Aruanne

Jaanuar 2026

Avalik arvamus

riigikaitsest riigipiiri

äärsetes maakondades

© Emor AS

Sisukord

Taust ja eesmärk 3

Metoodika 4

Põhitulemuste kokkuvõte 6

1 Kaitsetahe 9

2 Kaitsevõime 15

3 Hinnang NATO kohalolekule 19

4 Ajateenistus 21

5 Reservteenistus 24

Lisad 29

2

© Emor AS

Taust ja eesmärk

3

Kantar Emor viis Kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärgiks oli kaardistada riigipiiri äärsetes maakondades elavate inimeste hoiakuid

riigikaitselistes küsimustes. Uuring hõlmas Ida–Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa elanikke. Uuringu tulemusi on võrreldud 2025. aasta suvel läbi viidud uuringu

tulemustega.

Uuringus käsitleti järgmisi teemasid:

– elanike kaitsetahe ning võimalik käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;

– hinnangud Eesti kaitsevõimele ja riigi tegevusele antud valdkonnas;

– suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse.

© Emor AS

Metoodika

4

Sihtrühm ja valim

Uuringu üldkogumi moodustasid 18–74-aastased Põlva-, Võru- ja Ida-Viru maakonna elanikud (ESA andmetel seisuga 01.01.2025 kokku 135 110 elanikku). Valimi

koostamisel võeti aluseks üldkogumi mitteproportsionaalne mudel arvestades eeldusega, et Ida-Virumaa oli vaja läbi viia 50% intervjuudest ning Põlva- ja Võrumaal kokku

50% intervjuudest (üldkogumi tegelik jaotus on 70%/30%). Võrreldes üldkogumi tegeliku jaotusega vähendati valimis ida piirkonna (Ida-Virumaa) osakaalu ning suurendati

kagu piirkonna (Põlva- ja Võrumaa) osakaalu. Iga maakonna siseselt jälgiti valimi jaotust soo, vanusrühma, rahvuse ja asulatüübi lõikes (maa-linn) ning valimi üleselt

haridustaseme ning kodakondsuse lõikes. Mitteproportsionaalne valim võimaldab teha järeldusi maakonna ja piirkonna tasandil. Selleks, et teha järeldusi riigipiiri äärsete

maakondade peale kokku, kaaluti valim vastavaks üldkogumi proportsionaalsele jaotusele.

Kokku küsitleti 645 sihtrühma esindajat.

Tabel üldkogumi ning kaalutud ja kaalumata valimiga on toodud aruande lisas.

Andmekorje ning küsitluse läbiviimine

– Andmekorje viidi läbi kombineerides veebi- ja telefoniküsitlust. Veebiintervjuudena viidi läbi 77% intervjuudest (447 intervjuud) ning telefoni teel 23% intervjuudest

(110 intervjuud).

– Andmekorje toimus ajavahemikus 24. november – 8. detsember 2025. Veebiintervjuu keskmine pikkus oli 10 minutit ning telefoniintervjuude keskmine pikkus 14

minutit.

– Joonistel toodud andmed on arvutiprogramm ümardanud täisarvuni ning seetõttu võivad ridade või veergude summad moodustada 99 kuni 101 protsendipunkti.

– Tulemuste analüüsis, sh sotsiaal-demograafiliste rühmade võrdluses, on kasutatud Hi-ruut statistikut ning toodud välja vaid statistiliselt olulised erinevused.

NB! 2025. aasta uuringu tulemuste võrreldavus 2024. aasta uuringu tulemustega ei ole valimi erisuste tõttu tagatud, kuna 2024. aasta valim ei olnud maakondade lõikes proportsiooni kaalutud

ning rahvuse ja kodakondsuse jaotus ei vastanud üldkogumile.

© Emor AS

Vastajate sotsiaaldemograafiline profiil, kaalutud % ja kaalumata n; n=645

5

Maakond Ida-Viru maakond n=274

Põlva maakond n=163 Võru maakond n=208

Piirkond Ida piirkond n=274

Kagu piirkond n=371 Rahvus

Eestlane n=389 Venelane n=181

Muu rahvus n=75 Kodakondsus

Eesti kodakondsus n=482 Vene kodakondsus n=81

Muu riigi kodakondsus n=26 Määratlemata kodakondsus n=56

Sugu Mees n=328 Naine n=317

Vanus 18-19 n=25 20-29 n=77 30-39 n=116 40-49 n=108 50-59 n=125 60-74 n=194

Haridustase* 1 haridustase n=90 2 haridustase n=322 3 haridustase n=233

Sissetuleku tase Elan / elame mugavalt praeguse sissetuleku juures n=89

Saame hakkama n=347 Raske on hakkama saada n=153

Väga raske on hakkama saada n=46 Ei oska öelda n=10

70% 12%

18%

70% 30%

41% 45%

14%

66% 17%

4% 13%

49% 51%

4% 11%

15% 17% 20%

33%

15% 52%

33%

12% 52%

25% 9%

2%

* I tase - põhiharidus või alla selle,

II tase - üldkeskharidus, kutsekeskharidus või

kutseõpe põhihariduse või keskhariduse baasil,

III tase - keskeriharidus keskhariduse baasil,

kõrgharidus

Põhitulemuste

kokkuvõte

© Emor AS

Kokkuvõte I

7

Kaitsetahe

− Kolm neljast (75%) piiriäärsete maakondade elanikust leiavad, et Eesti peaks igal juhul osutama relvastatud vastupanu kui teda rünnatakse. Toetus vastupanu

osutamisele on veidi kasvanud (+8%) ja seda ennekõike nende arvelt, kes varem seisukohta ei omanud. Veidi enam on see tugevnenud kagu piirkonnas, kus see

endiselt on kõrgem kui ida piirkonnas.

− Ise on kallaletungi korral valmis kaitsetegevuses osalema veidi enam kui pooled piiriäärsete maakondade elanikest (54%), sh 26% oleksid kindlasti valmis osalema.

Nende osakaal on võrreldes suvise uuringuga veidi kasvanud.

− Kui Eestile tungitaks kallale, siis kõige tõenäolisemalt osaleksid elanikud mittesõjalises kaitsetegevuses (23%), sõjalises kaitsetegevuses abistavalt (21%) või püüaksid

Eestist lahkuda (19%). Sõjalises kaitsetegevuses on valmis osalema 9% piiriäärsete maakondade elanikest. Võrreldes suvise uuringuga ollakse sagedamini valmis

osalema sõjalises kaitsetegevuses abistavalt.

