18-29-aastaste arvamusuuring riigikaitsest

Uuringuaruanne 2022

Tellija: Kaitseministeerium

Töö teostaja: Eesti Uuringukeskus OÜ

Jaanuar 2023

2

SISUKORD

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 3

METOODIKA .......................................................................................................................... 4

UURIMISKÜSIMUSED ............................................................................................................... 4 UURIMISMEETOD .................................................................................................................... 4

TULEMUSED .......................................................................................................................... 5

1. AJATEENISTUSE VAJALIKKUS .............................................................................................. 5 2. RIIGIKAITSE TEEMALINE INFOVÄLI ...................................................................................... 8 3. KAITSETAHE ..................................................................................................................... 11

INTERVJUU KAVA ............................................................................................................. 16

3

KOKKUVÕTE

OÜ Eesti Uuringukeskus viis 2022. aasta detsembris Kaitseministeeriumi tellimusel läbi uuringu, mille eesmärk oli uurida, milline on 18–29-aastaste venekeelsete Eesti kodanikest meeste hoiak riigikaitsesse, nende isiklik riigikaitseline infoväli ning kaitsetahe. Intervjuud toimusid vene keeles ning kokku intervjueeriti kolmeteist meest. Intervjuudest selgus, et uuringu sihtrühma hinnangul ei tohiks ajateenistus olla kohustuslik. Pigem arvatakse, et sõja olukorras oleks professionaalne kaitsevägi palju efektiivsem, nad oleks pidevalt treenitud ja reservväelastest motiveeritumad. Lisaks oleks vastajate hinnangul professionaalse kaitseväe ülalpidamine riigile vähem kulukas. Ajateenistuse positiivse poolena tõi sihtrühm välja, et seal on võimalik omandada oskusi ja teadmisi, mida saab rakendada ka tsiviilelus, näiteks eesti keele ja autojuhtimise oskus jne. Harvem nähakse ajateenistuses osalemise motivaatorina ettevalmistust riigikaitseks. Samas tsiviilelanikena soovitakse just senisest enam omandada teadmisi sõjaolukorras toimetulekuks. Intervjueeritavatelt uuriti, kas Eestis võiks olla alternatiivteenistus näiteks päästjana, politseinikuna või meedikuna. Enamus vastajaid olid nõus, et selline võimalus võiks olla, kuna neid oskusi ja teadmisi saaks rakendada ka rahuajal tsiviilelus ning selline ajateenimisviis vähendaks tõenäoliselt ka riigikaitsekulusid. Põhiliseks infokanaliks on uuringu sihtrühmale venekeelne Telegram, ERR, sotsiaalmeediakanalid (Youtube, Facebook, Instagram, VK, Twitter jne). Kaitsevaldkonna uudiseid pigem ei jälgita. Kõige enam on sihtrühm märganud kaitsevaldkonnast rääkimas poliitikuid Urmas Reinsalu ja Kaja Kallast, samas neid usaldatakse kõige vähem. Intervjuudes toodi pigem välja, et ei ole ühte usaldusväärset isikut või institutsiooni ning tõe väljaselgitamiseks tuleb arvesse võtta erinevaid infoallikaid. Viimase aasta sõda Ukrainas on aga sihtrühma kindlasti senisest enam pannud mõtlema sõja võimalikkusele ja sellega toimetulekule. Uuringu sihtrühm näeb enda panust Eesti riigikaitsesse eelkõige maksude maksmise kaudu, sõja korral aga pigem lahkutakse riigist. Põhjustena tuuakse välja vähest seostust eesti keele- ja kultuuriruumiga ning soovimatust surra Eesti riigi eest. Lisaks mainiti mõnel korral, et ei soovita relvaga võidelda samast rahvusest inimese (venelase) vastu. Pigem ollakse valmis riigikaitsesse panustama relvata. Intervjueeritavatelt uuriti, mida peaks riik tegema, et Eestis elavate vene keelt kõnelevate noorte seas suureneks tahe Eesti riiki kaitsta välisvaenlase rünnaku korral. Intervjuudes toodi välja, et riigis peaks olema eelkõige hea elatustase, et elanikud sooviksid selles riigis elada. Mainiti ka, et venelaste integreerimine ei toimu üleöö, vaid mitme põlvkonna jooksul ja tänased noored on oluliselt enam Eesti ühiskonda integreerunud kui nende vanemad või vanavanemad. Samas seni kuni inimesed elavad erinevas keele- ja kultuuriruumis ei saa tekkida ka patriootlikkust teise keele- ja kultuuriruumi vastu. Sihtrühma hinnangul mõjutavad noori kõige enam sõbrad, pere ja kool.

4

METOODIKA

Käesoleva uuringu eesmärk oli uurida, milline on 18–29-aastaste venekeelsete meeste hoiak riigikaitsesse, nende isiklik riigikaitseline infoväli ning kaitsetahe.

Uurimisküsimused Lähtuvalt uuringu eesmärgist olid uurimisküsimused järgmised:

1) Milline on kokkupuude ajateenistusega ning selle läbimise vajalikkus? 2) Milline on sihtrühma riigikaitseline infoväli? 3) Milline on venekeelsete meeste kaitsetahe ja kuidas seda saaks mõjutada?

Uurimismeetod Uuringus kasutati süvaintervjuude meetodit, mis toimusid perioodil 8.–30. detsember 2022. Intervjueeritavate värbamine toimus Norstat Eesti AS veebipaneeli kaudu. Kokku viidi läbi 13 süvaintervjuud. Intervjuud toimusid telefoni teel vene keeles. Intervjuudel osales 13 meest (Ida-Virumaalt üks ning Harjumaalt 12 in). Keskmine vastajate vanus oli 23 aastat. Kaitseväes oli käinud neli meest (kaks jaoülemat, üks kapral ja üks sõjaväepolitseinik), neljal osalejal oli ajateenistusega kokkupuude sõprade või pereliikmete kaudu ning viiel puudus kokkupuude üldse. Eelvärbamisel küsiti, kas vastaja on valmis Eesti riiki kaitsma, kui riiki peaks ründama mõni võõrriik ning kõik intervjuudes osalejad olid selles osas kahtleval seisukohal.

5

TULEMUSED

1. Ajateenistuse vajalikkus Ajateenistuse läbinute kinnitusel olid Kaitseväes ajateenijate omavahelised suhted üldiselt head. Enamjaolt on omavaheline suhtlemine jäänud aga ajutiseks ning pikaajalisi sõpru pole sealt leitud. „Põhimõtteliselt oli tavaline suhtlus võõraste vahel, ei midagi erilist. Ühe kaasteenijaga suhtlen regulaarselt, ülejäänutega mitte niivõrd.“ (22.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Ida- Virumaa) „Kõigiga ei olnud väga meeldiv suhelda, kuid enamasti olid inimesed motiveeritud ja enamjaolt oli suhtlus hea. Mõnega suhtlen siiani, aga see ei ole eriti aktiivne.“ (23.a., läbinud 11 kuulise ajateenistuse, Harjumaa) „Tavalised reamehed osutusid üldiselt lahedateks poisteks. Kuid eks seal on sajad erinevad isikud koos oma iseloomudega ja kellegagi saab läbi, kellegagi mitte.“ (25.a., läbinud 11- kuulise ajateenistuse, Harjumaa) „Suhtlus oli suurepärane. Polnud probleeme ega konflikte. Praegu enam kellegagi ei suhtle.“ (26.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) Intervjueeritavatelt küsiti, kas ajateenistus peaks olema vabatahtlik. Üldine nägemus nii ajateenistuse läbinute kui ka mitteläbinute seas on see, et see peaks olema vabatahtlik. Pigem arvatakse, et sõja olukorras oleks professionaalne kaitsevägi efektiivsem ja tavakodanikest rohkem motiveeritud. Lisaks oleks professionaalse kaitseväe ülalpidamine vähem kulukas. „Usun, et teenistus peaks olema vabatahtlik. Sest sõjaväelasi on vaja kuidagi motiveerida. See tähendab, et kui inimene läheb vabatahtlikult, siis tõenäoliselt on ta motiveeritud ja tahab seda teha. Ja inimesed, kes pole motiveeritud, suhtuvad sellesse nii-öelda kergelt.“ (18.a., kokkupuudet ajateenistusega ei ole, Harjumaa) „Jah, see peaks olema 100% vabatahtlik. See oleks neile inimestele, kes ei saa ikka veel päris täpselt aru, mida nad antud perioodil elus tahavad.“ (19.a., kokkupuudet ajateenistusega ei ole, Harjumaa) "Ma ei arva, et see peaks olema kohustuslik, see peaks olema vabatahtlik nagu see on teistes riikides." (28.a. kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Ma teenisin 11 kuud ning selle põhjal ei saa ma öelda, et meil oleks hästi koolitatud kaitsevägi. Muidugi on sellest raske rääkida ilma teiste riikide võrdluseta, sest ma ei ole

6

teeninud teistes riikides, ma ei tea, kuidas teistes riikides ette valmistatakse. Kuid mulle kui Eesti Vabariigi kodanikule tundub, et see pole sugugi see tase, mis peaks olema sellises riigis, kus kulutatakse kaitsele 2% SKT-st. Ma olen professionaalse armee pooldaja, mitte suure armee pooldaja. Selle asemel, et võtta igal aastal armeesse tuhat inimest, tõmmata nad meie riigi igapäevamajandusest välja, kes samal ajal saaksid maksta makse, ülal pidada, toita. Kasutaksin seda raha pigem tugeva armee moodustamiseks, kes on võimeline professionaalselt tõrjuma teise riigi mis tahes agressiooni. Teiseks valmistume me oma kogemuste põhjal jällegi seda tüüpi metsalahinguteks, kus paljud inimesed saavad relvad kätte ja vaenlase rünnaku korral võitlevad lihtsalt vastu. Noh, midagi sarnast teise maailmasõjaga. Ometi muudaksin ma midagi ka selles suunas, arendaksin lõpuks tehnoloogia sektorit. Meil on potentsiaalne vaenlane, kes on meist suurem ja me ei saa temaga kindlasti rahvamassiga võidelda. Ja mulle tundub praegu väga kummaline investeerida ressursse, energiat, aega millessegi, millega me ei suuda kuidagi võistelda, see tähendab inimeste arvu. Seetõttu soovitaksin võtta hoopis nende inimeste kompetentsi ja kvaliteedi. Üks inimene, kes eile masina taga seisis või eile kontoris istus, pole praktiliselt midagi võrreldes inimesega, kes on selleks juba mitu aastat ametialaselt valmistunud.“ (22.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Ida-Virumaa) „Kui sa oleksid küsinud eelmisel aastal kui maailmas oli rahulik, siis ma oleksin kindlasti öelnud, et ajateenistust ei tohiks üldse olla, kui siis ainult lepingu alusel. Eelarve kulutus on üleliigne. Sest ajateenistuses ei töötata ja ei tooda kasu, ainult kuluallikas riigile. Lisaks kui lähed ajateenistusse peale kooli, siis on ülikooli keerulisem astuda jne. Praegu mõtlen veidi teisiti, kuid arvan siiski, et ajateenistus võiks olla vabatahtlik.“ (28.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Teate, võin öelda nii, et praegust ajateenistust sellises formaadis nagu ta on, ei oodata, ma arvan, et Eestis oleks vaja kindlasti kutselist armeed, kuid see peaks olema ehk teist tüüpi, kaasaegsem. Näiteks viis päeva armees, siis nädalavahetuseks kasarmust koju. Või mingi teine süsteem. Ma olen lihtsalt käinud oma sõprade juures kasarmutes, ühel hetkel teenistus oli väga intensiivne ja huvitav, aga pärast istuti aega surnuks kasarmus.“ (23.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) Osade ajateenistuse läbinute arvates on ajateenistuses viibitav aeg liiga pikk ning nende hinnangul saaks programmi läbida oluliselt lühema ajaga. „Kõik need 11 kuud, mis ma seal ajateenistuses veetsin, saaks tegelikult hõlpsasti kolme kuuga ära teha. Ma ei saa aru, nad tahavad seda veel pikemaks teha. See, mis ma seal õppisin, on mõttetu, sest ma ei mäleta sellest enam midagi.“ (25.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) „Ma pole kindel, et seda tuleks korraldada sellises formaadis, nagu see praegu toimub. See võttis liiga palju aega, rahulikult mahuks sama programm kaks korda lühemasse aega.“ (26.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa)

