MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

Hr Alex Luik

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn Meie 06.10.2026 nr 431

SELGITUSTAOTLUS

AutÕS § 22 kooskõla kohta direktiiviga 2001/29/EÜ ning kolmeastmelise testi

kohaldamise kohta

MTÜ Eesti Esitajate Liit (edaspidi EEL) tegutseb kollektiivse esindamise organisatsioonina

autoriõiguse seaduse (AutÕS) tähenduses ning teostab kollektiivselt esitajate autoriõigusega

kaasnevaid õigusi.

EEL esitab käesoleva selgitustaotluse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 ja § 3 alusel, paludes Justiits- ja

Digiministeeriumilt õigusalast selgitust AutÕS § 22 ning sellega seotud AutÕS § 17 ja § 75 lg

2 tõlgendamise ja kohaldamise kohta.

Õiguste teostamisel on EEL-il tekkinud küsimused seoses AutÕS §-s 22 sätestatud teose vaba

kasutamise erandiga õppeasutustes. Küsimused puudutavad ühelt poolt selle erandi ulatuse

kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ (edaspidi infoühiskonna

direktiiv) artiklis 5 sätestatud erandite ja piirangute süsteemiga ning teiselt poolt AutÕS §-s

17 ja § 75 lg-s 2 sätestatud nn kolmeastmelise testi praktilist rakendamist.

EEL palub ministeeriumi selgitust kahes omavahel seotud küsimuses.

Esiteks, kas AutÕS §-s 22 sätestatud vaba kasutuse erandi sisu ja ulatus on täielikult

kooskõlas direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 5 sätestatud lubatavate erandite ja piirangutega ning

millisele direktiivi artikli 5 lõikes 2 või 3 sätestatud erandile AutÕS § 22 tugineb.

Teiseks, juhul kui AutÕS § 22 on direktiiviga kooskõlas, palume selgitada, kuidas saab

õiguste omaja või teda esindav kollektiivse esindamise organisatsioon praktikas tugineda

AutÕS §-s 17 ja § 75 lg-s 2 sätestatud kolmeastmelisele testile olukorras, kus vaba kasutus

asendab või võib asendada litsentseeritavat (tasu kogumist võimaldavat) kasutamist ning

mõjutada seeläbi õiguste omajate tavapärast litsentsiturgu ja potentsiaalset tulu.

1. AutÕS § 22 kooskõla direktiiviga 2001/29/EÜ

AutÕS § 22 võimaldab õppeasutustes autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta teose

avalikku esitamist vahetus õppeprotsessis õpetava personali ja õpilaste poolt, kui näidatakse

ära autori nimi või nimetus, kui see on teosel näidatud, ning kui kuulajaskonna või

vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud, kes on otseselt

seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse. AutÕS § 75 lg 1 kaudu kohaldub vastav

erand ka autoriõigusega kaasnevate õiguste suhtes.

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

AutÕS § 22 regulatsioon pärineb olemuslikult infoühiskonna direktiivi vastuvõtmisele

eelnenud ajast ning ei ole alates AutÕS-i jõustumisest (12.12.1992) kordagi muudetud. EEL-il

on seetõttu tekkinud küsimus, millisele direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 5 sätestatud erandile

vastab §-s 22 sätestatud vaba kasutamise võimalus ning kas siseriikliku erandi ulatus vastab

täielikult direktiivis lubatule.

Eelkõige on küsimus selles, et AutÕS § 22 ise ei sätesta piirangut kasutatavate teoste arvule

või mahule ega seo erandit sõnaselgelt sellega, millises ulatuses on kaitstud teose või muu

õiguste objekti kasutamine konkreetse õpetamise eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Infoühiskonna direktiivi artikli 5 lõige 5 näeb seejuures ette, et artiklis 5 sätestatud erandeid ja

piiranguid kohaldatakse üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu

objekti tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid

huve.

Palume seetõttu selgitada:

1. Millisele direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõikes 2 või 3 sätestatud erandile või

piirangule tugineb AutÕS §-s 22 sätestatud vaba kasutuse erand?

2. Kas AutÕS § 22 praegune sisu ja ulatus on ministeeriumi hinnangul täielikult

kooskõlas direktiivi 2001/29/EÜ artikliga 5, arvestades muu hulgas asjaolu, et § 22

ise ei piira kasutatavate teoste arvu või kasutamise mahtu ega seo kasutamise

lubatavust sõnaselgelt konkreetse õpetamise eesmärgiga põhjendatud ulatusega?

3. Kui AutÕS § 22 kooskõla direktiiviga tagab muu hulgas AutÕS §-s 17 ja § 75 lg-s 2

sätestatud kolmeastmeline test, siis milline iseseisev praktiline ja õiguslik tähendus

on kolmeastmelisel testil §-s 22 sätestatud erandi ulatuse piiramisel?

2. Kolmeastmelise testi praktiline kohaldamine

Teine küsimuste ring puudutab olukorda, kus kasutus võib formaalselt vastata AutÕS §-s 22

nimetatud tingimustele, kuid selle majanduslik mõju annab aluse küsida, kas kasutamine

vastab ka AutÕS §-s 17 ja § 75 lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Riigikohus on kohtuasjas nr 2-16-174911 leidnud, et huvikool võib olla AutÕS § 22

tähenduses õppeasutus ning § 22 kohaldamist ei välista iseenesest asjaolu, et õpilased

maksavad õppe eest tasu. Samas rõhutas Riigikohus, et § 75 lg-s 2 sätestatud tingimuste

täitmine on § 75 lg 1 p-st 6 ja §-st 22 tuleneva vaba kasutuse erandi kohaldamise eelduseks.

Riigikohus märkis, et kohus peab hindama, kas kasutamine ei piira põhjendamatult õiguste

omajate seaduslikke huve ega ole vastuolus õiguste objektide tavapärase kasutamisega.

Riigikohus märkis samuti, et erandi kohaldamist õigustavate asjaolude esitamise ja usutavaks

muutmise kohustus lasub erandile tugineval isikul.

EEL-i jaoks on see küsimus praktilise tähtsusega eelkõige fonogrammide kasutamisel

tantsuõppes. EEL esindab esitajaid ning kogub nende nimel tasu fonogrammide kasutamise

eest muu hulgas tantsu-, treening- ja muus sarnases tegevuses. Tegemist on toimiva

(litsentsi)turuga, kus muusika regulaarne kasutamine moodustab sageli pakutava teenuse

olulise osa.

Samas toimub osa sisuliselt võrreldavast muusika kasutamisest huvikoolide või teiste

õppeasutuste tegevuse raames ning sellisel juhul tuginetakse AutÕS §-st 22 tulenevale vaba

kasutuse erandile. Seetõttu võib tekkida olukord, kus varem litsentsitav või tavapäraselt

1 RKTKo 27.11.2019, 2-16-17491, https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-16-17491/52

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

litsentsitav kasutus asendub tasuta kasutusega üksnes seetõttu, et sama või võrreldavat

tegevust korraldatakse õppeasutuse vormis.

Selline areng võib vähendada litsentsitava kasutuse mahtu ja õiguste omajate potentsiaalset

litsentsitulu. Riigikohus on eespool nimetatud kohtuasjas pidanud kolmeastmelise testi

kohaldamisel asjakohaseks EEL-i esitatud asjaolusid, mis puudutasid muu hulgas

fonogrammide kasutamise mahtu ning konkurentsi tantsuõpet pakkuvate ettevõtjate ja

mittetulundusühingute vahel.

Küsimuse praktilist ja võimalikku majanduslikku mõju ei saa EEL-i hinnangul käsitleda

üksnes üksikute huvikoolide või kasutusjuhtumite kontekstis. Eesti spordiregistri2 andmetel

on näiteks tantsuspordis registreeritud ligikaudu 9300, võimlemises 28 900, uisutamises 2000

ning cheerleading'us 1100 harrastajat. Nendes neljas valdkonnas on seega kokku üle 40 000

registreeritud harrastaja.

EEL ei väida, et kõik nimetatud harrastajad osalevad tegevuses, mille suhtes kohaldub AutÕS

§ 22, ega seda, et kõigis nimetatud tegevustes kasutatakse fonogramme. Samuti võivad eri

spordialade harrastajate andmed osaliselt kattuda. Samas on tantsu, mitmete võimlemis- ja

uisutamisalade ning cheerleading'u puhul salvestatud muusika kasutamine õppe- ja

treeningtegevuses tavapärane.

Registriandmed illustreerivad seetõttu valdkonna võimalikku ulatust. Kui märkimisväärne osa

sellisest regulaarsest ja süstemaatilisest fonogrammide kasutamisest võib tegevuse

õppeasutuse vormis korraldamise tõttu toimuda ilma õiguste omaja nõusoleku ja tasu

maksmiseta, võib sellel olla oluline mõju õiguste omajate olemasolevale litsentsiturule.

Seetõttu on EEL-i jaoks praktiliselt oluline küsimus, millal hakkab vaba kasutus asendama

litsentsitavat kasutamist ning millal võib selline kasutus olla vastuolus õiguste objekti

tavapärase kasutamisega või kahjustada põhjendamatult õiguste omajate seaduslikke huve.

Ka Haridus- ja Teadusministeerium3 on EEL-ile 1. oktoobril 2026 antud vastuses selgitanud,

et kuigi EHIS-es registreeritud huvikooli tegevusele võib AutÕS §-s 22 sätestatud erand

kohalduda, ei tohi vaba kasutus olla vastuolus õiguste objekti tavapärase kasutamisega ega

kahjustada põhjendamatult õiguste omajate seaduslikke huve.

EEL soovib seetõttu selgust, kuidas saab õiguste omaja kolmeastmelisest testist tulenevat

piirangut praktikas kasutada, kui tal on konkreetsed põhjused väita, et tasuta kasutamine

konkureerib olemasoleva litsentsituruga ja kahjustab seeläbi õiguste omajate majanduslikke

huve.

Palume selgitada:

1. Millise õigusliku või menetlusliku tegevuse peab õiguste omaja või teda esindav

kollektiivse esindamise organisatsioon tegema, kui ta leiab, et kasutaja poolt AutÕS

§ 22 alusel vabaks kasutuseks peetav kasutamine on vastuolus AutÕS §-s 17 või § 75

lg-s 2 sätestatud tingimustega?

2. Kas õiguste omaja või kollektiivse esindamise organisatsioon võib esitada kasutajale

põhjendatud vastuväite või teate, milles tuuakse välja asjaolud, mille tõttu

konkreetne kasutus tema hinnangul konkureerib tavapärase litsentsituruga või

kahjustab õiguste omajate seaduslikke huve? Kui jah, siis millised asjaolud ja millises

2 Spordiregister, https://www.spordiregister.ee/et/spordiala 3 Haridus- ja Teadusministeerium, https://dok.hm.ee/et/document.html?id=32de4700-157a-47eb-bf88-

0479c04cf75c

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

ulatuses peaksid sellises teates olema esitatud ning milline õiguslik tähendus on sellise

vastuväite esitamisel?

3. Kuidas jaguneb sellises olukorras tõendamiskoormus? Kui õiguste omaja on

esitanud konkreetsed asjaolud, mis viitavad sellele, et tasuta kasutus asendab või võib

asendada litsentsitavat kasutust ja vähendada õiguste omajate potentsiaalset

litsentsitulu, siis kas erandile tugineval kasutajal lasub kohustus esitada ja usutavaks

muuta asjaolud, millest nähtub, et kasutus vastab sellele vaatamata AutÕS § 17 ja § 75

lg 2 tingimustele?

4. Kas kolmeastmelise testi hindamisel tuleb arvestada konkreetse

kasutusvaldkonna olemasolevat litsentsiturgu, sealhulgas asjaolu, et sisult

samalaadse või võrreldava muusika kasutamise eest maksavad teised samal turul

tegutsevad isikud õiguste omajatele tasu?

5. Kas kollektiivse esindamise organisatsioon võib kolmeastmelisele testile tuginedes

vaidlustada objektiivselt määratletud kasutusviisi, näiteks fonogrammide regulaarse

ja süstemaatilise kasutamise tasulise tantsuõppe lahutamatu osana olukorras, kus

sellise kasutuse jaoks eksisteerib toimiv litsentsiturg, või tuleb kolmeastmelise testi

tingimuste täitmist vaidlustada iga kasutaja ja kasutusjuhtumi puhul eraldi?

6. Milline õiguslik tagajärg kaasneb sellega, kui õiguste omaja või teda esindav

kollektiivse esindamise organisatsioon on põhjendatult vaidlustanud kasutaja

õiguse tugineda AutÕS §-s 22 sätestatud vaba kasutuse erandile, tuues välja

asjaolud, mille kohaselt kasutamine on vastuolus AutÕS §-s 17 või § 75 lg-s 2

sätestatud kolmeastmelise testi tingimustega? Kas kasutajal tekib sellise vaidlustamise

järel kohustus lõpetada teose või muu õiguste objekti kasutamine ilma õiguste omaja

loata ja tasu maksmata ning edasiseks kasutamiseks saada õiguste omaja luba ja

maksta kasutamise eest tasu? Kui põhjendatud vastuväite esitamine iseenesest ei

välista kasutaja võimalust tugineda vaba kasutuse erandile, siis millise toimingu

või otsusega lõpeb kasutaja võimalus sellele erandile tugineda?

EEL-i eesmärk on kujundada Riigikohtu praktikaga ja Euroopa Liidu õigusega kooskõlas

olev ühetaoline praktika. Eelkõige soovime selgust, millised on AutÕS §-s 22 sätestatud

erandi piirid ning kuidas peab kollektiivse esindamise organisatsioon toimima olukorras,

kus tasuta kasutamise tegelik majanduslik mõju võib olla vastuolus õiguste objekti

tavapärase kasutamisega või kahjustada põhjendamatult õiguste omajate seaduslikke huve.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Ambur

tegevdirektor

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

Hr Alex Luik

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn Meie 06.10.2026 nr 431

SELGITUSTAOTLUS

AutÕS § 22 kooskõla kohta direktiiviga 2001/29/EÜ ning kolmeastmelise testi

kohaldamise kohta

MTÜ Eesti Esitajate Liit (edaspidi EEL) tegutseb kollektiivse esindamise organisatsioonina

autoriõiguse seaduse (AutÕS) tähenduses ning teostab kollektiivselt esitajate autoriõigusega

kaasnevaid õigusi.

EEL esitab käesoleva selgitustaotluse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning

kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 ja § 3 alusel, paludes Justiits- ja

Digiministeeriumilt õigusalast selgitust AutÕS § 22 ning sellega seotud AutÕS § 17 ja § 75 lg

2 tõlgendamise ja kohaldamise kohta.

Õiguste teostamisel on EEL-il tekkinud küsimused seoses AutÕS §-s 22 sätestatud teose vaba

kasutamise erandiga õppeasutustes. Küsimused puudutavad ühelt poolt selle erandi ulatuse

kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ (edaspidi infoühiskonna

direktiiv) artiklis 5 sätestatud erandite ja piirangute süsteemiga ning teiselt poolt AutÕS §-s

17 ja § 75 lg-s 2 sätestatud nn kolmeastmelise testi praktilist rakendamist.

EEL palub ministeeriumi selgitust kahes omavahel seotud küsimuses.

Esiteks, kas AutÕS §-s 22 sätestatud vaba kasutuse erandi sisu ja ulatus on täielikult

kooskõlas direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 5 sätestatud lubatavate erandite ja piirangutega ning

millisele direktiivi artikli 5 lõikes 2 või 3 sätestatud erandile AutÕS § 22 tugineb.

Teiseks, juhul kui AutÕS § 22 on direktiiviga kooskõlas, palume selgitada, kuidas saab

õiguste omaja või teda esindav kollektiivse esindamise organisatsioon praktikas tugineda

AutÕS §-s 17 ja § 75 lg-s 2 sätestatud kolmeastmelisele testile olukorras, kus vaba kasutus

asendab või võib asendada litsentseeritavat (tasu kogumist võimaldavat) kasutamist ning

mõjutada seeläbi õiguste omajate tavapärast litsentsiturgu ja potentsiaalset tulu.

1. AutÕS § 22 kooskõla direktiiviga 2001/29/EÜ

AutÕS § 22 võimaldab õppeasutustes autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta teose

avalikku esitamist vahetus õppeprotsessis õpetava personali ja õpilaste poolt, kui näidatakse

ära autori nimi või nimetus, kui see on teosel näidatud, ning kui kuulajaskonna või

vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud, kes on otseselt

seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse. AutÕS § 75 lg 1 kaudu kohaldub vastav

erand ka autoriõigusega kaasnevate õiguste suhtes.

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

AutÕS § 22 regulatsioon pärineb olemuslikult infoühiskonna direktiivi vastuvõtmisele

eelnenud ajast ning ei ole alates AutÕS-i jõustumisest (12.12.1992) kordagi muudetud. EEL-il

on seetõttu tekkinud küsimus, millisele direktiivi 2001/29/EÜ artiklis 5 sätestatud erandile

vastab §-s 22 sätestatud vaba kasutamise võimalus ning kas siseriikliku erandi ulatus vastab

täielikult direktiivis lubatule.

Eelkõige on küsimus selles, et AutÕS § 22 ise ei sätesta piirangut kasutatavate teoste arvule

või mahule ega seo erandit sõnaselgelt sellega, millises ulatuses on kaitstud teose või muu

õiguste objekti kasutamine konkreetse õpetamise eesmärgi saavutamiseks vajalik.

Infoühiskonna direktiivi artikli 5 lõige 5 näeb seejuures ette, et artiklis 5 sätestatud erandeid ja

piiranguid kohaldatakse üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus teose või muu

objekti tavapärase kasutamisega ega mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid

huve.

Palume seetõttu selgitada:

1. Millisele direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõikes 2 või 3 sätestatud erandile või

piirangule tugineb AutÕS §-s 22 sätestatud vaba kasutuse erand?

2. Kas AutÕS § 22 praegune sisu ja ulatus on ministeeriumi hinnangul täielikult

kooskõlas direktiivi 2001/29/EÜ artikliga 5, arvestades muu hulgas asjaolu, et § 22

ise ei piira kasutatavate teoste arvu või kasutamise mahtu ega seo kasutamise

lubatavust sõnaselgelt konkreetse õpetamise eesmärgiga põhjendatud ulatusega?

3. Kui AutÕS § 22 kooskõla direktiiviga tagab muu hulgas AutÕS §-s 17 ja § 75 lg-s 2

sätestatud kolmeastmeline test, siis milline iseseisev praktiline ja õiguslik tähendus

on kolmeastmelisel testil §-s 22 sätestatud erandi ulatuse piiramisel?

2. Kolmeastmelise testi praktiline kohaldamine

Teine küsimuste ring puudutab olukorda, kus kasutus võib formaalselt vastata AutÕS §-s 22

nimetatud tingimustele, kuid selle majanduslik mõju annab aluse küsida, kas kasutamine

vastab ka AutÕS §-s 17 ja § 75 lg-s 2 sätestatud nõuetele.

Riigikohus on kohtuasjas nr 2-16-174911 leidnud, et huvikool võib olla AutÕS § 22

tähenduses õppeasutus ning § 22 kohaldamist ei välista iseenesest asjaolu, et õpilased

maksavad õppe eest tasu. Samas rõhutas Riigikohus, et § 75 lg-s 2 sätestatud tingimuste

täitmine on § 75 lg 1 p-st 6 ja §-st 22 tuleneva vaba kasutuse erandi kohaldamise eelduseks.

Riigikohus märkis, et kohus peab hindama, kas kasutamine ei piira põhjendamatult õiguste

omajate seaduslikke huve ega ole vastuolus õiguste objektide tavapärase kasutamisega.

Riigikohus märkis samuti, et erandi kohaldamist õigustavate asjaolude esitamise ja usutavaks

muutmise kohustus lasub erandile tugineval isikul.

EEL-i jaoks on see küsimus praktilise tähtsusega eelkõige fonogrammide kasutamisel

tantsuõppes. EEL esindab esitajaid ning kogub nende nimel tasu fonogrammide kasutamise

eest muu hulgas tantsu-, treening- ja muus sarnases tegevuses. Tegemist on toimiva

(litsentsi)turuga, kus muusika regulaarne kasutamine moodustab sageli pakutava teenuse

olulise osa.

Samas toimub osa sisuliselt võrreldavast muusika kasutamisest huvikoolide või teiste

õppeasutuste tegevuse raames ning sellisel juhul tuginetakse AutÕS §-st 22 tulenevale vaba

kasutuse erandile. Seetõttu võib tekkida olukord, kus varem litsentsitav või tavapäraselt

1 RKTKo 27.11.2019, 2-16-17491, https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-16-17491/52

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

litsentsitav kasutus asendub tasuta kasutusega üksnes seetõttu, et sama või võrreldavat

tegevust korraldatakse õppeasutuse vormis.

Selline areng võib vähendada litsentsitava kasutuse mahtu ja õiguste omajate potentsiaalset

litsentsitulu. Riigikohus on eespool nimetatud kohtuasjas pidanud kolmeastmelise testi

kohaldamisel asjakohaseks EEL-i esitatud asjaolusid, mis puudutasid muu hulgas

fonogrammide kasutamise mahtu ning konkurentsi tantsuõpet pakkuvate ettevõtjate ja

mittetulundusühingute vahel.

Küsimuse praktilist ja võimalikku majanduslikku mõju ei saa EEL-i hinnangul käsitleda

üksnes üksikute huvikoolide või kasutusjuhtumite kontekstis. Eesti spordiregistri2 andmetel

on näiteks tantsuspordis registreeritud ligikaudu 9300, võimlemises 28 900, uisutamises 2000

ning cheerleading'us 1100 harrastajat. Nendes neljas valdkonnas on seega kokku üle 40 000

registreeritud harrastaja.

EEL ei väida, et kõik nimetatud harrastajad osalevad tegevuses, mille suhtes kohaldub AutÕS

§ 22, ega seda, et kõigis nimetatud tegevustes kasutatakse fonogramme. Samuti võivad eri

spordialade harrastajate andmed osaliselt kattuda. Samas on tantsu, mitmete võimlemis- ja

uisutamisalade ning cheerleading'u puhul salvestatud muusika kasutamine õppe- ja

treeningtegevuses tavapärane.

Registriandmed illustreerivad seetõttu valdkonna võimalikku ulatust. Kui märkimisväärne osa

sellisest regulaarsest ja süstemaatilisest fonogrammide kasutamisest võib tegevuse

õppeasutuse vormis korraldamise tõttu toimuda ilma õiguste omaja nõusoleku ja tasu

maksmiseta, võib sellel olla oluline mõju õiguste omajate olemasolevale litsentsiturule.

Seetõttu on EEL-i jaoks praktiliselt oluline küsimus, millal hakkab vaba kasutus asendama

litsentsitavat kasutamist ning millal võib selline kasutus olla vastuolus õiguste objekti

tavapärase kasutamisega või kahjustada põhjendamatult õiguste omajate seaduslikke huve.

Ka Haridus- ja Teadusministeerium3 on EEL-ile 1. oktoobril 2026 antud vastuses selgitanud,

et kuigi EHIS-es registreeritud huvikooli tegevusele võib AutÕS §-s 22 sätestatud erand

kohalduda, ei tohi vaba kasutus olla vastuolus õiguste objekti tavapärase kasutamisega ega

kahjustada põhjendamatult õiguste omajate seaduslikke huve.

EEL soovib seetõttu selgust, kuidas saab õiguste omaja kolmeastmelisest testist tulenevat

piirangut praktikas kasutada, kui tal on konkreetsed põhjused väita, et tasuta kasutamine

konkureerib olemasoleva litsentsituruga ja kahjustab seeläbi õiguste omajate majanduslikke

huve.

Palume selgitada:

1. Millise õigusliku või menetlusliku tegevuse peab õiguste omaja või teda esindav

kollektiivse esindamise organisatsioon tegema, kui ta leiab, et kasutaja poolt AutÕS

§ 22 alusel vabaks kasutuseks peetav kasutamine on vastuolus AutÕS §-s 17 või § 75

lg-s 2 sätestatud tingimustega?

