Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kaitseministeerium Teie: 11.09.2026 nr KAM/26-0997/-1K

Meie: 01.10.2026 nr 1-7/250-4

Tsiviiltoetuse registri põhimääruse eelnõu

kooskõlastamine

Lugupeetud minister

Olete edastanud kiireloomuliselt kooskõlastamiseks tsiviiltoetuse registri põhimääruse eelnõu.

Arvestades, et eelnõus toodu mõjutab olulisel määral Siseministeeriumi valitsemisala, edastame

tähelepanekud eelnõus toodule Vabariigi Valitsuse 13.01.2011 määruse nr 10 „Vabariigi

Valitsuse reglement“ § 7 lõikes 1 sätestatud tähtaega järgides.

Siseministeerium toetab tsiviiltoetuse registri põhimääruse ajakohastamist ning registri

kasutusvõimaluste laiendamist kriisivalmiduse ja riigikaitseliste ülesannete täitmiseks. Samas

vajab eelnõu olulist täpsustamist eelkõige registri vastutavate ja volitatud töötlejate rollide

selgust, andmete esitamise kohustust, juurdepääsukorraldust ja järelevalvereegleid puudutavas

osas. Täpsustamist vajab ka eelnõu ja seletuskirja omavaheline kooskõla, et vähendada

praktikas põhimääruse rakendamise ja tõlgendamise probleeme.

Siseministeerium kooskõlastab tsiviiltoetuse registri põhimääruse eelnõu (edaspidi eelnõu)

alltoodud tähelepanekutega arvestamisel:

1. Vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate rollide selgus

Eelnõu üheks oluliseks muudatuseks on Päästeameti lisandumine tsiviiltoetuse registri

vastutava töötlejana. Samas ei nähtu eelnõust piisava selgusega, millise andmestiku eest

edaspidi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) ja Päästeamet vastutavad, sh

kuidas jagatakse andmesubjekti õiguste täitmist või kuidas toimub rikkumiste menetlus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 (IKÜM) art 26 nõuab kaasvastutavate

töötlejate rollide selget määratlemist. Kuna ka kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi

KORKS) § 135 lg 4 p 1 kohaselt tuleb põhimääruses sätestada kaasvastutavate töötlejate ja

volitatud töötlejate ülesanded, palume täpsustada:

1) milliste registriandmete ja registri funktsioonide eest vastutab RKIK;

2) milliste registriandmete ja registri funktsioonide eest vastutab Päästeamet;

3) kuidas jaguneb vastutus andmete kvaliteedi, registri arendamise, andmesubjektide

õiguste tagamise ning rikkumiste menetlemise eest;

4) milline on Päästeameti roll tavaolukorras ning milline riigikaitselise kriisiolukorra või

eriolukorra ajal.

2 (6)

Seletuskirjas võiks selgemalt avada, et Päästeameti vastutava töötleja roll on seotud eelkõige

kriisiolukordade lahendamise toetamisega, sealhulgas evakuatsiooni, varjumise, ohuteavituse

ning pääste- ja demineerimistööde läbiviimisega.

Samuti vajab täpsustamist volitatud töötlejate roll. Andmekogu volitatud töötleja mõiste sisu

tuleneb avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 434 lg-test 2 ja 3. AvTS käsitleb volitatud

töötlejana teist riigi- või kohaliku omavalitsuse asutust, avalik-õiguslikku juriidilist isikut või

hanke- või halduslepingu alusel toimetavat eraõiguslikku isikut, kellele vastutav töötleja on

volitanud andmete töötlemise ja andmekogu majutamise. Volitatud töötleja on kohustatud

täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama

andmekogu turvalisuse. AvTS-i loogika järgi ei ole andmeandja ega registri kasutaja veel

volitatud töötleja. Seetõttu jääb eelnõust ebaselgeks, milliseid volitatud töötleja rolle täidavad

eelnõu § 3 lõikes 2 nimetatud volitatud töötlejad. Nende rolli sisu ei ole seletuskirjas ega

eelnõus välja toodud. Samuti tekib küsimus, kas volitatud töötlejad on õigesti määratud

arvestades AvTS-s sätestatut. Näiteks ei saa sama asutus korraga olla andmekogu vastutav ja

volitatud töötleja, nagu eelnõu RKIK'i käsitleb.

