Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 27.05.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Irina Tsugart

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26231500110

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX, ik XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 01.09.2022-30.11.2022, 30.08.2025

Kahtlustatavale XXX on kriminaalasjas 26231500110 esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 (teise

inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toimepandud

lähisuhtes ja korduvalt).

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasjade materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). XXX teod

kvalifitseeruvad KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus

või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuritegudega (KarS § 4 lg 3).

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Üldpreventiivsest

aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond,

tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse

lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Riigikohtu

otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus,

mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva

vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas

pidades ilmselgelt mittemõõdukas.

Järgnevalt peatub prokurör asjaoludel, mida arvestab seisukoha kujundamisel kriminaalasja

lahendamisel.

Lisaks kohtueelses menetluses antud ütlustele avaldas kannatanu XXX seaduslik esindaja XXX

23.04.2026 vestluses prokuröriga, et suuremateks muredeks on XXX isa XXX kontrollimatu

alkoholitarbimine, mille tõttu tekivad tal ka agressiivne käitumine/suhtlemine, mis ei mõju hästi

lapsele, kes soovib veeta aega koos oma isaga. Kannatanu ei soovi kahtlustatava karistamist

kriminaalkorras, ei esita nõudeid ega taotlusi.

Üldpreventiivsetel eesmärkidel ei ole ilmtingimata vajalik XXX karistamine kriminaalkorras.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest selgub, et kahtlustataval ei ole kehtivaid karistusi, samuti ei

ole menetluses ühtegi uut kriminaalasja. Menetluses on kaks kuriteoepisoodi, millest esimene leidis

aset rohkem kui kolm aastat tagasi ja mõlema kuriteoepisoodi tagajärjed ei ole tõsised. Seetõttu ei

mõjuta kriminaalasja lõpetamine negatiivselt ühiskonna usku kehtivasse õigusesse – XXX kuulati

üle, kohtueelne menetlus on lõpule viidud ning kriminaalasjas teeb otsustuse prokuratuur.

27.05.2026 toimunud kohtumisel prokuratuuris väljendas XXX kahetsust ja esitas taotluse

kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS 202 alusel. Samuti kinnitas ta valmisolekust täita temale

kohaldatavad kohustused, mis omavad prokuröri hinnangul kahtlustatavale eripreventiivset mõju.

Kahtlustatav on nõus pöörduma psühhiaatri poole, selgitamaks välja võimalikku alkoholisõltuvust

ning vajadusel alluda ravile. Samuti on nõus osalema vägivallast loobumise toetamise teenusel.

Vägivallast hoidumise kohustusega hoitakse kahtlustatava käitumine kontrolli all.

Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine XXX suhtes on

võimalik ja ei ole ilmtingimata vajalik tema karistamine kriminaalkorras. Prokuröri hinnangul on riik

täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, XXX suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel

määratud kohustust, antakse võimalus teha oma tegudest järeldusi ning jätkata õiguskuulekat

käitumist.

XXX on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202

lg 7 alusel kriminaalmenetluse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26231500110 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: XXX on kohustatud:

2.1. hüvitama menetluskulud summas 350 eurot, kandes summat kannatanu

arvelduskontole: XXX XXX, selgitusse märkida „XXX, 26231500110, menetluskulud“,

kohustuse täitmise tähtaeg on 27.09.2026.

2.2. hoiduma vägivallast tähtajaga 27.12.2026.

2.3. registreerima ennast viie tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 03.06.2026, Sotsiaalkindlustusameti

nõustamisteenusele. Nõustaja on Kätlyn Podiradt, tel. 5212614. XXX kohustub teavitama

Põhja Ringkonnaprokuratuuri e-kirja teel ([email protected]) või telefoni teel

XXX hiljemalt 03.06.2026 nõustajaga ühenduse võtmisest. Kahtlustatav kohustub osalema

nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud

tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda

hiljemalt 27.12.2026.

2.4. pöörduma psühhiaatri vastuvõtule eesmärgiga tuvastada alkoholisõltuvus ning

vajadusel alluda vastavale ravile. Ravi saamiseks tuleb pöörduda Wismari Haigla AS

psühhiaatriahaiglasse (Wismari 15, Tallinn tel 6621068). Pöördumisest ja ravi saamisest

teavitada prokuratuuri hiljemalt 27.07.2026 e-kirja teel ([email protected]) või

telefoni teel XXX.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendeid ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei ole

kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat jätta kriminaalasja

materjalide juurde.

5. ABIS-i ja RSBR-i registritesse edastatud andmeid ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: kannatanu esindaja tasu summas 350 eurot.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia saadetakse kannatanu XXX

seaduslikule esindajale XXX. Kahtlustatavale XXX antakse määruse koopia allkirja vastu.

8. Kannatanul on õigus:

- tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne

päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja 4, Tallinn (vastavalt KrMS § 206 lg 3);

- taotleda kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle

teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab;

- esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saamisest alates kümne päeva jooksul (vastavalt KrMS § 207 lg 3).

Irina Tsugart