Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 05.10.2026 nr 5-3/26/9-8

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Vabariigi Valitsuse määruse "Tsiviiltoetuse registri põhimäärus" eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ eelnõu.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: Eelnõu

Seletuskiri Seletuskirja lisa

EELNÕU

02.10.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tsiviiltoetuse registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 83 lõike 8 ja § 135 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Tsiviiltoetuse registri ametlik nimetus

(1) Registri ametlik nimetus on tsiviiltoetuse register (edaspidi register). Registri ametlik

lühend on TTR.

(2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Civil Assets.

§ 2. Registri pidamise eesmärk

Register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on koondada ja hoida

tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid,

sealhulgas pidada arvestust: 1) vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks ja tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle;

2) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite üle;

3) elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega

isikute ja asutuste üle;

4) asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning

tegevusvaru üle.

§ 3. Registri vastutav, kaasvastutav ja volitatud töötleja

(1) Registri vastutavad töötlejad on

1) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega

seotud andmete üle arvestuse pidamisel ning riigikaitseks vajalike asjade sundkasutusse

võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete üle arvestuse pidamisel;

2) Päästeamet ulatusliku evakuatsiooni, varjumise, ohuteavituse, pääste- ja demineerimistöö

läbiviimiseks vajalike vahendite üle arvestuse pidamisel.

(2) Vastutava töötleja ülesanded oma valdkonna piires on:

1) tagada infosüsteemi pidamine õigusaktides ning infosüsteemi kasutamise korras sätestatud

nõuete kohaselt;

2

2) rakendada koos volitatud töötlejaga töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja

konfidentsiaalsuse tagamiseks asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid;

3) vastutada isikuandmete nõuetekohase töötlemise eest;

5) teostada oma pädevuse piires järelevalvet infosüsteemi kasutamise ja andmete kvaliteedi üle;

6) korraldada oma valdkonnaga seotud infosüsteemi funktsionaalsuse ja andmekoosseisu

sisulist arendamist koostöös volitatud töötleja ja teiste asjaomaste osapooltega;

8) teha koostööd teiste asutuste ja isikutega ning tagada oma pädevuse piires infosüsteemi

kasutamise ja andmete töötlemise koordineeritus.

(3) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse täiendavad ülesanded on:

1) määrata ja hallata kasutajate juurdepääsuõigusi ja kasutajarolle vastavalt infosüsteemi

kasutamise korrale;

2) korraldada ja koordineerida andmete vahetamist teiste asjaomaste andmekogude ja

infosüsteemidega ning vajaduse korral osaleda vastavate andmevahetuslepingute sõlmimisel.

(4) Registri kaasvastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Päästeamet.

(5) Kaasvastutava töötleja ülesanne on teha koostööd isikuandmete kaitse nõuete täitmisel,

sealhulgas andmesubjekti õiguste tagamisel, isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamisel

ning vajaduse korral andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamisel.

(6) Registri volitatud töötleja on:

1) Kaitseressursside Amet;

2) Kaitsevägi;

3) Riigikantselei §-s 30 nimetatud teabe osas;

4) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82

lõike 4 alusel määratud asutus käesoleva määruse §-des 26 ja 30 nimetatud teabe osas;

5) Riigi tegevusvaru haldaja §-s 23 nimetatud teabe osas.

(7) Volitatud töötleja ülesanded on:

1) rakendada koos vastutava töötlejaga andmete turvalisuse tagamiseks asjakohaseid

turvameetmeid;

2) teostada andmete tehnilist varundamist ja süsteemsete logide säilitamist;

3) teha vastutavale töötlejale ettepanekuid registri tehniliseks ajakohastamiseks ja

arendamiseks;

4) tagada koos vastutava töötlejaga registri pidamine õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt;

5) vastutada tema poolt registris tehtud toimingute õiguspärasuse eest.

2. peatükk

Registri ülesehitus

§ 4. Registri pidamine ja ülesehitus

(1) Registrit peetakse elektroonilise andmekoguna.

(2) Register koosneb:

1) digitaalsest registrist;

2) digitaalsest kanderaamatust;

3) digitaalsest geoinfosüsteemist.

3

(3) Register on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee).

§ 5. Registriandmete kaitse

(1) Registri turbeviis on tuumikturve ja registri pidamisel rakendatakse Eesti

infoturbestandardist tulenevaid nõudeid.

(2) Registriandmete kaitsmiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

meetmeid.

(3) Andmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigus antakse ainult isikule, kellel on seda

vaja teenistus- ja töökohustuste täitmiseks.

(4) Teave tehtud registritoimingute kohta salvestatakse.

3. peatükk

Registrisse kantavad andmed

§ 6. Vastuvõtva riigi toetust korraldava kontaktisiku andmed Eestis

Vastuvõtva riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) isiku ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) ametikoht;

4) e-posti aadress;

5) mobiiltelefoni number;

6) teave Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni vähemalt salastatud tasemel teabele

juurdepääsu sertifikaadi olemasolu kohta.

§ 7. Asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku andmed

Asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku kohta kantakse

registrisse järgmised andmed:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) isikukood;

3) töökoha või ametikoha nimetus;

4) kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, mobiiltelefoni number ja aadress;

5) tööpiirkond ja ülesanded.

§ 8. Kaitseväe sõjaväelinnakute andmed

Kaitseväe sõjaväelinnakute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) linnaku nimi;

2) linnaku aadress;

3) peasissepääsu asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

4) kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja mobiiltelefoni number;

5) laopinna olemasolu ja selle tüüp;

6) ladustatava varustuse klass;

7) töökohtade arv;

4

8) auditooriumite ja õppeklasside arv;

9) kasarmukohtade arv;

10) telkimisala olemasolu ja selle pindala;

11) toitlustuskoha maksimaalne toitlustatavate arv;

12) turvalise sidepidamise võimalus;

13) remonditöökodade olemasolu;

14) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;

15) parkimisala suurus;

16) meditsiinikeskuse olemasolu ja voodikohtade arv selles;

17) pesupesemise võimalus;

18) kopteri maandumisväljaku olemasolu.

§ 9. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, harjutusalade, lasketiirude ning

eraldiseisvate hoidlate ja depoode andmed

(1) Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) harjutusvälja nimi;

2) veebilehe aadress;

3) asukoha aadress;

4) peasissepääsu asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

5) harjutava üksuse maksimaalne suurus;

6) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

7) alalise valve olemasolu;

8) laskeväljade arv;

9) granaadiviskekohtade arv;

10) lõhkamisala olemasolu;

11) tagatud ohuala raadius;

12) majutusvõimalus ja majutuskohtade arv;

13) laagripaiga olemasolu;

14) meditsiinipersonali olemasolu ja arv kohapeal;

15) toitlustuskoha maksimaalne toitlustatavate arv;

16) laopinna olemasolu territooriumil ja selle suurus;

17) kopteri maandumisplatsi olemasolu;

18) ümbruskonna kirjeldus;

19) ühendustee number ja kaugus ühendusteest;

20) andmed lasketiirude kohta;

21) laskeradade arv lasketiirus;

22) maksimaalne laskekaugus lasketiirus;

23) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Kaitseväe ja Kaitseliidu eraldiseisvate hoidlate ja depoode kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) objekti nimi;

2) objekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

3) objekti aadress, telefoninumber ja e-posti aadress;

4) lao pindala ja selle tüüp;

5) ohutustehnika kirjeldus;

6) pakendamisviiside kirjeldus;

7) turvalisuse aste;

8) ühendustee number ja kaugus ühendusteest;

9) kasutamisega seotud piirangud.

5

(3) Kaitseväe merel paiknevate harjutusalade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) harjutusala nimetus;

2) harjutusala mõttelise keskpunkti rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi

(World Geodetic System, edaspidi WGS) koordinaadid;

3) harjutusala pindala ja suurim sügavus;

4) kontaktisiku nimi, isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

5) lähima ankruala kaugus harjutusalast;

6) harjutusala kaugus Miinisadamast;

7) suurim lubatud laskekaugus;

8) suurim lubatud laskekõrgus ilma õhuruumi broneeringuta;

9) veealuste operatsioonide harjutamise piirangud.

§ 10. Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja rajatiste ning nende

käsutuses oleva varustuse andmed

(1) Hoonete ja rajatiste kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) hoone või rajatise omaniku nimi ja registrikood ning tema kontaktandmed, sealhulgas e-

posti aadress ja mobiiltelefoni number;

2) hoone või rajatise asukoht;

3) hoone või rajatise valveteenistuse telefoninumber;

4) hoone või rajatise asukoha L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

5) staabiruumide või kontoriruumide arv;

6) auditooriumite või õppeklasside arv;

7) ööbimiskohtade arv;

8) telkimisala olemasolu ja suurus;

9) toitlustusvõimalus ja maksimaalne toitlustatavate arv;

10) turvalise sidepidamise võimalus;

11) remonditöökodade olemasolu;

12) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;

13) parkimiskohtade arv sõiduautode jaoks;

14) parkimiskohtade arv veoautode jaoks;

15) konteinerite ladustamisala mahutavus;

16) kopteri maandumisväljaku olemasolu;

17) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Varustuse kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) paadikomplektide arv;

2) staabitöö konteinerite arv;

3) telgikomplektid, milles saab ööbida rohkem kui kümme inimest;

4) telgikomplektid staabiruumi jaoks;

5) mobiilsed soojendid;

6) mobiilsed elektrigeneraatorid;

7) mobiilsed toitlustusjaamad;

8) sanitaarkonteinerite arv;

9) mobiilne pesemisjaam, kus saab pesta ja kuivatada varustust ja pesu;

10) mobiilsed valgusallikad keskmiste ja suurte mahtude jaoks;

11) kasutamisega seotud piirangud.

§ 11. Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi

pidajate andmed

6

(1) Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) haigla nimi;

2) registrikood;

3) haigla aadressiandmete süsteemi (ADS) aadress;

4) haigla kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja mobiiltelefoni number;

5) haigla ravikorpuste keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

6) haiglas osutatavate teenuste loetelu;

7) haigla vastavus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni klassifitseerimisstandardile;

8) haigla võimekus ravikorpuse kaupa;

9) haigla voodikohtade üldarv;

10) intensiivravi voodikohtade arv;

11) voodikohtade hõivatus;

12) operatsioonilaudade arv;

13) erakorralise meditsiini teenistuse olemasolu ja voodikohtade arv;

14) kopteri maandumisplatsi olemasolu ja õhusõiduki suurim lubatud mass;

15) surnukuuri olemasolu ja mahutavus.

(2) Kiirabibrigaadi pidajate kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) kiirabibrigaadi pidaja nimi äriregistris;

2) äriregistrikood;

3) kiirabibrigaadi asukoht;

4) kiirabibrigaadi telefoninumber ja e-posti aadress;

5) kiirabiautode arv;

6) kiirabibrigaadi teeninduspiirkond.

§ 12. Kütusehoidlate ja -tanklate andmed

Kütusehoidlate ja -tanklate kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) kütusehoidla või -tankla asukoht;

2) kütusehoidla või -tankla omaniku nimi ja registrikood või isikukood;

3) maksimaalne bensiinimahutavus;

4) maksimaalne diislikütusemahutavus;

5) kütusehoidla tüüp;

6) kütusepumpamise kiirus;

7) kasutamisega seotud piirangud.

§ 13. Alajaamade andmed

Alajaamade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) alajaama tunnus;

2) alajaama nimi;

3) alajaama keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X- ja Y-koordinaadid;

4) alajaama aadress;

5) alajaama tüüp;

6) alajaama nimivõimsus;

7) alajaamas kasutatav pingesüsteem;

8) alajaamaga ühendamise viisid ja liitumise võimalused.

§ 14. Sõidukite andmed

(1) Sõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

7

1) sõiduki registreerimisnumber;

2) sõiduki kategooria;

3) sõiduki mark;

4) sõiduki kaubanduslik nimetus;

5) sõiduki kere tüüp;

6) Euroopa Liidu keretüübi kinnitusnumber;

7) sõiduki omaniku nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas e-posti

aadress, mobiiltelefoni number ja aadress;

8) sõiduki vastutava kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas e-

posti aadress, mobiiltelefoni number ja aadress;

9) sõiduki mootori tüüp, töömaht ja võimsus;

10) VIN-kood;

11) istekohtade arv sõidukis koos juhikohaga;

12) seisukohtade arv sõidukis;

13) esmase registreerimise kuupäev;

14) Eestis registreerimise kuupäev;

15) sõiduki värvus;

16) sõiduki tühi-, täis- ja registrimass;

17) sõiduki kandevõime;

18) telgede arv;

19) sõiduki veotelgede arv;

20) sõiduki registri teljekoormused;

21) piduritega haagise lubatud suurim mass;

22) piduriteta haagise lubatud suurim mass;

23) sõiduki staatus registris (registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll alustatud või

läbitud, registreeritud, võõrandatud, registrist ajutiselt kustutatud, registrist kustutatud);

24) sõiduki kasutamisele ja käsutamisele seatud piirangud ning muud erimärkused.

(2) Õhusõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) õhusõiduki riiklik registreerimistunnus;

2) õhusõiduki tüüp;

3) õhusõiduki liik;

4) õhusõiduki kasutusotstarve;

5) õhusõiduki omaniku nimi;

6) õhusõiduki omaniku aadress;

7) õhusõiduki valdaja nimi;

8) õhusõiduki valdaja aadress;

9) õhusõiduki ehitusaasta;

10) õhusõiduki värvus;

11) õhusõiduki istekohtade arv;

12) õhusõiduki maksimaalne stardimass;

13) õhusõiduki lennukaugus ja -kõrgus;

14) kasutamisega seotud piirangud.

(3) Veesõidukite kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) veesõiduki registreerimisnumber;

2) veesõiduki nimi;

3) veesõiduki reederi nimi, registrikood või -number või isikukood;

4) reederi nimi, registrikood või -number või isikukood, telefoninumber ja e-posti aadress;

5) veesõiduki Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni number;

6) veesõiduki mere liikuvteenistuse tunnusnumber;

7) ehitusaasta;

8

8) veesõiduki kutsung;

9) veesõiduki kodusadam;

10) veesõiduki tüüp tegevusala järgi;

11) veesõiduki jääklass;

12) veesõiduki maksimaalne kiirus ja opereerimiskiirus;

13) veesõiduki kere materjal;

14) veesõiduki kogu- ja puhasmahutavus;

15) veesõiduki üldpikkus, laius, süvis ja kandevõime;

16) veesõiduki reisijate arv;

17) veesõidukile pandud kohustused riigihaldusülesannete täitmisel;

18) kasutamisega seotud piirangud.

§ 15. Masinate ja seadmete andmed

Masinate ja seadmete kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) nimetus;

2) registreerimisnumber;

3) paigaldise liik;

4) mark;

5) omaniku nimi, isikukood või registrikood või -number ja kontaktandmed, sealhulgas e-posti

aadress, mobiiltelefoni number ja aadress;

6) valdaja nimi, isikukood või registrikood või -number ja kontaktandmed, sealhulgas e-posti

aadress, mobiiltelefoni number ja aadress;

7) liikumiskiirus;

8) tõstevõime;

9) tõstekõrgus;

10) kasutamisega seotud piirangud.

§ 16. Raudtee taristu ja veeremi andmed

(1) Raudteede kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) raudtee nimetus;

2) raudteejaama nimi;

3) jaamavahe;

4) rööbastee liigitus;

5) rööbastee alg- ja lõppobjekt;

6) rööbastee pikkus;

7) rööpmelaius;

8) rööpa tüüp;

9) raudtee omaniku või valdaja kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, mobiiltelefoni

number ja aadress.

(2) Raudteeveeremi kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) vedurite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kiirus, tühimass, täismass ja kasutamise

piirangud;

2) elektrirongivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kiirus, tühimass, täismass,

istekohtade arv ja kasutamise piirangud;

3) diiselrongivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kasutatava kütuse liik, kiirus,

täismass, istekohtade arv ja kasutamise piirangud;

4) reisivagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, küttesüsteemi olemasolu,

kliimaseadme olemasolu, kiirus, tühimass, täismass, istekohtade arv, magamiskohtade arv ja

kasutamise piirangud;

9

5) kaubavagunite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, mudel, kiirus, tühimass, täismass,

kandejõud ja kasutamise piirangud;

6) eriveeremite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kandejõud, tõsteseadme kandejõud

ja kasutamise piirangud;

7) eriotstarbeliste veeremite andmed, sealhulgas registrinumber, alaliik, kandejõud,

tõsteseadme kandejõud ja kasutamise piirangud.

(3) Raudtee laadimisplatvormide kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) laadimisplatvormi koordinaadid;

2) jaam;

3) asukoht raudteel, algus ja lõpp;

4) asukoht raudtee suhtes;

5) raudtee number;

6) laadimisplatvormi materjal;

7) laadimisplatvormi üldpikkus;

8) laadimisplatvormi kasulik pikkus;

9) laadimisplatvormi laius;

10) laadimisplatvormi vertikaalehitusgabariit;

11) laadimisplatvormi horisontaalehitusgabariit;

12) kasutamisega seotud piirangud.

§ 17. Teede andmed

Teede kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) tee number, tee nimetus, algus- ja lõppkilomeeter, kattematerjal, kas tee on riigi, kohaliku

omavalitsuse või eraomandis, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, sildade arv, viaduktide

arv, estakaadide arv, tunnelite arv;

2) sildade andmed, sealhulgas silla identifikaator, seotud tee, kaugus tee alguspunktist, asukoha

X- ja Y-koordinaadid L-EST ristkoordinaatsüsteemis, pikkus, laius, normatiivne kandevõime,

kandekonstruktsioonide materjal, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, teede ja sildade

sõjalise kandevõime klassifikaatori kood;

3) viaduktide andmed, sealhulgas viadukti identifikaator, seotud tee, kaugus tee alguspunktist,

asukoha X- ja Y-koordinaadid L-EST ristkoordinaatsüsteemis, pikkus, laius, normatiivne

kandevõime, kandekonstruktsioonide materjal, sõiduvahendi kaalu ja gabariitide piirang, teede

ja sildade sõjalise kandevõime klassifikaatori kood.

§ 18. Sadamate andmed

(1) Sadamate kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) sadama nimi;

2) sadama kood;

3) sadama mõttelise keskuse WGS-koordinaadid;

4) sadama maa-ala pindala;

5) sadama akvatooriumi pindala;

6) sadama pidaja või valdaja nimi, registrikood või isikukood ning kontaktandmed, sealhulgas

e-posti aadress, mobiiltelefoni number ja aadress;

7) sadama laevaliikluse korraldaja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja

veebilehe aadress;

8) sadama valveteenuse korraldaja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja

veebilehe aadress;

9) sadama valverežiimi kirjeldus;

10) sadama sissesõidutee andmetena faarvaatri laius ja sügavus;

10

11) sadama põhifunktsioonid;

12) sadama navigatsioonihooaja algus ja lõpp;

13) suurima sadamas teenindatava veesõiduki pikkus, laius ja süvis;

14) sadama raadioside töökanalid ja kutsung;

15) sadama turvaside olemasolu ja vahendite liigid;

16) sadama navigatsioonimärkide numbrid ja kirjeldus;

17) osutatavad sadamateenused;

18) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Osutatavate sadama- ja lisateenuste kohta kogutakse järgmisi andmeid:

1) stividoritööde tegemise võimalus;

2) laevaheitmete, sealhulgas jäätmete, pilsivee ja reovee vastuvõtu võimalus ja vastuvõetavad

kogused;

3) kütusega varustamise võimalus ja kogused;

4) joogiveega varustamise võimalus ja kogused;

5) tuukritööde võimalus;

6) remondi- ja värvimistööde võimalus;

7) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;

8) laeva sidesüsteemidega ühendamise võimalus;

9) laeva energiasüsteemidega ühendamise võimalus;

10) meditsiiniabi olemasolu;

11) raudteede iseloomustus;

12) maismaateede iseloomustus;

13) tõsteseadmete iseloomustus;

14) müra ja tolmu tekitavate tööde tegemise võimalus;

15) lahtise tulega keevitustööde tegemise võimalus;

16) pardataguste tööde tegemise võimalus;

17) paatide ja parvede veeskamise võimalus;

18) sadama skeem;

19) kopteri maandumisplatsi olemasolu;

20) veoautode pesemise võimalus;

21) ankrukohtade andmed, sealhulgas ankrukoha identifikaator, sügavus ja merepõhja

iseloomustus;

22) ro-ro-tüüpi laeva rampide andmed, sealhulgas rambi identifikaator, pikkus, süvis ja

kandevõime;

23) kaide andmed, sealhulgas kai identifikaator ja pikkus, vendri tüüp, haalamispollari tüüp,

ro-ro-tüüpi reisiparvlaeva teenindamine, reisilaeva teenindamine;

24) ühistranspordiühenduse olemasolu.

§ 19. Lennuväljade ja kopteriväljakute andmed

(1) Lennuväljade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) lennuvälja nimi;

2) lennuvälja aadress;

3) lennuvälja mõttelise keskpunkti WGS-koordinaadid;

4) lennuvälja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi ICAO) tähis;

5) lennuvälja põhifunktsioon;

6) lennuvälja omaniku või valdaja nimi, registrikood või isikukood, telefoninumber ja e-posti

aadress;

7) teenuse pakkuja nimi, registrikood, telefoninumber, e-posti aadress ja veebilehe aadress;

8) laadimiskiirus (tonni ööpäevas);

9) remontimisvõimalus;

11

10) remonditöökojas tehtavate remonditööde liigid;

11) terminali läbilaskevõime (inimest ööpäevas);

12) toitlustuskoha olemasolu;

13) kohtade arv toitlustuskohas;

14) lennuradade andmed, sealhulgas lennuraja identifikaator, pikkus, kandevõime, seisukord ja

kattematerjal;

15) perroonide andmed, sealhulgas perrooni identifikaator, kandevõime ja pindala;

16) ladude andmed, sealhulgas lao identifikaator, liik ja pindala;

17) transporditehnika liigid ja hulk;

18) kasutatavate kütuste andmed, sealhulgas kütuse liik, kütusepumpamise kiirus, kütusehoidla

mahutavus ja reservkütuse kogus;

19) õhusõidukite parkimiskohtade keskmine arv;

20) tõsteseadmete iseloomustus;

21) lennuvälja skeem;

22) kandevõime ACN-PCN-meetodi järgi;

23) püüdursüsteemide olemasolu ja tüüp;

24) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Kopteriväljakute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) kopteriväljaku üldandmed: tüüp, nimetus, ICAO tähis, kandevõime, kaugus lähimast linnast

(km), viitepunkti koordinaadid N ja E ning lennutegevuse laad;

2) kopteriväljaku asukoha aadress;

3) kopteriväljaku kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja mobiiltelefoni number;

4) kopteriväljakul plaanitavad lennutegevused, raskeim õhusõiduk ja arvestuslik

lennuoperatsioonide arv;

5) käitaja nimi, äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuste riikliku registri kood või füüsilise isiku puhul isikukood;

6) käitaja tegevuskoha ja postiaadress ning muud kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress,

mobiiltelefoni number ja aadress;

7) aeronavigatsiooniteenuse osutaja registrikood ja nimetus;

8) muu lisainfo või märkused;

9) kasutamisega seotud piirangud.

§ 20. Kaardikihtide andmed

Kaardikihtide kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) Eesti põhikaart;

2) joonobjektid;

3) punktobjektid;

4) pindobjektid;

5) abiobjektid;

6) tärkandmed;

7) metaandmed;

8) aadressiandmed;

9) katastriandmed.

§ 21. Katastriüksuste andmed

Katastriüksuste kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) katastritunnus;

2) asukoht ja olemasolu korral nimi;

3) omavalitsusüksuse nimetus;

12

4) keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;

5) keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;

6) üldpindala;

7) sihtotstarve;

8) omaniku või hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilise isiku puhul asukoht,

postiaadress ja registreerimisnumber;

9) kasutamisega seotud piirangud.

§ 22. Riigi tegevusvaru andmed

Riigi tegevusvaru kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) lepinguga seotud ettevõtja ärinimi;

2) ettevõtja registrikood;

3) ettevõtja aadress;

4) füüsiline ja lepinguga tagatav ressurss;

5) riigi tegevusvaru moodustamise, hoidmise ja uuendamisega seotud lepingute andmed.

§ 23. Jäätmekäitluskohtade andmed

Jäätmekäitluskohtade kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) jäätmekäitluskoha nimetus;

2) jäätmekäitluskoha tüüp;

3) jäätmekäitluskoha aadress;

4) jäätmekäitluskoha keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;

5) jäätmekäitluskoha keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;

6) ettevõtja registrikood või isikukood;

7) kontaktisiku nimi, telefoninumber ja e-posti aadress;

8) katastritunnus;

9) lubatud käideldavate jäätmete maksimaalne kogus (tonni aastas) jäätmeliikide kaupa.

§ 24. Ettevõtjate andmed

Ettevõtjate, sealhulgas äriühingute kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) ärinimi;

2) registrikood;

3) aadress;

4) õiguslik vorm;

5) tegevusalad;

6) sidevahendid, sealhulgas e-posti aadress ja telefoninumber.

§ 25. Elutähtsa teenuse osutaja andmed

Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) ärinimi ja registrikood;

2) osutatav elutähtis teenus;

3) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 82 lõike

4 alusel määratud asutus;

4) elutähtsa teenuse osutamise piirkond, kui see on määratud;

5) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp;

6) teave elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi kinnitamise kohta;

7) teave elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaani kinnitamise kohta;

8) elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse tagamise seisukohalt olulise tarnija, muu

13

lepingupartneri või tütarettevõtja nimi ja registrikood, kui andmete esitamise kohustus tuleneb

õigusaktist;

9) elutähtsa teenuse osutaja kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti

aadress.