2. Andmete esitamise kohustuse täpsustamine

Eelnõust ei selgu üheselt, milliste sätete alusel ja millises ulatuses erinevad asutused registrile

andmeid esitavad. Näiteks, kui eelnõu § 11 alusel võib eeldada, et sättes kirjeldatud andmete

esitamise kohustus on muuhulgas ka Politsei- ja Piirivalveametil (edaspidi PPA), mida kinnitab

ka seletuskirjas sama sätte selgituseks toodud näide, siis jääb muus osas ebaselgeks, kas eelnõus

toodu kohaselt on täiendavaid sätteid, mille alusel tekib PPA-le kohustus registrile andmeid

esitada. Andmeandjad peavad üheselt aru saama, milliseid andmeid neilt oodatakse ning

millisel õiguslikul alusel neid andmeid töödeldakse. Seetõttu palume eelnõu korrigeerida viisil,

mis välistab mitmeti tõlgendamise.

3. Andmete õigsuse kontrollimine ja parandamine

Eelnõu §-d 35 ja 36 reguleerivad andmete õigsust ja ebaõigete andmete kontrollimist,

parandamist ja täpsustamist, kuid ei sätesta piisava selgusega:

1) kes vastutab andmete parandamise eest;

2) millise tähtaja jooksul tuleb andmed parandada;

3) kuidas toimub juurdepääsu taastamine parandatud andmetele;

4) kas ja kuidas teavitatakse parandustest asutusi, kes on vastavate andmete alusel teinud

eelotsuseid või haldusotsuseid.

Palume täiendada regulatsiooni ning sätestada andmete parandamise kord ja parandamisele

järgnevad tegevused selgemalt.

4. Registritoimingute tähtajad

Eelnõu § 34 lg 3 kohaselt on volitatud töötleja kohustatud tegema registritoimingu viivitamata,

kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul pärast andmete saamist. KORKS § 83 lg 7 nõuab aga

elutähtsa teenuse osutajaks määramise või selle lõpetamise andmete registrisse kandmist 5

tööpäeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest. Palume kontrollida, et põhimääruse

regulatsioon ei võimaldaks seaduses sätestatud tähtaja ületamist ning vajadusel näha ette

vastavad erisused.

5. Eelotsuste kajastamine registris

3 (6)

Eelnõu ei reguleeri piisava täpsusega eelotsuste kajastamist registris. Eelnõu § 29 kirjeldab

sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ning täitmise andmeid, kuid

KORKS §-s 79 nimetatud eelotsust ei ole andmekoosseisus selgelt eristatud. Tuleb täpsustada,

kuidas kajastatakse eelotsust, selle tingimusi, muutmist ja kehtivuse lõppemist ning seost

hilisema otsuse või täitmisega. See aitab näiteks vältida olukorda, kus tingimuslikku eelotsust

käsitatakse juba rakendatava kohustusena. Seetõttu palume täpsustada:

1) kuidas eelotsus registrisse kantakse;

2) millised andmed eelotsuse kohta registreeritakse;

3) kuidas kajastatakse eelotsuse muutmine ja kehtivuse lõppemine;

4) kuidas luuakse seos eelotsuse, hilisema otsuse ja selle täitmise vahel.

Eriti oluline on see olukorras, kus registrit kasutatakse sundkasutuse või sundvõõrandamise

eelotsuste tegemiseks juba enne kriisiolukorra tekkimist.

6. Andmekoosseisu täpsustamine ja andmete minimaalsus

Eelnõu näeb ette ulatusliku andmete kogumise ja ristkasutamise paljudest riiklikest registritest.

Ristkasutus 23 erineva riikliku andmekoguga (sh töötamise register, liiklusregister,

kinnistusraamat) tähendab mahukat isikuandmete kogumist. Eelnõu peaks täpsustama, millised

andmeväljad erinevatest registritest üle võetakse, et vältida andmekogudest "kõige

olemasoleva" automaatset peegeldamist (data scraping/bulk download). Andmete

minimaalsuse põhimõttest lähtudes peaks olema selgelt põhjendatud iga registrisse talletatav

andmeliik.