− Piiriäärsete maakondade elanike teadlikkus sellest, kuidas välisvaenlase kallaletungi ohu korral käituda, on endiselt madal: vaid 34% neist hindasid oma teadlikkust

täiesti või pigem piisavaks ning 57% pigem või täiesti ebapiisavaks. Kui suvises uuringus ida ja kagu piirkonna elanikud oma informeerituse tasemelt ei erinenud, siis

talvine uuring näitab, et kagu piirkonna elanikud on mõnevõrra paremini informeeritud (42% vs 31%).

− Enda informeeritust pidas täiesti piisavaks 14% elanikest. Ülejäänud vajavad enda hinnangul kõige enam infot avalike varjumiskohtade, lahingutegevuse eest

evakueerumise ning esmatasandi olme- ja majapidamisega seotud probleemide lahendamise kohta. Need teemad olid esikohal ka suvises uuringus.

Kaitsevõime

− Piiriäärsete maakondade elanikest 22% toetavad kaitsekulutuste tõstmist mõningal määral või tunduvalt, 27% leiavad, et neid tuleks säilitada praegusel tasemel ning

37% on mõningase või märgatava vähendamise poolt. Võrreldes suvise uuringuga on vähem neid, kes pooldavad kaitsekulutuste olulist vähendamist, nende arvelt on

kasvanud seisukohta mitteomavate elanike hulk. Ida piirkonnas ennekõike ei osata hinnata, kas ja kuidas tuleks kaitsekulutuste mahtu muuta (25%). Pea võrdväärselt

(22–23%) on siin ka neid, kes toetavad praeguse mahu säilitamist ja olulisel määral vähendamist. Kagu piirkonnas toetatakse ennekõike kulutuste taseme säilitamist,

kuid kasvanud on ka nende osakaal, kes pooldavad nende mõningal määral tõstmist.

− Kaitsevaldkonnaga seotud tegevustest suhtutakse kõige paremini reservväelaste kutsumisse õppekogunemistele (hästi või pigem hästi suhtub 72%), kaitseväe vormi

kandmisesse avalikes kohtades/üritustel (62%), liitlaste lennuharjutustesse Eesti õhuruumist (61%) ning kaitseväe õppustesse oma piirkonnas (61%). Kõige vähem

soositakse kaitsetööstuspargi rajamist (51% suhtub hästi). Suvises uuringus kõige vähem toetust leidnud harjutusalade laiendamise osas on suhtumine veidi

paranenud (+8%). Kõige suuremad piirkonnapõhised käärid hoiakutes puudutavad Balti kaitsevööndi rajamist vastu Venemaa ja Valgevene piiri (toetab 41% ida vs 82%

kagu piirkonna elanikest).

© Emor AS

Kokkuvõte II

8

Hinnang NATO kohalolekule

− NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis toetab 64% piiriäärsete maakondade elanikest. Kagu piirkonnas on toetus märgatavalt kõrgem (91%) kui idas (53%). Näitajad

pole suvise uuringuga võrreldes muutunud.

Ajateenistus

− Noormeeste jaoks peab ajateenistuse läbimist kindlasti või pigem vajalikuks 87% piiriäärsete maakondade elanikest. Ebavajalikuks peab seda 7%. Kagu piirkonnas

peetakse ajateenistuse läbimist sagedamini vajalikuks (95%) kui ida piirkonnas (83%).

− Ajateenistusest kõrvalehoidmist mõistab otseselt hukka või suhtub sellesse negatiivselt 52% piiriäärsete maakondade elanikest. Mõistvat suhtumist väljendas 35%, kuid

otsest heakskiitu vaid 3% elanikest. Ida piirkonnas väljendati hukkamõistvat või negatiivset suhtumist vähem (45%) kui kagus (61%).

Reservteenistus

− Reservväelastesse suhtub hästi või pigem hästi 76% piiriäärsete maakondade elanikest. Halvasti suhtub vaid 6%, pigem ei osata suhtumist väljendada. Suhtumine

puudub sagedamini siis, kui pole reservväelastega kokkupuudet olnud. Kagu piirkonna elanike seas on positiivset suhtumist enam (91%) kui ida piirkonnas (70%).

Näitajad pole muutunud.

− Reservväelastega on kokku puutunud 68% piiriäärsete maakondade elanikest. Kõige sagedamini on kokkupuuteid läbi sõprade-tuttavate või ollakse lihtsalt neid näinud

või nendest kuulnud. Kagu piirkonna elanikel on kokkupuuteid olnud enam (84%) kui ida piirkonna omadel (61%).

− Toetus lähedaste, töökaaslaste ja sõprade-tuttavate osalemisele õppekogunemistel ei erine märkimisväärselt jäädes 68–71% vahemikku. Toetus ei ole oluliselt

muutunud võrreldes suvise uuringuga.

Kokkuvõtteks

− Enamik näitajaid on võrreldes suvise uuringuga jäänud samale tasemele. Veidi on kasvanud toetus relvastatud vastupanu osutamisele ning valmisolek osaleda

kaitsetegevuses. Ennekõike on mõnevõrra kasvanud valmisolek osaleda sõjalises kaitsetegevuses abistavalt. Kõik need muutused on üsna uuringu vea piiride lähedal

ning seda, kas tegemist on jätkuva kasvuga, kinnitab järgmine uuring.

− Paljudes küsimustes on hoiakud positiivsemad ja toetavamad eestlastel, maa-asulate ja kagu piirkonna elanikel ning neil, kes tulevad oma sissetulekuga piisavalt või

väga hästi toime.

1. Kaitsetahe

© Emor AS 10

Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse

1. KAITSETAHE

Joonis 1.1 Kui Eestit peaks ründama mõni riik, siis kas Eesti riik peaks igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu? (% kõigist vastajatest, n=645)

Kolm neljast piiriäärsete maakondade elanikust ehk 75% leiavad, et Eesti

peaks igal juhul osutama relvastatud vastupanu kui teda rünnatakse. 13%

elanikest puudub selles osas arvamus, neid on enim ida piirkonnas (16%)

ning oluliselt vähem kagus (5%).

Toetus vastupanu osutamisele on veidi kasvanud (+8%) ja seda

ennekõike nende arvelt, kes varem seisukohta ei omanud.

Tugevam on toetus relvastatud vastupanu osutamisele endiselt kagu

piirkonnas, kus see on 89% võrreldes 69%-ga ida piirkonnas. Kagus on

toetus suvest alates ka veidi kasvanud. Põlva- ja Võrumaal on toetus

võrdne.

