Taotlusvorm

Koostatud justiits- ja digiministri 18.05.2026 määruse nr 15 “Tulevikukindla andmemajanduse

ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks

ja väärindamiseks” põhjal.

1. Taotleja andmed

Taotleja asutuse nimi Riigi Tugiteenuste Keskus

Taotleja esindaja nimi Pärt-Eo Rannap

Taotleja esindaja ametikoht peadirektor

Esindaja telefoninumber 5855 4814

Esindaja e-post [email protected]

2. Partneri andmed (vajadusel)

Partnerasutuse nimi

Partneri esindaja nimi

Partneri esindaja ametikoht

Partneri esindaja telefoninumber

Partneri esindaja e-post

3. Projekti lühiülevaade

Projekti lühikirjeldus Projekti eesmärk on viia läbi terviklik analüüs

tehisintellekti (AI) rakendamise võimalustest riigi

keskses dokumendihaldussüsteemis DORIS ning

sellega seotud äriprotsessides. DORIS on arendamisel

olev riigi keskne dokumendihaldussüsteem, mille

eesmärk on pakkuda ühtset dokumendihalduse

lahendust riigiasutustele. DORISe üheks keskseks

põhimõtteks on liikuda senisest enam

dokumendipõhiselt lähenemiselt andmepõhisuse

suunas, mis võimaldab automatiseerida tööprotsesse,

parandada teabe kvaliteeti ja leitavust ning luua

eeldused tehisintellekti laiemaks kasutamiseks

dokumendihalduses.

Analüüsi eesmärk on hinnata

dokumendihaldussüsteemi olemasolevatest

funktsionaalsustest ja kasutusstsenaariumidest

lähtuvaid tehisintellekti rakendamise võimalusi.

Analüüsi käigus käsitletakse juba tuvastatud

kasutuskohti, sealhulgas dokumentide

klassifitseerimist, metaandmete määramist,

juurdepääsupiirangute määramise toetamist ja

otsingut. Samuti tuvastatakse täiendavad

rakenduskohad, hinnatakse nende realiseerimiseks

vajalikke eeldusi ning analüüsitakse võimalikku mõju

süsteemi edasisele arendamisele.

3. Projekti lühiülevaade

Äriprotsesside vaates analüüsitakse järgmisi

protsesse (üldiselt, mitte asutusespetsiifiliselt):  dokumendi välist hõlmamist (sh Outlookist

e-kirjade hõlmamine ja suunamine

DORISesse);

 dokumendi loomist ja menetlemist (sh

metaandmete täitmine, sisu koostamine,

märksõnastamine, toimikusse paigutamine,

juurdepääsupiirangud ja töövood);

 dokumendi otsingut ja kasutamist (sh info

leidmine, seoste tuvastamine ja

taaskasutamine);

 toetavaid tegevusi (nt andmekvaliteedi seire,

aruandlus);

 kasutajate juhendamist süsteemi kasutamisel.

Projekti tulemusena koostatakse prioriseeritud

tehisintellekti kasutusjuhtude nimekiri, hinnatakse

nende teostatavust ning koostatakse realistlikud

tulevikustsenaariumid tehisintellekti lahenduste

etapiviisiliseks rakendamiseks DORISes. Lisaks

määratletakse tehisintellekti rakendamisel lisanduvad

tingimused ja eeldused, millega tuleb süsteemi

arendamisel ja kasutuselevõtmisel arvestada.

Projekt viiakse ellu rakendusuuringu ja

eksperimentaalarenduse kombinatsioonina.

Rakendusuuringu käigus hinnatakse katseliselt suurte

keelemudelite täpsust eestikeelsete dokumentide

klassifitseerimisel, metaandmete tuletamisel ja

juurdepääsupiirangu aluste tuvastamisel.

Eksperimentaalarenduse käigus ehitatakse eraldatud

katsekeskkonnas pseudonüümitud näidisandmetel

vähemalt kaks toimivustõendust (PoC): e-kirjade

automaatne hõlmamine ja metaandmete tuletamine

Outlooki ja DORISe vahelises töövoos ning

dokumentide juurdepääsupiirangu aluste automaatne

tuvastus. Toimivust mõõdetakse võrdluses

inimeksperdi hinnanguga.

Projekti ajaraam 01.09.2026 – 31.10.2027

Omafinantseeringu suurus ja allikas 15%

Taotletav toetuse summa [€] 85 000 eurot

4. Projekti detailsem kirjeldus

Probleemikirjeldus

Selgitage, miks on probleem

aktuaalne ning keda see puudutab.

Mida on probleemi lahendamiseks

Eestis juba tehtud või mis on

tegemisel?

DORIS on riigi keskne dokumendihaldussüsteem,

mida hakkab tulevikus kasutama ligikaudu 160

keskvalitsuse asutust ning ca 34 000 kasutajat.

