegevuses vahetult osalevale vajalikule abipersonalile, kellel on seadusest või lepingust

tulenev teabe salajas hoidmise kohustus – näiteks sekretärid ja juristid. Järelevalve teostaja näol

on reeglina tegemist riigiasutuse või kohaliku omavalitsusega, mis tähendab, et privileeg

laieneb selle asutuse kõikidele ametnikele ja töötajatele.

Privileegiga on hõlmatud teave, mida menetlusele allutatud isikud on pankrotihaldurile või

järelevalve teostajale andnud ja mille andmine süüteomenetluses oleks hõlmatud enese

mittesüüstamise privileegiga. Eelkõige on selliseks menetlusele allutatud isiku erinevas vormis

selgitused, aga ka isiku enda poolt menetlejale toodud muud tõendid, nt kaasaaitamiskohustuse

täitmise käigus üle antud dokumendid.

Privileegiga ei ole hõlmatud teave, mille pankrotihaldur või järelevalve teostaja on saanud oma

toimingutega, millele menetlusele allutatu karistuse ähvardusel omapoolse koostööga kaasa ei

pidanud aitama. Näiteks järelevalve käigus seaduslikult teostatud vaatluse, läbivaatuse,

kontrolltehingu, kolmanda isiku käest andmete päringu või muu taolise toimingu käigus

sedastatu, mis eksisteerib sõltumata menetlusele allutatud isiku tahtest, enese mittesüüstamise

privileegi alla ei kuulu22 ja seetõttu ei ole hõlmatud ka „järelevalveprivileegiga“. Sellisel

menetlustoimingul sedastatu ei ole privileegiga hõlmatud isegi siis, kui menetlusele allutatud

isik teeb näiteks ukse lõhkumise vältimiseks selle ise lukust lahti – järelevalvemenetluse käigus

oleks saanud vaatluse läbi viia ja selle tulemused oleks olnud samad ka tema kaasabita. Kaasabi

puudumine järelevalvemenetluse läbiviimist võimatuks ega sedastatu sisu teistsuguseks

muutnud ei oleks. Samuti ei ole privileegiga hõlmatud teave, mille järelevalvemenetluse

sihtmärgiks olev subjekt andis menetluse toimetajale üle vabatahtlikult, st täiesti omal

initsiatiivil ilma, et keegi oleks andmeid nõudnud või et nende esitamata jätmise eest

järelevalvemenetluses või pankrotimenetluses oleks ähvardatud kahjulike tagajärgedega.

Privileegi hoidjaks on isik, kes andmeid andis. Seetõttu, isegi kui andmed olid järelevalve

teostajale või pankrotihaldurile antud karistuse ähvardusel, võib privileeg neid ikkagi mitte

hõlmata, kui menetlusele allutatud isik oli andmeid andes teadlik oma süüteomenetluse

õigustest ja vabal tahtel kinnitas, et tal ei ole midagi selle vastu, kui need süüteomenetluses

kasutust leiavad. Seesugune andmete andja teadlik nõusolek enese mittesüüstamise privileegist

loobumiseks peab olema usaldusväärselt tõendatav ja selle võib anda ka enne süüteomenetluse

algust. Samamoodi võib nõusolek olla antud süüteomenetluse käigus ja sel juhul säästab

menetlusele allutatud isiku nõusolek kõiki asjaosalisi tarbetust bürokraatiast. Privileegi tühistab

selline nõusolek lähtuvalt eelnõukohase § 641 lg-st 3.

Punkt 8 sätestab kaitsja ametiprivileegi.

Ehkki p 2 juba sisaldab advokaadi ametiprivileegi, on Eesti süüteomenetluses võimalik

menetleja loal kaitsjana tegutseda ka sellistel haridusnõuetele vastavatel isikutel, kes ei ole

advokatuuri liikmed. Kui mitteadvokaadist kaitsjat menetluses lubatakse, on kaitsja

efektiivsuse eeltingimuseks see, et tagatakse ka kaitsja ja tema kaitsealuse vahelise suhtluse

konfidentsiaalsus. Vastasel korral ei saaks juttu olla efektiivsest kaitsest, mille tagamine on

õiglase menetluse keskseks komponendiks ja riigi kohustuseks.

Kaitsja ei ole klassikalises mõttes amet ega elukutse nagu arst, notar või advokaat, vaid on

hoopiski menetlusseisund. Kaitsja ametiprivileegile saab tugineda isik, kes temalt nõutava

teabe saamise ajal oli kriminaalmenetluses kaitsjaks – ta oli menetleja poolt menetlusse

22 EIKo Saunders v. the United Kingdom, (1996) 23 EHRR 313.

20

kaitsjana lubatud, olgu siis määrusega või konkludentselt (näiteks menetleja lubab ta kinni

peetud kahtlustatava juurde kaitsjana õigusnõu andma). Ametiprivileeg ei laiene neile isikutele,

kellega kahtlustatav võib olla kriminaalasjasse puutuvat arutanud, kuid kes menetluses tema

kaitsjaks ei ole ega kuulu ka advokatuuri. Seda seetõttu, et vastasel korral saaks kahtlustatav

kergesti tunnistajad menetlusest välistada, väites, et pidas nendega nõu hindamaks, kas neist

mõni võiks menetluses tema kaitsjaks olla. Samamoodi saaksid kahtlustatavaga seotud

tunnistajad end ise tunnistajate hulgast välistada, väites, et on kahtlustatava kaitsjad (olnud).

Samas ei tähenda, nagu muudegi ametiprivileegide puhul, kaitsja menetlusseisundi lõppemine

seda, et mingis muus kriminaalasjas saaks nüüd inimeselt takistamatult teavet nõuda selle

kohta, mida ta kaitsjana tegutsedes teada sai. See perspektiiv, et kriminaalmenetluse

lõppemisega lõpeb otsa ka konfidentsiaalsus kaitsja ja kahtlustatava vahel, tähendaks üheselt

seda, et kahtlustatav ei saaks oma kaitsjat usaldada, kuna kogu nende omavaheline teabevahetus

jõuaks kohe uurimisasutuste kätte, kui näiteks kaitsja taandataks või konkreetne

kriminaalmenetlus mingil põhjusel lõpetataks. Ehkki rahvapäraselt nimetatakse kaitsjateks ka

esindajaid tsiviilasjades ja haldusasjades, on ametiprivileeg üksnes kaitsjal õiguslikus

tähenduses, st süüteoasjas kahtlustatavat, süüdistatavat või menetlusalust isikut esindanud

juristil.

Kaitsja ametiprivileeg hõlmab teavet, mille kaitsja on saanud seoses õigusteenuse osutamisega

süüteoasjas. Analoogiliselt advokaatidega kuulub siia alla nii kliendilt konfidentsiaalselt saadud

teave kui kaitsja enda poolt süüteoasjas õigusteenuse osutamise käigus teada saadu. Samuti on

kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud kaitsja koostatud teave, nt kaitsja märkmed või

dokumendiprojektid, ning kaitsja osutatud õigusabi sisu – soovitused ja nõuanded kliendile.

Teisisõnu ei saa kaitsjalt nõuda, et ta menetlejale avaldaks, millist nõu ta kliendile andis. Ka

kaitsja ametiprivileeg hõlmab üksnes õigusteenuse osutamise käigus teatavaks saanud teavet

ega anna isikule õigust keelduda teabe andmisest selle kohta, mis ei seondu tema poolt kaitsjana

õigusteenuse osutamisega.

Kaitsja ametiprivileegi hoidjaks on klient – just kliendi andmete ja usaldusliku kliendisuhtluse

kaitseks on ametiprivileeg kehtestatud ning kliendi nõusolek andmete avaldamiseks vabastab

kaitsja privileegist.

Kui inimeselt nõutakse teavet või ta allutatakse menetlustoimingule mingis kriminaalasjas, kus

ta ei ole kaitsja, või näiteks pärast tema kaitsjana tegutsemise lõppemist, näeb § 641 lg 5 ette, et

ametiprivileeg kaitsjana saadud teabe osas on jätkuvalt kehtiv. Sellisel juhul, kui

ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumiseks kohtu luba puudub, tuleb

kaitsjal ametiprivileegiga hõlmatud teabe kaitseks ametiprivileegist menetlejale kohe teada

anda ning käivitub protseduur, mille näeb ette eelnõukohane § 643.

Kehtivas õiguses on kaitsja ametiprivileeg sätestatud KrMS § 72 lg 1 p-s 2. Välismaistes

õiguskordades eraldi kaitsja ametiprivileegi üldiselt ei tunta: kaitsjaks süüteoasjades saavad

üldreeglina olla vaid advokaadid.

Punkt 9 sätestab kohtuniku ametiprivileegi.

Kohtuniku ametiprivileeg hõlmab esmalt teavet, mis on kohtunikule teatavaks saanud kinnisel

kohtuistungil ja mille osas tal on kohtute seaduse (KS) § 71 kohaselt vaikimiskohustus.

Vaikimiskohustusest vabastamiseks on KS § 71 lg 2 kohaselt vajalik Riigikohtu üldkogu

nõusolek. Lisaks on vaikimiskohustusega hõlmatud ametiprivileegiga teave, mis on

kohtunikuni jõudnud seoses ametiprivileegi puudutava vaidluse lahendamisega. See on teave,

mille kohtunik saab eeluurimiskohtunikuna tegutsedes ja eelnõukohase § 643 või 912 kohaselt

21

võimaliku ametiprivileegiga teabe hulgast menetluses vajalikku ja lubatavat teavet eraldades.

Selle teabe hõlmamine vaikimiskohustusega tähendab, et tegu ei ole lihtsalt kohtueelse

kriminaalmenetluse andmetega (KrMS § 214 mõttes), mille vastutavaks töötlejaks on

prokuratuur. Kohtunikule teatavaks saanud ametiprivileegiga hõlmatud teave, nt advokaadi

kutsesaladus või vaidlusalused terviseandmed, peavad saladusse jääma just ja eelkõige

prokuratuuri ja uurimisasutuse eest. Kolmandaks hõlmab kohtuniku ametiprivileeg

kohtukoosseisu nõupidamissaladust, st kaitseb teavet kohtulahendi tegemisel toimunud

arutluste kohta. Kehtiva seaduse alusel tuleneb kohtuniku ametiprivileeg KrMS § 72 lg 1 p-st

4, mis näeb üldiselt ette õiguse ütluste andmisest keeldumiseks kõikidele isikutele, kellel on

ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus.

Kohtunikule on saladuse hoidmise kohustus kehtestatud kohtusüsteemi kui terviku huvidest

lähtudes. Seetõttu ei saa kohtunik ise ametiprivileegist loobuda, vaid ametiprivileegist saab

kohtuniku vabastada Riigikohtu üldkogu. Kohtu tegevuse dokumenteerimine on seaduses

sätestatud, nagu ka see, kes ja kuidas nendele dokumentidele (eelkõige toimikud ja kohtuistungi

protokollid) juurde pääseb. Seetõttu aktualiseerub kohtuniku ametiprivileeg pigem kohtuniku

ülekuulamise puhul, mitte dokumentide või andmete väljanõudmisega seoses.

Lõige 2 sätestab erialase abipersonali ametiprivileegi.

Kaasajal on tavaline, et reguleeritud ametite pidajad kasutavad oma ameti- või kutsetegevuses

erialaspetsialiste ja abitööjõudu. Ameti- või kutsetegevuses vahetult osaleva vajaliku

abipersonali all tuleb silmas pidada isikuid, kes vältimatult saavad oma töö käigus teada ameti-

või kutsesaladusega kaetud andmeid ja kelle abi kasutada muul viisil ei ole mõistlik ega

võimalik. Näiteks on arsti või õe erialaseks abipersonaliks hooldajad, kes patsientidega kokku

puutuvad, seega teavad nii patsiendi nime kui seda, milline on patsiendi tervislik seisund.

Advokaadi erialaseks abipersonaliks on näiteks tõlk või jurist, kes on kursis advokaadi klientide

isikute ja õiguslike probleemidega, aga samuti käimasoleva kohtuasja advokaadile kliendi poolt

usaldatuga – muul viisil ei saaks jurist või tõlk advokaadile tema töös abiks olla. Seesuguste

vajalike abilistega tuleb sõlmida lepingud, millest on selgelt näha nende kohustus ameti- või

kutsesaladusena määratletava teabe salajas hoidmiseks. Samuti peab teenusepakkuja, kellele

näiteks edastatakse teenuse osutamiseks vajalikku ametiprivileegiga hõlmatud teavet, olema

ametiprivileegist teadlik, et ta saaks kasutada oma õigust sellise teabe nõudmisele või

kogumisele vastuväiteid esitada. Praktikas on sellised konfidentsiaalsuskokkulepped

reguleeritud ametite pidajate seas tavapärased.

Ameti- või kutsetegevuses vahetult osalevat vajalikku abipersonali tuleb eristada muudest

teenusepakkujatest ja tugitöötajatest, kes võivad küll privileegiga ameti pidaja tellimusel teha

töid ja osutada teenuseid, kuid ei pea selleks tingimata kokku puutuma ameti- või

kutsesaladuseks oleva teabega. Ameti- või kutsesaladuse pidamise kohustusega isikul endal on

kohustus vältida saladusena määratletud teabe levikut ning korraldada oma töö selliselt, et

näiteks koristajad, aknapesijad, kullerid või remondimehed ei pääseks konfidentsiaalseid

dokumente lugema või klientidega tehtavaid intervjuusid pealt kuulama. Selliste episoodiliste

ja ametitegevusega otseselt mitte seotud teenusepakkujate vahetu osalemine ameti- või

kutsetegevuses ei ole vajalik ning neile ametiprivileegid ei laiene.

Lõige 3 sätestab ametiprivileegi tühistamise privileegi hoidja poolt või teises menetluses.

Ametiprivileeg kaitseb privileegi hoidjat – reeglina klienti – isikut, kelle delikaatsed andmed

ning kellele konfidentsiaalselt antud nõuanded võiksid avalikuks tulles seda isikut kahjustada

sedavõrd, et ta ilma ametiprivileegi kaitseta võiks professionaalse abi kasutamisest üldsegi

22

loobuda. Kui aga klient ise saladuse hoidmist vajalikuks ei pea, ei tee õigus seda temale

kohustuslikuks, mistõttu puudub loogiline põhjendus, miks kliendi nõusolekul ei võiks teavet

avaldada ka isik, kel muidu on ametiprivileeg. Kliendi nõusolek tühistab ametiprivileegi.

Samasugune reegel on sätestatud kehtiva KrMS § 72 lg-s 3.

Nõusoleku vorm ei ole kriminaalmenetluse seisukohalt tähtis, kuid nõusoleku sisu ja

vabatahtlikkus peab olema hiljem üheselt tuvastatav ja eriseadused võivad reguleeritud ametite

pidajatele kehtestada kliendi nõusoleku dokumenteerimiseks erinõudeid. Nende nõuete

järgimata jätmine ei mõjuta nõusoleku kehtivust kriminaalmenetluse jaoks, kuid võib tuua

kaasa ametipidaja distsiplinaarvastutuse. Kõige tavapärasem on nõusoleku fikseerimine eraldi

dokumendina, kus on nõusoleku piirid konkreetselt formuleeritud. Nõusolek võib olla antud ka

suuliselt kohtuistungil ja kantud kohtuistungi protokolli või siis näiteks kohtuistungil antud

konkludentselt seeläbi, et ametiprivileegiga tunnistajalt privileegiga hõlmatud teabe kohta

esitatud küsimusele istungil menetlusosalisena viibiv privileegi hoidja vastuväiteid ei esita.

Nõusolek käib asjaolu, mitte konkreetse menetlustoimingu või tõendiallika kohta. Isik ei saa

määrata, milliseid tõendeid menetleja kogub või milliseid menetlustoiminguid teeb. Andes

nõusoleku konkreetse asjaolu kohta tõendeid koguda, on teabe konfidentsiaalsusest loobutud.

Sama asjaolu kohta võib koguda erinevaid tõendeid erinevate menetlustoimingutega – näiteks

kui patsient on nõus oma viimase haiglas viibimise kohta terviseandmete tõendina kogumisega,

võib lisaks sellekohase haigusloo haiglast väljanõudmisele üle kuulata ka inimest ravinud arsti

ja teda abistanud õe. Vastupidine tõlgendus tekitaks olukorra, kus andmesubjektiks olev isik

saab hakata menetlusse andma kallutatud infot oma valitud allikatest ilma, et menetlejal oleks

võimalus selle usaldusväärsust kontrollida. Iseäranis oluline on seetõttu nõusoleku mahu selge

piiritlemine, et vältida hilisemaid vaidlusi: viimases terviseandmeid puudutavas näites võib olla

asjakohane piiritleda nõusolek näiteks konkreetsel ajal haiglas viibimise kohta käivate

andmetega.

Nõusoleku tõendite kogumiseks saab anda ka volitatud esindaja, kuid sellisel juhul tuleb

jälgida, et volitus ja selle maht oleks menetluses tõendatavad.

Lisaks ametiprivileegi hoidja nõusolekule võib ametiprivileeg olla tühistatud ka muus

menetluses. Nii näeb näiteks AdvS § 45 lg 5 advokaadile ette võimaluse esimese astme kuriteo

ärahoidmiseks taotleda halduskohtult enda vabastamist kutsesaladuse hoidmise kohustusest.

Kui kohus selle taotluse rahuldab, ei ole teave enam kliendi ja advokaadi vahelise

konfidentsiaalsuskohustusega kaetud ning seetõttu on teave ka kriminaalmenetlusliku

ametiprivileegi kaitsealast väljas.

Lõige 4 sätestab privileegi hoidja nõusoleku tagasivõtmise õigusliku toime.

Nimelt võib privileegi hoidja soovida menetluslikust olukorrast sõltuvalt nõuda, et kord

menetluses seaduslikult avaldatud teabe kasutamine hiljem siiski lõpetataks – näiteks on esialgu

kasulikuna näinud teave osutunud isiku jaoks hoopiski kahjulikuks. IKÜM art-d 17, 18 ja 21

näevad andmesubjektile ette võimaluse nõuda oma isikuandmete kustutamist, töötlemise

piiramist ja lõpetamist, kuid nagu sätestab IKS § 12 lg 3, IKÜM-i õiguskaitseasutustele ei

kohaldata ning KrMS § 152 lg-te 4 ja 5 kohaselt võivad andmesubjekti õigused (sh õigus nõuda

oma isikuandmete töötlemise piiramist või lõpetamist) olla süüteomenetluses piiratud. Lõige 4

sätestabki, et ehkki isikul on alati võimalik kord antud nõusolek tagasi võtta, ei ole nõusoleku

tagasivõtmisel tagasiulatuvat toimet. Kriminaalmenetluse seadustik võimalust tõendeid „tagasi

kutsuda“ ette ei näe ja menetluse iseloomu arvestades oleks see ka absurdne – eeldades, et

süüteomenetluses selgitatakse adekvaatselt välja minevikus toimunu faktilised asjaolud, ei saa

23

menetluse kujundamise ja tõendite hindamise piiramise võimalust anda isikutele, kelle suhtes

menetlust läbi viiakse ja kes ei pruugi üldse olla huvitatud süüteo asjaolude väljaselgitamisest.

Nõusoleku tagasivõtmise toimet aitab mõista see, kui võrrelda ametiprivileegi laekaga, kus

hoitakse infot ja mille võti on privileegi hoidjal. Kui privileegi hoidja on privileegilaeka avanud,

saab menetleja laekast andmed tõendite kujul kriminaaltoimikusse võtta – kõik see, mille

avaldamiseks on nõusolek antud, pole enam privileegiga hõlmatud. Mis on kord laekast väljas,

see on laekast väljas ja menetleja käsutuses. Privileegi hoidjal on võimalus laegas kinni panna

– nõusolek tagasi võtta. See teave, mis aga nõusoleku kehtivuse ajal juba laekast välja võeti, on

menetleja käsutuses ja seda laekasse tagasi panna ei saa.

Lõige 5 sätestabametiprivileegi ajalise kehtivuse.

Ametiprivileegi olemasolu hinnatakse selle aja seisuga, mil isik privileegiga hõlmatud info sai

– ka pärast privileegiga ametist lahkumist jääb tal ametiprivileeg püsima, hilisem privileegiga

ametisse asumine aga varem saadud info suhtes privileegi ei tekita. See reegel kaitseb nii

ametiprivileegiga isikut kui tema klienti. Seda seetõttu, et reeglina on ametiprivileeg sätestatud

ameti pidajaga tolle ameti tõttu usalduslikus suhtes oleva isiku huvides – arsti puhul on selleks

patsient, advokaadi ja notari puhul klient jne. Kliendi kontrolli all ei ole ametipidaja jätkuv

ametisse jäämine, mistõttu oleks ametiprivileegist tulenev kaitse ebapiisav, kui see kehtiks

üksnes neil puhkudel, kui usaldusalune on kriminaalmenetluse ajal jätkuvalt ametis. Samuti

võiks ametiprivileegi kehtivuse sidumine parasjagu ametis olemisega tekitada menetlejale

ebaterve stiimuli põhjustada ametiprivileegiga isiku ametist lahkumine, et seejärel oleks

võimalik temalt nõuda muidu privileegiga kaitstud andmeid.

Lõige 6 näeb ette ametiprivileegide n-ö peegelprivileegi: ametiprivileegiga isiku ja privileegi

hoidja vahelise suhtluse sisu kohta ei pea teavet andma ka privileegi hoidja.

Peegelprivileeg on vajalik, tagamaks ametiprivileegiga isiku ja privileegi hoidja vahelise

suhtluse konfidentsiaalsust. Ehkki kahtlustataval ja süüdistataval on õigus kriminaalmenetluses

üldse ütluste andmisest keelduda, laieneb lg-s 6 sätestatud privileeg kõikidele isikutele, sh

tunnistajatele, kes võivad samuti õigusabi kasutada. Privileeg hõlmab vaid privileegi hoidja ja

ametiprivileegiga isiku vahelise suhtluse sisu, mis on ametiprivileegiga hõlmatud. Näiteks

võisid arst ja patsient rääkida ka muust kui terviseteemadel ning see ei pruugi ametiprivileegi

alla kuuluda – ega ole järelikult ka peegelprivileegiga hõlmatud. Samamoodi ei ole

peegelprivileegiga hõlmatud suhtluse käigus vahetatud teave iseenesest, vaid privileeg kaitseb

teavet konkreetse suhtluse sisu kohta. Näiteks kui tunnistaja nägi, kuidas kahtlustatav

kannatanut lõi ja sattumisi rääkis sellest millalgi ka notarile või arstile, ei ole ta kohustatud

vastama küsimusele selle kohta, mida ta konkreetselt notarile rääkis – see oleks

ametiprivileegiga hõlmatud. Küll aga kui temalt küsida, mida ta nägi sündmuskohal ja kes keda

lõi, siis lõikest 6 talle alust selle kohta ütluste andmisest keeldumiseks ei tulene. Muudatus on

kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/48/EL23 art-ga 4, mille kohaselt

liikmesriigid austavad kahtlustatava või süüdistatava isiku ja tema kaitsja vahelise suhtluse

konfidentsiaalsust, kui kahtlustatav või süüdistatav isik kasutab nimetatud direktiivis sätestatud

õigust kaitsjale. Selline suhtlus hõlmab kohtumisi, kirjavahetust, telefonivestlusi ja riigisisese

õigusega lubatud mis tahes muid suhtlusvorme. Iseäranis aktuaalne ongi peegelprivileeg

23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, 22.10.2013, mis käsitleb õigust kaitsjale

kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse

võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega.

24

õigusabi kontekstis ja tähendab seda, et saadud õigusabi sisu ja õigusteenuse osutamise käigus

toimunud teabevahetuse avaldamist ei saa nõuda ka kliendilt.

Lõikes 6 sätestatu ei ole õiguslikult eraldi ametiprivileeg, kuid teave, mis lg-s 6 on hõlmatud,

kuulub ametiprivileegi alla. Seetõttu allub ka privileegi hoidja juurest lg-s 6 nimetatud teabe

kogumine ikkagi eelnõukohasele §-le 642 ning tal on võimalik esitada eelnõukohase § 643

kohaseid vastuväiteid menetlustoimingule, mille käigus üritatakse tema juurest ilma

sellekohase kohtumääruseta ära võtta ametiprivileegiga hõlmatud andmeid. On aga privileegiga

hõlmatud teavet sisaldav tõend mingil põhjusel juba menetleja kätte sattunud näiteks mõne muu

menetlustoimingu juhuleiuna, ei ole välistatud uurimiskaebemenetluse käigus korralduse

tegemine, et sellised lubamatud materjalid toimikust eemaldataks.

Lõige 7 täpsustab muudes õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse ja sellest

vabastamise tingimuste toimet süüteomenetluses. Muudes seadustes või lepingutes sätestatud

konfidentsiaalsuskohustuse sätted süüteomenetluses tõendi kogumist ega kogutud tõendi

lubatavust ei piira. Erinevate ametiprivileegiga kutsealade ja ametite kohta kehtestatud

erinormides on ametipidajate või kutseala esindajate jaoks kehtestatud erinevad ameti- või

kutsesaladuse konfidentsiaalsust puudutavad reeglid ja näiteks konfidentsiaalsuskohustusest

vabastamise vorminõuded. Selline reeglite paljusus on igapäevases tsiviilkäibes põhjendatud

konkreetsete tegevusalade ja organisatsioonide eripäradega, kuid pole põhjendatud

süüteomenetluses, kus ametiprivileegiga hõlmatud asjaolude kohta tõendite kogumise

lubatavuse eelkontrolli teeb kohus lähtuvalt seadusest ja konkreetse süüteoasja asjaoludest.

Seetõttu on süüteomenetluses ametiprivileegiga hõlmatud asjaolude kohta tõendite kogumine

reguleeritud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus; muus

tsiviilkäibes aga tuleb ka ametiprivileegiga isikul jätkuvalt juhinduda asjakohasest eriseadusest

ning täita lepingulist konfidentsiaalsuskohustust. Teisisõnu – teabe avaldamiseks kohustamine

süüteomenetluses ei tühista konfidentsiaalsuskohustust ja see, kui konfidentsiaalsuskohustusest

möödumiseks näeb eriseadus ette näiteks kliendi notariaalselt tõestatud nõusoleku, ei tähenda,

et kohtus kliendi suulisel nõusolekul avaldatu oleks tõendina lubamatu.

Paragrahv 642 sätestab ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumise üldised

reeglid. Lisaks tuleb järgida konkreetse menetlustoimingu kohta käivaid erisätteid.

Lõige 1 sätestabüldise reegli ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta tõendite kogumiseks.

Ametiprivileegist möödumine ja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumine

on võimalik vaid seda lubava kohtumääruse alusel. Siinses lõikes sisalduv on vajalik, et anda

kohtule võimalus kaaluda ühelt poolt kriminaalmenetluse vajadusi ja teiselt poolt privileegi

hoidja privaatsusõiguse riivet, kuivõrd kriminaalasjad on erinevad ning sellest lähtuvalt on

erineva intensiivsusega ka avalik huvi faktide tuvastamise vastu, mis õigustaks

privaatsusõiguse riivet. Kohtule esitatav taotlus käib konkreetse menetlustoimingu kohta, mitte

ei tühista privileegi teabe kohta üldiselt – kohus peab iga taotluse puhul hindama, kas

ametiprivileegist möödumine konkreetse menetlustoimingu käigus on põhjendatud või mitte,

sh silmas pidades, et menetlustoiminguga ei riivataks privaatsusõigust suuremal määral (nt ei

kogutaks andmeid asjassepuutumatute inimeste või asjaolude kohta) kui legitiimse eesmärgi

saavutamiseks vajalik.

Kui hoolimata tõendi kogumist lubava kohtumääruse puudumisest menetleja siiski kogub

tõendi, mis sisaldab ametiprivileegiga hõlmatud teavet, ja seadus ka muud lubavat normi sellise

tõendi kogumiseks ei sisalda, on võimalik, et selliselt kogutud tõend on menetluses lubamatu.

Kohtupraktika järgi on siinkohal eriti oluline hinnata, kas tõend oleks võimalik olnud saada ka

25

ilma menetlusrikkumiseta ning kas menetlusrikkumine oli menetlejal sihilik. Sihilikule

rikkumisele viitab näiteks see, kui ametiprivileegi olemasolu pidi menetlejale mõistliku eeltöö

korral selge olema, kuid kohtu poole määruse saamiseks isegi ei pöördutud (või siis pöörduti,

kuid kohus keeldus luba andmast ja menetleja ikkagi tegi toimingu ja kogus ametiprivileegiga

hõlmatud teavet sisaldava tõendi). Juhusliku rikkumisega võib aga näiteks olla tegu juhul, kui

menetlustoimingu käigus tõendi kogumisele vastu ei vaielda ja ka objektiivsel kõrvaltvaatajal

pole ilma andmetega põhjalikult tutvumata ja neid muu tõendusteabega konteksti asetamata

võimalik aru saada, et näiteks andmekandjale salvestatud suhtlus toimus advokaadi ja kliendi

vahel õigusabi saamise eesmärgil.

Lõikes 1 sätestatu ei ole täiel määral kohaldatav advokaadi, kaitsja ja ajakirjaniku

ametiprivileegi suhtes – nende kohta sisaldab eelnõu erinormi. Samuti on erinorm sätestatud

ülekuulamise puhuks. Eelnõukohase § 72 kohaselt võib küll ülekuulamisel küsida

ülekuulatavalt ka nende asjaolude kohta, mis on ametiprivileegiga hõlmatud, kuid

ametiprivileegiga isik ei pea neile küsimustele vastama. Kui ta aga siiski vastab, siis pole tegu

lubamatu tõendiga. Samuti ei ole tegu lubamatu tõendiga juhul, kui isik, kes valdab

ametiprivileegiga hõlmatud teavet, selle menetlejale väljastab nt seetõttu, et ametiprivileegiga

isik ei olnud asjakohases lepingus kokku leppinud, et andmete hoidja ei tohi teavet väljastada,

ja peaks esitama menetlejale asjakohase vastuväite. Lõike 1 alguse lauseosa „kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti“ viitabki sellistele võimalustele.

Punktide 1 ja 2 kohaldamisel lähtutakse põhimõttest, et ametiprivileegiga teabe avalikuks

saamine ei lõpeta automaatselt selle kaitset. Määrav on, kuidas teave avalikuks sai ning kas

privileegi hoidja ja ametiprivileegiga isik rakendasid selle kaitsmiseks mõistlikke abinõusid.

Ametiprivileegi kaitse ei säili, kui privileegi hoidja või ametiprivileegiga isik avaldas teabe

teadlikult või jättis hooletusest rakendamata mõistlikud abinõud selle saladuses hoidmiseks.

Sellise olukorraga võib olla tegemist näiteks siis, kui dokument saadeti kõrvalistele isikutele,

jäeti internetis kaitsmata või kõrvalistele isikutele kättesaadavasse kohta.

Ametiprivileegi kaitse säilib, kui teave sai avalikuks privileegi hoidja ja ametiprivileegiga isiku

tahtest sõltumata, kuigi nad olid rakendanud selle kaitsmiseks mõistlikke abinõusid. Näiteks ei

lõpeta kaitset iseenesest see, kui andmed satuvad internetti haigla infosüsteemi vastu toime

pandud küberrünnaku tõttu või kui dokumendid varastatakse ametiprivileegiga isiku valdusest.

Mõlemal juhul hindab kohus, kuidas teave avalikuks sai ja kas selle kaitsmiseks rakendati kõiki

mõistlikke abinõusid. Teabe pelk jõudmine kõrvaliste isikuteni ei anna menetlejale automaatselt

õigust seda tõendina koguda või kasutada. Kohus annab loa siis, kui teave on salajasuse

minetanud menetleja tegevusest sõltumatult ning avalikuks saamine tulenes privileegi hoidja

või ametiprivileegiga isiku tahtest või hooletusest.

Punkt 3 sätestab, millistel tingimustel võib kohus anda loa mööduda ajakirjanikuprivileegist.

Ajakirjanikuprivileegist möödumiseks jääb kehtima suuresti sama standard, mis sisaldub

kehtiva KrMS § 72 lg 1 p-s 31. Selle kohaselt saab ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni

töötleva isiku konfidentsiaalse allika kohta tõendeid koguda vaid juhul, kui täidetud on neli

tingimust:

a) kriminaalasja esemeks on esimese astme kuritegu;

b) ametiprivileegiga hõlmatud teave on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi

saavutamiseks;

26

c) muude menetlustoimingutega on tõendite kogumine välistatud või oluliselt

raskendatud;

d) tõendi kogumiseks on ülekaalukas avalik huvi.

Võrreldes p-s 4 sätestatud alustega on siin kolm erinevust: esmalt kuriteo raskus, siis eeldus, et

muude toimingutega tõendite kogumine on välistatud või oluliselt raskendatud, ning seejärel

ülekaalukas avalik huvi tõendi kogumiseks. Teisisõnu, ajakirjaniku ametiprivileegist

möödumiseks ei piisa üksnes tavalisest proportsionaalsuse kaalumisest, vaid kohus peab

leidma, et avalik huvi on ajakirjandusallika konfidentsiaalsusest palju olulisem ja vajadus

tõendi järele tõepoolest tungiv. Sellist rangemat standardit näeb ette ka Euroopa

meediavabaduse määrus, mille art 4 lg 4 p c kohaselt tohib ajakirjanikuprivileegist mööduda

vaid juhul, kui see on „igal üksikjuhul eraldi põhjendatud ülekaaluka avaliku huviga ja on

proportsionaalne“. Selle standardiga võrreldes on Eesti kehtivas õiguses sätestatud lävend

nähtavasti isegi kõrgem: nõutav on, et ajakirjanikuprivileegist möödumisele sisuliselt ei olegi

muud alternatiivi – mitte lihtsalt ei ole privileegi murdmine vajalik, sobiv ja mõõdukas.