§ 26. Puurkaevude andmed

Puurkaevude kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) puurkaevu registrikood Eesti looduse infosüsteemis;

2) puurkaevu L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;

3) puurkaevu L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;

4) puurkaevu tüüp;

5) puurkaevu sügavus;

6) puurkaevu tehniline seisund;

7) põhjaveetase puurkaevus;

8) puurkaevu tootlikkus;

9) teave puurkaevu omaniku või valdaja kohta;

10) kasutamisega seotud piirangud.

§ 27. Spordiehitiste andmed

(1) Spordiobjektide kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) spordiobjekti nimetus;

2) spordiobjekti nimi;

3) spordiobjekti tüüp;

4) spordiobjekti kasutuses oleku staatus;

5) spordiobjekti omaniku nimi, registrikood või -number või isikukood;

6) spordiobjekti asukoha aadress;

7) kontaktisiku telefoninumber ja e-posti aadress;

8) spordiobjekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi X-koordinaat;

9) spordiobjekti keskpunkti L-EST ristkoordinaatsüsteemi Y-koordinaat;

10) katastritunnus;

11) spordiobjekti veebilehe aadress;

12) pesemisruumide arv;

13) dušikohtade arv;

14) saunade arv;

15) WC-kohtade, sealhulgas pissuaaride arv;

16) õpperuumide arv;

17) istekohtade arv õpperuumides;

18) statsionaarse toitlustuskoha olemasolu;

19) istekohtade arv toitlustuskohas;

20) voodikohtade arv;

21) fotod spordiobjektist;

22) kasutamisega seotud piirangud.

(2) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse staadionite kohta registrisse järgmised

andmed:

1) staadioni nimi;

2) staadioni pikkus ja laius;

3) ringraja pikkus.

14

(3) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse jalgpalliväljakute kohta, mis ei ole

staadionid, registrisse järgmised andmed:

1) jalgpalliväljaku nimetus;

2) jalgpalliväljaku pikkus ja laius;

3) väljaku kate.

(4) Lisaks lõikes 1 loetletud andmetele kantakse spordihallide või võimlate kohta registrisse

järgmised andmed:

1) spordisaali, -halli või võimla nimetus;

2) spordisaali, -halli või võimla pindala;

3) spordisaali, -halli või võimla pikkus, laius ja kõrgus.

(5) Siselasketiirude, välilasketiirude või laskesuusatamistiirude kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) sise- või välilasketiiru või laskesuusatamistiiru nimetus;

2) laskeraja maksimaalne pikkus;

3) laskekohtade arv;

4) 10 meetri liikuva märklaua radade arv;

5) 50 meetri liikuva märklaua radade arv;

6) elektroonsete märklehtede või -laudade olemasolu;

7) kasutamisega seotud piirangud.

(6) Jahilasketiirude kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) jahilasketiiru nimetus;

2) laskeraja maksimaalne pikkus;

3) kaevikrajal (ingl trap) laskmise võimalus;

4) kaarrajal (ingl skeet) laskmise võimalus;

5) jahipraktilise laskmise (ingl sporting) võimalus;

6) kasutamisega seotud piirangud.

§ 28. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ning täitmise andmed

(1) Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) vara omaniku nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha aadress ning

kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja mobiiltelefoninumber;

2) vara valdaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha aadress ning

kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja mobiiltelefoni number;

3) vara liik;

4) vara asukoht;

5) vara kasutuseesmärk;

6) vara iseloomustavad andmed;

7) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise alus;

8) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise kuupäev;

9) asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise otsuse number;

10) märkused asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise rakendamise kohta.

(2) Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise täitmise kohta kantakse registrisse

järgmised andmed:

1) haldusakti kättetoimetamise viis;

2) haldusakti kättetoimetamise kuupäev;

15

3) haldusakti kätte toimetanud asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava

ametiisiku ees- ja perekonnanimi, ameti- või töökoht ning telefoninumber ja e-posti aadress;

4) haldusakti täitmise kuupäev.

(3) Lõigetes 1 ja 2 loetletud andmed saadakse §-des 7–19 ja 21–27 loetletud andmete

töötlemisel.

§ 29. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isiku, asutuse ja

põhiseadusliku institutsiooni andmed

Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isiku, asutuse või põhiseadusliku

institutsiooni kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) nimi ja registrikood;

2) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 20 alusel kriisiplaani koostamise kohustusega isiku või

asutuse puhul teave kriisiplaani olemasolu kohta;

3) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 4 nimetatud isiku, asutuse ja põhiseadusliku

institutsiooni puhul teave kriisiplaanis määratud kriisiülesandega ameti- ja töökohtade

määramise ulatuse kohta, sealhulgas vajaduse korral sellest tulenev määratavate

kriisiülesandega ameti- ja töökohtade maksimaalne arv;

4) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 5 nimetatud tarnija, muu lepingupartneri või

tütarettevõtja puhul selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle kriisiplaanist

tuleneb punktis 3 nimetatud ulatus.

§ 30. Kriisiülesande andmise ja täitmise andmed

Ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) ühekordse kriisiülesande andja nimi ja registrikood;

2) teave ühekordse kriisiülesande andmise otsuse kohta;

3) ühekordse kriisiülesande saaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha

aadress, telefoninumber, e-posti aadress;

4) ühekordse kriisiülesande täitmise tähtaeg;

5) ühekordse kriisiülesande täitmise asukoht;

6) teave kriisiülesande kohta;

7) muud märkused ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta.

4. peatükk

Andmete esitamine ja kandmine registrisse ning juurdepääs registri andmetele

§ 31. Andmete esitajad ja andmete esitamine

(1) Registrisse esitavad andmeid:

1) ministeeriumid;

2) elektrituru jaotusvõrguettevõtjad;

3) Kaitseliit;

4) Kaitseressursside Amet;

5) Kaitsevägi;

6) Keskkonnaagentuur;

7) Keskkonnaamet;

8) Maa- ja Ruumiamet;

16

9) Politsei- ja Piirivalveamet;

10) Päästeamet;

11) Riigikantselei;

12) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus;

13) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet;

14) Terviseamet;

15) Transpordiamet;

16) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse §

28 lõike 4 alusel määratud asutus;

17) Riigi tegevusvaru haldaja.

(2) Andmeid esitatakse registrisse elektroonse andmevahetuse kaudu või kokkuleppel volitatud

töötlejaga muul viisil.

§ 32. Andmeandjad ja nende edastatavad andmed ning andmevahetus teiste

andmekogudega

(1) Register saab andmeid järgmistest riigi andmekogudest:

1) Eesti spordiregistrist spordiehitistega seotud andmeid;

2) ehitisregistrist ehitistega seotud andmeid;

3) kaitselennunduse õhusõidukite registrist Kaitseväe õhusõidukitega seotud andmeid;

4) keskkonnaotsuste infosüsteemist jäätmekäitluskohtadega seotud andmeid;

5) Eesti looduse infosüsteemist puurkaevude andmed;

6) kinnistusraamat kinnistutega seotud andmeid;

7) laevakinnistusraamatust veesõidukitega seotud andmeid;

8) liiklusregistrist sõidukitega seotud andmeid;

9) maakatastrist kaardikihtide andmeid ning maa kasutamisega seotud andmeid;

10) majandustegevuse registrist juriidilise isikuga seotud andmeid;

11) navigatsioonimärkide andmekogust laevateede andmeid;

12) raudteeliiklusregistrist raudtee ja veeremitega seotud andmeid;

13) sadamaregistrist sadamate andmeid;

14) teeregistrist teede ja sildade andmeid;

15) tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemist masinate ja seadmetega seotud andmeid;

16) tervishoiukorralduse infosüsteemist haiglatega seotud andmeid;

17) tsiviilõhusõidukite riiklik register tsiviilõhusõidukitega seotud andmeid;

18) äriregistrist juriidilise isikuga seotud andmeid;

19) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register kohaliku omavalitsusega seotud

andmeid;

20) riigi tegevusvaru haldajalt riigi tegevusvaruga seotud andmeid;

(2) Andmevahetus lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmekoguga toimub elektroonse andmevahetuse

kaudu, kui selles on kokku lepitud andmekogu volitatud töötlejaga.

§ 33. Andmete registrisse kandmise kord

(1) Paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud andme esitaja esitab andmekogu põhiandmed lõikes 2

sätestatud viisil.

(2) Registritoiming tehakse kirjaliku dokumendi alusel, mille on volitatud töötlejale esitanud

§ 31 lõikes 1 nimetatud füüsiline isik, ametiasutus või haldusorgan. Paragrahvi 31

lõikes 1 nimetatud ametiasutus või haldusorgan võib esitada andmeid andmevahetuse kaudu

või elektroonsel andmekandjal, kui selles on kokku lepitud andmekogu volitatud töötlejaga.

17

(3) Volitatud töötleja on kohustatud saadud andmete alusel tegema registritoimingu viivitamata,

kuid hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast andmete saamist.

§ 34. Registrisse esitatud või kantud andmete õigsus

(1) Andmete esitaja esitab andmekogusse ajakohased ja korrektsed andmed

(2) Kui elektroonse andmevahetuse kaudu edastatud teabes tuvastatakse viga, on andmete

esitaja kohustatud registri volitatud töötlejale edastama õiged andmed.

§ 35. Ebaõigete andmete parandamine ja täpsustamine

(1) Kui tuvastatakse esitatud andmete ebaõigsus või tekib kahtlus registrisse kantud andmete

tõepärasuses, sulgeb registri volitatud töötleja juurdepääsu nendele andmetele kuni andmete

õigsuse kindlakstegemiseni või nende parandamiseni. Esitatud andmete ebaõigsuse

avastamisest või kahtlusest nende tõepärasuses teavitatakse viivitamata andmete esitajat või

andmekogu volitatud töötlejat.

(2) Registri volitatud töötlejal on õigus teha andmete esitajale või andmekogu volitatud

töötlejale järelepärimisi andmete õigsuse kohta.

§ 36. Juurdepääs registrisse kantud andmetele ja registriandmete väljastamine

(1) Register on piiratud juurdepääsuga ja registriandmed on ette nähtud ainult ametialaseks

kasutamiseks.

(2) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või andmete

väljastamisega.

(3) Registrile annab juurdepääsu ja registrile juurdepääsu õiguse võtab ära Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektor või Päästeameti peadirektor või nende volitatud

isik.

(4) Registri volitatud töötleja peab arvestust juurdepääsuõigusega isikute üle. Arvestuse

pidamiseks on vaja järgmisi andmeid: isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, andmete

väljastamise põhjus, kuupäev ja väljastamise viis.

5. peatükk

Andmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise rahastamine ja

registri likvideerimine

§ 37. Registriandmete säilitamine

(1) Registrisse kantud andmeid säilitatakse kuni nende ajakohasuse lõppemiseni, arvestades

lõikes 4 sätestatud isikuandmete säilitamise tähtaega.

(2) Paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud andmeandja esitatud andmete ajakohasuse lõppemisel

asendatakse need ajakohaste andmetega või kustutatakse. Andmeandja teavitab registri pädevat

töötlejat andmete muutumisest või nende ajakohasuse lõppemisest.

18

(3) Paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud andmekogust saadud andmed ajakohastatakse vastavas

andmekogus olevate põhiandmete muutumisel. Andmed kustutatakse registrist, kui vastavad

andmed kustutatakse lähteandmekogust või nende TTR-is töötlemise vajadus muul põhjusel

lõpeb.

(4) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 135 lõikes 5 nimetatud isikuandmeid säilitatakse kuni

nende ajakohasuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kümme aastat andmete registrisse

kandmisest arvates. Kui kümneaastase tähtaja möödumisel on isikuandmete töötlemine registri

eesmärgi saavutamiseks jätkuvalt vajalik, kustutatakse senised andmed ning andmeandjalt või

lähteandmekogust saadud ajakohased andmed kantakse registrisse uuesti.

(5) Paragrahvi 14 lõikes 1 sätestatud andmed M-kategooria sõiduki kohta 25 aastat alates

sõiduki esmase registreerimise kuupäevast liiklusregistris, teiste kategooriate sõidukite kohta

kuni liiklusregistrist kustutamiseni ning Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris

registreeritud sõiduki kohta kuni registrist kustutamiseni.

(6) Andmed kustutatakse nende ajakohasuse lõppemisel või lõikes 4 sätestatud säilitustähtaja

möödumisel.

§ 38. Registritoimingute kohta teabe säilitamine

(1) Registritoimingu kohta säilitatakse järgmisi andmeid:

1) toimingu tegija nimi ja isikukood;

2) toimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg;

3) toimingu liik.

(2) Lõikes 1 sätestatud andmeid toimingu kohta säilitatakse kolm aastat toimingu tegemisest

arvates.

§ 39.Kontroll ja järelevalve registri pidamise üle

(1) Vastutav töötleja ja kaasvastutav töötleja kontrollib registri pidamise nõuetekohasust talle

§ 3 kohaselt määratud ülesannete ulatuses.

(2) Järelevalvet registri pidamise üle teevad registri vastutavad ja kaasvastutavad töötlejad.

§ 40. Registri pidamise rahastamine

Registri pidamist ning hooldus- ja arendustöid rahastatakse riigieelarvest registri vastutavate

töötlejate eelarve kaudu.

§ 41. Registri likvideerimise kord

(1) Register likvideeritakse arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse kohaselt. Registri

likvideerimisel otsustatakse andmete üleandmine teise andmekogusse või andmete hävitamine

ning üleandmise või hävitamise tähtaeg.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse

osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ

(ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).

19

§ 42. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. oktoobrist 2026. a.

Kristen Michal

Peaminister

Martin Herem

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

02.10.2026

Vabariigi Valitsuse määruse „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse 13. oktoobri 2016. aasta määrus nr 112 „Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“

(edaspidi kehtiv määrus) muutub kehtetuks 1. oktoobril 2026, kui jõustub kriisiolukorra ja

riigikaitse seadus (edaspidi KORKS). KORKSiga tunnistatakse kehtetuks riigikaitseseadus,

mille § 8214 lõike 4 alusel on kehtestatud kehtiv määrus. Volitusnormi kehtetuks tunnistamise

korral muutuvad kehtetuks selle alusel antavad määrused, seetõttu kehtestatakse käesoleva

eelnõuga uus määrus.

Kehtivas põhimääruses kasutatakse töötamise registrit (edaspidi TÖR) andmekoosseisu ja

andmevahetuse sätetes riigikaitseseadusest pärinevat terminit „riigikaitseline töökohustus“,

samuti „riigikaitseülesanne“. KORKSiga kujundatakse senine riigikaitseülesannete ja

riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade süsteem ümber ning võetakse kasutusele

terminid „kriisiülesanne“ ka „kriisiülesandega ameti- ja töökoht“.

Eelnõuga ajakohastatakse tsiviiltoetuse registri (edaspidi TTR) andmekoosseis ja

andmevahetust käsitlevad sätted ning sätestatakse TTRi ja TÖRi vaheline andmevahetus

KORKSi §-s 85 sätestatud taustakontrolli teenuse toimimise tagamiseks. Oluline on märkida,

et taustakontrolli andmeid ei kanta TTRi, vaid TTRist saadakse infot nende asutuste ja isikute

kohta, kellel on õigus märkida kriisiülesandega ameti- ja töökohti ning kellel on vastavad

riskianalüüsid ja plaanid kinnitatud.

Eelnõuga ei looda uusi kriisiülesandega ameti- või töökohtade määramise ega taustakontrolli

kohustusi. Need kohustused ja nende rakendamise alused tulenevad KORKSist ja selle

rakendusaktidest. Eelnõuga ei kaasne ettevõtjatele, vabaühendustele ega inimestele täiendavat

halduskoormust

Määrus kehtestatakse KORKS § 135 lõike 3 alusel. See norm volitab Vabariigi Valitsust

kehtestama tsiviiltoetuse registri põhimääruse ning sätestama selles muu hulgas registri täpse

andmekoosseisu, andmete registrisse kandmise ja väljastamise korra ning andmeandjad ja

nendelt saadavad andmed. Eelnõuga kavandatavad muudatused kuuluvad volitusnormi

reguleerimisalasse.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakond

([email protected]) koostöös Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

teenistujatega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti

keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete

kaitse üldmäärus).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest peatükist ja 42 paragrahvist.

2

Võrreldes seni kehtiva TTR põhimäärusega, tehakse TTR põhimääruses terminoloogilised

täpsustused, mis tulenevad kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest. Lisaks sätestatakse KORKS-

i § 135 lõike 4 punktist 1 tulenevat kaasvastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded ning

lähtuvalt KORKS-i taustakontrolli ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade regulatsioonile,

on täpsustatud ka § 25 ja 29 andmeid.

Järgnevalt antakse ülevaade eelnõu peatükkide ja paragrahvide sisust.

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu esimene peatükk koosneb neljast paragrahvist, milles sätestatakse peale TTR-i ametliku

nime ka TTR-i vastutav töötleja ja volitatud töötleja, TTR-i pidamise eesmärk ning

registriandmete õiguslik tähendus.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse registri ametlik lühend TTR ja selle ingliskeelne täisnimetus

Register of Civil Assets.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse TTR-i pidamise eesmärk. TTR-i eesmärk on koondada ja hoida

tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud

andmeid, sealhulgas pidada arvestust mobilisatsiooniks ja riigikaitseks vajalike materiaalsete

vahendite, vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike vahendite ning tsiviil-sõjaliseks

koostööks vajalike vahendite üle, kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike

vahendite üle, samuti elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade

määramise õigusega isikute ja asutuste üle ning asjade sundkasutusse võtmise ja

sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning tegevusvaru üle.

Andmete koondamine ühte registrisse hõlbustab vastuvõtva riigi toetuse osutamist, asja

sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramist ja arvestuse pidamist kriisiolukorra

lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite ning mobilisatsiooniks vajalike materiaalsete

vahendite üle, samuti andmete kogumist ning kättesaadavaks tegemist seadusest tulenevate

ülesannete täitmiseks ja nõuete järgimise soodustamiseks.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse TTR-i vastutavad ja kaasvastutavad töötlejad ning volitatud

töötlejad. TTR-i vastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) ja

Päästeamet (edaspidi PäA), nagu tuleneb ka KORKS § 135 lõikest 2. TTR-i volitatud töötlejad

on Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA), Kaitsevägi, Riigikantselei, AS Eesti Varude Keskus

(edaspidi EVK) ning elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse § 82 lõike 4 alusel määratud asutus. Volitatud töötleja määramisel võeti

arvesse kõnesolevate asutuste ülesandeid. RKIK-i ja PäA kui TTR-i vastutavate töötlejate roll

on seotud RKIK-i ja PäA ülesandega koguda ja talletada TTR-ile vajalikku teavet. EVK roll

tuleneb KORKS § 135 lõike 1 punktist 4 ja on seotud arvestuse pidamisega riigi tegevusvaru

üle. Andmekogu põhimääruses sätestatud kohustus nimetada andmekogu vastutav töötleja on

fikseeritud AvTS § 435 lõikes 1, mille kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses

andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutava töötleja (haldaja) õigused ja

kohustused, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ning vajaduse korral

muud andmekogu pidamisega seotud korraldusküsimused. Elutähtsat teenust korraldava

asutuse volitused TTR-i andmete töötlemisel piirduvad käesoleva määruse §-s 26 sätestatud

ulatusega (elutähtsa teenuse osutaja andmed). Andmekogu vastutav töötleja vastutab

andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Vastutava ja volitatud

töötleja õigused ja kohustused on täpsemalt kehtestatud AvTS §-ga 434, mille kohaselt

korraldab vastutav töötleja andmekogu kasutuselevõtmist, teenuste ja andmete haldamist ning

vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Volitatud

töötleja on kohustatud tagama andmekogu turvalisuse ning täitma vastutava töötleja juhiseid

3

andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel. Konkreetsed ülesanded ja kohustused

kehtestatakse asutuses peadirektori käskkirjaga.

Lõike 2 eesmärk on sätestada vastutava töötleja ülesanded oma valdkonna piires infosüsteemi

pidamisel, andmete töötlemisel ning infosüsteemi kasutamise ja arendamise korraldamisel.

Ülesannete sätestamine on vajalik vastutuse ja pädevuse selgeks määratlemiseks ning selle

tagamiseks, et infosüsteemi kasutamine ja selles töödeldavate andmete töötlemine toimuks

õigusaktidest, infosüsteemi kasutamise korrast ning andmekaitse- ja infoturbenõuetest

tulenevate kohustuste kohaselt.

Lõike 2 punkti 1 kohaselt on vastutava töötleja ülesanne tagada infosüsteemi pidamine

õigusaktides ja infosüsteemi kasutamise korras sätestatud nõuete kohaselt. Sätte eesmärk on

määratleda vastutava töötleja üldine korralduslik vastutus infosüsteemi nõuetekohase

toimimise eest oma valdkonna piires. Vastutav töötleja peab tagama, et infosüsteemi

kasutamine, andmete töötlemine ning infosüsteemi haldamisega seotud tegevused vastaksid

kohaldatavatele õigusnormidele ja infosüsteemi kasutamise korrale.

Lõike 2 punkti 2 kohaselt peab vastutav töötleja rakendama koostöös volitatud töötlejaga

töödeldavate andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks asjakohaseid

organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. Sätte eesmärk on tagada

andmete ning neid töötleva infosüsteemi piisav turvalisuse tase. Turvameetmete rakendamisel

tuleb lähtuda töödeldavate andmete laadist, töötlemise eesmärgist ja ulatusest ning andmete

töötlemisega kaasnevatest riskidest. Vastutava ja volitatud töötleja koostööpõhimõtte

rõhutamine on vajalik, kuna infosüsteemi tehniline haldamine ja andmete töötlemise korraldus

võivad olla jaotatud erinevate isikute vahel.

Lõike 2 punkti 3 kohaselt vastutab vastutav töötleja isikuandmete nõuetekohase töötlemise eest.

Sätte eesmärk on selgelt määratleda vastutava töötleja vastutus isikuandmete töötlemise

õiguspärasuse ja nõuetekohasuse tagamisel. Vastutav töötleja peab tagama, et isikuandmeid

töödeldakse üksnes õiguslikul alusel, kindlaksmääratud eesmärkidel ning kooskõlas

kohalduvate andmekaitsenõuetega. Seejuures ei välista vastutava töötleja vastutus vajadust

korraldada asjakohaselt ülesanded ja kohustused volitatud töötlejaga.

Lõike 2 punkti 4 kohaselt on vastutava töötleja ülesanne määrata ja hallata oma valdkonnaga

seotud kasutajate juurdepääsuõigusi ja kasutajarolle vastavalt infosüsteemi kasutamise korrale

ning oma pädevusele. Sätte eesmärk on tagada, et juurdepääs infosüsteemile ja selles

töödeldavatele andmetele oleks antud üksnes selleks õigustatud isikutele ning ulatuses, mis on

vajalik nende tööülesannete täitmiseks. Juurdepääsuõiguste ja kasutajarollide määramisel tuleb

lähtuda kasutaja ülesannetest, pädevusest ja vajadusest pääseda ligi konkreetsetele andmetele

või infosüsteemi funktsioonidele.

Lõike 2 punkti 5 kohaselt peab vastutav töötleja oma pädevuse piires teostama järelevalvet

infosüsteemi kasutamise ja andmete kvaliteedi üle. Sätte eesmärk on tagada infosüsteemi

kasutamise nõuetekohasus ning selles sisalduvate andmete asjakohasus, täpsus ja ajakohasus.

Järelevalve võimaldab tuvastada infosüsteemi kasutamisega või andmete kvaliteediga seotud

puudused ning korraldada nende kõrvaldamise oma pädevuse piires.

Lõike 2 punkti 6 kohaselt korraldab vastutav töötleja oma valdkonnaga seotud infosüsteemi

funktsionaalsuse ja andmekoosseisu sisulist arendamist koostöös volitatud töötleja ja teiste

asjaomaste osapooltega. Sätte eesmärk on tagada, et infosüsteemi funktsionaalsus ja selles

töödeldavate andmete koosseis vastaksid valdkonna sisulistele vajadustele ja õigusaktidest

tulenevatele nõuetele. Vastutav töötleja vastutab eelkõige arenduste sisulise vajaduse ja

4

eesmärgi määratlemise eest, samal ajal kui tehniliste lahenduste väljatöötamine ja rakendamine

toimub koostöös volitatud töötleja ning vajaduse korral teiste asjaomaste osapooltega.

Lõike 2 punkti 7 kohaselt korraldab ja koordineerib vastutav töötleja oma valdkonnas vajalike

andmete vahetamist teiste asjaomaste andmekogude ja infosüsteemidega ning osaleb vajaduse

korral vastavate andmevahetuslepingute sõlmimisel. Sätte eesmärk on tagada andmevahetuse

korraldamine viisil, mis toetab infosüsteemi eesmärgipärast kasutamist ning väldib

põhjendamatut dubleerimist ja andmete korduvat kogumist. Andmevahetuse korraldamisel

tuleb tagada selle õiguslik alus, andmete koosseisu ja kasutamise eesmärgi selgus ning

asjakohased turva- ja andmekaitsenõuded. Vajaduse korral vormistatakse andmevahetusega

seotud õigused ja kohustused andmevahetuslepinguga.

