Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/653

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Erakorraline toetus põllumajandustootjatele seoses Lähis-Ida

kriisi tõttu suurenenud sisendihindadega 2026. aastal” eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, Erak_vaetis_ EN.pdf;

2. Määruse eelnõu seletuskiri, Erak_vaetis_SK.pdf;

Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Kadri Rand

5694 4392 [email protected]

Renata Tsaturjan

5696 4253 [email protected]

1

MÄÄRUS

EELNÕU

30.09.2026

x.10.2026 nr

Erakorraline toetus põllumajandustootjatele seoses

Lähis-Ida kriisi tõttu suurenenud sisendihindadega

2026. aastal

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2 ja § 89 lõike 1 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2026/1894, millega nähakse ette

erakorraline rahaline toetus põllumajandustootjatele, keda mõjutavad nende majandusliku

elujõulisusega seonduvad Lähis-Ida kriisist tulenevad konkreetsed probleemid (ELT L,

2026/1894, 29.07.2026), artikli 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse taimekasvatussektorile Lähis-Ida kriisi tõttu suurenenud väetise- ja

energiahindade (edaspidi koos sisendihinnad) osaliseks hüvitamiseks antava erakorralise

toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord.

§ 2. Toetuse andmise tingimused

(1) Toetust antakse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2026/1894 sätestatud tingimuste kohaselt

põllumajandustootjatele suurenenud sisendihindadest tekkinud majandusliku kahju osaliseks

hüvitamiseks põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, mida suurenenud sisendihinnad on enim

mõjutanud.

(2) Põllumajandustootjatele suurenenud sisendihindadest tekkinud majandusliku kahju mõju on

suurem järgmistes põllumajanduslikes tegevusvaldkondades:

1) puuvilja- ja marjakasvatus;

2) maasikakasvatus;

3) avamaaköögiviljakasvatus;

4) kartulikasvatus;

5) teraviljakasvatus;

6) kaunviljakasvatus;

7) heintaime- ja maisikasvatus;

8) õli- ja kiukultuurikasvatus.

(3) Toetust antakse järgmiste põllumajanduskultuuride kohta nende kasvupinna alusel:

1) puuviljad ja marjad;

2

2) maasikas;

3) köögivili, välja arvatud naeris (edaspidi avamaaköögiviljad);

4) kartul;

5) teravili;

6) kaunvili;

7) põllumaal kasvatatav heintaim (edaspidi heintaim) ja mais;

8) õli- ja kiukultuur.

(4) Söögipeedi või kõrvitsa kasvatamise korral antakse toetust vaid juhul, kui lisaks

söögipeedile või kõrvitsale kasvatati ka muud avamaaköögivilja.

(5) Toetust antakse ühes või mitmes lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas põllumajandustootja

majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks.

§ 3. Nõuded taotlejale Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb Euroopa Liidu

toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandus- ja

vesiviljelustoodete tootmisega § 2 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas (edaspidi koos

taotleja) ning kes kasvatas 2026. aastal järgnevalt nimetatud põllumajanduskultuuri ja sai

suurenenud sisendihindadest tekkinud majanduslikku kahju:

1) puuvilju või marju või mõlemaid kokku vähemalt ühel hektaril;

2) maasikat kokku vähemalt ühel hektaril;

3) avamaaköögivilju kokku vähemalt ühel hektaril;

4) kartulit kokku vähemalt viiel hektaril;

5) teravilja, kaunvilja, heintaime, maisi või õli- ja kiukultuuri või mitut eelnimetatut kokku

vähemalt 20 hektaril.

§ 4. Toetuse ühikumäär ja toetuse suuruse arvutamine (1) Toetuse ühikumäärad ühe hektari kohta on järgmised:

1) puuvilja- ja marjakasvatuse puhul 8 eurot;

2) maasikakasvatuse puhul 8 eurot;

3) avamaaköögiviljakasvatuse puhul 13 eurot;

4) kartulikasvatuse puhul 17 eurot;

5) teraviljakasvatuse puhul viis eurot;

6) kaunviljakasvatuse puhul kolm eurot;

7) heintaime- ja maisikasvatuse puhul neli eurot;

8) õli- ja kiukultuuri kasvatuse puhul viis eurot.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud

vahendeid või on neist väiksem, vähendab või suurendab Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) lõikes 1 sätestatud toetuse ühikumäära ulatuses, mis on

vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral, järgides

taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet ja vältides ülemäärast hüvitamist.

§ 5. Toetuse taotlemine (1) Taotleja, kes taotles 2026. aastal pindalapõhist otsetoetust, esitab 5. jaanuarist kuni

12. jaanuarini 2027 PRIA e-teenuse keskkonnas tahteavalduse toetuse saamiseks.

3

(2) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas toetuse saamiseks esitatud nõuetele

vastav taotleja, kes ei ole 2026. aastal taotlenud pindalapõhist otsetoetust, esitab ajavahemikus

24. novembrist kuni 1. detsembrini 2026 elektrooniliselt PRIAle digitaalselt allkirjastatud

taotluse, mis sisaldab järgmiseid andmeid:

1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud andmed;

2) taotleja registrikood;

3) tegevusvaldkond, milles suurenenud sisendihindadest tekkinud majandusliku kahju osaliseks

hüvitamiseks toetust taotletakse;

4) selle katastriüksuse katastritunnus või selle põllumassiivi tunnus, millel paiknes taotleja põld,

millel ta kasvatas 2026. aastal puuvilju, marju, maasikat, avamaaköögivilju, kartulit, teravilja,

kaunvilja, heintaime, maisi või õli- ja kiukultuuri, ning selle põllu number ja pindala

0,01 hektari täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb, märkides ära iga põllul kasvatatava

põllumajanduskultuuri nimetuse ja selle kasvatamise pindala.

§ 6. Taotluse kontrollimine (1) PRIA kontrollib taotleja ja taotluse vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele 2026. aasta

pindalapõhise otsetoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaks tehtud § 2 lõikes 3 sätestatud

põllumajanduskultuuride kasvupinna, taotluse, muude dokumentide ja andmekogude alusel

ning vajaduse korral kohapealse kontrolli käigus.

