Kiri

Dokumendiregister	Kultuuriministeerium
Viit	1-11/82-6
Registreeritud	02.10.2026
Sünkroonitud	05.10.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari	1-11 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõud ja memorandumid
Toimik	1-11/2026 Ministeeriumi poolt ettevalmistatud seaduseelnõudega seotud dokumendid
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis	Riigikantselei
Vastutaja	Kadri Kilvet (KULTUURIMINISTEERIUM, Õigus- ja haldusosakond)
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

RK_26-01685-1.asice

26-01685-1.pdf

Eelnõu.docx

Eelnõu.pdf

Seletuskiri.docx

Seletuskiri.pdf

Seletuskirja lisa 1.docx

Seletuskirja lisa 1.pdf

Seletuskirja lisa 2.doc

Seletuskirja lisa 2.pdf

26-01685-1.pdf

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus Meie: 02.10.2026 nr 2-6/26-01685-1

Seaduseelnõu algatamine

Vabariigi Valitsus algatab Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oli arutusel Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2026. a istungil. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kultuuriminister. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Lisad: 1. Seaduseelnõu viiel lehel (PDF- ja DOCX-failid) 2. Seletuskiri 36 lehel (PDF- ja DOCX-failid) 3. Lisa 1 seletuskirja juurde neljal lehel (PDF- ja DOCX-failid) 4. Lisa 2 seletuskirja juurde 25 lehel (PDF- ja DOCX-failid) Heili Tõnisson [email protected]

Eelnõu.docx

EELNÕU

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus

§ 1. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine
Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 5 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„1) toodab vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning osutab teisi meediateenuseid;
2) elektroonilise side võrkude kaudu suunab üldsusele käesoleva lõike punktis 1 nimetatud programmid ja meediateenused ning teeb mõistlikus mahus kättesaadavaks saadete arhiivi;“;
2) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) edendab haridust, elukestvat õpet ja meediakirjaoskust, pakkudes mitmekesist hariduslikku meediasisu.“;
4) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Programmid“ tekstiosaga „ja meediateenused“;
5) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:
„§ 61. Uue meediateenuse mõju hindamine
(1) Uus meediateenus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (ELT L 2024/1083, 17.04.2024), artikli 2 punktis 1 nimetatud määratlusele vastav Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenus, mida ta ei ole varem osutanud või mis on olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline edasiarendus ning mis kummalgi juhul mõjutab märkimisväärselt meediaturgu, sealhulgas teenuse nõudlust ja konkurentsiolukorda.
(2) Enne kui alustatakse uue meediateenuse osutamist, hinnatakse selle mõju meediaturule ning selle vastavust Rahvusringhäälingu eesmärgile teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata katsetamisjärgus olevatele uutele meediateenustele. Meediateenuse katsetamise periood võib kesta kuni kuus kuud.
(4) Uue meediateenuse mõju hindab ja mõju hindamise otsuse teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määruses sätestatud isikute taotluse alusel. Uue meediateenuse mõju hindamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ning uue meediateenuse mõju hindamise otsus on haldusakt, mida võib vaidlustada haldusmenetluse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meediaturu mõju hindamist võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotluse alusel küsida Konkurentsiametilt konkurentsianalüüsi.
(6) Uue meediateenuse mõju hindamise, sealhulgas kulude katmise, tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(7) Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui uue meediateenuse mõju hindamise otsuse alusel maksmisele kuuluvat summat tähtaja jooksul ei maksta, annab otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“;
6) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „tasakaalus“;
7) paragrahvi 7 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) iga-aastane toetus riigieelarvest;“;
8) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) kavandatavad meediateenused, sealhulgas uued meediateenused, ning nende arendamise eesmärgid ja põhjendused;“;
9) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kui arengukava ei sisalda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud informatsiooni uue meediateenuse kohta, avalikustab Rahvusringhääling kavandatava uue meediateenuse eesmärgi ja põhjenduse oma veebilehel vähemalt kolm kuud enne selle pakkumise alustamist.“;
10) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 10. Riigieelarvest eraldatav toetus
(1) Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmise toetamiseks eraldatakse Rahvusringhäälingule toetus riigieelarvest.
(2) Valdkonna eest vastutav minister esitab eelarvestrateegia koostamisel iga nelja aasta järel Rahvusringhäälingule kavandatava toetuse summa suuruse nelja-aastaseks perioodiks, eraldi iga aasta kohta.
(3) Rahvusringhäälingule riigieelarvest eraldatav toetus sisaldab avalike ülesannete täitmiseks vajalikke majandamiskulusid, tööjõukulu, investeeringuid ja finantseerimistehinguid.
(4) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Rahvusringhäälinguga nelja-aastase raamlepingu, lähtudes riigieelarvestrateegias Rahvusringhäälingu toetuseks planeeritud summadest.
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetusele võib riigieelarvest eraldada Rahvusringhäälingule sihtotstarbelisi toetuseid riigikaitseülesannete täitmiseks, elutähtsate teenuste osutamiseks ja muudel juhtudel, kui see on vajalik Rahvusringhäälingule käesoleva seadusega pandud ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks.
(6) Raamlepingus sätestatud toetuse summad kajastatakse vastava perioodi riigieelarvestrateegias ja neid raamlepingu kehtivusaja jooksul ei vähendata. Uue nelja-aastase perioodi toetust ei vähendata võrreldes eelneva raamlepingu perioodiga, välja arvatud juhul, kui vähendamine on tingitud märkimisväärsest majanduslangusest, riigikaitselistest vajadustest või muudest erakorralistest asjaoludest.
(7) Raamleping sõlmitakse hiljemalt eelneva raamlepingu kehtivuse viimase aasta 30. septembriks.
(8) Raamlepingus sätestatakse toetuse summad iga eelarveaasta kohta ja toetuse kasutamise aruandluse kord.
(9) Pärast iga-aastase riigieelarve vastuvõtmist sõlmitakse raamlepingu lisa, milles määratakse toetuse jaotus kululiikide kaupa. Lisa sõlmitakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sihtotstarbeliste toetuste puhul.
(10) Raamleping ja selle lisad avalikustatakse Kultuuriministeeriumi ja Rahvusringhäälingu veebilehel ühe nädala jooksul pärast allkirjastamist.“;
11) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Koos arengukava projektiga esitatakse Rahvusringhäälingu nõukogule:
1) mõjude analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang üle-eelmises arengukavas esitatud arengukavatsuste täitmisele ja Rahvusringhäälingu tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega;
2) kavandatava uue meediateenuse mõju kirjeldus meediaturule ning selle vastavus Rahvusringhäälingu eesmärgile teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.“;
12) paragrahvi 13 kolmas lause jäetakse välja;
13) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„6) Rahvusringhäälingu programmide arvu ning muude meediateenuste pakkumise üle otsustamine kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 5;“;
14) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
„8) käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 nimetatud nelja-aastase raamlepingu projekti kinnitamine.“;
15) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „esimees ja“ tekstiosaga „kaks kuni“;
16) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Neli juhatuse liiget“ tekstiosaga „Teised juhatuse liikmed“;
17) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:
„§ 281. Peatoimetaja ja toimetuse juht
(1) Peatoimetaja on Rahvusringhäälingu töötaja, kes vastutab toimetuses Rahvusringhäälingu programmi või meediateenuse sisu eest.
(2) Toimetuse juht on Rahvusringhäälingu töötaja, kes juhib toimetust.
(3) Toimetused on Rahvusringhäälingu struktuuri kuuluvad üksused, mis jagunevad teemavaldkondade kaupa ja mille ülesanded on saadete valik, sisu ja ülesehitus ning nende programmidesse ja meediateenustesse paigutamine.
(4) Peatoimetaja ja toimetuse juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldab juhatus avaliku konkursi, mille korraldamise tingimused ja kord kinnitatakse juhatuse otsusega.
(5) Peatoimetajaga ja toimetuse juhiga sõlmib tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks juhatus.
(6) Peatoimetaja või toimetuse juhiga tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise korral ei muutu tema töösuhe tähtajatuks.
(7) Kui peatoimetaja või toimetuse juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab juhatus peatoimetaja või toimetuse juhi kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.“;
18) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Juhatus esitab siseaudiitori kandidaadi nõukogule kinnitamiseks ja nõukogu sõlmib siseaudiitoriga töölepingu.“;
19) paragrahvi 31 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eetikanõunik jälgib Rahvusringhäälingu tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele, vaatab läbi Rahvusringhäälingu saate või programmi või meediateenuse sisu kohta esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi või meediateenuse tasakaalustatust.
(2) Juhatus esitab eetikanõuniku kandidaadi nõukogule kinnitamiseks ja nõukogu sõlmib eetikanõunikuga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks.
(3) Käesoleva seaduse § 281 lõikeid 4 ja 6 kohaldatakse ka eetikanõuniku valimisele ning temaga sõlmitud lepingule. Kui eetikanõuniku vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu eetikanõuniku kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.“;
20) paragrahvi 31 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
21) paragrahvi 33 tekstist jäetakse välja tekstiosa „Riigi Teatajas ning“;
22) paragrahvi 36 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „edastatud saatest“ tekstiosaga „, järgides meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimusi“;
23) paragrahv 37 tunnistatakse kehtetuks;
24) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:
„§ 411. Tähtajatu töölepingu sõlminud peatoimetaja, toimetuse juhi ja eetikanõuniku töölepingu tähtaja arvestamine
Käesoleva seaduse § 281 lõike 5 ja § 31 lõike 2 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni jõustumise ajal tähtajatu töölepinguga töötava peatoimetaja, toimetuse juhi ja eetikanõuniku tööleping loetakse sõlmituks viieks aastaks alates § 281 lõike 5 ja § 31 lõike 2 jõustumisest.“;
25) seadust täiendatakse §-ga 412 järgmises sõnastuses:
„§ 412. Esimese raamlepingu sõlmimine
(1) Esimene käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud raamleping sõlmitakse hiljemalt 2027. aasta 30. septembriks ja see kehtib ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2031.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raamlepinguga ettenähtud toetuse määramisel võetakse aluseks Rahvusringhäälingule 2024. aasta riigieelarvest eraldatud toetus, millele lisandub viimasest enne toetuse määramist töötasude tõusuks eraldatud summa.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, 2026
Algatab Vabariigi Valitsus 12. oktoobril 2026. a nr 2-6/26-01685

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Eelnõu.pdf

EELNÕU

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus

§ 1. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine

Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„1) toodab vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning osutab

teisi meediateenuseid;

2) elektroonilise side võrkude kaudu suunab üldsusele käesoleva lõike punktis 1 nimetatud

programmid ja meediateenused ning teeb mõistlikus mahus kättesaadavaks saadete arhiivi;“;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) edendab haridust, elukestvat õpet ja meediakirjaoskust, pakkudes mitmekesist hariduslikku

meediasisu.“;

4) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Programmid“ tekstiosaga „ja

meediateenused“;

5) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses:

„§ 61. Uue meediateenuse mõju hindamine

(1) Uus meediateenus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi

2010/13/EL (ELT L 2024/1083, 17.04.2024), artikli 2 punktis 1 nimetatud määratlusele vastav

Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenus, mida ta ei ole varem osutanud või mis on

olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline edasiarendus ning mis kummalgi juhul mõjutab

märkimisväärselt meediaturgu, sealhulgas teenuse nõudlust ja konkurentsiolukorda.

(2) Enne kui alustatakse uue meediateenuse osutamist, hinnatakse selle mõju meediaturule ning

selle vastavust Rahvusringhäälingu eesmärgile teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi vajadusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata katsetamisjärgus olevatele uutele meediateenustele.

Meediateenuse katsetamise periood võib kesta kuni kuus kuud.

(4) Uue meediateenuse mõju hindab ja mõju hindamise otsuse teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määruses sätestatud isikute taotluse

alusel. Uue meediateenuse mõju hindamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ning uue

meediateenuse mõju hindamise otsus on haldusakt, mida võib vaidlustada haldusmenetluse

seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud meediaturu mõju hindamist võib Tarbijakaitse

ja Tehnilise Järelevalve Amet taotluse alusel küsida Konkurentsiametilt konkurentsianalüüsi.

(6) Uue meediateenuse mõju hindamise, sealhulgas kulude katmise, tingimused ja korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(7) Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2

lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui uue meediateenuse mõju hindamise otsuse alusel maksmisele

kuuluvat summat tähtaja jooksul ei maksta, annab otsuse teinud asutus otsuse sundtäitmisele

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.“;

6) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „tasakaalus“;

7) paragrahvi 7 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) iga-aastane toetus riigieelarvest;“;

8) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kavandatavad meediateenused, sealhulgas uued meediateenused, ning nende arendamise

eesmärgid ja põhjendused;“;

9) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui arengukava ei sisalda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud informatsiooni

uue meediateenuse kohta, avalikustab Rahvusringhääling kavandatava uue meediateenuse

eesmärgi ja põhjenduse oma veebilehel vähemalt kolm kuud enne selle pakkumise alustamist.“;

10) paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 10. Riigieelarvest eraldatav toetus

(1) Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmise toetamiseks eraldatakse

Rahvusringhäälingule toetus riigieelarvest.

(2) Valdkonna eest vastutav minister esitab eelarvestrateegia koostamisel iga nelja aasta järel

Rahvusringhäälingule kavandatava toetuse summa suuruse nelja-aastaseks perioodiks, eraldi iga

aasta kohta.

(3) Rahvusringhäälingule riigieelarvest eraldatav toetus sisaldab avalike ülesannete täitmiseks

vajalikke majandamiskulusid, tööjõukulu, investeeringuid ja finantseerimistehinguid.

(4) Valdkonna eest vastutav minister sõlmib Rahvusringhäälinguga nelja-aastase raamlepingu,

lähtudes riigieelarvestrateegias Rahvusringhäälingu toetuseks planeeritud summadest.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toetusele võib riigieelarvest eraldada

Rahvusringhäälingule sihtotstarbelisi toetuseid riigikaitseülesannete täitmiseks, elutähtsate

teenuste osutamiseks ja muudel juhtudel, kui see on vajalik Rahvusringhäälingule käesoleva

seadusega pandud ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks.

(6) Raamlepingus sätestatud toetuse summad kajastatakse vastava perioodi riigieelarvestrateegias

ja neid raamlepingu kehtivusaja jooksul ei vähendata. Uue nelja-aastase perioodi toetust ei

vähendata võrreldes eelneva raamlepingu perioodiga, välja arvatud juhul, kui vähendamine on

tingitud märkimisväärsest majanduslangusest, riigikaitselistest vajadustest või muudest

erakorralistest asjaoludest.

(7) Raamleping sõlmitakse hiljemalt eelneva raamlepingu kehtivuse viimase aasta 30. septembriks.

(8) Raamlepingus sätestatakse toetuse summad iga eelarveaasta kohta ja toetuse kasutamise

aruandluse kord.

(9) Pärast iga-aastase riigieelarve vastuvõtmist sõlmitakse raamlepingu lisa, milles määratakse

toetuse jaotus kululiikide kaupa. Lisa sõlmitakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud

sihtotstarbeliste toetuste puhul.

(10) Raamleping ja selle lisad avalikustatakse Kultuuriministeeriumi ja Rahvusringhäälingu

veebilehel ühe nädala jooksul pärast allkirjastamist.“;

11) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Koos arengukava projektiga esitatakse Rahvusringhäälingu nõukogule:

1) mõjude analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang üle-eelmises arengukavas esitatud

arengukavatsuste täitmisele ja Rahvusringhäälingu tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega;

2) kavandatava uue meediateenuse mõju kirjeldus meediaturule ning selle vastavus

Rahvusringhäälingu eesmärgile teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi

vajadusi.“;

12) paragrahvi 13 kolmas lause jäetakse välja;

13) paragrahvi 21 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) Rahvusringhäälingu programmide arvu ning muude meediateenuste pakkumise üle otsustamine

kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 5;“;

14) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) käesoleva seaduse § 10 lõikes 4 nimetatud nelja-aastase raamlepingu projekti kinnitamine.“;

15) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „esimees ja“ tekstiosaga „kaks kuni“;

16) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Neli juhatuse liiget“ tekstiosaga „Teised juhatuse

liikmed“;

17) seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses:

„§ 281. Peatoimetaja ja toimetuse juht

(1) Peatoimetaja on Rahvusringhäälingu töötaja, kes vastutab toimetuses Rahvusringhäälingu

programmi või meediateenuse sisu eest.

(2) Toimetuse juht on Rahvusringhäälingu töötaja, kes juhib toimetust.

(3) Toimetused on Rahvusringhäälingu struktuuri kuuluvad üksused, mis jagunevad

teemavaldkondade kaupa ja mille ülesanded on saadete valik, sisu ja ülesehitus ning nende

programmidesse ja meediateenustesse paigutamine.

(4) Peatoimetaja ja toimetuse juhi vaba ametikoha täitmiseks korraldab juhatus avaliku konkursi,

mille korraldamise tingimused ja kord kinnitatakse juhatuse otsusega.

(5) Peatoimetajaga ja toimetuse juhiga sõlmib tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks juhatus.

(6) Peatoimetaja või toimetuse juhiga tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või

pikendamise korral ei muutu tema töösuhe tähtajatuks.

(7) Kui peatoimetaja või toimetuse juhi vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku

konkursi korras täita, määrab juhatus peatoimetaja või toimetuse juhi kuni üheks aastaks avalikku

konkurssi korraldamata.“;

18) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Juhatus esitab siseaudiitori kandidaadi nõukogule kinnitamiseks ja nõukogu sõlmib

siseaudiitoriga töölepingu.“;

19) paragrahvi 31 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Eetikanõunik jälgib Rahvusringhäälingu tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja

tavadele, vaatab läbi Rahvusringhäälingu saate või programmi või meediateenuse sisu kohta

esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi või meediateenuse tasakaalustatust.

(2) Juhatus esitab eetikanõuniku kandidaadi nõukogule kinnitamiseks ja nõukogu sõlmib

eetikanõunikuga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks.

(3) Käesoleva seaduse § 281 lõikeid 4 ja 6 kohaldatakse ka eetikanõuniku valimisele ning temaga

sõlmitud lepingule. Kui eetikanõuniku vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku

konkursi korras täita, määrab nõukogu eetikanõuniku kuni üheks aastaks avalikku konkurssi

korraldamata.“;

20) paragrahvi 31 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 33 tekstist jäetakse välja tekstiosa „Riigi Teatajas ning“;

22) paragrahvi 36 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „edastatud saatest“ tekstiosaga „, järgides

meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimusi“;

23) paragrahv 37 tunnistatakse kehtetuks;

24) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:

„§ 411. Tähtajatu töölepingu sõlminud peatoimetaja, toimetuse juhi ja eetikanõuniku

töölepingu tähtaja arvestamine

Käesoleva seaduse § 281 lõike 5 ja § 31 lõike 2 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni

jõustumise ajal tähtajatu töölepinguga töötava peatoimetaja, toimetuse juhi ja eetikanõuniku

tööleping loetakse sõlmituks viieks aastaks alates § 281 lõike 5 ja § 31 lõike 2 jõustumisest.“;

25) seadust täiendatakse §-ga 412 järgmises sõnastuses:

„§ 412. Esimese raamlepingu sõlmimine

(1) Esimene käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud raamleping sõlmitakse hiljemalt 2027. aasta

30. septembriks ja see kehtib ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2031.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud raamlepinguga ettenähtud toetuse määramisel

võetakse aluseks Rahvusringhäälingule 2024. aasta riigieelarvest eraldatud toetus, millele lisandub

viimasest enne toetuse määramist töötasude tõusuks eraldatud summa.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026

Algatab Vabariigi Valitsus 12. oktoobril 2026. a nr 2-6/26-01685

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seletuskiri.docx

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kehtiv Eesti Rahvusringhäälingu seadus (edaspidi ERHS) on reguleeritavas valdkonnas viimase kahe kümnendi vältel toimunud arengust maha jäänud. ERHS töötati välja aastatel 2005–2006, võeti vastu 18. jaanuaril 2007, jõustus 1. juunil 2007 ning on püsinud Eesti Rahvusringhäälingule (edaspidi Rahvusringhääling) sätestatud eesmärke, ülesandeid, rahastamisaluseid ning järelevalve- ja kontrollimehhanisme reguleerivas osas praeguseni sisuliselt muutumatuna. Seetõttu täpsustatakse ERHS-is avalike meediateenuste määratlust ning kirjeldatakse Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete loomisel ning osutamisel tehnoloogianeutraalsena.
Lisaks ERHS-i ajakohastamisele tänapäevase meedia ja sisu jagamise kontekstis, kirjeldatakse uute meediateenuste turumõju hindamiseks vajalikud mehhanismid. Uute teenuste turuletoomisele peab eelnema avaliku teenuse mõju hindamine, mille käigus peavad liikmesriigid kaaluma, kas uued olulised meediateenused, mida avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile. Seetõttu luuaksegi regulatsioon uute meediateenuste mõju hindamiseks ning määratakse sõltumatu meediaregulaator, kes mõju hindab. Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega uue meediateenuse mõju hindamise, sealhulgas kulude katmise, tingimused ja kord.
Selleks, et avalik-õigusliku ringhäälingu riiklik rahastamine vastaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (edaspidi Euroopa meediavabaduse määrus), ning Komisjoni teatisele riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes 2009/C 257/01 (edaspidi riigiabi teatis) muudetakse Rahvusringhäälingu rahastamise alust. Viidatud dokumentide kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine olema korraldatud viisil, mis väldib iga-aastaste eelarveläbirääkimiste lubamatut täitevvõimu mõju riski, tagab eelarve pikemaajalise prognoositavuse ja ei riiva tema usaldusväärsust ega sõltumatust. Regulatsiooniga luuakse riigipoolse toetuse kujunemise alus, mis tagab Rahvusringhäälingule prognoositava, läbipaistva ning täitevvõimust sõltumatu rahastuse.
Selleks, et Rahvusringhääling oleks organisatsioonina muutumisvõimeline, luuakse süsteem, kus loomingulist vastutust kandvatel töökohtadel töötavad isikud saaksid iga viie aasta tagant vahetuda. Samuti ajakohastatakse ERHS-i tunnistades kehtetuks sätted, mis sisuliselt kordavad muudes õigusaktides sätestatut või mis ei ole kooskõlas Rahvusringhäälingu tegeliku toimimise praktikaga ning ei täida seejuures ka õigusselguse eesmärki.
Eelnõu sisaldab nii Euroopa Liidu õigusest kui ka riigisisesest vajadusest tulenevaid muudatusi. Eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne mõju ettevõtjate ega inimeste halduskoormusele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], 628 2224) ja loomingu osakonna meedianõunik Andres Jõesaar ([email protected], 628 2338). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo OÜ.

1.3. Märkused

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK esitati puudutatud ministeeriumidele ning huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 2024. aasta mais. VTK-le andis tagasiside viis ministeeriumi ning seitse huvirühma (tagasiside lisatud eraldi dokumendina). Tagasisides avaldati toetust plaanitavatele muudatustele ning tehti mitmeid ettepanekuid, millega on käesolevas eelnõus arvestatud. Rahandusministeerium leidis, et VTK-s pakutud Rahvusringhäälingu rahastusmudel (riigieelarves nähakse kalendriaastaks ette kulud summas, mille suurus vastab fikseeritud protsendile toetuse kavandatavale kasutusaastale üle-eelneval kalendriaastal riigieelarvesse laekunud aktsiisimaksudest ja residendist füüsiliselt isikult laekunud tulumaksust) annaks küll Rahvusringhäälingule stabiilse ja sõltumatu aluse, kuid vähendaks riigieelarve paindlikkust, mistõttu nad ei toeta selliste seoste tekitamist. Rahandusministeeriumi seisukohta on eelnõus arvestatud ning pakutud on välja uus raamlepingu lahendus. VTK-s esitatud ettepanekuid on mõningal määral käsitletud eelnõu vastavasisuliste punktide juures.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, kuid on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Euroopa meediavabaduse määrus jõustus 7. mail 2024. Sellega kehtestati uus reeglistik meedia mitmekesisuse ja sõltumatuse kaitseks. Kehtestati nõuded, mis reguleerivad kaitsemeetmeid avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatuks toimimiseks ja mida tuleb siseriiklikult kohaldada alates 8. augustist 2025. Eelnõus sisalduvad Rahvusringhäälingu rahastamist käsitlevad sätted vastavad Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 nõuetele. Eelnõus sisalduvad sätted, mis reguleerivad programmide ja meediateenuste pakkumist tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest lähtudes, on samuti kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud nõuetega. Euroopa meediavabaduse määrus on siduv seadusandlik akt, mida tuleb tervikuna kohaldada kogu Euroopa Liidus.
Lisaks on liikmesriikidele siduvad riigiabi teatises esitatud nõuded. Euroopa Komisjon kohaldab riigiabi teatist kõikide avalik-õiguslike ringhäälinguid puudutavate meetmete suhtes, mille kohta tal palutakse teha otsus. Euroopa Komisjon hindab riigiabi teatise alusel riigiabi õiguspärasust. Eelnõu see osa, mis reguleerib uue meediateenuse mõju hindamist, vastab riigiabi teatises toodud nõuetele.
Euroopa Liidus on avalik-õigusliku ringhäälingu avaliku teenuse osutamise ja rahastamise alused sätestatud ka Amsterdami lepingus ning riigiabi- ja konkurentsireegleid sisaldavates klauslites Euroopa Liidu toimimise lepingus. Eelnõu vastab ka Amsterdami lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus sätestatud avaliku teenuse osutamise ja rahastamise põhimõtetele.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga1. Tegevusprogrammi kohaselt uuendab valitsus sõltumatu, tugeva ja kaasaegse avalik-õigusliku ringhäälingu hoidmiseks ja kaasajastamiseks Eesti Rahvusringhäälingu seadust. Muudatuste elluviimise tähtaeg oli 2026. aasta I kvartal. Valitsus peab oluliseks seaduse uuendamist ning senise rahastusmudeli analüüsimist. Selle eesmärgi täitmiseks töötatigi 2024. aasta kevadeks välja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise väljatöötamiskavatsus.
Eelnõuga muudetakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 11.07.2026, 107.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Põhiseaduse § 73 kohaselt võetakse Riigikogu aktid vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. Käesoleva eelnõu vastuvõtmiseks ei ole põhiseaduses sätestatud erikorda, mistõttu kohaldub üldreegel.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse muutmise eesmärk on ajakohastada vananenud regulatsioon, et see arvestaks Rahvusringhäälingu tänapäevast tegevusmudelit ja meediateenuste mitmekesisust. Muudatuse eesmärk on kehtestada seaduse tasandil erinevatel platvormidel avalike meediateenuste ja -toodete loomise ja/või osutamise ajakohane ülesanne, sest Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete loomisel ning osutamisel tehnoloogianeutraalselt ei ole avaliku teenusena ERHS-is ühemõtteliselt kirjeldatud. ERHS-i ajakohastamise käigus täiendatakse seadust haridusvaldkonna edendaja täpsemalt sõnastatud ülesandega, sest igapäevases praktikas on Rahvusringhäälingu ülesandeks ka haridusliku meediasisu pakkumine. Luues ja levitades haridusliku sisuga meediateenuseid ja -tooteid panustab Rahvusringhääling kõigis vanusegruppides eesti inimeste harimisse, sealhulgas meediapädevuse suurendamisse, kuid see tegevus ei ole ERHS-is ülesandena selgelt sõnastatud.

Kehtivad sätted keskenduvad peamiselt tele- ja raadioprogrammidele, kuid Rahvusringhääling pakub lisaks ka veebipõhiseid ja muid digitaalplatvormidel edastatavaid meediateenuseid. Seetõttu on vajalik tagada, et ERHS-is kehtestatud nõuded kehtiksid ühtlaselt kõigile Rahvusringhäälingu pakutavatele meediateenustele, mitte ainult traditsioonilistele tele- ja raadioprogrammidele. Muudatused on vajalikud, et Rahvusringhäälingu õigusraamistik kajastaks tema tegelikku tegevust ning tagaks meediateenuste ühtse ja selge regulatsiooni kõigil platvormidel.
Eelnõu algatamine on vajalik ka selleks, et luua ERHS-i tasandil regulatsioon uute avalike meediateenuste mõju hindamiseks ja määrata meediaregulaator, kes mõju hindab. Sellise õigusliku süsteemi loomise kaudu tagatakse, et Rahvusringhääling ei saaks tulla meediaturule põhjendamatute uute teenustega ega sekkuda üle määra meediaturu toimimisse.
Eelnõu algatamise üks olulisi põhjuseid on Rahvusringhäälingu rahastamise süsteemi ajakohastamine, et viia see vastavusse Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega. Kehtiv rahastamismudel ei vasta viidatud määruse põhimõtetele, mis sätestavad, et avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine peab olema kestlik, piisav, prognoositav ja pikaajaliselt tagatud, et vältida poliitilist sekkumist ja tagada toimetuslik sõltumatus.
Eelnõu üks keskseid eesmärke on Rahvusringhäälingu juhtimisega seotud regulatsiooni täpsustamine, et tagada selgem õigusraamistik Rahvusringhäälingu peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingutele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punkt 1 - muudetakse ERHS-i § 5 lõike 1 punkte 1 ja 2. Muudatuse eesmärk on kirjeldada ERHS-is avaliku teenusena ühemõtteliselt Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat eri meediaplatvormidel avalike meediateenuste ja -toodete loomisel ja osutamisel. Punkti 1 muudatusega tõstetakse kokku kehtiva regulatsiooni punkti 1 ja sama lõike punkti 3 sisu ning jäetakse välja kaks viimast lauset. See, et programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad, on sisuliselt kaetud punktis 2 pakutud sõnastusega, mille kohaselt suunab Rahvusringhääling oma programmid ja meediateenused üldsusele elektroonilise side võrkude kaudu. Seega on lause punktis 1 üleliigne ega lisa regulatsioonile uut sisu.

Teine lause, mille kohaselt teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad kuulmispuudega inimestele, ei ole ERHS-i kontekstis samuti enam asjakohane. Puudega inimeste ligipääsu audiovisuaalmeedia teenustele reguleerib meediateenuste seaduse § 23. Viidatud paragrahvis toodud nõuded on oluliselt laiemad ning ei piirdu ainult teleprogrammide originaalsaadete maksimaalselt kättesaadavaks tegemise kohustusega kuulmispuudega inimestele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta on Eesti õigusesse ülevõetud ning selles toodud ligipääsetavuse nõudeid audiovisuaalmeedia teenustele tuleb rakendada ka Rahvusringhäälingul. Konkreetsete erivajaduste ja nendega seotud lahenduste väljatoomine ERHS-is ei ole enam põhjendatud.
Punkti 1 uue sõnastuse kohaselt peab Rahvusringhääling tootma vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning osutama teisi meediateenuseid. Kehtiva punkti 3 sõnastuse kohaselt toodab Rahvusringhääling nõukogu loal muid meediateenuseid ja levitab nendega seotud tooteid. Nõukogu luba on uutele meediateenustele jätkuvalt tarvilik, kuid vastav regulatsioon on viidud nõukogu pädevuste paragrahvi, mida on kirjeldatud eelnõu § 1 punktis 13. Muudatusega säilib nõukogu järelevalveroll uute meediateenuste algatamisel, et tagada avaliku ressursi otstarbekas kasutamine ja Rahvusringhäälingu eesmärkide täitmine.
ERHS § 2 lõike 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes meediateenuste seaduse ja muude õigusaktide sätteid Rahvusringhäälingu tegevuse kohta. Meediateenuse mõiste sisustamisel lähtutakse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 lõikest 1. Selle kohaselt on meediateenus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 sätestatud teenus, mille peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid.
Rahvusringhäälingu teenustest loetakse ajakirjandusväljaandeks näiteks veebikeskkonnas avaldatud arvamus- või uudislood. Ajakirjandusväljaanne on määratletud direktiivi (EL) 2019/790 artikli 2 punktis 4 selliselt, et „ajakirjandusväljaanne“ on peamiselt ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjale ning mis:
a) kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajalehes või ajakirjas;
b) seab eesmärgiks anda üldsusele uudiste või muude teemadega seotud teavet;
c) avaldatakse mõnes meediakanalis teenuseosutaja initsiatiivil, toimetuse vastutusel ja kontrolli all.
Punkt 2 reguleerib programmide ja meediateenuste üldsusele suunamist ja programmide, meediateenuste ja arhiivi kättesaadavaks tegemist. Muudatuse rõhuasetus on sellel, et lisaks programmidele oleksid ka muud meediateenused üldsusele suunatud elektroonilise side võrkude kaudu. Üldsusele suunamine on termin, mida kasutab autoriõiguse seadus, mille § 10 lõike 1 kohaselt loetakse teos üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud, edastatud, taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.
Kehtiva ERHS § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt toodab Rahvusringhääling vähemalt kahte teleprogrammi ja vähemalt nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 on sätestatud, et Rahvusringhääling teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus mahus kättesaadavaks oma programmid ja saadete arhiivi. Arvestades tehnoloogia arengut, tegutsevad ringhäälinguorganisatsioonid ka veebipõhiste meediateenuste osutajatena. See tähendab, et nende teenuste kättesaadavus ja mitmekesisus ei väljendu vaid traditsioonilise tele- või raadioringhäälinguna, vaid olulisel kohal on ka veebiteenused ning teised väljundid (nt portaalid ja mobiiliäpid), mis võimaldavad auditooriumini viia laiemat meediasisu. Selline tehnoloogianeutraalne lähenemine on nüüd seaduses selgemini sõnastatud.
Kõnesolevad muudatused tõukuvad asjaolust, et kogu Euroopa Liidu meediaregulatsiooni õiguslik raamistik liigub tehnoloogianeutraalsuse suunal. Euroopa Liidu ja EBU teemakohastes dokumentides on rõhutatud, et avalik õiguslik meediateenuse osutaja peab suutma kohanduda muutuva turu ja kasutajate harjumustega ning pakkuma sisu mistahes kohas, ajal ja erinevatel platvormidel (raadio, televisioon, veeb ja äpid). EBU on jõudnud järeldusele, et kui avalik-õiguslikud meediateenuste osutajad ei ole erinevatel elektroonilise meedia platvormidel esindatud, on avalike ülesannete täitmine ja auditooriumi kõigi rühmadeni jõudmine raskendatud. Euroopa Kohtu hinnangul ei ole uute platvormide kasutuselevõtt, selleks et täita avalik-õigusliku meedia riigisisestest seadustest tulenevaid ülesandeid, vastuolus Euroopa Liidu riigiabi- ja konkurentsireeglitega. Avalik-õiguslik meedia peab olema võimeline kehtestama standardeid ja investeerima innovatsiooni.
Lisaks on Rahvusringhäälingul ERHS § 5 lõike 1 punkti 10 kohaselt kohustus tagada adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Rahvusringhääling peab selle ülesande täitmiseks tagama hädavajaliku strateegilise kommunikatsiooni tehnilise võimekuse nii raadio- ja televisioonikanalites kui ka veebis. Kontrollitud, objektiivse ja sõltumatu informatsiooni levitaja ja tootjana jääb avalik-õiguslikule meediateenuse osutajale vastutus selle ülesande täitmise eest.
VTK tagasisides said Rahvusringhäälingu ülesannete ajakohastamise muudatused positiivse tagasiside. Kõik osapooled nõustusid, et tehnoloogianeutraalne lähenemine tuleb seaduses selgemini sõnastada ning tele- ja raadioprogrammide kõrval tuleb esile tuua ka muu meediasisu tootmine ja üldsusele suunamine. Eesti Meediaettevõtete Liit leidis, et nii kehtivas regulatsioonis kui pakutud muudatustes on aga ülesanded liiga üldised, et nende täitmist ja rahastamist saaks monitoorida ja hinnata ning muudatuste kontekstis tuleks Rahvusringhäälingu veebikeskkonna originaalse tekstisisu tootmise õigust piirata. Eesti Meediaettevõtete Liit, Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool tegid lisaks pakutud muudatustele ettepaneku ülesannete täpsustamise laiemaks aruteluks. Tartu Ülikool leidis, et erinevalt praegusest peavad olema ülesanded määratletud selliselt, et on võimalik hinnata nende täitmist.
Ülesannete ja eesmärkide täiendamine uute eesmärkide ja ülesannete lisamisega oleks kindlasti laiem arutelu objekt ja seetõttu seda antud muudatuste raames ei plaanita. VTK-le eelnenud probleemide kaardistamise töögrupp arutas põhjalikult Rahvusringhäälingu eesmärkide ja ülesannete detailsusastme ja täiendamise teemat. Töögrupp leidis, et kehtiv ülesannete loetelu ja lai määratlus on sobivad, kuna avaliku meediateenuse osutaja roll peab olema võimalikult laiapõhjaline. Ühiselt leiti, et eesmärkide ja ülesannete liiga detailne määratlemine vähendaks Rahvusringhäälingu loomingu- ja tegevusvabadust ning takistaks muutustega paindlikult kohanemist.
Seetõttu keskendutakse eelnõu kontekstis sellele, et meediateenuste ja -toodete loomisel ning pakkumisel oleks välja toodud kolm võrdselt olulist meediaplatvormi – raadio, televisioon ja internet (tingliku nimetusega tehnoloogianeutraalsus).
Rahvusringhäälingu ülesannete täitmist saab monitoorida ja hinnata arengukava ja selles sisalduva mõjude analüüsi alusel. ERHS § 12 lõige 1 sätestab, et koos arengukava projektiga esitatakse Rahvusringhäälingu nõukogule mõjude analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang arengukavas esitatud arengukavatsuste täitmisele ja Rahvusringhäälingu tegutsemise vastavusele käesoleva seadusega. Seega näeb kehtiv seadus ette, et Rahvusringhäälingu arengukavas esitatud arengukavatsusi ning tema tegevust ülesannete täitmisel hindab nõukogu mõju analüüsi alusel. Muudatustega, mida on kirjeldatud eelnõu § 1 punktides 8-10, antakse arengukava ja mõjude analüüsi regulatsioonile täiendavat sisu just uute meediateenuste kontekstis. Rahvusringhäälingu tegevus on avalik ning ka arengukava ja muud dokumendid (sh mõju analüüs) peavad olema avalikud ehk alluma n-ö avalikkuse kontrollile.
Eelnõu § 1 punkt 2 - ERHS-i § 5 lõige 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 1 punktis 1 kirjeldatud põhjusel. Uutele meediateenustele nõukogu loa andmise regulatsioon on viidud ERHS-i §-i 21 ning meediateenustega seotud toodete levitamise õigus on selgelt reguleeritud ERHS-i § 7 lõike 5 punktis 7, mis ütleb, et Rahvusringhäälingule on lubatud tulu tema toodete ja teenuste müügist.
Eelnõu § 1 punkt 3 - ERHS-i § 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12, millega laiendatakse Rahvusringhäälingu ülesandeid, lisades hariduse edendamise, elukestva õppe ja meediakirjaoskuse arendamise kohustuse. Eelnõu § 1 punkti 1 sisukirjelduses selgitatakse, et uusi ülesandeid Rahvusringhäälingule ei lisata ning väide vastab tõele, sest luues ja levitades haridusliku sisuga meediateenuseid ja -tooteid panustab Rahvusringhääling ka täna kõigis vanusegruppides eesti inimeste harimisse, sealhulgas meediapädevuse suurendamisse. See tegevus ei ole aga ERHS-is tema ülesandena ühemõtteliselt sõnastatud.
Rahvusringhääling peaks oma tegevuses senisest enam keskenduma hariduslikule sisule ning toetama ühiskonna teadlikkuse ja oskuste kasvu erinevates eluvaldkondades. Hariduslik, sealhulgas meediakirjaoskust edendav sisu, on oluline osa avalik-õigusliku ringhäälingu rollist, kuna see aitab kaasa ühiskonna teadlikkuse, kriitilise mõtlemise ja üldise haridustaseme tõstmisele. Kuna meediamaastik on muutunud killustunumaks ning infokeskkond üha keerulisemaks, on avalik-õiguslikul ringhäälingul oluline roll usaldusväärse ja kvaliteetse haridusliku sisu pakkumisel. Säte aitab tugevdada Rahvusringhäälingu positsiooni avaliku teenuse pakkujana, toetades nii riiklikke hariduseesmärke kui ka kodanike valmisolekut elukestvaks õppeks ja teadlikuks meediatarbimiseks. Meediakirjaoskus tähendab meediatekstide allikakriitilist analüüsivõimet, mis võimaldab adekvaatselt hinnata tarbitava info usaldusväärsust ning faktipõhisust.
Rahvusringhääling peab ka tulevikus pakkuma mitmekesist hariduslikku sisu eri sihtrühmadele, sealhulgas koolinoortele, täiskasvanud õppijatele ja eakatele. Haridusliku sisu pakkumine võib toimuda eri vormides, sealhulgas raadio- ja telesaadete, veebiplatvormide, taskuhäälingute ja muude meediateenuste kaudu.
Hariduse edendaja rolli, sealhulgas haridussisu loomise ja levitamise täpsemalt sõnastatud ülesande ERHS-is sätestamise vajadusele juhtisid VTK tagasisides tähelepanu Tartu Ülikool, Eesti Rahvusringhääling ning Eesti Meediaettevõtete Liit. Nad leidsid, et haridusliku sisu loomine on üks klassikalisi avalik-õigusliku meedia ülesandeid. Ettepanekut lisada hariduse edendaja roll Rahvusringhäälingu ülesannete hulka toetas ka Haridus- ja Teadusministeerium.
Eelnõu § 1 punkt 4 - ERHS-i § 6 lõiget 2 täiendatakse selliselt, et programmide kõrval seatakse ka teistele Rahvusringhäälingu pakutavatele meediateenustele nõue, et need peavad olema mitmekülgsed ja ühiskonnaelu teemade käsitlus neis peab olema tasakaalustatud. Muudatusega kaasajastatakse ERHS, sest Rahvusringhääling pakub tele- ja raadioprogrammide kõrval ka teisi meediateenuseid ja ka nende meediateenuste sisu peab olema mitmekülgne ning ühiskonna teemade käsitlus tasakaalustatud. Demokraatliku ühiskonna ja avalik-õigusliku ringhäälingu üldtunnustatud põhimõtete kohaselt tuleb avalik-õigusliku ringhäälingu pakutavates programmides ja teistes meediateenustes tagada tasakaal ühiskonna erinevate gruppide huvide vahel ning need peavad väljendama erinevate gruppide huve.
Eelnõu § 1 punkt 5 - kõnealuse eelnõu punktiga täiendatakse ERHS-i 1. peatükki uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooniga. Seaduses nähakse ette süsteem uute meediateenuste turumõju hindamiseks ning määratakse turumõju hindaja. Sellise regulatsiooni loomise vajalikkuse näeb ette riigiabi teatis, mille punktide 84–90 kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu uute meediateenuste turuletoomisele eelnema avaliku teenuse mõju hindamine (ingl Public Value Test). Riigiabi teatise kohaselt peavad liikmesriigid kaaluma, olles enne teinud avatud konsultatsioonil põhineva hindamise, kas uued olulised meediateenused, mida avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile. Selline hindamine on kooskõlas riigiabi -ja konkurentsireeglitega tagamaks, et oluliste uute audiovisuaalteenuste riiklik rahastamine ei moonutaks kaubandust ja konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.
Paragrahvi 61 esimeses lõikes esitatakse termini "uus meediateenus" määratlus. Säte määratleb, mida loetakse uueks meediateenuseks ERHS-i tähenduses. Määratluse aluseks on võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1083, mis kehtestab siseturul meediateenuste ühtse raamistiku. Uueks meediateenuseks kvalifitseerub Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenus, mis vastab Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 2 punktis 1 sätestatud meediateenuse definitsioonile („meediateenus“ – teenus ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid) ning mida Rahvusringhääling ei ole varasemalt osutanud. Samuti loetakse uueks meediateenuseks olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline oluline edasiarendus.
Selleks, et Rahvusringhäälingu uus meediateenus kuuluks sätte reguleerimisalasse, peab see omama märkimisväärset mõju meediaturule. See tähendab, et teenusel peab olema oluline mõju nii kasutajate nõudlusele kui ka turu konkurentsiolukorrale. Hindamisel võetakse arvesse teenuse võimalikku mõju erasektori meediateenuste pakkujatele, tarbijate käitumise ja eelistuste muutumist, uue tehnoloogia rakendamisega kaasnevat turukeskkonna arengut.
Selle sätte eesmärk on tagada, et Rahvusringhäälingu uued meediateenused arvestaksid turu konkurentsiolukorda ja oleksid kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Regulatsioon aitab tagada, et avalik-õiguslik ringhääling ei moonuta turgu ja ei saa ebaproportsionaalset konkurentsieelist.
Lõikes 2 antakse üldised uue meediateenuse mõju hindamise kriteeriumid. Säte kehtestab nõude hinnata enne uue meediateenuse osutamisega alustamist selle võimalikku mõju meediaturule ning vastavust Rahvusringhäälingu eesmärgile. Hindamine on vajalik, et tagada tasakaalustatud ja läbipaistev otsustusprotsess uute teenuste arendamisel ning vältida turumoonutusi.
Meediaturu mõju hindamise eesmärk on analüüsida, kas ja kuidas Rahvusringhäälingu kavandatav uus teenus mõjutab olemasolevat meediakeskkonda. Hindamisel võetakse arvesse seda, kas uus meediateenus võib oluliselt mõjutada erasektori meediateenuste pakkumist või konkurentsiolukorda, kas teenus võib muuta meediatarbimise struktuuri või tarbijate käitumist, kas teenuse pakkumine võib mõjutada meediaettevõtete majanduslikku jätkusuutlikkust.
Hindamise käigus analüüsitakse ka seda, kas uus meediateenus vastab Rahvusringhäälingu eesmärgile teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. Nõue „teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi“ ei tähenda Rahvusringhäälingu eesmärkide laienemist väljapoole seaduses sätestatud piire, vaid seob need olemasolevate ERHS-i eesmärkidega. ERHS § 4 lõike 1 kohaselt peab Rahvusringhääling looma programme, tootma ja vahendama saateid ning korraldama muid tegevusi, mis toetavad eesti keele ja kultuuri arengut, väärtustavad Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalset jäädvustamist ning aitavad kaasa ühiskonna sotsiaalsele sidususele ja demokraatiale. Seega annab sõnastus raamistikku, mille kaudu avalik-õiguslik meedia tegevus toetab Eesti demokraatlikku institutsioonide toimimist, kodanike informeeritust ja kultuurilist jätkusuutlikkust. Demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste teenimine on olemasolevate eesmärkide kitsas tõlgendus.

Rahvusringhääling esitab mõju hindamise taotluse siis, kui kavandatav teenus vastab uue meediateenuse tunnustele. Kui Rahvusringhääling ei ole teenust uueks meediateenuseks määratlenud, võib taotluse esitada muu meediateenuse osutaja, kellel on huvi sama teenuse vastu ning kelle konkurentsivõimet teenus võib mõjutada. Selline kord tagab, et mõju hindamine toimub ka siis, kui Rahvusringhääling ise uut meediateenust ei tuvastanud ning et uute meediateenuste arendamine toimub läbipaistvalt ja põhjendatult, vältides ebaõiglast konkurentsieelist ja tagades, et Rahvusringhääling keskendub oma avalikule ülesandele.
Lõikes 3 sätestatakse erand uute meediateenuste hindamise kohustusele juhul, kui teenus on katsetamisjärgus. See tähendab, et enne uue meediateenuse ametlikku käivitamist on Rahvusringhäälingul võimalik seda piiratud aja jooksul testida ilma, et see kohe alluks meediaturu mõju ja eesmärgipärasuse hindamise nõuetele. Katsetamisjärgus olev meediateenus on teenus, mida testitakse ajutiselt, et hinnata selle tehnilist toimivust, kasutajate huvi ja võimalikku mõju enne lõpliku otsuse tegemist selle kasutuselevõtu kohta. Katsetamisperiood võib kesta maksimaalselt kuus kuud. See ajaperiood on piisav, et koguda vajalikku teavet teenuse jätkusuutlikkuse ja otstarbekuse kohta. Samas ei välista miski lühema katsetamisperioodi kasutamist, kui teenuse toimivuse hindamiseks piisab väiksemast ajavahemikust. Katsetamisperiood ei asenda ega välista hilisemat meediaturu mõju ja eesmärgipärasuse hindamist.
Säte võimaldab Rahvusringhäälingul paindlikkust uute meediateenuste arendamisel, andes võimaluse testida innovaatilisi lahendusi ilma, et iga uus algatus peaks kohe läbima hindamisprotsessi. Samas piiratakse katsetamisperiood kuue kuuga, et vältida ajutiste teenuste kasutamist regulatsioonist kõrvalehoidmise eesmärgil. Kuna katsetamisjärgus olevad meediateenused on ajutised ja nende ulatus on piiratud, on nende mõju meediaturule eelduslikult väiksem kui ametlikult käivitatud teenustel. Kui testimise tulemusena otsustatakse teenust pikemaajaliselt pakkuda, peab see läbima tavapärase hindamisprotsessi, sealhulgas meediaturu mõju ja Rahvusringhäälingu eesmärgiga vastavuse analüüsi.
Lõikes 4 määratakse uue meediateenuse mõju hindajaks ja mõju hindamise otsuse tegijaks TTJA, kes täidab senini meediavaldkonna kontrolli ülesannet osaliselt, MeeTS-is sätestatud ulatuses. TTJA jälgib Rahvusringhäälingu programmi struktuurinõuete täitmist, reklaami ja sponsorteabe mitteedastamise nõude täitmist jms ehk valvab seadusega kõikidele meediateenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle. Eestis on TTJA kujul olemas Euroopa Komisjoni tunnustatud sõltumatu meediaregulaator, kuid talle ei ole antud senini avaliku teenuse mõju hindamise ülesannet. TTJA on määratud hindajaks, sest arvestades riigiabi teatist ja iseäranis selle punkte 53 ja 54, on avaliku teenuse hindamisel oluline kriteerium see, et hinnang antaks sõltumatult avaliku meediateenuse osutaja juhtimisest.
TTJA ülesandeks on analüüsida, kas kavandatav uus meediateenus võib avaldada märkimisväärset mõju meediaturule, sealhulgas muuta konkurentsiolukorda, mõjutada teiste meediateenuse pakkujate majanduslikku jätkusuutlikkust, muuta tarbijate käitumist või nõudlust meediateenuste järele. Lisaks hindab TTJA, kas uus teenus on kooskõlas seadusest tulenevate Rahvusringhäälingu ülesannetega ja kas see teenib avalikku huvi.
Pärast mõjuanalüüsi viib TTJA läbi otsustusprotsessi ning langetab otsuse, kas uus meediateenus võib n-ö turule tulla. TTJA otsus on siduv ning annab õigusselguse nii Rahvusringhäälingule kui ka teistele turuosalistele. Säte tagab, et uute meediateenuste turuletoomine ei toimuks ilma n-ö sõltumatu järelevalveta ning et need ei kahjustaks olulisel määral meediaturu tasakaalu ega konkurentsiolukorda. TTJA kui neutraalne ja pädev asutus aitab tagada, et meediakeskkond areneks jätkusuutlikult ja õiglastel tingimustel.
Lisaks täpsustatakse TTJA pädevust uue meediateenuse mõju hindamisel ning sätestatakse selgelt, et nii mõju hindamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus kui ka mõju hindamise otsus on haldusaktid. Selline täpsustus on vajalik, et tagada õigusselgus ning isikute õiguste tõhus kaitse. Nimetatud otsused on vaidlustatavad haldusmenetluse seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku alusel. Sellega tagatakse isikutele võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui nad leiavad, et TTJA otsus rikub nende õigusi.
Lõikes 5 sätestatakse, et enne uue meediateenuse meediaturu mõju hindamist võib TTJA taotluse alusel küsida Konkurentsiametilt konkurentsianalüüsi. TTJA võib soovi korral kaasata Konkurentsiameti eksperdina mõju hindamise taotluse menetlusse.
Kavandatav lahendus näeb ette, et Konkurentsiamet kaasatakse menetluse selles etapis, millele järgneb TTJA tehtav mõju hindamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. Selline koostöö on kooskõlas haldusmenetluse seaduse, halduskoostöö seaduse ning konkurentsiseaduse põhimõtetega, mille kohaselt võivad haldusorganid oma pädevuse piires teineteist abistada ja anda erialast eksperthinnangut. Tegemist ei oleks seega TTJA poolt Konkurentsiametilt tellitava teenusega, vaid ametkondliku koostööga, mille käigus TTJA jääb menetluse eest vastutavaks asutuseks ja Konkurentsiamet annab vajadusel piiratud mahus eksperdihinnangu või seisukoha oma pädevuse piires. Selline koostöö on kooskõlas ka Konkurentsiameti põhimäärusega ning ei too kaasa Konkurentsiametile uue funktsiooni kehtestamist.
Konkurentsiameti analüüs ei ole automaatne, vaid seda küsitakse TTJA taotluse alusel juhul, kui TTJA vajab täiendavat ekspertiisi. Konkurentsiameti konkurentsianalüüsi ei kavandata iseseisva menetlusena, vaid see toimub TTJA algatatud haldusmenetluse raames halduskoostöö korras. Seetõttu ei teki Konkurentsiametil eraldiseisvat teabe nõudmise õigust ega menetluslikku alust kohustada kolmandaid isikuid teavet esitama. Konkurentsiamet kasutab TTJA poolt esitatud teavet, mille TTJA on saanud meediateenuse osutajalt (taotlejalt) koos uue meediateenuse mõju hindamise taotlusega või menetluse käigus täiendavalt kogutud materjalidena. Konkurentsiameti sisend oleks suunatud TTJA otsustusprotsessi toetamiseks (kui ta peaks seda vajama), et hinnata, kas mõju hindamise taotlus tuleks rahuldada või mitte. Samas ei ole Konkurentsiameti sisend TTJA-le siduv, kuid TTJA otsus võib tugineda ka Konkurentsiameti analüüsi tulemustele.
Konkurentsiameti analüüs peaks keskenduma üksnes turustruktuuri ja konkurentsiolukorra aspektidele, sh hinnangule, kas kavandatav uus meediateenus võib oluliselt mõjutada turgu või konkurentsi erasektori meediateenuse osutajate suhtes. Konkurentsiameti kaasamine on vajalik selleks, et TTJA-l oleks vajadusel õiguslik ja sisuline alus tugineda konkurentsi küsimustes pädeva asutuse sisendile, mis tugevdab kogu menetluse õiguspärasust ja kvaliteeti.
Kuuenda lõikega volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega uue meediateenuse mõju hindamise, sealhulgas kulude katmise tingimused ja kord. Volitusnormi vajalikkust, eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 8.
Lõikes 7 nähakse ette tähtaegselt uue meediateenuse otsuse alusel maksmisele kuuluva summa tasumata jätmisel sundtäitmisele andmise õigus. Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. See tähendab, et kui otsusega määratud maksekohustust ei täideta vabatahtlikult, on otsuse teinud asutusel õigus algatada selle sundtäitmine kohtutäituri kaudu ilma vajaduseta pöörduda esmalt kohtu poole. Säte tagab, et uue meediateenuse mõju hindamise otsusest tulenevad kohustused on täidetavad ja välditakse võimalikke viivitusi või vaidlusi seoses rahaliste kohustuste täitmisega. Selline lahendus tugevdab hindamisprotsessi tõhusust ja õigusselgust, kuna asutusel on selge mehhanism kulude sissenõudmiseks, kui need jäävad tasumata. Enne uue meediateenuse otsuse sundtäitmiseks esitamist tuleks saata kohustatud isikule meeldetuletus tasumise tähtaja saabumisest ning informeerida nõude sundtäitmisele andmise kavatsusest, seejuures tuleks anda täiendav lühiajaline tähtaeg maksmisele kuuluva summa tasumiseks, kui see võiks olla tulemusi andev.
Uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni loomine sai VTK tagasiside alusel valdavalt positiivse hinnangu. Eriarvamust avaldati selles osas, kellele peaks mõju hindamise ülesande andma. Justiitsministeerium ja Rahvusringhääling toetasid uute avalike meediateenuste mõju hindamise ülesande panemist TTJA-le, kuid TTJA ise leidis, et parim mõju hindaja oleks Konkurentsiamet. Eesti Meediaettevõtete Liit toetas meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni loomist, kuid leidis, et uute meediateenuste osutamine saab hõlmata üksnes varasemate raadio- ja teleprogrammide refereerimist. Teisisõnu, et avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioon võib luua ja osutada uusi meediatooteid ja -teenuseid (sh sisuloomet veebiplatvormide jaoks) üksnes varasemalt avaldatud audio või audiovisuaalse sisu uuesti levitamisega või kui tegemist on üksnes varasemalt avaldatud saadete kokkuvõtte ja refereeringuga.
Kõnealune regulatsioon valmis töögrupis, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi kõrval TTJA ja Rahvusringhääling ning töögruppi kaasati mitmel korral ka Eesti Meediaettevõtete Liit. Töögrupp töötas välja kõne all oleva regulatsiooni ERHS-is ning rakendusakti kavandi, millest on täpsemalt juttu viidatud sätte lõikes 6. Regulatsioonis, sh rakendusakti kavandis on juba arvestatud mitmete VTK-s tehtud ettepanekutega.
Eesti Meediaettevõtete Liidu seisukohaga, et Rahvusringhääling ei tohi toota internetis avaldamiseks originaalset tekstisisu, mis ei ole nende tele- või raadioprogrammi peegeldus, ei saa nõus olla. Meediauuringud näitavad selgelt, et internet on tõusnud elanikkonna jaoks meedia, sh uudiste ja muu päevakajalise informatsiooni saamiseks kõige olulisemaks platvormiks. Kuna avalik-õigusliku meedia eesmärgiks on elanikkonna informeerimine, siis on põhjendatud ringhäälingunõukogu otsused, mille alusel on kolme aastakümne jooksul arendatud ja loodud Rahvusringhäälingu poolt veebis meediasisu pakkuvaid teenuseid ning tooteid. Avalik-õigusliku meedia poolt veebis pakutav meediasisu ei saa piirduda ainult raadio- või teleprogrammide peegeldamisega, sest tänases infoühiskonnas luuakse ja edastatakse meediasisu, eriti just uudiseid, esmalt just veebis ja alles seejärel traditsioonilistes meediumites (raadios ja televisioonis). Ühestki õigusaktist ei tulene piirangut, et meediateenuse osutamine peab piirduma ainult varasemate raadio- ja teleprogrammide refereerimisega.
Eelnõu § 1 punkt 6 – muudetakse ERHS § 7 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on muuta eelarve koostamise sätte sõnastus selgemaks, et vältida võimalikku tõlgenduslikku ebakindlust. Muudatusega kajastatakse selgemalt seos Rahvusringhäälingu eelarve ja riigieelarve seaduse § 6 tervikregulatsiooni vahel. Rahvusringhäälingu eelarve peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 sätestatud eelarvepositsiooni reeglitele. Muudatus ei muuda kehtiva õiguse sisu.
Eelnõu § 1 punkt 7 - ERHS § 7 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõna „eraldis“ sõnaga „toetus“. Termin „eraldis“ on vananenud ning riigieelarve kontekstis seda enam ei kasutata. Kõiki rahalisi vahendeid, mis eraldatakse väljapoole riigiasutusi, nimetatakse riigieelarvesüsteemis toetusteks. See muudatus tagab sõnastuse ajakohasuse ja ühtlustab terminoloogiat teiste riigieelarve seaduse sätetega.
Eelnõu § 1 punkt 8 - muudetakse ERHS-i § 9 lõike 2 punkti 3, milles nähakse ette, et Rahvusringhäälingu arengukavas tuuakse muu hulgas välja kavandatavad meediateenused, sealhulgas uued meediateenused, ning nende arendamise eesmärgid ja põhjendused. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb arengukavas nimetada meediateenused. Mõiste „uus meediateenus“ käesoleva eelnõu tähenduses ei hõlma kõiki Rahvusringhäälingu kavandatavaid meediateenuseid. Uueks meediateenuseks loetakse üksnes teenus, mis vastab eelnõus toodud definitsioonile (§ 61). Kõik muud Rahvusringhäälingu kavandatavad meediateenused, millel sellist mõju ei ole, ei kuulu „uue meediateenuse“ mõiste alla ning ei vaja mõju hindamist.
Kõnealune muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 5, mille § 61 lõike 2 kohaselt tuleb enne uue meediateenuse pakkumisega alustamist hinnata selle mõju meediaturule ning vastavust Rahvusringhäälingu eesmärgile. Kõiki arengukavas nimetatud uusi meediateenuseid tuleb eelnõu kohaselt valideerida. Oluline on tuua välja arengukavas kavandatavad uued meediateenused koos nende arendamise eesmärkide ja põhjendustega, sest eesmärk on rõhutada just uute teenuste läbipaistvat kajastamist. Kuna Rahvusringhäälingu arengukava on avalik dokument, annab see erameediaettevõtjatele selge ülevaate, milliseid uusi teenuseid Rahvusringhääling plaanib arendada. See aitab omakorda ennetada võimalikke konkurentsiga seotud probleeme ning loob võimaluse dialoogiks turuosaliste vahel. Muudatus suurendab Rahvusringhäälingu tegevuse läbipaistvust, pakkudes meediasektorile ja avalikkusele paremat ülevaadet uute meediateenuste plaanidest. See aitab tagada, et Rahvusringhääling arendab uusi teenuseid kooskõlas oma ülesannetega ning arvestab meediaturu tasakaalu ja konkurentsiolukorda.
Kuna Rahvusringhäälingu arengukava kinnitab ERHS-i § 9 lõike 4 kohaselt nõukogu, saab nõukogu arengukava kinnitamise kaudu anda ka eelneva nõusoleku uute meediateenuste algatamiseks ja nende mõju hindamiseks. Rahvusringhäälingu nõukogu roll muutub sisulisemaks, kuna arengukava heakskiitmise kaudu antakse ka hinnang uute meediateenuste vajalikkusele. See tagab, et Rahvusringhäälingu strateegilised suunad on põhjalikult kaalutud ja vastavad seadusest tulenevatele eesmärkidele. Muudatus tugevdab Rahvusringhäälingu nõukogu rolli strateegiliste otsuste tegemisel ning tagab, et uute meediateenuste arendamine on läbipaistev, läbimõeldud ja kooskõlas Rahvusringhäälingu avalike ülesannetega. Lisaks võimaldab see varakult kaardistada võimalikud meediaturu mõjud ning muuta hindamisprotsessi sujuvamaks.
Eelnõu § 1 punkt 9 - ERHS-i § 9 täiendatakse lõikega 6, millega tehakse erand eelnõu § 1 punktis 8 sätestatud kohustusest. Erand tehakse olukorraks, kui Rahvusringhääling kavatseb pakkuda uut meediateenust, kuid arengukava ei sisalda eelnõu § 1 punktis 8 kirjeldatud teavet (uue teenuse eesmärgid ja põhjendused). Sellisel juhul peab Rahvusringhääling avalikustama teabe uue meediateenuse kohta oma veebilehel vähemalt kolm kuud enne teenuse pakkumisega alustamist.
Säte annab paindlikkuse, et vältida olukorda, kus Rahvusringhääling ei saaks uut teenust turule tuua lihtsalt sellepärast, et arengukava on juba kinnitatud ja ei sisalda selle teenuse kohta infot. Kui teenuse planeerimine toimub siis, kui konkreetse aasta arengukava on juba kinnitatud, tuleb ikkagi järgida avalikkuse teavitamise ja läbipaistvuse nõudeid.
Erand tagab, et kuigi arengukava ei sisaldada mõnd uuendust, saab avalikkus ja meediasektor siiski teada Rahvusringhäälingu plaanidest varakult. Kolme kuu pikkune teavitusperiood annab kõigile huvilistele aega hinnata uue teenuse mõju meediaturule, konkurentsile ja ühiskonnale laiemalt. Samuti tagab see, et uued teenused ei tekita ootamatuid või põhjendamatuid turumõjusid, kuna meedia ja konkurendid saavad sellele aegsasti reageerida.
Rahvusringhääling avalikustab info kavandatava uue teenuse kohta oma veebilehel, mis on kergesti ligipääsetav kõigile huvilistele. See aitab tagada, et teave jõuab kõikide huvitatud osapoolteni.
Eelnõu § 1 punkt 10 – kõnealuse eelnõu punktiga muudetakse ERHS-i §-i 10 ning luuakse Rahvusringhäälingule uus rahastamismudel, mille eesmärk on tagada tema sõltumatus ja kestlik ning läbipaistev rahastamine. Uus mudel asendab senise korra, kus Rahvusringhäälingu eelarve määratakse igal aastal poliitilise otsusega ilma õigusliku siduvuseta varasemate kokkulepete või strateegiate suhtes. Selline praktika ei vasta Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 5 sätestatud nõuetele, mille kohaselt peavad avalik-õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused olema läbipaistvad, objektiivsed ja põhinevad eelnevalt kehtestatud kriteeriumidel.
Senine kord, kus Rahvusringhäälingu eelarve suurus kujuneb iga-aastaste läbirääkimiste käigus ja ilma siduva seoseta seaduses määratud ülesannetega, võimaldab poliitilist mõjutamist rahastuse kaudu ning ohustab tema toimetuslikku sõltumatust. Seetõttu luuakse õiguslik raamistik, mis seob rahastamise ERHS-st tulenevate ülesannetega, tagab rahastamise prognoositavuse ja pikaajalise planeerimise võimaluse, võimaldab Kultuuriministeeriumil ja Rahvusringhäälingul sõlmida nelja-aastaseid raamlepinguid, mis määravad rahastamise ulatuse ja kasutamise korra ning kehtestab piirid, millal ja mis tingimustel saab rahastust vähendada.
Loodav süsteem aitab täita Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohustusi meediavabaduse tagamisel, välistab võimaliku rikkumismenetluse Euroopa Komisjonilt ning tagab Rahvusringhäälingu rolli demokraatlikus ühiskonnas. Samuti väheneb poliitiline surve Rahvusringhäälingu suhtes ning suureneb usaldus avalik-õigusliku meedia sõltumatuse vastu.
Lõikes 1 sätestatakse alusprintsiip, et Rahvusringhäälingu rahastamine toimub riigieelarvest. Toetuse eesmärk on tagada Rahvusringhäälingule vahendid seadusega määratud ülesannete täitmiseks. Rahvusringhääling on sõltumatu avalik-õiguslik meediateenuse osutaja, kelle roll demokraatlikus ühiskonnas avaliku teenuse osutajana eeldab stabiilset ja usaldusväärset finantseerimist.
Kuigi rahastamise üldpõhimõte, et Rahvusringhäälingut toetatakse riigieelarvest, jääb võrreldes senise regulatsiooniga muutumatuks, pannakse §-s 10 tervikuna alus uuele rahastamismudelile. Muudatuse eesmärk on tagada Rahvusringhäälingu rahastamise prognoositavus, läbipaistvus ja sõltumatus, vältimaks poliitilist mõjutatavust ning viia rahastusmudel kooskõlla Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 5 sätestatud nõuetega. Seeläbi toetab muudatus ka meediavabadust, demokraatlikku diskussiooni ja Rahvusringhäälingu kui sõltumatu institutsiooni toimimist.
Lõikes 2 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) esitab riigieelarvestrateegia koostamisel nelja-aastaseks perioodiks Rahvusringhäälingule kavandatava toetuse summad, märkides need eraldi iga aasta kohta. Riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse riigi rahandusprognoosist tulenevatest fiskaalpoliitilistest võimalustest. Riigi majandus- ja rahandusprognoos hõlmab seejuures peamisi majandusnäitajaid, sealhulgas sisemajanduse kogutoodangu kasvu, inflatsiooni, tööturu arenguid, tarbimist ja investeeringuid, ning seda kasutatakse eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel. Seetõttu võetakse raamlepingu esimeseks perioodiks rahastamistaseme määramisel arvesse ka majanduskeskkonnast tulenevaid arenguid ja riigi eelarvevõimalusi, ilma et eriseaduses oleks vaja loetleda konkreetseid prognoosi komponente. Kuigi eelnõu ei seo raamlepingu rahastamistaset konkreetsete majandusnäitajatega, sisaldavad riigi makro- ja rahandusprognoosid muu hulgas ka inflatsiooninäitajaid, mis mõjutavad riigi eelarveliste võimaluste kujunemist. Kuna riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse nendest prognoosidest, kajastuvad vastavad majandusarengud ka raamlepingu alusel kavandatava rahastamistaseme määramisel.