7

Ajateenistuse positiivse poolena tuuakse välja pigem oskused ja teadmised, mida saab rakendada ka tsiviilelus, näiteks eesti keele õppimine, autojuhtimisõiguse omandamine, töötamine meeskonnas jne. Ettevalmistust riigikaitseks niivõrd ei mainita. „Seal saab tõsta keeleoskuse taset, saada (autojuhiload)... Kogemuste vahetus.“ (26.a., ei ole kokkupuudet ajateenistusega, Harjumaa) „Viimase aja sündmused näitavad, et ajateenistust on täna varasemast ajast rohkem vaja. Riigile annab see mingisuguse kaitsevõime, loob väljaõppinud inimeste reservi, kes kriitilisel hetkel appi saavad tulla. Ajateenijatele on see kasulik, kuna sealt võid saada uusi tutvusi, mis võivad tulevikus kasuks tulla, aga ka mõned uued oskused ja huvitavad kogemused. Näiteks erinevate sõidukite kasutamine ja relvadest laskmine. Sõbrad ütlesid, et see oli hea võimalus ka keelt õppida ja praktiseerida, sest näiteks minu üks sõber läks kaitseväkke, tema keel oli tõesti halb, pärast kaitseväge tuli ja see oli juba hea.“ (25.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Õppisin enda kohta palju, sain kasulikke oskusi, reisisin mööda riiki. Ma õppisin teatud mõttes ka kamandama. Õppisin enda kallal tööd tegema, sain nii praktilisi oskusi kui ka üldteamisi. Sain teada, kus on mu võimete piirid.“ (23.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) Intervjueeritavatelt uuriti, kas Eestis võiks olla alternatiiveenistus, näiteks päästjana, politseinikuna või meedikuna. Enamus vastajaid olid nõus, et selline võimalus võiks olla, kuna neid oskusi ja teadmisi saaks rakendada ka tsiviilelus ning see vähendaks ilmselt ka riigikaitse kulusid. Kuid üks vastaja tõi välja, et asendusteenistus pääste valdkonnas, politseis või meditsiinis ei oleks sisuliselt ettevalmistus kaitsetegevuseks, vaid inimeste kohustus aasta aega ühiskondlikku tööd teha. „Ajateenistus võiks olla kohustuslik, kuid samas võiks olla alternatiivne võimalus ka teenistuse läbimiseks, näiteks Päästeametis.“ (26.a., kokkupuudet ajateenistusega ei ole, Harjumaa) „Kui meditsiinilisi nõudeid muudetaks, siis ma võiks asendusteenistusel osaleda.“ (25.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Toetan teistsugust teenistusviisi. No kui näiteks oleks politseis, siis saaks avalikku korda hoida ja see on kasulikum, kui automaadiga läbi metsa joosta ja telgis magada. Või inimese maha laskmise asemel hoopis elu päästa.“ (25.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) „Mina läheksin vabatahtlikult, näiteks päästesse, sest oleksin sellest kindlasti rohkem huvitatud. Kaitsevägi ei huvita mind üldse.“ (19.a., kokkupuudet ajateenistusega ei ole, Harjumaa) „Noh, siis oleme tagasi selle juures, miks meil üldse ajateeninstust vaja on? See tähendab, et kui me räägime alternatiivteenistusest, siis sellel pole üldiselt mingit pistmist meie riigi kaitsmisega sõjalise rünnaku korral. Seetõttu on see minu jaoks väga suur küsimus, milleks