(2) Taotleja teeb PRIAle teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsuse tegemiseks vajalikud

asjaolud.

§ 7. Taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine

(1) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks

esitatud nõuetele.

(2) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse sellise aja jooksul, et toetus oleks võimalik kanda

toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 28. veebruaril 2027. (allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt) Triin Kõrgmaa kantsler

KAVAND

30.09.2026

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Erakorraline toetus

põllumajandustootjatele seoses Lähis-Ida kriisi tõttu suurenenud sisendihindadega 2026.

aastal“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Erakorraline toetus põllumajandustootjatele

seoses Lähis-Ida kriisi tõttu suurenenud sisendihindadega 2026. aastal“ eelnõu (edaspidi eelnõu)

kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2 ja §

89 lõike 1 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2026/18941 artikli 1 alusel.

Alates 28. veebruarist 2026 väldanud Lähis-Ida kriis ja Hormuzi väina sulgemisest tulenenud

kaubavoogude häired mõjutavad negatiivselt põllumajandustootjaid, kes toodavad liidus

põllumajandustooteid või tegelevad seal loomakasvatusega. Esmane probleem on seotud sellega,

et väetisel, mis moodustas 2024. aastal 7,3% liidu põllumajandustootjate vahetarbimise kuludest,

tõusid omamaised hinnad. Teine probleem on seotud sellega, et suurenesid

põllumajandusettevõtete kohapealsed energiakulud, eelkõige põllumajandusmasinates kasutatava

kütuse kulud, mis moodustasid 2024. aastal liidus 8% põllumajandustootjate vahetarbimisega

seotud kuludest.

Tulenevalt eelkirjeldatust eraldas Euroopa Komisjon rakendusmäärusega (EL) 2026/1894, mis

avaldati 27. juulil 2026. a, põllumajandustootjatele, keda mõjutavad nende majandusliku

elujõulisusega seonduvad Lähis-Ida kriisist tulenevad konkreetsed probleemid

põllumajandusreservist 540 000 000 eurot erakorraliseks toetuseks. Eestile on ette nähtud 3

144 200 eurot. Liikmesriikidel on võimalik täiendavalt lisada kuni 200% EL-i toetuse summale.

Toetuse eesmärk on hüvitada majanduslik kahju põllumajandustootjatele, kes on kõige enam

mõjutatud Lähis-Ida kriisi mõjust põllumajandusettevõtete kohapealsetele kuludele seoses

väetisehindadega, energiahindadega või mõlemaga, kõige enam mõjutatud sektorites või kõige

enam mõjutatud toodete puhul. Toetuse andmisel peab liikmesriik tagama, et toetuse kriteeriumid

oleksid objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning need võtaksid arvesse mõjutatud

põllumajandustootjate kantud majanduslikku kahju, mis on tingitud Lähis-Ida kriisist, samuti

seda, et toetuse alusel tehtavad maksed ei põhjusta turu- ega konkurentsimoonutusi. Toetuse

lõplik saaja peab olema põllumajandustootja.

Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2026/1894 esitab Eesti 2026. aasta 30. septembriks

teavituse, mis sisaldab:

- võetavate meetmete kirjeldust;

- kriteeriumeid, mille alusel määratakse kindlaks rahastamiskõlblikud põllumajandussektorid või

tooted ning toetuse saajad ja vastavad toetussummad;

- meetmete kavandatud mõju majandusliku kahju hüvitamist põllumajandustootjatele;

- meetmete soovitud mõju saavutamise kontrollimiseks võetavaid meetmeid;

- konkurentsimoonutuste ja ülemäärase hüvitamise vältimiseks võetavaid meetmeid;

- liidu kulutuste maksete prognoosi kuude kaupa kuni 28. veebruarini 2027. aastal;

- riigisisese toetuse täiendavat määra;

- põllumajandustootjate toetuskõlblikkuse kontrollimiseks ja liidu finantshuvide kaitsmiseks

võetud meetmeid.

1 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2026/1894, millega nähakse ette erakorraline rahaline toetus

põllumajandustootjatele, keda mõjutavad nende majandusliku elujõulisusega seonduvad Lähis-Ida kriisist tulenevad

konkreetsed probleemid (ELT L, 2026/1894, 29.7.2026).

EL-i eelarvest makstavad toetussummad peavad olema välja makstud hiljemalt 28. veebruariks

2027 ja riigi eelarvest makstavad toetussummad hiljemalt 31. maiks 2027. Hiljemalt 31. juuliks

2027.a edastavad liikmesriigid komisjonile andmed tegelikult välja makstud toetussummade (EL-

i toetus ja täiendav siseriiklik toetus eraldi), toetuse saajate arvu ja liigi kohta, samuti hinnangu

meetmete rakendamise tõhususe kohta.

Juba enne Lähis-Ida kriisi kogesid ülemaailmsed väetiseturud pakkumise ja hindade volatiilsuse

survet. Lähis-Ida kriis halvendas olukorda veelgi ning suurendas lämmastik- ja fosforväetiste

tootmisriske, muu hulgas veeldatud maagaasi tootmise vähenemise tõttu, millest

lämmastikväetiste tootmine suurel määral sõltub. See on järsult tõstnud nii ülemaailmseid kui ka

liidusiseseid väetisehindu ning avaldanud kohest ja otsest mõju väetiste hinnale liidus. Väetiste

järsk hinnatõus mõjutab 2026.–2027. aasta taimekasvatuse tootmistsükliks vajalike väetiste

taskukohasust ja kättesaadavust. 2026. aasta mais tõusid Euroopa Liidus lämmastikväetiste

keskmised hinnad võrreldes 2026. aasta veebruariga ligikaudu 30% ja olid 2024. aasta keskmisest

ligikaudu 70% kõrgemad, samas kui fosforväetiste hinnad olid 2024. aasta keskmisest 22%

kõrgemad. Väetisekulude suurenemine mõjutab põllumajandustootjate majanduslikku

elujõulisust ning võib mõjutada väetiste kasutamist ja taimekasvatustoodangu kogust ja kvaliteeti

liidus. Väetiste hinnatõus toimub ajal, mil põllumajandustootjad teevad oma 2026.–2027. aasta

põllumajandustegevuse kohta olulisi otsuseid, näiteks otsuseid külvatava põllukultuuri pinna või

liigi, kavandatud väetamismäärade ja nendega seotud agronoomiliste tavade kohta. Väetisekulude

suurenemine mõjutab tõenäoliselt 2027. aastal negatiivselt põllumajandustootjate sissetulekut,

sest väiksemate tootmiskoguste tõttu on toodang väiksem. See võib negatiivselt mõjutada ka toidu

kättesaadavust Euroopa liidus 2027. aastal.