Lõike 2 punkti 8 kohaselt peab vastutav töötleja tegema koostööd teiste asutuste ja isikutega

ning tagama oma pädevuse piires infosüsteemi kasutamise ja andmete töötlemise

koordineerituse. Sätte eesmärk on tagada infosüsteemi toimimisega seotud tegevuste

kooskõlastatus olukordades, kus infosüsteemi kasutamine, arendamine või selles sisalduvate

andmete töötlemine puudutab mitut asutust, organisatsiooni või muud asjaomast isikut.

Koostöö- ja koordineerimiskohustus aitab tagada infosüsteemi ühtse korralduse ning vähendada

ülesannete, tegevuste ja vastutuse kattuvusest või ebaselgusest tulenevaid riske.

Lõikes 3 loetletakse RKIK täiendavad ülesanded, mis ei ühti PÄA ülesannetega, sest RKIKi

vastutusala osakaal on antud registri puhul oluliselt suurem ja ulatuslikum. RKIK ülesanne on

lisaks lõikele 2 registri juurdepääsuõiguste haldamine, mis hõlmab muu hulgas kasutaja õiguste

andmist, muutmist ja lõpetamist ning kasutajarollide määramist vastavalt kasutaja ülesannetele

ja pädevusele. Täpsemad tingimused ja kord nähakse ette infosüsteemi kasutamise korras.

Samuti on ülesandeks andmevahetuse korraldamine ja koordineerimine, mis hõlmab muu

hulgas andmevahetuse vajaduse ja ulatuse kindlaksmääramist, koostöö korraldamist asjaomaste

andmekogude ja infosüsteemide vastutavate töötlejate või muude pädevate isikutega ning

vajaduse korral andmevahetuse tehniliste ja korralduslike lahenduste kavandamist.

Lõikes 4 sätestatakse registri kaasvastutavad töötlejad ning lõikes 5 nende ülesanded. Kuigi

registris on isikuandmete osakaal minimaalne, siis tuleb sellegi poolest põhimääruses

reguleerida ka kaasvastutavad töötlejad ning nende ülesanded. Kaasvastutavateks töötlejateks

on samuti Riigi Kaitseinvesteeringute keskus ja Päästeamet. Sätte eesmärk on tagada

kaasvastutavate töötlejate koordineeritud tegevus isikuandmete töötlemisel ning vältida

olukorda, kus kaasvastutuse tõttu jääks isikuandmete kaitse nõuete täitmine töötlejate vahel

ebapiisavalt korraldatuks või vastutuse jaotuse tõttu ebaselgeks.

Kaasvastutavad töötlejad määravad isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid ühiselt ning

peavad oma tegevuses tagama isikuandmete töötlemise vastavuse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus). Kaasvastutavate töötlejate

koostöö on vajalik eelkõige selleks, et isikuandmete kaitse nõuete täitmine oleks tagatud

terviklikult ja sõltumata sellest, millise kaasvastutava töötleja tegevusega konkreetne

töötlemistoiming vahetult seotud on.

Sättes nimetatud koostöökohustus hõlmab muu hulgas koostööd andmesubjekti õiguste

tagamisel. See tähendab, et kaasvastutavad töötlejad peavad korraldama oma tegevuse selliselt,

et andmesubjektil oleks võimalik oma isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid õigusi

tõhusalt kasutada. Selleks tuleb kaasvastutavatel töötlejatel vajaduse korral kokku leppida

taotluste menetlemise, teabe edastamise ja vastamise ning muude andmesubjekti õiguste

kasutamisega seotud ülesannete jaotus.

5

Samuti hõlmab koostöökohustus isikuandmetega seotud rikkumistest teavitamist.

Kaasvastutavad töötlejad peavad tagama asjakohase teabe liikumise ning koostöö

isikuandmetega seotud rikkumise tuvastamisel, selle mõju hindamisel ja õigusaktidest

tulenevate teavitamiskohustuste täitmisel. Selline korraldus võimaldab hinnata rikkumise

asjaolusid tervikuna ning tagada vajaduse korral pädeva järelevalveasutuse ja andmesubjekti

õigeaegse teavitamise.

Kaasvastutavate töötlejate koostöökohustus hõlmab vajaduse korral ka andmekaitsealase

mõjuhinnangu koostamist. Kui kavandatav või toimuv isikuandmete töötlemine toob

isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt tõenäoliselt kaasa suure ohu füüsiliste isikute

õigustele ja vabadustele, tuleb andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamisel teha koostööd

sellises ulatuses, mis võimaldab hinnata töötlemisega kaasnevaid riske terviklikult ning

kavandada nende maandamiseks asjakohased meetmed.

Säte ei muuda isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid kaasvastutavate töötlejate kohustusi

ega piira nende vastutust isikuandmete töötlemise nõuete järgimise eest. Sätte eesmärk on

täpsustada kaasvastutavate töötlejate omavahelise koostöö vajadust ning tagada, et

isikuandmete kaitsega seotud ülesannete täitmine oleks praktikas koordineeritud.

Kaasvastutavate töötlejate koostöö täpsem korraldus võib vajaduse korral olla kindlaks

määratud kaasvastutavate töötlejate vahelises kokkuleppes. Sellises kokkuleppes saab muu

hulgas täpsustada andmesubjekti õiguste tagamise, rikkumistest teavitamise ja

andmekaitsealase mõjuhinnangu koostamisega seotud ülesannete jaotust. Selline ülesannete

jaotus ei mõjuta andmesubjekti õigusi ega välista õigusaktidest tulenevat vastutust.

Lõigetes 6 ja 7 on loetletud registri volitatud töötlejad ning nende ülesanded. Sätte eesmärk on

täpsustada volitatud töötleja rolli ja ülesandeid registri tehnilisel haldamisel ning tagada

vastutava ja volitatud töötleja ülesannete selge jaotus. Volitatud töötleja tegutseb registri

pidamisel vastutava töötleja juhiste alusel ning täidab talle pandud ülesandeid ulatuses, mis on

vajalik registri nõuetekohaseks ja turvaliseks toimimiseks.

Punktis 1 sätestatakse volitatud töötleja kohustus rakendada koos vastutava töötlejaga andmete

turvalisuse tagamiseks asjakohaseid turvameetmeid. Kohustuse eesmärk on tagada registris

töödeldavate andmete konfidentsiaalsus, terviklus ja käideldavus ning vähendada andmete

juhusliku või ebaseadusliku hävimise, kaotsimineku, muutmise, lubamatu avalikustamise või

muu lubamatu töötlemise ohtu. Turvameetmete valikul tuleb arvestada registri olemust,

töödeldavate andmete liiki ja mahtu, töötlemisega kaasnevaid riske ning tehnoloogia arengut.

Volitatud töötleja ülesanne on eelkõige rakendada neid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid,

mis kuuluvad tema pädevusse ja on vajalikud registri tehnilise toimimise ning andmete

turvalisuse tagamiseks. Vastutava töötlejaga koostöö tähendab muu hulgas turvameetmete

kavandamist, rakendamist ja vajaduse korral ajakohastamist ning turvariskidele reageerimist.

Punktis 2 sätestatakse volitatud töötleja ülesanne teostada andmete tehnilist varundamist ja

säilitada süsteemseid logisid. Ülesande eesmärk on tagada registris olevate andmete taastamise

võimalus tehnilise rikke, andmekao või muu registri toimimist mõjutava sündmuse korral ning

võimaldada registris tehtud toimingute ja süsteemi toimimise järelkontrolli.

Varundamise korraldamisel tuleb tagada varukoopiate nõuetekohane kaitse, säilitamine ja

vajaduse korral taastatavus. Süsteemsete logide säilitamine peab võimaldama tuvastada ja

analüüsida registri kasutamist ning tehnilisi sündmusi ulatuses, mis on vajalik registri

turvalisuse ja nõuetekohase toimimise tagamiseks. Varukoopiate ja logide säilitamise tähtajad

6

ning tehnilised ja korralduslikud nõuded määratakse kindlaks kohaldatavate õigusaktide ja

registri kasutamise või haldamise korraga.

Punktis 3 sätestatakse volitatud töötleja ülesanne teha vastutavale töötlejale ettepanekuid

registri tehniliseks ajakohastamiseks ja arendamiseks. Volitatud töötleja puutub registri

tehnilise haldamise käigus vahetult kokku registri tehnilise toimimise, võimalike puuduste ja

arendusvajadustega. Seetõttu on põhjendatud anda volitatud töötlejale ülesanne juhtida

vastutava töötleja tähelepanu tehnilistele vajadustele ning teha ettepanekuid registri

töökindluse, turvalisuse, kasutatavuse ja muu tehnilise toimivuse parandamiseks.

Säte ei anna volitatud töötlejale iseseisvat otsustusõigust registri sisulise või tehnilise

arendamise üle. Registri arendamist puudutavad otsused tehakse vastutava töötleja pädevuse

piires ning volitatud töötleja osaleb nende ettevalmistamisel ja elluviimisel vastutava töötleja

antud juhiste kohaselt.

Punktis 4 sätestatakse volitatud töötleja kohustus tagada koos vastutava töötlejaga registri

pidamine õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Sätte eesmärk on rõhutada, et registri

nõuetekohane pidamine eeldab vastutava ja volitatud töötleja koostööd ning volitatud töötleja

ülesannete täitmine ei saa toimuda eraldi registri suhtes kehtivatest õiguslikest nõuetest.

Volitatud töötleja peab talle antud ülesannete täitmisel järgima registri pidamisele kohalduvaid

õigusakte ning vastutava töötleja õiguspäraseid juhiseid. Koostöökohustus hõlmab muu hulgas

registri tehnilise toimimise, andmete töötlemise, turvalisuse ja muude volitatud töötleja

pädevusse kuuluvate küsimuste nõuetekohast korraldamist.

Sätte sõnastus „koos vastutava töötlejaga“ ei tähenda, et volitatud töötlejale läheks üle vastutava

töötleja õigusaktidest tulenev üldine vastutus registri pidamise eest. Ülesannete ja vastutuse

jaotus tuleneb kohaldatavast õigusest ning vastutava ja volitatud töötleja vahelisest suhtest.

Punktis 5 sätestatakse volitatud töötleja vastutus tema poolt registris tehtud toimingute

õiguspärasuse eest. Sätte eesmärk on tagada, et volitatud töötleja vastutaks oma tegevuse eest

ning et registris tehtavad toimingud vastaksid õigusaktidele, vastutava töötleja juhistele ja

volitatud töötlejale antud pädevusele.

Volitatud töötleja vastutab eelkõige nende registris tehtud toimingute eest, mida ta ise teeb või

mille tegemise eest ta oma ülesannete täitmisel vastutab. See hõlmab muu hulgas kohustust

järgida juurdepääsuõigusi, registri kasutamise korda, turvanõudeid ning vastutava töötleja

antud õiguspäraseid juhiseid.

Punktis 5 sätestatud vastutus ei välista ega asenda vastutava töötleja õigusaktidest tulenevat

vastutust. Samuti ei saa volitatud töötleja vastutuse sätestamisega kõrvale kalduda isikuandmete

kaitse üldmäärusest või muudest kohaldatavatest õigusnormidest tulenevast vastutuse jaotusest.

Kui registris töödeldakse isikuandmeid, tuleb volitatud töötlejal oma ülesannete täitmisel

järgida isikuandmete kaitse nõudeid ning tegutseda üksnes vastutava töötleja antud juhiste ja

oma pädevuse piires.

2. peatükk. Registri ülesehitus

Eelnõu teine peatükk koosneb kolmest paragrahvist, milles käsitletakse registri ülesehitust ja

pidamist.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse registri pidamine ja ülesehitus. Lõike 1 kohaselt on register

ühetasandiline ja sellel puuduvad alamregistrid. Lõikes 2 on loetletud registri koosseis. Register

7

koosneb järgmistest osadest: 1) digitaalsest registrist, milles on registri pidamise eesmärgi

täitmiseks olev ajakohane teave; 2) digitaalsest kanderaamatust, mis on digitaalsel kujul

salvestatud andmete kogum, millest saab teha loetavas vormis kättesaadavaks kõigi tehtud

registrikannete andmed, nende tegemise aeg ja tegija, nende aluseks olevate dokumentide

andmed, nende tegemisega seotud kirjavahetuse andmed ning registrikande teadete avaldamise

kuupäevad; 3) digitaalsest geoinfosüsteemist. HNS-i registriga võrreldes hõlmab TTR ka

digitaalset geoinfosüsteemi, mis on ruumiliste andmete töötlemise ja analüüsimise

automatiseeritud süsteem ning võimaldab muu hulgas vaadata erineva teabega kaardikihte ja

lisada kaardikihtidele valikuliselt teavet kasutaja vajaduste järgi. Digitaalne geoinfosüsteem on

registri kasutajaliides, mis kuvab registriandmed kaardile.

Lõike 3 kohaselt on TTR riigi infosüsteemi osa ja TTR-i toimimise eeldus on andmevahetus

teiste riiklike andmekogudega. Seetõttu on TTR liidestatud infosüsteemide

andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee).

Eelnõu §-ga 5 kehtestatakse TTR-i pidamise turvameetmed. Lõikega 1 sätestatakse, et registri

turbeviis on tuumikturve ning registri pidamisel rakendatakse Eesti infoturbestandardist

tulenevaid nõudeid. Sätte eesmärk on tagada registri turvalisuse süsteemne korraldamine ning

registri pidamisel asjakohaste infoturbenõuete järgimine. Tuumikturbe rakendamine tähendab,

et registri turbe korraldamisel lähtutakse registri ülesannetest, töödeldavate andmete iseloomust

ja nendega seotud riskidest ning rakendatakse vajalikud turvameetmed.

Viide Eesti infoturbestandardile tagab, et registri pidamisel arvestatakse riigis kehtivate

infoturbe põhimõtete ja nõuetega. Nõuete rakendamise eesmärk on vähendada registri

turvariske ning tagada registriandmete nõuetekohane töötlemine.

Lõikega 2 sätestatakse, et registriandmete kaitsmiseks rakendatakse organisatsioonilisi,

füüsilisi ja infotehnoloogilisi meetmeid. Organisatsioonilised meetmed hõlmavad muu hulgas

registri kasutamise ja juurdepääsu korraldamist, vastutuse ja ülesannete määramist ning

turvanõuete kehtestamist. Füüsiliste meetmete eesmärk on kaitsta registri pidamiseks

kasutatavaid ruume, seadmeid ja andmekandjaid. Infotehnoloogilised meetmed hõlmavad

näiteks kasutajate autentimist, juurdepääsuõiguste haldamist, süsteemide turvaseadistusi,

andmete varundamist ja turvasündmuste jälgimist.

Lõikega 3 piiratakse registriandmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigust. Vastav

õigus antakse üksnes isikule, kellel on seda vaja teenistus- või töökohustuste täitmiseks.Sätte

eesmärk on rakendada vähima vajaliku juurdepääsu põhimõtet. Registriandmete muutmise

õigus peab olema seotud isiku tegelike tööülesannetega ning seda ei anta ulatuslikumalt, kui

ülesannete täitmiseks vajalik. Selline korraldus vähendab registriandmete volitamata muutmise

ja väärkasutuse riski ning võimaldab määratleda isikute vastutuse registritoimingute tegemisel.

Lõikega 4 sätestatakse kohustus salvestada teave registris tehtud toimingute kohta. Toimingute

kohta teabe säilitamine võimaldab tuvastada registri kasutamist ja andmetega tehtud toiminguid

ning toetab võimalike rikkumiste või turvaintsidentide avastamist ja uurimist. Samuti

võimaldab logimine kontrollida, kas registriandmetega seotud toimingud on tehtud

õiguspäraselt ja vastava õigusega isiku poolt.

Lõike 3 kohaselt kasutatakse registriandmete kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid.

Lõikega 4 sätestatakse, et andmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigus antakse vaid

isikule, kellel on seda vaja teenistus- ja töökohustuste täitmiseks. Registriandmete kasutamise

8

õiguse annab TTR-i vastutav töötleja. Andmeid selle kohta, kes ja millal andmeid kasutas,

säilitatakse tarkvaraliselt registri logifailidena. Andmete õiguspärase kasutamise seisukohalt on

väga oluline logifaile säilitada. Andmeid töötlev isik on kohustatud registriandmete töötlemisel

teatavaks saanud andmeid saladuses hoidma. TTR-i vastutava ja volitatud töötleja selline

kohustus on sätestatud avaliku teenistuse seaduse §-s 55. Hoolimata asjaolust, et andmete

esitaja registris on andmed avalikud, ei avalikustata TTR-is neid samal viisil nagu andmete

esitaja andmekogus.

3. peatükk. Registrisse kantavad andmed

Eelnõu kolmandas peatükis loetletakse registrisse kantavad andmed. Kuivõrd kõnesolevate

andmete loetelu on pikk ja koosneb omakorda alaliigitustest, on andmete loetelu õigusselguse

mõttes esitatud paragrahvidena, mistõttu kolmas peatükk koosneb 22 paragrahvist.

Eelnõu §-ga 6 kehtestatakse pooled, kes peavad määrama asutuses vastuvõtva riigi toetuse (ingl

Host Nation Support, edaspidi HNS) eest vastutava kontaktisiku ja edastama tema andmed.

Kuna TTR täidab senise HNS-i registri ülesandeid, on kõik HNS-i andmed olulised ja vajalikud.

HNS-i planeerimine ja osutamine eeldab paljude osaliste omavahelist lävimist, mille tulemusel

moodustub valdkonnapõhine võrgustik. TTR-is on selle võrgustiku osaliste andmed nähtavad,

et osalised teaksid, kelle poole vajaduse korral pöörduda. Tekkinud kontaktiloend on

kordumatu, sest enamiku sellega seotud ametnike kontaktandmed ei ole teistele osalistele

muidu kättesaadavad.

Olulised andmed on asutuse esindaja nimi, ametikoht, kontaktandmed ja isikukood, mille alusel

saab kiiresti lubada sissepääsu mitmesugustele objektidele, näiteks Kaitseväe väeosadesse.

Samuti on oluline märge NATO salastatud teabele juurdepääsu sertifikaadi (ingl NATO Secret

Security Clearance) olemasolu kohta, et teha kindlaks, kas isikul on õigus pääseda ruumidesse,

kus kasutatakse NSWAN-arvutit NATO salastatud teabe töötlemiseks.

Vastuvõtva riigi toetuse kontaktisikud on praegu näiteks:

1) Kaitseministeeriumi ametnikud;

2) Kaitseväe ametnikud;

3) Eesti HNS-i juhtkomitee liikmed;

4) rahvuslike territoriaalsete juhtide komitee Eesti esindaja (ingl National Territorial

Commanders Committee).

Lisaks võib olenevalt vajadusest ja asutuste ülesannetest kontaktisikute ring laieneda (nt

ministeeriumite ametnikud).

Käesoleva paragrahvi andmed on TTR-i põhiandmed, mis kogutakse eelkõige

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustelt. Eesti HNS-i juhtkomitee on moodustatud

kaitseministri käskkirjaga ja andmete esitamise kohustus on Kaitseministeeriumil. Vastuvõtva

riigi ülesannete täpsustamisel võib andmete esitamise kohustus laieneda ka teistele

ministeeriumitele.

Eelnõu § 7 kohaselt kantakse registrisse asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist

teostava ametiisiku kontaktandmed. Teave ametiisiku kohta on vajalik asja sundkasutusse

võtmise ja sundvõõrandamisega seotud tegevuse koordineerimiseks ja elluviimiseks.

Käesolevas paragrahvis nimetatud asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava

ametiisiku andmed on TTR-i põhiandmed, mis saadakse Kaitseväelt, RKIK-ilt ja PäA-lt.

9

Eelnõu § 8 kohaselt kogutakse registrisse Kaitseväe sõjaväelinnakute andmed. Andmeid

kogutakse eelkõige HNS-i osutamiseks ja riigikaitse laia käsituse rakendamiseks.

Kaitseväe sõjaväelinnakute andmeid kogutakse sõjalise kaitsetegevuse planeerimiseks. Näiteks

saab nende abil kavandada logistilist toetust ülesandeid täitvatele sõjaväeüksustele. Lisaks saab

nende andmete abil planeerida HNS-i osutamist, näiteks majutus- ja muude logistikaküsimuste

lahendamist linnakutes. Ladude andmeid kogutakse selleks, et korraldada liitlasüksuste

varustuse eelpaigutamist. Samuti kogutakse andmeid riigikaitse laia käsituse rakendamiseks ja

ametkondade vastastikuse abi korraldamiseks, nagu abi katastroofi tagajärgede likvideerimisel

(meditsiiniabi, toitlustuse korraldamine ja muude elutähtsate teenuste osutamisega seotud tugi).

Andmed esitab Kaitsevägi. Kaitseväe-siseses töökorralduses kasutatakse ressursihalduse

andmebaasi, mis hõlmab kogu Kaitseväe hallatava taristu, maa-alad, sadamad ja lennuväljad.

Selle ametkondliku andmebaasi abil saab ülevaate taristu seisundist ja on võimalik korraldada

haldustöid. Kaitseväe teabe esitamise kohustuse raames kantakse ametkondlikust andmebaasist

TTR-i käesolevas paragrahvis loetletud andmed.

Eelnõu §-s 9 loetletakse Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, eraldiseisvate hoidlate ja

depoode andmed ning merel paiknevate harjutusalade andmed, mida kogutakse eelkõige HNS-i

planeerimiseks ja riigikaitse laia käsituse elluviimiseks. Andmeid kasutavad nii Kaitsevägi,

Kaitseliit ja Kaitseressursside Amet kui ka ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused.

Ettevalmistatud andmete abil saab tagada esmase iseseisva kaitsevõime, sõjalises koostöös

osalevate riikide relvajõudude üksuste vastuvõtmise ja nende kohaloleku ning elanikkonna

elutähtsate teenuste ja riigisisese julgeoleku korraldamise senisest koordineeritumal viisil.

Andmete esitamise kohustus on Kaitseväel, mistõttu toimub andmete saamiseks vastastikune

andmevahetus TTR-i ja Kaitseväe-siseseks töökorralduseks vajaliku andmebaasi vahel.

Eelnõu § 10 kohaselt kogutakse TTR-i Kaitseväe ja Kaitseliidu, valitsusasutuste hoonete ja

rajatiste ning nende käsutuses oleva varustuse andmed. Andmeid kogutakse riigikaitselistel

kaalutlustel, et planeerida ja rakendada iseseisvat kaitsevõimet ning riigikaitse laia käsitust.

Näiteks kogutakse valitsusasutuse hoonete ja taristu andmetena teavet päästekomandode ja

politseijaoskondade kohta, et kasutada neid vajaduse korral tugipunktidena Kaitseväe

manöövrite ja liikumise korraldamisel. Kaitsevägi peab oma manöövreid planeerides teadma,

kus paiknevad teised kriisidele reageerijad (nt PPA, PäA, kiirabibrigaadide pidajad) ning

milline on nende võime. PäA ja PPA kompleksid paiknevad Kaitseväe väeosadega võrreldes

tihedamalt üle Eesti ning paljudel juhtudel saab neid kasutada tugipunktidena Kaitseväe

manöövrite ja liikumise korraldamisel.

Lõikes 2 loetletud varustuse kohta kantakse registrisse näiteks Kaitseväe ja Kaitseliidu

käsutuses oleva varustuse andmed, mis kogutakse TTR-i nii HNS-i osutamiseks kui ka

riigikaitse laia käsituse elluviimiseks. Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste varustuse

andmete ühte registrisse koondamise eesmärk on saada teavet riigi kaitsestruktuuride varustuse

kohta, sest registris on peale kaitseotstarbelise varustuse andmete ka andmed üldvarustuse

kohta, mida saab kasutada riigikaitse laia käsituse rakendamisel ja eriolukordades, näiteks

päästetöödel. Käesolevas paragrahvis loetletud Kaitseväe varustuse andmed kantakse üle

Kaitseväe-sisese töökorralduse hõlbustamiseks loodud ametkondlikust andmebaasist ning

Kaitseliidu andmed esitatakse eraldi päringu teel. Seevastu valitsusasutuste andmed kantakse

registrisse, kui valitsusasutused on neile saadetud päringule vastanud.

Eelnõu §-s 11 loetletakse haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja

kiirabibrigaadi pidajate andmed. Andmed kogutakse TTR-i riigikaitse laia käsituse

rakendamiseks. Kuivõrd TTR on register, mis peab olema töökindel igas olukorras ja kõigis

10

riigikaitse seisundites, saab käesolevas paragrahvis loetletud TTR-i andmete abil näiteks

kavandada haavatute hospitaliseerimist.

Tervisesüsteemi vastavuse hindamisel NATO meditsiiniabi doktriinile AJP-4.101 lähtutakse

järgmisest jaotusest:

• ROLE 1, mis hõlmab üldarstiabi (esmatasandi arstiabi). Tagatakse spetsialiseeritud

esmaabi, triaaž, elustamine, stabiliseerimine ja esmatasandi tervishoiuteenused; võime

patsiente hoida on väga limiteeritud.

• ROLE 2, mis hõlmab erakorralist meditsiini ja elu või jäset päästvat kirurgiat eriarstiabi

tasemel. Vaheetapp, kus suudetakse kannatanute vastuvõtu ja triaaži ning elustamise ja

stabiliseerimisega tegelda kõrgemal tasemel, hõlmates ka esmast kirurgiat, limiteeritud

võimet patsiente hoida, operatsioonijärgset ja intensiivravi, vereteenistust,

laboratooriumiteenuseid ja radioloogiat.

• ROLE 3, mis hõlmab spetsialiseeritud meditsiiniabi. Hõlmab kõiki spetsialiseeritud

eriarstiabi valdkondi (sh neurokirurgia, näo-lõualuukirurgia, põletused), laiendatud

diagnostilisi võimeid (sh CT, labor, artroskoopia) ja ennetavat meditsiini.