Huvide kaalumisel tuleks kohtul muu hulgas arvestada nii seda, kuidas mõjuks

konfidentsiaalseks allikaks oleva isiku ilmsikstulek ajakirjandusvabadusele ja inimeste üldisele

valmisolekule ajakirjanduse poole pöörduda, kui ka võimalikku kahju ja ohte konkreetsele

konfidentsiaalselt ajakirjandusele teavet andnud inimesele või ajakirjanikule endale. Kohus

peaks loa andma üksnes juhul, kui oht konkreetsele allikale on väike või konkreetsete

meetmetega adekvaatselt maandatud.

Punkt 4 annab võimaluse kohtul kaaluda ühelt poolt avalikku menetlushuvi ja teiselt poolt

isikute põhiõiguste riivet, mida ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumine

endaga kaasa tooks.

Kaalumise võimalus on ette nähtud vaid eelnõukohase § 641 lg 1 p-des 4–7 sätestatud

ametiprivileegide puhul (meedikud, vahendaja, notar, patendivolinik, pankrotihaldur, riikliku

järelevalve teostaja). Ajakirjanduslikul eesmärgil andmeid töötlevate isikute privileegi

(eelnõukohase KrMS § 641 lg 1 p 3), advokaatide (p 2) ja kaitsja (p 8) ametiprivileegide ning

kohtuniku (p 9) ametiprivileegi kohta luuakse eelnõu kohaselt erinormid. Vaimulike

(eelnõukohase KrMS § 641 lg 1 p 1) ametiprivileegi puhul ei ole traditsiooniliselt kaalumise

võimalust ette nähtud (ei ole ka kehtivas seadustikus ega tsiviilkohtumenetluses) ning selles

osas reegel ei muutu. Vaimulikuprivileegi eripära seisneb mh selles, et see pole kehtestatud

üksnes selle isiku kaitseks, kes vaimuliku juures hingehoidlikul vestlusel käis, vaid ka

vaimuliku enda usuvabaduse kaitseks: pihisaladuse hoidmine ei tulene vaimuliku jaoks mitte

üksnes KiKoS § 22 nõuetest, vaid on ka religioosse sisuga. Seetõttu, aktsepteerides usuvabadust

olulise põhiseadusliku väärtusena, ei ole ette nähtud võimalust vaimuliku vabastamiseks

ametiprivileegist.

Ametiprivileegiga isiku abipersonali privileegi (eelnõukohane § 641 lg 2) ulatus on sama mis

sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud ametiprivileegiga isikul, kelle juures abipersonal tegutseb

(eelnõukohane § 641 lg 2: „Ametiprivileeg laieneb ka…“). See tähendab, et kui tegemist on nt

advokaadi või kaitsjaga, tuleb ka tema abipersonali ametiprivileegist möödumiseks kohaldada

advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi puudutavaid erisätteid.

Kaaludes, kas lubada ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat tõendit koguda

eelnõukohase KrMS § 642 lg 1 p 4 alusel, tuleb kohtul hinnata kolme kriteeriumi.

27

a) Asjaolu, mille kohta tõendit kogutakse, vajab kriminaalasjas tõendamist ja tõendeid

selle kohta ei ole võimalik ilma ametiprivileegi riivamata saada. Näiteks võiks

ametiprivileegist möödumine olla õigustatud, kui kriminaalasjas kahtlustatakse, et

isik on kindlustusandjale esitanud hüvitise väljapetmiseks valeandmeid oma

tervisehädade kohta, ent keeldub raviasutust ja teda ravinud arsti ametiprivileegist

vabastamast. Hiljem pärast paranemist tehtud kohtuarstlik ekspertiis ei pruugi anda

piisavat selgust, millised terviserikked inimesel olid, ning selle kohta adekvaatseks

teabeks on vahetult ravi käigus koostatud ravidokumendid ja inimest ravinud arstide

ütlused.

b) Tõendi kogumist õigustab kuriteo raskus ja laad. Ametiprivileegist möödaminekut

õigustab avalik menetlushuvi, st vajadus tagada riigi ja õiguskorra toimimine ja

üldine turvalisus. See huvi on seda intensiivsem, mida raskem on kuritegu. Järelikult

mida raskem on kuritegu, seda intensiivsem võib olla ka selle avastamiseks ette

võetav riive.

c) Isikuõiguste riive proportsionaalsus. Kohtul tuleb iga taotluse puhul hinnata, kas

isiku õiguse eraelu puutumatusele ja seotud osapoolte ootuse konfidentsiaalse

usaldusliku suhtluse tagamisele saab konkreetsel juhul allutada avalikule huvile.

Proportsionaalsuse hinnangut kallutab loa andmise suunas nähtavasti ka see, kui

osutub, et kahtlustatav ise on muud tõendid ära hävitanud. Avalik huvi ei ole

avalikkuse huvi (ajakirjanduslik või isegi uurijalik uudishimu), vaid on eelkõige

küsimus sellest, mis on konkreetses kriminaalmenetluses ühiskonna ja õiguskorra

jaoks tervikuna kaalul. Kohtul tuleb hinnata ka seda, millises mahus on

ametiprivileegiga hõlmatud andmete saamine menetluse jaoks vajalik, ja luba anda

üksnes selles mahus. Kohtu loa nõue peab välistama sellise tegevuse uurimisasutuste

poolt, kus ilma selge legitiimse põhjenduseta nõutakse välja ametiprivileegiga

hõlmatud materjale lihtsalt lootuses, et ehk midagi ikka leiab. Siinöeldu ei tähenda,

et ametiprivileegist möödumiseks peaks prokuratuuril juba ette teada olema,

milliseid dokumente või faile ametiprivileegiga isikul on. Küll aga tuleb kohtu luba

taotledes võimalikult selgelt põhjendada, miks luba peaks olema antud konkreetses

mahus. Näiteks kui uuritakse konkreetse inimese terviseseisundit konkreetsel

ajaperioodil, siis kui just senine uurimine ei osuta võimalusele, et ka varasem tervise

kohta käiv teave on tõendamisel hädavajalik, peakski andmed välja nõudma just

konkreetse haiglakülastuse või raviloo täpsusega, mitte aga kogu inimese

terviselugu sünnist käesoleva ajani.

Kuivõrd riive maht ja intensiivsus võivad eri juhtumitel olla väga erinevad (mh sõltuvalt sellest,

millist ametiprivileegi ja millise menetlustoiminguga riivatakse), ei ole siin kohane konkreetselt

piiritleda loa andmist mingi kuriteo astme või liigiga. Päris triviaalsete rikkumiste

menetlemiseks ametiprivileegi riive ei oleks üldse põhjendatud.

Punktis 4 sätestatud ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldavate tõendite kogumiseks loa

andmise kord lahendab tervishoiuteenuse osutajate ja tervishoiutöötajate puhul ära ka

terviseandmetele juurdepääsuga seotud probleemid, mis tekkisid pärast Riigikohtu lahendit

asjas nr 1-20-5071. Terviseandmete pärimiseks tervise infosüsteemist luuakse eelnõu kohaselt

eraldi kord. Ehkki valdavalt saab menetleja terviseandmetele ligi patsiendi nõusoleku alusel, on

praktikas olukordi, kus patsient mingil põhjusel seda nõusolekut anda ei saa – näiteks on ta

koomas või selgelt arusaamisvõimetu nt dementsuse tõttu või hoopis surnud ja pärijad ei ole

veel tuvastatud. Selle sätte alusel tuleb edaspidi lahendada ka küsimus sellest, kas on

põhjendatud kannatanu eraelu puutumatust riivata ja tema terviseandmeid menetluses kasutada

28

juhul, kui ta ise üldse menetlust ei soovi. Ei saa välistada, et mingites olukordades on avalikes

huvides põhjendatud ka kannatanu soovide eiramine. See saab tulla kõne alla eelkõige raskete

kuritegude asjades ja olukorras, kus kannatanult on selge sõnum, et tema menetlusega koostööd

teha ei soovi, peab avaliku huvi ülekaalukus olema ilmselge.

Samuti lahendatakse probleem seoses sellega, et näiteks notariaadiseaduses on küll ette nähtud

ametisaladuse avaldamiseks kohtu loa nõue (NotS § 3 lg 2), ent kriminaalmenetluse seadustikus

ei ole siiani sätestatud ühtegi alust sellise loa taotlemiseks ega andmiseks.

Punkt 5 lähtub sellest, et ametiprivileegi eesmärgiks on kaitsta privileegi hoidjat ja tema

saladusi, mitte aga immuniseerida ametiprivileegiga isikuid kriminaalsüüdistuse vastu.

Ametiprivileegiga ei ole definitsioonist tulenevalt hõlmatud ametiprivileegiga isiku enda poolt

süütegude toimepanemise käigus vahetatud teave. Ühegi ametiprivileegiga elukutse ega ameti

olemuslikuks osaks ei ole süütegude toimepanemine. Pigem vastupidi – reguleeritud ametite ja

elukutsete pidajatelt oodatakse kõrgeid kõlbelisi omadusi ja õiguskuulekat käitumist. Süüteo

toimepanemise eesmärgil toimuv teabevahetus ei ole kaitstud. Teisisõnu poleks niikuinii

ametiprivileegiga hõlmatud näiteks kliendi palve, et advokaat koostaks talle kelmuse

toimepanemiseks vajalikke dokumente, või patsiendi palve, et arst võltsiks terviseandmeid või

kirjutaks välja narkootilisi aineid ilma meditsiinilise näidustuseta. Mõlemal juhul on

teabevahetus selgelt kantud eesmärgist kaasata ametiprivileegiga isik süüteo toimepanemisse

või õhutada teda iseseisvalt süütegu toime panema. Samuti poleks ametiprivileegiga hõlmatud

see, kui advokaat annab kliendile nõu, kuidas kelmust toime panna, või oma kliendi nimel ise

saadab petukirju. Esimesel juhul oleks tegu kuriteole kaasaaitamisega, teisel juhul aga kelmuse

kaastäideviimisega. Mõlemal juhul on ametiprivileegiga isik andnud teavet eesmärgiga panna

toime süütegu ja kummalgi juhul pole tegemist korrapärase õigusteenuse osutamisega.

Selliseid olukordi tuleb eristada juhtumitest, kus ametiprivileegiga isiku poole pöördutakse

seoses juba toimunud süüteoga või ei ole pöördumise eesmärgiks ametiprivileegiga isiku enda

süüteo toimepanemisele kallutamine. Näiteks kui klient pöördub advokaadi poole palvega

hinnata tema sõlmitud lepingut ja hilisemat käitumist, saamaks teada, kas ta võib olla toime

pannud mõne kuriteo, ning kui tundub, et on, siis palve anda nõu, kuidas süüdistusest pääseda,

on tavapärane õigusnõu küsimine, mis on ametiprivileegiga hõlmatud. Samuti on

ametiprivileegiga kaetud selline suhtlus, kus ametiprivileegiga isiku eesmärgiks ei olnud süüteo

toimepanek ega sellele kaasabi osutamine, ehkki tema tegevus võis objektiivselt süüteo

toimepanemist hõlbustada.

Süüteo toimepanemise eesmärgi erand (ingl crime-fraud exception) on ametiprivileegi

regulatsioonis üle maailma tavaline ning on näiteks kirja pandud ka Euroopa Liidu rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise õigusaktide paketti kuuluva Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1624 (mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise

eesmärgil kasutamise tõkestamist)24 põhjendustes nr 12 ja 143. See on vajalik selleks, et

ametiprivileegi regulatsiooni ei saaks ära kasutada kuritegelikel eesmärkidel – haarates kuriteo

toimepanekusse kaasa ametiprivileegiga isiku, muutuks vastasel juhul suur hulk

tõendusmaterjali tõendina kättesaamatuks või lubamatuks ning ametiprivileeg tähendaks

sisuliselt eelisõigust süütegusid toime panna kõikidele, kes teevad seda grupis mõne

ametiprivileegiga isikuga.

Seetõttu sätestatakse p-s 5, et kriminaalasjades, kus on põhjendatud alus kahtlustada

ametiprivileegiga isikut ennast kuriteo toimepanemises, on lubatud ka ametiprivileegiga

24 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401624

29

hõlmatud asjaolude kohta tõendite kogumine, kui see on kriminaalmenetluse eesmärgi

saavutamiseks vältimatult vajalik. „Asjaomane“ tähendab siin seda ametiprivileegiga isikut,

kelle ametiprivileegist möödumist menetluses taotletakse. Selle punkti rakendamine eeldab, et

menetluses on juba kogutud piisavalt tõendeid, mis annavad põhjendatud aluse

ametiprivileegiga isikut kuriteos kahtlustada. Põhjendatud kuriteokahtluse standardit on

Riigikohus oma praktikas mitmel korral selgitanud. Põhjendatud kuriteokahtluse tuvastamise

eelduseks on, et konkreetsed tõendid viitavad asjaoludele, mis üldinimliku, kriminalistikalise

ja kriminaalmenetlusliku kogemuse põhjal annavad alust rääkida arvestatavast tõenäosusest, et

isik võib olla pannud toime teatud kuriteo tunnustele vastava teo.25 Vältimatu vajaduse

kriteerium tähendab seda, et asjaolu, mille kohta tõendeid kogutakse, on kriminaalasjas oluline,

st esineb selgelt sõnastatav tõendamisvajadus, ning ilma ametiprivileegiga hõlmatud teavet

sisaldava tõendi kogumiseta ei ole tõendusteavet võimalik õigeaegselt saada. Nagu kõikide

menetlustoimingute puhul, tuleb ka siin silmas pidada, et tõendite kogumine peab olema

eesmärgipärane ja proportsionaalne, iseäranis tuleb silmas pidada seda, et ametiprivileegi

eesmärgiks on kaitsta privileegi hoidjat, mitte ametiprivileegiga isikut. Seetõttu peab kohus

hindama mitte üksnes seda, kui väga on vaja tõendeid ametiprivileegiga isiku seaduserikkumise

kohta, vaid ka seda, millise privaatsusõiguse riive see toob kaasa inimeste jaoks, kes ise

menetluses kahtlustatavaks ei ole.

Abipersonalina tegutsemise tõttu ametiprivileegiga isikuks oleva kahtlustatava ametiprivileegi

murdmine kohtu poolt ei pruugi kaasa tuua abistatava ametiprivileegiga isiku privileegi

murdmist. Samas ei ole olukorras, kus nt notaribüroo juristi kahtlustatakse kuriteos, alati

võimalik välistada selliste tõendite kogumist, mille puhul võiksid ametiprivileegile viidates

kaasabi osutamisest keelduda teised sama büroo töötajad. Teisisõnu – mitme inimese

ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumise lubatavuseks piisab sellest, kui

kohus lubab mööduda ühe inimese ametiprivileegist. Samas muidugi on tõsi ka vastupidine:

näiteks notaribüroos juristina tegutseva inimese kahtlustamine kelmuseskeemis ei too

automaatselt kaasa seda, et sama büroo notari ametiprivileegist möödumine oleks õigustatud

sellise teabe puhul, mis konkreetse juristi kuriteokahtlustust ei puuduta.

Lõike 2 eesmärk on vältida liigsete dokumentide tootmist.

Kui tõendi kogumiseks ette võetav menetlustoiming niikuinii vajab kohtu või

eeluurimiskohtuniku luba (nt läbiotsimine või mõni jälitustoiming), tuleb selle loa saamise

taotluses põhjendada lisaks menetlustoimingu enda kohta käivates sätetes nõutule ka

ametiprivileegist möödumise lubatavust. Vältimaks irdtõlgendust, et kuivõrd tegemist on

justkui kahe eraldi taotlusega (taotlus menetlustoiminguks loa saamiseks ja siis

ametiprivileegist möödumiseks), peaks koostama ka kaks eraldi kohtumäärust, on seaduses

selgesõnaliselt kirjas, et mõlemad küsimused, mis niikuinii tuleb koos lahendada, saab ka

vormistada samas menetlusdokumendis.

Lõige 3 sätestab teabevaldajale, kes ise ei ole ametiprivileegiga isikuks, ametiprivileegi

tagamiseks õiguse keelduda temale hoida antud ametiprivileegiga andmete avaldamisest.

Tänapäeval on tavaline, et serveri- ja elektronposti teenus, samuti arhiivi- ja raamatupidamise

teenus ostetakse sisse, st näiteks notaril ei ole oma internetiserverit ja lepitaja ei korralda

isiklikult oma raamatupidamist. Samuti on vältimatu, et teenusepakkujatele saab teatavaks ka

selline info, mille puhul on seaduses ette nähtud konfidentsiaalsuskohustus ning eelnõu

kohaselt ka ametiprivileeg. Lisaks on pea kõikide reguleeritud kutsealade ja ametitega seotud

25 Vt nt RKKKm 3-1-1-135-13, p 13.

30

registrid ja andmebaasid, kus samuti kajastub teave, mis on ametiprivileegiga või vähemasti

konfidentsiaalsuskohustusega kaetud. Üheks tuntuimaks näiteks on ilmselt tervise infosüsteem.

Lõige 3 on vajalik selleks, et tagada teabe konfidentsiaalsus juhul, kui see ei ole vahetult

ametiprivileegiga isiku valduses – olgu see siis isiku valdusest välja läinud teenuse osutamise

eesmärgil või seetõttu, et seadus näeb ette konfidentsiaalsete andmete sisestamise mingisse

andmebaasi. Kui jätta lõige 3 kehtestamata, tekiks ameti- ja kutsesaladuse kaitsesse suur ja

sügav auk: uurimisasutus saaks ametiprivileegist ilma igasuguste takistusteta mööduda lihtsalt

seeläbi, et nõuab soovitavad andmed välja mõnelt teenusepakkujalt või pärib need välja mõnest

registrist.

Õigus keelduda tähendab, et teabepäringule tuleb teabevaldajal muidugi vastata – säte ei

võimalda lihtsalt uurimisasutuste päringuid ignoreerida, vaid keeldumise korral tuleb

keeldumisest päringu saatnud uurimisasutusele teada anda. Silmas tuleb seejuures pidada, et

sugugi mitte kõik ameti- ja kutsesaladused ei anna kriminaalmenetluses ametiprivileegi: näiteks

krediidiasutuste seaduses sätestatud pangasaladus iseenesest kriminaalmenetluses

ametiprivileegi ei tekita.

Lõige 3 annab teabevaldajale õiguse andmete avaldamisest keelduda, kuid keeldumise

kohustust ei pane: see kohustus tuleneb eeskätt teenusepakkuja ja ametiprivileegiga isiku

vahelisest lepingust ega ole kriminaalmenetluse õiguse reguleerimisalas. Ametiprivileegiga

isik, kes oma privileegiga hõlmatud andmed usaldab teenusepakkuja hoolde, vastutab andmete

konfidentsiaalsuse eest ning seega peab ise tagama, et teenusepakkujast teabevaldaja oleks

teavitatud andmete tundlikust iseloomust või talle oleks vähemasti antud üldine juhis teavet

ilma kohtu loata mitte avaldada, menetlustoimingutel teabe hõivamisele vastuväide esitada ja

ametiprivileegiga isikut menetlustoimingutest kohe teavitada. Riigi andmebaaside ja registrite

pidajate kohustus konfidentsiaalsust pidada tuleneb asjakohastest õigusnormidest ning ka juhul,

kui vastavas eriseaduses on sätestatud süüteomenetluse eesmärgil andmetele juurdepääsu õigus,

tuleb menetlejal siiski päringu tegemisel arvestada kriminaalmenetluse seadustiku sätteid.

Soovides teabevaldaja keeldumisest hoolimata andmeid saada, tuleb läbida ametiprivileegist

möödumise protseduur, st taotleda luba privileegi hoidjalt või eeluurimiskohtuniku luba. Kui

on teada, et andmed võivad olla hõlmatud ametiprivileegiga, on vajalik luba taotleda veel enne,

kui andmeid pärima minnakse.

Lõige 4 on erisäte kohtuniku ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldava tõendi kogumiseks

ja järgib KS § 71 lg-s 2 sätestatut. Eristatakse kohtuniku ametiprivileegi kahte haru.

Vaikimiskohustusega hõlmatud asjaolude puhul on ametiprivileegist möödumine lubatud, kui

proportsionaalsuse nõue on täidetud ja ametiprivileegiga hõlmatud tõendi kogumine on

kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik ja ametiprivileegist möödumist

õigustaks kuriteo raskus ja laad.

Kohtuniku ametiprivileegi teine haru – nõupidamissaladus – on kohtuniku oluline ametitagatis

ning kohtuvõimu autoriteedi ja sõltumatuse oluline koostisosa, mistõttu selle murdmine tuleb

kõne alla üksnes juhul, kui kohtunikku kahtlustatakse Eesti Vabariigi vastu suunatud kuriteo

toimepanekus, riigisaladuse avaldamises, teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemises või

aususe kohustuse rikkumisega seotud kuriteos (altkäemaks, mõjuvõimuga kauplemine või

ametialane võltsimine). Ka siin on nõutav, et ametiprivileegist möödumine oleks vältimatult

vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Eeskätt tuleb siin kõne alla olukord, kus

on vaja üle kuulata teisi kohtukoosseisu liikmeid või otsuse vormistamisel osalenud

kohtuametnikke otsuse tegemisel toimunu kohta, aga samuti võiksid asjakohaseks tõendiks

31

osutuda lahendi mustandid, mis võivad osutada sellele, et just kahtlustatav kohtunik lahendisse

ebaseadusliku sisu kirjutas.

Mõlemal juhul on kohtuniku ametiprivileegist möödumiseks vajalik Riigikohtu üldkogu luba,

kuivõrd kohtuniku ametiprivileeg on oluline kohtusüsteemi sõltumatuse tagatis.

Paragrahv 643 sätestab menetlustoimingu käigus ametiprivileegiga seotud vastuväidete

esitamise ja lahendamise korra. Advokaatide ja kaitsjate ametiprivileegi puhul tuleb silmas

pidada ka asjakohast eriregulatsiooni, mis eelnõukohase seadusega kehtestatakse.

Eelnõukohane § 643 reguleerib kahte olukorda: esmalt seda, kus menetlustoimingut soovitakse

teha ilma, et kohus oleks ametiprivileegist möödumist üldse lubanud; teiseks aga olukorda, kus

ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumiseks on antud kohtu luba, ent

menetlustoimingu käigus on tekkinud kahtlus, et uurimisasutuse ametnikud ületavad kohtu loa

piire. Õigusnormi eesmärk on tagada ametiprivileegiga hõlmatud teabe puutumatus, kui

ametiprivileegist möödumine ei ole põhjendatud, tekitamata samas võimalust ametiprivileegi

üle peetava vaidlusega menetlust seisata või menetlustoimingut üldse vältida. Õigusest

vastuväiteid esitada teavitab menetlustoimingu algul menetlustoimingule allutatud isikuid

menetleja ametnik.

Lõige 1 sätestab menetlustoimingule allutatud isiku tegevuse, kui tema suhtes

menetlustoimingu tegemise käigus kogutakse ametiprivileegiga hõlmatud teavet ilma kohtu või

privileegi hoidja loata või tal on tekkinud kahtlus, et ametiprivileegiga teabe saamiseks tehtava

menetlustoimingu käigus ületatakse kohtu loa piire.

Lõige 1 võib aktualiseeruda ka juhul, kui menetleja ei ole teadlik, et viib menetlustoimingut

läbi ametiprivileegiga isiku suhtes – näiteks on läbi otsitavaks kohaks patendivoliniku elamu

seoses tema toime pandud võimaliku narkokuriteo või rahavõltsimisega. Sellises olukorras ei

pruugi menetlejatel olla põhjust kahtlustatava professionaalse tegevuse vastu huvi tunda ega ka

läbiotsimisel eeldada, et nad võiksid leida ametiprivileegiga hõlmatud teavet.

Samuti võib lg 1 aktualiseeruda juhul, kui menetleja teeb menetlustoimingut kahtlustatava

suhtes, kelle elektroonilises sidevahendis või päringuga sideettevõtjalt välja nõutavas e-

postkastis on muu hulgas suhtlus advokaadi või kaitsjaga, mis on hõlmatud ametiprivileegiga.

Sellisel juhtumil tuleb menetlustoimingule allutatud isikul viivitamata esitada menetlejale

vastuväide, mis protokollitakse. Vastuväide võib põhineda näiteks sellel, et uurijad võtavad

kaasa teabekandjaid, mille kaasavõtmist kohtu loas ei ole heaks kiidetud, või kasutavad

menetlustoimingu käigus meetodeid, mis toovad kaasa kohtu loas määratust intensiivsema

tungimise ametiprivileegiga hõlmatud andmetesse, või näiteks sellel, et toimingu käigus üldse

ametiprivileegiga hõlmatud andmetesse sekkutakse siis, kui kohtu luba ametiprivileegist

möödumist ette ei näinudki. Paragrahv 643 kehtib ka nende isikute suhtes, kes hoiavad

konfidentsiaalset ja potentsiaalselt ametiprivileegiga hõlmatud teavet, ehkki ise

ametiprivileegiga isikuks ega privileegi hoidjaks ei ole. Ka nemad, kui nende juures

menetlustoimingut läbi viiakse, saavad esitada vastuväite seoses kohtu loa piiride ületamisega,

sh juhul, kui kohtu luba tõendi kogumiseks ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta üldse

puudub, ent peaks olema. See muidugi eeldab, et teabevaldaja ise on teadlik, et ta valdab

konfidentsiaalset teavet, ja selle teadmise eest peaks eelkõige hea seisma ametiprivileegiga isik,

kellel on seadusest tulenev teabe konfidentsiaalsena pidamise kohustus. Just tema peab

konfidentsiaalset teavet lepingupartnerile või ka registripidajale usaldades veenduma, et

lepingutingimustes on lepingupartnerile pandud kohustus teabe konfidentsiaalsust tagada ning

infosüsteemi õiguslik regulatsioon võtab arvesse andmete tundlikku iseloomu.

32

Vastuväite esitamise eesmärk on vältida ametiprivileegiga hõlmatud andmete õigustamatut

ilmsikstulekut. Seetõttu tuleb vastuväide esitada kohe menetlustoimingu käigus, kui on aru

saada, et kohtu loa piire ületatakse. Vastuväide tuleb kanda menetlustoimingu protokolli ning

protokolli koostamisel tuleb olla piisavalt täpne, et oleks selgelt aru saada, mille kohta

vastuväide käis. Kuna advokatuur on korduvalt soovinud protokollimise kohta täpsustavat sätet,

täiendatakse eelnõu kohaselt protokollimisse puutuvat § 146 lg-ga 61.

Lõige 2 näeb ette menetleja tegevuse, kui menetlustoimingu käigus esitatakse vastuväide seoses

kohtu loa piiride ületamisega ja menetleja vastuväitega nõustub.

Sellisel juhul tuleb ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldav tõend kogumata jätta ja

vaidlusalune andmekandja ilma selle sisuga tutvumata tagastada. Vaidlusalune teabekandja

tähendab siin seda teabekandjat, mille kohta esitati vastuväide. Teisisõnu – kui protokollis on

juba kirjeldatud sellise tõendi sisu, mis otsustati tagastada, tuleks kirjeldus ka protokollist

kustutada, kuna vastasel juhul vaidlusalust teavet tegelikult kogumata ei jäetaks. Kui

menetlustoiming seisneb andmekandjate või andmete kopeerimises, tähendab tagastamine

samas ka koopiate kustutamist – tagastamise eesmärgiks on saavutada olukord, mis oleks olnud

siis, kui ametiprivileegi poleks rikutud ja kohtu loast oleks kinni peetud.

Vastuväide ja sellega nõustumine ei tähenda, et menetlustoimingu peaks pooleli jätma, kui

menetlustoiminguga oli plaanis koguda ka muid tõendeid. Nagu vastuväide tuleb protokollida,

tuleb protokollida ka see, mil moel vastuväitele reageeriti.

Lõige 3 näeb ette tegevuse puhuks, kui menetleja esitatud vastuväitega ei nõustu, kuid

menetlustoimingu katkestamine või edasilükkamine seaks tõendi säilimise ohtu.

Sellist ohtu vastuväite esitamise korral vaikimisi alati jaatada ei ole põhjust. Kui puudub alus

arvata, et ametiprivileegiga isik teeb kahtlustatavaga koostööd või on ise kahtlustatavaks või et

mingil tehnilisel põhjusel andmed ilma sekkumata suure tõenäosusega hävivad, on

ametiprivileegiga hõlmatud teabe säilitamise huvi ka ametiprivileegiga isikul endal. Liiatigi

võib teabe säilitamine olla ka kohustuseks, mille täitmata jätmine võiks tuua kaasa ametist

eemaldamise.

Kui aga asjaolud näitavad, et ametiprivileegiga hõlmatud tõenduslikult olulise teabe säilimine

satuks menetlustoimingu edasilükkamisega ohtu, tuleb teave konserveerida – koguda

võimalikult selliselt, et selle säilimine oleks tagatud, kuid kuni õigusvaidluse lahendamiseni

menetlusasutus teabega tutvuda ei saaks. Sellel eesmärgil tuleb vaidlusaluseid andmeid sisaldav

teabekandja vastuväite esitaja juuresolekul pitseerida (st talletada selliselt, et oleks tagatud

teabe säilimine muutumatul kujul, välistatud selle õigustamatu ilmsikstulek ja tagatud

tagantjärele tuvastatav teabega tutvumine). Füüsilise teabekandja (nt väline kõvaketas,

mälupulk või paberdokumendid) puhul võib see tähendada näiteks dokumentide, arvutite ja

telefonide või näiteks läbiotsimise käigus serverist kopeeritud elektronkirjavahetusega

andmekandja pakkimist sellisesse pakendisse, mis välistab mitte üksnes visuaalse vaatluse, vaid

ka juurdepääsu pistikutele, pistikupesadele ja kontaktivabadele andmeülekandevõimalustele (nt

traadita internetiühendus, Bluetooth). Kui aga näiteks läbiotsimise käigus sisenetakse

arvutivõrgu vahendusel füüsiliselt eemal asuvasse serverisse, võib pitseerimine tähendada

vaidlusaluse teabe kopeerimist välisele teabekandjale ja selle teabekandja pitseerimist või

asjakohast infotehnoloogilist lahendust, mille abil failid krüpteeritakse. Seda, et pitseerimine

nõuetele vastab, peab suutma vajadusel tõendada menetleja. Seda, mis ära võeti ja kuidas

pitseeriti, kajastatakse menetlustoimingu protokollis. Menetleja pitsatit avada ei tohi ja peab

33

pitseeritud teabekandjad esitama eeluurimiskohtunikule tolle nõudmisel tutvumiseks.

Eeluurimiskohtunik peaks omakorda teabekandjaid saades veenduma, et pitsat on rikkumata.

Lõige 4 sätestab,kuidas toimub menetlustoimingu käigus ametiprivileegi rikkumise kohta

esitatud vastuväite edasine menetlemine.

Kui menetleja vastuväitega nõustub ja vaidlusaluse teabekandja tagastab, läheb

menetlustoiming edasi või lõpetatakse. Kui aga vastuväitest hoolimata peab menetleja

vajalikuks vaidlusaluse teabekandja ära võtta, et tagada tõendusteabe säilimine, on asjaomasel

ametiprivileegiga isikul või privileegi hoidjal menetlustoimingu lõppemisest teada saamisest

arvates kaks tööpäeva aega esitada eeluurimiskohtunikule taotlus teabe tagasisaamiseks või

kustutamiseks. Siin on oluline, et taotluse saab esitada just ametiprivileegiga isik, kellel on

vastutus teabe konfidentsiaalsena hoidmise eest, või privileegi hoidja, kellel on huvi teabe

salajas pidamise vastu. Eeldatavasti on teabevaldaja, kes ise ei ole ametiprivileegiga isik,

kohustatud ametiprivileegiga isikule andmete konfidentsiaalsust ohustavast

menetlustoimingust teada andma. Ametiprivileegiga isik, kes usaldab oma privileegiga

hõlmatud andmed teenusepakkuja hoolde, vastutab andmete konfidentsiaalsuse eest ning peab

seega ise tagama, et teenusepakkujast teabevaldaja oleks teadlik andmete tundlikust iseloomust

või vähemasti oleks talle antud üldine juhis teavet ilma kohtu loata mitte avaldada,

menetlustoimingutel teabe hõivamisele vastuväide esitada ja menetlustoimingutest

ametiprivileegiga isikut kohe teavitada. Menetluse tõhusa jätkumise huvides on aga see, et

menetleja ise teavitab ametiprivileegiga isikut, kelle ametiprivileegist on menetluse käigus

tõendeid kogudes kavas mööda minna.

Selleks, et tagada reaalne võimalus ametiprivileegi kaitsta, hakkab taotluse esitamise tähtaeg

kulgema mitte menetlustoimingu käigus vastuväite esitamise hetkest, vaid sellest hetkest, mil

ametiprivileegiga isik või privileegi hoidja sai teada, et menetlustoiming leidis aset ja lõppes

(ja sellega seoses lõppesid ka võimalikud suhtlemise ja liikumise piirangud, mis toiminguga

kaasnesid). Kui menetlustoiming tehti ametiprivileegiga isiku ja privileegi hoidja enda

juuresolekuta, on menetluse tõhusaks kulgemiseks oluline, et menetleja ka ise vähemalt ühte

neist menetlustoimingu tegemisest teavitaks ja teavitamise aeg saaks fikseeritud: sellest hetkest

algab kahe tööpäeva pikkune tähtaeg eeluurimiskohtunikule taotluse esitamiseks. Kui selle aja

jooksul taotlust ei ole esitatud, loetakse, et ametiprivileegiga isik ja privileegi hoidja on

vastuväitest loobunud. Seejuures hakkab kahe tööpäeva pikkune tähtaeg kulgema hetkest, mil

ükskõik kumb – ametiprivileegiga isik või privileegi hoidja – sai menetlustoimingust teada.