Koondvaates toetavad relvastatud vastupanu osutamist enam eestlased,

maaelanikud ning need, kes oma sissetulekuga saavad mugavalt elatud

või tulevad toime.

Ida piirkonnas toetavad relvastatud vastupanu enam eesti emakeelega

inimesed (84% vs 64% muukeelsetest elanikest) ning need, kes oma

sissetulekuga saavad mugavalt elatud või tulevad toime (75% vs 55%

neist, kel on sellega raske toime tulla).

Kagu piirkonnas toetavad seda enam mehed (90% vs 79% naistest). Ka

siin piirkonnas on märgatav hoiaku erinevus toimetuleku lõikes. Neist, kes

elavad sissetulekust mugavalt ära, 98% toetavad vastupanu, samas kui

suurte toimetulekuraskustega inimestest toetab seda 62%.

KOKKU

Elukoht

Ida piirkond

Kagu piirkond

Maakond

Ida-Virumaal

Põlvamaal

Võrumaal

50

47

43

40

67

64

43

40

68

64

67

64

25

20

26

22

22

16

26

22

21

16

22

15

8

9

10

9

4

8

10

9

5

12

4

5

4

6

5

8

1

2

5

8

2

1

3

13

18

16

21

5

11

16

21

4

8

6

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

© Emor AS 11

Valmisolek osaleda kaitsetegevuses

1. KAITSETAHE

Joonis 1.2 Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses? (% kõigist vastajatest, n=645 )

Kallaletungi korral on valmis kaitsetegevuses osalema veidi enam kui pooled

piiriäärsete maakondade elanikest (54%), sh 26% oleksid kindlasti valmis

osalema. Nende osakaal on veidi kasvanud. Enam on selleks valmis kagu

piirkonna (68%) ning vähem ida piirkonna elanikud (48%). Kinnitust sellele,

kas piirkondades (ennekõike kagus) on kaitsetahe kasvanud või on tegemist

vea piires muutusega, annab järgmine uuring.

Valmisolek kaitsetegevuses osaleda on suurem meestel (61% vs 48%

naistest), maa-asulate elanikel (66% vs 49% linnaelanikest), eestlastel (62%

vs 48% muu rahvuse esindajatest) ning nendel, kes oma sissetulekuga

saavad mugavalt elatud (62% vs 40% neist, kel on raske või väga raske

toime tulla).

Ida piirkonnas on kaitsetegevuseks enam valmis mehed, 50–59-aastased

elanikud, maa-asulate elanikud ja eestlased (53% vs 43% muu rahvuse

esindajatest).

Kagu piirkonnas on kaitsetegevuseks samuti enam valmis mehed. Kagu

piirkonna meestest 77% osaleksid kaitsetegevuses sh 47% kindlasti samas

kui idas on need näitajad vastavalt 49% ja 25%. Kaitsetahe on kõrgem ka

50–59-aastastel kagu piirkonna elanikel (74%).

KOKKU

Elukoht

Ida piirkond

Kagu piirkond

Maakond

Ida-Virumaal

Põlvamaal

Võrumaal

26

22

21

19

39

29

21

19

38

30

39

28

28

25

27

22

29

30

27

22

28

30

30

30

16

18

15

19

18

16

15

19

22

21

16

12

16

19

21

22

7

14

21

22

7

6

6

20

14

16

16

18

7

11

16

18

5

13

9

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

Jah, kindlasti Pigem jah Pigem mitte Kindlasti mitte Ei oska öelda

© Emor AS 12

Käitumine Eestile sõjalise kallaletungi korral

1. KAITSETAHE

Joonis 1.3 Kui Eestile tungitaks kallale, siis kuidas Te käituksite kõige tõenäolisemalt? (1 valik) (% kõigist vastajatest, 2025: n=557 )

Kui Eestile tungitaks kallale, siis kõige tõenäolisemalt osaleksid elanikud

mittesõjalises kaitsetegevuses (23%), sõjalises kaitsetegevuses

abistavalt (21%) või püüaksid Eestist lahkuda (19%). Sõjalises

kaitsetegevuses on valmis osalema 9% piiriäärsete maakondade elanikest.

Võrreldes suvise uuringuga ollakse sagedamini valmis osalema sõjalises

kaitsetegevuses abistavalt.

Suvise uuringu tulemuste kohaselt olid ida piirkonna elanikud enam valmis

Eestist lahkuma, kuid talvine uuring seda ei näita. Ida piirkonna elanikud on

vähem valmis osalema sõjalises kaitsetegevuses ning nende seas on enam

neid, kes kaitsetegevuses ei osaleks, kuid jääksid Eestisse.

Sõjalises kaitsetegevuses on enam valmis osalema mehed (16% vs 1%

naistest), 30–39 ja 50–59-aastased elanikud, maa-asulate elanikud ja

eestlased. Meestest 29% osaleksid ka sõjalises kaitsetegevuses abistavalt.

Naised osaleksid kõige sagedamini mittesõjalises kaitsetegevuses (30%) või

püüaksid Eestist lahkuda (24%).

Ida regioonis osaleksid sõjalises kaitsetegevuses enam mehed, 30-39-

aastased ja maa-asulate elanikud. Rahvus mängib olulist rolli: sõjaliseks

kaitsetegevuseks on valmis 15% eestlastest ning vaid 4% muust rahvusest

ida-virumaalastest.

Kagu regioonis on sõjaliseks kaitsetegevuseks enam valmis mehed (28%).

Eestist lahkuda püüaksid tõenäolisemalt naised, 18–39-aastased. 60–74-

aastaste seas ilmneb selles uuringus kasvanud valmidus osaleda sõjalises

kaitsetegevuses abistavalt (30%) või mittesõjalises kaitsetegevuses (29%).

KOKKU

Elukoht

Ida piirkond

Kagu piirkond

Maakond

Ida-Virumaal

Põlvamaal

Võrumaal

9

10

5

9

18

13

5

9

14

12

20

14

21

14

20

12

23

17

20

12

27

19

21

15

23

22

23

23

22

21

23

23

23

22

21

21

15

19

17

19

10

19

17

19

6

21

13

18

19

20

20

22

16

14

20

22

21

12

13

16

14

15

15

15

10

15

15

15

9

14

11

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses Osaleksin sõjalises kaitsetegevuses abistavalt Osaleksin mittesõjalises kaitsetegevuses Ei osaleks kaitsetegevuses, kuid jääksin Eestisse Püüaksin Eestist sõjaohu korral lahkuda Ei oska öelda

© Emor AS 13

Informeeritus käitumisest võimaliku kallaletungi korral

1. KAITSETAHE

Joonis 1.4 Kuivõrd piisavalt olete informeeritud sellest, mida saaksite teha Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung? (% kõigist vastajatest,

n=645)

Piiriäärsete maakondade elanike teadlikkus sellest, kuidas välisvaenlase

kallaletungi ohu korral käituda, on madal: vaid 34% neist hindasid oma

teadlikkust täiesti või pigem piisavaks ning 57% pigem või täiesti

ebapiisavaks. Need näitajad ei ole muutunud. Kui suvises uuringus ida ja

kagu piirkonna elanikud oma informeerituse tasemelt ei erinenud, siis

talvine uuring näitab, et kagu piirkonna elanikud on veidi paremini

informeeritud (42% vs 31%).

Paremaks peavad enda informeeritust mehed (42% vs 27% naistest),

maa-asulate elanikud (43% vs 31% linnaelanikest), eestlased (40% vs

30% muu rahvuse esindajatest) ning Eesti kodakondsusega inimesed

(38% vs 28% muu või määratlemata kodakondsusega inimestest).

Ida piirkonnas on erinevused sotsiaaldemograafilistes näitajates

üldjoontes samad kui kogu valimi tasandil. Kagu piirkonnas erisused

sotsiaaldemograafiliste näitajate lõikes suuresti puuduvad, ilmnes vaid

sooline erinevus.

KOKKU

Elukoht

Ida piirkond

Kagu piirkond

Maakond

Ida-Virumaal

Põlvamaal

Võrumaal

14

14

13

15

15

12

13

15

13

11

15

12

21

21

18

19

27

26

18

19

29

26

26

26

34

37

33

36

38

40

33

36

34

43

41

38

23

20

26

21

15

16

26

21

22

16

11

16

8

8

10

8

5

7

10

8

3

5

6

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

Täiesti piisavalt Pigem piisavalt Pigem ebapiisavalt Täiesti ebapiisavalt Ei oska öelda

© Emor AS 14

Infovajadus välisvaenlase kallaletungi korral

1. KAITSETAHE

Kõige enam vajatakse infot avalike varjumiskohtade, lahingutegevuse eest evakueerumise ning esmatasandi olmeprobleemide lahendamise kohta (vt joonis

1.5). Need teemad pakkusid kõige enam huvi ka suvise uuringu kohaselt.

Eelmainitud teemad huvitavad kõige rohkem nii mehi kui naisi, kuid naistele pakub varjumiskohtade ja evakuatsiooniga seotud info võrreldes meestega enam huvi.

Mehi huvitab naistest enam see, millised on nende kohustused riigikaitses ning riigikaitsealased kohustused põhitöökohas.

Eestlasi huvitab enam kui muust rahvusest inimesi avalike teenuste kättesaadavus (29% vs 17%), võimalused vabatahtlikult riigikaitsesse panustada (25% vs 18%)

ning enda kohustused riigikaitses (21% vs 11%). Muust rahvusest inimesi huvitavad ülekaalukalt enim olme- ja majapidamisprobleemide lahendamise viisid (45% vs

33% eestlastest).

Ida piirkonna elanikud on võrreldes kagu piirkonna elanikega enam huvitatud esmatasandi olme- ja majapidamisprobleemide lahendamise viisidest, kuid tunnevad

vähem huvi avalikuse teavitamise, avalike teenuste kättesaadavuse, enda riigikaitseliste kohustuste ning vabatahtlikult riigikaitsesse panustamise viiside suhtes.

Seda tingib muust rahvusest elanike suur osakaal selles piirkonnas.

© Emor AS 15

Infovajadus välisvaenlase kallaletungi korral

1. KAITSETAHE

Joonis 1.5 Millistel teemadel vajaksite rohkem informatsiooni riigi tegevuse ja isikliku elukorralduse kohta välisvaenlase kallaletungi korral? (% nendest, kes ei ole täiesti

piisavalt informeeritud ehk on pigem piisavalt, pigem või täiesti ebapiisavalt informeeritud, n= 560)

KOKKU, n=560

Ida piirkond, n=235

Kagu piirkond, n=325

Ida-Viru maakond, n=235

Põlva maakond, n=144

Võru maakond, n=181

Juhised varjumiseks ja avalikud varjumiskohad

Evakueerimise korraldus lahingutegevuse eest

Esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleemide lahendamise viisid

Avalike teenuste kättesaadavus

Teie võimalused vabatahtlikult riigikaitsesse panustada

Avalikkuse teavitamisviisid

Teie kohustused riigikaitses

Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Mobilisatsiooni korraldus

Muu

Ei oska öelda

47%

42%

40%

22%

21%

20%

15%

12%

9%

1%

9%

44%

42%

41%

19%

20%

23%

10%

10%

10%

2%

7%

48%

41%

44%

17%

18%

18%

11%

12%

7%

0%

11%

45%

40%

46%

15%

18%

20%

7%

11%

7%

2%

9%

44%

47%

31%

32%

27%

28%

25%

14%

11%

2%

4%

43%

45%

28%

29%

23%

29%

16%

8%

16%

1%

4%

48%

41%

44%

17%

18%

18%

11%

12%

7%

0%

11%

45%

40%

46%

15%

18%

20%

7%

11%

7%

2%

9%

47%

47%

27%

29%

28%

24%

30%

16%

11%

0%

3%

43%

45%

37%

31%

19%

26%

12%

10%

15%

1%

3%

43%

46%

34%

34%

26%

30%

22%

13%

11%

3%

4%

43%

44%

21%

27%

26%

31%

19%

7%

17%

1%

5%

2025 talv 2025 suvi

2. Kaitsevõime

© Emor AS 17

Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas

2. KAITSEVÕIME

Joonis 2.1 Kas Eesti kaitsekulutusi tuleks Teie hinnangul…? (% kõigist vastajatest, n=645 )

Piiriäärsete maakondade elanikest 22% toetavad kaitsekulutuste tõstmist

mõningal määral või tunduvalt, 27% leiavad, et neid tuleks säilitada

praegusel tasemel ning 37% on mõningase või märgatava vähendamise

poolt. Detailsemalt vaadatuna on kõige suurem osa elanikest praeguse

taseme säilitamise poolt. Võrreldes suvise uuringuga on vähem neid, kes

pooldavad kaitsekulutuste olulist vähendamist, nende arvelt on kasvanud

seisukohta mitteomavate elanike hulk.