Ehkki toetuse summad määratakse raamlepingus nelja-aastaseks perioodiks, tehakse igal eelarveaastal rahastamisotsus konkreetse aasta kohta. See tähendab, et igal aastal kinnitab Riigikogu toetuse summa vastava aasta riigieelarvega, kuid kinnitatav summa tuleneb raamlepingust. Sätte eesmärk on suurendada Rahvusringhäälingu rahastamise stabiilsust ja prognoositavust, tagades samas sidususe eelarvemenetlusega. See on oluline samm uue rahastusmudeli rakendamisel, mis vastab Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 nõuetele.

Lõikes 3 määratletakse, millist tüüpi kulud kuuluvad Rahvusringhäälingule riigieelarvest eraldatava toetuse hulka. Toetus katab avalike ülesannete täitmiseks vajalikke kulusid, sh igapäevased majandamiskulud, tööjõukulud, investeeringud ning finantseerimistehingud. Sätte eesmärk on tagada, et Rahvusringhäälingu rahastamine hõlmab kogu tema tegevuse kulubaasi terviklikult ning võimaldab täita ERHS-is sätestatud ülesandeid täiel määral. See suurendab rahastamise läbipaistvust ja aitab vältida olukordi, kus Rahvusringhäälingu tegevus jääks vajalike vahendite puudumise tõttu katmata.

Lõikes 4 sätestatakse kohustus, et valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) sõlmib Rahvusringhäälinguga nelja-aastase raamlepingu, mis põhineb riigieelarvestrateegias kinnitatud toetuse summadel. Raamleping fikseerib Rahvusringhäälingu rahastamise mahu ja tingimused pikemaks perioodiks, suurendades sellega toetuse prognoositavust ja stabiilsust. See mehhanism aitab vähendada iga-aastaste poliitiliste otsuste mõju rahastuse suurusele ning tugevdada Rahvusringhäälingu sõltumatust. Samuti tagab see rahastamismudeli vastavuse Euroopa meediavabaduse määruse nõuetele, nõudes läbipaistvust, objektiivsust ning eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumitele tuginemist.

Lõikega 5 võimaldatakse riigieelarvest eraldada Rahvusringhäälingule lisatoetusi erakorraliste või spetsiifiliste ülesannete täitmiseks, nagu riigikaitselised tegevused, elutähtsate teenuste osutamine või muud juhtumid, mis on vajalikud avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kulutused võivad hõlmata näiteks erakorralisi investeeringuid kriisiolukordade, nagu küberrünnakute, ennetamiseks ja maandamiseks. Lisaks saab toetuste abil näiteks katta vajalikke personaliressursse, sealhulgas palgatõusu, et tagada Rahvusringhäälingu kvaliteetne töö ja kohanemine meediaväljakutsetega. Oluline on rõhutada, et tegemist on õiguse, mitte kohustusega, kuid siiski on säte väga oluline, sest tagab paindlikkuse rahastamises ning võimaldab reageerida ootamatutele vajadustele ja riigi olulistele ülesannetele ilma põhitoetust mõjutamata.
Lõikega 6 sätestatakse rahastamise stabiilsuse põhimõtte ning piiritletakse juhtumid, mil toetus võib väheneda. Raamlepingus kindlaks määratud summasid selle kehtivusaja jooksul ei vähendata, mis tagab Rahvusringhäälingu rahastamise prognoositavuse ja kaitseb seda iga-aastaste poliitiliste otsuste kõikumise eest. Samuti nähakse ette, et uue nelja-aastase perioodi toetus ei tohi olla väiksem kui eelneval perioodil, välja arvatud juhul, kui esineb objektiivne ja tõsine põhjus, näiteks märkimisväärne majanduslangus, riigikaitselised vajadused või muu erakorraline asjaolu. Selline lähenemine tugevdab Rahvusringhäälingu institutsionaalset sõltumatust ning loob avaliku teenuse osutamiseks vajalikud eeldused ka muutuvates oludes.
Lõikega 7 sätestatakse, et uus nelja-aastane raamleping tuleb sõlmida hiljemalt kehtiva lepingu viimasel aastal, 30. septembriks. Selle sätte eesmärk on tagada rahastamise katkematus ja Rahvusringhäälingu tegevuse sujuv jätkumine. Esimene raamleping kehtib aastatel 2028–2031, mis loob loogilise seose Riigikogu valimistsükliga. Rahastamisperioodi ühtlustamine poliitilise tsükliga toetab Rahvusringhäälingu strateegilist planeerimist ning aitab tugevdada tema institutsionaalset sõltumatust, vähendades rahastamise allutamist iga-aastastele poliitilistele kõikumistele.
Lõikega 8 täpsustatakse, et raamlepingus määratakse toetuse summad iga eelarveaasta kohta ning sätestatakse toetuse kasutamise aruandluse kord. See loob selge raamistiku vahendite kasutamise jälgimiseks, suurendab läbipaistvust ja võimaldab tõhusat järelevalvet avaliku raha kasutamise üle.
Lõikega 9 sätestatakse raamlepingu iga-aastase täpsustamise kord. Pärast riigieelarve vastuvõtmist sõlmitakse raamlepingule lisa, milles määratletakse toetuse jaotus kululiikide kaupa. Lisaks sõlmitakse lisa juhul, kui Rahvusringhäälingule eraldatakse sihtotstarbelist lisatoetust lõike 5 alusel. Oluline on rõhutada, et nimetatud kord ei laiene ERHS § 7 lõike 5 punktis 8 nimetatud sihtotstarbelistele projektitoetustele, sest raamlepingu lisa sõlmitakse vaid selliste toetuste puhul, mis kuuluvad raamlepinguga hõlmatud püsirahastuse alla. Säte tagab selguse, millistel juhtudel toimub rahastamise täpsustamine raamlepingu lisaga.
Lõikega 10 tagatakse rahastamise läbipaistvus, nõudes, et raamleping ning selle lisad avalikustatakse Kultuuriministeeriumi ja Rahvusringhäälingu veebilehtedel ühe nädala jooksul pärast allkirjastamist. See võimaldab avalikkusel, meediaväljaannetel ja huvigruppidel rahastamise tingimusi ja mahtu selgelt jälgida ning suurendab usaldust Rahvusringhäälingu finantseerimise vastu.
Eelnõu § 1 punkt 11 - ERHS-i § 12 lõiget 1 muudetakse ja lisatakse lõikele 1 kaks alapunkti. Esimese punkti sõnastuses rõhutatakse, et mõjude analüüs peab keskenduma sellele, kuidas on täidetud eelnevas arengukavas esitatud eesmärgid. Eelmiste arengukavade täitmise hindamine on oluline, et teha kindlaks, kuidas on Rahvusringhääling oma ülesandeid täitnud ja millised muudatused või täiendused on vajalikud. Teise punkti lisamine on vajalik, kuna seadusesse lisandub uue meediateenuse mõju hindamise regulatsioon (eelnõu § 1 punkt 5). Kuna uued teenused võivad oluliselt mõjutada meediaturgu ja konkurentsiolukorda, peab Rahvusringhäälingu nõukogu saama koos arengukava projektiga mõju analüüsi, mis võimaldab neil saada ülevaate toimunust ning samuti uue meediateenuse mõjust turule, eelarvele ja konkurentsile, samuti hinnata, kas teenus vastab Rahvusringhäälingu eesmärkidele (kultuurilised, sotsiaalsed ja demokraatlikud eesmärgid). See analüüs on vajalik, et nõukogu saaks teha teadliku otsuse arengukava kinnitamise, sealhulgas kavandatava uue meediateenuse heakskiitmise kohta.
Eelnõu § 1 punkt 12 - muudetakse ERHS-i § 13, kust jäetakse välja tekstiosa „Nõukogu esitab Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest üks kord aastas". Kohustuse eemaldamise põhjuseks on, et praktikas ei ole seda nõuet rakendatud ning nõue ei ole kohane ka seetõttu, et Riigikogu kultuurikomisjoni pädevuses ei ole teha järelevalvet Rahvusringhäälingu nõukogu tegevuse üle. Kuna Rahvusringhäälingu nõukogus on esindatud kõik riigikogus esindatud erakonnad, on see juba mehhanism, mis tagab teatud määral poliitilise kontrolli ja järelevalve.
Eelnõu § 1 punkt 13 – muudetakse ERHS-i § 21 lõike 1 punkti 6, mille kehtiv sõnastus on ajale jalgu jäänud, kuna see annab nõukogule õiguse otsustada ainult programmide arvu suurendamise üle ning ei hõlma olemasolevate programmide arvu vähendamist ega teisi meediateenuseid. Kavandatav sõnastus laiendab nõukogu pädevust, võimaldades otsuseid teha nii programmide kui ka muude meediateenuste pakkumise üle. Fraas „teenuse pakkumise üle“ katab kõiki strateegilisi otsuseid, sealhulgas teenuse käivitamise, arendamise, muutmise ja lõpetamise. Samal ajal tagab muudatus kooskõla ERHS § 5 minimaalse avaliku teenuse ulatusega.
Eelnõu § 1 punkt 14 – täiendatakse ERHS-i § 21 lõiget 1 nõukogu ainupädevusse kuuluva uue ülesandega. Rahvusringhäälingu nõukogu ülesannete hulka kuulub nelja-aastase raamlepingu projekti kinnitamine. Pärast projekti kinnitamist sõlmib valdkonna eest vastutav minister raamlepingu Rahvusringhäälinguga. Raamlepingu projekti kinnitamine annab nõukogule olulise rolli raamlepingu sisuliste tingimuste kujundamisel ning rahastamise stabiilsuse hindamisel. Sellega tugevdatakse Rahvusringhäälingu sõltumatuse ja jätkusuutliku toimimise tagamist. Raamlepingu projekti kinnitamine ei ole üksnes formaalne toiming. Nõukogu hindab, kas projekt vastab seadusest tulenevatele nõuetele ja eesmärkidele. Kui projekt on puudulik või vajab täpsustamist, on nõukogul õigus nõuda enne kinnitamist vajalikke muudatusi või täiendusi.
Eelnõu § 1 punkt 15 - muudetakse ERHS-i § 24 lõiget 1, millega muudetakse Rahvusringhäälingu vajadustest lähtuvalt juhatuse liikmete arvu. Senise fikseeritud viie liikme asemel sätestatakse vahemik „esimees ja kaks kuni neli juhatuse liiget“. Muudatusega tagatakse Rahvusringhäälingu juhtimise optimaalsuse, kuluefektiivsuse ja kohanemisvõime vastavalt muutuvatele vajadustele. Kehtiv seadus sätestab jäigalt viieliikmelise juhatuse, mis ei pruugi alati olla Rahvusringhäälingu vajadustele ja tegevusmahule kõige optimaalsem. Uus regulatsioon võimaldab juhatuse liikmete arvu kohandada vastavalt organisatsiooni suurusele, töökoormusele ja strateegilistele vajadustele. Näiteks võib väiksema juhatuse koosseisuga vähendada juhtimiskulusid või vastupidi, suurema koosseisuga tagada parema tööjaotuse.
Alates 2022. aastast on juhatuses olnud viis liiget, kuid varasematel aastatel on esinenud olukordi, kus juhatuse koosseis on olnud väiksem. Selle põhjuseks on olnud näiteks juhatuse liikme lahkumine töölt, kokkuhoiumeetmed või asjaolu, et sobiva kandidaadi leidmine on võtnud rohkem aega. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole juhatuse väiksem koosseis lubatud, mistõttu on sellised olukorrad olnud vastuolus seaduse nõuetega. Kavandatav muudatus kõrvaldab selle probleemi ning võimaldab juhatuse suurust paindlikult kohandada vastavalt tegelikule vajadusele.
Eelnõu § 1 punkt 16 – muudetakse ERHS-i § 25 lõiget 2 seoses § 24 lõike 1 muutmisega. Kuna juhatuse liikmete arv ei ole edaspidi seaduses fikseeritud, ei ole põhjendatud sätestada § 25 lõikes 2 kindlat nelja juhatuse liikme nimetamist. Muudatuse kohaselt nimetab nõukogu juhatuse esimehe oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega ning teised juhatuse liikmed juhatuse esimehe ettepanekul. Muudatus tagab § 24 lõike 1 ja § 25 lõike 2 kooskõla ning võimaldab rakendada juhatuse liikmete nimetamisel sama korda sõltumata juhatuse konkreetsest suurusest.
Eelnõu § 1 punkt 17 - kõnealuse eelnõu punktiga täiendatakse ERHS-i 2. peatükki uue regulatsiooniga, milles sätestatakse Rahvusringhäälingu toimetuste juhtimise ja vastutuse põhimõtted. Senini ei ole ERHS peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingulisi suhteid reguleerinud.
Rahvusringhäälingus töötab praegu töölepingu seaduse alusel tähtajatute töölepingutega kümme peatoimetajat ja kaheksa toimetuse juhti. Peatoimetajatel ja toimetuse juhtidel on juhtiv roll programmi ja teiste meediateenuste sisu valikul, selle kõrge kunstilise taseme ja mitmekülgsuse tagamisel ning seega kandev roll meediateenuste osutaja programmi ja meediateenuste loomingulisel kujundamisel ja suunamisel. Selle rolli täitmine sõltub paljuski asjaomase isiku omadustest, tõekspidamistest ja isiklikest vaadetest ning sümpaatiatest.
Uue regulatsiooniga luuakse süsteem, mis võimaldab loomingulist vastutust kandvatele ametikohtadele korrapärast vahetumist. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga 1999/70/EÜ, mis lubab liikmesriikidel kehtestada teatud sektorites tähtajalisi töösuhteid, kui on sätestatud objektiivsed alused, mis väldivad kuritarvitusi. Muudatus soodustab uute ideede tekkimist ning tagab programmi ja teiste meediateenuste mitmekülgsuse, mis on meediavaldkonna kiiret arengut arvestades väga oluline.
Paragrahvi 281 esimeses kolmes lõikes esitatakse terminite "peatoimetaja", "toimetuse juht" ja "toimetus" määratlused. Määratluste lisamine on vajalik, et tagada terminite üheselt mõistetav kasutamine õigusaktis ning Rahvusringhäälingu struktuuri ja tööjaotuse suurem selgus. Peatoimetaja ja toimetuse juhi ülesanded lähtuvad Rahvusringhäälingu sisemisest tööjaotusest.
Peatoimetaja on vastutav Rahvusringhäälingu programmi või meediateenuse sisu eest, tagades sisu kvaliteedi ja vastavuse ajakirjanduseetilistele ning õiguslikele nõuetele. Toimetuse juht juhib konkreetset toimetust ja vastutab selle igapäevase töö korraldamise eest. Erinevalt peatoimetajast on tema roll keskendunud toimetuse juhtimisele, tagades toimetuse töö sujuvuse ja vastavuse Rahvusringhäälingu strateegilistele suundadele.
Toimetused on Rahvusringhäälingu struktuuriüksused, mis tegutsevad teemavaldkondade kaupa. Nende ülesandeks on saadete sisu ja ülesehituse määratlemine ning programmidesse ja meediateenustesse paigutamine.
Paragrahvi 281 lõiked 4-7 reguleerivad peatoimetaja ja toimetuse juhi valmist ning nende töösuhet. Seni reguleerib Rahvusringhäälingu töötajate töösuhteid töölepingu seadus, mille § 9 lõikes 1 on ette nähtud, et tööleping on eeldatavalt tähtajatu ja tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks või äraoleva töötaja asendamise ajaks. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused.
Lõikes 4 nähakse ette valida peatoimetaja ja toimetuse juht avaliku konkursi korras. Selline lähenemine tagab võimaluse leida töökohale kõige sobivam kandidaat, lähtudes nõutavatest oskustest ja kogemustest. Avalik konkurss ei välista organisatsioonisisest karjääri, kuid loob läbipaistva ja võrdse konkurentsi olukorra, mis soodustab parimate kandidaatide esile tõusu. Samuti võimaldab see tuua organisatsiooni uusi ideid ja vaatenurki väljastpoolt, toetades innovatsiooni ja arenguvalmidust.
Lõige 5 sätestab, et peatoimetaja ja toimetuse juhiga sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks ning lõikest 6 tulenevalt ei kohaldata peatoimetaja ja toimetuse juhi suhtes tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise piirangut. Peatoimetaja ja toimetuse juhi töö iseloom on alati tähtajalise iseloomuga.
Tegemist on sellise loomingulise iseloomuga tööga, mille puhul on põhjendatud töölepingu seadusest erisuse kehtestamine. Kuna nende tööst sõltub nii pakutavate teenuste tase kui kollektiivi üldine areng, tuleb teatud perioodi tagant hinnata seatud eesmärkide sobivust. Peatoimetaja ja toimetuse juhi ning asutuse vahelise koostöö võimalikkuse, kooskõla sobitamiseks ja kujunemiseks ning eesmärkide seadmiseks, on vajalik teatud aeg, milleks ei sobi töölepingu seadusest tulenev katseaeg nii oma eesmärkide kui ka lühiduse tõttu.
Lõikega 7 reguleeritakse olukorda, kui peatoimetaja või toimetuse juhi kohta ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik avaliku konkursi korras täita. Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui avalik konkurss on ebaõnnestunud, sobivat kandidaati ei ole leitud või kui mõjuvatel asjaoludel ei ole mõistliku aja jooksul võimalik konkurssi korraldada (nt ootamatud muudatused organisatsiooni struktuuris või erakorralised personaliküsimused). Selleks, et Rahvusringhääling saaks tagada töö järjepidevuse ja vältida juhtimisvaakumit, on sätestatud võimalus määrata peatoimetaja või toimetuse juht kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.
VTK tagasisides toetati tähtajaliste töölepingute regulatsiooni, kuid Justiitsministeerium juhtis tähelepanu, et tähtajalise töölepingu regulatsiooni kehtestamine vajab kaalukamaid põhjendusi kui hetkel VTK-s esitatud. Tagasisidega on arvestatud ja põhjendusi seletuskirjas täiendatud.
Eelnõu § 1 punkt 18 - muudetakse ERHS § 30 lõiget 2, et täpsustada siseaudiitori ametisse nimetamise ja temaga töölepingu sõlmimise korda. Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitab juhatus siseaudiitori kandidaadi nõukogule, kes annab selleks nõusoleku, ning pärast nõukogu nõusoleku saamist sõlmib siseaudiitoriga töölepingu juhatus.
Muudatusega nähakse ette, et juhatus esitab siseaudiitori kandidaadi nõukogule ning töölepingu siseaudiitoriga sõlmib nõukogu. Muudatuse eesmärk on tugevdada siseaudiitori sõltumatust ja tagada, et siseaudiitor alluks otse nõukogule, mitte juhatusele. Selline korraldus on kooskõlas tavapärase praktikaga teistes avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes. Nõukogu poolt töölepingu sõlmimine rõhutab siseaudiitori sõltumatut positsiooni ning võimaldab tal oma ülesandeid täita suurema autonoomiaga. Põhimõte, et juhatus korraldab siseaudiitori värbamise, sealhulgas konkursi, ja esitab kandidaadi nõukogule, ei muutu võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Muutub aga otsustus- ja lepingu sõlmimise kord. Valiku teeb edaspidi nõukogu ning siseaudiitoriga sõlmib töölepingu samuti nõukogu, mitte juhatus.
Eelnõu § 1 punkt 19 - muudetakse ERHS § 31 lõikeid 1–3, et kaasajastada eetikanõuniku ülesandeid ja laiendada tema kohustusi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt keskendub eetikanõunik Rahvusringhäälingu saadete ja programmide sisule ning nende kohta esitatud vastulausetele ja vaidlustele. Muudatusega nähakse ette, et eetikanõuniku ülesanded laienevad ka teiste meediateenustele ja nende sisule. Eetikanõunikul on edaspidi kohustus vaadata lisaks Rahvusringhäälingu saadete või programmide kohta esitatud vastulausetele ja vaidlustele läbi ka teiste meediateenuste sisu kohta esitatud vastuväiteid ja vaidlusi. Samuti laieneb tema kohustus jälgida mitte ainult Rahvusringhäälingu programmide tasakaalustatust, vaid ka teiste meediateenuste sisu tasakaalustatust. Muudatus tagab, et eetikanõunik saab täita oma rolli meediasisu järelevalves laiemalt, arvestades meediateenuste tehnoloogilist arengut ja vajadust tagada sisu tasakaalustatus ning kvaliteet kõigis asjakohastes meediavormides.
Lõikega 2 muudetakse eetikanõuniku tööleping sarnaselt peatoimetaja ja toimetuse juhiga tähtajaliseks ning nähakse ette, et sarnaselt siseaudiitori regulatsioonile sõlmib töölepingu nõukogu. Juhatus korraldab kandidaadi leidmiseks vajaliku konkursi ja esitab kandidaadi nõukogule. Nõukogu teeb valiku ning sõlmib eetikanõunikuga tähtajalise töölepingu kuni viieks aastaks. Selle muudatuse eesmärk on tagada eetikanõuniku sõltumatus ja võimaldada regulaarset hinnangut tema tööle, andes samas kindluse ametikoha stabiilsusele ja järjepidevusele.
Lisaks tunnistatakse kehtetuks kehtiva regulatsiooni § 31 lõike 2 teine lause, mille kohaselt eetikanõuniku ettepanekul otsustab juhatus eetikanõukogu loomise. Seda regulatsiooni ei ole praktikas kunagi rakendatud ning vajadust eetikanõukogu järele ei ole tekkinud. Seetõttu on sätte kehtetuks tunnistamine põhjendatud, et vältida kasutamata ja sisuliselt ebaotstarbekate normide säilitamist seaduses.
Lõikega 3 ühtlustatakse eetikanõuniku valimise ja temaga lepingu sõlmimise kord peatoimetaja ja toimetuse juhi suhtes kohaldatava korraga. Eetikanõuniku valimisele ja temaga sõlmitavale lepingule kohaldatakse eelnõu § 1 punktiga 17 lisatava § 281 lõikeid 4 ja 6. Kui eetikanõuniku vaba ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu eetikanõuniku kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata. Erinevalt eelnõu § 1 punktis 17 lisatavast § 28¹ lõikest 7 on eetikanõuniku puhul vastav pädevus nõukogul, kuna muudatuste kohaselt sõlmib eetikanõunikuga töölepingu nõukogu. Muudatusega sätestatakse eetikanõuniku ametisse nimetamise kord terviklikult ning tagatakse selle kooskõla tema töölepingu sõlmimise korraga.
Eelnõu § 1 punkt 20 - tunnistatakse kehtetuks ERHS § 31 lõige 4, sest eetikanõunikuga sõlmib eelnõu § 1 punkti 19 kohaselt töölepingu nõukogu ning eetikanõuniku töötasu otsustab samuti nõukogu. Säte, et eetikanõuniku ja eetikanõukogu töötajate töötasu otsustab juhatus, ei ole muudatuste valguses enam asjakohane. Kuigi eelnõu § 1 punktis 19 ei ole töötasu otsustamise õigust eraldi välja toodud, hõlmab töölepingu sõlmimise õigus ka töötasu kokkuleppimist. Seega kuulub töötasu määramine nõukogu pädevusse koos töölepingu sõlmimise õigusega.
Eelnõu § 1 punkt 21 - kõnealuse eelnõu punktiga jäetakse ERHS-i §-st 33 välja nõue, et Rahvusringhäälingu auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne ja tema tegevusaruanne avaldatakse Riigi Teatajas. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb Rahvusringhäälingu auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne ning tegevusaruanne avaldada nii Riigi Teatajas kui ka Rahvusringhäälingu veebilehel. Praktikas ei ole aruandeid Riigi Teatajas kunagi avaldatud ning selleks puudub ka sisuline vajadus. Rahvusringhääling avalikustab oma aruanded järjepidevalt oma veebilehel, mis tagab läbipaistvuse ja avalikkuse juurdepääsu vajalikule teabele. Muudatusega kõrvaldatakse ebavajalik ja praktikas mittetoimiv kohustus ning viiakse ERHS § 33 vastavusse tegeliku olukorraga. Arvestades, et Rahvusringhääling on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle aruandlus on avalik, ei ole paralleelne avaldamine Riigi Teatajas põhjendatud ega otstarbekas.
Eelnõu § 1 punkt 22 - ERHS-i § 36 täiendatakse tekstiosaga, mille sisuks on sättes toodud eriõiguse kasutamise lubamine kooskõlas meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimustega. ERHS § 36 täiendamise eesmärk on selgitada, et Rahvusringhäälingu eriõiguse kasutamine peab toimuma kooskõlas meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimustega. ERHS § 36 kohaselt on Rahvusringhäälingul õigus edastada uudistesaates kuni 90-sekundiline lõik mõne teise Eestis tegutseva meediateenuse osutaja edastatud saatest ilma eelneva nõusoleku ja tasu maksmise kohustuseta. Samal ajal sätestab meediateenuste seaduse § 50 lühilõikude kasutamise üldised tingimused, sealhulgas nõuded nende kasutamise viisi ja eesmärgi kohta.
Muudatusega täpsustatakse, et ERHS-is sätestatud eriõigus ei välista ega muuda meediateenuste seaduse § 50 kohaseid nõudeid. See tähendab, et Rahvusringhääling peab lühilõike kasutades järgima ka meediateenuste seaduses kehtestatud reegleid. Täpsustus aitab vältida võimalikke tõlgendamisprobleeme ning tagada, et eriõiguse kasutamine ei läheks vastuollu meediateenuste seaduse põhimõtetega.
Eelnõu § 1 punkt 23 - tunnistatakse tervikuna kehtetuks ERHS-i § 37 ehk sundkoopia loovutamisega nõudega seotud sätted. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib Rahvusringhääling nõuda ringhäälinguloa alusel tegutsevalt meediateenuse osutajalt ettekirjutuse alusel salvestisest koopia (sundkoopia) loovutamist, kui salvestis sisaldab eesti rahvuskultuuri või Eesti ajaloo seisukohalt olulisi sündmusi või teoseid ning Rahvusringhäälingul endal sellist salvestist ei ole. Sundkoopia valmistamise ja loovutamise kulud jäävad loovutaja kanda ning selle täitmata jätmise korral võib rakendada sunnivahendeid.
Praktikas ei ole sundkoopia loovutamise nõuet rakendatud. Sellel on mitu põhjust. Esiteks ei saa Rahvusringhääling sundkoopiat kasutada oma programmides ega arhiivis üldsusele kättesaadavaks teha, kuna autoriõigused jäävad loovutajale. Teiseks tooks pelgalt arhiveerimise eesmärgil koopia kogumine kaasa ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse ja rahalised kulud. Kolmandaks arhiveerivad meediateenuste osutajad oma toodangut ise ning neil on selleks otsene huvi.
Muudatusega kaotatakse kasutamata ja sisuliselt ebaotstarbekas regulatsioon, vähendades õigusraamistikus tarbetut halduskoormust ning edendades selget ja toimivat normikeskkonda.
Eelnõu § 1 punkt 24 – kõnealuses eelnõu punktis on toodud rakendussäte eelnõu § 1 punktides 17 ja 19 tehtud muudatuse jaoks. Tulenevalt sellest, et seadusega nähakse Rahvusringhäälingu peatoimetajale, toimetuse juhile ja eetikanõunikule tähtajaline töösuhe ja hetkel on need tähtajatud, on vajalik ette näha rakendussäte. Eelnõu näeb ette, et need, kes on praegu tähtajatu töölepinguga, nende viieaastast tähtaega hakatakse arvestama seaduse jõustumise hetkest.
Eelnõu § 1 punkt 25 – ERHS-i täiendatakse §-ga 412, mis reguleerib esimese raamlepingu sõlmimist. Lõike 1 kohaselt peab esimene raamleping olema sõlmitud hiljemalt 2027. aasta 30. septembriks ning see hakkab kehtima ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2031. Perioodi valikul on lähtutud praktilisest vajadusest tagada piisav ajavaru muudatuste rakendamiseks ja rahastusmudeli ettevalmistamiseks. Kui seadus jõustub 2027. aasta alguses, jääb üle poole aasta raamlepingu tehniliseks üleminekuperioodiks, mille jooksul on võimalik koostada raamlepingu projekt, kavandada rahastus ning vajaduse korral viia läbi Euroopa Komisjoniga riigiabi loa taotlemise menetlus. Ajastuse valik on seega põhjendatud nii õigusliku, eelarvelise kui ka praktilise ettevalmistuse vajadusega.

Lõikes 2 täpsustatakse, millest lähtutakse toetuse suuruse määramisel esimeseks raamlepinguperioodiks. Aluseks võetakse Rahvusringhäälingule 2024. aasta riigieelarvest eraldatud toetus, millele lisandub summa, mis on alates 2024. aastast täiendavalt eraldatud töötasude tõusuks. Riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse ka riigi rahandusprognoosist tulenevatest fiskaalpoliitilistest võimalustest. Riigi majandus- ja rahandusprognoos hõlmab seejuures peamisi majandusnäitajaid, sealhulgas sisemajanduse kogutoodangu kasvu, inflatsiooni, tööturu arenguid, tarbimist ja investeeringuid, ning seda kasutatakse eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel. Seetõttu võetakse raamlepingu esimeseks perioodiks rahastamistaseme määramisel arvesse ka majanduskeskkonnast tulenevaid arenguid ja riigi eelarvevõimalusi.

Selline lähenemine tagab toetuse määramise arvestusliku objektiivsuse ning kooskõla Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega, mille kohaselt peab avalik-õigusliku meedia rahastamine tuginema eelnevalt kehtestatud selgetele ja läbipaistvatele kriteeriumidele.

3.1. Põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõus kavandatud muudatused ei too üldjuhul kaasa põhiõiguste ega -vabaduste riivet. Vastupidi, need tugevdavad mitmete põhiseaduslike põhimõtete rakendamist.

ERHS § 4 kohaselt on Rahvusringhäälingu eesmärk kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS) sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele ning seejuures peavad ERHS § 4 punktide 5 ja 9 kohaselt Rahvusringhäälingu programmid, saated ja tegevus aitama kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele ning tagama igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise. Rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku ringhäälingu olemuslik eesmärk on pakkuda kõikidele ühiskonnaliikmetele (erinevatele sotsiaalsetele, rahvuslikele jms rühmadele) mitmekesist objektiivset teavet tasuta ja võimalikult kättesaadavalt. Et Rahvusringhääling saaks nimetatud ülesannet täita, peab ta seda tegema võimalikult laiapõhjaliselt eri platvormidel ja selle ülesande täitmiseks peab olema piisav rahastus. Rahvusringhäälingu tegevuse sidumine tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega tähendab, et avalik-õiguslik meediateenus ei ole piiratud konkreetse levikanali või tehnilise platvormiga (nt televisioon, raadio), vaid lähtub sisulisest eesmärgist ehk ühiskondliku funktsiooni täitmisest.
Muudatuste eesmärk on tagada Eesti Rahvusringhäälingu sõltumatus ja prognoositav rahastus, mis on otseselt seotud PS §-des 1 ja 44 sätestatud demokraatia ning õigusele saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Seadusemuudatused loovad eeldused, et Rahvusringhääling saaks jätkuvalt ja tehnoloogiliselt neutraalselt täita oma põhiseaduslikku ülesannet tagada kõigile ühiskonnaliikmetele ligipääs usaldusväärsele teabele. Riik peab tagama, et teabele juurdepääs oleks üldse võimalik (nt raadio- ja televisioonilevi riigi kõigis piirkondades vms) ning et piiratud vabadusega ja puuetega inimestel oleks juurdepääs olulisemale informatsioonile. Olulisemale informatsioonile juurdepääsu tagamisel ning suure hulga informatsiooni säilitamise ja levitamise võimes mängib olulist rolli tehnoloogia areng. Internetist on kujunenud informatsiooni jagamise ja selle tarbimise tähtsaim platvorm.
PS § 44 lõikes 1 sätestatud põhiõiguse riive võib seisneda nii üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsioonile juurdepääsu takistamises kui ka avaliku võimu tegematajätmistes, näiteks mingisuguse olemuslikult üldiseks kasutamiseks mõeldud info avalikustamata jätmine, selliste sammude astumata jätmine, mis tagaks vähemalt teatud minimaalsel määral võimaluse üldiseks kasutamiseks mõeldud informatsioonile juurde pääseda.
Rahvusringhäälingu rahastamismudeli pakutud lahendusega, suureneb Rahvusringhäälingu sõltumatus poliitilisest mõjutamisest. Demokraatia toimimise eeldus on ka väljendusvabadus ja vaba ajakirjandus. Duaalses meediasüsteemis toimivad era- ja avalik-õiguslik meedia tasakaalus, kusjuures vaba ja sõltumatu avalik-õigusliku meedia toimimise eeldus on piisav ja täitevvõimust sõltumatu rahastus.
PS § 6 on üks rahvusriigi põhimõtet väljendav PS norm, mille kaudu viib riik ellu preambulis nimetatud ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. PS §-st 6 tuleneb riigi kohustus tagada eesti keele igakülgne arenemine teadus- ja kultuurkeelena. Selleks on vaja, et eesti keelt kasutataks kõigil olulistel elualadel ja sellel oleks vajalikud väljendusvahendid , mistõttu on põhjendatud, et selle ülesande täitmiseks kasutatakse erinevaid meediaplatvorme.
PS § 3 kohaselt on õigusriigi põhimõte seotud seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt riigivõimu teostatakse üksnes PS-i ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning mille järgi on rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seetõttu on igati asjakohane eelnõus toodud kõikide muudatuste õigusloome tasandil lahendamine, mida toetavad seletuskirjas kirjeldatud Euroopa Liidu normid ja üldtunnustatud põhimõtted. Kõnealused muudatused on kooskõlas PS-ga ning teenivad demokraatliku ja avatud ühiskonna huve. Need tugevdavad Rahvusringhäälingu sõltumatust, suurendavad läbipaistvust ja tagavad parema vastavuse Euroopa Liidu õigusele.
Eelnõus pakutud lahendused seonduvad ka PS §-s 14 sätestatud õigusega heale haldusele. Õigus heale haldusele on teisisõnu menetlus- ja korralduspõhiõigus, mis kohustab riiki aktiivselt tegusema põhiõiguste tagamisel ja muu hulgas looma õiguslikud raamid mistahes menetluse õige ja õiglase tulemuse saavutamiseks. Kuna Riigikohus on leidnud, et menetlus- ja korralduspõhiõiguse riive võib seisneda selles, et õigusakte ei suudeta uuele olukorrale kohandada, tuleb Rahvusringhäälingu tegevuse õiguspärasuse huvides seda kiiremas korras teha.
Eelnõus kavandatud muudatused võivad teataval määral riivata PS §-s 29 sätestatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta eelkõige Rahvusringhäälingu juhtimisega seotud lepinguliste suhete reguleerimise kaudu. Riive seisneb eelkõige selles, et eelnõuga sätestatakse teatavad piirangud juhtimisülesannete täitmise kestusele ja lepingulistele suhetele. Piirang on sobiv ja vajalik Rahvusringhäälingu sõltumatuse tagamiseks ning mõõdukas, arvestades Rahvusringhäälingu avalik-õiguslikku olemust ja juhtimisülesannete eripära. Seega on võimalik riive PS-ga kooskõlas.
Muudatused ei riiva ka PS §-s 31 nimetatud ettevõtlusvabadust, kuna Rahvusringhääling ei tegutse ärilisel eesmärgil, vaid täidab põhiseaduslikku avalik-õiguslikku ülesannet pakkuda üldsusele mitmekesist ja usaldusväärset teavet. Rahvusringhäälingu rahastamine kujutab endast ühisturuga kokkusobivat riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses, mis on lubatud avaliku teenuse osutamiseks. Kavandatav rahastamismudeli muudatus ei muuda abi olemust, vaid suurendab selle läbipaistvust ja prognoositavust ning tagab parema vastavuse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 nõuetele.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse ERHS-is kasutusele termin "uus meediateenus". Uue meediateenusena ERHS-i tähenduses mõistetakse Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 2 nimetatud definitsioonile vastavat Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenust, mida ta ei ole varasemalt pakkunud või mis on olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline edasiarendus ning mis omab kummalgi juhul märkimisväärset mõju meediaturule, sealhulgas teenuse nõudlusele ja konkurentsiolukorrale. Uue termini kasutuselevõtmine on vajalik, et määratleda hindamiskohustuse ulatus. Lisaks võimaldab uue meediateenuse mõiste selgelt eristada seniseid teenuseid ja selliseid, mis tähistavad olulist tehnoloogilist või sisulist muutust. Uus mõiste aitab hõlmata ka tehnoloogilisi edasiarendusi, mis ei pruugi sisuliselt olla täiesti uued, kuid millel on siiski oluline mõju meediaturule. Seeläbi tagatakse, et õiguslik raamistik püsib asjakohane ka innovatsiooni kontekstis.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (ELT L 2024/1083, 17.4.2024) ning Euroopa Komisjoni teatisega riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes (2009/C 257/01) (ELT C 257, 27.10.2009, lk 1–14).

Eelnõu on kooskõlas Euroopa meediavabaduse määrusega ning riigiabi teatisega. Eelnõuga luuakse Euroopa meediavabaduse määruse kui ka riigiabi teatises tulenevate põhimõtete rakendamiseks vajalikud normid, mis puudutavad Rahvusringhäälingu ülesandeid, uue meediateenuse mõju hindamist ning Rahvusringhäälingu finantseerimist ja sõltumatuse tagamist. Detailsem analüüs eelnõu vastavuse kohta Euroopa Liidu õigusele on esitatud seletuskirja nende sätete juures, mis käsitlevad Rahvusringhäälingu ülesandeid (§ 1 punktid 1-2), rahastamist (§ 1 punkt 10) ning uue meediateenuse mõju hindamist (§ 1 punkt 5).

6. Seaduse mõjud

6.1. Avalike meediateenuste määratlus

Kehtiva ERHS § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt toodab Rahvusringhääling vähemalt kahte teleprogrammi ja vähemalt nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Sama paragrahvi lõike 1 punktis 2 on sätestatud, et Rahvusringhääling teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus mahus kättesaadavaks oma programmid ja saadete arhiivi.
Arvestades tehnoloogia arengut, tegutsevad ringhäälinguorganisatsioonid ka veebipõhiste meediateenuste osutajatena. See tähendab, et nende teenuste kättesaadavus ja mitmekesisus ei väljendu vaid traditsioonilise tele- või raadioringhäälinguna, vaid olulisel kohal on ka veebiteenused, mis võimaldavad auditooriumini viia laiemat meediasisu. Rahvusringhääling on ERHS § 5 lõike 1 punkti 10 kohaselt kohustus tagada adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Rahvusringhääling peab selle ülesande täitmiseks tagama hädavajaliku strateegilise kommunikatsiooni tehnilise võimekuse nii raadio- ja televisioonikanalites kui ka veebis. Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete loomisel ning pakkumisel tehnoloogianeutraalsena ei ole avaliku teenusena ERHS-is ühemõtteliselt kirjeldatud.
Tehnoloogianeutraalne lähenemine sõnastatakse ühemõtteliselt ERHS-is. Muudetakse ERHS §-s 5 sätestatud Rahvusringhäälingu avalike ülesannete loendit ning sätestatakse, et Rahvusringhäälingule antakse ülesanne toota ja suunata üldsusele programmide kõrval ka teisi meediateenuseid, olenemata tehnilisest platvormist. Pakutud regulatiivne lahendus on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga ning tagab õigusselguse. Kavandatav muudatus annab Rahvusringhäälingule selgesõnalise ülesande pakkuda meediateenuseid sõltumata tehnoloogilisest platvormist, mis peegeldab kaasaegset meediamaastikku ja tema rolli ühiskondliku tellimuse täitjana.

Majanduslik mõju

Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset lähenemist, avaldavad vähest mõju meediasektori ettevõtjatele, kes pakuvad oma teenuseid digiplatvormidel. Eesti Meediaettevõtete Liidu kodulehel esitatud info kohaselt on neil 1. juuni 2025. aasta seisuga selliseid liikmeid 20. Kuna muudatused on seotud olemasoleva praktika kaasajastamise ja täpsustamisega, ei ole nende majanduslik mõju meediasektorile ega turuolukorrale olulise mõjuga. Muudatused tagavad õigusliku selguse ja stabiilsuse, kuid ei too kaasa muutusi turul ega Rahvusringhäälingu tegevuses. Seetõttu saab öelda, et muudatuste majanduslik mõju on madal ja keskendub peamiselt regulatiivsete tingimuste täpsustamisele, mitte turumuutusele. Ebasoovitava mõju riski muudatusega ei kaasne.

Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul piirab Rahvusringhäälingu pakutav tasuta veebisisu nende tasuliste teenuste tellijate arvu kasvu ja kahjustab majandustulemusi. Samas näitavad avalikud andmed, et erameedia digitellijate arv on järjest kasvanud. Erameedia soovib Rahvusringhäälingu sisupakkumiste piiramist veebis, et neil oleks võimalik kasvatada enda väljaannete tasuliste tellimuste arvu. Lootus, et tulud märkimisväärselt kasvavad, ei ole aga põhjendatud, sest meediauuringud näitavad, et oluline osa suurema sissetulekuga inimestest on juba erameedia väljaannete tellijad ning väiksema sissetulekuga inimesed ei pruugi piiratud rahaliste võimaluste tõttu ajakirjandusliku sisu eest erameediale maksma hakata.
Rahvusringhääling osutab lisaks televisiooni- ja raadioprogrammidele mitmeid muid meediateenuseid. Näiteks veebikeskkond Jupiter võimaldab raadio- ja telesaadete järelvaatamist ning juurdepääsu Rahvusringhäälingu arhiivisisule. Uudisteportaal ERR.ee pakub ajakohast uudiste-, kultuuri- ja taustamaterjali ning on kättesaadav nii veebikeskkonnas kui ka mobiilirakenduse kaudu. Samuti toodab Rahvusringhääling temaatilisi veebikeskkondi ja podcast’e, mis käsitlevad kultuuri-, teadus-, spordi- ja ühiskonnaelu teemasid. Need teenused täiendavad televisiooni- ja raadioprogramme ning toetavad avaliku meediateenuse eesmärki tagada sisu kättesaadavus eri meediaplatvormidel, suurendades Rahvusringhäälingu võimet jõuda erinevate sihtrühmadeni ja kohaneda muutuvate meediatarbimise harjumustega.
Samuti on oluline märkida, et Rahvusringhääling ei konkureeri erameediaga tasuliste teenuste turul. Tema eesmärk on teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. Kuna Rahvusringhääling ei ole suunatud tasuliste teenuste pakkumisele ega ei konkureeri erameedia ärimudeliga, siis muudatused ei kahjusta erameedia ettevõtete majandustulemusi. Erameediaettevõtted saavad jätkata oma tegevust ja turundusstrateegiaid, et pakkuda tarbijatele tasulisi teenuseid, samas kui Rahvusringhääling pakub mitmekesist ühiskondlikke eesmärke teenivat meediasisu.
Eelnõu eesmärk ei ole piirata Rahvusringhäälingu sisupakkumisi veebis, vaid pigem täpsustada ja ajakohastada regulatsioone, et tagada tehnoloogianeutraalne tegevus ja õiguslik selgus. Muudatus tagab, et Rahvusringhäälingul on õiguspärane seadusandlik raamistik, mis vastab ajakohastele tehnoloogilistele arengutele ja Euroopa Liidu regulatsioonidele. Muudatus ei suurenda Rahvusringhäälingu turuvõimu ega konkurentsieelist ega ei anna talle mingeid uusi privileege ega võimalusi, mis võiksid meediaturu konkurentsi kahjustada. Rahvusringhääling jätkab meediaturul oma olemasoleva rolli täitmist.
Euroopa Liidu Kohus on öelnud, et kui seada üldist majandushuvi pakkuvate ringhäälinguteenuste määratlus programmide võrdleva analüüsi abil sõltuvusse kommertstelejaamade programmist, tähendaks see, et liikmesriikidelt võetaks pädevus avaliku teenuse määratlemiseks. Üldist majandushuvi pakkuvate ringhäälinguteenuste määratlus sõltuks sel juhul lõppkokkuvõttes kommertstelejaamadest ja nende otsusest teatud programme edastada või mitte. Liikmesriigid ei saa avaliku ringhäälinguteenuse määratlemisel sõltuda erakapitalil tegutsevate meediateenuste osutajate tegevusest. Kohtu käsitlus toetab põhimõtet, et avaliku teenusena saab määratleda ka selliseid tegevusi, mille vastu on huvi erasektoril.

Sotsiaalne mõju

Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset lähenemist, avaldavad mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2026. aasta seisuga Eestis 1 360 745 inimest). Muudatuste sotsiaalne mõju on eelkõige seotud õigusselgusega, sest eelnõu muudatused annavad selge õigusliku raamistiku, luues selgemad alused kõikide ühiskonnagruppide teenindamiseks ja erinevate teenuste kergemaks kättesaadavuseks. Ebasoovitavat sotsiaalset mõju avalike meediateenuste täpsema määratlemisega ei kaasne.

Üks muudatuse peamisi eesmärke on tagada, et Rahvusringhääling suudaks jätkata oma rolli avalike teenuste osutajana, pakkudes sisu, mis vastab ühiskonna demokraatlikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele vajadustele. See võimaldab igal kodanikul saada kvaliteetset ja usaldusväärset teavet. ERHS § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt on Rahvusringhäälingu avalik ülesanne aidata kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule ja seetõttu peab Rahvusringhääling jõudma kõigi ühiskonnarühmadeni. Eesti ühiskonnarühmad ei tarbi meediat ainult traditsioonilistest raadio- ja telekanalitest. Seega on vaja kasutada ka teisi platvorme, et jõuda kõigi ühiskonnarühmadeni. Seaduse ajakohastamisega tagatakse Eesti inimestele õiguskindlus ja -selgus, et nad saavad avaliku meediateenuse sisu platvormiüleselt. Sellega suurendatakse elanikkonna võimalust avalikust meediateenusest osa saada. Ühiskonna üldine informeeritus kasvab ja pluralism tugevneb. Eriti puudutab see majanduslikult vähem kindlustatud elanikkonda, sest nende võimalused erameedia tasulisi teenuseid tellida on piiratud, ning nooremat elanikkonda, kes ei jälgi televisiooni ega raadiot ning kes kasutavad peamiselt veebi- ja muid uutel tehnoloogiatel põhinevaid informatsiooni- ja sisuteenuseid.
Eesti elanikkonnal on eri meediaplatvormide kaudu võimalus olla kursis nii Eestis kui ka maailmas toimuvaga. Ei ole kahtlust, et vaba informatsiooni edastamine nii Eestis kui ka kogu maailmas toimuvast teenib ühiskonna demokraatlikke vajadusi, sest mida informeeritum on elanik, seda teadlikum on ta riigi tegevusest ja seda enam on ta kaasatud ühiskonna demokraatlikesse protsessidesse. Lahendus on kooskõlas PS §-ga 44, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Muudatuse tulemusel tagatakse eri ühiskonnarühmadesse kuuluvatele inimestele õiguskindlus, et nad pääsevad ka tulevikus ligi Rahvusringhäälingu loodud ja edastatud meediasisule ning pakutavatele meediateenustele, sealhulgas teabele, mis aitab kaasa inimeste informeerimisele ja neile mõeldud kommunikatsiooni tõhustamisele.

Mõju riigivalitsemisele

Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset lähenemist, avaldavad vähesel määral mõju avaliku sektori töökoormusele ja riigieelarvele. Kuigi lahendus on oluline õiguskindluse ja -selguse loomiseks, on muudatuse mõju ulatus ja selle esinemise sagedus pigem väike. Ebasoovitava mõju riski muudatusega ei kaasne.

Erameedia heidab Rahvusringhäälingule ette erarahastusel tegutsevate veebiväljaannetega samaväärse ajakirjandusliku sisu pakkumist internetis. Eesti riigile heidab erameedia ette Rahvusringhäälingule siseturuga kokkusobimatu riigiabi andmist ehk rahastamise kaudu põhjendamatu majandusliku eelise loomist. Eesti Meediaettevõtete Liit esitas 2020. aastal Euroopa Komisjonile vastavasisulise kaebuse, milles väidetakse, et vaidlustatud tegevused ei saa olla käsitletavad avaliku teenusena ning isegi kui saaksid, siis ei ole need piisavalt selgelt ERHS-is määratletud.
Lahendus mõjutab Rahvusringhäälingu, Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi töökoormust ning sel võib olla positiivne mõju riigieelarvele, sest vähenevad võimalikud regulatiivsed vaidlused, mis võivad riigile lisakulusid tekitada. Näiteks on Euroopa Komisjon viidatud kaebuse kohta mitmel korral palunud nimetatud asutustel selgitused anda. Selgituste andmiseks tuleb teha õiguslikke analüüse ja uuringuid. Nimetatud tegevusega kaasneb töökoormus ja kulu. Muudatus aitab vähendada vaidlusi erameedia, Rahvusringhäälingu ja riigi vahel, optimeerida riigi ressursikasutust ja toetada Rahvusringhäälingu tegevuse prognoositavust.

6.2. Uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni puudumine

Riigiabi teatise kohaselt peab uute meediateenuste turuletoomisele eelnema avaliku teenuse mõju hindamine ja selleks peavad liikmesriigid kaaluma, olles enne teinud avatud konsultatsioonil põhineva hindamise, kas uued olulised audiovisuaalteenused, mida avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile.

Eelnõuga töötatakse välja avaliku teenuse mõju hindamise mehhanism ja määratakse seaduse tasandil riigi sõltumatu asutus, kelle pädevuses testi tegemine on, sest selline hindamine on objektiivne vaid juhul, kui seda teeb asutus, mis on sõltumatu avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni juhtimisest ja erasektori huvidest ning millel on oma ülesannete täitmiseks vajalik suutlikkus ja vahendid. Kuna Eestis on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) kujul olemas Euroopa Komisjoni tunnustatud sõltumatu meediaregulaator, antakse see ülesanne temale.
Regulatsiooni eesmärgiks on tagada, et kõik uued Rahvusringhäälingu poolt plaanitavad meediateenused, millel võib olla märkimisväärne mõju meediaturule, läbiksid mõjuhindamise protsessi enne nende käivitamist. Senini ei ole olnud raamistikku, kuidas hinnata, milline mõju uutel teenustel võiks olla meediaturule, sh konkurentsile. Seetõttu on oluline täiendada kehtivat seadusandlust uue regulatsiooniga, et tagada ühtne ja läbipaistev hindamisprotsess.