8

meil seda alternatiivteenust vaja on? Kui tahame ühe aasta jooksul kasutada tasuta inimeste tööjõudu, on see üks asi. Kui me tahame oma riigi kaitsevõimet kuidagi tõsta, siis see on teine asi. Seetõttu on asendusteenistus minu jaoks väga suur küsimus.“ (22.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Ida-Virumaa) Intervjuudest selgus, et kohustuslikus vormis riigikaitseks ettevalmistus võiks ära lõppeda, samas tsiviilelanikena soovitaks senisest enam teadmisi omandada just toimetulekuks sõjaolukorras. „Rohkem oleks vaja ka selgust, kuidas sõja olukorras käituda. Inimesed, kes ei ole läbinud ajateenistust tervislikel põhjustel, millised meie tegevused peaksid olema. No igal juhul on selge, et ilmselt tuleb see teavitus jne, aga mina elan Harjumaal. Ma ei kujuta üldse ette, sõja ajal, kuidas peaks sõja korral toimima. Riigil tuleks rohkem tähelepanu pöörata just treeningutele ja harjutada mobilisatsiooni, kuidas inimesed tulevad nendele õppustele. Infot on väga vähe. Ma saan aru, et see on võib olla kuidagi salajane, kuid tahaks seda omada rohkem, et oleks mingid reeglid. Šveitsis on nii, et nad seal teavad, mida teha. Ja Iisraeli armee, mul elavad Iisraelis sugulased ja nad on kõik teeninud armees, neil on seal täpsed instruktsioonid, kuidas ja miks nad teevad.“ (23.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa)

2. Riigikaitse teemaline infoväli Intervjueeritavatelt uuriti, millised riigikaitselased sõnumid on viimasel ajal meediaruumist jäänud kõlama. Vastajad tõid kõige enam välja õhutõrjesüsteemi väljaarendamist ja liitlasvägesid Eestis. Kuid oli ka teisi teemasid, näiteks küberjulgeolek, riigikaitse eelarve, Eesti-Vene piiri väljaehitamine, ajateenistusega seotud lood, sõda Ukrainas ning kaitsetehnika soetamine. „Esimene asi, mis pähe tuleb, on see, et Eesti on selline koht, kus on palju küberjulgeoleku spetsialiste. Teiseks, Eestis on kvalifitseeritud kaitseväelased. No ma ei tea, mis see kolmas võiks veel olla, midagi muud ei tule. No kui siis – väike armee.“ (18.a., kokkupuudet ajateenistusega ei ole, Harjumaa) „Esimene teema on see, et järgmisel aastal on kaitsele eraldatud üle miljardi euro, see on 3% SKT-st, päris palju. Siis ma nägin, et mõne aasta jooksul saab Eesti Lõuna-Koreaga sõlmitud lepingu alusel mingisugused tankid või mingi raske ja suure tehnika. (28.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Raketitõrjesüsteemi väljaehitamine, liitlased Suurbritanniast ja USA-st, Eesti-Vene piiri ehitamine.“ (25.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa)

9

„Õhutõrje planeerimine, ajateenistust tahetakse kuni aastani pikendada ja NATO liitlased – britid tahavad lahkuda, kuid asendajaid ei leia.“ (23.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) „Uudised Ukrainast, uudised, et ajateenija tappis end ja ajateenija tühistas koronaviiruse tõttu taas puhkuse või nädalavahetuse.“ (25.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) Üldiselt ei jälgi intervjuudel osalenud mehed aktiivselt kaitsevaldkonna uudiseid, pigem loevad aeg-ajalt artikleid. Põhiliseks infokanaliks on venekeelne Telegram, ERR, sotsiaalmeediakanalid (Youtube, Facebook, Instagram, VK, Twitter jne). „AK uudiseid kuulan õhtuti, kui on midagi. Riiklikke, ERR, Delfi... Ise ma küll infot ei otsi sel teemal, kuulan, mis ajakirjandus räägib.“ (26.a., kokkupuudet ajateenistusega ei ole, Harjumaa) „Ma kasutan sõjateemade infoks YouTube'i ja Postimeest. Maxim Katzi kanalit ja Objective kanalit.“ (18.a., kokkupuudet ajateenistusega ei ole, Harjumaa) „Ma vaatan mõnda artiklit, võib-olla loen selle läbi. Näiteks Twitteris nägin hiljuti videot Eesti NATO sõdurist, kuidas ta oli varustatud.“ (28.a. kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Vaatan rohkem uudisvooge ehk siis tavaliselt vaatan otseülekandeid, portaale internetist. Ja tegelikult kõike.“ (25.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Näiteks on üks venekeelne väljaanne Lätis, Meduza. See on venekeelne, pigem Kremli- vastane, pigem läänemeelne. Siis on Telegram, mida ma aeg-ajalt loen ja mis on, super, super sõjakas ja väga-väga venemeelne ja väga-väga Kremli-meelne. Ja ma loen seda selleks, et mõista, mis seal toimub. Aeg-ajalt loen mõnda Briti ajakirja ja New York Timesi. Seal on ka Ameerika sõjateemalisi kirjutisi, mis mulle väga meeldivad.“ (22.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Ida-Virumaa) „Vaatan harva – FB, Insta, Turnaround.“ (26.a., kokkupuudet ajateenistusega ei ole, Harjumaa)

“Ma loen kõike Telegramist, sest Telegramis on see väga tõhus ja üldiselt kiire. Ma ei kasuta Eesti kanaleid, tihti on seal juba vanad uudised.” (28.a. kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa)

„Ma ei vaata telesaateid, kuid aegajalt vaatan mint.ee-d, veebis loen venekeelset Postimeest, vahel ka Äripäeva. Telegram, sotsiaalmeediast Snapchat, Instagram, Facebook, mõnikord VK.“ (25.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa)

10

Intervjueeritavatelt uuriti, kes on nende hinnangul meedias viimasel ajal kõige enam kaitsevaldkonnast kõnelenud. Kõige enam toodi välja poliitikuid Urmas Reinsalu ja Kaja Kallast. „Ma ei mäleta selle kindrali nime, aga mäletan, et oli sõnum, et mingi oht on olemas ja rahastamist tuleks suurendada. Nüüd räägib ka peaminister ja Reinsalu ning Raimond Kaljulaid. Usaldan neid kõiki“ (28.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Need on meie poliitikud. Juhtivad poliitikud, valitsuse liikmed ja jällegi Kaja Kallas.“ (25.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Ainult härra Reinsalu, kelle positsioon kohustab sõna võtma. Kaja Kallas räägib sellest palju. Ma ei saa päris hästi aru, miks ta sellele nii palju aega pühendab.“ (22.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Ida-Virumaa) „Kaitseminister rääkis siin kõige rohkem.“ (23.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) Intervjueeritavatelt uuriti, kes on nende hinnangul riigikaitse teemadel kõige usaldusväärsemad kõnelejad. Intervjuudes toodi pigem välja, et ei ole ühte usaldusväärset isikut või institutsiooni ning tõe väljaselgitamiseks tuleb arvesse võtta erinevaid infoallikaid. „Olen üldiselt kogu meedia suhtes skeptiline. Ma ei ütleks, et ma üldse kedagi neist usaldan.“ (25.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) „Usaldan eksperte, kes kaitseteemadel sõna võtavad, kuid kes pole kaitseväelased ega poliitikud.“ (25.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Noh, siin tundub mulle ju ikkagi kaitseminister ja kaitseväe juhataja, sest nemad teevad ka enamuse otsuseid.“ (23.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) “Tegelikult ma ei usalda praegu eestlasi, näiteks Kaja Kallast. Ma saan kõigest suurepäraselt aru, see on sama, mis ukrainlasi kuulata, sest neil on oma propaganda, see tähendab – nad räägivad ja valetavad ka oma poole pealt ning ma saan aru, ma ei mõista neid hukka, sest nende positsioonil teeksin ma tõenäoliselt sama ja nad on sunnitud seda tegema. Ukraina ja Eesti poliitikud mängivad samal poolel ja valetavad ka kuskil. Valetavad hea eest, aga kui ma tahan tõesti objektiivset teavet, siis ma ei kuula neid.“ (28.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Ütleme nii, et sõja korral ei ole õige kedagi 100% usaldada. Selge on see, et inimesed Eestist toetavad meile kasulikku infot. Siin tundub mulle, et selleks, et omada arvamust, tuleb lihtsalt leida see tasakaal.“ (22.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Ida-Virumaa)

11

3. Kaitsetahe Intervjueeritavatelt uuriti, millisena näevad nemad oma panust Eesti riigikaitsesse ning kas nad oleksid valmis Eesti riigi eest relvaga välja astuma. Kõige enam mainiti intervjuudes, et eelkõige panustatakse riigikaitsesse maksude maksmisega, samas sõja korral aga pigem lahkutaks riigist. Paar vastajat tõid välja, et nad ei taha oma eluga riskida Eesti riigi pärast, kuna nad ei tunne ennast väga seotuna Eesti riigiga ning neil on teine keeleruum. Toodi ka välja, et ei soovita võidelda samast rahvusest inimese (venelase) vastu. „Minu kaudne panus seisneb selles, et mida haritum ma olen, seda suurem on mul sissetulek ja vastavalt sellele ka rohkem maksulaekumisi minu poolt – nii kujunebki minu panus. Kaitseväes ma põhimõtteliselt ei ole käinud ja arvan, et rünnaku korral ilmselt lahkun kohe. Pean oma elu liiga väärtuslikuks, et seda kahe sekundiga kaotada. Sest küsimus on kui palju mu vanemad minusse on investeerisid ja kui palju riik ise?“ (28.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Makse maksta, töötada legaalselt, et riigil oleks raha riigikaitse funktsiooni täitmiseks. Oleksin valmis ka relvaga Eesti riigi kaitseks välja astuma.“ (23.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) „Ma maksan makse, see on minu panus riigikaitsesse. Kas ma relv käes läheks riiki kaitsma, sellega seoses on mitu küsimust – selliseid olukordi pole meil ammu ette tulnud. Kuidas see kõik võib lõppeda, kas jääksin ellu? Kui konflikt lõppeks halvasti, siis mis saab minust, kes ma seda riiki kaitsesin? Ilmselt kui konflikt algab, siis ma lahkun riigist. Sest see on lihtsalt hirmutav.“ (25.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Maksan makse järjepidevalt, see ongi mu panus.“ (19.a., kokkupuudet ajateenistusega ei ole, Harjumaa) „Ma maksan makse ja loodan väga, et neid makse kasutatakse tõhusalt. Olin ajateenistuses, tänu millele said elukutselised kaitseväelased arendada oma mõningaid oskusi minu ja teiste ajateenistujatega töötades. Ütleme nii, et ma olen loomult ikkagi Vene inimene, ma olen vene keelt kõnelev inimene ja kui oht tuleb ühelt poolt, Vene Föderatsioonist, siis ma ei saa tulistada inimesi, kellega olen kultuuriliselt väga sarnane. Kui mul oleks võimalus seista oma riigi eest mõnel muul viisil, mitte sõjalisel alal, teeksin seda hea meelega. Aga relv käes, ei, ma olen väga halb sõdur. Ma pole just suurepärases füüsilises vormis. Ma ei ole selline mees, kes on valmis kaitsma iga tolli oma territooriumil nuga käes. Ei, ma lihtsalt ei suuda, ei füüsiliselt ega vaimselt.“ (22.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Ida-Virumaa) „Kui aus olla, siis vaevalt ma kogumispunkti läheks relva võtma, aga võiksin olla logistikas tööl. Teate, tegelikult ma ei tunne ennast Eesti kodanikuna. Tunnen, et ma elan siin maal,

12

räägin oma emakeeles – vene keeles, tunnen end rohkem eurooplasena. Minus ei ole sellist Eesti patriotismi.“ (26.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) Osad vastajad olid valmis riigikaitsesse panustama ilma relvata.