Lähis-Ida jätkuv kriis ja eelkõige Hormuzi väina sulgemine on märkimisväärselt mõjutanud ka

energiatoodete transporti ja häirinud nende tootmist, tuues kaasa põllumajandusettevõtetes

energiakulude, eelkõige põllumajandusmasinates kasutatava kütuse kulude suurenemise. Selle

tulemusena on suurenenud energiatoodete hinnavolatiilsus kogu maailmas, kusjuures kõige

rängemalt on mõjutatud kütus ja diislikütus. Need kõikumised kajastuvad juba liidu

energiaturgudel, tekitades põllumajandustootjatele täiendavaid majanduslikke probleeme.

Joonis 1 iseloomustab keskmist sisendite osakaalu Eestis eri tootmistüüpide lõikes

taimekasvatuses, aianduses ja püsikultuurides võrreldes põllumajandusliku kestlikkuse

andmevõrgu (edaspidi FSDN) keskmisega FSDN andmetel. Taimekasvatuse tootmistüübis on

väetiste, taimekaitsevahendite ja energiakandjate osakaal tootmiskuludes kokku enam kui

kolmandik, mis viitab tugevale sõltuvusele nende hindadest. Aianduses ja püsikultuuride

tootmistüübis on osakaal madalam. FSDN tegevusalade keskmiselt moodustavad need sisendid

keskmiselt 20% tootmiskuludest.

Joonis 1. Sisendite osakaal tootmiskuludes tootmistüüpide lõikes (2020-2024 keskmine), %2

Allikas: FSDN

Lähis-Ida kriisi mõjud avaldavad survet kogu toidutarneahelale alates algtootmisest kuni

toiduaineid töötleva tööstuseni. Mõjud väljenduvad muu hulgas sisendite kallinemises,

tarneraskustes ning tootmiseks vajalike kaupade ja materjalide, sealhulgas pakendite, hinnatõusus

ja kättesaadavuse halvenemises. Samas on kriisi otsesed ja ulatuslikumad mõjud kõige selgemalt

avaldunud algtootmises, kus mineraalväetiste ja kütuse hinnatõus mõjutab vahetult

tootmiskulusid, sektori likviidsust ning põllumajandusettevõtjate majanduslikku elujõulisust.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul kujunevad mineraalväetiste ja diislikütuse

hinnatõusust tingitud lisakulud Eesti põllumajandustootjatele märkimisväärseks. Hinnanguliselt

suurenevad väetiste ja kütuse hinnatõusu tulemusena taimekasvatajate kulud ligikaudu 94 miljoni

euro võrra. Kulude suurenemine avaldab otsest mõju põllumajandustootjate tootmiskuludele ning

võib negatiivselt mõjutada sektori majanduslikku jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.

Aitamaks lahendada põllumajandustootjatele Lähis-Ida kriisist põhjustatud sisendikulude kasvu,

makstakse taimekasvatussektoris 2026. aastal erakorralist toetust. Ülemäärase hüvitamise

vältimiseks võetakse arvesse toetusi, mida on 2026. aastal antud nendele sektoritele muude

riiklike või EL-i õigusaktide alusel selleks, et reageerida asjaomasele lisakulule. 2026. aasta

sisendikulude suurenemisest tingitud kahju hüvitamiseks ei ole 2026. aastal toetusi makstud.

Lisaks sisendihindade tõusule on Eesti taimekasvatust ja aiandust viimastel aastatel mõjutanud

ebasoodsad ilmastikuolud, mis on mitmel aastal vähendanud saagikust ning ettevõtete

majandustulemusi. Seetõttu tabab 2026. aasta sisendihindade tõus tootjaid olukorras, kus mitme

järjestikuse aasta ilmastikuriskid on juba vähendanud ettevõtete finantsvõimekust ja võimalusi

täiendavaid kulusid omavahenditest katta.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna nõunikud Kadri Rand (5694 4392, [email protected] ja

Renata Tsaturjan (5696 4253 [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna nõunik

Marje Ree (5629 9860, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (5669 1973,

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse

taimekasvatussektorile Lähis-Ida kriisi tõttu suurenenud väetise- ja energiahindade (edaspidi

2 Allikas: Standardtulemused

16%

2% 1%

8%

6%

1%

3%

10%

7% 14%

8%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

Taimekasvatus (A) Aiandus (B) Püsikultuurid (D) FSDN keskmine Väetised Taimekaitsevahendid Energia (mootorikütus, elekter, kütteained)

koos sisendihinnad) osaliseks hüvitamiseks erakorralise toetuse (edaspidi ka toetus) andmise

tingimused ja kord.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise tingimused.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt antakse 2026. aastal erakorralist toetust komisjoni rakendusmääruse

(EL) 2026/1894 tingimuste kohaselt Lähis-Ida kriisi tõttu suurenenud sisendihindadest tekkinud

majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, mida

suurenenud sisendihinnad on negatiivselt enim mõjutanud. Toetatavad põllumajanduslikud

tegevusvaldkonnad ja põhjendused on toodud järgnevas lõikes.

Eelnõu § 2 lõikes 2 loetletakse põllumajanduslikud tegevusvaldkonnad, mida suurenenud

sisendihinnad on negatiivselt enim mõjutanud.

Põllumajanduslikes tegevusvaldkondades tekkinud kahju hindamisel on võetud aluseks FSDN

standardtulemused3, Euroopa Komisjoni kütuse hinnainfo, Statistikaameti kaubanduse andmed,

Maaelu Teadmuskeskuse (edaspidi METK) 2025 kattetulu arvutused4 ning Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) 2026. aasta pindalatoetuste andmed.

