Aruanne

Mai 2025

Avalik arvamus

riigikaitsest

© Emor AS

Sisukord

Taust ja eesmärk 3

Metoodika 4

Põhitulemuste kokkuvõte 6

1 Uhkus Eestis elamise üle 11

2 Institutsioonide usaldusväärsus 13

3 Julgeolek ja ohud 18

4 Kaitsetahe 28

5 Kaitsevõime 40

6 Hinnangud aja- ja reservteenistusele 48

7 Riigikaitselised organisatsioonid ja tegevused 57

8 Hinnangud NATO-le 65

9 Suhtumine rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse 71

10 Sõjaline toetus Ukrainale 75

11 Meediatarbimine 77

Lisad 82

2

© Emor AS

Taust ja eesmärk

3

2025. aasta märtsis viis Kantar Emor Kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada Eesti elanike suhtumist ja hoiakuid riigikaitselistes

küsimustes. Tegemist on jätkuga aastatel 2000-2024 tehtud avaliku arvamuse uuringutele.

Viimased aastad on olnud täis pingeid ja ebakindlust, alates COVID-19 pandeemiast kuni tänase päeva poliitiliste olukordadeni. 2022. aasta 24. veebruaril toimunud

sõjalise rünnaku eskaleerumine Ukrainas on Eesti inimeste turvatunnet oluliselt haavanud.

Iga riigi oluline ressurss on tema rahvas ning nende kaitsetahe, nende usaldus riigi institutsioonide vastu ning inimeste vaheline lõimitus ühiskonnas. Seetõttu on väga

oluline pidevalt kaardistada inimeste hoiakuid seoses riigikaitsega, et teada, millist tuge või informatsiooni rahvas vajab, et kõige paremini olla valmis eripärasteks

kriisiolukordadeks.

Uuringus käsitleti järgmisi teemasid:

− hoiakud Eesti riigi suhtes;

− institutsioonide usaldusväärsus;

− hinnangud võimalikele ohtudele tulevikus, Eesti ja laiema maailma vaates;

− Eesti julgeolekutagatised ja inimeste kaitsetahe;

− hinnangud Eesti kaitsevõimele ja kaitsekulutustele;

− suhtumine kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse

− riigikaitseliste organisatsioonide kuvand ja nendes osalus;

− hoiakud seoses NATO-ga;

− suhtumine rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse;

− Ukraina sõjaline toetamine;

− meediatarbimine.

© Emor AS

Metoodika

4

Sihtrühm ja valim

Uuringu üldkogumi moodistasid 15–74-aastased Eesti Vabariigi alalised elanikud ning valimi suuruseks kujunes 2025. aasta uuringus 1636 juhuvaliku teel leitud sihtrühma

esindajat. Eesti Statistikaameti andmetel elab 01.01.2024 seisuga Eestis kokku 1 024 994 inimest. Valimi koostamisel kasutati aluseks üldkogumi proportsionaalset

mudelit, mille puhul esmaseks kihiks oli Eesti jaotus 15-ks maakonnaks ning eraldi toodi välja Tallinn. Iga maakonna siseselt jälgiti elanike jaotust soo ja vanuserühma

lõikes. Lisaks jälgiti uuringus asulatüüpi (linn, maa), rahvust (eestlane, muu rahvus) ning, erinevalt varasematest uuringutest, vastajate haridustaset (I-II tase, III tase).

Analüüsiks võeti maakonnad NUTS III klassifikaatori alusel kokku kuueks grupiks:

1. Tallinn

2. Põhja-Eesti (Harjumaa v.a. Tallinn),

3. Lääne-Eesti (Hiiu-, Lääne-, Pärnu- ja Saare maakond),

4. Kesk-Eesti (Järva-, Lääne-Viru- ja Rapla maakond),

5. Kirde-Eesti (Ida-Virumaa),

6. Lõuna-Eesti (Jõgeva-, Põlva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võru maakond).

Tabel üldkogumi ning kaalutud ja kaalumata valimiga on toodud aruande lisas.

Andmekorje ning küsitluse läbiviimine

Andmekorje meetodiks oli kombineeritud kvantitatiivne küsitlus. Veebiintervjuudena viidi läbi 73% intervjuudest (1274 intervjuud) ning telefoni teel 27% intervjuudest (362

intervjuud). Andmekorje toimus ajavahemikus 5. märtsist kuni 31. märtsini, 2025. Veebiintervjuu keskmine täitmise ajakulu oli 24 minutit ning telefoniintervjuude keskmine

vastamise ajakulu 36 minutit. Uuringu ankeet on suures osas sarnane eelmiste uuringulainete ankeetidele, et tagada võrreldavus ning jälgida hoiakute trende.

Andmetöötlus ja aruandlus

Andmetöötluseks kasutati andmetöötlusprogramme SPSS, Galileo ning MS Excel. Joonistel toodud andmed on arvutiprogramm ümardanud täisarvuni ning seetõttu

võivad ridade või veergude summad moodustada 99 kuni 101 protsendipunkti.

Tulemuste analüüsis, sh sotsiaal-demograafiliste rühmade võrdluses, on kasutatud Hi-ruut statistikut ning toodud välja vaid statistiliselt olulised erinevused.

Veapiirid kogu valimi tasandil on 95%-se usaldusnivoo juures maksimaalselt +/-2,45%. Väiksemate gruppide puhul on vea piirid suuremad.

© Emor AS

Vastajate sotsiaaldemograafiline profiil n= 1636; kaalutud %, kaalumata n

5

Staatus

Iseendale tööandja n=168

Palgatöötaja n=902

Vanemapuhkusel n=21

Töötu, tööotsija n=64

Pensionil n=279

Kodune n=19

Õpilane, üliõpilane n=170

Ajateenija n=4

Muu n=9

Regioon

Tallinn n=499

Põhja-Eesti n=172

Lääne-Eesti n=190

Kesk-Eesti n=160

Kirde-Eesti n=168

Lõuna-Eesti n=447

Asulatüüp

Pealinn n=499

Suur linn n=300

Muu linn n=397

Maa-asula n=440

Sissetulekutase

Elan / elame mugavalt praeguse sissetuleku juures n=330

Saame hakkama n=866

Raske on hakkama saada n=310

Väga raske on hakkama saada n=119

Ei oska öelda n=11

11%

54%

1%

4%

17%

1%

11%

0%

0%

34%

13%

11%

9%

10%

23%

34%

15%

18%

33%

19%

52%

20%

8%

1%

Sugu

Mees n=782

Naine n=854

Vanus

15 kuni 19 n=93

20 kuni 29 n=291

30 kuni 39 n=255

40 kuni 49 n=305

50 kuni 59 n=291

60 kuni 74 n=401

Rahvus

Eestlane n=1163

Venelane n=335

Muu n=138

Kodakondsus

Eesti kodakondsus n=1457

Vene kodakondsus n=57

Muu riigi kodakondsus n=49

Määratlemata kodakondsus n=73

Haridus*

I haridustase n=130

II haridustase n=643

III haridustase n=863

49%

51%

7%

13%

20%

19%

17%

23%

66%

24%

9%

88%

4%

3%

6%

11%

51%

39%

* I tase - põhiharidus või alla selle, II tase - üldkeskharidus, kutsekeskharidus või kutseõpe

põhihariduse või keskhariduse baasil, III tase - keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus

Põhitulemuste

kokkuvõte

© Emor AS

Kokkuvõte I

7

Uhkus Eestis elamise üle

− 77% Eesti elanikest tunnevad uhkust, et elavad Eesti Vabariigis, sealhulgas 38% tunnevad suurt uhkust. Need osakaalud ei ole viimase viie aasta jooksul oluliselt muutunud, jäädes

vastavalt vahemikku 76%–80% ja 30–39%. Enim tunnevad uhkust noored (alla 30-aastased) ning üle 60-aastased elanikud ning pigem eestlased kui muust rahvusest inimesed.

Institutsioonide usaldusväärsus

− Kõige rohkem usaldavad Eesti elanikud jätkuvalt Päästeamet (97% usaldab täielikult või pigem), Politsei- ja Piirivalveamet (88%), kaitsevägi (78%) ning Kaitseliit (78%). Kõige vähem

usaldatakse Vabariigi Valitsust (40%), peaministrit (35%) ja Riigikogu (35%).

− Pikemat perioodi silmas pidades on alates 2020. aastast vähehaaval kasvanud Kaitseliidu usaldusväärsus (69%-lt 78%-le). Veidi on aastaga vähenenud NATO (69%-lt 63%-le) ja

Euroopa Liidu (66%-lt 60%-le) usaldusväärsus.

− Noored usaldavad kõiki institutsioone enam kui vanemad vanuserühmad; kõige kriitilisemad on 40–49-aastased elanikud. Usaldajaid on enam ka eestlaste seas, võrreldes muust

rahvusest Eesti elanikega.

Julgeolek ja ohud

− Inimeste osakaal, kes usub, et elukeskkond Eestis on kümne aasta pärast praegusest turvalisem, jätkab langustrendi ning kasvanud on nende osakaal, kes usuvad, et elukeskkond

muutub ebaturvalisemaks.

− Kõige enam hinnatakse lähemate aastate jooksul Eesti suhtes tõenäoliseks ohuks valeuudiste levikut (86% hindab väga või küllaltki tõenäoliseks) ning küberrünnakuid riiklike

süsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu (85%). Mõlema ohu osas ei ole hinnangud eelneva aastaga võrreldes muutunud. Välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse

mõjutamiseks oma huvides kardetakse sel aastal enam, kui eelneval – 70% peab seda väga või küllaltki tõenäoliseks, võrreldes 2024. aasta 64%-ga. Samuti on tõusnud tõenäosuse

hinnangud Eesti riigi majanduslikule kokkuvarisemisele ja piiratud sõjalisele rünnakule mõne strateegilise objekti vastu. Suurem osa elanikest ei pea tõenäoliseks suurt

tööstusõnnetust/looduskeskkonna reostust, epideemiate levikut ning ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu. Epideemiate levikut peetakse üha vähem tõenäoliseks.

− Eesti elanikest 44% leiab, et Eesti meedias räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest parasjagu. Eestlased tunnevad seda enam (52%) kui muust rahvusest elanikud (29%).

Viimaste aastatega on langenud vastusevariandi „parasjagu“ valinud inimeste osakaal ning selle arvelt on tõusnud nende osakaal, kes tunnevad, et kajastust on liiga palju. „Liiga

palju“ vastanute osakaal on kasvanud mõlemas rahvusrühmas, kuid on eriti kõrge muust rahvusest elanike seas (54% võrreldes eestlaste 31%-ga).

− Eesti elanike hinnangul kujutavad maailmas rahule ja turvalisusele ohtu eelkõige Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides – kui üldiselt on neid inimesi, kes näevad

selles kindlat ohtu 62%, siis rahvuse lõikes on seda vastusevarianti valinud 77% eestlastest ning 32% muust rahvusest Eesti elanikest, mis näitab olulist erisust rahvusrühmade

hinnangutes. Veel mainiti olulisel määral Venemaa sõda Ukrainas (60% näeb selles kindlat ohtu) ning seejärel, sarnaselt Eestile ohtu kujutavatest teguritest, väärinfot ning

küberrünnakuid.

© Emor AS

Kokkuvõte II

8

Kaitsetahe

− Valdav osa (82%) elanikest arvab, et Eesti riik peaks igal juhul osutama relvastatud vastupanu juhul, kui mõni riik Eestit ründaks; seejuures hindas nii 89% eestlastest ja 70% muust

rahvusest Eesti elanikest. Kaitsetegevuses oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis osalema 62% Eesti elanikest, mis on samaväärne tulemus 2024. aastaga (61%). Ukraina

sõja eskaleerumise järgselt tõusis nende inimeste osakaal, kes oleks valmis panustama kaitsetegevusse, kuid võrreldes 2022. aastaga on tänavune osakaal 4 protsendipunkti

madalam. Eestlaste valmisolek kaitsetegevuses osalemiseks ei ole viimase aastaga muutunud ning on jätkuvalt kõrge (70% osaleks kindlasti või pigem), muutunud ei ole ka muust

rahvusest elanike valmisolek.

− Enamjaolt osaleksid inimesed sõjalises kaitsetegevuses abistavalt (23%) või eelkõige mittesõjalises kaitsetegevuses (26%). 12% on valmis osalema sõjalises kaitsetegevuses –

eelkõige alla 40-aastased mehed. 9% on vastanud, et ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääks Eestisse; 19% prooviks Eestist lahkuda – eelkõige alla 50-aastased ning pigem naised

kui mehed.

− Veidi enam kui pooled Eesti elanikud leiavad, et NATO-sse kuulumine tagab Eestile suurima julgeoleku (58%), kuid nende osakaal on aastaga langenud 7 protsendipunkti võrra.

Kolmandik elanikest tunneb, et julgeolekut tagab ka liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis. Enam kui neljandik elanikest valis julgeoleku suurimateks tagajateks veel

Balti riikide kaitsealase koostöö, elanike kaitsetahte ning kuulumise Euroopa Liitu. Balti riikide kaitsealasele koostööle on tänavu laiemalt tähtsust omistatud kui eelmisel aastal.

Viimastel aastatel on langenud elanike usk sellesse, et Eesti julgeoleku võiks tagada ainuüksi NATO-sse kuulumine ning kasvanud arusaam, et selleks on vaja ise oma kaitsesse

investeerida, teha koostööd Baltikumis ja Euroopa Liidu tasandil ning ka Ameerika Ühendriikidega.

− 38% elanikest tunneb, et on piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks välisvaenlase kallaletungi korral. Nende seas on eelkõige mehed, 30 – 39-aastased

inimesed ja eestlased. Eelmise aastaga võrreldes on piisavalt informeeritud inimeste osakaal tõusnud 5 protsendipunkti võrra. Jätkuvalt soovitakse kõige enam lisainformatsiooni

evakueerimise korralduse ning varjumise juhiste kohta.

− 57% vastajatest oleksid pigem või kindlalt valmis andma kaitseväe kasutusse oma sõidukit, tehnikat, hooneid, põllumaid ning muud sarnast; nende osakaal on 5 protsendipunkti

madalam kui 2024. aastal.

Kaitsevõime

− 2022. aasta uuringutulemused näitasid Eesti elanike laialdast usku sellesse, et Eestit oleks võimalik liitlaste täiendava abi saabumiseni kaitsta võõrriigi relvastatud kallaletungi korral –

60% vastasid, et kindlasti või pigem oleks see võimalik. Viimaste aastate jooksul on kindlustunne selle võimekuse osas tasapisi langenud ning jõudnud 49%-ni.

− 54% Eesti elanikest arvab, et viimastel aastatel on Eesti riik riigikaitset arendanud pigem või väga hästi – see on märkimisväärne langus võrreldes eelmise uuringulaine 67%-ga. 25%

vastanutest arvab, et riigikaitset on arendatud pigem halvasti, võrreldes eelmise aasta 17%-ga. Kasvanud on nende elanike osakaal, kes ei osanud hinnangut anda (20%-ni).