Majanduslik mõju

Eelnõu muudatustest, mis puudutavad uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni, on mõjutatud meediaettevõtted ning kultuuri- ja loomesektor. Mõju ulatus ja esinemise sagedus sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike, sest regulatsioon puudutab ainult uusi meediateenuseid ja olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on märkimisväärne mõju meediaturule. Seetõttu pole teada, kas mõju võiks esineda kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul. Positiivne mõju kultuuri- ja loomesektorile on aga selgelt nähtav, kuna Rahvusringhäälingu tegevus toetab sektori arengut. Samuti on muudatuste mõju positiivne meediaettevõtetele, sest muudatuse eesmärk on vältida konkurentsimoonutuste teket, tagades, et Rahvusringhääling ei too turule põhjendamatult uusi teenuseid, mis võiksid erasektorit kahjustada. Kultuuri- ja loomesektori esindusorganisatsioone on üle 12 ning nendes tegutseb umbkaudu 6000 liiget. Eesti Meediaettevõtete Liidu kodulehel esitatud info kohaselt on neil 1. juuni 2025. aasta seisuga liikmeid 20.

Muudatusest on mõjutatud erameediaettevõtted konkurentsi kaudu. Lahendus võib mõjutada konkurentsi sel määral, et ka erakapitalil tegutsevatel meediateenuste osutajatel võib olla huvi pakkuda Rahvusringhäälingu plaanitava teenusega sarnast teenust. Kuigi lahendus ei piira erameedia teenusepakkujate tegevust, võib uue meediateenuse mõju hindamise tulemus mingil määral mõjutada erasektori toote või teenuse nõudlust ja pakkumist.
Kuna uute meediateenuste mõju tuleb muudatuste kohaselt hinnata, siis kaasneb lahendusega rahaline kulu Rahvusringhäälingule, kuid seda ühe erandiga. Kui uue meediateenuse mõju hindamise taotluse teeb mõni teine regulatsioonile vastav meediateenuse osutaja ning mõju hindamise otsuse alusel meediateenus meediaturu toimimist ei kahjusta, katab mõju hindamise kulu taotlejast meediateenuse osutaja. Näiteks, kui taotluse esitab mõni erameedia ettevõte, kes soovib hinnata Rahvusringhäälingu uue digiplatvormi mõju, ja analüüsi tulemus näitab, et teenus ei mõjuta meediaturu toimimist, tasub analüüsi eest taotluse esitanud ettevõte. Mõju hindamisega seotud kulu hõlmab analüüsi läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse maksumust. Rahalised kulud sõltuvad eelkõige teenusest endast, määratud hindamismeetodist ja teenuse analüüsi keerukusest.
Muudatused võivad mõjutada tööturu olukorda, kuna Rahvusringhäälingu teenuste arendamine võib luua uusi töökohti loomesektoris. Näiteks võib uute meediateenuste loomiseks ja osutamiseks vaja minna täiendavaid töötajaid (näitlejad, režissöörid, tootmismeeskond, tehnikud jne). Samuti võib muudatus suurendada vajadust tellida spetsiifilisi teenuseid (nt tehnilised teenused, sisu tootmine jms) erasektorist.
Iga uus teenus, millega Rahvusringhääling turule tuleb, mõjutab potentsiaalselt ka kultuuri- ja loomesektorit. Muudatus mõjutab positiivselt näiteks järgmiste organisatsioonide liikmeid: Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing. Rahvusringhäälingu ülesanne on luua ja pakkuda kõigile ühiskonnarühmadele informatsioonilist, hariduslikku ja meelelahutuslikku meediasisu. Tellides uut toodangut, populariseerides eri kultuurivaldkondi ja olles kultuuri arengut toetav platvorm, pakub Rahvusringhääling avalikku teenust ja loob avalikku väärtust, millel on oluline mõju kogu kultuuri- ja loomesektorile. Näiteks toodab Rahvusringhääling kvaliteetseid kodumaiseid draamasarju, mille tootmises saavad tööd autorid, näitlejad ja paljud teised loomesektori töötajad. Salvestades ja edastades laiale avalikkusele etendusi ja kontserte, propageerib Rahvusringhääling etenduskunste ning loob võimalusi interpreetidele ja autoritele autoritasu maksmiseks. Regulatsiooni loomisega tagatakse konkurentsimoonutust välistavate teenuste pakkumine. Uute teenuste turule tulekul on oodatavalt positiivne mõju kultuuri- ja loomesektori konkurentsile, loovisikute sissetulekutele ning uute tulijate turule pääsemisele.
Ebasoovitava mõju kaasnemise risk erasektori meediateenuste osutajatele on samuti väike, sest muudatusega kaasneva ülesande kaudu saab vältida seda, et avalik-õiguslik meedia toob turule põhjendamatuid uusi teenuseid ning moonutab seeläbi konkurentsi ja kaubandust. Lahendus küll mõjutab meediasektori konkurentsiolukorda, kuid ei takista, piira ega moonuta konkurentsi ettevõtete vahel. Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on haldusakt, mistõttu isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, saab esitada vaide või kaebuse kohtusse. Võimalus läbida aus ja tõhus vaidlustus- ja kohtumenetlus loob omakorda õigusselguse ning välistab konkurentsimoonutused.
Ebasoovitav mõju võib tekkida ka kultuuri- ja loomesektorile, kui hindamisprotsess on liiga aeganõudev, takistades Rahvusringhäälingu innovatsioonivõimekust. Hindamisprotsess võib vähendada Rahvusringhäälingu soovi arendada uusi teenuseid, mis omakorda võib pidurdada kultuuri- ja loomesektori elujõulisust, kuna uued teenused loovad uusi võimalusi loomeinimestele ja turule.
Kui Rahvusringhääling investeerib uute teenuste arendamisse ja tootmisse, võib see avaldada positiivset mõju ka piirkondlikele majandustele. Näiteks võib uute meediateenuste arendamine ja pakkumine suurendada kohalike teenusepakkujate (tootmisettevõtted, tarkvaraarendajad, ürituste korraldajad jt) nõudlust, luues piirkondlikku majandustegevust. Samuti võib see suurendada kohalike töökohtade arvu ja üldiselt parandada piirkondlikku majanduskliimat.

Sotsiaalne mõju

Eelnõu muudatused, mis puudutavad uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni, avaldavad mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2026. aasta seisuga Eestis1 360 745 inimest). Eesti elanikkonda puudutab lahendus võimaliku tööhõive kaudu ning Eesti elanikkond on ka Rahvusringhäälingu teenuste tarbijatena sihtrühm ja neid puudutab uute meediateenuste mõju hindamise tulemus. Uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni sotsiaalne mõju on seotud peamiselt ühiskonna, kultuuri ja demokraatia arenguga, kuna see puudutab meediatoodangu ja meediatarbimise kultuuri, samuti meedia juurdepääsetavuse ja kvaliteedi tagamist. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on tõenäoliselt pigem väike, sest regulatsioon puudutab ainult uusi meediateenuseid ja olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on märkimisväärne mõju meediaturule. Seetõttu pole ka teada, kas mõju võiks esineda kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul.

Uued meediateenused, eriti kui need on seotud avalik-õigusliku meediaga, pakuvad ühiskonnale mitmekesist teavet, meelelahutust ja haridust. Regulatsioon tagab, et uued teenused, mida Rahvusringhääling turule toob, vastavad ühiskonna demokraatlikele, kultuurilistele ja sotsiaalsetele vajadustele. See võib suurendada kodanike usaldust avaliku meedia vastu, kuna hindamise regulatsioon tagab, et teenused ei moonuta konkurentsi ega ole majanduslikult põhjendamatud. Usaldus meediavaldkonna vastu on oluline, et säilitada demokraatlikud väärtused ja tagada meedia vabadus.
Kuna Rahvusringhääling toodab kvaliteetset kodumaist sisu (näiteks filmid, sarjad, muusika), on uute meediateenuste turule toomine positiivne mõju kultuuri- ja loomesektorile. See aitab tagada, et kultuuri- ja loomeinimesed saavad jätkuvalt töötada, teenida ja arendada oma oskusi. Regulatsioon aitab tagada, et kultuuriliste teenuste pakkumine on tasakaalus ja kvaliteetne, olles kooskõlas avaliku teenuse eesmärkidega. Kultuuriliselt mitmekesiste teenuste pakkumine aitab hoida elujõulist loomesektorit, pakkudes laiemat meediatarbimist ja soodustades loovust.
Regulatsioon tagab, et uued meediateenused pakuvad tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, samas kui sotsiaalses plaanis toob see kaasa tasakaalu meediatarbimise maastikul. Kui hindamine toimub vastutustundlikult, siis tagatakse, et teenused vastavad tarbijate ootustele, ei moonuta turgu ega põhjusta teenuste kvaliteedi langust.
Regulatsiooni kohaselt hakkab uute avalike meediateenuste mõju hindama TTJA. Lahendusel võib olla mõju tööturule, kui TTJA arvates on ülesande täitmiseks vaja tööle võtta uusi täis- või osakoormusega ametnikke. Mõju tööturule esineb ka sellisel juhul, kui lepitakse kokku, et TTJA tellib mõju hindamise teenusena erasektorilt.
Ebasoovitava mõju risk võib kaasneda vähesel määral Eesti elanike heaolule juhul, kui uute meediateenuste mõju hindamise protsess hakkab takistama avalik-õigusliku meedia innovatsiooni, esiteks protsessi ajalise kestuse ja kalliduse tõttu ning teiseks selle kaudu, et hindamine võib vähendada Rahvusringhäälingu initsiatiivi uute meediateenuste väljatöötamisel. Teised meediaettevõtted võivad pakutavad ideed või lahendused nii-öelda kaaperdada ning ka seetõttu võib meediateenuste areng ja kvaliteet pidurduda. Võib juhtuda, et mõju hindamise ajal avaldab mõni erameediaettevõte ise soovi Rahvusringhäälingu kavandatav uus meediateenus turule tuua ja Rahvusringhäälingule asjakohast luba ei anta. Samas võib hiljem selguda, et eraettevõte teenust siiski pakkuma ei hakka, ning avalikkus jääb uuenduslikust lahendusest ilma.

Mõju riigivalitsemisele

Eelnõu muudatustest, mis puudutavad uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni, on mõjutatud TTJA, Konkurentsiamet ja Kultuuriministeerium. Lahendus puudutab TTJA-d, kui uute meediateenuste mõju hindamise läbiviijat ja otsuse tegijat. Lahendus puudutab ka Kultuuriministeeriumi uute avalike meediateenuste mõju hindamise tingimuste ja metoodika väljatöötamise ja kehtestamise kaudu. Muudatuste mõju on riigivalitsemisele pigem väike, kuna see puudutab piiratud hulka ametiasutusi ja ametnikke ning ei nõua täiendavaid ressursse igal aastal. Suurim potentsiaalne kulu on seotud mõju hindamise tellimisega, kuid ka see on mõõdukas ja seotud uute teenuste arendamise sagedusega.

TTJA-le tähendab see töökoormuse suurenemist, sealhulgas ajakulu ja tööjõukulu suurenemist, mille ulatus sõltub uute meediateenuste turule toomise sagedusest. Kulude suurus oleneb pigem sellest, kas TTJA viib hindamise läbi ise või tellib selle erasektorist. Mõju hindamisega seotud kulu hõlmab analüüsi läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse maksumust ja seda kulu TTJA ise ei kanna. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on pigem väike, kuna regulatsioon puudutab ainult uusi meediateenuseid ja olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on märkimisväärne mõju meediaturule. Pole tõenäoline, et selle ülesande täitmiseks on vaja luua uus ametikoht, kuna teenuste hindamise vajadus võib tekkida harva (nt kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul). Samuti võib mõju avalduda TTJA ametnike koormuse ajutises suurenemises seoses hindamismetoodika ja rakendusakti väljatöötamisega.
Konkurentsiameti kaasamine on vajalik, et tagada mõju hindamise menetluse kvaliteet ja õiguslik põhjendatus konkurentsiõiguse aspektist. TTJA võib vajadusel taotluse alusel paluda Konkurentsiametilt sisendit turu ja konkurentsiolukorra hindamiseks. Selline koostöö toimub halduskoostöö seaduse, haldusmenetluse seaduse ja konkurentsiseaduse raamistikus, ilma et see tooks kaasa uue ülesande, menetlusliigi või iseseisva otsustusõiguse tekkimist Konkurentsiametile. Analüüsi mahtu on keeruline ette hinnata, kuna see sõltub konkreetsest uuest meediateenusest. Uute teenuste turule toomine on eelduslikult harvaesinev (nt kord viie või kümne aasta jooksul), mistõttu ei ole põhjust eeldada täiendava ametikoha loomise või püsikulude suurenemise vajadust.
Lahendus puudutab ka Kultuuriministeeriumi, sest muudatuste kohaselt nimetatakse ERHS-is üldised mõju hindamise kriteeriumid ja detailsemad tingimused ning metoodika kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Asjaomase õigusakti väljatöötamisega, sealhulgas hindamismetoodika väljatöötamisega kaasneb mõju valitsusasutuste ülesannetele. Seetõttu esineb mõju töökorraldusele ja ametnike koormusele, kuid selle mõju ulatus ja esinemise sagedus on väike.
Regulatsiooni kohaselt kaetakse TTJA-lt taotletava mõju hindamise kulu üldjuhul Rahvusringhäälingu eelarvest. Kuna Rahvusringhäälingu rahastamine toimub edaspidi raamlepingu alusel, peab Rahvusringhääling oma kulutused ja uued teenused sh mõju hindamise kulu planeerima olemasoleva eelarve piires. Seetõttu otsene mõju riigieelarvele puudub.
Ebasoovitav mõju võib tekkida juhul, kui regulatsioon osutub praktikas keerukaks või ebatõhusaks ning hindajatel on seda raske rakendada. Selle vältimiseks tuleb välja töötada selged ja teostatavad juhised ning teha koostööd puudutatud osapoolte vahel. Risk on väike, kuna regulatsiooni ettevalmistajad teevad kaasamise kaudu tööd, et leida kõige optimaalsem lahendus.

Eelnõuga kaasnev mõju riigivalitsemisele on kokkuvõttes väike, kuna see puudutab piiratud hulka ametiasutusi ja ametnikke ega nõua täiendavaid püsikulusid. Tegemist on töökorralduslike muudatustega TTJA-s, Konkurentsiametis ja Kultuuriministeeriumis. Muudatus ei eelda täiendavat rahastust ega organisatsioonilisi ümberkorraldusi ning seda saab rakendada olemasolevate ressursside piires. Arvestades, et tegemist on riigi sees toimuva koostööga, ei ole otstarbekas luua olukorda, kus vahendeid liigutatakse ühe asutuse eelarvest teise eelarvesse ilma sisulise lisaväärtuseta.

Kultuuriline mõju

Eelnõu muudatused, mis puudutavad uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni, avaldavad mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2026. aasta seisuga Eestis 1 360 745 inimest). Uute meediateenuste regulatsioon mõjutab otseselt kultuurivaldkonda, kuna Rahvusringhäälingu ülesanne on lisaks informatiivsele ja hariduslikule rollile ka Eesti kultuuripärandi edendamine ja levitamine. Uued meediateenused võivad pakkuda platvormi Eesti kultuuri ja loomesisu laiemale levikule, toetades kohalikke autoreid, näitlejaid, muusikuid ja teisi loomeinimesi. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on ilmselt väike, sest pole teada, kas mõju esineb kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul.

Meediateenused, mida Rahvusringhääling pakub, peavad teenima muu hulgas kultuurilisi vajadusi. Lahendus mõjutab ka Rahvusringhäälingu pakutavate teenuste tarbijaid, kuna uue meediateenuse mõju hindamise tulemus võib piirata meediateenuste arengut ja uuenduslike lahenduste abil info kättesaadavust, esiteks protsessi ajalise kestuse ja kalliduse tõttu ning teiseks selle kaudu, et hindamine võib vähendada Rahvusringhäälingu initsiatiivi uute meediateenuste väljatöötamisel.
Kultuuriline mõju on tihedalt seotud meedia ja ajakirjandusega. Uute meediateenuste regulatsioon võib mõjutada ajakirjanduse mitmekesisust ja sõltumatust. Näiteks võib hindamise protsess mõjutada Rahvusringhäälingu võimet kiiresti ja paindlikult reageerida uudisvoogudele, säilitades samal ajal kõrge kvaliteedi ja kriitilise analüüsi. See omakorda mõjutab avalikku arutelu ja kultuurilist identiteeti, kuna ajakirjandus mängib olulist rolli ühiskonna informeerimisel ning kultuurilise ja demokraatliku arengu toetamisel. Samuti võivad uued teenused pakkuda platvormi erinevate vaatenurkade ja sisude levitamiseks, mis rikastab kultuurilist mitmekesisust, kuid liiga keeruline regulatsioon võib piirata innovatsiooni ja avaliku huvi äratamist.
Samas võib tekkida ka ebasoovitav kultuuriline mõju juhul, kui regulatsioon piirab Rahvusringhäälingu võimekust uute kultuuri- ning haridusprojektide algatamisel. Kui meediateenuste mõju hindamise protsess osutub liiga ajamahukaks või kulukaks, võib Rahvusringhäälingu innovatsioon kultuurivaldkonnas pidurduda. Seetõttu on oluline, et regulatsioon oleks paindlik ja ei takistaks Rahvusringhäälingul täita oma kultuurilise mitmekesisuse edendamise rolli.

6.3. Finantseerimine

Kehtiv avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamismudel ei vasta Euroopa meediavabaduse määruse põhimõtetele, ei taga Rahvusringhäälingu sõltumatust, prognoositavust ega seosta toetuse suurust ERHS-ist tulenevate ülesannete ja arengukava eesmärkidega. Rahvusringhäälingu rahastus sõltub iga-aastasest poliitilisest otsustusprotsessist. ERHS ei sisalda rahastamise kujunemise aluseid ega välista võimalust avaldada Rahvusringhäälingule eelarve kaudu survet.

Eelnõuga viiakse Rahvusringhäälingu rahastamismudel kooskõlla Euroopa meediavabaduse määruse põhimõtetega, mille kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine olema korraldatud viisil, mis ei riiva tema usaldusväärsust ega ohusta tema sõltumatust. Rahvusringhäälingu rahastamine peab võimaldama täita seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid ja olema pikaajaliselt prognoositav.
Eelnõu loob nelja-aastase raamlepingu põhimõttel toimiva rahastuskorra, milles määratakse iga-aastased toetussummad arvestatuna seadusest tulenevate kohustustega. Raamleping vähendab oluliselt täitevvõimu rolli Rahvusringhäälingu iga-aastases eelarveotsuses ning võimaldab Rahvusringhäälingul seada ja ellu viia arengukavas seatud eesmärke.
Regulatsiooni eesmärk on tagada Rahvusringhäälingu sõltumatu, piisav, kestlik, prognoositav ja läbipaistev rahastamine, mis ei sõltu valitsuse või ministeeriumi eelarvelistest prioriteetidest ning on kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 lõikega 3. Esimene raamleping sõlmitakse hiljemalt 2027. aasta 30. septembriks ning see hakkab kehtima alates 2028. aastast.
Muudatuste peamine sihtrühm on Rahvusringhääling kui avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle rahastamise alused ja -mehhanismid muutuvad. Oluline sihtrühm on ka Eesti avalikkus, kuna Rahvusringhäälingut rahastatakse riigieelarvest ehk maksumaksja rahast. Muudatused mõjutavad seega avalikku huvi, sh Rahvusringhäälingu sõltumatust, läbipaistvust ja võimekust pakkuda ühiskonnale olulist avalikku teenust. Kaudne sihtrühm on ajakirjanduse ja meedia valdkond tervikuna, kelle jaoks Rahvusringhäälingu sõltumatu rahastusmudel aitab kaasa usaldusväärse meediaruumi hoidmisele.

Sotsiaalne mõju

Sotsiaalne mõju Rahvusringhäälingu rahastamismudeli muutmisel laieneb otseselt Rahvusringhäälingule kui ka laiemalt ühiskonna tasandile. Uus rahastamismudel tagab Rahvusringhäälingu sõltumatuse ning võimekuse, mis omakorda aitab hoida kvaliteetset, usaldusväärset ja mitmekesist meediapilti. Samuti toetavad muudatused ühiskondlikku informeeritust ja demokraatlikku avalikku diskussiooni, vähendades poliitilist survet Rahvusringhäälingule. Läbipaistev ja sõltumatu rahastamine suurendab üldsuse usaldust Rahvusringhäälingu vastu. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne.

Majanduslik mõju

Muudatustel, mis puudutava finantseerimist on majanduslik mõju kaudne ja piiratud, kuid esineb siiski teatud sihtrühmade jaoks. Pikem eelarveprognoos võimaldab planeerida näiteks rohkem allhanketöid. Prognoositav rahastamine võib suurendada tellimuste mahtu tootmis- ja loomevaldkonnas (film, telesaated, tehnilised teenused) ning see kõik mõjutab positiivselt kultuuri- ja loomemajanduse arengut. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne.

Mõju riigivalitsemisele
Muudatused mõjutavad vähesel määral Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi. Valitsusasutuste sihtrühm on väike ja muudatused puudutavad üksikuid ametikohti. Muudatused mõjutavad Rahvusringhäälingu sisemist korraldust, eelarvestamist, aruandlust ja planeerimist. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne.
Rahvusringhäälingu rahastamist on seni käsitatud olemasoleva abina nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses, kuna kehtiv rahastamisskeem on kehtestatud enne 10. detsembrit 1994. Kavandatavate muudatuste valguses analüüsitakse, kas rahastamismudeli muutmine võib kaasa tuua olukorra, kus tegemist oleks uue abiga. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevalt käsitatakse olemasoleva abi muudatusi uue abina üksnes juhul, kui need muudavad abi olemust ehk selle põhielemente. Käesoleva eelnõuga ei muudeta abi eesmärki, rahastamisallikat ega abisaajate ringi. Vormi- ja tehnilised muudatused või toetuse mahu suurenemine kuni 20% ei ole uue abi tunnustega. Rahastamismudeli muutmisega kaasnevad võimalikud riigiabi küsimused hindab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga. Kuna muudatuste rakendamine on kavandatud alates 2028. aastast, on võimalik riigiabi käsitlevad küsimused eelnevalt põhjalikult läbi analüüsida. Kui tegemist ei ole olemasoleva abiga, ei tohi uut rahastamisskeemi rakendada enne, kui Euroopa Komisjon on selleks andnud loa või kui luba loetakse antuks.
Eelnõu võib tuua kaasa täiendavaid, ent ühekordseid ülesandeid Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile seoses võimaliku riigiabi loa taotluse ettevalmistamise ja esitamisega. Mõju töökoormusele on väike. Muudatusel sisulist mõju riigieelarvele ei ole. Mõju riigieelarvele sõltub edaspidi kavandatava toetuse suurusest, kuid see kujuneb raamlepingu ja riigieelarvestrateegia alusel prognoositavalt ja läbipaistvalt.
Muudatused tugevdavad Rahvusringhäälingu strateegilist autonoomiat, suurendavad rahastuse prognoositavust ja läbipaistvust, toetavad sõltumatust ning loovad paremad eeldused seadusest tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. Plaanitavad muudatused viivad Rahvusringhäälingu rahastamise kooskõlla Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega, mis sätestavad, et rahastamine ei tohi mõjutada avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatust. Rahvusringhäälingu toimetuslik iseseisvus tugevneb, kuna rahastus ei allu vahetule täitevvõimu kaalutlusõigusele.
Muudatuste mõju on oluline sellest aspektist, et alates 8. augustist 2025 tuleb Eestil rakendada Euroopa meediavabaduse määrust, mille artikkel 5 kohustab liikmesriike tagama, et avalik-õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused oleksid läbipaistvad, objektiivsed ning põhineksid eelnevalt kehtestatud kriteeriumidel.
Määruse nõuete eesmärgipärane kohaldamata jätmine võib viia Euroopa Komisjoni rikkumismenetluseni. Selline menetlus toob kaasa täiendava töökoormuse keskvalitsusele, eelkõige Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile, kes vastutavad Euroopa Liidu õiguse täitmise eest ning peavad rikkumismenetluses tegema koostööd Euroopa Komisjoniga ja koostama vastavad selgitused ja dokumendid.
Lisaks võib rikkumise tuvastamisel Euroopa Kohus määrata liikmesriigile rahalise karistuse, mis tooks täiendava kulu riigieelarvele. Seetõttu on eelnõus kavandatud muudatused ennetava iseloomuga ning aitavad vähendada õigusliku riski realiseerumise tõenäosust ja tagada Eesti kui liikmesriigi usaldusväärsust Euroopa Liidu õiguse täitmisel.

Mõju välissuhetele

Muudatusel võib olla mõju välissuhetele ja suhetele rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti nende institutsioonidega, mis tegelevad meediavabaduse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega. Avalik-õigusliku meedia rahastamise läbipaistvus ja sõltumatus on oluline osa rahvusvahelisest hinnangust Eesti demokraatlikele institutsioonidele.

Muudatused toetavad Euroopa Liidu väärtusi ja Eesti rahvusvahelist mainet õigusriigi ja meediavabaduse edendamisel. Eelnõu aitab täita Euroopa meediavabaduse määruse nõudeid, mille eesmärk on tugevdada avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatust kogu Euroopa Liidus. Sellega välditakse ka võimalikke kriitilisi hinnanguid rahvusvahelistelt organisatsioonidelt (nt Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu, OSCE, Reporters Without Borders). Läbipaistev ja objektiivne rahastamismudel suurendab usaldust Eesti meediasüsteemi vastu rahvusvahelisel tasandil ning vähendab riski, et Eesti satub rahvusvahelise kriitika alla. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne.

6.4. Juhtimine

6.4.1. Peatoimetajatega ja toimetuse juhtidega tähtajaliste töölepingute sõlmimine

ERHS eriseadusena peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingulisi suhteid ei reguleeri. Rahvusringhäälingus töötab töölepingu seaduse alusel tähtajatute töölepingutega kümme peatoimetajat ja kaheksa toimetuse juhti. Selleks, et Rahvusringhääling oleks organisatsioonina muutumisvõimeline, on loodud eelnõuga süsteem, kus loomingulist vastutust kandvatel töökohtadel töötavad isikud vahetuksid. Peatoimetajate ja toimetuste juhtide korrapärane vahetumine aitab kaasa uute loominguliste lahenduste sünnile ning aitab hoida programmi ning teised meediateenused mitmekülgsena, mis on kiiresti muutuvas meediavaldkonnas ja meedia sisu tarbimise võimaluste avardumisel väga tähtis. Muudatuse sisuks on uus regulatsioon, milles sätestatakse Rahvusringhäälingu toimetuste juhtimise ja vastutuse põhimõtted, sealhulgas kohustust valida peatoimetajad ja toimetuste juhid avaliku konkursi korras tähtajalise töölepinguga kuni viieks aastaks. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga 1999/70/EÜ, mis lubab liikmesriikidel kehtestada teatud sektorites tähtajalisi töösuhteid, kui on sätestatud objektiivsed alused, mis väldivad kuritarvitusi. Muudatused hõlmavad ka eetikanõuniku töölepingut, mis muudetakse sarnaselt peatoimetaja ja toimetuse juhiga tähtajaliseks. Nõukogu sõlmib eetikanõunikuga tähtajalise töölepingu samuti kuni viieks aastaks. Selle muudatuse eesmärk on tagada eetikanõuniku sõltumatus ja võimaldada regulaarset hinnangut tema tööle.

Muudatustest mõjutatud sihtrühm on Rahvusringhäälingu juhtiv töötajad, sest nende töösuhte olemus muutub, Rahvusringhäälingu juhatus ja nõukogu, sest nemad peavad haldama konkursside korraldamist ja personali vahetumist, ajakirjanikud ja meediasektor, sest muudatus võib muuta töötingimusi ja konkurentsi juhtivate ametikohtade pärast ning avalikkus ja meediatarbijad, sest Rahvusringhäälingu sisu mitmekesisus ja loominguline dünaamika võivad muutuda. Seega on muudatusel mõju, mis puudutab nii Rahvusringhäälingut kui organisatsiooni, meediamaastikku kui ka laiemat ühiskonda.

Sotsiaalne mõju

Lahendus mõjutab tööhõivet. Rahvusringhäälingule kaasneb peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingute tähtajaliseks muutmisega võimalus senisest paremini tagada, et nendele olulistele positsioonidele valitakse parimatest parimad. Iga viie aasta järel korraldatakse töökohale avalik konkurss, kus ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda.
Lahendusel on oluline positiivne mõju kogu Rahvusringhäälingu töötajaskonnale, kellele luuakse seeläbi uusi arengu- ja karjäärivõimalusi. Muudatusega soodustatakse järelkasvu loomist. Kuna juhtivad ametikohad avatakse regulaarselt konkurssidele, võib see pakkuda võimalusi uutele talentidele. See võib parandada meediasektori tööalast liikuvust ja soodustada värskete ideede ning oskuste liikumist Rahvusringhäälingu ja erasektori vahel.
Avalikud konkursid Rahvusringhäälingu juhtivatele kohtadele tähendavad, et meediasektoris on rohkem konkurentsi kogenud toimetajate ja juhtide vahel. Samas võib see tähendada, et ka erasektori meediaorganisatsioonid saavad Rahvusringhäälingu töötajate hulgast värvata kogenud spetsialiste, kes ei osutunud Rahvusringhäälingus valituks või kelle leping lõppes. Muudatus võib tõsta palgataset, kui Rahvusringhääling ja erameedia hakkavad konkureerima spetsialistide pärast.
Peamine tähtajalise töölepingu negatiivne mõju võib avalduda valituks osutunud töötajale, kellel puudub kindlustunne tuleviku suhtes. Teadmatus, mis saab, kui tähtajaline tööleping lõpeb, võib mõjutada tema heaolu. Tähtajalise töölepinguga töötades suureneb risk, et peale tähtaja lõppu võib töötaja määramata ajaks töötuks jääda, kuid arvestades juhtpositsioonidel olevate töötajate pädevust, ei ole töötuks jäämine siiski eriti tõenäoline. Seaduse jõustumise ajal tähtajatu töölepinguga töötavate isikute töölepingud loetakse sõlmituks viieks aastaks vastavalt eelnõu § 1 punktile 24. Viieaastase tähtaja arvestus algab seaduse jõustumise hetkest. Selline regulatsioon tagab õigusselguse ja ühtlase kohtlemise nii uute kui ka juba ametis olevate töötajate suhtes. Samuti annab see tähtajatu lepinguga töötajatele selge ülevaate edasise töösuhte kestusest ja väldib ebamäärasust üleminekuperioodil.
Samuti võib tekitada kompetentsi väljavoolu erasektorisse või välismaale, kui Rahvusringhääling ei suuda spetsialiste hoida. Tööjõu voolavus võib põhjustada teadmiste ja kogemuste kadumist, mis mõjutab Rahvusringhäälingu pikaajalist arengut. Muudatuse mõju tööturule sõltub sellest, kui hästi suudetakse tasakaalustada töökindlus ja dünaamilisus, et Rahvusringhääling jääks konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks tööandjaks, säilitades samal ajal tööjõu stabiilsuse ja teadmiste järjepidevuse.
Lahendus on väga oluline, kuid mõju ulatus pigem väike ja mõju avaldumise sagedus eelduslikult iga viie aasta järel. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest see puudutab Rahvusringhäälingus umbes 20 töötajat, kellest osa puhul võib tähtajalisel töölepingul olla hoopis positiivne mõju.

Kultuuriline mõju

Muudatustel, mis käsitlevad Rahvusringhäälingu juhtimise ja töötajate töölepingute korda, on kultuuriline mõju, mis kajastub nii Rahvusringhäälingu siseorganisatsiooni kultuuris, Eesti meediamaastikul kui ka laiemalt Eesti ühiskonnas. Need muudatused võivad mõjutada meediatarbimise harjumusi, avalikku arutelu ja kultuurilise mitmekesisuse edendamist.

Lahendusega kaasneb mõju meediateenuste kvaliteedile. Muudatusega soovitakse tagada, et Rahvusringhäälingu olulistele juhtimis- ja sisuloomet mõjutavatele ametikohtadele valitakse parimad võimalikud kandidaadid. Rahvusringhäälingul on ühiskonnas oluline roll usaldusväärse ja tasakaalustatud teabe edastajana ning kultuuri ja demokraatia väärtuste kandjana. Seetõttu on vajalik, et nendele ametikohtadele valitaks kõrgeima pädevuse ja sobivusega isikud, et tagada meediateenuste kvaliteet ja vastavus avalikele huvidele. Iga viie aasta järel korraldatakse töökohale avalik konkurss, kus ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda. Uus süsteem annab võimaluse juhi tegevust korrapäraselt hinnata ja sellisel tegevusel on eeldatavalt oluline positiivne mõju meediateenuse kvaliteedile laiemalt.

Peatoimetajate ja toimetuse juhtide tähtajaline tööleping ja regulaarne vahetumine võivad soodustada uuenduste sisseviimist ja värskete ideede rakendamist. Iga uue juhi tulekuga kaasnevad uued ideed ja visioonid, mis võivad tõhustada loomingulist vabadust ja eksperimenteerimist. Töökorralduse muutumine võib aidata Rahvusringhäälingul rohkem kohaneda kiirete muutustega ja arvestada laiemalt kultuuriliste trendide ja ühiskondlike ootustega.
Juhtide vahetumine ja tähtajalised lepingud võivad muuta organisatsiooni kultuuri paindlikumaks ja kohanemisvõimelisemaks. Kuid samas võivad muudatused töötajates tuua kaasa ka ebamugavusi ja sisetülisid organisatsiooni sees, kuna töötajad ei pruugi oma ametikohal üle viie aasta püsida. Sellel on võimalik mõju ka töötajate usaldusväärsusele ja meeskonnatunde tugevusele. Kui meeskonnaliikmed vahetuvad, võib see vähendada organisatsiooni sisemist stabiilsust, kuigi samaaegselt toob see kaasa ka areneva ja paindliku meediakeskkonna.
Tähtajaliste lepingute süsteem võib võimaldada rohkem loomingulist vabadust, kuna juhtkond on kohustatud oma töö kvaliteedi ja loovuse eest vastutama. Iga juhtimine ja toimetuse juhtimine on ajutine, mis võib soodustada rohkem loovat ja katsetavat sisu. Kui muudatused aitavad tõsta meedia kvaliteeti ja mitmekesisust, võib see suurendada kultuuriliste programmide, dokumentaalide ja kohalike kultuurihuvide esindatust, mis omakorda muudab kultuurilise meedia tarbimist Eestis rikkamaks ja värvikamaks.
Avalik konkurss peatoimetajate ja toimetuse juhtide ametikohtadele tagab, et valitakse kvalifitseeritud ja loovad spetsialistid, kellel on võime luua rahvuslikult olulist kultuurilist sisu, pakkudes vaatajatele kvaliteetset sisu erinevates kultuurilistes ja hariduslikes valdkondades. Tähtajalised ametikohad võivad toetada kultuurilise pluralismi arengut, kuna toimetustes saavad töötada erinevate taustadega professionaalid, kellel on erinevad ideed, väärtused ja visioonid. See aitab kaasa sellele, et kultuuriline mitmekesisus on meedias rohkem esindatud.

Mõju riigivalitsemisele

Lahendus puudutab peamisel Rahvusringhäälingut ning muudatustest otseselt mõjutatud sihtrühm on väike.

Peatoimetajate ja toimetuste juhtide töösuhete täpsustamine ERHS-is ning Rahvusringhäälingule kohustuse panemine valida peatoimetajad ja toimetuste juhid tähtajalise töölepinguga kuni viieks aastaks mõjutab Rahvusringhäälingu tööskoormust ja toob kaasa täiendava tegevuskulu (avaliku konkursi korraldamise kulu). Tähtajalise töölepingu sõlmimisega võivad kaasneda ka muud kulud. Näiteks töötaja koondamise korral ei piisa hüvitisest, mis on ette nähtud tähtajatu lepinguga töötajale (ühe kuu keskmine töötasu). Tööandja on töölepingu seaduse § 100 lõike 3 kohaselt kohustatud maksma tähtajalise lepinguga töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni.
Muudatusega otsest mõju riigieelarvele ei kaasne. Rahvusringhäälingule eraldatava toetuse suurus ja selle kujunemise loogika kalendriaastas on kindlaks määratud raamlepinguga ning ta peab oma tegevust ja kulusid planeerima kindlaks määratud eelarve raames.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Seaduse rakendamine eeldab Kultuuriministeeriumilt määruse kehtestamist uue meediateenuse mõju hindamise korra kohta ning Rahvusringhäälingu ja riigi vahel esimese raamlepingu ettevalmistamist. Tegemist on tavapäraste tegevustega, mis viiakse läbi olemasoleva töökorralduse raames ega eelda täiendavaid eelarvelisi vahendeid. Rahvusringhäälingu rahastamise põhimõtte muutmine ei too kaasa vahetuid lisakulusid riigieelarvele.

Uue meediateenuse mõju hindamise menetlust viib läbi TTJA, kes teeb ka mõju hindamise otsuse. TTJA plaanib mõju hindamise ekspertiisi teenusena sisse osta. Mõju hindamise teenusega kaasneva kulu eest tasub Rahvusringhääling, kui uue teenuse mõju hindamise taotlemise algatus tuleb temalt. Seetõttu peab Rahvusringhääling arvestama vastava kuluga oma eelarves. Kuna mõju hindamisi tehakse eeldatavalt harva ning TTJA-l ei ole vaja palgata täiendavat personali, viiakse menetlus läbi olemasoleva tööjõu ja eelarvevahendite piires. Seaduse rakendamine ei too kaasa lisakoormust riigieelarvele ega märkimisväärset töökoormust asutustele.
Rahvusringhäälingu juhtide töölepingute muutmine tähtajaliseks ei too kaasa täiendavat koormust riigieelarvele. Rahvusringhäälingu juhtide töötasud kaetakse endiselt olemasoleva eelarve piires.
Kohalikele omavalitsustele seaduse muudatused täiendavaid ülesandeid ega kulusid ei too. Seaduse rakendamise tulemusel paraneb Rahvusringhäälingu rahastamise ja juhtimise prognoositavus ning avaliku raha kasutamise efektiivsus.

8. Rakendusaktid

ERHS-i täiendatakse uue volitusnormiga. ERHS-i § 61 lõike 6 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) määrusega uue meediateenuse mõju hindamise, sh kulude katmise tingimused ja korra.
Volitusnorm on vajalik, kuna selle alusel kehtestatav rakendusakt sisaldab tehnilist laadi regulatsiooni, mida ei ole otstarbekas sätestada seaduse tasandil. Ministri määrusega nähakse ette näiteks, millised andmed ja dokumendid tuleb esitada mõju hindamise taotlusega, kes ja millal võib taotluse esitada, millised on menetlustähtajad ning millisel viisil toimub kulude katmine. Nimetatud küsimused on rakenduslikud ega puuduta seadusandja pädevusse kuuluvaid põhimõttelisi otsuseid.
Volitusnorm ja selle alusel kehtestatav määrus on kooskõlas PS-ga. PS § 3 lõike 1 esimesest lausest tuleneva olulisuse ehk parlamendireservatsiooni põhimõtte kohaselt peab Riigikogu ise otsustama kõik riigielus olulised küsimused. Samas ei välista PS seadusandja pädevuses olevate küsimuste delegeerimist täitevvõimule, kui seaduses on piisavalt määratletud täitevvõimu tegutsemise alused ja tingimused, mis välistavad omavoli. Nimetatud põhimõtet on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium korduvalt rõhutanud (vt RKPJKo 20.12.2016, nr 3-4-1-3-16, p 111; samuti RKPJKo 16.03.2010, nr 3-4-1-8-09, p 79).
Käesoleval juhul on volitusnormi sõnastus „tingimused ja kord“ piisavalt täpne, et määratleda ministri määrusega reguleeritav ring. Seaduses on selgelt sätestatud mõju hindamise eesmärk ja põhialused, sh see, et hindamise viib läbi pädev asutus ning tulemuseks on mõju hindamise otsus. Ministrile delegeeritakse üksnes menetluslike ja tehniliste aspektide reguleerimine, mis on vajalikud seaduse rakendamiseks. Seega on volitusnorm PS-ga kooskõlas ning ei riiva parlamendireservatsiooni põhimõtet.
Lisaks on selline volitusnorm põhjendatud valdkonna eripärast tulenevalt. Meediaturg ja tehnoloogiad arenevad kiiresti ning rakendusaktis sätestatavad menetluslikud detailid võivad vajada operatiivset muutmist. Ministri määrus võimaldab reageerida muutuvatele oludele paindlikumalt ja tagada õigusselgus ilma, et iga muudatus eeldaks seadusemuudatust.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada ka seaduse uue rakendusakti jõustumist. Märgitud kuupäev on kavandatud kui varaseim võimalik jõustumisaeg, eeldusel et eelnõu menetlus Riigikogus kulgeb plaanipäraselt. Valitud ajakava annab asutustele ja Rahvusringhäälingule piisava aja normidega tutvumiseks ja nende rakendamiseks praktikas. Samas on võimalik, et menetluse tõttu võib seaduse jõustumine edasi lükkuda. Mida hilisem on seaduse jõustumine, seda kauem ei vasta Rahvusringhäälingu rahastamissüsteem Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 nõuetele, mis kohaldub alates 2025. aasta 8. augustist. Selline olukord suurendab riski, et Euroopa Komisjon võib alustada liikmesriigi suhtes rikkumismenetlust määruse rakendamata jätmise tõttu.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja isikutele: Eesti Rahvusringhääling, Eesti Autorite Ühing, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Ringhäälingute Liit MTÜ, Eesti Meediaettevõtete Liit, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Ajakirjanike Liit, Riigikogu kultuurikomisjon.
Eelnõu ja rakendusakti kavandi ettevalmistamisse on kaasatud ka Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Meediaettevõtete Liit.
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-0944/01 ning arvamuse avaldamiseks samadele isikutele ja asutustele, kellele esitati kooskõlastamiseks VTK. Eelnõu kohta esitasid arvamuse ja ettepanekud Eesti Autorite Ühing, Eesti Meediaettevõtete Liit ja Eesti Rahvusringhääling. Seletus ettepanekute arvestamise kohta on kooskõlastustabeli (lisa 2).

Algatab Vabariigi Valitsus 12. oktoobril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik

Seletuskiri.pdf

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kehtiv Eesti Rahvusringhäälingu seadus (edaspidi ERHS) on reguleeritavas valdkonnas viimase

kahe kümnendi vältel toimunud arengust maha jäänud. ERHS töötati välja aastatel 2005–2006,

võeti vastu 18. jaanuaril 2007, jõustus 1. juunil 2007 ning on püsinud Eesti Rahvusringhäälingule

(edaspidi Rahvusringhääling) sätestatud eesmärke, ülesandeid, rahastamisaluseid ning järelevalve-

ja kontrollimehhanisme reguleerivas osas praeguseni sisuliselt muutumatuna. Seetõttu

täpsustatakse ERHS-is avalike meediateenuste määratlust ning kirjeldatakse Rahvusringhäälingu

tegelikku tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete loomisel ning osutamisel

tehnoloogianeutraalsena.

Lisaks ERHS-i ajakohastamisele tänapäevase meedia ja sisu jagamise kontekstis, kirjeldatakse uute

meediateenuste turumõju hindamiseks vajalikud mehhanismid. Uute teenuste turuletoomisele peab

eelnema avaliku teenuse mõju hindamine, mille käigus peavad liikmesriigid kaaluma, kas uued

olulised meediateenused, mida avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad

ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende

võimalikku mõju kauplemistingimustele ja konkurentsile. Seetõttu luuaksegi regulatsioon uute

meediateenuste mõju hindamiseks ning määratakse sõltumatu meediaregulaator, kes mõju hindab.

Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega uue meediateenuse mõju hindamise,

sealhulgas kulude katmise, tingimused ja kord.

Selleks, et avalik-õigusliku ringhäälingu riiklik rahastamine vastaks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja

muudetakse direktiivi 2010/13/EL (edaspidi Euroopa meediavabaduse määrus), ning Komisjoni

teatisele riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes 2009/C 257/01

(edaspidi riigiabi teatis) muudetakse Rahvusringhäälingu rahastamise alust. Viidatud dokumentide

kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine olema korraldatud viisil, mis väldib iga-

aastaste eelarveläbirääkimiste lubamatut täitevvõimu mõju riski, tagab eelarve pikemaajalise

prognoositavuse ja ei riiva tema usaldusväärsust ega sõltumatust. Regulatsiooniga luuakse

riigipoolse toetuse kujunemise alus, mis tagab Rahvusringhäälingule prognoositava, läbipaistva

ning täitevvõimust sõltumatu rahastuse.

Selleks, et Rahvusringhääling oleks organisatsioonina muutumisvõimeline, luuakse süsteem, kus

loomingulist vastutust kandvatel töökohtadel töötavad isikud saaksid iga viie aasta tagant vahetuda.

Samuti ajakohastatakse ERHS-i tunnistades kehtetuks sätted, mis sisuliselt kordavad muudes

õigusaktides sätestatut või mis ei ole kooskõlas Rahvusringhäälingu tegeliku toimimise praktikaga

ning ei täida seejuures ka õigusselguse eesmärki.

Eelnõu sisaldab nii Euroopa Liidu õigusest kui ka riigisisesest vajadusest tulenevaid muudatusi.

Eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne mõju ettevõtjate ega inimeste halduskoormusele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik

Kadri Kilvet ([email protected], 628 2224) ja loomingu osakonna meedianõunik Andres Jõesaar

([email protected], 628 2338). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo OÜ.

1.3. Märkused

Eelnõu ettevalmistamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine. VTK esitati

puudutatud ministeeriumidele ning huvirühmadele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

2024. aasta mais. VTK-le andis tagasiside viis ministeeriumi ning seitse huvirühma (tagasiside

lisatud eraldi dokumendina). Tagasisides avaldati toetust plaanitavatele muudatustele ning tehti

mitmeid ettepanekuid, millega on käesolevas eelnõus arvestatud. Rahandusministeerium leidis, et

VTK-s pakutud Rahvusringhäälingu rahastusmudel (riigieelarves nähakse kalendriaastaks ette

kulud summas, mille suurus vastab fikseeritud protsendile toetuse kavandatavale kasutusaastale

üle-eelneval kalendriaastal riigieelarvesse laekunud aktsiisimaksudest ja residendist füüsiliselt

isikult laekunud tulumaksust) annaks küll Rahvusringhäälingule stabiilse ja sõltumatu aluse, kuid

vähendaks riigieelarve paindlikkust, mistõttu nad ei toeta selliste seoste tekitamist.

Rahandusministeeriumi seisukohta on eelnõus arvestatud ning pakutud on välja uus raamlepingu

lahendus. VTK-s esitatud ettepanekuid on mõningal määral käsitletud eelnõu vastavasisuliste

punktide juures.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, kuid on seotud Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega.

Euroopa meediavabaduse määrus jõustus 7. mail 2024. Sellega kehtestati uus reeglistik meedia

mitmekesisuse ja sõltumatuse kaitseks. Kehtestati nõuded, mis reguleerivad kaitsemeetmeid

avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatuks toimimiseks ja mida tuleb siseriiklikult

kohaldada alates 8. augustist 2025. Eelnõus sisalduvad Rahvusringhäälingu rahastamist käsitlevad

sätted vastavad Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 nõuetele. Eelnõus sisalduvad sätted,

mis reguleerivad programmide ja meediateenuste pakkumist tehnoloogianeutraalsuse põhimõttest

lähtudes, on samuti kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud nõuetega. Euroopa

meediavabaduse määrus on siduv seadusandlik akt, mida tuleb tervikuna kohaldada kogu Euroopa

Liidus.

Lisaks on liikmesriikidele siduvad riigiabi teatises esitatud nõuded. Euroopa Komisjon kohaldab

riigiabi teatist kõikide avalik-õiguslike ringhäälinguid puudutavate meetmete suhtes, mille kohta

tal palutakse teha otsus. Euroopa Komisjon hindab riigiabi teatise alusel riigiabi õiguspärasust.

Eelnõu see osa, mis reguleerib uue meediateenuse mõju hindamist, vastab riigiabi teatises toodud

nõuetele.

Euroopa Liidus on avalik-õigusliku ringhäälingu avaliku teenuse osutamise ja rahastamise alused

sätestatud ka Amsterdami lepingus ning riigiabi- ja konkurentsireegleid sisaldavates klauslites

Euroopa Liidu toimimise lepingus. Eelnõu vastab ka Amsterdami lepingus ja Euroopa Liidu

toimimise lepingus sätestatud avaliku teenuse osutamise ja rahastamise põhimõtetele.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga1. Tegevusprogrammi kohaselt uuendab

valitsus sõltumatu, tugeva ja kaasaegse avalik-õigusliku ringhäälingu hoidmiseks ja

kaasajastamiseks Eesti Rahvusringhäälingu seadust. Muudatuste elluviimise tähtaeg oli 2026. aasta

1 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027/kultuur-

loimumine-ja-sport

I kvartal. Valitsus peab oluliseks seaduse uuendamist ning senise rahastusmudeli analüüsimist.

Selle eesmärgi täitmiseks töötatigi 2024. aasta kevadeks välja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse

muutmise väljatöötamiskavatsus.

Eelnõuga muudetakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I,

11.07.2026, 107.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Põhiseaduse § 73

kohaselt võetakse Riigikogu aktid vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti.

Käesoleva eelnõu vastuvõtmiseks ei ole põhiseaduses sätestatud erikorda, mistõttu kohaldub

üldreegel.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse muutmise eesmärk on ajakohastada vananenud regulatsioon, et see arvestaks

Rahvusringhäälingu tänapäevast tegevusmudelit ja meediateenuste mitmekesisust. Muudatuse

eesmärk on kehtestada seaduse tasandil erinevatel platvormidel avalike meediateenuste ja -toodete

loomise ja/või osutamise ajakohane ülesanne, sest Rahvusringhäälingu tegelikku

tegutsemispraktikat meediateenuste ja -toodete loomisel ning osutamisel tehnoloogianeutraalselt

ei ole avaliku teenusena ERHS-is ühemõtteliselt kirjeldatud. ERHS-i ajakohastamise käigus

täiendatakse seadust haridusvaldkonna edendaja täpsemalt sõnastatud ülesandega, sest igapäevases

praktikas on Rahvusringhäälingu ülesandeks ka haridusliku meediasisu pakkumine. Luues ja

levitades haridusliku sisuga meediateenuseid ja -tooteid panustab Rahvusringhääling kõigis

vanusegruppides eesti inimeste harimisse, sealhulgas meediapädevuse suurendamisse, kuid see

tegevus ei ole ERHS-is ülesandena selgelt sõnastatud.

Kehtivad sätted keskenduvad peamiselt tele- ja raadioprogrammidele, kuid Rahvusringhääling

pakub lisaks ka veebipõhiseid ja muid digitaalplatvormidel edastatavaid meediateenuseid. Seetõttu

on vajalik tagada, et ERHS-is kehtestatud nõuded kehtiksid ühtlaselt kõigile Rahvusringhäälingu

pakutavatele meediateenustele, mitte ainult traditsioonilistele tele- ja raadioprogrammidele.

Muudatused on vajalikud, et Rahvusringhäälingu õigusraamistik kajastaks tema tegelikku tegevust

ning tagaks meediateenuste ühtse ja selge regulatsiooni kõigil platvormidel.

Eelnõu algatamine on vajalik ka selleks, et luua ERHS-i tasandil regulatsioon uute avalike

meediateenuste mõju hindamiseks ja määrata meediaregulaator, kes mõju hindab. Sellise õigusliku

süsteemi loomise kaudu tagatakse, et Rahvusringhääling ei saaks tulla meediaturule

põhjendamatute uute teenustega ega sekkuda üle määra meediaturu toimimisse.

Eelnõu algatamise üks olulisi põhjuseid on Rahvusringhäälingu rahastamise süsteemi

ajakohastamine, et viia see vastavusse Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega. Kehtiv

rahastamismudel ei vasta viidatud määruse põhimõtetele, mis sätestavad, et avalik-õigusliku

ringhäälingu rahastamine peab olema kestlik, piisav, prognoositav ja pikaajaliselt tagatud, et

vältida poliitilist sekkumist ja tagada toimetuslik sõltumatus.

Eelnõu üks keskseid eesmärke on Rahvusringhäälingu juhtimisega seotud regulatsiooni

täpsustamine, et tagada selgem õigusraamistik Rahvusringhäälingu peatoimetajate ja toimetuse

juhtide töölepingutele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punkt 1 - muudetakse ERHS-i § 5 lõike 1 punkte 1 ja 2. Muudatuse eesmärk on

kirjeldada ERHS-is avaliku teenusena ühemõtteliselt Rahvusringhäälingu tegelikku

tegutsemispraktikat eri meediaplatvormidel avalike meediateenuste ja -toodete loomisel ja

osutamisel. Punkti 1 muudatusega tõstetakse kokku kehtiva regulatsiooni punkti 1 ja sama lõike

punkti 3 sisu ning jäetakse välja kaks viimast lauset. See, et programmid peavad olema avalikkusele

üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad, on sisuliselt kaetud punktis 2 pakutud sõnastusega,

mille kohaselt suunab Rahvusringhääling oma programmid ja meediateenused üldsusele

elektroonilise side võrkude kaudu. Seega on lause punktis 1 üleliigne ega lisa regulatsioonile uut

sisu.

Teine lause, mille kohaselt teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu

võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad kuulmispuudega inimestele, ei ole ERHS-i

kontekstis samuti enam asjakohane. Puudega inimeste ligipääsu audiovisuaalmeedia teenustele

reguleerib meediateenuste seaduse § 23. Viidatud paragrahvis toodud nõuded on oluliselt laiemad

ning ei piirdu ainult teleprogrammide originaalsaadete maksimaalselt kättesaadavaks tegemise

kohustusega kuulmispuudega inimestele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882

toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta on Eesti õigusesse ülevõetud ning selles toodud

ligipääsetavuse nõudeid audiovisuaalmeedia teenustele tuleb rakendada ka Rahvusringhäälingul.

Konkreetsete erivajaduste ja nendega seotud lahenduste väljatoomine ERHS-is ei ole enam

põhjendatud.

Punkti 1 uue sõnastuse kohaselt peab Rahvusringhääling tootma vähemalt kahte teleprogrammi ja

nelja ööpäevaringset raadioprogrammi ning osutama teisi meediateenuseid. Kehtiva punkti 3

sõnastuse kohaselt toodab Rahvusringhääling nõukogu loal muid meediateenuseid ja levitab

nendega seotud tooteid. Nõukogu luba on uutele meediateenustele jätkuvalt tarvilik, kuid vastav

regulatsioon on viidud nõukogu pädevuste paragrahvi, mida on kirjeldatud eelnõu § 1 punktis 13.

Muudatusega säilib nõukogu järelevalveroll uute meediateenuste algatamisel, et tagada avaliku

ressursi otstarbekas kasutamine ja Rahvusringhäälingu eesmärkide täitmine.

ERHS § 2 lõike 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes

meediateenuste seaduse ja muude õigusaktide sätteid Rahvusringhäälingu tegevuse kohta.

Meediateenuse mõiste sisustamisel lähtutakse Euroopa meediavabaduse määruse artikli 2 lõikest

1. Selle kohaselt on meediateenus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 sätestatud

teenus, mille peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel üldsusele

teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid.

Rahvusringhäälingu teenustest loetakse ajakirjandusväljaandeks näiteks veebikeskkonnas

avaldatud arvamus- või uudislood. Ajakirjandusväljaanne on määratletud direktiivi (EL) 2019/790

artikli 2 punktis 4 selliselt, et „ajakirjandusväljaanne“ on peamiselt ajakirjanduslikku laadi

kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjale ning mis:

a) kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt

ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajalehes või ajakirjas;

b) seab eesmärgiks anda üldsusele uudiste või muude teemadega seotud teavet;

c) avaldatakse mõnes meediakanalis teenuseosutaja initsiatiivil, toimetuse vastutusel ja kontrolli

all.

Punkt 2 reguleerib programmide ja meediateenuste üldsusele suunamist ja programmide,

meediateenuste ja arhiivi kättesaadavaks tegemist. Muudatuse rõhuasetus on sellel, et lisaks

programmidele oleksid ka muud meediateenused üldsusele suunatud elektroonilise side võrkude

kaudu. Üldsusele suunamine on termin, mida kasutab autoriõiguse seadus, mille § 10 lõike 1

kohaselt loetakse teos üldsusele suunatuks, kui see on avalikult esitatud, üldsusele näidatud,

edastatud, taasedastatud, üldsusele kättesaadavaks tehtud või muul viisil üldsusele suunatud mis

tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel.

Kehtiva ERHS § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt toodab Rahvusringhääling vähemalt kahte

teleprogrammi ja vähemalt nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Sama paragrahvi lõike 1

punktis 2 on sätestatud, et Rahvusringhääling teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus

mahus kättesaadavaks oma programmid ja saadete arhiivi. Arvestades tehnoloogia arengut,

tegutsevad ringhäälinguorganisatsioonid ka veebipõhiste meediateenuste osutajatena. See

tähendab, et nende teenuste kättesaadavus ja mitmekesisus ei väljendu vaid traditsioonilise tele-

või raadioringhäälinguna, vaid olulisel kohal on ka veebiteenused ning teised väljundid (nt

portaalid ja mobiiliäpid), mis võimaldavad auditooriumini viia laiemat meediasisu. Selline

tehnoloogianeutraalne lähenemine on nüüd seaduses selgemini sõnastatud.

Kõnesolevad muudatused tõukuvad asjaolust, et kogu Euroopa Liidu meediaregulatsiooni õiguslik

raamistik liigub tehnoloogianeutraalsuse suunal. Euroopa Liidu ja EBU teemakohastes

dokumentides on rõhutatud, et avalik õiguslik meediateenuse osutaja peab suutma kohanduda

muutuva turu ja kasutajate harjumustega ning pakkuma sisu mistahes kohas, ajal ja erinevatel

platvormidel (raadio, televisioon, veeb ja äpid). EBU on jõudnud järeldusele, et kui avalik-

õiguslikud meediateenuste osutajad ei ole erinevatel elektroonilise meedia platvormidel esindatud,

on avalike ülesannete täitmine ja auditooriumi kõigi rühmadeni jõudmine raskendatud. Euroopa

Kohtu hinnangul ei ole uute platvormide kasutuselevõtt, selleks et täita avalik-õigusliku meedia

riigisisestest seadustest tulenevaid ülesandeid, vastuolus Euroopa Liidu riigiabi- ja

konkurentsireeglitega. Avalik-õiguslik meedia peab olema võimeline kehtestama standardeid ja

investeerima innovatsiooni.

Lisaks on Rahvusringhäälingul ERHS § 5 lõike 1 punkti 10 kohaselt kohustus tagada adekvaatse

informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades.

Rahvusringhääling peab selle ülesande täitmiseks tagama hädavajaliku strateegilise

kommunikatsiooni tehnilise võimekuse nii raadio- ja televisioonikanalites kui ka veebis.

Kontrollitud, objektiivse ja sõltumatu informatsiooni levitaja ja tootjana jääb avalik-õiguslikule

meediateenuse osutajale vastutus selle ülesande täitmise eest.