Süsteemi põhitoode valmib juulis 2027, kuid

kavandatud funktsionaalsus ei hõlma tehisintellekti

(AI) toe ja võimekuse rakendamist. Samal ajal on

DORIS mõeldud kõigi riigitöötajate igapäevaseks

dokumenditöö vahendiks, mistõttu selle

kasutusmugavus, efektiivsus ja protsesside

automatiseerituse tase mõjutavad oluliselt kogu

avaliku sektori töökorraldust.

Tänased dokumendihalduse protsessid sisaldavad

märkimisväärses mahus käsitööd, mis toob kaasa

mitmeid probleeme:

 dokumentide ja e-kirjade klassifitseerimine

ning metaandmete määramine on ajamahukas

ja ebaühtlane;

 juurdepääsupiirangute määramisel esineb

eksimisriske ning praktika ei ole ühtlane,

juurdepääsupiirangute järelkontroll on

ajamahukas käsitöö ning ei anna soovitud

tulemusi;

 dokumentide leidmine (otsing) sõltub tugevalt

metaandmete kvaliteedist ja kasutaja

teadmistest;

 protsessid on killustatud erinevate

keskkondade vahel ning ei toimi tervikuna

optimeeritud töövoona (nt Outlook-DORIS);

 tavakasutajad vajavad süsteemi kasutamisel

sageli täiendavat tuge ning see aeglustab

kasutajate vaates tööprotsesse.

Hetkel puudub süsteemne analüüs, mis kaardistaks

DORISe vaates tehisintellekti võimalused, sh:

 tuvastaks olulist väärtust loovad tehisintellekti

rakendamise kohad nii kasutajate kui ka

dokumendihalduse protsesside vaates;

 määratleks tingimused ja eeldused, millega

tuleb süsteemi arendamisel arvestada (nt

andmekaitse, juurdepääsupiirangud, jm);

 pakuks välja tehisintellekti tehnilised

lahendused, mida on võimalik rakendada

arvestades andmekaitse-, infoturbe- ja muid

nõudeid.

Arvestades tehisintellekti kiiret arengut ning riigi

ootust suurendada tööprotsesside automatiseeritust ja

efektiivsust, on vajalik läbi viia terviklik analüüs, mis

4. Projekti detailsem kirjeldus

looks selge aluse tehisintellekti lahenduste

sihipäraseks ja turvaliseks rakendamiseks DORISes.

Ilma sellise analüüsita on oht, et tehisintellekti

lahenduste rakendamisel ei ole piisav mõju

tööprotsesside efektiivsemaks muutmisel ja teenuse

kvaliteedi parandamisel.

Projekti oodatav tulemus ja mõju

Kas projektil on selge ning

mõõdetav eesmärk, mille

saavutamist või mittesaavutamist

on võimalik hinnata?

Projekti eesmärk on koostada terviklik analüüs

tehisintellekti rakendamise võimalustest DORISes

ning sellega seotud äriprotsessides, mille tulemused

on mõõdetavad järgmiste väljundite kaudu:

 prioriseeritud tehisintellekti kasutusjuhtude

kogum koos prioritiseerimismetoodika ning

funktsionaalse ja tehnilise spetsifikatsiooniga;

 mudelite sobivuse võrdlusanalüüs (sh

kohapeal majutatavad avatud mudelid ja

pilveteenusena pakutavad mudelid; täpsus,

hallutsinatsioonirisk, vastavus andmekaitse-

ja infoturbenõuetele);

 vähemalt kaks funktsionaalset

toimivustõendust (PoC) võtmeprotsessidest:

1) e-kirjade automaatne hõlmamine ja

metaandmete tuletamine Outlooki ja DORISe

vahelises töövoos; 2) dokumentide

juurdepääsupiirangu aluste (AvTS § 35)

automaatne tuvastus; mõlema täpsust

mõõdetakse inimeksperdi märgendatud

kontrollandmestiku suhtes (precision/recall);

 tehisintellekti lõimimise etalonarhitektuur

dokumendihaldusele;

 andmekaitsealase mõjuhinnangu eelhinnang

ja turvanõuete maatriks tehisintellekti

rakendamiseks;

 etapiviisilise rakendamise tegevuskava

DORISe edasiarenduseks.

Projekti edukaks tulemuseks loetakse vähemalt kahe

PoC-i edukat läbiviimist ning selliste analüüsi-,

arhitektuuri- ja rakendussoovituste valmimist, mille

alusel saab teha teadlikke otsuseid tehisintellekti

lahenduste rakendamiseks DORISe järgmistes

arendusetappides.

Projekti tulemused omavad mõju kogu avalikule

sektorile, kuna DORIS on kavandatud keskse

dokumendihaldussüsteemina, mida hakkavad

kasutama ligikaudu 160 riigiasutust. Lisaks on

analüüsi tulemused kasutatavad laiemalt ka teiste

sarnaste funktsionaalsustega infosüsteemide (sh

4. Projekti detailsem kirjeldus

dokumendihaldussüsteemide) arendamisel, aidates

tuvastada tehisintellekti rakendamise võimalusi ning

vajalikke tehnilisi ja organisatsioonilisi eeldusi

avalikus sektoris.

