Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 14.09.2026 nr 1-4/26/3417

Kliimaministeerium

[email protected] Meie 04.10.2026 nr 1-12/966-2

Eelnõu kooskõlastamine

Kultuuriministeerium toetab ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu eesmärki parandada hoonete energiatõhusust ja vähendada nende

keskkonnamõju. Edastame teile oma märkused, et tagada regulatsioonide paindlik rakendamine,

arvestades kultuuri- ning spordivaldkonna spetsiifilist infrastruktuuri.

1. Leiame, et eelnõus ei ole piisavalt arvestatud erinevate hoonete kasutusotstarbe ja

energiakasutusega.

Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste ja riigi asutatud sihtasutuste kasutuses olevate

hoonete (sh teatrite, kontserdimajade, muuseumide ja spordikeskuste) energiakasutus on

ebatüüpiline. Nende hoonete energiatarbimist mõjutavad oluliselt eripärane kasutustsükkel

ja -koormus, mis varieeruvad hooajaliselt ning sündmuste lõikes. Seetõttu on energiatõhususe

hindamisel ja meetmete planeerimisel vajalik eristada hooneid nende liigi ja funktsiooni alusel.

Leiame, et kultuurihoonete energiatõhususe miinimumstandardite kohaldamisel tuleks lähtuda

paindlikkusest. Hoone madalam energiaklass ei tohiks automaatselt kaasa tuua kohustust

saavutada kindel energiatõhususe tase, kui see ei ole tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv

või majanduslikult põhjendatud. Palume selgitada, kas ja kuidas arvestatakse energiatõhususe

nõuete ja energiamärgise metoodika rakendamisel kultuuri- ja etendusasutuste hoonete eripärase

kasutusprofiiliga.

Oleme seisukohal, et ka hoonete süsinikujalajälje piirväärtuste väljatöötamisel on vajalik arvestada

kultuurihoonete erinevat kasutusprofiili. Erineva kasutusotstarbega hoonetele tuleks kehtestada

sihipärased piirväärtused, mis põhinevad hoone tegelikul funktsioonil ja sellest tuleneval

energiakasutusel. Näiteks spordikeskuste energiakasutus erineb oluliselt tavapäraste

mitteeluhoonete energiakasutusest, kuna seda mõjutavad hooajalisus, suurte spordirajatiste ja

välialade kasutamine, kunstlume tootmine, spordivalgustus, ventilatsioon, soojavee- ja

pesemisruumide kasutus ning võistluste ja treeningute ajast ning mahust sõltuv koormus.

2. Seoses eelnõu § 1 lõikega 7, millega täiendatakse ehitusseadustiku § 62 lõigetega 3 ja 4, juhime

tähelepanu regulatsiooni lüngale, millest tulenevalt saab miinimumnõudeid ja leevendusi

kohaldada üksnes hoonetele, mis on kaitse all.

Selline lähenemine jätab tähelepanuta arhitektuurselt väärtuslikud hooned, mis ei ole kaitse all,

kuid mille puhul on samuti oluline tagada nende arhitektuurse väärtuse säilimine. Regulatsioonist

tulenevalt võidakse hakata ellu viima rekonstrueerimistöid, mis kahjustavad pöördumatult

linnaruumi ja selliste hoonete arhitektuurset kvaliteeti, millest võiksid tulevikus saada

potentsiaalselt ehitismälestised või mis on miljöö, arhitektuurse eripära või muude kaalutluste

poolest olulised. Eelkõige võib renoveerimislaine käigus ohtu sattuda noorem arhitektuuripärand,

mille kaitsmisele hakatakse mõtlema alles tulevikus. Ka varasema hoonestuse seas on aga

arhitektuuriobjekte, mis pole küll kaitse all, kuid mille puhul on oluline tagada nende väärtuse

säilimine.

Mõistame, et siin tekib küsimus, kes määratleb arhitektuuriväärtuse hoonete puhul, mis ei ole

ametlikult kaitse all. Teeme ettepaneku, et omanikud peaksid saama võimaluse taotleda

leevenduste kohaldamist hoonetele, mille kaitse ei ole formaalselt fikseeritud, kui nad tõendavad,

et tavapäraste energiatõhususnõuete täitmine kahjustaks oluliselt hoonel tuvastatud

arhitektuuriväärtust.

Peame oluliseks kitsaskohale tähelepaneku juhtida, et arhitektuurselt väärtuslikud hooned ei satuks

renoveerimislaine käigus ohtu.

3. Seoses eelnõu § 2 punktiga 6, millega täiendatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse § 301 lõigetega 4-9, palume selgitada, milliseks tähtajaks rakendub

päikeseenergiaseade paigaldamise nõue uuele avaliku sektori hoonele, mille ehitusloa taotlus on

esitatud enne uute nõuete jõustumist, kuid mis ehituslikult valmib 2027. aastal või hiljem.

Viidatud paragrahvi lõike 4 kohaselt rakendub nõue paigaldada päikeseenergiaseade uuele avaliku

sektorile kuuluvale hoonele, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus pärast muudatuse

jõustumist ehitusseadustikus. Kavandatav lõige 5 seab tähtajad päikeseenergiaseade paigaldamise

nõude täitmiseks avaliku sektori asutuse omandis olevale olemasolevatele hoonetele sõltuvalt

hoone suletud netopinna suurusest. Selgusetuks jääb, millal rakendub päikeseenergiaseadme

paigaldamise nõue avaliku sektori hoonele, mille ehitusloa taotlus on esitatud enne uute nõuete

jõustumist, kuid mis valmib 2027. aastal või hiljem.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Minister

Epp Hannus 628 2231

[email protected]