Seda seetõttu, et suhe privileegi hoidja ja ametiprivileegiga isiku vahel on sageli samuti

konfidentsiaalne ning selle sisesuhte kontrollimine kriminaalmenetluses ei ole ilma privileegi

murdmata võimalik. Kui taotlust tähtaegselt eeluurimiskohtunikule ei esitatud, võib menetleja

pitseri avada ja teabega sisuliselt tutvuda ning selle seejärel vajalikus osas ka

kriminaaltoimikusse lisada.

Erijuhtum on see, kui menetleja nõuab teenusepakkujalt välja kahtlustatava e-postkasti või

pilveteenuses salvestatavate andmete sisu ning ei menetleja ega teenusepakkuja ei tea, et osa

teabest on kahtlustatava ja tema advokaadi vaheline suhtlus õigusabi eesmärgil ja seega

privileegiga hõlmatud. Sellisel juhul võib teabe privileegiga hõlmatus ilmneda hiljem, kogutud

teabe uurimise käigus. Kuivõrd ametiprivileegiga hõlmatud tõendusteavet ei ole lubatud ilma

kohtumääruse või muu seadusest tuleneva lubava aluseta koguda, on sellises olukorras võimalik

esitada kaebus kohtueelse menetluse toimingu peale ning seda lahendades saab prokuratuur või

kohtunik teha korraldused näiteks õigusvastaselt kogutud ametiprivileegiga hõlmatud teabe

eemaldamiseks kriminaaltoimikust.

34

Lõige 5 sätestab teabekandja tagastamise taotluse läbivaatamise korra.

Eeluurimiskohtunik peab taotluse lahendama 10 päeva jooksul taotluse saamisest.

Menetluskord on eeluurimiskohtuniku enda äranägemisel, kuid lähtuda tuleb ausa

kohtupidamise üldistest põhimõtetest, st ära kuulata mõlemad pooled ning kohus võib vajadusel

tutvuda nii ära võetud andmekandja (ja sellel oleva teabe) kui kriminaaltoimiku materjalidega,

et otsustada, kas teave on privileegiga hõlmatud, ning kui on, siis kas privileegi murdmiseks on

alust. Kui kohus leiab, et teave on privileegiga hõlmatud ning privileegi murdmiseks alust ei

ole, teeb kohus määruse, millega kohustab uurimisasutust alusetult ära võetud teabekandjad

tagastama ja võimalikud koopiad hävitama, st taastama olukorra, mis oleks siis, kui

teabekandjat poleks ära võetud.

Kui ametiprivileegi murdmine on õigustatud, teeb kohus määruse, millega jätab taotluse

rahuldamata ja teeb korraldused, mis on vajalikud äravõetud teabekandjal olevate andmete

töötlemise käigus ametiprivileegi ülemäärase riive vältimiseks. Näiteks võib

eeluurimiskohtunik määrata, et teabekandjal olevate andmete hulgast otsitakse tõendusteavet

kindlate märksõnade järgi või kindlatest kataloogidest. Eeluurimiskohtunik võib ka määrata, et

taotlus rahuldatakse osaliselt, st osa ära võetud teabekandjaid tuleb tagastada, kuid teistelt võib

menetleja kriminaalasjaga seotud teavet otsida. Teave, mis saab kohtunikule teatavaks

vaidlusaluse teabekandjaga tutvumisel, kuulub kohtuniku vaikimiskohustuse alla. See on

vajalik selleks, et eeluurimiskohtuniku poolt teabega sisuline tutvumine ei muutuks tagaukseks

ametiprivileegiga teabe juurde neil juhtudel, kui ametiprivileegist möödumine ei ole

põhjendatud.

Lõige 6 sätestab, et teabekandja tagastamise taotluse lahendamisel tehtud määrus on

vaidlustatav määruskaebuse korras. Määrus on vaidlustatav läbi kolme kohtuastme, tagamaks

põhiõiguste kaitse ja ühtse kohtupraktika kujunemise.

7) Paragrahvi 66 muutmine

Muudatusega jäetakse KrMS § 66 lg-st 3 välja viide sama seaduse §-dele 71–73. Seda

seetõttu, et § 66 sätestab tunnistaja õiguse ütluste andmisest keeldumiseks ning

ametiprivileegide täpsema regulatsiooni kehtestamisega liigub ametiprivileegidesse puutuv §-

dest 71–73 väljapoole. Järelikult poleks senine paragrahviviide enam korrektne.

8) Paragrahvi 72 muutmine

Paragrahvi 72sõnastust ja funktsiooni muudetakse lähtuvalt sellest, et ametiprivileegide

üldregulatsioon sisaldub eelnõu kohaselt lisatavates §-des 641–643. Nii on § 72 uueks

funktsiooniks kitsalt ütluste andmisest keeldumise õigus ametiprivileegi tõttu.

Lõige 1 sätestab ametiprivileegi sisu ülekuulamise puhul.

Ehkki säte on sõnastatud kitsalt tunnistaja ülekuulamise kohta, laieneb tunnistaja kohta käiv ka

muude isikute ülekuulamisele ning seda nii kohtueelses kui kohtumenetluses. Ametiprivileegi

sisuks on tunnistaja õigus eelnõukohase § 641 kohaselt ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta

ütlusi mitte anda. Küsimusi võib sellise teabe kohta küsida ka siis, kui ametiprivileeg on

menetlejale või küsitlejale teada – seda seetõttu, et ametiprivileeg on õigus ütluste andmisest

keelduda ja sellega täita lepingust või seadusest tulenevat kohustust, mitte ametiprivileegiga

35

isiku absoluutne kriminaalmenetluslik kohustus. Enamasti on privileegi hoidjal vaba voli

ametiprivileegiga isik ametiprivileegist vabastada ning menetlejal ei pruugi olla teada, millises

ulatuses on ametiprivileegiga isik volitatud ütlusi andma.

Lõige 2 sätestab, millistel juhtumitel ei ole tunnistajal õigust ametiprivileegile tuginedes ütluste

andmisest keelduda.

Üldjuhul on selliseid juhtumeid kuus:

a) Privileegi hoidja on oma nõusolekuga teabe avaldamiseks ametiprivileegi kustutanud

(eelnõukohase § 641 lg 3).

b) Tunnistaja on juba ise teabe kohta süüteomenetluses ütlusi andnud,

st ametiprivileegi, kui see ka oli, on juba murdnud ametiprivileegiga

isik ise. Seejuures ei ole oluline, kas ametiprivileegiga isik avaldas

privileegiga hõlmatud teavet privileegi hoidja nõusolekul või mitte,

kuna kui teave on juba kriminaalmenetluses avaldatud, ei ole enam

põhjust seda menetlusest eemal pidada.

c) Privileegi hoidja on konkludentselt loobunud privileegiga hõlmatud teabe salajas

hoidmisest (eelnõukohase § 642 lg 1 p 1).

d) Teave on menetleja tegevusest sõltumatul põhjusel avalikuks saanud (eelnõukohase §

642 lg 1 p 2).

e) Kohus on otsustanud, et ametiprivileegist möödumine on asjaolusid arvestades lubatav

eelnõukohase § 642 lg 1 p-de 3 või 4 või lg 4 alusel.

f) Kohus on otsustanud, et ametiprivileegist möödumine on põhjendatud eelnõukohase §

642 lg 1 p 5 alusel seetõttu, et ametiprivileegiga isikut kahtlustatakse kuriteos.

Eraldi näeb lg 2 ette, et advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi puhul ei ole eelnõukohase § 642 lg

1 p-des 1–4 märgitud tingimused rakendatavad. Seda seetõttu, et advokaat või kaitsja on

kriminaalmenetluses ise menetluspooleks või poole esindajaks ning neile on lisaks muudele

kohustustele kehtestatud ka kohustus olla lojaalne oma kliendile. Sundides advokaati või

kaitsjat ülekuulamisel ütlusi andma, sunnitaks advokaati või kaitsjat lojaalsuskohustust

rikkuma. Lisaks on ülekuulamisel alati suur oht, et avaldatakse ka sellist teavet, mille osas

ametiprivileeg ei olnud veel kustunud.

Lõike 3 eesmärk on vältida advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise või vaatluse käigus

ilmsiks tulnud ja tõendite hulgast välja arvatud ametiprivileegiga hõlmatud teabe ilmsiks

tulekut läbi menetlustoimingute juurde kutsutud abipersonali ülekuulamise.

Kuna vaatluse ja läbiotsimise käigus ära võetavatele andmekandjatele salvestatud teabe hulgast

tõendina lubatava teabe selekteerimise juures võib olla vaja kasutada ka nt tõlki, IT-spetsialisti

või muud asjatundjat ning neile on pandud kohustus menetlustoimingu käigus teatavaks saanud

ametiprivileegiga hõlmatud teavet mitte avaldada, kehtestatakse neile ka sellise teabe suhtes

õigus ülekuulamisel ütluste andmisest keelduda.

Lõige 4 on kehtiva seaduse § 72 lg 31, mille sõnastust täpsustatakse, piiritlemaks lubatava

ametiprivileegi murdmise konkreetselt nende asjaoludega, mis puudutavad nimelt menetluses

osalemise võimalikke takistusi.

Lõige 5 näeb ette ülekuulamisel ametiprivileegi maksmapaneku ja ametiprivileegi olemasolu

kontrollimise korra.

36

Soovides ülekuulamisel ametiprivileegile tuginedes ütluste andmisest keelduda, peab

ülekuulatav keeldumisest menetlejale teada andma ning põhjendama ütluste andmisest

keeldumise alust. See põhjendus peab olema piisav selleks, et menetlejal oleks selge, millisele

ametiprivileegile ülekuulatav viitab ning millised asjaolud näitavad, et tal see ametiprivileeg

on. See nõue kehtib ühtviisi kõikidele ametiprivileegidele tuginedes. Seejuures ei saa nõuda, et

põhjenduses esitataks ka sellist teavet, mis iseenesest on ametiprivileegiga hõlmatud. Kui

tunnistaja keeldub küsimusele vastamast, ei pea ülekuulamist katkestama, kuid ülekuulatavat

ei saa ka sundida vastama küsimustele, mille suhtes ta väidab, et tal on ametiprivileeg. Soovides

siiski tuvastada, et ametiprivileeg küsimusele vastamisest keeldumise õigust ei anna, saab

prokuratuur esitada eeluurimiskohtunikule taotluse teha kindlaks tunnistajal ametiprivileegi

alusel ütluste andmisest keeldumise õiguse puudumine. Menetluse kord eeluurimiskohtuniku

juures on eeluurimiskohtuniku äranägemisel, kuid kohustuslikult tuleb ära kuulata nii

prokuratuuri kui tunnistaja seisukohad ning vajadusel võib eeluurimiskohtunik tutvuda

kriminaaltoimiku materjalidega. Kohtuniku poolt vaidluse lahendamisel teada saadu suhtes,

mis on ametiprivileegiga hõlmatud, kehtib kohtuniku vaikimiskohustus.

Lõikes 5 kirjeldatud menetluskord on ette nähtud juhtumiks, kui ülekuulamise käigus tekib

vaidlus selle üle, kas ülekuulatav võib ametiprivileegile tuginedes ütluste andmisest keelduda.

Prokuratuur võib taotleda eeluurimiskohtunikult ka juba enne ülekuulamist luba

ametiprivileegist möödumiseks eelnõukohase § 642 lg-s 1 sätestatu alusel, kui ülekuulatavaks

ei ole advokaat ega kaitsja.

Kui kohus leiab, et ülekuulataval ametiprivileegi ei ole või ülekuulatava saab § 642 lg 1 alusel

ametiprivileegist vabastada, teeb kohus selle kohta määruse, millega tuvastab ametiprivileegi

alusel ütluste andmisest keeldumise õiguse puudumise või annab loa isiku ülekuulamiseks.

Kohus ei pea määrusega kohustama tunnistajat ütlusi andma, kuna seadusliku aluseta ütluste

andmisest keeldumine on niikuinii keelatud ja karistatav.

9) Paragrahvi 83 täiendamine

Vaatluse regulatsiooni täiendatakse advokaadi ja kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet

puudutava erisättega, mis ametiprivileegi alla kuuluva materjaliga tutvumise vajaduse korral

allutab vaatluse toimetamise advokaadi valduse läbiotsimist sätestavale regulatsioonile.

See säte on eeskätt oluline advokaadi või kaitsja isikust ja tema valdusest eraldi asuvate

vallasasjade ja andmekandjate kaitseks, mille sisuga tutvumiseks kehtiva seaduse kohaselt

läbiotsimisluba vaja ei ole. Kui nt advokaadi kohver või telefon on advokaadi enda „küljes“ –

näiteks kohver on käes ja telefon taskus, kohaldatakse KrMS § 88 isiku läbivaatuse sätteid, mis

eelnõu kohaselt hakkab samuti viitama advokaadi valduse läbiotsimise sätetele. Muudele

ametiprivileegiga isikutele kuuluvate asjade vaatluseks võib samuti olla vajalik kohtu luba

vastavalt KrMS §-dele 641 ja 642.

Vaatluse eesmärk kõnesoleva sätte mõistes „ei ole saavutatav advokaadi või kaitsja

ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava teabekandjaga tutvumata“, kui menetlejal ei ole

vaatlust võimalik teostada ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava andmekandjaga

tutvumata – olenemata sellest, kas vaatluse eesmärgiks on just ametiprivileegiga hõlmatud

teavet sisaldava tõendi kogumine. Näiteks võib advokaadi telefonis olla salvestatud erinevaid

dokumente, sealhulgas selliseid, mille advokaat on klientidelt saanud seoses kutsetegevusega.

Isegi kui viimased uurimisele huvi ei paku, on paratamatu, et kriminaalasja seisukohast oluliste

37

dokumentide selekteerimiseks tuleb läbi vaadata kogu telefoni sisu. Ametiprivileegi eesmärgiks

on, et konfidentsiaalne teave kriminaalmenetluses menetlejale teatavaks ei saaks, kuna isegi

juhul, kui teavet ei saa otse tõendina kohtule esitada, on menetlejal siiski võimalus teada saadust

edasistes tegevustes lähtuda ning see nulliks teabe konfidentsiaalsena pidamise eesmärgi. Seega

tuleb eriprotseduuri rakendada igal juhul, kui vaatluse objekt ametiprivileegiga hõlmatud

andmeid sisaldab.

Eriprotseduuri järgimine tähendab, et vaatluse toimetamiseks on vajalik kohtu luba, vaatluse

juures peab viibima advokatuuri esindaja ning ametiprivileegiga hõlmatud materjali hulgast

sõelub advokatuuri esindaja välja kohtumääruses kirjeldatud andmed, mis antakse menetlejale

kriminaalasjas kasutamiseks.

Kui vaatlust hakatakse toimetama ilma, et oleks olemas advokaadi ametiprivileegist

möödumiseks vajalik kohtumäärus, rakendub eelnõukohases §-s 643 sätestatud vastuväidete

esitamise protseduur, arvestades eelnõukohase § 912 erisusi. See tähendab muu hulgas, et

vastuväite esitamisel tuleb ära võetavad andmekandjad pitseerida nende sisuga tutvumata.

10) Paragrahvi 88 täiendamine

Lisatav KrMS § 88 lg 11 reguleerib olukorda, kus advokaadi läbivaatusel on vaja ära võtta

ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavaid andmekandjaid või tema läbivaatuse

toimetamine toob vältimatult kaasa ametiprivileegiga hõlmatud teabega tutvumise. Sel juhul

lähtutakse mutatis mutandis KrMS § 912 sätestatust. KrMS § 912 korra järgimine tähendab, et

läbivaatuse toimetamiseks on igal juhul vajalik kohtu luba, toimingu juures peab viibima

advokatuuri esindaja ning potentsiaalselt ametiprivileegiga hõlmatud materjali hulgast eraldab

advokatuuri esindaja kohtumääruses kirjeldatud andmed, mis antakse menetlejale

kriminaalasjas kasutamiseks.

KrMS § 912 korrast ei pea aga juhinduma juhul, kui läbivaatusel ei soovita ära võtta

ametiprivileegiga hõlmatud teavet ja sellise teabega tutvumine on välditav. Näitena võib tuua

olukorra, kus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos kahtlustatav advokaat peetakse

kinni ning enne tema kinnipidamiskambrisse paigutamist tehakse tema isiku läbivaatus. Kui

advokaadil on taskus telefon (või käes portfell), mis iseenesest küll sisaldab ka

ametiprivileegiga hõlmatud materjali, kuid menetleja ei tutvu sellega, vaid paneb telefoni või

portfelli pelgalt hoiule, ei kohaldata läbivaatusele erireegleid, st ei ole ka nõutav kohtu luba

läbivaatuse toimetamiseks.

Tundlike teabekandjate pitseerimine nende advokaadilt äravõtmise puhul on aga vajalik

olenemata sellest, kas ametiprivileegiga hõlmatud andmetega tutvumiseks taotletakse kohtu

luba või ei kavatsegi menetleja nende andmetega tutvuda (viimases näites kirjeldatud olukord).

Muude ametiprivileegiga isikute läbivaatuseks võib samuti olla vajalik kohtu luba vastavalt

KrMS §-le 642.

11) Seadustiku täiendamine §-ga 902

Lisatava paragrahviga reguleeritakse kriminaalmenetluse eesmärgil tervise infosüsteemi

päringute tegemine. Ehkki terviseandmed on suures osas hõlmatud eelnõukohase § 641 lg 1 p 4

ametiprivileegiga, sisaldab tervise infosüsteem ka selliseid tervisesse puutuvaid andmeid, mis

38

ei paigutu ametiprivileegi alla ja jääksid seetõttu kriminaalmenetluses seaduse kaitseta.

Kehtivas õiguses on tervise infosüsteemile juurdepääsu osas olukord segane. Ühelt poolt

sätestab TTKS § 593 küll tervise infosüsteemist süüteomenetluse ja ekspertiiside tarbeks

andmete väljastamise lubatavuse, kuid samas on Riigikohus eelviidatud otsuses nr 1-20-5071

leidnud, et terviseandmeid saab süüteomenetluses kasutada vaid patsiendi nõusolekul.

Tervishoiuteenuse osutajad ja tervishoiutöötajad on seetõttu ilma patsiendi nõusolekuta

terviseandmete väljastamisest keeldunud (ja seda igati korrektselt), samas on aga ajakirjanduse

põhjal teada, et hoolimata patsiendi nõusoleku puudumisest on ikkagi terviseandmeid tervise

infosüsteemist süüteomenetluse eesmärgil välja küsitud ja TTKS § 593 kohaselt ka välja

antud.26 Sellega on tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiutöötaja ametiprivileeg muudetud

ainetuks, kuna seadus kohustab tervishoiuteenuse osutajaid terviseandmeid tervise

infosüsteemi edastama ning need saab sealt kätte ka patsiendi nõusolekuta KrMS §-de 32 ja

215 alusel tehtava päringuga. Samas on süüteoasjades tihti vaja saada adekvaatset teavet

inimese tervisesse puutuva kohta: muu hulgas sõltub näiteks tervisekahjustuse põhjustamisega

seotud kriminaalasjades tervisekahjustuse iseloomust ja tekitamise viisist kuriteo

kvalifikatsioon ning juhul, kui tekkinud on kahtlus kahtlustatava vaimses tervises, on

adekvaatse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemisel tihti vaja arvesse võtta inimese kogu

terviselugu. Need andmed on kergesti kättesaadavad tervise infosüsteemist. Tervise

infosüsteemis on sageli kajastatud mitte üksnes objektiivsed tervisesse puutuvad andmed

(diagnoosid, uuringud, vastused, ravi, välja kirjutatud ravimid jne), vaid arstid

dokumenteerivad anamneesis (ja seetõttu edastavad ka infosüsteemi) sageli kogu patsiendi

poolt avaldatu. Meedikuprivileeg on kehtestatud patsiendi privaatsuse kaitseks eesmärgiga

vältida olukorda, kus inimesed ei julge oma tervisehädaga arsti poole pöörduda või arstile

igakülgset teavet anda, sest teave võiks sattuda politsei kätte ja tuua kaasa pahandusi inimesele

endale või tema lähedastele. Kuivõrd meedikuprivileegiga hõlmatud teave tuleb edastada

tervise infosüsteemi, peab selle teabe kaitse ka infosüsteemi edastatuna jätkuma samasugusel

tasemel nagu siis, kui teavet nõutaks tervishoiuteenuse osutajalt või tervishoiutöötajalt endalt.

Lõige 1 sätestab päringu tegemise võimaluse isiku enda nõusolekul. Kus vähegi võimalik,

peaks inimese kohta andmete pärimiseks eelkõige saama tema enda nõusoleku. Nõusolek tuleb

dokumenteerida selliselt, et oleks selgelt fikseeritud see, milliste andmete väljastamiseks

nõusolek on antud, ning samuti peaks olema nõusolekust näha nii nõusoleku andmisele

eelnenud õiguste tutvustamine kui selgitus, et kord juba uurimisasutusele antud tõendusteavet

ei saa menetlusest „tagasi kutsuda“, kui näiteks inimesele ei meeldi see, millise suuna menetlus

võtab. Kui isiku nõusolek on olemas, saab päringu teha kohtueelses menetluses uurimisasutus

või prokuratuur ning kohtumenetluses kohus. Vastavalt IKS § 20 lg-le 1 töödeldakse eriliiki

isikuandmeid üksnes siis, kui see on rangelt vajalik. Teisisõnu – isegi inimese enda täieliku

nõusoleku olemasolul ei tohi terviseandmeid pärida „rangelt vajalikust“ suuremas ulatuses.

Lõige 2 reguleerib olukorda, kus isiku nõusolek tervise infosüsteemist andmete pärimiseks

puudub. Nõusoleku puudumisel on päringu tegemiseks kohtueelses menetluses vajalik

prokuratuuri taotlusel väljastatud eeluurimiskohtuniku määrus. Ei nõuta, et terviseandmete

pärimiseks küsitaks esimeses järjekorras tingimata isiku enda nõusolekut – sõltuvalt

menetluslikust olukorrast võiks selline nõue ülemäära avada uurimistaktikat ja sellega seada

ohtu järgmiste menetlustoimingute tegemise. Samuti ei pruugi isik olla võimeline nõusolekut

andmagi – näiteks kahtlustatakse, et ta võib olla süüdimatu ja teovõimetu või on näiteks haigla

intensiivraviosakonnas koomas. Loa andmete pärimiseks saab kohtunik määrusega anda siis,

26 https://www.err.ee/1610038867/politsei-saab-inimeste-terviseandmeid-katte-lihtsa-paringuga-ja-salaja

39

kui soovitavad andmed on vältimatult vajalikud kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ja

andmete pärimist õigustab kuriteo raskus ja laad. Lisaks tuleb hinnata ka proportsionaalsust –

et päringuga põhjendamatult ei riivataks isikuõigusi. Need kaks kriteeriumit on samad, mis

eelnõukohase § 642 lg 1 p 4 kohaselt on nõutavad meedikuprivileegist möödumiseks.

Kohtumenetluses saab andmeid pärida kohtumäärusega. Kuivõrd kohtul ei ole kohtumenetluses

tõendite kogumise kohustust, tuleb kohtu poolt päringute tegemine eelkõige kõne alla poole

taotlusel. Iseäranis oluline võib olla kohtu võimalus päringuid teha selleks, et tagada kaitsjale

võimalus saada tõendeid, mida prokuratuur kohtueelses menetluses ei pidanud vajalikuks

koguda.

Kuna tervise infosüsteemi andmed ei erine oma delikaatsuselt sellest, mida on võimalik välja

nõuda tervishoiuteenuse osutajalt, on ka päringu tegemiseks ette nähtud õiguslik standard sama.

Kuna TTKS § 593 lg 5 annab EKEI ekspertidele, lepingulistele arstidele ja registreeritud

eraekspertidele tervise infosüsteemile (TIS) juurdepääsu ekspertiiside tegemiseks, ei ole

tarvilik, et terviseandmed tuleks tingimata esmalt menetleja poolt päringuga välja nõuda ja

seejärel ekspertiisi tegemiseks edastada, kui eksperdil on infosüsteemile otsejuurdepääs. See

oleks põhjendamatult bürokraatlik asjakorraldus. Selle asemel on otstarbekas, et kui andmete

saamine on lubatud, võib ekspert ekspertiisiks lubatud andmetega tutvuda otse tervise

infosüsteemis. Eriti mõistlik on see juhul, kui näiteks inimene ei ole ise terviseandmete

avaldamiseks nõusolekut andnud ja need päritakse välja kohtu loaga – andes eksperdile

otsejuurdepääsu, välditakse koosmõjus eelnõukohase KrMS § 107 lg 3 täiendusega

asjakohatute, kuid siiski delikaatsete terviseandmete lisamist kriminaalasja materjalide juurde.

Kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri juurdepääsu tervise infosüsteemile – juurdepääsu

infosüsteemile sätestab TTKS.

12) Paragrahvi 91 lõike 3 muutmine

Muudatusega eemaldatakse KrMS § 91 lg-st 3 viited advokaadi- ja notaribüroole ning

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevale isikule. Selle asemel tuleneb

eelnõukohasest §-st 642, et kõikide ametiprivileegiga isikute tööruumides on ametiprivileegiga

hõlmatud materjali leidmise eesmärgil läbiotsimiseks vajalik eelnev kohtu luba. Selline

muudatus lähtub tõdemusest, et ametiprivileeg ei saa tõhusalt ameti- ja kutsesaladuse kaitset

tagada, kui ametiprivileeg on ületatav läbiotsimise korraldamisega ilma täiendava kohtuliku

kontrollita. Ametiprivileegiga hõlmatud teabe äravõtmise eesmärgil advokaadi ja kaitsja

valduste läbiotsimise kohta sätestab § 912 eriregulatsiooni. Tööruum tähendab ruumi, kus

ametiprivileegiga isik täidab oma neid ülesandeid, millest temale ametiprivileeg tuleneb. See

tähendab, et tööruum võib kokku langeda eluruumiga ning samal isikul võib tööruume olla ka

mitu. Seda, kas tegemist on tööruumiga või mitte, peab menetleja enne läbiotsimist püüdma

tuvastada. Kui asutakse läbiotsimist toimetama kohas, mis on ametiprivileegiga isiku

tööruumiks, ilma nõutava kohtu loata, võib ametiprivileegiga isik esitada vastuväite vastavalt

eelnõukohasele §-le 643. Samasuguse vastuväite saab esitada ka juhul, kui läbiotsimine toimub

küll mittetööruumis, kuid läbiotsimise käigus siiski puututakse kokku privileegiga hõlmatud

materjaliga. Advokaadi ja kaitsja valduste läbiotsimise puhul tuleb lähtuda erinormist.

13) Paragrahvi 91 lõike 4 punkti 2 muutmine

40

Lisatud tekstiosa täpsustab nõudeid läbiotsimismäärusele, millega kohus annab loa

ametiprivileegiga isiku valdust läbi otsida, rõhutades, et määruses peab sisalduma ka

ametiprivileegist möödumise lubatavuse põhjendus. Alused ametiprivileegist möödumiseks

sätestab eelnõukohane § 642 (advokaadi ja kaitsja puhul on alused §-s 912) ning

läbiotsimismääruses tuleb selgelt näidata, kuidas neid aluseid on järgitud.

14) Paragrahvi 91 lõike 8 muutmine

KrMS § 91 lg 8 sõnastusest jäetakse välja viited advokaatidele ja notaritele, kuivõrd

advokaadibüroode läbiotsimist reguleeritakse eraldi paragrahvis ja muude ametiprivileegiga

isikute juures läbiotsimise toimetamise puhul notarite jaoks erisuste tekitamine ei ole

põhjendatud.

Selle asemel on uus reegel, et igasuguse ametiprivileegiga isiku tööruumis toimetatava

läbiotsimise juures on õigus viibida sellel ametiprivileegiga isikul, kelle juures läbi otsitakse.

Kui see isik läbiotsimise juures ei viibi, tuleb läbiotsimise juurde kutsuda asjaomase ettevõtja,

avalik-õigusliku kutseorganisatsiooni või ametiasutuse esindaja. Selle isiku juuresviibimine on

vajalik, et tagada läbiotsimise läbipaistvus ja ametiprivileegi kaitse mh siis, kui muidu ei ole

menetlejale selge, millised andmed võiksid olla privileegiga hõlmatud. Samas on oluline, et

ametiprivileegiga kaitstud teave ei satuks kõrvaliste isikute kätte, kellel sellele muidu

juurdepääsu ei tohiks olla.

Asjaomaseks on see ettevõtja või ametiasutus, kus ametiprivileegiga isik oma ameti- või

kutsetegevusega tegeleb – olgu selleks siis kohtutäituri büroo, patendibüroo, konkreetne

perearstikeskus, mittetulundusühing või järelevalvepädevusega riigiasutus. Avalik-õigusliku

kutseorganisatsiooni esindaja kaasamine tuleb kõne alla eelkõige juhul, kui ametiprivileegiga

isik tegutseb üksinda. Avalik-õiguslikud kutseorganisatsioonid on loodud seadusega ning neil

on lisaks oma liikmete esindamise funktsioonile (nn ametiühingupädevus) oma liikmete üle ka

regulatiivne võim – tavaliselt läbi kutse või staatuse andmise ja distsiplinaarkaristuste

määramise või aukohtumenetluse pädevuse. Näiteks on taoliseks kutseomavalitsuseks Notarite

Koda.

Muude ametiprivileegiga isikute juures toimetatavate läbiotsimiste kord erineb oluliselt

advokaadibüroode läbiotsimise korrast, mille järgi kujutaks ka juhuslik lubatava läbiotsimise

piiride ületamine endast üksiti rünnakut (mitte ainult konkreetse kahtlustatava) kaitseõigusele

ja õiglasele õigusemõistmisele. Seetõttu ei tehta muude ametiprivileegiga isikute tööruumide

läbiotsimisel alati andmete eraldamist. Põhjendatud juhul võib eeluurimiskohtunik andmete

eraldamise siiski määrata eelnõukohase § 643 järgi esitatud vastuväite lahendamisel või juba

läbiotsimismääruse tegemisel.

Läbiotsimise korraldamisel ametiprivileegiga hõlmatud teabe saamiseks mujal kui tööruumis

tuleneb kohtu loa nõue §-s 642 sätestatust. Kui ametiprivileegiga hõlmatud teavet läbiotsimisel

ei otsita ja läbiotsimist ei toimetata tööruumis, kohaldatakse läbiotsimise kohta KrMS § 91

üldreegleid hoolimata sellest, et isik, kelle juures läbiotsimist teostatakse, on kohustatud

ametisaladust hoidma.

15) Seadustiku täiendamine §-dega 912 ja 913

Paragrahv 912 sätestab erisused advokaadi ja kaitsja valduse läbiotsimise puhuks.

41

Lõige 1 määratleb kohad, mille läbiotsimisel rakendatakse erinormi lisaks kohtu loa nõudele,

mis tuleneb eelnõukohase § 91 lg-st 3 (ametiprivileegiga isiku tööruumides läbiotsimine nõuab

selle sätte kohaselt alati kohtu luba) ja eelnõukohase § 642 lg-st 1 (ametiprivileegiga hõlmatud

teavet sisaldava tõendi kogumine nõuab alati kohtu luba).

Nendeks kohtadeks on Eesti Advokatuuri ruumid, advokaadi või kaitsja eluruum, advokaadi

või kaitsja kasutuses olev sõiduk, advokaadi või kaitsja tööruum ja muu advokaadi või kaitsja

ametiprivileegiga hõlmatud teabe hoiustamiseks kasutatav ruum. „Advokaadi või kaitsja

valdus“ on autonoomne mõiste ega pruugi kokku langeda asjaõigusliku valduse mõistega,

kuivõrd eesmärgiks pole kaitsta advokaadi või kaitsja varalisi õigusi, vaid advokaadi või kaitsja

ja kliendi suhte konfidentsiaalsust. Kehtivas õiguses on erikord ette nähtud vaid

advokaadibüroo läbiotsimiseks ja mitteadvokaadist kaitsjat üldse ei puudutata, ent see ei ole

piisavaks garantiiks juhul, kui konfidentsiaalne teave võib olla nt advokaadi nutiseadmes,

sülearvutis või advokaadibüroo meiliserveris, mis ei asu advokaadibüroos või kaitsja

tööruumides.

Advokatuuri ruumide hõlmamine advokaadi valduse mõistesse on vajalik seetõttu, et

advokatuuri ruumides tegutseb näiteks advokatuuri aukohus. Aukohtule on iga advokatuuri

liige kohustatud andma seletuse ning esitama aukohtu nõutud materjalid. Kutsesaladuse

rikkumiseks ei peeta teabe avaldamist juhatusele ja aukohtule (AdvS § 45 lg 4) ning kohustus

kutsesaladust hoida kehtib ka advokaadibüroo töötaja ja advokatuuri töötaja kohta (AdvS § 45

lg 1). Muu ruum, mida kasutatakse advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teabe

hoiustamiseks, võib olla näiteks arhiiviladu või raamatupidamisbüroo, kus hoiustatakse

ametiprivileegiga hõlmatud andmeid.

Kommenteeritav lg 1 sätestab, et kõikide eelnimetatud kohtade läbiotsimiseks on alati vajalik

kohtu luba ning läbiotsimise juures peab viibima Eesti Advokatuuri esindaja. Lisaks on

läbiotsimise juures õigus viibida ka sellel advokaadil või kaitsjal, kelle valdust läbi otsitakse;

samuti läbi otsitava advokaadibüroo pidajal. Need nõuded on vajalikud selleks, et oleks tagatud

ja kontrollitav ametiprivileegi austamine ja kohtumääruse piiridest kinnipidamine läbiotsimise

käigus.

Advokatuuri esindaja määrab advokatuuri juhatus advokatuuri liikmete seast menetleja palvel.