7. Füüsiliste isikute andmete töötlemise proportsionaalsus

Eelnõu näeb ette ulatuslikus mahus füüsilisest isikutest omanike ja kasutajate andmete

töötlemise (§ 15 jm). Sõidukite, veesõidukite, masinate ja katastriüksuste puhul kogutakse

ulatuslikult eraisikutest omanike/kasutajate isikukoode, elukoha aadresse ja telefoni numbreid.

Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu analüüsi, kas kõigi füüsilisest isikust omanike andmete

massiline ristkasutus on igal juhul hädavajalik. Seetõttu palume hinnata:

1) kas kõik kavandatud andmed on registri eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalikud;

2) kas kogu kavandatud kontaktteave peab olema registrisse salvestatud;

3) kas osa andmeid võiks olla kättesaadav üksnes päringu tegemisel alusregistritest.

Eelkõige vajab põhjendamist füüsiliste isikute aadressiandmete, telefoninumbrite ja muude

kontaktandmete ulatuslik töötlemine.

8. Ametiisikute elukoha aadresside töötlemine

Eelnõu § 8 punkt 4 kohaselt kantakse registrisse asja sundkasutusse võtmist või

sundvõõrandamist teostava ametiisiku elukoha aadress. Leiame, et sellise andmevälja

vajalikkus ei ole põhjendatud. Ametniku koduse aadressi töötlemine riivab põhjendamatult

tema eraelu puutumatust, samas kui registri eesmärkide saavutamiseks näib olevat piisav

ametiisikuga seotud ametialane kontaktteave. Palume kaaluda nimetatud andmevälja

eemaldamist või selle vajalikkuse täiendavat põhjendamist.

9. Seadmete ja masinate andmestik

Eelnõu § 16 kohaselt kogutakse seadmete ja masinate andmeid. Mõisted „seade“ ja „masin“

hõlmavad seadme ohutuse seaduses mõttes laia esemete hulka, sh on eelnõus nimetatud mõisted

abstraktsed. Seetõttu on eelnõus nimetatud kohustus ulatuslik ning seadmete ja masinate

kategooriateks ja alamkategooriateks jaotamata, ei ole eelnõus toodu sisuliselt kriisis

4 (6)

rakendatav ega täida oma eesmärki. Tulemuslikum oleks loendada, mis seadmete ja masinate

kohta andmeid soovitakse.

10. Andmesubjektide õiguste regulatsioon

Põhimääruses puudub eraldi paragrahv või peatükk, mis sätestaks, kuidas tagatakse füüsilistest

isikutest andmesubjektide õigused (sh õigus andmetega tutvuda, parandada, töötlemist piirata)

või millistel juhtudel neid õigusi piiratakse (nt riigikaitse ja julgeoleku kaalutlustel vastavalt

IKS §-le 14 ja IKÜM art-le 23).

11. Juurdepääsuõiguste haldus

Eelnõu § 37 sätestab juurdepääsuõiguste andmise üldise regulatsiooni, kuid ei kirjelda piisavalt

juurdepääsuhalduse sisu. Puudub täpsem regulatsioon selle kohta, kuidas vormistatakse

püsijuurdepääsud julgeoleku- ja kriisiasutustele, millised on andmesaajate kohustused

andmeturbe tagamisel ning kuidas teostatakse päringute õiguspärasuse üle järelevalvet

(haldusjärelevalve kohustused).

Eelnõu § 37 lg 4 järgi peab volitatud töötleja juurdepääsuõigusega isikute üle arvestust, kuid

loetleb andmete väljastamise põhjuse, kuupäeva ja viisi. Andmete väljastamise arvestus on

täiesti eraldi küsimus. Kasutajaõiguste arvestuses peaksid kajastuma näiteks asutus, õiguste

ulatus või profiil, õiguste andmise alus ning kehtivus ja lõpetamine. Samuti tuleb täpsustada,

millised andmed salvestatakse tsiviiltoetuse registrisse ning millised on vajalikud üksnes

jooksva päringu tulemusena. Näiteks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri

põhimäärus § 13 eristab neid lahendusi, kasutades muu hulgas esitlusinfo mõistet. Sellest

sõltuvad andmete ajakohastamise, parandamise ja kustutamise kohustused.