Ida piirkonnas ennekõike ei osata hinnata, kas ja kuidas tuleks

kaitsekulutuste mahtu muuta. Samas on siin võrdselt (22–23%) neid, kes

toetavad praeguse mahu säilitamist ja olulisel määral vähendamist.

Vähendamist toetavad enam muukeelsed elanikud, kel on oma sissetulekuga

väga raske hakkama saada.

Kagu piirkonnas toetatakse ennekõike kulutuste taseme säilitamist, kuid

kasvanud on ka nende osakaal, kes pooldavad nende mõningal määral

tõstmist. Seda toetavad enam need, kes oma sissetulekuga hästi toime

tulevad.

Kaitsekulutuste tõstmise poolt on sagedamini mehed, eestlased ja Eesti

kodakondsusega elanikud, maa-asulate elanikud ning need, kes saavad oma

sissetulekuga hakkama.

Kaitsekulutuste säilitamist praegusel tasemel toetavad samuti eestlased ning

maaelanikud, samuti need, kes oma sissetulekust mugavalt ära elavad.

Vähendamise poolt on sagedamini vene rahvusest ja Vene kodakondsusega

elanikud ning need, kellel on raske oma sissetulekuga toime tulla.

KOKKU

Elukoht

Ida piirkond

Kagu piirkond

Maakond

Ida-Virumaal

Põlvamaal

Võrumaal

6

10

3

8

12

16

3

8

14

15

10

16

16

12

10

9

30

18

10

9

29

18

31

19

27

26

22

21

39

38

22

21

44

39

36

37

13

14

17

17

5

6

17

17

5

4

5

7

17

23

23

30

4

8

23

30

5

7

4

9

21

15

25

16

9

14

25

16

4

17

13

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

...tunduvalt tõsta

...mõningal määral tõsta

...säilitada praegusel tasemel

...mõningal määral vähendada

...tunduvalt vähendada Ei oska öelda

© Emor AS 18

Suhtumine kaitseväega ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse

2. KAITSEVÕIME

Joonis 2.2 Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse? (% kõigist vastajatest, n=645 )

Kaitsevaldkonnaga seotud tegevustest suhtutakse kõige paremini

reservväelaste kutsumisse õppekogunemistele (hästi või pigem hästi

suhtub 72%), kaitseväe vormi kandmisesse avalikes kohtades/üritustel

(62%), liitlaste lennuharjutustesse Eesti õhuruumis (61%) ning kaitseväe

õppustesse oma piirkonnas (61%). Kõige vähem soositakse

kaitsetööstuspargi rajamist (51% suhtub hästi). Suvises uuringus kõige vähem

toetust leidnud harjutusalade laiendamise osas on suhtumine veidi paranenud

(+8%).

Harjutusalade laiendamine on ainuke tegevus, millesse ida ja kagu piirkonna

elanikud suhtuvad endiselt ühtemoodi. Ülejäänud tegevuste osas on kagu

piirkonnas positiivset suhtumist oluliselt enam (vt järgmiselt slaidil joonis 2.3).

Kõige suuremad käärid hoiakutes puudutavad Balti kaitsevööndi rajamist

vastu Venemaa ja Valgevene piiri (toetab 41% ida vs 82% kagu piirkonna

elanikest), kaitseväe tehnika liikumist (toetab 47% vs 84%), kaitsetööstuspargi

rajamist (toetab 40% vs 75%) ning liitlaste lennuharjutusi (50% vs 85%).

Ida piirkonnas on Balti kaitsevööndi rajamise vastu enam 18–29-aastased ja

muust rahvusest elanikud, kel on raske oma sissetulekuga toime tulla.

Kaitsetööstuspargi rajamise vastu enam 60–74-aastased ja muust inimesed.

Kagu piirkonna siseselt on Võrumaa elanike toetus harjutusalade

laienemisele veidi kasvanud ja ei erine enam oluliselt toetusest Põlvamaal.

Toetus ülejäänud tegevustele ei erine Põlva- ja Võrumaa lõikes.

22

21

23

19

26

24

18

17

18

13

16

12

27

27

22

23

50

47

39

43

35

38

43

39

40

40

40

36

26

22

29

25

8

10

17

18

15

20

15

21

20

25

17

26

13

22

15

21

4

6

5

8

9

9

10

14

11

16

10

12

11

13

16

17

15

17

15

12

16

9

14

9

11

6

17

15

23

17

19

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda

Reservväelaste kutsumine õppekogunemistele

Kaitseväe vormi kandmine avalikes kohtades / avalikel üritustel

Liitlaste lennuharjutused/ ülelennud Eesti õhuruumis

Kaitseväe õppused Teie piirkonnas

Kaitseväe tehnika liikumine (näiteks õppuste ajal kohalikel teedel)

Harjutusalade laiendamine

Balti kaitsevööndi rajamine vastu Venemaa ja Valgevene piiri.

Kaitsetööstuspargi rajamine lahingumoona, lõhkematerjali jm tootmiseks

© Emor AS 19

Suhtumine kaitseväega seotud tegevustesse piirkonna ja maakonna lõikes

2. KAITSEVÕIME

Joonis 2.3 Kuidas Te suhtute järgmistesse kaitseväe ja kaitsevaldkonnaga seotud tegevustesse? (% kõigist vastajatest, n=645 )

KOKKU

Ida

piirkond

Kagu

piirkond

Ida-Viru

maakond

Põlva

maakond

Võru

maakond

Reservväelaste kutsumine õppekogunemistele

Kaitseväe vormi kandmine

avalikes kohtades / avalikel üritustel

Liitlaste lennuharjutused/

ülelennud Eesti õhuruumis

Kaitseväe õppused Teie piirkonnas

Kaitseväe tehnika liikumine

(näiteks õppuste ajal kohalikel teedel)

Harjutusalade laiendamine

Balti kaitsevööndi rajamine

vastu Venemaa ja Valgevene piiri

Kaitsetööstuspargi rajamine lahingumoona,

lõhkematerjali jm tootmiseks

Väga/Pigem hästi % Ei oska öelda Pigem/Väga halvasti %

72 67

62 63

61 62

61 56

58 53

56 48

53 49

51 49

13 16

23 26

24 29

25 35

31 41

27 38

24 35

31 38

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

65 61

52 58

50 53

53 47

47 42

54 46

41 36

40 38

15 18

29 31

30 36

29 42

40 51

25 38

31 44

37 48

88 82

84 72

85 82

79 77

84 78

59 53

82 78

75 74

6 10

9 13

9 13

15 20

11 17

33 36

8 12

16 14

65 61

52 58

50 53

53 47

47 42

54 46

41 36

40 38

15 18

29 31

30 36

29 42

40 51

25 38

31 44

37 48

89 90

84 83

86 83

79 81

82 88

57 64

78 91

72 78

7 6

11 10

11 13

15 16

13 7

35 28

11 1

19 14

87 76

85 65

84 82

78 74

85 71

60 45

85 69

77 72

5 13

8 15

9 12

15 22

9 24

31 41

6 19

13 14

3. Hinnang NATO

kohalolekule

© Emor AS 21

Hinnang NATO liitlasvägede kohaolekusse Eestis

3. HINNANG NATO KOHALOLEKULE

Joonis 3.1 Kuidas Te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (% kõigist vastajatest, n=645)

NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis toetab 64% piiriäärsete

maakondade elanikest. See näitaja ei ole suvise uuringuga võrreldes

muutunud.