Mineraalväetised on üks olulisemaid põllumajandustootmise sisendeid, mille hinnatõus mõjutab

otseselt eelkõige taimekasvatust, kus väetised moodustavad olulise osa tootmiskuludest ning kus

saagikuse säilitamiseks on mineraalväetiste kasutamise võimalused piiratud.

Joonis 2. Väetiste osakaal tootmiskuludes tootmistüüpide lõikes tavatootmises (2020–2024 keskmine, %

Allikas: FSDN

Joonisel 2 kujutatud FSDN andmed näitavad, et mineraalväetiste hinnatõusu otsene mõju

koondub eelkõige taimekasvatusse (teravili, õli-, kiu- ja valgukultuurid, kartul, aiandus avamaal

ja heintaimede kasvutus). Taimekasvatuse tootmistüübis moodustavad väetised keskmiselt 18%

tootmiskuludest. Taimekasvatuse sees on väetiste osakaal suurim teravilja, õli- ja valgukultuuride

tootmises (19%), millele järgneb üldine taimekasvatus (11%), mille alla kuulub ka

kartulikasvatus.

Väetiseturu hooajalisuse tõttu ostetakse kevadkülvideks vajalikud mineraalväetised üldjuhul juba

eelneva aasta sügisel ja talvel, mistõttu võivad konflikti otsesemad mõjud avalduda eelkõige

2026. aasta sügishangetes ning 2027. aasta kevadise väetushooaja ettevalmistustes. Kuigi väetiste

3 https://fadn.agri.ee/standardtulemused/ 4 https://metk.agri.ee/kattetulu#kattetulu-arvestused

0,4%

1%

3%

2%

5%

3%

10%

11%

19%

18%

9%

0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16% 18% 20%

Loomakasvatus (F)

Sea- ja linnukasvatus (G)

Piimatootmine (E)

21 - Aiandus katmikalal

22 - Aiandus avamaal

Aiandus (B)

Segatootmine (H)

16 - Üldine taimekasvatus

15 - Teravili, õli- ja valgukultuurid

Taimekasvatus (A)

FSDN keskmine

impordiandmete põhjal ei ole võimalik hinnatõusu põhjuste täpset jaotust hinnata, on

Statistikaameti väliskaubanduse andmetel alates 2026. aasta märtsist mineraalväetiste impordi

ühikuhinnad olnud kasvutrendis. Arvutuste põhjal oli mineraalväetiste (KN 3102–KN 3105)

impordi kaalutud keskmine ühikuhind 2026. aasta kevadel (märts–juuni) võrreldes eelmise

aastaga ligikaudu 26% kõrgem (joonis 4).

Joonis 3. Mineraalväetiste netoimport (tonni), keskmine ühikuhind (€/t)

Allikas: Statistikaamet

Energiakandjate hinnatõusu mõju põllumajanduses avaldub eelkõige tootmistüüpides, kus

tootmine sõltub suurel määral masinatööst ja nendes kasutatavast diislikütusest. Joonisel 4

kujutatud FSDN andmetel moodustasid energiakulud aastatel 2020–2024 keskmiselt suurima osa

tootmiskuludest püsikultuuride (14%) ja loomakasvatuse (12%) tootmistüübis. Need näitajad

kirjeldavad kogu energiakulu osakaalu ega võimalda otseselt hinnata ainult diislikütuse

hinnamuutuse mõju. Diislikütuse hinnatõusu otsene mõju avaldub kõige enam taimekasvatuses,

kus kütus on vajalik mullaharimiseks, külviks, väetamiseks, taimekaitseks, koristuseks ja

kuivatamiseks.

Joonis 4. Energiakulude osakaal tootmiskuludes tootmissuundade lõikes (2020–2024 keskmine, %)

Allikas: FSDN

Joonisel 5 on kujutatud diislikütuse (ilma maksudeta) hinnaarengud perioodil jaanuar 2025 kuni

august 2026. Kui diislikütuse keskmine hind (ilma maksudeta) enne Iraani sõja algust oli 0,71

eur/l, siis pärast sõja algust kasvas diislikütuse hind Eestis märgatavalt. Märtsis 2026 tõusis hind

järsult ja ületas juba aprillis 1,00 €/l taseme, jõudes mais 2026 maksimumini ehk 1,259 €/l.

0

100

200

300

400

500

600

0

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6

2 024 2 025 2 026

€ /t

to n

n i

Mineraalväetiste netoimport, t Ühikuhind €/t

5%

6%

7%

9%

10%

12%

14%

8%

0% 2% 4% 6% 8% 10% 12% 14% 16%

Sea- ja linnukasvatus (G)

Piimatootmine (E)

Aiandus (B)

Segatootmine (H)

Taimekasvatus (A)

Loomakasvatus (F)

Püsikultuurid (D)

FSDN keskmine

Seejärel toimus lühiajaline hinnalangus (juunis 2026 langes hind 0,850 €/l-le), kuid järgmistel

kuudel jätkus hinnakasv ning augustiks 2026 tõusis hind taas 1,117 €/l tasemele. Selline

hinnavolatiilsus jätkub kuni nafta ja selle saaduste eksportimine on jälle normaliseerunud,

tootmisrajatised ja kütusevarud on taastatud.

Joonis 5. Diislikütuse (maksudeta) hinna muutus Eestis jaanuar 2025–juuli 2026 (€/l)

Allikas Euroopa Komisjon

2026. aasta kevadel toimunud diislikütuse hinnatõus suurendas põllumajandustootjate

sisendikulusid perioodil, mil põllumajandustööde hooajalisusest tulenevalt oli kütusevajadus

kõrge ja kevadiste põllutööde ajastust ei ole võimalik lühiajaliselt edasi lükata.

Võttes arvesse komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2026/1894 tulenevaid erakorralise toetuse

andmise tingimusi, Lähis-Ida kriisi tõttu suurenenud sisendihindadest tingitud kahjude ulatust

erinevatele põllumajandussektori ettevõtjatele ning EL-i eelarvest Eestile eraldatud summat

antakse erakorralist toetust järgmistes põllumajanduslikes tegevusvaldkondades: puuvilja- ja

marjakasvatus, maasikakasvatus, avamaaköögiviljakasvatus, kartulikasvatus, teraviljakasvatus,

kaunviljakasvatus, heintaime-ja maisikasvatus ning õli- ja kiukultuurikasvatus.