12. Päringute ja registritoimingute logimine

Eelnõu § 39 lg 2 kohaselt säilitatakse registritoimingute logisid kolm aastat toimingu tegemisest

arvates. Arvestades registri olemust ning selles sisalduvate andmete tundlikkust, võib nimetatud

tähtaeg olla ebapiisav. Register on keskmise turbeastmega (M) ja piiratud juurdepääsuga riiklik

register, milles sisalduvate andmete väärkasutuse tuvastamine võib võtta kauem aega. AKI

juhendi kohaselt tuleb päringute ja registritoimingute logisid säilitada piisava aja jooksul, et

tagada tagantjärele kontrollitavus (IKS ja AvTS kohaselt tavaliselt vähemalt 5 aastat).

13. Säilitamistähtajad

Eelnõu § 38 sisaldab omavahel vastuollu minevaid säilitamistähtaegu. Eelnõu § 38 lg 3 sätestab,

et isikuandmeid säilitatakse kuni 10 aastat andmete registrisse kandmisest. Samal ajal sätestab

eelnõu § 38 lg 2 p 3, et M-kategooria sõidukite (ja seeläbi nende eraisikutest

omanike/kasutajate) andmeid säilitatakse 25 aastat alates sõiduki esmase registreerimise

kuupäevast. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole täpsustatud, mis saab isikuandmetest 10 aasta

möödumisel, kui sõiduki andmeid tuleb säilitada 25 aastat.

14. Järelevalve regulatsioon

Järelevalve registri pidamise üle on käesoleva põhimääruse § 40 lg 1 kohaselt registri vastutava

töötleja (RKIK ja PäA), Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi ja andmekaitse

järelevalveasutuse ülesanne. § 40 regulatsioonis on mitu olulist õiguslikku puudust. Probleem

ei seisne ainult sõnastuses, vaid ka selles, et järelevalve subjektid, pädevused ja meetmed on

omavahel läbisegi reguleeritud. Ühes sättes püütakse reguleerida erineva õigusliku olemusega

5 (6)

kontrollimehhanisme eristamata teenistuslikku järelevalvet, haldusjärelevalvet,

andmekaitsejärelevalvet, riigi infosüsteemi üle tehtavat järelevalvet ja vastutava töötleja

sisekontrolli. Riikliku andmekogu põhimääruses peaks olema reguleeritud üksnes see

järelevalve osa, mille kajastamine on vajalik registripidamise korralduse mõistmiseks. Ülejäänu

tuleneb üldjuhul seadusest ega vaja dubleerimist.

1) Teenistuslik järelevalve. Teenistuslik järelevalve tuleneb eelkõige Vabariigi Valitsuse

seadusest (VVS § 41 lg 1, 7. ptk, eelkõige § 95 lg 1). Päästeamet on Siseministeeriumi

valitsemisala valitsusasutus. Seetõttu teostab siseminister teenistuslikku järelevalvet

Päästeameti tegevuse üle (VVS § 95 lg 1). Seega leiame, et teenistusliku järelevalve

pädevus on seadusest tuletatav ning ei vaja määruses käsitlemist. Kui pädevus siiski ära

nimetada, palume sarnaselt VVS-ga nimetada seda ministri pädevusena. Küll aga on

vaja, et andmekogu põhimäärus reguleeriks selgelt, millised on Päästeameti ülesanded

ja kohustused andmekogu vastutava töötlejana, sh millise osa andmekogu eest ta

vastutab. Praegu see regulatsioon määrusest puudub, mistõttu ei ole selge teenistusliku

järelevalve ulatus ja järele valvatavate kohustuste ring;

2) Õiguslikult ei ole tegemist järelevalvega, kui vastutav töötleja kontrollib iseenda

tegevust. Tegemist saab olla sisekontrolliga, kvaliteedikontrolliga, infoturbe auditiga

või muu auditiga. Tegemist on vastutava töötleja kohustusega, mitte järelevalvega sättes

nimetatud teiste asutuste mõttes.

