15-29-aastaste arvamusuuring riigikaitsest

Uuringuaruanne 2022

Tellija: Kaitseministeerium

Töö teostaja: Eesti Uuringukeskus OÜ

Detsember 2022

2

Sisukord

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 3

METOODIKA .......................................................................................................................... 6

UURIMISKÜSIMUSED ............................................................................................................... 6 UURIMISMEETOD .................................................................................................................... 6

TULEMUSED .......................................................................................................................... 7

1. Eesti julgeolek ja riigikaitse........................................................................................... 7 2. Riigikaitse teemaline kommunikatsioon ....................................................................... 12 3. Kaitseväe ja ajateenistuse kuvand ............................................................................... 26

INTERVJUU KAVA ............................................................................................................. 30

3

KOKKUVÕTE

Nii eesti kui vene emakeelega vastajad näevad Eesti peamise julgeolekutagatisena liitlasvägede kohalolu ning nende koostööd Eesti kaitseväelastega. Lisaks nähakse julgeolekugarantiina ka Kaitseliitu, kaitseväge, ajateenistuse arendamist ning relvastuse olemasolu. Vene emakeelega vastajad peavad oluliseks ka neutraalseid suhteid Venemaaga. Intervjuudest selgus, et julgeoleku teema oli vastanute seas aktuaalne pigem 2022. aasta esimeses pooles, kui suurem sõjategevus Ukrainas algas, kuid praegu on see muutunud pigem marginaalseks jututeemaks. Vene keelt kõnelevate vastanute seas pigem välditakse sõja ja julgeoleku teemadel rääkimist, kuna see võib tekitada rahvuslikke väärtuskonflikte. Intervjueeritavad tõid välja, et seoses sõjaga Ukrainas on viimasel ajal tekkinud info üleküllus riigikaitse teemadel, mis omakorda teeb inimesed apaatseks info vastuvõtmisel. Info vastuvõtmisel on aga oluline, et inimesel oleks huvi antud teema vastu. Vene emakeelega naised arvavad ühelt poolt, et ühiskonnas ei tohiks üldse riigikaitse teemade üle arutada, kuna selle põhjal võivad tekkida rahvuslikud konfliktid. Samas arvatakse, et riigi ja elanikkonna vahel võiks olla tihedam dialoog riigikaitse teemadel. Vene emakeelega vastajatelt uuriti, mis üldse mõjutab nende hinnangul vene keelt kõnelevate elanike riigikaitselisi seisukohtade kujunemist. Intervjuudes toodi välja, et eelkõige mõjutab seda sõprade ja tuttavate kogemus ning nende suhtumine ajateenistusse, venekeelne meedia, perekond ning ühiskonnas levivad stereotüübid. Sõda Ukrainas peegeldas Eesti ühiskonnale senisest enam Eesti julgeoleku probleemkohti, mis omakorda on osades inimestes süvendanud ebakindlustunnet. Osa inimesi arvas samas vastupidi – see just suurendas turvatunnet, kuna nende hinnangul hakati riigis senisest enam julgeolekuga tegelema. Vene emakeelega vastajate seas on ka neid, kelle hoiakuid Eesti julgeolekusse ei ole sõda Ukrainas kuidagi muutnud. Intervjuudest selgus, et ajateenistust mitteläbinud meeste teadlikkus riigikaitsesse panustamisest on madal ning pigem oodatakse, et riik ütleks, mida nad sõjaolukorras tegema peaksid. Soovitakse, et riik valmistaks koolituste kaudu elanikke senisest enam ette võimalikuks sõjaolukorraks. Ajateenistust mitteläbinud intervjueeritavad arvavad, et riigikaitsesse on võimalik panustada Kaitseliitu astudes. On ka neid, kes arvavad, et sõjaolukorras saaksid nad riigikaitsesse panustada tagalas – varustades kaitseväge olme- ja meditsiinivahendite, sõidukite ja toidu, kuid ka infoga. Intervjuudes uuriti, millised sõnumid on jäänud meedias viimasel ajal kõlama Eesti riigikaitse teemadel ja välja toodi järgnev: kaitsekulutuste suurendamine riigieelarves, idapiiri kaitserajatised, iga-aastased õppused (Siil), elanikkonna varjendite puudumine ja arendamine, Nursipalu harjutusvälja laiendamine, elanikkonna vähene ettevalmistus kriisiolukordadeks, reserviaja pikendamine, kaitsevõime suurendamine, kaitseväe varaga sahkerdamine, liitlaste

4

olemasolu ja uute relvade ostmine, pidevad küberrünnakud ja hübriidsõja oht, Ukraina sõja analüüs ja selle võrdlus Eesti kaitsevalmidusega. Vene emakeelega mehed nimetasid võrreldes eestlastest meestega vähem negatiivseid sõnumeid. Intervjueeritavatelt uuriti, kuidas meedias kõlanud sõnumid on mõjutanud nende hinnangut riigikaitsesse. Eestlastest mehed arvavad, et kuna meedias on ülekaalus negatiivsed uudised, siis see tekitab ka rohkem usaldamatust riigikaitse osas. Kuid osa inimesi arvas, et negatiivne foon võib soodustada kodanikuaktiivsust ning isikliku vastutuse võtmist oma elu eest. Vene emakeelega mehed on positiivsemalt meelestatud ja tunnevad, et usk riigikaitsesse on nendes pigem kasvanud. Intervjueeritavatelt uuriti, keda nad peavad kõneisikuteks riigikaitse teemadel. Eestlastest mehed nimetasid Riho Terrast, Leo Kunnast, Igor Taro, Martin Heremit, Urmas Reinsalu ja Jüri Luike. Vene emakeelega elanikud nimetasid enamasti peaminister Kaja Kallast, samas kui neilt küsiti, millist kõneisikut nad usaldavad kõige enam, siis Kaja Kallast nad ei maininud. Küll aga nimetasid nad kaitseväe ülemjuhatajat Martin Heremit, riigikaitsekomisjoni liikmeid, kaitseminister Kalle Laanetit ja kaitseministeeriumi ametnikke. Intervjueeritavatelt uuriti, milliseid kanaleid nad peavad kaitseteemadel kõige usaldusväärsemaks ja välja toodi, et kaitseministeeriumi kodulehte ja sealt töötavaid tuttavaid inimesi, ERR-i uudisteportaali ning kriis.ee kodulehte. Intervjueeritavatelt uuriti, millistes kanalites ja mil viisil peaks riigikaitsest rääkima. Vastajate hinnagul peaks riigikaitsest kirjutama digimeedias (ajalehtede veebiväljaanded, uuditeportaalid näiteks Delfi, Telegram jne), kuid need artiklid peaks olema tasuta. Infot võiks jagada ka sotsiaalmeedias (Facebook, Youtube), kuid seal ei pruugi alati info jõuda vajaliku sihtrühmani. Oluliseks peeti ka kohustuslikku riigikaitseõpetust ja hästi korraldatud riigikaitselaagreid. Intervjuudes paluti spontaatnselt vastajatel öelda, milliseid riigikaitse teemalisi kampaaniaid on nad viimastel aastatel märganud. Eesti emakeelega mehed olid märganud kampaaniat „Läbi raju test ja saa teada“, „Iga okas loeb“, „Sinu elu 2.0“, veteranipäeva ja sinilille- ning kriisiolukordadeks valmistumise kampaaniaid. Vene emakeelega elanikud olid märganud kaitseväe kampaaniaid ning kaitseministeeriumi tellitud kampaaniat „Operatsioon „Kiri“ on alanud!“. Seejärel näidati intervjueeritavatele nelja kampaania printreklaami ja küsiti kas nad on neid kampaaniaid märganud ning milliseid emotsioone need visuaalid neis tekitavad. Kampaania „Operatsioon „Kiri“ on alanud!“ oli nii eesti kui vene keeles, ülejäänud ainult eesti keeles. Kampaaniat „Operatsioon „Kiri“ on alanud!“ ei olnud enamus intervjueeritavad märganud. Eestikeelseid kampaaniaid „Läbi raju test ja saa teada“ ja „Klassiga teenistusse“ olid näinud üksikud eestlastest mehed, vene emakeelega elanikud ei olnud neid kampaaniaid märganud. Kampaaniat „Näita, mida suudad“ (sihtrühm naised) ei olnud uuringu sihtrühmast keegi märganud.

5

Intervjuude käigus tehti ettepanekuid ka edaspidisteks kampaaniateks. Näiteks värbamiskampaaniatel võiks kasutada reklaamnägudena inimesi elust enesest, mitte modelle. Sõnumid võiksid olla selged ja arusaadavad, info võiks visuaalidel olla täpsem. Kampaaniates võiks vähem keskenduda väljakutsetele ajateenistuses, selle asemel võiks kampaaniate sisu olla varieeruvam – rääkida ajateenistuse hüvedest, karjäärivõimalustest, õppimisvõimalustest jms. Kaitseväe kuvandi kujunemist mõjutab ajateenistust mitteläbinud isikutel eelkõige sõprade, tuttavate ja perekonnaliikmete kogemused ajateenistusest. Need võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed lood. Intervjuudes toodi välja, et vastumeelsust kaitseväe osas võib tekitada see, et ajateenistus ei ole vabatahtlik. Negatiivseid kogemusi kaitseväest võivad põhjustada ebameeldivad kaasteenijad, liigne vaba aeg, millega ei osata midagi peale hakata, kuid ka füüsiline ülekoormus. Positiivseid kogemuslugusid iseloomustavad aga meeldivad ning motiveeritud kaasteenijad, kellega jäädakse suhtlema ka peale ajateenistust ning lisaoskuste omandamine (juhiload jms) ja muud hüved. Kuigi negatiivsetes kogemustes ei toodud välja, et ajateenistuses oleks tekkinud rahvusliku diskrimineerimist, siis vene emakeelega elanikud tõid selle võimaliku hirmuna välja, miks Vene nimega või venekeelsed noored ei taha ajateenistusse minna. Sihtrühmalt uuriti, kas ja mis tingimustel võiks vabatahtlik ajateenistus Eestis toimida. Vastajate hinnangul saab see toimida esiteks juhul, kui noortes on olemas veendumus ja sisemine tahe Eesti riiki kaitsta, teiseks kui ajateenistusega ei kaasne sotsiaalmajanduslikke riske ning kolmandaks kui noortel on adekvaatsed eelteadmised ajateenistusest.

6

METOODIKA

Käesoleva uuringu eesmärk oli uurida, milline on 15–29-aastaste ajateenistust mitte läbinud elanike hoiak riigikaitsesse ja ajateenistusse ning kuidas meedia ning riigikaitseteemalised kampaaniad on nende suhtumist mõjutanud.

Uurimisküsimused Lähtuvalt uuringu eesmärgist olid uurimisküsimused järgmised:

1) Eesti julgeolek ja riigikaitse a. Mis tagab Eestile julgeoleku? b. Millisena nähakse enda panust riigikaitses? c. Kuidas on mõjutanud Venemaa sõda Ukrainas arvamust Eesti riigikaitsest?