METK-i kattetulu arvutustele ja FSDN andmetele tuginedes suurenes 2026. aastal Lähis-Ida kriisi

tõttu sisendikulu hektari kohta järgmiselt:

1) puuvilja-, marja- ja maasikakasvatuses keskmiselt 193 euro võrra;

2) avamaaköögiviljakasvatuses keskmiselt 294 euro võrra;

3) kartulikasvatuses keskmiselt 379 euro võrra;

4) teraviljakasvatuses keskmiselt 111 euro võrra;

5) kaunviljakasvatuse keskmiselt 69 euro võrra;

6) heintaimekasvatuse keskmiselt 90 euro võrra;

7) õli- ja kiukultuurikasvatuses keskmiselt 122 euro võrra.

Eelnõu § 2 lõikes 3 nimetatakse põllumajanduskultuurid, mille puhul Lähis-Ida kriisi tõttu

tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust antakse. Toetust antakse puuviljade

ja marjade, maasika, avamaaköögiviljade, välja arvatud naeris (edaspidi avamaaköögivili),

kartuli, teravilja, kaunvilja, põllumaal kasvatatava heintaime (edaspidi heintaim), maisi, õli- ja

kiukultuuri kasvatamise korral.

Kaunvilja all on mõeldud peamiselt põldhernest ja põlduba, mis moodustavad ca 98% kogu

kaunvilja kasvupinnast. Heintaime puhul on lähtutud 2026. aasta põllumajanduskultuuride

loetelus esitatud põllumajanduskultuuridest koos maakasutusega. Kuna toetuse eesmärk on

hüvitada majanduslik kahju põllumajandustootjatele, keda suurenenud sisendihinnad on enim

mõjutanud, arvestatakse heintaime hulka neid heintaimi, mis maakasutuse järgi asuvad põllumaal

0,682

0,742

1,259

0,850

1,117

0,4000

0,5000

0,6000

0,7000

0,8000

0,9000

1,0000

1,1000

1,2000

1,3000

1,4000

0 6.

0 1.

20 25

20 .0

1. 20

25 0

3. 0

2. 20

25 17

.0 2.

20 25

0 3.

0 3.

20 25

17 .0

3. 20

25 31

.0 3.

20 25

14 .0

4. 20

25 28

.0 4.

20 25

12 .0

5. 20

25 26

.0 5.

20 25

0 9

.0 6.

20 25

23 .0

6. 20

25 0

7. 0

7. 20

25 21

.0 7.

20 25

0 4.

0 8.

20 25

18 .0

8. 20

25 0

1. 0

9 .2

0 25

15 .0

9 .2

0 25

29 .0

9 .2

0 25

13 .1

0 .2

0 25

27 .1

0 .2

0 25

10 .1

1. 20

25 24

.1 1.

20 25

0 8.

12 .2

0 25

22 .1

2. 20

25 0

5. 0

1. 20

26 19

.0 1.

20 26

0 2.

0 2.

20 26

16 .0

2. 20

26 0

2. 0

3. 20

26 16

.0 3.

20 26

30 .0

3. 20

26 13

.0 4.

20 26

27 .0

4. 20

26 11

.0 5.

20 26

25 .0

5. 20

26 0

8. 0

6. 20

26 22

.0 6

.2 0

26 0

6. 0

7. 20

26 20

.0 7.

20 26

0 3.

0 8.

20 26

17 .0

8. 20

26

€/ l

Diislikütuse hind maksudeta €/l

Eesti

ehk kus toimub intensiivne majandamine suure saagi saamiseks, et toota silo või heina. Kuigi

mais on teravili, kasvatatakse seda Eestis peamiselt haljasmassi saamiseks, mistõttu on ka

haljasmais arvestatud heintaime, mitte teravilja hulka.

Eelnõu § 2 lõikes 4 täpsustatakse, et söögipeedi või kõrvitsa kasvatamise korral antakse toetust

vaid juhul, kui lisaks söögipeedile või kõrvitsale kasvatati ka muud avamaaköögivilja. Toetus on

suunatud köögiviljakasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandustootjatele. Kuna peeti ja

kõrvitsat kasvatatakse ka muuks kui toiduks (näiteks vahekultuurina), siis on seatud

lisatingimuseks söögipeedile või kõrvitsale lisaks mõne muu avamaaköögivilja kasvatamine,

välja arvatud naeris. Näiteks vastab taotleja toetuse taotlemise tingimustele, kui kasvatas 2026.

aastal kurki, kapsast ja söögipeeti kokku ühel hektaril või kui kasvatas söögipeeti ühel hektaril ja

porgandit 0,5 hektaril. Taotleja ei vasta toetuse taotlemise tingimustele, kui kasvatas 2026. aastal

avamaaköögiviljadest ainult söögipeeti või söögipeeti 0,5 hektaril ja kõrvitsat 0,6 hektaril, sest

lisaks söögipeedile ja kõrvitsale tuleb kasvatada veel muud avamaaköögivilja.

Eelnõu § 2 lõike 5 kohaselt võib põllumajandustootja, kes on tegev rohkem kui ühes

põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, mille puhul põllumajandustootjate majandusliku kahju

osaliseks hüvitamiseks toetust antakse, saada toetust kõikide nende tegevusvaldkondade kohta.

Näiteks kui põllumajandustootja tegeleb avamaaköögivilja-, kartuli- ja teraviljakasvatusega, siis

nõuete täitmisel antakse talle toetust nii avamaaköögivilja, kartuli kui ka teravilja eest.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse nõuded taotlejale.

Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi FIE) või juriidilisele isikule, kes tegeleb

EL-i toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandus- ja

vesiviljelustoodete, tootmisega tegelevas valdkonnas. Ehk teisisõnu toetust antakse isikule, kes

ka erakorralise toetuse taotlemise ajal jätkab äriregistri või muudel andmetel tegevust

põllumajandustoodete tootmise alal § 2 lõikes 2 sätestatud valdkonnas.