© Emor AS

Kokkuvõte III

9

− Ligi pooled elanikest (49%) on arvamusel, et Eesti kaitsekulutusi tuleks tõsta. Nii arvavad eelkõige noored (alla 30-aastased), eestlased, ning hea toimetulekuga inimesed. Toetus

sellele on võrreldes paari eelneva aastaga taas kasvanud (+10 protsendipunkti) ning seda ennekõike nende arvelt, kes soovisid kulutusi säilitada endisel tasemel. Veidi alla neljandiku

vastajatest tunneb, et kaitsekulutusi võiks säilitada praegusel tasemel. 17% inimestest leiab, et kulutusi võiks vähendada. Viimaste seas on enam 40–49-aastaseid Eesti elanikke,

muust rahvusest inimesi, ning neid kellel on oma sissetulekuga raske hakkama saada. Vähendamist soosivad ka need inimesed, kes ise ei oleks valmis kaitsetegevuses osalema.

− Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse on valdavalt positiivne – 60% või enam Eesti elanikest suhtub kaardistatud tegevustesse pigem või väga hästi. Eelmise aastaga

võrreldes on tõusnud toetus harjutusalade laiendamisele (56%-lt 62%-le).

Hinnangud aja- ja reservteenistusele

− 90% elanikest peab noormeeste ajateenistuse läbimist vajalikuks, sh 60% kindlasti vajalikuks. Ajateenistusest kõrvale hoidjatesse suhtutakse valdavas osas negatiivselt (55%

elanikest) ning see hoiak ei ole viimase kolme aasta jooksul muutunud. Veidi enam kui kolmandik suhtub sellesse aga mõistvalt – enam on neid alla 40-aastaste, muust rahvusest

elanike ning majanduslikult keerulise toimetulekuga inimeste hulgas. Mõistvalt suhtuvad pigem need inimesed, kes ise kallaletungi korral kaitsetegevuses pigem ei osaleks.

Kõrvalehoidmise heakskiitjaid on väga vähe (2%).

− Valdavalt tunnevad Eesti elanikud, et naiste suhe ajateenistusega võiks olla vabatahtlik (81%). 43% arvab, et naised peaksid vabatahtliku soovi korral läbima ajateenistuse samadel

alustel meestega; 38% arvab aga, et naistele peaks olema eraldi programm. 7% elanikest leiab, et ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik, ning 10% arvab, et naised ei peaks

ajateenistust läbima. Naised ise toetavad kõige enam ajateenistuse vabatahtlikku läbimist eraldi programmi järgi, samas kui meeste seisukoht on ennekõike, et see peaks toimuma

meestega samadel alustel. Mehed toetavad enam ka naiste kohustuslikku ajateenistust.

− Suhtumine õppekogunemistesse, reservväelastesse ning elukutselistesse kaitseväelastesse on jätkuvalt väga positiivne.

Riigikaitselised organisatsioonid ja tegevused

− Kaitseliidu ülesandena nähakse eelkõige valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul ehk tsiviilkaitset, mis oli enim mainitud ülesanne ka eelmises

uuringulaines. Järgnevalt mainitakse osalemist päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral ning pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks. Nägemus Kaitseliidu peamistest

ülesannetest ei ole aastaga muutunud.

− Naiskodukaitse tegevust riigikaitse tagamisel peab oluliseks 79% elanikkonnast.

− Peamiseks takistuseks Kaitseliidu või Naiskodukaitsega liitumisel on ajapuudus isiklike kohustuste tõttu ning mure enda tervise või füüsilise vastupidavuse pärast.

− Eesti riigi kaitsestruktuuridega on kõige sagedamini isiklikult kokku puututud seoses riigikaitseõpetusega (15%). Sealhulgas 15–29-aastastest on riigikaitseõpetuses osalenud 46%,

30-aastastest ja vanematest aga vaid 7%.

− 52% elanikest arvab, et riigikaitseõpetus peaks gümnaasiumis olema kohustuslik õppeaine ning 35% et see peaks olema vabatahtlik.

© Emor AS

Kokkuvõte IV

10

Hinnangud NATO-le

− 83% elanikest pooldab Eesti kuulumist NATO-sse. See näitaja on kaardistatud perioodi (2000 – 2025) kõrgeimal tasemel. Kõige enam toetavad NATO-sse kuulumist alla 30-aastased

inimesed (toetus üle 90%) samas kui 40 – 49-aastaste seas on toetajate osakaal madalaim (76%). Rahvuse lõikes on erinevused suured: eestlastest toetab NATO-sse kuulumist 94%,

muust rahvusest inimestest aga 60% (viimaste osakaal on võrreldes 2024. aastaga kasvanud 7 protsendipunkti võrra). Tervikuna on 12% elanikest Eesti NATO-sse kuulumise vastu.

− 84% Eesti elanikest usub, et NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel on oluline – 22% elanikest usub, et NATO liikmeks olemine hoiab sõjalise rünnaku võimaluse üldse ära, 48% usub,

et konflikti puhkedes osutaks NATO meile otsest sõjalist abi ning 15% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega. Ligi kümnendik Eesti elanikest usub jätkuvalt, et

Eestil ei ole NATO-lt mingit abi loota. Viimase kahe aasta jooksul on langenud nende osakaal, kes usuvad, et NATO liikmelisus hoiab sõjalise rünnaku võimaluse ära (29%-lt 22%-le)

ning kasvanud nende osakaal, kes usuvad, et NATO piirdub poliitilise ja diplomaatilise toetusega (10%-lt 14%-le).

− 60% elanikest usub, et NATO on tänases julgeoleku olukorras teinud pigem või täiesti piisavalt, et tagada Eesti julgeolek. Võrreldes aastaga 2023. aastaga on seda hoiakut jagavate

inimeste osakaal langenud (69%-lt 60%-le). Suur osa, pea viiendik vastajatest, ei oska oma hinnangut anda.

− NATO liitlasvägede kohalolekusse suhtutakse väga positiivselt – 82% elanikest pooldavad seda ning vaid 13% on selle vastu.

Suhtumine rahvusvahelistesse sõjalistesse operatsioonidesse

− 56% elanikest pooldab Eesti kaitsejõudude osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Sarnaselt varasemale tuuakse peamiste argumentidena sõjalistes operatsioonides

osalemiseks välja meie sõdurite reaalse lahingukogemuse saamist ning Eestile võimalike ohtude korral NATO abi tagamist.

Sõjaline toetus Ukrainale

− Kaks kolmandikku elanikest arvab, et Eesti ja teised liitlased peavad jätkama Ukraina sõjalist toetamist. Seahulgas eestlastest arvab seda 82%, kuid muust rahvusest inimestest vaid

26%. Noored, alla 30-aastased Eesti elanikud, on selles teemas taas toetavamad kui vanemad vanuserühmad.

Meediatarbimine

− Uudisteportaalidest ning ajalehtede võrguväljaannetest on enim jälgijaid Delfil, seejärel ERR-il ning Postimehel. YouTube on kõige laiema kasutajaskonnaga sotsiaalmeediakanal,

kuid kõige sagedamini kasutatakse Facebooki ning erinevaid otsesuhtlusrakendusi.

− Telekanalitest vaadatakse enim ETV eestikeelseid saateid, sellele järgnevad TV3 ja Kanal 2 võrdväärsete vaatajaskondade suurustega. Viiendik muust rahvusest Eesti elanikest

jälgib Venemaa telekanaleid. Teiste välisriikide telekanaleid jälgivad pigem eestlased.

− Raadioprogrammidest kuulab 36% Eesti elanikest vähemalt mõnikord Vikerraadiot, 23% Kuku raadiot ja 12% Tre raadiot (eestlastest vastavalt 47%, 30% ja 16%). Muid eestikeelseid

raadioprogramme kuulab 55% elanikest (33% muust rahvusest elanikest ja 66% eestlastest). Raadio 4 kuulab vähemalt mõnikord 28% ja muid Eesti venekeelseid raadioprogramme

42% muust rahvusest Eesti elanikest.

1. Uhkus Eestis

elamise üle

© Emor AS

Sugu Mees n=782

Naine n=854

Vanusegrupp

15-19 n=93

20-29 n=291

30-39 n=255

40-49 n=305

50-59 n=291

60-74 n=401

Rahvus

Eestlane n=1163

Muu rahvus n=473

Haridustase

I ja II haridustase n=773

III haridustase n=863

Asulatüüp

Pealinn n=499

Suurlinn n=300

Muu linn n=397

Maapiirkond n=440

Piirkond

Tallinn n=499

Põhja-Eesti n=172

Lääne-Eesti n=190

Kesk-Eesti n=163

Kirde-Eesti n=168

Lõuna-Eesti n=447

Uhkus Eestis elamise üle

12

1. UHKUS EESTIS ELAMISE ÜLE

36 39

47 38

29 32

37 46

40 34

34 42

37 38 37 38

37 39 41

38 27

39

39 39

39 44

44 37

37 34

40 36

38 40

37 41 40 39

37 37 34

47 38

42

10 11

11 8

12 15

10 7

10 11

12 7

9 11

10 12

9 12 12

5 17

9

8 2

1 4

6 8 6 4

4 7

6 4

6 5

5 5

6 6

3 4

8 4

8 8

2 6

9 9 9 9

6 12

10 6

11 6 8 7

11 6

10 6

10 5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Joonis 1.2 Kuivõrd Te tunnete uhkust selle üle, et elate Eesti Vabariigis? Sotsiaal-

demograafilistes lõigetes (% kõigist vastajatest, n = 1636)

Eestis elamise üle on väga või pigem uhked 77% elanikest, 15% ei tunne selle üle

uhkust. 2025. aasta tulemused on statistilise vea piires võrdväärsed 2024. aasta

tulemustega, ehk saab öelda, et uhkustunne Eestis elamise üle ei ole viimase aasta

jooksul oluliselt muutunud. Alates 2021. aastast on nende inimeste osakaal, kes tunnevad

Eestis elamise üle uhkust, jäänud vahemikku 76% kuni 80%.

Vaadates vastuseid sotsiaaldemograafilistes lõigetes (joonis 1.2) on näha, et uhkusetunnet

on enim noorte (alla 30-aastaste) ning vanemate (60 – 74-aastaste) hulgas. Samuti on

Eestis elamise üle uhked pigem eestlased kui muust rahvusest inimesed ning pigem

kõrgharidusega elanikud.

Kirde-Eestis, kus on palju muust rahvusest inimesi, on ka uhkusetundjate osakaal väiksem.

Keskmisest enam on uhkust tundvaid Eesti elanikke Kesk- ja Lõuna-Eestis, täpsemalt

eelkõige Tartu- ja Raplamaal.

Joonis 1.1 Kuivõrd Te tunnete uhkust selle üle, et elate Eesti Vabariigis?

(% kõigist vastajatest, n = 1636)

38

35

39

37

30

39

41

41

43

48

10

12

10

8

10

5

5

4

4

4

8

8

7

8

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

Tunnen suurt uhkust Pigem tunnen uhkust Pigem ei tunne uhkust Üldse ei tunne uhkust Ei oska öelda

2. Institutsioonide

usaldusväärsus

© Emor AS 14

Kõige enam usaldavad elanikud Päästeametit – seejuures on täielik usaldus aastaga

tõusnud (63%->68%). Kokku usaldab Päästeametit pigem või täielikult 97% Eesti

elanikest, ehk saab öelda, et on vaid üksikud, kes institutsiooni ei usalda. See näitaja ei

ole võrreldes 2024. aastaga muutunud.

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning ka kaitsevägi ja Kaitseliit on jätkuvalt suure

usaldusega institutsioonid ning see pole aastaga muutunud.

Peaministri usaldusväärsuse kasv jääb vea piiridesse. 2024. aasta kevadel usaldas

tolleaegset peaministrit Kaja Kallast 30% Eesti elanikest; tänavust peaministrit Kristen

Michalit aga 35% elanikest.

Pikemat perioodi silmas pidades on alates 2020ndast aastast vähehaaval kasvanud

Kaitseliidu usaldusväärsus (69%-lt 78%-le). Veidi on vähenenud NATO ja Euroopa Liidu

usaldusväärsus.

Noored (15–19-aastased) usaldavad kõiki institutsioone enam, kui teised

vanuserühmad. Kõige vähem on institutsioonide usaldajaid 40–49-aastaste seas. Samuti

on rahvuse lõikes erinevus, nagu on ilmnenud ka varasemates uuringulainetes –

eestlased usaldavad institutsioone oluliselt enam kui muust rahvusest Eesti

elanikud. Rahvuste võrdluses on erisus kõige väiksem (3%) kohalike omavalitsuste

usaldamises.

Mehed usaldavad NATO-t enam kui naised ning naised usaldavad meestega võrreldes

enam PPA-d.

2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS

68

40

39

39

31

20

18

17

10

7

6

5

29

48

39

39

39

46

45

43

53

33

29

30

1

7

10

9

12

16

16

17

25

26

25

32

1

4

8

6

11

7

14

17

8

29

33

27

1

2

4

8

7

11

7

5

4

5

7

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsevägi

Kaitseliit

President

Kohtusüsteem

NATO

Euroopa Liit

Kohalikud omavalitsused

Vabariigi Valitsus

Peaminister

Riigikogu

Täielikult usaldan Pigem usaldan Pigem ei usalda Üldse ei usalda Ei oska öelda

Institutsioonide usaldusväärsus

Joonis 2.1 Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone?

(% kõigist vastajatest, n = 1636)

© Emor AS

Institutsioonide usaldusväärsus ajas

15

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Kaitsevägi

Kaitseliit

President

Kohtusüsteem

97%

87%

79%

78%

70%

66%

97%

86%

80%

76%

74%

71%

96%

85%

77%

76%

77%

72%

96%

86%

78%

75%

77%

70%

97%

89%

79%

71%

58%

70%

96%

87%

78%

69%

64%

56%

2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS

NATO

Kohalikud omavalitsused

Euroopa Liit

Vabariigi Valitsus

Riigikogu

Peaminister

63%

62%

60%

40%

35%

35%

69%

65%

66%

43%

37%

30%

70%

67%

67%

57%

51%

52%

69%

68%

68%

59%

50%

53%

66%

66%

65%

55%

48%

49%

62%

73%

66%

60%

59%

69%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Joonis 2.2 Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

© Emor AS

Kaitseväe usaldusväärsus rahvuse lõikes

16

2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS

58

68 73 75 74

80 79 81 81 80 83

79 82 83

78 77 79 77 78 78 79 78 77 80 79

58

67

74

81 82 85 85

89 88 90 90 92 91 90 92 90 90 92 87

90 88 89 91 88 89 89

35 40

54 53

60

50

68

60

66 62

58 62

53

60 62

49 47 51 53 54

58 54 53

56 60

57

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2 0 0 0

2 0 0 2

2 0 0 2

2 0 0 3

2 0 0 4

2 0 0 5

2 0 0 6

2 0 0 7

2 0 0 8

2 0 0 9

2 0 1 0

2 0 1 1

2 0 1 2

2 0 1 3

2 0 1 4

2 0 1 5

2 0 1 6

2 0 1 7

2 0 1 8

2 0 1 9

2 0 2 0

2 0 2 1

2 0 2 2

2 0 2 3

2 0 2 4

2 0 2 5

Kokku Eestlane Muu rahvus

Kaitsevägi on Eesti elanike silmis olnud püsivalt üks enam usaldatud institutsioone.

2025. aastal hindas kaitseväge usaldusväärseks 79% elanikkonnast, mis on

võrdväärne eelmise aasta tulemusega (80%).

Eestlased usaldavad kaitseväge enam kui muust rahvusest Eesti elanikud. Eestlastest

väljendab kaitseväe vastu usaldust 89%, samas kui muust rahvusest inimeste seas on

see näitaja 57%. Eestlaste puhul on näidik olnud viimaste aastate jooksul valdavalt

stabiilne. Muust rahvusest inimeste seas on hoiak muutlikum.

Rahvuse mõju hinnangutele väljendub ka teistes sotsiaaldemograafilistes gruppides –

näiteks on kaitseväe usaldusväärsus madalam Tallinna ja Ida-Virumaa elanike seas,

kus elab valdav osa Eesti muust rahvusest elanikest.

Joonis 2.3 Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone?

KAITSEVÄGI (kokku % kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

© Emor AS

Kaitseliidu usaldusväärsus rahvuse lõikes

17

2. INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS

39

48

58 59 58

68

62 65 64

68 68 69 74 73 71 71 71

74 73 69 71

75 76 76 78

39

48

55

66 68 67

77 77 79 75

80 82 84 85 85 86 86 87 87 86 81

85 89 88 90 89

22 22

30

40 38 34

47

33 33

42 42 37 35

48 46

40 37 37

46 44 43 42 44

51 47

55

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2 0 0 0

2 0 0 2

2 0 0 2

2 0 0 3

2 0 0 4

2 0 0 5

2 0 0 6

2 0 0 7

2 0 0 8

2 0 0 9

2 0 1 0

2 0 1 1

2 0 1 2

2 0 1 3

2 0 1 4

2 0 1 5

2 0 1 6

2 0 1 7

2 0 1 8

2 0 1 9

2 0 2 0

2 0 2 1

2 0 2 2

2 0 2 3

2 0 2 4

2 0 2 5

Kokku Eestlane Muu rahvus

Kaitseliidu usaldusväärsus on samal tasemel kaitseväega – 78% kõigist Eesti

elanikest peab seda usaldusväärseks. Eestlaste hinnang on samal tasemel nagu

kaitseväe puhul – 89% eestlastest usaldab Kaitseliitu. Muust rahvusest elanike

sihtrühmas on Kaitseliidu usaldusväärsuses toimunud oluline tõus – 55% neist

usaldab seda, mis on 8 protsendipunkti võrra enam kui aastal 2024. See on

viimase 25 aasta kõrgeim tulemust muust rahvusest Eesti elanike seas.

Valdavalt hindavad erinevad sihtrühmad Kaitseliidu usaldusväärsust samamoodi nagu

teiste institutsioonide usaldusväärsust – ei ole sihtrühmi, kes hindaksid Kaitseliidu

usaldusväärsust teisiti kui ülejäänud institutsioonide puhul. Ainus erisus ilmneb selles,

et kui üldjuhul on institutsioonide usaldusväärsus III taseme haridusega inimeste seas

suurem, siis Kaitseliitu usaldavad I-II haridustasemega elanikud veidi enam (79%) kui III

haridustasemega inimesed (74%).

Joonis 2.4 Mil määral Te usaldate järgmisi Eesti riigi ja rahvusvahelisi institutsioone?

KAITSELIIT (kokku % kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

3. Julgeolek ja ohud

© Emor AS

Prognoos tuleviku elukeskkonna turvalisusele

19

3. JULGEOLEK JA OHUD

Elanike osakaal, kes usub, et elukeskkond Eestis on kümne aasta pärast

praegusest turvalisem, on teist aastat järjest langenud ning kasvanud on nende

osakaal, kes usuvad, et elukeskkond muutub ebaturvalisemaks.

Aastate lõikes on näha, et 2020. aastal avaldas pandeemia hinnangutele olulist mõju,

kuid 2021. aastal oli inimeste vaade tulevikule taas positiivsem. 2022. aastal, Ukraina

sõja eskaleerumisel, langes inimeste optimism tuleviku turvalisuse püsimisse taas.

2023. aastal olid hinnangud veidi optimistlikumad kui 2022. aastal, kuid on nüüd

viimase kolme aasta jooksul taas liikunud negatiivsema poole.

Eestlastest usub kolmandik, et kümne aasta pärast on elukeskkond on praegusest

ebaturvalisem, muust rahvusest inimeste seast usub seda veidi enam kui neljandik.

Mõlemas sihtrühmas on viiendik sellel arvamusel, et elukeskkond muutub

turvalisemaks.

Muust rahvusest elanike seas on neid, kes ei oska hinnangut anda, enam kui eestlaste

hulgas.

21

25

29

27

27

28

21

28

33

30

31

28

20

19

21

18

18

26

32

31

34

30

42

34

33

32

33

31

42

31

30

31

35

27

40

39

31

28

22

25

19

23

33

28

22

23

17

26

27

28

23

27

24

15

17

15

15

19

12

16

14

12

13

15

10

14

23

22

21

27

17

20

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Turvalisemas elukeskkonnas

Samasuguses elukeskkonnas

Ebaturvalisemas elukeskkonnas

Ei oska öelda

KOKKU

EESTLANE

MUU RAHVUS

Joonis 3.1 Kas Teie hinnangul elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast võrreldes

praeguse olukorraga riigis...?. (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

© Emor AS

Prognoos tuleviku elukeskkonna turvalisusele sihtrühmade lõikes

20

KOKKU n=1636

Sugu

Mees n=782

Naine n=854

Vanusegrupp

15-19 n=93

20-29 n=291

30-39 n=255

40-49 n=305

50-59 n=291

60-74 n=401

Rahvus

Eestlane n=1163

Muu rahvus n=473

Haridustase

I ja II haridustase n=773

III haridustase n=863

Piirkond

Tallinn n=499

Põhja-Eesti n=172

Lääne-Eesti n=190

Kesk-Eesti n=163

Kirde-Eesti n=168

Lõuna-Eesti n=447

Joonis 3.2 Kas Teie hinnangul elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast võrreldes

praeguse olukorraga riigis...? (% sihtrühmast).

21

21

20

44

21

18

18

21

18

21

20

20

21

24

21

19

14

20

19

32

33

30

32

29

37

32

31

28

33

30

32

31

34

33

36

35

18

30

31

31

31

20

37

33

32

29

30

33

27

31

30

26

28

32

31

43

33

17

15

19

4

12

12

18

19

25

14

23

16

19

16

18

14

20

18

18

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Turvalisemas elukeskkonnas

Samasuguses elukeskkonnas

Ebaturvalisemas elukeskkonnas

Ei oska öelda

3. JULGEOLEK JA OHUD

Vanuse lõikes ilmneb suur erisus selles, et 15–19-aastased usuvad teistest

vanusegruppidest vähem, et tulevik muutub ebaturvalisemaks (20% sellel arvamusel),

samas kui 20–29-aastased usuvad seda teistest enam (37%).

Elukoha lõikes hindavad tuleviku elukeskkonda tõenäoliselt ebaturvalisemaks Ida-

Virumaa (43%) ja Põlvamaa (48%) elanikud. Pealinna elanikud väljendavad seda

arvamust keskmisest oluliselt vähem (26%).

© Emor AS

Kõige sagedamini peetakse lähiaastate tõenäoliseks ohuks valeuudiste levikut (86% hindab väga või küllaltki tõenäoliseks) ning küberrünnakuid riiklike süsteemide, asutuste,

ettevõtete või elanike vastu (85%). Mõlema ohu osas ei ole hinnangud eelneva aastaga võrreldes muutunud (joonis 3.4).

Välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides kardetakse sel aastal enam kui eelneval – 70% peab seda väga või küllaltki tõenäoliseks, võrreldes 2024.

aasta 64%-ga. Samuti on kasvanud tõenäosuse hinnangud Eesti riigi majanduslikule kokkuvarisemisele ja piiratud sõjalisele rünnakule mõne strateegilise objekti vastu. Suurem osa

elanikest ei pea tõenäoliseks suurt tööstusõnnetust/looduskeskkonna reostust, epideemiate levikut ning ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu. Epideemiate levikut peetakse üha vähem

tõenäoliseks (joonis 3.4).

Enamikke ohte peavad muust rahvusest Eesti elanikud vähem tõenäoliseks kui eestlased. Erinevalt eestlastest peavad muust rahvusest inimesed tõenäolisemaks Eesti riigi

majanduslikku kokkuvarisemist. Ideoloogilistel, rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid konflikte elanikkonnas peavad eestlased ja muust rahvusest inimesed võrdväärselt

tõenäoliseks.

Eestit ähvardavate ohtude hinnanguline tõenäosus

21

3. JULGEOLEK JA OHUD

55

50

30

16

15

11

10

7

6

4

31

35

40

29

42

34

38

30

22

30

9

9

19

37

33

39

31

38

54

48

3

3

5

12

5

11

13

18

12

11

2

3

6

5

5

5

7

7

6

7

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks Ei oska öelda

Valeuudiste levik

Küberrünnakud riiklike infosüsteemide, asutuste, ettevõtete või elanike vastu

Välisriigi sekkumine (sh hübriidrünnak) Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

Häired riiklikult olulise taristu (sh energiaühendus, sidevõrk, transport jms) töös

Ideoloogilistel, rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad konfliktid elanikkonna rühmade vahel

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu

Ulatuslik sõjaline rünnak Eesti vastu

Suur tööstusõnnetus või looduskeskkonna reostus

Epideemiate levik (nt Ebola, HIV, Covid-19 jt)

Joonis 3.3 Kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? (% kõigist vastajatest, n = 1636)

© Emor AS

86%

85%

70%

58%

49%

86%

84%

64%

43%

83%

83%

61%

36%

82%

75%

58%

34%

78%

75%

51%

14%

67%

68%

56%

20%

46%

45%

37%

34%

27%

41%

41%

39%

36%

32%

45%

29%

40%

49%

39%

64%

30%

11%

75%

26%

22%

77%

22

3. JULGEOLEK JA OHUD

Valeuudiste levik

Küberrünnakud riiklike infosüsteemide,

asutuste, ettevõtete või elanike vastu

Välisriigi sekkumine (sh hübriidrünnak)

Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks

oma huvides

Häired riiklikult olulise taristu

(sh energiaühendus, sidevõrk,

transport jms) töös

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise

objekti vastu

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

Ideoloogilistel, rahvuslikel või usulistel motiividel

toimuvad konfliktid elanikkonna rühmade vahel

Ulatuslik sõjaline rünnak Eesti vastu

Epideemiate levik (nt Ebola, HIV, Covid-19 jt)

Suur tööstusõnnetus

või looduskeskkonna reostus

Eestit ähvardavate ohtude hinnanguline tõenäosus ajas Joonis 3.4 Kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? VÄGA + KÜLLALTKI TÕENÄOLISEKS

(% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

2025

2024

2023

2022

2021

2020

© Emor AS

Valeuudiste levik

Küberrünnakud

riigi/asutuste/elanike/

ettevõtete vastu

Välisriigi sekkumine

Eesti mõjutamiseks

oma huvides

Häired riiklikult

olulise taristu töös

Piiratud sõjaline rünnak

mõne strateegilise objekti

vastu Kokku n =1636

Sugu

Mees n=782

Naine n=854

Vanusegrupp

15-19 n=93

20-29 n=291

30-39 n=255

40-49 n=305

50-59 n=291

60-74 n=401

Rahvus

Eestlane n=1163

Muu rahvus n=473

Haridustase

I ja II haridustase n=773

III haridustase n=863

Piirkond

Tallinn n=499

Põhja-Eesti n=172

Lääne-Eesti n=190

Kesk-Eesti n=163

Kirde-Eesti n=168

Lõuna-Eesti n=447

23

3. JULGEOLEK JA OHUD

Eestit ähvardavate ohtude hinnanguline tõenäosus sihtrühmade lõikes 1/2

Joonis 3.5 Kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? VÄGA + KÜLLALTKI TÕENÄOLISEKS (% sihtrühmast)

86%

88%

85%

86%

94%

88%

88%

80%

83%

91%

76%

85%

87%

83%

89%

85%

93%

81%

88%

85%

87%

82%

74%

89%

84%

88%

84%

83%

91%

72%

84%

86%

80%

90%

86%

93%

74%

89%

70%

74%

66%

57%

79%

72%

73%

68%

66%

79%

52%

69%

71%

65%

73%

73%

79%

54%

78%

49%

48%

50%

57%

56%

53%

49%

47%

39%

59%

29%

48%

50%

42%

57%

55%

58%

32%

54%

58%

58%

57%

39%

61%

61%

59%

63%

53%

64%

46%

57%

59%

51%

62%

63%

59%

51%

65%

© Emor AS

Eesti riigi majanduslik

kokkuvarisemine

Ideoloogilistel, rahvuslikel

või usulistel motiividel

konfliktid elanikkonnas

Ulatuslik sõjaline

rünnak Eesti vastu

Epideemiate levik (nt Ebola,

HIV, Covid-19 jt)

Suur tööstusõnnetus või

looduskeskkonna reostus

Kokku n = 1636

Sugu

Mees n=782

Naine n=854

Vanusegrupp

15-19 n=93

20-29 n=291

30-39 n=255

40-49 n=305

50-59 n=291

60-74 n=401

Rahvus

Eestlane n=1163

Muu rahvus n=473

Haridustase

I ja II haridustase n=773

III haridustase n=863

Piirkond

Tallinn n=499

Põhja-Eesti n=172

Lääne-Eesti n=190

Kesk-Eesti n=163

Kirde-Eesti n=168

Lõuna-Eesti n=447

24

3. JULGEOLEK JA OHUD

Eestit ähvardavate ohtude hinnanguline tõenäosus sihtrühmade lõikes 2/2

Joonis 3.6 Kui tõenäoliseks peate, et Eestit ähvardab lähemate aastate jooksul midagi järgnevast? VÄGA + KÜLLALTKI TÕENÄOLISEKS (% sihtrühmast)

46%

41%

50%

29%

44%

53%

47%

53%

40%

39%

60%

48%

42%

47%

40%

44%

44%

58%

44%

45%

42%

49%

33%

57%

42%

48%

49%

41%

45%

45%

43%

48%

50%

43%

44%

36%

43%

45%

37%

35%

39%

47%

48%

37%

36%

35%

30%

44%

22%

39%

34%

28%

43%

46%

48%

30%

40%

34%

30%

38%

21%

28%

37%

39%

34%

34%

36%

30%

34%

34%

29%

42%

29%

39%

41%

34%

27%

25%

30%

29%

24%

27%

27%

30%

27%

30%

22%

28%

27%

24%

35%

31%

26%

27%

28%

© Emor AS

Julgeoleku meediakajastus

25

3. JULGEOLEK JA OHUD

Eesti elanikest 44% leiab, et Eesti meedias räägitakse Eestit ähvardavatest

sõjalistest ohtudest parasjagu. Nii arvab 52% eestlastest ja 29% muust rahvusest

elanikest.