3) Andmekaitse järelevalveasutus on loetletud ühe järelevalvajana. AKI ei tee järelevalvet

kogu registri pidamise üle, vaid tema pädevus tuleb konkreetsetest IKÜMi artiklitest ja

isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi IKS) ja on suunatud isikuandmete töötlemise

õiguspärasusele, turvalisusele ja andmesubjekti õiguste kaitsele. Pigem võiks AKI

järelevalverolli avada järgmiselt: "Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet

registris töödeldavate isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle seaduses sätestatud

korras.";

4) Seletuskirjas on nimetatud ka RIA-t kui järelevalve tegijat. Eelnõu RIA't ei nimeta.

Samas kui RIA pädevus, nagu ka AKI pädevus, tulevad seadusest, siis ei tohiks jätta

määrusega muljet, et tegemist on määruse alusel loodava pädevusega. Tegemist saab

olla üksnes konstateeriva või kirjeldava, kuid mitte õigustloova normiga. Seetõttu tasub

kaaluda, kas asutuste, kelle järelevalvepädevus tuleb seadusest, nimetamine eelnõus on

vajalik või piisab seletuskirjas järelevalvekorralduse selgitamisest;

5) Järelevalve tegija volitused ja pädevused peavad tulema seadusest. Õigused ei saa

tekkida määruse alusel. Seega saaks § 40 lg 2 sisalduda määruses vaid siis, kui need

pädevused tulevad nimetatud asutustele seadustest. VVS-i teenistusliku järelevalve

regulatsioon selliseid pädevusi ministeeriumile ei anna. Sel juhul on vaja täiendada

VVSi;

6) Esmapilgul näib, et § 40 on deklaratiivne norm, mille lisamisest saaks loobuda. Kui

norm jätta, võiks selle sõnastus olla "registri pidamise üle teostatakse järelevalvet

seaduses sätestatud korras" või kui on soov avada sisu rohkem siis:

"(1) Registri pidamise üle teostatakse järelevalvet seaduses sätestatud korras.

(2) Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet registris töödeldavate isikuandmete

töötlemise õiguspärasuse üle.

(3) Registri vastutav töötleja tagab oma pädevuse piires registri pidamise ja

registriandmete töötlemise õiguspärasuse ning käesoleva määruse nõuete järgimise.“.

15. Muud olulised tähelepanekud

Palume kontrollida eelnõu ja seletuskirja kooskõla, sh juhime tähelepanu, et:

1) seletuskirjas toodud § 3 selgituses nimetatakse Päästeametit ka volitatud töötlejaks,

kuigi eelnõu § 3 lg 2 seda ei tee;

6 (6)

2) seletuskirjas toodud § 38 selgitus põhjendab sõidukiandmete ajakohasust kümne

aastaga, kuid eelnõu § 38 lg 2 p 3 sisaldab M-kategooria sõidukitele 25-aastast reeglit;

3) sõidukiandmete säilitamistähtaegade põhjendused ei vasta täielikult eelnõu sõnastusele;

4) seletuskirjas märgitakse, et määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga 95/46/EÜ, mis aga on kehtetu alates IKÜM-i kohaldumisest. See tuleks

asendada viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 (IKÜM).

Palume täiendada seletuskirjas toodud mõjuanalüüsi. Eelkõige vajab põhjendamist Päästeameti

lisandumise mõju registri toimimisele ja registri kasutamise laienemine kriisivalmiduse

eesmärkidel, samuti isikuandmete töötlemise ulatuse muutumine ja olemasolevate

andmekaitseliste mõjuhinnangute piisavus. Seaduse seletuskirjale viitamisest üksi ei selgu

põhimääruses valitud töötlemiskorra mõju ega see, kas olemasolev andmekaitsealane

mõjuhinnang katab uue töökorralduse. Kehtiva põhimääruse kasutamine alusena on võimalik,

kuid uue tervikteksti kehtestamisel vajab sisuline osa KORKS-ist tuleneva tööprotsessi kohast

selgitamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister