Tere!

Edastan Tervisekassa poolt ühe küsimuse Justiits- ja Digiministeeriumi üldmeilile. Tänan, kui saate selle edastada õigele inimesele, kellel võiks selles küsimuses teadmisi olla.

Teema sai alguse ajakirjaniku päringust seoses Tervisekassa ravimikomisjoni ja seotud huvide deklaratsioonidega.

Lugupidamisega

Tere Aivar!

Ühendun Tervisekassast küsimusega, mis puudutab Ravimikomisjoni liikmete huvide deklaratsioone. Sain paarilt meie juristilt soovituse pöörduda küsimusega Justiits- ja Digiministeeriumi poole.

Seda selleks saada selgust, kas huvide deklaratsioone tohib avalikkusega jagada nii nagu ajakirjanik on allpool palunud. Olen väga tänulik, kui saad mu kirja edastada õigele inimesele, kes oskaks ehk oma hinnangu anda.

Oleme tegelikult juba päringule vastuse andnud, kuid õhku jäid need kolm küsimust:

Varasemalt on Tervisekassa öelnud, et kui ravimikomisjonis on arutlusel ravim, mille tootja on mingil moel seotud komisjoniliikme või tema organisatsiooniga, (või on rahastanud neid), siis peaks liige end taandama. Kas ravimikomisjoni toimimise ajal on keegi ennast taandanud? Kui, siis mis juhtudel? Ja kes?

Ravimikomisjoni liikmed pidid tollase jutu järgi deklareerima oma huvid. Kui seda on tehtud, kas me saaksime nende deklaratsioonidega tutvuda?

Eesti Patsientide liidu praegune esindaja komisjonis on Riina Laurimaa. Mida tema enda kohta on deklareerinud?

Ehk peamine küsimus ongi selles, kas deklaratsioone ja neis olevat infot võib ajakirjanikule jagada. Meie jurist on kirjutanud nii:

Minu jaoks on küsitav, kas ravimikomisjonile (ja ka haiglaravimite komisjonile) kehtib korruptsioonivastasest seadusest tulenev huvide deklareerimise kohustus või oleme selle rohkem ise ette näinud meiega sõlmitava lepingu lisana. Selguse huvides toon ära, et ravimikomisjon on juhatusele nõuandev komisjon, mille tegevus on reguleeritud määruses: https://www.riigiteataja.ee/et/akt/106122024007?leiaKehtiv. Võrdluseks toon ära ka selle, et TTL-i komisjonil on määruses (§ 13 lg 2) konkreetselt kirjas huvide deklareerimise kohustus, ravimikomisjonil seda ei ole. Ravimikomisjoni asutamise otsuses (WD-s 1.1-3.1/526) esialgu oli, ent see tunnistati 2018 aastal kehtetuks (otsusega 1.1-3.1/15).  

Korruptsioonivastane seadus (KVS) näeb põhimõtteliselt ette kaks varianti, kes peavad deklaratsiooni esitama: 1) KVS-is nimetatud isikud, või 2) isikud, kellele on deklaratsiooni esitamise kohustus ette nähtud asutuse juhi poolt, vt siit https://www.korruptsioon.ee/et/juhendid-kkk/huvide-deklareerimine/kes-peavad-esitama-deklaratsiooni. Kõige ligilähedasem oleks minu meelest KVS § 13 lg 1 p 15: isik, kellele on seadusega või halduslepinguga delegeeritud avaliku ülesande täitmise korral otsuse või toimingu tegemise pädevus, kui sellise kohustuse on kehtestanud isiku üle järelevalvet teostav minister, kohaliku omavalitsuse volikogu või avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukogu või sellega võrreldav organ. Samas ei ole ravimikomisjoni liikmetele ette nähtud ei õigusaktides ega ka nõukogu poolt deklaratsioonide esitamise kohustust.

Registrile edastatavate deklaratsioonide puhul kehtib põhimõte, et deklaratsiooni andmetega tutvumiseks peab isik identifitseerima end digitaalse isikutunnistuse abil. Deklarandil on õigus saada registrist teavet selle kohta, kes on tema deklaratsiooniga tutvunud (KVS § 16 lg 1). Selle kõrval tundub kuidagi veider, et nende osas, mida registrile ei edastata, võib siis suvalt küsida lihtsalt meili teel?

Kuna korruptsiooniteemadega tegeleb Justiits- ja Digiministeerium, siis ehk küsiks enne andmete välja andmist neilt arvamust? Kui nad leiavad, et peame andma, siis tuleb kõik deklaratsioonid ükshaaval üle käia, vajadusel kellegi isikuandmed (nt isikukood) või lähedase andmed kinni katta ja siis välja anda.

Suur juba ette tänu, kui saad mind selles teemas aidata.

Lugupidamisega

Tänud,