Viimaste aastatega on langenud nende osakaal, kelle jaoks kajastust on parasjagu

ning selle arvelt on kasvanud nende osakaal, kes tunnevad, et kajastust on liiga palju

(alates 2023. aastast kasv 13 protsendipunkti). „Liiga palju“ vastanute osakaal on

kasvanud mõlemas rahvusrühmas, kuid on eriti kõrge muust rahvusest elanike seas

(54%).

Vastusevarianti „liiga palju“ on teistest enam valinud naised ning 40–49-aastased Eesti

elanikud. Samuti on sellel arvamusel eelkõige just need inimesed, kes pigem ei oleks

valmis võõrriigi kallaletungi korral Eesti kaitsetegevuses osalema.

39

34

26

28

22

23

31

26

17

18

13

16

54

49

45

48

43

37

44

49

57

55

50

49

52

56

65

65

57

53

29

32

40

33

35

41

9

10

9

9

14

17

11

12

11

11

16

20

6

5

5

5

9

11

8

8

8

8

14

11

6

6

7

5

14

11

11

14

11

14

13

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Liiga palju Parasjagu Liiga vähe Ei oska öelda

KOKKU

EESTLANE

MUU RAHVUS

Joonis 3.7 Kas Teie hinnangul kirjutatakse ja räägitakse Eesti meedias Eestit

ähvardavatest sõjalistest ohtudest...? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

© Emor AS

Eesti elanike hinnangul kujutavad maailma rahule ja turvalisusele ohtu eelkõige Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides. Selles näeb selles kindlat ohtu 62%,

sealhulgas 77% eestlastest ning 32% muust rahvusest Eesti elanikest, mis näitab olulist erisust rahvuste hinnangutes. Nendest inimestest, kes kindlasti NATO liitlasvägede kohalolekut

Eestis pooldavad, on 81% arvamusel, et see kujutab kindlat ohtu.

Pea sama suure osa elanike hinnangul kujutab maailmale kindlat ohtu ka Venemaa sõda Ukrainas (60%).

Järgnevad ohud, mida kõige sagedamini toodi välja ka seoses Eestiga – valeuudiste levik ning küberrünnakud. Viimase aasta jooksul on oluliselt langenud epideemiate leviku ja

tuumarelvade kasutamise ohu hinnangud.

Maailmale ohtu kujutavate tegurite tõenäosus

26

3. JULGEOLEK JA OHUD

62

60

57

53

45

44

30

28

19

20

24

33

38

30

43

45

43

54

14

12

6

5

18

8

20

19

22

5

4

4

3

6

5

5

10

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Kindlasti kujutab Mõningal määral Kindlasti ei kujuta Ei oska öelda

Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides

Venemaa sõda Ukrainas

Väärinfo ja valeuudiste laialdane levik

Küberrünnakud

Tuumarelvade kasutamine

Sõjapõgenike ja pagulaste sisseränne Euroopasse

Globaalsed kliimamuutused

Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse kasv

Epideemiate levik (nt Ebola, HIV, Covid-19, Zika jt)

Joonis 3.8 Mil määral kujutavad Teie hinnangul ohtu rahule ja turvalisusele maailmas järgnevad tegurid? (% kõigist vastajatest, n = 1636)

© Emor AS

Maailmale ohtu kujutavate tegurite tõenäosus ajas

27

3. JULGEOLEK JA OHUD

Küberrünnakud

Väärinfo ja valeuudiste laialdane levik

Sõjapõgenike ja pagulaste sisseränne

Euroopasse

Venemaa sõda Ukrainas

Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu

naaberriikides

92%

90%

87%

84%

81%

94%

94%

90%

90%

83%

94%

92%

83%

90%

86%

92%

95%

87%

93%

87%

93%

93%

89%

77%

74%

85%

81%

83%

70%

67%

Globaalsed kliimamuutused

Tuumarelvade kasutamine

Epideemiate levik

(nt Ebola, HIV, Covid-19, Zika jt)

Hiina maandusliku ja sõjalise võimsuse kasv

76%

76%

73%

71%

80%

93%

86%

77%

83%

92%

86%

78%

78%

88%

81%

81%

92%

79%

80%

86%

72%

Joonis 3.9 Mil määral kujutavad Teie hinnangul ohtu rahule ja turvalisusele maailmas järgnevad tegurid? KINDLASTI + MÕNINGAL MÄÄRAL (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

2025

2024

2023

2022

2021

2020

4. Kaitsetahe

© Emor AS

Suhtumine relvastatud vastupanu osutamisesse

29

4. KAITSETAHE

Valdav osa (82%) elanikest tunneb, et Eesti riik peaks osutama relvastatud vastupanu

juhul, kui mõni riik Eestit ründaks. Väga kindla nõustuva hoiakuga on 60% elanikest,

seejuures 68% eestlastest ja 44% muust rahvusest inimestest.

Erinevaid lõiked võrreldes ilmneb, et teistest oluliselt enam nõustuvad relvastatud

vastupanuga mehed, noored inimesed, Põhja- ja Lääne-Eesti elanikud ning need, kes

oleks ka ise valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevusse panustama.

60

59

58

57

38

40

68

69

67

69

43

42

44

38

39

32

27

35

22

22

25

24

34

37

21

20

22

22

33

37

25

27

31

29

34

38

6

6

6

8

13

11

4

3

4

4

11

9

11

13

10

16

17

16

3

3

3

3

5

8

1

2

2

1

3

8

5

6

4

7

9

8

9

10

9

9

11

4

6

7

6

5

10

5

14

16

15

17

14

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

KOKKU

EESTLANE

MUU RAHVUS

Joonis 4.1 Kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis kas Eesti riik peaks igal juhul, sõltumata

ründajast, osutama relvastatud vastupanu? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

© Emor AS

Suhtumine relvastatud vastupanu osutamisesse ajas

30

4. KAITSETAHE

56

66 65 69 71

66 69

77 73

77 77 74

78 79 82 83 81 83

79 80 77

72

81 83 81 82

26 22 23 24 23 25

20

12 17

14 17 19 17 17 15

11 11 9 11 9 12

18

11 9 10 9 0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2 0 0 0

2 0 0 2

2 0 0 2

2 0 0 3

2 0 0 4

2 0 0 5

2 0 0 6

2 0 0 7

2 0 0 8

2 0 0 9

2 0 1 0

2 0 1 1

2 0 1 2

2 0 1 3

2 0 1 4

2 0 1 5

2 0 1 6

2 0 1 7

2 0 1 8

2 0 1 9

2 0 2 0

2 0 2 1

2 0 2 2

2 0 2 3

2 0 2 4

2 0 2 5

Pigem/kindlasti peaksime osutama relvastatud vastupanu

Pigem/kindlasti ei peaks osutama relvastatud vastupanu

Inimesi, kes nõustuvad, et Eesti riik peaks osutama rünnaku korral relvastatud

vastupanu, on 82%, mis on väga kõrge osakaal. See osakaal on olnud üle

80% alates aastast 2023 ning oli sarnasel tasemel ka 2014–2017. Enne seda jäi

näitaja alla 80%.

Joonis 4.2 Kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis kas Eesti riik peaks igal juhul, sõltumata

ründajast, osutama relvastatud vastupanu? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

© Emor AS

Suhtumine relvastatud vastupanu osutamisesse ajas ja rahvuse lõikes

31

4. KAITSETAHE

80 77 79 80 80 81

78 82

89

81

88

82 83 78 77

91 89 89 89

70

63

73 68

63

70

83 83

71 68

72 70 73 73

61 61

71

65 70

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2 0 0 7

2 0 0 8

2 0 0 9

2 0 1 0

2 0 1 1

2 0 1 2

2 0 1 3

2 0 1 4

2 0 1 5

2 0 1 6

2 0 1 7

2 0 1 8

2 0 1 9

2 0 2 0

2 0 2 1

2 0 2 2

2 0 2 3

2 0 2 4

2 0 2 5

Eestlane Muu rahvus

Eelmise aastaga võrreldes on eestlaste toetus relvastatud vastupanule püsinud samal

tasemel, kuid muu rahvuse puhul on see taas 70% tasemel. Sellega on käärid kahe

grupi hoiakute vahel kahanenud.

Eestlaste hoiak tugevnes oluliselt Ukraina sõja eskaleerumise mõjul, kuid muust

rahvusest elanike puhul oli mõju väiksem.

Joonis 4.3 Kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis kas Eesti riik peaks igal juhul,

sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu? JAH, KINDLASTI + PIGEM JAH

(% sihtrühmadest; eestlased n = 1163, muu rahvus n = 473)

© Emor AS

Valmisolek osaleda kaitsetegevuses

32

4. KAITSETAHE

34

34

34

35

25

28

27

30

31

32

14

16

14

13

17

13

14

13

11

13

11

10

10

10

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

Joonis 4.4 Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste

kohaselt osalema kaitsetegevuses? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

Sugu

Mees n=782

Naine n=854

Vanusegrupp

15-19 n=93

20-29 n=291

30-39 n=255

40-49 n=305

50-59 n=291

60-74 n=401

Rahvus

Eestlane n=1163

Muu rahvus n=473

Haridustase

I ja II haridustase n=773

III haridustase n=863

Piirkond

Tallinn n=499

Põhja-Eesti n=172

Lääne-Eesti n=190

Kesk-Eesti n=163

Kirde-Eesti n=168

Lõuna-Eesti n=447

43

26

30

32

34

29

40

38

39

26

33

37

33

35

37

37

24

38

28

27

31

29

26

30

29

25

31

20

28

27

24

34

30

34

18

29

8

20

19

15

15

13

13

11

15

12

14

13

13

14

18

9

12

16

11

15

9

17

17

16

7

11

8

23

13

13

19

8

6

8

20

10

10

12

11

8

8

13

12

14

7

19

12

10

12

10

9

12

24

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Joonis 4.7 Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste

kohaselt osalema kaitsetegevuses? (% sihtrühmadest)

Kaitsetegevuses oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis osalema 62% Eesti

elanikest, mis on samaväärne tulemus 2024. aastaga (61%). Ukraina sõja

eskaleerumise järgselt tõusis nende inimeste osakaal, kes oleks valmis kaitsetegevusse

panustama, kuid võrreldes 2022. aastaga on tänavune osakaal 4 protsendipunkti

madalam.

Sotsiaaldemograafilises võrdluses näeb, et naiste valmidus kaitsetegevuses osaleda on

madalam kui meestel – tõenäoliselt on naistel seda keerulisem ette kujutada, kui ei ole

läbitud kaitseväge. 50+ inimesed on noortematest enam valmis panustam – siin võib roll

olla oma riigi iseseisvuse hapruse sügavamal mõistmisel. Muust rahvusest inimesed on

tõenäoliselt vähem valmis Eesti kaitsetegevusse panustama kui eestlased.

© Emor AS

Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ajas ning rahvuse ja kodakondsuse lõikes

33

4. KAITSETAHE

60 61

68 73 73 74

64 66 71 69 71 70

66 68 67 68 64 66 64 64 63 65

76 72

69 70

40

54 59

71 65

58 57 60

48 52 54

51

43

55 54

47 47 51 52 50 50

40 45

46

37

42

33

52

59 63

59 58

51 49

43 42

52

46

35 39

36 38 39 43

37 41 39 38 40

54

50

53

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2 0 0 0

2 0 0 2

2 0 0 2

2 0 0 3

2 0 0 4

2 0 0 5

2 0 0 6

2 0 0 7

2 0 0 8

2 0 0 9

2 0 1 0

2 0 1 1

2 0 1 2

2 0 1 3

2 0 1 4

2 0 1 5

2 0 1 6

2 0 1 7

2 0 1 8

2 0 1 9

2 0 2 0

2 0 2 1

2 0 2 2

2 0 2 3

2 0 2 4

2 0 2 5

Eestlane

Muu rahvus/Eesti kodakondsusega

Muu rahvus/Eesti kodakondsuseta

Eestlaste valmisolek kaitsetegevuses osalemiseks ei ole viimase aastaga muutunud

ning on jätkuvalt kõrge – 70% oleks kindlasti või pigem valmis oma võimete ja

oskuste kohaselt panustama. Muust rahvusest Eesti elanike valmidus osaleda

kaitsetegevuses püsib samuti endisel tasemel.

Joonis 4.5 Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste

kohaselt osalema kaitsetegevuses? JAH, KINDLASTI + PIGEM JAH (% sihtrühmadest)

© Emor AS

Käitumine sõjalise kallaletungi korral

34

4. KAITSETAHE

12

12

11

23

22

24

26

26

30

9

11

9

19

19

17

11

9

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses

Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses abistavalt (nt tagalatoetus, logistika jms)

Osaleksin mittesõjalises kaitsetegevuses (nt meditsiin, evakuatsioon jms)

Ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääksin Eestisse

Püüaksin Eestist sõjaohu korral lahkuda

Ei oska öelda

Joonis 4.6 Kui Eestile tungitaks kallale, siis kuidas Te käituksite kõige tõenäolisemalt? (%

kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

Inimeste hoiakud oma käitumise osas juhul, kui tekib sõjaline kallaletung, ei ole aastaga

muutunud. 61% elanikest osaleksid kaitsetegevuses kas sõjalisel või mittesõjalisel viisil,

9% ei osaleks ja jääks Eestisse ning 19% lahkuks Eestist.

Naiste seas on võrreldes meestega oluliselt enam neid, kes sõjaohu korral Eestiks

lahkuksid ning vähem neid, kes on valmis osalema kaitsetegevuses. Ka noored, alla 50-

aastased inimesed, on tõenäolisemalt valmis Eestist sõjaohu korral lahkuma, võrreldes üle

50. aastaste elanikega.

Sugu

Mees n=782

Naine n=854

Vanusegrupp

15-19 n=93

20-29 n=291

30-39 n=255

40-49 n=305

50-59 n=291

60-74 n=401

Rahvus

Eestlane n=1163

Muu rahvus n=473

Haridustase

I ja II haridustase n=773

III haridustase n=863

Piirkond

Tallinn n=499

Põhja-Eesti n=172

Lääne-Eesti n=190

Kesk-Eesti n=163

Kirde-Eesti n=168

Lõuna-Eesti n=447

22

3

17

18

21

6

11

5

15

6

14

9

10

11

14

11

10

15

32

14

19

19

16

26

31

24

25

18

23

23

20

32

27

30

10

22

18

34

31

21

20

23

28

34

26

27

23

32

27

26

27

21

27

26

6

13

4

4

10

8

8

16

8

12

9

10

8

9

11

10

14

9

14

24

23

30

24

27

11

7

18

21

20

18

23

18

12

12

23

18

9

13

6

9

9

11

11

14

8

16

12

9

12

5

10

16

15

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Joonis 4.10 Kui Eestile tungitaks kallale, siis kuidas Te käituksite kõige tõenäolisemalt?

Sotsiaal-demograafilistes lõigetes.

