EELNÕU

08.09.2026

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr

42 „Päästeameti põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus“

muutmine

Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruses nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 4 lõige 9 sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Staažimärkide ja demineerijate kvalifikatsioonimärkide andmise korra kehtestab

peadirektor käskkirjaga.“;

3) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 16 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 18 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) ennetustööalaste teavituskampaaniate korraldamine ja koordineerimine ning päästealase

pärandi avalikkusele vahendamine;“;

5) paragrahvi 18 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) tule-, vee- ja plahvatusohutuse, elanike kriisivalmiduse ning muuseumi tegevuste

korraldamine ja koordineerimine;“;

6) paragrahvi 18 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„6) päästeala iseloomustava ajalooväärtusega materjali kogumine, kogutud museaalide

säilitamine, dokumenteerimine ja kirjeldamine muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel asutatud

muuseumide andmekogus ning vajaduse korral konserveerimine ja restaureerimine;

7) muude muuseumile seaduse või selle alusel antud õigusaktidega pandud ülesannete

täitmine.“;

7) paragrahv 25 tunnistatakse kehtetuks;

8) määruse lisa 4 „Päästeameti missioonimedali ja lindilõike etalonkujutised“ tunnistatakse

kehtetuks.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. novembril 2026. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

Kantsler

Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus“

muutmine“ seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruses nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ (edaspidi ka

Päästeameti põhimäärus) tehakse muudatused, millega lõpetatakse Eesti Tuletõrjemuuseumi

tegevus Päästeameti eraldiseisva struktuuriüksusena ning antakse selle ülesanded üle

ennetustöö osakonnale. Muudatuse eesmärk on korrastada ja optimeerida Päästeameti

struktuuri, vähendada asutusesiseseid dubleerivaid tegevusi ning koondada sarnase

suunitlusega ennetus- ja teavitustegevused ühtse juhtimise alla.

Eesti Tuletõrjemuuseumi põhiülesanded on muu hulgas päästeala ajaloo ja pärandi avalikkusele

vahendamine, museaalide kogumine ja säilitamine, näituste korraldamine ning ohutusalaste

sõnumite edastamine. Need tegevused on tihedalt seotud ennetustöö osakonna ülesannetega,

mille eesmärk on kujundada elanike ohutusalaseid teadmisi ja käitumist ning suurendada

elanikkonna kriisivalmidust. Muuseumitegevuse viimine ennetustöö osakonna koosseisu

võimaldab senisest paremini siduda päästealase pärandi tutvustamise Päästeameti

ennetustegevuste ja teavituskampaaniatega ning arendada muuseumitegevust paindlikumalt ja

tegevuspõhisemalt.

Muudatusega ei lõpetata Eesti Tuletõrjemuuseumi sisulist tegevust ega muuseumikogu

säilitamist ja arendamist. Muutub muuseumitegevuse organisatsiooniline korraldus

Päästeametis. Muuseumi senised põhiülesanded sätestatakse edaspidi ennetustöö osakonna

põhiülesannetena.

Lisaks tunnistatakse Päästeameti põhimääruses kehtetuks Päästeameti missioonimedalit

käsitlev regulatsioon ning missioonimedali etalonkujutisi sisaldav lisa. Muudatus on seotud

siseministri 30. aprilli 2008. aasta määruse nr 32 „Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus

ning päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord“ kehtetuks tunnistamisega ning uue

määruse kehtestamisega. Uues määruses sätestatakse Päästeameti missioonimedalit puudutav

regulatsioon tervikuna. Seetõttu puudub vajadus säilitada sama küsimuse regulatsiooni

Päästeameti põhimääruses.

Tegemist on Päästeameti sisemist töökorraldust puudutavate korralduslike muudatustega, mis

ei mõjuta asutuseväliste isikute õigusi ega kohustusi.