Projekt on kooskõlas “Digiühiskonna arengukava

2035” eesmärkidega, eelkõige suunaga suurendada

avaliku sektori teenuste tõhusust, andmepõhisust ning

tehisintellekti kasutuselevõttu riigihalduses. Projekti

käigus analüüsitakse ja kavandatakse tehisintellekti

rakendamine riigi keskses dokumendihaldus-

süsteemis, mis on üks avaliku sektori põhilisi

töövahendeid ning andmete töötlemise platvorme.

Samuti toetab projekt „Andmete ja tehisintellekti

valges raamatus 2024–2030“ seatud eesmärke,

panustades tehisintellekti praktilisse kasutuselevõttu

avalikus sektoris, sh läbi kasutusjuhtude

kaardistamise ja rakendustingimuste määratlemise.

Projekt aitab kaasa riigiülese protsesside

automatiseerimise ja teenuste kvaliteedi parandamise

eesmärkide saavutamisele, luues süsteemse aluse

tehisintellekti laiemaks kasutuselevõtuks

dokumendihalduses.

Projekti meeskond ja

töökorraldus

Kirjeldage rollide ja töö jaotust

projektimeeskonnas. Missugust

täiendavat ekspertiisi tuleb juurde

kaasata (nt tehniline ekspertiis,

andmekaitse)?

Projekti elluviimisel tagab RTK projekti sisulise

suunamise, vajaliku valdkondliku sisendi, tulemuste

valideerimise ja rakendatavuse hindamise, kaasates

vajadusel DORISe olemasolevaid arenduspartnereid

ja teenuse saajaid. Väliselt kaasatav analüüsi- ja

konsultatsioonipartner viib läbi analüüsi, hindab

lahenduste tehnilist teostatavust ning töötab välja ja

katsetab valitud tehisintellekti lahendusi. Selline

tööjaotus võimaldab ühendada RTK sisemised

valdkonnateadmised sõltumatu ja laiapõhjalise välise

ekspertiisiga.

Rollid ja tööjaotus:

 RTK dokumendihaldus- ja arhiiviteenuse

osakond kui äripoole eksperdid vastutavad

projekti eesmärkide täpsustamise, DORISe

funktsionaalsuste ja kasutusstsenaariumide

kirjeldamise, äriprotsesside sisendi andmise

ning tulemuste valideerimise eest. Nad

tagavad, et analüüs lähtuks tegelikest

kasutajavajadustest, dokumendihalduse

tööprotsessidest ja DORISe edasistest

arendussuundadest.

 RTK tehisintellekti ja arhitektuuri

kompetents kaasatakse välise partneri töö

4. Projekti detailsem kirjeldus

vahetulemuste tehniliseks ja arhitektuurseks

hindamiseks. Selle rolli eesmärk on

valideerida pakutud lahendusvariante,

hinnata nende sobivust tänapäevaste

keelemudelitehnoloogiate ja avaliku sektori

nõuetega ning tagada, et analüüsi tulemused

oleksid kasutatavad DORISe edasistes

arendusotsustes.

 RTK teenusedisaini ja ärianalüüsi

kompetents kaasatakse vajadusel

kasutajavajaduste, tööprotsesside ja

kasutajakogemuse analüüsimiseks.

Teenusedisaini vaade aitab hinnata, milliseid

muudatusi töökorralduses, protsessides või

kasutajatoes võib tehisintellekti lahenduste

rakendamine eeldada.

 RTK hanke- ja lepingute kompetents tagab

välise partneri kaasamiseks vajaliku

hankemenetluse ettevalmistamise ja

läbiviimise ning aitab seada hankes selged

nõuded partneri metoodikale, kogemusele,

väljunditele ja kvaliteedile.

 Väline analüüsi- ja konsultatsioonipartner kaardistab ja analüüsib DORISe

tehisintellekti rakendusvõimalusi ning hindab

nende teostatavust, mõju ja riske. Selle põhjal

koostab partner prioriseeritud kasutusjuhtude

kogumi, lahenduskontseptsioonid ning

tegevuskava AI etapiviisiliseks

rakendamiseks. Vajadusel töötab partner

välja ja katsetab valitud kasutusjuhtude

praktilised lahenduskatsetused (PoC-id).

Partner vastutab analüüsi metoodika,

kvaliteedi ja terviklikkuse eest.

Jätkutegevused

Kirjeldage planeeritud

jätkutegevusi pärast

rahastusperioodi lõppu.