Kagu piirkonnas on toetus märgatavalt kõrgem (91%) kui idas (53%).

Põlva- ja Võrumaal on toetus samal tasemel.

Toetus on kõrgem eestlaste seas (87% vs 49% venelastest), maa-

asulates (84% vs 57% linnades), Eesti kodakondsusega inimeste seas

(72% vs 44% Vene ja 47% määratlemata kodakondsusega inimestest).

Samuti toetavad NATO liitlasvägede kohalolekut enam need inimesed,

kes elavad oma sissetulekuga hästi ära või saavad hakkama (74% vs

48% neist, kel on toimetulekuraskusi).

Ida piirkonnas toetavad NATO kohalolekut enam eestlased ning vastu

on sagedamini 60–74-aastased ja muust rahvusest inimesed.

Kagus on toetus enamikes sotsiaaldemograafilistes rühmades ühtlaselt

kõrge, veidi kõrgem on see nende seas, kes tulevad oma sissetulekuga

hästi toime.

KOKKU

Elukoht

Ida piirkond

Kagu piirkond

Maakond

Ida-Virumaal

Põlvamaal

Võrumaal

37

36

26

26

63

59

26

26

66

65

61

54

27

28

27

27

28

30

27

27

25

26

30

33

12

15

17

20

2

5

17

20

1

6

2

5

9

11

12

15

3

3

12

15

4

1

2

4

14

9

18

12

4

3

18

12

4

3

4

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

Kindlasti pooldan Pigem pooldan Pigem olen vastu Kindlasti olen vastu Ei oska öelda

4. Ajateenistus

© Emor AS 23

Suhtumine noormeeste ajateenistuse vajalikkusesse

4. AJATEENISTUS

Joonis 4.1 Kui vajalikuks Te peate noormeeste jaoks ajateenistuse läbimist? (% kõigist vastajatest, n=645)

Noormeeste jaoks peab ajateenistuse läbimist kindlasti või pigem vajalikuks

87% piiriäärsete maakondade elanikest. Ebavajalikuks peab seda 7%.

Toetus ei ole eelmise uuringuga võrreldes muutunud.

Kagu piirkonnas on toetus oluliselt kõrgem: 95% peavad seda vajalikuks

ja vaid 2% mitte. Ida piirkonnas on neid, kes seda ebavajalikuks peavad,

neli korda enam (9%) ning vajalikuks peab ajateenistust 83%. Oluliselt

vähem on ida piirkonnas võrreldes kaguga neid, kes peavad ajateenistust

kindlasti vajalikuks.

Ida piirkonnas peavad noormeeste ajateenistust ebavajalikuks sagedamini

nooremad inimesed, ca kolmandik 18–29-aastastest. Meeste seas on

toetus veidi madalam kui naiste seas (79% vs 87% peavad vajalikuks).

Kokku on piiriäärsetes maakondades toetus noormeeste ajateenistusele

madalam 18-29-aastaste (67%), linnaelanike (83%) ja muu rahvuse

esindajate (84%) seas.

KOKKU

Elukoht

Ida piirkond

Kagu piirkond

Maakond

Ida-Virumaal

Põlvamaal

Võrumaal

53

53

45

45

73

74

45

45

72

74

73

74

33

32

38

37

23

20

38

37

22

21

23

19

3

5

5

6

1

3

5

6

2

1

3

4

5

5

7

2

1

5

7

4

2

6

4

8

5

2

2

8

5

3

2

2

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

Kindlasti vajalikuks Pigem vajalikuks Pigem ebavajalikuks Täiesti ebavajalikuks Ei oska öelda

© Emor AS 24

Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse

4. AJATEENISTUS

Joonis 4.2 Kuidas Te suhtute noormeestesse, kes hoiavad ajateenistusest kõrvale? (% kõigist vastajatest, n=645)

Ajateenistusest kõrvalehoidmise mõistab otseselt hukka või suhtub sellesse

negatiivselt 52% piiriäärsete maakondade elanikest. Mõistvat suhtumist

väljendas 35%, kuid otsest heakskiitu vaid 3% elanikest. Suhtumine ei ole

suvest saati muutunud.

Ida piirkonnas on negatiivset või hukkamõistvat suhtumist kokku vähem

(45%) kui kagu piirkonnas (61%). Samuti puudub ida piirkonna elanikel

sagedamini antud küsimuses arvamus.

Ida piirkonnas avaldasid mõistvat suhtumist ajateenistusest

kõrvalehoidmisesse enam 18–29-aastased elanikud, aga ka 40-49-

aastased, kellest osa on ajateenistuseas või kohe sinna jõudvate noorte

vanemad.

Sarnane suundumus vanuse osas avaldub ka vaadates kolme maakonna

tervikpilti. Lisaks sellele on näha, et negatiivset või hukkamõistvat suhtumist

on enam 60–74-aastaste, eestlaste ning maa-asulate elanike seas.

KOKKU

Elukoht

Ida piirkond

Kagu piirkond

Maakond

Ida-Virumaal

Põlvamaal

Võrumaal

19

18

17

16

24

23

17

16

25

23

23

22

33

32

29

30

43

38

29

30

43

44

42

34

35

36

38

38

28

31

38

38

25

31

30

31

3

2

3

2

1

2

3

2

2

1

3

11

11

14

13

4

7

14

13

5

1

4

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

Mõistan kõrvalehoidmise hukka Suhtun sellesse pigem negatiivselt Suhtun sellesse mõistvalt Kiidan kõrvalehoidmise heaks Ei oska öelda

5. Reservteenistus

© Emor AS 26

Suhtumine reservväelastesse

5. RESERVTEENISTUS

Joonis 5.1 Kuidas Te suhtute reservväelastesse? (% kõigist vastajatest, n=645)

Reservväelastesse suhtub hästi või pigem hästi 76% piiriäärsete

maakondade elanikest. Halvasti suhtub vaid 6%, pigem ei osata

suhtumist väljendada, kuivõrd kolmandikul elanikest kokkupuude

reservväelastega puudub (vt ka joonis 5.2). Neist, kel pole olnud

reservväelastega kokkupuudet, 36% ei osanud suhtumist väljendada ning

57% suhtusid positiivselt. Suhtumine ei ole võrreldes suvise uuringuga

muutunud.

Kagu piirkonna elanike seas on positiivset suhtumist enam (91%) kui

ida piirkonnas (70%). Negatiivset suhtumist näitasid idas erinevad

sotsiaaldemograafilised rühmad üles üsna võrdselt.

Lisaks suhtuvad reservväelastesse paremini ka eestlased (87% vs 68%

muu rahvus) ning maaelanikud (87% vs 72% linnaelanikest).

KOKKU

Elukoht

Ida piirkond

Kagu piirkond

Maakond

Ida-Virumaal

Põlvamaal

Võrumaal

32

31

25

25

48

47

25

25

47

49

49

46

44

47

45

48

43

44

45

48

43

44

43

44

4

2

5

3

1

1

5

3

2

2

1

3

1

3

2

2

3

2

2

2

17

19

22

23

6

8

22

23

7

6

5

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

Väga hästi Pigem hästi Pigem halvasti Väga halvasti Ei oska öelda

© Emor AS 27

Kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega

5. RESERVTEENISTUS

Joonis 5.2 Millised on Teie enda kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega? (% kõigist vastajatest, n=645)

Reservväelastega on kokku puutunud 68% piiriäärsete maakondade

elanikest. Kõige sagedasemad on kokkupuuteid läbi sõprade-tuttavate

või ollakse lihtsalt neid näinud või nendest kuulnud.

Kagu piirkonna elanikel on kokkupuuteid olnud enam (84%) kui ida

piirkonna omadel (61%). See on kindlasti üks tegur, mis kujundab kagu

piirkonnas positiivsemat suhtumist reservväelastesse (vt ka joonis 5.1).

Tervikuna on kokkupuuteid reservväelastega vähem naistel, 60–74-

aastastel elanikel, linnaelanikel ning muust rahvusest inimestel.

Sõber, tuttav on reservväelane

Isiklikult ei tunne, aga olen mujalt kuulnud/näinud

Lähedane, elukaaslane on reservväelane

Töökaaslane on reservväelane

Olen ise reservväelane

Ei oma kokkupuuteid/Ei oska öelda

28%

20%

16%

10%

9%

32%

27%

23%

14%

8%

9%

29%

2025 talv

2025 suvi

© Emor AS 28

Kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega piirkonna ja maakonna

lõikes

5. RESERVTEENISTUS

KOKKU

Ida

piirkond

Kagu

piirkond

Ida-Viru

maakond

Põlva

maakond

Võru

maakond

Sõber, tuttav on reservväelane

Isiklikult ei tunne, aga olen mujalt kuulnud/näinud

Lähedane, elukaaslane on reservväelane

Töökaaslane on reservväelane

Olen ise reservväelane

Ei oma kokkupuuteid/Ei oska öelda

Kagu piirkonnas on enam neid, kel on reservväelastest tuttavaid või sõpru, kelle lähedane või töökaaslane on reservväelane või kes on ise reservväelased. Idas on

elanikel kokkupuuteid reservväelastega vähem. Selles piirkonnas on kokkupuuteid reservväelastega enam meestel, 30–49-aastastel ja eesti rahvusest inimestel (72%

vs 58% muu rahvuse esindajatest).

Joonis 5.2 Millised on Teie enda kokkupuuted reservteenistuse ja reservväelastega? (% kõigist vastajatest, n=645)

28%

20%

16%

10%

9%

32%

27%

23%

14%

8%

9%

29%

2025 talv 2025 suvi

22%

21%

14%

9%

7%

39%

22%

27%

12%

6%

6%

34%

43%

18%

22%

14%

15%

16%

39%

15%

20%

11%

18%

16%

22%

21%

14%

9%

7%

39%

22%

27%

12%

6%

6%

34%

38%

16%

28%

16%

15%

16%

39%

13%

23%

10%

18%

17%

46%

20%

17%

13%

15%

16%

39%

16%

17%

11%

18%

15%

© Emor AS 29

Reservväelaste õppekogunemistel osalemise toetamine

5. RESERVTEENISTUS

Toetus lähedaste, töökaaslaste ja sõprade-tuttavate osalemisele õppekogunemistel ei erine märkimisväärselt jäädes 68–71% vahemikku (vt joonis 5.4). Toetus ei ole

oluliselt muutunud võrreldes suvise uuringuga.

Kagu piirkonnas on toetus kõigil juhtudel märgatavalt kõrgem (vastavalt 85%, 89% ja 91%) kui ida piirkonnas (61%, 60%, 62%). Kagu piirkonna siseselt

maakondlikkus lõikes toetus ei erine. Ida regioonis on noorte (18–29-aastased) seas enam neid, kes ei toeta lähedaste osalemist reservteenistuses (36% ei toeta vs

28% toetavad) ning toetus on keskmisest madalam ka sõprade osalemisele (26% vs 42%). Sõprade osalemist toetavad enam 30–49-aastased ning töökaaslaste

osalemist 40–49-aastased.

Tervikuna toetavad naised lähedaste ja töökaaslaste osalemist õppekogunemistel veidi vähem kui mehed. Sõpradele avaldasid naise ja mehed ühtemoodi toetust.

Eestlaste toetus on kõigil juhtudel tugevam kui muust rahvusest elanikel ning maaelanikel tugevam kui linnaelanikel. Õppekogunemistel osalemist toetavad enam

need, kes tulevad oma sissetulekuga mugavalt toime või saavad hakkama võrreldes nendega, kel on toimetulekuraskusi.