Seadus ei nõua, et tegu oleks tingimata vandeadvokaadi või juhatuse liikmega. Advokatuuri

esindaja ülesanne on valvata ametiprivileegi järgimise üle – veenduda, et menetleja ilma

õigusliku aluseta ei tutvuks ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavate teabekandjatega ega

võtaks neid ära. Advokatuuri esindaja advokaadina on ka kursis sellega, mismoodi

advokaadibüroo töötab ning millisel kujul ametiprivileegiga hõlmatud teave võib esineda.

Nõue, et advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima vähemasti advokaat, kelle büroos

läbi otsitakse, või advokatuuri esindaja, on ka kehtivas läbiotsimise regulatsioonis, kuid kehtiv

seadus ei täpsusta, mis on advokatuuri esindaja ülesanne. Sõltuvalt läbiotsimise iseloomust võib

advokatuuri esindajaid olla ka mitu – näiteks suurema büroo läbiotsimise juures, kus läbiotsijad

tegutsevad korraga mitmes kohas, on oluline, et advokatuuri esindaja saaks reaalselt jälgida

läbiotsimise käiku. Kui läbiotsimisel on vaja ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgast

tõendusteavet välja sõeluda, peab sedagi tegema just advokatuuri esindaja, et vältida

õigustamatut ametiprivileegi riivet.

Advokatuuri esindajaks ei saa olla advokaat, kellel on huvide konflikt või samas kriminaalasjas

rollikonflikt. Näiteks ei saa advokatuuri esindajaks olla teine läbiotsitava büroo advokaat,

(kaas)kahtlustatava kaitsja, samas asjas tunnistaja, kaaskahtlustatav, kannatanu, tsiviilkostja või

42

kolmas isik. Silmas võib olla vaja pidada ka kriminaalasjast väljaspool seisvaid faktoreid:

advokatuuri esindajaks ei peaks sattuma advokaat, kellel on läbi otsitava advokaadiga pooleli

isiklikud või kriminaalasjaga tihedalt seotud vaidlused, milles advokatuuri esindaja rolli

täitmine ja seeläbi tundlikule teabele juurdepääsu saamine annaks õigustamatu eelise. Huvide

konflikti vältimise kohustus on advokaadi kutse-eetika oluline põhimõte ning advokatuuri

juhatus võtab seda advokatuuri esindaja määramisel arvesse. Kriminaalasjas võib olla olukordi,

kus advokatuuri esindaja määramise taotluses ei saa kriminaalasja uurimise huvides avaldada

ei seda, kelle juurde läbi otsima minnakse, ega ka seda, millised isikud kriminaalasjaga veel üht

või teist pidi seotud on. Sellises olukorras võib advokatuuri juhatus eneselegi teadmata

advokatuuri esindajaks nimetada advokaadi, kes seaduse nõuetele ei vasta. Taolise olukorra

lahendamiseks saab prokuratuur lg 14 kohaselt paluda advokatuuril määrata uus esindaja.

Reeglina peaks advokatuuri juhatus uue esindaja määrama isegi juhul, kui prokuratuuri taotlus

ei sisalda spetsiifilisi selgitusi, miks esialgu määratud esindaja ei ole sobilik – „Võib osutuda

muuks menetlussubjektiks samas kriminaalasjas“ või „Prokuratuuri hinnangul esineb huvide

konflikt“ peaks olema piisav põhjendus.

Eelnõukohase § 91 lg 8 kohaselt tuleb läbiotsimise juurde kutsuda ka advokaat või kaitsja, kelle

valdusi läbi otsitakse. Lisaks temale on läbiotsimise juures õigus viibida ka läbiotsitava

advokaadibüroo pidajal. Nende juuresolek aitab tagada läbiotsimise kui menetlustoimingu

läbipaistvust ning võimaldab vältida ametiprivileegi (sh kriminaalasjaga mitte seotud

ametiprivileegi) põhjendamatut riivet. Ehkki büroopidajal ja advokaadil, kelle valdusi läbi

otsitakse, on õigus läbiotsimise juures viibida, ei ole nende puudumine läbiotsimise takistuseks.

Küll on aga möödapääsmatult vajalik advokatuuri esindaja kohalolek. Advokatuuri esindaja

kohalolek täidab ka eelnõukohase § 91 lg 8 nõude, et läbiotsitava koha valdaja juuresolekuta

läbiotsimise tegemisel peab juures viibima asjaomase ettevõtte, kutseomavalitsuse või

ametiasutuse esindaja.

Lõige 2 sätestab lisanõuded advokaadi valduse läbiotsimiseks antud kohtumäärusele.

Läbiotsimismääruse nõuded tulenevad KrMS §-st 145 ja konkreetsemalt KrMS § 91 lg-st 4.

Määruse sisu lisanõuded puudutavad konkreetselt ametiprivileegi kaitset läbiotsimise käigus.

Lisaks sellele, et kohtumäärus peab sisaldama põhjendusi konkreetses kohas läbiotsimise

vajalikkuse, proportsionaalsuse ja perspektiivikuse kohta, peab, kui läbiotsimise käigus

riivatakse ametiprivileegi, eraldi põhjendama ka seda, miks konkreetsel juhul on põhjendatud

ametiprivileegi riive ja kuidas on täidetud lg-s 3 sätestatud tingimused. Näiteks juhul, kui

läbiotsimise põhjustas kahtlustus, et advokaadi abikaasa kaupleb narkootikumidega, ning

advokaadi kodu otsitaksegi läbi just narkootilise aine või sellega kauplemisele viitavate muude

esemete leidmiseks, ei pruugi advokaadi ametiprivileegi riive üldse olla põhjendatud. Kui

advokaadi ametiprivileegi riivet läbiotsimise käigus ei lubata, tuleks ka see läbiotsimismääruses

selgelt märkida.

Kohtumäärusest peab võimalikult selgelt nähtuma, mida otsitakse. Sõltuvalt konkreetse

kriminaalasja eripärast ei pruugi alati olla võimalik täpselt määruses loetleda objekte (nt

nimetada kuupäeva ja sisu poolest konkreetseid dokumente), mida läbiotsimisel leida

loodetakse. Sellises olukorras tuleb läbiotsimismääruses võimalikult konkretiseerida otsitavate

objektide ring, et läbiotsimismäärust lugedes oleks võimalikult lihtne eristada määrusega

hõlmatud objekte nendest, mille otsimiseks ja äravõtmiseks luba antud ei ole. Määruse selge

sõnastamine aitab vältida hilisemaid vaidlusi, mida eeluurimiskohtunik peab hakkama

lahendama lg-s 12 sätestatud korras ise andmeid sõeludes. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK)

on oma praktikas rõhutanud, et EIÕK art 8 riive demokraatlikus ühiskonnas vajalikuna ja

43

proportsionaalsena hoidmise nimel tuleb läbiotsimisel ja teabekandjate äravõtmisel eristada

tegelikult otsitavat teavet andmekandjast. Viimase äravõtmine ja selle sisule ligipääsemine võib

kaasa tuua asjassepuutumatute isikute õiguste riive.27 EIK-i hinnangul oli EIÕK art 8

rikkumisega tegemist isegi juhul, kui teostati ühelt advokaadilt elektronkirjade võtmine selleks,

et tõendada teise advokaadi süüd.28Läbiotsimismäärus peab väljendama läbiotsimise tegelikku

eesmärki ning läbiotsimismäärus peab olema fokuseeritud.29

Samuti tuleb läbiotsimismääruses täpsustada konkreetsed meetmed, vältimaks

ametiprivileegiga hõlmatud, kuid kriminaalasjaga mitte seotud teabe menetlejale juhuslikult

teatavaks saamist. Selliseks meetmeks võib olla näiteks elektrooniliste dokumentide otsimine

konkreetsete märksõnade abil või see, et paberdokumentide hulgast teeb esialgse valiku

advokatuuri esindaja mingite konkreetsete tunnuste alusel (nt kõik dokumendid, mis on kas

ilma kuupäevata või kindla kuupäevavahemikuga ja allkirjastatud konkreetse isiku poolt või

puudutavad näiteks mingit kindlat ehitusobjekti). Sõltuvalt tehnilistest võimalustest võib

kohtumääruses ka kindlaks määrata näiteks protseduuri paberdokumentide digiteerimiseks ja

siis digiteeritud dokumentidest konkreetse tarkvararakenduse abil otsingute tegemiseks.

Kohtumääruses tuleb märkida ka see, kas läbiotsimiskohast on lubatud mingit ametiprivileegiga

hõlmatud teavet ära võtta. „Äravõtmine“ ei tähenda siin seda, et läbiotsitav sellest teabest ilma

jääb, vaid seda, et teave võetakse kriminaalasja juurde, olgu siis originaalkujul või koopiana.

Igal juhul tuleb ka advokaadi juures toimetatava läbiotsimise juures vältida olukorda, kus

läbiotsimisega tekitatakse advokaadile põhjendamatult kahju – näiteks viiakse füüsiliselt

minema kõik dokumendid ja andmekandjad ning sellega tehakse advokaadi kutsetegevus

sisuliselt võimatuks.

Osana andmete eraldamise ja ametiprivileegiga hõlmatud andmete kaitse meetmetest tuleb

määruses märkida ka see, kuidas toimida sellise teabega, mis läbiotsimise käigus küll

kontrollimiseks võeti, kuid mille kohta hiljem osutus, et see ei ole siiski seotud menetletava

kriminaalasjaga. Siin võib kohus näiteks määrata, et sellised teabekandjad hävitatakse

advokatuuri esindaja juuresolekul või tagastatakse isikule, kelle juures läbi otsiti vms.

Kui juba läbiotsimismääruse taotlemise ajal on selge, et osa dokumente võib olla võõrkeeles

või peidus kuskil keerulises infosüsteemis, kust nende leidmiseks on vajalikud IT-alased

eriteadmised, saab kohus läbiotsimismääruses ka tõlgi või IT-spetsialisti (või muu vajaliku

erialateadmistega isiku) kaasamise märkida. Läbiotsimismääruses tõlgi või muu spetsialisti

kaasamise märkimata jätmine ei tähenda, et neid hiljem vajaduse tekkides ei oleks võimalik

kaasata. Selleks näevad protseduuri ette lg-d 9 ja 10.

Lõige 3 näeb ette kolm kumulatiivset tingimust, mille täidetuse korral on läbiotsimise käigus

advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi riived lubatavad. Kui mõni neist tingimustest ei ole

täidetud, ei saa kohus advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavate

tõendite kogumist lubada. Ametiprivileegiga hõlmatud teabe saamise eesmärgil toimetatavat

läbiotsimist tuleb eristada juhtumist, kus ametiprivileegiga teavet ennast läbiotsimisel ei otsita,

kuid vaja võib olla läbiotsimist toimetada kohas, kus asub muu hulgas ametiprivileegiga

hõlmatud teave. Näiteks otsitakse advokaadibüroost narkootilist ainet, mille sinna võib olla

peitnud narkootikumidega äritsev advokaat või advokaadi sekretär – aine võib aga olla peidetud

kappi, kus säilitatakse klientide dokumente. Viimati kirjeldatud juhtumil lg 3 asjakohane ei ole,

27 EIKo 07.06.2007 Smirnov v. Russia (No. 71362/01), p-d 48 ja 58. 28 EIKo 03.12.2019 Kırdök and others v. Turkey (No. 14704/12). 29 EIKo 09.12.2004 Van Rossen v. Belgium (No. 41872/98), p 33.

44

sest läbiotsimise eesmärgiks ei ole ametiprivileegiga hõlmatud teabe leidmine – see materjal on

üksnes keskkonnaks, kus läbiotsimist toimetatakse.

Esiteks, ametiprivileegiga teabe äravõtmine on õigustatud siis, kui ametiprivileegiga isik ise on

oma tegevusega selleks põhjust andnud – näiteks on kahtlus, et advokaat pani oma kliendi

ülesandel või koos temaga toime kuriteo. Ametiprivileeg ei kaitse ametiprivileegiga isiku

kuritegevust, kuivõrd kuritegude toimepanek, olgu siis üksinda või ühiselt oma kliendiga, ei

kuulu advokaadi kutsetegevuse ega kaitsja menetlusseisundi juurde. Seetõttu ei pälvigi seaduse

erilist kaitset teave, mis kuriteo toimepanekut kinnitab. Advokatuuri, advokaadi või kaitsja

juures tegutsev § 641 lg-s 2 sätestatud „isik“ hõlmab kõiki selliseid inimesi, kes advokaadi,

kaitsja või advokatuuri juures advokaadi kutsetegevuses vahetult osalevad, olenemata

nendevahelise lepingu liigist (tööleping, töövõtt, käsund vms).

Teiseks eeltingimuseks on, et otsitav ametiprivileegiga hõlmatud teave on seotud menetletava

kuriteoga. See tähendab, et läbiotsimiseks luba andes ning läbiotsimist tehes tuleb hinnata

otsitava teabe seost kuriteoga, millega seoses menetlust ametiprivileegiga isiku suhtes

toimetatakse. Ametiprivileegi riivamine ei ole lubatud pelgalt seetõttu, et materjal tundub

menetlejale huvitav või sisaldab mõne muu isiku või kuriteo kohta asjakohast teavet.

Teistsugune tõlgendus muudaks advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi sisutuks – advokaadi ja

kaitsja ülesandeks kriminaalmenetluses ongi saada teavet oma klientide kuritegude kohta, et

kliendile õigusabi osutada.

Kolmandaks eeltingimuseks on, et ametiprivileegi riive on ultima ratio – nagu ka

jälitustoimingud, on advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimine ametiprivileegiga hõlmatud

teabe saamise eesmärgil lubatud üksnes juhul, kui muude toimingutega ei oleks teavet võimalik

õigeaegselt saada kriminaalmenetluse huve oluliselt ohustamata. See ei tähenda, et enne peaks

tingimata proovima teavet muude toimingutega koguda, sest kui asjaosalistele oleks

uurimisasutuse huvi mingi info või mingite materjalide vastu teada, võiksid nad tõendid

aegsasti hävitada ning hilisemast läbiotsimisest poleks abi. Küll aga tuleb kohtule põhjendada,

miks just ametiprivileegi riivega läbiotsimine on tõendite kogumiseks vajalik, ning selgitada,

et muud menetlustoimingud kas on juba osutunud viljatuks või väga suure tõenäosusega oleksid

mitte ainult viljatud, vaid ka muudaksid hilisemad intensiivsema riivega toimingud

perspektiivituks.30

Lõige 4 sätestab advokatuuri esindaja kohustused advokaadi ja kaitsja valduse läbiotsimisel.

Punkt 1 –kõige olulisem nende kohustuste seas on kohustus hoolsalt ja põhjendamatute

viivitusteta toimetada otsinguid ametiprivileegiga hõlmatud materjalide hulgas. Advokatuuri

esindaja on läbiotsimisel n-ö filter – olles ise samuti ametiprivileegi kaitse all, saab tema

läbiotsimise käigus avastatud kogu teavet tajuda ning selle teabe hulgast omakorda välja

sõeluda selle teabe, mille äravõtmine on läbiotsimismääruse kohaselt lubatud. Selle teabe annab

ta edasi uurijale, muu teabe aga eraldab ning see uurijani ei jõua. Nii hoitakse uurimisasutuse

ametnike kätte sattumast ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis konkreetsesse

kriminaalasjasse ei puutu (kuid mis seda enam võiks menetlejale huvi pakkuda nn juhuleiuna).

Advokatuuri esindaja on mõnes mõttes justkui uurija käepikendus – läbiotsimisel otsustab

uurija, kust, milliste vahenditega ja millises järjekorras otsida. Selleks, et advokatuuri esindaja

saaks info sõelumise ülesannet eesmärgipäraselt täita, peab läbiotsimismääruses olema

võimalikult selgelt kindlaks määratud nii see, mida otsitakse, kui ka see, millised meetodid

otsingute tegemiseks on lubatud või kindlasti ära keelatud. Uurija võib küll anda advokatuuri

30 Riigikohus on ultima ratio põhimõttel tõendite kogumist selgitanud nt oma lahendis 3-1-1-3-15.

45

esindajale juhiseid otsingute toimetamisel, kuid ka tema peab jääma kohtumääruse piiridesse

ning advokatuuri esindajal ei ole kohustust järgida selliseid uurija juhiseid, mis lähevad

kohtumäärusega vastuollu.

Punkt 2 – otsingute tegemisel on advokatuuri esindaja teiseks kohustuseks jälgida, et

ametiprivileegiga kaitstud teave õigustamatult ilmsiks ei tuleks. See tähendab, et kui uurija asub

tähelepanematusest või teadmatusest tegema läbiotsimise käigus otsinguid seal, kus asub

ametiprivileegiga hõlmatud teave, tuleb advokatuuri esindajal uurijale märkus teha.

Advokatuuri esindajal kui advokaaditöö eripäradega tuttaval inimesel on eeldatavasti ka parem

arusaamine sellest, kus või millises vormis võib ametiprivileegiga hõlmatud teave esineda, ning

läbiotsimise käiku jälgides saab ta uurijale õigel ajal märku anda võimalikust ametiprivileegi

riivest. Advokatuuri esindaja peab olema erapooletu spetsialist, kelle ülesanne on läbi otsitava

advokaadi või kaitsja klientide saladuste kaitse eest seista – ta ei ole läbiotsitava kaitsjaks ega

esindajaks, nagu ta pole ka uurimisasutuse töötaja.

Punkt 3 – advokatuuri esindaja peab hoidma saladuses temale seoses advokatuuri esindamisega

kriminaalmenetluses teatavaks saanud teavet. See kohustus peegeldab KrMS §-s 214 sätestatut,

mille kohaselt kriminaalasja kohtueelse menetluse andmete avaldamise üle otsustab

prokuratuur kui kohtueelse menetluse juht. See saladuse hoidmise kohustus tähendab muu

hulgas, et advokatuuri esindaja ei tohi avaldada ei seda, kelle juures ja kelle osalusel läbi otsiti,

ega seda, mis oli kirjas läbiotsimismääruses. Kohustus saladust hoida käib ka teabe kohta, mis

advokatuuri esindajale edastati enne läbiotsimist selleks, et esindaja saaks läbiotsimiseks

valmistuda (nt kalendrisse aja leida ja õigel ajal õigesse kohta tulla).

Punkt 4 – advokatuuri esindaja neljandaks kohustuseks on kohustus tunnetada adekvaatselt

oma oskuste ja teadmiste piire ning vajadusel teha ettepanek kaasata läbiotsimise juurde tõlk

või muu eriteadmistega isik. Kui advokatuuri esindaja näiteks ei valda keelt, milles on

koostatud dokumendid, mille hulgast ta peab kriminaalasjas tähtsust omavat teavet otsima,

tuleb advokatuuri esindajal endal sellest menetlejale teada anda (sest menetleja ise ei pruugi

isegi teada, miskeelse teabe hulgast tuleb otsinguid teha). Samuti võib olla olukord, kus näiteks

ära võetud kõvakettal on osa faile krüpteeritud ning advokatuuri esindajal puuduvad oskused ja

teadmised krüpteeringu murdmiseks. Neis olukordades ei saa advokatuuri esindaja sisuliselt

materjalide asjakohasust hinnata ning esindajal on kohustus teha ettepanek kaasata vajalik

spetsialist. Tõlgi või muu erialaspetsialisti peab leidma menetleja.

Punkt 5 – advokatuuri esindaja viiendaks kohustuseks on menetleja teavitamine temal

ilmnenud huvide konfliktist. Kuivõrd advokaatide kliendid ja nende mured ei ole avalik teave

ega ole tõenäoliselt teada ka advokatuuri juhatusele, on võimalik, et huvide konflikt, mis peaks

välistama advokaadi osaluse menetlustoimingul advokatuuri esindajana, on teada vaid

advokaadile endale. Saades teadlikuks huvide konfliktist, mis takistab tal advokatuuri esindaja

ülesandeid täita, tuleb advokatuuri esindajal sellest viivitamata teada anda nii advokatuurile kui

menetlejale. Seejuures on selge, et menetlejale ei saa advokatuuri esindaja kutsesaladuse

hoidmise kohustuse tõttu ülearu detailselt selgitada, millest huvide konflikt tuleneb. Oluline on,

et huvide konflikti tuvastamise korral saaks viivituseta määratud uus advokatuuri esindaja.

Lõige 5 sätestab advokatuuri esindaja õigused läbiotsimise juures.

Punkt 1 – esiteks on advokatuuri esindajal õigus mõistliku aja jooksul enne läbiotsimist tutvuda

läbiotsimismäärusega ja prokuratuuri loal vajalikus ulatuses muude kriminaalasja

materjalidega. Mõistlik aeg sõltub erinevatest teguritest, mh läbiotsimismääruse mahust.

46

Advokatuuri esindajal peab olema piisavalt aega selleks, et läbiotsimismäärus läbi töötada ning

aru saada, mida ja kuidas läbiotsimisel otsima hakatakse.

Punkt 2 – advokatuuri esindajal on õigus läbiotsimise käigus esitada taotlusi, kaebusi ning

vastuväiteid, mis protokollitakse. Kõik läbiotsimise käigus esitatud taotlused, kaebused ja

vastuväited läbiotsijate tegevuse peale tuleb esitada võimalikult kohe, et neile oleks võimalik

reageerida ja ametiprivileegi õigustamatut riivet vältida – just see on advokatuuri esindaja üheks

peamiseks kohustuseks läbiotsimise juures. Kui advokatuuri esindaja hinnangul väljutakse

läbiotsimist tehes läbiotsimismääruse piiridest, on advokatuuri esindajal õigus eelnõukohases

KrMS § 643 lg-s 1 nimetatud vastuväiteid esitada. Kõik vastuväited tuleb protokolli kanda, et

hiljem oleks võimalik lahendada vaidlusi läbiotsimise käigu üle. Protokolli kandmisel tuleb

märkused ja vastuväited fikseerida võimalikult täpselt, sh talletada hetk, millal märkus või

vastuväide esitati, ning see, mille kohta vastuväide täpselt käis. Läbiotsimise protokolli koostab

menetleja.

Punkt 3 – kuna läbiotsimise käigus teeb otsinguid ametiprivileegiga hõlmatud materjali hulgast

advokatuuri esindaja, võib temalgi olla vaja kasutada tehnikavahendeid – ja nende kasutamise

kohta kohaldatakse KrMS § 47 lg 1 p 5 sätteid.

Punkt 4 sätestab sõnaselgelt advokatuuri esindaja volituse avaldada läbiotsimisega seonduvat

advokatuuri juhatusele tasustamiseks ja advokatuuri juhatuse muude ülesannete täitmiseks

vajalikus ulatuses. Eelkõige on vaja teada anda, kui kaua läbiotsimine toimus. Lisaks võib olla

vaja anda juhatusele teada muudest läbiotsimisel toimunud vahejuhtumitest, mis võivad

juhatuse sekkumist nõuda. Üldreegel – kohtueelse uurimise andmeid tohib avaldada vaid

prokuratuuri loal (KrMS § 214) – kehtib jätkuvalt ja ka advokatuuri esindaja peab sellest kinni

pidama ega tohi juhatuselegi rohkem avaldada, kui on juhatuse ülesannete täitmiseks

hädavajalik.

Lõige 6 sätestab tegevuse läbiotsimiskohast kaasa võetavate teabekandjatega.

Suures plaanis on kaks võimalust, kuidas läbiotsimisel andmemassiive käidelda. Esimene

variant on asjakohane teave välja filtreerida kohapeal vahetult läbiotsimise käigus. Näiteks on

see tõenäoliselt mõistlik lahendus siis, kui otsitakse konkreetseid paberdokumente, mis on

selgesti äratuntavad. Teine võimalus on kõik võimalikud andmekandjad kaasa võtta (või näiteks

pilveteenusest failid alla laadida ja kopeerida) ja neid siis hiljem uurimisasutuses filtreerida ja

uurida. Võimalik on ka kahte lähenemist kombineerida, nt paberdokumendid kohapeal läbi

vaadata, digitaalsed andmed aga kopeerida ja kaasa võtta. Otsuse läbiotsimise taktika kohta

teeb menetleja ning sõltuvalt sellest, mis läbiotsimise käigus selgub, võib esialgne taktika ka

muutuda. Seadus läbiotsimise taktikat ette ei kirjuta, kuid menetleja peab, nagu kõikide

menetlustoimingute puhul, silmas pidama eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse nõudeid.

Eeluurimiskohtunikul on põhimõtteliselt võimalik seada läbiotsimismääruses läbiotsimise

taktika kohta vajalikke piiranguid.

Kui läbiotsimiskohas ei ole võimalik või otstarbekas leitud teavet töödelda (näiteks on vajalik

eritehnika või on materjal sedavõrd mahukas, et selle läbiotsimiskohas töötlemine tähendaks

riigi poolt advokaadibüroos ühe kabineti hõivamist mitmeks nädalaks või kuuks), võetakse

teave kaasa. Selleks, et vältida ametiprivileegiga teabe õigustamatut ilmsikstulekut, andmete

muutmist või kustutamist, tuleb andmed läbiotsimiskohas advokatuuri esindaja juuresolekul

pitseerida. Pitseerimine tähendab andmete talletamist eelnõukohase § 643 lg-s 3 kirjeldatud

viisil. Pitseerimine tuleb talletada läbiotsimisprotokollis, et andmekandja või andmeid sisaldava

faili käitlusahel oleks tõendatav ja et oleks välistatud ametiprivileegiga teabe alusetu

47

ilmsikstulek. Pitseri võib avada advokatuuri esindaja juuresolekul toimuvaks andmete

eraldamiseks, mis on sätestatud lg-tes 7–9. Samuti võib pitseri avada advokatuuri esindaja

juuresolekuta sellisteks toiminguteks, mille käigus ei ole võimalik andmete muutmine ega see,

et ametiprivileegiga hõlmatud teave menetleja ametnikele teatavaks saaks. Sellisteks

toiminguteks võivad olla näiteks andmekandjast tõendusliku peegelkoopia valmistamine vms

tegevus, mille käigus kasutatav tarkvara teabega sisuliselt tutvuda ei võimalda (see tähendab,

et pole oluline, kas tegelikult keegi andmeid vaatas või muutis, vaid tõendada tuleb seda, et

teostatud tegevuse käigus ei olnud objektiivselt võimalik andmeid muuta ega nendega tutvuda).

Näiteks koopia valmistamise puhul peab sellises olukorras olema tõendatav ka see, et keegi ei

saanud tutvuda ka koopia sisuga. Teabega tutvumise võimatuse tõendamise koormus lasub

seejuures menetlejal, kuivõrd nii teabekandja kui konkreetne andmetöötlusprotsess on täielikult

menetleja kontrolli all.

Lõige 7 reguleerib ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgast kriminaalasjas tähtsust omava

teabe väljasõelumist.

EIK-i kohtupraktika rõhutab vajadust asjassepuutumatu teabe kohtueelse menetleja kätte

sattumist vältida, eriti kui teave paikneb valimatult äravõetavates arvutisüsteemides ja

andmekandjatel.31Samuti on EIK leidnud, et kui advokaadibüroo läbiotsimisel riivatakse või

võidakse riivata asjassepuutumatu teabe konfidentsiaalsust, võib see mõjutada kohast

õigusemõistmist sellisel määral, et tungitakse EIÕK art 6 kaitsealasse.32

Läbiotsimismääruses märgitud teavet otsib ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgast

advokatuuri esindaja. Just tema peab eraldama kõikidest läbiotsimisel leitud andmetest need,

mille võib läbiotsimismäärusest lähtuvalt menetlejale edastada. Sisuliselt tähendab see, et kõik

läbiotsimisel ära võetud teabekandjad, millel võib olla ametiprivileegiga hõlmatud teavet,

vaatab läbi advokatuuri esindaja, kes edastab menetlejale vaid selle osa teabest (need failid,

need e-kirjad, need sõnumid), mille puhul läbiotsimismääruses kirjeldatud tunnuste järgi võib

ametiprivileegist mööda minna. Otsingute tegemise konkreetse viisi võib kohtumäärusega ette

kirjutada, kuid sõltuvalt olemasolevast eelinfost ei pruugi otsingumetoodika täpne ettekirjutus

olla mõistlik. Ei prokuratuur ega kohus ei pruugi läbiotsimismääruse tegemisel teada täpselt,

mida ja kust leitakse ning millisel kujul või millistes seadmetes on asjakohane teave.

Otsingute tegemisel ja teabe filtreerimisel lähtub advokatuuri esindaja läbiotsimismääruses

kirjutatust. Läbiotsimismääruse piirides on aga menetlejal (st uurimisasutuse ametnikul, kes

läbiotsimist teeb) võimalik advokatuuri esindajat tehniliselt ja taktikaliselt juhendada näiteks

selles, milliseid katalooge avada või milliste programmide abil milliste tunnuste alusel

andmemassiive uurida. Kuni need juhised jäävad läbiotsimismääruse piiresse, tuleb

advokatuuri esindajal neist juhinduda, jälgides samas, et ametiprivileegiga teave

läbiotsimismääruses näidatust suuremas ulatuses õigustamatult ilmsiks ei tule. Läbiotsimise

käigus ära võetuks ja tõendikõlbulikuks saab lugeda seda teavet, mille advokatuuri esindaja on

muudest andmetest eraldanud ja menetlejale üle andnud. Arvestades, et digikriminalistika

meetodid ja vahendid on ülispetsiifilised ja keerulised ning mõnel juhul on andmete uurimiseks

kasutatavate arvutiprogrammide litsentsitingimustes sätestatud, et programme tohib kasutada

vaid kindlas asukohas või kindla asutuse ametnik, on võimalik kohtumääruses määrata ka, et

andmete eraldamist teostab advokatuuri esindaja ja menetleja juuresolekul kohtu määratud

eriteadmistega isik, kes on sõltumatu prokuratuurist ja menetlevast uurimisasutusest. Selliseks

31 Vt nt EIKo Niemietz v. Germany (No. 13710/88), p. 37; EIKo M. v. the Netherlands (No. 2156/10), p-d 85-88. 32 Vt nt EIKo Robathin v. Austria (No. 30457/06), p-d 35 ja 37.

48

isikuks võib olla näiteks EKEI ekspert või teise uurimisasutuse vastava ala spetsialist, aga ka

kohtu määratud spetsialist väljastpoolt riigisüsteemi või välismaalt.

Lõige 8 – materjal, mis on küll ametiprivileegiga hõlmatud, kuid mida läbiotsimismäärusest

lähtuvalt menetlejale edastada ei saa, tuleb pitseerida ja pitseerituna kriminaaltoimiku juures

hoida, kuni kohus otsustab, mis sellega teha. Praktikas võib see tähendada, et läbiotsimiskohast

võetakse pitseeritult kaasa arvutid, mis antakse omanikele tagasi pärast kõvaketastest

peegelkoopiate valmistamist. Advokatuuri esindaja aga sõelub peegelkoopiatelt välja

kriminaalasjas tähtsust omava materjali, mis kopeeritakse eraldi teabekandjale. Peegelkoopiad

pitseeritakse ja hoitakse pitseerituna kriminaaltoimiku juures.

Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldavate andmekandjatega

toimimiseks nähakse ette kaks võimalust: need võib tagastada isikule, kellelt need ära võeti, või

hävitada kriminaalasja lõpplahendi jõustumisel. See kujutab endast erinormi üldise asitõendite

regulatsiooni suhtes ja on tingitud vajadusest tagada ametiprivileegi kaitse ka kriminaalasjas

lõpplahendi jõustumise järel. Teisisõnu – menetleja ei saa kriminaalasjas menetlust lõpetades

näiteks määrata, et andmed arhiveeritakse koos toimikuga või näiteks antakse õppeotstarbel

kellelegi üle.

Lõige 9 sätestab erikorra puhuks, mil kriminaalasja seisukohast tähtsust omavate andmete

eraldamine muust ametiprivileegiga hõlmatud teabest ei toimu läbiotsimiskohas, vaid viiakse

läbi hiljem nt uurimisasutuses. Kuna sellisel puhul on sisuliselt tegemist sellesama läbiotsimise

jätkuga, tuleb andmete eraldamise juures võimaldada viibida samadel isikutel, kellel on õigus

viibida läbiotsimise juures: advokaat või kaitsja, kelle juures läbi otsitakse, ning

advokaadibüroo pidaja.

Andmete eraldamist teostab advokatuuri esindaja ning juurde kutsutud saavad kasutada samu

õigusi, mida nad saaksid kasutada läbiotsimise ajal – nad saavad teha läbiotsimise käigu ja

tulemuste kohta märkusi ning esitada vastuväiteid, mis protokollitakse. Lõike 9 järgi andmete

eraldamise juurde kutsutud isikute ilmumata jäämine andmete eraldamist ei takista.

Lõige 10 reguleerib menetleja initsiatiivil läbiotsimise käigus otsingute teostamise ja andmete

eraldamise juurde tõlgi ja muu eriteadmistega isiku kaasamist. Otsingute teostamise all

peetakse silmas tegevust teabe leidmiseks (sh läbiotsimiskohas teabekandjate otsimisel) ning

andmete eraldamine tähendab tegevust ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgas

läbiotsimismääruse kohaselt ära võtta lubatud andmete muudest andmetest eraldamiseks.

Mõlemas läbiotsimise etapis võib olla vaja kasutada tõlgi abi või kaasata tehnikuid või muud

abipersonali (nt spetsialist, kes seifi lahti muugib või parooliga kaitstud arvutisse ligipääsu

tekitab).

Ehkki ka advokatuuri esindajal on kohustus teha ettepanek tõlgi või eriteadmistega isiku

kaasamiseks, võib advokatuuri esindaja olla menetlejaga eri meelt selles, kas eriteadmistega

isiku või tõlgi kaasamine on konkreetsel juhul vajalik. Näiteks võib menetleja kahelda

advokatuuri esindaja keeleoskuses või jääda eri meelt selles, kas advokaadibüroo seinast tuleks

eriseadmete abil peidikut otsida. Kui menetlejal on veendumus, et tõlgi või eriteadmistega isiku

kaasamine on möödapääsmatult vajalik, saab menetleja need abilised kaasata advokatuuri

esindaja nõusolekul. Kui advokatuuri esindaja nõus ei ole, lahendab vaidluse

eeluurimiskohtunik lg-s 11 sätestatud korras.