Projekti tulemusena valminud analüüsi ja soovituste

alusel kavandatakse tehisintellekti lahenduste

etapiviisiline rakendamine

dokumendihaldussüsteemis DORIS ning sellega

seotud äriprotsessides. Detailanalüüsi alusel

kirjeldatakse süsteeminõuded, mis kooskõlastatakse

erinevate osapooltega (sh äripoole, IT-partnerite ja

teiste seotud asutustega) ning mille põhjal antakse

sisend edasiseks arendustegevuseks.

Riskid ja maandamismeetmed

Kirjeldage peamisi riske, mis

võivad takistada projekti elluviimist

või eesmärkide saavutamist,

1. Ebapiisav sisend DORISe funktsionaalsuste ja

olulisemate äriprotsesside kohta Risk: Analüüsi kvaliteet sõltub sisendi terviklikkusest

ja täpsusest. Kui DORISe funktsionaalsusi ja

äriprotsesse ei analüüsita piisava detailsusega, võivad

jääda tuvastamata olulised tehisintellekti

4. Projekti detailsem kirjeldus

millised maandamismeetmed

kasutusele võetakse?

rakendusvõimalused.

Maandamine: Kaasatakse süsteemselt äripoole

eksperdid.

2. Tehisintellekti lahenduste teostatavuse

ebakindlus Risk: Kõik tuvastatud kasutusjuhud ei pruugi olla

tehniliselt või organisatsiooniliselt realistlikud. Maandamine: Iga kasutusjuhtumi puhul hinnatakse

eraldi teostatavust (tehnilised, õiguslikud,

organisatsioonilised tingimused) ning prioriseeritakse

realistlikud ja suurima mõjuga lahendused.

3. Õigus- ja andmekaitsenõuetest tulenevad

piirangud Risk: Tehisintellekti kasutamine dokumendihalduses

võib olla piiratud kehtivate õigusaktidega (nt

juurdepääsupiirangud, isikuandmete töötlemine).

Maandamine: Tehakse andmekaitse ja õiguslik

ekspertiis ning hinnatakse varakult kõikide

kasutusjuhtude vastavust kehtivale regulatsioonile.

4. Välise partneri kvaliteet ja sõltuvus sellest

Risk: Analüüsi kvaliteet sõltub välise partneri

kompetentsist ja kogemusest.

Maandamine: Partner valitakse läbipaistva

hankeprotsessi kaudu, seatakse selged nõuded

kompetentsile ning tagatakse pidev tellijapoolne

suunamine ja tulemuste valideerimine.

5. Tulemuste ebapiisav rakendatavus edasiseks

arenduseks Risk: Analüüs võib jääda liiga üldiseks ega toeta

otseselt arendusotsuseid.

Maandamine: Keskendutakse praktilistele

väljunditele (kasutusjuhud, nõuded, stsenaariumid,

tegevuskava).

6. Riigihanke ebaõnnestumine või sobivate

pakkujate puudumine.

Risk: Hankele ei esitata nõuetele vastavaid

pakkumusi või kujuneb teenuse maksumus

planeeritust kõrgemaks.

Maandamine: Tehakse turu eelanalüüs, koostatakse

realistlikud nõuded ning vajadusel kohandatakse

hanke ulatust vastavalt eelarvele.

5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage)

Tegevuse liik (alusuuring,

rakendusuuring või

eksperimentaalarendus)

Projekt on rakendusuuringu ja

eksperimentaalarenduse kombinatsioon.

Rakendusuuring loob uut teadmist selle kohta, millise

täpsuse ja usaldusväärsusega on suured keelemudelid

rakendatavad eestikeelses, juurdepääsupiirangutega

5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage)

dokumendihalduses (klassifitseerimine, metaandmete

tuletamine, piirangu aluste tuvastamine).

Eksperimentaalarendus kasutab uuringu teadmisi

toimivustõenduste väljatöötamiseks ja katseliseks

valideerimiseks kontrollitud keskkonnas enne

arendusotsuseid.

Uudsus Uudsus seisneb suurte keelemudelite ja range

juurdepääsupiiranguga (AK) riikliku

dokumendihalduse koosvõime mudeli

väljatöötamises ja katselises kontrollimises. Eestis

puudub valideeritud lahendus e-kirjade ja

dokumentide automaatseks turvaliseks hõlmamiseks,

metaandmestamiseks ja piirangu aluste kontrolliks

keskse dokumendihaldussüsteemi tasemel; samuti on

keelemudelite täpsus eestikeelsete

haldusdokumentide töötlemisel seni süsteemselt

mõõtmata. Projekti käigus hinnatakse erinevaid

tehnoloogilisi lähenemisi turvaliseks ja nõuetele

vastavaks tehisintellekti rakendamiseks

dokumendihalduses, sealhulgas võimalusi kasutada

nii kohapeal majutatavaid kui ka pilvepõhiseid

keelemudeleid.