Määrusega ei kaasne täiendavat halduskoormust Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 punkti 7¹ tähenduses.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti õigusosakonna juhataja Eneken Kost

([email protected]) ja Siseministeeriumi õigusnõunik Pille Tees

([email protected]).

Määruse ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna

õigusnõunik Pille Tees ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata. See tehakse pärast kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõu on seotud samal ajal menetletava siseministri määruse „Päästeteenistuse aumärgi liigid

ja kirjeldus ning päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord“ eelnõuga. Nimetatud

määrusega tunnistatakse kehtetuks siseministri 30. aprilli 2008. aasta määrus nr 32

„Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning päästeteenistuse aumärgi andmise ja

kandmise kord“ ning kehtestatakse uus samanimeline määrus. Uues määruses sätestatakse muu

hulgas Päästeameti missioonimedalit käsitlev regulatsioon, mistõttu tunnistatakse käesoleva

eelnõuga vastav regulatsioon Päästeameti põhimääruses kehtetuks.

Eelnõukohase määrusega muudetakse Päästeameti põhimääruse 8. juuni 2025. aastal jõustunud

redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 05.06.2025, 5.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohane määrus koosneb kahest paragrahvist.

Määruse § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks Päästeameti põhimääruse § 4 lõige 7, milles

on sätestatud Päästeameti missioonimedali kirjeldus. Muudatus on seotud siseministri 30.

aprilli 2008. aasta määruse nr 32 „Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning

päästeteenistuse aumärgi andmise ja kandmise kord“ kehtetuks tunnistamisega ja uue määruse

kehtestamisega. Päästeameti missioonimedalit puudutav regulatsioon sätestatakse edaspidi

uues määruses, mistõttu puudub vajadus säilitada missioonimedali kirjeldust Päästeameti

põhimääruses.

Määruse § 1 punktiga 2 muudetakse Päästeameti põhimääruse § 4 lõiget 9. Kehtiva sätte

kohaselt kehtestab peadirektor käskkirjaga staažimärkide, demineerijate

kvalifikatsioonimärkide ja missioonimedali andmise korra. Kuna Päästeameti missioonimedali

andmise korda käsitlev regulatsioon sätestatakse edaspidi uues siseministri määruses

„Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning päästeteenistuse aumärgi andmise ja

kandmise kord“, jäetakse § 4 lõikest 9 välja viide missioonimedalile. Staažimärkide ja

demineerijate kvalifikatsioonimärkide andmise korra kehtestamise pädevus ei muutu.

Määruse § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks Päästeameti põhimääruse § 14 lõike 1 punkt

16, mille kohaselt on Eesti Tuletõrjemuuseum Päästeameti struktuuriüksus. Muudatusega

lõpetatakse Eesti Tuletõrjemuuseumi tegevus Päästeameti eraldiseisva struktuuriüksusena ning

muuseumi ülesanded antakse üle ennetustöö osakonnale.

Eesti Tuletõrjemuuseumi tegevus on sisuliselt tihedalt seotud Päästeameti ennetustegevusega.

Märkimisväärne osa muuseumi tegevusest, mis ei ole otseselt seotud museaalide kogumise ja

säilitamisega, on suunatud tuleohutusalasele ja laiemale ennetustööle. Muuseumi näitustel ja

väljapanekutel käsitletakse erinevaid ohte ning ajaloolise konteksti tutvustamise kõrval

juhitakse tähelepanu ohtlikule käitumisele ja selle ennetamise võimalustele. Samuti kasutatakse

nii muuseumi- kui ka ennetustegevuses sarnaseid väljundeid, sealhulgas avalikke üritusi ja

väljapanekuid ning ohutussõnumeid sisaldavate materjalide koostamist ja levitamist.