• ROLE 4, mis hõlmab kõiki tervishoiuteenuseid, sealhulgas taastav kirurgia, taastusravi

ja rehabilitatsioon.

Kuna Kaitseväe iseseisev meditsiiniabi osutamise võime piirdub ROLE 2 tasemega ja ülejäänud

vajalikud teenused tagavad teised tervishoiuteenuse osutajad, saab ROLE 2–4 jaotuse järgi

lahterdada ka haiglaid olenevalt nende liigist:

ROLE 2 – üldhaiglad;

ROLE 3 – keskhaiglad;

ROLE 4 – piirkondlikud haiglad.

Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate andmed

saadakse Terviseametilt.

Eelnõu §-ga 12 sätestatakse kütusehoidlate ja tanklate andmed, mida kogutakse Kaitseväe

varustatuse tagamise eesmärgil ning lisaks HNS-i raames välisriigi relvajõudude

varustamiseks. Kütusehoidla või -tankla asukoht ja kütusehoidla või -tankla omaniku andmed

saadakse majandustegevuse registrist ning maksimaalne bensiinimahutavus, maksimaalne

diislikütusemahutavus, kütusehoidla tüüp ja kütusepumpamise kiiruse andmed saadakse

andmevahetuse teel või eraldi päringuga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist.

Eelnõu §-s 13 loetletakse registrisse kantavad alajaamade andmed. Andmeid kogutakse

Kaitseväele erikordade ajal tsiviiltoetuse osutamiseks ja manöövrite planeerimiseks, samuti

HNS-i osutamiseks. Andmeid kogutakse TTR-i ka selleks, et Kaitseväel ja sisejulgeoleku eest

vastutavatel asutustel oleks teave strateegiliste objektide kohta, mis vajavad kõrgendatud kaitset

elutähtsa teenuse osutamiseks erinevate erikordade ajal. Andmed esitavad TTR-i võrguteenust

osutavad operaatorid andmevahetuslepingute alusel.

Eelnõu §-ga 14 sätestatakse sõidukite andmete loetelu. Andmeid kogutakse sõjalise kaitsega

seotud tegevuse, sealhulgas logistika, tagalatoetuse, riigikaitsealase koostöö jms

planeerimiseks. Näiteks saab nende andmete põhjal planeerida ja korraldada asja

sundkasutusele võtmist ja sundvõõrandamist ning mitmesuguseid manöövreid, millesse

kaasatakse vajalikke sõiduvahendeid.

1 NATO meditsiiniabi doktriin AJP-4.10, arvutivõrgus: http://www.shape.nato.int/resources/site6362/medica-

secure/publications/ajp-4.10(a).pdf.

11

Registrisse kogutakse nii Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevate sõidukite andmed kui ka

teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute sõidukite andmed. Teistele avaliku sektori asutustele

toetuse osutamisel on seni olnud tähtis roll just Kaitseväe sõidukite, sealhulgas eriotstarbeliste

sõidukite ja liikuvvarustuse kaasamisel. Näiteks osales Ülemiste järve maandunud lennuki

päästeoperatsioonil Kaitseväe eriotstarbeline sõiduk, samuti on Kaitseväe eriotstarbelisi

sõidukeid kaasatud mitmesuguste ilmastikunähtuste põhjustatud eriolukordade lahendamisse,

näiteks Padaorus lumetormi jäänud sõidukite abistamisse ja lumetormi tagajärgede

likvideerimisse. TTR-i andmed annavad ülevaate olemasolevast sõidukipargist ja TTR-i

luuakse rakendus, mille abil saab kindla sõiduki kasutamist teatud olukorras ette näha.

Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kohta kantakse TTR-i vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1

loetletud andmed. Õhusõidukeid ja laevu kasutatakse vajaduse korral transpordivahendina või

üksuste varustamiseks.

Sarnaselt Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kaasamisega toetuse osutamisel muudes

valdkondades on erasektori sõidukeid vaja kaasata KORKS-is loetletud kriisiolukorra ning

riigikaitselise kriisiolukorra, sealhulgas erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni,

demobilisatsiooni või sõjaseisukorra lahendamiseks. TTR-i kantud sõidukite andmete põhjal

valitakse välja Kaitseväele vajalikud sõidukid, mis määratakse sundkasutusele. TTR-i luuakse

rakendus, kus TTR-is kajastuva sõiduki andmeväljale saab teha märke, mis näitab, et sõidukit

võib kasutada Kaitseväe operatsioonide toetamiseks.

Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite andmed kantakse Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrist

TTR-i.

Lõikes 1 loetletud sõidukite andmed kantakse TTR-i liiklusregistrist2, lõikes 2 loetletud

õhusõidukite andmed kantakse registrisse tsiviilõhusõidukite riiklikust registrist3 ning lõikes 3

loetletud andmed kantakse registrisse laevakinnistusraamatust ja laevapereta prahitud laevade

registrist.

Eelnõu §-ga 15 sätestatakse masinate ja seadmete andmete loetelu. Masinate ja seadmete

andmete TTR-i kogumise eesmärk on sama mis sõidukite andmete kogumisel. Masinate ja

seadmete mõisted vastavad seadme ohutuse seaduses §-s 3 sätestatule.4 Näiteks kogutakse

TTR-i korvtõstukite, sildkraanade, hüdrotõstukite, liikurnoolkraanade ning teiste

eriotstarbeliste masinate ja seadmete andmed, mis tavaliikluses ei osale. Andmeid kogutakse

sõjalise kaitsega seotud tegevuse planeerimiseks ja riigikaitsealaseks koostööks. Samuti

kogutakse andmeid seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

TTR-i kogutakse andmed nii Kaitseväe ja Kaitseliidu valduses olevate masinate ja seadmete

kui ka teiste asutuste ja isikute kasutatavate masinate ja seadmete kohta. Viimasel juhul saadakse masinate ja seadmete andmed tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemist5

(edaspidi JVIS) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt.

Eelnõu §-s 16 loetletakse raudtee taristu ja veeremi andmed, mida on samuti vaja sõjalise

kaitsega seotud tegevuse, sealhulgas logistika, tagalatoetuse, riigikaitsealase koostöö jms

planeerimiseks. Võrreldes HNS-i põhimäärusega kogutakse veel ka raudtee laadimisplatvormi

andmeid eriotstarbelise varustuse laadimise planeerimiseks. Käesolevas paragrahvis loetletud

andmed kantakse registrisse raudteeliiklusregistrist.6

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/117042014003 (RT I, 29.01.2025, 6). 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/72096 (RT I, 05.07.2023, 230). 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/123032015004 (RT I, 30.04.2024, 12). 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015009 (RT I, 05.09.2025, 15). 6 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/119022026002 (RT I, 19.02.2026, 2).

12

Eelnõu §-s 17 loetletakse TTR-i kogutavate teede andmed. Erinevalt HNS-i registrist ei koguta

TTR-i estakaadide ja tunnelite andmeid. Andmed kogutakse registrisse HNS-i osutamisega

seotud vedude planeerimiseks. Andmed kantakse TTR-i Transpordiameti teeregistrist ning

käesolevas paragrahvis loetletud, teeregistrisse mittekogutavad andmed esitatakse TTR-i

Transpordiameti eraldi esitatava päringu või andmevahetuslepingu alusel.

Eelnõu §-ga 18 kehtestatakse TTR-i kogutavate sadamate andmete loetelu. Andmeid kogutakse

TTR-i rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate riikide laevade vastuvõtmiseks ja HNS-i

korraldamiseks, näiteks eriti RSOM-i (Reception, Staging, Onward Movement) etapis. Andmed

kantakse TTR-i sadamaregistrist.7 Sadama teenuste andmed, mis ei kajastu sadamaregistris,

saadakse Transpordiametilt. Sadama teenuste kohta on andmeid vaja selleks, et selgitada välja,

mis teenuseid saab kohapeal ja mis on vajalikud lisateenused. Teave sadama

navigatsioonimärkide numbrite ja kirjelduse kohta saadakse Transpordiameti hallatavast

navigatsioonimärkide andmekogust.8

Eelnõu §-ga 19 sätestatakse lennuväljade ja kopteriväljakute andmete loetelu. Käesoleva

paragrahvi andmeid kogutakse TTR-i HNS-i osutamiseks liitlastele. TTR-i kogutavad

lennuväljade andmed annavad rahvusvahelises sõjalises koostöös HNS-i osutamiseks teavet

taristu ja selle elementide kohta. Praeguse seisuga on HNS-i jaoks välja arendatud Ämari

lennuväli, mis on ainus Eesti lennuväli, kes suudab tagada täismahus teenuseid. Selle tulemusel

paiknevad Balti riikide õhuturvet tagavad püüdurlennukid muu hulgas Eesti territooriumil. Ka

teiste lennuväljade andmed, eelkõige taristu ja selle elementide kohta, on riigikaitset ellu

viivatele struktuuridele ning HNS-i osutamisel olulised, näiteks õppuste planeerimiseks.

Andmed saadakse TTR-i Lennuohutuse järelevalve infosüsteemist9 ja infosüsteemis

mitteolevad andmed saadakse Transpordiametilt.

Eelnõu § 20 kohaselt kogutakse TTR-i kaardikihtide andmed, mida on vaja maa-alade

planeerimisel HNS-i ja sõjaliste operatsioonide ning ametkondade koostöö korraldamisel. Peale

selle saab kaardikihtide andmete abil analüüsida ja visualiseerida muid TTR-i andmeid.

Kaardirakendusel saab esile tuua varade paiknemise andmed. Kaardikihtide andmete abil saab

täita tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalikke seadusest tulenevaid ülesandeid.

Kaardikihtide andmed esitatakse TTR-i Maa- ja Ruumiametist andmevahetuslepingu alusel.

Eelnõu §-s 21 loetletakse katastriüksuste andmed, mida samuti kogutakse HNS-i osutamiseks

ja kaitsevalmiduse tagamiseks. Kaitseväel on kaitsetegevuse eesmärgil vaja hõivata ka maa-

alasid või planeerida manöövreid, kasutades teekonna planeerimisel katastriüksuste andmeid.

TTR-i kogutavate katastriüksuste andmete põhjal saab nende omanikega kokku leppida

maatüki kasutamises või läbimises nii rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate väliriikide

relvajõudude üksustele HNS-i osutamisel kui ka iseseisva kaitsevõime eesmärgil. Samuti on

katastriüksused lisavahendid, mida võidakse võtta sundkasutusse, ja selleks luuakse TTR-i

eraldi rakendus. Katastriüksuste andmed esitab TTR-i Maa- ja Ruumiamet

andmevahetuslepingu alusel.

Eelnõu § 22 kohaselt kogutakse TTR-i riigi tegevusvaru andmed, et tegevusvarudes

kajastuvaid kaubagruppe ei arvestataks riigikaitse laia käsitusega seotud planeerimisel. Näiteks

sundvõõrandamise otsustamisel, elutähtsate teenuste korraldamisel ja sisejulgeoleku tagamisel

saavad asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostavad ametnikud nende andmete

7 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/105072023256 (RT I, 05.07.2023, 256). 8 Taristuministri 12. novembri 2025. aasta määrus nr 72 „Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja

tühistamise ning märgistusest teavitamise nõuded ja kord“, (https://www.riigiteataja.ee/akt/130122010019). 9 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/117062021008 (RT I, 17.06.2021, 8).

13

abil otsida ettevõtjaid, kellega ei ole veel sõlmitud lepingulisi suhteid, vältides nii juba

planeeritud vahendite topeltarvestamist. Lihtsustatult öeldes on tegemist varuga, mida

Kaitsevägi ei saa oma ülesannete täitmisel kasutada.

Eelnõu kohaselt esitatakse TTR-i ka riigi tegevusvaru moodustamist, hoidmist ja uuendamist

puudutavad lepinguandmed. Dokumentide valik on tingitud peamiselt vastuvõtva riigi toetuse

osutamist puudutavatest juhendmaterjalidest (NATO standardimiskokkulepped jms), aga ka

ametkondlikest huvidest ja kokkulepetest. Seega ei piiritleta konkreetsemalt, mis on

registrikande aluseks olev dokument. Registrikande aluseks võib olla ka määrus, käskkiri, plaan

vms dokument, kui see puudutab varu loomist, uuendamist või hoidmist.

Eelnõu §-s 23 loetletakse jäätmekäitluskohtade andmed, mida riigikaitse laia käsitust

rakendavad struktuurid vajavad keskkonnaohutuse planeerimiseks. Näiteks saab nende

andmete abil leida lähima sobiva jäätmekäitluskoha, kuhu anda taaskasutuseks või jäätmete

kõrvaldamiseks tegevuse käigus tekkinud jäätmed, mis võivad konfliktiolukorras anda

vastaspoolele teavet üksuste tegutsemiskohtade ja -viiside kohta. Samuti saavad Kaitsevägi ja

liitlased kasutada neid andmeid selleks, et leida sobiv jäätmekäitleja, kes aitab likvideerida

saastet, mis võib tekkida maastikul mitmesuguste ainete (kütus, lõhkeained jms) käitlemisel.

Jäätmekäitluskohtade andmed kantakse TTR-i Keskkonnakaitselubade registrist.

Eelnõu § 24 kohaselt kantakse TTR-i ettevõtjate (juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust

ettevõtjate) andmed, mida on vaja eelkõige asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise

haldamiseks. Nende andmete abil saavad asja sundkasutust ja sundvõõrandamist teostavad

ametnikud ja haldajad võtta ühendust vara omanike või valdajatega ning pidada läbirääkimisi

asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eelotsuse tegemiseks või määramiseks või

ühekordse kriisiülesande andmiseks ja kontrollimiseks. Paljud koormatavad valdkonnad,

näiteks teenused, on valdavalt seotud juriidiliste isikutega.

Eelnõu §-ga 25 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja kohta TTR-i kantavad andmed. Sätte

eesmärk on kehtestada TTRi kantavate elutähtsa teenuse osutaja andmete koosseis ning seeläbi

tagada elutähtsa teenuse osutajate üle riikliku arvestuse pidamiseks vajalike andmete

olemasolu, ajakohasus ja kasutatavus.

Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamise õiguslik alus tuleneb kriisiolukorra ja

riigikaitse seaduse § 83 lõikest 6, mille kohaselt peetakse elutähtsa teenuse osutajate üle

arvestust tsiviiltoetuse registris. Nimetatud sätte kohaselt esitab elutähtsa teenuse osutajate üle

arvestuse pidamiseks vajalikud andmed registrisse ning uuendab varem esitatud andmeid

elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema määratud asutus.

Registrisse kantavad andmed on vajalikud eelkõige selleks, et tuvastada, milline isik millist

elutähtsat teenust osutab, mis piirkonnas teenust osutatakse ja mis asutus vastutab vastava

teenuse toimepidevuse korraldamise eest. Tegemist on riikliku kriisireguleerimise ja

riigikaitselise planeerimise seisukohalt olulise teabega, kuna elutähtsa teenuse toimepidevuse

tagamine eeldab selget ülevaadet teenuse osutajatest ja nende vastutusest.

Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) nimi ja registrikood – andmed on vajalikud elutähtsa teenuse osutaja üheseks

identifitseerimiseks;

14

2) osutatav elutähtis teenus – andmeväli võimaldab kindlaks teha, millise elutähtsa teenuse

osutajana isik registris arvele võetakse. Andmed on vajalikud selleks, et tagada riigil ülevaade

elutähtsate teenuste osutamisest ja korraldada asjaomase teenuse toimepidevust;

3) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja – andmevälja eesmärk on määratleda asutus,

kelle pädevuses on asjaomase elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine. See tagab

pädevuse ja vastutuse selge jaotuse ning võimaldab registriandmete põhjal tuvastada, millise

asutuse või kohaliku omavalitsuse poole tuleb elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse

küsimustes pöörduda;

4) elutähtsa teenuse osutamise piirkond – piirkonna andmed on vajalikud selleks, et hinnata

elutähtsa teenuse geograafilist ulatust ja teenuse osutamisega seotud kriitilist mõju. Samuti

võimaldavad need andmed arvestada kriiside lahendamisel konkreetse piirkonna sõltuvust

asjaomasest teenusest. Elutähtsa teenuse osutamise piirkond on vajalik olukordades, kus

teenuse osutaja osutab teenust või teenuseid mitmes kohaliku omavalitsuse üksuses. Ei ole

välistatud olukorrad, kus teenuse osutaja on ühes kohaliku omavalitsuse üksuses ETO ja teises

ei ole;

5) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp – andmete eesmärk on määratleda ajavahemik,

mille jooksul on isik asjaomase elutähtsa teenuse osutaja. See võimaldab tagada registri ajalise

täpsuse ja eristada kehtivaid andmeid varasemast olukorrast;

6) teave elutähtsa teenuse riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitamise kohta – andmed võimaldavad

saada ülevaate sellest, millisel elutähtsa teenuse osutajal on õigus määrata kriisiülesandega

ameti- ja töökohti. Kui TTR-i kantud elutähtsa teenuse osutajal on elutähtsa teenuse

toimepidevuse korraldaja poolt elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs ja kriisiplaan kinnitamata,

siis ei saa elutähtsa teenuse osutaja määrata kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega

töökohti ega määrata oma töötajaid kriisiülesandega töökohtadele;

7) teave elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnija, muu

lepingupartneri ja tütarettevõtja kohta – need andmed võimaldavad saada ülevaate sellest,

millistest ettevõtetest ja millistest teenustest sõltub omakorda elutähtsa teenuse osutaja teenuse

osutamine, sest paljudel juhtudel tellib elutähtsa teenuse osutaja oma teenuse toimepidevuse

tagamiseks omakorda allhanke korras sisse. Ka elutähtsa teenuse osutaja kinnitatud

riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnijal, muul lepingupartneril või tütarettevõttel tekib

õigus määrata kriisiülesande tagamiseks vajalikke ameti- ja töökohti KORKS-is sätestatud

erisustega. Seda ainult juhul, kui elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis ja kriisiplaanis on

vastav tarnija, muu lepingupartner või tütarettevõtja vältimatult vajaliku toimepidevuse

tagamiseks kajastatud ning elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on eelnimetatud

riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitanud;

8) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress – kontaktandmed

võimaldavad kriisi või muu kiiret reageerimist nõudva olukorra korral võtta elutähtsa teenuse

osutajaga operatiivselt ühendust. Kontaktandmete registrisse kandmine aitab seega tagada

elutähtsa teenuse toimepidevuse praktilise korralduse.

Eelnõu §-ga 26 sätestatakse TTR-i puurkaevude kohta kogutavad andmed. Muu hulgas

kogutakse andmeid puurkaevu tüübi kohta, arvestades klassifikaatoreid (nt 09 avatud

soojussüsteemi puurkaev, 06 hüdrogeoloogilise uuringu puurauk, 04 puurkaev olmevee

saamiseks). Andmeid kogutakse näiteks isikkoosseisu veevarustuse korraldamiseks.

Puurkaevude andmed kantakse TTR-i Eesti Looduse Infosüsteemist (EELIS). Puurkaevude

andmestik kuulub EELISe koosseisu ja seda haldab Keskkonnaagentuurt.

15

Eelnõu §-ga 27 kehtestatakse TTR-i spordiehitiste kohta kogutavate andmete loetelu. Need

andmed kogutakse TTR-i HNS-i osutamiseks, riigikaitse laia käsituse rakendamiseks ning

tagalatoetuse andmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal. Näiteks saab

vägede ümberpaigutamisel ja formeerimisel kasutada spordirajatisi üksuste majutamiseks ja

varustuse ladustamiseks. Käesolevas paragrahvis loetletud andmed kantakse TTR-i Eesti

spordiregistrist10 ja ehitisregistrist11. Näiteks saadakse spordiehitiste andmed spordiregistrist,

samas kui spordiregistri põhimääruse järgi kantakse spordiehitiste alamandmekogusse

ehitisregistri andmed spordiobjekti kohta. Ehitisregistrisse ei kanta aga pesuruumide,

dušikohtade ega WC-kohtade arvu – need andmed saadakse spordiregistrist.

Eelnõu §-ga 28 kehtestatakse asja sundkasutusse võtmise ning sundvõõrandamise määramise

ja täitmise andmed. Nimetatud andmed on TTR-i põhiandmed, mis saadakse selle eelnõu

3. peatüki paragrahvide 7–19 ja 21–26 andmete töötlemisel. Kõiki eelloetletud andmeid

analüüsitakse Kaitseväe koondvajaduse alusel. Selleks selgitatakse välja, kuidas Kaitseväe

valmidus riiki kaitsta oleneb riigikaitselistest koormistest. Üksused, mis on juba rahuajal

täielikult relvastatud ja varustatud ning millele on tagatud täies mahus transport, logistika,

remonditeenused jms, on paremini valmis oma ülesandeid täitma kui üksused, mis vajavad

vähemal või rohkemal määral täiendamist muude vahenditega. Riigikaitseliste koormiste

koondkavaga kinnitatakse vajalikud materiaalsed ressursid ja vahendid, st varad ja teenused,

mis on Kaitseväel puudu ning mis plaanitakse tagada Kaitseväe-väliste vahenditega.

Lõikes 1 loetletakse asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise andmed. Asja

sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine on sätestatud KORKS §-des 77–80.

Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võivad RKIK, PäA, Kaitsevägi ja Vabariigi

Valitsuse volitatud valitsusasutus võtta ajutiselt valitsusasutuse kasutusse isiku valduses oleva

asja juhul, kui see on vältimatult vajalik riigikaitselise kriisi- ja eriolukorra lahendamiseks või

lahendamise toetamiseks, sealhulgas ulatusliku evakuatsiooni, varjumise, lisaõppekogunemise,

mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni läbiviimiseks või käesoleva seaduse § 138 lõike 1

punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks.

RKIK, PäA ja Kaitsevägi võivad asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kohustuse

panemiseks määrata haldusaktiga kindlaks isikutele kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud

kriisiolukorra lahendamiseks (edaspidi eelotsus). Eelotsuse võib teha ka enne kriisiolukorda.

Eelotsuse tegemiseks kasutatakse TTR-i andmeid. Vastavalt KORKS § 80 lõikele 6 peetakse

asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle arvestust TTR-is.

Kõnesolevad vahendid valitakse analüüsi käigus välja TTR-i kantud andmete põhjal.

Eelnõu §-s 29 loetletakse kriisiülesandega ameti- ja töökohtadega tööandjate arvestuse

pidamiseks vajalikud andmed

Sätte eesmärk on tagada keskne ja ajakohane ülevaade isikutest ja asutustest, kellel on

kriisiolukorra ja riigikaitse seadusest tulenevalt õigus määrata kriisiülesandega ameti- ja

töökohti, ning selle õiguse ulatusest.

Registrisse kantavate andmete koosseis on seotud kriisiülesandega ameti- ja töökohtade

määramise korraldamisega ning võimaldab hinnata, millistel isikutel, asutustel või

põhiseaduslikel institutsioonidel on vastav pädevus, millisel alusel see pädevus tuleneb ja

millises ulatuses seda saab rakendada.

10 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/115092026004 (RT I, 15.09.2026, 4). 11 https://www.riigiteataja.ee/et/akt/107052026002 (RT I, 07.05.2026, 2).

16

Punktis 1 sätestatakse isiku, asutuse või põhiseadusliku institutsiooni nime ja registrikoodi

registrisse kandmine. Nimetatud andmed võimaldavad määratleda kriisiülesandega ameti- ja

töökohtade määramise õigusega isiku või asutuse üheselt ning vältida erinevate isikute või

asutuste segiajamist. Registrikoodi kasutatakse eelkõige tööandja tuvastamiseks.

Punktis 2 sätestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 20 alusel kriisiplaani koostamise

kohustusega isiku või asutuse puhul teabe kandmine selle kohta, kas kriisiplaan on olemas.

Andme eesmärk on võimaldada registris kajastada kriisiplaani koostamise kohustuse täitmisega

seotud põhiteavet. Kriisiplaani olemasolu näitab, kas asjaomane isik või asutus on täitnud talle

seadusega pandud kriisiplaani koostamise kohustuse. Registrisse ei kanta seejuures kriisiplaani

sisu, vaid üksnes teave selle olemasolu kohta. Selline lahendus võimaldab saada ülevaate

kriisiplaanide olemasolust, vältides samal ajal kriisiplaani sisulise teabe dubleerimist registris.

Kriisiplaani olemasolu võimaldab asutusel määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohti.

Punktis 3 sätestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 4 nimetatud isiku,

asutuse ja põhiseadusliku institutsiooni puhul teabe kandmine kriisiplaanis määratud

kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ulatuse kohta. Vajaduse korral kantakse

registrisse ka sellest ulatusest tulenev määratavate kriisiülesandega ameti- ja töökohtade

maksimaalne arv. Andme eesmärk on tagada ülevaade sellest, millises ulatuses on asjaomasel

isikul, asutusel või põhiseaduslikul institutsioonil õigus kriisiülesandega ameti- ja töökohti

määrata. Õiguse ulatuse kajastamine registris võimaldab tagada määramise läbipaistvuse ning

kontrollida, et kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramine ei ületaks kriisiplaanis ette

nähtud ulatust. Kui kriisiplaanist tuleneb määratavate kriisiülesandega ameti- ja töökohtade

arvuline ülempiir, kantakse registrisse ka vastav maksimaalne arv. Maksimaalse arvu registrisse

kandmine on vajalik eelkõige juhul, kui kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise

õiguse ulatus on määratletav konkreetse arvulise piiranguga. Kui sellist arvulist ülempiiri ei ole

võimalik või vajalik määratleda, piirdutakse määramise õiguse ulatuse kajastamisega muus

asjakohases vormis.