Nii tõlgi kui eriteadmistega isiku kaasamisel tuleb võtta meetmed, et need inimesed ei

põhjustaks ametiprivileegiga hõlmatud teabe lekkimist, sh ei ole neil lubatud läbiotsimise

käigus teada saadut menetlejale avaldada. Sellekohane teavitus tuleb protokollis fikseerida ja

49

talletada kaasatud isiku kinnitus, et ta on oma saladusehoidmise kohustusest teadlik ja tal

puudub huvide konflikt. Ehkki praktikas võib olla vaja eriteadmistega isikutena kaasata

uurimisasutustele lähedal seisvaid isikuid (nt EKEI eksperdid või Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) arvutispetsialistid), peavad ka nemad hoiduma ametiprivileegiga hõlmatud teabe

vajalikust suuremas ulatuses avaldamisest. Meetmed, mida võtta, et vältida vajalikust suuremas

mahus ametiprivileegiga hõlmatud teabe spetsialistidele ja tõlkidele teatavaks saamist, sõltuvad

suuresti konkreetsetest asjaoludest ja kasutatavate tehnikavahendite eripärast.

Lõige 11 sätestab prokuratuuri ja advokatuuri esindaja vahel eriteadmistega isiku või tõlgi

kaasamise vajaduse üle tekkinud vaidluse lahendamise korra.

Kui vajaduse tõlgi või eriteadmistega isiku järele tõstatab advokatuuri esindaja, on menetleja

otsustada, kas ta peab abipersonali kaasamist vajalikuks. Menetlustoimingu efektiivsuse

huvides tõenäoliselt advokatuuri esindaja ettepanek rahuldatakse. Kui menetleja ise leiab, et

abipersonali kaasamine on vajalik, saab ta sellekohase ettepaneku omakorda teha advokatuuri

esindajale. Kui advokatuuri esindaja nüüd siiski abipersonali kaasamist ei toeta või näiteks pole

nõus konkreetse inimese läbiotsimise juurde kaasamisega, on prokuratuuril võimalus esitada

eeluurimiskohtunikule taotlus tõlgi või muu erialaspetsialisti kaasamiseks. Selle taotluse peab

eeluurimiskohtunik lahendama 10 päeva jooksul taotluse saamisest.

Taotluse lahendamisel lähtub eeluurimiskohtunik eelkõige taotluses sisalduvast teabest –

millisel eesmärgil on erialaspetsialisti või tõlgi kaasamine vajalik ning mis näitab, et ilma

abipersonali kaasamata ei oleks läbiotsimine või andmete eraldamine efektiivne. Kui menetleja

ja advokatuuri esindaja vahel tekib vaidlus eriteadmistega isiku või tõlgi kaasamise üle, võib

menetleja otsustada, et läbiotsimiskohast võetakse kõik olulised andmed kaasa ja pitseeritakse

hilisemaks uurimiseks vastavalt eelnõukohase § 912 lg-le 6.

Lõige 12 sätestab õiguskaitsevahendi puhuks, kui menetleja hinnangul ei tegutse advokatuuri

esindaja erapooletult või piisava hoolikusega.

Advokatuuri esindaja on küllaltki ebaharilikus positsioonis, kus erinevalt oma tavalisest rollist

kahtlustatava kaitsjana tuleb tal sisuliselt asuda uurija silmade ja käepikenduse rolli ning seda

oma ametikaaslase suhtes. Ehkki rollide vaheldumine on advokaaditöö igapäevane osa, võib

selline rollivahetus osutuda mõnele advokaadile ületamatuks – ning isegi kui tegelikult

advokaat advokatuuri esindajana tegutseb igati hoolikalt ja erapooletult, võib siiski jääda mulje,

et ta oma tööd piisava hoolikuse ja erapooletusega ei tee. Alust sellisteks kahtlusteks võib anda

mh see, kui küllaltki vähese materjali läbisõelumiseks kulub ebamõistlikult palju aega, või see,

kui advokatuuri esindaja tõlgendab läbiotsimismäärust ebamõistlikult kitsendavalt ja näiteks

läbiotsimisel keeldub otsinguid tegemast. Prokuratuuril on sellistel puhkudel võimalus esitada

taotlus eeluurimiskohtunikule, et eeluurimiskohtunik määraks otsingute tegemiseks mõistliku

pikkusega tähtaja või kohustaks advokatuuri määrama uue esindaja.

Taotluse lahendab eeluurimiskohtunik oma määrusega ning ta peab taotluse lahendamisel ära

kuulama nii prokuratuuri kui advokatuuri esindaja. Seda, millises vormis ärakuulamine aset

leiab, seadus ette ei kirjuta ning see on eeluurimiskohtuniku enda otsustada. Oluline on, et nii

prokuratuur kui advokatuuri esindaja saaksid oma seisukohad kohtule esitada enne taotluse

lahendamist. Määrus ei ole määruskaebe korras vaidlustatav.

Lõige 13 reguleerib sellist olukorda, kus menetlejal on tekkinud kahtlus, et advokatuuri

esindaja on jätnud läbiotsimise määruses nimetatud andmed muude ametiprivileegiga andmete

hulgast eraldamata.

50

Sellise kahtluse tekkimise korral tuleb see teabekandja, millel menetleja arvates on

kriminaalasjaga seotud ja eraldamata jäänud andmed, pitseerida ning prokuratuur saab esitada

eeluurimiskohtunikule taotluse kontrollida andmete eraldamise tulemusi. Prokuratuur teeb

vajalikud korraldused, et eeluurimiskohtunik saaks vaidlusaluse teabekandjaga tutvuda.

Eeluurimiskohtunik otsustab sellist taotlust saades esmalt, kas prokuratuuri kahtlus on

põhjendatud. Kahtluse põhjendatusele võib osutada juba eraldatud teave, millest nähtub, et

asjakohast ja lubatavat teavet peaks veel olema, aga sellele võib viidata ka muu kriminaalasjas

kogutud tõendusteave. Kahtluse põhjendatust peaks eeluurimiskohtunikule demonstreerima

prokuratuur. Kui eeluurimiskohtunik leiab, et kahtlus on põhjendatud, teostab ta vaidlusaluselt

teabekandjalt läbiotsimismäärusele vastava tõendusteabe eraldamise ise, lähtudes advokatuuri

esindaja poolt teabe sõelumist reguleerivatest sätetest.

Vajalike korralduste tegemine tähendab siin seda, et sõltuvalt vaidlusaluse teabekandja

olemusest võib olla otstarbekas see eeluurimiskohtunikule kohtumajja toimetada – samas aga

ei tähenda see tingimata seda, et näiteks kärutäis advokaadibüroost läbiotsimisel kaasa võetud

kaustu tuleks tingimata füüsiliselt kohtumajja vedada või et üksnes eriaparatuuriga loetav

kõvaketas tuleks anda eeluurimiskohtunikule kohtu vahenditega lahti muukimiseks. Vastavalt

võimalustele võivad „vajalikud korraldused“ tähendada ka seda, et vaidlusaluselt teabekandjalt

andmete eraldamise ülesannet täidab kohtunik näiteks politseimajas, kus asuvad kaustad ja

vajalik eritehnika krüpteeritud kõvakettale ligipääsemiseks. Seejuures tuleb abipersonali (st

tõlgid, tehnikud vms asjatundjad) kaasamise puhul jätkuvalt lähtuda samadest reeglitest, mis

on sätestatud läbiotsimise jaoks advokatuuri esindaja poolt: abipersonali tohib kaasata vaid

hädavajalikus ulatuses ning selliselt, et võimalikult välditaks advokaadi või kaitsja

ametiprivileegiga hõlmatud teabe abipersonalile teatavaks saamist.

Andmete eraldamise juurde eeluurimiskohtuniku poolt kaasatakse nii advokatuuri esindaja kui

uurimisasutuse ametnik – uurijal on ilmselt kõige selgem arusaamine sellest, milline teave on

uurimise jaoks oluline, kuidas seda võidakse varjata või kust seda otsida; advokatuuri esindajal

on aga jätkuvalt ülesanne andmete eraldamise juures juhtida tähelepanu ametiprivileegiga

hõlmatud teabe kaitse küsimustele. Samuti peavad eeluurimiskohtuniku poolt andmete

eraldamise juures saama viibida need isikud, kellel on õigus läbiotsimise juures viibida. On

ilmselt otstarbekas, kui võimalusel tegeleb andmete eraldamisega seesama eeluurimiskohtunik,

kes tegi läbiotsimismääruse – sellisel juhul ei teki vaidlusi läbiotsimismääruse sisu ja

tõlgendamise üle ning kohtunik on konkreetse kriminaalasja asjaoludega juba tuttav.

Lõige 14 annab võimaluse prokuratuuril nõuda uue advokatuuri esindaja määramist juhul, kui

advokatuur on määranud esindajaks advokaadi, kellel aga on huvide konflikt või kes on selles

kriminaalasjas mõni muu kriminaalmenetluse subjekt (sh nt tunnistaja, kaitsja või kannatanu

esindaja).

Üldjuhul ei peaks selliseid vaidlusi advokatuuri ja prokuratuuri vahel tekkima – prokuratuur ei

saa dikteerida advokatuurile seda, kes on advokatuuri esindaja, nagu ka advokatuur ei saa

prokuratuurile peale suruda esindajana isikut, kes ei saaks asjas tegutseda erapooletult ja

professionaalselt, kuna on ise üht- või teistmoodi asjast isiklikult huvitatud. Kummatigi ei saa

prokuratuur alati advokatuurilt uue esindaja määramist paludes täpselt põhjendada, miks

esialgu määratud esindaja ei sobi: läbiotsimine kaotaks oma efektiivsuse, kui läbiotsitav saaks

enne läbiotsimist teada, et tema juurde on plaanis tulla läbi otsima. Samal põhjusel nähakse ette,

et ka advokatuuri juhatus ei tohi avaldada, miks esialgu määratud esindaja välja vahetatakse,

isegi kui põhjus on teada. Seesuguses piiratud suhtluse olukorras võib aga näiteks advokatuuril

51

tekkida kahtlus, et prokuratuur palub esindajat vahetada lähtuvalt mugavusest, mitte lähtuvalt

seaduses ette nähtud alustest. Seetõttu on vaja ette näha mehhanism võimalike erimeelsuste

lahendamiseks.

Eeluurimiskohtunik lahendab taotluse uue esindaja määramiseks määrusega 10 päeva jooksul

taotluse saamisest. Eeluurimiskohtunikule saab prokuratuur ka avaldada konkreetset

advokatuuri esindajat diskvalifitseerivad asjaolud. Oma määruses ei tohi eeluurimiskohtunik

avaldada asjaolusid, mis võiksid hilisema menetlustoimingu läbiviimist ohtu seada, nt avaldada,

kelle juures läbiotsimiseks advokatuuri esindaja palutakse määrata või milline on konkreetse

advokaadi menetlusseisund kriminaalasjas. Eeluurimiskohtuniku määrus, millega taotlus

lahendatakse, ei ole määruskaebuse korras vaidlustatav.

Paragrahv 913 on erisäte puhuks, kui menetleja nõuab advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga

hõlmatud teavet, mis ei ole advokaadi või kaitsja enda valduses, vaid asub kolmanda isiku

valduses, kes hoiab seda teavet kokkuleppel advokaadi või kaitsjaga.

Selliseks kolmandaks isikuks võib olla nt raamatupidamisfirma, meiliserveri haldaja või

arhiivilao pidaja, aga ka krediidiasutus, kelle vahendusel toimuvad advokaadi ja kliendi

vahelised arveldused. Kutsesaladuse kaitsmine ja advokaadi või kaitsja ametiprivileeg kaotaks

oma mõtte, kui see kohalduks üksnes advokaadi valduses, kuid seadus võimaldaks siiski

tavalise päringuga taolisi andmeid välja küsida nt advokaadile andmesäilitusteenuse pakkujalt

või raamatupidajalt saada kogu advokaadi kliendinimekiri. Eelnõukohane § 913 on erisätteks

eelnõukohasele §-le 642, mille lg 3 üldiselt reguleerib kolmanda isiku valdusesse usaldatud

ametiprivileegiga hõlmatud teabe kaitset.

Lõige 1 sätestab, millistel tingimustel on lubatud nõuda välja teavet, mis võib olla hõlmatud

advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga. Need alused on samad, mis advokaadi või kaitsja

valduse läbiotsimise puhul ja on sätestatud eelnõukohase KrMS § 912 lg-s 3.

Eelnõukohane paragrahv on suunatud menetlejale – teabevaldaja, kes saab nõude anda välja

teavet, mis võib olla ametiprivileegiga hõlmatud, kuid mille väljanõudmiseks kohus pole

määrust teinud, peaks andmete väljaandmisest keelduma eelnõukohasele § 642 lg-le 3

tuginedes.

Lõige 2 sätestabteabe välja nõudmise korra.

Kaitsja ja advokaadi ametiprivileegiga hõlmatud teabe nõudmise eelduseks on kohtu või

eeluurimiskohtuniku määrus, millega teave valdajalt välja nõutakse. Erinevalt muude

ametiprivileegidega hõlmatud teabe väljanõudmisest tuleb kaitsja ja advokaadi

ametiprivileegiga hõlmatud teave edastada otse kohtule, kes tegi teabe nõudmiseks määruse.

See on vajalik selleks, et tagada ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgast kriminaalasjaga

seotud teabe eraldamine ning asjasse puutumatu (kuid samas siiski konfidentsiaalse) teabe

kindel hoidmine uurimisasutuse kätte sattumast.

Lõige 3 sätestab teabe nõudmise määruse sisunõuded.

Analoogiliselt läbiotsimise määrusele tuleb ka teabe nõudmise määruses märkida, millise

tõendusteabe otsimiseks on määrus antud. Kuna teabevaldaja ei pruugi teabe hõlmatusest

ametiprivileegiga teadlik olla, tuleb nõutud teavet kirjeldada selliselt, et teabevaldaja saaks aru,

millise teabe üleandmist nõutakse, ning tal oleks võimalik kirjelduse järgi üle antav teave

komplekteerida. Näiteks võib määruses märkida, et teabevaldajat kohustatakse kohtule üle

andma kõik e-kirjad, mis on advokaat A e-postkasti saabunud mingis kindlas ajavahemikus või

52

mingilt kindlalt aadressilt, või näiteks kõik arved, mille advokaat on mingis ajavahemikus

esitanud, sh klientidele.

Lisaks tuleb teabe nõudmise määruses täpsustada juhised, millest lähtudes kriminaalmenetluses

asjakohaseid andmeid muudest ametiprivileegiga hõlmatud andmetest eraldama hakatakse.

Määruses tuleb märkida, millist tõendusteavet üle antud andmete hulgast otsida tohib, millises

ulatuses tohib määruses nimetatud teavet otsida ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgast

ning millised meetmed tuleb tarvitusele võtta, et vältida ametiprivileegiga hõlmatud teabe

õigustamatut ilmsiks tulekut. Kohtumääruses tuleb kirjeldada ka võimalikke andmete

eraldamise tehnikaid, kui konkreetsete tehnikate määruses fikseerimine on võimalik ja mõistlik.

Näiteks võib määruses kindlaks määrata, milliste märksõnade järgi tuleks teha arvutifailide

hulgas täistekstiotsing, või määrata, millist tarkvararakendust andmete eraldamisel kasutatakse.

Määrus võib sisaldada ka juhiseid teabevaldajale, kellele määrus on adresseeritud, tehes

korraldusi näiteks andmekandja kohtule edastamiseks pakendamise või kasutatava

andmeedastuskanali kohta (nt kohustades kasutama mingit kindlat failijagamiskeskkonda).

Lõige 4 sätestab välja nõutud teabega edasise toimimise korra.

Saades nõutud teabe, pitseerib kohus teabe ja edastab selle menetlejale. Pitseerimine tähendab

andmete talletamist eelnõukohases § 643 lg-s 3 kirjeldatud viisil. Edastamise eesmärgil võib

olla vajalik andmete salvestamine eraldi teabekandjale, kuid tehniliste võimaluste olemasolul

võib teabe edastada ka usaldusväärseid elektroonilisi kanaleid pidi.

Menetleja korraldab kohtult saadud andmete eraldamise eelnõukohase § 912 reeglite kohaselt,

st kaasab andmete eraldamiseks advokatuuri esindaja ja ametiprivileegiga isiku enda.

Menetlejale edastamiseks eraldatakse need andmed, mis pole üldse ametiprivileegiga hõlmatud,

ning need ametiprivileegiga hõlmatud andmed, mis kohtumäärusest nähtuvate kriteeriumide

järgi puudutavad menetletavat kriminaalasja. Muude andmetega aga toimitakse vastavalt

kohtumääruses sisalduvatele juhistele. Siingi võib kohus määrata, et menetletava

kriminaalasjaga mitte seotud andmed tuleb advokatuuri esindaja juuresolekul kustutada või

andmekandja teabevaldajale tagastada.

16) Paragrahvi 107 lõike 3 täiendamine

KrMS § 107 lg 3 täiendamine on vajalik selleks, et vältida eriliiki isikuandmete põhjendamatut

avaldamist kriminaalmenetluse käigus.

Eriliiki isikuandmed (varem tuntud ka delikaatsete isikuandmetena) on näiteks andmed isiku

poliitiliste vaadete, usuliste veendumuste, tervise ja seksuaalelu kohta.33 Praktikas on ette

tulnud olukordi, kus nt kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktidesse on ümber kirjutatud kogu

kahtlustatava terviselugu, sh sellised andmed, millel ekspertiisiaktist tuvastatavat seost

kahtlustatava vaimsele tervisele antava hinnanguga ei ole. Seetõttu on põhjendamatult

avaldatud isikuandmeid ja riivatud inimeste õigust privaatsusele. Kohtuekspertidele antakse

enamasti juurdepääs ka kriminaaltoimikule, millest lähtuvad andmed, sh eriliiki isikuandmed,

ei pruugi olla kohtus lubatavaks tõendiks. Ekspertiisiaktis sellise teabe esitamine põhjustab

olukorra, kus ekspertiisiaktiga koos saab kohtule teatavaks info, mida tegelikult kohtule esitada

33 IKÜM art 9 lg 1 (https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679#d1e2039-1-1)

53

ei saaks. Kui taoline teave ei ole ka vältimatult vajalik eksperdiarvamuse põhjendamisel, on

selle teabe ekspertiisiaktis esitamine lubamatu.

17) Paragrahvi 1262 täiendamine lõikega 41

Paragrahvitäiendatakse lg-ga 41, mis piirab ametiprivileegiga hõlmatud teabe hankimist

jälitustoimingutega.

Lisatav lg 41 sätestab üldreegli, mille kohaselt on jälitustoimingute tegemine ametiprivileegiga

hõlmatud teabe saamiseks lubatud üksnes siis, kui lisaks jälitustoimingu kohta kehtivatele

KrMS-i sätetele on järgitud ka KrMS §-s 642 märgitud tingimusi – eelkõige, et tuleb üldisest

ultima ratio hindamisest eraldi kaaluda, kas ka ametiprivileegi riivamine on õigustatud.

Ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta jälitustoiminguga tõendi kogumiseks peab

eelnõukohase § 642 sätteid silmas pidades igal juhul andma loa kohus.

Kehtiva seaduse kohaselt ametiprivileegiga isikute suhtes ametiprivileegiga hõlmatud teabe

kogumiseks jälitustoimingute tegemisel piiranguid ei ole, välja arvatud KrMS § 1267 (teabe

salajane pealtkuulamine ja pealtvaatamine) lg-s 2 sätestatu. See tähendab, et pole mingit

piirangut näiteks asjade, sh ametiprivileegiga hõlmatud dokumentide varjatud läbivaatusel,

ametiprivileegiga isiku varjatud jälgimisel või ametiprivileegiga isiku suhtes politseiagendi

kasutamisel – ja kõikide nimetatud toimingutega on kerge ametiprivileegiga hõlmatud teavet

hankida. Eelnõu kohaselt laiendatakse keeldu jälitustoiminguid teha ametiprivileegiga

hõlmatud teabe saamiseks kõikidele jälitustoimingutele, kuivõrd ei ole millegagi põhjendatud,

miks põhiõigusi enam riivavate jälitustoimingute tegemine peaks menetleja jaoks olema avalike

menetlustoimingute tegemisest laiemalt lubatav.

Kui läbiotsimise või ametiprivileegiga hõlmatud teabe päringu jaoks on vajalik kohtu luba, siis

saata näiteks arsti, advokaadi või ajakirjaniku juurde politseiagent, kes varjatult nt telefoni ja

arvuti läbi vaatab (eeldusel, et ei ole valdaja tahte vastane sisenemine), ilma eelnõukohaste

muudatusteta kohtu luba ei nõuaks, ehkki ametiprivileegi riive on sama.

Lisaks piiratakse võimalust teha advokaadi ja kaitsja suhtes jälitustoiminguid KrMS § 1262 lg

4 alusel. KrMS § 1262 lg 4 alusel võib kahtlustatavaks või tagaotsitavaks mitte oleva isiku

suhtes jälitustoimingu tegemise loa anda juhul, kui on põhjendatult alust arvata, et potentsiaalne

subjekt suhtleb kahtlustatava või tagaotsitava isikuga, vahendab talle teavet, osutab talle

kaasabi või võimaldab tal kasutada oma sidevahendit. Loa andmise võimaldamine seetõttu, et

advokaat oma kaitsealusega suhtleb, talle abi osutab või teavet vahendab, muudaks advokaadi

kutsesaladuse hoidmise sisuliselt võimatuks ja ametiprivileegi ainetuks. Näiteks oleks võimalik

kuulata pealt kahtlustatava vestlust advokaadiga, kelle poole kahtlustatav pöördub seoses

kuriteo toimepanemisega, ning seeläbi advokaadi ametiprivileegi toime nullida. On selge, et

just kliendilt saadav teave võimaliku kuriteo kohta ongi seesugune info, mida klient oma

kaitsjaga peab õigusabi eesmärgil avameelselt saama vahetada ja mis seetõttu kuulub advokaadi

või kaitsja ametiprivileegi kaitsealasse.

Kui advokaat või kaitsja on asunud ise kuriteole kaasa aitama, saab tema suhtes

jälitustoiminguid teha KrMS § 1262 lg 3 p 1 alusel. Kui advokaat võimaldab jälitataval isikul

oma sidevahendeid kasutada (seeläbi sisuliselt aidates kaasa kahtlustatava

konspiratsioonivõtetele), on võimalik advokaadi või kaitsja suhtes jälitustoiminguid teha KrMS

§ 1262 lg 4 alusel ka ametiprivileegiga hõlmatud teabe saamiseks, kuid jätkuvalt kehtivad

eelnõukohase § 642 lisanõuded.

54

18) Paragrahvi 1267 lõike 2 kehtetuks tunnistamine

KrMS § 1267 lg 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna selle sisu on edaspidi kaetud KrMS § 1262

juurde eelnõu kohaselt lisatava lg-ga 41 ja KrMS §-le 12612 lisatava lg-ga 31. Kehtivas seaduses

näeb KrMS § 1267 lg 2 võrreldes jälitustoimingute üldise regulatsiooniga ette erinormi salajase

pealtkuulamise ja pealtvaatamise puhuks, kuid eelnõukohase seadusega laiendatakse sama

õigusnormi kehtivust kõikidele jälitustoimingutele.

19) Paragrahvi 12610 täiendamine

Lisatav lõige reguleerib olukorda, kus iseenesest seadusliku jälitustoimingu käigus kogutakse

ametiprivileegiga hõlmatud teavet, ehkki see ei olnud jälitustoimingu eesmärgiks ega olnud ka

ette nähtud jälitustoimingu tegemiseks antud loas.

Näiteks võib kahtlustatava telefoni seadusliku pealtkuulamise käigus jääda salvestisele ka

kahtlustatava telefonikõne kaitsjaga, mille sisuks on kahtlustatavale antav õigusabi.

Konfidentsiaalne suhtlus kaitsjaga pole üksnes ausa menetluse alustala, vaid advokaadi ja tema

klientide konfidentsiaalse suhtlemise võimaluse tagamine on ka osa Eesti rahvusvahelistest

kohustustest, mille unarusse jätmist on Eestile aeg-ajalt ette heidetud. Viimati juhtis nn jälituse

privilegeeritud juhuleiu probleemile tähelepanu Riigikohus oma lahendis kriminaalasjas nr 1-

24-7248.

Vältimaks ametiprivileegiga hõlmatud andmete põhjendamatut ilmsikstulekut, tuleb sellised

andmed esimesel võimalusel muudest jälitustoiminguga kogutud andmetest eristada ning

vastavalt tehniliste lahenduste võimalustele võtta tarvitusele meetmed, et need andmed ei saaks

teatavaks muudele isikutele. Näiteks saab jälitustoiminguga saadud telefonikõnede salvestistest

teha edasises menetluses kasutamiseks väljavõtted, mis isiku ja tema kaitsja vestlusi ei sisalda

– viimased aga salvestada krüpteeritud faili, mida teised uurimisasutuse ametnikud avada ei

saa. Samal eesmärgil sätestatakse ka, et ametiprivileegiga hõlmatud juhuslikult kogutud teavet

ei tohi kajastada jälitustoimingu kokkuvõttes ega kriminaaltoimikusse pandavas jälitustoimingu

protokollis. Jälitustoimingust tuleb teavitada ja kogutud andmeid tutvustada üldises korras, st

menetleja peab tegema mõistlikud pingutused, selgitamaks välja, kes on jälitusse jäänud

inimesed, kelle eraelu puutumatust oluliselt riivati, ning seaduses sätestatud korras neid

teavitama ning võimaldama neil kogutud andmetega tutvuda.

Ametiprivileegile vaatamata, kui seadusliku jälitustoimingu käigus ilmneb teave, mis puudutab

ametiprivileegiga isiku enda toime pandavat või toime pandud kuritegu, on kogutud teave

tõendina lubatav, sealhulgas ka ametiprivileegiga isiku enda kriminaalasjas.

Küll sätestatakse, et muul juhul tohib sellist juhuslikult jälitustoiminguga kogutud

ametiprivileegiga hõlmatud teavet tõendina kasutada üksnes juhul, kui seda taotleb isik, kelle

perekonna- ja eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati, st ühelt poolt ametiprivileegiga isik,

teiselt poolt aga tema klient, kellega suhtlus toimus. See haakub ka praktilises mõttes

asjakorraldusega, kus taolise jälituse juhuleiuga ei peaks olema kursis rohkem inimesi kui see

ametnik, kes teabe eristamise ja jälitustoimingust teavitamisega tegeleb, ning asjaomased

riivatud isikud, kes pärast jälitustoimingust teavitamist saavad ise teha taotluse teabe

arvamiseks tõendite hulka kas juba kohtueelses menetluses või kohtumenetluse käigus.

55

20) Paragrahvi 12612 täiendamine lõikega 31

Lisatav lõige 31 sätestab selgelt, et kui mõne muu isiku suhtes seaduslikult läbiviidavast

jälitustoimingust nähtub ametiprivileegiga isiku toime pandud või toime pandavat võimalikku

kuritegu puudutav tõendusteave, võib sellist teavet kasutada tõendina ametiprivileegiga isiku

suhtes toimetatavas kriminaalmenetluses.

Tegemist on sisuliselt juhuleiu olukorraga, mida tuleb eristada ametiprivileegiga isiku enese

jälitamisest. Näiteks sellisest olukorrast oleks see, kui kohus on andnud loa kuulata pealt

narkoäris kahtlustatava isiku telefoni, üheks jälitatava vestluspartneriks on aga advokaat,

kellega arutatakse, kuidas ähvardada käimasolevas kohtuprotsessis tunnistajaid ja milliseid

dokumente oleks otstarbekam võltsida. Eeldusel, et kahtlustatava pealtkuulamine oli seaduslik,

on pealt kuulatud vestlus tunnistajate ähvardamise ja dokumentide võltsimise kohta lubatavaks

tõendiks nii esialgse kahtlustatava kui vestluspartneriks olnud advokaadi vastu ja seda muu

hulgas seetõttu, et seesugune vestlus, ehkki võib-olla alguses peetud õigusteenuse eesmärgil,

alates kuritegeliku plaani pidamisest ametiprivileegi alla ei kuulu. Seejuures tuleb silmas

pidada, et juhuleid oleks kasutatav ka ametiprivileegiga isiku kasuks (näiteks nähtub vestlusest

küll advokaadi ja tema kliendi ühine kuriteo toimepanek, kuid selge on ka see, et advokaat oli

kõigest kaasaaitaja).

21) Paragrahvi 12612 lõike 9 muutmine

Lõike 9 muutmiseeesmärk on advokaadi ja kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud ja juhuslikult

jälitustoiminguga kogutud teabe hävitamise muutmine kontrollitavamaks ja läbipaistvamaks,

nagu seda pidas vajalikuks Riigikohus.34 Nimelt juhtis Riigikohus tähelepanu, et ehkki kehtiv

seadus annab aluse nii teabe tutvustamiseks kui selle hävitamiseks, ei ole siiski selgelt

reguleeritud, et enne teabe hävitamist peaks seda olema tutvustatud isikutele, kelle eraelu

puutumatust oluliselt riivati, sh iseäranis advokaadile, kellega peetud ametialane vestlus

salvestati. Lõike 9 muutmine toob selgust kahes küsimuses. Esiteks, kui seadus

jälitustoiminguga kogutud ja kriminaaltoimikusse üle kandmata materjali säilitamist ette ei näe

(eelkõige tuleb siin vaadata KrMS § 12612 lg-eid 2–4), siis see hävitatakse. Teiseks, hävitamine

toimub pärast seda, kui puudutatud inimest on jälitustoimingust teavitatud ja talle on antud

võimalus materjaliga tutvuda, too aga kas on teada andnud, et ei soovi materjali säilitamist, pole

isegi kasutanud võimalust kogutud materjaliga tutvuda (st pole teavitusele seaduses sätestatud

tähtaja jooksul üldse reageerinud) või siis on küll materjaliga tutvunud, kuid materjali

säilitamist taotlenud ei ole.

Viidatud kohtulahendis on Riigikohus ka menetlejatele ette heitnud, et nood pole piisavalt

hoolikalt suhtunud pealt kuulatud telefonikõnedes kõnelejate tuvastamisse. Selles osas seadust

muuta ei ole vaja – kohtulahendis kirjeldatud olukorras oli menetlejal piisavalt infot selleks, et

pealt kuulatud kõnedes osalenud advokaadid tuvastada, kuid see jäi esialgu lihtsalt tegemata ja

hiljem väitis prokuratuur, et kutsetegevusega seonduva teabe pealtkuulamine ei ole eraelu

puutumatuse riive. Riigikohus selle argumendiga ei nõustunud ja korrigeeris irdtõlgenduse.

Kehtiv õigus räägib menetluse käigus tuvastatud isikutest ning ehkki ka Riigikohus möönis, et

ebamõistlikke jõupingutusi isikute tuvastamiseks tegema ei pea, on Riigikohtu juhis selge, et

menetleja peab tegema vähemalt mõistlikud pingutused selleks, et olemasoleva ja lihtsasti

hangitava teabe abil välja selgitada advokaadid, kelle ametiprivileegiga hõlmatud

34 RKKKm 1-24-7248 p 47.

56

kommunikatsiooni puutumatust riivati. Sama reegel – menetleja peab menetluse käigus

kogutud teabe põhjal tuvastatavaid isikuid teavitama nende eraelu puutumatuse

jälitustoiminguga riivamisest – kehtib ka muude jälitustoimingust puudutatud isikute kohta.

22) Paragrahvi 12612 täiendamine lõikega 10

Kehtivas õiguses ei ole selgesõnaliselt ette nähtud, et jälitustoimingust puudutatud advokaadil

või advokatuuri esindajal peaks olema võimalus vahetult veenduda, et teave tõepoolest

hävitatakse või kustutatakse. Selle tagamiseks tuleb edaspidi ametiprivileegiga hõlmatud

juhusliku jälitusteabe hävitamisele kaasata kas puudutatud advokaat ise või advokatuuri

esindaja. Eelistada tuleks puudutatud advokaadi enda kaasamist, nagu märkis ka Riigikohus

oma määruses 1-24-7248. Advokatuuri esindaja kaasamine võib olla vajalik siis, kui

puudutatud advokaati ennast ei saa mingil põhjusel andmete hävitamise juurde kaasata – näiteks

on andmed või nende hävitamise protsess riigisaladus, kuid puudutatud advokaadil puudub

riigisaladuse luba. Kui advokatuuri esindaja või advokaat kaasatakse hävitamise juurde,

märgitakse see ära materjalide hävitamise aktis.

23–24) Paragrahvi 146 lõike 6 täiendamine punktiga 21 ja § 146 täiendamine lõikega 61

Protokollimist puudutavat KrMS § 146 täiendatakse advokatuuri tähelepanekule tuginedes.

Nimelt advokatuuri esindajate sõnutsi koostatakse kohati menetlustoimingute protokollid

selliselt, et ei ole aru saada, mille kohta on vastuväiteid esitatud ja milline täpselt oli

menetlustoimingus tekkinud situatsioon, mille kohta vastuväide esitati. Ehkki advokatuuri

arvates on selle probleemi lahendus „jooksev protokollimine“, seda lahendust siiski seaduses

kohustusena ei sätestata, kuna menetlustoimingu eripäradest lähtuvalt ei pruugi olla võimalik

jooksvalt protokolli koostada. Küll on aga õige see, et ehkki Riigikohus lubab

menetlustoimingu protokolli koostada ka mõistlikul ajal pärast menetlustoimingut, ei tohi

menetlustoimingu hilisem protokollimine tuua kaasa olukorda, kus menetlustoimingu kulgu ja

vastuväiteid põhjustanud olukorda ei ole enam võimalik piisavalt täpselt taastada. Seetõttu

sätestataksegi, et vastuväited tuleb kohustuslikult protokolli kanda ning protokolli sisu peab

võimaldama hiljem hinnata, kas vastuväide oli põhjendatud, st kas reaalselt toimus

menetlusrikkumine või mitte.