„Kui keegi teeks kiirkoolituse, mida ma võiksin teha, siis võib-olla oleksin valmis panustama.“ (25.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Oleneb, mis oskusi vaja on, aga minu teada on võimalik ka ilma oskusteta tagalas aidata. Haiglad vajavad alati raske töö tegemiseks mehi.“ (25.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa)

„Minu jaoks on logistika väga lähedane. Ma räägin väga hästi vene keelt ja see võib meie oludes väga kasulik olla, kui ikkagi kolmandik meie riigi elanikest on venekeelsed. Mulle tundub, et saan sel alal riigile kasulik olla, palju rohkem tagalas kui lahinguväljal.“ (22.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Ida-Virumaa)

„Kõik need oskused, mis mul praegu on, on enamasti Youtube’ist vaadatud videode põhjal saadud või mingite sõjalistest videomängudest õpitud. Kaitseväe teadmised on juba ununenud. Ja põlved läksid mul ka läbi ajateenistuses. Kuid kas ma oleksin valmis panustama, eks aeg näitab.“ (25.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) Intervjueeritavatelt uuriti kas sõda Ukrainas on mõjutanud nende kaitsetahet. Pigem ei ole, kuid see on kindlasti pannud mõtlema sõja võimalikkusele ja sellega toimetulekule. „Sõda ei käi ainult põllul, vaid käib ka infosõda ja selletõttu toimub ühiskondade lõhenestamine, näiteks sugulastel võivad olla erinevad arvamused ja see võib hävitada suhteid, mina näiteks püüan seda teemat vältida.“ (28.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Terve see aasta olen pidevalt mõelnud. Eriti kui see kõik algas veebruaris, ma olin nii hirmul, ma lihtsalt mõtlesin, mida teha. Mäletan, et ütlesin emale, et kui midagi juhtub, siis läheme ära. Kui neil oleks Ukrainas kohe õnnestunud, oleks see olnud vaid aja küsimus, millal Leedusse jõutakse, oleks ka meieni jõutud, aga nüüd ei ole neil niipalju enam jõudu, reserve. Nii et kõik on hästi, midagi ei juhtu, tegelikult on nad kõik argpüksid seal. Vaadake ise, nad ainult hirmutavad, aga NATO vastu ei lähe keegi. Vaadake, millised olid Putini väljaütlemised, kui oluline ta oli ja kuidas ta praegu on – pole julgust, pole enam jultumust, nagu ta istus kunagi vormis, rääkis narkomaanidest ja nii edasi ja see kõik oli bluff. Tegelikult kui näiteks midagi juhtuks, siis ma ei tea, kuidas ma tegelikult reageeriks. Võib-olla vastupidi, adrenaliin laes, lähen vabatahtlikuks.” (28.a., kokkupuudet ajateenistusega ei ole, Harjumaa) “Me arutasime sõpradega sõja teemat, kui sõda algas. Iga päev, nii peres kui ka sõpradega, sest see oli kohutav ja samas huvitav oli jälgida, kuidas iga päev arvamus muutus. Ühel päeval ütlesid kõik, et põgeneme, teisel päeval – kuhu meil põgeneda on, me peame jääma, ma olen

13

lihtsalt kodus, aga siis rakett tabab maja, kolmas päev, et me läheme pommivarjendisse jne. Ja praegu me räägime sellest olukorrast endiselt, sest iga päev on õudusi, millest saame teada. Venekeelsed, nagu mina, saame nendest asjadest natuke rohkem teada, lugedes mõnda Venemaast sõltumatut teabeallikat vene keeles.” (25.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Ei, põhimõtteliselt see ei ole mõjutanud. Ma armastasin oma riiki enne ja ma armastan seda riiki ka praegu. Ma olen valmis teda kaitsma. Lihtsalt jah, nagu ma ütlesin, on ebatõenäoline, et ma suudan seda lahinguväljal teha.“ (22.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Ida-Virumaa) „Hetkel ei saa ma öelda, et see väga palju muutunud oleks.“ (23.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) „Muutis küll. Kui ma veel teenisin, oli mul tunne, et sõda ei tule. Kuid nüüd teame milleks meie naaber võimeline on.“ (25.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) Intervjueeritavatelt uuriti mis või kes mõjutab nende vanuses või nooremate vene keelt kõnelevate Eesti elanike suhtumist Eesti riigikaitsesse. Intervjueeritavad näevad eelkõige noorte mõjutajatena sõpru, pereliikmeid ja õpetajad. „Ma arvan, et sõbrad ja pereliikmed, sest lõppude lõpuks on noori minu meelest väga raske mingi meedia, riigi või muude kanalite kaudu mõjutada. Noored eriti ei vaata uudiseid. Aga kui tuttav, sõber räägib, kuidas talvel ahju köeti või telki püstitati, tehti mõned harjutused koos mõne taktikalise mängumomendiga, siis on huvitav.“ (25.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Muidugi kool ja vanemad mõjutavad. Kui me räägime vene keelt kõnelevatest inimestest, siis on väga palju inimesi, kes on Venemaa poliitikast mõjutatud, kes on väga pikka aega jälginud Vene kanaleid, lugenud Vene ajalehti ja milles see vaenulik mõte on neis väga selgelt olemas. Koolidest mäletan ka seda, et minu koolis olid mõned õpetajad, kes mõnikord lasid tundide ajal oma poliitilised eelistused valla. Kolmandaks arvan, et noori mõjutab nende meediaruum.“ (22.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Ida-Virumaa) „Mulle tundub, et esiteks mingid üldised arusaamad, et ajateenistus pole eriti huvitav ega kasulik, mingid stereotüübid, mingid hirmud. Võib-olla vanemad, kes ütlevad “Pole vaja” või mõned tuttavad, kes on käinud või just ei ole käinud ajateenistuses.“ (23.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) Intervjueeritavatelt uuriti, mida peaks riik tegema, et Eestis elavate vene keelt kõnelevate noorte seas suureneks tahe Eesti riiki kaitsta välisvaenlase rünnaku korral. Intervjuudes toodi välja, et riigis peaks olema eelkõige hea elatustase, et elanikud sooviksid selles riigis elada. Samas toodi ka välja, et venelaste integreerimine ei toimu üleöö, vaid see toimub mitme põlvkonna jooksul ja tänased noored on oluliselt enam Eesti ühiskonda