Loomingulisus Projektis kombineeritakse erinevaid tehnoloogilisi ja

ärilisi lähenemisi (nt Outlooki ja

dokumendihaldussüsteemi lõimimine tehisintellekti

abil, metaandmete automaatne täitmine, sisu

koostamine, andmete kvaliteedikontrolli

rakendamine), et leida uusi viise dokumentide

haldamise automatiseerimiseks ja kasutajakogemuse

parandamiseks.

Ettemääramatu tulemus Teaduslik määramatus seisneb selles, kas ja millise

täpsusega suudavad keelemudelid tuvastada

eestikeelsetest struktureerimata dokumentidest

juurdepääsupiirangu aluseid ja tuletada metaandmeid

ilma veamäärata, mis põhjustaks teabelekkeid

(valenegatiivsed) või põhjendamatut avalikkuse

piiramist (valepositiivsed). Tulemust ei ole võimalik

ette kindlaks määrata; ka negatiivne tulemus, kus

nõutavat täpsust ei saavutata, on väärtuslik teadmine,

mis hoiab ära valeotsused arenduses ja suunab

arhitektuurivalikuid (nt inimkontrolliga töövood).

Süsteemsus Projekt viiakse ellu süsteemselt, hõlmates

dokumendihalduse protsesse tervikuna ning

käsitledes paralleelselt ärilisi ja õiguslikke aspekte.

Analüüs tugineb struktureeritud metoodikale,

sisaldab iteratiivset valideerimist ning kaasab

erinevaid osapooli.

Ülekantavus või korratavus Projekti tulemused on ülekantavad ja korratavad ka

teistes avaliku sektori asutustes ning infosüsteemides.

5. Seos teadus- ja arendustegevuse kriteeriumitega (palun kirjeldage)

Väljatöötatud lähenemised, kasutusjuhud ja

kriteeriumid tehisintellekti rakendamiseks on

kasutatavad laiemalt dokumendihalduses ja sarnastes

teenustes, toetades ühtse praktika kujunemist

riigiüleselt. Etalonarhitektuur ja juhendmaterjal

koostatakse DORISest sõltumatuna ning avaldatakse

avalikult; toimivustõenduste tulemid antakse

hankelepinguga üle riigile koos avaldamise õigusega.

6. Projekti eelarve ja ajakava

Lisa iga etapi ning tegevuse juurde tegevuse kirjeldus, algus ja lõpp ning eelarve.

Projekti käivitamine Projektimeeskonna moodustamine ning rollide,

vastutuste ja töökorralduse kokkuleppimine. Projekti

eesmärkide, ulatuse ja oodatavate tulemuste

täpsustamine. Välise analüüsi- ja

konsultatsioonipartneri kaasamiseks riigihanke

tehnilise kirjelduse koostamine ning hankemenetluse

läbiviimine. Etapp lõpeb hankelepingu sõlmimise

ning analüüsi ja tööde täpsema ulatuse

kokkuleppimisega valitud partneriga.

Algus: positiivse rahastusotsuse korral, ajakava

koostatud arvestusega, et algus 01.09.2026

Lõpp: 31.10.2026

Eelarve: Etapi tegevused viiakse ellu RTK

olemasolevate kompetentside abil ning täiendavaid

kulusid ei kaasne.

Analüüsi läbiviimine Eelarves on kajastatud välise analüüsi- ja

konsultatsioonipartneri teenuse kulud. Kulude

hinnang tugineb RTK varasematele sarnastele

hangetele ning on indikatiivne. Projekti

elluviimiseks vajalik RTK sisemine tööpanus

kaetakse olemasolevate ressursside arvelt ning seda

ei ole eelarves eraldi arvestatud.

I etapp I etapp – Tehisintellekti rakendusvõimaluste

analüüs dokumendihaldussüsteemis

Tegevus 1 Kirjeldus: DORISe funktsionaalsustest ja

kasutusstsenaariumidest tulenevate tehisintellekti

rakendusvõimaluste kaardistus ja analüüs, sh juba

varasemalt kirjeldatud võimalikud rakendamiskohad

(täpsem metoodika valitakse koostöös välise

partneriga).

Algus: 01.11.2026 Lõpp: 28.02.2027 Eelarve: 45 000 €. Sisaldab välise partneri analüüsi-

ja konsultatsiooniteenust, sealhulgas töötoad,

intervjuud sidusrühmadega, DORISe protsesside ja

kasutusjuhtude analüüs, AI rakendusvõimaluste

kaardistus, kasutusjuhtude prioriseerimine ning

6. Projekti eelarve ja ajakava

Lisa iga etapi ning tegevuse juurde tegevuse kirjeldus, algus ja lõpp ning eelarve.

tehniliste lahendusvariantide esmane hindamine

(hinnanguliselt 400–450 eksperttundi).