2. Kas õiguste omaja või kollektiivse esindamise organisatsioon võib esitada kasutajale

põhjendatud vastuväite või teate, milles tuuakse välja asjaolud, mille tõttu

konkreetne kasutus tema hinnangul konkureerib tavapärase litsentsituruga või

kahjustab õiguste omajate seaduslikke huve? Kui jah, siis millised asjaolud ja millises

2 Spordiregister, https://www.spordiregister.ee/et/spordiala 3 Haridus- ja Teadusministeerium, https://dok.hm.ee/et/document.html?id=32de4700-157a-47eb-bf88-

0479c04cf75c

MTÜ Eesti Esitajate Liit Registrikood 80123840 Paldiski mnt. 96a, 13522 Tallinn, Eesti

Telefon +372 650 5171 [email protected] www.eel.ee

ulatuses peaksid sellises teates olema esitatud ning milline õiguslik tähendus on sellise

vastuväite esitamisel?

3. Kuidas jaguneb sellises olukorras tõendamiskoormus? Kui õiguste omaja on

esitanud konkreetsed asjaolud, mis viitavad sellele, et tasuta kasutus asendab või võib

asendada litsentsitavat kasutust ja vähendada õiguste omajate potentsiaalset

litsentsitulu, siis kas erandile tugineval kasutajal lasub kohustus esitada ja usutavaks

muuta asjaolud, millest nähtub, et kasutus vastab sellele vaatamata AutÕS § 17 ja § 75

lg 2 tingimustele?

4. Kas kolmeastmelise testi hindamisel tuleb arvestada konkreetse

kasutusvaldkonna olemasolevat litsentsiturgu, sealhulgas asjaolu, et sisult

samalaadse või võrreldava muusika kasutamise eest maksavad teised samal turul

tegutsevad isikud õiguste omajatele tasu?

5. Kas kollektiivse esindamise organisatsioon võib kolmeastmelisele testile tuginedes

vaidlustada objektiivselt määratletud kasutusviisi, näiteks fonogrammide regulaarse

ja süstemaatilise kasutamise tasulise tantsuõppe lahutamatu osana olukorras, kus

sellise kasutuse jaoks eksisteerib toimiv litsentsiturg, või tuleb kolmeastmelise testi

tingimuste täitmist vaidlustada iga kasutaja ja kasutusjuhtumi puhul eraldi?

6. Milline õiguslik tagajärg kaasneb sellega, kui õiguste omaja või teda esindav

kollektiivse esindamise organisatsioon on põhjendatult vaidlustanud kasutaja

õiguse tugineda AutÕS §-s 22 sätestatud vaba kasutuse erandile, tuues välja

asjaolud, mille kohaselt kasutamine on vastuolus AutÕS §-s 17 või § 75 lg-s 2

sätestatud kolmeastmelise testi tingimustega? Kas kasutajal tekib sellise vaidlustamise

järel kohustus lõpetada teose või muu õiguste objekti kasutamine ilma õiguste omaja

loata ja tasu maksmata ning edasiseks kasutamiseks saada õiguste omaja luba ja

maksta kasutamise eest tasu? Kui põhjendatud vastuväite esitamine iseenesest ei

välista kasutaja võimalust tugineda vaba kasutuse erandile, siis millise toimingu

või otsusega lõpeb kasutaja võimalus sellele erandile tugineda?

EEL-i eesmärk on kujundada Riigikohtu praktikaga ja Euroopa Liidu õigusega kooskõlas

olev ühetaoline praktika. Eelkõige soovime selgust, millised on AutÕS §-s 22 sätestatud

erandi piirid ning kuidas peab kollektiivse esindamise organisatsioon toimima olukorras,

kus tasuta kasutamise tegelik majanduslik mõju võib olla vastuolus õiguste objekti

tavapärase kasutamisega või kahjustada põhjendamatult õiguste omajate seaduslikke huve.

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Urmas Ambur

tegevdirektor