Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ põhilahenduse avalikustamine

Dokumendiregister	Justiits- ja Digiministeerium
Viit	8-4/4872-4
Registreeritud	05.10.2026
Sünkroonitud	06.10.2026
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	8 Eelnõude menetlemine
Sari	8-4 Õigusalane kirjavahetus
Toimik	8-4/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Vastutaja	Heddi Lutterus (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond)
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

13-13427-1 05.10.2026 Väljaminev kiri.asice

Adressaatide nimekiri.pdf

Uleriigilise planeeringu _Eesti 2050_ pohilahenduse avalik valjapanek.pdf

E-kiri.eml

13-13427-1 05.10.2026 Väljaminev kiri.asice

Adressaatide nimekiri.pdf

Uleriigilise planeeringu _Eesti 2050_ pohilahenduse avalik valjapanek.pdf

Uleriigilise planeeringu _Eesti 2050_ pohilahenduse avalik valjapanek.pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

Kohalikud omavalitsused

Nimekirja alusel

05.10.2026 nr 13-1/3427-1

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“

põhilahenduse avalikustamine

Head koostööpartnerid ja kaasatavad osapooled

Vabariigi Valitsuse poolt 5. jaanuaril 2023 korraldusega nr 1 algatatud üleriigilise planeeringu

„Eesti 2050“ koostamine on jõudnud põhilahenduse avalikustamise etappi (planeerimisseadus

§23).

Avalikustamine toimub 5. oktoobrist - 4. novembrini 2026. Sel ajal saab tutvuda

planeeringumaterjalidega ning esitada planeeringu kohta arvamusi, ettepanekuid ja seisukohti.

Materjalid on kättesaadavad üleriigilise planeeringu kodulehel:

https://www.riigiplaneering.ee/uleriigiline-planeering/uleriigiline-planeering-eesti-

2050/dokumendid#2026-pohilahenduse-a

Üleriigiline planeering on riigi ruumilise arengu alusdokument, mis seob tervikuks asustuse,

liikuvuse, majanduse, looduskeskkonna, julgeoleku ja tehnilise taristu. Planeeringu visioon on

„Tugevate keskuste Eesti“, mille kohaselt loob tugev ja hästi toimiv keskuste võrgustik

eeldused inimeste heaoluks, ettevõtluse arenguks ja piirkondade tugevdamiseks kogu riigis.

Visiooni viivad ellu üheksa ruumilise arengu põhimõtet ning neid täpsustavad suunised.

Planeering on arengustrateegia „Eesti 2035“ ruumiline väljund, mis täpsustab riigi pikaajaliste

eesmärkide elluviimist ruumis ning loob raamistiku täpsematele planeeringutele ja

valdkondlikele ruumiotsustele. See arvestab ka Euroopa Liidu maa- ja ruumipoliitika

eesmärkidega.

Planeeringu keskmes on kohanemine demograafiliste muutustega, tasakaalustatud ruumilise

arengu edendamine ning kliima- ja julgeolekueesmärkide lõimimine ruumilisse arengusse.

Olulisemad täiendused ja täpsustused võrreldes 2026. aasta juulis kooskõlastusringile esitatud

eelnõuga:

 Tugevate keskuste Eesti – kooskõlastus- ja arvamustering kinnitas selle sobivust

planeeringuga kokkulepitava ruumilise arengu suunana. Seetõttu on tugevate keskuste

käsitlus visioonis ja suunistes senisest selgemalt esile toodud.

2

 arenguvajaduse täpsustamine – pea- ja valglinnastumise pidurdamise asemel

rõhutatakse tasakaalustatumat ja kompaktsemat ruumilist arengut. Fookus on piirangute

asemel piirkondade võimestamisel, tugevate keskuste arendamisel ning olemasoleva

ruumi ja taristu tõhusamal kasutamisel.

 ruumipoliitika lähtekohad - mõiste „ruumipoliitika põhialused“ asendati terminiga

„ruumipoliitika lähtekohad“, et vältida kattumist riigieelarve seaduses määratletud

strateegiadokumendi nimetusega.

 kvaliteetne ruum - senisest selgemalt on avatud kvaliteetse ruumi põhimõtete sisu ning

kasutatavus eri teemavaldkondade ruumiotsustes.

 rohevõrgustiku - põhimõtteline käsitlus ei ole muutunud, kuid täpsustatud on sidususe

ja ökoloogilise kvaliteedi tähendust, seoseid elurikkusega, olulisemaid ökosüsteeme

ning elupaikade killustumise vältimist. Rõhutatud on rohevõrgustiku rolli puhke- ja

liikumisvõimaluste tagamisel ja vajadust riikliku seire- ja hindamissüsteemi järele,

avatud on nullalade käsitlemise põhimõtteid.

 väikesaarte eripära ja ühendused – selgemalt käsitletakse püsiasustuseks vajalikke

regulaarseid veeliikluse ja vajaduspõhiseid õhuliikluse ühendusi ning veetranspordi

tähtsust saarte ja väikesaarte sidumisel mandri ja suuremate keskustega.

 kriisivõimekus - täpsustati ja ühtlustati mõisteid.

 taastuvenergeetika - mõjude hindamise aruandes kirjutati selgemalt lahti tuuleparkide

kumulatiivse seire temaatika. Illustratiivse kaardistusena lisati olemasolevate ja

kavandatavate tuuleparkide skeem.

 elluviimiskava - välja toodi ruumilise arengu põhimõtete seosed riigieelarve

tulemusvaldkondadega. Nii on planeeringuga kavandatavad muutused paremini

arusaadavad erinevate teemavaldkondade tegevustes. Lisati põhi- ja

taustamõõdikud hindamisraamistiku ja -seire alusuuringust.