Punktis 4 sätestatakse andmed kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 5 nimetatud

tarnija, muu lepingupartneri või tütarettevõtja kohta. Sellisel juhul kantakse registrisse selle

elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle kriisiplaanist tuleneb punktis 3 nimetatud

kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ulatus.

Sätte eesmärk on võimaldada seostada tarnija, muu lepingupartneri või tütarettevõtja

kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigus konkreetse elutähtsa teenuse osutaja

kriisiplaaniga. Seose kajastamine registris on vajalik selleks, et oleks üheselt tuvastatav, millise

elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanist asjaomase isiku või ettevõtja kriisiülesandega ameti- ja

töökohtade määramise õigus tuleneb. Kõnesolevaid andmeid kasutatakse ka selleks, et välistada

KORKS alusel kriisiülesandega ameti- ja töökoha ning sõjaaja ametikoha dekonfliktimist.

Elutähtsa teenuse osutaja nime ja registrikoodi registrisse kandmine võimaldab tagada

asjaomase isiku või ettevõtja ning tema kriisiülesandega seotud õiguse üheselt tuvastamise.

Eelnõu § 29 kohaselt registrisse kantavate andmete koosseis on piiratud andmetega, mis on

vajalikud kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õiguse ning selle ulatuse

kindlakstegemiseks ja haldamiseks. Registrisse ei kanta kriisiplaani tervikteksti ega muid

kriisiplaani üksikasjalikke andmeid, kui nende registrisse kandmine ei ole seadusest või registri

eesmärgist tulenevalt vajalik. Selline andmekoosseisu piiritlemine lähtub andmete

eesmärgipärase töötlemise põhimõttest ning aitab vältida kriisiplaanides sisalduva teabe

põhjendamatut dubleerimist.

17

Sättega loodav andmekoosseis võimaldab seega ühelt poolt tagada vajaliku ülevaate

kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise pädevusest ja selle ulatusest ning teiselt poolt

piirduda registris üksnes selliste andmetega, mis on selle eesmärgi saavutamiseks vajalikud.

Eelnõu §-ga 30 sätestatakse kriisiülesande andmise ja täitmise andmed. Andmeid kogutakse

ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta. Võrreldes kehtiva määrusega on tegu uue

KORKS-i terminoloogiaga, mis lisatakse määrusesse seoses ühekordse kriisiülesande

lisamisega KORKS-i.

Riigikaitselise kriisi- või eriolukorra ajal võib kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise

toetamiseks anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas kohaliku

omavalitsuse üksusele, ühekordse kriisiülesande, lähtudes tema ülesandest, tegevusalast või

eesmärgist. Ühekordne kriisiülesanne on KORKS-i alusel riigikaitselise kriisi- või eriolukorra

ajal üksikjuhtumil antud ülesanne, mis peab olema seotud füüsilisest isikust ettevõtja ja

juriidilise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevusega.

Ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) ühekordse kriisiülesande andja nimi ja registrikood;

2) teave ühekordse kriisiülesande andmise otsuse kohta;

3) ühekordse kriisiülesande saaja nimi, registrikood või isikukood, asukoha või elukoha

aadress, telefoninumber, e-posti aadress;

4) ühekordse kriisiülesande täitmise tähtaeg;

5) ühekordse kriisiülesande täitmise asukoht;

6) teave ühekordse kriisiülesande kohta;

7) muud märkused ühekordse kriisiülesande andmise ja täitmise kohta.

4. peatükk. Andmete esitamine ja kandmine registrisse ning juurdepääs registri

andmetele

Eelnõu neljas peatükk koosneb kuuest paragrahvist, millega sätestatakse andmete TTR-i

esitajad, andmete TTR-i esitamise ja kandmise kord, andmete töötlemise kord, registriandmete

muutmise ja ebaõigete andmete parandamise kord, juurdepääs TTR-i andmetele ja TTR-ist

andmete väljastamise,andmete TTR-i vastuvõtmise, andmete säilitamise ning TTR-ist

väljastamise kord.

Eelnõu §-s 31 nimetatakse andmete esitajad.

Eelnõu § 32 lõikes 1 nimetatakseandmekogud, millega TTR andmeid vahetab.

TTR kogub andmeid HNS-i osutamiseks ja riigikaitse laia käsituse rakendamiseks, asjade

sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks, ühekordsete kriisiülesannete andmiseks ning

elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks. Eelnimetatud eesmärkidel kogutavad

andmed esitatakse TTR-i kas andmevahetusliidese kaudu või andmete registrisse kandmise ja

menetlemise alusdokumentide edastamisega. Paljudel juhtudel ei ole käesoleva eelnõu § 32

lõikes 1 loetletud asutustel organisatsioonisiseseks töökorralduseks vajalikku andmekogu, mis

oleks andmevahetuskihiga X-tee liidestatud, ning sellisel juhul toimub andmevahetus TTR-iga

andmevahetuslepingute alusel. Kui asutus ei saa teavet esitada elektroonselt, siis tuleb teave

esitada kirjalikult RKIK-ile või PäA-le, kes volitatud töötlejana kannab teabe TTR-i. Näiteks

riigi tegevusvaru puudutavad lepingud tuleks viia enne edastamist elektroonsele kujule (nt

skannimine).

18

Andmekogudega toimub andmevahetus üldjuhul X-tee kaudu. Sellisel juhul saab TTR andmeid

mitmest andmekogust, kus neid kogutakse põhiandmetena. Andmevahetusega järgitakse

AvTS-is sätestatud põhimõtet, et samade andmete kogumiseks ei asutata mitut eraldi

andmekogu. See tähendab, et TTR ei kogu samu andmeid samadelt isikutelt, kellelt §-s 32

loetletud asutused ja § 33 lõikes 1 nimetatud andmekogud neid küsivad, vaid saab juba kogutud

andmed nendelt registritelt TTRi ülesannete ja eesmärkide täitmiseks. Andmekogudega, mis ei

ole X-teega ühenduses, lepitakse andmevahetuse tehnilised lahendused täpsemalt kokku

volitatud ja vastutava töötlejaga.

Samas on TTR ise põhiandmete säilitaja mobilisatsiooniregistrile. Mobilisatsiooniregistrile

edastatav teave on osaliselt teave, mida saadakse teistelt andmekogudelt.

Mobilisatsiooniregistris talletatavad andmed on tervikuna riigisaladus, mistõttu on oluline

vähendada mobilisatsiooniregistri andmevahetust teiste registritega, ja seepärast vahendab TTR

teiste registrite põhiandmeid mobilisatsiooniregistrile muutmata kujul. Lisaks toimub

andmevahetus Kaitseväe ressursihaldustarkvaraga, et selgitada välja olemasolevad vahendid.

Kaitseväe-sisese töökorralduse vajadusteks loodud andmebaas koondab Kaitseväe

materjaliarvestust.

Lõikes 2 nimetatakse andmevahetuse viisid. Andmevahetus toimub peamiselt

andmevahetuslepingu alusel elektroonilise andmevahetuse kaudu. Erandjuhul võib andmekogu

andmeid esitada volitatud töötlejaga eraldi kokkulepitud viisil. Näiteks Kaitseväe sõidukite

register ei ole liidestatud X-tee abil.

Eelnõu §-ga 33 sätestatakse andmete registrisse kandmise kord registri põhiandmete puhul.

Lõikega 1 nähakse ette, et § 32 lõikes 1 nimetatud ametiasutus või haldusorgan esitab andmed

andmevahetuskihi kaudu või elektroonsel andmekandjal, kui selles on kokku lepitud volitatud

töötlejaga. Elektroonsel andmekandjal esitatakse andmed, mida ei koguta põhiandmetena

määruse § 32 lõikes 1 nimetatud andmekogudes.

Eelnõu §-s 34 sätestatu kohaselt esitatakse andmekogusse ajakohased andmed.

Andmete esitajaks loetakse selles määruses eelnõu § 32 lõikes 1 nimetatud juriidiline isik või

valitsusasutus, mis omab registris kogutavat teavet. Kui TTR-is avastatakse, et registri volitatud

töötlejale on esitatud ebaõiged andmed, on andmete esitajal kohustus teavitada registri volitatud

töötlejat õigetest andmetest, mille alusel tehakse kande muudatus.

Kui TTR-is olev valeks osutunud teave on saadud muu eelnõu § 32 lõikes 1 nimetatud

andmekoguga peetava andmevahetuse kaudu, toimib vastutus andmete õigsuse eest andmekogu

asutamist ja pidamist reguleerivate õigusaktide kohaselt. Näiteks maakatastriseaduse § 8 lõike 5

esimese lause kohaselt vastutab katastripidaja (Maa- ja Ruumiamet) katastrisse tehtud kande

vastavuse eest kande algdokumendile, mitte andmete õigsuse ega ajakohasuse eest. Vabariigi

Valitsuse 08.10.2015. aasta määruse nr 103 „Aadressiandmete süsteem“ § 6 lõike 3 esimese

lause kohaselt vastutab aadressiandmete õigsuse eest andmete aadressiandmete süsteemi

esitaja. Nimetatud andmekogude pidajate vastutus ei saa eelnõus olla sätestatud ulatuslikumana

kui vastava registri pidamist reguleerivas õigusaktis.

Antud juhul teatab RKIK või PäA võimaliku vea kahtlusest vastava andmekogu volitatud

töötlejale, kes lähtub andmete parandamisel ja kontrollimisel andmekogu tegevust

reguleerivatest õigusaktidest.

Lõikes 1 sätestatakse üldpõhimõte, mille kohaselt esitatakse andmekogusse ajakohased

andmed. . Andmete esitaja vastutab seejuures esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest,

19

kuna tal on kõige vahetum võimalus hinnata tema poolt registrisse edastatavate andmete

vastavust tegelikule olukorrale ning vajaduse korral neid uuendada.

Andmete õigsuse all mõistetakse eelkõige seda, et registrisse esitatud andmed vastavad nende

esitamise ajal tegelikkusele ning neid ei ole esitatud eksitavas või ebaõiges vormis. Andmete

ajakohasuse nõue tähendab, et andmed peavad kajastama registri eesmärgi seisukohalt

asjakohast hetkeolukorda ning andmete muutumise korral tuleb muudatus registris kajastada

ettenähtud korras. Lisaks sätestatakse lõikes 1 sätestatakse eraldi isikuandmete õigsuse ja

ajakohasuse eest vastutava isikuna kaasvastutav töötleja. Selline eristus tuleneb kaasvastutava

töötleja rollist isikuandmete töötlemisel ning tagab, et isikuandmete töötlemisega seotud

vastutus oleks selgelt määratletud. Kaasvastutav töötleja peab oma pädevuse piires tagama, et

tema vastutusel olevad isikuandmed oleksid õiged ja ajakohased ning et ebaõigete või

vananenud andmete tuvastamisel võetakse nende parandamiseks vajalikud meetmed.

Sättega ei välistata andmete esitaja vastutust talle teadaolevate ebaõigete või muutunud

andmete registrisse edastamise või nende parandamata jätmise eest. Samuti ei muuda säte

andmekaitsealast vastutuse jaotust, mis tuleneb otse kohaldatavast õigusest, sealhulgas

isikuandmete kaitse üldmäärusest.

Lõikes 2 sätestatakse kohustus parandada elektroonse andmevahetuse kaudu edastatud teabes

tuvastatud viga. Kui registrisse edastatud teabes tuvastatakse viga, peab andmete esitaja

edastama registri volitatud töötlejale õiged andmed.

Sätte eesmärk on tagada registriandmete võimalikult kiire parandamine ning vältida olukorda,

kus registris säilib teadaolevalt ebaõige teave. Elektroonse andmevahetuse kasutamine ei

muuda andmete esitajat vastutustundetuks andmete õigsuse eest. Andmete esitaja peab ka

automaatse või elektroonilise andmevahetuse korral tagama edastatavate andmete õigsuse ning

vea avastamisel edastama parandatud andmed.

Andmete parandamine toimub andmete esitaja ja volitatud töötleja koostöös vastavalt registri

tehnilistele ja korralduslikele lahendustele. Volitatud töötleja ülesanne on tagada talle edastatud

parandatud andmete nõuetekohane registrisse kandmine, kuid ta ei vastuta üldjuhul nende

andmete sisulise õigsuse eest, mille esitab talle andmete esitaja.

Lõikes 2 sätestatud kohustus hõlmab ka olukorda, kus viga tuvastatakse pärast andmete esmast

registrisse kandmist. Sellisel juhul ei ole nõutav uue eraldiseisva andmeesitamise menetluse

loomine, vaid andmete esitaja peab edastama volitatud töötlejale õiged andmed viisil, mis

võimaldab vigased andmed registris parandada.

Sätte eesmärk on seega tagada selge vastutuse jaotus: andmete esitaja vastutab enda esitatud

andmete õigsuse ja ajakohasuse eest, kaasvastutav töötleja vastutab tema vastutusalas olevate

isikuandmete õigsuse ja ajakohasuse eest ning volitatud töötleja tagab talle esitatud õigete

andmete nõuetekohase registrisse kandmise. Selline ülesannete jaotus aitab tagada

registriandmete usaldusväärsuse ning võimaldab vigade ilmnemisel nende parandamise eest

vastutava isiku üheselt kindlaks teha.

Eelnõu §-ga 35 sätestatakse ebaõigete andmete parandamine ja täpsustamine. Lõikes 1

pannakse TTR-i volitatud töötlejale kohustus kontrollida TTR-i andmeid, kui andmete esitaja

on teavitanud volitatud töötlejat ebaõigetest andmetest või kui tekib muul viisil kahtlus, et

TTR-is on ebaõiged andmed (nt volinikud avastavad vea rutiinse kontrolli käigus). Registri

volitatud töötlejale on antud õigus sulgeda juurdepääs ebaõigetele registriandmetele või

andmetele, mille õigsuse suhtes on tekkinud kahtlus, kuni õiged andmed on registrisse kantud

20

või kaheldavate andmete õigsus on tuvastatud. Ebaõigete andmete parandamiseks eraldi

tähtaega põhimäärusega ette ei nähta, kuna andmete esitajal kulub aega andmete õigsuse

kontrollimiseks ja parandatud andmete esitamiseks.

Volitatud töötlejal on lõike 2 kohaselt õigus teha andmete esitajale või põhiandmete andmekogu

volitatud töötlejale järelepärimisi andmete õigsuse kohta. Volitatud töötleja asendab ebaõiged

andmed, mida ei saadud näiteks X-tee kaudu ega muu andmevahetuse teel, parandatud

andmetega esimesel võimalusel pärast õigete andmete laekumist, kuid hiljemalt viie tööpäeva

jooksul. Ebaõigete andmete parandamisel tuleb märkida paranduse (asenduse) teinud isiku

andmed, paranduse tegemise aeg ja paranduskande aluseks olnud dokument.

Eelnõu §-ga 36 kehtestatakse registriandmetele juurdepääsu ja registriandmete väljastamise

tingimused. Lõike 1 kohaselt on TTR piiratud juurdepääsuga register, mille andmed on

mõeldud ainult ametialaseks kasutamiseks. AvTS § 35 lõike 1 punktide 31–5, 6–62 ja 9–12 järgi

on andmekogus hoitav teave käsitatav asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena ning

TTR-i turvaklassile seatud tingimuste kohaselt on teabe kasutamine lubatud ainult kindlatele

kasutajatele ja juurdepääs lubatud seda taotleva isiku õigustatud huvi korral.

Juurdepääsuõigusega isik või asutus esitab andmete saamiseks volitatud töötlejale kirjaliku

taotluse AvTS-is sätestatud korras ja tähtajaks. Taotluses tuleb loetleda soovitud andmed.

Andmete puhul, mis ei ole registri põhiandmed, tuleb teabe soovijal pöörduda selle registri

volitatud töötleja poole, kus huvipakkuvat teavet hoitakse põhiandmetena, sest RKIK ega PäA

ei tea, mis teave on juurdepääsupiiranguga ning kas isiku palve on õigustatud. Näiteks ei saa

huvitatud isikud TTR-ist teavet sõiduki ja selle omaniku kohta, vaid nad peavad teabe

saamiseks pöörduma Transpordiametisse.

Lõikes 2 käsitletakse registriandmetele juurdepääsu. See tähendab, et antakse juurdepääs

TTR-ile või väljastatakse andmed TTR-ist. Juurdepääs registriandmetele antakse isikutele,

kellel on neid andmeid vaja tööülesannete täitmiseks. Registriandmeid väljastatakse ka

juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. Näiteks isikule, kelle vara koormatakse,

väljastatakse sellisel juhul ainult teda puudutavad registriandmed. Andmeid võib väljastada nii

elektroonselt kui ka paberil.

Juurdepääsuõiguse andmise või äravõtmise otsustab lõike 3 kohaselt RKIK-i või PäA

peadirektor või tema volitatud isik. Juurdepääsuõigus TTR-ile on enamasti vaid registri

volitatud ja vastutaval töötlejal. Erandjuhul võimaldatakse juurdepääs TTR-ile ka teistele

isikutele, kellel on seda vaja ametialase tegevuse tõttu. Neile väljastatakse andmeid päringu või

teabenõude alusel.

Lõike 4 kohaselt on registri volitatud töötlejal kohustus pidada arvestust juurdepääsuõigust

omavate isikute üle, näidates ära isiku nime, isikukoodi, andmete väljastamise põhjuse ja viisi

ning kuupäeva. Selline andmete kogumine võimaldab isikulisemat tuvastust.

5. peatükk. Andmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise

rahastamine ja registri likvideerimine

Viies peatükk koosneb neljast paragrahvist, millega reguleeritakse registri andmete

arhiveerimist, järelevalvet, registri pidamise finantseerimist ja registri likvideerimisega

seonduvat.

Eelnõu §-s 37 käsitletakse TTR-i kantud andmete säilitamist ja arhiveerimist. Lõike 1 kohaselt

TTR-is andmeid ei arhiveerita.

21

TTR-is hoitakse andmeid kuni nende ajakohasuse lõppemiseni. Arvestades andmesubjekti,

määratakse ajakohasus ka erinevalt. Näiteks on sõidukite osas leitud, et andmed on ajakohased,

st sõidukid on eesmärgipäraselt kasutatavad, 25 aastat pärast sõiduki esmakordset

registreerimist liiklusregistris. Vanemaid sõidukeid ei ole mõistlik koormata, sest üldjuhul

nende kasutusväärtus on vähenenud. Teistest andmekogudest saadavad andmed on ajakohased

seni, kuni nende kohta on teave põhiandmeid hoidvas andmekogus. Näiteks ehitise andmed on

ajakohased kuni ehituse kohta käivate andmete kustutamiseni ehitisregistrist, kuivõrd ehitiste

kasutusväärtus on pikem kui mootorsõidukil. Andmed, mis esitatakse riigi andmekogu väliselt,

on ajakohased kümme aastat TTR-i esmakordsest kandmisest või andmete muutmisest. Sätte

eesmärk on tagada, et esitatud andmed oleks aktuaalsed. Näiteks vastuvõtva riigi toetust

korraldava valitsusasutuse esindaja andmed võivad aeguda kümne aasta jooksul, kui neid ei

uuendata. Kui vahepeal tehakse muudatus näiteks seoses isiku ametikoha muutumisega, algab

ajakohasuse arvestus muutmise hetkest.

Ajakohasuse kaotanud andmeid ei kuvata TTR-is ja neid ei saada ka andmevahetuse teel.

Ajakohasuse kaotanud andmed kustutatakse registrist. TTR-i andmeid arhiivi ei kanta. Küll aga

arhiveeritakse volitatud töötlejale esitatud kande aluseks olevad dokumendid ja neid säilitatakse

dokumendihaldussüsteemis vastavalt asjaajamiskorras sätestatule.

Eelnõu §-s 38 tuuakse välja TTR-is tehtud toimingute kohta andmete säilitamise nõuded. Iga

toimingu kohta säilitatakse kolm aastat toimingu tegemisest arvates toimingu tegija tuvastamist

võimaldavad andmed, toimingu tegemise kuupäev ja kellaaeg ning toimingu liik.

Eelnõu §-s 39 sätestatakse registri pidamise nõuetekohasuse kontrollimise ja registri pidamise

üle järelevalve tegemise kord. Sätte eesmärk on tagada, et registri pidamine, sealhulgas andmete

töötlemine, säilitamine, väljastamine ja registri tehniline haldamine, toimuks õigusaktides ning

registri pidamist reguleerivates dokumentides sätestatud nõuete kohaselt.

Lõikes 1 sätestatakse vastutava töötleja ja kaasvastutava töötleja kohustus kontrollida registri

pidamise nõuetekohasust neile § 3 kohaselt määratud ülesannete ulatuses. Ülesannete ulatusest

lähtuv kontroll tagab, et vastutav ja kaasvastutav töötleja kontrollivad eelkõige neid registri

pidamisega seotud tegevusi, mille eest nad vastutavad või mille korraldamine kuulub nende

pädevusse.

Kontroll hõlmab vajaduse korral muu hulgas registri andmete töötlemise, andmete turvalisuse,

andmete õigsuse ja ajakohasuse, juurdepääsude korraldamise ning muude registri pidamise

nõuete järgimise hindamist. Kontrolli ulatus ja viis sõltuvad vastutavale või kaasvastutavale

töötlejale § 3 alusel määratud ülesannetest.

Lõikes 1 sätestatud kontrollikohustus on sisekontrolli iseloomuga ning selle eesmärk on

võimaldada puudused avastada ja kõrvaldada võimalikult varakult. See ei välista ega piira

muude õigusaktidega ettenähtud riiklikku või muud välist järelevalvet.

Lõikes 2 sätestatakse, et registri pidamise üle teevad järelevalvet registri vastutavad ja

kaasvastutavad töötlejad. Säte määratleb registri pidamise korraldamisega seotud sisemise

järelevalve pädevuse ning võimaldab vastutaval ja kaasvastutaval töötlejal kontrollida, kas

registri pidamine vastab õigusaktidest ja registri pidamist reguleerivatest dokumentidest

tulenevatele nõuetele.

Järelevalve tegemine ei muuda vastutava või kaasvastutava töötleja rolli ega anna neile

pädevust teostada järelevalvet valdkondades, mis kuuluvad seaduse kohaselt mõne muu pädeva

22

asutuse ainupädevusse. Samuti ei piira säte järelevalveasutuste seadusest tulenevaid ülesandeid

ja volitusi.

Eelnõu §-ga 40 sätestatakse TTR-i arendamise ja pidamise rahastamine. Täpsem selgitus

kulude jaotuse kohta on antud selle seletuskirja punktis 5, mis kajastab määruse rakendamisega

seotud tegevusi ja nendeks ettenähtud kulusid. TTR-i arendamise ja pidamise kulu kaetakse

RKIK-ile ja PäA-le eraldatud rahaliste vahendite arvelt.

Eelnõu §-ga 41 sätestatakse registri likvideerimise kord.

Eelnõu §-ga 42 sätestatakse määruse rakendamise aeg, milleks on 1.oktoober 2026. aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega (EL) 2016/679 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2557.

4. Määruse mõjud

Määrus kehtestatakse KORKS § 135 lõike 3 alusel, mistõttu selle mõjud on juba hinnatud

seaduse seletuskirjas ning määrusest ei sõltu TTR-i asutamine ja pidamine, mis on ette nähtud

seadusega.

Määrusel on otsene positiivne mõju riigi julgeolekule. Asjade sundkasutusse võtmise ja

sundvõõrandamise määramise ning ühekordsete kriisiülesannete andmise põhiline ja kõige

olulisem eesmärk on tõhustada kaitsevõimet ja saavutada väeüksuste täielik komplekteeritus.

See tähendab, et nii Kaitsevägi, RKIK, PäA kui ka teised riigiasutused saavad kriiside ajal

vältida vara kasutuse topeltplaneerimist riigi julgeoleku korraldamisel.

Määrusel on positiivne mõju ka tervele avalikule sektorile, sest valitsusasutused saavad tsiviil-

sõjalise koostöö raames võimaluse lahendada ilma suure ajakuluta kriisiolukorda, sest vajalik

ressursiplaan ja andmestik on TTRis olemas ning TTRi kaudu võimaldatakse eri

stsenaariumites vajalike vahendite kasutuse kavandamist. See tähendab, et riigikaitseks

vajalikest vahenditest on olemas täielik ülevaade ja neid saab kasutada kriisiolukorra

lahendamisel, samuti on koondatud andmed olemasolevate vahendite kohta, et planeerida mh

riigikaitselises kriisiolukorras vajalike meetmete rakendamist.

Määrusel on otsene mõju välissuhetele, täpsemalt sõjalistele liitlassuhetele, sest TTR

võimaldab paremini planeerida ja hinnata, millises mahus suudetakse Eestis viibivaid välisriigi

relvajõude toetada ning osutada rahvusvahelises sõjalises koostöös Eestis viibivate välisriigi

relvajõudude üksustele paremini planeeritud teenuseid.

Määruse mõju ulatus ja sihtrühm ei ole võrreldes kehtiva määrusega muutunud ning eelnõuga

ei looda uut isikuandmete töötlemise eesmärki.

Olulist ebasoovitavat mõju ei ole ette näha.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatav tulu

23

Määruse § 41 kohaselt kaetakse TTR-i pidamise kulud riigieelarvest vastutava töötleja (RKIK

ja PäA) eelarvest. Samuti kaetakse RKIK-i ja PäA eelarvest TTR-i arendamiseks vajalikud

kulutused.

TTR-i on vaja teha RKIK-i vastutusala lõikes arendustöid seoses uute andmeväljade ja

liidestustega. Registri maksumus aastas on ligikaudu 50 000 eurot, mis sisaldab TTR-ile

vajalikke arendus- ja hooldustöid.

