Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / [email protected] / www.sotsiaalkindlustusamet.ee Registrikood 70001975

Terje Kivisaar [email protected]

Teie 20.09.2026 /

Meie 03.10.2026 nr 2-1/23458-2

Koopia: Sotsiaalministeerium Vastuskiri

Lugupeetud Terje Kivisaar

Pöördusite Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti poole küsimustega lastekaitsesüsteemi toimimise, järelevalve ning abivajavate laste kaitse tagamise kohta.

Vastame teie küsimustele nende esitamise järjekorras.

1. Millised on Sotsiaalkindlustusameti järelevalvespetsialisti konkreetsed kohustused ja tegevusedolukorras, kus SKA saab teavet võimaliku abivajava lapse kohta või tuvastab kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöös süsteemseid puudusi?

LasteKS § 27 lõike 1 kohaselt on abivajavast lapsest teatamise kohustus kõigil isikutel, kellel on

selline teave. See kohustus laieneb ka SKA ametnikule.

Kui SKAle teatavaks saanud info viitab sellele, et KOV ei ole oma seadusest tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt täitnud, hindab SKA teavet oma järelevalvepädevusest lähtuvalt. Teabe saamine

võimalikust rikkumisest ei tähenda automaatselt järelevalvemenetluse algatamist, SKA hindab

asjaolusid ja otsustab järelevalve vajaduse kaalutlusõiguse alusel. Järelevalvet ei alustata

automaatselt iga pöördumise või võimaliku puuduse korral.

Sõltuvalt puuduse laadist ja raskusest võib SKA alustada järelevalvemenetlust või kasutada muid asjakohaseid meetmeid. Näiteks võib SKA juhtida KOVi tähelepanu tuvastatud puudustele märgukirjaga ning soovitada puuduste kõrvaldamiseks ja lastekaitsetöö kvaliteedi parandamiseks taotleda SKA laste heaolu osakonna pakutavat siseriiklikku nõustamisteenust. Meetme valikul arvestatakse muu hulgas puuduse raskust, korduvust ja ulatust ning võimalikku mõju lapse õigustele ja heaolule.

2. Milline on SKA ja Sotsiaalministeeriumi tegevusmudel korduvate või süsteemsete puuduste korralkohaliku omavalitsuse lastekaitsetöös?

SKA teostab KOVi lastekaitsetöö üle järelevalvet ning toetab ja nõustab kohalikke omavalitsusi.

Sotsiaalministeeriumi ülesanne on lastekaitsepoliitika kujundamine ja selle rakendamise

koordineerimine.

Vastavalt SHSile esitab SKA haldusjärelevalvetes tuvastatud süsteemseid puudusi kajastava

aruande Sotsiaalministeeriumile vähemalt üks kord aastas 1. märtsiks.

2

SKA järelevalve viib puuduste tuvastamisel vajadusel läbi järelkontrolli ja kui järelkontrolliga

ilmneb, et süsteemsed puudused ei ole kõrvaldatud, järgneb ettekirjutus sunniraha hoiatusega.

Sunnivahendit rikkumise kõrvaldamiseks praktikas kasutatakse ja KOVid on ka sunniraha

maksnud. Sunniraha tasub KOV seni, kuni puudused on kõrvaldatud.

3. Millal ja millistel alustel hinnatakse, et tegemist ei ole enam üksikjuhtumiga, vaid süsteemse probleemiga, mis eeldab riigi tasandi sekkumist?

Juhime tähelepanu, et õigusaktides ei ole sätestatud kindlat piiri, millest alates tuleb puudust

käsitleda süsteemse probleemina.

Süsteemsele probleemile võivad viidata näiteks samalaadsete puuduste kordumine, varasemalt

tuvastatud puuduste jätkumine ning nende mõju laste õiguste ning heaolu tagamisele aga ka

probleemid KOVi töökorralduses, juhtimises või menetluspraktikas.

4. Milliseid konkreetseid meetmeid on Sotsiaalministeerium ja SKA rakendanud või kavatsevad

rakendada nende KOV-ide suhtes, kelle lastekaitsetöös on järelevalve käigus tuvastatud

korduvaid puudusi?

SKA võib rakendada nii kontrollivaid kui ka toetavaid meetmeid, sealhulgas nõustamist,

järelkontrolli ja ettekirjutuse tegemist ning vajaduse korral rakendada seaduses ette nähtud

sunnivahendeid.

Järelevalve tulemusi kasutatakse ka KOVide nõustamise, metoodilise toe ja lastekaitsetöö

arendamise sisendina. Laiemate või mitmes KOVis korduvate probleemide korral saab

järelevalvest saadud teave olla sisendiks ka Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundamisele.

5. Millal toimub esimene ümarlaud, kus arutatakse Eesti lastekaitsesüsteemi kvaliteeti, järelevalvet, töökoormust, menetlusstandardeid ja korduvate puuduste lahendamist?

Lastekaitsetöö kvaliteedi, järelevalvepraktika ja valdkonna arendusvajaduste käsitlemiseks

tehakse koostööd SKA; Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega

erinevates koostöövormides.

Peame oluliseks valdkonna osapoolte vahelist koostööd ja kogemuste vahetamist ning ka

ümarlauad võivad olla üheks sobivaks võimaluseks lastekaitsevaldkonna küsimuste ühiseks

arutamiseks. Ümarlaua formaadis kohtumiste vajadust, osalejaid ja aega hinnatakse vastavalt

käsitletavale teemale ning eesmärgile.

Täname Teid pöördumise eest ja loodame, et selgitustest oli abi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kask talituse juhataja