© Emor AS

Eesti julgeolekutagatised

35

4. KAITSETAHE

58%

33%

29%

28%

26%

19%

18%

16%

16%

10%

7%

4%

1%

2%

3%

Kuulumine NATO-sse

Liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis

Balti riikide kaitsealane koostöö

Elanike kaitsetahe

Kuulumine Euroopa Liitu

Eesti kaitseinvesteeringud

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Ajateenistus ja reservvägi

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Ukraina toetamine

Vabatahtlik panustamine riigikaitsesse

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Neutraalne hoiak

Midagi muud

Ei oska öelda

Enam kui pooled Eesti elanikud tunnevad, et NATO-sse kuulumine tagab Eestile

suurima julgeoleku (58% inimestest). Siiski on nende osakaal aastaga langenud 7%

võrra. Oluliselt enam arvab seda grupp, kes oleks valmis Eesti kaitsetegevuses oma

võimete ja oskuste kohaselt osalema, samas kui need, kes pigem ei oleks valmis,

mainivad seda vastusevarianti vähem.

Kolmandik elanikest leiab, et julgeoleku tagab ka liitlaste relvajõudude üksuste

alaline viibimine Eestis. Sellega nõustuvad enam noored, mehed, Kesk-Eesti ja

Lõuna-Eesti elanikud.

Enam kui neljandik elanikest valis julgeoleku suurimateks tagajateks veel Balti riikide

kaitsealase koostöö, elanike kaitsetahte, ning kuulumise Euroopa Liitu.

Rahvuse lõikes on eestlased valinud enamikke vastusevariante enam kui muust

rahvusest inimesed. Ainsad erisused on, et muust rahvusest elanikud omistavad

eestlastest suuremat tähtsust koostööle ja headele suhetele Venemaa ning

Ameerika Ühendriikidega.

Viimastel aastatel on langenud elanike usk sellesse, et Eesti julgeoleku võiks tagada

ainuüksi NATO-sse kuulumine ning kasvanud arusaam, et selleks on vaja ise oma

kaitsesse investeerida, teha koostööd Baltikumis ja Euroopa Liidu tasandil ning ka

Ameerika Ühendriikidega (joonis 4.8).

Joonis 4.7 Mis tagab Teie arvates Eesti riigile suurima julgeoleku? Valitud kuni kolm

olulisemat tegurit (% kõigist vastajatest, n = 1636)

© Emor AS

Eesti julgeolekutagatised ajas

36

4. KAITSETAHE

Kuulumine NATO-sse

Liitlaste relvajõudude üksuste

alaline viibimine Eestis

Balti riikide kaitsealane koostöö

Elanike kaitsetahe

Kuulumine Euroopa Liitu

Eesti kaitseinvesteeringud

Koostöö ja head suhted Ameerika

Ühendriikidega

58%

33%

29%

28%

26%

19%

18%

65%

32%

22%

27%

20%

8%

13%

69%

33%

20%

27%

18%

10%

12%

70%

31%

13%

26%

28%

10%

61%

28%

15%

22%

26%

15%

58%

18%

22%

33%

18%

13%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Ajateenistus ja reservvägi

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Ukraina toetamine

Vabatahtlik panustamine riigikaitsesse

Osalemine rahvusvahelistel

sõjalistel operatsioonidel

Neutraalne hoiak

Ei oska öelda

16%

16%

10%

7%

4%

1%

3%

19%

14%

6%

4%

5%

21%

11%

4%

6%

14%

4%

8%

20%

8%

6%

22%

7%

4%

Joonis 4.8 Mis tagab Teie arvates Eesti riigile suurima julgeoleku? Valitud kuni kolm olulisemat tegurit (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636)

© Emor AS

Informeeritus võimaliku kallaletungi korral

37

38% elanikest leiab, et on piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti

kaitseks välisvaenlase kallaletungi korral. Nende seas on eelkõige mehed, 30–39-

aastased inimesed ning eestlased.

4. KAITSETAHE

14

10

10

9

9

7

24

23

24

22

20

19

35

38

38

40

34

34

17

19

20

19

26

36

11

10

9

10

11

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Täiesti piisavalt

Pigem piisavalt

Pigem ebapiisavalt

Täiesti ebapiisavalt

Ei oska öelda

Joonis 4.9 Kuivõrd piisavalt olete informeeritud sellest, mida saaksite teha Eesti kaitseks,

juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung?

(% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

© Emor AS 38

4. KAITSETAHE

Evakueerimise korraldus

lahingutegevuse eest

Juhised varjumiseks

ja avalikud varjumiskohad

Esmatasandi olme ja majapidamisega

seotud probleemide lahendamise viisid

Teie võimalused vabatahtlikult

riigikaitsesse panustada

Avalikkuse teavitamisviisid

45%

42%

33%

31%

27%

40%

42%

25%

20%

25%

36%

43%

26%

23%

49%

30%

25%

43%

31%

27%

27%

36%

42%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Avalike teenuste kättesaadavus

Teie kohustused riigikaitses

Mobilisatsiooni korraldus

Teie riigikaitse alased

kohustused põhitöökohas

24%

15%

15%

11%

16%

13%

13%

8%

16%

13%

14%

8%

18%

16%

16%

11%

22%

17%

16%

10%

23%

15%

17%

11%

Infovajadus valmisolekuks võimaliku kallaletungi jaoks

Joonis 4.10 Millistel teemadel vajaksite rohkem informatsiooni riigi tegevuse ja isikliku elukorralduse kohta välisvaenlase kallaletungi korral?

(% neist, kes ei tunne end täiesti piisavalt informeeritult, n = 1417 ehk 86% kogu valimist)

Eesti elanikud vajavad eelkõige informatsiooni evakueerimise ja varjumise kohta ning

seda mainivad naised enam kui mehed.

© Emor AS

Kaitseväele oma vara kasutusse andmine kallaletungi korral

39

57% vastajatest oleksid pigem või kindlasti valmis andma kaitseväe kasutusse oma

sõidukit, tehnikat, hooneid, põllumaid ning muud sarnast Nende osakaal on 5

protsendipunkti madalam kui 2024. aastal. Valmidus on iga aastaga vähehaaval

langenud ning suurenenud on nende osakaal, kes kindlasti ei oleks valmis, ning nende,

kes ei oska küsimusele vastata.

Valmidus on statistiliselt oluliselt kõrgem meeste, eestlaste, Lõuna-Eesti ning maa-

asulate elanike ning hea toimetulekuga inimeste seas.

4. KAITSETAHE

25

28

28

31

32

30

33

33

11

13

13

11

16

14

13

12

16

14

13

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

Joonis 4.11 Kui Eestile tungitaks kallale, siis kas Te oleksite valmis andma kaitseväe

kasutusse oma isiklikku või firma autot, muud tehnikat, hooneid, põllumaid vms?

(% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

5. Kaitsevõime

© Emor AS

Hinnang Eesti kaitsevõimele

41

5. KAITSEVÕIME

2022. aasta uuringutulemused näitasid Eesti elanike laialdast usku sellesse, et Eestit

oleks võimalik liitlaste abi saabumiseni võõrriigi relvastatud kallaletungi korral kaitsta –

60% vastasid, et see oleks kindlasti või pigem võimalik. Tänavu on nende osakaal 49%.

Viimaste aastate jooksul on kindlustunne selle võimekuse osas tasapisi

langenud.

Muust rahvusest elanike seas pole eelmise aastaga võrreldes arvamus muutunud, aga

neil on eestlastega võrreldes alati selles osas madalam kindlustunne olnud. Eestlaste

kindlustunne on küll kõrgem, kuid see on alates 2023. aastast vähehaaval langenud.

Kirde-Eesti elanike seas on usk sellesse eriti madal – vaid 36% inimestest arvab, et

Eestit oleks võimalik kaitsta (kindlasti + pigem jah) kuni täiendava abi saabumiseni.

Need, kes oleks ka ise valmis kaitsetegevuses osalema, usuvad enam, et Eestit on

võimalik liitlaste täiendava abi saabumiseni kaitsta.

15

18

18

22

12

14

17

22

22

29

15

17

10

9

10

8

6

8

34

34

38

38

37

40

40

40

43

44

43

41

22

23

27

26

24

38

28

23

24

21

29

15

27

21

22

16

26

13

29

29

28

31

34

18

11

12

9

7

13

24

7

7

5

4

8

22

20

21

19

16

25

37

12

12

11

12

10

8

9

10

8

8

8

7

19

18

17

20

12

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

KOKKU

EESTLANE

MUU RAHVUS

Joonis 5.1 Kas Teie hinnangul oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik Eestit

kuni liitlaste täiendava abi saabumiseni kaitsta? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636)

© Emor AS

Hinnang Eesti riigikaitse arendamisele

42

54% Eesti elanikest arvab, et viimastel aastatel on Eesti riik riigikaitset arendanud

pigem või väga hästi, 25% arvab, et pigem halvasti. Viiendik ei oska antud küsimusele

vastata ning nende osakaal on kasvanud.

Optimistlikumalt hindavad antud aspekti eestlased ning alla 30-aastased Eesti elanikud.

Võrreldes eelmise aastaga on positiivsed hinnangud langenud 67%-lt 54%-le ning

kasvanud on nende osakaal, kes ei oska sel teemal hinnangut anda.

5. KAITSEVÕIME

8

15

16

10

9

46

52

53

51

53

17

13

12

13

7

8

4

3

5

2

20

15

17

22

29

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda

Joonis 5.2 Kuivõrd hästi on Teie hinnangul viimastel aastatel Eesti riik riigikaitset

arendanud? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636)

© Emor AS

Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas

43

5. KAITSEVÕIME

19

13

12

21

8

3

5

3

3

5

8

7

4

4

6

4

3

8

7

9

6

5

31

27

31

30

23

16

19

16

15

20

25

25

18

17

15

22

15

26

30

35

26

25

23

32

33

25

37

46

48

48

52

43

38

47

48

45

48

51

52

45

39

37

45

45

6

10

7

6

12

13

6

10

11

11

10

10

12

16

12

9

11

6

7

8

8

9

11

10

8

7

10

5

14

9

8

9

8

5

7

10

7

5

9

4

4

3

5

5

10

9

9

11

10

17

8

14

11

12

11

6

10

8

13

9

10

11

13

8

10

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2019

2018

2017

2016

2015

2014

2013

2012

2011

2010

2009

2008

2007

2006

2005

2004

Tunduvalt tõsta

Mõningal määral tõsta

Säilitada praegusel tasemel

Mõningal määral vähendada

Tunduvalt vähendada

Ei oska öelda

Joonis 5.3 Kas Eesti kaitsekulutusi tuleks Teie hinnangul…? (% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

Pooled elanikest on arvamusel, et Eesti kaitsekulutusi

tuleks tõsta. Sellel arvamusel on eelkõige noored (alla 30-

aastased), eestlased ning hea toimetulekuga inimesed. Toetus

sellele on võrreldes paari eelneva aastaga taas kasvanud (10

protsendipunkti võrra) ning seda ennekõike nende arvelt, kes

soovisid seda säilitada endisel tasemel.

Veidi alla neljandiku vastajatest tunneb, et kaitsekulutusi võiks

säilitada praegusel tasemel.

17% inimestest arvab, et kulutusi võiks vähendada. Nende

seas on enam 40–49-aastaseid Eesti elanikke, muust

rahvusest inimesi ning neid kellel on oma sissetulekuga raske

hakkama saada. Vähendamist pooldavad ka need inimesed,

kes ise ei oleks valmis kaitsetegevuses osalema.

© Emor AS

Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas rahvuse lõikes

44

5. KAITSEVÕIME

41

47

42

24

30

27 29 29

40

43

32

23 26

32

24

40

66

56

51

64

9 6

4

12

9

11

15

11

9 7 8 7 8

5

10 8

3 6

9 6

23

15 15

4

17

7 4

7

11 12 10

7 6 7 9

11

18 17 14

21

23

19 20

36

23

35

52

39

31

44 46

44

38 35 35

53

36 36

45

38

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

2 0 0 6

2 0 0 7

2 0 0 8

2 0 0 9

2 0 1 0

2 0 1 1

2 0 1 2

2 0 1 3

2 0 1 4

2 0 1 5

2 0 1 6

2 0 1 7

2 0 1 8

2 0 1 9

2 0 2 0

2 0 2 1

2 0 2 2

2 0 2 3

2 0 2 4

2 0 2 5

Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased

Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased

Kulutuste tõstmist pooldavad muust rahvusest elanikud

Kulutuste kärpimist pooldavad muust rahvusest elanikud

Eestlaste ja muust rahvusest Eesti elanike hoiakud seoses kaitsekulutustega on

jätkuvalt väga erinevad.

Eestlased on jätkuvalt väga suures osas kulutuste tõstmise poolt (64%) ning vaid

6% on kärpimise poolt. Muust rahvusest elanike seas on vaid viiendik kulutuste

tõstmist poolt ning 38% pooldavad kärpimist.

Kodakondsuse lõikes on näha, et Vene ja määratlemata kodakondsusega inimesed ei

toeta kulutuste tõstmist, kuid muude riikide kodakondsusega inimesed toetavad seda

tugevalt.

Joonis 5.4 Kas Eesti kaitsekulutusi tuleks Teie hinnangul…? (% sihtrühmadest)

© Emor AS

Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse

45

5. KAITSEVÕIME

Balti kaitsevööndi rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri

Liitlaste lennuharjutused/ ülelennud Eesti õhuruumis

Reservväelaste kutsumine õppekogunemistele

Kaitsetööstuspargi rajamine lahingumoona, lõhkematerjali jm tootmiseks

Kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades / avalikel üritustel

Kaitseväe tehnika liikumine (näiteks õppuste ajal kohalikel teedel)

Kaitseväe õppused Teie piirkonnas

Harjutusalade laiendamine

44

40

38

38

34

30

26

22

28

38

44

30

39

44

42

40

8

8

6

10

9

11

11

17

8

6

3

10

5

8

10

9

13

7

10

11

13

6

10

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda

Joonis 5.5 Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse? (% kõigist vastajatest, n = 1636)

Suhtumine erisugustesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse on valdavalt positiivne, igasse tegevusse suhtub hästi enam kui 60% Eesti elanikest. Ainus oluline

muutus eelmise uuringuga võrreldes on toetuse kasv harjutusalade laiendamisele (56%-lt 62%-le).

Sotsiaaldemograafiliselt on suurimad erinevused taaskord rahvuste vahel, kuid muust rahvusest inimeste suhtumine mitmetesse tegevustesse on muutunud soosivamaks (eelkõige

seoses harjutusalade laiendamisega, aga ka Balti kaitsevööndi rajamise, kaitseväe tehnika liikumise, liitlaste lennuharjutuste ja õppekogunemiste osas) (joonis 5.6).