2) Kaitseväe ja ajateenistuse kuvand

a. Milline on kaitseväe ja ajateenistuse kuvand b. Kuidas suhtutakse vabatahtlikku ajateenistusse?

3) Riigikaitse teemaline komunikatsioon

a. Millised sõnumid kõlavad meedias Eesti riigikaitse teemadel ja kuidas on need mõjutanud üldist hinnangut riigikaitsesse ja kaitsetahet?

b. Keda peetakse riigikaitse teemadel kõneisikuks? c. Kes või mis mõjutab riigikaitselisi seisukohti? d. Riigikaitse teemaliste kampaaniate märkamine ja nende mõju. e. Meediatarbimise sagedus, sisu ja usaldusväärsus. f. Kus (millistes kanalites) ja kuidas (mil viisil, formaadis) peaks riigikaitsest

rääkima? Kes peaksid rääkima? Kuidas saaks senist suhtlust parandada?

Uurimismeetod Uuringus kasutati fookusgrupiintervjuude meetodit, mis toimusid perioodil 8.–21.detsember 2022. Intervjueeritavate värbamine toimus Norstat Eesti AS veebipaneeli kaudu. Kokku viidi läbi kolm fookusgrupiintervjuud, milles osales 17 inimest vanusevahemikus 15– 29 aastat. Intervjuud toimusid veebi teel MS Teamsi keskkonnas. Uuringu käigus tehti üks eestikeelne intervjuu (mehed) ning kaks venekeelset intervjuud (eraldi naiste ja meeste grupp). Intervjuudel osales kuus naist ja üksteist meest, neist kolm inimest Ida-Virumaalt ning 14 inimest Harjumaalt. Keskmine vastajate vanus oli 24 aastat. Kõik intervjueeritavad külastavad vähemalt kord nädalas sotsiaalmeedia kanaleid ja/või uudisteportaale.

7

TULEMUSED

1. Eesti julgeolek ja riigikaitse

1.1. Mis tagab Eestile julgeoleku? Kõikides sihtrühmades nähakse Eesti julgeoleku tagatisena eelkõige liitlasvägede kohalolu Eestis ning nende koostööd Eesti kaitseväelastega. Lisaks arvatakse, et julgeoleku garantiid on ka Kaitseliit, kaitsevägi, ajateenistuse tõhustamine, relvastuse olemasolu, kuid ka neutraalseid suhted Venemaaga. „Liitlasväed, Eesti inimesed ise ja ilmselgelt kaitseministeeriumi ametnike lobitöö, kes tegelevad liitlasvägede lähetamise ja roteerimisega.“ (mees, eestlane) „Kaitseliit ja kaitsevägi nii palju kui suudab, aga suuresti loodan liitlasvägede peale. Eesti rahvaarv on niivõrd pisike, et ega siin väga midagi teha ei ole ilma liitlasvägedeta.“ (mees, eestlane) „Praeguses olukorras öeldakse väga negatiivselt Venemaa vastu ja me tahame väga tugevalt ja jäärapäiselt olla ühes vaimus Ameerikaga. No, pagan! Me saame siiski aru, et Venemaa on, otse öeldes „üle tee“, aga Ameerika on ei tea kus, ja kuni neilt tuleb meile abi, tuleb pool elu oodata. Venemaa on siiski lähedal ja ei ole tarvis naabritega riielda. Minu arvates lihtsalt mitte konflikti minna ja mitte öelda välja mingeid kategoorilisi arvamusi, või midagi sellist, mis tekitab reaalse tahtmise kellelegi vastu vahtimist anda. Sest mõned poliitikud ei koonerda täna üldse oma väljaütlemiste ja arvamustega. Et nad ei läheks selliste otseste Venemaa vastaste väljaütlemiste peale. Lihtsam, kergem, oleks vaikida, et ei oleks tagajärgi, mis kõik võiks edaspidi juhtuda. Palju kindlam oleks vaadata tulevikku.“ (vene emakeelega naine ) „Minu vaatest on liitlasvägede kohalolek väga positiivne, esiteks, nagu juba öeldi, on see kogemuste vahetus. Teiseks on see meie noortele eeskuju. Inimesed teisest riigist tulevad siia, näitama oma teadmisi, oskusi. On võimalik ka sinna minna, midagi õppida, püüda kuhugi kaugemale, kõrgemale, mingite saavutuste poole.“ (vene emakeelega naine) „Kaitseväe areng, mitte ajateenistuse tähtaja pikendamine, vaid selle tõhustamine. Ütleme nii, et võiks võtta Šveitsi mudeli.“ (vene emakeelega mees) Uuringus osalenutelt uuriti kuivõrd aktuaalne on nende jaoks Eesti julgeoleku ja kaitsetemaatika ning kas sõda Ukrainas on kuidagi mõjutanud nende hoiakuid riigikaitsesse. Intervjuudest selgus, et julgeoleku teema oli pigem aktuaalne 2022. aasta esimeses pooles, kui algas suurem sõjategevus Ukrainas, kuid praegu on see muutunud pigem marginaalseks teemaks. Samas tõi mõni vastaja välja, et kui seltskonnas on mõni kaitseväelane või kaitseliitlane, siis vesteldakse kaitseteemadel.

8

„Eesti julgeolekust ei räägi nii tihti, aga sõjateemadel täna, mitu korda nädalas, üle päeva saab kindlasti räägitud. Kui mitte iga päev. Eesti kaitseväe teemadel ja julgeoleku teemadel nii palju mitte, hetkel.“ (mees, eestlane) „Igapäevaselt räägin kolleegidega, kes on aktiivselt, kas kaitseväes või Kaitseliidus. Nad jagavad, mis nad teevad. Jagavad oma õppuseid ja tegevusi, et kuidas neil elu läheb seal. Selles osas ma olen kursis.“ (mees, eestlane) Venekeelt kõnelevate elanike seas pigem välditakse sõja ja julgeoleku teemal rääkimist, kuna see võib soodustada rahvuslikke väärtuskonflikte. „Enne konflikti oli Ukrainas põhimõtteliselt kõik korras. Niipea kui Ukrainas konflikt algas, tekkisid lahkhelid osade inimeste ja isegi perekondade vahel. Sest loomulikult võib vene keelt kõnelev inimene Eestis kuidagi kaudselt Venemaaga seotud olla. Ja mina näiteks mõtlesin, et kui näiteks toimuks Venemaa agressioon Eesti vastu, siis mida teha. Jääda? Peita? Kas lahkuda? Mida teha? Ja kui nii vaadata, siis põhimõtteliselt ei ole Eestis viibivatel inimestel niinimetatud rünnaku korral palju valikuvõimalusi, sest põhimõtteliselt piirneme Venemaa ja Lätiga ning Soomega mööda merepiiri. Kas minna merele, siis millega? Põgeneda autoga? Autoga on ainuke otsetee Lätti. Ja kui seal midagi algab, siis ei jõua kaugele. Mida seal teha on? Kas minna metsa? No siis on küsimus – kuidas metsas ellu jääda? See tähendab, et tegelikult on küsimusi palju. Ja mulle tundub, et see, mida riik, meie riik, peaks tegema – võimalikult palju valgustama oma elanikke, kuidas erinevates kriisiolukordades käituda. Põhimõtteliselt on nüüd ka teatud kodulehed, näiteks kriis.ee, olevalmis.ee – need on kõik saidid, mis annavad üksikasjalikku teavet selle kohta, mida varuda, mida osta, mida teha kõigepealt. Kuid isiklikult tean inimesi – nii tööl kui ka tavaelus, kes arvavad, et see teave on rahva lollitamiseks, et ilmselt on igal juhil juba oma varjualune, helikopterid, millega nad lendavad kriisi korral minema ja jätavad meid maha ja kõik.“ (vene emakeelega mees) „Sõprade, tuttavate ringis – mulle tundub, et minu ümber on teatud konsensusega inimesed ja meil on üks seisukoht. Perega – ütleme nii, et osaga perest ma sel teemal ei suhtle. See tähendab, et inimestel on teistmoodi teavet raske omaks võtta.“ (vene emakeelega mees) „Need teemad tulevad peres sageli ette ja kõigil on erinevad arvamused. Väikesed konfliktid tekivad, kuid üldiselt pole need kriitilised.“ (vene emakeelega mees)

9

1.2 Kuidas on mõjutanud Venemaa sõda Ukrainas arvamust Eesti riigikaitsest? Intervjuudes toodi välja, et riik peaks pigem tegelema siseriikliku julgeoleku tagamisega (sotsiaalmajanduslike probleemidega), mitte niivõrd keskenduma teiste riikide abistamisele (viidatud Ukrainale). „Just seda, et toetatakse nii palju midagi muud, selle asemel, et panna rohkem tähele oma enda riigis elavaid inimesi ja nende vajadusi ja nõudmisi abi järele.“ (vene emakeelega mees) „Ma ei tea, Ukraina poolt vaadatuna, kas nad üldse tähele panevad. Siit jah on nii palju teada, et me siit saadame ikkagi abi. Igasuguseid asju, et neil oleks seal soe ja et ei kannataks nälga ja ravimid. Aga ma arvan, et nende poolt vaadatuna, oleme nii pisikene ja abi on nii väikene. Ma arvan, et nad pigem üldse ei tähelda seda.“ (mees, eestlane) „Ukraina sõda minu arvamust Eesti Kaitseväest eriti ei ole muutnud. See avas rohkem mõningaid selliseid momente, millele ma isegi ei ole mõelnud, sest enne seda see ei pakkunud mulle erilist huvi peale selle, et mu sõbrad olid seal. Aga millised on meie eelarved, millised on meie miinused, kas meil jätkub ressursse, kas meil jätkub jõude. Saada sõjalist ettevalmistust, kaitset, see on hea, aga inimesi ei tasu ka unustada. Kui inimene on näljane ja tal ei ole millegi eest maksta kommunaale, siis oma kodumaa kaitsmisest mõtleb ta viimasel hetkel.“ (vene emakeelega naine) Sõda Ukrainas on Eesti ühiskonnale senisest enam peegeldanud Eesti julgeoleku probleemkohti, mis omakorda on osadel Eesti elanikes süvendanud ebakindlust. Osa inimesi arvab, et sõda Ukrainas on aga just vastupidi tekitanud turvatunnet, kuna nende hinnangul on senisest enam hakatud riigi tasemel tegelema julgeolekuga. Vene emakeelega elanike seas oli ka neid, kes ütlesid, et sõda Ukrainas ei ole nende hoiakuid Eesti julgeolekusse üldse muutnud. „Kui hakkas Ukraina sõda, siis ütleme niimoodi, see Ukraina sõda väga hästi näitas, millised probleemid Eestis on. Need probleemid, mis olid väga pikki aastaid, need lihtsalt tulid välja. Kõige põhilisem, mis mulle praegu tuleb meelde on see, et just, kui algas sõda, oli see, et liitlased jõuavad Eestisse mingi kolme kuuga või poole aastaga. Sealjuures liitlasi ja varustust ei ole kohapeal piisavalt. Siis Eestis ei ole neid, nii-öelda punkreid ja teavitussüsteeme. See näitab, et Eesti ei ole valmis. Usk Eesti riigikaitsesse vähenes peale sõja algust.“ (mees, eestlane) „Mõjutanud võib-olla nii palju, et ma hoian rohkem silma peal Eesti kaitsetegevuse uudistel. Enne läksid need uudised minust pigem rohkem mööda, täna huvitab mind asi kindlasti palju rohkem. Ma ütleks natuke risti-vastupidi, et ma just tunnen ennast täna turvalisemana võrreldes võib-olla aasta aega tagasi sama ajaga. Ma pigem tunnen just seda, et sõja korral Eesti on suhteliselt hästi kaitstud, et esimese rünnaku suure tõenäosusega peame vastu.“ (mees, eestlane)

10

„Võib-olla veebruaris oli veidi ebakindel tunne, aga nüüd on tekkinud kindlam tunne meie kaitsevõimekuse suhtes. See on hea, aga pigem vist on see, et on näha, et me teeme kõik, et üldse vältida seda esimest rünnakut, et meil pannakse rõhku sellele, et keegi ei ründakski, see minu arvates on positiivne.“ (mees, eestlane) „Ma leian, et mitte vaadata seda negatiivse pilguga, et issand mitte midagi ei ole tehtud, midagi ei ole valmis, alles nüüd hakatakse tegema, vaid mõelda pigem selle peale, et saadi ju väga tugev motivatsioon need asjad korda teha.“ (mees, eestlane) „Sõda andis mulle rohkem kindlustunnet. Vaadates, kuidas sõda Ukrainas areneb, kasutades sama Mariupoli näidet, mis kestis minu arvates kolm kuud, kuni maini – see linn on sarnane Tallinnaga. Ja arvestades, et ta kaitses end palju väiksemate jõududega, mis meil on ja luureandmete ja tehniliste vahendite puudumisel – isegi sellel tasemel suudeti end kaitsta. Lisaks Eesti Kaitseliit, mida ma varem tajusin kui “tore seltskond” ja ma ei uskunud neisse absoluutselt, sest kuidas nad saavad mõjutada sõja kulgu – Ukraina territoriaalkaitse näitas, et isegi inimesed, kes seal nädal-kaks kuulipildujat meisterdasid, said oma panuse anda. Kaitseliit, kes on seda nii palju aastaid peaaegu professionaalselt teinud, võiks selle järgi saada peaaegu Eesti kaitse aluseks. Aastaid tagasi sai nalja, et Balti riigid on Venemaale kui kiirummik teel Euroopasse, mida nad läbivad vaid paari tunniga. Ukraina sõda on näidanud, et me ei saa progressi mitte ainult edasi lükata, vaid võib-olla isegi peatada. Jah, muidugi mitte mööda Narva jõge. Samas kui Ukrainat tabada on nii valus, muutub vaenlasele, NATO liikmesriigile, veelgi kõvemini kallale ronimine lihtsalt mõttetuks. Muidugi armee ülesehitamine ja selle arendamine, see on nagu Rooma ütlus – "Kui tahad rahu, valmistu sõjaks." (vene emakeelega mees) „Ukrainast on väga palju inimesi põgenenud, enamik inimesi loomulikult põgeneb sõja eest ja kui me võtame Ukraina, kuhu on jäänud siiski püsima miljoneid inimesi, kes suudavad seda kaitsta, siis kui Eestis oleks sama stsenaarium – mis siis, kui siit pool riiki põgeneb, mis siis sellest riigist saab. Alles jääb vaid pool miljonit. See on selles osas üsna keeruline küsimus.“ (vene emakeelega mees)

1.3 Millisena nähakse enda panust riigikaitses? Intervjuudest selgus, et ajateenistust mitteläbinud elanike teadlikkus riigikaitsesse panustamisest on madal ning pigem oodatakse, et riik ütleks, mida nad peaksid tegema kui riigis tekib sõjaolukord. Soovitakse, et riik valmistaks senisest enam elanikke ette võimalikuks sõjaolukorraks läbi koolituste või muud moodi. „Riik otsustab, mida teha tuleb.“ (vene emakeelega mees)

11

„Arvestada tuleks ka elanikkonnaga. Nagu praegu tulid lõputult need teadmikud selle kohta, mida teha, kui elektrit või gaasi ei ole. Aga mida siis teha kui sõda tuleb? Mina elan kesklinnas, mul ei ole mingit infot selle kohta, kuhu ma pean jooksma, mida tegema, kuhu varjuma. Ja minu arvates oli umbes pool aastat tagasi info, et kui midagi juhtub, siis NATO aitab Eestit alles poole aasta pärast. On see tõsi või mitte, keegi ei tea enne, kui sõda tuleb. Ehk siis usaldust ja turvatunnet see ei tekita.“ (vene emakeelega naine) „Tegelikult on Eesti väga väikene maa, ma isegi kardan ette kujutada, et kui midagi juhtub, siis mitme tunniga on see võimalik läbi sõita. See on reaalselt kaks Ukraina Kiievi oblastit, seda ei ole palju. Sellepärast peaks elanikkonnal ettevalmistus olema, paljugi mis võib praegu juhtuda. Peaksid teadma, kuhu minna, mida endaga kaasa võtta. Peaksid teadma kõiki signaale ja ekstreemse teavituse märguandeid. Kui armee ja NATO on valmis, väga hea, aga et ei oleks inimestel paanikat, kes ei tea, mida teha – kes ei ole selleks ette valmistunud.“ (vene emakeelega naine) „Ja tegelikult ütlevad paljud mu tuttavad, kes NATO olemust üldiselt ei mõista: “Mis on NATO, kui keegi meid ründab, ei aita meid keegi, me peame kõik ise tegema." Ausalt öeldes usun ise, et seda ei juhtu, et tõepoolest, kui liit on olemas, siis liit tuleb appi. Ja Eesti elanikud on ka olulised. Minu arvates need, kes ei ole läbinud ajateenistust näiteks tervislikel või muul põhjusel, et sel juhul peaks need inimesed läbima lühikursuse või väljaõppe. See tähendab, et kõik inimesed peaksid olema täies mahus kaasatud, sest mulle tundub, et iga inimene on mingil moel kasulik ja lisaks riigil peaks olema arusaam, mida tema elanikud üldse oskaksid teha sõjaolukorras.“ (vene emakeelega mees) „Isetegevust ei ole mõtet teha. Siis võib sellega rohkem kahju teha kui kasu.“ (mees, eestlane) Mitmed ajateenistust mitteläbinud intervjueeritavad arvasid, et riigikaitsesse on võimalik panustada ka Kaitseliitu astudes. Oli ka neid kes arvasid, et sõjaolukorras on võimalik kaitseväge toetada tagalas, varustades neid olme- ja meditsiinivahenditega, sõidukite ja toidu, kuid ka infoga. Lisaks tõi üks intervjueeritav välja, et tema saaks riigikaitsesse panustada läbi oma elukutse (ehitaja). „Võimalus on Kaitseliitu astuda.“ (mees, eestlane) „Mingitel hetkedel on räägitud sellest, et mingid liiklusvahendid on nii-öelda reservis. Ma ei ole enda kohta küll mingit teavitust saanud, et minu sõiduvahend oleks reservis.“ (mees, eestlane) „Mina tahaks astuda Kaitseliitu, sest seal on võimalik õppida relva käsitsema, esmaabi osutama. Kuid ma ei saa Kaitseliitu astuda, sest mul on Vene pass. Ma tulin Eestisse neli aastat tagasi. Minu suhe Eestisse on armastav ja austav. Ja ma tahaks osaleda vastupanutegevuses. Aga kui ma läksin kokkusaamisele, siis öeldi, et selles küsimuses on kõik praegu range ja minuga ei hakata isegi rääkima, sest mul on Vene pass, see on ohutuse küsimus. Aga muidu ma

12

oleksin saanud aidata, omades teadmisi, mida oleksin saanud jagada.“ (vene emakeelega naine) „Näljane sõdur pole võitleja. Toita võin rahuldustundega. Ma ei tea, lihtsalt kuidas... No relva ma oskan kasutada hädaolukorras.“ (vene emakeelega naine) „No mul ei ole teadmisi, mis võiksid mind kuidagi aidata, kuid ma võiksin mingit informatsiooni levitada.“ (vene emakeelega naine) „Nagu öeldakse, aitan vajadusel sellega, millega saan. Aga kui nii vaadata, siis verd võin anda, süüa teha. Koguda erinevaid asju sõduritele, näiteks patareisid, taskulampe, kõike, mis võib ära kuluda. Nii et aitan millega saan, mul ei ole kahju, kui see aitab reaalset olukorda kuidagi muuta.“ (vene emakeelega naine) „Aga elukutselt olen ehitaja. Kui see aitaks kuidagi Eesti kaitset, oleks see ainuke tee.“ (vene emakeelega mees)

2. Riigikaitse teemaline kommunikatsioon

2.1 Millised sõnumid kõlavad meedias Eesti riigikaitse teemadel ? Intervjuudes uuriti, millised sõnumid on jäänud viimasel ajal kõlama meedias Eesti riigikaitse teemadel ja välja toodi järgnev: kaitsekulutuste suurendamine riigieelarves, idapiiri kaitserajatised, iga-aastased õppused (Siil), elanikkonna varjendite puudumine ja arendamine, Nursipalu väljaku laiendamine, elanikkonna vähene ettevalmistus kriisiolukordadeks, reserviaja pikendamine, kaitsevõime suurendamine, kaitseväe varaga sahkerdamine, liitlaste kohalolu ja uute relvade ostmine, pidevad küberrünnakud ja hübriidsõja oht, Ukraina sõja analüüs ja selle võrdlus Eesti kaitsevalmidusega. Vene emakeelega mehed nimetasid võrreldes eestlastest meestega vähem negatiivseid sõnumeid. „Mul on suht selline ringkond, kus on väga palju inimesi, kes on seotud kaitseväega ja Kaitseliiduga ja veel uudiseid loen. Kaitseväega kõige naljakam, mida mina mäletan on Õhtulehest. Ma mäletan, kui kirjutati sellest, kuidas mingi sadama inimesed müüsid kaitseväe vara ja jäid vahele. Müüsid mingit mootorit, mis oli Inglismaa laevast või midagi sellist. Ja jällegi palgatõus ajateenistuses, kuid see ei ole suur.“ (mees, eestlane) „Idapiiri kaitserajatised ja iga-aastased õppused, Siil.“ (mees, eestlane)

13

„Kui Ukraina sõda algas, siis seoses sellega kõige suurem, mis läbi käis, oli varjendite puudumine ja nende kiirkorras loomine elanikkonnale. Praegu väga aktuaalne teema see Nursipalu väljaku laiendamine. Ja võib-olla kolmandana siis elanikkonna üleüldine vähene valmisolek kriisideks, mis naiskodukaitsjate ja Kaitseliidu poolt on välja tulnud. Iseenesest neljanda saab ka panna seoses kaitseväe akadeemia skandaaliga, kus oli puudulik järelvalve õppeasutuse relvade osas.“ (mees, eestlane) „Mul veel tuli meelde, et inimesed, kes just hiljuti lõpetasid ajateenistuse, nendel just hiljuti äkki detsembri alguses või novembri lõpus tuli kiri, kus põhimõtteliselt pikendati nende ajateenistuse perioodi, et kui lõpetad 9 või 11 kuud, siis oled reservis ja nendel inimestel pikendati seda 2–3 aasta võrra. Ja veel lisaks on nõutud, et nad läbiksid neli või viis päeva õppuseid.“ (mees, eestlane) „Massimeediast ma uudiseid eriti ei loe, aga eelmisel aastal oli mul riigikaitselaager, riigikaitse õppeaine koolis, meile räägiti selles tunnis Eesti kaitsest.“ (vene emakeelega naine) „Mind ärritab see, et meil kulutatakse nii palju raha riigikaitsele ja kõigele sellele... Kirjutatakse artikleid, kui palju on raha kulutatud, millele eraldatud, ja nii edasi. Kuid sealjuures on meil nii palju valdkondi, mis kannatavad. Peatustes kogutakse raha vähihaigete laste jaoks, aga samas kulutatakse miljoneid kes teab, kuhu, kes teab, kellele.“ (vene emakeelega naine) „Ma arvan, et see on suure tõenäosusega NATO kaitsevõime suurendamine. See on minu arvates põhimõtteliselt isegi hetkel üks olulisemaid.“ (vene emakeelega mees) „Liitlaste olemasolu ja uute relvade ostmine. Pidevad küberrünnakud ja hübriidsõja oht. Võin lisada ka suurema rahastuse riigiarmeele ja liitlastele.“ (vene emakeelega mees) „Ukraina sõja arutelu kontekstis, tõmmatakse sageli paralleele, et kui Eestis juhtuks sama asi, siis kuidas me kõigele sellele reageeriksime.“ (vene emakeelega mees) Intervjueeritavatelt uuriti, kuidas meedias kõlanud sõnumid on mõjutanud nende hinnangut riigikaitsesse. Eestlastest mehed tõid välja, et kuna meedias on ülekaalus negatiivsed uudised, siis see tekitab ka rohkem usaldamatust riigikaitse osas. Samas toodi välja, et see aga võib omakorda soodustada meediatarbijates kodanikuaktiivsust ja isiklikku vastutuse võtmist oma elu eest. „Kui tuleb nii palju negatiivseid uudised, siis tekib kahtlus, et kas Eesti Kaitsevägi ikkagi on võimeline julgeolekut tagama, sest kui tuleb justkui nii palju neid uudiseid, et üks teeb seda, teine teeb seda, see inimene jäi vahale – kõik need uudised panevad ikkagi mõtlema, et midagi on valesti.“ (mees, eestlane)

14

„Pigem on Eesti riigi suhtes jäänud selline tunne, et ei ole kunagi oldud valmis millekski ja ainult siis on ärgatud üles, kui mingisugune olukord on juba päris lähedal. Noh Ukraina sõda algas juba peaaegu aasta (tagasi), see mis praegu toimub, et minu arust ei ole senini mingeid korralikke lahendusi valmis mõeldud. Üldiselt ei olda millekski valmis ja on ka mõningaid tuttavaid, kes on maininud, mis tegelikult toimub – et päris palju pannakse kõrvale ja käib selline rahade ja varade kantimine. See natuke teeb murelikuks küll, aga ega ta väga ei mõjuta, sellepärast et on alati olnud selge, et Eesti riik ei ole valmis olnud millekski selliseks, mis võiks ees oodata.“ (mees, eestlane) „Eks see negatiivne taust natuke kahandab usaldusväärsust institutsioonide vastu, aga samas jällegi, eks meedia toitubki ju negatiivsete uudiste pealt, sest eks ta müüb rohkem, toob rohkem klikke. Aga selles mõttes, et vähemalt ma olen tähele pannud, et see suurendab mingil määral just seda üksikisiku aktiivsust. Et kui näha, et institutsioonid natuke lonkavad, siis võib-olla inimene ise on võimeline natuke rohkem panustama. Näiteks kriisipäevadeks varub endale koju võib-olla natuke rohkem, võib-olla saavutab ise mingisuguse initsiatiiv, näiteks lähebki ja liitub Kaitseliiduga, kui varasem ajateenistus on tegemata jäänud. Selles mõttes, et eks positiivseid uudised liigub ka, kui näiteks juhuslikult kokku puutuda või õigetel veebiväljaannetel kolada. Näiteks see Kaitseliidu oma ajakiri [Kaitse Kodu!].“ (mees, eestlane) „Meedia toitubki negatiivsusest ja sealt need klikid tulevad. Et selles mõttes igapäevaselt see hinnangut kuidagi ei mõjuta. Sellega peab arvestama, et Eesti kaitse on suuresti üles ehitatud liitlaste peale.“ (mees, eestlane) Vene emakeelega mehed olid positiivsemalt meelestatud ja tundsid, et usk riigikaitsesse pigem kasvab. „Ohte on palju, me valmistume nendeks, peame neid kõiki kaaluma, lahendusi arutama.“ (vene emakeelega mees) „No näiteks ma arvan ka, et põhimõtteliselt, kui võtta arvesse küberohte, siis meie riik on ilmselt üks parimaid, kes selle ülesandega hakkama saab. Mis puutub muusse ohtu, siis ... No ma arvan, et pidev potentsiaali tõstmine ja liitlaste kaasamine – selles osas meil ilmselt on ka hästi.“ (vene emakeelega mees) Üks intervjueeritav tõi välja, et isegi kui meedia kajastab midagi positiivset, siis meediatarbijate eelarvamusi on sellega raske murda. „Kahjuks võib lugeda, kuidas uudiste sisu on näiteks positiivne, aga lugejate kommentaarid negatiivsed. Näiteks artikkel kirjutab Eesti Kaitseväe saavutustest, samas, kommentaarides naeruvääristatakse Eesti armeed. Osa inimesi ei usu, et nii väikesel riigil saab korralikku kaitseväge olla.“ (vene emakeelega mees)

15

2.2 Keda peetakse riigikaitse teemadel kõneisikuks? Intervjueeritavatelt uuriti keda nad peavad riigikaitse teemadel kõneisikuks. Eestlastest mehed nimetasid Riho Terrast, Leo Kunnast, Igor Taro, Martin Heremit, Urmas Reinsalu, Jüri Luik. Vene emakeelega elanikud mainisid enamasti peaministrit Kaja Kallast. „Leo Kunnas, ta on väga palju arvamusartikleid kirjutanud.“ (mees, eestlane) „Ukraina sõja teemal on hästi palju igapäevaseid päevikuid pidanud Igor Taro. Aga see on rohkem seotud selle Ukraina sõja teemadega.“ (mees, eestlane) „Lisaks kõigele eelnevale ka kaitseväe ülemjuhataja Martin Herem.“ (mees, eestlane) „Tegelikult kaitseminister on ka, Reinsalu oli vist, oot – ta on mingi muu minister. Aga Reinsalu on ka sõna võtnud kaitseteemadel väga jõuliselt.“ (mees, eestlane) „No viimase pooleteise aasta jooksul, mis sõja teemadel on räägitud, siis meie peaminister Kaja Kallas.“ (vene emakeelega naine) Noh, millegipärast mõtlesin ma kohe Kaja Kallase peale – kuna põhimõtteliselt käis ta ka ÜRO tippkohtumisel. Et nad kutsusid teda siis Raudseks Leediks.“ (vene emakeelega mees) „Kui me räägime näiteks minu vanematest, kellele meeldib seda teemat sageli tõstatada, siis nad mainivad sageli Kaja Kallast, et talle meeldib väga palju avaldusi teha, Eesti nimel.“ (vene emakeelega mees) Samas kui küsiti, millist kõneisikut vene keelt emakeelena rääkivad isikud usaldavad kõige enam, siis Kaja Kallast pigem ei mainitud, küll aga mainiti kaitseväe ülemjuhatajat Martin Heremit, riigikaitsekomisjoni liikmeid, kaitseministrit Kalle Laanetit ja Kaitseministeeriumi ametnikke. „Ülemjuhataja Herem. Samuti ilmselt parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Kaljulaid ja tema asetäitja Kunnas, kaitseminister. Siin on ka targad poisid, nad valdavad seda teemat.“ (vene emakeelega mees) „Aga näiteks ausalt, ma ei oska otseselt välja tuua ühtegi organisatsiooni või inimest, keda ma 100% usaldaksin, aga põhimõtteliselt pole küsimus usalduses, vaid info usaldusväärsuses. Igasugust teavet kontrollida ja kui inimene otsustab, et see teave on talle kasulik, peab ta ennekõike ise välja selgitama, mis või kes mille taga on ning seejärel hankima erinevatest allikatest usaldusväärset teavet ja tegema järeldusi. ise – kas ma võin seda infot ja neid inimesi usaldada või mitte.“ (vene emakeelega mees)

16

„Kui Ukrainas konflikt algas, siis meie kaitseministeerium minu arvates konflikti algusest peale korraldas mingeid pressikonverentse. Põhimõtteliselt meeldis, et keegi ei peitnud, keegi ei kartnud, kõik läksid kaamerate ette, kõik rääkisid. Ja nagu ma aru saan, siis kui midagi juhtub, siis meie kaitseministeerium püüab oma inimesi kursis hoida, sest kui midagi varjatakse, tekivad kohe küsimused ja kui keegi neile küsimustele ei vasta, siis tekib umbusaldus oma riigi vastu ja see on koht, kust ei saa mööda minna.“ (vene emakeelega mees) Intervjueeritavatelt uuriti, mis on peamised mõjutajad riigikaitselisi seisukohtade kujunemisel. Vene keelt emakeelena kõnelevad vastajad tõid välja, et muust rahvusest venekeelsetel Eesti elanikel kujundab eelkõige riigikaitselisi seisukohti sõprade ja tuttavate kogemus ja nende suhtumine ajateenistusse, venekeelne meedia, perekond ning ühiskonnas levivad stereotüübid. „Mitte mingid sotsiaalsed võrgustikud, mitte mingi internet ega Youtube, vaid mida üks inimene teisele räägib, ütles teisele. Olen kuulnud nende inimeste muljeid, kes olid armees, ei saa öelda, et suurem osa neist olid positiivsed.“ (vene emakeelega naine) „Meie neiudena ei puutu selle elukutse või isegi valdkonnaga väga kokku. Kõik teadmised, mis mul peas on, pärinevad tuttavatelt, sõpradelt, sugulastelt ja nii edasi. Ja mis puutub meie Eesti armeesse, siis räägitakse rohkem, et see pole armee, vaid ellujäämislaager.“ (vene emakeelega naine) „See on niikuinii selline tundlik teema, kuid kindlasti kujundab arvamust venekeelne elu(keskkond), Vene propaganda, sest miskipärast kõik suhtuvad nii imelikult Eestisse üldiselt, täpsemalt öeldes, venekeelsed Eestis elavad inimesed. Paljudele venekeelsetele Eestis elavatel inimestele ei meeldi siin elada. Tekib küsimus, miks te siin olete, kui teil on selline suhtumine, kuid esiteks on need Vene uudised, mida nad miskipärast väga armastavad, teiseks antakse juba põlvkonnast põlvkonda sellist arvamust edasi. Ilmselt lähtudest juttudest, kuuldustest, mitte kõik inimesed ei räägi ju tõtt. Mul on mitmeid endavanuseid tuttavaid, kes mõtlevad Eesti sõjaväest, et see on täiesti nõrk, naeruväärne ja nii edasi. See tähendab, nende arvamus on kujunenud Vene meedia põhjal.“ (vene emakeelega naine) „Mulle tundub, et enamjaolt saab kõhkelvaid inimesi mõjutada kogemustega lähedane inimene, näiteks on saavutanud mõningast edu sõjaväes, ta on tõusnud karjääriredelil, temast on saanud nõutud töötaja. Ja mis puutub patriotismi, siis see on ilmselt selline üsna intiimne teema, mis enamasti tuleb perekonnast. Kui peres öeldakse nii: "Milleks teil seda kaitseväge vaja on, seal pole midagi teha, mine parem õppima", siis mõjutab see suuresti peres kasvavat last. Seetõttu on minu arvamus – et see tuleb ikka perest, aga mitte alati.“ (vene emakeelega mees) „Millegipärast on mõnel inimesel arvamus, et kui noor mees sõjaväes ei teeni, siis ta pole millegipärast mees. Kuidas kavatsete oma perekonda hädaolukorras kaitsta, kui teil pole koolitust. Ühest küljest võib-olla isegi tõsi – et pole konkreetset väljaõpet, kuidas relva käes hoida, kuidas liikuda, kuidas mõelda ja nii edasi. Aga mulle tundub, et sellistes

17

kriisiolukordades, kui inimene on haritud, siis on kriitiline mõtlemine esimene taktika. Ükski sõda ei ole sama, palju on segast informatsiooni nii agressori poolelt kui ka ohvrite poolelt.“ (vene emakeelega mees)

2.3 Riigikaitse teemaliste kampaaniate märkamine ja nende mõju Intervjueeritavatelt uuriti, milliseid riigikaitse teemalisi kampaaniaid on nad märganud viimastel aastatel ja kas need on kuidagi neid ka mõjutanud (spontaanne märkamine). Eesti keelt kõnelevad mehed olid märganud kampaaniat „Läbi raju test ja saa teada“, „Iga okas loeb“, „Sinu elu 2.0“, veteranipäeva, sinilille- ja kriisiolukordadeks valmistumise kampaaniaid. „Kõige esimene, mis mulle meenub, on need kaitseväe reklaamid, mis tulevad Youtube’is. Mulle ei meeldi see reklaam üldse. Sa vaatasid rahulikku videot ja siis tuleb see muusika, see hakkab karjuma. Siis näidatakse kaitseväelasi, kuidas nad nii-öelda sukelduvad, jooksevad, hüppavad helikopterist. Ma lihtsalt olen skippinud selle reklaami.“ (mees, eestlane) „Vahepeal oli selline reklaam, kus oli, et tule tee karjääri kaitseväes äkki või midagi sellist? Et seal tipptasemel relvastus ja vägevad võitluskaaslased, see oli… Pigem oli häiriv see kõik, sest sa tead, et see on vale kõik. Ei olnud päris see, mis seal tegelikult toimub.“ (mees, eestlane) „Mingil hetkel oli neil reklaam, kus koomiks oli sini-valges. Mida täpsemalt reklaamisid, ma tõesti ei mäleta, aga vähemalt hoidsid kaitseväega ennast pildis. Need reklaamid jäid minu jaoks küll tapeediks, sest mina olin enda kõrvalelükkava otsuse selleks ajaks juba kätte saanud. Et noh, sõltub ka sellest, kui relevantne ta praegu sinu jaoks on, see reklaam ise. Samas kuulsin, et vähemalt väga paljudele mu enda sõprusringkonnas jäi see meelde. Osa arvas, et see on päris äge ja vahva, teine osa arvas seda, et noh jah, veider.“ (mees, eestlane) „Iga okas loeb.“ (mees, eestlane) „Kui on üldiselt riigikaitse kohta, siis on need kampaaniad, et varuge endale kahe nädala söögid ja joogid. Seda on päris tihti läbi käinud viimasel ajal.“ (mees, eestlane) „Veteranipäeva reklaamid koos selle sinilillekampaaniaga.“ (mees, eestlane) Vene keelt emakeelena kõnelevad intervjueeritavad olid märganud kaitseväe kampaaniat „Näita, mida suudad“, samuti „Operatsioon „Kiri“ on alanud!“, liitlasvägedega seotud kampaaniat ning Kaitseliiduga seotud värbamiskampaaniat (sarnane Kaitseliidu mainekampaaniaga „Üks põhjus“). Ühele intervjueeritavale meenus juristibüroo kampaania „Kuidas vältida kaitseväge“.

18

„Mina mäletan, et suvel või enne seda oli Kaitseliidul reklaam, seda näidati veel enne seda... Sõnum oli hea, seal oli lihtsalt meesterahva või tüdruku portree ja pealkiri, et tuleb koos olla, tuleb kaitsta, teada, mida teha. See ei olnud nii vali ja otseselt vastik.“ (vene emakeelega naine) „Ma nägin seda reklaami, kus kutsuti teavitusüritusele neid, kes tahtsid rohkem naiste kaitseväeteenistusest teada saada. See oli minu meelest möödunud aastal.“ (vene emakeelega naine) „Ühel hetkel sattusin sageli kuulutuste peale NATO-ga koostööd tegevate lahinguüksuste kohta. Ma ei mäleta täpselt, kuidas seda nimetatakse, kuid see kummitas mind ühel hetkel tõesti sageli.“ (vene emakeelega mees) „Reklaamikampaania – mäletan, et see kandis nime "Operatsioon „Kiri" või midagi sellist, et oma andmeid kaitseressursside ameti süsteemis üle kontrollida. See oli oluline teema, nagu ma aru saan, kaitseväe jaoks. Seal oli väga kummaline reklaam, ma ei tea, kui palju sellele kulutati, kui tõhus see oli. See on see, mida ma mäletan. Ja ka reklaam – liitu Scoutspataljoniga „Sinu elu 2.0“. Ma tean, kuidas seal tegelikult on, siis ausalt öeldes tundus see reklaam veidi imelik. Seal oli üks loosung, mida korrati igal pool ja peale selle ei olnud midagi muud põnevat, oleks võinud laiemalt seda sisu avada.“ (vene emakeelega mees) „Minul tuleb meelde hoopis üks aastatetagune reklaam, mis levis internetis, ühe advokaadi [oma; tõenäoliselt siin mõeldud Andrei Vesterinen’i ja tema ettevõtte ArmyLaw kampaaniat], kes aitab sõjaväge vältida. Nime ei mäleta. Enamasti oli see Facebookis ja on siiani – sihivad lihtsalt selles ja selles vanuses noori. Kahtlen, aga minu meelest võtsid nad isegi rohkem sihikule venekeelseid kui eestikeelseid - siin võin eksida. Aga need on kindlasti vanuse järgi – kui oled selles vanuses, siis kunagi näed seda kuulutust. See on ilmselt väga kallis.“ (vene emakeelega mees)

19

Intervjueeritavatele näidati nelja kampaania printreklaami ja küsiti, kas nad on neid kampaaniaid märganud (aidatud tuntus) ning milliseid emotsioone need visuaalid tekitavad (Joonis 1). Kampaania „Operatsioon „Kiri“ on alanud!“ oli nii eesti kui ka vene keeles, ülejäänud reklaamid ainult eesti keeles.

Joonis 1. Kampaaniate printreklaamid (aidatud tuntus). Kampaaniat „Operatsioon „Kiri“ on alanud!“ ei olnud enamus intervjueeritavad märganud. Kampaania tekitas erinevaid seoseid, kuid eelkõige arvati, et see on seotud mingi kirja saamisega. Tegelikku kampaania sisu (tulevased ajateenijad ning reservis olevad inimesed hakkavad kaitseväe ja kaitseressursside ameti teavitusi saama elektrooniliselt) oskasid nimetada vaid üksikud inimesed. „Pigem see on kaitseväes käinud inimesele negatiivse alatooniga kampaania. Et operatsioon „Kiri“ on alanud, et äkki kohe mulle tuleb kiri, et ma pean minema ja nii edasi. Et ma pean minema kuhugi“ (mees, eestlane) „Kui seal vasakul üleval ei oleks kirjas Eesti Kaitsevägi, siis ma ei ütleks, et see on kaitseväe poolt. Natuke jah, mitte midagi ütlev esmalt. Võib-olla uus mängufilm või midagi.“ (mees, eestlane) „Tundub uuenduslik. Jätab sellise mulje, et midagi uut on rakendama hakatud, võrreldes võib- olla siis varasemate õppustega.“ (mees, eestlane) „Ekstreemne teavitus?“ (vene emakeelega naine) „Võib olla kutse ajateenistusse?“ (vene emakeelega naine)

K A M PA A N I A D

20

„Seal oli minu arvates vaja uuendada oma andmeid kaitseressursside ametis, et kui saad kutse õppustele, siis see siin reaalses valdkonnas edasi saadetud postile ja telefonile tuleks.“ (vene emakeelega mees) „See on mingi ajateenistuse operatsioon. Ehk nüüd hakatakse kõigile kirju saatma.“ (vene emakeelega mees) Eestikeelseid kampaaniaid „Läbi raju test ja saa teada“ ja „Klassiga teenistusse“ olid näinud üksikud eestlastest mehed, vene keelt emakeelena kõnelevate vastajate seas ei olnud keegi märganud neid kampaaniaid. Kampaaniat „Näita, mida suudad“ (sihtrühm naised) ei olnud kogu sihtrühmast keegi märganud. Kampaania „Läbi raju test ja saa teada“ tekitas pigem negatiivseid seoseid – raske lugeda, sisust ja mõttest ei saa aru, visuaal on liiga kirju, tegemist on pigem „pilava koomiksiga“. Tegelikku kampaania sisu (ajateenistusse värbamine) oskasid nimetada vähesed. „Mina ei ole küll kuskil näinud, aga tundub rohkem nagu mingi nali.“ (mees, eestlane) „Jah, olid küll need reklaamid. Ja tuli meelde ka see, mis mind natuke häiris nende puhul, et väga raske on neid mõttemulle lugeda ja jälgida. Väga raske on nende sisust aru saada.“ (mees, eestlane) „Väga veider on alati see, kui üritatakse kasutada mingisuguseid termineid ja slängi.“ (mees, eestlane) „Suures pildis kõik sai öeldud. Iseenesest nende testide mõte on hea, inimestele väga meeldib selliseid teste teha, meediamaastikul töötades ma tean, kui palju neid teste täidetakse.“ (mees, eestlane) „Ma ei tea, see on kuidagi naljakas koomilises stiilis. Pole isegi selge, mis reklaamiga on tegemist.“ (vene emakeelega mees) „Ma ütlen ka, et see on esmapilgul liiga keeruline – see tähendab, et palju pilte, palju teksti, see on kohe isegi arusaamatu.“ (vene emakeelega mees) „Ka mina ei ole kunagi näinud, aga minu jaoks, vastupidi, on huvitav selliseid kaadreid vaadata, kui telefonis selliseid näeksin, siis ilmselt keriksin neid edasi.“ (vene emakeelega naine) „Tundub nagu värbamiskampaania, sa oskad midagi teha, tule meile.“ (vene emakeelega naine)