VTK tagasisides said Rahvusringhäälingu ülesannete ajakohastamise muudatused positiivse

tagasiside. Kõik osapooled nõustusid, et tehnoloogianeutraalne lähenemine tuleb seaduses

selgemini sõnastada ning tele- ja raadioprogrammide kõrval tuleb esile tuua ka muu meediasisu

tootmine ja üldsusele suunamine. Eesti Meediaettevõtete Liit leidis, et nii kehtivas regulatsioonis

kui pakutud muudatustes on aga ülesanded liiga üldised, et nende täitmist ja rahastamist saaks

monitoorida ja hinnata ning muudatuste kontekstis tuleks Rahvusringhäälingu veebikeskkonna

originaalse tekstisisu tootmise õigust piirata. Eesti Meediaettevõtete Liit, Tartu Ülikool ja Tallinna

Ülikool tegid lisaks pakutud muudatustele ettepaneku ülesannete täpsustamise laiemaks aruteluks.

Tartu Ülikool leidis, et erinevalt praegusest peavad olema ülesanded määratletud selliselt, et on

võimalik hinnata nende täitmist.

Ülesannete ja eesmärkide täiendamine uute eesmärkide ja ülesannete lisamisega oleks kindlasti

laiem arutelu objekt ja seetõttu seda antud muudatuste raames ei plaanita. VTK-le eelnenud

probleemide kaardistamise töögrupp arutas põhjalikult Rahvusringhäälingu eesmärkide ja

ülesannete detailsusastme ja täiendamise teemat. Töögrupp leidis, et kehtiv ülesannete loetelu ja

lai määratlus on sobivad, kuna avaliku meediateenuse osutaja roll peab olema võimalikult

laiapõhjaline. Ühiselt leiti, et eesmärkide ja ülesannete liiga detailne määratlemine vähendaks

Rahvusringhäälingu loomingu- ja tegevusvabadust ning takistaks muutustega paindlikult

kohanemist.

Seetõttu keskendutakse eelnõu kontekstis sellele, et meediateenuste ja -toodete loomisel ning

pakkumisel oleks välja toodud kolm võrdselt olulist meediaplatvormi – raadio, televisioon ja

internet (tingliku nimetusega tehnoloogianeutraalsus).

Rahvusringhäälingu ülesannete täitmist saab monitoorida ja hinnata arengukava ja selles sisalduva

mõjude analüüsi alusel. ERHS § 12 lõige 1 sätestab, et koos arengukava projektiga esitatakse

Rahvusringhäälingu nõukogule mõjude analüüs, milles antakse põhjendatud hinnang arengukavas

esitatud arengukavatsuste täitmisele ja Rahvusringhäälingu tegutsemise vastavusele käesoleva

seadusega. Seega näeb kehtiv seadus ette, et Rahvusringhäälingu arengukavas esitatud

arengukavatsusi ning tema tegevust ülesannete täitmisel hindab nõukogu mõju analüüsi alusel.

Muudatustega, mida on kirjeldatud eelnõu § 1 punktides 8-10, antakse arengukava ja mõjude

analüüsi regulatsioonile täiendavat sisu just uute meediateenuste kontekstis. Rahvusringhäälingu

tegevus on avalik ning ka arengukava ja muud dokumendid (sh mõju analüüs) peavad olema

avalikud ehk alluma n-ö avalikkuse kontrollile.

Eelnõu § 1 punkt 2 - ERHS-i § 5 lõige 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks eelnõu § 1 punktis 1

kirjeldatud põhjusel. Uutele meediateenustele nõukogu loa andmise regulatsioon on viidud ERHS-

i §-i 21 ning meediateenustega seotud toodete levitamise õigus on selgelt reguleeritud ERHS-i § 7

lõike 5 punktis 7, mis ütleb, et Rahvusringhäälingule on lubatud tulu tema toodete ja teenuste

müügist.

Eelnõu § 1 punkt 3 - ERHS-i § 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12, millega laiendatakse

Rahvusringhäälingu ülesandeid, lisades hariduse edendamise, elukestva õppe ja meediakirjaoskuse

arendamise kohustuse. Eelnõu § 1 punkti 1 sisukirjelduses selgitatakse, et uusi ülesandeid

Rahvusringhäälingule ei lisata ning väide vastab tõele, sest luues ja levitades haridusliku sisuga

meediateenuseid ja -tooteid panustab Rahvusringhääling ka täna kõigis vanusegruppides eesti

inimeste harimisse, sealhulgas meediapädevuse suurendamisse. See tegevus ei ole aga ERHS-is

tema ülesandena ühemõtteliselt sõnastatud.

Rahvusringhääling peaks oma tegevuses senisest enam keskenduma hariduslikule sisule ning

toetama ühiskonna teadlikkuse ja oskuste kasvu erinevates eluvaldkondades. Hariduslik,

sealhulgas meediakirjaoskust edendav sisu, on oluline osa avalik-õigusliku ringhäälingu rollist,

kuna see aitab kaasa ühiskonna teadlikkuse, kriitilise mõtlemise ja üldise haridustaseme tõstmisele.

Kuna meediamaastik on muutunud killustunumaks ning infokeskkond üha keerulisemaks, on

avalik-õiguslikul ringhäälingul oluline roll usaldusväärse ja kvaliteetse haridusliku sisu

pakkumisel. Säte aitab tugevdada Rahvusringhäälingu positsiooni avaliku teenuse pakkujana,

toetades nii riiklikke hariduseesmärke kui ka kodanike valmisolekut elukestvaks õppeks ja

teadlikuks meediatarbimiseks. Meediakirjaoskus tähendab meediatekstide allikakriitilist

analüüsivõimet, mis võimaldab adekvaatselt hinnata tarbitava info usaldusväärsust ning

faktipõhisust.

Rahvusringhääling peab ka tulevikus pakkuma mitmekesist hariduslikku sisu eri sihtrühmadele,

sealhulgas koolinoortele, täiskasvanud õppijatele ja eakatele. Haridusliku sisu pakkumine võib

toimuda eri vormides, sealhulgas raadio- ja telesaadete, veebiplatvormide, taskuhäälingute ja

muude meediateenuste kaudu.

Hariduse edendaja rolli, sealhulgas haridussisu loomise ja levitamise täpsemalt sõnastatud ülesande

ERHS-is sätestamise vajadusele juhtisid VTK tagasisides tähelepanu Tartu Ülikool, Eesti

Rahvusringhääling ning Eesti Meediaettevõtete Liit. Nad leidsid, et haridusliku sisu loomine on

üks klassikalisi avalik-õigusliku meedia ülesandeid. Ettepanekut lisada hariduse edendaja roll

Rahvusringhäälingu ülesannete hulka toetas ka Haridus- ja Teadusministeerium.

Eelnõu § 1 punkt 4 - ERHS-i § 6 lõiget 2 täiendatakse selliselt, et programmide kõrval seatakse

ka teistele Rahvusringhäälingu pakutavatele meediateenustele nõue, et need peavad olema

mitmekülgsed ja ühiskonnaelu teemade käsitlus neis peab olema tasakaalustatud. Muudatusega

kaasajastatakse ERHS, sest Rahvusringhääling pakub tele- ja raadioprogrammide kõrval ka teisi

meediateenuseid ja ka nende meediateenuste sisu peab olema mitmekülgne ning ühiskonna

teemade käsitlus tasakaalustatud. Demokraatliku ühiskonna ja avalik-õigusliku ringhäälingu

üldtunnustatud põhimõtete kohaselt tuleb avalik-õigusliku ringhäälingu pakutavates programmides

ja teistes meediateenustes tagada tasakaal ühiskonna erinevate gruppide huvide vahel ning need

peavad väljendama erinevate gruppide huve.

Eelnõu § 1 punkt 5 - kõnealuse eelnõu punktiga täiendatakse ERHS-i 1. peatükki uue

meediateenuse mõju hindamise regulatsiooniga. Seaduses nähakse ette süsteem uute

meediateenuste turumõju hindamiseks ning määratakse turumõju hindaja. Sellise regulatsiooni

loomise vajalikkuse näeb ette riigiabi teatis, mille punktide 84–90 kohaselt peab avalik-õigusliku

ringhäälingu uute meediateenuste turuletoomisele eelnema avaliku teenuse mõju hindamine (ingl

Public Value Test). Riigiabi teatise kohaselt peavad liikmesriigid kaaluma, olles enne teinud avatud

konsultatsioonil põhineva hindamise, kas uued olulised meediateenused, mida avalik-õiguslik

ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja

konkurentsile. Selline hindamine on kooskõlas riigiabi -ja konkurentsireeglitega tagamaks, et

oluliste uute audiovisuaalteenuste riiklik rahastamine ei moonutaks kaubandust ja konkurentsi

määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

Paragrahvi 61 esimeses lõikes esitatakse termini "uus meediateenus" määratlus. Säte määratleb,

mida loetakse uueks meediateenuseks ERHS-i tähenduses. Määratluse aluseks on võetud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1083, mis kehtestab siseturul meediateenuste ühtse

raamistiku. Uueks meediateenuseks kvalifitseerub Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenus,

mis vastab Euroopa meediavabaduse määruse artikkel 2 punktis 1 sätestatud meediateenuse

definitsioonile („meediateenus“ – teenus ELi toimimise lepingu artiklites 56 ja 57 määratletud

tähenduses, kui teenuse või selle eristatava osa peamine eesmärk on pakkuda meediateenuse

osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või

hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid) ning mida Rahvusringhääling ei ole varasemalt

osutanud. Samuti loetakse uueks meediateenuseks olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline

oluline edasiarendus.

Selleks, et Rahvusringhäälingu uus meediateenus kuuluks sätte reguleerimisalasse, peab see

omama märkimisväärset mõju meediaturule. See tähendab, et teenusel peab olema oluline mõju nii

kasutajate nõudlusele kui ka turu konkurentsiolukorrale. Hindamisel võetakse arvesse teenuse

võimalikku mõju erasektori meediateenuste pakkujatele, tarbijate käitumise ja eelistuste

muutumist, uue tehnoloogia rakendamisega kaasnevat turukeskkonna arengut.

Selle sätte eesmärk on tagada, et Rahvusringhäälingu uued meediateenused arvestaksid turu

konkurentsiolukorda ja oleksid kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Regulatsioon aitab tagada, et

avalik-õiguslik ringhääling ei moonuta turgu ja ei saa ebaproportsionaalset konkurentsieelist.

Lõikes 2 antakse üldised uue meediateenuse mõju hindamise kriteeriumid. Säte kehtestab nõude

hinnata enne uue meediateenuse osutamisega alustamist selle võimalikku mõju meediaturule ning

vastavust Rahvusringhäälingu eesmärgile. Hindamine on vajalik, et tagada tasakaalustatud ja

läbipaistev otsustusprotsess uute teenuste arendamisel ning vältida turumoonutusi.

Meediaturu mõju hindamise eesmärk on analüüsida, kas ja kuidas Rahvusringhäälingu kavandatav

uus teenus mõjutab olemasolevat meediakeskkonda. Hindamisel võetakse arvesse seda, kas uus

meediateenus võib oluliselt mõjutada erasektori meediateenuste pakkumist või

konkurentsiolukorda, kas teenus võib muuta meediatarbimise struktuuri või tarbijate käitumist, kas

teenuse pakkumine võib mõjutada meediaettevõtete majanduslikku jätkusuutlikkust.

Hindamise käigus analüüsitakse ka seda, kas uus meediateenus vastab Rahvusringhäälingu

eesmärgile teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. Nõue „teenida

ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi“ ei tähenda Rahvusringhäälingu

eesmärkide laienemist väljapoole seaduses sätestatud piire, vaid seob need olemasolevate ERHS-i

eesmärkidega. ERHS § 4 lõike 1 kohaselt peab Rahvusringhääling looma programme, tootma ja

vahendama saateid ning korraldama muid tegevusi, mis toetavad eesti keele ja kultuuri arengut,

väärtustavad Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalset jäädvustamist ning aitavad kaasa ühiskonna

sotsiaalsele sidususele ja demokraatiale. Seega annab sõnastus raamistikku, mille kaudu avalik-

õiguslik meedia tegevus toetab Eesti demokraatlikku institutsioonide toimimist, kodanike

informeeritust ja kultuurilist jätkusuutlikkust. Demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste

teenimine on olemasolevate eesmärkide kitsas tõlgendus.

Rahvusringhääling esitab mõju hindamise taotluse siis, kui kavandatav teenus vastab uue

meediateenuse tunnustele. Kui Rahvusringhääling ei ole teenust uueks meediateenuseks

määratlenud, võib taotluse esitada muu meediateenuse osutaja, kellel on huvi sama teenuse vastu

ning kelle konkurentsivõimet teenus võib mõjutada. Selline kord tagab, et mõju hindamine toimub

ka siis, kui Rahvusringhääling ise uut meediateenust ei tuvastanud ning et uute meediateenuste

arendamine toimub läbipaistvalt ja põhjendatult, vältides ebaõiglast konkurentsieelist ja tagades,

et Rahvusringhääling keskendub oma avalikule ülesandele.

Lõikes 3 sätestatakse erand uute meediateenuste hindamise kohustusele juhul, kui teenus on

katsetamisjärgus. See tähendab, et enne uue meediateenuse ametlikku käivitamist on

Rahvusringhäälingul võimalik seda piiratud aja jooksul testida ilma, et see kohe alluks meediaturu

mõju ja eesmärgipärasuse hindamise nõuetele. Katsetamisjärgus olev meediateenus on teenus,

mida testitakse ajutiselt, et hinnata selle tehnilist toimivust, kasutajate huvi ja võimalikku mõju

enne lõpliku otsuse tegemist selle kasutuselevõtu kohta. Katsetamisperiood võib kesta

maksimaalselt kuus kuud. See ajaperiood on piisav, et koguda vajalikku teavet teenuse

jätkusuutlikkuse ja otstarbekuse kohta. Samas ei välista miski lühema katsetamisperioodi

kasutamist, kui teenuse toimivuse hindamiseks piisab väiksemast ajavahemikust.

Katsetamisperiood ei asenda ega välista hilisemat meediaturu mõju ja eesmärgipärasuse hindamist.

Säte võimaldab Rahvusringhäälingul paindlikkust uute meediateenuste arendamisel, andes

võimaluse testida innovaatilisi lahendusi ilma, et iga uus algatus peaks kohe läbima

hindamisprotsessi. Samas piiratakse katsetamisperiood kuue kuuga, et vältida ajutiste teenuste

kasutamist regulatsioonist kõrvalehoidmise eesmärgil. Kuna katsetamisjärgus olevad

meediateenused on ajutised ja nende ulatus on piiratud, on nende mõju meediaturule eelduslikult

väiksem kui ametlikult käivitatud teenustel. Kui testimise tulemusena otsustatakse teenust

pikemaajaliselt pakkuda, peab see läbima tavapärase hindamisprotsessi, sealhulgas meediaturu

mõju ja Rahvusringhäälingu eesmärgiga vastavuse analüüsi.

Lõikes 4 määratakse uue meediateenuse mõju hindajaks ja mõju hindamise otsuse tegijaks TTJA,

kes täidab senini meediavaldkonna kontrolli ülesannet osaliselt, MeeTS-is sätestatud ulatuses.

TTJA jälgib Rahvusringhäälingu programmi struktuurinõuete täitmist, reklaami ja sponsorteabe

mitteedastamise nõude täitmist jms ehk valvab seadusega kõikidele meediateenuse osutajatele

kehtestatud nõuete täitmise üle. Eestis on TTJA kujul olemas Euroopa Komisjoni tunnustatud

sõltumatu meediaregulaator, kuid talle ei ole antud senini avaliku teenuse mõju hindamise

ülesannet. TTJA on määratud hindajaks, sest arvestades riigiabi teatist ja iseäranis selle punkte 53

ja 54, on avaliku teenuse hindamisel oluline kriteerium see, et hinnang antaks sõltumatult avaliku

meediateenuse osutaja juhtimisest.

TTJA ülesandeks on analüüsida, kas kavandatav uus meediateenus võib avaldada märkimisväärset

mõju meediaturule, sealhulgas muuta konkurentsiolukorda, mõjutada teiste meediateenuse

pakkujate majanduslikku jätkusuutlikkust, muuta tarbijate käitumist või nõudlust meediateenuste

järele. Lisaks hindab TTJA, kas uus teenus on kooskõlas seadusest tulenevate Rahvusringhäälingu

ülesannetega ja kas see teenib avalikku huvi.

Pärast mõjuanalüüsi viib TTJA läbi otsustusprotsessi ning langetab otsuse, kas uus meediateenus

võib n-ö turule tulla. TTJA otsus on siduv ning annab õigusselguse nii Rahvusringhäälingule kui

ka teistele turuosalistele. Säte tagab, et uute meediateenuste turuletoomine ei toimuks ilma n-ö

sõltumatu järelevalveta ning et need ei kahjustaks olulisel määral meediaturu tasakaalu ega

konkurentsiolukorda. TTJA kui neutraalne ja pädev asutus aitab tagada, et meediakeskkond

areneks jätkusuutlikult ja õiglastel tingimustel.

Lisaks täpsustatakse TTJA pädevust uue meediateenuse mõju hindamisel ning sätestatakse selgelt,

et nii mõju hindamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus kui ka mõju hindamise

otsus on haldusaktid. Selline täpsustus on vajalik, et tagada õigusselgus ning isikute õiguste tõhus

kaitse. Nimetatud otsused on vaidlustatavad haldusmenetluse seaduse ja halduskohtumenetluse

seadustiku alusel. Sellega tagatakse isikutele võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui

nad leiavad, et TTJA otsus rikub nende õigusi.

Lõikes 5 sätestatakse, et enne uue meediateenuse meediaturu mõju hindamist võib TTJA taotluse

alusel küsida Konkurentsiametilt konkurentsianalüüsi. TTJA võib soovi korral kaasata

Konkurentsiameti eksperdina mõju hindamise taotluse menetlusse.

Kavandatav lahendus näeb ette, et Konkurentsiamet kaasatakse menetluse selles etapis, millele

järgneb TTJA tehtav mõju hindamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. Selline

koostöö on kooskõlas haldusmenetluse seaduse, halduskoostöö seaduse ning konkurentsiseaduse

põhimõtetega, mille kohaselt võivad haldusorganid oma pädevuse piires teineteist abistada ja anda

erialast eksperthinnangut. Tegemist ei oleks seega TTJA poolt Konkurentsiametilt tellitava

teenusega, vaid ametkondliku koostööga, mille käigus TTJA jääb menetluse eest vastutavaks

asutuseks ja Konkurentsiamet annab vajadusel piiratud mahus eksperdihinnangu või seisukoha

oma pädevuse piires. Selline koostöö on kooskõlas ka Konkurentsiameti põhimäärusega ning ei

too kaasa Konkurentsiametile uue funktsiooni kehtestamist.

Konkurentsiameti analüüs ei ole automaatne, vaid seda küsitakse TTJA taotluse alusel juhul, kui

TTJA vajab täiendavat ekspertiisi. Konkurentsiameti konkurentsianalüüsi ei kavandata iseseisva

menetlusena, vaid see toimub TTJA algatatud haldusmenetluse raames halduskoostöö korras.

Seetõttu ei teki Konkurentsiametil eraldiseisvat teabe nõudmise õigust ega menetluslikku alust

kohustada kolmandaid isikuid teavet esitama. Konkurentsiamet kasutab TTJA poolt esitatud teavet,

mille TTJA on saanud meediateenuse osutajalt (taotlejalt) koos uue meediateenuse mõju hindamise

taotlusega või menetluse käigus täiendavalt kogutud materjalidena. Konkurentsiameti sisend oleks

suunatud TTJA otsustusprotsessi toetamiseks (kui ta peaks seda vajama), et hinnata, kas mõju

hindamise taotlus tuleks rahuldada või mitte. Samas ei ole Konkurentsiameti sisend TTJA-le siduv,

kuid TTJA otsus võib tugineda ka Konkurentsiameti analüüsi tulemustele.

Konkurentsiameti analüüs peaks keskenduma üksnes turustruktuuri ja konkurentsiolukorra

aspektidele, sh hinnangule, kas kavandatav uus meediateenus võib oluliselt mõjutada turgu või

konkurentsi erasektori meediateenuse osutajate suhtes. Konkurentsiameti kaasamine on vajalik

selleks, et TTJA-l oleks vajadusel õiguslik ja sisuline alus tugineda konkurentsi küsimustes pädeva

asutuse sisendile, mis tugevdab kogu menetluse õiguspärasust ja kvaliteeti.

Kuuenda lõikega volitatakse valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega uue

meediateenuse mõju hindamise, sealhulgas kulude katmise tingimused ja kord. Volitusnormi

vajalikkust, eesmärki, sisu ja ulatust on põhjendatud käesoleva seletuskirja punktis 8.

Lõikes 7 nähakse ette tähtaegselt uue meediateenuse otsuse alusel maksmisele kuuluva summa

tasumata jätmisel sundtäitmisele andmise õigus. Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on

täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. See tähendab, et kui

otsusega määratud maksekohustust ei täideta vabatahtlikult, on otsuse teinud asutusel õigus

algatada selle sundtäitmine kohtutäituri kaudu ilma vajaduseta pöörduda esmalt kohtu poole. Säte

tagab, et uue meediateenuse mõju hindamise otsusest tulenevad kohustused on täidetavad ja

välditakse võimalikke viivitusi või vaidlusi seoses rahaliste kohustuste täitmisega. Selline lahendus

tugevdab hindamisprotsessi tõhusust ja õigusselgust, kuna asutusel on selge mehhanism kulude

sissenõudmiseks, kui need jäävad tasumata. Enne uue meediateenuse otsuse sundtäitmiseks

esitamist tuleks saata kohustatud isikule meeldetuletus tasumise tähtaja saabumisest ning

informeerida nõude sundtäitmisele andmise kavatsusest, seejuures tuleks anda täiendav lühiajaline

tähtaeg maksmisele kuuluva summa tasumiseks, kui see võiks olla tulemusi andev.

Uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni loomine sai VTK tagasiside alusel valdavalt

positiivse hinnangu. Eriarvamust avaldati selles osas, kellele peaks mõju hindamise ülesande

andma. Justiitsministeerium ja Rahvusringhääling toetasid uute avalike meediateenuste mõju

hindamise ülesande panemist TTJA-le, kuid TTJA ise leidis, et parim mõju hindaja oleks

Konkurentsiamet. Eesti Meediaettevõtete Liit toetas meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni

loomist, kuid leidis, et uute meediateenuste osutamine saab hõlmata üksnes varasemate raadio- ja

teleprogrammide refereerimist. Teisisõnu, et avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioon võib

luua ja osutada uusi meediatooteid ja -teenuseid (sh sisuloomet veebiplatvormide jaoks) üksnes

varasemalt avaldatud audio või audiovisuaalse sisu uuesti levitamisega või kui tegemist on üksnes

varasemalt avaldatud saadete kokkuvõtte ja refereeringuga.

Kõnealune regulatsioon valmis töögrupis, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi kõrval TTJA ja

Rahvusringhääling ning töögruppi kaasati mitmel korral ka Eesti Meediaettevõtete Liit. Töögrupp

töötas välja kõne all oleva regulatsiooni ERHS-is ning rakendusakti kavandi, millest on täpsemalt

juttu viidatud sätte lõikes 6. Regulatsioonis, sh rakendusakti kavandis on juba arvestatud mitmete

VTK-s tehtud ettepanekutega.

Eesti Meediaettevõtete Liidu seisukohaga, et Rahvusringhääling ei tohi toota internetis

avaldamiseks originaalset tekstisisu, mis ei ole nende tele- või raadioprogrammi peegeldus, ei saa

nõus olla. Meediauuringud näitavad selgelt, et internet on tõusnud elanikkonna jaoks meedia, sh

uudiste ja muu päevakajalise informatsiooni saamiseks kõige olulisemaks platvormiks. Kuna

avalik-õigusliku meedia eesmärgiks on elanikkonna informeerimine, siis on põhjendatud

ringhäälingunõukogu otsused, mille alusel on kolme aastakümne jooksul arendatud ja loodud

Rahvusringhäälingu poolt veebis meediasisu pakkuvaid teenuseid ning tooteid. Avalik-õigusliku

meedia poolt veebis pakutav meediasisu ei saa piirduda ainult raadio- või teleprogrammide

peegeldamisega, sest tänases infoühiskonnas luuakse ja edastatakse meediasisu, eriti just uudiseid,

esmalt just veebis ja alles seejärel traditsioonilistes meediumites (raadios ja televisioonis). Ühestki

õigusaktist ei tulene piirangut, et meediateenuse osutamine peab piirduma ainult varasemate

raadio- ja teleprogrammide refereerimisega.

Eelnõu § 1 punkt 6 – muudetakse ERHS § 7 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on muuta eelarve

koostamise sätte sõnastus selgemaks, et vältida võimalikku tõlgenduslikku ebakindlust.

Muudatusega kajastatakse selgemalt seos Rahvusringhäälingu eelarve ja riigieelarve seaduse § 6

tervikregulatsiooni vahel. Rahvusringhäälingu eelarve peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6

sätestatud eelarvepositsiooni reeglitele. Muudatus ei muuda kehtiva õiguse sisu.

Eelnõu § 1 punkt 7 - ERHS § 7 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõna „eraldis“ sõnaga „toetus“.

Termin „eraldis“ on vananenud ning riigieelarve kontekstis seda enam ei kasutata. Kõiki rahalisi

vahendeid, mis eraldatakse väljapoole riigiasutusi, nimetatakse riigieelarvesüsteemis toetusteks.

See muudatus tagab sõnastuse ajakohasuse ja ühtlustab terminoloogiat teiste riigieelarve seaduse

sätetega.

Eelnõu § 1 punkt 8 - muudetakse ERHS-i § 9 lõike 2 punkti 3, milles nähakse ette, et

Rahvusringhäälingu arengukavas tuuakse muu hulgas välja kavandatavad meediateenused,

sealhulgas uued meediateenused, ning nende arendamise eesmärgid ja põhjendused. Kehtiva

sõnastuse kohaselt tuleb arengukavas nimetada meediateenused. Mõiste „uus meediateenus“

käesoleva eelnõu tähenduses ei hõlma kõiki Rahvusringhäälingu kavandatavaid meediateenuseid.

Uueks meediateenuseks loetakse üksnes teenus, mis vastab eelnõus toodud definitsioonile (§ 61).

Kõik muud Rahvusringhäälingu kavandatavad meediateenused, millel sellist mõju ei ole, ei kuulu

„uue meediateenuse“ mõiste alla ning ei vaja mõju hindamist.

Kõnealune muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 5, mille § 61 lõike 2 kohaselt tuleb enne uue

meediateenuse pakkumisega alustamist hinnata selle mõju meediaturule ning vastavust

Rahvusringhäälingu eesmärgile. Kõiki arengukavas nimetatud uusi meediateenuseid tuleb eelnõu

kohaselt valideerida. Oluline on tuua välja arengukavas kavandatavad uued meediateenused koos

nende arendamise eesmärkide ja põhjendustega, sest eesmärk on rõhutada just uute teenuste

läbipaistvat kajastamist. Kuna Rahvusringhäälingu arengukava on avalik dokument, annab see

erameediaettevõtjatele selge ülevaate, milliseid uusi teenuseid Rahvusringhääling plaanib

arendada. See aitab omakorda ennetada võimalikke konkurentsiga seotud probleeme ning loob

võimaluse dialoogiks turuosaliste vahel. Muudatus suurendab Rahvusringhäälingu tegevuse

läbipaistvust, pakkudes meediasektorile ja avalikkusele paremat ülevaadet uute meediateenuste

plaanidest. See aitab tagada, et Rahvusringhääling arendab uusi teenuseid kooskõlas oma

ülesannetega ning arvestab meediaturu tasakaalu ja konkurentsiolukorda.

Kuna Rahvusringhäälingu arengukava kinnitab ERHS-i § 9 lõike 4 kohaselt nõukogu, saab

nõukogu arengukava kinnitamise kaudu anda ka eelneva nõusoleku uute meediateenuste

algatamiseks ja nende mõju hindamiseks. Rahvusringhäälingu nõukogu roll muutub sisulisemaks,

kuna arengukava heakskiitmise kaudu antakse ka hinnang uute meediateenuste vajalikkusele. See

tagab, et Rahvusringhäälingu strateegilised suunad on põhjalikult kaalutud ja vastavad seadusest

tulenevatele eesmärkidele. Muudatus tugevdab Rahvusringhäälingu nõukogu rolli strateegiliste

otsuste tegemisel ning tagab, et uute meediateenuste arendamine on läbipaistev, läbimõeldud ja

kooskõlas Rahvusringhäälingu avalike ülesannetega. Lisaks võimaldab see varakult kaardistada

võimalikud meediaturu mõjud ning muuta hindamisprotsessi sujuvamaks.

Eelnõu § 1 punkt 9 - ERHS-i § 9 täiendatakse lõikega 6, millega tehakse erand eelnõu § 1 punktis

8 sätestatud kohustusest. Erand tehakse olukorraks, kui Rahvusringhääling kavatseb pakkuda uut

meediateenust, kuid arengukava ei sisalda eelnõu § 1 punktis 8 kirjeldatud teavet (uue teenuse

eesmärgid ja põhjendused). Sellisel juhul peab Rahvusringhääling avalikustama teabe uue

meediateenuse kohta oma veebilehel vähemalt kolm kuud enne teenuse pakkumisega alustamist.

Säte annab paindlikkuse, et vältida olukorda, kus Rahvusringhääling ei saaks uut teenust turule

tuua lihtsalt sellepärast, et arengukava on juba kinnitatud ja ei sisalda selle teenuse kohta infot. Kui

teenuse planeerimine toimub siis, kui konkreetse aasta arengukava on juba kinnitatud, tuleb ikkagi

järgida avalikkuse teavitamise ja läbipaistvuse nõudeid.

Erand tagab, et kuigi arengukava ei sisaldada mõnd uuendust, saab avalikkus ja meediasektor siiski

teada Rahvusringhäälingu plaanidest varakult. Kolme kuu pikkune teavitusperiood annab kõigile

huvilistele aega hinnata uue teenuse mõju meediaturule, konkurentsile ja ühiskonnale laiemalt.

Samuti tagab see, et uued teenused ei tekita ootamatuid või põhjendamatuid turumõjusid, kuna

meedia ja konkurendid saavad sellele aegsasti reageerida.

Rahvusringhääling avalikustab info kavandatava uue teenuse kohta oma veebilehel, mis on kergesti

ligipääsetav kõigile huvilistele. See aitab tagada, et teave jõuab kõikide huvitatud osapoolteni.

Eelnõu § 1 punkt 10 – kõnealuse eelnõu punktiga muudetakse ERHS-i §-i 10 ning luuakse

Rahvusringhäälingule uus rahastamismudel, mille eesmärk on tagada tema sõltumatus ja kestlik

ning läbipaistev rahastamine. Uus mudel asendab senise korra, kus Rahvusringhäälingu eelarve

määratakse igal aastal poliitilise otsusega ilma õigusliku siduvuseta varasemate kokkulepete või

strateegiate suhtes. Selline praktika ei vasta Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 5 sätestatud

nõuetele, mille kohaselt peavad avalik-õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused

olema läbipaistvad, objektiivsed ja põhinevad eelnevalt kehtestatud kriteeriumidel.

Senine kord, kus Rahvusringhäälingu eelarve suurus kujuneb iga-aastaste läbirääkimiste käigus ja

ilma siduva seoseta seaduses määratud ülesannetega, võimaldab poliitilist mõjutamist rahastuse

kaudu ning ohustab tema toimetuslikku sõltumatust. Seetõttu luuakse õiguslik raamistik, mis seob

rahastamise ERHS-st tulenevate ülesannetega, tagab rahastamise prognoositavuse ja pikaajalise

planeerimise võimaluse, võimaldab Kultuuriministeeriumil ja Rahvusringhäälingul sõlmida nelja-

aastaseid raamlepinguid, mis määravad rahastamise ulatuse ja kasutamise korra ning kehtestab

piirid, millal ja mis tingimustel saab rahastust vähendada.

Loodav süsteem aitab täita Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigi kohustusi meediavabaduse

tagamisel, välistab võimaliku rikkumismenetluse Euroopa Komisjonilt ning tagab

Rahvusringhäälingu rolli demokraatlikus ühiskonnas. Samuti väheneb poliitiline surve

Rahvusringhäälingu suhtes ning suureneb usaldus avalik-õigusliku meedia sõltumatuse vastu.

Lõikes 1 sätestatakse alusprintsiip, et Rahvusringhäälingu rahastamine toimub riigieelarvest.

Toetuse eesmärk on tagada Rahvusringhäälingule vahendid seadusega määratud ülesannete

täitmiseks. Rahvusringhääling on sõltumatu avalik-õiguslik meediateenuse osutaja, kelle roll

demokraatlikus ühiskonnas avaliku teenuse osutajana eeldab stabiilset ja usaldusväärset

finantseerimist.

Kuigi rahastamise üldpõhimõte, et Rahvusringhäälingut toetatakse riigieelarvest, jääb võrreldes

senise regulatsiooniga muutumatuks, pannakse §-s 10 tervikuna alus uuele rahastamismudelile.

Muudatuse eesmärk on tagada Rahvusringhäälingu rahastamise prognoositavus, läbipaistvus ja

sõltumatus, vältimaks poliitilist mõjutatavust ning viia rahastusmudel kooskõlla Euroopa

meediavabaduse määruse artiklis 5 sätestatud nõuetega. Seeläbi toetab muudatus ka

meediavabadust, demokraatlikku diskussiooni ja Rahvusringhäälingu kui sõltumatu institutsiooni

toimimist.

Lõikes 2 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) esitab

riigieelarvestrateegia koostamisel nelja-aastaseks perioodiks Rahvusringhäälingule kavandatava

toetuse summad, märkides need eraldi iga aasta kohta. Riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia

koostamisel lähtutakse riigi rahandusprognoosist tulenevatest fiskaalpoliitilistest võimalustest.

Riigi majandus- ja rahandusprognoos hõlmab seejuures peamisi majandusnäitajaid, sealhulgas

sisemajanduse kogutoodangu kasvu, inflatsiooni, tööturu arenguid, tarbimist ja investeeringuid,

ning seda kasutatakse eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel. Seetõttu võetakse raamlepingu

esimeseks perioodiks rahastamistaseme määramisel arvesse ka majanduskeskkonnast tulenevaid

arenguid ja riigi eelarvevõimalusi, ilma et eriseaduses oleks vaja loetleda konkreetseid prognoosi

komponente. Kuigi eelnõu ei seo raamlepingu rahastamistaset konkreetsete majandusnäitajatega,

sisaldavad riigi makro- ja rahandusprognoosid muu hulgas ka inflatsiooninäitajaid, mis mõjutavad

riigi eelarveliste võimaluste kujunemist. Kuna riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamisel

lähtutakse nendest prognoosidest, kajastuvad vastavad majandusarengud ka raamlepingu alusel

kavandatava rahastamistaseme määramisel.

Ehkki toetuse summad määratakse raamlepingus nelja-aastaseks perioodiks, tehakse igal

eelarveaastal rahastamisotsus konkreetse aasta kohta. See tähendab, et igal aastal kinnitab

Riigikogu toetuse summa vastava aasta riigieelarvega, kuid kinnitatav summa tuleneb

raamlepingust. Sätte eesmärk on suurendada Rahvusringhäälingu rahastamise stabiilsust ja

prognoositavust, tagades samas sidususe eelarvemenetlusega. See on oluline samm uue

rahastusmudeli rakendamisel, mis vastab Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 nõuetele.

Lõikes 3 määratletakse, millist tüüpi kulud kuuluvad Rahvusringhäälingule riigieelarvest

eraldatava toetuse hulka. Toetus katab avalike ülesannete täitmiseks vajalikke kulusid, sh

igapäevased majandamiskulud, tööjõukulud, investeeringud ning finantseerimistehingud. Sätte

eesmärk on tagada, et Rahvusringhäälingu rahastamine hõlmab kogu tema tegevuse kulubaasi

terviklikult ning võimaldab täita ERHS-is sätestatud ülesandeid täiel määral. See suurendab

rahastamise läbipaistvust ja aitab vältida olukordi, kus Rahvusringhäälingu tegevus jääks vajalike

vahendite puudumise tõttu katmata.

Lõikes 4 sätestatakse kohustus, et valdkonna eest vastutav minister (kultuuriminister) sõlmib

Rahvusringhäälinguga nelja-aastase raamlepingu, mis põhineb riigieelarvestrateegias kinnitatud

toetuse summadel. Raamleping fikseerib Rahvusringhäälingu rahastamise mahu ja tingimused

pikemaks perioodiks, suurendades sellega toetuse prognoositavust ja stabiilsust. See mehhanism

aitab vähendada iga-aastaste poliitiliste otsuste mõju rahastuse suurusele ning tugevdada

Rahvusringhäälingu sõltumatust. Samuti tagab see rahastamismudeli vastavuse Euroopa

meediavabaduse määruse nõuetele, nõudes läbipaistvust, objektiivsust ning eelnevalt kindlaks

määratud kriteeriumitele tuginemist.

Lõikega 5 võimaldatakse riigieelarvest eraldada Rahvusringhäälingule lisatoetusi erakorraliste või

spetsiifiliste ülesannete täitmiseks, nagu riigikaitselised tegevused, elutähtsate teenuste osutamine

või muud juhtumid, mis on vajalikud avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Kulutused

võivad hõlmata näiteks erakorralisi investeeringuid kriisiolukordade, nagu küberrünnakute,

ennetamiseks ja maandamiseks. Lisaks saab toetuste abil näiteks katta vajalikke personaliressursse,

sealhulgas palgatõusu, et tagada Rahvusringhäälingu kvaliteetne töö ja kohanemine

meediaväljakutsetega. Oluline on rõhutada, et tegemist on õiguse, mitte kohustusega, kuid siiski

on säte väga oluline, sest tagab paindlikkuse rahastamises ning võimaldab reageerida ootamatutele

vajadustele ja riigi olulistele ülesannetele ilma põhitoetust mõjutamata.

Lõikega 6 sätestatakse rahastamise stabiilsuse põhimõtte ning piiritletakse juhtumid, mil toetus

võib väheneda. Raamlepingus kindlaks määratud summasid selle kehtivusaja jooksul ei vähendata,

mis tagab Rahvusringhäälingu rahastamise prognoositavuse ja kaitseb seda iga-aastaste poliitiliste

otsuste kõikumise eest. Samuti nähakse ette, et uue nelja-aastase perioodi toetus ei tohi olla

väiksem kui eelneval perioodil, välja arvatud juhul, kui esineb objektiivne ja tõsine põhjus, näiteks

märkimisväärne majanduslangus, riigikaitselised vajadused või muu erakorraline asjaolu. Selline

lähenemine tugevdab Rahvusringhäälingu institutsionaalset sõltumatust ning loob avaliku teenuse

osutamiseks vajalikud eeldused ka muutuvates oludes.

Lõikega 7 sätestatakse, et uus nelja-aastane raamleping tuleb sõlmida hiljemalt kehtiva lepingu

viimasel aastal, 30. septembriks. Selle sätte eesmärk on tagada rahastamise katkematus ja

Rahvusringhäälingu tegevuse sujuv jätkumine. Esimene raamleping kehtib aastatel 2028–2031,

mis loob loogilise seose Riigikogu valimistsükliga. Rahastamisperioodi ühtlustamine poliitilise

tsükliga toetab Rahvusringhäälingu strateegilist planeerimist ning aitab tugevdada tema

institutsionaalset sõltumatust, vähendades rahastamise allutamist iga-aastastele poliitilistele

kõikumistele.

Lõikega 8 täpsustatakse, et raamlepingus määratakse toetuse summad iga eelarveaasta kohta ning

sätestatakse toetuse kasutamise aruandluse kord. See loob selge raamistiku vahendite kasutamise

jälgimiseks, suurendab läbipaistvust ja võimaldab tõhusat järelevalvet avaliku raha kasutamise üle.

Lõikega 9 sätestatakse raamlepingu iga-aastase täpsustamise kord. Pärast riigieelarve vastuvõtmist

sõlmitakse raamlepingule lisa, milles määratletakse toetuse jaotus kululiikide kaupa. Lisaks

sõlmitakse lisa juhul, kui Rahvusringhäälingule eraldatakse sihtotstarbelist lisatoetust lõike 5

alusel. Oluline on rõhutada, et nimetatud kord ei laiene ERHS § 7 lõike 5 punktis 8 nimetatud

sihtotstarbelistele projektitoetustele, sest raamlepingu lisa sõlmitakse vaid selliste toetuste puhul,

mis kuuluvad raamlepinguga hõlmatud püsirahastuse alla. Säte tagab selguse, millistel juhtudel

toimub rahastamise täpsustamine raamlepingu lisaga.

Lõikega 10 tagatakse rahastamise läbipaistvus, nõudes, et raamleping ning selle lisad

avalikustatakse Kultuuriministeeriumi ja Rahvusringhäälingu veebilehtedel ühe nädala jooksul

pärast allkirjastamist. See võimaldab avalikkusel, meediaväljaannetel ja huvigruppidel rahastamise

tingimusi ja mahtu selgelt jälgida ning suurendab usaldust Rahvusringhäälingu finantseerimise

vastu.

Eelnõu § 1 punkt 11 - ERHS-i § 12 lõiget 1 muudetakse ja lisatakse lõikele 1 kaks alapunkti.

Esimese punkti sõnastuses rõhutatakse, et mõjude analüüs peab keskenduma sellele, kuidas on

täidetud eelnevas arengukavas esitatud eesmärgid. Eelmiste arengukavade täitmise hindamine on

oluline, et teha kindlaks, kuidas on Rahvusringhääling oma ülesandeid täitnud ja millised

muudatused või täiendused on vajalikud. Teise punkti lisamine on vajalik, kuna seadusesse

lisandub uue meediateenuse mõju hindamise regulatsioon (eelnõu § 1 punkt 5). Kuna uued

teenused võivad oluliselt mõjutada meediaturgu ja konkurentsiolukorda, peab Rahvusringhäälingu

nõukogu saama koos arengukava projektiga mõju analüüsi, mis võimaldab neil saada ülevaate

toimunust ning samuti uue meediateenuse mõjust turule, eelarvele ja konkurentsile, samuti hinnata,

kas teenus vastab Rahvusringhäälingu eesmärkidele (kultuurilised, sotsiaalsed ja demokraatlikud

eesmärgid). See analüüs on vajalik, et nõukogu saaks teha teadliku otsuse arengukava kinnitamise,

sealhulgas kavandatava uue meediateenuse heakskiitmise kohta.

Eelnõu § 1 punkt 12 - muudetakse ERHS-i § 13, kust jäetakse välja tekstiosa „Nõukogu esitab

Riigikogu kultuurikomisjonile kirjaliku ja suulise aruande oma tegevusest üks kord aastas".

Kohustuse eemaldamise põhjuseks on, et praktikas ei ole seda nõuet rakendatud ning nõue ei ole

kohane ka seetõttu, et Riigikogu kultuurikomisjoni pädevuses ei ole teha järelevalvet

Rahvusringhäälingu nõukogu tegevuse üle. Kuna Rahvusringhäälingu nõukogus on esindatud kõik

riigikogus esindatud erakonnad, on see juba mehhanism, mis tagab teatud määral poliitilise

kontrolli ja järelevalve.

Eelnõu § 1 punkt 13 – muudetakse ERHS-i § 21 lõike 1 punkti 6, mille kehtiv sõnastus on ajale

jalgu jäänud, kuna see annab nõukogule õiguse otsustada ainult programmide arvu suurendamise

üle ning ei hõlma olemasolevate programmide arvu vähendamist ega teisi meediateenuseid.

Kavandatav sõnastus laiendab nõukogu pädevust, võimaldades otsuseid teha nii programmide kui

ka muude meediateenuste pakkumise üle. Fraas „teenuse pakkumise üle“ katab kõiki strateegilisi

otsuseid, sealhulgas teenuse käivitamise, arendamise, muutmise ja lõpetamise. Samal ajal tagab

muudatus kooskõla ERHS § 5 minimaalse avaliku teenuse ulatusega.

Eelnõu § 1 punkt 14 – täiendatakse ERHS-i § 21 lõiget 1 nõukogu ainupädevusse kuuluva uue

ülesandega. Rahvusringhäälingu nõukogu ülesannete hulka kuulub nelja-aastase raamlepingu

projekti kinnitamine. Pärast projekti kinnitamist sõlmib valdkonna eest vastutav minister

raamlepingu Rahvusringhäälinguga. Raamlepingu projekti kinnitamine annab nõukogule olulise

rolli raamlepingu sisuliste tingimuste kujundamisel ning rahastamise stabiilsuse hindamisel.

Sellega tugevdatakse Rahvusringhäälingu sõltumatuse ja jätkusuutliku toimimise tagamist.

Raamlepingu projekti kinnitamine ei ole üksnes formaalne toiming. Nõukogu hindab, kas projekt

vastab seadusest tulenevatele nõuetele ja eesmärkidele. Kui projekt on puudulik või vajab

täpsustamist, on nõukogul õigus nõuda enne kinnitamist vajalikke muudatusi või täiendusi.

Eelnõu § 1 punkt 15 - muudetakse ERHS-i § 24 lõiget 1, millega muudetakse Rahvusringhäälingu

vajadustest lähtuvalt juhatuse liikmete arvu. Senise fikseeritud viie liikme asemel sätestatakse

vahemik „esimees ja kaks kuni neli juhatuse liiget“. Muudatusega tagatakse Rahvusringhäälingu

juhtimise optimaalsuse, kuluefektiivsuse ja kohanemisvõime vastavalt muutuvatele vajadustele.

Kehtiv seadus sätestab jäigalt viieliikmelise juhatuse, mis ei pruugi alati olla Rahvusringhäälingu

vajadustele ja tegevusmahule kõige optimaalsem. Uus regulatsioon võimaldab juhatuse liikmete

arvu kohandada vastavalt organisatsiooni suurusele, töökoormusele ja strateegilistele vajadustele.

Näiteks võib väiksema juhatuse koosseisuga vähendada juhtimiskulusid või vastupidi, suurema

koosseisuga tagada parema tööjaotuse.

Alates 2022. aastast on juhatuses olnud viis liiget, kuid varasematel aastatel on esinenud olukordi,

kus juhatuse koosseis on olnud väiksem. Selle põhjuseks on olnud näiteks juhatuse liikme

lahkumine töölt, kokkuhoiumeetmed või asjaolu, et sobiva kandidaadi leidmine on võtnud rohkem

aega. Kehtiva seaduse kohaselt ei ole juhatuse väiksem koosseis lubatud, mistõttu on sellised

olukorrad olnud vastuolus seaduse nõuetega. Kavandatav muudatus kõrvaldab selle probleemi ning

võimaldab juhatuse suurust paindlikult kohandada vastavalt tegelikule vajadusele.

Eelnõu § 1 punkt 16 – muudetakse ERHS-i § 25 lõiget 2 seoses § 24 lõike 1 muutmisega. Kuna

juhatuse liikmete arv ei ole edaspidi seaduses fikseeritud, ei ole põhjendatud sätestada § 25 lõikes

2 kindlat nelja juhatuse liikme nimetamist. Muudatuse kohaselt nimetab nõukogu juhatuse esimehe

oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega ning teised juhatuse liikmed juhatuse

esimehe ettepanekul. Muudatus tagab § 24 lõike 1 ja § 25 lõike 2 kooskõla ning võimaldab

rakendada juhatuse liikmete nimetamisel sama korda sõltumata juhatuse konkreetsest suurusest.

Eelnõu § 1 punkt 17 - kõnealuse eelnõu punktiga täiendatakse ERHS-i 2. peatükki uue

regulatsiooniga, milles sätestatakse Rahvusringhäälingu toimetuste juhtimise ja vastutuse

põhimõtted. Senini ei ole ERHS peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingulisi suhteid

reguleerinud.

Rahvusringhäälingus töötab praegu töölepingu seaduse alusel tähtajatute töölepingutega kümme

peatoimetajat ja kaheksa toimetuse juhti. Peatoimetajatel ja toimetuse juhtidel on juhtiv roll

programmi ja teiste meediateenuste sisu valikul, selle kõrge kunstilise taseme ja mitmekülgsuse

tagamisel ning seega kandev roll meediateenuste osutaja programmi ja meediateenuste

loomingulisel kujundamisel ja suunamisel. Selle rolli täitmine sõltub paljuski asjaomase isiku

omadustest, tõekspidamistest ja isiklikest vaadetest ning sümpaatiatest.

Uue regulatsiooniga luuakse süsteem, mis võimaldab loomingulist vastutust kandvatele

ametikohtadele korrapärast vahetumist. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa Nõukogu

direktiiviga 1999/70/EÜ, mis lubab liikmesriikidel kehtestada teatud sektorites tähtajalisi

töösuhteid, kui on sätestatud objektiivsed alused, mis väldivad kuritarvitusi. Muudatus soodustab

uute ideede tekkimist ning tagab programmi ja teiste meediateenuste mitmekülgsuse, mis on

meediavaldkonna kiiret arengut arvestades väga oluline.

Paragrahvi 281 esimeses kolmes lõikes esitatakse terminite "peatoimetaja", "toimetuse juht" ja

"toimetus" määratlused. Määratluste lisamine on vajalik, et tagada terminite üheselt mõistetav

kasutamine õigusaktis ning Rahvusringhäälingu struktuuri ja tööjaotuse suurem selgus.

Peatoimetaja ja toimetuse juhi ülesanded lähtuvad Rahvusringhäälingu sisemisest tööjaotusest.

Peatoimetaja on vastutav Rahvusringhäälingu programmi või meediateenuse sisu eest, tagades sisu

kvaliteedi ja vastavuse ajakirjanduseetilistele ning õiguslikele nõuetele. Toimetuse juht juhib

konkreetset toimetust ja vastutab selle igapäevase töö korraldamise eest. Erinevalt peatoimetajast

on tema roll keskendunud toimetuse juhtimisele, tagades toimetuse töö sujuvuse ja vastavuse

Rahvusringhäälingu strateegilistele suundadele.

Toimetused on Rahvusringhäälingu struktuuriüksused, mis tegutsevad teemavaldkondade kaupa.

Nende ülesandeks on saadete sisu ja ülesehituse määratlemine ning programmidesse ja

meediateenustesse paigutamine.

Paragrahvi 281 lõiked 4-7 reguleerivad peatoimetaja ja toimetuse juhi valmist ning nende töösuhet.

Seni reguleerib Rahvusringhäälingu töötajate töösuhteid töölepingu seadus, mille § 9 lõikes 1 on

ette nähtud, et tööleping on eeldatavalt tähtajatu ja tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks

aastaks või äraoleva töötaja asendamise ajaks. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks

aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused.

Lõikes 4 nähakse ette valida peatoimetaja ja toimetuse juht avaliku konkursi korras. Selline

lähenemine tagab võimaluse leida töökohale kõige sobivam kandidaat, lähtudes nõutavatest

oskustest ja kogemustest. Avalik konkurss ei välista organisatsioonisisest karjääri, kuid loob

läbipaistva ja võrdse konkurentsi olukorra, mis soodustab parimate kandidaatide esile tõusu.

Samuti võimaldab see tuua organisatsiooni uusi ideid ja vaatenurki väljastpoolt, toetades

innovatsiooni ja arenguvalmidust.

Lõige 5 sätestab, et peatoimetaja ja toimetuse juhiga sõlmitakse tööleping kuni viieks aastaks ning

lõikest 6 tulenevalt ei kohaldata peatoimetaja ja toimetuse juhi suhtes tähtajalise töölepingu

järjestikuse sõlmimise piirangut. Peatoimetaja ja toimetuse juhi töö iseloom on alati tähtajalise

iseloomuga.

Tegemist on sellise loomingulise iseloomuga tööga, mille puhul on põhjendatud töölepingu

seadusest erisuse kehtestamine. Kuna nende tööst sõltub nii pakutavate teenuste tase kui kollektiivi

üldine areng, tuleb teatud perioodi tagant hinnata seatud eesmärkide sobivust. Peatoimetaja ja

toimetuse juhi ning asutuse vahelise koostöö võimalikkuse, kooskõla sobitamiseks ja kujunemiseks

ning eesmärkide seadmiseks, on vajalik teatud aeg, milleks ei sobi töölepingu seadusest tulenev

katseaeg nii oma eesmärkide kui ka lühiduse tõttu.

Lõikega 7 reguleeritakse olukorda, kui peatoimetaja või toimetuse juhi kohta ei ole mõjuvatel

põhjustel võimalik avaliku konkursi korras täita. Selline olukord võib tekkida näiteks siis, kui

avalik konkurss on ebaõnnestunud, sobivat kandidaati ei ole leitud või kui mõjuvatel asjaoludel ei

ole mõistliku aja jooksul võimalik konkurssi korraldada (nt ootamatud muudatused organisatsiooni

struktuuris või erakorralised personaliküsimused). Selleks, et Rahvusringhääling saaks tagada töö

järjepidevuse ja vältida juhtimisvaakumit, on sätestatud võimalus määrata peatoimetaja või

toimetuse juht kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata.

VTK tagasisides toetati tähtajaliste töölepingute regulatsiooni, kuid Justiitsministeerium juhtis

tähelepanu, et tähtajalise töölepingu regulatsiooni kehtestamine vajab kaalukamaid põhjendusi kui

hetkel VTK-s esitatud. Tagasisidega on arvestatud ja põhjendusi seletuskirjas täiendatud.

Eelnõu § 1 punkt 18 - muudetakse ERHS § 30 lõiget 2, et täpsustada siseaudiitori ametisse

nimetamise ja temaga töölepingu sõlmimise korda. Kehtiva regulatsiooni kohaselt esitab juhatus

siseaudiitori kandidaadi nõukogule, kes annab selleks nõusoleku, ning pärast nõukogu nõusoleku

saamist sõlmib siseaudiitoriga töölepingu juhatus.

Muudatusega nähakse ette, et juhatus esitab siseaudiitori kandidaadi nõukogule ning töölepingu

siseaudiitoriga sõlmib nõukogu. Muudatuse eesmärk on tugevdada siseaudiitori sõltumatust ja

tagada, et siseaudiitor alluks otse nõukogule, mitte juhatusele. Selline korraldus on kooskõlas

tavapärase praktikaga teistes avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes. Nõukogu poolt töölepingu

sõlmimine rõhutab siseaudiitori sõltumatut positsiooni ning võimaldab tal oma ülesandeid täita

suurema autonoomiaga. Põhimõte, et juhatus korraldab siseaudiitori värbamise, sealhulgas

konkursi, ja esitab kandidaadi nõukogule, ei muutu võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Muutub aga

otsustus- ja lepingu sõlmimise kord. Valiku teeb edaspidi nõukogu ning siseaudiitoriga sõlmib

töölepingu samuti nõukogu, mitte juhatus.

Eelnõu § 1 punkt 19 - muudetakse ERHS § 31 lõikeid 1–3, et kaasajastada eetikanõuniku

ülesandeid ja laiendada tema kohustusi. Kehtiva regulatsiooni kohaselt keskendub eetikanõunik

Rahvusringhäälingu saadete ja programmide sisule ning nende kohta esitatud vastulausetele ja

vaidlustele. Muudatusega nähakse ette, et eetikanõuniku ülesanded laienevad ka teiste

meediateenustele ja nende sisule. Eetikanõunikul on edaspidi kohustus vaadata lisaks

Rahvusringhäälingu saadete või programmide kohta esitatud vastulausetele ja vaidlustele läbi ka

teiste meediateenuste sisu kohta esitatud vastuväiteid ja vaidlusi. Samuti laieneb tema kohustus

jälgida mitte ainult Rahvusringhäälingu programmide tasakaalustatust, vaid ka teiste

meediateenuste sisu tasakaalustatust. Muudatus tagab, et eetikanõunik saab täita oma rolli

meediasisu järelevalves laiemalt, arvestades meediateenuste tehnoloogilist arengut ja vajadust

tagada sisu tasakaalustatus ning kvaliteet kõigis asjakohastes meediavormides.

Lõikega 2 muudetakse eetikanõuniku tööleping sarnaselt peatoimetaja ja toimetuse juhiga

tähtajaliseks ning nähakse ette, et sarnaselt siseaudiitori regulatsioonile sõlmib töölepingu

nõukogu. Juhatus korraldab kandidaadi leidmiseks vajaliku konkursi ja esitab kandidaadi

nõukogule. Nõukogu teeb valiku ning sõlmib eetikanõunikuga tähtajalise töölepingu kuni viieks

aastaks. Selle muudatuse eesmärk on tagada eetikanõuniku sõltumatus ja võimaldada regulaarset

hinnangut tema tööle, andes samas kindluse ametikoha stabiilsusele ja järjepidevusele.

Lisaks tunnistatakse kehtetuks kehtiva regulatsiooni § 31 lõike 2 teine lause, mille kohaselt

eetikanõuniku ettepanekul otsustab juhatus eetikanõukogu loomise. Seda regulatsiooni ei ole

praktikas kunagi rakendatud ning vajadust eetikanõukogu järele ei ole tekkinud. Seetõttu on sätte

kehtetuks tunnistamine põhjendatud, et vältida kasutamata ja sisuliselt ebaotstarbekate normide

säilitamist seaduses.

Lõikega 3 ühtlustatakse eetikanõuniku valimise ja temaga lepingu sõlmimise kord peatoimetaja ja

toimetuse juhi suhtes kohaldatava korraga. Eetikanõuniku valimisele ja temaga sõlmitavale

lepingule kohaldatakse eelnõu § 1 punktiga 17 lisatava § 281 lõikeid 4 ja 6. Kui eetikanõuniku vaba

ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku konkursi korras täita, määrab nõukogu

eetikanõuniku kuni üheks aastaks avalikku konkurssi korraldamata. Erinevalt eelnõu § 1 punktis

17 lisatavast § 28¹ lõikest 7 on eetikanõuniku puhul vastav pädevus nõukogul, kuna muudatuste

kohaselt sõlmib eetikanõunikuga töölepingu nõukogu. Muudatusega sätestatakse eetikanõuniku

ametisse nimetamise kord terviklikult ning tagatakse selle kooskõla tema töölepingu sõlmimise

korraga.

Eelnõu § 1 punkt 20 - tunnistatakse kehtetuks ERHS § 31 lõige 4, sest eetikanõunikuga sõlmib

eelnõu § 1 punkti 19 kohaselt töölepingu nõukogu ning eetikanõuniku töötasu otsustab samuti

nõukogu. Säte, et eetikanõuniku ja eetikanõukogu töötajate töötasu otsustab juhatus, ei ole

muudatuste valguses enam asjakohane. Kuigi eelnõu § 1 punktis 19 ei ole töötasu otsustamise

õigust eraldi välja toodud, hõlmab töölepingu sõlmimise õigus ka töötasu kokkuleppimist. Seega

kuulub töötasu määramine nõukogu pädevusse koos töölepingu sõlmimise õigusega.

Eelnõu § 1 punkt 21 - kõnealuse eelnõu punktiga jäetakse ERHS-i §-st 33 välja nõue, et

Rahvusringhäälingu auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne ja tema tegevusaruanne avaldatakse

Riigi Teatajas. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb Rahvusringhäälingu auditeeritud ja kinnitatud

aastaaruanne ning tegevusaruanne avaldada nii Riigi Teatajas kui ka Rahvusringhäälingu

veebilehel. Praktikas ei ole aruandeid Riigi Teatajas kunagi avaldatud ning selleks puudub ka

sisuline vajadus. Rahvusringhääling avalikustab oma aruanded järjepidevalt oma veebilehel, mis

tagab läbipaistvuse ja avalikkuse juurdepääsu vajalikule teabele. Muudatusega kõrvaldatakse

ebavajalik ja praktikas mittetoimiv kohustus ning viiakse ERHS § 33 vastavusse tegeliku

olukorraga. Arvestades, et Rahvusringhääling on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle aruandlus on

avalik, ei ole paralleelne avaldamine Riigi Teatajas põhjendatud ega otstarbekas.