© Emor AS 46

Reservväelaste kutsumine õppekogunemistele

Liitlaste lennuharjutused/ ülelennud Eesti õhuruumis

Kaitseväe tehnika liikumine (näiteks õppuste ajal kohalikel teedel)

Kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades / avalikel üritustel

Balti kaitsevööndi rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri

Kaitseväe õppused Teie piirkonnas

Kaitsetööstuspargi rajamine lahingumoona, lõhkematerjali jm tootmiseks

Harjutusalade laiendamine

81%

78%

74%

73%

71%

69%

69%

62%

79%

76%

72%

74%

70%

69%

56%

Kõik vastajad 2025

Kõik vastajad 2024

Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse ajas ja rahvuse lõikes

5. KAITSEVÕIME

Joonis 5.6 Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse? VÄGA + PIGEM HÄSTI (% sihtrühmadest)

90%

89%

87%

84%

86%

80%

82%

67%

88%

88%

85%

83%

84%

81%

65%

Eestlane 2025 Eestlane 2024

64%

57%

50%

51%

42%

47%

44%

52%

60%

52%

45%

53%

39%

44%

39%

Muu rahvus 2025

Muu rahvus 2024

© Emor AS

22

19

20

35

27

27

15

20

24

16

23

15

10

10

40

37

44

40

36

38

49

46

37

35

42

37

39

34

17

22

13

12

15

19

21

19

19

23

19

25

14

25

9

10

11

7

6

7

7

6

8

10

8

12

22

17

11

12

12

6

16

9

8

8

12

16

8

12

14

14

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2025

2024

2025

2024

2025

2024

2025

2024

2025

2024

2025

2024

Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda

47

Suhtumine harjutusalade laiendamisesse piirkondade lõikes

5. KAITSEVÕIME

Joonis 5.7 Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud

tegevustesse? HARJUTUSALADE LAIENDAMINE (% sihtrühmadest)

KOKKU

Lääne-Eesti

Põhja-Eesti

Kesk-Eesti

Tallinn

Lõuna-Eesti

Kirde-Eesti

Harjutusalade laiendamisesse suhtub hästi 62% Eesti elanikest, mis on 6%

enam kui 2024. aastal.

Piirkondade lõikes on näha, et Lääne-Eesti elanike seas on positiivses

hoiakuga elanike osakaal langenud, kuid piirkonna elanikud pooldavad seda

siiski tugevalt. Tõus on toimunud Tallinna ja Lõuna-Eesti elanike hulgas.

Seoses sellega, et muust rahvusest Eesti elanike toetus harjutusalade

laiendamisele on kasvanud, on tõusnud ka Tallinna elanike pooldavad

hinnangud.

6. Hinnangud aja- ja

reservteenistusele

© Emor AS

Hoiakud noormeeste ajateenistuse läbimise osas

49

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

60

56

57

53

53

61

29

31

30

29

31

29

5

5

5

8

8

5

3

4

4

4

5

2

3

4

4

5

3

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Kindlasti vajalikuks

Pigem vajalikuks

Pigem ebavajalikuks

Täiesti ebavajalikuks

Ei oska öelda

Joonis 6.1 Kui vajalikuks Te peate noormeeste jaoks ajateenistuse* läbimist?

(% kõigist vastajatest, 2025: n = 1636)

*Lisatud definitsioon: Ajateenistuse eesmärk on õpetada välja Eesti kaitseks vajalikud

reservüksused ja luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste teenistusse võtmiseks. Ajateenistuse

jooksul omandatakse põhiteadmised riigikaitsest ja õpitakse tegelema ühtse meeskonnana.

Trend näitab, et alates 2020. aastast on enam kui ülekaalukas osa Eesti elanikest

pidanud ajateenistuste läbimist noormeeste jaoks vajalikuks. Tänavu peab 90%

vastajatest seda vajalikuks, sealhulgas 60% kindlasti vajalikuks.

Sotsiaaldemograafilistes lõigetes on tugevad erinevused eelkõige vanuserühmade ja

rahvuste vahel. Üle 50-aastased elanikud on oluliselt enam seda meelt, et noormeeste

ajateenistuse läbimine on kindlasti vajalik ning eestlased on seda meelt enam kui muust

rahvusest inimesed.

Sugu

Mees n=782

Naine n=854

Vanusegrupp

15-19 n=93

20-29 n=291

30-39 n=255

40-49 n=305

50-59 n=291

60-74 n=401

Rahvus

Eestlane n=1163

Muu rahvus n=473

Haridustase

I ja II haridustase n=773

III haridustase n=863

Piirkond

Tallinn n=499

Põhja-Eesti n=172

Lääne-Eesti n=190

Kesk-Eesti n=163

Kirde-Eesti n=168

Lõuna-Eesti n=447

58

62

52

53

47

56

70

75

71

40

59

62

50

72

66

73

43

69

30

29

40

31

40

31

23

20

24

41

31

28

35

23

27

22

36

27

5

4

4

6

7

6

3

3

8

5

4

7

4

7

3

6

4

3

5

3

4

8

3

3

3

4

4

3

6

3

3

4

7

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Joonis 6.2 Kui vajalikuks Te peate noormeeste jaoks ajateenistuse läbimist?

(% sihtrühmast)

© Emor AS

Suhtumine ajateenistusest kõrvale hoidjatesse

50

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

Suurem osa inimestest suhtuvad ajateenistusest kõrvalehoidmisesse negatiivselt –

juba kolmandat aastat järjest on sellisel arvamusel 55% elanikest. Mõistvalt on

sellesse kolmel viimasel aastal suhtunud 35–36%. Marginaalne osa kiidab seda

heaks.

Mõistvalt suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisesse eelkõige alla 40-aastased,

muust rahvusest Eesti elanikud ja need, kel on rahaliselt keeruline toime tulla.

Kõrvalehoidmisesse suhtuvad mõistvalt sagedamini need inimesed, kes ise

kallaletungi korral kaitsetegevuses pigem ei osaleks.

20

20

19

23

26

21

35

35

36

37

34

43

36

36

35

31

32

29

2

2

3

2

2

1

7

7

7

7

7

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Mõistan kõrvalehoidmise hukka

Suhtun sellesse pigem negatiivselt

Suhtun sellesse mõistvalt

Kiidan kõrvalehoidmise heaks

Ei oska öelda

Joonis 6.3 Kuidas Te suhtute noormeestesse, kes hoiavad ajateenistusest kõrvale?

(% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636)

© Emor AS

Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse

51

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse on olnud püsivalt väga positiivne ning

tänavu on hinnangud eelmise aastaga võrreldes veelgi positiivsemad: 56% elanikest

suhtub elukutselistesse kaitseväelastesse väga hästi.

56

46

50

45

46

35

45

39

43

43

2

2

3

3

3

1

1

1

1

5

7

7

9

7

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

Väga hästi

Pigem hästi

Pigem halvasti

Väga halvasti

Ei oska öelda

Joonis 6.4 Kuidas Te suhtute elukutselistesse kaitseväelastesse?

(% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636)

© Emor AS

Arvamus naiste osalemise kohta ajateenistuses

52

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

7

7

6

8

5

10

4

14

12

6

6

4

5

43

41

44

50

31

47

40

45

54

50

41

38

37

38

40

35

36

40

30

45

37

27

33

38

47

40

10

10

12

5

19

9

10

2

5

8

12

10

15

2

3

3

1

5

4

1

1

1

4

3

2

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

Eestlane

Muu rahvus

Mees

Naine

15 kuni 19

20 kuni 29

30 kuni 39

40 kuni 49

50 kuni 59

60 kuni 74

Ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik nagu meestelegi

Naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust soovi korral vabatahtlikult samadel alustel meestega

Naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust soovi korral vabatahtlikult eraldi programmi järgi

Naised ei peaks ajateenistust läbima

Ei oska öelda

Joonis 6.5 Milline peaks Teie hinnangul olema naiste suhe ajateenistusega? (% sihtrühmast)

Väike osa elanikkonnast (7%) arvab, et ajateenistus peaks olema naistele

kohustuslik nagu meestelegi.

Valdav osa elanikest (81%), arvab, et naistel peaks olema võimalus läbida

ajateenistust soovi korral vabatahtlikult, sealjuures 43% arvab, et see võiks

olla samadel alustel meestega ning 38% usub, et see peaks olema eraldi

programmi järgi.

Naised ise toetavad kõige enam ajateenistuse vabatahtlikku läbimist eraldi

programmi järgi, samas kui meeste seisukoht on ennekõike, et see peaks

toimuma meestega samadel alustel. Mehed toetavad enam ka naiste

kohustuslikku ajateenistust.

Noored on rohkem selle poolt, et vabatahtlik osalus oleks meestega

samadel alustel, kuid üle 50-aastased pooldavad pigem eraldi programmi.

Eestlased on enam selle poolt, et naised võiksid ajateenistuses osaleda,

ennekõike meestega samadel alustel. Muust rahvusest elanikest viiendik ei

leia, et naised peaksid ajateenistuses käima, kuid kui see siiski oleks

vajalik, siis pigem vabatahtlikult eraldi programmi alusel.

Rahvus

Sugu

Vanus

© Emor AS

Kaitseväekohustuse laiendamise hoiakud

53

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

Joonis 6.6 Kuivõrd Te toetate Eesti kodanikest meestele kehtiva kaitseväekohustuse*

laiendamist Eesti kodanikest naistele nii, et see ei kohusta neid läbima ajateenistust, kuid

lubab riigil kutsuda naisi üles vabatahtlikult riigikaitsesse panustama? (% sihtrühmast)

Valdavalt ollakse kaitseväekohustuse laiendamise poolt – 72% elanikest toetab seda

ideed. Nagu ka eelnevate, naiste ajateenistusega seotud teemade puhul, on selle poolt

pigem eestlased, mehed ja noored, kui muust rahvusest inimesed, naised ning vanemad

Eesti elanikud.

32

38

19

36

28

43

42

33

23

31

29

40

43

34

39

40

44

37

38

41

41

39

11

8

16

8

14

7

9

10

15

10

12

8

5

13

8

7

1

5

7

11

7

9

10

6

18

9

11

4

7

12

11

10

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

Eestlane

Muu rahvus

Mees

Naine

15 kuni 19

20 kuni 29

30 kuni 39

40 kuni 49

50 kuni 59

60 kuni 74

Kindlasti toetan Pigem toetan Pigem ei toeta Kindlasti ei toeta Ei oska öelda

*Lisatud definitsioon: Hetkel saab riik kasutada ainult meeste andmeid ja teavitada

meessoost Eesti kodanikke riigikaitsesse panustamise võimalusest, sh kohustuslikust

ajateenistusest. Kaitseväekohustuse laiendamine naistele ei kohusta naisi läbima

ajateenistust, kuid võimaldab riigil paremini naisi vaba tahte alusel riigikaitsesse kaasata

ja teavitada võimalustest, kuidas saab vabatahtlikult riigikaitsesse panustada.

Rahvus

Sugu

Vanus

© Emor AS

Suhtumine reservväelastesse

54

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

Suhtumine reservväelastesse on sarnaselt suhtumisele elukutselistesse

kaitseväelastesse väga positiivne. Inimestel on nendega, kes on seotud riigikaitsega,

valdavalt positiivsed seosed, seda peetakse auväärseks tegevuseks.

Erinevus ilmneb rahvuse lõikes: kuigi valdav osa muust rahvusest elanikest suhtuvad

reservväelastesse positiivselt on sellise suhtumise elanike osakaal väiksem kui

eestlaste seas (73% vs 92%). Muust rahvusest elanikud sagedamini ei oska sel

teemal hinnangut anda (20% vs 5% eestlastest).

49

42

43

37

44

43

3

3

3

2

1

1

10

10

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

Väga hästi

Pigem hästi

Pigem halvasti

Väga halvasti

Ei oska öelda

Joonis 6.7 Kuidas Te suhtute reservväelastesse*? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636)

*Lisatud definitsioon: Reservteenistus on kaitseväekohustuste täitmine õppe- ja

lisaõppekogunemisel. Reservväelased on nimetatud sõjaaja ametikohtadele või on

üldreservis. Reservis olevad isikud on kõik 18-60-aastased mehed või kaitseväekohustuse

võtnud mehed ja naised. Reservväelane ollakse vaid reservteenistuses, näiteks

õppekogunemisel osaledes.

© Emor AS 55

42%

25%

18%

15%

15%

12%

43%

21%

14%

20%

13%

21%

Eestlane 2025

Eestlane 2024

Kokkupuuted reservväelastega rahvuse lõikes

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

28%

15%

23%

10%

7%

29%

21%

11%

21%

13%

8%

40%

Muu rahvus 2025

Muu rahvus 2024

Joonis 6.8 Millised on Teie enda kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega? (% sihtrühmast)

Sõber, tuttav on reservväelane

Lähedane, elukaaslane on reservväelane

Isiklikult ei tunne, aga olen mujalt kuulnud/näinud

Töökaaslane on reservväelane

Olen ise reservväelane

Ei oma kokkupuuteid/Ei oska öelda

38%

22%

20%

14%

12%

18%

36%

18%

16%

18%

11%

27%

Kõik vastajad 2025

Kõik vastajad 2024

© Emor AS

41

50

24

44

54

26

45

55

27

37

36

38

37

36

41

35

33

40

6

4

10

5

4

9

5

3

8

5

3

9

4

2

7

3

2

6

11

8

18

9

5

17

11

7

19

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

Eestlane

Muu rahvus

KOKKU

Eestlane

Muu rahvus

KOKKU

Eestlane

Muu rahvus

Toetan täielikult Pigem toetan Pigem ei toeta Üldse ei toeta Ei oska öelda

Lähedane, elukaaslane

Sõber, tuttav

Töökaaslane

Suhtumine õppekogunemistesse

56

6. HINNANGUD AJA- JA RESERVTEENISTUSELE

Joonis 6.9 Kuivõrd Te toetate osalemist õppekogunemisel*, kui osaleb…?

(% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636)

2024. aastal oli lähedase/elukaaslase õppekogunemisel osalemise osas toetaval

seisukohal 76% vastajatest, tänavu 78%, seega pole toetus oluliselt muutunud. Sõbra

või tuttava puhul on toetajate osakaal samuti võrdväärne eelmise aasta tulemusega –

tänavu 81%, eelmisel aastal 82%. Töökaaslase puhul toetab õppekogunemisel

osalemist 80% Eesti elanikest, 2024. aastal 81%.

Sarnaselt varasemaga on eestlased kogunemistel osalemise suhtes toetavamad kui

muust rahvusest inimesed.

*Lisatud definitsioon: Õppekogunemisi korraldatakse, et tuletada reservis olevatele

isikutele meelde ajateenistuses õpitut ning tutvustada neile uut varustust ja relvastust.

Õppekogunemistel harjutavad kaitseväe sõjaaja üksused koostööd ja tegevusi.

Õppekogunemisele kutsub kaitsevägi ning kutse edastatakse 120 päeva ette. Kui

tegemist on lisaõppekogunemisega, siis pikka etteteatamise aega ei ole ning kutsele

tuleb reageerida kohe. Reservväelase osalemine õppekogunemisel on kutse saamisel

kohustuslik, kuid osaleda võib ka vabatahtlikult.

7. Riigikaitselised

organisatsioonid ja

tegevused

© Emor AS

Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse

58

7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED

Vabatahtlikesse kaitseliitlastesse suhtub väga või pigem hästi 85% elanikest.

Negatiivset suhtumist väljendab 5% ning 10% ei oska hinnangut anda.

Kõige positiivsemalt suhtuvad vabatahtlikesse kaitseliitlastesse 15–29-aastased Eesti

elanikud. 60–74-aastaste seas on positiivsete hinnangute andjate osakaal vähenenud

9 protsendipunkti võrra.

I ja II haridustasemega inimesed annavad enam positiivseid hinnanguid (87%) kui III

haridustasemega elanikud (82%).