21

Kampaaniat „Klassiga teenistusse“ peetakse heaks mõtteks, aga sõnum ja visuaal tekitasid mõningast segadust. „Mõte on hea, natuke arusaamatuks jääb see vasakpoolne kastike seal alla, mis ilmselt on mingisugune registreerimisvorm, aga kuidas sellele ligi pääseda?“ (mees, eestlane) „See kampaania nullist ei töötaks, kui ta oleks pärast riigikaitselaagrit, siis ta töötaks teoreetiliselt päris hästi, siis sa oled klassiga miniteenistuse juba läbi teinud. Kui ta lihtsalt oleks niisama kuskil koolistendil või -seinal, siis noh, ega ta ei kutsuks. See vajab mingisugust eelteadmist, eelmotivatsiooni.“ (mees, eestlane) „Sõnum „klassiga teenistusse“ on väga hea, aga visuaalselt näeb välja natuke eelmine sajand. Visuaali poolest on vaja kõvasti tööd teha“ (mees, eestlane) „Kui eemaldada sealt „Kaitseressursside Amet“, siis kuhu teenistusse see klass läheb? (mees, eestlane) „Ma seda reklaami ei ole näinud, aga ma lugesin mingit artiklit, kus mingi klass rääkis, et nad käisid ja olid väga rahul sellega. Kui ma oleks gümnaasiumiõpilane, siis võib-olla see oleks mõjutanud mind rohkem.“ (mees, eestlane) „Ausalt, võib-olla ma ei saa millestki aru, aga see tähendab, et me hakkame teenima terve klassiga – aga kuidas ja mismoodi, jääb arusaamatuks.“ (vene emakeelega mees) Kampaania „Näita, mida suudad“ sihtrühmaks olid naised. Intervjueeritavate arvates on sisu arusaadav – kutsutakse naisterahvaid vabatahtliku ajateenistuse teabepäevale. Kuid vastajate hinnangul ei peeta teabepäevi eriti efektiivseks meetodiks noorte värbamisel. „Naistele suunatud ta ilmselt on. Kas see võiks tõmmata või mitte, teabepäevad ma arvan pigem ei tööta, aga jah. Pigem ma arvan, et ei tööta, aga mõte iseenesest on õige.“ (mees, eestlane) „Ise küll sihtgrupist ei ole aga tundub, et võiks olla sihtgrupile kohane reklaam. Sihtgrupp on arusaadav, kutsutakse naisterahvaid vabatahtlikult ajateenistusse ja see ei ole mitte lihtsalt niisama 9 või 11 kuud istumist, vaid seal saab ka justkui karjääri teha. Emotsioonid on toredad, positiivsed, midagi sellist kaitseväe reklaamilt ootakski.“ (mees, eestlane) „Ja miks ma neile tähelepanu pöörasin – ma nägin neid kohas, kuhu nad ei sobinud, nad oli naiste günekoloogia sünnituseelses osakonnas.“ (vene emakeelega naine) „Siin tundub olevat kaks teemat – võrdsus ja suure tõenäosusega uute töötajate värbamine ja uute sõjaväelaste meelitamine.“ (vene emakeelega mees)

22

Kuigi koomiksi stiilis kampaania tekitas intervjueeritavates pigem negatiivseid seoseid, siis kampaaniatest oli see kõige meeldejäävam. „Koomiks, Läbi raju test.“ (mees, eestlane) „Operatsioon „Kiri“ – ma ei tea kuidas saaks muuta, aga koomiks võiks olla.“ (mees, eestlane) „Minu põlvkonna poistele näiteks meeldivad koomiksid igasugustest superkangelastest, et kui nad sellist näeksid, siis võibolla tunneksid huvi. Tüdrukutele samuti tavaliselt räägitakse, et sõjavägi on ainult poistele, aga siin vastupidi, kui tahad siis mine, õpid seal mingeid uusi asju, aga terve klassiga teenistusse, no ma ei tea...“ (vene emakeelega naine) Lisaks tehti ettepanekuid edaspidisteks kampaaniateks. Värbamiskampaaniatel võiks kasutada reklaamnägudena inimesi elust enesest, mitte modelle. Sõnumid võiksid olla selged ja arusaadavad, info võiks visuaalidel täpsem olla. Kampaaniad võiks vähem keskenduda väljakutsetele ajateenistuses, selle asemel võiks kampaaniate sisu olla varieeruvam – rääkida ajateenistuse hüvedest, karjäärivõimalustest, õppimisvõimalustest jms. „Ma tean isiklikult paari naissoost isikut, kes on kaitseväes käinud ja mitte ükski nendest ei näe sellised välja nii nagu need naised sellel reklaamil. Jällegi see on vist see, et kaitseväel ongi see vanaaegne mõtlemine, et kui naine läheb kaitseväkke, siis ta on selline. Võib-olla on see selline reklaam, mida nad tahavad näidata, et ainult sellised naised lähevad kaitseväkke. Pigem võiks olla, et lihtsalt lähevad võtavad pataljonist päris teenistujad, et ei hakka otsima mehelikumaid naisi.“ (eestlane, mees) „Kui me räägime koomiksist, kui sa näed seda, okei see näeb lahe välja, aga need värvid kuidagi ei paku huvi. Ja mis siin on: „Botid – tõmbasin need maha“. Siin on juba tunda, et seda tegi mitte noor inimene. Mitte kutsuda mingeid suuri ettevõtteid, kes teevad täiesti teistsugust reklaami. Kui nad tahavad noori, siis peab noori kaasama.“ (mees, eestlane) „Inimesed, kes lähevad vabatahtlikult teenima – nad lähevad sinna muudel põhjustel. Need, kes ei taha minna, keelduvad – tõenäoliselt on nad, vastupidi, ärritunud. Üks asi, mida võin kindlalt öelda on see, et neil on pidevalt, väga sageli sõnum, et "Sellised ja sellised väljakutsed, kas saate hakkama? Suheldes sõjaväelastega nii ajateenistuses kui ka õppelaagris ja tuttavatega – inimesed on väljakutsetest veidi väsinud, tahavad kuulda veidi teistsugust. Võiks tutvustada karjäärivõimalusi, hüvesid, anda ülevaadet päevakavadest, kutsetest, mida seal õppida saab. Et sa ei ole seal ainult tankis, vaid saad sealt ka lisateadmisi. See tähendab, et sa ei lähe sinna ennast proovile panema, see pigem hirmutab. Mulle tundub, et sellised väljakutsete kampaaniad võiksid põhimõtteliselt töötada sõjaväe sees, kui inimene on juba näiteks struktuuris, kuid võiks minna teisele tasemele. Aga mulle tundub, et kampaaniatel peaks sisu rohkem olema, sest tundub, et keskendutakse vaid ühele sihtrühmale.“ (vene emakeelega mees)

23

Samas arvati, et kampaaniad ei ole kõige parem mõjutusvahend motiveerimaks noori ajateenistusse minema. Kõigepealt tuleks pakkuda lahendused noore inimese probleemidele, mis seostub kaitseväkke astumisel. „Ma arvan, et inimesele, kes ei taha teenida, ei aita ükski reklaamikampaania ega reklaam.“ (vene emakeelega mees) „Kui inimesel on pere ja ta vastutab kogu perekonna eest majanduslikult, siis ükski reklaam ei muuda tema arvamust – ennekõike peab inimene kaitsma oma perekondaja oma elu. Teisest küljest, kui on mingi adekvaatne abi, siis jah. Kui kaitseministeerium ütleb: "Kõik saab korda, me hoolitseme kõige eest", aga reeglina ei aita keegi põhimõtteliselt kedagi, seega tuleb kõik ise teha“ (vene emakeelega naine)

2.4 Meedia usaldusväärsus Intervjueeritavad peavad usaldusväärseteks infokanaliteks kaitsevaldkonna teemadel kaitseministeeriumi kodulehte ja seal töötavaid tuttavaid inimesi, ERR-i uudisteportaali ning kriis.ee kodulehte. „Kui kõige usaldusväärsema peale mõelda, siis ilmselgelt kaitseministeeriumi koduleht, aga ma ei oska öelda, kui tihti sinna inimene tavaolukorras satub. See on juba see, et siis peab väga konkreetse teadmisega minema, et on vaja mingisuguse asja kohta infot saada. Selles mõttes, et ma eeldan, et rahvusringhäälingut võiks ka mingil määral usaldada ikkagi. Vähemalt võrreldes teiste meediaväljaannetega seal seda kliki müümist on veidi vähem. Uudised on veidi tasakaalukamad ja võib-olla ka natukene asjalikumad. Ja loomulikult, kui sotsiaalmeediakanalites keegi, kas varasem väga kõrgel kaitseväe kohal olnud isik või väga lähedane tuttav, kes on selle asjaga seotud kommenteerib midagi, mingit olukorda, mingeid sündmusi, siis ilmselgelt on ka see mingil määral usaldusväärne. Selline kindlast allikast, suust-suhu teave.“ (mees, eestlane) „Noh, iseenesest eks ta sõltubki sellest informatsiooni tüübist, mida otsida ja tahta. Kui probleeme tahta, et millest on vajaka, milles on arenguruumi. Võib-olla kõige parem definitsioon sellele olekski nii-öelda muud meediaväljaanded või konkreetsed isikud. Kui tahta sellist ametlikku teadet saada, et millised on mingisugused plaanid, milline on kaitseväe eelarve, kuidas seda kavatsetakse rahastada, siis ma eeldan, et kaitseministeeriumi koduleht vist on asjalikum selle jaoks. Ehk see sõltub ka informatsiooni tüübist mida otsida ja teada soovitakse.“ (mees, eestlane) „Usaldusväärne kanal on inimesed, kes on sellega vahetult seotud. Nagu ma juba ütlesin, riigikaitse oli mul möödunud aastal koolis ja õpetaja ise oli kõige sellega seotud ja rääkis

24

sellest midagi – mulle tundub, et inimene, kes on sellega ise seotud on usaldusväärsem allikas kui massimeedia.“ (vene emakeelega naine)

2.5 Kus ja kuidas peaks riigikaitsest rääkima? Intervjueeritavatelt uuriti, millistes kanalites ja mil viisil peaks riigikaitsest rääkima. Vastajate hinnagul peaks riigikaitsest kirjutama digimeedias (ajalehtede veebiväljaanded, uuditeportaalid, näiteks Delfi, Telegram jne), kuid need artiklid peaks olema tasuta. Infot võiks jagada ka sotsiaalmeedias (Facebook, Youtube), kuid seal ei pruugi alati info jõuda vajaliku sihtrühmani. Kuid ka kohustuslik riigikaitseõpetus ja hästi korraldatud riigikaitse laagrid aitaks noortele adekvaatsemaid teadmisi omandada. „Ühelt poolt kõneisikud peaksid olema sarnase profiiliga nendega, kelleni tahetakse jõuda. Teiselt poolt võiks digimeedias olla artiklid tasuta, et ta saaks põhiinfo sealt kätte.“ (mees, eestlane) „Teema iseenesest kindlasti on huvitav minu vanustele meestele, aga see küsimus ongi, et kuidas sellest rääkida. Ma isegi ütleksin, et kaitseväest võiks rääkida läbi kogemuslugude. Minu arvamus on see, et 50-60-aastane poliitik ei ole õige 20-aastasele ütlema, et kaitsevägi on äge. Selliste kõneisikute valimine kindlasti on oluline teema. Ja noh, need inimesed jah, kes on ise nende kaitseväe või Kaitseliiduga seotud. Olen ka eelmiste kõnelejatega väga nõus, et sellist peavoolumeedia, noh näiteks Delfis ja Postimehes sellised uudised tuleb maksumüüride tagant välja tuua vastasel juhul tõesti see noor seda ei loe.“ (mees, eestlane) „Võib-olla tuleks rohkem kasutada noortele suunatud sotsiaalmeediat, et paremini integreerida Facebook, Instagram. Tik-Tok võib-olla mitte, see on veider, aga kuidagi tuua see rohkem teemasse, kajastada ka positiivselt rohkem. Et mitte olla kogu aeg meedias negatiivselt.“ (mees, eestlane) „Võib-olla ühe soovitusena võiks olla ka see, et riigikaitseõpetus võiks olla gümnaasiumis kohustuslik. Kuigi mõned koolid on seda teed läinud, et riigikaitseõpetus on kohustuslik, siis on paraku palju ka neid koole, kus seda tehniliselt ei olegi. Selles mõttes, et ta on vabatahtlik, mõni üksik võtab ja siis vaatame, mis välja tuleb. Et see, vähemalt enda kunagise klassi pealt ma tean, et see suurendas väga seda usku riigikaitsesse ja seda tahet üldse ajateenistust läbima minna. Nii-öelda eemaldas kõik need esialgsed hirmud või kahtlused, mis selle süsteemiga seondusid.“ (mees, eestlane) „No näiteks kui ma veel koolis käisin, oli meil aine riigikaitse ja meil oli väga intelligentne õpetaja, ta oli ka Eesti Kaitseväes tööl. Ja inimesena oli ta väga energiline, rõõmsameelne ja kui sellised inimesed tulevad koolidesse rääkima riigikaitsest ja lisaks sellele jagab infot ja arutab riigikaitse teemadel – siis mulle põhimõtteliselt tundub, et see on väga hea vahend huvi tekitamiseks riigikaitse teema vastu. Lisaks need riigikaitse laagrid.“ (vene emakeelega mees)

25

„Probleem on tänapäeval ka see, et kui inimene ei tunne selle teema vastu huvi, siis see info ei jõua ka temani. Praegu on kõik sellised süsteemid, et näiteks kui sa lähed lugema uudiseid, seal on need cookied ja nad näevad, mis uudiseid sa rohkem loed ja pakub sulle neid. Kaitseväe või riigikaitse uudiseid sa eriti ei loe, siis see näitab sulle neid harvem. Siis on asi selles, et kas sa tahad seda näha ja kas see on tasuta.“(mees, eestlane) „Facebookis võiks jagada eestikeelset infot ja Youtube’is vene- ja eestikeelset.“ (vene emakeelega mees) „Mulle tundub, et järjest rohkem inimesi, ka venekeelseid, on praegu Telegramis, kus on ka võimalik levitada erinevaid ideid ja informatsiooni.“ (vene emakeelega mees) Intervjueeritavad tõid välja, et seoses Ukraina sõjaga on viimasel ajal tekkinud riigikaitse teemadel info üleküllus, mis omakorda teeb inimesed apaatseks info vastuvõtmisel. „Kuna viimased aasta aega nüüd juba fookuses kogu see kaitseväe ja kogu sõja teema on olnud, siis olen aus, siis täna ta on muutumas üsna tapeediks. Täna enam iga loo peale ei kliki. Esialgu muidugi, veebruarikuus sellel hetkel tekitas muret, küsimusi oli oluliselt rohkem.“ (mees, eestlane) „Praegu kipub olema nõnda, et lisaks Ukrainale, siis see harjutusväljakute laiendamine, seoses sellega veel kaitseväe rahastuse suurendamine, õhutõrjesüsteemi väljaarendamine, signalisatsioonisüsteemi väljaarendamine. Seda olmet on kuidagi väga palju, nii-öelda igapäevaasjadesse lekkinud. See lihtsalt väsitab ära. Ja võib-olla suurendab ka mingil määral negatiivsust, et ma tean mu enda tutvusringkonnas väga paljud inimesed üldse ei loegi enam sellepärast uudiseid, et noh kõigega ei pea kursis olema. Info ülekoormus, ütleks selle peale.“ (mees, eestlane) „Ütleme nii, et see pole nii oluline, kus seda esitletakse, sest olulisem on inimese enda huvi. See tähendab, et inimestes peab kõigepealt huvi tekitama ja seal pole enam vahet, millistes kanalites seda levitada – Telegramis, YouTube'is. Kuid huvi tekitamine ei saa olla sunniviisiline, vaid vabatahtlik.“ (vene emakeelega mees) Vene keelt emakeelena kõnelevate naiste grupis arvati ühelt poolt, et ühiskonnas ei tohiks üldse riigikaitse teemadel arutada, kuna selle põhjal võivad tekkida rahvuslikud konfliktid. Samas teiselt poolt toodi välja, et riigi ja elanikkonna vahel võiks olla tihedam dialoog riigikaitse teemadel. „Meil on väga mitmerahvuseline maa ja kõik, kes on Eestis elanud, teavad, et toimub jaotumine venelasteks ja eestlasteks ja ma kardan, et sellist tüüpi väljaütlemised või ettevõtmised kui neid teha või ette võtta, kutsuks esile suure lahknevuse ja suure konflikti, Sest meil on inimesi, kes

26

toetavad üht poolt ja inimesi, kes toetavad teist poolt ja sellest saaks lihtsalt sõnasõda, mingeid lahendusi, mingeid tulemusi see ei annaks.“ (vene emakeelega naine) „Nendel, kes otsustavad, kuhu rahad lähevad ja mida teha, et neil oleks rohkem dialoogi rahvaga, sest praegu on valitsusladvikul rohkem dialoog rahvusvahelise areeniga kui oma rahvaga. Iga kord, kui loen uudist, et Eestis joonistatakse üha rohkem silte, et me oleme sellised ja kõigi vastu, siis mingil juhul tekib mõte, et mida sa väga tahad, seda ka saad. Valmistuda on vaja, valmisolek on väga hea, aga ei ole vaja provotseerida ja peibutada, sest sõda on ilmselt kõige hirmsam asi, mis võib juhtuda ükskõik millise inimese elus.“ (vene emakeelega naine)

3. Kaitseväe ja ajateenistuse kuvand Kaitseväe kuvandi kujunemist mõjutab ajateenistust mitte läbinud isikutel eelkõige sõprade, tuttavate ja perekonnaliikmete kogemused ajateenistusest. Need võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed lood. Intervjuudes toodi välja, et vastumeelsust kaitseväe osas võib tekitada see, et ajateenistus ei ole vabatahtlik. Negatiivseid kogemusi kaitseväest võivad põhjustada ebameeldivad kaasteenijad, liigne vaba aeg, millega ei osata midagi peale hakata, kuid ka füüsiline ülekoormus. Positiivseid kogemuslugusid iseloomustavad aga meeldivad ning motiveeritud kaasteenijad, kellega jäädakse suhtlema ka peale ajateenistust ning lisaoskuste omandamine (juhiload jms) ja muud hüved. „See sõna „peab“, see ei anna parimaid emotsioone. Minu tutvusringkonnas levib arvamus, et ajateenistus on lihtsalt ajaraiskamine. Aga ei tule seda informatsiooni, et näiteks, et sa said sealt juhiload, sa said kaitseväelt mingid rahad. Ajateenistusest rohkem tuleb seda, et vot ma käisin ajateenistuses, mul igapäevaselt varastati sokke. Aa, okei. Ja pärast sa küsid, et mida sa õppisid, siis on: aah, ma ei mäleta. Võiks sellist informatsiooni tulla, et mis kasu sellest ajateenistusest on.“ (mees, eestlane) „Mul on väga palju inimesi, kes on ajateenistuses käinud ja kogemused on väga erinevad. Näiteks üks sõber oli Jõhvis. Ta ütles, et ta vihkas seda kohta täiesti, sest seal käis mingi lollus. Tema pataljonis, kus ta teenis, oli neli inimest. Kaks olid lihtsalt sellepärast, et nad kuidagi said läbi meditsiinilise komisjoni kaitseväkke, aga nad ei olnud kasarmust üldse kordagi välja tulnud. Ja oli kaks inimest, kellel oli kroonilisi haigusi. Nad ka said läbi, aga nad olid terve ajateenistuse laatsaretis. Üks oli näiteks Tapal. Ta ütles, et talle seal meeldis, seal on väga palju erinevaid inimesi kellega saab suhelda. Tal on hea ülemus jne. Üks oli Kuperjanovis, ta ütles, et see on täiesti jube koht. Justkui tema pataljonis, sest seal olid nii-öelda jorsid, parmud jne.“ (eestlane, mees) „Pigem oleneb sellest, kuhu satud. Sest on sellised pataljonid, mis on täiesti jubedad, kus üldse inimesed palvetavad jumalat, et mitte sattuda sinna. On ka sellised, kus inimesed on valmis oma hinge maha müüma, et sattuda sinna. Näiteks sidepataljonid ja need, mis need on soomukitega pataljonid või kokaks, et inimesed tahavad sinna sattuda, sest nad saavad endale

27

C-kategooria lubasid jne. Aga jalaväkke inimesed ei taha minna. Ma ei suudaks 50–60 km joosta, sest ma lihtsalt sureks. Need kes satuvad jalaväepataljoni, ütlevad, et täiesti jube.“ (mees, eestlane) „Mind kahjuks meditsiinilistel põhjustel kaitseväkke ei võetud, öeldi, et saja aasta pärast äkki saab. Aga pigem on positiivne olnud, et inimestele meeldib. Just õppused, kus on, et on tüütu aeg-ajalt, et sind kutsutakse välja ja siis sa pead minema. Aga samal ajal on ka lahe, et inimesed on saanud häid kontakte, et inimesed suhtlevad seal hästi palju ja tegelikult pigem on jäänud selline positiivne tunne sellest.“ (mees, eestlane) „Sõprade kogemustest, sellel ajal kui ajateenistuses on, siis see emotsioon on loomulikult negatiivne. Põhiline põhjus on see, et tõesti seda passimist, istumist ja mitte millegi tegemist on niivõrd palju. Aga kui ajateenistus saab läbi, siis kõigil on korraga jube kurb meel, et pidi ajateenistusest ära minema. Ja see, nende sõprade leidmine on seal, on üks põhiasju, miks noored ka tahavad sinna minna. Aga kindlasti see sõltub pataljonist, ülematest, kellega koos sa ajateenistusse lähed, mis emotsiooniga sa ise sinna lähed, kas sind surutakse või sa lähed vabatahtlikult. Kui sind surutakse sinna, siis need 8 või 11 kuud võivad tõesti päris depressiivsed olla.“ (mees, eestlane) „Neid visatakse metsa, nad elavad seal taskunugade ja lihakonservidega, et lihtsalt harjuda alternatiivse eluga, kus pole internetti. Ma ei ütleks, et mul suurem osa tuttavatest oleks vaimustuses peale ajateenistust. Kõik üldiselt ütlevad, et hea toit oli. Aga midagi konkreetset armee kohta, mida kiita või mille üle uhkust tunda... Ei ütleks.“ (vene emakeelega naine) „Mida võib-olla vahelduseks teha, kasvõi kuidagi anda suund kätte, mida võib-olla ajateenija võiks teha juhul, kui on see niisama passimise aeg. Seda alati rõhutakse, et ajateenistuses on hästi palju [vaba aega], ja olgem ausad päris sõjas on ju ka seda, et korraga tuleb liigutada ja teha hästi palju ja siis on jälle selline paar tundi vaikust ja niisama ootamist ja passimist. Võib- olla anda neile mingisugust, nii-öelda vaimset tööd teha. Sest selle üle on küll inimesed kurtnud, et kuigi oli väga tore, siis ajateenistus kuidagi võõrutab sind kuidagi kogu õppimisest ja eneseharimisest niivõrd palju, et sealt pärast seda ülikooli tulla on meeletult raske.“ (mees, eestlane) Ajateenija vanus võib suhtumist ajateenistusse mõjutada nii positiivselt (kohustuste puudumine) kui ka negatiivselt (madal motivatsioon). „Kõikide mu sõprade kogemused on enam-vähem sellised, et see on täielik ajaraiskamine, sest enamus inimesi, kes on minu tutvusringkonnas, on intelligentsed. Aga need, kes kutsutakse sinna ajateenistusse, suurem osa neist on alles lapsed ja nad ei ole tegelikult üldse valmis seal olema ja neil ei ole mingisugust tahet seal midagi õppida.“(eestlane, mees) Mis ma olen täheldanud, laialdaselt oma sõprusringkonnas, et mida varem keegi käis teenistuses, seda positiivsem oli. Need, kes läksid kohe peale gümnaasiumi, neil oli väga chill,

28

aga see läks ajaga negatiivsemaks. Et kui juba pärast ülikooli minna, siis oli juba, et siis oli inimestel elu tekkinud.“ (mees, eestlane) Kuigi negatiivsetes kogemustes ei toodud välja, et ajateenistuses oleks esinenud rahvusliku diskrimineerimist, siis vene keelt emakeelena kõnelevad vastajad tõid selle ikkagi võimaliku hirmuna välja, miks vene nimega või venekeelsed noored ei taha ajateenistusse minna. „Eesti kaitseväkke lähevad nii eesti- kui ka venekeelsed inimesed – ilmselt võivad venelased kogeda sellest mõningast ebamugavust ja põhimõttelist nad ei usu, et nad saaksid Eesti Kaitseväes karjääri teha, kuna neil on Vene perekonnanimi.“ (vene emakeelega mees) Sihtrühmalt uuriti, kas ja mis tingimustel võiks vabatahtlik ajateenistus Eesti toimida. Vastajate hinnangul saaks vabatahtlik ajateenistus toimida juhul, kui noortes oleks olemas veendumus ja sisemine tahe Eesti riiki kaitsta. Lisaks tuleks maandada sotsiaalmajanduslikke riske, mis kaasnevad ajateenistusega. Näiteks üks võimalus on muuta ajateenistust lühemaks ja intensiivsemaks. Selgitada noortele senisest enam, mis oskusi ja teadmisi nad ajateenistuses olles omandavad (mitte ainult relvakasutust). „Ma ei tea, kas üldse vabatahtlik ajateenistus on kasulik. Näiteks lõunanaabrid on väga ehedad näited sellest, et see kokkuvõttes ikkagi ei tulnud välja ja nad lähevad kohustusliku süsteemi peale tagasi.“ (mees, eestlane) „Elus tekib päris korralik ja pikk lünk sisse, sest ega sa seal ju ei teeni mitte midagi. Ja olgem ausad, juba peale kooli lõppu on sul kindlasti juba töökoht, võib-olla mõni laen kaelas, kodu, koduremont, mida iganes. Seal lasta sellisel pausil tekkida ja probleemidel kasvada, võib-olla sellepärast on see juba suur põhjus miks ei minda. Seal ei saa mingit raha selle eest.“ (mees, eestlane) „Ajateenistus tõmmata poole lühemaks. Teha see programm oluliselt intensiivsemaks. Siis oleks vabatahtlike arv kordades suurem. Ja teine asi, võib-olla, kuidas neid noori sinna vabatahtlikult rohkem saada – nad saavad riigikaitselaagrid ehitada natuke professionaalsemalt üles.“ (mees, eestlane) „Ma arvan, et rahu ajal ongi raske noori motiveerida ajateenistusse minema.“ (vene emakeelega naine) „Kui lõpetasime kooli, mul oli klassikaaslasi, kes läksid kohe peale kooli ajateenistusse. Mitte sellepärast, et neid kutsuti, vaid läksid sinna vabatahtlikult. Väga paljud läksid sinna sellepärast, et saada autojuhilube, sest see on suurepärane võimalus mitte raisata raha selle peale. Keegi läbis mingid tõsisemad meditsiiniabi kursused. Mitu noort taipasid peale seda, et nad võiksid tegeleda meditsiiniga, et see sobib neile.“ (vene emakeelega naine)

29

„Ma õpin praegu kaheteistkümnendas klassis. Pärast kaheteistkümnendat klassi juba paljudele tulevad kutsed. Paljud arutavad, kes tahavad minna, kes ei taha. Peamine põhjus, miks ei taheta minna, on aasta kaotamine elust. Pärast kaheteistkümnendat klassi teevad paljud sisseastumiskatseid ja kergem on ennast kätte võtta. Sest aasta armees, kui sa ei õpi, seal ei ole sellist õpet kui oli koolis ja sa võõrdud sellest ja tuleb nii välja, et mõned võivad selle, jämedalt öeldes, puhkeaastaga harjuda ja pärast seda neil on juba raskem ülikoolis õppida. Nad ei ole sellele häälestunud, nad kardavad seda. Aga teine põhjus on see, et peale armeed paljud teadmised ununevad ja ülikoolidesse sissesaamine muutub raskemaks. Ka sellega ei taheta riskida.“ (vene emakeelega naine)

30

INTERVJUU KAVA

Sissejuhatus

1. Nimetage kolm teemat või juhtumit, mis Teile esimesena meenuvad Eesti riigikaitse ja julgeolekuga, millest on räägitud või on toimunud viimase viie aasta jooksul ning kuidas on need mõjutanud Teie üldist hinnangut Eesti riigikaitsesse?

(Abiks: Need teemad võivad olla isiklikud või ka meediast või muudest kanalitest kuuldud.) Riigikaitse teemaline infoväli

2. Kuivõrd Te jälgite riigikaitse teemalisi arutelusid meedias/sotsiaalmeedias?

(Abiks: Kas olete riigikaitse teema puhul pigem passiivne või aktiivne jälgija või ei jälgi üldse?)

2.1 Milliseid infokanaleid olete tavaliselt kasutanud riigikaitse teemade uurimiseks/info saamiseks? Mis kanalid tunduvad Teile kõige usaldusväärsemad? (Kui ei ole otsinud, siis kust Te otsiksite? Mis kanalid tunduksid kõige usaldusväärsemad?)

2.2 Kes Teie hinnangul on Eestis viimase kolme aasta jooksul kõige enam meedias/sotsiaalmeedias kõnelenud riigikaitse teemadel?

2.3 Kes on teie hinnangul üldiselt kõige usaldusväärsemad kõnelejad riigikaitse teemadel (kui nimeliselt ei oska nimetada, siis kas oskate nimetada ametite lõikes?)

3. Kus (millistes kanalites) ja kuidas (mil viisil, formaadis) peaks Teie hinnangul Eesti elanikele riigikaitsest rääkima?

3.1 Kuidas saaks Eesti elanikkonna seniseid teadmisi riigikaitsest parandada?

4. Kas teile meenub mõni ajateenistuse ja riigikaitsega seotud reklaamikampaania? 5. Kas te olete märganud järgmisi riigikaitsega seotud kampaaniaid (kuni kolm

kampaaniat – print)

5.1 Mis tundeid see kampaania teis tekitas? 5.2 Kuidas see mõjutab (s) teie suhtumist ajateenistusse?

Ajateenistus

6. Vene grupile: Mis või kes mõjutab Teie hinnangul Teie vanuses või nooremate vene keelt kõnelevate Eesti elanike suhtumist Eesti riigikaitsesse?

31

Eesti grupile: Mis või kes mõjutab Teie hinnangul Teie vanuses või nooremate eesti keelt kõnelevate Eesti elanike suhtumist Eesti riigikaitsesse?

7. Milline on Teie isiklik senine kogemus ja kokkupuude kaitseväe ja ajateenistusega? (Mis on olnud positiivne/negatiivne?)

8. Milline on olnud Teie lähedaste suhe ajateenistuse ja riigikaitsega? (Mis on olnud positiivne/negatiivne?)

9. Mis on olnud takistuseks, et mitte minna omal soovil ajateenistusse (see tähendab ise avaldada soovi ajateenistuse läbimiseks, mitte oodata ametlikku kutset)?

Eesti julgeolek

10. Mis tagab Teie hinnangul Eestile suurima julgeoleku? 11. Kuidas mõjutab Teie hinnangul Eesti julgeolekut liitlaste kohalolu – miks on/ei ole

kasulik? 12. Kas Teie arvamust Eesti riigikaitsest on mõjutanud sõda Ukrainas? Mis on muutunud?

Kokkuvõte

13. Millisena näete enda panust Eesti riigikaitses ning mis Te arvate, kuidas Te saaksite tsiviilisikuna Eesti kaitseväge ja kaitsetegevust toetada?

Millistel sotsiaalmeedia platvormidel viibitakse kõige sagedamini? Milliseid sotsiaalmeedia kanaleid jälgitakse (mis valdkondadest)?