Peale TTR-i on vaja teha arendustöid TÖR-is, et kriisiülesandega ametikohtade õigust omavate

asutuste ja isikute teave liiguks automaatse liidestuse kaudu TÖR-i. TÖR-i arenduskulud

kaetakse Maksu- ja Tolliameti eelarvest.

Muudatuste rakendamisega seotud arenduste ulatust ja võimalikku kulu täpsustati eelnõu

kooskõlastamise käigus Maksu- ja Tolliameti ning asjaomaste andmekogude vastutavate

töötlejatega. Esialgu toimub andmevahetus olemasoleva töökorralduse raames. Kui edasiste

analüüside ja arendusplaanide tulemusel muutub mõeldavaks andmekogude liidestus või muul

viisil andmevahetuse automatiseerimine, ning asutuste olemasolevad ressursid sellist arendust

ei võimalda, siis käsitletakse vastava arenduse läbiviimiseks vajalikku potentsiaalset

rahastusvajadust järgnevate aastate eelarveprotsessides. Juhul kui riigi eelarveprotsessist raha

ei eraldata, leitakse vahendid asutuse eelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, aga rakendatakse tagasiulatuvalt 1. oktoobrist 2026. aastal ,

kuna sellel kuupäeval jõustub KORKS, mille § 135 lõike 3 alusel käesolev määrus

kehtestatakse.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu ministeeriumitele ja

Riigikantseleile ning arvamuse andmiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, Kaitseväele,

Päästeametile ja Eesti Varude Keskuse AS-ile. Eelnõule saabunud märkuste arvestamise kohta

on koostatud märkuste tabel.12

12 Käesoleva eelnõu seletuskirja lisa

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Tsiviiltoetuseregistri põhimäärus“

eelnõu seletuskirja juurde

Lisa

Vabariigi Valitsuse määruse

„Tsiviiltoetuse registri põhimäärus“ eelnõu märkuste tabel

Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine

Riigikantselei

1. Kehtiva õiguse kohaselt peetakse tsiviiltoetuse registris (edaspidi TTR) juba praegu muu

hulgas arvestust elutähtsa teenuse osutajate ning riigikaitselisi ameti- ja töökohti omavate

tööandjate üle. Kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega (edaspidi KORKS) kujundatakse senine

riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade süsteem ümber ning muutub ka TTR-

is peetava arvestuse ese. KORKS-i § 135 lõike 1 punkti 3 kohaselt peetakse TTR-is arvestust

elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise

õigusega isikute ja asutuste üle. Konkreetse inimese kriisiülesandega ameti- või töökohal

töötamise või sellisel kohal töötamise kohustuse kohta peetakse kavandatava

rakendusregulatsiooni kohaselt arvestust töötamise registris (edaspidi TÖR). Järgnevalt

toome esmalt esile märkused, mis puudutavad selle arvestuse uuele süsteemile üleviimiseks

vajalikke muudatusi.

Teadmiseks võetud.

1.1. Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja kriisiplaani andmed. Eelnõu § 26 punktis 6

käsitletakse ühiselt teavet elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitamise

kohta ning punktis 7 riskianalüüsis ja kriisiplaanis nimetatud tarnija, muu lepingupartneri ja

tütarettevõtja andmeid. Riskianalüüsi ning kriisiplaani tuleb käsitleda erinevates punktides

iseseisvalt.

KORKS-i § 85 lõigete 2 ja 3 kohaselt määratakse riskianalüüsis kindlaks ülesanded, mille

täitja suhtes on taustakontroll eesmärgipärane, ning taustakontrolli võib teha sellise ülesande

täitja suhtes, kui ülesanne sisaldub kinnitatud riskianalüüsis. KORKS-i § 107 lõike 5 kohane

tarnija, muu lepingupartneri või tütarettevõtja kriisiülesandega töökohtade määramise õigus

Arvestatud.

Eelnõu täiendatud.

2

seondub seevastu elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanis määratud tingimuste ja ulatusega.

Seetõttu peab TTR-is olema võimalik riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitamist eraldi

kajastada.

Samuti ei tulene KORKS-i § 107 lõikest 5, et määramisõigusega tarnija, muu

lepingupartner või tütarettevõtja peab olema riskianalüüsis või kriisiplaanis nimeliselt

nimetatud. Seletuskirjas põhjendatakse senise punkti 7 andmekoosseisu muu hulgas elutähtsa

teenuse osutaja sõltuvuste kajastamise vajadusega. See eesmärk tuleb eristada KORKS-i § 107

lõikest 5 tuleneva määramisõiguse arvestusest. Määramisõigus ja seos asjaomase elutähtsa

teenuse osutajaga tuleks kajastada §-s 30. Kui senise punkti 7 andmekoosseis säilitatakse

eraldi toimepidevuse seisukohalt oluliste sõltuvuste kajastamiseks, tuleb selle sisu ja vajadust

sellest eesmärgist lähtudes täpsustada ja põhjendada.

Eeltoodust lähtudes teeme ettepaneku sõnastada § 26 punktid 6–8 järgmiselt (muutes senise

punkti 8 punktiks 9):

„6) teave elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi kinnitamise kohta;

7) teave elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaani kinnitamise kohta;

8) elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse tagamise seisukohalt olulise tarnija, muu

lepingupartneri või tütarettevõtja nimi ja registrikood“.

1.2. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õiguse arvestus. Eelnõu § 30

kohaselt peetakse arvestust tööandja üle, kelle juures on kriisiülesandega ameti- ja töökohti.

See ei vasta piisavalt KORKS-i § 135 lõike 1 punktile 3, mille järgi on arvestuse esemeks

kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikud ja asutused, sõltumata

sellest, kas nad on selliseid kohti juba määranud.

TTR-ist peab lisaks määramisõigusega subjektile nähtuma määramisõiguse ulatus. KORKS-i

§ 107 lõike 4 puhul tuleneb see asjaomase isiku, asutuse või põhiseadusliku institutsiooni

kriisiplaanist, lõike 5 puhul asjaomase elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanist. Viimasel juhul

peab registrist nähtuma ka seos selle elutähtsa teenuse osutajaga. TÖR-is peetakse

seevastu

isikupõhist arvestust.

Teeme ettepaneku sõnastada § 30 näiteks järgmiselt:

„§ 30. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isiku, asutuse ja

põhiseadusliku institutsiooni andmed

Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isiku, asutuse või põhiseadusliku

institutsiooni kohta kantakse registrisse järgmised andmed:

1) nimi ja registrikood;

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt muudetud.

3

2) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 20 alusel kriisiplaani koostamise kohustusega

isikuvõi asutuse puhul teave kriisiplaani olemasolu kohta;

3) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 4 nimetatud isiku, asutuse ja

põhiseadusliku institutsiooni puhul teave kriisiplaanis määratud kriisiülesandega ameti-

ja

töökohtade määramise ulatuse kohta, sealhulgas vajaduse korral sellest tulenev määratavate

kriisiülesandega ameti- ja töökohtade maksimaalne arv;

4) kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 107 lõikes 5 nimetatud tarnija, muu lepingupartneri

või tütarettevõtja puhul selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle kriisiplaanist

tuleneb punktis 3 nimetatud ulatus.“.

Andmeväljade tehniline lahendus võib olla teistsugune, kuid nimetatud teave peab olema

registrist üheselt tuvastatav. Kui sama ettevõtja on määramisõiguse seisukohalt seotud mitme

elutähtsa teenuse osutajaga, peavad ka need seosed olema eristatavad.

1.3. Andmeandjad, andmevahetus ja andmete registrisse kandmine. Eelnõu §-d 32–34

vajavad tervikuna ülevaatamist. KORKS-i § 135 lõike 4 punktide 3–5 kohaselt tuleb

põhimääruses sätestada andmeandjad ja nende edastatavad andmed, andmevahetus teiste

andmekogudega ning andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord. Praegune § 32

loetleb andmeandjad, kuid ei määra, milliseid andmeid iga andmeandja esitab. Eriti tuleb § 30

muutmisel üheselt määrata, kellelt saadakse määramisõiguse andmed eri subjektide,

sealhulgas põhiseaduslike institutsioonide ja eraõiguslike isikute kohta. Olulist

täiendamist vajab selles küsimuses ka seletuskiri, mis eeltoodud küsimuste kohta selgust ei

loo.

Eelnõu § 33 lõige 1 loetleb andmekogud, millega TTR andmeid vahetab, kuid ei seo

neid vahetatavate andmetega. Palume määrata, milliseid andmeid konkreetsest andmekogust

saadakse ja kahesuunalise andmevahetuse korral ka, milliseid sinna edastatakse. Avaliku

teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 43(6) lõike 2 kohaselt tuleb teises riigi infosüsteemi kuuluvas

andmekogus põhiandmetena kogutavate andmete töötlemisel lähtuda selle andmekogu

põhiandmetest.

Eelnõu § 33 lõikes 2 tuleb üle vaadata ka elektroonilise andmekandja sätestamine X-tee üldise

alternatiivina. AvTS-i § 43(9) lõike 5 kohaselt toimub andmevahetus riigi infosüsteemi

kuuluvate andmekogudega ja nende vahel infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Kui mõne

§ 33 lõikes 1 nimetatud andmekogu puhul on muu andmeedastusviis jätkuvalt õiguspäraselt

võimalik ja vajalik, tuleb see sätestada konkreetse erandina.

Eelnõu § 34 sõnastus ei ole §-dega 32 ja 33 kooskõlas. Teeme ettepaneku sõnastada § 34 tekst

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt muudetud.

4

näiteks järgmiselt:

„(1) Andmed kantakse registrisse § 32 lõikes 1 nimetatud andmeandja esitatud andmete või §

33 lõikes 1 nimetatud andmekogust saadud andmete alusel.

(2) Kui andmeid ei kanta registrisse automatiseeritud andmevahetuse kaudu, kannab §

3 kohaselt pädev töötleja andmed registrisse viivitamata, kuid kümne tööpäeva jooksul

nende saamisest.“.

Paragrahvide 32–34 lõplik lahendus tuleb viia kooskõlla §-s 3 sätestatava töötlejate ülesannete

jaotusega.

2 Andmevahetus kaitseväekohustuslaste registriga. Eelnõu § 33 lõike 1 punktis 7

nähakse ette TTR-i andmevahetus kaitseväekohustuslaste registriga, kuid eelnõust ega

seletuskirjast ei nähtu piisavalt selgelt selle otsese andmevahetuse eesmärk ega vahetatavate

andmete koosseis. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade isikupõhine arvestus toimub

kavandatava regulatsiooni kohaselt TÖR-is ning TÖR vahetab vastavaid andmeid

kaitseväekohustuslaste registriga.

Kui TTR-i ja kaitseväekohustuslaste registri vaheline otsene andmevahetus on vajalik mõne

muu TTR-i ülesande täitmiseks, tuleb selle eesmärk ja vahetatavate andmete koosseis

selgelt välja tuua. Kui sellist vajadust ei ole, tuleks kaaluda kaitseväekohustuslaste registri

väljajätmist § 33 lõike 1 loetelust.

Antud selgitus.

Andmevahetus on seotud kriisiülesandega

ameti- ja töökohtade ning sõjaaja ametikohtade

dekonfliktimise funktsiooniga.

2.1. 2.1. Registri kaasvastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded. Eelnõu § 3 nimetab registri

vastutavad ja volitatud töötlejad ning piiritleb osal juhtudel nende töödeldava teabe, kuid ei

sätesta piisavalt nende ülesandeid. KORKS-i § 135 lõike 4 punkt 1 nõuab põhimääruses

kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesannete sätestamist.

4 (8)

Palume § 3 täiendada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Päästeameti kui kaasvastutavate

töötlejate ning volitatud töötlejate ülesannetega vastavalt registri tegelikule töökorraldusele.

Ülesannete jaotus peab muu hulgas võimaldama üheselt kindlaks teha, milline töötleja

teeb registritoiminguid, haldab juurdepääsuõigusi ja parandab andmeid. Vajaduse korral

tuleb selle tööjaotusega kooskõlla viia ka §-d 34, 37, 40 ja 41. Eelnõu seletuskirja väide, et

konkreetsed ülesanded ja kohustused kehtestatakse asutuses peadirektori käskkirjaga, ei

täidaKORKS-i § 135 lõike 4 punktist 1 tulenevat nõuet sätestada töötlejate ülesanded

põhimääruses.

Arvestades KORKS-i seletuskirjas esitatud põhjendust Päästeameti kaasamiseks registri

kaasvastutava töötlejana, võib ülesannete jaotamisel muu hulgas lähtuda sellest, et Riigi

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

5

Kaitseinvesteeringute Keskus korraldab registri tehnilist pidamist ja haldamist ning

Päästeamet tsiviilkriisideks valmistumiseks ja nende lahendamiseks vajalike vahendite

arvestusega seotud registrifunktsioonide sisulist haldamist ja arendamist. Täpne tööjaotus

tuleb kujundada registri tegelikust töökorraldusest lähtudes.

2.2. Juriidiliste isikute üldandmete struktuur ja terminoloogia. Eelnõu eri sätetes kajastatakse

juriidiliste isikute üldandmeid osaliselt korduvalt ning erineva terminoloogiaga. Näiteks §-s

25 on ettevõtja üldandmetena nimetatud ärinimi, registrikood, aadress ja sidevahendid, §-s 26

aga elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood ning §-s 30 tööandja registrikood ja nimi.

Samalaadseid üldandmeid kajastatakse eri rollides ka muudes sätetes.

Ühtlasi kasutatakse samasisuliste andmete puhul erinevaid mõisteid, näiteks „nimi“,

„nimi äriregistris“ ja „ärinimi“, „registrikood“, „äriregistrikood“ ja „registreerimisnumber“

ning „aadress“, „asukoht“, „postiaadress“, „kontaktandmed“ ja „sidevahendid“. Näiteks § 12

lõikes 2 kasutatakse „nimi äriregistris“, „äriregistrikood“ ja „asukoht“, § 22 punktis 8

„asukoht“, „postiaadress“ ja „registreerimisnumber“ ning § 25-s „ärinimi“, „registrikood“,

„aadress“ ja „sidevahendid“.

Mõistame, et kuna selline struktuur koos viidatud sõnastustega pärineb kehtivast määrusest,

andmekoosseisude ülesehitus eelnõus võib seonduda registri senise tehnilise lahendusega ning

selle ulatuslik ümberkujundamine ei pruugi käesoleva eelnõu raames olla otstarbekas. Palume

siiski võimaluse korral vähendada samade üldandmete korduvat kajastamist ning ühtlustada

samasisuliste andmete terminoloogia, eristades selgemalt isiku põhiandmed tema konkreetse

rolli, staatuse või registriobjektiga seotud andmetest. See aitaks vähendada andmete

dubleerimist ja lihtsustada nende ajakohasena hoidmist.

Arvestatud osaliselt.

Andmete nimetusi on läbivalt ühtlustatud, kuid

juhime tähelepanu, et tegemist on kehtiva

põhimääruse andmekoosseisuga, mis ei ole

puutumuses KORKS muudatustega.

2.3. Asja sundkasutusse võtva ja sundvõõrandava ametiisiku andmed. Eelnõu § 8 punkti 4

kohaselt kantakse registrisse asja sundkasutusse võtva ja sundvõõrandava ametiisiku elukoha

aadress ning punkti 5 kohaselt tema „kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress ja

mobiiltelefoni number“. KORKS-i § 135 lõike 5 punktis 2 on nimetatud ametiisiku

üldandmed, töökoha või ametikoha nimetus, tööpiirkond ja ülesanded. KORKS-i seletuskirjas

on sama sätte selgitamisel nimetatud lisaks töökoha kontaktandmeid.

Elukoha aadressi töötlemise vajadus TTR-i eesmärgi täitmiseks ei nähtu eelnõust ega

seletuskirjast. Arvestades isikuandmete minimaalsuse põhimõtet, teeme ettepaneku § 8 punkt

4 välja jätta või põhjendada konkreetselt elukoha aadressi töötlemise eesmärki ja vajalikkust.

Samuti palume § 8 punktis 5 täpsustada, et tegemist on töökoha kontaktandmetega,

ning määratleda registrisse kantav andmekoosseis ammendavalt. Sõnastus

Antud selgitus.

Tegemist on kehtiva põhimääruse

andmekoosseisuga, mis ei ole puutumuses

KORKS muudatustega.

6

„kontaktandmed, sealhulgas …“ jätab andmekoosseisu avatuks. Kui vajalikud on e-posti

aadress ja telefoninumber, tuleks need normis selliselt ka nimetada.

2.4. Riigi tegevusvaru andmed. Palume üle vaadata §-s 23 sätestatud andmekoosseis. Riigi

tegevusvaru üle sisulise arvestuse pidamiseks peaks registrist nähtuma ka tegevusvaru

hoiukoht ning juhul, kui sama varu paikneb mitmes hoiukohas, vajaduse korral ka

konkreetses hoiukohas paikneva varu liik ja kogus. KORKS-i § 100 lõike 4 punkti 1 kohaselt

tuleb tegevusvaru hoiulepingus muu hulgas määrata tegevusvaru asukoha aadress. Seetõttu

palume hinnata, kas asjaomased andmed tuleks lisada ka §-s 23 sätestatud TTR-i

andmekoosseisu.

Antud selgitus.

Riigi tegevusvaru haldaja sellist ettepanekut ei

ole esitanud, seetõttu ei pea vajalikuks

käesoleval juhul nende andmete lisamist.

2.5. Elanikkonnakaitseks vajalike objektide andmed. KORKS-i § 135 lõike 1 kohaselt on

TTR i eesmärk koondada ja hoida nii riigikaitseks kui ka tsiviilkriisi lahendamiseks vajalike

vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid ning sama lõike punkti 2 kohaselt peetakse

registris muu hulgas arvestust kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike

vahendite üle. Eelnõus nähakse juba ette ulatuslik andmekoosseis kriisi lahendamisel vajalike

ehitiste, rajatiste ja muu taristu kohta, kuid eraldi ei ole käsitletud varjendeid, varjumiskohti

ega evakuatsioonikohti.

Palume hinnata, kas TTR-is tuleks pidada arvestust ka varjendite, varjumiskohtade ja

evakuatsioonikohtade üle. Arvestades nende vahetut seost KORKS-is sätestatud

elanikkonnakaitse tegevustega ning vajadust omada kriisi lahendamisel terviklikku ülevaadet

olemasolevatest võimalustest, võiks registris vajaduse korral kajastada muu hulgas objekti

asukohta, liiki, mahutavust, ligipääsetavust, kasutuselevõtuks vajalikku teavet ja

kontaktandmeid. Kui osa põhiandmetest sisaldub teistes andmekogudes, tuleks nende

dubleeriva kogumise asemel võimaluse korral kasutada andmevahetust.

Antud selgitus.

Siseministeerium ja Päästeamet, kes on

vastutavad nimetatud valdkonna eest, ei ole

sellist ettepanekut teinud, seetõttu ei pea

vajalikuks selle eelnõu raames neid andmeid

lisada. Järgmiste redaktsioonide raames võib

selle ettepanekuga vajadusel arvestada, kui

Siseministeerium ja Päästeamet seda

vajalikuks peavad.

2.6. Juurdepääsuõiguste ja andmete väljastamise arvestus. Eelnõu § 37 lõige 2 eristab

registriandmetele juurdepääsu kahte viisi: juurdepääsuõiguse andmist ja andmete väljastamist.

Juurdepääsuõiguse saanud isik võib registrit talle antud õiguste ulatuses vahetult kasutada,

sealhulgas andmeid vaadata ja pärida, samas kui andmete väljastamisel antakse isikule

konkreetsed registriandmed ilma talle registrile juurdepääsuõigust andmata.

Paragrahvi 37 lõige 4 neid kahte olukorda ei erista: arvestust peetakse sõnastuse järgi

juurdepääsuõigust omavate isikute üle, kuid arvestuse andmetena nimetatakse andmete

väljastamise põhjust, kuupäeva ja viisi. Palume juurdepääsuõiguste arvestus ja registriandmete

väljastamise arvestus eristada ning määrata kummagi puhul vajalik andmekoosseis.

Antud selgitus.

Tegemist on kehtiva põhimääruse

andmekoosseisuga, mis ei ole puutumuses

KORKS muudatustega.

2.7. Registriandmete ajakohasus ja säilitamine. Eelnõu § 38 lõige 2 seob osa

registriandmete ajakohasuse kindla tähtaja või lähteandmekogust kustutamisega. KORKS-i §

Arvestatud.

7

135 lõike 6 kohaselt säilitatakse TTR-i andmeid kuni nende ajakohasuse lõppemiseni ning §

135 lõikes 5 nimetatud isikuandmeid kuni kümme aastat nende registrisse kandmisest.

KORKS-i seletuskirja kohaselt on teisest andmekogust saadud andmed ajakohased kuni

põhiregistri andmete muutumiseni ning muutunud andmed tuleb TTR-is asendada. Seega

tuleb eristada andmete tegelikku ajakohasust ja nende säilitustähtaega.

Kümneaastane isikuandmete säilitamise ülempiir tuleneb vahetult KORKS-i § 135 lõikest 6

ja seda ei ole võimalik määrusega pikendada. Samas võib selle ülempiiri mehaaniline

kohaldamine takistada TTR-i eesmärgi täitmist olukorras, kus isikuandmed on kümne aasta

möödumisel jätkuvalt ajakohased ja nende töötlemine registri eesmärgi täitmiseks vajalik.

Näiteks võib sama isik olla sõiduki omanik või vastutav kasutaja või muu registris kajastatava

vara omanik või valdaja üle kümne aasta. Sellisel juhul tekiks kümneaastase tähtaja

möödumisel vajadus kustutada registrist andmed, mida on registri eesmärgi täitmiseks

jätkuvalt vaja.

Seetõttu tuleb §-s 38 leida KORKS-i § 135 lõikega 6 kooskõlas lahendus ka juhuks, kui

isikuandmete töötlemise vajadus kestab üle kümne aasta. Ühe võimalusena võib ette näha,

et kümneaastase tähtaja möödumisel senised isikuandmed kustutatakse ning juhul, kui nende

töötlemine on registri eesmärgi täitmiseks jätkuvalt vajalik, saadakse ajakohased andmed

andmeandjalt või lähteandmekogust uuesti ja kantakse registrisse.

Sellest lähtudes ei ole põhjendatud lugeda § 32 lõikes 1 nimetatud andmeandja esitatud

teavet automaatselt ajakohaseks kümme aastat kande tegemisest või muutmisest. Samuti

ei saa § 33 lõikes 1 nimetatud andmekogust saadud teabe ajakohasuse lõppu siduda üksnes

selle lähteandmekogust kustutamisega, sest lähteandmed võivad muutuda ka kirjet

kustutamata.

Eraldi tuleb üle vaadata § 38 lõike 2 punkt 3. Paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud

sõidukiandmed hõlmavad lisaks sõiduki tehnilistele andmetele omaniku, vastutava kasutaja ja

tegeliku kasutaja isikuandmeid. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitada kogu § 15 lõikes

1 nimetatud andmekoosseisu ühtselt 25 aastat ajakohasena. Isikuandmed tuleb

ajakohastada vastavalt lähteandmete muutumisele ning nende säilitamisel tuleb järgida

KORKS-i § 135 lõike 6 teises lauses sätestatud kümneaastast ülempiiri.

Palume § 38 sellest lähtudes ümber sõnastada nii, et andmete ajakohasus ja säilitustähtaeg

oleksid selgelt eristatud. Eeltoodust lähtudes teeme ettepaneku sõnastada § 38 näiteks

järgmiselt:

„§ 38. Registriandmete säilitamine

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

8

(1) Registrisse kantud andmeid säilitatakse kuni nende ajakohasuse lõppemiseni, arvestades

lõikes 4 sätestatud isikuandmete säilitamise tähtaega.

(2) Paragrahvi 32 lõikes 1 nimetatud andmeandja esitatud andmete ajakohasuse

lõppemisel asendatakse need ajakohaste andmetega või kustutatakse. Andmeandja teavitab

registri pädevat töötlejat andmete muutumisest või nende ajakohasuse lõppemisest.

(3) Paragrahvi 33 lõikes 1 nimetatud andmekogust saadud andmed ajakohastatakse vastavas

andmekogus olevate põhiandmete muutumisel. Andmed kustutatakse registrist, kui vastavad

andmed kustutatakse lähteandmekogust või nende TTR-is töötlemise vajadus muul põhjusel

lõpeb.

(4) Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 135 lõikes 5 nimetatud isikuandmeid säilitatakse

kuni nende ajakohasuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kümme aastat andmete registrisse

kandmisest arvates. Kui kümneaastase tähtaja möödumisel on isikuandmete töötlemine

registri eesmärgi saavutamiseks jätkuvalt vajalik, kustutatakse senised andmed ning

andmeandjalt või lähteandmekogust saadud ajakohased andmed kantakse registrisse uuesti.

(5) Andmed kustutatakse nende ajakohasuse lõppemisel või lõikes 4 sätestatud säilitustähtaja

möödumisel.“.

Kui M-kategooria sõidukite puhul soovitakse säilitada eraldi 25-aastane tähtaeg, tuleb

see sõnastada säilitustähtajana ja eristada § 15 lõikes 1 sisalduvate isikuandmete säilitamises

2.8. Järelevalve registri pidamise üle. Eelnõu § 40 käsitleb ühe regulatsioonina registri

vastutava töötleja, Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi ning andmekaitse

järelevalveasutuse järelevalvet ja annab neile ühetaolised volitused, sealhulgas õiguse

siseneda ruumi, kus andmeid töödeldakse või paikneb töötlemiseks kasutatav seade.