14

integreerunud kui nende vanemad või vanavanemad. Samas – seni kuni inimesed elavad erinevas keele- ja kultuuriruumis ei saa tekkida ka patriootlikkust teise keele- ja kultuuriruumi vastu. „Teate, mulle tundub, et see on väga põhjalik töö, mis kestab aastakümneid, sest riigis peaks olema väga ilus elu, et inimestel on soov oma riiki säilitada. Selleks peab olema väga kõrge elatustase.“ (28.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Ärge sundige noori relvadega vägisi teenima. Andke neile elatustase, mida nad tahavad relvad käes kaitsta.“ (25.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) „Muidugi paljud, kes elavad siin juba üle 50 aasta, ei tunne, et see on nende kodu. Nad tunnevad end endiselt võõrana. Kui kui me räägime noortest, siis nende vanemad elasid siin, nende vanavanemad elasid siin ja nad ise on siin sündinud, see on teistsugune põlvkond, 10– 15-aastased.“ (25.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Mulle tundub, et inimesed ei muutu sellepärast, mida sa neile ütled, näiteks et ajateenistus on hea või on vaja oma kodumaad kaitsta. Mulle tundub, et see on pigem aja küsimus, millal tuntakse end rohkem seotuna ühiskonna või riigiga. Kuid riigil ja inimesel peavad samad väärtused olema“ (23.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) „Minu jaoks on praegu väga suur riskikoht muidugi Ida-Virumaa. Sest riigi seisukohalt on selle piirkonna integreerimiseks väga vähe tehtud. Ukrainas olid Donetski ja Luganski oblast suurepäraselt integreeritud riigi majandusse, kuid see ei aidanud. Meie Ida-Virumaa on veelgi halvemini integreeritud kui Donetsk ja Lugansk Ukrainas. Meil elavad seal inimesed, täiesti venelased, kes elavad absoluutselt vene ideaalide järgi. See on väga suur potentsiaalne oht võimalike konfliktide tekkeks. Põhimõtteliselt ma ei usu, et midagi algab riigisiseselt, aga kui see algab, siis Ida-Virumaal. Seetõttu peaks kõigepealt sellele piirkonnale palju tähelepanu pöörama. See on majanduslikult alla surutud piirkond, see on täiesti erinevate vaadetega piirkond. See on piirkond, mis on oma demokraatlikus osas palju keerulisem. Seal on vaja arendada majandust, seal on vaja arendada kodanikuühiskonda, kaasata see piirkond ülejäänud Eestisse. Seetõttu on see minu arvates kõige olulisem asi, millele tuleks tähelepanu pöörata.“ (22.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Ida-Virumaa) „Ei tea... Vahetada hallid passid Eesti passide vastu. See tähendab anda võimalus.“ (26.a., kokkupuudet ajateenistusega ei ole, Harjumaa) “Võin öelda, mida kuulen enda ümber olevatelt inimestelt, noorematelt, vanematelt, samamoodi Eesti kaitseväes teeninud inimestelt. Nagu mina, ei taha keegi kakelda ega riskida oma eluga. Nagu minulgi, oleks raske sama kultuuriga inimestega sõdida, aga samas näen nendes lojaalsust Eesti riigile. Mul pole ühtegi tuttavat, kes oleks Eesti riigi vastu, kes toetaks Vene Föderatsiooni. Keegi ei soovi konflikti, keegi ei soovi tappa ega tapetud saada.“ (22.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Ida-Virumaa)