II etapp Eksperimentaalarendus ning teostatavuse ja

mõju hindamine

Tegevus 1 Kirjeldus: Tuvastatud kasutusjuhtude teostatavuse

hindamine (tehnilised, õiguslikud,

organisatsioonilised, andmekaitse- ja

infoturbenõuded). Eraldatud katsekeskkonnas

ehitatakse pseudonüümitud näidisandmetel vähemalt

kaks toimivustõendust (PoC): e-kirjade automaatne

hõlmamine ja metaandmete tuletamine Outlooki ja

DORISe vahelises töövoos ning dokumentide

juurdepääsupiirangu aluste automaatne tuvastus;

toimivust mõõdetakse inimeksperdi hinnangu suhtes.

Koostatakse andmekaitsealase mõjuhinnangu

eelhinnang, turvanõuete maatriks ning mõju- ja

riskihinnang.

Algus: 01.03.2027 Lõpp: 31.07.2027 Eelarve: 45 000 €. Sisaldab teostatavuse, mõju- ja

riskianalüüsi läbiviimist, mudelite võrdlusanalüüsi,

andmekaitse- ja infoturbenõuete hindamist ning

vähemalt kahe PoC-i väljatöötamist ja testimist

katsekeskkonnas (hinnanguliselt 400–450

eksperttundi).

III etapp Soovitused ja tegevuskava

Tegevus 1 Kirjeldus: tehisintellekti kasutusjuhtude

prioriseerimine, tehisintellekti lõimimise

etalonarhitektuuri koostamine ning etapiviisilise

rakendamise tegevuskava väljatöötamine DORISe

edasiarendamise toetamiseks. Lõpparuande

koostamine, tulemuste valideerimine ning

ettepanekute ja soovituste esitamine (sh esitlus

RTKle) tehisintellekti lahenduste rakendamiseks

dokumendihaldussüsteemides. Algus: 01.08.2027 Lõpp: 31.10.2027 Eelarve: 10 000 €. Sisaldab tulemuste koondamist,

tegevuskava ja etalonarhitektuuri koostamist,

soovituste väljatöötamist, lõpparuande koostamist

ning tulemuste tutvustamist RTK-le (hinnanguliselt

80–100 eksperttundi).

7. Kasutatavate andmete ülevaade

Ülevaade projekti käigus

töödeldavatest andmetest

Projekti käigus kasutatakse ja analüüsitakse

dokumendihalduse protsesside kirjeldusi ning

näidisandmeid, sh:

 e-kirjade ja dokumentide metaandmeid;

 dokumentide struktuuri ja liigitusskeeme;

 ärireegleid ja töövoogude kirjeldusi.

Vajadusel kasutatakse piiratud mahus

pseudonüümitud või anonümiseeritud

näidisandmeid, et hinnata tehisintellekti lahenduste

rakendatavust erinevates protsessietappides. Projekti

raames ei ole eesmärgiks ulatuslik isikuandmete

töötlemine. Toimivustõenduste katsetamiseks

koostatakse inimeksperdi märgendatud,

pseudonüümitud või anonümiseeritud

kontrollandmestik. Katsetused toimuvad eraldatud

katsekeskkonnas, mitte DORISe tootmiskeskkonnas.

Kas vajalik on läbi viia

andmekaitsealane mõjuhinnang?

Analüüsi- ja katsetusfaasis kohustuslikku

mõjuhinnangut ei koostata. Projekti käigus

koostatakse prioriteetsete kasutusjuhtude kohta

andmekaitsealase mõjuhinnangu eelhinnang; kui see

näitab vajadust, koostatakse täiemahuline

mõjuhinnang enne lahenduste juurutamist.

Kas projekti käigus rakendatakse

andmejälgijat?

Ei. Projekti fookus on analüüsil ning lahenduste

kavandamisel, mistõttu andmejälgijat otseselt ei

rakendata.

Kas vajalik on täita algoritmi

kasutatavuse vorm?1

Projekti käigus algoritme tootmiskeskkonnas ei

rakendata; katsetused toimuvad eraldatud

katsekeskkonnas näidisandmetel. Vorm täidetakse

enne konkreetse lahenduse võimalikku

kasutuselevõttu.

Kas projekti käigus avalikustatakse

avaandmeid?

Ei. Projekti raames ei kavandata avaandmete

avalikustamist, kuna käsitletavad andmed on seotud

dokumendihalduse sisemiste protsesside ja

näidisandmetega.

8. Muu vajalik teave vabas vormis

RTK-l on praktiline kogemus tehisintellektilahenduste arendamisel avalikus sektoris (sh

riigihangete AI-analüüsilahendus Hankearu). Projekti üldistatud tulemid avaldatakse

avalikult taaskasutamiseks.

1 AI ülevaade | Kratid

Volitused

Kontrollige e-äriregistrist2, kas Teil on äriregistri registrikaardi järgi õigus taotleja esindamiseks. Juhul,

kui Teil puudub e-äriregistris taotleja esindusõigus, saate oma esindusõigust tõendada, lisades

taotlusele digiallkirjastatud volituse.