25) Paragrahvi 175 täiendamine

Seadusele lisatava lõikega täiendatakse menetluskulude loendit ja menetluskulude hulka

arvatakse ka advokatuuri esindajale seoses ametiprivileegiga hõlmatud materjali hulgast

tõendiks lubatava materjali eraldamisega makstav tasu.

26) Seadustikule § 1781 lisamine

Seadusesse lisatav paragrahv sätestab selle, kuidas hüvitatakse advokatuuri esindaja tasu tema

töö eest seoses ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgast kriminaalasjas olulise teabe

eraldamisega. Advokatuuri esindajale maksab advokatuur ja tasu suurust seadus ei sätesta.

Advokatuurile hüvitatakse advokatuuri esindaja tasu riigi õigusabi kaitsjatasumäärade alusel.

57

Lõige 1 sätestab advokatuurile makstava advokatuuri esindaja töötasu hüvitise ülempiirina riigi

õigusabi tasumäära.

Teisisõnu – advokatuur võib oma esindajale maksta küll suuremat tasu, ent riik hüvitab selle

tasu menetluskuluna kõige rohkem summas, mis sama aja eest oleks saanud riigi õigusabi

korras õigusteenust osutanud kaitsja. Kaitsjatasu määrad ning tasu arvestamise korra sätestab

justiitsministri 26. juuli 2016. a määrus nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja

kulude hüvitamise kord“. Selle määruse § 6 kohaselt on 2. juuni 2025. aasta seisuga määratud

kaitsja poole tunni tasu baasmäär kriminaalasja menetluses 36 eurot. Kriminaalasja eripärast

lähtuvalt võib sama määruse alusel mõningatel juhtudel makstavat tasu suurendada. Kui

kaitsjatasu suurendamine oleks kohane, annab see aluse ka advokatuuri esindaja tasu suuremas

määras hüvitada.

Lisaks tasule hüvitatakse advokatuuri esindaja kulud sama määrusega sätestatud piires.

Lõige 2 reguleerib tasu hüvitamise korda.

Advokatuuri esindaja tasu hüvitamise taotlemiseks tuleb Eesti Advokatuuril esitada menetlejale

(kohtueelses menetluses uurimisasutus või prokuratuur, kohtumenetluses kohus) taotlus

advokatuuri esindaja töötasuks kulutatud summade hüvitamiseks ning taotluse lahendab

menetleja oma määrusega. Taotluse sisu peab võimaldama hinnata tehtud kulutuste

põhjendatust – sellest peab nähtuma, millistel toimingutel osalemise eest ja kellele advokatuur

tasu maksis ning millises summas. Seadus ei nõua taotluse esitamist kindla infosüsteemi kaudu

või konkreetses vormis.

27) Paragrahvi 217 täiendamine

Paragrahvile 217 lisatav lõige tuleneb Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse konventsiooni

art 9 nõuetest.

Nimelt näeb konventsiooni art 9 lg 1 p b ette, et advokaadil on kinnipidamise korral õigus

teavitada põhjendamatu viivituseta oma kutseühenduse esindajat vabaduse võtmisest, selle

õiguslikust alusest ja oma kinnipidamiskohast; art 9 lg 3 p a nõuab, et konventsiooniga liitunud

riigid tagaksid advokaatide kutseorganisatsioonile võimaluse saada oma esindajate kaudu tõhus

juurdepääs advokaatidele, kellelt on võetud vabadus, kui need advokaadid seda soovivad.

Konventsiooni art 9 lg 1 p d nõuab, et kinnipeetud advokaate teavitataks nende õigustest

konventsiooni järgi.

Advokatuuri teavitamine advokaadi kinnipidamisest on oluline mitmel põhjusel. Esmalt peab

advokatuur hea seisma selle eest, et kinni peetud advokaadi praksisega seotud inimesed

teadmatusse ei jääks – kliendid ja menetlejad saaksid teabe, et advokaat ei saa oma kutsetööd

teha. Iseäranis tähtis on see juhul, kui kinnipeetud advokaat pidas bürood üksinda. Teisalt on

konventsiooni eesmärgiks ära hoida täitevvõimu kuritarvitusi advokaatide kallal seoses

advokaatide kutsetööga. Mitmel pool maailmas on riigivõimule ebamugavaid inimesi

esindavaid advokaate taga kiusatud just kriminaalmenetluslike vahenditega – neilt on

meelevaldselt vabadus võetud ja neid on teadmata asukohas kellelegi teatamata kinni hoitud

ilma, et advokaatidel oleks võimalik viidata konkreetsele seadusesättele, millest nende rikutud

õigus tuleneb. Advokaadikutse konventsiooni allkirjastades on Eesti Vabariik selgelt

kinnitanud, et seisab inimeste põhiõiguste eest, sh kohustub kaitsma nende inimeste õigusi,

kelle kutsetegevus on toimiva lääneliku õiguskorra nurgakiviks.

Advokatuuri teavitamine on konventsiooni kohaselt kinnipeetud advokaadi õigus ning ehkki

advokatuur on avaldanud arvamust, et advokatuuri peaks teavitama igal juhul ja advokaadi enda

58

soovile vaatamata, jääb siin siiski teavitamise üle otsustamine advokaadi enda teha, kuivõrd

advokatuuri teavitamine võib advokaadile kaasa tuua mainekahju või muid kahjulikke

järelmeid. Teavitamise võib edasi lükata kõige kauem 24 tunniks prokuratuuri loal, kui see on

hädavajalik, hoidmaks ära kriminaalmenetluse olulist kahjustamist. Edasilükkamise

otsustamisel peab prokuratuur seega suutma põhjendada, milles seisneks teavitamise kahjulik

mõju ja miks see mõju oleks sedavõrd oluline, et õigustab advokaadi õiguste kaitse

edasilükkamist. Teavitamise kohustuse ajutine edasilükkamine ei ole tundmatu ka kehtivas

õiguses: näiteks näeb KrMS § 217 lg 10 ette võimaluse edasi lükata alaealise vanemate

teavitamise alaealise kahtlustatavana kinnipidamisest.

28) Paragrahvi 347 lõike 3 ja § 369 lõike 3 punkti 1 kehtetuks tunnistamine

Kehtetuks tunnistatakse sätted, mis näevad ette kohustusliku volikirja nõudmise kassatsiooni-

ja teistmismenetluses advokaadist esindajalt, kuivõrd eelnõu kohaselt edaspidi advokaadi

volitust esindamiseks eeldatakse.

§ 2. Advokatuuriseaduse muutmine

Advokatuuriseadusesse lisatakse § 572, mis sätestab advokaadi volituse eelduse. Kehtivas

õiguses on advokaadi poolt oma kliendi esindamise osas omajagu segadust. Mõned seadused

sätestavad, et menetluses kliendi nimel esineva advokaadi volitust eeldatakse. Samas on jälle

teised, mille kohaselt tuleb advokaadi volituste tõendamiseks kohustuslikult esitada kirjalik

volikiri. Advokaadi kui professionaalse õigusteenuse osutaja ja reguleeritud kutse esindaja

puhul on selline jäik volikirja nõue sageli üleliigne halduskoormus: kuna kliendi esindamine

õigusmenetlustes on advokaadi peamine kutsetegevus, mille eest advokaat saab tasu ja millega

teenib elatist, on selge, et reeglina oma vabast tahtest ja tasu saamata advokaat kedagi iseäranis

süüteoasjades esindama ei lähe.

Samas on praktikas ette tulnud olukordi, kus näiteks kuritegeliku organisatsiooni juhtliikmed

palkavad advokaadi mõne organisatsiooni lihtliikme kaitsjaks või advokaat, väites, et on isiku

kaitsja või esindaja, proovib isikuga kohtuda, ehkki kummalgi juhul pole kliendil mingit

teadmist advokaadist, kes justkui peaks tema huvides tegutsema. Veelgi enam: on ette tulnud

olukordi, kus kolmanda isiku palgatud kaitsja ei tegutsegi kaitsealuse huvides, vaid hoopis

palkaja huvides. Arvestades, kui laialdased on kaitsja volitused süüteomenetluses, sh

toimikumaterjalidega tutvumisel ja nende tutvustamisel, on väga oluline, et toimikusse

talletatud tundlikud andmed ei satuks selliste kõrvaliste isikute kätte, kellel puudub õiguslik

alus toimikumaterjalidega tutvuda. Kuna niimoodi ebaausalt käituvad advokaadid võivad olla

üksiti büroopidajaks ja büroo ainsaks advokaadiks, ei kaitseks pelgalt büroopidaja kinnituse

nõudmine kuritarvituste vastu. Seetõttu sätestataksegi lg-s 3 süüteomenetlejate ja

kinnipidamisasutuste õigus nõuda advokaadi volituste kinnitamist kliendi enda poolt, kui

advokaat ei tegutse vahetult kliendi juuresolekul. Kinnituse vorm ei ole seejuures kindlaks

määratud: volikirja asemel võib olla piisav ka kliendi poolt telefonitsi edastatud suuline kinnitus

või tekstisõnum, kui see menetleja või kinnipidamisasutuse ametnike kahtlused hajutab.

§ 3. Kohtute seaduse muutmine

1) Paragrahvi 71 lõike 1 muutmine

59

Muudatusega laiendatakse kohtuniku vaikimiskohustuse ulatust. Muudatuse eesmärk on

tagada, et ametiprivileegi üle peetava vaidluse lahendamisel eeluurimiskohtunikule teatavaks

saanud ametiprivileegiga teavet ei oleks kohtunikku ennast üle kuulates võimalik justkui

tagaukse kaudu siiski menetlusse tõendina tuua. Eelnõukohase seaduse järgi peaks

eeluurimiskohtunik lahendama näiteks vaidlusi läbiotsimisel ära võetud andmekandjatel

olevate või kopeeritud andmete ametiprivileegiga hõlmatuse üle, aga samuti näiteks küsimust

sellest, kas kohtueelses menetluses ütluste andmisest keelduval tunnistajal on õigus ütluste

andmisest keelduda ametiprivileegile tuginedes. Nende vaidluste lahendamisel võib

eeluurimiskohtunikul olla vaja tutvuda ka vaidlusaluste andmetega. Vaikimiskohustuse

laienemine sellisele teabele tagab, et kohtunik saaks selle teabe kohta ütlusi anda üksnes

erakordsetel juhtumitel, kui ta on vaikimiskohustusest vabastatud Riigikohtu üldkogu poolt.

2) Paragrahvi 72 täiendamine lõikega 3

Kohtute seaduse (KS) § 72 täiendatakse lõikega 3, et kohtute seadus oleks kooskõlas

eelnõukohase KrMS-i sätetega kohtunike ametiprivileegidesse puutuvas. Kehtiv KS ei näe ette

võimalust kohtu nõupidamissaladuse kohta kriminaalmenetluses tõendeid koguda, mistõttu

oleks raskendatud või võimatu uurida juhtumeid, kus on kahtlus, et kohtunik on oma

ametikohustusi täitnud ebaausalt – näiteks altkäemaksu eest kellelegi soodsa kohtulahendi

teinud. Lisatav KS § 72 lg 3 peegeldab eelnõukohase KrMS § 642 lg-t 5, mille kohaselt

nõupidamissaladuse murdmine on lubatav üksnes Riigikohtu üldkogu loal.

§ 4. Krediidiasutuste seaduse § 88 täiendamine lõikega 13

Krediidiasutuste seaduse (KAS) muudatuse tingib see, et KrMS ei näe edaspidi ette

ametiprivileegi neile isikutele, kellele KAS paneb pangasaladuse hoidmise kohustuse. Kehtiv

KAS küll näeb ette kohustuse avaldada pangasaladust vastusena süüteomenetluses menetleja

tehtavatele päringutele, kuid ülekuulamisel on pankuritel õigus ütluste andmisest keelduda,

kuna neile on KAS-i alusel pandud saladuse hoidmise kohustus. Kui pangasaladust

süüteomenetluses ametiprivileegiga ei kaitsta, puudub põhjus, miks pangasaladust hoidma

kohustatud inimesi sellega seoses ei peaks olema võimalik süüteomenetluses tunnistajana üle

kuulata. Sellest lähtuvalt täiendataksegi KAS § 88 lg-ga 13, millega välistatakse kollisioon

pangasaladuse ja süüteomenetluses ütluste andmise kohustuse vahel.

§ 5. Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduse § 85 lõike 4 muutmine

Pankrotiseaduse § 85 lg 4 on sisuliselt pankrotihalduri ametiprivileegi kehtestav säte. Kuna

ametiprivileegid kriminaalmenetluse jaoks sätestatakse kriminaalmenetluse seadustikus, tuleb

ametiprivileege sätestav dubleeriv säte pankrotiseaduses muuta selliselt, et selle loogika läheks

kokku eelnõujärgse üldise loogikaga: ametiprivileegi ja selle ulatust reguleerib

kriminaalmenetluse seadustik, haruseadustes aga sätestatakse sellega kooskõlas olevad

tingimused vastava ameti või kutseala esindaja poolt konfidentsiaalsete andmete

süüteomenetluse tarbeks avaldamisele.

§ 6. Patendivoliniku seaduse muutmine

60

Kehtiv patendivoliniku seadus (PatVS) annab patendivolinikele absoluutse õiguse

kõikvõimalikes menetlustes keelduda ütluste ja selgituste andmisest, nagu ka neile õigusteenuse

osutamise käigus üle antud teabekandjate välja andmisest. Seesugune absoluutne

ametiprivileeg ei ole proportsionaalne. Kuna patendivoliniku ülesandeks on osutada

õigusteenust tööstusomandi kaitse küsimustes, st isegi mitte kriminaalmenetluses, vaid

intellektuaalomandi ja äri sfääris, ei saa patendivolinikel olla tugevamat kaitset kui näiteks

advokaatidel või notaritel. PatVS § 6 lg-tele 2 ja 3 lisatavad tekstiosad viitavad selgelt

patendivoliniku kriminaalmenetlusliku ametiprivileegi allikale, milleks on kriminaalmenetluse

seadustik. Eelnõukohaste muudatuste järel tulenevad kriminaalmenetluse seadustikust ka

alused, millal võib patendivoliniku ametiprivileegist kriminaalmenetluses äärmisel vajadusel

mööduda.

§ 7. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) muudetakse § 593 lõikeid 5 ja 7, et

täpsustada, millistel tingimustel on uurimisasutusel ja ekspertidel süüteomenetluses õigus

juurde pääseda tervise infosüsteemis hoitavatele isikuandmetele. Muudatus lähtub loogikast, et

TTKS sätestab andmete väljaandmise aluse, andmete pärimiseks aga annab aluse

menetlusseadustik. TTKS § 593 lg-s 7 korrigeeritakse ka kehtivas seadusetekstis tehtud

korduvate muudatuste tulemusel arusaamatuks muutunud lauseehitust, et oleks üheselt selge:

lisaks TTKS § 593 lg-s 6 sätestatule („seadusest tulenev alus“) antakse TIS-ist andmeid kas

andmesubjekti enda nõusolekul või ühel selles lõikes sätestatud alustest. Täiendavalt

täpsustatakse, et patsiendi või tema korraldusel tervishoiuteenuse osutaja poolt TIS-is märgitud

juurdepääsupiirangud ekspertide juurdepääsu terviseandmetele ei piira. Selle, milliste

andmetega ekspert TIS-i vahendusel tohib tutvuda, määrab ära patsiendi nõusolek või määrab

kindlaks kohtumäärus. Kuna kõik TIS-i päringud ja andmete vaatamine logitakse, on võimalik

kontrollida, et ekspert oma juurdepääsu ei kuritarvita. Seejuures ei ole TIS-i töötlejal eraldi

pädevust kontrollida patsiendi nõusoleku saamise protsessi õiguspärasust ega iseseisvalt

hinnata, kas kohtumäärus on põhjendatud. Kuni kas nõusolek või kohtumäärus on olemas, on

ka andmete väljastamine süüteomenetlejale õiguspärane. Seda, kas päringuga saadud materjal

on kohtukõlblik tõend, hinnatakse kriminaalmenetluse käigus.

§ 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) on sarnaselt kehtiva kriminaalmenetluse

seadustikuga puudu klausel, mis välistaks tunnistajatelt ja pooltelt kohtus teabe nõudmise selle

poole või tunnistaja ja tema advokaadi vahel õigusteenuse osutamise eesmärgil toimunud

teabevahetuse kohta. Teisisõnu võib praegu poolelt nõuda, et pool avaldaks tema ja advokaadi

vahel toimunud konsultatsiooni sisu ning talle antud õigusabi sisu (ehkki kumbagi advokaadi

käest küsida ei saaks). Seesugune olukord muudab advokaadi ja kliendi vahelise suhtluse

konfidentsiaalsuse tsiviilkohtumenetluses illusoorseks: ehkki advokaadil on ametiprivileeg, ei

ole seaduses otsest keeldu kohustada sama suhtluse teist poolt ütlusi andma või dokumente

esitama. Kui ka advokaadi ametiprivileegi hoidjaks on just klient (seda sätestab TsMS § 256 lg

2), tähendab vaba voli klienti üle kuulata üksiti seda, et advokaadi ametiprivileeg kliendi

konfidentsiaalseid andmeid ei kaitse. Isik võib küll keelduda ütluste andmisest, tuginedes enese

mittesüüstamise privileegile (TsMS § 257 lg 2), ent see tsiviilkohtumenetluses enamasti ei

aktualiseeru.

61

Eelnõu kohaselt lisatav säte annab õiguse keelduda ütluste andmisest justnimelt kliendi ja tema

advokaadi omavahelise suhtluse sisu ja advokaadilt saadud õigusnõu kohta, laienemata muude

sündmuste kohta muudest allikatest saadud teabele. Näiteks kui tunnistaja nägi pealt avariid,

tuleb tal muude keeldumise aluste puudumisel nähtu kohta ütlusi anda isegi juhul, kui ta enne

kohtuistungit on jõudnud avariist ka advokaadile rääkida. Küll aga on tal õigus keelduda ütluste

andmisest selle kohta, mis täpselt leidis aset suhtluses advokaadiga, sh millist teavet klient

avarii kohta advokaadile edastas.

§ 9. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

1–2) Seadustiku § 20 muutmine

Muudatuse eesmärk on väärteomenetluses sätestada advokaadi volituste eeldus ja üldine norm

lepingulise kaitsja volituste tõendamise kohta. Lisatava sätte kohaselt tuleb menetlejale

esitatavale dokumendile lisada esindusõigust tõendav volikiri, kui seda pole varem

väärteotoimikusse lisatud. Nagu kriminaalmenetluseski, eeldatakse advokaadi volitust

kaitsjana klienti esindada, ent ka väärteomenetluses võib erinevates olukordades tekkida

kahtlusi selles, kelle huvides advokaat tegutseb ja millised on tema volituste piirid, kui ta ei

tegutse vahetult oma kliendi juuresolekul. Selliste puhkude jaoks sätestatakse

väärteomenetluses menetleja õigus nõuda advokaadi volituste kinnitamist, sh vajadusel otse

kliendilt. Kuna väärteomenetluses vahistamist ei rakendata, ei ole ka eriregulatsiooni vahistatud

kaitsealusega kohtumise kohta. Kui aga peaks tekkima olukord, kus menetlusalune isik on kinni

peetud ja advokaat, kes väidab, et on kinnipeetu kaitsja, soovib kinnipeetuga kohtuda, tuleb

rakendada kriminaalmenetluse vastavat regulatsiooni.

3–4) Seadustiku § 21 muutmine kaitsja teabekogumise toetamiseks

Muudatuste eesmärk on väärteomenetluse seadustikus (VTMS) sätestada analoogselt

01.11.2026 kehtima hakkava KrMS §-ga 47 kaitsja võimalus kasutada maakohtu abi,

sundimaks tõrksaid isikuid kaitsjaga koostööle. Seni on probleemiks olnud see, et ehkki

advokatuuriseadus annab vandeadvokaadile pädevuse nõuda ja saada nii riigi kui kohaliku

omavalitsuse asutustelt ja juriidilistelt isikutelt kaitseülesandeks vajalikku teavet,

ignoreeritakse neid nõudmisi järelmeid kartmata ja seatakse sellega ohtu kaitseõigus ning

menetluste tõhusus. Selle muudatusega ei looda eraldi iseseisvat alust menetlejalt teabe

nõudmiseks käimasolevas menetluses – väärteomenetluses teabe avaldamist reguleerib

jätkuvalt VTMS.

5) Seadustiku täiendamine §-ga 321

Eelnõu kohaselt lisatav säte piirab ametiprivileegiga hõlmatud tõendite kogumise võimalusi

väärteomenetluses.

Üldiselt toimub tõendamine ja tõendite kogumine VTMS § 2 kohaselt väärteomenetluses

kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras, kui väärteomenetluse seadustik ei näe ette

erisusi. Ametiprivileegidesse puutuv KrMS-is kohaldub ka väärteomenetluses. Kuna aga

väärtegude näol on enamasti tegemist vähem oluliste süütegudega, on väärteomenetluses

lubatavate menetlustoimingute ring piiratud. VTMS § 32 keelab väärteomenetluses

jälitustoimingutega tõendite kogumise, § 33 ei luba kasutada anonüümse tunnistaja ütlusi ning

VTMS § 37 keelab kriminaalmenetluslike tõkendite kasutamise. Kehtiv õigus avalike

62

menetlustoimingute, nt vaatlus, läbiotsimine või läbivaatus, kasutamist väärteomenetluses ei

piira.

Samas on advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi puhul tegemist sedavõrd olulise õiglase

menetluse garantiiga, et selle riived pole kõikides väärteoasjades kindlasti õigustatud. Seetõttu

sätestataksegi, et edaspidi on kaitsja ja advokaadi ametiprivileegi riivega menetlustoimingute

tegemine lubatud vaid seaduses nimetatud väärteoasjade menetluses. Valdkonnad, kus

advokaadi või kaitsja ametiprivileegi on lubatud riivata, on oma laadilt sellised, et nende puhul

on enam kui mujal võimalik see, et advokaat või kaitsja on muutunud oma tegevusega

õigusnõustajast kaasaaitajaks või kaastäideviijaks. Samuti on neis valdkondades tihti tegemist

väärtegudega, millega tekitatav kahju või oht ühiskonna turvalisusele on suur hoolimata teo

liigitumisest väärteoks. Seda suuremat etteheidetavust ja ohtlikkust peegeldab ka kõrge

karistuse ülemmäär, mis mõnelgi juhul eriti juriidiliste isikute puhul on võrreldav kuriteo eest

kohaldatava rahalise karistuse ülemmääraga. Enamikul Eesti väärtegudest jääb karistuse

ülemmäär tuntavalt alla eelnõus toodud 200 000 euro piiri.

Eelnõu kohaselt on advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi riivamisega vaatluseks, läbiotsimiseks,

läbivaatuseks või andmete pärimiseks vajalik kohtu luba ja taotluse loa saamiseks saab

väärteomenetluses esitada kohtuväline menetleja otse. Kohtu loa nõue tagab, et triviaalsete

väärtegude menetlemiseks advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi riivega toiminguid teha ei saa.

Nagu ka kriminaalmenetluses, on advokaadi või kaitsja ametiprivileegi riivega

menetlustoimingute tegemine lubatud vaid siis, kui menetlusaluseks isikuks on advokaat või

kaitsja ise või tema juures töötav inimene, mitte aga advokaadi kliendi kohta tõendite kogumise

eesmärgil. Advokatuur on väljendanud muret, et advokaadibüroosid võiksid väärteomenetluses

hakata läbi otsima kogenematud ametnikud, kes pole varem advokaadibüroode läbiotsimise ja

vastava probleemistikuga kokku puutunud. See olekski kindlasti ebasoovitav. Praktikas on

siiski pigem tavaline, et menetlusasutused teevad taoliste õiguslikult keerukamate toimingute

puhul koostööd ja läbiotsimistele kaasatakse vajadusel teise menetlusasutuse kogemustega

spetsialistid ametiabi korras.

6) Paragrahvi 331 kehtetuks tunnistamine

Muudatus on tingitud vajadusest ka väärteomenetluses paremini tagada kaitseõigust, sh enese

mittesüüstamise privileegi.

VTMS § 331 sätestab väärteomenetluses tunnistaja esindaja keelu. Samas on

kriminaalmenetluses tunnistajal õigusspetsialistist esindaja lubatud. Mõlemas menetluses on

tunnistajal muidu samad õigused ja kohustused ning puudub ratsionaalne ja legitiimne põhjus,

miks ei peaks võimaldama tunnistajal kasutada esindajat. Kuna tunnistajale esindajakulusid

niikuinii ei hüvitata (tegu on lisakuludega KrMS § 177 p 6 tähenduses), ei ole sellisel piirangul

ka riigieelarve vahendeid säästvat toimet. Keeld süüteomenetluses tunnistajana osaledes

lepingulise esindaja abi kasutada võib olla vastuolus riigi kohustusega tagada süüteomenetluses

osalevatele inimestele efektiivne kaitseõigus: õigusteadmisteta inimesed ei pruugi aru saada,

millal neile esitatud küsimus võib anda põhjust vastamisest keelduda enese ja lähedaste

mittesüüstamise privileegile tuginedes. Väärteomenetluses võib tunnistaja staatuses olla ka

faktiliselt kannatanu (isik, kellele tekitati väärteoga kahju) ning väga sageli menetlevad

kohtuvälised menetlejad väärteoasju nii, et võimalik tulevane menetlusalune isik kuulatakse

esmalt üle tunnistajana (eriti levinud liiklusõnnetuse asjades, KarS § 218 kohastes ja muudes

sellistes väärteoasjades, milles menetlusalune isik tuleb välja selgitada mitme võimaliku isiku

63

seast). Enamik eelviidatud väärteoasju on isikupõhised, st väärteomenetluse alustamisel saab

olla vaid üks võimalik menetlusalune isik ning selle ainsa võimaliku menetlusaluse isiku

tunnistajana ülekuulamine rikub tema õigust kaitsele. Tunnistaja esindaja instituut tagab

võimalikule tulevasele menetlusalusele isikule tõhusama kaitse.

VTMS § 331 kehtetuks tunnistamisega laieneb KrMS §-s 671 sätestatud õigus esindajat

kasutada ka väärteomenetlusele.

7) Paragrahvide 115, 139 ja 158 muutmine

Kehtetuks tunnistatakse sätted, mis puudutavad menetlejale esitatavatele

menetlusdokumentidele kohustuslikult volikirja lisamist. Kaitsja volituste tõendamise kohta

lisatakse väärteomenetluse seadustikku üldnorm, mis muudab kõnealused sätted tarbetuks.

Eelnõu kooskõla põhiseadusega

Süüteomenetluse läbiviimine riivab mitmeid menetlusele allutatud inimeste põhiõigusi.

Sõltuvalt sellest, millist menetlustoimingut tehakse, on riivatud õigus eraelu puutumatusele,

õigus isikuvabadusele, õigus vabale eneseteostusele, õigus omandi puutumatusele, õigus

informatsioonilisele enesemääramisele jne. Käesolev eelnõu puudutab eelkõige

 õigust eraelu puutumatusele (PS § 26);

 sõnumisaladust (PS § 43);

 õigust õiglasele menetlusele (PS § 24);

 ajakirjandusvabadust (PS § 45);

 usuvabadust (PS § 40);

 õigust informatsioonilisele enesemääramisele.

Eelnõu kohaselt tugevdatakse nende põhiõiguste kaitset ja ka õigusselgust seeläbi, et

sätestatakse selge protseduur ja õiguslik alus süüteomenetluses teatud tundliku info nõudmiseks

ja kasutamiseks, kusjuures seaduse kaitse all on ka teave, mida süüteomenetleja võis seni

päringuga välja nõuda ilma, et oleks pidanud andmete töötlemise vajalikkust ja

proportsionaalsust põhjendama. Eelnõu kohaselt on ametiprivileegist möödumiseks vajalik

kohtu luba ning kohus annab loa teabe saamiseks üksnes vajalikus ulatuses. See aitab edaspidi

vältida põhiõiguste põhjendamatuid riiveid, mis võiksid muidu aset leida seetõttu, et menetlejal

on mugavam korraga rohkem teavet valimatult välja nõuda.

Ametiprivileegi kaitse ei ole siiski absoluutne, selle eraelu puutumatust tagava instituudi

piiramist lubab PS § 26 seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra

või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija

tabamiseks. Süüteomenetluse kontekstis on aktuaalne eelkõige viimane alternatiiv. Selgesti

peab põhiõiguste riive olema proportsionaalne ja mida delikaatsemad on andmed, millele

süüteomenetluse eesmärgil ligi soovitakse saada, seda tõsisem peab olema avalik huvi, mis

õigustaks inimese eraelu puutumatuse riivet seal, kus inimene ise riigiametnikke vabatahtlikult

oma eraeluliste andmete juurde ei soovi lasta. Eelnõuga sätestatakse konkreetsed eeldused,

mille esinemisel ametiprivileegiga hõlmatud tundlike andmete väljanõudmine on lubatud, ning

protseduur, kuidas tagada, et riive oleks igal juhtumil proportsionaalne.

4. Eelnõu terminoloogia

64

Eelnõu kohaselt võetakse kasutusele järgmised uued terminid:

Ametiprivileeg on eelnõukohase KrMS § 641 lg 1 kohaselt seaduses nimetatud isikule tema

ametist või kutsest tulenev õigus kriminaalmenetluses mitte avaldada seaduses nimetatud

andmeid, mis on temale teatavaks saanud seoses ameti- või kutsetegevusega. Seni taolist õigust

tähistavat terminit Eesti õiguses ei olnud. Uue termini kasutuselevõtt on vajalik muu hulgas

selleks, et eristada üldist kohustust kutsesaladust ja ametisaladust hoida ning õigust mingit

teavet ka süüteomenetluses menetlejale mitte avaldada. Sugugi mitte kõik ameti- ja

kutsesaladused ei pruugi olla automaatselt aluseks süüteomenetluses ütluste andmisest ja teabe

avaldamisest keeldumiseks, mistõttu tuleb süüteomenetluses ametiprivileegiga hõlmatud

andmeid eristada kogu ameti- või kutsesaladuseks olevast teabest. Privileeg kui eesõigus

üldisest teabe andmise kohustusest kõrvale jääda on sõnana kasutuses olnud juba pikemat aega.

Näiteks räägitakse enese mittesüüstamise privileegist nii Riigikohtu praktikas, põhiseaduse

kommentaarides kui ka erialakirjanduses. Ametiprivileegi mõistega seondub seletuskirjas

kasutatud mõiste privileegi hoidja, mida eelnõus ei kasutata ja mis jääb pigem teooriaks seaduse

taga. See onisik, kelle huvide ja andmete kaitseks on privileegi aluseks olev ameti- või

kutsesaladus kehtestatud ja kes oma tahteavaldusega võib privileegi tühistada. Selliselt ta

„hoiab saladuse võtit“.

Pitseerimine on eelnõukohase KrMS § 643 lg 3 kohaselt teabe selle sisuga tutvumata talletamine

selliselt, et oleks tagatud teabe säilimine muutumatul kujul, välistatud selle õigustamatu

ilmsikstulek ning tagantjärele tuvastatav teabega tutvumine. Pitseerimine võib olla nii

teabekandja füüsiline pakendamine kui teabe digitaalne sulustamine selliselt, et oleks täidetud

pitseerimise eesmärgid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Mõju põhiõigustele ja õiguskorrale

Eelnõu peamine eesmärk on tugevdada põhiõiguste kaitset süüteomenetluses, täpsustades

ameti- ja kutsesaladusega seotud andmete kogumise, töötlemise ja kasutamise tingimusi.

Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad eelkõige:

õigust eraelu puutumatusele (PS § 26);

sõnumisaladust (PS § 43);

õigust õiglasele menetlusele (PS § 24);

ajakirjandusvabadust (PS § 45);

usuvabadust (PS § 40);

õigust informatsioonilisele enesemääramisele.

Eelnõu kohaselt luuakse esmakordselt terviklik ametiprivileegide süsteem, mis hõlmab mitte

üksnes ütluste andmisest keeldumise õigust, vaid ka dokumente, andmekandjaid ja muid teabe

kandmise vorme. Sellega suureneb õigusnormi selgus ning väheneb risk, et konfidentsiaalne

teave saab menetlejale teatavaks ilma õigusliku aluseta. Kehtiva õiguse üks peamisi puudusi

seisnebki selles, et ametisaladus võib küll olla kaitstud ülekuulamisel, kuid mitte

andmekandjate või elektrooniliste andmete kujul.

Advokaatide ja kaitsjate puhul tugevdab eelnõukohane seadus oluliselt kaitseõiguse tagatisi

ning aitab täita Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas esile toodud nõudeid advokaadi ja kliendi

65

suhtluse konfidentsiaalsuse kaitseks. Samuti aitab eelnõu täita Euroopa Nõukogu

advokaadikutse kaitse konventsioonist tulenevaid kohustusi.

Samas suurendab eelnõukohane seadus teatud juhtudel tõendite kogumiseks vajalike

eeltingimuste hulka ning muudab mõne menetlustoimingu läbiviimise keerukamaks. See mõju

on seaduse muutmise teadlik ja eesmärgipärane tulemus ning tuleneb soovist saavutada parem

tasakaal kuritegude tõhusa menetlemise ja põhiõiguste kaitse vahel.

Mõju põhiõigustele on kokkuvõttes positiivne.