Eelnõu § 3 punktides 1–5 täpsustatakse põllumajanduslike tegevusvaldkonnapõhiseid nõudeid

taotlejale. Tegevusvaldkonnapõhiste nõuete kehtestamisel on silmas peetud asjaolu, et

sisendihinna tõusust tekkinud majanduslik kahju puudutab ennekõike oma toodetud toodangut

turustavaid ettevõtjaid ning seega peaks toetus olema suunatud neile. Seetõttu seatakse

valdkondade põhiselt hektarite arvu osas miinimumid, millest vähemal arvul hektaritel puu- ja

avamaaköögiviljade, maasika ja marjade, kartuli, teravilja, kaunvilja, heintaime, maisi, õli- ja

kiukultuuri kasvatamist loetakse kas täielikult või valdavas osas vaid oma majapidamise tarbeks

kasvatamiseks ning sellistele kultuuride kasvatajatele toetuse andmine poleks õigustatud.

Käesoleva määruse alusel antava erakorralise toetuse puhul võetakse enamasti aluseks 2026.

aasta pindalapõhiste otsetoetuste taotluste menetlemise käigus kindlaks tehtud andmed, et

vähendada taotluste menetlemiseks ja kontrollimiseks kuluvat aega ja tagada kogu erakorralise

toetuse jõudmine taotlejateni EL-i eelarve reegleid arvesse võttes hiljemalt 2027. aasta veebruari

lõpuks. Üldjuhul on toetuse aluseks 2026. aasta põhisissetulekutoetuse või 2026. aasta puu- ja

köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse menetlemise käigus kindaks tehtud

kasvupinna andmed. Lisanduvad need kasvupinnad, mille kohta pole aastal 2026 toetust

taotletud.

Eelnõu § 3 punkti 1 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2026. aastal puuvilju või

marju või kõiki kokku vähemalt ühel hektaril. PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide

registri andmetel oli 2026. aastal FIE-sid ja juriidilisi isikuid, kelle kasutuses oli vähemalt üks

hektar puuvilja- või marjaistandikke kokku 347 isikut, kellel kokku 2 932 hektarit.

Punkti 2 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2026. aastal maasikat kokku vähemalt

ühel hektaril. PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel oli 2026. aastal

FIE-sid ja juriidilisi isikuid, kes kasvatasid maasikaid vähemalt ühel hektaril kokku 87 isikut,

kellel kokku 444 hektarit.

Punkti 3 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2026. aastal avamaaköögivilja, kokku

vähemalt ühel hektaril. PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel oli

2026. aastal FIE-sid ja juriidilisi isikuid, kelle kasutuses oli vähemalt üks hektar

avamaaköögivilja kokku 147 isikut, kellel kokku 2131 hektarit.

Punkti 4 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2026. aastal kartulit kokku vähemalt

viiel hektaril. PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel oli 2026. aastal

FIE-sid ja juriidilisi isikuid, kelle kasutuses oli vähemalt viis hektarit kartulit kokku 82 isikut,

kellel kokku 2 414 hektarit.

Punkti 5 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2026. aastal teravilja, kaunvilja,

heintaime, maisi või õli- ja kiukultuuri või mitut eelnimetatut kokku vähemalt 20 hektaril. PRIA

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel oli 2026. aastal FIE-sid ja juriidilisi

isikuid, kes kasvatasid 2026. aastal teravilja, kaunvilja, heintaime, maisi või õli- ja kiukultuuri

või mitut eelnimetatut kokku vähemalt 20 hektaril, kokku 2750 isikut, kokku 674 925 hektaril.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse jaotus sektorite kaupa, ühikumäär ja toetuse suuruse

arvutamine.

Eelnõu § 4 lõikes 1 sätestatakse toetuse ühikumäärad puuvilja ja marja, maasika,

avamaaköögivilja, kartuli, teravilja, kaunvilja, heintaime, maisi ning õli- ja kiukultuuri puhul.

Ühikumäärade arvutamisel on arvesse võetud nimetatud kultuuridel Lähis-Ida kriisi tõttu

suurenenud sisendihindadest tingitud lisakulu, millest hüvitatakse võrdselt 4%.

Eelnõu § 4 lõikes 2 sätestatakse, et kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab

toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid või on neist väiksem, suurendab või vähendab PRIA

toetuse ühikumäärasid. Toetust antakse kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks, mistõttu

eelarve mittejätkumise või ülejäämise korral hektaripõhist ühikumäära sektori eelarve piires kas

vähendatakse või suurendatakse, et kõik nõuetele vastavad taotlejad saavad toetust, ent

vähendatult või suurendatult. Sellisel juhul PRIA vähendab või suurendab kehtestatud

ühikumäära nii palju, et kõik taotlejad saaksid toetust maksimaalsel võimalikul määral, vältides

sealjuures ülemäärast hüvitamist, sh jälgides ühikumäärade suurendamisel põllumajandusliku

tegevusvaldkonna majandusliku kahju suurust.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse taotlemine.

Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt toimub toetuse taotlemine ja menetlemine lihtsustatud korras. Need

taotlejad, kes taotlesid 2026. aastal pindalapõhist otsetoetust, peavad PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu teatama soovist saada erakorralist toetust 5. jaanuarist kuni 12. jaanuarini 2027. Toetuse

väljamakse tehakse pindalapõhiste toetuste menetlemises kindlaks tehtud hektarite alusel.

Toetuse saajal ei ole vaja esitada andmeid kasvatatud põllumajanduskultuuri ega põldude kohta,

millel ta vastavat põllumajanduskultuuri kasvatas. PRIA teeb eelnevalt kindlaks need isikud, kes

vastavad toetuse saamise tingimustele ja avab nende jaoks koostatud tahteavalduse esitamise

vormi. Taotlejal tuleb üksnes teada anda oma soov toetust saada ja see tahteavaldus on käsitatav

taotlusena haldusmenetluse seaduse tähenduses. See, kui isiku kohta ei ole PRIA e-teenuste

keskkonnas personaalselt suunatud tahteavalduse vormi avaldatud, ei välista isiku

taotlemisõigust. Kui isik toetuse saamiseks esitatud tingimustele ei vasta jäetakse taotlus läbi

vaatamata või rahuldamata.