Kinnitused

Palun tutvuge alljärgnevate tingimustega ning kinnitage, et olete nendega nõus:

Annan nõusoleku:

- teha õiguspädevale organile järelpärimisi;

- teostada taotleja suhtes toetuse andmise tingimustest tulenevaid õigusi;

- edasise infovahetuse toimumiseks elektroonilisel teel.

Kinnitan järgnevat:

- kõik taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad;

- taotluses sisalduv projekt vastab toetuse andmise tingimuste määruses sätestatud

eesmärkidele ja toetatavatele tegevustele;

- taotlejal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik

kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus;

- taotleja kohustub väljastama andmeid ja osutama igakülgselt kaasabi Justiits- ja

Digiministeeriumile ning teistele asutustele, kelle kohustus on teha taotluses sisalduva projekti

elluviimise üle järelevalvet;

- taotleja kohustub viima projekti ellu taotluses esitatud teabe ja tingimuste alusel;

- taotleja kohustub Justiits- ja Digiministeeriumi viivitamata teavitama taotluses esitatud

andmetes toimunud muudatusest ja ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta

otsuse tegemist;

- taotlejal on nõutavad vahendid projekti omafinantseeringu tagamiseks;

- taotleja on teadlik, et toetuse saamise info ja toetuse summa avalikustatakse.

☒ Kinnitan, et kõik taotluses esitatud andmed on õiged ja täielikud, olen ülaltoodud

tingimustega tutvunud ja olen nendega nõus.

2 Juriidilise isiku otsing | e-Äriregister

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud 23.07.2026

kehtiv kuni 23.07.2031

Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2

Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus

Monika Karu Teie 22.07.2026 nr 1-17/4722-22

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected] Meie 27.07.2026 nr 1-16/26/1304-4

Täiendatud taotlus meetmesse

„Tehisarulahenduste ja privaatsuskaitse

tehnoloogiate kasutuselevõtt avalikus

sektoris“

Täname Teid võimaluse eest täiendada meetme „Tehisarulahenduste ja privaatsuskaitse

tehnoloogiate kasutuselevõtt avalikus sektoris“ rahastustaotlust.

Oleme tutvunud Teie 22.07.2026 kirjas nr 1-17/4722-22 esitatud tagasisidega ja esitame selle

alusel täiendatud taotluse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Lisa: täiendatud taotlusvorm

Kristi Madismäe 521 4195

[email protected]

1

TOETUSE KASUTAMISE LEPINGU NR 1-15/132 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab kantsleri volituse alusel digiriigi asekantsler Lauri Luht (edaspidi nimetatud „toetuse andja“) ja Riigi Tugiteenuste Keskus, registrikood 70007340, asukoht Lõkke tn 4, 10122, Tallinn, keda esindab Pärt-Eo Rannap (edaspidi nimetatud „toetuse saaja“), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, LÄHTUDES toetuse andja ja toetuse saaja ühisest huvist toetada avaliku sektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi, kiirendada tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu avalikus sektoris ning toetuse saaja poolt 17.06.2026. a esitatud taotlusest, sõlmisid käesoleva toetuse kasutamise lepingu (edaspidi „leping“) alljärgnevas:

1. Lepingu objekt 1.1. Riigieelarveline projektitoetus summas 85 000 eurot, mis sisaldab käibemaksu (edaspidi

„toetus“). Toetuse saaja kohustub tagama projekti elluviimiseks taotluses kavandatud vähemalt 15% omafinantseeringu.

1.2. Toetuse saaja kasutab toetust rakendusuuringust ja eksperimentaalarendusest kombineeritud tegevuseks, mille eesmärk on viia läbi terviklik analüüs tehisintellekti (AI) rakendamise võimalustest riigi keskses dokumendihaldussüsteemis DORIS ning sellega seotud äriprotsessides. Rakendusuuringu käigus hinnatakse katseliselt suurte keelemudelite täpsust eestikeelsete dokumentide klassifitseerimisel, metaandmete tuletamisel ja juurdepääsupiirangu aluste tuvastamisel. Eksperimentaalarenduse käigus ehitatakse eraldatud katsekeskkonnas pseudonüümitud näidisandmetel vähemalt kaks toimivustõendust (PoC): e-kirjade automaatne hõlmamine ja metaandmete tuletamine Outlooki ja DORISe vahelises töövoos ning dokumentide juurdepääsupiirangu aluste automaatne tuvastus. Toetuse aluseks olev projekti kirjeldus, eeldatav tegevuste ajakava ning eelarvejaotus on esitatud lepingu lisas 2.

1.3. Toetus antakse justiits- ja digiministri 18.05.2026 määrusega nr 15 „Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks“ kehtestatud korras.