15

„Vene koolis õppides ei ole eesti kultuuri piisavalt, seda võiks olla rohkem ja võib-olla tänu sellele oleks palju rohkem noori, kes sooviks nii-öelda kodumaad kaitsta. Sotsiaalmeedia programmid töötavad, seda tööd tuleks lihtsalt edasi teha.“ (26.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) „Venelased tunnevad end sageli ühiskonnas kuidagi riivatuna. Eesti riik peaks aga kõiki siinseid elanikke kaitsma, rääkima, et venelased Eestis ja venelased Venemaal on erinevad ja Eesti ajakirjandus ei tohiks Eesti venelasi maha teha. Samas ma saan aru kui inimene on eestlane ja tema emakeel on eesti keel, on see tema kodumaa. Aga inimesed, näiteks grusiinid, armeenlased, ukrainlased ja ka venelased, ja nii edasi, nad ei pea seda oma kodumaaks.“ (19.a., kokkupuudet ajateenistusega ei ole, Harjumaa) Intervjueeritavatelt uuriti, mida võiks riigikaitses arendada või muuta. Üldiselt ei osatud ettepanekuid teha, kuna vastajate enda hinnangul ei olda selles valdkonnas pädevad. „Meil on rahuaeg praegu ja järjest rohkem on ilmunud reklaami, et on vaja teenima minna. Agressiivset reklaami on liiga palju. Lähen tänavale ja näen plakatit, järgmise nurga peal antakse buklette.“ (26.a., kokkupuudet ajateenistusega ei ole, Harjumaa) „Kui vaadata praegu viimaste aastate konflikte, siis tundub, et sõda on võimalik pidada efektiivsemalt ja odavamalt. Eesti ei peaks ostma viienda põlvkonna lennukeid, vaid hoopis tarku droonide süsteeme.“ (23.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Võib-olla ainuke asi, ajateenistust läbinud tuttavate juttude järgi, ma ikka vaataks mingite auastmete määramisel, kui palju need inimesed hakkama saavad, näiteks meeskonna juhtimisel.“ (25.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa) „Ilmselgelt on praegu kaadripuudus.“ (23.a., läbinud 11-kuulise ajateenistuse, Harjumaa) „Te saate ju ise aru, kes on agressor ja millised reservid ja ressursid neil on, siis see kõik siin on mõttetu.“ (28.a., kaudne kokkupuude ajateenistusega, Harjumaa)

16

INTERVJUU KAVA

Sihtrühm: mehed, emakeel vene keel, 18–29-aastased Ajateenistus

1. Milline on Teie isiklik senine kogemus ja kokkupuude kaitseväe ja ajateenistusega? (Mis on olnud positiivne/negatiivne?)

2. Millisel ametikohal Te ajateenistuses teenisite? Kui pikalt ajateenistus kestis? 3. Kuivõrd Te saite ajateenistuse ajal läbi oma kaasteenistujatega? Tegevväelastega?

3.1 Kuivõrd suhtlete oma kaasteenistujatega ka peale ajateenistusest? 4. Kuivõrd vajalikuks peate kohustuslikku ajateenistuse läbimist Eestis? Kuivõrd kasulik

on Teie hinnangul ajateenistus? 5. Kas ajateenistus võiks olla vabatahtlik ja miks? Kas oleksite eelistanud teistsugust

teenistuse viisi (näiteks politseis või päästeametis)? 6. Kuidas Te hindate, kas Eesti riigikaitses peaks midagi teistmoodi tegema?

Riigikaitse teemaline infoväli 7. Nimetage palun viimase viie aasta jooksul päevakorras olnud kuni kolm Eesti riigikaitse

ja julgeolekuga seotud teemat või juhtumit, mis Teile esimesena meenuvad. Kuidas on need mõjutanud Teie üldist hinnangut Eesti riigikaitsele? (Abiks – need teemad võivad olla isiklikud või ka meediast või muudest kanalitest kuuldud)?

8. Kuivõrd Te jälgite riigikaitse teemalisi arutelusid meedias/sotsiaalmeedias? (Abiks: Kas olete riigikaitse teemade puhul pigem passiivne või aktiivne jälgija või ei jälgi üldse?)

8.1 Kes on Teie hinnangul Eestis viimase kolme aasta jooksul meedias/sotsiaalmeedias kõige enam riigikaitse teemadel kõnelenud?

8.2 Kes on Teie hinnangul üldiselt riigikaitse teemadel kõige usaldusväärsemad kõnelejad (kui nimeliselt ei oska nimetada, siis kas oskate nimetada nende ameteid)?

8.3 Kuivõrd on Teie suhtumist riigikaitsesse mõjutanud teie treenerid/õpetajad või riigikaitse valdkonnaga seotud tuttavad?

9. Mis või kes Teie hinnangul mõjutab Teie vanuses või nooremate vene keelt kõnelevate Eesti elanike suhtumist Eesti riigikaitsesse?

Kaitsetahe 10. Millisena Te näete enda panust Eesti riigikaitses? Mis Te arvate, kuidas Te saaksite

tsiviilisikuna Eesti kaitseväge ja kaitsetegevust toetada? Millisena Te näete enda võimalikku panust Eesti riigikaitses?

10.1 Kuivõrd oleksite valmis Eesti riigi eest välja astuma relvaga? Miks? 10.2 Kuivõrd tunnete, et Teil on „oskused ja võimed“ kaitsta Eesti riiki sõjaliselt? 10.3 Kas oleksite valmis panustama riigikaitsesse muul viisil ilma relvata

(näiteks kuskil tagalas/haiglas jne).

17

10.4 Kas sõda Ukrainas on mõjutanud Teie kaitsetahet – tahet Eesti riiki kaitsta välisvaenlase rünnaku korral?

11. Mida Eesti riik peaks tegema, et Eestis elavate vene keelt kõnelevate noorte seas suureneks tahe Eesti riiki kaitsta välisvaenlase rünnaku korral?