© Emor AS

KOKKU

Elukoht

Ida piirkond

Kagu piirkond

Maakond

Ida-Virumaal

Põlvamaal

Võrumaal

30

Reservväelaste õppekogunemistel osalemise toetamine

5. RESERVTEENISTUS

Joonis 5.4 Kuivõrd Te toetate osalemist õppekogunemisel, kui osaleb…? (% kõigist vastajatest, n=645)

Lähedane, elukaaslane Sõber, tuttav Töökaaslane

24

21

19

15

36

34

19

15

40

37

33

31

44

41

42

40

49

43

42

40

47

41

51

44

8

10

10

11

3

6

10

11

2

7

4

5

7

9

8

11

4

3

8

11

5

3

3

4

17

20

21

22

8

14

21

22

5

12

9

15

0% 50% 100%

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

2025 talv

2025 suvi

Toetan täielikult Pigem toetan Pigem ei toeta Üldse ei toeta Ei oska öelda

27

22

19

14

45

39

19

14

48

42

42

37

44

46

43

46

46

44

43

46

43

43

49

45

6

9

8

11

2

6

8

11

1

7

3

6

4

6

5

8

2

1

5

8

4

2

2

19

17

25

21

5

9

25

21

4

8

5

10

0% 50% 100%

28

21

21

15

45

36

21

15

48

37

43

35

40

43

39

43

44

42

39

43

42

41

45

42

5

9

6

10

2

5

6

10

2

5

2

5

3

4

4

5

1

1

4

5

1

2

1

23

23

30

26

8

17

30

26

7

17

9

16

0% 50% 100%

Lisad

© Emor AS

Lisa 1: üldkogum ja planeeritud valim

32

Üldkogumi proportsionaalne jaotus Planeeritud mitteproportsionaalne valim

ESA 01.01.2025 Ida- Virumaa Põlvamaa Võrumaa KOKKU N KOKKU %

Ida- Virumaa Põlvamaa Võrumaa KOKKU n Kokku %

18-29a mees 7306 1448 2133 10887 8% 18-29a mees 19 11 12 42 8% 30-39a mees 7438 1522 2290 11250 8% 30-39a mees 21 11 13 45 9% 40-49a mees 8636 1479 2116 12231 9% 40-49a mees 23 11 11 45 9% 50-59a mees 8754 1674 2466 12894 10% 50-59a mees 23 12 13 48 10% 60-74a mees 13312 2277 3163 18752 14% 60-74a mees 35 17 17 69 14% 18-29a naine 6510 1237 1897 9644 7% 18-29a naine 17 9 10 36 7% 30-39a naine 6042 1214 1872 9128 7% 30-39a naine 16 9 11 36 7% 40-49a naine 8045 1280 1869 11194 8% 40-49a naine 21 9 10 40 8% 50-59a naine 9473 1659 2453 13585 10% 50-59a naine 25 12 13 50 10% 60-74a naine 19115 2710 3720 25545 19% 60-74a naine 50 19 20 89 18% linn 84094 5007 8950 98051 73% linn 222 36 49 307 61% maa-asula 10537 11493 15029 37059 27% maa-asula 28 84 81 193 39% eestlane 18177 15394 22077 55648 41% eestlane 48 112 120 280 56% muu rahvus 76454 1106 1902 79462 59% muu rahvus 202 8 10 220 44% I tase 11447 3728 4612 19787 15% I tase 82 16% II tase 49429 8459 12929 70817 52% II tase 263 53% III tase 33755 4314 6437 44506 33% III tase 155 31% Eesti 50179 15870 22824 88873 66% Eesti 372 74% muu 44452 630 1155 46237 34% muu 128 26%

94631 16500 23979 135110 100% 250 120 130 500 100% 70% 12% 18% 100% 50% 24% 26% 100%

Kokku N Kokku % Kokku %

VanusxSugu

Asulatüüp

Rahvus

Haridus

Kodakondsus

Kokku n

VanusxSugu

Asulatüüp

Rahvus

Haridus

Kodakondsus

© Emor AS

Lisa 2: tegelik ja kaalutud valim

33

Tegelik mitteproportsionaalne kaalumata valim Tegelik proprotsiooni kaalutud valim Ida- Virumaa Põlvamaa Võrumaa Kokku n Kokku %

Ida- Virumaa Põlvamaa Võrumaa Kokku n Kokku %

18-29a mees 27 15 17 59 9% 18-29a mees 35 7 10 52 8% 30-39a mees 21 18 20 59 9% 30-39a mees 36 7 11 54 8% 40-49a mees 29 13 12 54 8% 40-49a mees 41 7 10 58 9% 50-59a mees 27 18 16 61 9% 50-59a mees 42 8 12 62 10% 60-74a mees 47 22 26 95 15% 60-74a mees 64 11 15 90 14% 18-29a naine 19 11 13 43 7% 18-29a naine 31 6 9 46 7% 30-39a naine 16 18 23 57 9% 30-39a naine 29 6 9 44 7% 40-49a naine 20 14 20 54 8% 40-49a naine 38 6 9 53 8% 50-59a naine 25 12 27 64 10% 50-59a naine 45 8 12 65 10% 60-74a naine 43 22 34 99 15% 60-74a naine 91 13 18 122 19% Linnad 251 119 154 524 81% Linnad 401 24 43 468 73% Maa-asula 23 44 54 121 19% Maa-asula 50 55 72 177 27% Eestlane 49 146 194 389 60% Eestlane 87 73 105 266 41% Muu rahvus 225 17 14 256 40% Muu rahvus 365 5 9 379 59% 1 haridustase 90 14% 1 haridustase 94 15% 2 haridustase 322 50% 2 haridustase 338 52% 3 haridustase 233 36% 3 haridustase 212 33% Eesti 482 75% Eesti 424 66% Muu või määratlemata 163 25% Muu või määratlemata 221 34%

274 163 208 645 100% 452 79 114 645 100% 42% 25% 32% 100% 70% 12% 18% 100%

VanusxSugu

Asulatüüp

Rahvus

Haridus

Kodakondsus

VanusxSugu

Asulatüüp

Rahvus

Haridus

Kodakondsus

Kokku n Kokku %

Kokku n Kokku %

© Emor AS

Projekti meeskond

Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad:

Tellijapoolne kontaktisik: Rika Margat

Uuringu projektijuht: Jaanika Hämmal

Aruande koostaja: Jaanika Hämmal

Programmeerimine ja andmetöötlus: Alje Roopärg

Küsitlustöö koordineerijad: Kai Ojatalu, Kaja Ruuben, Margit Vaik

Graafilised tööd: Maire Nõmmik

Kontaktinfo

Jaanika Hämmal

Uuringu projektijuht

Telefon: 626 8531

E-mail: [email protected]

Kantar Emor

Telefon: 626 8500

Faks: 626 8501

E-mail: [email protected]

Aadress: Maakri 21, Tallinn

34