Palume arvamused ja ettepanekud esitada hiljemalt 4. novembriks 2026 (k.a) aadressil

[email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Anna Semjonova 5860 5422

[email protected]

Lisa: lisaadressaatide nimekiri

Uleriigilise planeeringu _Eesti 2050_ pohilahenduse avalik valjapanek.pdf

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

Kohalikud omavalitsused

Nimekirja alusel

05.10.2026 nr 13-1/3427-1

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“

põhilahenduse avalikustamine

Head koostööpartnerid ja kaasatavad osapooled

Vabariigi Valitsuse poolt 5. jaanuaril 2023 korraldusega nr 1 algatatud üleriigilise planeeringu

„Eesti 2050“ koostamine on jõudnud põhilahenduse avalikustamise etappi (planeerimisseadus

§23).

Avalikustamine toimub 5. oktoobrist - 4. novembrini 2026. Sel ajal saab tutvuda

planeeringumaterjalidega ning esitada planeeringu kohta arvamusi, ettepanekuid ja seisukohti.

Materjalid on kättesaadavad üleriigilise planeeringu kodulehel:

https://www.riigiplaneering.ee/uleriigiline-planeering/uleriigiline-planeering-eesti-

2050/dokumendid#2026-pohilahenduse-a

Üleriigiline planeering on riigi ruumilise arengu alusdokument, mis seob tervikuks asustuse,

liikuvuse, majanduse, looduskeskkonna, julgeoleku ja tehnilise taristu. Planeeringu visioon on

„Tugevate keskuste Eesti“, mille kohaselt loob tugev ja hästi toimiv keskuste võrgustik

eeldused inimeste heaoluks, ettevõtluse arenguks ja piirkondade tugevdamiseks kogu riigis.

Visiooni viivad ellu üheksa ruumilise arengu põhimõtet ning neid täpsustavad suunised.

Planeering on arengustrateegia „Eesti 2035“ ruumiline väljund, mis täpsustab riigi pikaajaliste

eesmärkide elluviimist ruumis ning loob raamistiku täpsematele planeeringutele ja

valdkondlikele ruumiotsustele. See arvestab ka Euroopa Liidu maa- ja ruumipoliitika

eesmärkidega.

Planeeringu keskmes on kohanemine demograafiliste muutustega, tasakaalustatud ruumilise

arengu edendamine ning kliima- ja julgeolekueesmärkide lõimimine ruumilisse arengusse.

Olulisemad täiendused ja täpsustused võrreldes 2026. aasta juulis kooskõlastusringile esitatud

eelnõuga:

 Tugevate keskuste Eesti – kooskõlastus- ja arvamustering kinnitas selle sobivust

planeeringuga kokkulepitava ruumilise arengu suunana. Seetõttu on tugevate keskuste

käsitlus visioonis ja suunistes senisest selgemalt esile toodud.

2

 arenguvajaduse täpsustamine – pea- ja valglinnastumise pidurdamise asemel

rõhutatakse tasakaalustatumat ja kompaktsemat ruumilist arengut. Fookus on piirangute

asemel piirkondade võimestamisel, tugevate keskuste arendamisel ning olemasoleva

ruumi ja taristu tõhusamal kasutamisel.

 ruumipoliitika lähtekohad - mõiste „ruumipoliitika põhialused“ asendati terminiga

„ruumipoliitika lähtekohad“, et vältida kattumist riigieelarve seaduses määratletud

strateegiadokumendi nimetusega.

 kvaliteetne ruum - senisest selgemalt on avatud kvaliteetse ruumi põhimõtete sisu ning

kasutatavus eri teemavaldkondade ruumiotsustes.

 rohevõrgustiku - põhimõtteline käsitlus ei ole muutunud, kuid täpsustatud on sidususe

ja ökoloogilise kvaliteedi tähendust, seoseid elurikkusega, olulisemaid ökosüsteeme

ning elupaikade killustumise vältimist. Rõhutatud on rohevõrgustiku rolli puhke- ja

liikumisvõimaluste tagamisel ja vajadust riikliku seire- ja hindamissüsteemi järele,

avatud on nullalade käsitlemise põhimõtteid.

 väikesaarte eripära ja ühendused – selgemalt käsitletakse püsiasustuseks vajalikke

regulaarseid veeliikluse ja vajaduspõhiseid õhuliikluse ühendusi ning veetranspordi

tähtsust saarte ja väikesaarte sidumisel mandri ja suuremate keskustega.

 kriisivõimekus - täpsustati ja ühtlustati mõisteid.

 taastuvenergeetika - mõjude hindamise aruandes kirjutati selgemalt lahti tuuleparkide

kumulatiivse seire temaatika. Illustratiivse kaardistusena lisati olemasolevate ja

kavandatavate tuuleparkide skeem.

 elluviimiskava - välja toodi ruumilise arengu põhimõtete seosed riigieelarve

tulemusvaldkondadega. Nii on planeeringuga kavandatavad muutused paremini

arusaadavad erinevate teemavaldkondade tegevustes. Lisati põhi- ja

taustamõõdikud hindamisraamistiku ja -seire alusuuringust.

Palume arvamused ja ettepanekud esitada hiljemalt 4. novembriks 2026 (k.a) aadressil

[email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Anna Semjonova 5860 5422

[email protected]

Lisa: lisaadressaatide nimekiri

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled