Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]
Egert Belitšev
Peadirektor
Politsei- ja Piirivalveamet
[email protected]
Astrid Asi
Riigi peaprokurör
Riigiprokuratuur
[email protected] Meie: 2.10.2026 nr 3-9.2/44
Märgukiri
Lugupeetavad
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda pöördub Teie poole üleskutsega pöörata kõrgendatud tähelepanu kohtutäiturite ja nende isikliku vara vastasele vägivallale.
Koda tugineb oma üleskutses kohtutäiturite ülemaailmse organisatsiooni UIHJ ja ka Koja liikmetelt saadud tähelepanekutele, et viimasel ajal on kasvanud kohtutäiturite ja nende vara (ka eluaseme) vastu suunatud vägivald ja kohtutäiturite hirmutamine. Lisaks seisavad kohtutäiturid – osana laiemast institutsioonivastasest ekstremismist – tänapäeval silmitsi veel ühe nähtusega: nn suveräänidega. Selle ideoloogia kohaselt peetakse valitsust ja muid institutsioone osaks „pahatahtlikust eliidist“, kes peab kodanike vastu vandenõu. Suveräänid pööravad selja valitsusele ja sellistele institutsioonidele nagu kohtusüsteem, valitsusasutused, traditsiooniline ajakirjandus ja teadus. Nad peavad valitsust ebaseaduslikuks ega pea seetõttu järgima seadusi ja eeskirju, kuna need on nende arvates kehtetud.
2024. aastal koostatud Hollandi riikliku terrorismivastase võitluse ja julgeoleku koordinaatori (NCTV), üldise luure- ja julgeolekuteenistuse (AIVD) ning politsei analüüs suveräänsusliikumise kohta jõudis selle ideoloogia kohta järeldusele: suveräänsusideoloogia õõnestab demokraatlikku õiguskorda, levitades faktiliselt ebaõigeid sõnumeid, mis õõnestavad usaldust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu, traditsioonilise meedia ja teaduse vastu. See õõnestab nende institutsioonide legitiimsust. Asi ei ole ainult selles, et sõnumid on faktiliselt ebaõiged. Laialt levinud usk sellistesse valedesse õhutab suutmatust toimida ühiskonnana, mis põhineb ühisel reaalsuse mõistmisel.
Jõustamise valdkonnas keelduvad ennast suveräänideks kuulutanud isikud sageli täitmast kohtuotsustest ja muudest täitmisele pööratavatest dokumentidest tulenevaid rahalisi ja muid kohustusi, lisaks ka ähvardavad ja hirmutavad kohtutäitureid ja nende büroode töötajaid nii kirjalikult kui ka suuliselt. Kohtutäiturite – keda sageli peetakse „pahatahtliku eliidi“ esindajateks – hirmutamine ja ähvardamine õõnestab nende rolli demokraatlikus õigussüsteemis.
Eestis on ka mitmeid näiteid, kus on kohtutäituri ametiülesannete täitmiseks kasutatavale varale või ka eluasemele on tekitatud suuremat või vähemat kahju eesmärgiga rünnata kohtutäiturit ja mõjutada teda oma ametiülesannete täitmisel. Kohtutäituritelt saadud andmetel on politseiametnikud eiranud rünnete seostamist kohtutäituri ametiülesannete täitmisega ja rõhutanud, et kohtutäitur ei ole ametiisik.
Arvestades, et kohtutäiturid nimetab avalik-õiguslikku ametisse minister ja täitemenetlus on üks osa riigisisese õiguskuulekuse tagamise instrumentidest, on meie hinnangul vajalik poliitikakujundajate ja õiguskaitseorganite suurem ühistegevus kohtutäiturite julgeoleku kindlustamisel. Teeme teile ettepaneku teemakohase nõupidamise korraldamiseks, kus anda ülevaade olukorrast ja arutada võimalusi ohtlike olukordade ärahoidmiseks või maandamiseks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Janek Pool
Koja esimees
Jaan Lõõnik, 6464619,
[email protected]