Muuseumitegevuse ja ennetustöö koondamine ühe struktuuriüksuse alla võimaldab paremini

ühendada muuseumi kogud, teadmised ja tegevused Päästeameti ennetustegevustega ning

kasutada neid ohutussõnumite edastamisel. Samuti loob muudatus võimaluse arendada

muuseumitegevust senisest paindlikumalt ja tegevuspõhisemalt, sealhulgas eksponeerida

pärandvara ja kogusid erinevates asukohtades ning siduda neid Päästeameti

ennetustegevustega.

Määruse § 1 punktiga 4 muudetakse Päästeameti põhimääruse § 18 punkti 3, milles on

sätestatud ennetustöö osakonna põhiülesandena ennetustööalaste teavituskampaaniate

korraldamine ja koordineerimine. Sätet täiendatakse päästealase pärandi avalikkusele

vahendamise ülesandega.

Päästealase pärandi avalikkusele vahendamine on kehtiva põhimääruse § 25 punkti 4 kohaselt

Eesti Tuletõrjemuuseumi põhiülesanne. Muudatusega antakse see ülesanne üle ennetustöö

osakonnale. Ülesande üleandmine võimaldab siduda päästealase pärandi tutvustamise senisest

enam Päästeameti ennetustegevuste ja ohutussõnumite edastamisega.

Määruse § 1 punktiga 5 muudetakse Päästeameti põhimääruse § 18 punkti 4. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt on ennetustöö osakonna põhiülesanne tule-, vee- ja plahvatusohutuse

ning elanike kriisivalmiduse tegevuste korraldamine ja koordineerimine. Muudatusega

lisatakse sellesse loetellu muuseumi tegevuste korraldamine ja koordineerimine.

Muudatuse eesmärk on anda ennetustöö osakonnale vastutus muuseumitegevuse tervikliku

korraldamise ja koordineerimise eest. Muuseumitegevuse lõimimine ennetustööga võimaldab

kasutada olemasolevaid teadmisi, kogusid ja tegevusi senisest enam ennetustöö toetamiseks

ning kujundada muuseumi tegevusi vastavalt ennetustöö vajadustele ja sihtrühmadele.

Määruse § 1 punktiga 6 täiendatakse Päästeameti põhimääruse §-i 18 punktidega 6 ja 7 ning

antakse ennetustöö osakonnale üle Eesti Tuletõrjemuuseumi muuseumikogu ja museaalidega

seotud ülesanded ning muud õigusaktidest tulenevad muuseumi ülesanded.

Punkti 6 kohaselt on ennetustöö osakonna põhiülesanne päästeala iseloomustava

ajalooväärtusega materjali kogumine, kogutud museaalide säilitamine, dokumenteerimine ja

kirjeldamine muuseumiseaduse § 15 lõike 1 alusel asutatud muuseumide andmekogus ning

vajaduse korral museaalide konserveerimine ja restaureerimine. Tegemist on ülesannetega,

mida kehtiva põhimääruse § 25 punktide 2 ja 3 kohaselt täidab Eesti Tuletõrjemuuseum.

Võrreldes kehtiva sõnastusega täpsustatakse kogutava materjali kirjeldust, sätestades, et

kogutakse päästeala iseloomustavat ajalooväärtusega materjali. Muudatuse eesmärk on

selgemalt määratleda muuseumi kogumistegevuse ulatus ja sisu. Kuna muuseumi ülesanne on

päästeala ajaloolise pärandi säilitamine ja vahendamine, on põhjendatud täpsustada, et

kogutakse just ajalooväärtusega materjali. Muus osas jätkub muuseumikogu ja museaalidega

seotud ülesannete täitmine senisel kujul, kuid nende eest vastutab edaspidi ennetustöö osakond.

Punkti 7 kohaselt on ennetustöö osakonna põhiülesanne muude muuseumile seaduse või selle

alusel antud õigusaktidega pandud ülesannete täitmine. Sama ülesanne on kehtiva põhimääruse

§ 25 punktis 6 sätestatud Eesti Tuletõrjemuuseumi põhiülesandena. Muudatusega tagatakse, et

muuseumile õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine jätkub ka pärast Eesti

Tuletõrjemuuseumi kui eraldiseisva struktuuriüksuse kaotamist.