Muud sihtrühmade erisused on uuringu raames tavapärasemad: eestlased on

positiivsema suhtumisega kui muust rahvusest elanikud, hea majandusliku

toimetulekuga inimesed positiivsemad kui raskesti toimetulevad elanikud, ning

positiivselt suhtuvad enam need, kes on valmis ka ise kaitsetegevuses osalema.

55

51

50

49

43

30

33

34

32

37

3

4

4

5

6

2

2

2

2

2

10

10

10

12

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

Väga hästi

Pigem hästi

Pigem halvasti

Väga halvasti

Ei oska öelda

Joonis 7.1 Kuidas Te suhtute vabatahtlikesse kaitseliitlastesse?

(% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636)

© Emor AS

Nägemus Kaitseliidu ülesannetest

59

7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED

Valmistumine elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

Sõjalise väljaõppe läbiviimine kaitseliitlastele

Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/noored kotkad)

Kaitseväele ja Kaitseliidule ühiskonnas laia toetuspinna loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Ei oska öelda

21%

17%

17%

10%

10%

8%

4%

5%

7%

18%

16%

14%

12%

10%

13%

6%

4%

18%

12%

14%

13%

11%

10%

9%

5%

A. Esimene ülesanne B. Teine ülesanne C. Kolmas ülesanne

Joonis 7.2 Millised peaksid Teie hinnangul olema Kaitseliidu peamised ülesanded? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636)

Eelkõige nähakse Kaitseliidu ülesandena valmistumist elanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul – see on enim mainitud kolme peamise ülesande hulgas ning ka

enim väljatoodud esimese ülesandena. Tsiviilkaitse oli enim mainitud ka eelmises uuringus. Osalemine päästetegevuses õnnetuste/katastroofide korral ja pidev valmisolek riigi

sõjaliseks kaitseks olid aastal 2024. aastal mainimiste koguprotsendi järgi samuti teisel ja kolmandal kohal. Seega saab öelda, et nägemus Kaitseliidu peamistest ülesannetest on

tänavu sama nagu eelmisel aastal.

© Emor AS 60

7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED

Valmistumine elanikkonna

organiseeritud kaitseks

ohuolukordade puhul

(tsiviilkaitse)

Osalemine päästetegevuses

õnnetuste ja katastroofide korral

Pidev valmisolek riigi sõjaliseks

kaitseks

Osalemine siseriiklike

julgeolekukriiside lahendamisel

Kaitsetahte tõstmine elanikkonna

hulgas

58%

45%

43%

35%

31%

52%

45%

42%

29%

34%

50%

46%

40%

29%

32%

51%

45%

41%

28%

33%

49%

55%

36%

31%

29%

25%

43%

47%

23%

31%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Sõjalise väljaõppe läbiviimine

kaitseliitlastele

Noorte huvitegevuse korraldamine

(kodutütred/noored kotkad)

Kaitseväele ja Kaitseliidule

ühiskonnas laia toetuspinna

loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine

väljaspool Eestit

30%

20%

14%

4%

29%

22%

14%

3%

26%

20%

14%

6%

30%

23%

14%

5%

26%

26%

15%

6%

38%

20%

14%

11%

Nägemus Kaitseliidu ülesannetest ajas

Joonis 7.3 Millised peaksid Teie hinnangul olema Kaitseliidu peamised ülesanded? Kokku mainitud (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636)

© Emor AS

Naiskodukaitse tegevus riigikaitses

61

7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED

Naiskodukaitse tegevust riigikaitse tagamisel peab oluliseks 79%

elanikkonnast. Eestlaste silmis on see väga oluline: 92% elanikest leiab, et

Naiskodukaitse tegevus riigikaitses on vajalik. Muust rahvusest elanikud

pooldavad seda vähem (53% peab vajalikuks).

Soo lõikes on kindlasti ja pigem vajaliku koguprotsent võrdväärne, olulist

erinevust ei ole. Vanuserühmade võrdluses on alla 30-aastased Eesti

elanikud kindlamal arvamusel, et Naiskodukaitse tegevus riigikaitses on

vajalik, kui üle 30-aastased inimesed.

43

56

18

41

45

55

53

44

38

39

40

36

36

35

38

33

39

32

32

36

39

37

7

2

16

7

7

1

5

7

8

7

9

4

2

9

4

4

1

1

5

6

4

4

11

5

22

10

11

4

8

13

12

11

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Kokku

Eestlane

Muu rahvus

Mees

Naine

15 kuni 19

20 kuni 29

30 kuni 39

40 kuni 49

50 kuni 59

60 kuni 74

Kindlasti vajalikuks Pigem vajalikuks Pigem ebavajalikuks Täiesti ebavajalikuks Ei oska öelda

Joonis 7.4 Kuivõrd vajalikuks Te peate Naiskodukaitse tegevust riigikaitse tagamisel?

(% sihtrühmast)

Rahvus

Sugu

Vanus

© Emor AS

Kokkupuuted Eesti riigi kaitsestruktuuridega

62

7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED

Ajateenistus Eesti Kaitseväes

Õppekogunemised/Kordusõppused/Vabatahtlikud reservohvitseride kursused Eesti Kaitseväes

Tegevteenistuses osalemine Eesti Kaitseväes

Kaitseliidu/Naiskodukaitse tegevus

Riigikaitseõpetus koolides

Noorte Kotkaste/Kodutütarde tegevus

12

9

4

6

15

4

54

48

39

33

24

25

34

44

58

61

61

71

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Olete ise osalenud

Teie sõbrad või pereliikmed on osalenud

Ei oma kokkupuuteid/Ei oska öelda

Joonis 7.5 Millised on Teie enda või Teie lähedaste kokkupuuted Eesti riigi kaitsestruktuuridega? (% kõigist vastajatest, n = 1636)

Eesti riigi kaitsestruktuuridest on elanikel enim isiklikku kokkupuudet olnud riigikaitseõpetusega (15%). 15–29-aastastest elanikest on riigikaitseõpetust saanud koolis 46%, üle 30-

aastastest inimestest aga vaid 7% ehk on selge, et see on koolides võrdlemisi uus võimalus.

Ajateenistuses Eesti Kaitseväes on osalenud 12% kõigist elanikest, sh 23% meestest. Enam on neid elanikke, kes on sellega kokku puutunud sõprade või pereliikmete kaudu.

Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevuses on ise osalenud 4% inimestest. Populaarseim on see Kesk-Eestis (12%). Lisaks on see veidi enam levinud maapiirkondades. Need, kes on

selles ise osalenud, on ka tõenäolisemalt valmis Eesti kaitsetegevuses osalema.

Andmed näitavad, et Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevuses osalevad noored on ka tulevikus tõenäolisemalt Kaitseliidu/Naiskodukaitse tegevustega seotud.

© Emor AS

Takistused Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega liitumisel

63

7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED

Peamised takistused Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega

liitumiseks on samad, mis varasemalt: ajapuudus isiklike

kohustuste tõttu ning mure enda tervise või füüsilise

vastupidavuse pärast.

Ajapuudust toovad sagedamini välja naised ning eelkõige 20–

49-aastased inimesed (kellel on tõenäoliselt rohkem

perekondlike kohustusi kui noortematel ja vanematel

inimestel).

Tervise või füüsilise vastupidavuse osas on mure samuti

pigem naistel, kuid selles on roll ka vanusel, seda eriti üle 50-

aastaste elanike puhul, kes toovad antud aspekti enim välja.

Kasvanud on nende osakaal, kes toovad põhjuseks, et nad

juba panustavad juba vabatahtlikku riigikaitsesse mõnel muul

viisil (6%-lt 10%-le).

Ei ole piisavalt aega panustamiseks töö- või perekondlike kohustuste tõttu

Mure enda tervise või füüsilise vastupidavuse pärast

Ei soovi ennast pikaajaliselt organisatsiooniga siduda

Ebaselge, milliseid rolle on võimalik Kaitseliidus/Naiskodukaitses täita

Keeruline on leida informatsiooni liitumisvõimaluste kohta

Panustan juba vabatahtlikku riigikaitsesse muul viisil

Keeruline on leida soovitajaid

Lähedased ei toeta

Midagi muud

Ei oska öelda

Ei soovi/ei saa

47%

42%

24%

21%

11%

10%

8%

6%

1%

14%

3%

Joonis 7.6 Milliseid takistusi näete maininute Kaitseliidu/Naiskodukaitsega liitumisel? (% kõigist vastajatest, n = 1636)

© Emor AS

Riigikaitseõpetuse läbiviimine

64

7. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA TEGEVUSED

Enam kui pool Eesti elanikkonnast arvab, et riigikaitseõpetus peaks olema

gümnaasiumis kohustuslik õppeaine, sh 61% eestlastest ning 34% muust rahvusest

inimestest.

Viimaste aastate jooksul on nende inimeste osakaal, kes arvavad, et riigikaitseõpetus

peaks olema gümnaasiumis kohustuslik, oluliselt tõusnud – hoiak on liikunud

vabatahtliku aine pooldamiselt kohustuslikkuse pooldamise suunas. Nende osakaal,

kes ei pea õppeainet vajalikuks, et ole muutunud.

52

50

46

35

35

38

41

53

8

6

8

6

5

6

6

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

Kohustusliku õppeainena

Vabatahtliku õppeainena

Õppeaine ei ole vajalik

Ei oska öelda

Joonis 7.7 Kuidas peaks olema korraldatud riigikaitseõpetuse läbiviimine gümnaasiumis?

(% kõigist vastajatest, n = 1636)

8. Hinnangud NATO-le

© Emor AS

NATO-sse kuulumise pooldamine ajas

66

8. HINNANGUD NATO-LE

62

63

63

63

54

21

17

19

17

24

4

7

6

6

9

7

6

5

6

5

6

7

7

9

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

Kindlasti pooldan

Pigem pooldan

Pigem olen vastu

Kindlasti olen vastu

Ei oska öelda

Joonis 8.1 Kuivõrd pooldate Eesti kuulumist NATO-sse? (% kõigist vastajatest)

Eesti elanikest 83% pooldab Eesti kuulumist NATO-sse. See näitaja on kaardistatud

perioodi (2000–2025) kõrgeimal tasemel.

Eesti kuulumist NATO-sse ei toeta 12% elanikest.

45

54 54

63

69 74 74

71 73 71

80 76 75

79 79

72 71 72 71 75 75

78 80 82 80 83

28 26

32 28

21 18 19 17 15

20

13 14

20 15 17

21 19 19 19 15 14 14 12 11 13 12

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2 0 0 0

2 0 0 2

2 0 0 2

2 0 0 3

2 0 0 4

2 0 0 5

2 0 0 6

2 0 0 7

2 0 0 8

2 0 0 9

2 0 1 0

2 0 1 1

2 0 1 2

2 0 1 3

2 0 1 4

2 0 1 5

2 0 1 6

2 0 1 7

2 0 1 8

2 0 1 9

2 0 2 0

2 0 2 1

2 0 2 2

2 0 2 3

2 0 2 4

2 0 2 5

Pigem/kindlasti pooldan Pigem/kindlasti vastu

Joonis 8.2 Kuivõrd pooldate Eesti kuulumist NATO-sse? (% kõigist vastajatest)

© Emor AS

62

66

58

81

72

58

54

57

62

75

36

58

67

58

69

71

72

39

65

21

19

22

17

18

23

21

23

18

19

25

24

15

21

17

20

21

16

25

4

4

5

2

3

5

8

5

10

4

6

4

4

2

14

3

7

8

7

3

7

13

6

8

2

18

6

8

10

5

3

2

19

3

6

4

8

5

8

7

6

7

3

12

7

4

7

5

5

3

12

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Kindlasti pooldan Pigem pooldan Pigem olen vastu Kindlasti olen vastu Ei oska öelda

NATO-sse kuulumise pooldamine sihtrühmade lõikes

67

8. HINNANGUD NATO-LE

Joonis 8.3 Kuivõrd pooldate Eesti kuulumist NATO-sse? (% sihtrühmast)

Eesti kuulumist NATO-sse toetab eriti laialdaselt 15–19-aastaste

vanusegrupp: 98% on vastanud, et nad kas kindlasti (81%) või pigem

(17%) pooldavad seda. Ka järgmine vanuserühm noori, 20–29-aastaseid,

on tugevalt selle poolt (91%). Kõige madalam on toetus 40–49-aastaste

seas.

Rahvuse lõikes on erinevus suur: eestlastest toetab NATO-sse kuulumist

94%, muust rahvusest inimestest aga 60%. Sellega seoses on pooldajate

osakaal madalaim Kirde-Eesti piirkonnas.

KOKKU n=1636

Sugu

Mees n=782

Naine n=854

Vanusegrupp

15-19 n=93

20-29 n=291

30-39 n=255

40-49 n=305

50-59 n=291

60-74 n=401

Rahvus

Eestlane n=1163

Muu rahvus n=473

Haridustase

I ja II haridustase n=773

III haridustase n=863

Piirkond

Tallinn n=499

Põhja-Eesti n=172

Lääne-Eesti n=190

Kesk-Eesti n=163

Kirde-Eesti n=168

Lõuna-Eesti n=447

© Emor AS

NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel

68

8. HINNANGUD NATO-LE

22

26

29

26

26

48

47

48

48

43

15

11

10

11

15

9

10

7

7

7

7

6

6

8

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

NATO liikmeks olek hoiab sõjalise konflikti ära

Konflikti puhkedes osutab NATO otsest sõjalist abi

NATO piirdub poliitilise ja diplomaatilise toetusega

Eestil pole NATO-lt mingit abi loota

Ei oska öelda

Joonis 8.4 Milline on Teie hinnangul NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit

ähvardab sõjaline oht? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636)

84% Eesti elanikest usub, et NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel on oluline – 22%

elanikest usub, et NATO liikmeks olemine hoiab sõjalise rünnaku võimaluse üldse ära,

48% usub, et konflikti puhkedes osutaks NATO meile otsest sõjalist abi ning 15% arvab,

et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega. Ligi kümnendik Eesti elanikest

usub jätkuvalt, et Eestil ei ole NATO-lt mingit abi loota.

Viimase kahe aasta jooksul on langenud nende osakaal, kes usuvad, et NATO

liikmelisus hoiab sõjalise rünnaku võimaluse ära (29%-lt 22%-le) ning kasvanud nende

osakaal, kes usuvad, et NATO piirdub poliitilise ja diplomaatilise toetusega (10%-lt

14%-le). Nende osakaal, kes usuvad, et konflikti puhkedes osutab NATO otsest sõjalist

abi, on püsinud 47-48% juures juba neli aastat.

Eestlased usuvad võrreldes muust rahvusest inimestega enam NATO otsesesse abisse

(56% vs 31% muust rahvusest inimeste puhul), aga ka sellesse, et liikmelisus hoiab ära

sõjalise konflikti ohu (24% vs 16%). Muust rahvusest inimesed usuvad eestlastest

enam, et abi piirduks diplomaatilise toetusega (25% vs 9%) või puuduks täielikult (16%

vs 5%).

© Emor AS

NATO senine panus Eesti julgeoleku tagamiseks

69

60% elanikest tunneb, et NATO on tänases julgeoleku olukorras teinud täiesti või pigem

piisavalt, et tagada Eesti julgeolek. Võrreldes 2023. aastaga on seda hoiakut jagavate

inimeste osakaal langenud (69%-lt 60%-le). Suur osa, pea viiendik vastajatest, ei oska

oma hinnangut anda.