1.4. Toetuse kasutamise lõpptähtpäev on 31.10.2027.

2. Toetuse väljamaksmise aeg 2.1. Toetuse väljamakse aluseks on leping. 2.2. Toetuse andja kannab toetuse ühekordse maksena toetuse saaja arveldusarvele 10 (kümne)

tööpäeva jooksul alates toetuse andja poolt lepingu jõustumisest teada saamisest. 3. Aruannete esitamine 3.1. Aruande projekti elluviimise kohta esitab toetuse saaja e-posti [email protected] kaudu toetuse

andjale ühe kuu jooksul alates projekti lõpptähtpäevast. 3.2. Põhjendatud juhul võib toetuse andja toetuse saaja kirjaliku taotluse alusel pikendada aruande

esitamise tähtaega. Nimetatud taotlus tuleb esitada toetuse andjale hiljemalt kolmkümmend kalendripäeva enne projekti lõppkuupäeva.

3.3. Toetuse kasutamise aruanne esitatakse lepingu lisas 1 toodud vormil. 4. Erisätted 4.1. Toetuse saaja nimetab toetuse andja lepingu objektis kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates

trükistes, reklaamides (pressiteated, raamatud, trüki-, tele- ja raadioreklaam jne) ja avalikel esinemistel, kasutades võimalusel toetuse andja logo vastavalt valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele.

4.2. Toetuse saaja on kohustatud lõpetama toetuse andja soovil toetuse andja sümboolika edasise kasutamise.

4.3. Kui toetuse saaja on taotlenud toetuse arvelt toetatavale projektile või osale projekti tegevustest toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses/lepingus olema esitatud sellekohane teave.

4.4. Toetuse arvelt ei rahastata kulusid, mis on toetuse saajale hüvitatud teistest meetmetest, riigieelarve, muu avaliku sektori või välisvahenditest.

4.5. Pooled on kokku leppinud, et üldtingimuste punktides 3.1.5 ja 4.4-4.6 kohaldatakse toetuse

2

tagasimaksmise ja tagasinõudmise sätete osas üldtingimuste asemel riigieelarve seaduse paragrahve 55 ja 551.

5. Volitatud esindajad 5.1. Toetuse andja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Kaarel Sepp, tel. +372 5384

6976, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Toetuse saaja esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on: Kristi Madismäe,

tel. 5214195, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingule on allkirjastamise hetkel lisatud alljärgnevad lisad: 6.1. Lisa 1 – toetuse kasutamise aruande vorm 6.2. Lisa 2 – esitatud taotlus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele toetuse kasutamise

lepingute üldtingimused. Toetuse saaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 6 208 100 Tel: 663 8200 E-post: [email protected] E-post: [email protected]

Arveldusarve nr: EE891010220034796011 (SEB), viitenumber 2800045768

3

LEPINGU NR 1-15/132 LISA 1

Toetuse kasutamise aruande vorm

I osa: Tegevusaruanne Kirjeldada lühidalt, milliseid tegevusi ja millal on tehtud ning millised on olnud tulemused ehk anda ülevaade läbiviidud tegevustest. Selgitada, kas tegevuste tulemustes oli erinevusi võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Toetuse kasutamine loetakse eesmärgipäraseks kui vahendid on kasutatud projekti taotluses esitatud eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste teostamiseks. Tehisaru ja privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamisele iseloomulikult võib toetatava projekti käigus ilmneda, et kavandatud lahendus ei olnud tehniliselt või õiguslikult teostatav. Sellisel juhul loetakse toetuse eesmärk täidetuks, kui projekt on ellu viidud heas usus, kooskõlas kavandatud metoodikaga ning tulemused, sh ebaõnnestumise põhjused, on dokumenteeritud ja avalikustatud.

Tegevus Periood Teostatud tegevused ja saavutatud tulemid

Tegevus 1

Tegevus 2

Tegevus 3

Tegevus 4

Tegevus 5

Tegevus 6

II osa: Finantsaruanne Esitada finantsaruanne vastavalt järgnevale tabelile. Selgitada, kas planeeritud eelarves ning tegeliku kulu vahel oli erinevusi võrreldes kavandatuga (millest tulenevalt). Tabel 1. Projekti vahendid kokku

SUMMA käibemaksuta [€]

Käibemaks [€]

Aruandeperioodil laekunud toetus

Planeeritud omafinantseering

Projekti vahendid kokku

Tegelikud kulud toetuse vahenditest

Tegelikud kulud omafinantseeringu vahenditest

Projekti tegelik kulu kokku

Toetuse jääk

Toetuse jääk kuulub tagastamisele EI/JAH

Tabel 2. Tegelik kulu toetuse vahenditest aruandeperioodil

SUMMA käibemaksuta [€]

Käibemaks [€]

Tegevus 1

Tegevus 2

Tegevus 3

Kokku

Toetuse andja Toetuse saaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/