Eelnõu § 1 punkt 22 - ERHS-i § 36 täiendatakse tekstiosaga, mille sisuks on sättes toodud

eriõiguse kasutamise lubamine kooskõlas meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimustega.

ERHS § 36 täiendamise eesmärk on selgitada, et Rahvusringhäälingu eriõiguse kasutamine peab

toimuma kooskõlas meediateenuste seaduse §-s 50 sätestatud tingimustega. ERHS § 36 kohaselt

on Rahvusringhäälingul õigus edastada uudistesaates kuni 90-sekundiline lõik mõne teise Eestis

tegutseva meediateenuse osutaja edastatud saatest ilma eelneva nõusoleku ja tasu maksmise

kohustuseta. Samal ajal sätestab meediateenuste seaduse § 50 lühilõikude kasutamise üldised

tingimused, sealhulgas nõuded nende kasutamise viisi ja eesmärgi kohta.

Muudatusega täpsustatakse, et ERHS-is sätestatud eriõigus ei välista ega muuda meediateenuste

seaduse § 50 kohaseid nõudeid. See tähendab, et Rahvusringhääling peab lühilõike kasutades

järgima ka meediateenuste seaduses kehtestatud reegleid. Täpsustus aitab vältida võimalikke

tõlgendamisprobleeme ning tagada, et eriõiguse kasutamine ei läheks vastuollu meediateenuste

seaduse põhimõtetega.

Eelnõu § 1 punkt 23 - tunnistatakse tervikuna kehtetuks ERHS-i § 37 ehk sundkoopia

loovutamisega nõudega seotud sätted. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib Rahvusringhääling

nõuda ringhäälinguloa alusel tegutsevalt meediateenuse osutajalt ettekirjutuse alusel salvestisest

koopia (sundkoopia) loovutamist, kui salvestis sisaldab eesti rahvuskultuuri või Eesti ajaloo

seisukohalt olulisi sündmusi või teoseid ning Rahvusringhäälingul endal sellist salvestist ei ole.

Sundkoopia valmistamise ja loovutamise kulud jäävad loovutaja kanda ning selle täitmata jätmise

korral võib rakendada sunnivahendeid.

Praktikas ei ole sundkoopia loovutamise nõuet rakendatud. Sellel on mitu põhjust. Esiteks ei saa

Rahvusringhääling sundkoopiat kasutada oma programmides ega arhiivis üldsusele kättesaadavaks

teha, kuna autoriõigused jäävad loovutajale. Teiseks tooks pelgalt arhiveerimise eesmärgil koopia

kogumine kaasa ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse ja rahalised kulud. Kolmandaks

arhiveerivad meediateenuste osutajad oma toodangut ise ning neil on selleks otsene huvi.

Muudatusega kaotatakse kasutamata ja sisuliselt ebaotstarbekas regulatsioon, vähendades

õigusraamistikus tarbetut halduskoormust ning edendades selget ja toimivat normikeskkonda.

Eelnõu § 1 punkt 24 – kõnealuses eelnõu punktis on toodud rakendussäte eelnõu § 1 punktides 17

ja 19 tehtud muudatuse jaoks. Tulenevalt sellest, et seadusega nähakse Rahvusringhäälingu

peatoimetajale, toimetuse juhile ja eetikanõunikule tähtajaline töösuhe ja hetkel on need tähtajatud,

on vajalik ette näha rakendussäte. Eelnõu näeb ette, et need, kes on praegu tähtajatu töölepinguga,

nende viieaastast tähtaega hakatakse arvestama seaduse jõustumise hetkest.

Eelnõu § 1 punkt 25 – ERHS-i täiendatakse §-ga 412, mis reguleerib esimese raamlepingu

sõlmimist. Lõike 1 kohaselt peab esimene raamleping olema sõlmitud hiljemalt 2027. aasta 30.

septembriks ning see hakkab kehtima ajavahemikul 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini 2031.

Perioodi valikul on lähtutud praktilisest vajadusest tagada piisav ajavaru muudatuste

rakendamiseks ja rahastusmudeli ettevalmistamiseks. Kui seadus jõustub 2027. aasta alguses, jääb

üle poole aasta raamlepingu tehniliseks üleminekuperioodiks, mille jooksul on võimalik koostada

raamlepingu projekt, kavandada rahastus ning vajaduse korral viia läbi Euroopa Komisjoniga

riigiabi loa taotlemise menetlus. Ajastuse valik on seega põhjendatud nii õigusliku, eelarvelise kui

ka praktilise ettevalmistuse vajadusega.

Lõikes 2 täpsustatakse, millest lähtutakse toetuse suuruse määramisel esimeseks

raamlepinguperioodiks. Aluseks võetakse Rahvusringhäälingule 2024. aasta riigieelarvest

eraldatud toetus, millele lisandub summa, mis on alates 2024. aastast täiendavalt eraldatud

töötasude tõusuks. Riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse ka riigi

rahandusprognoosist tulenevatest fiskaalpoliitilistest võimalustest. Riigi majandus- ja

rahandusprognoos hõlmab seejuures peamisi majandusnäitajaid, sealhulgas sisemajanduse

kogutoodangu kasvu, inflatsiooni, tööturu arenguid, tarbimist ja investeeringuid, ning seda

kasutatakse eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel. Seetõttu võetakse raamlepingu esimeseks

perioodiks rahastamistaseme määramisel arvesse ka majanduskeskkonnast tulenevaid arenguid ja

riigi eelarvevõimalusi.

Selline lähenemine tagab toetuse määramise arvestusliku objektiivsuse ning kooskõla Euroopa

meediavabaduse määruse nõuetega, mille kohaselt peab avalik-õigusliku meedia rahastamine

tuginema eelnevalt kehtestatud selgetele ja läbipaistvatele kriteeriumidele.

3.1. Põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõus kavandatud muudatused ei too üldjuhul kaasa põhiõiguste ega -vabaduste riivet. Vastupidi,

need tugevdavad mitmete põhiseaduslike põhimõtete rakendamist.

ERHS § 4 kohaselt on Rahvusringhäälingu eesmärk kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega

(edaspidi PS) sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele ning seejuures peavad ERHS § 4 punktide

5 ja 9 kohaselt Rahvusringhäälingu programmid, saated ja tegevus aitama kaasa demokraatliku

riigikorralduse edendamisele ning tagama igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni

saamise. Rahvusringhäälingu kui avalik-õigusliku ringhäälingu olemuslik eesmärk on pakkuda

kõikidele ühiskonnaliikmetele (erinevatele sotsiaalsetele, rahvuslikele jms rühmadele) mitmekesist

objektiivset teavet tasuta ja võimalikult kättesaadavalt. Et Rahvusringhääling saaks nimetatud

ülesannet täita, peab ta seda tegema võimalikult laiapõhjaliselt eri platvormidel ja selle ülesande

täitmiseks peab olema piisav rahastus. Rahvusringhäälingu tegevuse sidumine

tehnoloogianeutraalsuse põhimõttega tähendab, et avalik-õiguslik meediateenus ei ole piiratud

konkreetse levikanali või tehnilise platvormiga (nt televisioon, raadio), vaid lähtub sisulisest

eesmärgist ehk ühiskondliku funktsiooni täitmisest.

Muudatuste eesmärk on tagada Eesti Rahvusringhäälingu sõltumatus ja prognoositav rahastus, mis

on otseselt seotud PS §-des 1 ja 44 sätestatud demokraatia ning õigusele saada üldiseks

kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Seadusemuudatused loovad eeldused, et

Rahvusringhääling saaks jätkuvalt ja tehnoloogiliselt neutraalselt täita oma põhiseaduslikku

ülesannet tagada kõigile ühiskonnaliikmetele ligipääs usaldusväärsele teabele. Riik peab tagama,

et teabele juurdepääs oleks üldse võimalik (nt raadio- ja televisioonilevi riigi kõigis piirkondades

vms) ning et piiratud vabadusega ja puuetega inimestel oleks juurdepääs olulisemale

informatsioonile. Olulisemale informatsioonile juurdepääsu tagamisel ning suure hulga

informatsiooni säilitamise ja levitamise võimes mängib olulist rolli tehnoloogia areng. Internetist

on kujunenud informatsiooni jagamise ja selle tarbimise tähtsaim platvorm.

PS § 44 lõikes 1 sätestatud põhiõiguse riive võib seisneda nii üldiseks kasutamiseks mõeldud

informatsioonile juurdepääsu takistamises kui ka avaliku võimu tegematajätmistes, näiteks

mingisuguse olemuslikult üldiseks kasutamiseks mõeldud info avalikustamata jätmine, selliste

sammude astumata jätmine, mis tagaks vähemalt teatud minimaalsel määral võimaluse üldiseks

kasutamiseks mõeldud informatsioonile juurde pääseda.

Rahvusringhäälingu rahastamismudeli pakutud lahendusega, suureneb Rahvusringhäälingu

sõltumatus poliitilisest mõjutamisest. Demokraatia toimimise eeldus on ka väljendusvabadus ja

vaba ajakirjandus. Duaalses meediasüsteemis toimivad era- ja avalik-õiguslik meedia tasakaalus,

kusjuures vaba ja sõltumatu avalik-õigusliku meedia toimimise eeldus on piisav ja täitevvõimust

sõltumatu rahastus.

PS § 6 on üks rahvusriigi põhimõtet väljendav PS norm, mille kaudu viib riik ellu preambulis

nimetatud ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. PS §-st 6 tuleneb

riigi kohustus tagada eesti keele igakülgne arenemine teadus- ja kultuurkeelena. Selleks on vaja, et

eesti keelt kasutataks kõigil olulistel elualadel ja sellel oleks vajalikud väljendusvahendid , mistõttu

on põhjendatud, et selle ülesande täitmiseks kasutatakse erinevaid meediaplatvorme.

PS § 3 kohaselt on õigusriigi põhimõte seotud seaduslikkuse põhimõttega, mille kohaselt

riigivõimu teostatakse üksnes PS-i ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel ning mille järgi on

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa.

Seetõttu on igati asjakohane eelnõus toodud kõikide muudatuste õigusloome tasandil lahendamine,

mida toetavad seletuskirjas kirjeldatud Euroopa Liidu normid ja üldtunnustatud põhimõtted.

Kõnealused muudatused on kooskõlas PS-ga ning teenivad demokraatliku ja avatud ühiskonna

huve. Need tugevdavad Rahvusringhäälingu sõltumatust, suurendavad läbipaistvust ja tagavad

parema vastavuse Euroopa Liidu õigusele.

Eelnõus pakutud lahendused seonduvad ka PS §-s 14 sätestatud õigusega heale haldusele. Õigus

heale haldusele on teisisõnu menetlus- ja korralduspõhiõigus, mis kohustab riiki aktiivselt

tegusema põhiõiguste tagamisel ja muu hulgas looma õiguslikud raamid mistahes menetluse õige

ja õiglase tulemuse saavutamiseks. Kuna Riigikohus on leidnud, et menetlus- ja

korralduspõhiõiguse riive võib seisneda selles, et õigusakte ei suudeta uuele olukorrale kohandada,

tuleb Rahvusringhäälingu tegevuse õiguspärasuse huvides seda kiiremas korras teha.

Eelnõus kavandatud muudatused võivad teataval määral riivata PS §-s 29 sätestatud õigust vabalt

valida tegevusala, elukutset ja töökohta eelkõige Rahvusringhäälingu juhtimisega seotud

lepinguliste suhete reguleerimise kaudu. Riive seisneb eelkõige selles, et eelnõuga sätestatakse

teatavad piirangud juhtimisülesannete täitmise kestusele ja lepingulistele suhetele. Piirang on sobiv

ja vajalik Rahvusringhäälingu sõltumatuse tagamiseks ning mõõdukas, arvestades

Rahvusringhäälingu avalik-õiguslikku olemust ja juhtimisülesannete eripära. Seega on võimalik

riive PS-ga kooskõlas.

Muudatused ei riiva ka PS §-s 31 nimetatud ettevõtlusvabadust, kuna Rahvusringhääling ei tegutse

ärilisel eesmärgil, vaid täidab põhiseaduslikku avalik-õiguslikku ülesannet pakkuda üldsusele

mitmekesist ja usaldusväärset teavet. Rahvusringhäälingu rahastamine kujutab endast ühisturuga

kokkusobivat riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses, mis on

lubatud avaliku teenuse osutamiseks. Kavandatav rahastamismudeli muudatus ei muuda abi

olemust, vaid suurendab selle läbipaistvust ja prognoositavust ning tagab parema vastavuse

Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 nõuetele.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse ERHS-is kasutusele termin "uus meediateenus". Uue meediateenusena ERHS-

i tähenduses mõistetakse Euroopa meediavabaduse määruse artiklis 2 nimetatud definitsioonile

vastavat Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenust, mida ta ei ole varasemalt pakkunud või

mis on olemasoleva meediateenuse tehnoloogiline edasiarendus ning mis omab kummalgi juhul

märkimisväärset mõju meediaturule, sealhulgas teenuse nõudlusele ja konkurentsiolukorrale. Uue

termini kasutuselevõtmine on vajalik, et määratleda hindamiskohustuse ulatus. Lisaks võimaldab

uue meediateenuse mõiste selgelt eristada seniseid teenuseid ja selliseid, mis tähistavad olulist

tehnoloogilist või sisulist muutust. Uus mõiste aitab hõlmata ka tehnoloogilisi edasiarendusi, mis

ei pruugi sisuliselt olla täiesti uued, kuid millel on siiski oluline mõju meediaturule. Seeläbi

tagatakse, et õiguslik raamistik püsib asjakohane ka innovatsiooni kontekstis.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1083, millega luuakse

siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/EL (ELT L 2024/1083,

17.4.2024) ning Euroopa Komisjoni teatisega riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-

õigusliku ringhäälingu suhtes (2009/C 257/01) (ELT C 257, 27.10.2009, lk 1–14).

Eelnõu on kooskõlas Euroopa meediavabaduse määrusega ning riigiabi teatisega. Eelnõuga

luuakse Euroopa meediavabaduse määruse kui ka riigiabi teatises tulenevate põhimõtete

rakendamiseks vajalikud normid, mis puudutavad Rahvusringhäälingu ülesandeid, uue

meediateenuse mõju hindamist ning Rahvusringhäälingu finantseerimist ja sõltumatuse tagamist.

Detailsem analüüs eelnõu vastavuse kohta Euroopa Liidu õigusele on esitatud seletuskirja nende

sätete juures, mis käsitlevad Rahvusringhäälingu ülesandeid (§ 1 punktid 1-2), rahastamist (§ 1

punkt 10) ning uue meediateenuse mõju hindamist (§ 1 punkt 5).

6. Seaduse mõjud

6.1. Avalike meediateenuste määratlus

Kehtiva ERHS § 5 lõike 1 punkti 1 kohaselt toodab Rahvusringhääling vähemalt kahte

teleprogrammi ja vähemalt nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Sama paragrahvi lõike 1

punktis 2 on sätestatud, et Rahvusringhääling teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus

mahus kättesaadavaks oma programmid ja saadete arhiivi.

Arvestades tehnoloogia arengut, tegutsevad ringhäälinguorganisatsioonid ka veebipõhiste

meediateenuste osutajatena. See tähendab, et nende teenuste kättesaadavus ja mitmekesisus ei

väljendu vaid traditsioonilise tele- või raadioringhäälinguna, vaid olulisel kohal on ka

veebiteenused, mis võimaldavad auditooriumini viia laiemat meediasisu. Rahvusringhääling on

ERHS § 5 lõike 1 punkti 10 kohaselt kohustus tagada adekvaatse informatsiooni operatiivne

edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Rahvusringhääling peab selle

ülesande täitmiseks tagama hädavajaliku strateegilise kommunikatsiooni tehnilise võimekuse nii

raadio- ja televisioonikanalites kui ka veebis. Rahvusringhäälingu tegelikku tegutsemispraktikat

meediateenuste ja -toodete loomisel ning pakkumisel tehnoloogianeutraalsena ei ole avaliku

teenusena ERHS-is ühemõtteliselt kirjeldatud.

Tehnoloogianeutraalne lähenemine sõnastatakse ühemõtteliselt ERHS-is. Muudetakse ERHS §-s

5 sätestatud Rahvusringhäälingu avalike ülesannete loendit ning sätestatakse, et

Rahvusringhäälingule antakse ülesanne toota ja suunata üldsusele programmide kõrval ka teisi

meediateenuseid, olenemata tehnilisest platvormist. Pakutud regulatiivne lahendus on kooskõlas

Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga ning tagab õigusselguse. Kavandatav muudatus annab

Rahvusringhäälingule selgesõnalise ülesande pakkuda meediateenuseid sõltumata tehnoloogilisest

platvormist, mis peegeldab kaasaegset meediamaastikku ja tema rolli ühiskondliku tellimuse

täitjana.

Majanduslik mõju

Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset

lähenemist, avaldavad vähest mõju meediasektori ettevõtjatele, kes pakuvad oma teenuseid

digiplatvormidel. Eesti Meediaettevõtete Liidu kodulehel esitatud info kohaselt on neil 1. juuni

2025. aasta seisuga selliseid liikmeid 20. Kuna muudatused on seotud olemasoleva praktika

kaasajastamise ja täpsustamisega, ei ole nende majanduslik mõju meediasektorile ega

turuolukorrale olulise mõjuga. Muudatused tagavad õigusliku selguse ja stabiilsuse, kuid ei too

kaasa muutusi turul ega Rahvusringhäälingu tegevuses. Seetõttu saab öelda, et muudatuste

majanduslik mõju on madal ja keskendub peamiselt regulatiivsete tingimuste täpsustamisele, mitte

turumuutusele. Ebasoovitava mõju riski muudatusega ei kaasne.

Eesti Meediaettevõtete Liidu hinnangul piirab Rahvusringhäälingu pakutav tasuta veebisisu nende

tasuliste teenuste tellijate arvu kasvu ja kahjustab majandustulemusi. Samas näitavad avalikud

andmed, et erameedia digitellijate arv on järjest kasvanud. Erameedia soovib Rahvusringhäälingu

sisupakkumiste piiramist veebis, et neil oleks võimalik kasvatada enda väljaannete tasuliste

tellimuste arvu. Lootus, et tulud märkimisväärselt kasvavad, ei ole aga põhjendatud, sest

meediauuringud näitavad, et oluline osa suurema sissetulekuga inimestest on juba erameedia

väljaannete tellijad ning väiksema sissetulekuga inimesed ei pruugi piiratud rahaliste võimaluste

tõttu ajakirjandusliku sisu eest erameediale maksma hakata.

Rahvusringhääling osutab lisaks televisiooni- ja raadioprogrammidele mitmeid muid

meediateenuseid. Näiteks veebikeskkond Jupiter võimaldab raadio- ja telesaadete järelvaatamist

ning juurdepääsu Rahvusringhäälingu arhiivisisule. Uudisteportaal ERR.ee pakub ajakohast

uudiste-, kultuuri- ja taustamaterjali ning on kättesaadav nii veebikeskkonnas kui ka

mobiilirakenduse kaudu. Samuti toodab Rahvusringhääling temaatilisi veebikeskkondi ja

podcast’e, mis käsitlevad kultuuri-, teadus-, spordi- ja ühiskonnaelu teemasid. Need teenused

täiendavad televisiooni- ja raadioprogramme ning toetavad avaliku meediateenuse eesmärki tagada

sisu kättesaadavus eri meediaplatvormidel, suurendades Rahvusringhäälingu võimet jõuda

erinevate sihtrühmadeni ja kohaneda muutuvate meediatarbimise harjumustega.

Samuti on oluline märkida, et Rahvusringhääling ei konkureeri erameediaga tasuliste teenuste

turul. Tema eesmärk on teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.

Kuna Rahvusringhääling ei ole suunatud tasuliste teenuste pakkumisele ega ei konkureeri

erameedia ärimudeliga, siis muudatused ei kahjusta erameedia ettevõtete majandustulemusi.

Erameediaettevõtted saavad jätkata oma tegevust ja turundusstrateegiaid, et pakkuda tarbijatele

tasulisi teenuseid, samas kui Rahvusringhääling pakub mitmekesist ühiskondlikke eesmärke

teenivat meediasisu.

Eelnõu eesmärk ei ole piirata Rahvusringhäälingu sisupakkumisi veebis, vaid pigem täpsustada ja

ajakohastada regulatsioone, et tagada tehnoloogianeutraalne tegevus ja õiguslik selgus. Muudatus

tagab, et Rahvusringhäälingul on õiguspärane seadusandlik raamistik, mis vastab ajakohastele

tehnoloogilistele arengutele ja Euroopa Liidu regulatsioonidele. Muudatus ei suurenda

Rahvusringhäälingu turuvõimu ega konkurentsieelist ega ei anna talle mingeid uusi privileege ega

võimalusi, mis võiksid meediaturu konkurentsi kahjustada. Rahvusringhääling jätkab meediaturul

oma olemasoleva rolli täitmist.

Euroopa Liidu Kohus on öelnud, et kui seada üldist majandushuvi pakkuvate ringhäälinguteenuste

määratlus programmide võrdleva analüüsi abil sõltuvusse kommertstelejaamade programmist,

tähendaks see, et liikmesriikidelt võetaks pädevus avaliku teenuse määratlemiseks. Üldist

majandushuvi pakkuvate ringhäälinguteenuste määratlus sõltuks sel juhul lõppkokkuvõttes

kommertstelejaamadest ja nende otsusest teatud programme edastada või mitte. Liikmesriigid ei

saa avaliku ringhäälinguteenuse määratlemisel sõltuda erakapitalil tegutsevate meediateenuste

osutajate tegevusest. Kohtu käsitlus toetab põhimõtet, et avaliku teenusena saab määratleda ka

selliseid tegevusi, mille vastu on huvi erasektoril.

Sotsiaalne mõju

Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset

lähenemist, avaldavad mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2026. aasta

seisuga Eestis 1 360 745 inimest). Muudatuste sotsiaalne mõju on eelkõige seotud õigusselgusega,

sest eelnõu muudatused annavad selge õigusliku raamistiku, luues selgemad alused kõikide

ühiskonnagruppide teenindamiseks ja erinevate teenuste kergemaks kättesaadavuseks.

Ebasoovitavat sotsiaalset mõju avalike meediateenuste täpsema määratlemisega ei kaasne.

Üks muudatuse peamisi eesmärke on tagada, et Rahvusringhääling suudaks jätkata oma rolli

avalike teenuste osutajana, pakkudes sisu, mis vastab ühiskonna demokraatlikele, sotsiaalsetele ja

kultuurilistele vajadustele. See võimaldab igal kodanikul saada kvaliteetset ja usaldusväärset

teavet. ERHS § 4 lõike 1 punkti 3 kohaselt on Rahvusringhäälingu avalik ülesanne aidata kaasa

Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule ja seetõttu peab Rahvusringhääling jõudma kõigi

ühiskonnarühmadeni. Eesti ühiskonnarühmad ei tarbi meediat ainult traditsioonilistest raadio- ja

telekanalitest. Seega on vaja kasutada ka teisi platvorme, et jõuda kõigi ühiskonnarühmadeni.

Seaduse ajakohastamisega tagatakse Eesti inimestele õiguskindlus ja -selgus, et nad saavad avaliku

meediateenuse sisu platvormiüleselt. Sellega suurendatakse elanikkonna võimalust avalikust

meediateenusest osa saada. Ühiskonna üldine informeeritus kasvab ja pluralism tugevneb. Eriti

puudutab see majanduslikult vähem kindlustatud elanikkonda, sest nende võimalused erameedia

tasulisi teenuseid tellida on piiratud, ning nooremat elanikkonda, kes ei jälgi televisiooni ega

raadiot ning kes kasutavad peamiselt veebi- ja muid uutel tehnoloogiatel põhinevaid

informatsiooni- ja sisuteenuseid.

Eesti elanikkonnal on eri meediaplatvormide kaudu võimalus olla kursis nii Eestis kui ka maailmas

toimuvaga. Ei ole kahtlust, et vaba informatsiooni edastamine nii Eestis kui ka kogu maailmas

toimuvast teenib ühiskonna demokraatlikke vajadusi, sest mida informeeritum on elanik, seda

teadlikum on ta riigi tegevusest ja seda enam on ta kaasatud ühiskonna demokraatlikesse

protsessidesse. Lahendus on kooskõlas PS §-ga 44, mille kohaselt on igaühel õigus vabalt saada

üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Muudatuse tulemusel tagatakse eri

ühiskonnarühmadesse kuuluvatele inimestele õiguskindlus, et nad pääsevad ka tulevikus ligi

Rahvusringhäälingu loodud ja edastatud meediasisule ning pakutavatele meediateenustele,

sealhulgas teabele, mis aitab kaasa inimeste informeerimisele ja neile mõeldud kommunikatsiooni

tõhustamisele.

Mõju riigivalitsemisele

Eelnõu muudatused, mis puudutavad Rahvusringhäälingu meediateenuste tehnoloogianeutraalset

lähenemist, avaldavad vähesel määral mõju avaliku sektori töökoormusele ja riigieelarvele. Kuigi

lahendus on oluline õiguskindluse ja -selguse loomiseks, on muudatuse mõju ulatus ja selle

esinemise sagedus pigem väike. Ebasoovitava mõju riski muudatusega ei kaasne.

Erameedia heidab Rahvusringhäälingule ette erarahastusel tegutsevate veebiväljaannetega

samaväärse ajakirjandusliku sisu pakkumist internetis. Eesti riigile heidab erameedia ette

Rahvusringhäälingule siseturuga kokkusobimatu riigiabi andmist ehk rahastamise kaudu

põhjendamatu majandusliku eelise loomist. Eesti Meediaettevõtete Liit esitas 2020. aastal Euroopa

Komisjonile vastavasisulise kaebuse, milles väidetakse, et vaidlustatud tegevused ei saa olla

käsitletavad avaliku teenusena ning isegi kui saaksid, siis ei ole need piisavalt selgelt ERHS-is

määratletud.

Lahendus mõjutab Rahvusringhäälingu, Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi

töökoormust ning sel võib olla positiivne mõju riigieelarvele, sest vähenevad võimalikud

regulatiivsed vaidlused, mis võivad riigile lisakulusid tekitada. Näiteks on Euroopa Komisjon

viidatud kaebuse kohta mitmel korral palunud nimetatud asutustel selgitused anda. Selgituste

andmiseks tuleb teha õiguslikke analüüse ja uuringuid. Nimetatud tegevusega kaasneb töökoormus

ja kulu. Muudatus aitab vähendada vaidlusi erameedia, Rahvusringhäälingu ja riigi vahel,

optimeerida riigi ressursikasutust ja toetada Rahvusringhäälingu tegevuse prognoositavust.

6.2. Uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni puudumine

Riigiabi teatise kohaselt peab uute meediateenuste turuletoomisele eelnema avaliku teenuse mõju

hindamine ja selleks peavad liikmesriigid kaaluma, olles enne teinud avatud konsultatsioonil

põhineva hindamise, kas uued olulised audiovisuaalteenused, mida avalik-õiguslik

ringhäälinguorganisatsioon kavandab, teenivad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi vajadusi, arvestades samal ajal nende võimalikku mõju kauplemistingimustele ja

konkurentsile.

Eelnõuga töötatakse välja avaliku teenuse mõju hindamise mehhanism ja määratakse seaduse

tasandil riigi sõltumatu asutus, kelle pädevuses testi tegemine on, sest selline hindamine on

objektiivne vaid juhul, kui seda teeb asutus, mis on sõltumatu avalik-õigusliku

ringhäälinguorganisatsiooni juhtimisest ja erasektori huvidest ning millel on oma ülesannete

täitmiseks vajalik suutlikkus ja vahendid. Kuna Eestis on Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve

Ameti (edaspidi TTJA) kujul olemas Euroopa Komisjoni tunnustatud sõltumatu meediaregulaator,

antakse see ülesanne temale.

Regulatsiooni eesmärgiks on tagada, et kõik uued Rahvusringhäälingu poolt plaanitavad

meediateenused, millel võib olla märkimisväärne mõju meediaturule, läbiksid mõjuhindamise

protsessi enne nende käivitamist. Senini ei ole olnud raamistikku, kuidas hinnata, milline mõju

uutel teenustel võiks olla meediaturule, sh konkurentsile. Seetõttu on oluline täiendada kehtivat

seadusandlust uue regulatsiooniga, et tagada ühtne ja läbipaistev hindamisprotsess.

Majanduslik mõju

Eelnõu muudatustest, mis puudutavad uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni,

on mõjutatud meediaettevõtted ning kultuuri- ja loomesektor. Mõju ulatus ja esinemise sagedus

sihtrühmale on tõenäoliselt pigem väike, sest regulatsioon puudutab ainult uusi meediateenuseid ja

olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on märkimisväärne mõju

meediaturule. Seetõttu pole teada, kas mõju võiks esineda kord viie, kümne või kahekümne aasta

jooksul. Positiivne mõju kultuuri- ja loomesektorile on aga selgelt nähtav, kuna

Rahvusringhäälingu tegevus toetab sektori arengut. Samuti on muudatuste mõju positiivne

meediaettevõtetele, sest muudatuse eesmärk on vältida konkurentsimoonutuste teket, tagades, et

Rahvusringhääling ei too turule põhjendamatult uusi teenuseid, mis võiksid erasektorit kahjustada.

Kultuuri- ja loomesektori esindusorganisatsioone on üle 12 ning nendes tegutseb umbkaudu 6000

liiget. Eesti Meediaettevõtete Liidu kodulehel esitatud info kohaselt on neil 1. juuni 2025. aasta

seisuga liikmeid 20.

Muudatusest on mõjutatud erameediaettevõtted konkurentsi kaudu. Lahendus võib mõjutada

konkurentsi sel määral, et ka erakapitalil tegutsevatel meediateenuste osutajatel võib olla huvi

pakkuda Rahvusringhäälingu plaanitava teenusega sarnast teenust. Kuigi lahendus ei piira

erameedia teenusepakkujate tegevust, võib uue meediateenuse mõju hindamise tulemus mingil

määral mõjutada erasektori toote või teenuse nõudlust ja pakkumist.

Kuna uute meediateenuste mõju tuleb muudatuste kohaselt hinnata, siis kaasneb lahendusega

rahaline kulu Rahvusringhäälingule, kuid seda ühe erandiga. Kui uue meediateenuse mõju

hindamise taotluse teeb mõni teine regulatsioonile vastav meediateenuse osutaja ning mõju

hindamise otsuse alusel meediateenus meediaturu toimimist ei kahjusta, katab mõju hindamise

kulu taotlejast meediateenuse osutaja. Näiteks, kui taotluse esitab mõni erameedia ettevõte, kes

soovib hinnata Rahvusringhäälingu uue digiplatvormi mõju, ja analüüsi tulemus näitab, et teenus

ei mõjuta meediaturu toimimist, tasub analüüsi eest taotluse esitanud ettevõte. Mõju hindamisega

seotud kulu hõlmab analüüsi läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse maksumust. Rahalised kulud

sõltuvad eelkõige teenusest endast, määratud hindamismeetodist ja teenuse analüüsi keerukusest.

Muudatused võivad mõjutada tööturu olukorda, kuna Rahvusringhäälingu teenuste arendamine

võib luua uusi töökohti loomesektoris. Näiteks võib uute meediateenuste loomiseks ja osutamiseks

vaja minna täiendavaid töötajaid (näitlejad, režissöörid, tootmismeeskond, tehnikud jne). Samuti

võib muudatus suurendada vajadust tellida spetsiifilisi teenuseid (nt tehnilised teenused, sisu

tootmine jms) erasektorist.

Iga uus teenus, millega Rahvusringhääling turule tuleb, mõjutab potentsiaalselt ka kultuuri- ja

loomesektorit. Muudatus mõjutab positiivselt näiteks järgmiste organisatsioonide liikmeid: Eesti

Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Audiovisuaalautorite

Liit, Eesti Näitlejate Liit ja Eesti Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing. Rahvusringhäälingu

ülesanne on luua ja pakkuda kõigile ühiskonnarühmadele informatsioonilist, hariduslikku ja

meelelahutuslikku meediasisu. Tellides uut toodangut, populariseerides eri kultuurivaldkondi ja

olles kultuuri arengut toetav platvorm, pakub Rahvusringhääling avalikku teenust ja loob avalikku

väärtust, millel on oluline mõju kogu kultuuri- ja loomesektorile. Näiteks toodab

Rahvusringhääling kvaliteetseid kodumaiseid draamasarju, mille tootmises saavad tööd autorid,

näitlejad ja paljud teised loomesektori töötajad. Salvestades ja edastades laiale avalikkusele

etendusi ja kontserte, propageerib Rahvusringhääling etenduskunste ning loob võimalusi

interpreetidele ja autoritele autoritasu maksmiseks. Regulatsiooni loomisega tagatakse

konkurentsimoonutust välistavate teenuste pakkumine. Uute teenuste turule tulekul on oodatavalt

positiivne mõju kultuuri- ja loomesektori konkurentsile, loovisikute sissetulekutele ning uute

tulijate turule pääsemisele.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk erasektori meediateenuste osutajatele on samuti väike, sest

muudatusega kaasneva ülesande kaudu saab vältida seda, et avalik-õiguslik meedia toob turule

põhjendamatuid uusi teenuseid ning moonutab seeläbi konkurentsi ja kaubandust. Lahendus küll

mõjutab meediasektori konkurentsiolukorda, kuid ei takista, piira ega moonuta konkurentsi

ettevõtete vahel. Uue meediateenuse mõju hindamise otsus on haldusakt, mistõttu isik, kes leiab,

et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, saab

esitada vaide või kaebuse kohtusse. Võimalus läbida aus ja tõhus vaidlustus- ja kohtumenetlus loob

omakorda õigusselguse ning välistab konkurentsimoonutused.

Ebasoovitav mõju võib tekkida ka kultuuri- ja loomesektorile, kui hindamisprotsess on liiga

aeganõudev, takistades Rahvusringhäälingu innovatsioonivõimekust. Hindamisprotsess võib

vähendada Rahvusringhäälingu soovi arendada uusi teenuseid, mis omakorda võib pidurdada

kultuuri- ja loomesektori elujõulisust, kuna uued teenused loovad uusi võimalusi loomeinimestele

ja turule.

Kui Rahvusringhääling investeerib uute teenuste arendamisse ja tootmisse, võib see avaldada

positiivset mõju ka piirkondlikele majandustele. Näiteks võib uute meediateenuste arendamine ja

pakkumine suurendada kohalike teenusepakkujate (tootmisettevõtted, tarkvaraarendajad, ürituste

korraldajad jt) nõudlust, luues piirkondlikku majandustegevust. Samuti võib see suurendada

kohalike töökohtade arvu ja üldiselt parandada piirkondlikku majanduskliimat.

Sotsiaalne mõju

Eelnõu muudatused, mis puudutavad uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni, avaldavad

mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2026. aasta seisuga Eestis1 360 745

inimest). Eesti elanikkonda puudutab lahendus võimaliku tööhõive kaudu ning Eesti elanikkond

on ka Rahvusringhäälingu teenuste tarbijatena sihtrühm ja neid puudutab uute meediateenuste

mõju hindamise tulemus. Uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni sotsiaalne mõju on

seotud peamiselt ühiskonna, kultuuri ja demokraatia arenguga, kuna see puudutab meediatoodangu

ja meediatarbimise kultuuri, samuti meedia juurdepääsetavuse ja kvaliteedi tagamist. Mõju ulatus

ja esinemise sagedus on tõenäoliselt pigem väike, sest regulatsioon puudutab ainult uusi

meediateenuseid ja olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on

märkimisväärne mõju meediaturule. Seetõttu pole ka teada, kas mõju võiks esineda kord viie,

kümne või kahekümne aasta jooksul.

Uued meediateenused, eriti kui need on seotud avalik-õigusliku meediaga, pakuvad ühiskonnale

mitmekesist teavet, meelelahutust ja haridust. Regulatsioon tagab, et uued teenused, mida

Rahvusringhääling turule toob, vastavad ühiskonna demokraatlikele, kultuurilistele ja

sotsiaalsetele vajadustele. See võib suurendada kodanike usaldust avaliku meedia vastu, kuna

hindamise regulatsioon tagab, et teenused ei moonuta konkurentsi ega ole majanduslikult

põhjendamatud. Usaldus meediavaldkonna vastu on oluline, et säilitada demokraatlikud väärtused

ja tagada meedia vabadus.

Kuna Rahvusringhääling toodab kvaliteetset kodumaist sisu (näiteks filmid, sarjad, muusika), on

uute meediateenuste turule toomine positiivne mõju kultuuri- ja loomesektorile. See aitab tagada,

et kultuuri- ja loomeinimesed saavad jätkuvalt töötada, teenida ja arendada oma oskusi.

Regulatsioon aitab tagada, et kultuuriliste teenuste pakkumine on tasakaalus ja kvaliteetne, olles

kooskõlas avaliku teenuse eesmärkidega. Kultuuriliselt mitmekesiste teenuste pakkumine aitab

hoida elujõulist loomesektorit, pakkudes laiemat meediatarbimist ja soodustades loovust.

Regulatsioon tagab, et uued meediateenused pakuvad tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, samas

kui sotsiaalses plaanis toob see kaasa tasakaalu meediatarbimise maastikul. Kui hindamine toimub

vastutustundlikult, siis tagatakse, et teenused vastavad tarbijate ootustele, ei moonuta turgu ega

põhjusta teenuste kvaliteedi langust.

Regulatsiooni kohaselt hakkab uute avalike meediateenuste mõju hindama TTJA. Lahendusel võib

olla mõju tööturule, kui TTJA arvates on ülesande täitmiseks vaja tööle võtta uusi täis- või

osakoormusega ametnikke. Mõju tööturule esineb ka sellisel juhul, kui lepitakse kokku, et TTJA

tellib mõju hindamise teenusena erasektorilt.

Ebasoovitava mõju risk võib kaasneda vähesel määral Eesti elanike heaolule juhul, kui uute

meediateenuste mõju hindamise protsess hakkab takistama avalik-õigusliku meedia innovatsiooni,

esiteks protsessi ajalise kestuse ja kalliduse tõttu ning teiseks selle kaudu, et hindamine võib

vähendada Rahvusringhäälingu initsiatiivi uute meediateenuste väljatöötamisel. Teised

meediaettevõtted võivad pakutavad ideed või lahendused nii-öelda kaaperdada ning ka seetõttu

võib meediateenuste areng ja kvaliteet pidurduda. Võib juhtuda, et mõju hindamise ajal avaldab

mõni erameediaettevõte ise soovi Rahvusringhäälingu kavandatav uus meediateenus turule tuua ja

Rahvusringhäälingule asjakohast luba ei anta. Samas võib hiljem selguda, et eraettevõte teenust

siiski pakkuma ei hakka, ning avalikkus jääb uuenduslikust lahendusest ilma.

Mõju riigivalitsemisele

Eelnõu muudatustest, mis puudutavad uute avalike meediateenuste mõju hindamise regulatsiooni,

on mõjutatud TTJA, Konkurentsiamet ja Kultuuriministeerium. Lahendus puudutab TTJA-d, kui

uute meediateenuste mõju hindamise läbiviijat ja otsuse tegijat. Lahendus puudutab ka

Kultuuriministeeriumi uute avalike meediateenuste mõju hindamise tingimuste ja metoodika

väljatöötamise ja kehtestamise kaudu. Muudatuste mõju on riigivalitsemisele pigem väike, kuna

see puudutab piiratud hulka ametiasutusi ja ametnikke ning ei nõua täiendavaid ressursse igal

aastal. Suurim potentsiaalne kulu on seotud mõju hindamise tellimisega, kuid ka see on mõõdukas

ja seotud uute teenuste arendamise sagedusega.

TTJA-le tähendab see töökoormuse suurenemist, sealhulgas ajakulu ja tööjõukulu suurenemist,

mille ulatus sõltub uute meediateenuste turule toomise sagedusest. Kulude suurus oleneb pigem

sellest, kas TTJA viib hindamise läbi ise või tellib selle erasektorist. Mõju hindamisega seotud kulu

hõlmab analüüsi läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse maksumust ja seda kulu TTJA ise ei

kanna. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on pigem väike, kuna regulatsioon puudutab ainult uusi

meediateenuseid ja olemasolevate meediateenuste tehnoloogilisi edasiarendusi, millel on

märkimisväärne mõju meediaturule. Pole tõenäoline, et selle ülesande täitmiseks on vaja luua uus

ametikoht, kuna teenuste hindamise vajadus võib tekkida harva (nt kord viie, kümne või

kahekümne aasta jooksul). Samuti võib mõju avalduda TTJA ametnike koormuse ajutises

suurenemises seoses hindamismetoodika ja rakendusakti väljatöötamisega.

Konkurentsiametikaasamine on vajalik, et tagada mõju hindamise menetluse kvaliteet ja õiguslik

põhjendatus konkurentsiõiguse aspektist. TTJA võib vajadusel taotluse alusel paluda

Konkurentsiametilt sisendit turu ja konkurentsiolukorra hindamiseks. Selline koostöö toimub

halduskoostöö seaduse, haldusmenetluse seaduse ja konkurentsiseaduse raamistikus, ilma et see

tooks kaasa uue ülesande, menetlusliigi või iseseisva otsustusõiguse tekkimist Konkurentsiametile.

Analüüsi mahtu on keeruline ette hinnata, kuna see sõltub konkreetsest uuest meediateenusest.

Uute teenuste turule toomine on eelduslikult harvaesinev (nt kord viie või kümne aasta jooksul),

mistõttu ei ole põhjust eeldada täiendava ametikoha loomise või püsikulude suurenemise vajadust.

Lahendus puudutab ka Kultuuriministeeriumi, sest muudatuste kohaselt nimetatakse ERHS-is

üldised mõju hindamise kriteeriumid ja detailsemad tingimused ning metoodika kehtestatakse

valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Asjaomase õigusakti väljatöötamisega, sealhulgas

hindamismetoodika väljatöötamisega kaasneb mõju valitsusasutuste ülesannetele. Seetõttu esineb

mõju töökorraldusele ja ametnike koormusele, kuid selle mõju ulatus ja esinemise sagedus on

väike.

Regulatsiooni kohaselt kaetakse TTJA-lt taotletava mõju hindamise kulu üldjuhul

Rahvusringhäälingu eelarvest. Kuna Rahvusringhäälingu rahastamine toimub edaspidi

raamlepingu alusel, peab Rahvusringhääling oma kulutused ja uued teenused sh mõju hindamise

kulu planeerima olemasoleva eelarve piires. Seetõttu otsene mõju riigieelarvele puudub.

Ebasoovitav mõju võib tekkida juhul, kui regulatsioon osutub praktikas keerukaks või ebatõhusaks

ning hindajatel on seda raske rakendada. Selle vältimiseks tuleb välja töötada selged ja teostatavad

juhised ning teha koostööd puudutatud osapoolte vahel. Risk on väike, kuna regulatsiooni

ettevalmistajad teevad kaasamise kaudu tööd, et leida kõige optimaalsem lahendus.

Eelnõuga kaasnev mõju riigivalitsemisele on kokkuvõttes väike, kuna see puudutab piiratud hulka

ametiasutusi ja ametnikke ega nõua täiendavaid püsikulusid. Tegemist on töökorralduslike

muudatustega TTJA-s, Konkurentsiametis ja Kultuuriministeeriumis. Muudatus ei eelda täiendavat

rahastust ega organisatsioonilisi ümberkorraldusi ning seda saab rakendada olemasolevate

ressursside piires. Arvestades, et tegemist on riigi sees toimuva koostööga, ei ole otstarbekas luua

olukorda, kus vahendeid liigutatakse ühe asutuse eelarvest teise eelarvesse ilma sisulise

lisaväärtuseta.

Kultuuriline mõju

Eelnõu muudatused, mis puudutavad uue meediateenuse mõju hindamise regulatsiooni, avaldavad

mõju Eesti elanikele (Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuari 2026. aasta seisuga Eestis 1 360 745

inimest). Uute meediateenuste regulatsioon mõjutab otseselt kultuurivaldkonda, kuna

Rahvusringhäälingu ülesanne on lisaks informatiivsele ja hariduslikule rollile ka Eesti

kultuuripärandi edendamine ja levitamine. Uued meediateenused võivad pakkuda platvormi Eesti

kultuuri ja loomesisu laiemale levikule, toetades kohalikke autoreid, näitlejaid, muusikuid ja teisi

loomeinimesi. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on ilmselt väike, sest pole teada, kas mõju esineb

kord viie, kümne või kahekümne aasta jooksul.

Meediateenused, mida Rahvusringhääling pakub, peavad teenima muu hulgas kultuurilisi vajadusi.

Lahendus mõjutab ka Rahvusringhäälingu pakutavate teenuste tarbijaid, kuna uue meediateenuse

mõju hindamise tulemus võib piirata meediateenuste arengut ja uuenduslike lahenduste abil info

kättesaadavust, esiteks protsessi ajalise kestuse ja kalliduse tõttu ning teiseks selle kaudu, et

hindamine võib vähendada Rahvusringhäälingu initsiatiivi uute meediateenuste väljatöötamisel.

Kultuuriline mõju on tihedalt seotud meedia ja ajakirjandusega. Uute meediateenuste regulatsioon

võib mõjutada ajakirjanduse mitmekesisust ja sõltumatust. Näiteks võib hindamise protsess

mõjutada Rahvusringhäälingu võimet kiiresti ja paindlikult reageerida uudisvoogudele, säilitades

samal ajal kõrge kvaliteedi ja kriitilise analüüsi. See omakorda mõjutab avalikku arutelu ja

kultuurilist identiteeti, kuna ajakirjandus mängib olulist rolli ühiskonna informeerimisel ning

kultuurilise ja demokraatliku arengu toetamisel. Samuti võivad uued teenused pakkuda platvormi

erinevate vaatenurkade ja sisude levitamiseks, mis rikastab kultuurilist mitmekesisust, kuid liiga

keeruline regulatsioon võib piirata innovatsiooni ja avaliku huvi äratamist.

Samas võib tekkida ka ebasoovitav kultuuriline mõju juhul, kui regulatsioon piirab

Rahvusringhäälingu võimekust uute kultuuri- ning haridusprojektide algatamisel. Kui

meediateenuste mõju hindamise protsess osutub liiga ajamahukaks või kulukaks, võib

Rahvusringhäälingu innovatsioon kultuurivaldkonnas pidurduda. Seetõttu on oluline, et

regulatsioon oleks paindlik ja ei takistaks Rahvusringhäälingul täita oma kultuurilise

mitmekesisuse edendamise rolli.

6.3. Finantseerimine

Kehtiv avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamismudel ei vasta Euroopa meediavabaduse määruse

põhimõtetele, ei taga Rahvusringhäälingu sõltumatust, prognoositavust ega seosta toetuse suurust

ERHS-ist tulenevate ülesannete ja arengukava eesmärkidega. Rahvusringhäälingu rahastus sõltub

iga-aastasest poliitilisest otsustusprotsessist. ERHS ei sisalda rahastamise kujunemise aluseid ega

välista võimalust avaldada Rahvusringhäälingule eelarve kaudu survet.

Eelnõuga viiakse Rahvusringhäälingu rahastamismudel kooskõlla Euroopa meediavabaduse

määruse põhimõtetega, mille kohaselt peab avalik-õigusliku ringhäälingu rahastamine olema

korraldatud viisil, mis ei riiva tema usaldusväärsust ega ohusta tema sõltumatust.

Rahvusringhäälingu rahastamine peab võimaldama täita seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid

ja olema pikaajaliselt prognoositav.

Eelnõu loob nelja-aastase raamlepingu põhimõttel toimiva rahastuskorra, milles määratakse iga-

aastased toetussummad arvestatuna seadusest tulenevate kohustustega. Raamleping vähendab

oluliselt täitevvõimu rolli Rahvusringhäälingu iga-aastases eelarveotsuses ning võimaldab

Rahvusringhäälingul seada ja ellu viia arengukavas seatud eesmärke.

Regulatsiooni eesmärk on tagada Rahvusringhäälingu sõltumatu, piisav, kestlik, prognoositav ja

läbipaistev rahastamine, mis ei sõltu valitsuse või ministeeriumi eelarvelistest prioriteetidest ning

on kooskõlas Euroopa meediavabaduse määruse artikli 5 lõikega 3. Esimene raamleping

sõlmitakse hiljemalt 2027. aasta 30. septembriks ning see hakkab kehtima alates 2028. aastast.

Muudatuste peamine sihtrühm on Rahvusringhääling kui avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle

rahastamise alused ja -mehhanismid muutuvad. Oluline sihtrühm on ka Eesti avalikkus, kuna

Rahvusringhäälingut rahastatakse riigieelarvest ehk maksumaksja rahast. Muudatused mõjutavad

seega avalikku huvi, sh Rahvusringhäälingu sõltumatust, läbipaistvust ja võimekust pakkuda

ühiskonnale olulist avalikku teenust. Kaudne sihtrühm on ajakirjanduse ja meedia valdkond

tervikuna, kelle jaoks Rahvusringhäälingu sõltumatu rahastusmudel aitab kaasa usaldusväärse

meediaruumi hoidmisele.

Sotsiaalne mõju

Sotsiaalne mõju Rahvusringhäälingu rahastamismudeli muutmisel laieneb otseselt

Rahvusringhäälingule kui ka laiemalt ühiskonna tasandile. Uus rahastamismudel tagab

Rahvusringhäälingu sõltumatuse ning võimekuse, mis omakorda aitab hoida kvaliteetset,

usaldusväärset ja mitmekesist meediapilti. Samuti toetavad muudatused ühiskondlikku

informeeritust ja demokraatlikku avalikku diskussiooni, vähendades poliitilist survet

Rahvusringhäälingule. Läbipaistev ja sõltumatu rahastamine suurendab üldsuse usaldust

Rahvusringhäälingu vastu. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne.

Majanduslik mõju

Muudatustel, mis puudutava finantseerimist on majanduslik mõju kaudne ja piiratud, kuid esineb

siiski teatud sihtrühmade jaoks. Pikem eelarveprognoos võimaldab planeerida näiteks rohkem

allhanketöid. Prognoositav rahastamine võib suurendada tellimuste mahtu tootmis- ja

loomevaldkonnas (film, telesaated, tehnilised teenused) ning see kõik mõjutab positiivselt kultuuri-

ja loomemajanduse arengut. Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne.

Mõju riigivalitsemisele

Muudatused mõjutavad vähesel määral Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumi.

Valitsusasutuste sihtrühm on väike ja muudatused puudutavad üksikuid ametikohti. Muudatused

mõjutavad Rahvusringhäälingu sisemist korraldust, eelarvestamist, aruandlust ja planeerimist.

Muudatustega ebasoovitava mõju riski ei kaasne.

Rahvusringhäälingu rahastamist on seni käsitatud olemasoleva abina nõukogu määruse (EL)

2015/1589 artikli 1 punkti b alapunkti i tähenduses, kuna kehtiv rahastamisskeem on kehtestatud

enne 10. detsembrit 1994. Kavandatavate muudatuste valguses analüüsitakse, kas

rahastamismudeli muutmine võib kaasa tuua olukorra, kus tegemist oleks uue abiga. Euroopa

Komisjoni ja Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevalt käsitatakse olemasoleva abi muudatusi

uue abina üksnes juhul, kui need muudavad abi olemust ehk selle põhielemente. Käesoleva

eelnõuga ei muudeta abi eesmärki, rahastamisallikat ega abisaajate ringi. Vormi- ja tehnilised

muudatused või toetuse mahu suurenemine kuni 20% ei ole uue abi tunnustega. Rahastamismudeli

muutmisega kaasnevad võimalikud riigiabi küsimused hindab Kultuuriministeerium koostöös

Rahandusministeeriumiga. Kuna muudatuste rakendamine on kavandatud alates 2028. aastast, on

võimalik riigiabi käsitlevad küsimused eelnevalt põhjalikult läbi analüüsida. Kui tegemist ei ole

olemasoleva abiga, ei tohi uut rahastamisskeemi rakendada enne, kui Euroopa Komisjon on selleks

andnud loa või kui luba loetakse antuks.

Eelnõu võib tuua kaasa täiendavaid, ent ühekordseid ülesandeid Kultuuriministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile seoses võimaliku riigiabi loa taotluse ettevalmistamise ja esitamisega.

Mõju töökoormusele on väike. Muudatusel sisulist mõju riigieelarvele ei ole. Mõju riigieelarvele

sõltub edaspidi kavandatava toetuse suurusest, kuid see kujuneb raamlepingu ja

riigieelarvestrateegia alusel prognoositavalt ja läbipaistvalt.

Muudatused tugevdavad Rahvusringhäälingu strateegilist autonoomiat, suurendavad rahastuse

prognoositavust ja läbipaistvust, toetavad sõltumatust ning loovad paremad eeldused seadusest

tulenevate avalike ülesannete täitmiseks. Plaanitavad muudatused viivad Rahvusringhäälingu

rahastamise kooskõlla Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega, mis sätestavad, et rahastamine

ei tohi mõjutada avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatust. Rahvusringhäälingu toimetuslik

iseseisvus tugevneb, kuna rahastus ei allu vahetule täitevvõimu kaalutlusõigusele.

Muudatuste mõju on oluline sellest aspektist, et alates 8. augustist 2025 tuleb Eestil rakendada

Euroopa meediavabaduse määrust, mille artikkel 5 kohustab liikmesriike tagama, et avalik-

õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused oleksid läbipaistvad, objektiivsed ning

põhineksid eelnevalt kehtestatud kriteeriumidel.

Määruse nõuete eesmärgipärane kohaldamata jätmine võib viia Euroopa Komisjoni

rikkumismenetluseni. Selline menetlus toob kaasa täiendava töökoormuse keskvalitsusele,

eelkõige Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile, kes

vastutavad Euroopa Liidu õiguse täitmise eest ning peavad rikkumismenetluses tegema koostööd

Euroopa Komisjoniga ja koostama vastavad selgitused ja dokumendid.

Lisaks võib rikkumise tuvastamisel Euroopa Kohus määrata liikmesriigile rahalise karistuse, mis

tooks täiendava kulu riigieelarvele. Seetõttu on eelnõus kavandatud muudatused ennetava

iseloomuga ning aitavad vähendada õigusliku riski realiseerumise tõenäosust ja tagada Eesti kui

liikmesriigi usaldusväärsust Euroopa Liidu õiguse täitmisel.

Mõju välissuhetele

Muudatusel võib olla mõju välissuhetele ja suhetele rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti

nende institutsioonidega, mis tegelevad meediavabaduse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega.

Avalik-õigusliku meedia rahastamise läbipaistvus ja sõltumatus on oluline osa rahvusvahelisest

hinnangust Eesti demokraatlikele institutsioonidele.

Muudatused toetavad Euroopa Liidu väärtusi ja Eesti rahvusvahelist mainet õigusriigi ja

meediavabaduse edendamisel. Eelnõu aitab täita Euroopa meediavabaduse määruse nõudeid, mille

eesmärk on tugevdada avalik-õiguslike meediateenuse osutajate sõltumatust kogu Euroopa Liidus.

Sellega välditakse ka võimalikke kriitilisi hinnanguid rahvusvahelistelt organisatsioonidelt (nt

Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu, OSCE, Reporters Without Borders). Läbipaistev ja

objektiivne rahastamismudel suurendab usaldust Eesti meediasüsteemi vastu rahvusvahelisel

tasandil ning vähendab riski, et Eesti satub rahvusvahelise kriitika alla. Muudatustega ebasoovitava

mõju riski ei kaasne.

6.4. Juhtimine

6.4.1. Peatoimetajatega ja toimetuse juhtidega tähtajaliste töölepingute sõlmimine

ERHS eriseadusena peatoimetajate ja toimetuse juhtide töölepingulisi suhteid ei reguleeri.

Rahvusringhäälingus töötab töölepingu seaduse alusel tähtajatute töölepingutega kümme

peatoimetajat ja kaheksa toimetuse juhti. Selleks, et Rahvusringhääling oleks organisatsioonina

muutumisvõimeline, on loodud eelnõuga süsteem, kus loomingulist vastutust kandvatel

töökohtadel töötavad isikud vahetuksid. Peatoimetajate ja toimetuste juhtide korrapärane

vahetumine aitab kaasa uute loominguliste lahenduste sünnile ning aitab hoida programmi ning

teised meediateenused mitmekülgsena, mis on kiiresti muutuvas meediavaldkonnas ja meedia sisu

tarbimise võimaluste avardumisel väga tähtis. Muudatuse sisuks on uus regulatsioon, milles

sätestatakse Rahvusringhäälingu toimetuste juhtimise ja vastutuse põhimõtted, sealhulgas

kohustust valida peatoimetajad ja toimetuste juhid avaliku konkursi korras tähtajalise töölepinguga

kuni viieks aastaks. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga 1999/70/EÜ,

mis lubab liikmesriikidel kehtestada teatud sektorites tähtajalisi töösuhteid, kui on sätestatud

objektiivsed alused, mis väldivad kuritarvitusi. Muudatused hõlmavad ka eetikanõuniku

töölepingut, mis muudetakse sarnaselt peatoimetaja ja toimetuse juhiga tähtajaliseks. Nõukogu

sõlmib eetikanõunikuga tähtajalise töölepingu samuti kuni viieks aastaks. Selle muudatuse eesmärk

on tagada eetikanõuniku sõltumatus ja võimaldada regulaarset hinnangut tema tööle.

Muudatustest mõjutatud sihtrühm on Rahvusringhäälingu juhtiv töötajad, sest nende töösuhte

olemus muutub, Rahvusringhäälingu juhatus ja nõukogu, sest nemad peavad haldama konkursside

korraldamist ja personali vahetumist, ajakirjanikud ja meediasektor, sest muudatus võib muuta

töötingimusi ja konkurentsi juhtivate ametikohtade pärast ning avalikkus ja meediatarbijad, sest

Rahvusringhäälingu sisu mitmekesisus ja loominguline dünaamika võivad muutuda. Seega on

muudatusel mõju, mis puudutab nii Rahvusringhäälingut kui organisatsiooni, meediamaastikku kui

ka laiemat ühiskonda.

Sotsiaalne mõju

Lahendus mõjutab tööhõivet. Rahvusringhäälingule kaasneb peatoimetajate ja toimetuse juhtide

töölepingute tähtajaliseks muutmisega võimalus senisest paremini tagada, et nendele olulistele

positsioonidele valitakse parimatest parimad. Iga viie aasta järel korraldatakse töökohale avalik

konkurss, kus ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda.

Lahendusel on oluline positiivne mõju kogu Rahvusringhäälingu töötajaskonnale, kellele luuakse

seeläbi uusi arengu- ja karjäärivõimalusi. Muudatusega soodustatakse järelkasvu loomist. Kuna

juhtivad ametikohad avatakse regulaarselt konkurssidele, võib see pakkuda võimalusi uutele

talentidele. See võib parandada meediasektori tööalast liikuvust ja soodustada värskete ideede ning

oskuste liikumist Rahvusringhäälingu ja erasektori vahel.

Avalikud konkursid Rahvusringhäälingu juhtivatele kohtadele tähendavad, et meediasektoris on

rohkem konkurentsi kogenud toimetajate ja juhtide vahel. Samas võib see tähendada, et ka

erasektori meediaorganisatsioonid saavad Rahvusringhäälingu töötajate hulgast värvata kogenud

spetsialiste, kes ei osutunud Rahvusringhäälingus valituks või kelle leping lõppes. Muudatus võib

tõsta palgataset, kui Rahvusringhääling ja erameedia hakkavad konkureerima spetsialistide pärast.

Peamine tähtajalise töölepingu negatiivne mõju võib avalduda valituks osutunud töötajale, kellel

puudub kindlustunne tuleviku suhtes. Teadmatus, mis saab, kui tähtajaline tööleping lõpeb, võib

mõjutada tema heaolu. Tähtajalise töölepinguga töötades suureneb risk, et peale tähtaja lõppu võib

töötaja määramata ajaks töötuks jääda, kuid arvestades juhtpositsioonidel olevate töötajate

pädevust, ei ole töötuks jäämine siiski eriti tõenäoline. Seaduse jõustumise ajal tähtajatu

töölepinguga töötavate isikute töölepingud loetakse sõlmituks viieks aastaks vastavalt eelnõu § 1

punktile 24. Viieaastase tähtaja arvestus algab seaduse jõustumise hetkest. Selline regulatsioon

tagab õigusselguse ja ühtlase kohtlemise nii uute kui ka juba ametis olevate töötajate suhtes. Samuti

annab see tähtajatu lepinguga töötajatele selge ülevaate edasise töösuhte kestusest ja väldib

ebamäärasust üleminekuperioodil.

Samuti võib tekitada kompetentsi väljavoolu erasektorisse või välismaale, kui Rahvusringhääling

ei suuda spetsialiste hoida. Tööjõu voolavus võib põhjustada teadmiste ja kogemuste kadumist, mis

mõjutab Rahvusringhäälingu pikaajalist arengut. Muudatuse mõju tööturule sõltub sellest, kui hästi

suudetakse tasakaalustada töökindlus ja dünaamilisus, et Rahvusringhääling jääks

konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks tööandjaks, säilitades samal ajal tööjõu stabiilsuse ja

teadmiste järjepidevuse.

Lahendus on väga oluline, kuid mõju ulatus pigem väike ja mõju avaldumise sagedus eelduslikult

iga viie aasta järel. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest see puudutab Rahvusringhäälingus umbes

20 töötajat, kellest osa puhul võib tähtajalisel töölepingul olla hoopis positiivne mõju.

Kultuuriline mõju

Muudatustel, mis käsitlevad Rahvusringhäälingu juhtimise ja töötajate töölepingute korda, on

kultuuriline mõju, mis kajastub nii Rahvusringhäälingu siseorganisatsiooni kultuuris, Eesti

meediamaastikul kui ka laiemalt Eesti ühiskonnas. Need muudatused võivad mõjutada

meediatarbimise harjumusi, avalikku arutelu ja kultuurilise mitmekesisuse edendamist.

Lahendusega kaasneb mõju meediateenuste kvaliteedile. Muudatusega soovitakse tagada, et

Rahvusringhäälingu olulistele juhtimis- ja sisuloomet mõjutavatele ametikohtadele valitakse

parimad võimalikud kandidaadid. Rahvusringhäälingul on ühiskonnas oluline roll usaldusväärse ja

tasakaalustatud teabe edastajana ning kultuuri ja demokraatia väärtuste kandjana. Seetõttu on

vajalik, et nendele ametikohtadele valitaks kõrgeima pädevuse ja sobivusega isikud, et tagada

meediateenuste kvaliteet ja vastavus avalikele huvidele. Iga viie aasta järel korraldatakse töökohale

avalik konkurss, kus ka senine juht saab võimaluse kandideerida ja edu korral valituks osutuda.

Uus süsteem annab võimaluse juhi tegevust korrapäraselt hinnata ja sellisel tegevusel on

eeldatavalt oluline positiivne mõju meediateenuse kvaliteedile laiemalt.

Peatoimetajate ja toimetuse juhtide tähtajaline tööleping ja regulaarne vahetumine võivad

soodustada uuenduste sisseviimist ja värskete ideede rakendamist. Iga uue juhi tulekuga kaasnevad

uued ideed ja visioonid, mis võivad tõhustada loomingulist vabadust ja eksperimenteerimist.

Töökorralduse muutumine võib aidata Rahvusringhäälingul rohkem kohaneda kiirete muutustega

ja arvestada laiemalt kultuuriliste trendide ja ühiskondlike ootustega.

Juhtide vahetumine ja tähtajalised lepingud võivad muuta organisatsiooni kultuuri paindlikumaks

ja kohanemisvõimelisemaks. Kuid samas võivad muudatused töötajates tuua kaasa ka ebamugavusi

ja sisetülisid organisatsiooni sees, kuna töötajad ei pruugi oma ametikohal üle viie aasta püsida.

Sellel on võimalik mõju ka töötajate usaldusväärsusele ja meeskonnatunde tugevusele. Kui

meeskonnaliikmed vahetuvad, võib see vähendada organisatsiooni sisemist stabiilsust, kuigi

samaaegselt toob see kaasa ka areneva ja paindliku meediakeskkonna.

Tähtajaliste lepingute süsteem võib võimaldada rohkem loomingulist vabadust, kuna juhtkond on

kohustatud oma töö kvaliteedi ja loovuse eest vastutama. Iga juhtimine ja toimetuse juhtimine on

ajutine, mis võib soodustada rohkem loovat ja katsetavat sisu. Kui muudatused aitavad tõsta meedia

kvaliteeti ja mitmekesisust, võib see suurendada kultuuriliste programmide, dokumentaalide ja

kohalike kultuurihuvide esindatust, mis omakorda muudab kultuurilise meedia tarbimist Eestis

rikkamaks ja värvikamaks.

Avalik konkurss peatoimetajate ja toimetuse juhtide ametikohtadele tagab, et valitakse

kvalifitseeritud ja loovad spetsialistid, kellel on võime luua rahvuslikult olulist kultuurilist sisu,

pakkudes vaatajatele kvaliteetset sisu erinevates kultuurilistes ja hariduslikes valdkondades.

Tähtajalised ametikohad võivad toetada kultuurilise pluralismi arengut, kuna toimetustes saavad

töötada erinevate taustadega professionaalid, kellel on erinevad ideed, väärtused ja visioonid. See

aitab kaasa sellele, et kultuuriline mitmekesisus on meedias rohkem esindatud.

Mõju riigivalitsemisele

Lahendus puudutab peamisel Rahvusringhäälingut ning muudatustest otseselt mõjutatud sihtrühm

on väike.

Peatoimetajate ja toimetuste juhtide töösuhete täpsustamine ERHS-is ning Rahvusringhäälingule

kohustuse panemine valida peatoimetajad ja toimetuste juhid tähtajalise töölepinguga kuni viieks

aastaks mõjutab Rahvusringhäälingu tööskoormust ja toob kaasa täiendava tegevuskulu (avaliku

konkursi korraldamise kulu). Tähtajalise töölepingu sõlmimisega võivad kaasneda ka muud kulud.

Näiteks töötaja koondamise korral ei piisa hüvitisest, mis on ette nähtud tähtajatu lepinguga

töötajale (ühe kuu keskmine töötasu). Tööandja on töölepingu seaduse § 100 lõike 3 kohaselt

kohustatud maksma tähtajalise lepinguga töötajale hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida

töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni.

Muudatusega otsest mõju riigieelarvele ei kaasne. Rahvusringhäälingule eraldatava toetuse suurus

ja selle kujunemise loogika kalendriaastas on kindlaks määratud raamlepinguga ning ta peab oma

tegevust ja kulusid planeerima kindlaks määratud eelarve raames.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Seaduse rakendamine eeldab Kultuuriministeeriumilt määruse kehtestamist uue meediateenuse

mõju hindamise korra kohta ning Rahvusringhäälingu ja riigi vahel esimese raamlepingu

ettevalmistamist. Tegemist on tavapäraste tegevustega, mis viiakse läbi olemasoleva töökorralduse

raames ega eelda täiendavaid eelarvelisi vahendeid. Rahvusringhäälingu rahastamise põhimõtte

muutmine ei too kaasa vahetuid lisakulusid riigieelarvele.

Uue meediateenuse mõju hindamise menetlust viib läbi TTJA, kes teeb ka mõju hindamise otsuse.

TTJA plaanib mõju hindamise ekspertiisi teenusena sisse osta. Mõju hindamise teenusega

kaasneva kulu eest tasub Rahvusringhääling, kui uue teenuse mõju hindamise taotlemise algatus

tuleb temalt. Seetõttu peab Rahvusringhääling arvestama vastava kuluga oma eelarves. Kuna mõju

hindamisi tehakse eeldatavalt harva ning TTJA-l ei ole vaja palgata täiendavat personali, viiakse

menetlus läbi olemasoleva tööjõu ja eelarvevahendite piires. Seaduse rakendamine ei too kaasa

lisakoormust riigieelarvele ega märkimisväärset töökoormust asutustele.

Rahvusringhäälingu juhtide töölepingute muutmine tähtajaliseks ei too kaasa täiendavat koormust

riigieelarvele. Rahvusringhäälingu juhtide töötasud kaetakse endiselt olemasoleva eelarve piires.

Kohalikele omavalitsustele seaduse muudatused täiendavaid ülesandeid ega kulusid ei too. Seaduse

rakendamise tulemusel paraneb Rahvusringhäälingu rahastamise ja juhtimise prognoositavus ning

avaliku raha kasutamise efektiivsus.

8. Rakendusaktid

ERHS-i täiendatakse uue volitusnormiga. ERHS-i § 61 lõike 6 kohaselt kehtestab valdkonna eest

vastutav minister (kultuuriminister) määrusega uue meediateenuse mõju hindamise, sh kulude

katmise tingimused ja korra.

Volitusnorm on vajalik, kuna selle alusel kehtestatav rakendusakt sisaldab tehnilist laadi

regulatsiooni, mida ei ole otstarbekas sätestada seaduse tasandil. Ministri määrusega nähakse ette

näiteks, millised andmed ja dokumendid tuleb esitada mõju hindamise taotlusega, kes ja millal võib

taotluse esitada, millised on menetlustähtajad ning millisel viisil toimub kulude katmine.

Nimetatud küsimused on rakenduslikud ega puuduta seadusandja pädevusse kuuluvaid

põhimõttelisi otsuseid.

Volitusnorm ja selle alusel kehtestatav määrus on kooskõlas PS-ga. PS § 3 lõike 1 esimesest lausest

tuleneva olulisuse ehk parlamendireservatsiooni põhimõtte kohaselt peab Riigikogu ise otsustama

kõik riigielus olulised küsimused. Samas ei välista PS seadusandja pädevuses olevate küsimuste

delegeerimist täitevvõimule, kui seaduses on piisavalt määratletud täitevvõimu tegutsemise alused

ja tingimused, mis välistavad omavoli. Nimetatud põhimõtet on Riigikohtu põhiseaduslikkuse

järelevalve kolleegium korduvalt rõhutanud (vt RKPJKo 20.12.2016, nr 3-4-1-3-16, p 111; samuti

RKPJKo 16.03.2010, nr 3-4-1-8-09, p 79).

Käesoleval juhul on volitusnormi sõnastus „tingimused ja kord“ piisavalt täpne, et määratleda

ministri määrusega reguleeritav ring. Seaduses on selgelt sätestatud mõju hindamise eesmärk ja

põhialused, sh see, et hindamise viib läbi pädev asutus ning tulemuseks on mõju hindamise otsus.

Ministrile delegeeritakse üksnes menetluslike ja tehniliste aspektide reguleerimine, mis on

vajalikud seaduse rakendamiseks. Seega on volitusnorm PS-ga kooskõlas ning ei riiva

parlamendireservatsiooni põhimõtet.

Lisaks on selline volitusnorm põhjendatud valdkonna eripärast tulenevalt. Meediaturg ja

tehnoloogiad arenevad kiiresti ning rakendusaktis sätestatavad menetluslikud detailid võivad

vajada operatiivset muutmist. Ministri määrus võimaldab reageerida muutuvatele oludele

paindlikumalt ja tagada õigusselgus ilma, et iga muudatus eeldaks seadusemuudatust.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Kindlal kuupäeval jõustumist on eelistatud üldises korras

jõustumisele, kuna see võimaldab paremini ajastada ka seaduse uue rakendusakti jõustumist.

Märgitud kuupäev on kavandatud kui varaseim võimalik jõustumisaeg, eeldusel et eelnõu menetlus

Riigikogus kulgeb plaanipäraselt. Valitud ajakava annab asutustele ja Rahvusringhäälingule

piisava aja normidega tutvumiseks ja nende rakendamiseks praktikas. Samas on võimalik, et

menetluse tõttu võib seaduse jõustumine edasi lükkuda. Mida hilisem on seaduse jõustumine, seda

kauem ei vasta Rahvusringhäälingu rahastamissüsteem Euroopa meediavabaduse määruse artikli

5 nõuetele, mis kohaldub alates 2025. aasta 8. augustist. Selline olukord suurendab riski, et Euroopa

Komisjon võib alustada liikmesriigi suhtes rikkumismenetlust määruse rakendamata jätmise tõttu.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõule eelnes VTK koostamine, mis esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

järgmistele asutustele ja isikutele: Eesti Rahvusringhääling, Eesti Autorite Ühing, Eesti Linnade ja

Valdade Liit, Eesti Ringhäälingute Liit MTÜ, Eesti Meediaettevõtete Liit, Tartu Ülikool, Tallinna

Ülikool, Eesti Ajakirjanike Liit, Riigikogu kultuurikomisjon.

Eelnõu ja rakendusakti kavandi ettevalmistamisse on kaasatud ka Eesti Rahvusringhääling ja Eesti

Meediaettevõtete Liit.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 25-0944/01 ning arvamuse

avaldamiseks samadele isikutele ja asutustele, kellele esitati kooskõlastamiseks VTK. Eelnõu kohta

esitasid arvamuse ja ettepanekud Eesti Autorite Ühing, Eesti Meediaettevõtete Liit ja Eesti

Rahvusringhääling. Seletus ettepanekute arvestamise kohta on kooskõlastustabeli (lisa 2).

Algatab Vabariigi Valitsus 12. oktoobril 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Seletuskirja lisa 1.docx

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 1

Rakendusakti kavand

Eesti Rahvusringhäälingu uue meediateenuse mõju hindamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 61 lõike 6 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 61 lõike 1 tähenduses uue meediateenuse mõju hindamise (edaspidi mõju hindamine) tingimused ja kord, sealhulgas taotluse esitamise ja menetlemise, mõju hindamise korraldamise, kulude katmise, otsuse tegemise ning selle vaidlustamise protseduur.

(2) Mõju hindamise eesmärgiks on tagada, et uue meediateenuse osutamine ei kahjustaks meediaturu toimimist, sealhulgas ei piiraks, kahjustaks ega takistaks konkurentsi.

(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

2. peatükk
Taotluse esitamine ja menetlemine

§ 2. Nõuded taotlejale ja taotluse esitamine

(1) Mõju hindamise taotlejaks võib olla:
1) Rahvusringhääling;
2) muu meediateenuse osutaja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse direktiivi 2010/13/13, artikli 2 punktis 2 nimetatud definitsioonile ning kes osutab või kavandab osutada meediateenust, mis on sarnane ERHS § 9 lõikes 1 nimetatud Rahvusringhäälingu arengukavas toodud või ERHS § 9 lõike 6 kohaselt avaldatud meediateenusega.

(2) Muu meediateenuse osutaja saab taotluse esitada juhul, kui:
1) Rahvusringhääling ei ole määratlenud meediateenust uue meediateenusena, kuid taotleja leiab, et Rahvusringhäälingu kavandatav või osutatav meediateenus vastab ERHS § 61 lõikes 1 toodud definitsioonile;
2) taotlejal on huvi sama meediateenuse osutamise vastu;
3) taotleja konkurentsivõimet võib kavandatav või osutatav meediateenus piirata, kahjustada või takistada;
4) taotlejal ei ole taotluse esitamise hetke seisuga maksu- või maksevõlg riigi ees ning ta ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel.

(3) Taotleja esitab mõju hindajale mõju hindamiseks elektroonilise taotluse digitaalselt allkirjastatuna.
(4) Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, peab taotlus sisaldama volikirja.

(5) Rahvusringhääling peab taotluse esitama vähemalt X kuud enne uue meediateenuse osutamisega alustamist.

(6) Muu meediateenuse osutaja peab taotluse esitama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui Rahvusringhääling on alustanud meediateenuse osutamisega.

§ 3. Nõuded taotlusele

(1) Rahvusringhäälingu taotluses esitatakse:
1) taotleja nimi, kontaktandmed;
2) uue meediateenuse kirjeldus;
3) uue meediateenuse võimaliku mõju kirjeldus meediaturule ning kirjeldus, kuidas uus meediateenus aitab täita ERHS §-s 4 nimetatud Rahvusringhäälingu eesmärki teenida ühiskonna demokraatlike, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi;
4) sihtrühma kirjeldus;
5) uue meediateenuse ja selle osutamise kulud.

(2) Muu meediateenuse osutaja taotluses esitatakse:
1) taotleja nimi, kontaktandmed;
2) hinnatava meediateenuse kirjeldus;
3) kirjeldus, millistele turusegmentidele või kasutajagruppidele on Rahvusringhäälingu kavandatav meediateenus suunatud ning kuidas kavandatav meediateenus piirab, kahjustab või takistab taotleja konkurentsivõimet;
4) kirjeldus taotleja osutatavast või kavandatavast teenustest, mida Rahvusringhäälingu kavandatav või osutatav meediateenus võib mõjutada, sealhulgas turusegmendi ja konkurentsiolukorra analüüs.

(3) Lõikes 2 nimetatud taotleja peab taotluses tõendama oma kavatsust ja suutlikkust meediateenuse pakkumiseks, esitades äriplaani, tehnilised lahendused, potentsiaalsed turuanalüüsid ning muud asjakohased dokumendid, mis kinnitavad taotleja valmisolekut ja ressursse meediateenuse osutamiseks.

§ 4. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni X kalendripäeva taotluse esitamisest arvates.

(2) Mõju hindaja kontrollib taotleja ja esitatud taotluse vastavust kehtestatud nõuetele.

(3) Taotluse menetlemise käigus võib mõju hindaja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad puudused.

(4) Lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib mõju hindaja anda taotlejale kuni kümme tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Mõju hindaja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

(5) Mõju hindaja jätab taotluse läbi vaatamata ka juhul, kui taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida, sealhulgas ei esita menetluses olulisi andmeid või tõendeid.

§ 5. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb mõju hindaja.

(2) Taotluse rahuldamise otsusele järgneb mõju hindamine. Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses nimetatud nõuetele ning mõju hindamine on põhjendatud, arvestades §-s 3 nimetatud andmeid ja neis esitatud asjaolusid.

(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja ja/või taotlus ei vasta määruses nimetatud nõuetele;
2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
3) mõju hindamine ei ole põhjendatud, arvestades §-s 3 nimetatud andmeid ja neis esitatud asjaolusid.

(4) Taotlejale antakse võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited enne taotluse rahuldamata jätmist.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsusele mõju hindamist ei järgne.

(6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus X kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

3. peatükk
Uue meediateenuse mõju hindamine, otsuse tegemine ja kulud
e katmine

§ 6. Mõju hindamine

(1) Mõju hindaja korraldab uue meediateenuse mõju hindamise § 5 lõikes 2 nimetatud otsuse ja hindamismetoodika alusel ise või hankemenetluse korras järgides riigihangete seadust.

(2) Lõpptulemusena valmib hindamisaruanne, mis sisaldab hindamismetoodika kohaselt läbiviidud analüüsi ning järeldust uue meediateenuse mõjust.

§ 7. Mõju hindamise otsuse tegemine

(1) Mõju hindaja teeb hindamisaruande alusel mõju hindamise otsuse X kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

(2) Taotlejale saadetakse mõju hindamise otsus X kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

(3) Mõju hindamise otsus ja selle aluseks olev hindamisaruanne avalikustatakse mõju hindaja veebilehel.

§ 8. Mõju hindamise kulude katmise kord

(1) Mõju hindamisega seotud kulu hõlmab analüüsi läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse maksumust.

(2) Kulu arvestust peab mõju hindaja ning kulu katmine toimub mõju hindamise otsuses kindlaks määratud summa ja protseduuri alusel.

(3) Mõju hindamise otsuses märgitakse tasumisele kuuluv summa koos selle arvutamise aluseks olevate kulude loetelu ja põhjendusega.

(4) Mõju hindamises otsuses määratakse tasumise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui X kalendripäeva alates otsuse teatavakstegemisest.

(5) Mõju hindamise kulu kaetakse mõju hindamise otsuse alusel Rahvusringhäälingu eelarvest.

(6) Kui mõju hindamise taotleja on § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud muu meediateenuse osutaja ning mõju hindamise otsuse alusel meediateenus meediaturu toimimist ei kahjusta, katab mõju hindamise kulu taotlejast muu meediateenuse osutaja.

4. peatükk
Vaidlustamine

§ 9. Vaide esitamine
(1) Mõju hindamise otsuse peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaie esitatakse 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest.

(2) Taotlejal, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.

5. peatükk
Rakendussätted

§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Heidy Purga Kristiina Alliksaar
minister kantsler

Lisa. Hindamismetoodika (sisustatakse määruse eelnõu väljatöötamise käigus)

Seletuskirja lisa 1.pdf

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavand

Eesti Rahvusringhäälingu uue meediateenuse mõju hindamise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 61 lõike 6 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 61 lõike 1 tähenduses uue

meediateenuse mõju hindamise (edaspidi mõju hindamine) tingimused ja kord, sealhulgas

taotluse esitamise ja menetlemise, mõju hindamise korraldamise, kulude katmise, otsuse

tegemise ning selle vaidlustamise protseduur.

(2) Mõju hindamise eesmärgiks on tagada, et uue meediateenuse osutamine ei kahjustaks

meediaturu toimimist, sealhulgas ei piiraks, kahjustaks ega takistaks konkurentsi.

(3) Määruses reguleerimata küsimustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust.

2. peatükk

Taotluse esitamine ja menetlemine

§ 2. Nõuded taotlejale ja taotluse esitamine

(1) Mõju hindamise taotlejaks võib olla:

1) Rahvusringhääling;

2) muu meediateenuse osutaja, kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2024/1083, millega luuakse siseturul meediateenuste ühine raamistik ja muudetakse

direktiivi 2010/13/13, artikli 2 punktis 2 nimetatud definitsioonile ning kes osutab või

kavandab osutada meediateenust, mis on sarnane ERHS § 9 lõikes 1 nimetatud

Rahvusringhäälingu arengukavas toodud või ERHS § 9 lõike 6 kohaselt avaldatud

meediateenusega.

(2) Muu meediateenuse osutaja saab taotluse esitada juhul, kui:

1) Rahvusringhääling ei ole määratlenud meediateenust uue meediateenusena, kuid taotleja

leiab, et Rahvusringhäälingu kavandatav või osutatav meediateenus vastab ERHS § 61

lõikes 1 toodud definitsioonile;

2) taotlejal on huvi sama meediateenuse osutamise vastu;

3) taotleja konkurentsivõimet võib kavandatav või osutatav meediateenus piirata, kahjustada

või takistada;

4) taotlejal ei ole taotluse esitamise hetke seisuga maksu- või maksevõlg riigi ees ning ta ei ole

pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel.

(3) Taotleja esitab mõju hindajale mõju hindamiseks elektroonilise taotluse digitaalselt

allkirjastatuna.

(4) Kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, peab taotlus sisaldama volikirja.

(5) Rahvusringhääling peab taotluse esitama vähemalt X kuud enne uue meediateenuse

osutamisega alustamist.

(6) Muu meediateenuse osutaja peab taotluse esitama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem

kui kuue kuu jooksul pärast seda, kui Rahvusringhääling on alustanud meediateenuse

osutamisega.

§ 3. Nõuded taotlusele

(1) Rahvusringhäälingu taotluses esitatakse:

1) taotleja nimi, kontaktandmed;

2) uue meediateenuse kirjeldus;

3) uue meediateenuse võimaliku mõju kirjeldus meediaturule ning kirjeldus, kuidas uus

meediateenus aitab täita ERHS §-s 4 nimetatud Rahvusringhäälingu eesmärki teenida

ühiskonna demokraatlike, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi;

4) sihtrühma kirjeldus;

5) uue meediateenuse ja selle osutamise kulud.

(2) Muu meediateenuse osutaja taotluses esitatakse:

1) taotleja nimi, kontaktandmed;

2) hinnatava meediateenuse kirjeldus;

3) kirjeldus, millistele turusegmentidele või kasutajagruppidele on Rahvusringhäälingu

kavandatav meediateenus suunatud ning kuidas kavandatav meediateenus piirab, kahjustab

või takistab taotleja konkurentsivõimet;

4) kirjeldus taotleja osutatavast või kavandatavast teenustest, mida Rahvusringhäälingu

kavandatav või osutatav meediateenus võib mõjutada, sealhulgas turusegmendi ja

konkurentsiolukorra analüüs.

(3) Lõikes 2 nimetatud taotleja peab taotluses tõendama oma kavatsust ja suutlikkust

meediateenuse pakkumiseks, esitades äriplaani, tehnilised lahendused, potentsiaalsed

turuanalüüsid ning muud asjakohased dokumendid, mis kinnitavad taotleja valmisolekut ja

ressursse meediateenuse osutamiseks.

§ 4. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni X kalendripäeva taotluse esitamisest arvates.

(2) Mõju hindaja kontrollib taotleja ja esitatud taotluse vastavust kehtestatud nõuetele.

(3) Taotluse menetlemise käigus võib mõju hindaja nõuda taotlejalt selgitusi,

lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt

selge, selles esinevad puudused.

(4) Lõikes 3 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib mõju hindaja anda taotlejale kuni kümme

tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Mõju hindaja jätab taotluse läbi vaatamata,

kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat kümne

tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus

kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

(5) Mõju hindaja jätab taotluse läbi vaatamata ka juhul, kui taotleja ei võimalda taotluse

nõuetele vastavust kontrollida, sealhulgas ei esita menetluses olulisi andmeid või tõendeid.

§ 5. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb mõju hindaja.

(2) Taotluse rahuldamise otsusele järgneb mõju hindamine. Taotluse rahuldamise otsus tehakse

juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses nimetatud nõuetele ning mõju hindamine

on põhjendatud, arvestades §-s 3 nimetatud andmeid ja neis esitatud asjaolusid.

(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja ja/või taotlus ei vasta määruses nimetatud nõuetele;

2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

3) mõju hindamine ei ole põhjendatud, arvestades §-s 3 nimetatud andmeid ja neis esitatud

asjaolusid.

(4) Taotlejale antakse võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited enne taotluse rahuldamata

jätmist.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsusele mõju hindamist ei järgne.

(6) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus X kalendripäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates.

3. peatükk

Uue meediateenuse mõju hindamine, otsuse tegemine ja kulud

e katmine

§ 6. Mõju hindamine

(1) Mõju hindaja korraldab uue meediateenuse mõju hindamise § 5 lõikes 2 nimetatud otsuse

ja hindamismetoodika alusel ise või hankemenetluse korras järgides riigihangete seadust.

(2) Lõpptulemusena valmib hindamisaruanne, mis sisaldab hindamismetoodika kohaselt

läbiviidud analüüsi ning järeldust uue meediateenuse mõjust.

§ 7. Mõju hindamise otsuse tegemine

(1) Mõju hindaja teeb hindamisaruande alusel mõju hindamise otsuse X kuu jooksul taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

(2) Taotlejale saadetakse mõju hindamise otsus X kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest

arvates.

(3) Mõju hindamise otsus ja selle aluseks olev hindamisaruanne avalikustatakse mõju hindaja

veebilehel.

§ 8. Mõju hindamise kulude katmise kord

(1) Mõju hindamisega seotud kulu hõlmab analüüsi läbiviimiseks kasutatud tellitud teenuse

maksumust.

(2) Kulu arvestust peab mõju hindaja ning kulu katmine toimub mõju hindamise otsuses

kindlaks määratud summa ja protseduuri alusel.

(3) Mõju hindamise otsuses märgitakse tasumisele kuuluv summa koos selle arvutamise

aluseks olevate kulude loetelu ja põhjendusega.

(4) Mõju hindamises otsuses määratakse tasumise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui X

kalendripäeva alates otsuse teatavakstegemisest.

(5) Mõju hindamise kulu kaetakse mõju hindamise otsuse alusel Rahvusringhäälingu eelarvest.

(6) Kui mõju hindamise taotleja on § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud muu meediateenuse osutaja

ning mõju hindamise otsuse alusel meediateenus meediaturu toimimist ei kahjusta, katab

mõju hindamise kulu taotlejast muu meediateenuse osutaja.

4. peatükk

Vaidlustamine

§ 9. Vaide esitamine

(1) Mõju hindamise otsuse peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras. Vaie esitatakse 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest.

(2) Taotlejal, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses

rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Heidy Purga Kristiina Alliksaar

minister kantsler

Lisa. Hindamismetoodika (sisustatakse määruse eelnõu väljatöötamise käigus)

Seletuskirja lisa 2.doc

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Lisa 2

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel

Nr
Märkuse sisu
Arvestamine/mittearvestamine
Eesti Autorite Ühing
1.
Kultuuriministeerium saatis 01. septembril erinevatele organisatsioonidele, sh Eesti Autorite Ühingule (EAÜ), arvamuse avaldamiseks Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Käesolevaga teatan, et eelnõuga kavandatavad muudatused on asjakohased ning EAÜ-l ei ole sisulisi märkusi ega ettepanekuid eelnõu sisu osas.
Siiski pean veelkord vajalikuks kirjutada Teile probleemist, millele juhtisin tähelepanu ka eelmisel aastal, kui EAÜ saatis Kultuuriministeeriumile oma arvamuse Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) osas.
Nimelt on viimase kümnekonna aasta jooksul teinud EAÜ-d murelikuks trend, kus ERR finantsilistel kaalutlustel kasutab oma saadetes aina rohkem nõndanimetatud library- ja kataloogimuusika tüüpi muusikateoseid, mille autorid ei ole EAÜ ega ühegi teise riigi autoriühingu liikmed. Sellise repertuaarivaliku tegemine ei lähe kokku ERRile seadusest seatud eesmärgiga toetada eesti keele ja kultuuri arengut (ERHS § 4 p 1). Kuigi eelnõule lisatud kooskõlastustabelis on välja toodud, et EAÜ kommentaar on teadmiseks võetud, on eelnõus välja toodud lahendus suunatud vaid ERRi puuduliku rahastamise lahendamisele, mitte probleemi lahendamisele tervikuna.

Kui veel 2019. aasta I kvartalis oli omasaadetes kasutatud muusikateoste osakaal selgelt EAÜ poolt esindatavate muusikateoste kasuks (73,3% vs. 26,7%), siis alates 2023. aasta I kvartalist kuni 2024. aasta IV kvartalini oleme püsivalt olukorras, kus EAÜ poolt esindatava muusika osakaal on langenud kolmandikuni (perioodi keskmine 35%). Viimase viie aasta trendi hinnates langus jätkub. Seega läheb suurem osa ERRi poolt muusika kasutamise eest makstavatest tasudest välismaistele kirjastustele ja teenusepakkujatele, mitte kohalikele autoritele. Kuna ERRi poolt makstavad autoritasud on kohalikku turgu arvestades märkimisväärsed ning enam kui 60% ERRi poolt EAÜ-le makstavatest autoritasudest laekub televisioonis muusikateoste kasutamise eest, mõjutab ERRi repertuaarivalik Eesti muusikavaldkonna käekäiku tervikuna, sest EAÜ esindab ligi seitset tuhandet Eesti muusikateose autorit. Hetkel oleme kahjuks olukorras, kus Eesti autorite loomingul on ERRi tele-eetrisse pääseda aina raskem, kohalik televaataja võõrandub aina enam eestimaisest muusikast ja televisiooni repertuaarivalik ei toeta autoritasudega kohalikke autoreid. EAÜ usub, et ERRi sõltumatust austades on vajalik täpsustada, et ERHS § 4 punktist 1 tulenev kohustus toetada eesti keele ja kultuuri arengut hõlmab ka muusikalise repertuaari valikut ERRi poolt toodetud või tellitud saadetes. Tekkinud olukorras peab EAÜ hädavajalikuks, et ERR saaks juurde rahalisi vahendeid, et eelnimetatud eesmärki täita.
Teadmiseks võetud. Kultuuriministeerium mõistab EAÜ muret ERRi muusikavaliku pärast. Probleem tuleneb ERRi rahalistest võimalustest, mis võivad mõjutada repertuaarivalikuid. Seetõttu pöörame tähelepanu nende teadlikkuse tõstmisele, et ka piiratud vahendite raames kajastuks muusikavalikus eesti kultuur ja keel võimalikult laialdaselt.
Eesti Meediaettevõtete Liit
1.
Meediateenused (eelnõu § 1 punktid 1, 2 ja 4)

EML-i hinnangul laiendab eelnõus kavandatud muudatus, millega lisatakse ERR-i ülesannete loetelusse ka „teiste meediateenuste osutamine“, põhjendamatult ERR-i poolt osutatavate teenuste hulka. Nendime, et ka kehtiva EHRS § 5 lg 1 punkti 3 alusel võib ERR nõukogu loal toota „muid meediateenuseid (kehtiva MeeTS §4 tähenduses, mis käsitab meediateenusena audiovisuaalmeedia- ja raadioteenuseid)“. Kuna meediateenuste mõiste sisu on hiljaaegu jõustunud Euroopa meediavabaduse määrusest (edaspidi EMFA) ja eelnõuna menetluses olevast Meediateenuste seaduse muutmise seadusest tulenevalt ka Eesti õiguses oluliselt avardumas, tuleb ERHS-i muutes silmas pidada, et meediateenuse mõiste sisu grammatiline laienemine ei või anda ilma eelneva avaliku arutelu ja analüüsita ERR-ile automaatselt juurde lisaülesandeid.

Selgituseks, ERHS-s ei ole eraldi defineeritud seda, mida tähendab meediateenus või kes on meediateenuse osutaja. ERHS § 2 lg 2 kohaselt rakendatakse ERHS-s reguleerimata küsimustes meediateenuste seaduses (edaspidi MeeTS) meediateenuse osutaja kohta sätestatut. See tähendab, et ERHS lähtub nii meediateenuse kui meediateenuse osutaja mõiste sisustamisel MeeTS-is antud tähendustest. MeeTS § 1 punkti 1 kohaselt viitab meediateenus koondnimetusena audiovisuaalmeedia- ja raadioteenustele. MeeTS § 4 määratleb omakorda veel täpsemalt, millised audiovisuaalmeedia teenused ja raadioteenused meediateenuste mõistega hõlmatud on. Teisisõnu, meediateenuste mõiste sisu on MeeTS-is väga selgelt piiritletud kui audiovisuaalmeedia- ja raadioteenused ning muu meedia (sh kirjutav meedia) selle mõiste alla ei kuulu. Seega on hetkel ERR-i õigus toota nõukogu loal muid meediateenuseid tegelikkuses väga selgelt piiritletud MeeTS §-s 4 loetletud teenustega.
EMFA rakendamisega seonduva MeeTS-i muutmise seaduse eelnõuga plaanitakse aga laiendada MeeTS-i kohaldamisala nii, et sellega oleks kaetud ka EMFA-st tulenevad muud meediateenused. EMFA defineerib meediateenuse laiemalt kui audiovisuaalmeedia- ja raadioteenused (nagu see on Eesti õiguses), hõlmates kõikvõimalikke teenuseid, mille eesmärk on pakkuda meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid või ajakirjandusväljaandeid (Art 2 (1)). Eelnõu kohaselt täiendatakse MeeTS §-i 4 nii, et edaspidi on meediateenus lisaks audiovisuaalmeedia teenusele ja raadioteenusele ka muu EMFA artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. Teisisõnu, kui siiani reguleeris MeeTS meediateenustest üksnes audiovisuaalmeedia- ja raadioteenuste osutamise nõudeid, nimetades neid ühiselt meediateenusteks, siis kavandatud muudatuste kohaselt saab olema meediateenuste mõistel MeeTS-is edaspidi palju laiem tähendus.
Kuna ERHS-i meediateenuste mõiste baseerub MeeTS-il, laieneks MeeTSi muudatuste vastuvõtmisel automaatselt ka nende meediateenuste ring, mida ERR pakkuda võib. See tähendab, et kui senini võis ERR pakkuda nõukogu loal MeeTS §-s 4 sätestatud audiovisuaalmeedia- ja raadioteenuseid, võiks pärast MeeTSi ja ERHSi muutmist ERR automaatselt pakkuda ka kõiki muid meediateenuseid, mida EMFA hõlmab. Võttes arvesse, et selline ERR-i ülesannete mahu laienemine toimuks ilma igasuguse ühiskondliku diskussioonita ning oleks pelgalt meediateenuse kui mõiste muutumisega kaasnev nähtus, ei saa EML kindlasti nõustuda eelnõu § 1 punktidega 1 ja 4, millega antakse ERR-ile ülesandeks osutada „teisi meediateenuseid“.
EMFA laiendab ELi meediaregulatsiooni kõikidele meediateenuste vormidele ja tugevdab meediavabaduse kaitset (sh avalik-õiguslike meediateenuste puhul), kuid ei anna avalik-õiguslikele meediateenuse osutajatele automaatset õigust tegutseda kõigis meediasektorites. Avalik-õiguslikud organisatsioonid peavad endiselt järgima oma riiklikult määratletud mandaati (Art 5(1)) – mis on tavaliselt keskendunud raadiole ja televisioonile (ning nende saadetega seotud veebisisule) - välja arvatud juhul, kui liikmesriik seda mandaati laiendab. EMFA roll on kaitsta neid teenuseid, mille osutamine on avalik-õiguslikule meediale ülesandeks tehtud, mitte neid ülesandeid automaatselt laiendada.
Lisaks, eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks ERHS-i § 5 lõike 1 punkt 3, mille kohaselt võib ERR toota muid meediateenuseid ja levitada nendega seotud tooteid nõukogu loal. Eelnõu seletuskirjas (lk 20-21) märgitakse, et „Nõukogu luba on uutele meediateenustele jätkuvalt tarvilik, kuid vastav regulatsioon on viidud nõukogu pädevuste paragrahvi“ ning „Muudatusega säilib nõukogu järelevalveroll uute meediateenuste algatamisel, et tagada avaliku ressursi otstarbekas kasutamine ja Rahvusringhäälingu eesmärkide täitmine.“, kuid eelnõu vastavat nõukogu pädevuse paragrahvi lugedes (§ 1 punkt 16) ilmneb, et uue korra järgi on nõukogu eelnev nõusolek vajalik vaid „uue meediateenuse mõju hindamiseks“. See tähendab, et kui kehtiv ERHS lubab ERR-il osutada muid meediateenuseid (mille sisu on oluliselt kitsamalt piiritletud kui kõnealuse eelnõuga planeeritakse) nõukogu loal, siis uue seaduse järgi oleks nõukogu nõusolek vajalik üksnes uue meediateenuse mõju hindamiseks. Kui ERR ise või muu meediateenuse pakkuja taotlust meediateenuse mõju hindamiseks ei esita, võib ERR kõikvõimalikke meediateenuseid pakkuda. Jättes kõrvale asjaolu, et eelnõu seletuskirjas on loodud täiesti väär ettekujutus sellest, et muudatusega säilib nõukogu järelevalveroll uute meediateenuste algatamisel, on taolise muudatuse tegemine iseenesest taunitav.
Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse ERR-i ülesannete loetelu laiendamise vajadust eesmärgiga pakkuda teenust tehnoloogianeutraalselt, kuid välja pakutud muudatusettepanekud ei käsitle mitte tehnoloogilist viisi, kuidas ERR teenust edaspidi pakkuda võib, vaid laiendavad pigem ERR-i poolt osutatavate teenuste ringi sisuliselt. Meediateenuste kontekstis tähendab tehnoloogianeutraalsus EML-i hinnangul seda, et ERR võib oma raadio- ja teleprogrammi levitada ja arhiive kättesaadavaks teha ka veebis või mis tahes uutel platvormidel. Küll aga ei saa see tähendada seda, et ERR võib väljuda talle seadusega seatud kohustuse (toota raadio- ja audiovisuaalset sisu) raamidest ning saada volituse teha ka ajalehte, ajakirja, portaali, uudisteagentuuri jms ning arendada massiivselt oma tegevust näiteks sotsiaalmeedias.
Kokkuvõtvalt oleme jätkuvalt seisukohal, et ERR-i ülesanded peavad olema ERHS-is selgelt määratletud, võimaldamaks ühest küljest ERR-i tegevust rahastada, kuid teisalt ka selle üle reaalset järelevalvet teha. Kui avaliku arutelu tulemusel selgub, et ERR-i ülesannete loetelu laiendamine on riigile jõukohane (meediavabaduse määruse (EMFA) artikkel 5 p 3 sätestab liikmesriigi kohustuse tagada avalikõiguslikule ringhäälingule „piisavad, kestlikud ja prognoositavad“ rahalised vahendid, mis vastavad nende avaliku teenuse osutamise ülesandele) ja põhjendatud, tuleks ERHS-s täpselt ja konkreetselt piiritleda, milline see avaliku teenuse osutamise ülesanne on ja milliseid meediateenuseid ERR pakkuda võib. Meediaturu tasakaalu säilitamiseks ja konkurentsimoonutuste vältimiseks on selliste piiride seadmine vältimatult vajalik. EML teeb ettepaneku sätestada ERHS-i muutmisel ERR-i õigus pakkuda “meediateenuseid” küll tehnoloogianeutraalselt, kuid osutatavate teenuste sisuline ring tuleb määratleda täpsemalt kui eelnõus hetkel välja pakutud. EML-i hinnangul peaks uute meediateenuste osutamine hõlmama siiski üksnes varasemate raadio- ja teleprogrammide refereerimist.
Osaliselt arvestatud. Kultuuriministeerium nõustub, et kooskõlastusringile läinud eelnõus jäid regulatsioonist välja nõukogu eelneva nõusoleku alla kuuluvad meediateenused, mida eelnõu kohaselt ei loeta uueks meediateenuseks. Paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3 sõnastust muudetakse, et arengukava kajastaks kõiki kavandatavaid meediateenuseid, sealhulgas uued meediateenused, millele annab nõukogu nõusoleku arengukava heakskiites. Lisaks täiendatakse eelnõud § 21 lõike 1 punkt 6 sõnastuse muutmisega, millega antakse nõukogule õigus otsustada Rahvusringhäälingu programmide arvu kõrval ka muude meediateenuste pakkumise üle, kooskõlas ERHS §‑ga 5.

Kultuuriministeerium nõustub, et eelnõu muudatustega täpsustatakse ERR-i ülesannete sõnastust, kuid rõhutab, et eelnõu muudatusega ei looda ERR-ile uusi ülesandeid ja eesmärke ega laiendata tema mandaati väljapoole seaduses sätestatud raame. Ka hariduse, elukestva õppe ja meediakirjaoskuse edendamise ülesande täiendus eelnõus, ei ole oma sisult uus ülesanne.

Mõiste „muid meediateenuseid“ ei tähenda ERR-ile õigust hakata tegutsema väljaspool tema põhitegevuse piire, vaid võimalusega edastada ja pakkuda meediasisu ning avalik-õiguslikku meediateenust eri platvormidel ja vormides, vastavalt meediatarbimise arengule. Tegemist ei ole uue tegevuse seadustamisega, vaid olemasoleva seaduse ajakohastamisega, et võimaldada ERR-il oma avalikku ülesannet täita kaasaegses meediakeskkonnas.

Kui ERR-i eesmärkide ja ülesannete täitmiseks on konkreetsetel juhtudel otstarbekas kasutada mõnda uut meediavormi (näiteks anda välja eriväljaanne või kasutada uut platvormi), on see võimalik üksnes juhul, kui see teenib otseselt ERR-i seadusest tulenevaid eesmärke ning kui uue teenuse turumõju on vastavalt eelnõus sätestatud regulatsioonile hinnatud. Selline paindlikkus on vajalik, et ERR saaks oma avalikku ülesannet täita muutunud meediakeskkonnas.
Seega tähendab tehnoloogianeutraalsus mitte ERR-i õiguste sisulist laiendamist, vaid võimalust kasutada erinevaid tehnilisi ja sisulisi vorme oma olemasolevate ülesannete täitmiseks. ERR-i tegevuse ulatus jääb määratletuks ERHS alusel ning sellele lisanduvate ülesannete andmine oleks võimalik üksnes seadusemuudatusega ja avaliku arutelu tulemusel.
Kehtiva seaduse § 5 lõike 1 punkt 3 näeb samuti ette ERR-i õiguse toota „muid meediateenuseid“ nõukogu loal. Eelnõu muudatusega ei lisata ERR-ile uut tegevusvaldkonda, vaid korrastatakse normitehniliselt sõnastust ja tuuakse „teiste meediateenuste“ osutamine selgelt ERR-i põhitegevuste loetellu, kajastades tegelikku tegevuspraktikat.
Nõukogu roll ERR-i pakutavate meediateenuste, sh uute meediateenuste üle ei kao. ERHS § 9 lõike 3 kohaselt peab ERR-i arengukava kinnitama nõukogu. Arengukavas tuleb aga esitada eelnõu kohaselt kavandatavad uued meediateenused ning nende arendamise eesmärgid ja põhjendused.
Eelnõu kohaselt säilib nõukogul ülesanne hinnata uue meediateenuse mõju läbi selle, et ta peab andma eelneva nõusoleku mõju hindamise taotluse esitamiseks ning tagama, et need vastaksid ERR-i avalikule ülesandele ja avalike ressursside otstarbekale kasutamisele.

Kultuuriministeerium on teadlik, et Euroopa meediavabaduse määrus (EMFA) laiendab meediateenuse mõistet Euroopa Liidu õiguses, kuid see ei tähenda, et ERR-i ülesanded laieneksid automaatselt. ERR-i tegevus jääb sõltumatult EMFA mõistelahendusest piiritletuks ERHS §-s 4 sätestatud eesmärkidega.

Nõustume ka sellega, et pärast MeeTSi ja ERHSi muutmist võibki ERR pakkuda ka kõiki muid meediateenuseid, mida EMFA hõlmab kui need teenused on kooskõlas ERR-ile seadusega alusel seatud eesmärkide ja ülesannetega. Näiteks sellise ülesande täitmiseks, millega ERR tagab adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Eelnõu kohaselt peab analüüs eelnema iga uue meediateenuse pakkumisega alustamisele.

Kokkuvõtlikult: eelnõu ei muuda ERR-i eesmärke ega laienda tema tegevusvaldkonda sisuliselt, vaid ajakohastab ülesannete sõnastust, et tagada ERR-i suutlikkus täita oma avalikku ülesannet eri platvormidel ja tehnoloogilistes keskkondades.

2.
Uue meediateenuse mõju hindamine (eelnõu § 1 punkt 5)

EML toetab eelnõus kavandatavat uute avalike meediateenuste mõju hindamist sõltumatu meediaregulaatori poolt (lisatav § 61), kuid rõhutab, et see mehhanism peab olema sisuline, erapooletu ja arvestama tegelikku mõju meediaturule. Ühtlasi leiame, et uue meediateenuse mõju hindamise regulatsioon peaks tagasiulatuvalt rakenduma kõikidele ERR-i poolt pakutavatele teenustele, mis ei lähtu senises seaduses seatud põhiülesannetest, sh eriti neile teenustele, mis on kehtestatud nõukogu loal õigusvastaselt.
ERHS-i väljatöötamiskavatsusest nähtus, et Kultuuriministeeriumi eesmärk on uue ERHS-iga kirjeldada avaliku teenusena ühemõtteliselt ERR-i tegelikku tegutsemispraktikat eri meediaplatvormidel. Sellest järeldub, et ERR tegutseb hetkel viisil, mis ei mahu kehtiva seaduse raamidesse – vastasel korral puuduks vajadus praegust tegevust seadusmuudatusega tagantjärele legaliseerida. ERHS-i väljatöötamiskavatsuses nenditi, et ERR-ile usaldatud ülesannete laiendamisele ja ERR-ile uute meediateenuste osutamise ülesande andmisele peab igakordselt eelnema mõju hindamine, mistõttu oleks meie hinnangul igati põhjendatud täiendada ERHS-i rakendussätetega, mis võimaldavad hinnata ka selliste uute meediateenuste mõju, mida ERR on asunud pakkuma enne ERHS § 61 kehtima hakkamist.
Kindlasti tuleb mõjuhindamist vajava uue meediateenusena käsitleda ERR-i uudisteportaali, mille jätkamist saab õigustada vaid pärast nõuetekohast mõjuhindamist. ERR on portaali kaudu hakanud pakkuma reaalajas ajakirjanduslikku tekstisisu, millel puudub seos ERR-i tele- või raadiosaadetega ja mis on loodud üksnes veebis levitamiseks. Näiteks avaldab ERR oma uudisteportaalis regulaarselt eestikeelseid, venekeelseid ja ingliskeelseid kiiruudiseid, artikleid ja arvamuslugusid. Selline tegevus on olemuselt eraajakirjandusega otseselt konkureeriva uue teenuse osutamine maksumaksja rahaga, mis on juba tänaseks põhjustanud meediaväljal turumoonutusi.
EML hinnangul on uue meediateenuse mõju hindamise sisulised kriteeriumid (lisatav § 61 lg 2) eelnõus liiga ebamääraselt sõnastatud.
Euroopa Liidu Komisjoni 27.10.2009 teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes (edaspidi ringhäälinguteatis) rõhutab, et kaubanduse ja konkurentsi moonutamise vältimiseks tuleb hinnata uue teenuse üldist turumõju, sealhulgas näiteks samalaadsete või asendatavate pakkumiste olemasolu, konkurents toimetamise alal, turu ülesehitus, avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni turupositsioon, konkurentsi tase ja võimalik mõju eraalgatusele. Vastupidisel juhul, st kui avalik-õigusliku ringhäälingu ülesannete laiendamisele ringhäälinguteatise p-s 88 viidatud mõjuanalüüsi ei eelne, on tegemist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 106 lg 2 rikkumisega.
Eelnõu kohaselt hinnatakse enne uue meediateenuse osutamist selle mõju meediaturule ning selle vastavust käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud Rahvusringhäälingu eesmärgile teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.
Esiteks tuleks eelnõus kindlasti täpsemini määratleda aspektid, mida arvesse võttes mõju meediaturule hindama hakatakse. Ühest küljest võimaldab see ERR-il enne uue meediateenusega turule tulekut oma tegevuse mõju ise analüüsida, teisalt annab see ka mõju hindama hakkavale järelevalveasutusele selged suunised, mida otsuse tegemisel arvesse võtma peab.
Teiseks ei saa nõustuda eelnõus toodud sõnastusega, mille kohaselt peab hindama uue meediateenuse vastavust ERR-i eesmärgile teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi, kui ERHS § 4 kohaselt ei ole ERR-i eesmärgid üldse nii laialiulatuvalt sõnastatud.
Näiteks ei ole ERR-i eesmärk mitte teenida ühiskonna kultuurilisi vajadusi, vaid ERHS § 4 punkti 1 kohaselt on selleks hoopis kitsamalt määratletud eesmärk luua programme, toota ja vahendada saateid ning korraldada teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis toetavad eesti keele ja kultuuri arengut ning punkti 8 kohaselt aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele. Teisisõnu, kultuuri valdkonnas ei ole ERR-i eesmärk mitte teenida ühiskonna kultuurilisi vajadusi (mille alla võiks soovi korral mahutada igasuguse meelelahutuse), vaid palju kitsamalt - toota eesti keele, kultuuri ja ajaloo arengut toetavat ning säilitavat sisu.
EML teeb ettepaneku sõnastada § 61 lg 2 ümber nii, et selles oleks täpsustatud kriteeriumid, mille alusel tuleb hinnata uue meediateenuse mõju meediaturule (või alternatiivselt sätestada täpsemad kriteeriumid rakendusaktis) ning kustutada sätte lõpust ära ERR-i eesmärke põhjendamatult laiendav viide „teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi“.

Nõustume, et ERR-i eesmärke tuleb uue meediateenuse mõju hindamisel kaaluda, kuid ERR-i eesmärgid on ammendavalt loetletud ERHS-i §-s 4, mistõttu piisab selgest viitest antud sättele. Märgime, et ERR-i eesmärgid on eelnõusse samas sõnastuses kirjutatud korduvalt, seega hõlmab ettepanek muudatuse tegemist kõikides asjakohastes punktides.
Mis puudutab eelnõule lisatud rakendusakti kavandit (Eesti Rahvusringhäälingu uue meediateenuse mõju hindamise tingimused ja kord), siis EML-i hinnangul on eelnõus sätestatud nõue (rakendusakti kavandi § 3 lg 3), mille kohaselt peab muu meediateenuse osutaja mõju hindamise taotluses muuhulgas tõendama oma kavatsust ja suutlikkust meediateenuse pakkumiseks, esitades selle kohta piisavad andmed ja dokumendid, sealhulgas äriplaani, tehnilised lahendused, potentsiaalsed turuanalüüsid ning muud asjakohased dokumendid, mis kinnitavad taotleja valmisolekut ja ressursse meediateenuse osutamiseks, teisi meediateenuse osutajaid ebaproportsionaalselt koormav.
Eeldame, et eelnõu koostajate eesmärgiks on välistada pahatahtlike taotluste esitamist (kuigi seda eelnõu seletuskirjas ei käsitleta), kuid sellisel juhul tuleb see nii ka sõnastada.
Välja pakutud sõnastuse puhul peaks oma suutlikkust meediateenust pakkuda tõendama (st esitama äriplaani, tehnilised lahendused, turuanalüüsid jms) kõik taotluse esitanud meediateenuse pakkujad, sõltumata sellest, kas mõju hindajal on kahtlusi ettevõtja tegevuses või mitte.

EML leiab, et lõige 3 tuleb sõnastada nii, et kavatsust ja suutlikkust pakkuda meediateenust peab taotleja tõendama mõju hindava asutuse põhjendatud nõudmisel. Muudel juhtudel on selline kohustus ebamõistlikult koormav ning pärsib mõju hindamise taotluste esitamist.

Ühtlasi jääme VTK tagasisides väljendatud seisukohale, et ka ERR-i taotlusel läbi viidud mõjuanalüüsi koostamisel peavad erarahastusel tegutsevate meediaorganisatsioonide esindajad saama turuolukorra määratlemiseks ja korrektseks hindamiseks võimaluse arvamust avaldada.
Rakendusakti kavandi § 8 lõigete 5-6 kohaselt katab meediateenuse mõju hindamise kulud üldjuhul ERR oma eelarvest, kuid juhul, kui hindamise tulemusel leitakse, et ERR-i uus teenus ei kahjusta meediaturgu, peab kulud kandma menetluse algatanud muu meediateenuse osutajast taotleja.
EML peab sellist erandit ebaõiglaseks ja konkureerivaid erameediaettevõtteid põhjendamatult koormavaks. Ei ole vastuvõetav, et eraettevõtja, kes oma õiguste kaitseks taotleb avalik-õigusliku teenuse sõltumatut hindamist, riskib seejuures märkimisväärse kuluga, kui riik avaliku huvi tõttu otsustab ERR-i teenuse lubada.

EML on seisukohal, et uute meediateenuste mõju hindamise kulud peavad eranditult jääma avalik-õigusliku meedia ja riigi, mitte erameedia kanda. Järelevalve teostamine avaliku meediateenuse üle on osa riigi reguleerivast funktsioonist, mille kulud tuleks niikuinii katta eelarvest.
Juhul kui seadusandja soovib siiski vältida (erameedia) pahatahtlikke või selgelt põhjendamatuid taotlusi, võiks kompromissina kaaluda näiteks mõistlikus summas riigilõivu kehtestamist taotluse esitamisel või sätestada, et ainult ilmse pahatahtlikkuse korral võib kulud erandlikult jätta taotleja kanda.

Praegune eelnõu versioon aga karistab taotlejat ka juhul, kui taotluse ajend on heauskne konkurentsihirm, ning mõjuanalüüsis (mis on kompleksne ja võib-olla kulukas) leitakse lõpuks lihtsalt, et mõju pole “märkimisväärne”. Selline lähenemine pole proportsionaalne ega soosi avatud dialoogi ERR-i uute algatuste üle. Pigem peaks riik soodustama seda, et kõik asjaosalised – nii ERR ise kui ka erameedia – annaksid mõjuhindamisse oma panuse (nt esitades turuandmeid, tuues argumente jne).
EML teeb ettepaneku, et ERHS-i rakendusaktist jäetaks välja erand jätta mõju hindamise kulud muu meediateenuse osutaja kanda olukorras, kus ERR-i uus meediateenus tunnistatakse lubatavaks.

Kõik mõjuhindamisega seotud kulud peaksid jääma ERR-i kanda (lõppastmes riigi kanda), sest meie hinnangul on need osa uue teenuse turuletoomise kulust. ERR saab uue teenuse loa näol potentsiaalse õiguse turgu mõjutada ja seega on õiglane, et ta katab ka hindamise kulu.

Selline lahendus kindlustab, et erameedial säilib võimalus oma õigusi ja turu tasakaalu kaitsta ning mõju hindamise protsess täidab oma eesmärki – olla tõhus ja kõigile ligipääsetav järelevalvemehhanism.
Selgitame. Kultuuriministeerium jätkuvalt ei nõustu EML-i seisukohaga, et ERR-i veebis pakutav meediasisu väljaspool tele- ja raadiosaateid oleks õigustamata tegevus või automaatselt konkurentsimoonutav. Internet on elanikkonna jaoks peamine infoallikas, kus uudised ja päevakajalisus levivad esmalt veebis, ning avalik-õigusliku meedia ülesanne on tagada elanikkonna adekvaatne informeeritus. Seetõttu on põhjendatud, et ERR arendab ja pakub veebipõhist meediasisu, sealhulgas uudisteportaali sisu, mis ei ole pelgalt tele- või raadioprogrammide peegeldus.

Tehnoloogianeutraalsus tähendab, et ERR võib oma avalikku ülesannet täita eri platvormidel, kuid ei anna õigust laiendada tegevust väljaspool seadusega sätestatud põhitegevust. ERR-i ülesanded ja eesmärgid jäävad kehtiva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud raamidesse.

Kultuuriministeerium ei pea vajalikuks korraldada meediateenuste tagantjärele mõju hindamist. Õiguslik analüüs, mis esitati Eesti riigi poolt Euroopa Komisjonile vastuseks Eesti Meediaettevõtete Liidu kaebusele, kinnitab, et ERR ei paku teenuseid väljaspool ERHS-is sätestatud ülesandeid. ERR-i avalik teenus on ERHS-is määratletud laialt ning hõlmab kõiki tegevusi, mis toetavad ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. Kahtluse alla saaks seada vaid sellised teenused, mis ei täida nimetatud avalikke eesmärke. Seetõttu ei ole põhjendatud enne uue regulatsiooni jõustumist ERR-i poolt pakutavate meediateenuste uuesti hindamine ega nende suhtes tagantjärele mõju hindamise menetluse korraldamine. See ei välista aga tulevikus mõju hindamise vajadust juhul, kui olemasolevat meediateenust arendatakse oluliselt edasi viisil, mis vastab eelnõus sätestatud uue meediateenuse tunnustele. Sellisel juhul võib olemasoleva meediateenuse oluline tehnoloogiline edasiarendus olla käsitatav uue meediateenusena ning kuuluda mõju hindamisele enne selle edasiarenduse kasutuselevõttu.

Kultuuriministeerium nõustub, et eelnõus sätestatud üldised kriteeriumid uue meediateenuse mõju hindamiseks on sõnastatud laiasõnaliselt. Siiski on tegemist teadliku normitehnilise valikuga, kus seadus sätestab põhimõtted ja täpsem ning sisulisem info määratakse rakendusakti tasandil. Plaanis on kehtestada rakendusaktis metoodika, mis võimaldab hinnata uue meediateenuse mõju turule, sealhulgas arvestada samalaadsete või asendatavate pakkumiste olemasolu, konkurentsi toimetamise alal, turu ülesehitust, avalik-õigusliku ringhäälingu turupositsiooni ning mõju eraalgatusele, kooskõlas ringhäälinguteatise ja Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega.

Eelnõus toodud viide „teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi“ ei tähenda ERR-i eesmärkide laienemist väljapoole seaduses sätestatud piire, vaid seob need olemasolevate ERHS-i eesmärkidega. ERHS § 4 lõike 1 kohaselt peab ERR looma programme, tootma ja vahendama saateid ning korraldama muid tegevusi, mis toetavad eesti keele ja kultuuri arengut, väärtustavad Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalset jäädvustamist ning aitavad kaasa ühiskonna sotsiaalsele sidususele ja demokraatiale. Seega annab sõnastus raamistikku, mille kaudu avalik-õiguslik meedia tegevus toetab Eesti demokraatlikku institutsioonide toimimist, kodanike informeeritust ja kultuurilist jätkusuutlikkust, ilma et see laiendaks ERR-i ülesandeid väljapoole seadusega kehtestatud piire. Teisisõnu on demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste teenimine olemasolevate eesmärkide kitsas, kuid adekvaatne tõlgendus.

Kultuuriministeerium märgib, et rakendusakti § 3 lõike 3 eesmärk on suuta esitatud teabe põhjal mh hinnata, kas taotleja on elujõuline ja jätkusuutlik, kas ta on teenuse pakkumisest huvitatud ja selleks ka võimeline ning välistada pahatahtlike või põhjendamatute taotluste esitamine. Tuleb tagada, et mõju hindamise taotluses esitatud andmed ja dokumendid peegeldaksid tegelikku suutlikkust meediateenust osutada. Kavatsust ja suutlikkust pakkuda meediateenust peab tõendama iga taotleja.

Kõik uue meediateenuse mõju hindamise kulud jäävad üldjuhul ERR-i kanda. See lähenemine on proportsionaalne, sest ERR saab uue teenuse loa näol potentsiaalse õiguse turgu mõjutada ning kulude kandmine on õiglane. Kui erameedia esitab taotluse ja mõju hindamise tulemuseks on, et ERR-i poolt pakkumisele minev teenus on lubatav, ei pea ERR kandma vastavaid kulusid. Selline kord tagab, et taotlejad kaaluvad oma taotlusi hoolikalt ja väldivad pahatahtlikke või põhjendamatuid katseid ERR-i tegevust pidurdada.

Kultuuriministeerium leiab, et pahatahtlikkuse tõendamine on praktikas keeruline, eriti kui taotleja ei esita piisavaid dokumente ega äriplaani, mis kinnitaks teenuse osutamise kavatsust ja suutlikkust. Pahatahtlikkuse riski tuleb ennetavalt vähendada menetluskorras sätestatud nõuete ja kontrollimehhanismide kaudu, kuid selle täielik kõrvaldamine ei ole praktiliselt võimalik. Seetõttu ei ole otstarbekas seaduses ette näha automaatset riigilõivu kehtestamist taotluse esitamisel. Riigilõiv tekitaks ebaproportsionaalse kulu kõigile taotlejatel.
Haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 2 kohaselt võib haldusorgan (TTJA) menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Seega võib mõju hindaja uue meediateenuse mõju hindamise protsessis vajaduse korral kaasata kolmandaid osapooli, sealhulgas sõltumatuid eksperte või teisi asutusi, ning küsida arvamust teistelt meediateenuse osutajatelt. Haldusmenetluse põhimõtte kohaselt tuleb menetlusosalisena kaasata kolmandad isikud, kelle õigusi võib kavandatav haldusakt puudutada. Kaasatakse neid osapooli, kelle kaasamine on mõju hindaja hinnangul põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud sätestada rakendusaktis kordasid ja põhimõtteid, mida reguleerib haldusmenetluse seadus.

3.
Riigieelarvest eraldatav toetus (eelnõu § 1 punkt 8)

Eelnõuga tehakse oluline muudatus ERR-i rahastamispõhimõtetes: ühe-aastaste eelarveotsuste asemel kehtestatakse nelja-aastase raamlepingu põhimõttel toimiv rahastuskorraldus. EML-i hinnangul ei ole selline mudel nii teiste avalik-õiguslike asutuste rahastamise loogikaga võrreldes kui ka riigi eelarve planeerimise üldpõhimõtteid silmas pidades vastuvõetav.
Eelnõu paneb raamlepinguga paika 4 aasta summad ja sätestab, et raamlepingu summasid ei vähendata (välja arvatud kitsalt määratletud erandjuhud) ning et uue perioodi tase ei tohi olla madalam eelmisest perioodist. See lukustab eelarvelised valikud perioodiks, mis on pikem kui iga-aastase riigieelarve poliitiline ja majanduslik tegelikkus ning vähendab tavapärase protsessiga võrreldes riigieelarve paindlikkust. Teiste ministeeriumide valitsemisalad ja riigiasutused planeerivad oma tegevust riigieelarveseaduse (edaspidi RES) raamis ja saavad vahendid aastaeelarvega, siduvate mitmeaastaste „mittevähendatavate“ lepetega EML-ile teadaolevalt summasid ei fikseerita.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse küll, et raamleping asendaks „iga-aastase poliitilise otsuse“ loogika, kuid see looks pretsedendi, mida teistel valdkondadel pole – üks asutus saaks püsiva eelarve-eelistuse, samal ajal kui ülejäänud avalik sektor peab kohanema iga-aastaste majandus- ja poliitikamuutustega.
Ringhäälinguteatise punkti 71 kohaselt ei tohi riikliku hüvitamise summa üldiselt ületada avaliku teenuse ülesande täitmisega seotud puhaskulusid. Kui ERR-i avalike ülesannete täitmise rahastamine ei sõltu mitte ERR-i konkreetsest eelarvest, finants- ja/või arenguplaanist, kus on avalike ülesannete sisu ja maht kindlaks määratud, siis tuleb eraldi lahendada küsimus, kuidas vältida ERR-i kulude ülemäärast hüvitamist. Eelnõus kavandatud üleminekusäte (§ 412) paneb esimese raamlepingu baassummaks 2024. aasta toetuse, millele lisatakse viimane palgatõus ja prognoositud kulumuutused. Kui 2024. aasta baas ei kajasta tegelikku avaliku teenuse mahtu või sisaldas ajutisi tegureid, külmutatakse neljaks aastaks sisuliselt vale alus.

Eelnõu seletuskirjas on uue rahastusmudeli kasutuselevõttu analüüsitud üksnes EMFA vaatest, st tuues välja 4-aastase raamlepingu positiivse mõju ERR-i sõltumatusele, kuid täielikult on läbi analüüsimata see, kuidas on uus mudel kooskõlas puhaskulude hüvitamise põhimõttega. Seletuskirjast ei nähtu ühtegi viidet teistele Eesti avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, kelle rahastamine sarnase mudeli alusel toimuks, ega ka näiteid lähiriikidest.

Seega leiame, et välja pakutud 4-aastase raamlepingu mudelit tuleks enne kasutuselevõttu veel põhjalikult analüüsida.
Teiseks lisatakse eelnõu kohaselt ERHS-i võimalus eraldada ERR-ile riigieelarvest lisatoetusi erakorraliste või spetsiifiliste ülesannete täitmiseks, nagu riigikaitselised tegevused, elutähtsate teenuste osutamine või muud juhtumid, mis on vajalikud avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks (§ 10 lg 5). Kuigi riigikaitse ja elutähtsa teenuse aspektist on erakorraline toetus mõistetav (nt kriisi ajal täiendava teabeedastuse tagamiseks), on formuleering “muudel juhtudel ” liiga avar.
Kehtiva ERHS-i kohaselt on ERR-i tuluallikaks muu hulgas sihtotstarbelised projektitoetused (ERHS § 7 lg 5 p 8), ent seadus ei selgita, mida täpselt selle all mõeldakse.

Ebaselgus selles, milliseid ERR-i ülesandeid rahastatakse iga-aastasest riigieelarvelisest toetusest ja milliseid näiteks sihtotstarbelistest projektitoetustest, on loonud praktikas olukorra, kus ERR on hakanud järjest enam konkureerima erinevatele fondidele ja toetustele, saades lisaraha konkreetsete sisuprojektide jaoks.

Nagu EML ERHS-i VTK tagasisidestamisel juba välja tõi, siis meile teadaolevalt on sihtotstarbeliste projektitoetuste osakaal ERR-i eelarves viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud.
Erameedial ei ole üldjuhul võimalik sellele rahale kandideerida just seetõttu, et ERR on saavutanud või saavutamas turul dominantset positsiooni ning sihttoetuse andjad seavad sellise positsiooni ka toetuse saamise tingimuseks. Nõnda on erameedia seatud ebavõrdsesse olukorda, sest ta peab konkureerima ERRi sisupakkumistega, mida niigi „piisavalt, kestlikult ja prognoositavalt“ peab finantseerima riik.

Selleks, et erameedia saaks avalikõigusliku meedia kõrval oma rolli täita ning selleks, et meedia oleks pluralistlik ja võimalikult mitmekesine, peab jälgima era- ja avalikõigusliku meedia tasakaalu turul ning kindlustama, et erameedial säiliks võimalus tulu teenida. Jälgida tuleks sedagi, et avalikõiguslik meediaorganisatsioon ei muutuks domineerivaks.

EML-i hinnangul ei tohiks ERR-il, keda juba põhitegevuse jaoks riigieelarvest rahastatakse, olla õigust kandideerida täiendavatele sihtotstarbelistele projektitoetustele. Nõnda paraneksid erameedia võimalused mitmekesistada oma programmi ühiskondlikult kaalukate saadetega, teistpidi kasvaks ka erameedia juurdepääs lisaressursile.

Erameedia on väljendanud selles küsimuses valmisolekut sisuliseks koostööks avalikõigusliku meediaga – näiteks on EML välja pakkunud, et kui riik tahab toetada mõnd ühiskondlikult olulist saadet või projekti, võiks erameedia selle toetuse abil sisu toota ning pärast esmaesitust anda ERR-ile üle kasutamiseks ja arhiveerimiseks.
ERR-i rahastusmudeli muutmise üks eesmärke oli suurendada läbipaistvust, kuid sihtotstarbeliste projektitoetustega see eesmärk meie hinnangul ei täitu. Veelgi enam, juhime tähelepanu, et sihtfinantseeritud sisuprojektid võivad seada ohtu ERR-i toimetusliku sõltumatuse. ERR peab teenima avalikkust, mitte üksikute projektitoetuste andjate huve. Seepärast on EML veendunud, et ERR-i igapäevase tegevuse rahastamine peab toimuma üksnes riigieelarvest eraldatava üldtoetuse kaudu, mis katab nii tegevuskulud, palgakulud, investeeringud kui ka vältimatult vajalikud arendused.
EML-i hinnangul ei tohiks ERR-i sihtotstarbeline sisurahastamine (projektitoetused, eriprogrammide toetused jmt) lubatav olla, kuid kui üldse, siis väga kitsalt defineeritud erandjuhtudel. Eelnõus hetkel olev formuleering „või muud juhtumid, mis on vajalikud avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks“ on liialt avar – see võimaldab igal valdkonnaministril või projektifondil ERR-ile raha suunata, mõjutades nõnda ERR-i sõltumatust ja eelarve läbipaistvust.
Kui seadusandja otsustab sihtfinantseerimist siiski lubada, peaks ERR-ile selles osas kehtima oluliselt suurem aruandluskohustus ja nende investeeringute arvestamine üldises riigieelarvelises rahastuses. Praegune praktika, kus ERR võib erinevatest allikatest lisaraha saada ja seda oma aastaaruandes lihtsalt muude tulude all näidata, ei vasta läbipaistva rahastamise põhimõttele.

Rõhutame, et uut ERHS-i koostades on oluline suurendada ERR-i rahastamise läbipaistvust ja aruandlust. Iga sihtotstarbeline eraldis peaks olema avalik, konkreetse eesmärgiga ning pärast projekti lõppu tuleks ERR-il esitada avalik aruanne, kuidas raha kasutati ja millist avalikku väärtust loodi. Ilma selgete piirangute ja aruandluseta õõnestavad sihttoetused ERR-i sõltumatust ja usaldusväärsust, samuti kahjustavad ausat konkurentsi meediasektoris.
Selgitame. Oluline on rõhutada, et ühegi teise Eesti avalik-õigusliku asutuse suhtes ei kehti need kohustused ja piirangud, mis on kehtestatud Euroopa meediavabaduse määruse artikliga 5 ERR-ile. ERR-i rahastamise erandlik korraldus (nelja-aastane raamleping ja sellele tuginevad lisatoetused) on otseselt seotud tema rolli ja sõltumatuse tagamisega. Selline lahendus on vajalik, et tagada ERR-i sõltumatus poliitilistest ja majanduslikest tsüklitest ning kindlustada avalike ülesannete täitmine prognoositavalt ja stabiilselt. Teised avalik-õiguslikud asutused ei tegele samasuguse ühiskondliku rolliga ega allu samadele sõltumatuse nõuetele, seega ei ole nende rahastamises vaja rakendada ERR-i raamistiku sarnast mehhanismi. Nelja-aastane raamleping ei tähenda, et ERR-i kulud oleksid automaatselt kõrgemad või et riigieelarve paindlikkus kaoks. Pakutud lahendus on teadlik erand, mille eesmärk on täita Euroopa meediavabaduse määrusest tulenevaid nõudeid ning kindlustada avaliku teenuse järjepidevus ja sõltumatus.
Oluline on rõhutada, et raamlepinguga hõlmatud lisatoetused, ei ole sihtotstarbelised projektitoetused ja sihtotstarbeliste projektitoetuste lubatavust eelnõuga piirata ei soovita. ERR-i osalemise piiramiseks riigihangetes ja avalikes taotlusvoorudes puudub alus. Avalik sektor, kes toetuseid annab, peab järgima kõiki kehtivaid õigusnorme, sealhulgas riigihangete seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud põhimõtteid, nagu võrdne kohtlemine ja läbipaistvus. ERR peab, järgides kehtivaid seadusi ja oma sõltumatuse põhimõtteid, saama taotleda täiendavaid projektitoetuseid samadel alustel nagu teised huvitatud osapooled. Samal ajal tuleb tagada, et projektitoetuste kasutamine ei ohustaks ERR-i põhitegevuse sõltumatust. Probleemid, millele viidatakse, tulenevad pigem kehtiva seaduse rakenduspraktikast ja ei neid ei ole mõistlik lahendada seaduse muutmisega.
Nõustume, et eelnõus olev formuleering „või muud juhtumid, mis on vajalikud avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks“ on avar, kuid see on olnud teadlik valik. Selline sõnastus võimaldab tagada, et ettenägematud olukorrad, mis on vajalikud ERR-i tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, saaksid rahastuse ilma iga kord seadust muutmata. See omakorda on oluline, kuna seaduse muutmine on keerukas ja aeganõudev protsess. Juhime tähelepanu ka sellele, et raamlepingu alusel projektitoetuseid ei anta ning kuna raamleping ja selle lisad on avalikud, näeb avalikkus selgelt, milleks raha antakse ja kasutatakse. Iga raamlepingu alusel eraldatud toetus peab olema avalik. Projektitoetuste puhul kehtib sama põhimõte. Iga toetus antakse konkreetse eesmärgiga ning pärast projekti lõppu esitab ERR aruande, kuidas ja milleks toetust kasutati. Üldjuhul on selline aruandlus kohustuslik ka taotlusvoorude aluseks olevate õigusaktide kohaselt.
Lisaks näeb juba täna kehtiv seadus ette, et ERR arengukavas esitatud arengukavatsusi ning tema tegevust ülesannete täitmisel hindab nõukogu mõju analüüsi alusel. Kuna ERR-i tegevus on avalik ning ka arengukava ja muud dokumendid (sh mõju analüüs) peavad olema avalikud ehk alluma nö avalikkuse kontrollile, aitab sellise mõjude analüüsi tegemine ka ühiskonnal avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooniga paremini suhestuda. Seesama avalik dokument peab andma avalikkusele ülevaate ERR-i panusest ühiskonda. Sellist mõjude analüüsi praktikas täna järjepidevalt ei ole tehtud ja nii see tulevikus olla ei tohiks. Kui ERHS näeb ette süsteemse monitoorimise kohustuse, tuleb seda järgida. Seega on ERHS-i tasandil juba täna kehtestatud mehhanism, mille raames saab kontrollida, kas ERR on täitnud avaliku teenuse osutamisest tulenevaid kohustusi või mitte.

4.
Nõukogu moodustamine (eelnõu § 1 punktid 11-13)

Eelnõus kavandatakse ERR nõukogu moodustamise põhimõtete muutmist, et suurendada nõukogu poliitilist sõltumatust ja asjatundlikkust. Muudatuste kohaselt säiliks fraktsiooniesindajate põhimõte, kuid ekspertliikmete arvu suurendatakse nii, et see oleks alati vähemalt ühe võrra suurem kui fraktsioonide arv.

Eelnõu kohaselt ei või nõukogu liikmeks olla ka Eestis registreeritud erakonna juhtorgani liige. Lisaks on ette nähtud, et eksperdid valitakse avaliku konkursi korras Riigikogu kultuurikomisjoni poolt.

Kuigi üldiselt peab EML kirjeldatud muudatusi tervitatavaks, rõhutame, et üksnes ekspertide arvu suurendamine ning erakonna juhtorganite liikmete nõukogusse kuulumise välistamine ei pruugi veel täielikult kõrvaldada poliitilist mõju ERR nõukogus. Kui ligikaudu pooled liikmed jäävad endiselt poliitilisteks esindajateks ning nõukogusse võivad kuuluda kõikvõimalikud muud erakonnaga seotud isikud, on oht, et teatud otsused saavad ikkagi mõjutatud parteilistest huvidest. See risk on eriti ilmne küsimustes, mis võiksid olla avalikkuse ees tundlikud.
Leiame, et ERHS-is võiks täpsemalt määratleda nõuded Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatele, kellel on ekspertliikmetena õigus nõukogusse kuuluda (näiteks määratledes institutsioonid, kellel on õigus nimetada oma esindaja ERRi nõukokku, või sätestades, et teatud arv liikmeid peab olema ülikoolidest vms.), samas võiks sõnastust korrigeerides silmas pidada, et nõukogusse saaksid kuuluda ka muude asjassepuutuvate valdkondade eksperdid (nt juhtimiskompetents, sisekontroll vms).

Sarnast tagasisidet andis ERHS-i VTK-le ka Rahandusministeerium. Kuigi eelnõu koostajad on kooskõlastustabelis märkinud, et tagasiside on arvesse võetud, on eelnõus jätkuvalt hetkel kehtiv sõnastus, mis piirab nõukogusse kuuluvate asjatundjate ringi üksnes Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud ekspertidega. Nagu nähtub VTK-s välja toodud teiste riikide kogemustest, siis on sarnastes organites ka äriühingute juhtimiskogemusega ning äri- ja majanduseluga kursis olevaid isikuid (nt Läti, Soome).
Teiseks teeme ettepaneku lisada ERHS-i § 15 lõikesse 1 täiendava punkti, mis võimaldaks keelduda võtta nõukogu liikmeks isikut, kelle sobivuses ja/või poliitilises sõltumatuses on muudel asjaoludel põhjust kahelda.

Täiendavalt juhime tähelepanu, et hetkel ei tohi viidatud ERHS § 15 lg 1 punkti 4 alusel kuuluda ERR-i nõukogusse isik, kes on mistahes lepingulistes suhetes meediateenuse osutajaga, kuid „lepinguliste suhete“ lai definitsioon võimaldab keelduda nõukogusse võtmast ka nt isikut, kellel on sõlmitud leping teenusepakkujaga kodus TV vaatamise eesmärgil. See kindlasti ei saanud olla seadusandja eesmärk, mistõttu teeme ettepaneku muuta ka ERHS-i § 15 lg 1 punkti 4 sõnastustust vastavalt.

Kuna erakondlik kuuluvus välistab kavandatud § 15 lg 1 punkti 7 kohaselt nõukogu liikmeks saamise üksnes juhul, kui isik on erakonna juhtorgani liige, võiks ka meediateenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva isiku osas välistada tema nõukogusse kuuluvuse üksnes siis, kui isik on meediateenuse osutaja juhtorgani liige. Kuna see alus on ERHS § 15 lg 1 punktis 2 juba sätestatud, võiks ERHS § 15 lg 1 punkti 4 seadusest üldse kustutada.
Kuigi Kultuuriministeerium nõustus ERHS-i VTK tagasisidestamisel EML-iga selles, et ka ERR-i juhtimisotsused peavad olema tehtud läbipaistvalt, kaalutletult ning demokraatliku ühiskonna ja vaba ajakirjanduse toimimisprintsiipe ja eesmärke silmas pidades, ei leia eelnõust kahetsusväärselt ühtegi nõukogu juhtimise korraldamist reguleerivat sätet, olgugi, et EML tegi konkreetse ettepaneku täpsustada ja konkretiseerida ERHS-is ERR-i nõukogu ülesandeid, õigusi ja vastutust.

Kuna eelnõu ühtaegu vähendab nõukogu aruandluskohustust (iga-aastase Riigikogu kultuurikomisjonile esitatava aruande kaotamine, § 13 muudatus) ja suurendab nõukogu strateegilist kaalu (nt rahastusraamlepingu kinnitamine, § 21 lg 1 p 7), on meie hinnangul vältimatu täiendada ERHS-i normidega, mis tagavad nõukogu tegevuse läbipaistvuse ja tegeliku vastutuse.
Selgitame. Nõukogu moodustamise põhimõtted, mis olid kavandatud Kultuuriministeeriumi eelnõuga, on alates 21. juulist 2026. aastal kehtivas seaduses sätestatud ning on seetõttu eelnõust välja jäetud.
Eelnõuga on ERR-i nõukogu pädevusi täpsustatud mitmes olulises aspektis, sealhulgas meediateenuste mõju hindamise ning programmide arvu ja muude meediateenuste osutamise otsustamise osas. Muudatused tugevdavad nõukogu strateegilist rolli ning annavad talle selgema vastutuse ERR-i arengusuundade, sisuliste otsuste ja nende otsuste elluviimise eest. Viidatud muudatus ERHS § 13 osas, millega jäetakse välja nõukogu kohustus esitada iga-aastane aruanne Riigikogu kultuurikomisjonile, ei vähenda läbipaistvust ega vastutust. Kohustuse eemaldamise põhjuseks on asjaolu, et praktikas ei ole seda sätet rakendatud ning see ei ole ka sisuliselt asjakohane, kuna Riigikogu kultuurikomisjoni pädevuses ei ole ERR-i nõukogu tegevuse üle järelevalve teostamine.
5.
Aruandlus

Lõpetuseks ei saa märkimata jätta, et eelnõuga plaanitakse sisuliselt ja oluliselt laiendada ERR-ile antavate ülesannete ringi (sh uute „meediateenuste“ lubamine tehnoloogianeutraalsuse sildi all) ning kehtestada nelja-aastane rahastusmudel, mis toimib sisuliselt eelarvelise lõdvendusena. Kuid samal ajal ei suurenda eelnõu üldse ERR-i aruandlus- ega läbipaistvuskohustusi. Arvestades, et avalikkus ja meediasektor on korduvalt rõhutanud vajadust tugevdada ERR-i vastutus- ja aruandlusraamistikku, on selline tasakaalustamatus meie hinnangul põhimõtteliselt vastuvõetamatu.
EU kohtupraktika1 kohaselt peavad avalik-õigusliku ringhäälingu tegevuse kontrollimiseks olema ette nähtud tõhusad mehhanismid ning neid mehhanisme tuleb ka tegelikkuses rakendada. Samas otsuses kinnitati, et riigi poolt eraldatud vahendeid saab lugeda EL riigiabi reeglitega kooskõlas olevaks vaid juhul, kui ringhääling on täitnud talle pandud avaliku teenuse kohustused nõutud kvaliteediga. Kui kontrollimehhanismid puuduvad või ei toimi, puudub kindlus, et avaliku teenuse kohustused on tegelikult täidetud ja raha kasutatud eesmärgipäraselt.
Leiame, et ERR peaks regulaarselt aru andma, kuidas ta oma avalikku ülesannet täidab. Avalik-õigusliku ringhäälingu legitiimsuse aluseks on tema suutlikkus näidata, millist avalikku väärtust ta loob ja kuidas ta ühiskonna ootusi täidab. Väljatöötamiskavatsuse aruteludel toetati mõtet luua süsteem ERR-i avaliku väärtuse mõõtmiseks (sh nt vaatajaskonna rahulolu, programmi mitmekesisuse näitajad, regionaalse katvuse andmed jms) ning kohustus avaldada regulaarselt aruandeid avaliku teenuse osutamise kohta. Meie arvates peaksid need ideed kajastuma ka ERHS-is. EML-i hinnangul ei tohiks uue ERHS-iga mitte mingil juhul vähendada ERR-i aruandlust, vaid peaks vastupidi, suurendama selle ulatust ja detailsust.
Selgitame. Nagu eelpool öeldud, ei loo eelnõu muudatus ERR-ile uusi ülesandeid ega eesmärke ega laienda tema mandaati väljapoole seaduses sätestatud raame. Tehnoloogianeutraalsuse põhimõte võimaldab ERR-il täita juba olemasolevaid avalikke kohustusi muutuvas meediakeskkonnas ja uutes levivormides, ilma et see tähendaks ülesannete laiendamist.
Vastupidiselt väidetule, et eelnõu ei suurenda üldse ERR-i aruandlus- ega läbipaistvuskohustusi, luuakse eelnõuga uus mõjude hindamise süsteem, mis tugevdab ERR-i tegevuse strateegilist hindamist ja läbipaistvust, sh avaliku teenuse kvaliteedi ja ühiskondliku mõju aspektist. ERR peab jätkuvalt regulaarselt aru andma oma tegevusest, sealhulgas arengukava ja majandusaasta aruande kaudu, mis on avalikud ja kõigile kättesaadavad. Avalik on ka eelnõuga kavandatav raamleping (ja selle lisad), millega määratakse ERR-i toetus nelja-aastaseks perioodiks.
Lisaks tuleb rõhku panna ERR-i teadlikkuse tõstmisele, et tema dokumendid oleksid sisukamad, kvaliteetsemad ja paremini hinnatavad. Avaliku teenuse kvaliteedi ja läbipaistvuse tagamine ei eelda ilmtingimata seaduses täiendava aruandluskohustuse kehtestamist, vaid olemasolevate mehhanismide tõhusamat rakendamist ning dokumentide sisulist täiustamist.
Eelnõu ei vähenda aruandlust ega läbipaistvust. Vastupidi, lisatakse, täpsustatakse ja ajakohastatakse mehhanisme, mis võimaldavad hinnata ERR-i tegevuse vastavust seaduses sätestatud eesmärkidele ja avaliku teenuse kvaliteedinõuetele.

Eesti Rahvusringhääling
1.
ERRile on oluline ERRi tegevust reguleeriva seaduse kaaasajastamine. Eelnõus on kaetud teemad, mida Kultuuriministeerium esitas 2024. aastal koostatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuses (ERHS VTK) ja mida ERR ka toetas.

ERR peab oluliseks, et eelnõuga on sõnaselgelt väljendatud ERRi tegutsemine erinevatel meediaplatvormidel ja erinevate meediateenuste osutamine raadio- ja teleteenuse kõrval. ERR avaliku ülesande määratlus on ka kehtivas seaduses olnud kõikehõlmav, kuid teadaolevalt on tänane regulatsioon andnud võimaluse mitmetimõistetavuseks ja toonud kaasa Euroopa Komisjonini jõudnud tarbetu ja kurnava vaidluse. Seaduse muutmine on kindlasti oluliseks faktoriks vaidluse lahendamisel. On äärmiselt oluline, et ERRi ülesanne on määratletud nii, et see vastaks auditooriumi ootustele, oleks avaliku huvi seisukohast laiapõhjaline ja jõuaks avalikkuseni tehnilistel platvormidel, kuhu on liikunud auditoorium. Kuigi teiste meediateenuste mõiste alla loetakse meediateenuste seaduse ja EMFA kohaselt ka meediateenuse osutaja veebiteenused, pooldaksime seaduses selle sõnaselgemat väljatoomist või meediateenuste mõiste avamist.
Mittearvestatud. Kultuuriministeerium on seisukohal, et MeeTS-is ja Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud meediateenuse mõiste hõlmab ka veebiteenuseid, mistõttu nende eraldi nimetamine eelnõus ei ole otstarbekas. ERHS § 2 lõike 2 kohaselt tuleb seaduses reguleerimata küsimustes rakendada meediateenuste seaduses meediateenuse osutaja ning teistes õigusaktides Rahvusringhäälingu tegevuse kohta sätestatut. See tähendab, et ERHS lähtub meediateenuse ja meediateenuse osutaja mõistest MeeTS-is ning MeeTS omakorda Euroopa meediavabaduse määrusest.
Sõnaselge veebiteenuste nimetamine võib tekitada õiguslikku ebakindlust või piiranguid tulevaste platvormide suhtes, mis praegu veel teada ei ole. Liigne seaduse täpsustamine võib piirata ERR-i paindlikkust auditooriumi ootustele vastata ning vajada täiendavaid seadusemuudatusi uute tehnoloogiate või platvormide ilmnemisel.

2.
ERR toetab mehhanismi loomist avalike teenuste hindamiseks, mis esmakordselt arvestab juba 2009. aastal vastuvõetud Euroopa Komisjoni teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes 2009/C 257/01 (nn Ringhäälinguteatis) toodud soovitusi liikmesriikidele. Uute avalike teenuste hindamine annab kindluse ERRile, et osutatavad teenused vastavad ühiskonna demokraatlikele, kultuurilistele ja sotsiaalsetele vajadustele ja välistavad konkurentsimoonutused meediasektoris.
Teadmiseks võetud.
3.
2024. aasta 7. mail jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse (EMFA) artikkel 5 sätestab kohustuse liikmesriikidele tagada, et avalik-õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused põhinevad eelnevalt kehtestatud läbipaistvatel ja objektiivsetel kriteeriumidel ning et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel on piisavad, kestlikud ja prognoositavad rahalised vahendid, mis vastavad nende avaliku teenuse osutamise ülesandele ja võimele selle raames areneda. Määruse põhjenduspunkt 31 rõhutab, et on vaja tagada, et avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad saaksid kasu läbipaistvatest ja objektiivsetest rahastamismenetlustest, mis tagavad piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid nende avaliku teenuse osutamiseks, võimaldavad planeerimise prognoositavust ja lubavad neil avaliku teenuse osutamise raames areneda. Eelistatavalt tuleks sellise rahastuse üle otsustada ja see eraldada mitmeaastases arvestuses kooskõlas avalik-õiguslike meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamisega, et vältida igaaastaste eelarveläbirääkimiste lubamatu mõju riski.

ERR jääb jätkuvalt eelistama Kultuuriministeeriumi koostatud ERHS VTKs väljapakutud finantseerimismudelit, mille kohaselt oleks riigieelarve toetuse aluseks valem, mis vastab teatud protsendile üle-eelneva kalendriaasta laekunud aktsiisimaksudest ja füüsilise isiku tulumaksust. Nimetatud rahastamismudel tagaks täielikult vastavuse Euroopa meediavabaduse määrusega ja välistaks täitevvõimu sekkumise ning poliitilised mõjutused riigieearvest eraldatava toetuse kujundamisel.
Ehkki eelnõu seletuskirjas on läbivalt märgitud, et eelnõus pakutud finantseerimisskeem tagab ERRi rahastamise sõltumatuse, ei saa sellega täielikult nõustuda. Mööname, et võrreldes kehtivas seaduses oleva mehhanismiga, mille kohaselt määratakse ERRile riigieelarveline toetus iga-aastaselt, on eelnõus pakutu näol siiski liigutud rahastamise aluse stabiilsuse poole. Paraku aga võimaldab eelnõu sõnastus siiski ebastabiilsust ja prognoosimatust ka pakutud neljaaastase perioodi vältel.

Eelnõus sätestatud seaduse § 10 lõige 6 jätab võimaluse vähendada järgmiseks nelja-aastaseks perioodiks ettenähtud summat, kui see on tingitud märkimisväärsest majanduslangusest, riigikaitselistest vajadustest või muudest erakorralistest asjaoludest. Antud lahtine loetelu jätab võimaluse väga laiaks tõlgendamiseks ja summa vähendamiseks. Riigieelarve seaduse § 331 lõike 2 kohaselt muudetakse eelmise perioodi eelarvestrateegias esitatud teavet eelseisvate aastate kohta uue eelarvestrateegia kinnitamisel vaid juhul, kui on muutunud tulemusvaldkonna üldeesmärk, Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm, riigi eelarvepoliitilised põhisuunad, makromajandusprognoos, rahandusprognoos või asjaomane õigusakt.

Rahandusministeeriumi veebilehel kirjeldatakse rahandusprognoos sisu järgnevalt: Maksutulude prognoos põhineb makroprognoosil, mis lähtub globaalsest majandusolukorrast, Eesti väliskaubanduspartnerite väljavaadetest, meie majanduse arengufaasist ning planeeritud maksumuudatustest. Prognoositakse kõiki tähtsamaid makronäitajaid, nagu sisemajanduse kogutoodang, inflatsioon, tööpuudus ja hõive, tarbimine ja investeeringud jne. Majandusprognoosi kasutavad valitsus ja riigikogu eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel ning ettevõtjad oma strateegiliste plaanide koostamisel. Prognoosi seletuskiri annab ka laiemale avalikkusele ülevaate viimasest majandusarengust ning väljavaatest järgnevaks neljaks aastaks.

Eelnõu seletuskirjas võiks täpsemalt lahti kirjutada, kuidas kujunevad kavandatavad toetuse summad nelja aastaseks perioodiks iga aasta kohta eraldi ning milliseid näitajaid võetakse arvesse makromajandus ja rahandusprognoosist toetussummade kujunemisel. Selgusetuks jääb, kas summade kujunemisel arvestatakse nelja aasta inflatsiooni prognoosiga, mis tagaks ERRi toimekindluse ja jätkusuutlikkuse teenuste osutamisel.

Eelnõus sätestatud seaduse § 10 lõikes 5 on märgitud, et ERRile võib lisaks iga-aastasele riigieelarvelisele toetusele eraldada sihtotstarbelisi eraldisi riigikaitseliste ülesannete täitmiseks, elutähtsate teenuste osutamiseks ja muudel juhtudel, kui see on vajalik ERRile seadusega pandud ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks. Selline loetelu on positiivne, arvestades, et pakutud regulatsioon ei paku täielikku kindlust nelja-aastase perioodi jooksul määratud toetuse summa suuruse kujunemise osas. Teisalt aga ei anna see ka kindlust, et näiteks valdkondlikel palgaläbirääkimistel (antud juhul kultuuritöötajad) saavutatud töötasu tõusuks eraldatavad vahendid jõuavad ka ERRi toetuse hulka. Seletuskirjas küll on toodud, et sihtotstarbeliste toetuste abil saab katta vajalikke personaliressursse, kuid nagu eelpool märgitud jääb pakutud regulatsiooni valguses ERR riigieearvest eraldatavate toetuste saamisel siiski täielikult sõltuma täitevvõimu igakordsetest otsustest. Nimetatud lisavahendite eraldamise peaks eraldi seaduse tekstis välja tooma.

Seega ei saa ERR nõustuda seletuskirjas läbivalt rõhutatuga, et väljapakutud rahastamisskeem on täielikult vastavuses EMFA artikliga 5 liikmeriigile pandud kohustusega luua avalik-õiguslikule meediateenuse osutajale kestlikud, piisavad ja prognoositavad rahastamise alused, mis tagaks nende sõltumatuse. Teeme ettepaneku väljapakutud nelja-aastases rahastamisskeemis toetussumma kujunemise alused veelkord läbi vaadata ja sätestada need kujul, mis vähendaks poliitilise otsusega sekkumise võimalust perioodi kestel ja seeläbi prognoosimatust ning sõltumatust.

Eelnõu punktis 26 toodud rakendusättega kirjeldatakse esimese raamlepingu sõlmimise mehhanism. Rakendussätte kohaselt sõlmitakse esimene raamleping hiljemalt 2026. aasta 30. septembriks ja see kehtib 1.01.2028. - 21.12.2031. Seletuskirjas on raamlepingu algusaastat põhjendatud sellega, et selline ajastus võimaldab raamlepingu kehtivuse loogilist sidumist Riigikogu valimistsükliga ning loob ajapuhvri toetuse suuruse prognoosimiseks ja kavandamiseks. ERR ei toeta esimese raamlepingu algusaasta edasilükkamist aasta võrra võrreldes seaduse jõustumisega.

Vastavalt riigieelarve seaduse §le 341 kinnitatakse riigieelarvestrateegia arvestusega, et riigieelarve eelnõu esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne järgmise eelarveaasta algust st hiljemalt 1. oktoobriks. Riigieelarvestateegia koostamine toimub seega ajal, mil muudatused ERHSis juba on jõustunud (1. juuni 2026). Seega on võimalik planeerida järgmine nelja-aastane tsükkel juba algusega aastal 2027. Ei ole põhjendatud, et seaduse jõustumise järel peaks ERRi tegevuse kavandamine sarnaselt tänasele ebastabiilsele rahalisele seisule olema pärsitud veel ühe aasta. Juhul, kui pakutud nelja-aastane rahastamisskeem rakenduks, oleks ERRil juba võimalus oma tegevust planeerida pikemas ajavahemikus kui seda on eelarveaasta.
Osaliselt arvestatud. Eelnõust on Rahandusministeeriumi 24.09.2026 ettepanekul välja jäetud senine viide makromajandus- ja rahandusprognoosidele ning nende üksikutele komponentidele toetuse baassumma määramisel. Rõhutame, et muudatus ei mõjuta siiski rahastamistaseme kujunemise sisulisi aluseid. Riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse riigi rahandusprognoosist tulenevatest fiskaalpoliitilistest võimalustest. Riigi majandus- ja rahandusprognoos hõlmab seejuures peamisi majandusnäitajaid, sealhulgas sisemajanduse kogutoodangu kasvu, inflatsiooni, tööturu arenguid, tarbimist ja investeeringuid, ning seda kasutatakse eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel. Seetõttu võetakse raamlepingu esimeseks perioodiks rahastamistaseme määramisel arvesse ka majanduskeskkonnast tulenevaid arenguid ja riigi eelarvevõimalusi, ilma et eriseaduses oleks vaja loetleda konkreetseid prognoosi komponente. Teisisõnu, kuigi eelnõu ei seo raamlepingu rahastamistaset enam otseselt konkreetsete majandusnäitajatega, sisaldavad riigi makro- ja rahandusprognoosid muu hulgas ka inflatsiooninäitajaid, mis mõjutavad riigi eelarveliste võimaluste kujunemist. Kuna riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse nendest prognoosidest, kajastuvad vastavad majandusarengud ka raamlepingu alusel kavandatava rahastamistaseme määramisel.

Kultuuriministeerium tunnistab, et VTK-s pakutud lahendus, ei leidnud Rahandusministeeriumi heakskiitu ning kuna 2024. aasta 7. mail jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse nõuded on täitmiseks kohustuslikud, tuli leida uus lahendus. Leiame, et uus lahendus tagab samuti ERR-i rahastamise sõltumatuse, stabiilsuse ja prognoositavuse, minimeerides samal ajal täitevvõimu sekkumise ja poliitilise mõjutamise riski. Seda, kas väljapakutud rahastamisskeem on täielikult vastavuses EMFA artikliga 5 hindab komisjon hiljemalt 8. augustiks 2028 ja pärast seda iga nelja aasta järel.

Nõustume, et eelnõus olev sõnastus „või muud juhtumid, mis on vajalikud avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks“ on avar, kuid see on teadlik valik. Selline lähenemine võimaldab tagada rahastuse ka ettenägematute olukordade korral, mis on vajalikud ERR-i tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, ilma et iga kord peaks seadust muutma. See on oluline, kuna seaduse muutmine on keerukas ja aeganõudev protsess.

Leiame, et eelnõu võimaldab tagada raamlepingu alusel ERR-i tegevuse jätkusuutlikkuse sihtotstarbeliste toetuste näol, sealhulgas vajadusel personali palkade katmiseks lisatoetuse eraldamise. Kuigi eelnõu ei taga automaatselt, et selline rahastus igal juhul eraldatakse, loob see seaduslikul alusel vajaliku võimaluse toetuse suurendamiseks ilma igakordse seadusemuudatuseta. Samal ajal säilib baasrahastuse stabiilsus: nelja-aastase perioodi jooksul ei ole lubatud baasrahastust vähendada, välja arvatud juhul, kui see on tingitud märkimisväärsest majanduslangusest, riigikaitselistest vajadustest või muudest erakorralistest asjaoludest. Selline lähenemine tagab avaliku teenuse jätkusuutlikkuse ning paindlikkuse ootamatute olukordade lahendamiseks, samal ajal kaitstes ERR-i põhitegevuse rahastust.

Nõustume, et seletuskirjas toodud selgitus, kus on raamlepingu algusaastat põhjendatud sellega, et selline ajastus võimaldab raamlepingu kehtivuse loogilist sidumist Riigikogu valimistsükliga, ei ole otstarbekas, mistõttu oleme muutnud selgituse fookust, kuid jätame sätte sisu muutmata. Perioodi valikul on lähtutud praktilisest vajadusest tagada piisav ajavaru muudatuste rakendamiseks ja rahastusmudeli ettevalmistamiseks. Kui seadus jõustub 2027. aasta algusest, jääb üle poole aasta raamlepingu tehniliseks üleminekuperioodiks, mille jooksul on võimalik koostada raamlepingu projekt, kavandada rahastus ning vajaduse korral viia läbi Euroopa Komisjoniga riigiabi loa taotlemise menetlus. Ajastuse valik on seega põhjendatud nii õigusliku, eelarvelise kui ka praktilise ettevalmistuse vajadusega.

Seletuskirja lisa 2.pdf

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel

Nr Märkuse sisu Arvestamine/mittearvestamine

Eesti Autorite Ühing

1. Kultuuriministeerium saatis 01. septembril erinevatele

organisatsioonidele, sh Eesti Autorite Ühingule (EAÜ), arvamuse

avaldamiseks Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse

eelnõu.

Käesolevaga teatan, et eelnõuga kavandatavad muudatused on

asjakohased ning EAÜ-l ei ole sisulisi märkusi ega ettepanekuid

eelnõu sisu osas.

Siiski pean veelkord vajalikuks kirjutada Teile probleemist,

millele juhtisin tähelepanu ka eelmisel aastal, kui EAÜ saatis

Kultuuriministeeriumile oma arvamuse Eesti Rahvusringhäälingu

seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK)

osas.

Nimelt on viimase kümnekonna aasta jooksul teinud EAÜ-d

murelikuks trend, kus ERR finantsilistel kaalutlustel kasutab oma

saadetes aina rohkem nõndanimetatud library- ja kataloogimuusika

tüüpi muusikateoseid, mille autorid ei ole EAÜ ega ühegi teise

riigi autoriühingu liikmed. Sellise repertuaarivaliku tegemine ei

lähe kokku ERRile seadusest seatud eesmärgiga toetada eesti keele

ja kultuuri arengut (ERHS § 4 p 1). Kuigi eelnõule lisatud

kooskõlastustabelis on välja toodud, et EAÜ kommentaar on

teadmiseks võetud, on eelnõus välja toodud lahendus suunatud

vaid ERRi puuduliku rahastamise lahendamisele, mitte probleemi

Teadmiseks võetud. Kultuuriministeerium mõistab EAÜ muret

ERRi muusikavaliku pärast. Probleem tuleneb ERRi rahalistest

võimalustest, mis võivad mõjutada repertuaarivalikuid. Seetõttu

pöörame tähelepanu nende teadlikkuse tõstmisele, et ka piiratud

vahendite raames kajastuks muusikavalikus eesti kultuur ja keel

võimalikult laialdaselt.

lahendamisele tervikuna.

Kui veel 2019. aasta I kvartalis oli omasaadetes kasutatud

muusikateoste osakaal selgelt EAÜ poolt esindatavate

muusikateoste kasuks (73,3% vs. 26,7%), siis alates 2023. aasta I

kvartalist kuni 2024. aasta IV kvartalini oleme püsivalt olukorras,

kus EAÜ poolt esindatava muusika osakaal on langenud

kolmandikuni (perioodi keskmine 35%). Viimase viie aasta trendi

hinnates langus jätkub. Seega läheb suurem osa ERRi poolt

muusika kasutamise eest makstavatest tasudest välismaistele

kirjastustele ja teenusepakkujatele, mitte kohalikele autoritele.

Kuna ERRi poolt makstavad autoritasud on kohalikku turgu

arvestades märkimisväärsed ning enam kui 60% ERRi poolt EAÜ-

le makstavatest autoritasudest laekub televisioonis muusikateoste

kasutamise eest, mõjutab ERRi repertuaarivalik Eesti

muusikavaldkonna käekäiku tervikuna, sest EAÜ esindab ligi

seitset tuhandet Eesti muusikateose autorit. Hetkel oleme kahjuks

olukorras, kus Eesti autorite loomingul on ERRi tele-eetrisse

pääseda aina raskem, kohalik televaataja võõrandub aina enam

eestimaisest muusikast ja televisiooni repertuaarivalik ei toeta

autoritasudega kohalikke autoreid. EAÜ usub, et ERRi sõltumatust

austades on vajalik täpsustada, et ERHS § 4 punktist 1 tulenev

kohustus toetada eesti keele ja kultuuri arengut hõlmab ka

muusikalise repertuaari valikut ERRi poolt toodetud või tellitud

saadetes. Tekkinud olukorras peab EAÜ hädavajalikuks, et ERR

saaks juurde rahalisi vahendeid, et eelnimetatud eesmärki täita.

Eesti Meediaettevõtete Liit

1. Meediateenused (eelnõu § 1 punktid 1, 2 ja 4)

EML-i hinnangul laiendab eelnõus kavandatud muudatus, millega

lisatakse ERR-i ülesannete loetelusse ka „teiste meediateenuste

Osaliselt arvestatud. Kultuuriministeerium nõustub, et

kooskõlastusringile läinud eelnõus jäid regulatsioonist välja nõukogu

eelneva nõusoleku alla kuuluvad meediateenused, mida eelnõu

kohaselt ei loeta uueks meediateenuseks. Paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3

osutamine“, põhjendamatult ERR-i poolt osutatavate teenuste

hulka. Nendime, et ka kehtiva EHRS § 5 lg 1 punkti 3 alusel võib

ERR nõukogu loal toota „muid meediateenuseid (kehtiva MeeTS

§4 tähenduses, mis käsitab meediateenusena audiovisuaalmeedia-

ja raadioteenuseid)“. Kuna meediateenuste mõiste sisu on

hiljaaegu jõustunud Euroopa meediavabaduse määrusest (edaspidi

EMFA) ja eelnõuna menetluses olevast Meediateenuste seaduse

muutmise seadusest tulenevalt ka Eesti õiguses oluliselt

avardumas, tuleb ERHS-i muutes silmas pidada, et meediateenuse

mõiste sisu grammatiline laienemine ei või anda ilma eelneva

avaliku arutelu ja analüüsita ERR-ile automaatselt juurde

lisaülesandeid.

Selgituseks, ERHS-s ei ole eraldi defineeritud seda, mida tähendab

meediateenus või kes on meediateenuse osutaja. ERHS § 2 lg 2

kohaselt rakendatakse ERHS-s reguleerimata küsimustes

meediateenuste seaduses (edaspidi MeeTS) meediateenuse osutaja

kohta sätestatut. See tähendab, et ERHS lähtub nii meediateenuse

kui meediateenuse osutaja mõiste sisustamisel MeeTS-is antud

tähendustest. MeeTS § 1 punkti 1 kohaselt viitab meediateenus

koondnimetusena audiovisuaalmeedia- ja raadioteenustele. MeeTS

§ 4 määratleb omakorda veel täpsemalt, millised

audiovisuaalmeedia teenused ja raadioteenused meediateenuste

mõistega hõlmatud on. Teisisõnu, meediateenuste mõiste sisu on

MeeTS-is väga selgelt piiritletud kui audiovisuaalmeedia- ja

raadioteenused ning muu meedia (sh kirjutav meedia) selle mõiste

alla ei kuulu. Seega on hetkel ERR-i õigus toota nõukogu loal

muid meediateenuseid tegelikkuses väga selgelt piiritletud MeeTS

§-s 4 loetletud teenustega.

EMFA rakendamisega seonduva MeeTS-i muutmise seaduse

eelnõuga plaanitakse aga laiendada MeeTS-i kohaldamisala nii, et

sõnastust muudetakse, et arengukava kajastaks kõiki kavandatavaid

meediateenuseid, sealhulgas uued meediateenused, millele annab

nõukogu nõusoleku arengukava heakskiites. Lisaks täiendatakse

eelnõud § 21 lõike 1 punkt 6 sõnastuse muutmisega, millega antakse

nõukogule õigus otsustada Rahvusringhäälingu programmide arvu

kõrval ka muude meediateenuste pakkumise üle, kooskõlas ERHS

§-ga 5.

Kultuuriministeerium nõustub, et eelnõu muudatustega täpsustatakse

ERR-i ülesannete sõnastust, kuid rõhutab, et eelnõu muudatusega ei

looda ERR-ile uusi ülesandeid ja eesmärke ega laiendata tema

mandaati väljapoole seaduses sätestatud raame. Ka hariduse,

elukestva õppe ja meediakirjaoskuse edendamise ülesande täiendus

eelnõus, ei ole oma sisult uus ülesanne.

Mõiste „muid meediateenuseid“ ei tähenda ERR-ile õigust hakata

tegutsema väljaspool tema põhitegevuse piire, vaid võimalusega

edastada ja pakkuda meediasisu ning avalik-õiguslikku meediateenust

eri platvormidel ja vormides, vastavalt meediatarbimise arengule.

Tegemist ei ole uue tegevuse seadustamisega, vaid olemasoleva

seaduse ajakohastamisega, et võimaldada ERR-il oma avalikku

ülesannet täita kaasaegses meediakeskkonnas.

Kui ERR-i eesmärkide ja ülesannete täitmiseks on konkreetsetel

juhtudel otstarbekas kasutada mõnda uut meediavormi (näiteks anda

välja eriväljaanne või kasutada uut platvormi), on see võimalik

üksnes juhul, kui see teenib otseselt ERR-i seadusest tulenevaid

eesmärke ning kui uue teenuse turumõju on vastavalt eelnõus

sätestatud regulatsioonile hinnatud. Selline paindlikkus on vajalik, et

ERR saaks oma avalikku ülesannet täita muutunud

sellega oleks kaetud ka EMFA-st tulenevad muud meediateenused.

EMFA defineerib meediateenuse laiemalt kui audiovisuaalmeedia-

ja raadioteenused (nagu see on Eesti õiguses), hõlmates

kõikvõimalikke teenuseid, mille eesmärk on pakkuda

meediateenuse osutaja toimetusvastutusel mis tahes viisil

üldsusele teavituslikke, meelelahutuslikke või hariduslikke saateid

või ajakirjandusväljaandeid (Art 2 (1)). Eelnõu kohaselt

täiendatakse MeeTS §-i 4 nii, et edaspidi on meediateenus lisaks

audiovisuaalmeedia teenusele ja raadioteenusele ka muu EMFA

artikli 2 punktis 1 sätestatud meediateenus. Teisisõnu, kui siiani

reguleeris MeeTS meediateenustest üksnes audiovisuaalmeedia- ja

raadioteenuste osutamise nõudeid, nimetades neid ühiselt

meediateenusteks, siis kavandatud muudatuste kohaselt saab olema

meediateenuste mõistel MeeTS-is edaspidi palju laiem tähendus.

Kuna ERHS-i meediateenuste mõiste baseerub MeeTS-il, laieneks

MeeTSi muudatuste vastuvõtmisel automaatselt ka nende

meediateenuste ring, mida ERR pakkuda võib. See tähendab, et

kui senini võis ERR pakkuda nõukogu loal MeeTS §-s 4 sätestatud

audiovisuaalmeedia- ja raadioteenuseid, võiks pärast MeeTSi ja

ERHSi muutmist ERR automaatselt pakkuda ka kõiki muid

meediateenuseid, mida EMFA hõlmab. Võttes arvesse, et selline

ERR-i ülesannete mahu laienemine toimuks ilma igasuguse

ühiskondliku diskussioonita ning oleks pelgalt meediateenuse kui

mõiste muutumisega kaasnev nähtus, ei saa EML kindlasti

nõustuda eelnõu § 1 punktidega 1 ja 4, millega antakse ERR-ile

ülesandeks osutada „teisi meediateenuseid“.

EMFA laiendab ELi meediaregulatsiooni kõikidele

meediateenuste vormidele ja tugevdab meediavabaduse kaitset (sh

avalik-õiguslike meediateenuste puhul), kuid ei anna avalik-

õiguslikele meediateenuse osutajatele automaatset õigust tegutseda

meediakeskkonnas.

Seega tähendab tehnoloogianeutraalsus mitte ERR-i õiguste sisulist

laiendamist, vaid võimalust kasutada erinevaid tehnilisi ja sisulisi

vorme oma olemasolevate ülesannete täitmiseks. ERR-i tegevuse

ulatus jääb määratletuks ERHS alusel ning sellele lisanduvate

ülesannete andmine oleks võimalik üksnes seadusemuudatusega ja

avaliku arutelu tulemusel.

Kehtiva seaduse § 5 lõike 1 punkt 3 näeb samuti ette ERR-i õiguse

toota „muid meediateenuseid“ nõukogu loal. Eelnõu muudatusega ei

lisata ERR-ile uut tegevusvaldkonda, vaid korrastatakse

normitehniliselt sõnastust ja tuuakse „teiste meediateenuste“

osutamine selgelt ERR-i põhitegevuste loetellu, kajastades tegelikku

tegevuspraktikat.

Nõukogu roll ERR-i pakutavate meediateenuste, sh uute

meediateenuste üle ei kao. ERHS § 9 lõike 3 kohaselt peab ERR-i

arengukava kinnitama nõukogu. Arengukavas tuleb aga esitada

eelnõu kohaselt kavandatavad uued meediateenused ning nende

arendamise eesmärgid ja põhjendused.

Eelnõu kohaselt säilib nõukogul ülesanne hinnata uue meediateenuse

mõju läbi selle, et ta peab andma eelneva nõusoleku mõju hindamise

taotluse esitamiseks ning tagama, et need vastaksid ERR-i avalikule

ülesandele ja avalike ressursside otstarbekale kasutamisele.

Kultuuriministeerium on teadlik, et Euroopa meediavabaduse määrus

(EMFA) laiendab meediateenuse mõistet Euroopa Liidu õiguses, kuid

see ei tähenda, et ERR-i ülesanded laieneksid automaatselt. ERR-i

tegevus jääb sõltumatult EMFA mõistelahendusest piiritletuks ERHS

§-s 4 sätestatud eesmärkidega.

kõigis meediasektorites. Avalik-õiguslikud organisatsioonid

peavad endiselt järgima oma riiklikult määratletud mandaati (Art

5(1)) – mis on tavaliselt keskendunud raadiole ja televisioonile

(ning nende saadetega seotud veebisisule) - välja arvatud juhul,

kui liikmesriik seda mandaati laiendab. EMFA roll on kaitsta neid

teenuseid, mille osutamine on avalik-õiguslikule meediale

ülesandeks tehtud, mitte neid ülesandeid automaatselt laiendada.

Lisaks, eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks ERHS-i § 5 lõike 1

punkt 3, mille kohaselt võib ERR toota muid meediateenuseid ja

levitada nendega seotud tooteid nõukogu loal. Eelnõu seletuskirjas

(lk 20-21) märgitakse, et „Nõukogu luba on uutele

meediateenustele jätkuvalt tarvilik, kuid vastav regulatsioon on

viidud nõukogu pädevuste paragrahvi“ ning „Muudatusega säilib

nõukogu järelevalveroll uute meediateenuste algatamisel, et

tagada avaliku ressursi otstarbekas kasutamine ja

Rahvusringhäälingu eesmärkide täitmine.“, kuid eelnõu vastavat

nõukogu pädevuse paragrahvi lugedes (§ 1 punkt 16) ilmneb, et

uue korra järgi on nõukogu eelnev nõusolek vajalik vaid „uue

meediateenuse mõju hindamiseks“. See tähendab, et kui kehtiv

ERHS lubab ERR-il osutada muid meediateenuseid (mille sisu on

oluliselt kitsamalt piiritletud kui kõnealuse eelnõuga planeeritakse)

nõukogu loal, siis uue seaduse järgi oleks nõukogu nõusolek

vajalik üksnes uue meediateenuse mõju hindamiseks. Kui ERR ise

või muu meediateenuse pakkuja taotlust meediateenuse mõju

hindamiseks ei esita, võib ERR kõikvõimalikke meediateenuseid

pakkuda. Jättes kõrvale asjaolu, et eelnõu seletuskirjas on loodud

täiesti väär ettekujutus sellest, et muudatusega säilib nõukogu

järelevalveroll uute meediateenuste algatamisel, on taolise

muudatuse tegemine iseenesest taunitav.

Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse ERR-i ülesannete loetelu

Nõustume ka sellega, et pärast MeeTSi ja ERHSi muutmist võibki

ERR pakkuda ka kõiki muid meediateenuseid, mida EMFA hõlmab

kui need teenused on kooskõlas ERR-ile seadusega alusel seatud

eesmärkide ja ülesannetega. Näiteks sellise ülesande täitmiseks,

millega ERR tagab adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise

elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Eelnõu kohaselt

peab analüüs eelnema iga uue meediateenuse pakkumisega

alustamisele.

Kokkuvõtlikult: eelnõu ei muuda ERR-i eesmärke ega laienda tema

tegevusvaldkonda sisuliselt, vaid ajakohastab ülesannete sõnastust, et

tagada ERR-i suutlikkus täita oma avalikku ülesannet eri

platvormidel ja tehnoloogilistes keskkondades.

laiendamise vajadust eesmärgiga pakkuda teenust

tehnoloogianeutraalselt, kuid välja pakutud muudatusettepanekud

ei käsitle mitte tehnoloogilist viisi, kuidas ERR teenust edaspidi

pakkuda võib, vaid laiendavad pigem ERR-i poolt osutatavate

teenuste ringi sisuliselt.Meediateenuste kontekstis tähendab

tehnoloogianeutraalsus EML-i hinnangul seda, et ERR võib oma

raadio- ja teleprogrammi levitada ja arhiive kättesaadavaks teha ka

veebis või mis tahes uutel platvormidel. Küll aga ei saa see

tähendada seda, et ERR võib väljuda talle seadusega seatud

kohustuse (toota raadio- ja audiovisuaalset sisu) raamidest ning

saada volituse teha ka ajalehte, ajakirja, portaali, uudisteagentuuri

jms ning arendada massiivselt oma tegevust näiteks

sotsiaalmeedias.

Kokkuvõtvalt oleme jätkuvalt seisukohal, et ERR-i ülesanded

peavad olema ERHS-is selgelt määratletud, võimaldamaks ühest

küljest ERR-i tegevust rahastada, kuid teisalt ka selle üle reaalset

järelevalvet teha. Kui avaliku arutelu tulemusel selgub, et ERR-i

ülesannete loetelu laiendamine on riigile jõukohane

(meediavabaduse määruse (EMFA) artikkel 5 p 3 sätestab

liikmesriigi kohustuse tagada avalikõiguslikule ringhäälingule

„piisavad, kestlikud ja prognoositavad“ rahalised vahendid, mis

vastavad nende avaliku teenuse osutamise ülesandele) ja

põhjendatud, tuleks ERHS-s täpselt ja konkreetselt piiritleda,

milline see avaliku teenuse osutamise ülesanne on ja milliseid

meediateenuseid ERR pakkuda võib. Meediaturu tasakaalu

säilitamiseks ja konkurentsimoonutuste vältimiseks on selliste

piiride seadmine vältimatult vajalik. EML teeb ettepaneku

sätestada ERHS-i muutmisel ERR-i õigus pakkuda

“meediateenuseid” küll tehnoloogianeutraalselt, kuid osutatavate

teenuste sisuline ring tuleb määratleda täpsemalt kui eelnõus

hetkel välja pakutud. EML-i hinnangul peaks uute meediateenuste

osutamine hõlmama siiski üksnes varasemate raadio- ja

teleprogrammide refereerimist.

2. Uue meediateenuse mõju hindamine (eelnõu § 1 punkt 5)

EML toetab eelnõus kavandatavat uute avalike meediateenuste

mõju hindamist sõltumatu meediaregulaatori poolt (lisatav § 61),

kuid rõhutab, et see mehhanism peab olema sisuline, erapooletu ja

arvestama tegelikku mõju meediaturule. Ühtlasi leiame, et uue

meediateenuse mõju hindamise regulatsioon peaks tagasiulatuvalt

rakenduma kõikidele ERR-i poolt pakutavatele teenustele, mis ei

lähtu senises seaduses seatud põhiülesannetest, sh eriti neile

teenustele, mis on kehtestatud nõukogu loal õigusvastaselt.

ERHS-i väljatöötamiskavatsusest nähtus, et Kultuuriministeeriumi

eesmärk on uue ERHS-iga kirjeldada avaliku teenusena

ühemõtteliselt ERR-i tegelikku tegutsemispraktikat eri

meediaplatvormidel. Sellest järeldub, et ERR tegutseb hetkel

viisil, mis ei mahu kehtiva seaduse raamidesse – vastasel korral

puuduks vajadus praegust tegevust seadusmuudatusega

tagantjärele legaliseerida. ERHS-i väljatöötamiskavatsuses nenditi,

et ERR-ile usaldatud ülesannete laiendamisele ja ERR-ile uute

meediateenuste osutamise ülesande andmisele peab igakordselt

eelnema mõju hindamine, mistõttu oleks meie hinnangul igati

põhjendatud täiendada ERHS-i rakendussätetega, mis

võimaldavad hinnata ka selliste uute meediateenuste mõju, mida

ERR on asunud pakkuma enne ERHS § 61 kehtima hakkamist.

Kindlasti tuleb mõjuhindamist vajava uue meediateenusena

käsitleda ERR-i uudisteportaali, mille jätkamist saab õigustada

vaid pärast nõuetekohast mõjuhindamist. ERR on portaali kaudu

hakanud pakkuma reaalajasajakirjanduslikku tekstisisu, millel

puudub seos ERR-i tele- või raadiosaadetega ja mis on loodud

Selgitame. Kultuuriministeerium jätkuvalt ei nõustu EML-i

seisukohaga, et ERR-i veebis pakutav meediasisu väljaspool tele- ja

raadiosaateid oleks õigustamata tegevus või automaatselt

konkurentsimoonutav. Internet on elanikkonna jaoks peamine

infoallikas, kus uudised ja päevakajalisus levivad esmalt veebis, ning

avalik-õigusliku meedia ülesanne on tagada elanikkonna adekvaatne

informeeritus. Seetõttu on põhjendatud, et ERR arendab ja pakub

veebipõhist meediasisu, sealhulgas uudisteportaali sisu, mis ei ole

pelgalt tele- või raadioprogrammide peegeldus.

Tehnoloogianeutraalsus tähendab, et ERR võib oma avalikku

ülesannet täita eri platvormidel, kuid ei anna õigust laiendada

tegevust väljaspool seadusega sätestatud põhitegevust. ERR-i

ülesanded ja eesmärgid jäävad kehtiva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud

raamidesse.

Kultuuriministeerium ei pea vajalikuks korraldada meediateenuste

tagantjärele mõju hindamist. Õiguslik analüüs, mis esitati Eesti riigi

poolt Euroopa Komisjonile vastuseks Eesti Meediaettevõtete Liidu

kaebusele, kinnitab, et ERR ei paku teenuseid väljaspool ERHS-is

sätestatud ülesandeid. ERR-i avalik teenus on ERHS-is määratletud

laialt ning hõlmab kõiki tegevusi, mis toetavad ühiskonna

demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi. Kahtluse alla

saaks seada vaid sellised teenused, mis ei täida nimetatud avalikke

eesmärke. Seetõttu ei ole põhjendatud enne uue regulatsiooni

jõustumist ERR-i poolt pakutavate meediateenuste uuesti hindamine

ega nende suhtes tagantjärele mõju hindamise menetluse

korraldamine. See ei välista aga tulevikus mõju hindamise vajadust

juhul, kui olemasolevat meediateenust arendatakse oluliselt edasi

üksnes veebis levitamiseks. Näiteks avaldab ERR oma

uudisteportaalis regulaarselt eestikeelseid, venekeelseid ja

ingliskeelseid kiiruudiseid, artikleid ja arvamuslugusid. Selline

tegevus on olemuselt eraajakirjandusega otseselt konkureeriva uue

teenuse osutamine maksumaksja rahaga, mis on juba tänaseks

põhjustanud meediaväljal turumoonutusi.

EML hinnangul on uue meediateenuse mõju hindamise sisulised

kriteeriumid (lisatav § 61 lg 2) eelnõus liiga ebamääraselt

sõnastatud.

Euroopa Liidu Komisjoni 27.10.2009 teatis riigiabi eeskirjade

kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes (edaspidi

ringhäälinguteatis) rõhutab, et kaubanduse ja konkurentsi

moonutamise vältimiseks tuleb hinnata uue teenuse üldist

turumõju, sealhulgas näiteks samalaadsete või asendatavate

pakkumiste olemasolu, konkurents toimetamise alal, turu

ülesehitus, avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni

turupositsioon, konkurentsi tase ja võimalik mõju eraalgatusele.

Vastupidisel juhul, st kui avalik-õigusliku ringhäälingu ülesannete

laiendamisele ringhäälinguteatise p-s 88 viidatud mõjuanalüüsi ei

eelne, on tegemist Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 106 lg 2 rikkumisega.

Eelnõu kohaselt hinnatakse enne uue meediateenuse osutamist

selle mõju meediaturule ning selle vastavust käesoleva seaduse §-s

4 sätestatud Rahvusringhäälingu eesmärgile teenida ühiskonna

demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.

Esiteks tuleks eelnõus kindlasti täpsemini määratleda aspektid,

mida arvesse võttes mõju meediaturule hindama hakatakse. Ühest

küljest võimaldab see ERR-il enne uue meediateenusega turule

tulekut oma tegevuse mõju ise analüüsida, teisalt annab see ka

viisil, mis vastab eelnõus sätestatud uue meediateenuse tunnustele.

Sellisel juhul võib olemasoleva meediateenuse oluline tehnoloogiline

edasiarendus olla käsitatav uue meediateenusena ning kuuluda mõju

hindamisele enne selle edasiarenduse kasutuselevõttu.

Kultuuriministeerium nõustub, et eelnõus sätestatud üldised

kriteeriumid uue meediateenuse mõju hindamiseks on sõnastatud

laiasõnaliselt. Siiski on tegemist teadliku normitehnilise valikuga, kus

seadus sätestab põhimõtted ja täpsem ning sisulisem info määratakse

rakendusakti tasandil. Plaanis on kehtestada rakendusaktis metoodika,

mis võimaldab hinnata uue meediateenuse mõju turule, sealhulgas

arvestada samalaadsete või asendatavate pakkumiste olemasolu,

konkurentsi toimetamise alal, turu ülesehitust, avalik-õigusliku

ringhäälingu turupositsiooni ning mõju eraalgatusele, kooskõlas

ringhäälinguteatise ja Euroopa meediavabaduse määruse nõuetega.

Eelnõus toodud viide „teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid

ja kultuurilisi vajadusi“ ei tähenda ERR-i eesmärkide laienemist

väljapoole seaduses sätestatud piire, vaid seob need olemasolevate

ERHS-i eesmärkidega. ERHS § 4 lõike 1 kohaselt peab ERR looma

programme, tootma ja vahendama saateid ning korraldama muid

tegevusi, mis toetavad eesti keele ja kultuuri arengut, väärtustavad

Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalset jäädvustamist ning aitavad

kaasa ühiskonna sotsiaalsele sidususele ja demokraatiale. Seega

annab sõnastus raamistikku, mille kaudu avalik-õiguslik meedia

tegevus toetab Eesti demokraatlikku institutsioonide toimimist,

kodanike informeeritust ja kultuurilist jätkusuutlikkust, ilma et see

laiendaks ERR-i ülesandeid väljapoole seadusega kehtestatud piire.

Teisisõnu on demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste

teenimine olemasolevate eesmärkide kitsas, kuid adekvaatne

tõlgendus.

mõju hindama hakkavale järelevalveasutusele selged suunised,

mida otsuse tegemisel arvesse võtma peab.

Teiseks ei saa nõustuda eelnõus toodud sõnastusega, mille

kohaselt peab hindama uue meediateenuse vastavust ERR-i

eesmärgile teenida ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja

kultuurilisi vajadusi, kui ERHS § 4 kohaselt ei ole ERR-i

eesmärgid üldse nii laialiulatuvalt sõnastatud.

Näiteks ei ole ERR-i eesmärk mitte teenida ühiskonna kultuurilisi

vajadusi, vaid ERHS § 4 punkti 1 kohaselt on selleks hoopis

kitsamalt määratletud eesmärk luua programme, toota ja

vahendada saateid ning korraldada teisi tegevusi, mis ükshaaval

või kogumis toetavad eesti keele ja kultuuri arengutning punkti 8

kohaselt aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele

jäädvustamisele. Teisisõnu, kultuuri valdkonnas ei ole ERR-i

eesmärk mitte teenida ühiskonna kultuurilisi vajadusi (mille alla

võiks soovi korral mahutada igasuguse meelelahutuse), vaid palju

kitsamalt - toota eesti keele, kultuuri ja ajaloo arengut toetavat

ning säilitavat sisu.

EML teeb ettepaneku sõnastada § 61 lg 2 ümber nii, et selles oleks

täpsustatud kriteeriumid, mille alusel tuleb hinnata uue

meediateenuse mõju meediaturule (või alternatiivselt sätestada

täpsemad kriteeriumid rakendusaktis) ning kustutada sätte lõpust

ära ERR-i eesmärke põhjendamatult laiendav viide „teenida

ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi“.

Nõustume, et ERR-i eesmärke tuleb uue meediateenuse mõju

hindamisel kaaluda, kuid ERR-i eesmärgid on ammendavalt

loetletud ERHS-i §-s 4, mistõttu piisab selgest viitest antud sättele.

Märgime, et ERR-i eesmärgid on eelnõusse samas sõnastuses

kirjutatud korduvalt, seega hõlmab ettepanek muudatuse tegemist

Kultuuriministeerium märgib, et rakendusakti § 3 lõike 3 eesmärk on

suuta esitatud teabe põhjal mh hinnata, kas taotleja on elujõuline ja

jätkusuutlik, kas ta on teenuse pakkumisest huvitatud ja selleks ka

võimeline ning välistada pahatahtlike või põhjendamatute taotluste

esitamine. Tuleb tagada, et mõju hindamise taotluses esitatud andmed

ja dokumendid peegeldaksid tegelikku suutlikkust meediateenust

osutada. Kavatsust ja suutlikkust pakkuda meediateenust peab

tõendama iga taotleja.

Kõik uue meediateenuse mõju hindamise kulud jäävad üldjuhul ERR-

i kanda. See lähenemine on proportsionaalne, sest ERR saab uue

teenuse loa näol potentsiaalse õiguse turgu mõjutada ning kulude

kandmine on õiglane. Kui erameedia esitab taotluse ja mõju

hindamise tulemuseks on, et ERR-i poolt pakkumisele minev teenus

on lubatav, ei pea ERR kandma vastavaid kulusid. Selline kord tagab,

et taotlejad kaaluvad oma taotlusi hoolikalt ja väldivad pahatahtlikke

või põhjendamatuid katseid ERR-i tegevust pidurdada.

Kultuuriministeerium leiab, et pahatahtlikkuse tõendamine on

praktikas keeruline, eriti kui taotleja ei esita piisavaid dokumente ega

äriplaani, mis kinnitaks teenuse osutamise kavatsust ja suutlikkust.

Pahatahtlikkuse riski tuleb ennetavalt vähendada menetluskorras

sätestatud nõuete ja kontrollimehhanismide kaudu, kuid selle täielik

kõrvaldamine ei ole praktiliselt võimalik. Seetõttu ei ole otstarbekas

seaduses ette näha automaatset riigilõivu kehtestamist taotluse

esitamisel. Riigilõiv tekitaks ebaproportsionaalse kulu kõigile

taotlejatel.

Haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 2 kohaselt võib haldusorgan

(TTJA) menetlusosalisena kaasata muid isikuid ja organeid, kelle

huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Seega võib

kõikides asjakohastes punktides.

Mis puudutab eelnõule lisatud rakendusakti kavandit (Eesti

Rahvusringhäälingu uue meediateenuse mõju hindamise

tingimused ja kord), siis EML-i hinnangul on eelnõus sätestatud

nõue (rakendusakti kavandi § 3 lg 3), mille kohaselt peab muu

meediateenuse osutaja mõju hindamise taotluses muuhulgas

tõendama oma kavatsust ja suutlikkust meediateenuse

pakkumiseks, esitades selle kohta piisavad andmed ja dokumendid,

sealhulgas äriplaani, tehnilised lahendused, potentsiaalsed

turuanalüüsid ning muud asjakohased dokumendid, mis kinnitavad

taotleja valmisolekut ja ressursse meediateenuse osutamiseks, teisi

meediateenuse osutajaid ebaproportsionaalselt koormav.

Eeldame, et eelnõu koostajate eesmärgiks on välistada

pahatahtlike taotluste esitamist (kuigi seda eelnõu seletuskirjas ei

käsitleta), kuid sellisel juhul tuleb see nii ka sõnastada.

Välja pakutud sõnastuse puhul peaks oma suutlikkust

meediateenust pakkuda tõendama (st esitama äriplaani, tehnilised

lahendused, turuanalüüsid jms) kõik taotluse esitanud

meediateenuse pakkujad, sõltumata sellest, kas mõju hindajal on

kahtlusi ettevõtja tegevuses või mitte.

EML leiab, et lõige 3 tuleb sõnastada nii, et kavatsust ja

suutlikkust pakkuda meediateenust peab taotleja tõendama mõju

hindava asutuse põhjendatud nõudmisel. Muudel juhtudel on

selline kohustus ebamõistlikult koormav ning pärsib mõju

hindamise taotluste esitamist.

Ühtlasi jääme VTK tagasisides väljendatud seisukohale, et ka

ERR-i taotlusel läbi viidud mõjuanalüüsi koostamisel peavad

erarahastusel tegutsevate meediaorganisatsioonide esindajad

saama turuolukorra määratlemiseks ja korrektseks hindamiseks

mõju hindaja uue meediateenuse mõju hindamise protsessis vajaduse

korral kaasata kolmandaid osapooli, sealhulgas sõltumatuid eksperte

või teisi asutusi, ning küsida arvamust teistelt meediateenuse

osutajatelt. Haldusmenetluse põhimõtte kohaselt tuleb

menetlusosalisena kaasata kolmandad isikud, kelle õigusi võib

kavandatav haldusakt puudutada. Kaasatakse neid osapooli, kelle

kaasamine on mõju hindaja hinnangul põhjendatud. Samuti ei ole

põhjendatud sätestada rakendusaktis kordasid ja põhimõtteid, mida

reguleerib haldusmenetluse seadus.

võimaluse arvamust avaldada.

Rakendusakti kavandi § 8 lõigete 5-6 kohaselt katab

meediateenuse mõju hindamise kulud üldjuhul ERR oma

eelarvest, kuid juhul, kui hindamise tulemusel leitakse, et ERR-i

uus teenus ei kahjusta meediaturgu, peab kulud kandma menetluse

algatanud muu meediateenuse osutajast taotleja.

EML peab sellist erandit ebaõiglaseks ja konkureerivaid

erameediaettevõtteid põhjendamatult koormavaks. Ei ole

vastuvõetav, et eraettevõtja, kes oma õiguste kaitseks taotleb

avalik-õigusliku teenuse sõltumatut hindamist, riskib seejuures

märkimisväärse kuluga, kui riik avaliku huvi tõttu otsustab ERR-i

teenuse lubada.

EML on seisukohal, et uute meediateenuste mõju hindamise kulud

peavad eranditult jääma avalik-õigusliku meedia ja riigi, mitte

erameedia kanda. Järelevalve teostamine avaliku meediateenuse

üle on osa riigi reguleerivast funktsioonist, mille kulud tuleks

niikuinii katta eelarvest.

Juhul kui seadusandja soovib siiski vältida (erameedia)

pahatahtlikke või selgelt põhjendamatuid taotlusi, võiks

kompromissina kaaluda näiteks mõistlikus summas riigilõivu

kehtestamist taotluse esitamisel või sätestada, et ainult ilmse

pahatahtlikkuse korral võib kulud erandlikult jätta taotleja kanda.

Praegune eelnõu versioon aga karistab taotlejat ka juhul, kui

taotluse ajend on heauskne konkurentsihirm, ning mõjuanalüüsis

(mis on kompleksne ja võib-olla kulukas) leitakse lõpuks lihtsalt,

et mõju pole “märkimisväärne”. Selline lähenemine pole

proportsionaalne ega soosi avatud dialoogi ERR-i uute algatuste

üle. Pigem peaks riik soodustama seda, et kõik asjaosalised – nii

ERR ise kui ka erameedia – annaksid mõjuhindamisse oma panuse

(nt esitades turuandmeid, tuues argumente jne).

EML teeb ettepaneku, et ERHS-i rakendusaktist jäetaks välja

erand jätta mõju hindamise kulud muu meediateenuse osutaja

kanda olukorras, kus ERR-i uus meediateenus tunnistatakse

lubatavaks.

Kõik mõjuhindamisega seotud kulud peaksid jääma ERR-i kanda

(lõppastmes riigi kanda), sest meie hinnangul on need osa uue

teenuse turuletoomise kulust. ERR saab uue teenuse loa näol

potentsiaalse õiguse turgu mõjutada ja seega on õiglane, et ta katab

ka hindamise kulu.

Selline lahendus kindlustab, et erameedial säilib võimalus oma

õigusi ja turu tasakaalu kaitsta ning mõju hindamise protsess

täidab oma eesmärki – olla tõhus ja kõigile ligipääsetav

järelevalvemehhanism.

3. Riigieelarvest eraldatav toetus (eelnõu § 1 punkt 8)

Eelnõuga tehakse oluline muudatus ERR-i rahastamispõhimõtetes:

ühe-aastaste eelarveotsuste asemel kehtestatakse nelja-aastase

raamlepingu põhimõttel toimiv rahastuskorraldus. EML-i

hinnangul ei ole selline mudel nii teiste avalik-õiguslike asutuste

rahastamise loogikaga võrreldes kui ka riigi eelarve planeerimise

üldpõhimõtteid silmas pidades vastuvõetav.

Eelnõu paneb raamlepinguga paika 4 aasta summad ja sätestab, et

raamlepingu summasid ei vähendata (välja arvatud kitsalt

määratletud erandjuhud) ning et uue perioodi tase ei tohi olla

madalam eelmisest perioodist. See lukustab eelarvelised valikud

perioodiks, mis on pikem kui iga-aastase riigieelarve poliitiline ja

Selgitame. Oluline on rõhutada, et ühegi teise Eesti avalik-õigusliku

asutuse suhtes ei kehti need kohustused ja piirangud, mis on

kehtestatud Euroopa meediavabaduse määruse artikliga 5 ERR-ile.

ERR-i rahastamise erandlik korraldus (nelja-aastane raamleping ja

sellele tuginevad lisatoetused) on otseselt seotud tema rolli ja

sõltumatuse tagamisega. Selline lahendus on vajalik, et tagada ERR-i

sõltumatus poliitilistest ja majanduslikest tsüklitest ning kindlustada

avalike ülesannete täitmine prognoositavalt ja stabiilselt. Teised

avalik-õiguslikud asutused ei tegele samasuguse ühiskondliku rolliga

ega allu samadele sõltumatuse nõuetele, seega ei ole nende

rahastamises vaja rakendada ERR-i raamistiku sarnast mehhanismi.

Nelja-aastane raamleping ei tähenda, et ERR-i kulud oleksid

automaatselt kõrgemad või et riigieelarve paindlikkus kaoks. Pakutud

lahendus on teadlik erand, mille eesmärk on täita Euroopa

majanduslik tegelikkus ning vähendab tavapärase protsessiga

võrreldes riigieelarve paindlikkust. Teiste ministeeriumide

valitsemisalad ja riigiasutused planeerivad oma tegevust

riigieelarveseaduse (edaspidi RES) raamis ja saavad vahendid

aastaeelarvega, siduvate mitmeaastaste „mittevähendatavate“

lepetega EML-ile teadaolevalt summasid ei fikseerita.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse küll, et raamleping asendaks „iga-

aastase poliitilise otsuse“ loogika, kuid see looks pretsedendi,

mida teistel valdkondadel pole – üks asutus saaks püsiva eelarve-

eelistuse, samal ajal kui ülejäänud avalik sektor peab kohanema

iga-aastaste majandus- ja poliitikamuutustega.

Ringhäälinguteatise punkti 71 kohaselt ei tohi riikliku hüvitamise

summa üldiselt ületada avaliku teenuse ülesande täitmisega seotud

puhaskulusid. Kui ERR-i avalike ülesannete täitmise rahastamine

ei sõltu mitte ERR-i konkreetsest eelarvest, finants- ja/või

arenguplaanist, kus on avalike ülesannete sisu ja maht kindlaks

määratud, siis tuleb eraldi lahendada küsimus, kuidas vältida ERR-

i kulude ülemäärast hüvitamist. Eelnõus kavandatud

üleminekusäte (§ 41 2 ) paneb esimese raamlepingu baassummaks

2024. aasta toetuse, millele lisatakse viimane palgatõus ja

prognoositud kulumuutused. Kui 2024. aasta baas ei kajasta

tegelikku avaliku teenuse mahtu või sisaldas ajutisi tegureid,

külmutatakse neljaks aastaks sisuliselt vale alus.

Eelnõu seletuskirjas on uue rahastusmudeli kasutuselevõttu

analüüsitud üksnes EMFA vaatest, st tuues välja 4-aastase

raamlepingu positiivse mõju ERR-i sõltumatusele, kuid täielikult

on läbi analüüsimata see, kuidas on uus mudel kooskõlas

puhaskulude hüvitamise põhimõttega. Seletuskirjast ei nähtu

meediavabaduse määrusest tulenevaid nõudeid ning kindlustada

avaliku teenuse järjepidevus ja sõltumatus.

Oluline on rõhutada, et raamlepinguga hõlmatud lisatoetused, ei ole

sihtotstarbelised projektitoetused ja sihtotstarbeliste projektitoetuste

lubatavust eelnõuga piirata ei soovita. ERR-i osalemise piiramiseks

riigihangetes ja avalikes taotlusvoorudes puudub alus. Avalik sektor,

kes toetuseid annab, peab järgima kõiki kehtivaid õigusnorme,

sealhulgas riigihangete seaduses ja haldusmenetluse seaduses

sätestatud põhimõtteid, nagu võrdne kohtlemine ja läbipaistvus. ERR

peab, järgides kehtivaid seadusi ja oma sõltumatuse põhimõtteid,

saama taotleda täiendavaid projektitoetuseid samadel alustel nagu

teised huvitatud osapooled. Samal ajal tuleb tagada, et

projektitoetuste kasutamine ei ohustaks ERR-i põhitegevuse

sõltumatust. Probleemid, millele viidatakse, tulenevad pigem kehtiva

seaduse rakenduspraktikast ja ei neid ei ole mõistlik lahendada

seaduse muutmisega.

Nõustume, et eelnõus olev formuleering „või muud juhtumid, mis on

vajalikud avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks“ on avar, kuid

see on olnud teadlik valik. Selline sõnastus võimaldab tagada, et

ettenägematud olukorrad, mis on vajalikud ERR-i tegevuse

jätkusuutlikkuse tagamiseks, saaksid rahastuse ilma iga kord seadust

muutmata. See omakorda on oluline, kuna seaduse muutmine on

keerukas ja aeganõudev protsess. Juhime tähelepanu ka sellele, et

raamlepingu alusel projektitoetuseid ei anta ning kuna raamleping ja

selle lisad on avalikud, näeb avalikkus selgelt, milleks raha antakse ja

kasutatakse. Iga raamlepingu alusel eraldatud toetus peab olema

avalik. Projektitoetuste puhul kehtib sama põhimõte. Iga toetus

antakse konkreetse eesmärgiga ning pärast projekti lõppu esitab ERR

aruande, kuidas ja milleks toetust kasutati. Üldjuhul on selline

ühtegi viidet teistele Eesti avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele,

kelle rahastamine sarnase mudeli alusel toimuks, ega ka näiteid

lähiriikidest.

Seega leiame, et välja pakutud 4-aastase raamlepingu mudelit

tuleks enne kasutuselevõttu veel põhjalikult analüüsida.

Teiseks lisatakse eelnõu kohaselt ERHS-i võimalus eraldada ERR-

ile riigieelarvest lisatoetusi erakorraliste või spetsiifiliste

ülesannete täitmiseks, nagu riigikaitselised tegevused, elutähtsate

teenuste osutamine või muud juhtumid, mis on vajalikud avaliku

teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks (§ 10 lg 5). Kuigi riigikaitse

ja elutähtsa teenuse aspektist on erakorraline toetus mõistetav (nt

kriisi ajal täiendava teabeedastuse tagamiseks), on formuleering

“muudel juhtudel ” liiga avar.

Kehtiva ERHS-i kohaselt on ERR-i tuluallikaks muu hulgas

sihtotstarbelised projektitoetused (ERHS § 7 lg 5 p 8), ent seadus

ei selgita, mida täpselt selle all mõeldakse.

Ebaselgus selles, milliseid ERR-i ülesandeid rahastatakse iga-

aastasest riigieelarvelisest toetusest ja milliseid näiteks

sihtotstarbelistest projektitoetustest, on loonud praktikas olukorra,

kus ERR on hakanud järjest enam konkureerima erinevatele

fondidele ja toetustele, saades lisaraha konkreetsete sisuprojektide

jaoks.

Nagu EML ERHS-i VTK tagasisidestamisel juba välja tõi, siis

meile teadaolevalt on sihtotstarbeliste projektitoetuste osakaal

ERR-i eelarves viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud.

Erameedial ei ole üldjuhul võimalik sellele rahale kandideerida

aruandlus kohustuslik ka taotlusvoorude aluseks olevate õigusaktide

kohaselt.

Lisaks näeb juba täna kehtiv seadus ette, et ERR arengukavas esitatud

arengukavatsusi ning tema tegevust ülesannete täitmisel hindab

nõukogu mõju analüüsi alusel. Kuna ERR-i tegevus on avalik ning ka

arengukava ja muud dokumendid (sh mõju analüüs) peavad olema

avalikud ehk alluma nö avalikkuse kontrollile, aitab sellise mõjude

analüüsi tegemine ka ühiskonnal avalik-õigusliku

ringhäälinguorganisatsiooniga paremini suhestuda. Seesama avalik

dokument peab andma avalikkusele ülevaate ERR-i panusest

ühiskonda. Sellist mõjude analüüsi praktikas täna järjepidevalt ei ole

tehtud ja nii see tulevikus olla ei tohiks. Kui ERHS näeb ette

süsteemse monitoorimise kohustuse, tuleb seda järgida. Seega on

ERHS-i tasandil juba täna kehtestatudmehhanism, mille raames saab

kontrollida, kas ERR on täitnud avaliku teenuse osutamisest

tulenevaid kohustusi või mitte.

just seetõttu, et ERR on saavutanud või saavutamas turul

dominantset positsiooni ning sihttoetuse andjad seavad sellise

positsiooni ka toetuse saamise tingimuseks. Nõnda on erameedia

seatud ebavõrdsesse olukorda, sest ta peab konkureerima ERRi

sisupakkumistega, mida niigi „piisavalt, kestlikult ja

prognoositavalt“ peab finantseerima riik.

Selleks, et erameedia saaks avalikõigusliku meedia kõrval oma

rolli täita ning selleks, et meedia oleks pluralistlik ja võimalikult

mitmekesine, peab jälgima era- ja avalikõigusliku meedia

tasakaalu turul ning kindlustama, et erameedial säiliks võimalus

tulu teenida. Jälgida tuleks sedagi, et avalikõiguslik

meediaorganisatsioon ei muutuks domineerivaks.

EML-i hinnangul ei tohiks ERR-il, keda juba põhitegevuse jaoks

riigieelarvest rahastatakse, olla õigust kandideerida täiendavatele

sihtotstarbelistele projektitoetustele. Nõnda paraneksid erameedia

võimalused mitmekesistada oma programmi ühiskondlikult

kaalukate saadetega, teistpidi kasvaks ka erameedia juurdepääs

lisaressursile.

Erameedia on väljendanud selles küsimuses valmisolekut

sisuliseks koostööks avalikõigusliku meediaga – näiteks on EML

välja pakkunud, et kui riik tahab toetada mõnd ühiskondlikult

olulist saadet või projekti, võiks erameedia selle toetuse abil sisu

toota ning pärast esmaesitust anda ERR-ile üle kasutamiseks ja

arhiveerimiseks.

ERR-i rahastusmudeli muutmise üks eesmärke oli suurendada

läbipaistvust, kuid sihtotstarbeliste projektitoetustega see eesmärk

meie hinnangul ei täitu. Veelgi enam, juhime tähelepanu, et

sihtfinantseeritud sisuprojektid võivad seada ohtu ERR-i

toimetusliku sõltumatuse. ERR peab teenima avalikkust, mitte

üksikute projektitoetuste andjate huve. Seepärast on EML

veendunud, et ERR-i igapäevase tegevuse rahastamine peab

toimuma üksnes riigieelarvest eraldatava üldtoetuse kaudu, mis

katab nii tegevuskulud, palgakulud, investeeringud kui ka

vältimatult vajalikud arendused.

EML-i hinnangul ei tohiks ERR-i sihtotstarbeline sisurahastamine

(projektitoetused, eriprogrammide toetused jmt) lubatav olla, kuid

kui üldse, siis väga kitsalt defineeritud erandjuhtudel. Eelnõus

hetkel olev formuleering „või muud juhtumid, mis on vajalikud

avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks“ on liialt avar – see

võimaldab igal valdkonnaministril või projektifondil ERR-ile raha

suunata, mõjutades nõnda ERR-i sõltumatust ja eelarve

läbipaistvust.

Kui seadusandja otsustab sihtfinantseerimist siiski lubada, peaks

ERR-ile selles osas kehtima oluliselt suurem aruandluskohustus ja

nende investeeringute arvestamine üldises riigieelarvelises

rahastuses. Praegune praktika, kus ERR võib erinevatest allikatest

lisaraha saada ja seda oma aastaaruandes lihtsalt muude tulude all

näidata, ei vasta läbipaistva rahastamise põhimõttele.

Rõhutame, et uut ERHS-i koostades on oluline suurendada ERR-i

rahastamise läbipaistvust ja aruandlust. Iga sihtotstarbeline eraldis

peaks olema avalik, konkreetse eesmärgiga ning pärast projekti

lõppu tuleks ERR-il esitada avalik aruanne, kuidas raha kasutati ja

millist avalikku väärtust loodi. Ilma selgete piirangute ja

aruandluseta õõnestavad sihttoetused ERR-i sõltumatust ja

usaldusväärsust, samuti kahjustavad ausat konkurentsi

meediasektoris.

4. Nõukogu moodustamine (eelnõu § 1 punktid 11-13) Selgitame. Nõukogu moodustamise põhimõtted, mis olid kavandatud

Eelnõus kavandatakse ERR nõukogu moodustamise põhimõtete

muutmist, et suurendada nõukogu poliitilist sõltumatust ja

asjatundlikkust. Muudatuste kohaselt säiliks fraktsiooniesindajate

põhimõte, kuid ekspertliikmete arvu suurendatakse nii, et see oleks

alati vähemalt ühe võrra suurem kui fraktsioonide arv.

Eelnõu kohaselt ei või nõukogu liikmeks olla ka Eestis

registreeritud erakonna juhtorgani liige. Lisaks on ette nähtud, et

eksperdid valitakse avaliku konkursi korras Riigikogu

kultuurikomisjoni poolt.

Kuigi üldiselt peab EML kirjeldatud muudatusi tervitatavaks,

rõhutame, et üksnes ekspertide arvu suurendamine ning erakonna

juhtorganite liikmete nõukogusse kuulumise välistamine ei pruugi

veel täielikult kõrvaldada poliitilist mõju ERR nõukogus. Kui

ligikaudu pooled liikmed jäävad endiselt poliitilisteks esindajateks

ning nõukogusse võivad kuuluda kõikvõimalikud muud

erakonnaga seotud isikud, on oht, et teatud otsused saavad ikkagi

mõjutatud parteilistest huvidest. See risk on eriti ilmne küsimustes,

mis võiksid olla avalikkuse ees tundlikud.

Leiame, et ERHS-is võiks täpsemalt määratleda nõuded

Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatele,

kellel on ekspertliikmetena õigus nõukogusse kuuluda (näiteks

määratledes institutsioonid, kellel on õigus nimetada oma esindaja

ERRi nõukokku, või sätestades, et teatud arv liikmeid peab olema

ülikoolidest vms.), samas võiks sõnastust korrigeerides silmas

pidada, et nõukogusse saaksid kuuluda ka muude asjassepuutuvate

valdkondade eksperdid(nt juhtimiskompetents, sisekontroll vms).

Sarnast tagasisidet andis ERHS-i VTK-le ka

Kultuuriministeeriumi eelnõuga, on alates 21. juulist 2026. aastal

kehtivas seaduses sätestatud ning on seetõttu eelnõust välja jäetud.

Eelnõuga on ERR-i nõukogu pädevusi täpsustatud mitmes olulises

aspektis, sealhulgas meediateenuste mõju hindamise ning

programmide arvu ja muude meediateenuste osutamise otsustamise

osas. Muudatused tugevdavad nõukogu strateegilist rolli ning

annavad talle selgema vastutuse ERR-i arengusuundade, sisuliste

otsuste ja nende otsuste elluviimise eest. Viidatud muudatus ERHS §

13 osas, millega jäetakse välja nõukogu kohustus esitada iga-aastane

aruanne Riigikogu kultuurikomisjonile, ei vähenda läbipaistvust ega

vastutust. Kohustuse eemaldamise põhjuseks on asjaolu, et praktikas

ei ole seda sätet rakendatud ning see ei ole ka sisuliselt asjakohane,

kuna Riigikogu kultuurikomisjoni pädevuses ei ole ERR-i nõukogu

tegevuse üle järelevalve teostamine.

Rahandusministeerium. Kuigi eelnõu koostajad on

kooskõlastustabelis märkinud, et tagasiside on arvesse võetud, on

eelnõus jätkuvalt hetkel kehtiv sõnastus, mis piirab nõukogusse

kuuluvate asjatundjate ringi üksnes Rahvusringhäälingu

tegevusvaldkonna tunnustatud ekspertidega. Nagu nähtub VTK-s

välja toodud teiste riikide kogemustest, siis on sarnastes organites

ka äriühingute juhtimiskogemusega ning äri- ja majanduseluga

kursis olevaid isikuid (nt Läti, Soome).

Teiseks teeme ettepaneku lisada ERHS-i § 15 lõikesse 1 täiendava

punkti, mis võimaldaks keelduda võtta nõukogu liikmeks isikut,

kelle sobivuses ja/või poliitilises sõltumatuses on muudel

asjaoludel põhjust kahelda.

Täiendavalt juhime tähelepanu, et hetkel ei tohi viidatud ERHS §

15 lg 1 punkti 4 alusel kuuluda ERR-i nõukogusse isik, kes on

mistahes lepingulistes suhetes meediateenuse osutajaga, kuid

„lepinguliste suhete“ lai definitsioon võimaldab keelduda

nõukogusse võtmast ka nt isikut, kellel on sõlmitud leping

teenusepakkujaga kodus TV vaatamise eesmärgil. See kindlasti ei

saanud olla seadusandja eesmärk, mistõttu teeme ettepaneku

muuta ka ERHS-i § 15 lg 1 punkti 4 sõnastustust vastavalt.

Kuna erakondlik kuuluvus välistab kavandatud § 15 lg 1 punkti 7

kohaselt nõukogu liikmeks saamise üksnes juhul, kui isik on

erakonna juhtorgani liige, võiks ka meediateenuse osutajaga

lepingulises suhtes oleva isiku osas välistada tema nõukogusse

kuuluvuse üksnes siis, kui isik on meediateenuse osutaja

juhtorgani liige. Kuna see alus on ERHS § 15 lg 1 punktis 2 juba

sätestatud, võiks ERHS § 15 lg 1 punkti 4 seadusest üldse

kustutada.

Kuigi Kultuuriministeerium nõustus ERHS-i VTK

tagasisidestamisel EML-iga selles, et ka ERR-i juhtimisotsused

peavad olema tehtud läbipaistvalt, kaalutletult ning demokraatliku

ühiskonna ja vaba ajakirjanduse toimimisprintsiipe ja eesmärke

silmas pidades, ei leia eelnõust kahetsusväärselt ühtegi nõukogu

juhtimise korraldamist reguleerivat sätet, olgugi, et EML tegi

konkreetse ettepaneku täpsustada ja konkretiseerida ERHS-is

ERR-i nõukogu ülesandeid, õigusi ja vastutust.

Kuna eelnõu ühtaegu vähendab nõukogu aruandluskohustust (iga-

aastase Riigikogu kultuurikomisjonile esitatava aruande

kaotamine, § 13 muudatus) ja suurendab nõukogu strateegilist

kaalu (nt rahastusraamlepingu kinnitamine, § 21 lg 1 p 7), on meie

hinnangul vältimatu täiendada ERHS-i normidega, mis tagavad

nõukogu tegevuse läbipaistvuse ja tegeliku vastutuse.

5. Aruandlus

Lõpetuseks ei saa märkimata jätta, et eelnõuga plaanitakse

sisuliselt ja oluliselt laiendada ERR-ile antavate ülesannete ringi

(sh uute „meediateenuste“ lubamine tehnoloogianeutraalsuse sildi

all) ning kehtestada nelja-aastane rahastusmudel, mis toimib

sisuliselt eelarvelise lõdvendusena. Kuid samal ajal ei suurenda

eelnõu üldse ERR-i aruandlus- ega läbipaistvuskohustusi.

Arvestades, et avalikkus ja meediasektor on korduvalt rõhutanud

vajadust tugevdada ERR-i vastutus- ja aruandlusraamistikku, on

selline tasakaalustamatus meie hinnangul põhimõtteliselt

Selgitame. Nagu eelpool öeldud, ei loo eelnõu muudatus ERR-ile

uusi ülesandeid ega eesmärke ega laienda tema mandaati väljapoole

seaduses sätestatud raame. Tehnoloogianeutraalsuse põhimõte

võimaldab ERR-il täita juba olemasolevaid avalikke kohustusi

muutuvas meediakeskkonnas ja uutes levivormides, ilma et see

tähendaks ülesannete laiendamist.

Vastupidiselt väidetule, et eelnõu ei suurenda üldse ERR-i aruandlus-

ega läbipaistvuskohustusi, luuakse eelnõuga uus mõjude hindamise

süsteem, mis tugevdab ERR-i tegevuse strateegilist hindamist ja

läbipaistvust, sh avaliku teenuse kvaliteedi ja ühiskondliku mõju

aspektist. ERR peab jätkuvalt regulaarselt aru andma oma tegevusest,

vastuvõetamatu.

EU kohtupraktika1 kohaselt peavad avalik-õigusliku ringhäälingu

tegevuse kontrollimiseks olema ette nähtud tõhusad mehhanismid

ning neid mehhanisme tuleb ka tegelikkuses rakendada. Samas

otsuses kinnitati, et riigi poolt eraldatud vahendeid saab lugeda EL

riigiabi reeglitega kooskõlas olevaks vaid juhul, kui ringhääling on

täitnud talle pandud avaliku teenuse kohustused nõutud

kvaliteediga. Kui kontrollimehhanismid puuduvad või ei toimi,

puudub kindlus, et avaliku teenuse kohustused on tegelikult

täidetud ja raha kasutatud eesmärgipäraselt.

Leiame, et ERR peaks regulaarselt aru andma, kuidas ta oma

avalikku ülesannet täidab. Avalik-õigusliku ringhäälingu

legitiimsuse aluseks on tema suutlikkus näidata, millist avalikku

väärtust ta loob ja kuidas ta ühiskonna ootusi täidab.

Väljatöötamiskavatsuse aruteludel toetati mõtet luua süsteem

ERR-i avaliku väärtuse mõõtmiseks (sh nt vaatajaskonna rahulolu,

programmi mitmekesisuse näitajad, regionaalse katvuse andmed

jms) ning kohustus avaldada regulaarselt aruandeid avaliku

teenuse osutamise kohta. Meie arvates peaksid need ideed

kajastuma ka ERHS-is. EML-i hinnangul ei tohiks uue ERHS-iga

mitte mingil juhul vähendada ERR-i aruandlust, vaid peaks

vastupidi, suurendama selle ulatust ja detailsust.

sealhulgas arengukava ja majandusaasta aruande kaudu, mis on

avalikud ja kõigile kättesaadavad. Avalik on ka eelnõuga kavandatav

raamleping (ja selle lisad), millega määratakse ERR-i toetus nelja-

aastaseks perioodiks.

Lisaks tuleb rõhku panna ERR-i teadlikkuse tõstmisele, et tema

dokumendid oleksid sisukamad, kvaliteetsemad ja paremini

hinnatavad. Avaliku teenuse kvaliteedi ja läbipaistvuse tagamine ei

eelda ilmtingimata seaduses täiendava aruandluskohustuse

kehtestamist, vaid olemasolevate mehhanismide tõhusamat

rakendamist ning dokumentide sisulist täiustamist.

Eelnõu ei vähenda aruandlust ega läbipaistvust. Vastupidi, lisatakse,

täpsustatakse ja ajakohastatakse mehhanisme, mis võimaldavad

hinnata ERR-i tegevuse vastavust seaduses sätestatud eesmärkidele ja

avaliku teenuse kvaliteedinõuetele.

Eesti Rahvusringhääling

1. ERRile on oluline ERRi tegevust reguleeriva seaduse

kaaasajastamine. Eelnõus on kaetud teemad, mida

Kultuuriministeerium esitas 2024. aastal koostatud Eesti

Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse

Mittearvestatud. Kultuuriministeerium on seisukohal, et MeeTS-is

ja Euroopa meediavabaduse määruses sätestatud meediateenuse

mõiste hõlmab ka veebiteenuseid, mistõttu nende eraldi nimetamine

eelnõus ei ole otstarbekas. ERHS § 2 lõike 2 kohaselt tuleb seaduses

1 Vt nt Üldkohtu 26. juuni 2008. aasta otsus kohtuasjas SIC vs. komisjon, T-442/03, ECLI:EU:T:2008:228.

väljatöötamiskavatsuses (ERHS VTK) ja mida ERR ka toetas.

ERR peab oluliseks, et eelnõuga on sõnaselgelt väljendatud ERRi

tegutsemine erinevatel meediaplatvormidel ja erinevate

meediateenuste osutamine raadio- ja teleteenuse kõrval. ERR

avaliku ülesande määratlus on ka kehtivas seaduses olnud

kõikehõlmav, kuid teadaolevalt on tänane regulatsioon andnud

võimaluse mitmetimõistetavuseks ja toonud kaasa Euroopa

Komisjonini jõudnud tarbetu ja kurnava vaidluse. Seaduse

muutmine on kindlasti oluliseks faktoriks vaidluse lahendamisel.

On äärmiselt oluline, et ERRi ülesanne on määratletud nii, et see

vastaks auditooriumi ootustele, oleks avaliku huvi seisukohast

laiapõhjaline ja jõuaks avalikkuseni tehnilistel platvormidel, kuhu

on liikunud auditoorium. Kuigi teiste meediateenuste mõiste alla

loetakse meediateenuste seaduse ja EMFA kohaselt ka

meediateenuse osutaja veebiteenused, pooldaksime seaduses selle

sõnaselgemat väljatoomist või meediateenuste mõiste avamist.

reguleerimata küsimustes rakendada meediateenuste seaduses

meediateenuse osutaja ning teistes õigusaktides Rahvusringhäälingu

tegevuse kohta sätestatut. See tähendab, et ERHS lähtub

meediateenuse ja meediateenuse osutaja mõistest MeeTS-is ning

MeeTS omakorda Euroopa meediavabaduse määrusest.

Sõnaselge veebiteenuste nimetamine võib tekitada õiguslikku

ebakindlust või piiranguid tulevaste platvormide suhtes, mis praegu

veel teada ei ole. Liigne seaduse täpsustamine võib piirata ERR-i

paindlikkust auditooriumi ootustele vastata ning vajada täiendavaid

seadusemuudatusi uute tehnoloogiate või platvormide ilmnemisel.

2. ERR toetab mehhanismi loomist avalike teenuste hindamiseks,

mis esmakordselt arvestab juba 2009. aastal vastuvõetud Euroopa

Komisjoni teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-

õigusliku ringhäälingu suhtes 2009/C 257/01 (nn

Ringhäälinguteatis) toodud soovitusi liikmesriikidele. Uute avalike

teenuste hindamine annab kindluse ERRile, et osutatavad teenused

vastavad ühiskonna demokraatlikele, kultuurilistele ja

sotsiaalsetele vajadustele ja välistavad konkurentsimoonutused

meediasektoris.

Teadmiseks võetud.

3. 2024. aasta 7. mail jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse

(EMFA) artikkel 5 sätestab kohustuse liikmesriikidele tagada, et

avalik-õiguslike meediateenuse osutajate rahastamismenetlused

põhinevad eelnevalt kehtestatud läbipaistvatel ja objektiivsetel

kriteeriumidel ning et avalik-õiguslikel meediateenuse osutajatel

Osaliselt arvestatud. Eelnõust on Rahandusministeeriumi

24.09.2026 ettepanekul välja jäetud senine viide makromajandus- ja

rahandusprognoosidele ning nende üksikutele komponentidele

toetuse baassumma määramisel. Rõhutame, et muudatus ei mõjuta

siiski rahastamistaseme kujunemise sisulisi aluseid. Riigieelarve ja

on piisavad, kestlikud ja prognoositavad rahalised vahendid, mis

vastavad nende avaliku teenuse osutamise ülesandele ja võimele

selle raames areneda. Määruse põhjenduspunkt 31 rõhutab, et on

vaja tagada, et avalik-õiguslikud meediateenuse osutajad saaksid

kasu läbipaistvatest ja objektiivsetest rahastamismenetlustest, mis

tagavad piisavad ja stabiilsed rahalised vahendid nende avaliku

teenuse osutamiseks, võimaldavad planeerimise prognoositavust ja

lubavad neil avaliku teenuse osutamise raames areneda.

Eelistatavalt tuleks sellise rahastuse üle otsustada ja see eraldada

mitmeaastases arvestuses kooskõlas avalik-õiguslike

meediateenuse osutajate avaliku teenuse osutamisega, et vältida

igaaastaste eelarveläbirääkimiste lubamatu mõju riski.

ERR jääb jätkuvalt eelistama Kultuuriministeeriumi koostatud

ERHS VTKs väljapakutud finantseerimismudelit, mille kohaselt

oleks riigieelarve toetuse aluseks valem, mis vastab teatud

protsendile üle-eelneva kalendriaasta laekunud aktsiisimaksudest

ja füüsilise isiku tulumaksust. Nimetatud rahastamismudel tagaks

täielikult vastavuse Euroopa meediavabaduse määrusega ja

välistaks täitevvõimu sekkumise ning poliitilised mõjutused

riigieearvest eraldatava toetuse kujundamisel.

Ehkki eelnõu seletuskirjas on läbivalt märgitud, et eelnõus pakutud

finantseerimisskeem tagab ERRi rahastamise sõltumatuse, ei saa

sellega täielikult nõustuda. Mööname, et võrreldes kehtivas

seaduses oleva mehhanismiga, mille kohaselt määratakse ERRile

riigieelarveline toetus iga-aastaselt, on eelnõus pakutu näol siiski

liigutud rahastamise aluse stabiilsuse poole. Paraku aga võimaldab

eelnõu sõnastus siiski ebastabiilsust ja prognoosimatust ka

pakutud neljaaastase perioodi vältel.

Eelnõus sätestatud seaduse § 10 lõige 6 jätab võimaluse vähendada

riigi eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse riigi

rahandusprognoosist tulenevatest fiskaalpoliitilistest võimalustest.

Riigi majandus- ja rahandusprognoos hõlmab seejuures peamisi

majandusnäitajaid, sealhulgas sisemajanduse kogutoodangu kasvu,

inflatsiooni, tööturu arenguid, tarbimist ja investeeringuid, ning seda

kasutatakse eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel. Seetõttu võetakse

raamlepingu esimeseks perioodiks rahastamistaseme määramisel

arvesse ka majanduskeskkonnast tulenevaid arenguid ja riigi

eelarvevõimalusi, ilma et eriseaduses oleks vaja loetleda konkreetseid

prognoosi komponente. Teisisõnu, kuigi eelnõu ei seo raamlepingu

rahastamistaset enam otseselt konkreetsete majandusnäitajatega,

sisaldavad riigi makro- ja rahandusprognoosid muu hulgas ka

inflatsiooninäitajaid, mis mõjutavad riigi eelarveliste võimaluste

kujunemist. Kuna riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamisel

lähtutakse nendest prognoosidest, kajastuvad vastavad

majandusarengud ka raamlepingu alusel kavandatava

rahastamistaseme määramisel.

Kultuuriministeerium tunnistab, et VTK-s pakutud lahendus, ei

leidnud Rahandusministeeriumi heakskiitu ning kuna 2024. aasta 7.

mail jõustunud Euroopa meediavabaduse määruse nõuded on

täitmiseks kohustuslikud, tuli leida uus lahendus. Leiame, et uus

lahendus tagab samuti ERR-i rahastamise sõltumatuse, stabiilsuse ja

prognoositavuse, minimeerides samal ajal täitevvõimu sekkumise ja

poliitilise mõjutamise riski. Seda, kas väljapakutud rahastamisskeem

on täielikult vastavuses EMFA artikliga 5 hindab komisjon hiljemalt

8. augustiks 2028 ja pärast seda iga nelja aasta järel.

Nõustume, et eelnõus olev sõnastus „või muud juhtumid, mis on

vajalikud avaliku teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks“ on avar, kuid

järgmiseks nelja-aastaseks perioodiks ettenähtud summat, kui see

on tingitud märkimisväärsest majanduslangusest, riigikaitselistest

vajadustest või muudest erakorralistest asjaoludest. Antud lahtine

loetelu jätab võimaluse väga laiaks tõlgendamiseks ja summa

vähendamiseks. Riigieelarve seaduse § 331 lõike 2 kohaselt

muudetakse eelmise perioodi eelarvestrateegias esitatud teavet

eelseisvate aastate kohta uue eelarvestrateegia kinnitamisel vaid

juhul, kui on muutunud tulemusvaldkonna üldeesmärk, Vabariigi

Valitsuse tegevusprogramm, riigi eelarvepoliitilised põhisuunad,

makromajandusprognoos, rahandusprognoos või asjaomane

õigusakt.

Rahandusministeeriumi veebilehel kirjeldatakse rahandusprognoos

sisu järgnevalt: Maksutulude prognoos põhineb makroprognoosil,

mis lähtub globaalsest majandusolukorrast, Eesti

väliskaubanduspartnerite väljavaadetest, meie majanduse

arengufaasist ning planeeritud maksumuudatustest. Prognoositakse

kõiki tähtsamaid makronäitajaid, nagu sisemajanduse

kogutoodang, inflatsioon, tööpuudus ja hõive, tarbimine ja

investeeringud jne. Majandusprognoosi kasutavad valitsus ja

riigikogu eelarvepoliitiliste otsuste tegemisel ning ettevõtjad oma

strateegiliste plaanide koostamisel. Prognoosi seletuskiri annab ka

laiemale avalikkusele ülevaate viimasest majandusarengust ning

väljavaatest järgnevaks neljaks aastaks.

Eelnõu seletuskirjas võiks täpsemalt lahti kirjutada, kuidas

kujunevad kavandatavad toetuse summad nelja aastaseks

perioodiks iga aasta kohta eraldi ning milliseid näitajaid võetakse

arvesse makromajandus ja rahandusprognoosist toetussummade

kujunemisel. Selgusetuks jääb, kas summade kujunemisel

arvestatakse nelja aasta inflatsiooni prognoosiga, mis tagaks ERRi

see on teadlik valik. Selline lähenemine võimaldab tagada rahastuse

ka ettenägematute olukordade korral, mis on vajalikud ERR-i

tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks, ilma et iga kord peaks seadust

muutma. See on oluline, kuna seaduse muutmine on keerukas ja

aeganõudev protsess.

Leiame, et eelnõu võimaldab tagada raamlepingu alusel ERR-i

tegevuse jätkusuutlikkuse sihtotstarbeliste toetuste näol, sealhulgas

vajadusel personali palkade katmiseks lisatoetuse eraldamise. Kuigi

eelnõu ei taga automaatselt, et selline rahastus igal juhul eraldatakse,

loob see seaduslikul alusel vajaliku võimaluse toetuse

suurendamiseks ilma igakordse seadusemuudatuseta. Samal ajal

säilib baasrahastuse stabiilsus: nelja-aastase perioodi jooksul ei ole

lubatud baasrahastust vähendada, välja arvatud juhul, kui see on

tingitud märkimisväärsest majanduslangusest, riigikaitselistest

vajadustest või muudest erakorralistest asjaoludest. Selline

lähenemine tagab avaliku teenuse jätkusuutlikkuse ning paindlikkuse

ootamatute olukordade lahendamiseks, samal ajal kaitstes ERR-i

põhitegevuse rahastust.

Nõustume, et seletuskirjas toodud selgitus, kus on raamlepingu

algusaastat põhjendatud sellega, et selline ajastus võimaldab

raamlepingu kehtivuse loogilist sidumist Riigikogu valimistsükliga,

ei ole otstarbekas, mistõttu oleme muutnud selgituse fookust, kuid

jätame sätte sisu muutmata. Perioodi valikul on lähtutud praktilisest

vajadusest tagada piisav ajavaru muudatuste rakendamiseks ja

rahastusmudeli ettevalmistamiseks. Kui seadus jõustub 2027. aasta

algusest, jääb üle poole aasta raamlepingu tehniliseks

üleminekuperioodiks, mille jooksul on võimalik koostada

raamlepingu projekt, kavandada rahastus ning vajaduse korral viia

läbi Euroopa Komisjoniga riigiabi loa taotlemise menetlus. Ajastuse

toimekindluse ja jätkusuutlikkuse teenuste osutamisel.

Eelnõus sätestatud seaduse § 10 lõikes 5 on märgitud, et ERRile

võib lisaks iga-aastasele riigieelarvelisele toetusele eraldada

sihtotstarbelisi eraldisi riigikaitseliste ülesannete täitmiseks,

elutähtsate teenuste osutamiseks ja muudel juhtudel, kui see on

vajalik ERRile seadusega pandud ülesannete jätkusuutlikuks

täitmiseks. Selline loetelu on positiivne, arvestades, et pakutud

regulatsioon ei paku täielikku kindlust nelja-aastase perioodi

jooksul määratud toetuse summa suuruse kujunemise osas. Teisalt

aga ei anna see ka kindlust, et näiteks valdkondlikel

palgaläbirääkimistel (antud juhul kultuuritöötajad) saavutatud

töötasu tõusuks eraldatavad vahendid jõuavad ka ERRi toetuse

hulka. Seletuskirjas küll on toodud, et sihtotstarbeliste toetuste abil

saab katta vajalikke personaliressursse, kuid nagu eelpool

märgitud jääb pakutud regulatsiooni valguses ERR riigieearvest

eraldatavate toetuste saamisel siiski täielikult sõltuma täitevvõimu

igakordsetest otsustest. Nimetatud lisavahendite eraldamise peaks

eraldi seaduse tekstis välja tooma.

Seega ei saa ERR nõustuda seletuskirjas läbivalt rõhutatuga, et

väljapakutud rahastamisskeem on täielikult vastavuses EMFA

artikliga 5 liikmeriigile pandud kohustusega luua avalik-

õiguslikule meediateenuse osutajale kestlikud, piisavad ja

prognoositavad rahastamise alused, mis tagaks nende sõltumatuse.

Teeme ettepaneku väljapakutud nelja-aastases rahastamisskeemis

toetussumma kujunemise alused veelkord läbi vaadata ja sätestada

need kujul, mis vähendaks poliitilise otsusega sekkumise

võimalust perioodi kestel ja seeläbi prognoosimatust ning

sõltumatust.

valik on seega põhjendatud nii õigusliku, eelarvelise kui ka praktilise

ettevalmistuse vajadusega.

Eelnõu punktis 26 toodud rakendusättega kirjeldatakse esimese

raamlepingu sõlmimise mehhanism. Rakendussätte kohaselt

sõlmitakse esimene raamleping hiljemalt 2026. aasta 30.

septembriks ja see kehtib 1.01.2028. - 21.12.2031. Seletuskirjas on

raamlepingu algusaastat põhjendatud sellega, et selline ajastus

võimaldab raamlepingu kehtivuse loogilist sidumist Riigikogu

valimistsükliga ning loob ajapuhvri toetuse suuruse

prognoosimiseks ja kavandamiseks. ERR ei toeta esimese

raamlepingu algusaasta edasilükkamist aasta võrra võrreldes

seaduse jõustumisega.

Vastavalt riigieelarve seaduse §le 341 kinnitatakse

riigieelarvestrateegia arvestusega, et riigieelarve eelnõu esitatakse

Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne järgmise eelarveaasta algust

st hiljemalt 1. oktoobriks. Riigieelarvestateegia koostamine toimub

seega ajal, mil muudatused ERHSis juba on jõustunud (1. juuni

2026). Seega on võimalik planeerida järgmine nelja-aastane

tsükkel juba algusega aastal 2027. Ei ole põhjendatud, et seaduse

jõustumise järel peaks ERRi tegevuse kavandamine sarnaselt

tänasele ebastabiilsele rahalisele seisule olema pärsitud veel ühe

aasta. Juhul, kui pakutud nelja-aastane rahastamisskeem

rakenduks, oleks ERRil juba võimalus oma tegevust planeerida

pikemas ajavahemikus kui seda on eelarveaasta.

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Kiri

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid

Digiallkirjad

Seosed