Selline lahendus vajab muutmist. Tuleb eristada registri kaasvastutava töötleja kontrolli

registri nõuetekohase pidamise üle ning seadusest tulenevat järelevalvet. Andmekogude

pidamise üle tehtava järelevalve pädevus ja volitused tulenevad seadusest ning neid ei ole vaja

põhimääruses korrata ega laiendada. Samuti tuleneb ministeeriumi teenistuslik järelevalve

tema valitsemisala asutuse üle Vabariigi Valitsuse seadusest.

Eelkõige ei saa põhimäärusega anda järelevalve tegijatele seadusest sõltumatut ruumi

sisenemise või muud järelevalvevolitust. Teeme ettepaneku jätta §-st 40 välja

järelevalveasutuste ja nende volituste loetelu ning sõnastada säte näiteks järgmiselt:

„§ 40. Kontroll ja järelevalve registri pidamise üle

(1) Kaasvastutav töötleja kontrollib registri pidamise nõuetekohasust talle § 3 kohaselt

määratud ülesannete ulatuses.

(2) Seadusest tulenevat järelevalvet registri pidamise üle tehakse seaduses sätestatud alustel ja

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

9

korras.“.

Seletuskiri tuleb viia valitud lahendusega kooskõlla. Praegu nimetatakse selles järelevalve

tegijana muu hulgas Riigi Infosüsteemi Ametit, keda § 40 lõikes 1 nimetatud ei ole.

3. Seletuskiri. Seletuskiri vajab terviklikku ajakohastamist ja eelnõuga kooskõlla viimist.

Mitmes osas on kasutatud varasema TTR-i põhimääruse seletuskirja teksti, mis ei vasta enam

kehtivale õigusele ega kavandatavale regulatsioonile. Seetõttu ei piirdu vajalikud muudatused

üksikute viidete või terminite parandamisega.

Muu hulgas viidatakse seletuskirjas praeguseks kehtetule Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivile 95/46/EÜ. Paragrahvi 3 selgitus ei vasta kavandatud töötlejate struktuurile

ega arvesta KORKS-i § 135 lõike 4 punktist 1 tulenevat nõuet sätestada põhimääruses

kaasvastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded. Paragrahvi 6 selgitus tugineb praeguseks

kehtetule infosüsteemide turvameetmete regulatsioonile ning tuleb viia kooskõlla kehtiva

infoturbe korraldusega, sealhulgas põhjendada registri turvaklassi ja turbeastme valikut

kehtivate nõuete alusel. Samuti kasutatakse seletuskirjas aegunud asutuste nimetusi,

sealhulgas Maanteeamet, Veeteede Amet, Lennuamet ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Paragrahvide 26 ja 30 selgitused tuleb sisuliselt ümber teha vastavalt KORKS-i taustakontrolli

ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade regulatsioonile. Üle tuleb vaadata ka õigusviited.

Näiteks on seletuskirja punktis 6 määruse kehtestamise alusena nimetatud KORKS-i §

134 lõiget 3, kuigi TTR-i põhimääruse kehtestamise volitusnorm on KORKS-i § 135 lõige 3.

Samuti vajab ajakohastamist mõjude osa. Väide, et määruse mõju ulatus ja sihtrühm võrreldes

kehtiva regulatsiooniga ei muutu, ei arvesta kriisiülesandega ameti- ja töökohtade arvestuse

sisu ja asjaomaste subjektide ringi muutumist ega sellega seotud andmekoosseisu ja

andmevahetuse muudatusi. Seletuskirjas endas on seejuures märgitud, et vajalikud on TTR-i

ja TÖR-i arendustööd. Samuti võib muutuda nende asutuste ja isikute töökoormus, kes peavad

registrisse uusi andmeid esitama või neid ajakohastama. Palume mõjud ja mõjutatud

sihtrühmad tegelikest muudatustest lähtudes uuesti hinnata.

Palume seletuskirjas selgelt välja tuua ka olulisemad muudatused võrreldes kehtiva TTR-

i põhimäärusega. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome

ja normitehnika eeskiri“ §-de 63–65 kohaselt peab määruse eelnõu seletuskiri käsitlema

eelnõuga kaasnevaid muudatusi ning sisaldama eelnõu sisu ja võrdlevat analüüsi. Kuigi

seletuskirja punkt 2 kannab pealkirja „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“, kirjeldatakse

Arvestatud.

Seletuskirja täiendatud, parandused sisse

viidud ning mõju osa viidud kooskõlla TÖR

põhimääruses kajastatud TTR ja TÖR vahelise

andmevahetu mõjudega.

10

selles valdavalt eelnõu sätete sisu ning muudatused võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole

tervikuna hõlpsasti eristatavad. Arvestades eelnõule antud tavapärasest lühemat

kooskõlastustähtaega, hõlbustaks muudatuste selge väljatoomine oluliselt eelnõu ja

seletuskirja läbitöötamist ning oleks nii kooskõlastajate kui ka eelnõu koostaja huvides.

Kliimaministeerium 16.09.2026 e-kiri

1. Määrus

• § 32 lg 1 p 6 - kuna EELISe vastutav töötleja on KliM, siis kas Keskkonnaagentuur on

korrektne andmeesitaja. Hetke ajaraamis ei ole me jõudnud olemasoleva praktika kohta

uurida.

• § 33 lg 1 p 4 toodud keskkonnalubade infosüsteemi asemel on tõenäoliselt

keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) silmas peetud.

• Kehtiv määrus ja eelnõu viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL)

2022/2557, seletuskirjas on toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ.

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt muudetud.

2. Seletuskiri

• Eelnõu seletuskirja märkuste osas puuduvad eelnõu koostajate andmed, mis on

kohustuslikud HÕNTE § 41 lg 3 kohaselt.

• § 17 puhul viidatakse kehtetule määrusele

• § 18 viidatakse Maanteeametile, peaks olema Transpordiamet (TRAM).

• § 19 viidatakse Veeteede Ametile, peaks olema TRAM. Samuti on viide 11 kehtetule

määrusele.

• § 20 viidatakse Lennuametile, peaks olema TRAM.

• § 23 viide kehtetule määrusele

• §24 viide kehtetule määrusele. Viide keskkonnaregistrile ei ole korrektne, sest

keskkonnaregister on kehtetuks tunnistatud ja selle asemel on asutatud EELIS.

Lisaks, jäätmekäitluskohtade andmed on KOTKASes

• § 27 viited VEKAle ja keskkonnaregistrile ei ole korrektsed, kuna neid ei eksisteeri.

Puurkaevude andmed on hoopis EELISes

• Peatükis 5 palume välja tuua ka andmekogude TTRiga liidestamise kulud ja kelle

eelarvest need kaetakse.

Arvestatud.

Seletuskirja vastavalt muudetud.

Siseministeerium e-kiri 17.09.2026

1. Arutasime PÄA-ga TTR vastutava töötleja ülesannete jaotust ja ettepanek on jagada see

valdkonnapõhiselt, kus PÄA kui vastutava töötleja ülesanded on järgmised:

Arvestatud osaliselt.

11

(X) Päästeameti ülesanded vastutava töötlejana ulatusliku evakuatsiooni, varjumise,

ohuteavituse, pääste- ja demineerimistöö läbiviimisel korraldamisel:

1) tagada koostöös vastutava töötlejaga infosüsteemi pidamine õigusaktides ning

infosüsteemi kasutamise korras sätestatud nõuete kohaselt;

2) rakendada koos vastutava ja volitatud töötlejaga töödeldavate andmete käideldavuse,

tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnoloogilisi turvameetmeid;

3) vastutada isikuandmete nõuetekohase töötlemise eest ning osaleda andmesubjektide

päringute lahendamises oma pädevuse piires;

4) määrata ja hallata oma valdkonnaga seotud kasutajate juurdepääsuõigusi ja

kasutajarolle vastavalt infosüsteemi kasutamise korrale ning oma pädevusele;

5) teostada oma pädevuse piires järelevalvet infosüsteemi kasutamise ja andmete

kvaliteedi üle;

6) korraldada oma valdkonnaga seotud infosüsteemi funktsionaalsuse ja andmekoosseisu

sisulist arendamist koostöös vastutava ja volitatud töötleja ning teiste asjaomaste osapooltega;

7) korraldada ja koordineerida oma valdkonnas vajalike andmete vahetamist teiste

asjaomaste andmekogude ja infosüsteemidega ning vajaduse korral osaleda vastavate

andmevahetuslepingute sõlmimisel;

8) teha koostööd teiste asutuste ja isikutega ning tagada oma pädevuse piires infosüsteemi

kasutamise ja andmete töötlemise koordineeritus.

Siseministeeriumi pakutud 4 ja 7 välja võetud,

kuid ülejäänud punktid eelnõusse sisse viidud.

Punkti 4 osas leppisime PÄA kokku, et RKIK

annab kasutajate juurdepääsuõigused. Kuna

registri kasutamine on otseselt seotud IP

aadressiga, mis tuleb eelnevalt KÜVJ

registreerida, siis PÄA jääb õigus neid taas

aktiveerida või muuta mitteaktiivseks.

Punkti 7 osas on kõik andmevahetus lepingud

asjaomaste andmekogudega sõlminud RKIK.

Kuna andmeid majutab KÜVJ, siis peaks see

ikkagi RKIK ülesanne olema.

Siseministeeriumi 01.10.2026 nr 1-7/250-4

1. Vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate rollide selgus

Eelnõu üheks oluliseks muudatuseks on Päästeameti lisandumine tsiviiltoetuse registri

vastutava töötlejana. Samas ei nähtu eelnõust piisava selgusega, millise andmestiku eest

edaspidi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) ja Päästeamet vastutavad, sh

kuidas jagatakse andmesubjekti õiguste täitmist või kuidas toimub rikkumiste menetlus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 (IKÜM) art 26 nõuab kaasvastutavate

töötlejate rollide selget määratlemist. Kuna ka kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi

KORKS) § 135 lg 4 p 1 kohaselt tuleb põhimääruses sätestada kaasvastutavate töötlejate ja

volitatud töötlejate ülesanded, palume täpsustada:

1) milliste registriandmete ja registri funktsioonide eest vastutab RKIK;

2) milliste registriandmete ja registri funktsioonide eest vastutab Päästeamet;

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.

12

3) kuidas jaguneb vastutus andmete kvaliteedi, registri arendamise, andmesubjektide

õiguste tagamise ning rikkumiste menetlemise eest;

4) milline on Päästeameti roll tavaolukorras ning milline riigikaitselise kriisiolukorra või

eriolukorra ajal.

Seletuskirjas võiks selgemalt avada, et Päästeameti vastutava töötleja roll on seotud eelkõige

kriisiolukordade lahendamise toetamisega, sealhulgas evakuatsiooni, varjumise, ohuteavituse

ning pääste- ja demineerimistööde läbiviimisega.

Samuti vajab täpsustamist volitatud töötlejate roll. Andmekogu volitatud töötleja mõiste sisu

tuleneb avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 434 lg-test 2 ja 3. AvTS käsitleb volitatud

töötlejana teist riigi- või kohaliku omavalitsuse asutust, avalik-õiguslikku juriidilist isikut või

hanke- või halduslepingu alusel toimetavat eraõiguslikku isikut, kellele vastutav töötleja on

volitanud andmete töötlemise ja andmekogu majutamise. Volitatud töötleja on kohustatud

täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama

andmekogu turvalisuse. AvTS-i loogika järgi ei ole andmeandja ega registri kasutaja veel

volitatud töötleja. Seetõttu jääb eelnõust ebaselgeks, milliseid volitatud töötleja rolle täidavad

eelnõu § 3 lõikes 2 nimetatud volitatud töötlejad. Nende rolli sisu ei ole seletuskirjas ega

eelnõus välja toodud. Samuti tekib küsimus, kas volitatud töötlejad on õigesti määratud

arvestades AvTS-s sätestatut. Näiteks ei saa sama asutus korraga olla andmekogu vastutav ja

volitatud töötleja, nagu eelnõu RKIK'i käsitleb.

2. Andmete esitamise kohustuse täpsustamine

Eelnõust ei selgu üheselt, milliste sätete alusel ja millises ulatuses erinevad asutused registrile

andmeid esitavad. Näiteks, kui eelnõu § 11 alusel võib eeldada, et sättes kirjeldatud andmete

esitamise kohustus on muuhulgas ka Politsei- ja Piirivalveametil (edaspidi PPA), mida

kinnitab ka seletuskirjas sama sätte selgituseks toodud näide, siis jääb muus osas ebaselgeks,

kas eelnõus toodu kohaselt on täiendavaid sätteid, mille alusel tekib PPA-le kohustus registrile

andmeid esitada. Andmeandjad peavad üheselt aru saama, milliseid andmeid neilt oodatakse

ning millisel õiguslikul alusel neid andmeid töödeldakse. Seetõttu palume eelnõu korrigeerida

viisil, mis välistab mitmeti tõlgendamise.

Antud selgitus.

Tegemist ei ole uue loodava registriga ning

antud paragrahvis ei muudeta ühtegi

andmevälja. Säte on kehtiv aastast 2016. Kõik

andmeväljad on paragrahvis 11 täpselt

loetletud.

3. Andmete õigsuse kontrollimine ja parandamine

Osaliselt arvestatud.

13

Eelnõu §-d 35 ja 36 reguleerivad andmete õigsust ja ebaõigete andmete kontrollimist,

parandamist ja täpsustamist, kuid ei sätesta piisava selgusega:

1) kes vastutab andmete parandamise eest;

2) millise tähtaja jooksul tuleb andmed parandada;

3) kuidas toimub juurdepääsu taastamine parandatud andmetele;

4) kas ja kuidas teavitatakse parandustest asutusi, kes on vastavate andmete alusel teinud

eelotsuseid või haldusotsuseid.

Palume täiendada regulatsiooni ning sätestada andmete parandamise kord ja parandamisele

järgnevad tegevused selgemalt.

Selgitame, et sätete asukoht on tulenevalt

märkuste sisseviimisest muutunud ja eelnõu §

35 (uue numbriga § 34) on täiendatud.

Eelnõus ning seletuskirjas on täpsustatud

vastutava ning kaasvastutava ja volitatud

töötleja ülesandeid.

4. Registritoimingute tähtajad

Eelnõu § 34 lg 3 kohaselt on volitatud töötleja kohustatud tegema registritoimingu viivitamata,

kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul pärast andmete saamist. KORKS § 83 lg 7 nõuab

aga elutähtsa teenuse osutajaks määramise või selle lõpetamise andmete registrisse kandmist

5 tööpäeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest. Palume kontrollida, et põhimääruse

regulatsioon ei võimaldaks seaduses sätestatud tähtaja ületamist ning vajadusel näha ette

vastavad erisused.

Antud selgitus.

Eelnõu sõnastus ei välista ega piira andmete

sissekandmist viie tööpäeva jooksul ehk

lühema aja jooksul kui 10 tööpäeva.

5. Eelotsuste kajastamine registris

Eelnõu ei reguleeri piisava täpsusega eelotsuste kajastamist registris. Eelnõu § 29 kirjeldab

sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ning täitmise andmeid, kuid

KORKS §-s 79 nimetatud eelotsust ei ole andmekoosseisus selgelt eristatud. Tuleb täpsustada,

kuidas kajastatakse eelotsust, selle tingimusi, muutmist ja kehtivuse lõppemist ning seost

hilisema otsuse või täitmisega. See aitab näiteks vältida olukorda, kus tingimuslikku eelotsust

käsitatakse juba rakendatava kohustusena. Seetõttu palume täpsustada:

1) kuidas eelotsus registrisse kantakse;

2) millised andmed eelotsuse kohta registreeritakse;

3) kuidas kajastatakse eelotsuse muutmine ja kehtivuse lõppemine;

4) kuidas luuakse seos eelotsuse, hilisema otsuse ja selle täitmise vahel.

Eriti oluline on see olukorras, kus registrit kasutatakse sundkasutuse või sundvõõrandamise

eelotsuste tegemiseks juba enne kriisiolukorra tekkimist.

Antud selgitus.

Eelotsuse puhul on tegemist asja

sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise

määramisega, mis on kajastatud eelnõu § 28

lõikes 1.

Kui tekib kriisiolukord, siis võib täiendavalt

määrata asja sundkasutusse võtmist või

sundvõõrandamist ning sellisel juhul on tegu

asja sundkasutusse võtmise või

sundvõõrandamise otsuse rakendamisega,

mille andmeväljad on täpsemalt loetletud

eelnõu § 28 lõikes 2.

14

Toimingute tegemine käib vastavalt KORKSis

ning HMSis sätestatule ja seda ei pea

põhimääruses reguleerima.

6. Andmekoosseisu täpsustamine ja andmete minimaalsus

Eelnõu näeb ette ulatusliku andmete kogumise ja ristkasutamise paljudest riiklikest

registritest.

Ristkasutus 23 erineva riikliku andmekoguga (sh töötamise register, liiklusregister,

kinnistusraamat) tähendab mahukat isikuandmete kogumist. Eelnõu peaks täpsustama,

millised andmeväljad erinevatest registritest üle võetakse, et vältida andmekogudest "kõige

olemasoleva" automaatset peegeldamist (data scraping/bulk download). Andmete

minimaalsuse põhimõttest lähtudes peaks olema selgelt põhjendatud iga registrisse talletatav

andmeliik.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. Lisaks

selgitame, et kuivõrd eelnõuga ei looda uut

andmekogu ning andmekoosseis jääb sisuliselt

muutmata, siis ei näe Kaitseministeerium

käesoleva kiireloomulise eelnõu menetlemise

tõttu võimalust sellist mahukat täppistööd teha.

Kaitseministeerium nõustub selle töö

ettevõtmisega koostöös Siseministeeriumiga

järgnevate aastate jooksul, sest

Kaitseministeeriumi valitsemisala asutus ei ole

ainus selle registri vastutav ega kaasvastutav

töötleja.

7. Füüsiliste isikute andmete töötlemise proportsionaalsus

Eelnõu näeb ette ulatuslikus mahus füüsilisest isikutest omanike ja kasutajate andmete

töötlemise (§ 15 jm). Sõidukite, veesõidukite, masinate ja katastriüksuste puhul kogutakse

ulatuslikult eraisikutest omanike/kasutajate isikukoode, elukoha aadresse ja telefoni

numbreid. Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu analüüsi, kas kõigi füüsilisest isikust omanike

andmete massiline ristkasutus on igal juhul hädavajalik. Seetõttu palume hinnata:

1) kas kõik kavandatud andmed on registri eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalikud;

2) kas kogu kavandatud kontaktteave peab olema registrisse salvestatud;

3) kas osa andmeid võiks olla kättesaadav üksnes päringu tegemisel alusregistritest.

Eelkõige vajab põhjendamist füüsiliste isikute aadressiandmete, telefoninumbrite ja muude

kontaktandmete ulatuslik töötlemine.

Teadmiseks võetud ja antud selgitus.

Eelnõuga ei looda uusi andmekoosseise vara

omanike isikuandmete osas. Nimetatud

hinnang on antud ja analüüsitud 2016. aastal

asutatud tsiviiltoetuse registri raames.

8. Ametiisikute elukoha aadresside töötlemine

Eelnõu § 8 punkt 4 kohaselt kantakse registrisse asja sundkasutusse võtmist või

sundvõõrandamist teostava ametiisiku elukoha aadress. Leiame, et sellise andmevälja

Antud selgitus.

Ametiisiku elukoha aadress on vajalik selleks,

ametiisikut saaks operatiivselt kriisiolukorras

15

vajalikkus ei ole põhjendatud. Ametniku koduse aadressi töötlemine riivab põhjendamatult

tema eraelu puutumatust, samas kui registri eesmärkide saavutamiseks näib olevat piisav

ametiisikuga seotud ametialane kontaktteave. Palume kaaluda nimetatud andmevälja

eemaldamist või selle vajalikkuse täiendavat põhjendamist.

rakendada. Tegemist on kehtiva sättega,

millega ei looda uut õigust.

9. Seadmete ja masinate andmestik

Eelnõu § 16 kohaselt kogutakse seadmete ja masinate andmeid. Mõisted „seade“ ja „masin“

hõlmavad seadme ohutuse seaduses mõttes laia esemete hulka, sh on eelnõus nimetatud

mõisted abstraktsed. Seetõttu on eelnõus nimetatud kohustus ulatuslik ning seadmete ja

masinate kategooriateks ja alamkategooriateks jaotamata, ei ole eelnõus toodu sisuliselt kriisis

rakendatav ega täida oma eesmärki. Tulemuslikum oleks loendada, mis seadmete ja masinate

kohta andmeid soovitakse.

Teadmiseks võetud.

10. Andmesubjektide õiguste regulatsioon

Põhimääruses puudub eraldi paragrahv või peatükk, mis sätestaks, kuidas tagatakse

füüsilistest isikutest andmesubjektide õigused (sh õigus andmetega tutvuda, parandada,

töötlemist piirata) või millistel juhtudel neid õigusi piiratakse (nt riigikaitse ja julgeoleku

kaalutlustel vastavalt IKS §-le 14 ja IKÜM art-le 23).

Antud selgitus.

Füüsilisest isikust andmesubjekti õiguste

kaitse on kaasvastutava töötleja ülesandena

eelnõus sätestatud.

11. Juurdepääsuõiguste haldus

Eelnõu § 37 sätestab juurdepääsuõiguste andmise üldise regulatsiooni, kuid ei kirjelda

piisavalt juurdepääsuhalduse sisu. Puudub täpsem regulatsioon selle kohta, kuidas

vormistatakse püsijuurdepääsud julgeoleku- ja kriisiasutustele, millised on andmesaajate

kohustused andmeturbe tagamisel ning kuidas teostatakse päringute õiguspärasuse üle

järelevalvet (haldusjärelevalve kohustused).

Eelnõu § 37 lg 4 järgi peab volitatud töötleja juurdepääsuõigusega isikute üle arvestust, kuid

loetleb andmete väljastamise põhjuse, kuupäeva ja viisi. Andmete väljastamise arvestus on

täiesti eraldi küsimus. Kasutajaõiguste arvestuses peaksid kajastuma näiteks asutus, õiguste

ulatus või profiil, õiguste andmise alus ning kehtivus ja lõpetamine. Samuti tuleb täpsustada,

millised andmed salvestatakse tsiviiltoetuse registrisse ning millised on vajalikud üksnes

Antus selgitus.

Eelnõuga ei looda uut andmekogu ning

andmekoosseis jääb sisuliselt muutmata.

Eelnõu eesmärk on kehtestada kiireloomuliselt

TTR põhimäärus, mis peab jõustuma 1.

oktoobril 2026. Kaitseministeerium ei näe

käesoleva kiireloomulise eelnõu menetlemise

tõttu võimalust kriisiasutustele eraldi

juurdepääsu regulatsiooni väljatöötamiseks,

kuid oleme valmis selle välja töötama

järgnevate redaktsioonide raames.

16

jooksva päringu tulemusena. Näiteks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri

põhimäärus § 13 eristab neid lahendusi, kasutades muu hulgas esitlusinfo mõistet. Sellest

sõltuvad andmete ajakohastamise, parandamise ja kustutamise kohustused.

12. Päringute ja registritoimingute logimine

Eelnõu § 39 lg 2 kohaselt säilitatakse registritoimingute logisid kolm aastat toimingu

tegemisest arvates. Arvestades registri olemust ning selles sisalduvate andmete tundlikkust,

võib nimetatud tähtaeg olla ebapiisav. Register on keskmise turbeastmega (M) ja piiratud

juurdepääsuga riiklik register, milles sisalduvate andmete väärkasutuse tuvastamine võib võtta

kauem aega. AKI juhendi kohaselt tuleb päringute ja registritoimingute logisid säilitada

piisava aja jooksul, et tagada tagantjärele kontrollitavus (IKS ja AvTS kohaselt tavaliselt

vähemalt 5 aastat).

Mitte arvestatud.

Eelnõu on koostatud KORKS rakendamiseks.

TTR on 2016. aastal asutatud register ja uue

terviktekstiga viiakse TTR põhimäärus

kooskõlla KORKS terminoloogiaga, mistõttu

ei pea Kaitseministeerium vajalikuks antud

kiireloomulise eelnõu menetlemise tõttu muuta

registritoimingute säilitamise tähtaegu,

kuivõrd ka IKS ja AvTS annavad sellest viiest

aastast erandi tegemise võimaluse.

13. Säilitamistähtajad

Eelnõu § 38 sisaldab omavahel vastuollu minevaid säilitamistähtaegu. Eelnõu § 38 lg 3

sätestab, et isikuandmeid säilitatakse kuni 10 aastat andmete registrisse kandmisest. Samal

ajal sätestab eelnõu § 38 lg 2 p 3, et M-kategooria sõidukite (ja seeläbi nende eraisikutest

omanike/kasutajate) andmeid säilitatakse 25 aastat alates sõiduki esmase registreerimise

kuupäevast. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole täpsustatud, mis saab isikuandmetest 10 aasta

möödumisel, kui sõiduki andmeid tuleb säilitada 25 aastat.

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt muudetud.

14. Järelevalve regulatsioon

Järelevalve registri pidamise üle on käesoleva põhimääruse § 40 lg 1 kohaselt registri

vastutava töötleja (RKIK ja PäA), Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi ja andmekaitse

järelevalveasutuse ülesanne. § 40 regulatsioonis on mitu olulist õiguslikku puudust. Probleem

ei seisne ainult sõnastuses, vaid ka selles, et järelevalve subjektid, pädevused ja meetmed on

omavahel läbisegi reguleeritud. Ühes sättes püütakse reguleerida erineva õigusliku olemusega

kontrollimehhanisme eristamata teenistuslikku järelevalvet, haldusjärelevalvet,

andmekaitsejärelevalvet, riigi infosüsteemi üle tehtavat järelevalvet ja vastutava töötleja

sisekontrolli. Riikliku andmekogu põhimääruses peaks olema reguleeritud üksnes see

Teadmiseks võetud, arvestatud osaliselt

ning eelnõu muudetud.