6.2. Mõju ameti- ja kutsesaladust hoidma kohustatud isikutele

2026. aasta juuli seisuga on kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus Eestis seadusega

kehtestatud järgmistele isikutele:

a. Eestis registreeritud usuorganisatsioonide vaimulikud

b. tervishoiutöötajad

c. advokaadid

d. mitteadvokaadist kaitsjad kriminaal- ja väärteoasjades

e. KrMS-is sätestatud vahendust pakkuvad ohvriabitöötajad

f. pankrotihaldurid

g. notarid

h. patendivolinikud

i. kohtunikud (KS §-d 71-72)

j. ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevad isikud, kellele peaks

laienema allikakaitse

k. avalikus teenistuses olevad ametnikud (ATS § 55)

l. kohtutäiturid

m. usaldusisikud (FIMS § 53 lg 7) ja saneerimisnõustajad (SanS § 16 lg 5)

n. vandetõlgid

o. audiitorid

p. krediidiasutuse aktsionärid, liikmed, juhid, töötajad ja muud isikud, kellel on

juurdepääs pangasaladusele (KAS § 88)

q. Finantsinspektsiooni töötajad (FIS § 34)

r. tasulise ekspertiisi tegijad (KES § 12 lg 6) ja kohtueksperdid (KES § 34)

s. väärtpaberikonto haldurid (EVKS § 14 lg 5)

t. väärtpaberite registri pidaja nõukogu ja juhatuse liikmed ning töötajad (EVKS §

29 lg 5)

u. postiteenuse osutaja, tema töötajad ja postiteenuse osutajat juhtima õigustatud

isikud (PostiS § 33)

v. turvateenistujad (TurvaTS § 17 p 2)

w. töötajate usaldusisikud (TUIS § 11)

Eelnõu kohaselt on ametiprivileeg, st õigus kriminaalmenetluses keelduda ameti- ja

kutsetegevusega seotud andmete avaldamisest ja ütluste andmisest p-des a–j nimetatutel ning

piiratud juhtudel ka p-s k nimetatutel. Kõikidele nimetatud gruppidele tähendab eelnõukohane

muudatus selguse loomist süüteomenetluses saladuse hoidmise õiguses ja kohustuses. Neile

kõigile toob seadusemuudatus kaasa senisest tugevama ametiprivileegi kaitse – sõnaselgelt on

ametiprivileegiga hõlmatud ka teabekandjad, mille puhul kehtiv kriminaalmenetluse õigus

mingit selget kaitset ette ei näe. Ehkki pankrotihaldurite ja patendivolinike kutsesaladuse

hoidmise kohustust käsitlevad sätted vastavates eriseadustes on sõnastatud absoluutse saladuse

hoidmise õigusena ilma, et kriminaalmenetluse jaoks oleks erandit ette nähtud, tähendab selline

õigusnorm normide hierarhiast tulenevalt siiski vähemalt ebaselgust. Eelnõukohase seadusega

66

sätestatakse selged mehhanismid ja alused, kuidas ametiprivileegist on võimalik mööduda, ning

sätestatakse, et ametiprivileegist möödumiseks on igal juhul vajalik kohtu luba. See annab

ametiprivileegiga isiku jaoks suurema kindlustunde, et ta saab oma klientide saladusi kaitsta

süüteomenetluses juhusliku avalikuks tuleku eest ka siis, kui need on mingis vormis talletatud.

Ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustust eelnõukohane seadusemuudatus ei mõjuta –

kriminaalmenetluse välises tegevuses on ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus sätestatud

asjakohases eriseaduses ning seda kohustust kelleltki ei võeta.

Eelnõukohane regulatsioon sätestab, et kõik ameti- või kutsesaladused ei ole takistuseks

süüteomenetluses tõendite kogumisele. Neil ameti- või kutsesaladust hoidma kohustatud

isikutel, kellel eelnõu kohaselt kriminaalmenetluses ametiprivileegi ei ole (loetelus p-d l–w),

on edaspidi kohustus kriminaalasjas vajadusel ütlusi anda. Teabe andmisest keeldumise õigust

ei ole neile ka kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt otsesõnu antud ja paljudel neist

on asjakohases eriseaduses klausel, mis kohustab neid kriminaalmenetluses menetlejale teavet

andma. Seega eelnõukohased muudatused mõjutavad eelkõige ütluste andmisest keeldumise

õigust ametiprivileegita, kuid saladuse hoidmise kohustusega ametite ja kutsealade esindajatel,

kes kehtiva seaduse kohaselt võivad süüteomenetluses ütluste andmisest keelduda, kuid eelnõu

kohaselt enam mitte. Praktikas on need juhtumid, mida eelnõu mõjutab, siiski pigem harvad,

kuna menetluses vajalik teave nõutakse välja kirjalikult või digitaalsete andmetena. Olulist

ülekuulamise sagenemist ei ole põhjust prognoosida ka eelnõukohaste seadusmuudatuste järel.

Kuna eelnõukohane muudatus puudutab sisuliselt üksnes ülekuulamise võimalikkust, mitte aga

uurimisasutuse võimalust dokumente või muid andmeid välja nõuda, ei ole prognoositav ka

klientide käitumise muutumine suhtluses nende ametite või kutsealade esindajatega, kellel

ametiprivileegi ei ole. Kriminaalmenetlus on üldises inimsuhtluses õnneks siiski harv nähtus

ning kriminaalmenetlusest väljaspool toimuvas asjaajamises jääb seaduses sätestatud

konfidentsiaalsuskohustus täiel määral kehtima.

Kõige enam puudutab ametiprivileegide regulatsiooni muudatus advokaate, kelle kutsesaladuse

kaitse ebapiisavale regulatsioonile on korduvalt tähelepanu juhitud nii ajakirjanduses kui

kohtupraktikas ja kelle ametiprivileegi kaitse on eelnõu kohaselt põhjalikult reguleeritud, muu

hulgas lähtuvalt asjakohasest Riigikohtu ja EIK-i praktikast. Advokaatide ja kaitsjate

ametiprivileeg tagatakse seaduse tasandil senisest kõrgemal tasemel ja nähakse ette kindlad

protseduurid selleks, et vältida menetlustoimingute käigus advokaadi ja kaitsja kutsesaladuseks

olevate andmete puutumatuse põhjendamatuid riiveid. Lisaks ametiprivileegidesse puutuvatele

muudatustele toovad eelnõukohased muudatused advokaatidele kaasa mõningase

halduskoormuse vähenemise seoses volikirjanõude kaotamisega. Advokaadikutse kaitse

konventsioonist tulenevalt luuakse tagatised advokaatide tagakiusamise vastu: advokatuuri

esindajal on õigus kohtuda kinnipeetud advokaadiga ning advokaadi tööga seonduvates

kohtuasjades tuleb advokatuuri esindaja lubada kinnist istungit jälgima.

Advokatuuri kodulehe andmetel oli 31.12.2025. a seisuga Eesti Advokatuuri liikmeid 1173, sh

assotsieerunud liikmeid 3 ja mitteaktiivseid liikmeid 263. Praktikas tuleb advokaadi valduse

läbiotsimist ette väga harva (prokuratuuri andmetel keskmiselt kord aastas).

Teine oluline grupp, keda muudatused teistest enam puudutavad, on tervishoiuteenuse osutajad

ja tervishoiutöötajad. 2025. aastal registreeriti 28 033 kuritegu, neist 6434 isikuvastast kuritegu,

mis on 23% registreeritud kuritegude koguarvust. Just terviseandmed on sageli keskse

tähendusega vägivallakuritegude menetlemises ning kehaline väärkohtlemine oli 2025. aastal

üks kolmest kõige sagedamini toime pandavast kuriteost Eestis.35 Eelnõu kohaselt saab edaspidi

35 Kuritegevuse ülevaade 2025. (https://www.justdigi.ee/kuritegevus2025/index.html).

67

kohtu loaga teatud juhtudel välja nõuda ka terviseandmeid, mille väljastamiseks patsient

nõusolekut ei ole andnud. See ei kujuta endast märkimisväärset lisakoormust

tervishoiutöötajatele ega tervishoiuteenuse osutajatele, kuna ei nõua neilt lisadokumentide

koostamist. Küll on terviseandmete dokumenteerimisel otstarbekas selgelt eristada objektiivne

leid ja patsiendi poolt anamneesi käigus avaldatu, kuivõrd mõlemad on küll ametiprivileegiga

hõlmatud, ent selgesti on patsiendi poolt tervishoiuteenuse osutajale usaldatu suurema kaitse

all kui läbivaatuse objektiivne leid. Nagu Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitsenõukoja

koosolekul märkis tervishoiuteenuse osutajate esindaja, ei nõua see dokumenteerimise

tõsisemat ümberkorraldamist. Ametiprivileegist möödumise üle otsustades käsitleb kohus neid

andmekategooriaid tõenäoliselt erinevalt. Vajadust selge menetluskorra järele, mis eelnõu

kohaselt luuakse, on rõhutanud ka tervishoiuteenuse osutajad ise. Eelnõukohane seadus

lahendab ära vaidluskohad surnud, koomas või vaimse häirega inimese terviseandmete saamise

üle ja loob piiratud võimaluse saada terviseandmeid süüteomenetluse tarbeks siis, kui patsient

selleks nõusolekut ei anna. Sellest sündiv õigusselgus vähendab tervishoiuteenuse osutajate ja

tervishoiutöötajate halduskoormust ja riski, et menetleja nõudel andmeid avaldades või

avaldamata jättes võiks tekkida õigusvaidlused ja tõusetuda kahjunõuded.

Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 2025.aastal Eestis 28145 tervishoiutöötajat36 ja 1533

tervishoiuteenuse osutajat37.

Kolmas grupp, kellel olevaid andmeid süüteomenetluses sageli kasutatakse, on riikliku

järelevalve teostajad. Ka siin muudetakse õigusnorm oluliselt selgemaks. Seni on järelevalve

käigus kaasaaitamiskohustuse raames karistuse ähvardusel saadud teave süüteomenetluses

lubamatu tõend lähtuvalt Riigikohtu praktikast, kuid seaduses seda selgelt kirjas ei ole. Eelnõu

kohaselt reguleeritakse selliste tõendite süüteomenetluses kasutamine läbi riikliku järelevalve

teostaja ametiprivileegi. See aitab saavutada järelevalvele allutatud isikute paremat koostööd ja

peegeldab eelistust regulatiivsete, mitte karistuslike meetmete kasuks. Samuti võimaldab

ametiprivileegiga hõlmatud riikliku järelevalve käigus kogutud teabe ülekannet

ametiprivileegist vabastamise õigusnorm, tänu millele võib menetlusele allutatud isiku

nõusolekul järelevalvemenetluse käigus antud teabe ilma ümber vormistamiseta

süüteomenetlusse üle tuua. Järelevalvemenetluse käigus järelevalve teostaja enda poolt avastatu

süüteomenetluses tõendina kasutamist eelnõukohane norm ei piira. Praktikas on järelevalve

ametiprivileegi mõju olulisim nähtavasti maksu- ja tolliasjades, millega seonduvad ka

Riigikohtu lahendid, mis seda teemat praegu reguleerivad. Kohtuvälised menetlejad, kes on

samas ka järelevalveasutusteks, peaksid nähtavasti üle vaatama asutusesisesed protseduurid, et

tagada järelevalvemenetluse käigus menetlusele allutatud isikute teavitamine ja

järelevalvemenetluse käigus saadud teabe korrektne töötlemine.

Ametiprivileegiga isikute juures tegutsev vajalik erialane abipersonal (juristid, sekretärid,

hooldajad, tõlgid jne) on küllalt rohkearvuline sihtgrupp. Eelnõu kohaselt laieneb

ametiprivileeg ka ametiprivileegiga isiku erialasele abipersonalile, kellel on seadusest või

lepingust tulenev teabe salajas hoidmise kohustus. Kuna eelnõu kohaselt on vastav klausel

lepingus või seaduses eeltingimuseks, et ametiprivileeg ka abipersonalile laieneks, tuleb

vastutustundlikel ametiprivileegiga isikutel, kes oma erialases tegevuses abipersonali

kasutavad, sõlmitud lepingud üle vaadata ja lepinguid vajadusel täiendada. Reeglina, tõsi, on

juba praegu erialase abipersonaliga sõlmitud lepingud, milles on see teabe salajas hoidmise

kohustus ette nähtud, mistõttu eelnõu selles osas suuremat muudatust kaasa ei too.

36 https://www.tai.ee/et/terviseandmed/statistika/visualiseeritud-andmed/tervishoiutootajate-arv-ja-nende- ametikohad?keys=tervishoiut%C3%B6%C3%B6tajate+arv 37https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__01TTosutajad/TTO15.px/table/ tableViewLayout2/

68

Samuti sätestatakse eelnõuga ametiprivileeg kohtunike vaikimiskohustuse ja

nõupidamissaladuse kaitseks. Senine regulatsioon välistas küll kohtunike ülekuulamise, kuid

mitte asjakohaste andmete kirjalikul või elektroonilisel kujul välja nõudmise, mis vähemasti

teoorias jättis kohtunike ametisaladuse osaliselt kaitseta. Praktikas on kohtunike ülekuulamine

seoses nende ametitegevusega ülimalt ebaharilik ja seetõttu on eelnõukohase regulatsiooni

mõjuks eeskätt õigusselguse loomine selles osas, kas ja kuidas kohtuniku ametisaladustele

kriminaalmenetluses ligi pääseb.

Küll ametiprivileegita, kuid saladuse hoidmise kohustusega on ka krediidiasutuste töötajad jm

pangasaladuse hoidjad, kellel olemasolevad andmed süüteomenetluses sagedasti välja

nõutakse. Pangasaladust sisaldavate andmete väljanõudmist ja kasutamist süüteomenetluse

tarbeks käesolev eelnõu ei muuda ja ehkki eelnõu kohaselt on ka pangasaladuse hoidmise

kohustusega inimesed nüüd kohustatud süüteomenetluses vajadusel ütlusi andma, on sellise

vajaduse tekkimine senise praktika pinnalt hinnates harv: menetluses on olulised eelkõige

tehinguid kajastavad andmed, mis nõutakse välja dokumentaalsel kujul ning dokumentide või

digitaalsel kujul olevate andmete osas eelnõu mingit uut regulatsiooni ei kehtesta.

Ametiprivileegiga isikud peavad eelnõukohase seaduse jõustumisel oma konfidentsiaalse teabe

hoidmises selguse looma. Ehkki enamik ametisaladuse hoidmise kohustusega

professionaalidest on juba andmekaitse ja andmeturbe teemaga põhjalikult kursis ning võtnud

vähemasti elementaarsed abinõud andmelekete ennetamiseks (sh konfidentsiaalsuslepingud

töötajatega, elektroonilise teabeturbe meetmed ja hoolikas teenusepakkujate valik), on

ametiprivileegiga isikutel otstarbekas veenduda, et kolmandate isikute juures hoitavate

ametiprivileegiga andmete puhul on tehtud vajalikud korraldused mh ametiprivileegi

säilitamiseks. Esmajoones tuleks teenusepakkujatega sõlmida kokkulepe, mille kohaselt

teenusepakkujatel on kohustus ametiprivileegiga isikut teavitada, kui nende juures hoitavat

ametiprivileegiga hõlmatud teavet menetluse käigus kogutakse või välja nõutakse. See

tähendab ametiprivileegiga isikutele mõningat lisatööd, kuid see tegevus on ühekordne: kui

lepingud on üle vaadatud ja töötajad asjakohaselt instrueeritud, ei tekita ametiprivileegi

haldamine edaspidi lisakoormust. Vajalike koolituste korraldamise ja kokkulepete sõlmimise

võimaluse tagab seaduse jõustumiseks planeeritud aeg, milleks on 1. juuni 2027.

Teenusepakkujatele (nt raamatupidamisteenus, veebimajutus või andmeladu) antakse eelnõuga

küll õigus keelduda võimalike ametiprivileegiga andmete väljastamisest või esitada vastuväide

menetlustoimingu käigus, kuid kohustus vastuväiteid esitada või ametiprivileegiga isikut

andmete väljastamisest teavitada, eelnõuga teenusepakkujatele ei panda. Sellised kohustused

eeldaksid teenusepakkuja teadmist sellest, kas nende juures hoitavad andmed on

ametiprivileegiga hõlmatud või mitte – ning seda teadmist teenusepakkujalt nö oma tarkusest

nõuda ei saa. Küll on ettenähtav, et ametiprivileegiga isikud edaspidi valivad oma

koostööpartneriteks sellised teenusepakkujad, kes on valmis võtma endale lepingulise

kohustuse ametiprivileegiga andmete kaitseks menetluses vastuväiteid esitama ja

ametiprivileegiga isikut andmete väljanõudmisest teavitama. Teisisõnu – kui palju ja kuidas

eelnõukohane regulatsioon teenusepakkujaid mõjutab, sõltub suuresti teenusepakkuja enda

valikust ja valmisolekust sõlmida ametiprivileegiga hõlmatud andmete hoidmiseks sobivaid

lepinguid.

Kui terviseandmed ja järelevalve käigus kogutu välja arvata, on ametiprivileegiga hõlmatud

teabe kasutamine süüteomenetluses pigem harv ja jääb selleks ka seadusemuudatuse järel.

Enamik muid ametiprivileegiga isikuid, nagu ka ametiprivileegita, kuid saladuse hoidmise

kohustusega isikuid ei pruugi süüteomenetluses ametiprivileegiga hõlmatud andmete välja

69

andmise nõudega kokku puutudagi. Seetõttu on seadusemuudatuse mõju ameti- ja

kutsesaladuse hoidmiseks kohustatud isikutele kokkuvõttes väike.

Saladuse hoidmise kohustusega professionaalide klientide jaoks tähendavad tehtavad

muudatused õigusselguse suurenemist ja selget arusaamist, milline teave ja millistel tingimustel

on süüteomenetluses tõendina kogutav ja kasutatav. Kehtiv õigus on olnud selles ebajärjekindel

ja kuigi professionaalid võivad küll lubada konfidentsiaalsuskohustust ja ütluste andmisest

keeldumist, on andmed ja dokumendid siiski olnud kriminaalmenetluses välja nõutavad. Eelnõu

kohaselt suletakse mitu seni kasutuses olnud tagaust ja muudetakse õigusnorm selgemaks.

Sellega antakse inimestele selgem kontroll oma andmete üle. Kuivõrd ametiprivileegist

möödumine on lubatav lisaks privileegi hoidja enda nõusolekule vaid kohtu loaga, tagatakse

eelnõukohase seadusega senisest paremini tundliku teabe kaitse, mis on eriti terviseandmete

kontekstis põhjustanud viimasel ajal probleeme.

6.3. Mõju süütegude menetlejatele

Eelnõukohane regulatsioon loob selgust ka süütegude menetlejate jaoks. Kohtueelse uurimise

asutusi, mille tööd eelnõu puudutab, on kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt seitse: PPA,

Kaitsepolitseiamet, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, sõjaväepolitsei, vanglad ning

Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond. Kohtueelset menetlust kriminaalasjades juhib

prokuratuur. Lisaks on Eestis enamikul riikliku järelevalve teostamise pädevusega asutustel ka

väärtegude kohtuvälise menetlemise pädevus. Väärtegude menetlemisel rakendub

kriminaalmenetluse seadustiku ametiprivileegide regulatsioon väärteomenetluse seadustikus

sätestatud erisustega. Väärtegude kohtuväliseid menetlejaid on Eestis ilma kohaliku

omavalitsuse üksusteta ja ministeeriumiteta 2238, kohaliku omavalitsuse üksusi on 7839.

Süütegude menetlejatele toovad muudatused juurde võimalusi tõendite kogumiseks: kehtiva

õiguse kohaselt ei ole terviseandmeid ilma patsiendi nõusolekuta ühelgi juhul võimalik

süüteomenetluses saada, kuid eelnõu kohaselt sätestatakse reeglid, et kohtu loal terviseandmete

saamine oleks siiski võimalik. See annab võimaluse tõhustada süütegude menetlemist ja selge

õigusnorm vähendab vaidlusi võimaliku andmete väärkasutuse üle.

Teisalt on pikka aega olnud segadus selles, kas ametiprivileegiga isikutelt on võimalik

ametiprivileegile vaatamata nõuda välja nende valduses olevaid dokumente ja andmeid, mille

need isikud on saanud oma ameti- või kutsetegevuse käigus. Kohati on nähtavasti võetud omaks

ametiprivileegi kitsendav tõlgendus, mis dokumentide väljanõudmist või menetlustoiminguga

äravõtmist ametiprivileegi riivena ei käsitanud. Selles küsimuses toob eelnõukohane seadus

selguse ja kohustab menetlejat saama andmete väljanõudmiseks või äravõtmiseks kohtult loa.

Ehkki kohtu loa saamiseks on kohaselt kõrge standard, on tõsise vajaduse korral siiski võimalik

saada luba andmete nõudmiseks või menetlustoiminguga äravõtmiseks.

Eelnõukohane regulatsioon toob kaasa mõningase lisatöö menetlejatele: prokuratuurile langeb

ametiprivileegist möödumise taotluste koostamine ning vaidluste lahendamine kohtueelses

menetluses.

38 Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi, vangla (vanglateenistus), Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet,

Päästeamet, Keskkonnaamet, Tööinspektsioon, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet,

Andmekaitse Inspektsioon, Finantsinspektsioon, Rahapesu Andmebüroo, Ravimiamet, Terviseamet,

Põllumajandus- ja Toiduamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Riigi Infosüsteemi

Amet (RIA), Justiits- ja Digiministeerium, Konkurentsiamet, Keeleamet, Muinsuskaitseamet. 39 Eesti Linnade ja Valdade Liidu andmed 2025. aasta lõpu seisuga (https://www.elvl.ee/kohalikud-

omavalitsused/mis-kohalikud-omavalitsused-0).

70

Võimalus kohtult ametiprivileegiga hõlmatud andmeid sisaldavate tõendite kogumiseks luba

küsida toob kaasa mõningase lisakoormuse ka eeluurimiskohtunikele, kes nende lubade

saamiseks esitatud taotlusi peavad hakkama lahendama.

Kohtulikku eelkontrolli nõuavad muu hulgas:

 ametiprivileegist möödumise lubade andmine;

 terviseandmete päringute lubamine;

 ametiprivileegiga seotud vastuväidete lahendamine;

 advokaadibüroode läbiotsimisega seotud vaidlused;

 andmete filtreerimise ja eraldamise vaidlused.

Kuna menetlustoimingu, sh läbiotsimise tegemiseks loa saamise taotlusi saab lahendada ka

pealdise vormis antava määrusega, ei ole kirjatöö lisandumine kohtutele märkimisväärne. Küll

aga tuleb prokuratuuril ja kohtuvälisel menetlejal lubade taotlused ette valmistada sellise

põhjalikkusega, et need sisaldaksid kõiki olulisi andmeid, mida seadus menetlustoimingu loa

kohta nõuab.

Eeluurimiskohtunikule võib koormavaks osutuda advokaadibüroo läbiotsimise käigus tekkinud

vaidluste lahendamine, kuid kuna advokaadi valduse läbiotsimist tuleb ette väga harva, ei ole

mõju kohtusüsteemile tervikuna suur ja vaidlusi aitab ennetada põhjaliku ja sisuka

läbiotsimismääruse koostamine ning selles menetlustoimingu tingimuste ja käigu võimalikult

täpne reguleerimine. Arvestades advokaadibüroode läbiotsimiste väikest arvu ja ametiprivileegi

puudutavate menetluste suhtelist haruldust, ei ole alust prognoosida sellest tulenevat

märkimisväärset mõju kogu kohtusüsteemi ressursivajadusele.

Kõige suurema koormuse annavad kohtule tõenäoliselt taotlused terviseandmete

väljanõudmiseks. Enamik terviseandmete päringutest tehakse patsiendi nõusolekul ja see

tõenäoliselt ei muutu ka eelnõukohase seaduse jõustumisel. Praktikas on praegu aga juhtumeid,

kus patsiendid nõusoleku andmisest keelduvad või nõusolekut anda ei saa (nt on nende

teovõime osas kahtlus või nad on koomas), ning kui kehtiva õiguse kohaselt tähendab

keeldumine seda, et terviseandmeid välja nõuda ega kasutada ei saa, siis eelnõukohase

õigusnormi jõustumisel tekib prokuratuuril neil juhtumeil võimalus pöörduda

eeluurimiskohtuniku poole, saamaks luba terviseandmete väljanõudmiseks.

Rakendamise esimestel aastatel võib eeldada kohtute tavapärasest mõnevõrra suuremat

töökoormust, kuna uued õigusmõisted vajavad kohtupraktikas sisustamist. Pikemas

perspektiivis peaks mõju stabiliseeruma.

6.4. Mõju süüteomenetlusega kokku puutuvatele inimestele

Inimeste jaoks, kes on oma andmed usaldanud mõnele ametiprivileegiga isikule, toob

eelnõukohane õigus selge teadmise, millistel tingimustel need andmed võivad

süüteomenetlusse jõuda. EIK on märkinud, et riigisisene õigus peab olema piisavalt selge, et

anda kodanikele arusaadavalt teavet, millistel asjaoludel ja millistel tingimustel on

ametiasutustel volitused nende valdusi läbi otsida ja dokumente või esemeid arestida.40

Teatud olukordades võib eelnõukohane regulatsioon laiendada aluseid andmete kasutamiseks

– näiteks on võimalik, et kohus annab loa terviseandmete kasutamiseks ka juhul, kui

40 EIKo 05.07.2012. a asjas Golovan v. Ukraine (No. 41716/06) märkis kohus, et seadus peab andma kaitset

ametiasutuste meelevaldse sekkumise eest. Selles kontekstis on olulised konkreetsed menetluslikud tagatised. See,

millised tagatised on nõutavad, sõltub teatud määral sekkumise olemusest ja ulatusest (p 57).

Vt ka EIKo Lindstrand Partners Advokatbyrå AB v. Sweden (No. 18700/09), p 88 või Sallinen and others v.

Finland (No. 50882/99), p 82.

71

andmesubjekt ise terviseandmeid menetluses avaldama nõus ei ole. See saab aga toimuda vaid

seaduses ette nähtud juhtudel, kui kohtu hinnangul on tõendi kogumine vältimatult vajalik

kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ja tõendi kogumisega ei riivata põhjendamatult

isiku õigusi.

Kohtumenetluse osalistele annavad eelnõuga kavandatavad muudatused selge aluse keelduda

teabe andmisest enda ja oma advokaadi vahelise õigusabi saamise eesmärgil toimunud suhtluse,

sh saadud õigusabi sisu kohta.

Süüteomenetluse olukorras on menetlustoimingu rakendamise osaks alati toimingule allutatud

isikule tema õiguste selgitamine. Hiljemalt selles etapis saavad ka isikud teada, et neil on

ametiprivileegiga hõlmatud teabe andmisest keeldumise õigus. Üldise teavitustöö tegemisel on

aga kindlasti abiks ajakirjanduse teravdatud huvi terviseandmetega seonduva vastu, mis ei näita

raugemise märke ning annab hea võimaluse ka laiemale avalikkusele selgitada nii

terviseandmete kui muude ametiprivileegidega seonduvat.

Arvestades menetluse muutumist keerukamaks ametiprivileegiga seotud küsimustes, võib

mõnede ametiprivileegiga hõlmatud teavet kasutavate kriminaalasjade kohtueelne menetlus

muutuda pikemaks.

6.5. Mõju riigi välissuhtlusele

Alates sellest, kui Euroopa Inimõiguste Kohus leidis kohtuasjas Särgava v. Estonia, et Eesti

menetlusõigus on advokaadi ametiprivileegi kaitseks ebapiisava detailsusega, on Euroopa

Nõukogu Ministrite Komitee nõudnud Eestilt teavet selle kohta, mida on probleemi

parandamiseks ette võetud. Eelnõukohane seadus on vaadeldav nimetatud EIK-i otsuse

täitmiseks vajaliku üldmeetmena ehk sellise normi kehtestamisena, mille eesmärk on vältida

Euroopa inimõiguste konventsiooni samalaadsete rikkumiste kordumist. See võimaldab Eestil

taotleda, et Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee lõpetaks selle otsuse täitmise üle toimuva

järelevalvemenetluse. Kuna järelevalvemenetlus on selles asjas kestnud juba üle viie aasta, on

oluline, et seadusemuudatused kiidetaks heaks ja neid rakendataks niipea kui võimalik, et Eesti

ei satuks Euroopa Nõukogus teravdatud tähelepanu alla.

2025. aastal kirjutas Eesti esindaja alla Euroopa Nõukogu advokaadikutse kaitse

konventsioonile, millest tulevad Eestile mitmed kohustused, sh kohustus tagada advokaadi

kutsesaladuse kaitse ja sätestada seadustes advokatuuri roll advokaatide kaitsel tagakiusamise

vastu. Eelnõukohase seadusega sätestatakse konventsioonis nõutud garantiid advokaatidele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele otseseid kulutusi.

Eelnõukohase seaduse rakendamine ei eelda uute asutuste ega püsivate uute ametikohtade

loomist. Mõningaid lisakulusid võivad kaasa tuua koolitused, digitõendite käitlemise tehnilised

lahendused, advokatuuri esindajate tasustamine ning kohtute ja menetlejate suurenev

töökoormus. Arvestades selliste menetluste vähest arvu, on mõju hinnanguliselt väike ja kaetav

asjaomaste asutuste olemasolevate eelarvevahenditega.

Eelnõu vastuvõtmisel korraldab JDM asjakohase teabepäeva süüteomenetlejatele ja

erialaorganisatsioonide esindajatele ning üllitab seadusemuudatuste kohta elektroonilise

infolehe, mis saadetakse kõikidele ametiprivileegiga ametite ja kutsete

katusorganisatsioonidele. Infolehe koostamine ja teabepäev finantseeritakse JDM eelarvelistest

vahenditest.

72

8. Rakendusaktid Eelnõukohase seadusega ei kaasne rakendusaktide muutmise, kehtestamise ega kehtetuks

tunnistamise vajadust.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõukohaste muudatuste rakendamine ei nõua spetsiaalseid arendusi ega ettevalmistusi, kuid

otstarbekas on jätta aeg eelnõukohase seaduse avaldamise järel selleks, et kõik asjast

puudutatud ametiprivileegiga isikud saaksid oma tööprotsessid üle vaadata ja seadusega

kooskõlla viia. Seetõttu, eeldades, et eelnõu võetakse seadusena vastu ja kuulutatakse välja

hiljemalt 1.märtsil 2027, on eelnõu seadusemuudatuste jõustumine planeeritud 1. juuniks 2027.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks kõikidele kohtutele, kohtuvälistele väärteomenetlejatele,

uurimisasutustele, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu

Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Arstide Liidule, Notarite

Kojale, Pangaliidule, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Audiitorkogule,

Patendivolinike Kojale, Meediaettevõtete Liidule, Eesti Ajakirjanike Liidule ning Eesti

Kirikute Nõukogule.

Esitatud arvamuste ja ettepanekute tabel on lisatud seletuskirjale (lisa 1).

1

EELNÕU

01.10.2026

Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise

seadus (ametiprivileegid)

§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui kinnisel istungil arutatakse kriminaalasja advokaadi suhtes seoses tema

kutsetegevusega, võib kohtuistungil viibida advokatuuri esindaja.“;

2) paragrahvi 38 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „käesoleva seadustiku §-des 71–73“

tekstiosaga „käesolevas seadustikus“;

3) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Lepingulise esindaja volitusi tõendab volikiri. Advokaadist esindaja volitusi eeldatakse.

(8) Kui advokaat ei tegutse vahetult kliendi juuresolekul, võib menetleja põhjendatud kahtluse

korral nõuda volikirja või muus vormis kinnitust advokaadi volituste kohta.“;

4) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 4–6 järgmises sõnastuses:

„(4) Lepingulise kaitsja volitusi tõendab volikiri. Advokaadist kaitsja volitusi eeldatakse.

(5) Kui advokaadist kaitsja ei tegutse vahetult kaitsealuse juuresolekul, võib menetleja

põhjendatud kahtluse korral nõuda volikirja või muus vormis kinnitust advokaadi volituste

kohta. Kahtlustatava või süüdistatava tahte väljaselgitamiseks peab menetleja tagama

viivitamatu ja takistusteta võimaluse advokaadil kinnipeetud või vahistatud kahtlustatava või

süüdistatavaga kohtuda.

(6) Kui menetlejal tekib põhjendatud kahtlus, et advokaadi eesmärk kinnipeetu või vahistatuga

kohtumisel ei ole kaitseõiguse teostamine, vaid menetlusseisundi kuritarvitamine, mis võib

soodustada uue kuriteo toimepanemist või kinnipidamiskoha sisekorra rikkumist, võib

menetleja kohtumise edasi lükata, teavitades sellest viivitamata advokatuuri. Sellisel juhul

määrab advokatuur viivitamata esindaja, kes selgitab välja advokaadi volituse või kliendi tahte

volituse andmiseks ning teavitab sellest viivitamata menetlejat.“;

5) paragrahvi 63 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „ja § 1267 lõikes 2“ tekstiosaga „, § 1262 lõikes

41 ja § 12610 lõikes 4“;

6) seadustikku täiendatakse §-dega 641–643 järgmises sõnastuses:

㤠641. Ametiprivileeg

2

(1) Ametiprivileeg on õigus keelduda kriminaalmenetluses teabe avaldamisest oma ameti või

kutsetegevuse tõttu. Ametiprivileeg on:

1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul temale erapihil või hingehoidlikul

vestlusel usaldatu kohta;

2) advokaadil, sealhulgas advokatuuri assotsieerunud liikmel ja välisriigi advokaadil,

õigusteenuse saamiseks tema poole pöördumise ja õigusteenuse osutamise käigus temale

teatavaks saanud asjaolu, õigusteenuse osutamiseks tema koostatud teabe ja osutatud õigusabi

sisu kohta;

3) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleval isikul või temaga püsivas eraelulises

lähedases suhtes oleval isikul teabe kohta, mis võimaldab tuvastada ajakirjanduslikul eesmärgil

konfidentsiaalselt teavet andnud isikut;

4) tervishoiuteenuse osutajal, tervishoiutöötajal ja tervishoiuteenuse osutamisel osaleval isikul

temale seoses tervishoiuteenuse osutamisega usaldatud teabe või tervishoiuteenuse osutamise

käigus teatavaks saanud tervisesse puutuva asjaolu kohta;

5) käesoleva seadustiku § 2032 lõikes 2 nimetatud vahendajal temale käesoleva seadustiku

kohase vahendusmenetluse käigus menetlusosaliste poolt usaldatud teabe kohta;

6) notaril ja patendivolinikul temale seoses ametitegevusega teatavaks saanud asjaolu kohta;

7) pankrotihalduril ja haldusmenetluse, sealhulgas riikliku järelevalve teostajal temale pankroti-

või haldusmenetluse käigus menetlusele allutatud isiku poolt karistuse ähvardusel antud teabe

kohta, kui vastavas eriseaduses ei ole sätestatud teisiti;

8) kaitsjal süüteoasjas õigusteenuse osutamise käigus temale teatavaks saanud asjaolu,

õigusteenuse osutamiseks tema koostatud teabe ja tema osutatud õigusabi sisu kohta;

9) kohtunikul vaikimiskohustusega hõlmatud asjaolu ja kohtulahendi tegemisel toimunud

arutluste sisu kohta.

(2) Ametiprivileeg laieneb ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiprivileegiga isikute

ameti- või kutsetegevuses vahetult osalevale vajalikule abipersonalile, kellel on seadusest või

lepingust tulenev teabe saladuses hoidmise kohustus.

(3) Teave ei ole ametiprivileegiga hõlmatud, kui selle avaldamisega on nõustunud isik, kelle

kaitseks on ametiprivileegiga isikule saladuse hoidmise kohustus pandud, või kui

ametiprivileegiga isik on selle teabe saladuses hoidmise kohustusest vabastatud muus

menetluses.

(4) Teabe kriminaalmenetluses avaldamise nõusoleku tagasivõtmine ei piira enne tagasivõtmist

nõusoleku alusel avaldatud teabe edasist avaldamist ja seda teavet sisaldava tõendi kasutamist

kriminaalmenetluses.

(5) Ametist lahkumine ei tühista ametiprivileegi teabe suhtes, mille isik sai ametis olles.

(6) Isikul, kelle kaitseks on ametiprivileegiga isikule saladuse hoidmise kohustus pandud, on

õigus keelduda avaldamast tema ja ametiprivileegiga isiku vahel toimunud suhtluse sisu, mis

on ametiprivileegiga hõlmatud.

(7) Muus seaduses või lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustus ja sellest vabastamise

tingimused kriminaalmenetluses tõendi kogumist ega selle lubatavust ei piira.

§ 642. Ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumine

3

(1) Kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, võib ametiprivileegiga hõlmatud teavet

sisaldavat tõendit koguda kohtu või eeluurimiskohtuniku loal. Luba antakse, kui:

1) isik, kelle kaitseks on saladuse hoidmise kohustus pandud, on oma käitumisega loobunud

saladuse hoidmisest;

2) teave ei ole enam saladuses menetleja tegevusest sõltumatutel põhjustel, välja arvatud juhul,

kui ametiprivileegiga isik ja see isik, kelle kaitseks on ametiprivileegiga isikule saladuse

hoidmise kohustus pandud, on omalt poolt võtnud kõik mõistlikud meetmed saladuse

hoidmiseks;

3) taotletakse käesoleva seadustiku § 641 lõike 1 punktis 3 nimetatud ametiprivileegiga

hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumist, mis on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse

eesmärgi saavutamiseks kriminaalasjas, mille esemeks on esimese astme kuritegu, kui tõendite

kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud ning tõendi

kogumiseks on ülekaalukas avalik huvi;

4) taotletakse käesoleva seadustiku § 641 lõike 1 punktides 4–7 sätestatud ametiprivileegiga

hõlmatud teavet sisaldava sellise tõendi kogumist, mis on vältimatult vajalik

kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks, kui tõendi kogumist õigustab kuriteo raskus ja

laad ning tõendi kogumisega ei riivata põhjendamatult isikuõigusi, või

5) ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumine on vältimatult vajalik

kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks kriminaalasjas, kus on põhjendatud alus

kahtlustada asjaomast ametiprivileegiga isikut kuriteo toimepanemises.

(2) Luba ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumiseks võib sisalduda

menetlustoimingu tegemise loas või määruses.

(3) Kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti, on isikul, kes kokkuleppel ametiprivileegiga isikuga

või vastavalt seadusele valdab teavet, mis võib olla hõlmatud ametiprivileegiga, õigus keelduda

sellist teavet menetlejale avaldamast, kui ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi

kogumine ei ole käesoleva seadustiku kohaselt lubatud.

(4) Kohtuniku ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumine on lubatud

Riigikohtu üldkogu loal, kui tõendi kogumine on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse

eesmärgi saavutamiseks, tõendi kogumist õigustab kuriteo raskus ja laad ning tõendi

kogumisega ei riivata põhjendamatult isikuõigusi. Kohtulahendi tegemisel toimunud arutlusi

puudutava tõendi kogumiseks võib loa anda üksnes juhul, kui kohtunikku kahtlustatakse selles,

et ta oma ametis pani toime karistusseadustiku 15. peatüki 2. jaos või §-des 241, 294, 296, 298,

299 või 311 sätestatud kuriteo.

§ 643. Vastuväide menetlustoimingu käigus ametiprivileegi rikkumise kohta

(1) Kui menetlustoimingule allutatud isik leiab, et tema suhtes menetlustoimingu tegemisel

kogub menetleja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldavat tõendit ilma loata või loa piire

ületades, võib ta esitada menetlejale vastuväite, mis protokollitakse. Vastuväide tuleb esitada

viivitamata.

(2) Kui menetleja vastuväitega nõustub, jätab ta vaidlusaluse tõendi kogumata ja tagastab

vaidlusaluse teabekandja selle sisuga tutvumata.

(3) Kui menetleja vastuväitega ei nõustu ja menetlustoimingu edasilükkamine ohustaks tõendi

säilimist, võib menetleja vaidlusaluse teabe selle sisuga tutvumata vastuväite esitaja

juuresolekul talletada selliselt, et oleks tagatud teabe säilimine muutumatul kujul, välistatud

selle õigustamatu ilmsikstulek ja tagantjärele tuvastatav teabega tutvumine (edaspidi teavet,

4

andmeid või teabekandjat pitseerima). Pitseeritud teavet säilitatakse menetleja juures ja see

esitatakse eeluurimiskohtuniku nõudmisel talle tutvumiseks.

(4) Asjaomasel ametiprivileegiga isikul ja isikul, kelle kaitseks on ametiprivileegiga isikule

saladuse hoidmise kohustus pandud, on õigus esitada eeluurimiskohtunikule taotlus käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud pitseeritud teabe tagastamiseks või kustutamiseks kahe tööpäeva

jooksul arvates sellest, kui ükskõik kumb neist menetlustoimingu lõppemisest teada sai. Kui

taotlust ei esitata, võib menetleja pitseri avada ja teabe kriminaaltoimiku juurde võtta.

(5) Eeluurimiskohtunik lahendab taotluse kümne päeva jooksul taotluse saamisest arvates,

kuulates vajaduse korral ära prokuratuuri ja taotleja seisukohad ning tutvudes vaidlusaluse

teabe ja kriminaaltoimikuga. Taotluse lahendamise määruses võib eeluurimiskohtunik teha

äravõetud teabe töötlemise kohta korraldusi, mis on vajalikud ametiprivileegi ülemäärase riive

vältimiseks.

(6) Eeluurimiskohtuniku tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud taotluse lahendamise

määrus on vaidlustatav määruskaebuse korras.“;

7) paragrahvi 66 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „§-de 71–73“;

8) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 72. Ütluste andmisest keeldumine ametiprivileegi alusel

(1) Tunnistajale võib esitada küsimusi asjaolu kohta, mis on hõlmatud ametiprivileegiga, kuid

tunnistajal on õigus selle kohta ütluste andmisest keelduda.

(2) Tunnistajal ei ole õigust keelduda ütluste andmisest ametiprivileegiga hõlmatud asjaolu

kohta, mille kohta ta on juba süüteomenetluses ütlusi andnud või mille kohta on tõendi

kogumine lubatud käesoleva seadustiku § 642 kohaselt. Kõnealuse paragrahvi lõike 1 punkte

1–4 ei kohaldata advokaadi ja kaitsja ülekuulamisele ametiprivileegiga hõlmatud teabe kohta.

(3) Eriteadmistega isikul või tõlgil, kes kaasati menetlustoimingusse käesoleva seadustiku § 912

alusel, on õigus keelduda ütluste andmisest ametiprivileegiga hõlmatud asjaolu kohta, mis sai

talle teatavaks menetlustoimingus osalemise käigus.

(4) Tervishoiutöötajal ei ole õigust ametiprivileegi alusel keelduda isiku kohtuistungil

osalemise võimekuse hindamiseks vajalikus ulatuses kohtus ütluste andmisest sellise isiku

terviseseisundi kohta, kes väidab, et ei saa tervise tõttu kohtuistungil osaleda.

(5) Kui tunnistaja keeldub ütluste andmisest, peab ta keeldumist menetlejale põhjendama. Kui

prokuratuur kohtueelses menetluses leiab, et ütluste andmisest keeldumine on alusetu, võib ta

esitada eeluurimiskohtunikule taotluse tuvastada tunnistajal ametiprivileegi alusel ütluste

andmisest keeldumise õiguse puudumine. Eeluurimiskohtunik lahendab taotluse kümne päeva

jooksul selle saamisest arvates, kuulates ära tunnistaja ja prokuratuuri seisukohad ning tutvudes

vajaduse korral kriminaaltoimikuga.“;

9) paragrahvi 83 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui vaatluse eesmärk ei ole saavutatav advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud

teavet sisaldava teabekandjaga tutvumata, juhindutakse vaatluse toimetamisel käesoleva

seadustiku §-s 912 sätestatud korrast.“;

10) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

5

„(11) Kui advokaadi või kaitsja läbivaatuse eesmärk ei ole saavutatav ametiprivileegiga

hõlmatud teavet sisaldava teabekandjaga tutvumata, juhindutakse läbivaatuse toimetamisel

käesoleva seadustiku §-s 912 sätestatud korrast. Kuni kohtumääruse tegemiseni tuleb

advokaadilt või kaitsjalt ära võetavad teabekandjad, mis võivad sisaldada ametiprivileegiga

hõlmatud teavet, tema juuresolekul pitseerida käesoleva seadustiku § 643 lõikes 3 sätestatud

korras.“;

11) seadustiku 3. peatüki 5. jao pealkirjas asendatakse tekstiosa „päring sideettevõtjale“

tekstiosaga „päringud“ ning 5. jagu täiendatakse §-ga 902 järgmises sõnastuses:

„§ 902. Päring tervise infosüsteemi

(1) Menetleja võib isiku nõusolekul teha päringu tema kohta tervise infosüsteemis hoitavate

andmete saamiseks.

(2) Isiku nõusolekuta võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud päringu teha prokuratuuri

taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal või kohtumääruse alusel andmete kohta, mis on

vältimatult vajalikud kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks, kui andmete pärimist

õigustab kuriteo raskus ja laad ning sellega ei riivata põhjendamatult isikuõigusi.“;

12) paragrahvi 91 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „notari- või advokaadibüroos või

ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures“ sõnadega „ametiprivileegiga

isiku tööruumides“;

13) paragrahvi 91 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „põhjendus“ tekstiosaga „,

sealhulgas põhjendus ametiprivileegi riive õigustamiseks käesoleva seadustiku § 642 kohaselt“;

14) paragrahvi 91 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Ametiprivileegiga isiku tööruumi läbiotsimise juures on õigus viibida ametiprivileegiga

isikul, kelle juures läbi otsitakse. Kui tema läbiotsimise juures ei viibi, kutsutakse läbiotsimise

juurde asjaomase ettevõtja, avalik-õigusliku kutseorganisatsiooni või ametiasutuse esindaja.

Esindajal on läbiotsimise käigus õigus esitada käesoleva seadustiku § 643 lõikes 1 nimetatud

vastuväiteid ning teavitada läbiotsimisest pärast selle lõppu ametiprivileegiga isikut ja

asjaomast ettevõtjat, avalik-õiguslikku kutseorganisatsiooni või ametiasutust.“;

15) seadustikku täiendatakse §-dega 912 ja 913 järgmises sõnastuses:

„§ 912. Advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise erisused

(1) Advokaadibüroo, kaitsja tööruumi, advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teabe

hoiustamiseks kasutatava muu ruumi, advokatuuri ruumi, advokaadi või kaitsja eluruumi või

tema kasutatava sõiduki (edaspidi advokaadi või kaitsja valdus) läbiotsimiseks on alati nõutav

eeluurimiskohtuniku luba ja läbiotsimise juures peab viibima advokatuuri määratud advokaat

(edaspidi advokatuuri esindaja). Advokatuuri esindajaks ei saa olla advokaat, kes on või on

olnud samas kriminaalasjas muu kriminaalmenetluse subjekt või kellel on huvide konflikt.

Läbiotsimise juures on õigus viibida ka advokaadil või kaitsjal, kelle valdust läbi otsitakse, ja

läbiotsitava advokaadibüroo või õigusbüroo pidajal.

(2) Advokaadi või kaitsja valduse läbiotsimise kohta antavas kohtumääruses märgitakse lisaks

käesoleva seadustiku § 91 lõikes 4 sätestatule:

1) kas ja millises ulatuses on otsinguid lubatud toimetada ametiprivileegiga hõlmatud andmete

hulgas;

2) milliseid abinõusid tuleb läbiotsimise käigus rakendada, et vältida ametiprivileegiga

hõlmatud teabe õigustamatut ilmsikstulekut;

6

3) kas ja milliste tingimustel läbiotsimise juurde kaasata tõlk või eriteadmistega isik;

4) kas ja millises ulatuses on läbiotsimisel lubatud ametiprivileegiga hõlmatud teavet

sisaldavaid teabekandjaid ära võtta ja neis talletatud andmeid kopeerida ning kuidas toimida

ära võetud teabekandja või kopeeritud andmetega, mis ei seondu menetletava kriminaalasjaga.

(3) Advokaadi või kaitsja valdust ei või läbi otsida ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava

tõendi kogumiseks, välja arvatud juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) advokaadi, kaitsja või advokatuuri töötaja või nende juures tegutseva käesoleva seadustiku

§ 641 lõikes 2 sätestatud isiku suhtes esineb põhjendatud kuriteokahtlus;

2) on alust arvata, et otsitavad ametiprivileegiga hõlmatud andmed on seotud menetletava

kuriteoga;

3) tõendusteavet ei ole võimalik õigeaegselt ja kriminaalmenetluse huve oluliselt ohustamata

saada muude toimingutega.

(4) Advokatuuri esindaja on kohustatud:

1) hoolsalt ja põhjendamatu viivituseta toimetama otsinguid ning eraldama menetletava

kriminaalasjaga seotud andmed ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgast vastavalt

läbiotsimismäärusele ja arvestades menetleja juhiseid ning need menetlejale üle andma;

2) jälgima, et advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teave oleks kaitstud

õigustamatu ilmsikstuleku eest;

3) hoidma saladuses talle kriminaalmenetluse käigus seoses advokatuuri esindamisega

teatavaks saanud teavet;

4) tegema vajaduse korral ettepaneku eriteadmistega isiku või tõlgi kaasamiseks otsingu

toimetamisse või andmete eraldamisse;

5) teavitama advokatuuri ja menetlejat viivitamata, kui tal ilmneb huvide konflikt.

(5) Advokatuuri esindajal on õigus:

1) tutvuda mõistliku aja jooksul enne läbiotsimist läbiotsimismäärusega ja prokuratuuri loal

vajalikus ulatuses kriminaalasja materjalidega;

2) esitada taotlusi, kaebusi ja vastuväiteid, mis protokollitakse;

3) kasutada tehnikavahendeid käesoleva seadustiku § 47 lõike 1 punktis 5 sätestatud alustel;

4) avaldada advokatuuri juhatusele läbiotsimisel osalemisega seonduvat teavet tasustamiseks ja

juhatuse muude ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.

(6) Läbiotsimiskohast kaasa võetav teave, mille hulgas võib olla sellist ametiprivileegiga

hõlmatud teavet, mis ei seondu menetletava kriminaalasjaga, pitseeritakse läbiotsimiskohas

advokatuuri esindaja juuresolekul. Pitseri võib advokatuuri esindaja juuresolekul avada

käesoleva paragrahvi kohaseks andmete eraldamiseks. Menetleja võib pitseri ilma advokatuuri

esindaja juuresolekuta avada üksnes toiminguks, mille käigus teavet ei saa muuta ega sellega

tutvuda.

(7) Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud andmete hulgas toimetab kooskõlas

läbiotsimismäärusega otsinguid menetleja juhendamisel advokatuuri esindaja või viimase

juuresolekul kriminaalasja menetlevast uurimisasutusest ja prokuratuurist sõltumatu kohtu

määratud eriteadmistega isik, kes eraldab läbiotsimismääruses ära võtta lubatud andmed

muudest ametiprivileegiga hõlmatud andmetest, jälgides, et ametiprivileegiga hõlmatud teave

ei tuleks õigustamatult ilmsiks, ja annab need menetlejale üle.

7

(8) Ametiprivileegiga hõlmatud andmeid, mille äravõtmine ei ole lubatud, hoitakse pitseeritud

teabekandjal kriminaaltoimiku juures ning hävitatakse advokatuuri esindaja juuresolekul pärast

kriminaalasja lõpplahendi jõustumist, kui läbiotsimismääruses või kriminaalasja lõpplahendis

ei ole määratud, et teabekandja tagastatakse isikule, kellelt see ära võeti.

(9) Kui andmete eraldamine ei toimu läbiotsimiskohas, võimaldatakse andmete eraldamise

juures viibida isikutel, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt õigus viibida läbiotsimise

juures.

(10) Menetleja võib advokatuuri esindaja nõusolekul kaasata otsingute toimetamisse või

andmete eraldamisse tõlgi või muu eriteadmistega isiku, kui see on vältimatult vajalik. Sellisel

juhul tuleb võtta meetmeid, et kaasatud isiku kokkupuude ametiprivileegiga hõlmatud teabega

oleks võimalikult väike. Kaasatud isikule selgitatakse, et tal ei ole lubatud avaldada

ametiprivileegiga hõlmatud teavet, mis talle andmete eraldamise või otsingute käigus teatavaks

sai, ning ta peab kinnitama endal huvide konflikti puudumist.

(11) Kui menetleja leiab, et advokatuuri esindaja on eriteadmisi vajaval juhul jätnud nõusoleku

eriteadmistega isiku kaasamiseks põhjendamatult andmata, võib prokuratuur esitada

eeluurimiskohtunikule taotluse eriteadmistega isiku kaasamiseks. Prokuratuuri taotlus

lahendatakse viie päeva jooksul selle saamisest arvates.

(12) Kui menetleja leiab, et advokatuuri esindaja ei toimeta otsinguid erapooletult või piisava

hoolikusega, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel määrata otsingute toimetamiseks

mõistliku tähtaja või kohustada advokatuuri määrama uue esindaja, kuulates enne ära prokuröri

ja advokatuuri esindaja. Prokuratuuri taotlus lahendatakse viie päeva jooksul selle saamisest

arvates.

(13) Kahtluse korral, et advokatuuri esindaja on jätnud läbiotsimismääruses nimetatud andmed

muudest ametiprivileegiga hõlmatud andmetest eraldamata, võib prokuratuur taotleda

eeluurimiskohtunikult vaidlusaluste andmete kontrollimist, pitseerides vaidlusaluse teabe

advokatuuri esindaja juuresolekul ja tehes vajalikud korraldused, et eeluurimiskohtunik saaks

teabega tutvuda. Kui eeluurimiskohtunik leiab, et kahtlus on põhjendatud, eraldab ta

vaidlusaluse teabe hulgast kriminaalasjaga seotud andmed vastavalt läbiotsimismääruse

tingimustele, kaasates uurimisasutuse ja advokatuuri esindaja ning muud isikud käesoleva

paragrahvi lõigete 7, 9 ja 10 kohaselt.

(14) Kui advokatuuri esindaja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele,

teatab prokuratuur sellest advokatuurile ja advokatuur määrab viivitamata uue esindaja,

sealjuures esindaja väljavahetamise põhjendusi avaldamata. Vaidlused advokatuuri ja

prokuratuuri vahel advokatuuri uue esindaja määramise üle lahendab eeluurimiskohtunik

prokuratuuri taotlusel viie päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

§ 913. Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teabe nõudmine

(1) Isikult, kes kokkuleppel advokaadi, kaitsja või advokatuuriga hoiab teavet, mis võib olla

hõlmatud advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga, võib sellist teavet nõuda üksnes juhul, kui

on täidetud käesoleva seadustiku § 912 lõikes 3 sätestatud tingimused.

(2) Teavet võib nõuda prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse

alusel ja teave edastatakse otse kohtumääruse teinud kohtule.

(3) Teabe nõudmise määruses märgitakse:

1) milline teave välja nõutakse;

2) millist tõendusteavet ja millises ulatuses on lubatud otsida advokaadi või kaitsja

ametiprivileegiga hõlmatud teabe hulgast;

8

3) milliseid meetmeid tuleb rakendada, et vältida ametiprivileegiga hõlmatud teabe

õigustamatut ilmsikstulekut, ja kuidas toimida andmetega, mis ei seondu menetletava

kriminaalasjaga.

(4) Kohus või eeluurimiskohtunik pitseerib teabe ja edastab selle menetlejale, kes kaasab

advokatuuri esindaja ning korraldab kriminaalasjaga seotud andmete eraldamise käesoleva

seadustiku § 912 lõigete 3–13 kohaselt.“;

16) paragrahvi 107 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ekspertiisi tegemisel eksperdi kasutatud eriliiki isikuandmeid tohib ekspertiisiaktis kajastada

üksnes eksperdiarvamuse põhjendamisel vältimatult vajalikus ulatuses.“;

17) paragrahvi 1262 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Käesolevas seadustikus nimetatud jälitustoimingu tegemisel ametiprivileegiga hõlmatud

teabe saamiseks tuleb järgida ka käesoleva seadustiku § 642 lõigetes 1–4 ja § 912 lõikes 3

sätestatud tingimusi. Advokaadi või kaitsja suhtes ei või käesoleva paragrahvi lõikes 4

sätestatud alusel teha jälitustoimingut üksnes põhjendusel, et advokaat või kaitsja suhtleb

käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 nimetatud isikuga, vahendab talle teavet või osutab

talle kaasabi.“;

18) paragrahvi 1267 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 12610 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui jälitustoimingu käigus koguti ametiprivileegiga hõlmatud teavet, ehkki jälitustoimingu

aluseks oleva loa kohaselt ei olnud sellise teabe kogumine ette nähtud ja ei esine käesoleva

seadustiku § 12612 lõikes 31 sätestatud olukorda, eristab jälitustoimingu teinud või

jälitustoimingut taotlenud asutuse ametnik ametiprivileegiga hõlmatud teabe ja võtab vajalikud

meetmed, vältimaks selle alusetut muudele isikutele teatavaks saamist. Sellist teavet

jälitustoimingu protokollile ega jälitustoimingu kokkuvõttele ei lisata ja neis ei kajastata ning

seda võib tõendina kasutada üksnes selle isiku taotlusel, kelle perekonna- ja eraelu puutumatust

jälitustoiminguga riivati. Jälitustoimingust teavitatakse ja kogutud andmeid tutvustatakse

üldises korras.“;

20) paragrahvi 12612 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui muu isiku suhtes seaduslikult tehtud jälitustoimingust nähtub tõendusteave, mis

puudutab ametiprivileegiga isiku toime pandud või toime pandavat võimalikku kuritegu, võib

jälitustoiminguga saadud teavet kasutada tõendina ka ametiprivileegiga isiku suhtes

toimetatavas kriminaalmenetluses.“;

21) paragrahvi 12612 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Jälitustoimikud ja kogutud teabetalletused, mille säilitamist seadus ette ei näe, hävitatakse

pärast seda, kui menetluse käigus tuvastatud isikule, kelle perekonna- ja eraelu puutumatust on

jälitustoiminguga oluliselt riivatud, on seaduses sätestatud ulatuses ja korras antud võimalus

teabega tutvuda ja ta ei ole seda võimalust kasutanud või ei ole teabe säilitamist taotlenud.

Hävitamisele kuuluvad jälitustoimikud ja kogutud teabetalletused hävitab jälitusasutuse juhi

moodustatud komisjon prokuröri juuresolekul. Toimiku ja kogutud teabetalletuse hävitamise

kohta koostab komisjon akti, kuhu märgitakse hävitatud toimiku number või teave hävitatud

teabetalletuse kohta ja hävitamise põhjus.“;

22) paragrahvi 12612 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:

9

„(10) Käesoleva seadustiku § 12610 lõikes 4 nimetatud teabe kustutamise ja sellist teavet

sisaldavate teabetalletuste hävitamise juurde kutsutakse jälitustoimingust puudutatud advokaat

või selle võimatuse korral advokatuuri esindaja.“;

23) paragrahvi 146 lõiget 6 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:

„21) uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud isiku vastuväited;“;

24) paragrahvi 146 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Protokollist peavad nähtuma asjaolud, mis võimaldavad hinnata menetlustoimingu käigus

esitatud vastuväidete põhjendatust.“;

25) paragrahvi 175 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) advokatuurile käesoleva seadustiku § 1781 kohaselt makstavad summad;“;

26) seadustikku täiendatakse §-ga 1781 järgmises sõnastuses:

„§ 1781. Advokatuuri kulude hüvitamine advokatuuri esindaja töö eest

(1) Advokatuurile hüvitatakse kulud käesoleva seadustiku §-de 42, 912 ja 913 alusel advokatuuri

esindaja tehtud töö eest summas, mis ei või ületada sama aja eest kaitsjale riigi õigusabi

tasumäära järgi makstavat tasu ja hüvitatavaid kulusid.

(2) Advokatuuri taotluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude hüvitamiseks

lahendab menetleja oma määrusega. Taotluses märgitakse, kes oli advokatuuri esindaja, millisel

toimingul, millal ja kui kaua ta osales ning kui palju advokatuur talle selle eest maksis.“;

27) paragrahvi 217 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Advokaadi kinnipidamisel selgitatakse talle tema õigust lasta oma kinnipidamisest

viivitamata teavitada advokatuuri juhatust ja kohtuda advokatuuri esindajaga teiste isikute

juuresolekuta. Advokatuuri juhatuse liikme kinnipidamisest teavitatakse advokatuuri esimeest.

Teavitamise ja kohtumise võib prokuratuuri loal kõige kauem 24 tunniks edasi lükata, kui see

on vältimatult vajalik, et ära hoida kriminaalmenetluse olulist kahjustamist.“;

28) paragrahvi 347 lõige 3 ja § 369 lõike 3 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Advokatuuriseaduse muutmine

Advokatuuriseadust täiendatakse §-ga 572 järgmises sõnastuses:

„§ 572.  Advokaadi volitus

(1) Õigusteenuse osutamise käigus kliendi esindamisel või kaitsmisel eeldatakse advokaadi

volituste olemasolu. Vaidluse korral volituse olemasolu ja piiride üle tõendab volituse

olemasolu ja sisu advokaadibüroo pidaja.

(2) Volituse eeldus ei kehti juhul, kui seadus näeb toimingu tegemiseks ette notariaalse volikirja

nõude.

(3) Kui advokaat ei tegutse vahetult kliendi juuresolekul, võivad kinnipidamisasutus ja

menetleja süüteoasjas põhjendatud kahtluse korral nõuda advokaadi kliendilt volikirja või

advokaadi volituste muus vormis kinnitust.“.

§ 3. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

10

1) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunik ei või avaldada andmeid, mis on talle teatavaks saanud kinniseks kuulutatud

kohtuistungil, ega ametiprivileegiga hõlmatud andmeid, mis on talle teatavaks saanud

kriminaalmenetluses ametiprivileegi üle peetava vaidluse lahendamise käigus.“;

2) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kohtunik võib avaldada nõupidamissaladust üksnes kriminaalmenetluses Riigikohtu

üldkogu loal.“.

§ 4. Krediidiasutuste seaduse muutmine

Krediidiasutuste seaduse § 88 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Käesoleva seaduse kohaselt pangasaladust hoidma kohustatud isik võib pangasaladust

avaldada ülekuulamisel süüteomenetluses.“.

§ 5. Pankrotiseaduse muutmine

Pankrotiseaduse § 85 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Võlgniku või võlgniku lähikondse poolt pankrotimenetluses teabe andmise kohustuse

täitmiseks antud teavet võib menetlejale süüteomenetluses väljastada teavet andnud isiku

nõusolekul või kohtumääruse alusel.“.

§ 6. Patendivoliniku seaduse muutmine

Patendivoliniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 2 teist lauset täiendatakse pärast sõna „nõuda“ tekstiosaga „, välja arvatud

süüteomenetluses kohtumääruse alusel“;

2) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „teabekandjaid“ tekstiosaga „, välja arvatud

süüteomenetluses kohtumääruse alusel“.

§ 7. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 593 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riikliku ekspertiisiasutuse kohtuarstil või selle asutuse lepingulisel arstil on juurdepääs

tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele kohtuarstliku lahangu tegemiseks.

Menetlusseadustikus sätestatud alustel ja korras on eespool nimetatutel juurdepääs

kohtuarstliku ekspertiisi ja kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks ning registreeritud

eraeksperdil kohtupsühhiaatria ekspertiisi tegemiseks. Riikliku ekspertiisiasutuse DNA-

eksperdil on juurdepääs tervise infosüsteemi geneetilistele andmetele surnu isiku

tuvastamiseks, kui isikut ei ole õnnestunud tuvastada muul viisil. Käesolevas lõikes sätestatud

juurdepääsu ei saa käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 alusel piirata.“;

2) paragrahvi 593 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule väljastatakse isikuandmeid üksnes

andmesubjekti enda nõusolekul. Ilma andmesubjekti nõusolekuta väljastatakse andmeid teadus-

ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks, süüteo- või kohtumenetluses

menetlusseadustikes sätestatud alustel ja korras, käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punkti 12 alusel

moodustatud arstliku ekspertiisikomisjoni otsuse tegemiseks, Terviseametile ja Andmekaitse

Inspektsioonile nende ülesannete täitmise tagamiseks, Kaitseministeeriumile

kaitseväeteenistuse seaduses ja Kaitseliidu seaduses sätestatud terviseseisundi hindamise üle

11

järelevalve tegemiseks ning muul juhul, kui tervise infosüsteemist andmete väljastamine või

edastamine on seaduses sätestatud.“.

§ 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 257 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Isik võib keelduda ütluse andmisest advokaadilt saadud õigusabi sisu ja õigusabi saamise

eesmärgil advokaadiga vahetatud teabe sisu kohta.“.

§ 9. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 20 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Lepingulise kaitsja volitusi tõendab volikiri. Volikiri lisatakse menetlejale saadetavale

menetlusdokumendile, kui seda ei ole väärteotoimikus. Advokaadist kaitsja volitusi

eeldatakse.”;

2) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui advokaat ei tegutse vahetult kliendi juuresolekul, võib menetleja põhjendatud

kahtluse korral nõuda volikirja või muus vormis kinnitust advokaadi volituste kohta.“;

3) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest

kaitseülesande täitmiseks vajalikke andmeid ja dokumente;“;

4) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kaitsja võib esitada maakohtule taotluse teabevaldaja kohustamiseks väljastama andmeid

ja dokumente, kui teabevaldaja alusetult keeldub neid kaitsjale kaitseülesande täitmiseks

väljastamast. Kohus vaatab taotluse läbi 14 päeva jooksul taotluse saamisest arvates, kuulates

vajadusel ära teabevaldaja, ning taotluse rahuldamise korral määrab tähtaja, mille jooksul tuleb

taotletud andmed või dokumendid väljastada.

(22) Teabevaldajat, kes jätab temale käesoleva paragrahvi lõike 21 alusel pandud kohustuse

täitmata, võib maakohus kaitsja taotlusel trahvida.“;

5) seadustikku täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses:

„§ 321. Advokaadi ja kaitsja ametiprivileegi tagamine väärteomenetluses

Advokaadi või kaitsja ametiprivileegiga hõlmatud teavet sisaldava tõendi kogumise eesmärgil

on lubatud menetlustoiminguid tehaüksnes neis väärteoasjades, mille esemeks on

korruptsiooni- või riigisaladuse kaitse alane väärtegu või selline väärtegu, mille kohtuväliseks

menetlejaks on Rahapesu Andmebüroo, Andmekaitse Inspektsioon, Maksu- ja Tolliamet,

Konkurentsiamet, Finantsinspektsioon või Keskkonnaamet ja mille eest on juriidilisele isikule

ette nähtud rahatrahv, mille ülemmäär on 200 000 eurot või enam või mille ülemmäär on

sätestatud protsendina juriidilise isiku käibest.“;

6) paragrahv 331 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 115 lõike 4 teine lause, § 139 lõike 5 teine lause ja § 158 lõike 3 punkt 1

tunnistatakse kehtetuks.

§ 10. Seaduse jõustumine

12

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. juunil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, … ……………2026

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … ……………2026

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei

Meie 01.10.2026 nr 8-1/7133-1

Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu esitamine Justiits- ja Digiministeerium esitab teile Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid) eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid)

eelnõu 2. kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (ametiprivileegid)

eelnõu seletuskiri 3. Seletuskirja lisa nr 1 (kooskõlastustabel)

Andreas Kangur [email protected]