Määruse § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks Päästeameti põhimääruse § 25, milles on

sätestatud Eesti Tuletõrjemuuseumi põhiülesanded. Kuna Eesti Tuletõrjemuuseum ei jätka

Päästeameti eraldiseisva struktuuriüksusena, puudub vajadus säilitada põhimääruses selle

põhiülesandeid eraldi paragrahvina.

Muuseumi senistest põhiülesannetest viiakse ennetustöö osakonna põhiülesannete hulka

päästealase pärandi avalikkusele vahendamine, museaalide kogumise, säilitamise,

dokumenteerimise ja kirjeldamisega seotud ülesanded ning muud õigusaktidest tulenevad

muuseumi ülesanded. Muuseumi tegevuste üldine korraldamine ja koordineerimine

sätestatakse samuti ennetustöö osakonna põhiülesandena.

Kehtiva §-i 25 punktis 1 sätestatud muuseumi teenuste arendamist ning teenuste nõuetele

vastavuse ja mõju hindamist ei ole vaja ennetustöö osakonna ülesannete hulka eraldi üle võtta,

kuna kehtiva põhimääruse § 18 punkti 1 kohaselt on ennetustöö osakonna põhiülesanne juba

osakonna teenuste arendamine ning teenuste nõuetele vastavuse ja mõju hindamine. Samuti ei

ole vaja eraldi üle võtta kehtiva § 25 punktis 5 sätestatud koostöö tegemise ülesannet, kuna

kehtiva põhimääruse § 18 punktis 5 on juba sätestatud ennetustöö osakonna ülesandena oma

ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö tegemise teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse

üksuste, eraõiguslike juriidiliste isikute, välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Määruse § 1 punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks Päästeameti põhimääruse lisa 4 „Päästeameti

missioonimedali ja lindilõike etalonkujutised“. Muudatus on seotud Päästeameti

missioonimedalit käsitleva regulatsiooni sätestamisega uues siseministri määruses

„Päästeteenistuse aumärgi liigid ja kirjeldus ning päästeteenistuse aumärgi andmise ja

kandmise kord“. Kuna missioonimedalit puudutav regulatsioon sätestatakse edaspidi nimetatud

määruses tervikuna, puudub vajadus säilitada missioonimedali etalonkujutisi Päästeameti

põhimääruse lisana.

Määruse §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. novembril 2026. aastal.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrusel ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.

4. Määruse mõjud

Määrus ei oma mõju majandusele ega elu- ja looduskeskkonnale. Samuti ei mõjuta määrus riigi

julgeolekut, välissuhteid, regionaalarengut ega kohaliku omavalitsuse korraldust.

Kaasnev mõju: mõju sotsiaalvaldkonnale.

Sihtrühm: Päästeameti ennetustegevuste ja Eesti Tuletõrjemuuseumi tegevustega kokku

puutuvad inimesed.

Muudatusel on positiivne sotsiaalne mõju, kuna muuseumitegevuse tihedam lõimimine

ennetustööga tugevdab tuleohutusalast ja elanikkonnakaitselist ennetustööd ning võimaldab

ohutussõnumitega jõuda erinevate sihtrühmadeni. Ajalooliste kogemuste ja päästealase pärandi

sidumine tänapäevaste riskide ja käitumismustritega aitab suurendada inimeste teadlikkust

ohtudest ja nende ennetamise võimalustest.

Muuseumitegevuse paindlikum ja tegevuspõhisem korraldamine parandab tegevuste

kättesaadavust, kuna tegevus ei ole enam seotud üksnes ühe kindla füüsilise asukohaga.

Mobiilsed väljapanekud, avalikud sündmused ja erinevates piirkondades toimuvad tegevused

võimaldavad jõuda laiema elanikkonnani ning mitmekesistada ennetustöö sisu ja väljundeid.

Kaasnev mõju: mõju riigiasutuse korraldusele.

Sihtrühm: Päästeamet.

Eesti Tuletõrjemuuseum lõpetab tegevuse Päästeameti eraldiseisva struktuuriüksusena ning

selle ülesanded antakse üle ennetustöö osakonnale. Muudatus vähendab ennetustöö ja

muuseumitegevuse korraldamisega seotud tegevuste dubleerimist, tugevdab koostööd ühe

struktuuriüksuse sees ning lihtsustab juhtimist ja planeerimist. Selgem rollijaotus ja ühised

eesmärgid võimaldavad kasutada olemasolevaid ressursse paindlikumalt ja tõhusamalt.

Muudatuse rakendamiseks viiakse muuseumi tegevus koos vastavate teenistuskohtade ja

teenistujatega ennetustöö osakonna koosseisu, kus moodustatakse Eesti Tuletõrjemuuseumi

tiim. Muudatuse tulemusena ajakohastatakse Päästeameti asutusesiseseid töökorralduslikke

dokumente, sealhulgas struktuuriüksuste põhimäärusi ja teenistujate ametijuhendeid.

Ametijuhendite muutmise raames täiendatakse Eesti Tuletõrjemuuseumi teenistujate

tööülesandeid, et toetada senisest suuremat panust ennetustegevustesse ning teenistujatele

tehakse ettepanek jätkata teenistust ennetustöö osakonna koosseisus. Samuti vaadatakse üle

ametikohtade nimetused eesmärgiga ühtlustada need ennetustöö osakonna struktuuri ja

ametikohtade süsteemiga.

Ebasoovitavate mõjude risk puudub.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Päästeameti põhimääruse muudatustega ei kaasne riigile täiendavaid rahalisi kulusid ega

täiendavaid tulusid. Eesti Tuletõrjemuuseumi tegevuse ümberkorraldamine ja selle ülesannete

üleandmine ennetustöö osakonnale toimub Päästeameti olemasolevate eelarvevahendite piires.

Päästeameti põhimääruse muutmisega ei muutu Päästeameti põhiülesanded.

Määruse rakendamisega kaasnevad struktuurimuudatused, kuid nendega ei kaasne

tööjõukulude eelarve kasvu. Struktuurimuudatustega seotud võimalikud kulud kaetakse

Päästeameti olemasolevate eelarvevahendite arvelt. Eesti Tuletõrjemuuseumi üleviimisega

ennetustöö osakonna koosseisu koondatakse täitmata kuraatori ametikoht ning selle arvelt

vabanevad eelarvelised vahendid suunatakse tööjõukulude katmiseks. Seetõttu ei ole

muudatuse rakendamiseks vaja täiendavaid vahendeid riigieelarvest.

Määruse rakendamiseks on vaja muuta Päästeameti asutusesiseseid töökorralduslikke

dokumente, sealhulgas struktuuriüksuste põhimäärusi ja teenistujate ametijuhendeid. Tegemist

on ühekordsete rakendustegevustega.

Muuseumi- ja ennetustegevuste lõimimine võimaldab olemasolevaid ressursse tõhusamalt

kasutada ning võib pikemas vaates toetada kulude optimeerimist, eelkõige ruumide, sündmuste

ja kommunikatsioonitegevuste korraldamisel.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. novembril 2026. aastal.

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastatakse Kultuuriministeeriumiga.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kultuuriministeerium

01.10.2026 nr 1-6/3545-1

Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr

42 „Päästeameti põhimäärus“ muutmine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri määruse „Siseministri 3. oktoobri

2014. aasta määruse nr 42 „Päästeameti põhimäärus“ muutmise eelnõu. Eelnõuga materjalidega

on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1. eelnõu – 2 lehel

2. eelnõu seletuskiri – 6 lehel

Pille Tees

[email protected]