8. HINNANGUD NATO-LE

12

14

19

20

18

19

48

48

50

48

46

47

16

15

11

11

10

6

6

5

4

5

4

2

18

18

16

15

22

26

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Täiesti piisavalt

Pigem piisavalt

Pigem ebapiisavalt

Täiesti ebapiisavalt

Ei oska öelda

Joonis 8.5 Kuivõrd piisavalt on Teie hinnangul NATO teinud Eesti julgeoleku tagamiseks

tänases julgeoleku olukorras? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636)

© Emor AS

Suhtumine liitlasvägede kohalolekusse Eestis

70

NATO liitlasvägede kohalolekusse suhtutakse väga positiivselt – 82% elanikest pooldab

seda ning vaid 13% on selle vastu. Toetus on suurem meeste, noorte ning eestlaste seas.

8. HINNANGUD NATO-LE

56

54

53

54

46

40

26

25

27

22

29

35

7

9

9

10

9

10

6

7

6

6

9

6

6

6

7

8

8

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Kindlasti pooldan

Pigem pooldan

Pigem olen vastu

Kindlasti olen vastu

Ei oska öelda

Joonis 8.6 Kuidas Te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (% kõigist

vastajatest, 2025 n = 1636)

9. Suhtumine

rahvusvahelistesse

sõjalistesse

operatsioonidesse

© Emor AS

Suhtumine Eesti osalemisesse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides

72

9. SUHTUMINE RAHVUSVAHELISTESSE SÕJALISTESSE OPERATSIOONIDESSE

20

18

23

23

24

24

23

24

30

30

30

29

12

8

8

8

10

14

36

39

38

35

39

43

42

43

42

43

42

45

24

29

29

20

33

41

21

20

20

19

18

13

19

17

14

14

15

11

26

28

30

30

27

16

12

11

9

10

8

12

6

7

5

5

5

9

23

21

18

22

15

18

12

11

10

13

11

8

10

10

8

9

9

7

16

15

15

20

15

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2025

2024

2023

2022

2021

2020

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

KOKKU

EESTLANE

MUU RAHVUS

Joonis 9.1 Kas Teie hinnangul peaksid Eesti kaitsejõudude üksused vastavalt oma

võimalustele osalema rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel erinevates maailma

pingekolletes? (% kõigist vastajatest, 2025 n = 1636)

Toetus Eesti kaitsejõudude osalemisele rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides on

viimase 5 aasta jooksul veidi langenud. Seda pooldab 56% Eesti elanikkonnast, mis on

sama tulemus nagu 2024. aastal, kuid 5 protsendipunkti võrra madalam 2023. aasta

tulemusest.

Eestlaste toetus sellele on läbi aja olnud kõrgem kui muust rahvusest elanikel. Muust

rahvusest inimeste antud hinnangud langesid oluliselt 2022. aastal Venemaa sõja

eskaleerumisel Ukrainas. Eestlaste hinnanguid see ei mõjutanud.

© Emor AS

Rahvusvahelistes operatsioonides osalemise argumendid

73

9. SUHTUMINE RAHVUSVAHELISTESSE SÕJALISTESSE OPERATSIOONIDESSE

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

Tagab NATO abi Eestile võimalike ohtude puhul

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Annab Eestile võimaluse rääkida kaasa maailma poliitikas

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Mitte miski ei põhjenda osalemist välismissioonidel/ei poolda osalemist välismissioonidel

Ei oska öelda

33%

17%

7%

5%

6%

16%

8%

20%

15%

11%

10%

8%

5%

3%

4%

10%

12%

13%

13%

11%

8%

5%

4%

A. Esimene põhjus B. Teine põhjus C. Kolmas põhjus

Joonis 9.2 Millised on Teie hinnangul kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel? (% kõigist vastajatest, n = 1636)

Peamine argument, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, on reaalse lahingukogemuse saamine. Kolmandik vastanutest on selle toonud välja esimese

põhjusena ning kokku on seda põhjust maininud 63%. Teise olulise põhjusena tuuakse eelkõige välja seda, et osalus tagab NATO abi Eestile võimalike ohtude puhul (44%). Veel on

oluline osa (25% elanikest või enam) toonud välja oluliste argumentidena rahu tagamise maailmas tervikuna, kriisipiirkondade elanike kaitse ning Eesti võimaluse rääkida kaasa maailma

poliitikas.

16% elanike jaoks ei põhjenda miski välismissioonidel osalemist või nad isiklikult ei poolda seda. Eelkõige on sel arvamusel Vene ja määratlemata kodakondsusega inimesed ning

rahvuse lõikes 29% muust rahvusest inimestest versus 9% eestlastest.

© Emor AS 74

9. SUHTUMINE RAHVUSVAHELISTESSE SÕJALISTESSE OPERATSIOONIDESSE

Annab meie sõduritele

vajaliku reaalse lahingukogemuse

Tagab NATO abi Eestile

võimalike ohtude puhul

Aitab kaasa rahu tagamisele

maailmas tervikuna

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

62%

44%

31%

28%

59%

44%

30%

28%

63%

45%

29%

28%

55%

51%

36%

28%

58%

47%

37%

30%

60%

41%

28%

29%

2025

2024

2023

2022

2021

2020

Annab Eestile võimaluse

rääkida kaasa maailma poliitikas

Aitab ära hoida konfliktide

levimist Eestisse

Aitab levitada demokraatlikke

väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga

demokraatliku riigi kohustus

24%

17%

10%

10%

27%

17%

9%

12%

29%

18%

10%

12%

23%

24%

10%

12%

30%

23%

13%

14%

27%

22%

7%

18%

Joonis 9.3 Millised on Teie hinnangul kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel? (% kõigist vastajatest)

Rahvusvahelistes operatsioonides osalemise argumendid – kokku mainitud

10. Sõjaline toetus Ukrainale

© Emor AS

Ukraina sõjaline toetamine

76

10. SÕJALINE TOETUS UKRAINALE

49

62

23

52

46

52

54

44

46

47

53

18

20

13

18

18

25

23

19

16

18

13

9

6

16

9

10

13

7

13

11

9

6

15

6

33

14

16

5

11

16

19

17

15

9

5

15

7

10

5

4

9

7

9

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Kokku

Eestlane

Muu rahvus

Mees

Naine

15 kuni 19

20 kuni 29

30 kuni 39

40 kuni 49

50 kuni 59

60 kuni 74

Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

Joonis 10.1 Kas Eesti ja teised liitlased peavad jätkama Ukraina sõjalist toetamist või mitte?

(% sihtrühmast)

Kaks kolmandikku elanikest arvab, et Eesti ja teised liitlased peavad jätkama Ukraina

sõjalist toetamist. Sealhulgas leiab seda 83% eestlastest, kuid vaid 36% muust

rahvusest inimestest. Noored, alla 30-aastased Eesti elanikud, on toetavad seda enam

kui vanemad vanuserühmad.

Rahvus

Sugu

Vanus

11. Meediatarbimine

© Emor AS

Uudisteportaalide ja ajalehtede külastamine

78

11. MEEDIATARBIMINE

37

33

30

7

9

8

3

3

1

12

15

13

10

9

6

2

2

1

22

21

24

26

21

16

6

5

5

28

28

32

50

58

67

87

87

88

2

3

2

8

3

3

2

2

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

5–7 päeval nädalas

3–4 päeval nädalas

2 päeval nädalas või harvem

Ei külasta üldse

Ei oska öelda

Joonis 11.1 Kui sageli külastate järgnevaid uudisteportaale ning ajalehtede võrguväljaandeid? (% kõigist vastajatest, n = 1636)

Delfi (delfi.ee, rus.delfi.ee)

Eesti Rahvusringhäälingu uudised (uudised.err.ee,

novosti.err.ee, news.err.ee)

Postimees (postimees.ee, rus.postimees.ee)

Teised Eesti uudisteportaalid ja/või ajalehtede võrguväljaanded

Teistes keeltes uudiseportaalid, ajalehtede võrguväljaanded

Õhtuleht (ohtuleht.ee)

Venemaa uudisteportaalid ja/või ajalehtede võrguväljaanded

Alternatiivsed venekeelsed meediakanalid (nt Meduza, Dožd)

Objektiiv (objektiiv.ee)

Delfi on jätkuvalt enim külastatav uudiseportaal Eesti

elanike seas; järgnevad ERR kanalid ning Postimees.

73% muust rahvusest elanikest ei külasta Venemaa

uudiseportaale ega võrguväljaandeid üldse. 75% muust

rahvusest elanikest ei külasta ka alternatiivseid

venekeelseid meediakanaleid.

© Emor AS

Sotsiaalmeediakanalite kasutus

79

11. MEEDIATARBIMINE

44

63

59

35

15

13

4

6

4

2

2

18

11

12

8

5

5

5

2

3

1

2

25

11

10

12

7

8

14

7

8

5

5

12

15

18

44

72

72

74

84

84

91

91

1

1

1

1

1

1

4

1

1

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

5–7 päeval nädalas

3–4 päeval nädalas

2 päeval nädalas või harvem

Ei kasuta üldse

Ei oska öelda

Joonis 11.2 Kui sageli kasutate järgnevaid sotsiaalmeediakanaleid? (% kõigist vastajatest, n = 1636)

YouTube

Facebook

Erinevad otsesuhtlusrakendused*

Instagram

TikTok

Telegram

Erinevad blogid

X (varem Twitter)

Reddit

Odnoklasniki

Vkontakte

YouTube on kõige laiema kasutajaskonnaga sotsiaalmeediakanal (87%

kasutab), kuid kõige sagedamini kasutatakse Facebooki ning erisuguseid

otsesuhtlusrakendusi (59–63% kasutab 5–7 päeval nädalas).

Lisaks üldpopulaarsetele kanalitele kasutavad muust rahvusest inimesed

Telegrami (57% võrreldes 13% eestlastega).

Ka Odnoklasnikit ja Vkontaktet kasutavad muust rahvusest elanikud enam

kui eestlased, kuid kasutajaid on nende seast vähe (20% ringis). Valdav

osa Eestis elavatest muust rahvusest inimestest neid kanaleid ei kasuta.

*nt Messenger, Whatsapp, Skype, Signal, Snapchat, Discord, jm.

© Emor AS

35

18

19

9

9

5

3

3

11

12

13

11

7

8

3

2

18

23

21

23

20

21

10

4

35

45

46

53

63

63

80

89

1

1

1

5

2

2

3

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

5–7 päeval nädalas

3–4 päeval nädalas

2 päeval nädalas või harvem

Ei jälgi üldse

Ei oska öelda

80

11. MEEDIATARBIMINE

Telekanalite jälgimine

Joonis 11.3 Kui sageli Te jälgite järgnevaid telekanaleid? (% kõigist vastajatest, n = 1636)

ETV eestikeelsed saated (ETV või ETV2)

TV3

Kanal2

Muud Eesti telekanalid

ETV+

Teiste välisriikide telekanalid

3+

Venemaa telekanalid

Enim vaadatakse ETV eestikeelseid saateid (64%). TV3 ja Kanal 2 on

võrdse jälgijaskonnaga – mõlemat kanalit jälgib 53% elanikkonnast.

Nende kanalite vaatajad on enam kui 90% ulatuses samad ehk tegu on

üldiselt televiisori vaatajatega).

Viiendik muust rahvusest Eesti elanikest jälgib Venemaa telekanaleid.

Teiste välisriikide telekanaleid jälgivad pigem eestlased.

© Emor AS 81

11. MEEDIATARBIMINE

19

15

5

5

4

1

1

15

6

4

4

2

2

2

21

15

14

7

6

9

5

43

62

75

82

86

86

90

2

2

2

2

1

2

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

5–7 päeval nädalas

3–4 päeval nädalas

2 päeval nädalas või harvem

Ei kuula üldse

Ei oska öelda

Raadioprogrammide kuulamine

Joonis 11.4 Kui sageli Te kuulate järgnevaid raadioprogramme? (% kõigist vastajatest, n = 1636)

Muud eestikeelsed raadioprogrammid

Vikerraadio

Raadio Kuku

Muud Eesti venekeelsed raadioprogrammid

Raadio4

Tre Raadio

Muude riikide raadioprogrammid

Raadioprogrammidest kuulab 55% Eesti elanikest muid eestikeelseid

raadioprogramme, mis ei ole uuringus nimeliselt välja toodud (33% muust

rahvusest elanikest ja 66% eestlastest).

Vikerraadiot kuulab vähemalt mõnikord 36%, Kuku raadiot 23% ja Tre

raadiot 12% elanikest (eestlastest vastavalt 47%, 30% ja 16%).

Muid Eesti venekeelseid raadioprogramme kuulab 42% muust rahvusest

elanikest. Raadio 4 kuulab vähemalt mõnikord 28% muust rahvusest

elanikest.

Lisad

© Emor AS

Lisa: Üldkogum ja valim

83

n % n % n %

Mees 500857 49% 782 48% 799 49%

Naine 524137 51% 854 52% 837 51%

15 kuni 19 76419 7% 93 6% 122 7%

20 kuni 29 135931 13% 291 18% 217 13%

30 kuni 39 203613 20% 255 16% 325 20%

40 kuni 49 192930 19% 305 19% 308 19%

50 kuni 59 176522 17% 291 18% 282 17%

60 kuni 74 239579 23% 401 25% 382 23%

Eestlane 678793 66% 1 163 71% 1 083 66%

Muu rahvus 346201 34% 473 29% 553 34%

I ja II haridustase 628628 61% 773 47% 1 003 61%

III haridustase 396366 39% 863 53% 633 39%

Tallinn 348123 34% 499 31% 556 34%

Põhja-Eesti 137905 13% 172 11% 220 13%

Lääne-Eesti 109398 11% 190 12% 175 11%

Kesk-Eesti 91114 9% 160 10% 145 9%

Kirde-Eesti 100806 10% 168 10% 161 10%

Lõuna-Eesti 237648 23% 447 27% 379 23%

Pealinn 348123 34% 499 31% 556 34%

Muud linnad 339447 33% 697 43% 542 33%

Maa-asula 337424 33% 440 27% 539 33%

1024994 100% 1 636 100% 1 636 100%KOKKU

Regioon (NUTS)

Asulatüüp

Üldkogum Valim Kaalutud valim

Sugu

Vanusegrupp

Rahvus

Haridus

© Emor AS

Projekti meeskond

Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:

Tellijapoolne kontaktisik: Rika Margat

Uuringu projektijuht: Jaanika Hämmal

Aruande koostaja: Kaisa Esko, Jaanika Hämmal

Programmeerimine ja andmetöötlus: Alje Roopärg

Küsitlustöö koordineerijad: Kai Ojatalu, Kaja Ruuben, Margit Vaik

Graafilised tööd: Maire Nõmmik

Kontaktinfo

Jaanika Hämmal

Uuringu projektijuht

Telefon: 626 8531

E-mail: [email protected]

Kantar Emor

Telefon: 626 8500

Faks: 626 8501

E-mail: [email protected]

Aadress: Maakri 21, Tallinn

84