Eelnõu § 5 lõikes 2 sätestatakse toetuse taotlemine taotlejale, kes ei ole 2026. aastal taotlenud

pindalapõhist otsetoetust. Toetust antakse 2026. aastal kasvatatud põllumajanduskulutuuride

kohta. Eelnõu § 2 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas toetuse saamise nõuetele vastav taotleja,

kes ei ole 2026. aastal pindalapõhist toetust taotlenud, koostab ise taotluse ja esitab selle PRIA-

le ajavahemikus 24. november kuni 1. detsember 2026. a elektrooniliselt. Taotlus peab sisaldama

haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmeid (taotluse esitaja

nimi, taotluse selgelt sõnastatud sisu ja lisaks haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise

soovitavat viisi ning selleks vajalikke kontaktandmeid), taotluse esitaja registrikoodi,

tegevusvaldkonda, milles tekkinud suurenenud sisendihindade tõttu majandusliku kahju osaliseks

hüvitamiseks toetust taotletakse koos toetusõiguslike hektarite arvuga, selle katastriüksuse

katastritunnust või põllumassiivi tunnust, millel paikneb taotleja põld, millel ta kasvatas 2026.

aastal viljapuid, marjapõõsaid, maasikat, avamaaköögivilja, kartulit, teravilja, kaunvilja,

heintaime, maisi, õli- ja kiukultuuri ning selle põllu numbrit ja pindala 0,01 hektari täpsusega,

mille kohta ta toetust taotleb, märkides ära iga põllul kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetuse

ja selle kasvatamise pindala. Taotlejate, kelle andmed ei ole põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registrist kättesaadavad, andmed sisestab PRIA e-teenuse keskkonda käsitsi ning

see eeldab ka nende taotlejate andmete põhjalikumat kontrolli, mis tingib nende taotlejate puhul

taotluse varasema esitamise.

Lõikes 2 nimetatud taotlust oodatakse elektrooniliselt, küll aga mitte PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu, vaid selleks on PRIA veebilehel kättesaadav soovituslik taotlusvorm. Digitaalselt

allkirjastatud taotlusvorm tuleb hiljemalt 1. detsembril 2026. aastal saata e-posti aadressile

[email protected].

Eelnõu §-s 6 sätestatakse taotleja ja taotluse kontrollimine. Nende taotlejate puhul, kes esitasid

2026. aastal taotluse pindalapõhise otsetoetuse saamiseks, teeb PRIA toetusõiguslikud hektarid

kindlaks pindalapõhiste toetuste menetlemise käigus kindlaks tehtud hektarite alusel. PRIA on §

5 lõikes 1 nimetatud taotleja toetuse nõuetele vastavust hinnanud pindalapõhiste toetuste

menetlemise käigus ja sellepärast nende üle täiendavat kontrolli reeglina ei tehta. Pindalapõhiste

toetuste menetlemises hiljem tehtavad muudatused (nt otsusejärgselt tekkinud vaided), sealhulgas

toetusõigusliku pinna suuruse muutumine, ei mõjuta erakorralise toetuse raames õigustatud isiku

kohta kindlaks määratud ühikumäära.

Teiste taotlejate puhul vaatab PRIA paragrahvi 5 lõikes 2 taotleja taotluse läbi, selgitades välja

selles esitatud andmete piisavuse ja korrektsuse. Seejärel kontrollib PRIA taotleja ja taotluse

vastavust nõuetele. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel võib PRIA kasutada

erinevaid riiklikke registreid (nt koostöö Maksu- ja Tolliametiga). Puuvilja- ja marjakasvatuse,

maasikakasvatuse, avamaaköögiviljakasvatuse, kartulikasvatuse, teraviljakasvatuse,

kaunviljakasvatuse, heintaimekasvatuse, maisikasvatuse ning õli- ja kiukultuurikasvatuse

tegevusvaldkonnas esitatud taotluse puhul teeb PRIA maakatastri (põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa korral) andmete või muude andmete

põhjal, mis on PRIA-le kättesaadavad, kindlaks need puuvilja-, marja-, maasika-,

avamaaköögivilja-, kartuli-, teravilja-, kaunvilja-, heintaime-, maisi-, õli- ja

kiukultuurikasvatajad, kes kasvatasid 2026. aastal puuvilja- ja marjakultuure kokku vähemalt

ühel hektaril, maasikat vähemalt ühel hektaril, kartulit vähemalt viiel hektaril,

avamaaköögiviljakultuure kokku vähemalt ühel hektaril, teravilja, kaunvilja, heintaime, maisi,

õli- ja kiukultuuri või mitut eelnimetatut kokku vähemalt 20 hektaril. Kui toetuse taotluse

menetlemise käigus ilmneb, et sama põllu kohta on 2026. aastal ja käesoleva toetuse raames

toetust taotlenud erinevad taotlejad, tuleb PRIA-l välja selgitada tegelik kasvataja ehk tekkinud

majanduslikku kahju saanud isik.

Samuti võib PRIA taotluse menetlemisel asjaolud kindlaks teha kohapealse kontrolli käigus.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et taotlejal tuleb PRIA-le teatavaks teha kõik taotluse

rahuldamise otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas esitada vajadusel täiendavaid

selgitusi ja tõendeid.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et PRIA teeb erakorralise toetuse taotluse rahuldamise otsuse,

kui taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele.

Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse sellise tähtaja jooksul, et

erakorraline toetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 28. veebruaril

2027. aastal.

Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri 20. detsembri

2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala

määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord” §-s 6

sätestatut.