17

järelevalve osa, mille kajastamine on vajalik registripidamise korralduse mõistmiseks.

Ülejäänu tuleneb üldjuhul seadusest ega vaja dubleerimist.

1) Teenistuslik järelevalve. Teenistuslik järelevalve tuleneb eelkõige Vabariigi Valitsuse

seadusest (VVS § 41 lg 1, 7. ptk, eelkõige § 95 lg 1). Päästeamet on Siseministeeriumi

valitsemisala valitsusasutus. Seetõttu teostab siseminister teenistuslikku järelevalvet

Päästeameti tegevuse üle (VVS § 95 lg 1). Seega leiame, et teenistusliku järelevalve

pädevus on seadusest tuletatav ning ei vaja määruses käsitlemist. Kui pädevus siiski

ära nimetada, palume sarnaselt VVS-ga nimetada seda ministri pädevusena. Küll aga

on vaja, et andmekogu põhimäärus reguleeriks selgelt, millised on Päästeameti

ülesanded ja kohustused andmekogu vastutava töötlejana, sh millise osa andmekogu

eest ta vastutab. Praegu see regulatsioon määrusest puudub, mistõttu ei ole selge

teenistusliku järelevalve ulatus ja järele valvatavate kohustuste ring;

2) Õiguslikult ei ole tegemist järelevalvega, kui vastutav töötleja kontrollib iseenda

tegevust. Tegemist saab olla sisekontrolliga, kvaliteedikontrolliga, infoturbe auditiga

või muu auditiga. Tegemist on vastutava töötleja kohustusega, mitte järelevalvega

sättes nimetatud teiste asutuste mõttes.

3) Andmekaitse järelevalveasutus on loetletud ühe järelevalvajana. AKI ei tee

järelevalvet kogu registri pidamise üle, vaid tema pädevus tuleb konkreetsetest IKÜMi

artiklitest ja isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi IKS) ja on suunatud isikuandmete

töötlemise õiguspärasusele, turvalisusele ja andmesubjekti õiguste kaitsele. Pigem

võiks AKI järelevalverolli avada järgmiselt: "Andmekaitse Inspektsioon teostab

järelevalvet registris töödeldavate isikuandmete töötlemise õiguspärasuse üle

seaduses sätestatud korras.";

4) Seletuskirjas on nimetatud ka RIA-t kui järelevalve tegijat. Eelnõu RIA't ei nimeta.

Samas kui RIA pädevus, nagu ka AKI pädevus, tulevad seadusest, siis ei tohiks jätta

määrusega muljet, et tegemist on määruse alusel loodava pädevusega. Tegemist saab

olla üksnes konstateeriva või kirjeldava, kuid mitte õigustloova normiga. Seetõttu

tasub kaaluda, kas asutuste, kelle järelevalvepädevus tuleb seadusest, nimetamine

eelnõus on vajalik või piisab seletuskirjas järelevalvekorralduse selgitamisest;

5) Järelevalve tegija volitused ja pädevused peavad tulema seadusest. Õigused ei saa

tekkida määruse alusel. Seega saaks § 40 lg 2 sisalduda määruses vaid siis, kui need

pädevused tulevad nimetatud asutustele seadustest. VVS-i teenistusliku järelevalve

18

regulatsioon selliseid pädevusi ministeeriumile ei anna. Sel juhul on vaja täiendada

VVSi;

6) Esmapilgul näib, et § 40 on deklaratiivne norm, mille lisamisest saaks loobuda. Kui

norm jätta, võiks selle sõnastus olla "registri pidamise üle teostatakse järelevalvet

seaduses sätestatud korras" või kui on soov avada sisu rohkem siis:

"(1) Registri pidamise üle teostatakse järelevalvet seaduses sätestatud korras.

(2) Andmekaitse Inspektsioon teostab järelevalvet registris töödeldavate isikuandmete

töötlemise õiguspärasuse üle.

(3) Registri vastutav töötleja tagab oma pädevuse piires registri pidamise ja

registriandmete töötlemise õiguspärasuse ning käesoleva määruse nõuete järgimise.“.

15. 15. Muud olulised tähelepanekud

Palume kontrollida eelnõu ja seletuskirja kooskõla, sh juhime tähelepanu, et:

1) seletuskirjas toodud § 3 selgituses nimetatakse Päästeametit ka volitatud töötlejaks,

kuigi eelnõu § 3 lg 2 seda ei tee;

2) seletuskirjas toodud § 38 selgitus põhjendab sõidukiandmete ajakohasust kümne

aastaga, kuid eelnõu § 38 lg 2 p 3 sisaldab M-kategooria sõidukitele 25-aastast reeglit;

3) sõidukiandmete säilitamistähtaegade põhjendused ei vasta täielikult eelnõu

sõnastusele;

4) seletuskirjas märgitakse, et määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiviga 95/46/EÜ, mis aga on kehtetu alates IKÜM-i kohaldumisest. See tuleks

asendada viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 (IKÜM).

Arvestatud.

Seletuskirjas parandused sisse viidud.

16. Palume täiendada seletuskirjas toodud mõjuanalüüsi. Eelkõige vajab põhjendamist

Päästeameti lisandumise mõju registri toimimisele ja registri kasutamise laienemine

kriisivalmiduse eesmärkidel, samuti isikuandmete töötlemise ulatuse muutumine ja

olemasolevate andmekaitseliste mõjuhinnangute piisavus. Seaduse seletuskirjale viitamisest

üksi ei selgu põhimääruses valitud töötlemiskorra mõju ega see, kas olemasolev

andmekaitsealane mõjuhinnang katab uue töökorralduse. Kehtiva põhimääruse kasutamine

alusena on võimalik, kuid uue tervikteksti kehtestamisel vajab sisuline osa KORKS-ist

tuleneva tööprotsessi kohast selgitamist.

Antud selgitus.

HÕNTE kohaselt tuleb need mõjud hinnata

Siseministeeriumil.

19

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 21.09.2026 nr 1.4-2/2267-1

1. 1. Teeme eelnõuga kavandatava § 26 kohta järgmised ettepanekud: 1.1 täiendada punkti 1

ning sätestada sama eelnõu § 25 punkti 1 eeskujul, et elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ETO)

kohta kantakse registrisse tema ärinimi. Kui eelnõuga kavandatava § 25 punkti 1 kohaselt

kantakse tsiviiltoetuste registrisse ettevõtja andmetena tema ärinimi, siis tuleks ka ETO puhul

registrisse kanda tema ärinimi, mitte nimi.

Arvestatud.

Eelnõu muudetud.

Lisaks selgitame, et võrreldes EISi esitaud

eelnõuga on paragrahvide järjestus muutunud.

2. 1.2 täiendada punkti 4, mille kohaselt kantakse registrisse elutähtsa teenuse osutamise

piirkond, ja lisada alternatiivsena „kui see on määratud“.

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt täiendatud.

3. 1.3 täiendada punkti 7, mille kohaselt kantakse registrisse ETO riskianalüüsis ja kriisiplaanis

nimetatud tarnija, muu lepingupartneri ja tütarettevõtjanimi (tütarettevõtja ärinimi?) ja

registrikood, ning lisada täiendavalt „kui andmete esitamise kohustus tuleneb õigusaktist“.

Kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) § 82 lõikes 9 kehtestatud volitusnormi

kohaselt on elutähtsa teenuse kirjelduse ja nõuete kehtestamisel võimalus kehtestada nõuded

kriisiülesande täitmist toetavate teenuste sisseostmise (punkt 3) kohta alternatiivselt. Seega

peaks ka eelnõuga kavandatav punkt 7 seda võimalust toetama. Siinjuures jääb aga ebaselgeks,

millisele õiguslikule alusele tuginedes on kavandatud nõue kanda registrisse teave ETO

tarnija, muu lepingupartneri ja tütarettevõtte kohta ning milline on sellise kohustuse praktiline

väljund. Hindame osundatud kavatsust ebamõistlikult koormavaks. Teave äripartnerite kohta

on pikemas vaates ilmselt ajas muutuv ning sellise teabe registris ajakohastamine toob kaasa

põhjendamatu ajakulu.

Antud selgitus.

KORKS § 135 lg 1 p 3 kohaselt peetakse TTR-

is arvestust elutähtsa teenuse osutajate ning

kriisiülesandega ameti- ja töökohtade

määramise õigusega isikute ja asutuste üle.

Kriisiülesandega ametikohti võivad KORKS §

107 lõike 5 alusel määrata ka elutähtsa teenuse

osutaja tarnija, muu lepingupartner ja

tütarettevõte ning määrata nimeliselt või

erialaselt nendel töötamise kohustusega isikuid

elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaanis

määratud tingimustel ja ulatuses niivõrd, kui

see on sobiv ja vältimatult vajalik selleks, et

tagada elutähtsa teenuse toimepidevus. Nende

töökohtade ja isikute määramine ei tohi

mõjutada isiku sõjaaja ametikoha ülesannete

täitmisele asumist ja täitmist ning neile ei

kohaldata kaitseväeteenistuse seaduse § 70

lõikes 4, § 8011 lõike 1 punktis 3 ja § 15611

lõike 2 punktis 3 sätestatut. See tähendab, et

TTR-i kantava elutähtsa teenuse osutaja tarnija

või muu lepingupartneti andmete praktiline

väljund seisneb selles, et tuvastada, millise

juriidilise isiku (või FIE) vara võib

20

riigikaitselise kriisiolukorra ajal võtta

sundkasutusse ning kelle juures

kriisiülesandega ametikohal olevaid isikuid ei

dekonfliktita. Tegemist on otseselt nii

KORKS-is sätestatud TTR pidamise

eesmärgiga kui ka TTR põhimääruses

sätestatud eesmärgi täitmisega.

4. 1.4 täiendada punkti 8, mille kohaselt kantakse registrisse kontaktisiku ees- ja perekonnanimi,

telefoninumber ja e-posti aadress, ja täiendada, et mõeldud on just ETO kontaktisikut.

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt täiendatud.

5. 2. Teeme eelnõuga kavandatava § 30 kohta järgmised ettepanekud: 2.1 täpsustada punkti 1

seoses kriisiülesandega ameti- ja töökohtade kohta teabe registrisse kandmisega. Hetkel on

sõnastus esitatud umbisikuliselt ning ka seletuskirjast ei selgu, kellel täpsemalt on kohustus

kõnealused andmed registrisse kanda.

Arvestatud.

Koostöös Riigikantseleiga on eelnõu vastavalt

täiendatud.

6. 2.2 täpsustada punktis 2 nimetatud kriisiülesandega ameti- või töökohtade piirangut ja

piirangu alust. Hetkel jääb ebaselgeks ja ka seletuskirjast ei selgu, mida tuleb nimetatud

piiranguna registrisse kanda.

Arvestatud.

Koostöös Riigikantseleiga on eelnõu vastavalt

täiendatud.

7. 3. Teeme eelnõuga kavandatava § 34 kohta järgmised ettepanekud: 3.1 tagada lõigete 1 ja 2

parem kooskõla KORKS-iga, et tagada selgus andmeid esitavas asutuses. Esmalt osundame,

et lõikes 2 on nimetatud nii ametiasutus kui ka haldusorgan, samas kui termin haldusorgan on

haldusmenetluse seaduse §-le 8 tuginedes oluliselt laiem termin kui ametiasutus. Lisaks

kasutatakse nii lõikes 1 kui ka 2 terminit ametiasutus, samas kui määruse andmise aluseks

olevas KORKS-is kasutatakse sama terminit peamiselt viidates kohaliku omavalitsuse üksuse

ametiasutusele. Lisaks kasutatakse KORKS-is terminit valitsusasutus. KORKS-i §-s 184 on

aga terminit ametiasutus kasutatud kontekstis „ministeerium võib oma valitsemisalas määrata

ametiasutused“. Seega ei ole KORKS-i terminikasutus järjepidev, mistõttu ei saa ka üheselt

järeldada, et termini ametiasutus puhul peetakse silmas nii riigi kui kohaliku omavalitsuse

ametiasutusi. Teeme ettepaneku veelkord analüüsida lõiget 2 ning sätestada võimalikult

täpselt nende asutuste ring, kes peavad andmeid registrisse kandmiseks esitama.

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt muudetud.

8. 3.2 ajakohastada lõiget 2 kitsendava nõude osas, mille kohaselt tehakse registritoiming üksnes

kirjaliku dokumendi alusel. Sama lõike teise lause kohaselt võib esitada andmeid

andmevahetuse kaudu või elektroonsel andmekandjal üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud

Antud selgitus.

21

andmekogu volitatud töötlejaga. Teeme ettepaneku veelkord analüüsida kirjaliku dokumendi

esitamise nõude asjakohasust ja sellega kaasnevat töökoormust või selgitada eelnõuga

kavandatavat nõuet seletuskirjas täpsemalt.

Vastava paragrahvi teine lause täpsustab, et

toimingu tegemiseks võib andmed esitada ka

elektroonsel andmekandjal, kui selles on

kokku lepitud andmekogu volitatud töötlejaga.

Justiits- ja Digiministeerium 21.09.2026 nr 8-2/6540

1. Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) kaasamine - vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse

(IKÜM) artiklile 52 tegutseb AKI IKÜM-iga kooskõlas antud ülesannete täitmisel ja volituste

kasutamisel täiesti sõltumatult. Tulenevalt eelnevast ei ole JDM-il võimalik kohustada AKI-t

andma oma sisendit valitsemisala ühtse seisukoha kujundamiseks ning eelnõu koostaja peab

ise eelnõu AKI-le arvamuse andmiseks edastama. Palume eelnõu esitada arvamuse

avaldamiseks ka Andmekaitse Inspektsioonile.

Antud selgitus.

Selgitame, et tegemist ei ole uue registriga,

mida alles asutatakse või mille isikuandmete

koosseise muudetakse. AvTS § 433 lõike 5

alusel kehtestatud määrusese kohaselt tuleb

Riigi Infosüsteemi Ametiga ning Andmekaitse

Inspektsiooniga kooskõlastada täpsemad

tingimused ja kord ning vajadusel andmekogu

asutamise ja pidamise tehnilised ja

korralduslikud nõuded andmekogu asutamisel

või andmekogus kogutavate andmete

koosseisu muutmisel. Arvestades asjaoluga, et

eelnõuga ei muudeta isikuandmete koosseise

ega looda uut registrit ega asutata registrit (on

asutatud KORKS alusel) ning TTR

põhimäärus peab jõustuma 1. oktoobril 2026,

siis ei ole AKI kaasamine antud juhul

tingimata nõutav.

2. Eelnõu § 3 - kõnealuse sättega nähakse ette vastutavad ja volitatud töötlejad. Juhime

tähelepanu, et varasemalt, kui kriisiolukorra ja riigikaitse seadus käis Justiits- ja

Digiministeeriumis kooskõlastamisel olid seaduse tasandil tsiviiltoetuste registri

regulatsioonis kirjas, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Päästeamet on kaasvastutavad

töötlejad. Vastu võetud seaduses ning põhimääruse eelnõus on nad aga vastutavad töötlejad.

Oluline on ka tähele panna, et põhimääruse volitusnormis on kaasvastutavate töötlejate

ülesanded, mitte vastutavate töötlejate ülesanded. Kui nimetatud asutused mõlemad täidavad

samas andmekogus neile seadusega pandud ülesannet, mille raames töötlevad samu

isikuandmeid, on nad isikuandmete kaasvastutavad töötlejad. Palume esimesel võimalusel

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu täiendatud kaasvastutava töötleja

ülesannetega. Selgitame, et ka vastutava

töötleja ülesanded tuleb TTR põhimääruses

täpsemalt sätestada, sest nii näeb ette KORKS

§ 135. Samuti selgitame, et kuivõrd TTR

andmekoosseis hõlmab kogu andmestikust

vaid 2% isikuandmeid, siis tuleb teiste

andmete töötlemine, mis ei ole seotud

22

teha KORKS-is vastav muudatus ning põhimääruse § 3 lõikes 1 näha ette, et Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus ja Päästeamet on kaasvastutavad töötlejad.

kaasvastutusega, samuti täpsemalt reguleerida.

Seetõttu on eelnõus nüüd täpsemalt sätestatud

TTR vastutav, kaasvastutav ja volitatud

töötleja ning nende ülesanded.

3. Eelnõu § 3 lg 2 - kõnealune säte näeb ette volitatud töötlejad. Juhime tähelepanu, et volitatud

töötleja tegutseb vastutava töötleja juhiste järgi, st ta täidab vastutava töötleja ülesandeid tema

eest. On kaheldav, et lõikes 2 nimetatud volitatud töötlejad, nt Kaitseressursside Amet,

Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigikantselei või elutähtsa teenuse

toimepidevuse korraldaja täidavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja Päästeameti

ülesandeid. Kui nimetatud asutused täidavad andmekogus nende endi seadusest tulenevaid

ülesandeid, on nad kaasvastutavad töötlejad. Kui nad annavad andmekogusse andmeid

vastutava töötleja ülesande täitmiseks, siis on nad andmeandjad. Lisaks ei saa sama asutus

(Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus) olla nii vastutavaks kui volitatud töötlejaks. Palume

eelnõu vastavalt parandada.

Antud selgitus.

Kaitseressursside Amet täidab KORKS kohast

kriisiülesandega ameti- ja töökohtade

dekonfliktimise rolli, st seadusest tulenevat

ülesannet. Riigikantselei sisestab ja töötleb

andmeid samuti KORKS sätestatud ülesannete

täitmiseks. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

on paraku aga ikkagi mõlemat, nii vastutav kui

ka volitatud töötleja, sest TTR põhiandmete

osas on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

vastutav töötleja (nt asja sundkasutusse

võtmise ja sundvõõrandamisega seotud

andmed), kuid andmed, mis ei ole TTR

põhiandmed ja mis esitatakse TTR-i viisil, mis

ei ole X-teega liidestatud, on Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus volitatud

töötleja, kes teeb ise vastava registritoimingu.

4. Kaasvastutavate ja volitatud töötlejate ülesanded – juhime tähelepanu, et KORKS § 135 lg 4

p 1 näeb ette, et põhimääruses tuleb ette näha ka registri kaasvastutavate töötlejate ja volitatud

töötleja ülesanded. Eelnõust ei ole näha, milliseid ülesandeid milline kaasvastutav töötleja ja

volitatud töötlejad täidavad. Palume eelnõu selles osas täiendada.

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt täiendatud.

5. Eelnõu § 6 lg 1 - kõnealuse sättega nähakse ette, et registri pidamisel kohaldatakse avaliku

teabe seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning isikuandmete kaitse

seaduses sätestatud nõudeid. Juhime tähelepanu, et seadused kohalduvad igal juhul ja seda ei

ole vajadus põhimääruses korrata. Pigem tekitab selline kordamine õigusselgusetust, et kas

teised seadused sellisel juhul ei kohaldu. Palume kõnealune säte põhimäärusest välja jätta.

Arvestatud.

Säte eelnõust välja jäetud.

23

6. Eelnõu § 11 lg 1 p 1 - kõnealuse sättega nähakse ette, et andmekogusse kantakse hoone või

rajatise omanik. Palume siin täpsustada, milliseid andmeid omaniku puhul töödeldakse, nt

nimi, registrikood, isikukood vms.

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt täiendatud.

7. Eelnõu § 15 lg 1 p 9 - kõnealuse sättega nähakse ette, et andmekogusse kantakse sõiduki

tegeliku kasutaja nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed, sealhulgas aadress,

telefoninumber ja e-posti aadress. KORKS § 135 lg 5 p 4 kohaselt töödeldakse andmekogus

vara või objekti omaniku, valdaja, vastutava kasutaja, hoonestaja ja kontaktisiku üldandmeid,

punkti 3 kohaselt kriisiülesande saaja üldandmed. Kõnealusest loetelust ei nähtu tegeliku

kasusaaja andmeid. Palume seletuskirjas välja tuua, millise isikuandmete kategooria alla

tegelik kasusaaja mahub.

Arvestatud.

Eelnõust säte välja jäetud.

8. Eelnõu § 32 - kõnealuse sättega nähakse ette andmete esitajad (andmeandjad), kuid

kõnealusest sättest ei nähtu, mis andmeid andmeandjaid andmekogusse esitavad. Palume sätet

täiendada nii, et sealt nähtuks, milliseid andmeid peab iga andmeandja andmekogule esitama.

Ka põhimääruse volitusnormis on KORKS § 135 lg 4 punktis 3 antud volitus andmeandjate ja

nende edastatavate andmete kehtestamiseks. Juhime tähelepanu, et tegemist on kohustava

volitusnormiga, seega on volituse saaja kohustatud ette nägema kõik volitusnormis loetletu.

Ka eelnõu §-s 33 tuleb ette näha, millised andmed saadakse andmevahetuse käigus teistest

andmekogudest.

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt täiendatud.

9. Eelnõu § 35 – kõnealuse sätte lõikega 1 nähakse ette, et registrisse esitatud andmete õigsuse

ja ajakohasuse eest vastutab andmete esitaja. Juhime tähelepanu, et andmeandjal on kohustus

esitada andmekogusse korrektsed andmed, kuid pärast andmete andmekogusse kandmist

vastutab nende eest andmekogu vastutav töötleja. Palume kaaluda, kas soovite sellest

tulenevalt sätte sõnastust muuta sarnaseks lõikega 2. Lõikega 3 nähakse ette, et

andmekogudest saadava teabe õigsuse eest vastutus sätestatakse vastava andmekogu asutamist

ja pidamist reguleerivate õigusaktidega. Selle lõike palume välja jätta, kuna andmekogus

töödeldavate andmete õigsuse eest vastutab andmekogu vastutav töötleja, st tsiviiltoetuste

registris vastutab andmete õigsuse eest nimetatud registri vastutav töötleja isegi olukorras, kus

andmevahetuse käigus on saadud teisest andmekogust väärad andmed.

Arvestatud.

Eelnõu muudetud.

10. Eelnõu § 37 – kõnealuse sätte lõikega 1 nähakse ette, et register on piiratud juurdepääsuga ja

registriandmed on ette nähtud ainult ametialaseks kasutamiseks. Juhime tähelepanu, et

asutusesiseseks kasutamiseks (AK) tunnistamise alused tulenevad avaliku teabe seadusest

(AvTS). Milline teave on AK, tuleb igakordselt kaaluda. Isegi kui kogu andmekogus sisalduv

teave kvalifitseerub Teie hinnangul suure tõenäosusega AK-ks AvTS-is loetletud alustel, siis

Antud selgitus.

Erinevad koolkonnad lähtuvad selle sätte

lisamisel või ärajätmisel erinevalt. Kehtivas

õiguses leiab mitmeid registrid, mil

24

puudub vajadus seda andmekogu põhimääruses reguleerida, kuna AvTS kohaldub igal juhul.

Palume lõike 1 eelnõust välja jätta.

õigusselguse huvides on täpsustav säte

põhimäärusesse lisatud.

11. Eelnõu § 38 lg 5 – kõnealuse sättega nähakse ette, et registriandmete töötlemisel ja

kustutamisel lähtutakse avaliku teabe seadusest ja arhiiviseadusest. Kuna AvTS ja

arhiiviseadus kohalduvad igal juhul, siis puudub vajadus sellekohase viite tegemiseks

põhimääruses. Kui andmete säilitamise tähtaeg andmekogus on saabunud, siis kustutatakse

need andmekogust ja vajadusel antakse üle arhiivi.

Osaliselt arvestatud.

Täpsustatud sätet, kuid ei ole välja jäetud. Vt

ka eelmist kommentaari.

12. Eelnõu § 39 – kõnealuse sätte lõike 1 punktiga 1 nähakse ette, et registritoimingu kohta

säilitatakse toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed. Palume siin täpsustada, millised

andmed on tuvastamist võimaldavad andmed, nt nimi, isikukood jne.

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt täiendatud.

13. Eelnõu § 40 lg 2 – kõnealuse sättega nähakse ette, millised õigused on järelevalve tegijal.

Juhime tähelepanu, et sellekohane säte võib kitsendada järelevalve tegija seadusest tulenevaid

õigusi, seega palume sätet täpsustada, et vastavasisulised õigused on üksnes

Kaitseministeeriumil ja Siseministeeriumil, kuna Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve

pädevus tuleb seadusest.

Arvestatud.

Eelnõu vastavalt muudetud.

Rahandusministeerium 22.09.2026 e-kiri

Rahandusministeerium palub täiendada eelnõu seletuskirja kulusid käsitlevat osa 5 järgmise

sõnastusega:

Muudatuste rakendamisega seotud arenduste ulatust ja võimalikku kulu täpsustati eelnõu

kooskõlastamise käigus Maksu- ja Tolliameti ning asjaomaste andmekogude vastutavate

töötlejatega. Esialgu toimub andmevahetus olemasoleva töökorralduse raames. Kui edasiste

analüüside ja arendusplaanide tulemusel muutub mõeldavaks andmekogude liidestus või muul

viisil andmevahetuse automatiseerimine, ning asutuste olemasolevad ressursid sellist

arendust ei võimalda, siis käsitletakse vastava arenduse läbiviimiseks vajalikku potentsiaalset

rahastusvajadust järgnevate aastate eelarveprotsessides. Juhul kui riigi eelarveprotsessist

raha ei eraldata, leitakse vahendid asutuse eelarvest.

Arvestatud.

Seletuskirja vastavalt täiendatud.