Põllumajandusliku majapidamise üleandmiseks loetakse majapidamise tervikuna teisele isikule

(edaspidi ülevõtja) võõrandamist või kasutusse andmist. Sel juhul lähevad kõik toetuse

taotlemisega seotud õigused ja kohustused üleandjalt üle ülevõtjale. Kui üleandmine toimub

ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini, võtab üleandja toetuse taotluse tagasi ja ülevõtja esitab

ise toetuse taotluse. Kui üleandmine toimub pärast 15. juunit, kuid hiljemalt taotluse esitamise

kalendriaasta 1. septembriks, antakse toetus ülevõtjale, kui ülevõetud põllumajanduslik

majapidamine ja selle ülevõtja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele. Kui põllumajanduslik

majapidamine antakse üle pärast taotluse esitamise kalendriaasta 1. septembrit antakse toetus

üleandjale, kui üle antud põllumajanduslik majapidamine ja selle üleandja vastavad kõigile

toetuse saamise nõuetele.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2026/1894, millega

nähakse ette erakorraline rahaline toetus põllumajandustootjatele, keda mõjutavad nende

majandusliku elujõulisusega seonduvad Lähis-Ida kriisist tulenevad konkreetsed probleemid

(ELT L, 2026/1894, 29.07.2026),

Õigusakt on kättesaadav Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Erakorralise toetusega põllumajandussektorile toetatakse taimekasvatajaid kokku 3,14 mln

euroga. Toetuse eesmärk on osaliselt hüvitada taimekasvatajatele Lähis-Ida kriisi tõttu

suurenenud sisendikulu. Lähis-Ida kriisi tõttu suurenenud sisendikulu on arvestatud üksnes

toetatavate kultuuride toetuse saajate sihtgrupi ulatuses. Põllumajanduslikes

tegevusvaldkondades tekkinud kahju hindamisel on võetud aluseks FSDN standardtulemused,

Euroopa Komisjoni kütuse hinnainfo, Statistikaameti kaubanduse andmed, hinnaindeksite

muutused, METK 2025 kattetulu arvutused ning PRIA erimärgistatud diislikütuse õigustatud

isikute registri ja 2026. aasta pindalatoetuste andmed.

Puuvilja- ja marjakasvatuse (koos maasikaga) sisendite kulu Lähis-Ida kriisi tõttu tõusis hektari

kohta 193 € võrra, arvestades puuvilja- ja marjaaedade pinda (3 376 ha) on kogu toetuse saajate

sihtgrupi sisendite lisakulu 0,57 mln eurot, millest hüvitatakse 4%.

Avamaaköögiviljakasvatuse sisendite kulu Lähis-Ida kriisi tõttu tõusis hektari kohta 294 € võrra,

arvestades avamaaköögivilja pinda (4 249 ha) on kogu toetuse saajate sihtgrupi sisendite lisakulu

1,25 mln eurot, millest hüvitatakse 4%.

Kartulikasvatuse sisendite kulu Lähis-Ida kriisi tõttu tõusis hektari kohta 379 € võrra, arvestades

kartuli kasvupinda (2 414 ha) on kogu toetuse saajate sihtgrupi sisendite lisakulu 0,91 mln eurot,

millest hüvitatakse 4%.

Teraviljakasvatuse sisendite kulu Lähis-Ida kriisi tõttu tõusis hektari kohta 111 € võrra,

arvestades teravilja kasvupinda (345 349 ha) on kogu toetuse saajate sihtgrupi sisendite lisakulu

38,48 mln eurot, millest hüvitatakse 4%.

Kaunviljakasvatuse sisendite kulu Lähis-Ida kriisi tõttu tõusis hektari kohta 69 € võrra, arvestades

kaunvilja kasvupinda (65 853 ha) on kogu toetuse saajate sihtgrupi sisendite lisakulu 4,42 mln

eurot, millest hüvitatakse 4%.

Heintaime- ja maisikasvatuse sisendite kulu Lähis-Ida kriisi tõttu tõusis hektari kohta 90 € võrra,

arvestades heintaime ja maisi kasvupinda (185 771 ha) on kogu toetuse saajate sihtgrupi sisendite

lisakulu 16,73 mln eurot, millest hüvitatakse 4%.

Õli- ja kiukultuurikasvatuse sisendite kulu Lähis-Ida kriisi tõttu tõusis hektari kohta 122 € võrra,

arvestades õli- ja kiukultuuri kasvupinda (77 952 ha) on kogu toetuse saajate sihtgrupi sisendite

lisakulu 9,49 mln eurot, millest hüvitatakse 4%.

Kokku kujunes eelpoolnimetatud sihtgrupi lisakuluks 71,85 mln eurot.

Toetuse eelarve 3,14 mln eurot jaotatakse valitud tegevusvaldkondade vahel võrdselt ehk

toetusega hüvitatakse 4% Lähis-Ida kriisist tekkinud sisendite lisakuludest taimekasvatussektoris.

Toetust makstakse FIE-le või juriidilisele isikule. Toetuse sihtgruppi kuulub kokku 3413

taimekasvatajat, sh 581 avamaaköögivilja-, puuvilja- ja marja- ning maasikakasvatajat, 82

kartulikasvatajat, 2750 teravilja-, kaunvilja-, heintaime-, maisi- ning õli- ja kiukultuurikasvatajat.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2026/1897 eraldati Eestile 3 144 200 eurot.

Antud toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses.

Toetust antakse kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2026/1894, millega nähakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 alusel ette erakorraline rahaline

toetus põllumajandustootjatele, keda mõjutavad nende majandusliku elujõulisusega seonduvad

Lähis-Ida kriisist tulenevad konkreetsed probleemid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1308/2013 artikli 211 kohaselt ei kohaldata ELi toimimise lepingu artikleid 107–109

maksete suhtes, mida liikmesriigid teevad kooskõlas nimetatud määrusega ning mida liit rahastab

täielikult või osaliselt. Sisuliselt tähendab see, et kui toetus antakse ELi turukorralduse

õigusaktide alusel (sh komisjoni rakendusmäärustega kehtestatud erakorralised meetmed) ning

on EL eelarvest täielikult või osaliselt rahastatud, siis riigiabi reegleid ei kohaldata.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Erakorralise toetuse põhimõtteid tutvustati taimekasvatussektori esindusorganisatsioonidele 7.

septembril 2026. aasta toimunud kohtumisel.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks PRIA-le,

Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, MTÜ Eesti

Aiandusliidule ja MTÜ Maasikakasvatajate Liidule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler