AJATEENISTUSE MAINEKAMPAANIA 2020 KOMMUNIKATSIOONI- TEEMADE TESTIMINE

Vestlusgrupid keskharidusõppe kahe viimase aasta meesõpilastega

Fookusgrupiuuringu kokkuvõte

Uuringu teostaja: Turu-Uuringute AS

Dets 2019

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 2

Sisukord

SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 4

KOKKUVÕTE. PÕHIJÄRELDUSED. .............................................................................. 8

UURINGUTULEMUSED TEEMADE JA ERINEVATE LINNADE GRUPPIDE KAUPA ......... 16

1 Sihtrühma väärtushinnangud .................................................................. 16

1.1 Eesti jaoks olulised väärtused, mille üle uhke olla ja mida kaitsta. Spontaanselt nimetatud ............................................................................................................ 16

1.2 Eesti jaoks olulised väärtused, mille üle uhke olla ja mida kaitsta. Aidatult nimetatud ............................................................................................................ 17

1.2.1. Uuenduslik valitsemine, e-riik ........................................................................ 17

1.2.2. Eesti inimeste saavutused teaduses, hariduses, kunstis, spordis, infotehnoloogias 18

1.2.3. Võimalus Eesti riigi tuleviku kujundamises osaleda ........................................... 18

1.2.4. Läänelik õiguskord, isikuvabadused ja demokraatia .......................................... 19

1.2.5. Inimeste õiglane ja võrdne kohtlemine ühiskonnas ........................................... 19

1.3 Mis ei pane Eesti üle uhkust tundma ............................................................. 20

2 Ohud Eestile, kaitseväe roll ohtude leevendamisel .................................. 20

2.1 Millised ohud ähvardavad Eestit tänasel päeval ............................................... 20

2.2 Kui Eestile tungitaks kallale, kellel lasuks vastutus Eesti kaitseks välja astuda .... 21

2.3 Millisena nähakse Eesti Kaitseväe rolli Eesti ühiskonnas ................................... 22

2.4 Kas Eestile on parem reservarmee või kutseline armee .................................... 22

2.5 Kas Eestis austatakse kutselise kaitseväelase ametit ....................................... 23

2.6 Kui vajalikuks peetakse noormeeste endi jaoks ajateenistuse läbimist. Suurimad väärtused ajateenistuses. Millest kardetakse ilma jääda kui ajateenistuses ollakse ........ 23

2.7 Milline hulk sihtgrupist läheks vabatahtlikult ajateenistusse. Meelsus. Teadlikkus Kaitseressursside Ameti poolt veebis avatud „iseteeninduskeskkonnast“....................... 24

3 Ajateenistuse mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimine ..................... ……………………………………………………………………………..26

3.1 Kuidas mõistetakse termineid „kutsealune“ ja „ajateenija“. Milliseid assotsiatsioone need tekitavad. ..................................................................................................... 26

3.2 Mida arvati sellest, kui „ajateenija“ mõiste kõrval kasutada ka nimetust „Eesti sõdur“ ................................................................................................................ 26

3.3 Kampaania hüüdlausete arusaadavus ja kõnetavus ......................................... 28

3.3.1. Eesti sõdur Eesti kutsel ................................................................................. 28

3.3.2. Eesti sõdur Eesti kaitsel ................................................................................ 29

3.3.3. Eesti sõdur Eesti teenistuses ......................................................................... 29

3.3.4. Hüüdlausete järjestus meeldivuse alusel ......................................................... 30

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 3

3.4 Narratiivide arusaadavus ja kõnetavus .......................................................... 31

3.4.1. Lähen aega teenima kohe pärast keskhariduse saamist .................................... 31

3.4.2. Tean, et teenistuses, nagu eluski, on raskemad ja kergemad ajad...................... 32

3.4.3. Saan usaldusvääriliseks sõduriks, kellega tahetakse luurele minna ..................... 33

3.4.4. Ajateenistus muudab mind veel paremaks inimeseks, töötajaks ja ..................... 35

3.4.5. Ajateenistusse minek on nagu ülikooli astumine, tasub teha .............................. 37

3.4.6. Narratiivide järjestus meeldivuse alusel .......................................................... 39

4 Kommunikatsioonikanalid. Teabe formaat ............................................... 41

4.1 Kas (endised) ajateenijad võiksid noorteüritustel noortele ajateenistuseks valmistumisest rääkida .......................................................................................... 41

4.2 Sõdurieriala sobivuse online test sotsiaalmeediakanalis ................................... 42

4.3 Milliste kanalite kaudu veel soovitakse teavet ajateenistuseks ettevalmistumise kohta ………………………………………………………………………………………………………………………………….43

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 4

SISSEJUHATUS

Uuringu sihtgrupiks olid keskharidusõppe kahe viimase aasta meesõpilased, kelle suhtumine ajateenistusse on positiivne või neutraalne. Selle uuringu sihtgrupi värbamisel kasutati erinevate Tallinna, Tartu, Pärnu ja Ida-Viru eestikeelsete gümnaasiumide ja keskharidust pakkuvate kutsekoolide abi. Noormeeste leidmisega vestlusgruppidesse olid seotud koolide direktorid, koolide juhtkondade esindajad, õppejuhid, õppekorralduse koordinaatorid, õppenõustajad, noorsootöö juhid, huvijuhid ja riigikaitseõpetuse tunde läbi viinud õpetajad. Õpetajaskond jagas informatsiooni vestlusgruppide toimumise kohta laiali, tutvustas arutluse alla tulevat teemat. Vestlusgruppidesse tulid vabatahtlikult need noormehed, kes teema vastu huvi tundsid. Mõningast segadust tekitas asjaolu, et tüdrukud, kes olid riigikaitsetunnid läbinud ja tundsid suurt huvi ajateenistusse mineku vastu, ei olnud vestlusgruppidesse oodatud. Uuringu eesmärgiks oli saada tagasisidet Ajateenistuse mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade kohta – ajateenistuse hüüdlausete ja narratiivide kohta. Tagasiside paremaks mõistmiseks oli vaja välja selgitada, millised väärtused on noormeeste jaoks olulised; mis nad arvavad, milliseid väärtusi annab ajateenistuse läbimine; millisena nähakse kaitseväe rolli Eesti ühiskonnas. Ajateenistuse mainekampaania paremaks läbiviimiseks oli vaja selgitada, milliste kanalite kaudu ja millisel kujul/ milliases formaadis sooviksid noored saada teavet ajateenistuseks paremaks ettevalmistumiseks ja ajateenistuses toimuvast.

Uuringu tulemusel pidi selguma:

 missugused on sihtgrupi arvates eesti jaoks olulised väärtused;  millised ohud ähvardavad Eestit tänasel päeval;  kellel lasub vastutus Eesti kaitseks välja astuda;  milline on Eesti Kaitseväe roll Eesti ühiskonnas;  kuivõrd noormehed peavad endi jaoks ajateenistuse läbimist vajalikuks;  milline hulk sihtgrupist läheks täna vabatahtlikult ajateenistusse;  millised on ajateenistusega seostatavad nõrkused ja võimalused ajateenistuse

mainekampaania paremaks läbiviimiseks;  suhtumine terminitesse kutsealune, ajateenija, Eesti sõdur;  kampaania hüüdlausete arusaadavus ja kõnetavus;  narratiivide arusaadavus ja kõnetavus;  milliste kanalite kaudu/ millisel kujul soovitakse teavet ajateenistuseks paremaks

ettevalmistumiseks ja ajateenistuses toimuvast. Et uuringust saadav informatsioon oleks võimalikult laiapõhjaline, viidi vestlusgrupid läbi nelja erineva linna erinevate gümnaasiumide 11-ndate ja 12-ndate klasside ning kutsehariduskeskuse teise ja kolmanda kursuse noormeestega

Viidi läbi neli rühmaintervjuud. Kõik intervjuud toimusid eesti keeles eestikeelsete õppeasutuste noormeestega.

1. grupp – Tallinn, kolme erineva gümnaasiumi 11-ndate ja 12-ndate klasside meesõpilased

2. grupp – Tartu, nelja erineva gümnaasiumi 11-ndate ja 12-ndate klasside meesõpilased

3. grupp – Pärnu, kolme erineva gümnaasiumi 11-ndate ja 12-ndate klasside meesõpilased

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 5

4. grupp – Jõhvi, kahe erineva gümnaasiumi 11-ndate ja 12-ndate klasside meesõpilased ning Ida-Viru Kutsehariduskeskuse 2. ja 3. kursuse meesõpilased.

Grupivestlustest tehti videosalvestused. Salvestustelt transkribeeritud tekstid olid detailse uurimustulemi aluseks. Esmaste töötlustulemuste põhjal koostati kirjeldav kokkuvõte koos põhijäreldustega.

Tabel 1. Grupivestlustes osalejad (eesnimi, kool, klass; hobid/tegevused ja huvid väljaspool kooli.

Viidi läbi 4 rühmavestlust.

1. rühm (Tallinna gümnaasiumide õpilased)

EESNIMI KOOL, KLASS MILLEGA TEGELEB MELSASTI VÄLJASPOOL KOOLI

Tarmo Tallinna Pelgulinna Gümnaasium, 11. klass

On arvutis

Erko Tallinna Pelgulinna Gümnaasium, 11. klass

Veedab aega koos perega, käivad kultuuriüritustel

Aleksander Tallinna Pelgulinna Gümnaasium, 12. klass

Riigikaitsest huvitatud, läbis riigikaitse kursuse, abistab nooremaid väljaõpetamisel; koolisisene filmindus ja reklaam

Daniel Tallinna Pelgulinna Gümnaasium, 12. klass

Tegeleb filmindusega, videote tegemisega

Gregor Tallinna Kuristiku Gümnaasium, 11. klass

Õpib muusikakoolis basskitarri; kiikinguga tegeleb

Kristjan Tallinna Kuristiku Gümnaasium, 12. klass

Seotud õpilasesindusega; vabal ajal arvutis

Ragnar Tallinna Kuristiku Gümnaasium, 12. klass

Mängib korvpalli, jalgpalli, võrkpalli

Eerik Tallinna Nõmme Gümnaasium, 11. klass

Tegeleb muusikategemisega; aktiivne noorkotkas

Oliver Tallinna Nõmme Gümnaasium, 11. klass

Aktiivne noorkotkas

Krister Tallinna Nõmme Gümnaasium, 12. klass

Lauatennis

2. rühm (Tartu gümnaasiumide õpilased)

Karl Kr. Jaak Petersoni Gümnaasium 11. klass

Arvutis. Jõusaalis. Suhtleb sõpradega

Aadu Kr. Jaak Petersoni Gümnaasium 11. klass

Lauamängud, sõpradega väljas

Oliver K Kr. Jaak Petersoni Gümnaasium 12. klass

Meeldib süüa teha

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 6

Otto Kr. Jaak Petersoni Gümnaasium 12. klass

Kergejõustik võistlusspordi tasemel

Kristjan K Hugo Treffneri Gümnaasium 11. klass

Jalgpall, nii mängija kui kohtunik

Johannes Hugo Treffneri Gümnaasium 12. klass

Loeb, jookseb, sõidab ratast

Ruslan Tartu Tamme Gümnaasium 11. klass

Jõusaal, rattasõit

Romy Tartu Tamme Gümnaasium 11. klass

Metsas telkimine, matkamine

Robin Jaan Poska Gümnaasium 11. klass

Huvitub ajaloost, joonistab

Valter Jaan Poska Gümnaasium 11. klass

Käib sõudmistrennis, on arvutis

3. grupp (Pärnu gümnaasiumide õpilased)

Robin L Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, 11. kl

Jalgpall

Oliver R Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, 11. kl

Loeb e-raamatuid, ajalooteemalisi

Tõnn Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, 12. kl

Lugemine – klassikud, vene kirjandus, ajaloo- ja sõjateemalised raamatud

Richard Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, 12. kl

Muusika, sport

Robin K Pärnu Ühisgümnaasium, 11. kl Jõusaal

Mihkel Pärnu Ühisgümnaasium, 11. kl Jõusaal

Jõnn Pärnu Koidula Gümnaasium, 11. kl Tõstmine, Noorte Kotkaste liige

Erik Pärnu Koidula Gümnaasium, 11. kl Mootorrattasõit. Air Soft mäng

Markus Pärnu Koidula Gümnaasium, 12. kl Jõusaal. IT, elektroonika

Sander Pärnu Koidula Gümnaasium, 12. kl Jõusaal, arvuti

4. grupp (Ida-Virumaa gümnaasiumide õpilased)

Maksim Kohtla-Järve Gümnaasium, 11.kl Tai poks, tegeleb ka omaloominguga, kirjutab; poliitika ja ajalugu huvitavad

Rasmus Kohtla-Järve Gümnaasium, 11.kl Enesekaitsetrenn. Huvitub elektroonikast, elektrooniliste seadmete parandamisest

Jaan Kohtla-Järve Gümnaasium, 12.kl Air Soft, laskmine

Kirill Kohtla-Järve Gümnaasium, 12.kl Mängib kitarri ja laulab

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 7

Kris Jõhvi Gümnaasium, 11. kl Autokoolis õpib

Roland Jõhvi Gümnaasium, 11. kl Jõusaal, enesekaitse

Richard P Jõhvi Gümnaasium, 11. kl Tipptasemel korvpall

Oliver V Jõhvi Gümnaasium, 12. kl Korvpall

Sergo Ida-Viru Kutsehariduskeskus, 11. kl

Kooli õpilasesinduse president, organiseerib pidusid ja muid üritusi koolis

Marco Ida-Viru Kutsehariduskeskus, 12. kl

Õpib kokaks ja peale kooli ka kokkab

Teostajad

Uuringu eri etappides osalesid:

Uuringujuht, juhtiv konsultant - Juhan Kivirähk

Keskharidusõppe õpilaste värbamine –

Erinevate gümnaasiumide ja

kutsehariduskeskuse õpetajate ja

töötajate abil Turu-uuringute AS

küsitlejad

Eestikeelsete fookusrühmade läbiviimine ja

uuringutulemuste kokkuvõte -

Kaja Södor

Kontaktandmed Turu-uuringute AS

Pärnu mnt. 102, Tallinn

juhan ( at ) turu-uuringute.ee

tel. 58529700

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 8

KOKKUVÕTE. PÕHIJÄRELDUSED.

1. Spontaanselt nimetatud Eesti jaoks olulised väärtused, mille üle uhke olla ja mida kaitsta. Spontaanselt nimetati Eesti jaoks kõige olulisema väärtustena fakti, et Eesti on üldse suutnud iseseisva rahva ja riigina ellu jääda; et meil on olnud võimalus säilitada oma rahvus ja rahvuskultuur Usutakse Eesti ühtsusesse, sest Eestis elavad targad inimesed, intellektuaalne potentsiaal on hea. Ollakse uhked maailmatasemel oleva IT sektori üle, e-riigi, Skype’i sünnimaa, kiiresti areneva robootika, noori kaasavate kosmoseuuringute üle. Eesti on rahulik ja ilus koht, ei ole terrorirünnakuid, tulistamisi, looduskatastroofe. Eesti on tegelikult heaoluriik.

2. Aidatult käsitletud Eesti jaoks olulised väärtused, mille üle uhke olla ja mida kaitsta Eesti on õigusriik, kus kehtivad isikuvabadused ja valitseb demokraatia. Eestis koheldakse inimesi üldiselt õiglaselt ja võrdselt. Eesti valitsus pole otseselt midagi valesti teinud. Valitsused ikka vahetuvad, igal oma käekiri. Meedial on konfliktide õhutamisel ka oma roll. Eks valitseda saaks meie riiki ka paremini, aga teistes riikides on sarnased probleemid, rahvas pole kunagi valitsusega rahul. Meil toimib mugav e-riik. Paljudes arenenud riikides seda pole või ollakse arengutega meist kaugel maas. Eestis saab väga head haridust ja meil on toimiv tervishoiusüsteem. Eesti inimesed on palju saavutanud, on Eestit muule maailmale tutvustanud, Eestile kuulsust toonud ja Eestit suuremaks teinud. Kuulsaimate eestlastena nimetati Arvo Pärt, Inger, Ott Tänak, Magnus Kirt, Andrus Veerpalu, Kelly Sildaru, Mart Noorma, Konstantin Päts, Kreutzwald, Hurt, Kuperjanov. Õpilased ei tunne, et neile oleks antud võimalus Eesti riigi tuleviku kujundamises osaleda. Nad tahaksid, et neid võetaks rohkem kuulda – kust muidu kasvab see aktiivsus ja oskus, kuidas edaspidi Eesti riigi kujundamise osas aktiivsemalt kaasa lüüa. Arvatakse, et nende aeg pole veel tulnud, vanem põlvkond ikka juhib ja otsustab. Aga küllap saabub ka neile võimalus Eesti riigi tuleviku kujundamises aktiivsemalt osaleda, peaasi, et ise mugavaks ja passiivseks ei jääda.

3. Mis ei pane Eesti üle uhkust tundma Eesti valitsus võis veidi soliidsemalt käituda. Nad peaksid meile, kodanikele, rohkem eeskujuks olema, enne mõtlema, siis tegema. Hoolimata sellest, et üldiselt võib Eestis elatustasemega rahule jääda, siis tegelikult on paljude inimeste palgad ja eriti pensionid ikka liiga väiksed. Rahvustevahelised probleemid, eriti Ida-Virumaal, teevad muret. Noored eestlased tunnevad kohalike noorte venelaste pärast rohkem muret kui Eesti valitsus. Noorte arvates ei oska valitsus venekeelse elanikkonnaga midagi peale hakata. Kohalike venelaste nimel pole pingutanud ei praegune ega eelmised valitsused.

4. Millised ohud ähvardavad Eestit tänasel päeval Venemaa kujutab Eestile ohtu, hirmutab. Otseselt ei ähvarda, ehk ka kallale ei tungi, aga hoiab pingeid üleval. Siseriiklikult ohustab parempoolne partei EKRE. Nad üritavad lõhestada ühiskonda inimestevahelise vaenu õhutamisega ja üldise robustse valitsemisstiiliga. Digiriigi areng võib endas kätkeda ohtu. Tehnoloogia areneb väga kiiresti, keegi ei tea täpselt, millises suunas. Ühel hetkel võib kogu süsteem kokku langeda. Kui mõni riik jõuab teistest palju ette, siis see võib Eestile halba tekitada. Meie rahvaarv väheneb. Väike sündimus polegi nii suur probleem kui see, et noored ajud rändavad välja. Kuritegevus tavamõistes on meil kontrolli all, politsei on tasemel. Pankade kuritegevus on probleemiks – Danske, Swedbank, SEB. Laialdane vene keele kasutus ja venekeelse hariduse andmine Ida-Virumaal ja Tallinnas. Miks vene lapsi ei õpetata eesti keeles? Miks on põhikoolid venekeelsed? Miks pole Eesti riigis Eesti keelt vaja osata?

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 9

5. Kui Eestile tungitaks kallale, kellel lasuks vastutus Eesti kaitseks välja astuda Eesti inimestel endil, kõikidel Eesti elanikel, esti rahval, kõigil, kes vähegi tunnevad kohustust oma riiki kaitsta. Seejärel nimetati NATOt, NATO liikmesriike; ja alles kolmandana nimetati Eesti Kaitseväge. Lisati veel Eesti Kaitseliit, Eesti politsei, Soome, Euroopa Liit.

6. Millisena nähakse Eesti Kaitseväe rolli Eesti ühiskonnas Eesti Kaitseväe ülesanne pole mitte teisi rünnata, vaid kaitsta Eestit - julgestada Eesti iseseisvust, kaitsta oma maad, oma rahvast, kõiki tsiviilelanikke, Eesti riigi piiri. Kaitsevägi õpetab ajateenijaid välja – nii füüsiliselt kui vaimselt – sisendab noortele, et Eesti riigi üle tuleb uhke olla; suurendab noorte seas patriotismi ja kaitsetahet. Kaitsevägi on abiks ja toeks Noorkotkaste ja Kodutütarde isamaalisuse kasvatamisel. Kaitsevägi võtab osa ja juhib noorte suvelaagrit, kus õpetatakse noortele, kuidas ellu jääda; käib nendega koos võistlustel, matkamas, ülesandeid täitmas, annab infot kaitseväe kohta, äratab noortes huvi riigikaitse vastu. Rahu ajal aitab katastroofide ja kriiside puhul– tormid, üleujutused, muud looduskatastroofid, poliitilised sisekriisid (riigipööre), küberkriisid, finantskriisid.

7. Kas Eestile on parem reservarmee või kutseline armee Eestile on reservarmee parem kui kutseline armee. Eesti on väike riik, kutseline armee väga kallis. Eestis pole ka piisavalt inimesi, kes sooviksid kutselisse armeesse minna. Kutselise kaitseväelase ametisse suhtutakse küll lugupidavalt või vähemalt neutraalselt, aga Eesti inimeste hulgas ei ole eriti palju neid, kes ise sooviksid endale kutselise kaitseväelase ameti valida. Ohtlik, ei too suurt midagi sisse, mõjub vaimsele tervisele halvasti. Valitseb pigem arusaam, et on tore küll, et meil on kutselised kaitseväelased, aga peaasi, et seal pole mina ega keegi minu lähedastest. Reservarmee on Eestis suurem, töökindlam. Kui inimesed tahavad vabatahtlikult oma riiki kaitsta, siis nad seda ka teevad, lõpuni välja. Eestis on olemas kutselise armee üksused, kellega koostöös on reservarmee kõige tõhusam.

8. Kui vajalikuks peetakse noormeeste endi jaoks ajateenistuse läbimist Vestlusgruppidest osavõtnud noormehed pidasid ajateenistust poiste endi jaoks väga kasulikuks, aga nemad olid ka väljavalitud sihtgrupp. Nende arvates õpivad poisid ajateenistuses paremini aru saama, et vabadus ja iseseisvus ei ole iseenesestmõistetavad asjad, et vabadust ja iseseisvust on vaja hoida ja kaitsta. Suurimad väärtused, mida saadakse ajateenistuses: praktilised oskused, mis edasises elus vajalikud ja kasulikud; distsipliini ja vastutustunde õppimine; meeskonnatöö, uutes oludes hakkamasaamine, mehistumine nii füüsiliselt kui psüühilises mõttes. Paljud noormehed siiski ei pea ajateenistust enda jaoks vajalikuks. Ajateenistuses käimist peetakse ajaraiskamiseks. Peale keskhariduse omandamist tahetakse kohe ülikooli või tööle minna, ollakse enesekesksed, ei peeta oluliseks, et riigil võib ka neid vaja minna. Kardetakse ka, et ajateenistus piirab nende vabadusi – ei saa teha seda mida harjunud tegema, ei saa kodus käia, väeosast väljas käia, peab käske täitma. Osad noored ei suuda oma mugavustsoonist loobuda. Neil hirm vastutuse ees, mida ajateenistuses võtta tuleb.

9. Milline hulk sihtgrupist läheks vabatahtlikult ajateenistusse Vestlusgruppides osalenutel paluti anda hinnang, kui suur hulk (mitu protsenti) nende klassi poistest oleksid nende hinnangul valmis ajateenistusse vabatahtlikult minema; kui paljud läheksid kutse peale; kui paljud püüaksid kõrvale hiilida. Enamasti pakuti, et potentsiaalseid vabatahtlikke on kõrvalehoidjatest veidi rohkem, valdav enamus noormeestest läheks ajateenistusse siiski alles kutse peale. Kui kvalitatiivuuringu väikesearvulise osavõtjate hinnangute põhjal (osavõtjateks valitud need, kes suhtuvad ise ajateenistusse positiivselt või neutraalselt) orienteeruv numbriline ülevaade teha, siis pakuti, et vabatahtlikke võiks olla umbes 25%, kutse peale minejaid 55%, ajateenistusest kõrvalehoidjaid 20%.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 10

Hinnangud selle kohta, kuidas suhtuvad ajateenistusse minekusse õpingukaaslased.

Vabatahtlikke Kutse peale Kõrvalehoidjaid Tallinna grupp 40% 40% 20% Tartu grupp 20% 70% 10% Pärnu grupp 30% 50% 20% Ida-Viru grupp 20% 50% 30%

Vabatahtlikult soovivad ajateenistusse minna need noormehed, kellele see valdkond huvi pakub. Loodetakse saada uusi teadmisi, saab treenida, saab linnast välja aastaks ajaks. Ajateenistuses nähakse vaheldust õpingutele, eriti juhtudel, kui ei teata, mida pärast keskkooli teha - siis ajateenistuses olles saab mõelda.

10. Millised on ajateenistusega seostatavad nõrkused ja võimalused ajateenistuse mainekampaania paremaks läbiviimiseks Vabadusse sündinud noortel on raskusi arusaamisega, mida vabaduse kaitsmine õieti tähendab. Noortele tuleks rohkem, neile arusaadavat terminoloogiat ja nende eakaaslaslasi kõneisikutena kasutades selgitada, et tänapäeva maailmas ei saa ainult enesekeskselt elada. Tuleb aru saada, et head asjad ei jookse iseenesestmõistetavalt sülle, et mugavat ja mõnusat elu ei saa ainult teiste arvelt elada, ise on vaja ka panustada. Heade asjade nimel peab igaüks vaeva nägema. Ajateenistus oleks vaja atraktiivsemaks teha nii gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanutele, tugevatele spordipoistele kui väiksemate tervisehädadega noortele. Igale sihtrühmale tuleb leida just neid paeluv, just neile jõukohane ja sobiv ülesanne ajateenistuses. Ehk aitaks mõnele sihtrühmale ka ainult 3-kuulisest sõduri baaskoolitusest, arvasid noormehed. Samuti tehti ettepanek, et Kaitseministeerium võiks neile poistele suuremaid soodustusi teha, kes vabatahtlikult ajateenistusse lähevad, ehk siis üldine huvi ka kasvaks.

11. Kuidas mõistetakse termineid „kutsealune“ ja „ajateenija“ Termineid kutsealune ja ajateenija mõisteti täiesti sõnasõnaliselt. Kutsealune on teatud vanuses isik, kes on saanud kutse minna ajateenistusse. Täpselt ei osatud öelda, millises vanuses kutsealused on – kusagil 16 ja 20 eluaasta vahel. Ajateenija on ajateenistuses olev inimene – kutsealune, kes on juba aega teenimas ja saab sõdurikoolitust. Ajateenijat seostatakse tubli mehega, kes õpib riiki kaitsma. Negatiivseid assotsiatsioone mõiste „ajateenija“ ei tekitanud. Negatiivsed assotsiatsioonid tekkisid ainult seoses ajateenimisega – ajateenijad on kinnises asutuses nagu vangis, ei saa sõjaväeosast lahkuda kui soov peaks tekkima. Samuti seondus ajateenistus hirmutavate elumuutusega- noor inimene peab võõras keskkonnas hakkama saama, tal puudub koduste ja lähedaste toetus.

12. Mida arvati sellest, kui „ajateenija“ mõiste kõrval kasutada ka nimetust „Eesti sõdur“ Terminoloogia muutmise mõttest ja põhjustest ei saadud aru. Meil ju toimivad terminid olemas, milleks neid muuta. Sõna ajateenija ei tekita mingeid negatiivseid assotsiatsioone, pigem võib negatiivseid assotsiatsioone tekitada sõna sõdur. Ajateenija assotsieerub kaitsjaga, sõdur ründajaga. Mõiste „Eesti sõdur“ kasutamist üldiselt, nii kutsealuste, ajateenijate kui reservväelaste kohta ei peetud õigeks. Kuigi need erinevad kategooriad on ühe organisatsiooni osad ja teenivad ühiseid eesmärke, siis nende täiesti erinevate gruppide nimetamist ühise terminiga „Eesti sõdur“ peeti kunstlikuks, isegi lapsikuks. Noortele inimestele ei assotsieeru „ajateenija“ millegi ajale jalgu jäänuga, nemad pole näinud seda eelmist aega, kus ajateenimine tähendas midagi muud kui see tähendab praegu. Ajateenimine tähendab sõdurikoolituse läbimist oma riigi kaitsmise eesmärgil.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 11

13. Kampaania hüüdlausete arusaadavus ja kõnetavus Hüüdlause „Eesti sõdur Eesti kutsel“ on segadust tekitav ja mitmeti mõistetav hüüdlause. Ei saada aru, keda täpsemalt kuhu kutsutakse. Kas sõdurit sõtta või kutsealust ajateenistusse. Ainult väga üldistatud tasandil võib aru saada, et riik kutsub inimesi appi ja on vaja minna, mitte kõrvale hiilida. Tavalise sõdurpoisi jaoks hüüdlause pigem umbmäärane, soovitakse konkreetset teada, kelle kohta kutse käib. Ida-Viru poiste grupp seostas hüüdlauset ainult sõjaolukorraga, kus mehi kutsutakse Eesti riiki kaitsma. Hüüdlauset „Eesti sõdur Eesti kaitsel“ interpreteerisid Tallinna ja Tartu grupid väga kitsalt: sõjaolukord, Eesti Kaitseväe sõdurid kaitsevad Eestit Eesti pinnal, mitte ei sõdi kellegagi kuskil kaugel. Pärnu ja Ida-Viru noormehed tajusid laiemat pildi – Eesti sõdur seisab Eesti huvide eest ka väljaspool Eestit, ei kaitse ainult füüsiliselt Eestit Eesti pinnal. Aga mida suuremat pilti nägema hakati, seda suuremat vastuolu senini õpituga ka tajuti – hüüdlause viitab sellele, et Eesti huve kaitsevad ainult väljaõpetatud sõdurid, mitte kogu lojaalne elanikkond ja vastavate ametikohtade tsiviilisikud, nagu koolis õpetatud on. Hüüdlauset „Eesti sõdur Eesti teenistuses“ nägid Tallinna ja Tartu gruppide noormehed laiemas kontekstis, see kohandus erinevatele sihtgruppidele, nii rahu- kui sõjaajale. Hoolimata oma laiast kontekstist oli arusaadavaim, vähem segadusse ajav. Pärnu grupis olid pooled poisid Tallinna ja Tartu gruppidega sama meelt, teise poole arvates oli hüüdlause liiga kohmakas, fookusest väljas. Ida-Viru grupi arvates on hüüdlause laiapõhjaline, mitmes kontekstis kasutatav, aga tsiviilisikutest Eesti kaitsjate suhtes kõlab ebaausalt – nemad nagu jäetakse üldse mängust välja, nende osatähtsus ei tule kuidagi välja.

14. Hüüdlausete järjestus meeldivuse alusel Kõige enam meeldis hüüdlause „Eesti sõdur Eesti kaitsel!“. Konkreetne üleskutse, sõjaväeline, üleskutse kindlale kitsamale sihtrühmale, kõige mehisem, kõige tugevam, kõige mõjusam. Tabav, arusaadav, vahet pole, oled ajateenija, palgaline või reservis, kaitsed ikka Eestit kui vaja, täidad oma kohust. Seda hüüdlauset hüüdes väeosal hea marssida, samm ei lähe sassi. Kõige enam assotsieerub tegevväelastele ja reservväelastele mõeldud üleskutsena. Teisele kohale jäi hüüdlause „Eesti sõdur Eesti teenistuses!“. Kõige rahulikum, kõige lähedasem, pehmem, seondub kõige rohkem noormeeste endiga, kõnetab neid kui ajateenijaid kõige paremini. Kõige laiemas kontekstis, ühendab kõiki inimesi, kõiki Eesti kaitsjaid – nii neid, kes teenistuse eest palka saavad kui ajateenijaid. Assotsieerub nii ajateenijatele, reservväelastele kui tegevväelastele mõeldud hüüdlausega – nemad on ju kõik teenistuses. Positiivne hüüdlause. Laiem haare, ei kaitse ainult vaid teen muud ka Eesti heaks. Olen kõike nõus tegema. Kolmandale kohale jäi hüüdlause „Eesti sõdur Eesti kutsel!“ Hüüdlausel pole ju viga, hea marssides hüüda, aga sisu poolest liiga laialivalguv ja segane üleskutse, ei saa aru, kes on sihtrühm.

Narratiivide arusaadavus ja kõnetavus 15.1 Lähen aega teenima kohe pärast keskhariduse saamist Pealkirja peeti arusaadavaks, küsimusi ei tekita. Lihtsalt kutsutakse kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist aega teenima. Narratiivi teksti algus ka arusaadav– kui tahad elada vabal maal, siis tuleb kaitsta oma riiki. Edasi läheb asi segasemaks, tekstis toimub liiga suvaline hüpe. Soov elada vabas riigis ei ole ju seotud sellega, et lähen kohe pärast keskhariduse omandamist ajateenistusse. Kui ma kohe pärast keskhariduse saamist aega teenima ei lähe, kas ma siis ei soovi oma lähedastele vabadust? Parem võiks rõhutada, et mugav on minna kohe peale gümnaasiumi lõppu ajateenistusse, pole veel muid kohustusi. Viimane lõik – see on minu isiklik vastutus ja teadlik otsus – seondus sellega, et narratiiv polegi mõeldud kõigile gümnaasiumilõpetajatele, vaid ainult neile, kes otsustavad teadlikult ja vabatahtlikult kohe pärast keskhariduse omandamist ajateenistusse minna. Neile gruppidest osavõtnud poistele,

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 12

kes ise kavatsesid vabatahtlikult kohe peale gümnaasiumi lõppu aega teenima minna, oli see mõte väga arusaadav ja hingelähedane. Teistele kõlas see viimane lause pigem silmakirjalikult - et tegelikult mind sunnitakse ajateenistusse minema, aga ma pean ütlema, et ma ise otsustasin vabatahtlikult nii. Selle viimase lauseosa võiks üldse välja jätta, sest selle mõju võib oodatule olla hoopis vastupidine. Narratiivist saadi aru ka nii, et lähen kaitseväkke ja teen seal mida tahan. Kaitsevägi peaks vastutustunnet õpetama, aga seda ei loe siit välja. Ja ka nii: mind kutsutakse ajateenistusse ja ma muudan selle ajateenistuse seal vabaks ja iseseisvaks. Aga üksi ma ju ei tee mingeid muudatusi seal. Ja pärast ajateenistusest tulekut ei muuda ma Eesti riigis üksi ka midagi. Siin pole kollektiivsusest ja koostööst mingit juttu. See on tühi reklaamtekst – sina oled see, kes muudab maailma! Võiks olla parem aus üleskutse kohe peale keskhariduse saamist ajateenistusse tulla, kuna meil on poisse väga vaja.

15.2. Tean, et teenistuses, nagu eluski, on raskemad ja kergemad ajad Tore pealkiri, ajateenistust seostatakse päris eluga. Julgustatakse ajateenijat, et raskeid hetki tuleb elus ikka ette, tuleb ennast kokku võtta, raskustest üle saada. Lause keelelise poole pealt toodi välja, et sõnad „kergemad“ ajad peaksid olema enne sõnu „raskemad“ ajad - … on kergemaid ja raskemaid aegu. Siin rõhutatakse raskusi. Seda poleks vaja. Narratiiv on hästi arusaadav - õpid ajateenistuses raskustega toime tulema, sul on, kelle poole pöörduda. Julgustav on teada, et kui on raske, siis saad kellelegi toetuda. Aga see, mida lõpuks saavutad, sõltub ikka sinust endast. Ajateenistus tuleb läbida omal jõul, keegi ei tee seda sinu eest ära. See on õige mõte. Ühelt poolt rahustab, teisalt kõditab närvi – pead valvel olema, raskused tulevad nagunii, kohe võib midagi halba juhtuda.

15.3. Saan usaldusvääriliseks sõduriks, kellega tahetakse luurele minna Pealkirja interpreteeriti erinevalt. Pooled poistest said asjast aru nii, et lähed ajateenistusse, õpid ja arened seal, ei löö aega surnuks, jätad endast kaasteenijatele ja juhtidele hea mulje – ja siis hakatakse sinuga arvestama, oled usaldusväärne inimene. Minust on saanud tubli inimene, kellega teised tahavad rasketes situatsioonides koos töötada. Teine pool poistest ei tundnud ära metafoori ja võttis luurele minekut sõna-sõnalt - õpin ajateenistuses just selliseks sõduriks, et saaks luurele minna. Aga see pole ju nii, ajateenistuses ei õpita ainult luurele minekut. Sõna „luurele“ pole hea, peaks rääkima laiemalt – et minna koos raskustele/ ohtudele vastu; minna missioonile. Kui pealkirjast teisiti aru saanud noormehed selgitasid, et „luurele minek“ on sümbol ja metafoor, siis konkreetsetes kategooriates mõtlevad poisid lausa solvusid – õiged ajateenistusse minejad ja Eesti riigi kaitsjad vaatavad asju praktilise pilguga, mitte metafooride tasandil. Tsiviilisikud võivad filosofeerida, sõjaväelased näevad sõna „luure“ taga luurele minekut. Pealkirjast saadi aru ka kolmandat moodi – suunatakse sõdurit iseseisvale tööle, saa ise tubliks! Seondub egoismile suunamisega, ei väärtustata kollektiivset tööd. Aga kui mina saan tubliks, kas siis teised ka ikka tublid on? Saan ma ikka nendele loota? Noormeestel oli raskusi pealkirja ja narratiivi seostamisega - ajateenimise ja reservväe tegevuste ühe organisatsiooni alla kokku panemisega. Esialgu tundus, et pealkiri ja narratiiv räägivad täiesti erinevatest asjadest, tekst ei toeta pealkirja. Alles pikema arutelu käigus jõuti arusaamisele, et nii ajateenijad kui reservvägi on Kaitseväe osad, et nii pealkirjas kui tekstis rõhutatakse Kaitseväe väärtusi – saada kohusetundlikuks ja usaldusväärseks kodanikuks, kelle peale saab loota, kes lähevad nii õppekogunemistele kui vajadusel ka oma riiki kaitsma.

15.4. Ajateenistus muudab mind veel paremaks inimeseks, töötajaks ja tööandjaks Sarnaselt eelmise narratiivi pealkirjaga ei jõudnud ka selle narratiivi pealkirja mõte noormeestele esimese hooga kohale. Pealkirja peeti laialivalguvaks, seosetuks, vasturääkivaks lauseks, mõttest ei saadud aru. Alles mõningase süvenemise järel nõustuti, et kui pikemalt arutleda, siis hakkad aru saama, et tahetakse rõhutada, et ajateenistus paneb noorele tugeva põhja alla kogu eluks. Aga kui tavaline noor tänaval loeb sellist hüüdlauset, siis ei pruugi ka

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 13

tema kohe midagi aru saada. Võib-olla peaksid taolised hüüdlaused lihtsamad ja konkreetsemad olema? Narratiivi kõige raskemini aru saadavaks mõtteks oli ajateenistusest tulnu eelistamine töövestlusel. Ei mõistetud, miks peab tööandja ajateenistusest tulnut eelistama. Ainult Pärnu grupi noormehed oskasid sellele ka neile endile arusaadava põhjenduse leida. Teistes gruppides jäädi pigem seisukohale, et kui tahetakse rõhutada, et ise ajateenistuse läbinuna mõistad teist ajateenistusest tulnut paremini, saad aru, millises olukorras ta on, siis nii öelgegi otse välja. Pole vaja mingit teiste arvelt eelistamise juttu ajada, see tundub ebaõiglane.

15.5. Ajateenistusse minek on nagu ülikooli astumine, tasub teha ettevalmistusi Pealkiri tekitas segadust - kas peab ettevalmistusi tegema ajateenistusse minekuks? Milliseid ettevalmistusi vaja teha? Teadmatus tekitab vastuseisu ja hirmu. Ei ole vaja noori hirmutama hakata. Noormeeste arvates ei läinud pealkiri ja tekst kokku, tekst ei toeta pealkirja. Tekst on tühi, ei ole usutav. Sõnaga „iidolid“ on üle pingutatud. Meie ühiskonna noortel pole selliseid iidoleid nagu ameeriklastel tavaks on. See mõte kuidagi kunstlikult meie väiksesse Eestisse üle kantud. Pealegi pole iidoliteks tavaliselt oma eakaaslased, kes sinuga koos ajateenistuses viibivad. Iidol on kogenum inimene, kes on elus midagi saavutanud, mitte minuvanune õppur, gümnaasiumilõpetaja. Ajateenistusse lähed koos omavanustega. Sõbrad, tuttavad, sugulased on ajateenistuses, mitte iidolid. Lähedastele inimestele tuleb viidata. Iidol võib olla väga kauge, täiesti suvaline inimene, keda sa ei tunne, kelle olek ajateenistuses sind kuidagi ei motiveeri ega julgusta. Terve tekst on kuidagi kauge, ei ole tõsiseltvõetav, on promojutt. Pealegi ei astuta teksti kõrval oleval pildil mitte ülikooli, vaid hoopis jääauku …

16. Narratiivide järjestus meeldivuse alusel Kõige enam sai meeldivuse alusel esikohti narratiiv nr 2 - Tean, et teenistuses nagu eluski on raskemad ja kergemad ajad Kõige reaalsem tekst, kõik on nii nagu tegelikult on. Pealkiri juba haarab kaasa. Eluline lähenemine - ajateenistust seostatakse tavalise eluga. Julgustab, et raskuste ilmnemisel saab abi küsida. Koostööd rõhutatakse. Samas lisatakse, et ise tuleb ka mees olla. Neile, kes arvavad, et ajateenistus pole hea mõte, tuletatakse meelde, et eluski on raskemaid hetki, aga ajateenistusest saad kogemusi. Teisele kohale jäi narratiiv nr. 1 – Lähen aega teenima kohe pärast keskhariduse saamist Kõige arusaadavam tekst, kõnetab kõige paremini. Pealkiri ja tekst toetavad teineteist. Lihtne, arusaadav, ei mingit häma. Et mingeid kergemaid ja raskemaid aegu, ei mingeid ettevalmistusi, mingeid ajateenistuse läbinute eelistamisi pole vaja arvestada. Kõige südamelähedasem, paljud meist ju tahavadki minna kohe peale keskhariduse saamist ajateenistusse. Nõrgim aspekt narratiivi juures – ei nõustutud mõttega, et kohe pärast keskhariduse saamist tuleb ajateenistusse minna, muidu sa ei ole ustav oma riigile. Kolmandale kohale jäi narratiiv nr. 3 – Saan usaldusvääriliseks sõduriks, kellega tahetakse minna luurele Rõhutati, et ajateenistuses kindlaid oskusi omandades saad usaldusväärseks inimeseks. Saad endaga hakkama, saad koostöö ja tiimitööga hakkama. Oled hea sõber ja kaaslane kogu eluks, mitte ainult ajateenistuse ajaks. Tekst toetas pealkirja, moodustas terviku. Nõrgemad küljed: segane hüplev tekst, ei seondu ajateenistusega. Tekst ei seondu pealkirjaga; sõna „luurele“ halb sõna siin, kõik ei pruugi metafoorist aru saada. Neljandale kohale jäi narratiiv 4 – Ajateenistus muudab mind veel paremaks inimeseks, töötajaks ja tööandjaks Meeldib, et rõhutatakse, et see, mis sa ajateenistusest kaasa saad, teeb sind paremaks inimeseks. See võtab kogu elu kokku, kus ja kuidas sa edaspidi saad ajateenistuses omandatut

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 14

kasutada. Aga ajateenistuse läbinuid ei tohiks töövestlustel eelistada, ebavõrdne kohtlemine ei kuulu Kaitseväe väärtuste hulka. Tekst: „…saaks mugavalt osaleda õppekogunemistel“ … see on nii spetsiifiline – kõigepealt pean tööandjaks saama, siis pean palkama vastava inimese, ja siis see inimene peab saama kutse kogunemisele… Selline võimalus tulevikus minu jaoks on väga väike – seega kogu tekst jääb kaugeks mulle. Väheusutav tekst. Viimasele, viiendale kohale jäi narratiiv 5 – Ajateenistusse minek on nagu ülikooli astumine, tasub teha ettevalmistusi Meeldiva aspektina toodi välja meeldetuletus, et enne ajateenistusse minekut on poistel vaja ettevalmistusi teha. Oled lähedastest eemal, pead hakkama saama. Ei tohi alla anda, pead olema visa. Enamus nägi aga selles tekstis põhiliselt ainult ajateenistuse mainekampaania korraldajate reklaamteksti. Ajateenistusse on vaja tõsiseid ettevalmistunud poisse – valmistage ennast ette! Tegu on ülespuhutud reklaamtekstiga. Tekst pealkirjaga ei seondu. Pilt ebaõnnestunud. Ei ole paslik ajateenistust/oma riigi kaitsmist võrrelda ülikooli astumisega, täiesti erinevad asjad. Ei meeldinud ka mõte, et enne ajateenistusse minekut tuleb ettevalmistusi teha, see hirmutab inimese ära, mida ta peab siis ette valmistama? Iidolid pole omavanused, „iidolite“ kasutamine tekstis on kohatu.

Kommunikatsioonikanalid 17.1. Noorteüritused Vestlusgruppidest osavõtjad ei osanudki eriti palju noorteüritusi välja tuua. Simpel Sessionil ja MyHits Music Awardsil ei olnud keegi käinud. Oldi käinud näiteks Intsikurmu muusikafestivalidel, Weekendil, motošõudel, Viljandi Folgil, kohalikel laadapäevadel, Laulupeol, 24. veebruari Kaitseväe paraadil, aga neid ei saa pidada ainult noorteüritusteks. Ei osatud spetsiaalseid noorteüritusi välja pakkuda, kuhu oleksid ajateenistuse tutvustajad oodatud. Kontserdile või festivalile lähevad noored eelkõige lõbutsema, seal ei taheta loenguid kuulata, vähemalt mitte pealavalt. Info andmine ja patriootlikkuse tõstmine ei tohi muutuda sõjaväe propagandaks halvas mõttes. Pigem võiks tulla ajateenistusest rohkem rääkima koolidesse. Osad noormehed siiski arvasid, et ehkki kool oleks parem kui noorteüritused, võiksid nad ka koolivälistel üritustel käia. Mõned arvasid, et ka noorte festivalidel võiks ajateenistusse minekut tutvustada. Niikaua kuni ei segata põhiüritust, võiks igale poole minna. Teeviidale oleks mõttekas minna –tulevikuvõimalusi tutvustama. Noorkotkaste üritustele. Kuni kuulamine pole kohustuslik on kõik hästi.

17.2. Sõdurieriala sobivuse online test sotsiaalmeediakanalis Poistel oli huvi sõduriereiala sobivuse väljaselgitamise kohta täitsa olemas. Enamus ju tahab teada saada, mis neile sobiks. Test tekitab huvi ka nendes inimestes, kes muidu ajateenistusest väga huvitatud pole. Paljud lihtsalt huvi pärast teeksid testi ära, isegi ennest ajateenistusse minekuga seostamata. Ja sealt edasi väike samm, et huvi tekiks. Oleneb reklaamist kui suurele sihtrühmale see test kohale jõuab. Koolides võiks lingi anda. Lingid e- kooli üles. Aga testi täitnud võiksid siis saada valida ka, kuhu ja kellena minna. Praegu lihtsalt öeldakse ette, kus on vaba koht. Lähed sinna, kus inimesi vaja on.

18. Millises formaadis soovitakse teavet ajateenistuseks ettevalmistumise kohta Baasinformatsiooni soovitakse saada ametlikult Kaitseväe kodulehelt. Ja seda kodulehte oleks vaja noortele rohkem tutvustada. Infot on vaja rohkem anda isegi selle kohta, et selline leht üldse olemas on. Riigikaitse tunde oleks koolides rohkem vaja. Riigikaitsemoodulid koolides peaksid koosnema nii loengutest kui metsalaagrist ja praktilistest õppustest lasketiirus. Riigikaitsekursused koolides ongi järjest populaarsemad, ka tüdrukute huvi kasvab. Silmast silma kohtumised koolis. Nii põhikooli kui keskkooli noori võiks kaasata. Esimene kord võiks kõik noored kohale kutsuda, anda kõigile võimalus. Osad ei teagi, kas või mis neile meeldib. Järgmistel kordadel tulevad juba need, keda asi huvitab. Esimene üritus võiks isegi

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 15

kohustuslik olla. Edasised üritused viia väiksematesse gruppidesse, et jõuda kõigi huvilisteni personaalselt. Omavanune/ teemat hästi valdav inimene tuleb silmast silma rääkima, koos näitlike vahenditega, kaasab õpilasi - see kõige veenvam. Sotsiaalmeedia on parim viis kõige suurema hulga noorteni jõudmiseks. Näiteks Youtube’s Reamees Poom on populaarne, huvitav, kasulik, asjalik, naljakas, ajateenijate huumorit tutvustav, infot andev, huvitekitav. Ajateenistuses ei pea kogu aeg tõsine olema. Seal saab nalja ka. Sotsiaalmeedias leidub ka häid videoid, mis edastavad tähtsat infot huvitavalt. Näiteks Ringvaate ankur käis Scoutspataljonis - väga kasulik info.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 16

UURINGUTULEMUSED TEEMADE JA ERINEVATE LINNADE

GRUPPIDE KAUPA

1 Sihtrühma väärtushinnangud

1.1 Eesti jaoks olulised väärtused, mille üle uhke olla ja mida kaitsta. Spontaanselt nimetatud

Spontaanselt nimetati Eesti jaoks kõige olulisema väärtustena fakti, et Eesti on hoolimata keerulisest minevikust, riigi väiksusest, ja geograafilisest asukohast üldse suutnud iseseisva rahva ja riigina ellu jääda; et meil on olnud võimalus säilitada oma rahvus ja rahvuskultuur. Noored usuvad, et nii rasketes kui rõõmsates olukordades hoiavad eestimaalased kokku. Kui vaja, võideldakse vabaduse eest; kui on pidupäev, siis minnakse koos Vabariigi aastapäeva paraadile, laulupeole, jaanitulele. Usutakse Eesti ühtsusesse, sest Eestis elavad targad inimesed, intellektuaalne potentsiaal on hea. PISA testi tulemused näitavad veenvalt, et meie noortel on laiapõhjalised teadmised, neile antakse head haridust. Samuti on oluline, et suures osas on haridus tasuta. Ollakse uhked maailmatasemel oleva IT sektori üle, e riigi, Skype’i sünnimaa, kiiresti areneva robootika, noori kaasavate kosmoseuuringute üle. Eesti on rahulik ja ilus koht, ei ole terrorirünnakuid, tulistamisi, looduskatastroofe. Eesti on tegelikult heaoluriik. Enamuse inimeste elatustase on kõrgem kui väga paljudes kohtades mujal maailmas, isegi Euroopaga võrreldes elame küllaltki hästi. Eestis on toimiv ravikindlustuse ja arstiabi süsteem, tasemel politsei, puhas loodus. Jõnn – iseseisvus on kõige olulisem. Erik – et meil on oma keel, oma hümn, lipp. Et võitleme oma vabaduse eest ise, ei looda teiste peale. Richard – Eesti rahvus ja riik on unikaalsed, mujal maailmas pole nii tublisid isiksusi, eestlased tegelevad huvitavate asjadega. Gregor – olen ju eestlane, Eestis sündinud, tunnen Eestit hästi, siinset kultuuri, ajalugu. Tean ja saan aru, miks asjad toimivad nii nagu toimivad. Miks ma ei peaks tundma uhkust selle üle, et Eestis elan. Ja vajadusel olen valmis oma Eesti eest seisma. Johannes – inimene ju tavaliselt tunneb oma sünniriigi üle uhkust, see on normaalne asi. Keskmine eesti inimene on heal elujärjel, võrreldes muu maailmaga, ka Euroopaga. Siin kõik hästi. Eks seda elu peab kaitsma ka. Ruslan - Eesti on minu kodu. Reisiksin aga tuleksin tagasi. Aleksander – võrreldes teiste endiste NL riikidega, meil läheb oluliselt paremini, majanduslikult paremini. Ja me hoiame nagu rahvuslikult kokku ka, koos teiste siin elavate rahvustega, EKRE kiuste, kes vähemusi halvustab. Eestimaalased hoiavad minu arust ikka kokku. Tunnen uhkust oma rahva ja selle kokkuhoidmise üle. Roland – meie traditsioonid ja tähtpäevad – suur osa eesti inimestest tähistab neid - rahvas tuleb kokku ja tunneb sama rõõmu – jaanipäev, Vabariigi aastapäeva paraad, tantsupidu. Jaan – meil rahulik, pole selliseid probleeme nagu USAs või Venemaal – inimesi ei tapeta, koolitulistamisi pole. Tasub kaitsta seda kohta.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 17

1.2 Eesti jaoks olulised väärtused, mille üle uhke olla ja mida kaitsta. Aidatult nimetatud

1.2.1. Uuenduslik valitsemine, e-riik

Eesti valitsusest ja valitsemisest rääkides tulid välja vastakad arvamused. Tartu grupis valitses pigem arusaam, et Eesti valitsus pole otseselt midagi valesti teinud. Valitsused vahetuvad, igal oma käekiri. Meedia lihtsalt on kallutatud ja kajastab asju valesti. Liiga palju ründamist. Meedia tekitab konflikte. Eesti meedia peaks olema rohkem tasakaalustatud, et valitsus saaks rahulikumalt oma tööd teha.

Tallinna ja Pärnu grupis oldi arvamusel, et valitseda saaks meie riiki paremini, aga ka teistes riikides on samad probleemid, rahvas pole valitsusega rahul. Ikka käib vaidlus selle üle, milline erakond saab otsuseid tegema hakata. Alati võib paremat tahta, aga peame leppima sellega mis on. Meie, eestlased, kipume valitsuse suhtes olema liialt vinguvad.

Jõhvi grupis oldi valitsuse tegevusega vähem rahul. Meie valitsus töötab katse-eksituse meetodil. Tehakse midagi ära ja alles siis mõeldakse ja vaadatakse, kuidas asjad minema hakkavad. Kui ei läinud hästi - teeme ümber. Võiks ju teiste vigadest õppida, mitte enda omadest. Käib ka pidev omavaheline vaidlemine ja arvete õiendamine.

Meil toimib mugav e-riik. Paljudes arenenud riikides seda pole või ollakse arengutega meist kaugel maas. Me ei ole oma e-riigi arendamisega seisma jäänud. Areng on küll aeglustunud aga ikka oleme paljudest riikidest ees. E- riigiga seonduvaid probleeme tuleb ette, aga see on normaalne, muudes valdkondades ka probleemid.

Markus – tundub, et rohkem energiat läheb vaidlustele ja kaklustele kui riigijuhtimisele. Tegeldakse EKRE väljajuurimisega.

Kristjan – poliitikas küll selline olukord, et soovitakse vastasparteile ära teha.

Aleksander – viimasel ajal poliitikud ainult kaklevad ja lõhestavad eesti ühiskonda.

Maksim - Andrei Korobeinik käis koolis rääkimas – meil on erinevad erakonnad, aga nende programmid ei erine üksteisest palju. Kõik lubadused põhinevad sotsiaalsetel reformidel. Sellega kaasneb see, et vähe investeeritakse. Kõik erakonnad lubavad rahvale midagi, et saada teatud sotsiaalsetelt gruppidelt endale hääli. Maailmavaateline erinevus puudub meie parlamentaarsel valitsusel.

Richard P – alkoholiaktsiisi tõstmine lõppes raha riigist väljavoolamisega. Noh, nüüd langetati uuesti aktsiis. Aga see on lihtsalt aja ja ressursi mõttetu raiskamine. Võiks asjad enne läbi mõelda, professionaale kaasata, mitte ise pusida.

Kirill – meie poliitikud upitavad iseennast, spetsialiste ei kuula.

Marko – võrreldes teiste riikidega meie e-riik heal tasemel, arvestades eriti seda, et oleme väike riik.

Tarmo – e-riik on mugav, aga risk, et kui rotid kaabli läbi närivad, siis läheb suur osa netti maha, on ikka olemas.

Kristjan K– e- riik on tasemel. Peaksime õnnelikud olema. Võivad kaasneda turvariskid aga selle nimel töötatakse.

Oliver K – me pole stoppama jäänud. Saksamaa näiteks ikka palju maas meist. Ja USA. Neil pole digiallkirja süsteemi.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 18

1.2.2. Eesti inimeste saavutused teaduses, hariduses, kunstis, spordis, infotehnoloogias

Küsimusele, kas Eesti inimesed on midagi saavutanud, on Eestit muule maailmale tutvustanud, Eestile kuulsust toonud, Eestit suuremaks teinud, vastati kõhklematult jaatavalt. Kui küsiti konkreetseid nimesid, siis kõikides gruppides nimetati esimesena Arvo Pärti. Kaasaegsete kuulsate muusikutena nimetati Ingerit. Paljud tõid esile kuulsaid nimesid ka minevikust – Konstantin Päts, Kreutzwald, Hurt, Kuperjanov. Sportlastest meenusid Ott Tänaku, Magnus Kirti, Andrus Veerpalu, Kelly Sildaru saavutused. Mainiti ka Tartu Ülikooli teadlasi, konkreetsemalt näiteks kosmose- ja kaitsetehnoloogia professorit Mart Noormad.

1.2.3. Võimalus Eesti riigi tuleviku kujundamises osaleda

Gümnaasiumiõpilastele pole veel päriselt arusaadav, kuidas nad Eesti riigi tuleviku kujundamises osaleda saaksid. Arvatakse, et nende aeg pole veel tulnud, vanem põlvkond ikka juhib ja otsustab. Üleriigilisest poliitikast ei olda ka nii huvitatud ja teadlikud, et oskaks kaasa rääkida ja ettepanekuid teha. Kooli tasandil saab kaasa rääkida. Samas, õpilaste ettepanekud kuulatakse küll ära, aga asju ellu ei rakendata. Õpilastele antakse võimalus, aga lõpuks jääb kõik soiku. Elu koolis toimub rangete reeglite järgi. Õpilasesinduse liikmena nähakse, et õpilaste arvamusi ja soove ei võeta tõsiselt. Viimane sõna jääb õppejuhile, mitte ettepanekuid teinud õpilasele. Paljud neist on ise ka passiivsed, ei pinguta kaasarääkimise nimel.

Samas rõhutatakse, et ka eakaaslased ei lähe uuenduslike mõtetega kaasa. Kui keegi tuleb välja mõne teistsuguse ideega, siis sõbrad ja klassikaaslased hakkavad seda kõigepealt maha tegema. Kui tulla välja millegi ebatavalisega, siis saad negatiivset tagasisidet just teistelt endavanustelt. Mitte kõrgemalt poolt ei tule ideede piiramine vaid eakaaslased ise nullivad su ideed ära.

Daniel – meie koolis püütakse luua illusioon, et õpilased saavad kõike ise teha ja otsustada, tegelikult pole nii. Mingisugune vabadus meil on – koolis võid käia ükskõik millises mundris, aga kui asi läheb sisuliseks, siis sisu üle otsustab juhtkond, õpilastele jääb ainult vormi üle otsustamine.

Jõnn – praegu surutakse noorte arvamus maha. Aga küll meie aeg veel tuleb. Küll vahetame vanema generatsiooni välja. Generatsioonide ja võimu vahetamine on asjade loomulik käik.

Tõnn – noortega arvestamine on paranemas. Paljud noored on muutunud ka aktiivsemaks. Noortega arvestatakse vähem sellepärast, et noori on vähem, poliitikud püüavad hääli. Neil mõistlikum teha lubadusi pensionäridele. Olukord saab paraneda ainult siis kui noored ise aktiivsemaks ja ettevõtlikumaks muutuvad, oma mugavustsoonist välja tulevad.

Maksim – reformijaid on alati vihatud, see alati nii olnud. Tuleb keegi ja ütleb, mida vaja muuta, siis kogukond vastu – meil pole muutusi vaja, las olla kõik nii nagu oli. Inimesed lausa võitlevad muutuste vastu.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 19

1.2.4. Läänelik õiguskord, isikuvabadused ja demokraatia Vaieldamatult on Eesti õigusriik, kus kehtivad isikuvabadused ja valitseb demokraatia. Tallinna ja Tartu grupi noortele tundus, et vabaduste andmisega on kohati üle piiri mindud. Inimestel pole enam vastutustunnet, neilt ei nõuta midagi, noortele pole vastutustunnet õpetatud. Siit pole pikk tee allumatusele, ühiselureeglitest mittekinnipidamisele, kaosele, anarhiale. Noorematel puudub austus vanemate inimeste vastu. Nooremad õpilased ei taju vanemaid õpilasi autoriteetide ega eeskujudena. Kui nooremate klasside õpilased käituvad halvasti ja vanemate klasside õpilased lähevad neid korrale kutsuma, siis ei alluta, naerdakse näkku, minnakse kaebama, et neid kiusatakse. Probleemi allikaks peetakse lapsevanemaid, kes oma lastele midagi ei keela ega nõua raamides püsimist. Pärnu grupi noored jõudsid sõnavabaduse seisu analüüsides järeldusele, et üldiselt on sõnavabadusega kõik hästi. Ei keelata midagi. Kuni inimene pole otseselt ähvardav või solvav, siis ei juhtu temaga midagi halba, võib öelda mida tahad. Kui aga oled juba mingi positsiooni saavutanud ja ütled liiga palju endast veel kõrgemal positsioonil olevate inimeste kohta, siis tembeldatakse sind halvaks inimeseks. Valitsuses käivat sõnasõda võimendab meedia. Meedia võib kallutatud olla, mingit arvamust toetatakse rohkem, teist vähem. See paneb mõtlema, kas ikka öelda kõike välja, mida mõtled. Jõhvi grupi noormehed lihtsalt nentisid, et Eestis valitseb parlamentaarne demokraatia, et meil kehtivad isikuvabadused.

1.2.5. Inimeste õiglane ja võrdne kohtlemine ühiskonnas Tallinna ja Tartu grupi noormehed olid seisukohal, et kuigi sageli rõhutatakse, et meie inimesi koheldakse ebavõrdselt, siis tegelikult pole asi nii hull. See probleem on ülepaisutatud, nii nagu koolikiusaminegi. Ainult rumalad inimesed tunnevad, et neid koheldakse ebaõiglaselt ja neid kiusatakse. Targad inimesed tunnetavad paremini õiglast ja võrdset kohtlemist kui vähem haritud. Tegelikult koheldakse kõiki võrdselt, aga oleme jõudnud juba mugavusstaadiumi, kus iga väike asi püütakse suureks puhuda. Palgalõhe jutt ei päde. Vaadake ikka mis tööd inimesed teevad. See on loomulik, et mehed saavad rohkem palka kui naised, kuna nad töötavad kõrgemate kohtade peal. Naised kurdavad selle üle, aga tegelikult ei olegi võimalik perfektset võrdsust saavutada. Kui mehed ja naised teevad sama tööd, siis palgalõhe puudub. Rikkamate perede lastel on ka paremad võimalused, aga ka see on paratamatu. Ka Pärnu grupis leiti, et Eestis tagatakse kõigile võrdsed võimalused. Näiteks kui kooli tahetakse sisse astuda – kõigil võimalus eksamid teha ja head tulemused saada. Pole valikut nahavärvi järgi, tumedatele ei tehta rohkem või raskemaid katseid. Ja kui tundub, et mõnda õpilast hinnatakse rangemalt, siis sellel mingi põhjus - kas tegemist halva käitumise või üleoleva suhtumisega õppimisse. Jõhvi grupis rõhutati mõtet, et inimesed ise ei kohtle üksteist võrdselt. Eestlased teevad venelasi ja teisi sisserändajaid maha. Ilma põhjuseta, lihtsalt ei salli neid. Venelased omakorda teevad eestlasi maha. Valitseb vastastikune ksenofoobia, mis ei tee ühiskonnale head. Põhjuseks toodi ajalooline taust - eestlased tahavad ükskord ometi ennast tunda peremeestena omal maal. Kohalike venelaste arvates pole eestlased jõudnud veel arusaamiseni, et teistest rahvustest inimesi võiks ka eestlasteks pidada, kui nad siin juba on ja elavad. Kuigi Kohtla-Järve Gümnaasiumis õpivad nii eestikeelsed kui venekeelsed õpilased, sii ei kurdetud, et neil klassis rahvuse pinnalt tõusvaid tülisid oleks.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 20

Richard P – venelaste osakaal Ida- Virus nii suur, et eestlastel pole julgust hakata neid taga kiusama. Aga Tartus näiteks eestlasi nii palju rohkem, et seal tekib tõrge eestlaste ja venelaste vahel.

1.3 Mis ei pane Eesti üle uhkust tundma

Eesti valitsus võis veidi soliidsemalt käituda. Nad peaksid meile, kodanikele, rohkem eeskujuks olema, enne mõtlema, siis tegema. Hoolimata sellest, et üldiselt võib Eestis elatustasemega rahule jääda, siis tegelikult on paljude inimeste palgad ja eriti pensionid ikka liiga väiksed. See 7-eurone pensionitõus on piinlik. Maksusüsteem pole kõige parem. Miks ei võiks toiduainete käibemaks madalam olla?

Rahvustevahelised probleemid, eriti Ida-Virumaal, teevad muret. Kui isikutasandil saavad erinevad rahvused omavahel veel kuidagi hakkama, siis valitsustepoolne rahvuspoliitika on kogu aeg väga nõrk olnud. Noored eestlased tunnevad kohalike noorte venelaste pärast rohkem muret kui Eesti valitsus. Noorte arvates ei oska valitsus venekeelse elanikkonnaga midagi peale hakata. Kohalike venelaste nimel pole pingutanud ei praegune ega eelmised valitsused. Noored venelased on vägagi nõus eesti keelt õppima, nad ei tahaks elada Venemaal, nad on Eesti kodanikud. Aga lõhe tekib sellest, et venelased ikkagi ei oska eesti keelt piisavalt, nad ei saa ülikooli sisse, või siis kukuvad ruttu välja. Ja siis nad pole konkurentsivõimelised ja tunnevad ennast riigi poolt välja tõugatuna.

2 Ohud Eestile, kaitseväe roll ohtude leevendamisel

2.1 Millised ohud ähvardavad Eestit tänasel päeval Nagu noored riigikaitse tunnis on õppinud - Venemaa kujutab Eestile ohtu, hirmutab. Otseselt ei ähvarda, ehk ka kallale ei tungi, aga hoiab pingeid üleval. Ega Eesti Kaitsevägi sõja korral kaua vastu ei peaks. NATO väed tulevad küll appi, aga meie kaitsevägi on nõrk. Siseriiklikult ohustab parempoolne partei EKRE. Nad üritavad lõhestada ühiskonda inimestevahelise vaenu õhutamisega ja üldise robustse valitsemisstiiliga. Kui minister räägib NATO kontekstis plaanist B, siis see teeb ärevaks. Digiriigi areng võib endas kätkeda ohtu. Tehnoloogia areneb väga kiiresti, keegi ei tea täpselt, millises suunas. Ühel hetkel võib kogu süsteem kokku langeda. Kui mõni riik jõuab teistest palju ette, siis see võib Eestile halba tekitada. Ülikooli teadlased peavad tõsiselt küberkaitse probleemidega tegelema. Meie rahvaarv väheneb. Väike sündimus polegi nii suur probleem kui see, et noored ajud rändavad välja. Kuritegevus tavamõistes on meil kontrolli all, politsei on tasemel. Pankade kuritegevus on probleemiks – Danske, Swedbank, SEB. Jõhvi grupp pidas kõige suuremaks ohuks riigile laialdast vene keele kasutust ja venekeelse hariduse andmist Ida-Virumaal. Miks sealseid vene lapsi ei õpetata eesti keeles? Miks on põhikoolid venekeelsed? Pooled venelased lähevad pärast kooli lõpetamist Tallinna, ja seal ka keelt ei õpi. Neil pole Eesti riigis Eesti keelt vaja. Eesti riik on nii nõrk, et ei suuda tagada kõigile elanikele riigikeele oskust; ei suuda tekitada riigis sellist olukorda, et ilma riigikeelt oskamata ei ole Eestis võimalik hakkama saada.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 21

Gregor - Koplis võib-olla on piirkondlik kuritegevus suurem. Kristjan – öeldakse, et Lasnamäe on ohtlik, mina elan Lasnamäel, pole viga midagi. See nagu imago vanast ajast, kuulujutud. Aleksander – kes elab seal, neile pole see mingi probleem. Hädaldavad need, kes asjast ei tea. Johannes – aga Tallinnas kasvab jõukate piirkondade jõukus ja vaesemate piirkondade vaesus kiiresti. Lasnamäest reaalne oht saada Lääne-Euroopa getoga võrreldav piirkond. Hetkel veel ohutu. Tulevikus vaja selle peale mõelda – linnaplaneerijad ütlevad, et see on probleem. Kristjan K – politseil on kontroll Eestis iga piirkonna üle. Rootsis ja Prantsusmaal „no go“ tsoonid. Immigrantide tsoonid. Kirill, Jaan (venelased) – ei saa aru, miks ei saa venelastega Eesti riiki pidada. Sergo – eesti riigis peab ikka eesti keel arenema, mitte vene keel; eesti keele oskus ja kasutus peab arenema ja laienema, mitte vene keel Ida-Virumaal. Ametlikult on siin ju Eesti riik, mitte Venemaa. Kirill – aga kui me teeme koos mingit asja, meil kõigil on ühine eesmärk, töötame koos millegi kallal, siis pole ju oluline, mis keeles me seda teeme. Kui suhtleme omavahel mitmes keeles, siis tulemus saab veel parem. Kui osatakse kahte keelt, väga hea. Kui nii hästi ei osata, siis igaüks mõtleb omas keeles, mõtlemine läheb kiiremini, asja ajame ühiselt, ükskõik mis keeles igaüks omaette mõtleb. Sergo – Eestis ongi see probleem, et venelased räägivad vene keeles, eestlased ei õpi vene keelt, tekib barjäär vahele. Rasmus –eestikeelsest Kohtla-Järve Gümnaasiumist väljalangenud venelased lähevad kõik Sillamäe venekeelsesse gümnaasiumi. Kohtla Järvele tehti kõrgetasemeline kool, kus venekeelsed hakkama ei saa, kukuvad välja. Jõhvi Gümnaasiumisse on katsed, sinna kõik sisse ei pääse. Nii jääbki mass inimesi üle, kes neis kahes heas eestikeelses koolis hakkama ei saa, kes lähevad Narva või Sillamäele, ja lõpuks need piirkonnad on täis inimesi, kelle haridustase on madalam kui eestikeelsed gümnaasiumid pakuvad. Maksim – põhiprobleem pole keeleoskus, põhiline on see, et enamus lahkujatest lihtsalt ei viitsi õppida, nad pole venekeelsest põhikoolist saanud kaasa õppimisharjumust, ja nüüd on neile uudiseks, et koolis tuleb pingutada. Siis leitakse põhjusi, et keelt ei oska, õpetajad on halvad/nõuavad eesti keele oskust. Kui statistikat vaadata, siis Kohtla-Järve Gümnaasiumisse võeti vastu ka väga nõrgad õpilased, kes olid kolmedega põhikooli lõpetanud. Samas -vajaka jääb ka vastastikusest lugupidamisest – venelastele tundub, et eestlased suhtuvad neisse üleolevalt ja suruvad vägisi eesti keelt peale; et nad peavad venelasi alamateks, vaesteks. Rohkem vastastikult lugupidamist oleks olukorrast väljapääs.

2.2 Kui Eestile tungitaks kallale, kellel lasuks vastutus Eesti kaitseks välja astuda

Kõikides gruppides nimetati spontaanselt esimesena: inimestel endil, kõikidel elanikel, Eesti riigil endal, Eesti rahval, kõigil Eesti elanikel, kes vähegi tunnevad kohustust oma riiki kaitsta. Seejärel nimetati NATOt, NATO liikmesriike; ja alles kolmandana nimetati Eesti Kaitseväge. Lisati veel Eesti Kaitseliit, Eesti politsei, Soome, Euroopa Liit. Oli kõhklejaid - kas NATO lepingud ikka peavad? Türgiga on pinged, mis poliitikat Prantsusmaa ajab? Euroopa Liit aga ei saa sõjaliselt midagi teha, tal pole armeed. Püüavad asju poliitiliselt korraldada, panevad sissetungijatele sanktsioonid peale nagu Venemaaga juhtus, kui ta Ukrainale kallale läks.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 22

2.3 Millisena nähakse Eesti Kaitseväe rolli Eesti ühiskonnas Eesti Kaitseväe ülesanne pole mitte rünnata teisi vaid kaitsta Eestit. Eesti Kaitsevägi selleks ju ellu kutsutud ongi, et Eesti riiki kaitsta- julgestada Eesti iseseisvust, kaitsta oma maad, oma rahvast, tsiviilelanikke, Eesti riigi piiri. Kaitsevägi õpetab ajateenijaid välja – nii füüsiliselt kui vaimselt – sisendab noortele, et Eesti riigi üle tuleb uhke olla; suurendab noorte seas patriotismi ja kaitsetahet. Kaitsevägi on abiks ja toeks Noorkotkaste ja Kodutütarde isamaalisuse kasvatamisel sisendades neile vajadust Eesti iseseisvust kaitsta. Kaitsevägi võtab osa ja juhib noorte suvelaagrit „Spekter“, kus õpetatakse noortele, kuidas ellu jääda; käib nendega koos võistlustel, matkamas, ülesandeid täitmas, annab infot kaitseväe kohta, äratab noortes huvi riigikaitse vastu. Rahu ajal katastroofide ja kriiside puhul aitamine – tormid, üleujutused, muud looduskatastroofid, poliitilised sisekriisid (riigipööre), küberkriisid, finantskriisid. Päästeametile appi vaja minna – kaitseväel rohkem ressursse kriiside lahendamiseks.

Gregor – ajateenistuses olevatele poistele õpetada, kuidas nad edaspidi oma isiklikus elus ette tulevate probleemidega hakkama saaksid. Kui tulevad murdvargad; kuidas tänaval ennast kaitsta; kuidas tänaval teisi pättide eest kaitsta. Oma kodu turvalisuse kaitsmise õpetamine.

Aleksander – meil pole ju õhuväge, millega me ründame. Meid treenitakse, kuidas hallata NATO lennukeid. Kuidas neid parandada, hooldada – mehhaaniku tööd õpetatakse. Kuperjanovi pataljon ainukesena mõeldud ründamiseks, kõik muud kaitseks, tagala säilitamiseks treenitud.

Kristjan K –tsiviilkodanikke harida, patriotismi neis ka kasvatada – demonstreerida, et meil tublid sõdurid ja varustus olemas; paraadid – kõik vaatavad ja näevad ja tunnevad uhkust.

Romy – noorte seas levinud – tahaks Eestist ära. Peab noorte seas patriotismi ja kaitsetahet suurendama.

2.4 Kas Eestile on parem reservarmee või kutseline armee Üsna üksmeelselt oldi seisukohal, et Eestile on reservarmee parem kui kutseline armee. Meil väike riik, kutseline armee väga kallis, ei jõua seda üleval pidada. Eestis pole ka piisavalt inimesi, kes sooviksid kutselisse armeesse minna. Reservarmee toimib meil paremini, on suurem, töökindlam. Kui inimesed tahavad vabatahtlikult oma riiki kaitsta, siis nad seda ka teevad, lõpuni välja. Raha ei pane riiki kaitsma. Palgaarmees võib alati kellegi ära osta. Kutseline armee muidugi paremini välja õpetatud, efektiivsem, treenitud, professionaalne, aga Eestis oleks see üksinda tegutsemiseks liiga väike. Meil on olemas kutselise armee üksused, eriüksused, Scoutspataljon, keda saadetakse välismaale, Lähis- Itta, Aafrikasse ja mujale päris sõtta.

Aleksander – palgasõdurid Ukrainas mõtlevad ainult raha peale. Lätlastele sobiks ka reservvägi paremini. Arvan, et nad hakkavad selle loomisega tegelema.

Johannes – meil vähe inimesi, kes tahaksid sõduri elukutset omandada. Kahtlen, kas lätlaste kutselise armee on piisavalt suur. Ja kuidas mõjutab reservväe puudumine üldist suhtumist riigikaitsesse? Meile on reservvägi elulähedane, enamik käib seal ikka ära, teame, mis toimub seal. Palgaline sõjavägi jääb inimestele kaugeks. Paraadil näen, aga patriotismi see nii palju ei kasvata.

Tõnn – reserv parem. Paraadil võid näidata ägedaid masinaid ja relvi, aga päriselt poleks võimalik nii suurt armeed üleval pidada.

Erik – tegevteenistuses on olemas kutselised sõdurid. Scoutspataljon. Kogu aeg treenivad, aga ainult nendega riiki ei kaitse. Koostöös reservväega on nad tõhusad. Reservväelased saavad kutselistelt kohe näpunäiteid kui vaja.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 23

Maksim – kui tuleb sõda, siis toimub mobilisatsioon, kutsutakse kõik mehed sõtta. Siis juba ükskõik, kas meil enne oli reservarmee või väike palgaarmee. Siis lähevad kõik. Ja parem kui mehed on ajateenistuse läbinud, siis nad ei lähe sõtta täiesti tühja koha pealt. Väikse riigi taktika on ikka kavalusega suurriigist võitu saada, siis parem kui rohkem mehi väljas, isegi kui kõik pole profid.

Oliver V. – mõlemal oma plussid ja miinused. Ma küll arvan et sellist 20. sajandi sõda siia ei tule, tulevad kübersõjad, mitte rindesõjad.

2.5 Kas Eestis austatakse kutselise kaitseväelase ametit Eestis küll peetakse kutselistest kaitseväelastest lugu aga ei austata kutselise kaitseväelase ametit niipalju kui peaks, leidsid noormehed. Kutselise kaitseväelase ametisse suhtutakse küll lugupidavalt või neutraalselt, mõistetakse tegevväelaste tähtsust, sest neil tuleb rasket tööd teha, et pidevalt tasemel olla. Ikka mõistetakse, et neid on vaja, sest nemad on inimesed, kes on valmis Eesti riiki kaitsma ja töötama selle nimel, et reservarmeel oleks väljaõpe. Aga meie inimeste hulgas ei ole eriti palju neid, kes ise sooviksid endale kutselise kaitseväelase ameti valida. Ohtlik, ei too suurt midagi sisse, mõjub vaimsele tervisele halvasti. Valitseb pigem arusaam, et on tore küll, et meil on kutselised kaitseväelased, aga peaasi, et seal pole mina ega keegi minu lähedastest. Richard P. – mina arvan et peetakse lugu. Meeldivad need inimesed, kes on valmis meie riiki iga hinna eest kaitsma. Kui on mälestuspäevad ja rongkäigud ja muud üritused langenute meenutamiseks, siis koguneb sinna palju rahvast, ja mitte ainult need, kelle lähedased kunagi surma said, see on austus meie riigi kaitsjate vastu.

Roland – pigem lugupidavalt – munder seljas ja pagunid peal – see inimene on ikka midagi teinud ja vaeva näinud, et sellise auastmeni jõuda. Ja on valmis oma riiki kaitsma.

Erik - kõik tuleb kodusest kasvatusest. Kui kodus tehakse lapsele selgeks, et kaitsevägi, politsei, pääste on tähtsad ja vajalikud, siis kasvab ka austus. Kui haavatuid, langenuid ka austatakse, antakse aumärke, tunnustust, siis see jõuab inimesteni. Kui levitatakse arusaama, et Eesti on politseiriik, siis võetakse austus ja usaldus maha inimestel.

Oliver K. – mul tuttavad just väitsid, et mõttetu elukutseliseks minna. Sul pere, sa ei või isegi öelda, kuhu missioonile lähed. Vaimsele tervisele mõjub. Muudab inimest.

Richard – sõda on ebaeetiline. Eetilisuse pärast ei suhtuta kutselise kaitseväelase ametisse pooldavalt.

2.6 Kui vajalikuks peetakse noormeeste endi jaoks ajateenistuse läbimist. Suurimad väärtused ajateenistuses. Millest kardetakse ilma jääda kui ajateenistuses ollakse

Vestlusgruppidest osavõtnud noormehed pidasid ajateenistust poiste endi jaoks väga kasulikuks. Seal saadakse mitmesuguseid praktilisi oskusi, mis edaspidises elus vajalikud (kuidas tuld teha, metsas ellu jääda, õpitakse kaardi järgi orienteeruma, autojuhiload, pioneeriüksustes teede ehitamine; sõlmede tegemine; lihtsamad õmblustööd); ajateenistuses paraneb sportlik tase; õpitakse distsipliini, vastutustunnet, meeskonnatöö oskust, toimub mehistumine ja iseseisvumine; saadakse psüühiliselt tugevamaks. Ajateenistuses tutvutakse uute inimestega, saab sõpru juurde, õpitakse uutes situatsioonides hakkama saamist ja probleemidele lahenduse otsimist, planeerimisoskust. Ajateenistus laiendab silmaringi. Ajateenistusest tulnu on vähem laisk. Ajateenistus on paus õppimises – saab mõtteid koguda, kuhu edasi õppima minna või kuhu tööle minna. Hea asjana pakuti veel, et saab tasuta elada aasta aega, pole kulutusi, saab toetust ka veel. Enne ülikooli minekut hea veidi raha koguda.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 24

Noormehed arvasid, et ajateenistuses õpivad poisid paremini aru saama, et vabadus ja iseseisvus ei ole iseenesestmõistetavad asjad, et vabadust ja iseseisvust on vaja hoida ja kaitsta. Vabadusse sündinud noortel on raskusi arusaamisega, mida see vabaduse kaitsmine õieti tähendab. Sõjakogemusi pole, televiisorist nähtu ei seondu meie argipäevaeluga. Paljudel noortel alateadvuses arusaam – elan vabaduses surmani, ei pea midagi eriti tegema. Esimesed mõrad sellisesse arusaama lõid riigikaitseõpetuse tunnid, ajateenistuses loodetavasti kasvatatakse patriotismi ja arusaamist, et igal asjal on oma hind, miski ei jookse niisama sülle. Ajateenistuses kardetakse ilma jääda oma väärtuslikult ajast – sellest 8-11-st kuust, mida soovitakse millegi kasulikuma peale kulutada kui seda on ajateenistus. Oleks ajateenistus 3 kuud – SBK aeg, siis võiks veel minna. Aga ligi aasta on liiga pikk aeg. Peale keskhariduse omandamist tahetakse kohe eluga edasi minna – ülikooli või tööle, et taheta aastat ajateenistuse peale kulutada. Kardetakse, et ajateenistus piirab vabadusi – ei saa teha seda mida harjunud tegema, ei saa kodus käia, väeosast väljas käia, peab käske täitma. Osad noored ei suuda oma mugavustsoonist loobuda. Neil hirm vastutuse ees, mida ajateenistuses võtta tuleb. Hirm kohustuste ja nende ette pandavate piirangute ees tuleb sellest, et tänapäeva poisid on pehmemaks muutunud. Jõnn – oma vabaduse kaitsmine ei jookse inimestel iseenesest veres, seda teadmist tuleb anda järgmistele generatsioonidele edasi, et vabadust ja iseseisvust on vaja kaitsta.

Erik – kaitsevägi teeb mehest mehe. Noormees mehistub, õpib paremini hindama seda, mis tal on – pere, kodu. Saab aru, et kõigel on oma hind. Head asjad vajavad hoidmist ja kaitsmist.

Mihkel - treenib poisikesest mehe, õpetab käitumist, sportlikkus ja keha treenitus paraneb.

Robin L – siis on sõjaolukorras olemas inimesed, kes on suutelised olukorraga hakkama saama. Kõike pole vaja nullist alustada, mingi põhi on all, meelde vaja ainult tuletada. See tähendab siis seda, et poisid on oma riigile kasulikud.

Markus – õpitakse strateegiaid ka mudas roomamise kõrval. Arendab.

Markus – praegustel tööandjatel probleem – noored pole vastutustundlikud. Ajateenistus aitaks probleemi lahendada.

Erik – kombeid õpetab, austama endast vanemaid, tähtsamaid inimesi, kuulama, mida sulle öeldakse. Ega ei kuula ju vanemate õpetusi praegu, aga ajateenistuses õpetatakse, et targema sõna võiks ka kuulata.

Kristjan – ei näe reaalset ohtu riigile, milleks minna ajateenistusse aega raiskama. Peale nõukaaja lõppu olid teised meeleolud, suur tahe kaitseväge elustada. Mehed olid entusiastlikud, tahtsid seda teha. Nüüd ajad muutunud.

Tarmo – maailmasõjast palju aega möödas. Me ei tea, mis on sõda. Külm sõda on hoopis midagi muud. Tänapäeva noored sündinud vabadusse. Nad ei tea, mida tähendab elada nii, et sul pole vabadust. Nad ei tea, milline on elu mittevabaduses. Kui vabadus ära võetakse, küll siis hakatakse aru saama, et vabadust on vaja kaitsta.

Daniel – vanemad tahavad, et lastel oleks perfektne elu, aga mõnikord teeb see hoopis halba, kasvavad pehmod.

2.7 Milline hulk sihtgrupist läheks vabatahtlikult ajateenistusse. Meelsus. Teadlikkus Kaitseressursside Ameti poolt veebis avatud „iseteeninduskeskkonnast“.

Kuna vestlusgruppidesse olid kutsutud noormehed, kes suhtusid ajateenistusse positiivselt või neutraalselt, siis nende hulgas oli valdav enamus neid, kes olid valmis vabatahtlikult ajateenistusse minema. 80% poistest ütles, et lähevad vabatahtlikult, 17% läheks kutse peale; üks noormees Jõhvi grupist (moodustas kõigist vestlusgrupis osalenutest 3%) soovis

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 25

ajateenistusse pigem mitte minna. Vestlusgruppides osalenutel paluti anda ka hinnang, kui suur hulk (mitu protsenti) nende klassi poistest oleksid nende hinnangul valmis ajateenistusse vabatahtlikult minema; kui paljud läheksid kutse peale; kui paljud püüaksid kõrvale hiilida. Klassiti tuli väga erinevaid arvamusi. Mõni poiss arvas, et kuni 80% nende klassist läheks vabatahtlikult, või vähemalt 60-70% (Tallinna grupp). Aga pakuti ka 5-10% (Jõhvi, Tartu grupid). Poiste arv klassides oli samuti erinev. Enamasti oli klassis 10-15 poissi, aga mõnes klassis ka ainult 3-4 noormeest. Kui kvalitatiivuuringu väikesearvulise osavõtjate hinnangute põhjal (osavõtjateks valitud need, kes suhtuvad ise ajateenistusse positiivselt või neutraalselt) orienteeruv numbriline ülevaade teha, siis pakuti, et vabatahtlikke võiks olla umbes 25%, kutse peale minejaid 55%, ajateenistusest kõrvalehoidjaid 20%.

Vabatahtlikke Kutse peale Kõrvalehoidjaid Tallinna grupp 40% 40% 20% Tartu grupp 20% 70% 10% Pärnu grupp 30% 50% 20% Ida-Viru grupp 20% 50% 30%

Vabatahtlikult soovivad ajateenistusse minna need noormehed, kellele see valdkond huvi pakub. Loodetakse saada uusi teadmisi, saab treenida, saab linnast välja aastaks ajaks. Ajateenistuses nähakse vaheldust õpingutele, eriti juhtudel, kui ei teata, mida pärast keskkooli teha - siis ajateenistuses olles saab mõelda. Arvati, et Kaitseministeerium võiks poistele suuremaid soodustusi teha, kes vabatahtlikult ajateenistusse lähevad, ehk siis huvi ka kasvaks. Kõikidele ajateenistuse läbijatele autojuhiload näiteks. Ajateenistusest tahaksid pääseda süvendatud õppega klassides õppivad noormehed, kes on tugevad olümpiaadidel käijad, kelle selge eesmärk on kohe peale gümnaasiumi lõpetamist ülikooli minna; paljud neist soovivad minna välismaale ülikooli, ajateenistusse minek nende plaanidesse ei mahu. Ajateenistusest soovivad kõrvale jääda terviseprobleemidega noored. Osade terviseprobleemid pole eriti tõsised, need tuuakse lihtsalt ettekäändeks, poisid on liialt laisad, mugavad, mittesportlikud ajateenistuse jaoks. Osade meelest on ajateenistus liiga pikk. 3-kuulisest sõduri baaskursusest oleks küllalt. Tugevamate spordipoiste arvates on ajateenistusse minek liiga lihtsaks lastud, füüsilised normid madalad. Spordipoistel igav, pingutust vähe, tegemisi vähe, teenistusaeg kulgeb aeglaselt. Kaitseressursside Ameti veebilehel olevast iseteeninduskeskkonnast oldi suhteliselt halvasti informeeritud. Tallinna grupis (igas grupis oli 10 osavõtjat) oli 4 noormeest sellest lehest kuulnud, üks neist oli lehte külastanud ja oskas öelda, et kogu vajalik info ajateenistusse minemise kohta on sellel veebilehel olemas. Saab oma andmed kirja panna. Ei pea perearsti juurde tervisetõendi järele minema, saab ise ära teha; saab valida arstliku komisjoni aega. Tartu grupis oli 5 noormeest sellest lehest teadlikud, üks neist oli ka korra sisse loginud, aga ei osanud suurt midagi kommenteerida. Nii Pärnu kui Jõhvi grupis oli 3 noormeest sellest lehest kuulnud, kummaski grupis oli üks noormees lehele sisse loginud, ja nad olid sealt teada saanud, kuidas vabatahtlikult ajateenistusse kandideerida, kuidas arstliku komisjoni aega kinni panna; et saab registreerida, kuhu ja millisesse väeossa soovitakse aega teenima minna.

Eerik – riigikaitse kursusele tahtis enamus juba tulla, meil viilijaid pole.

Oliver K – mõned vabatahtlikult, ülejäänud kutse peal. Aktiivseid vastaseid pole. Kui ei lähe saad trahvi, ei taha saada trahvi.

Erik – ei teagi, et oleks selliseid, kes mitte mingil juhul minna ei tahaks. On selliseid, kes tahaks mineku edasi lükata. Vabatahtlikke – 4 poissi. Nad moodustavad umbes 15%. Ülejäänud 85% läheksid siis kui teisiti enam ei saa.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 26

Gregor – mina ja mu pinginaaber tõstsime käe – läheks vabatahtlikult. Enamus oli vait. Olin hämmingus. Küsisin ka – milles probleem - arvati, et aja raiskamine. Netis ju tegelikult propageeritakse ajateenistusse minekut väga hästi. Mina küll huvitatud minema. Suhteliselt vähesed tahavad minna, ütlevad, et nad tahavad kohe ülikooli minna. Aga võiks ju aasta vahele ka jätta. Neid tegelikult ei huvita need tegevused, mida ajateenistuses tehakse. Lõkke tegemine ehk huvitab, aga kaardi lugemine ei huvita. Nad loodavad oma telefoni peale.

Otto – meil 80% ei taha minna üldse. Peale minu veel 2 poissi, kes heameelega vabatahtlikult läheksid, mõned lähevad kutse peale. Paljude jaoks mõttetu ajaraiskamine. „… jalg ka natuke valutab, äkki lasevad ära sellega. Lähen parem reisima, ajateenistus mõttetu, püüan seda vältida“.

Sander –osad leiavad, et see 8-11 kuud on liiga pikk aeg, ja hetkel ei sooviks seda aega loovutada oma elust. Arvatakse et hiljem on mõnusam aega teenima minna. Ise arvan, et pärast ülikooli nad endiselt ei taha minna.

Richard – osadel pole midagi ajateenistuse vastu kui see poleks nii pikk. Läbiksid ainult SBK 3 kuud, see piisav, rohkem aega poleks vaja raisata.

Tõnn – kui sõbrad või tuttavad on käinud ja rääkinud kui tobe seal on olla, siis nad on kujundanud negatiivse hoiaku. Ajaraiskamine.

Jõnn – mu sugulasel juba oma äri, mida vaja üleval hoida, ei saa aega teenima minna 8-11 kuuks.

3 Ajateenistuse mainekampaania 2020

kommunikatsiooniteemade testimine

3.1 Kuidas mõistetakse termineid „kutsealune“ ja „ajateenija“. Milliseid assotsiatsioone need tekitavad.

Kutsealune - kõik noormehed mingis vanuses – 18-20-aastased? Võib-olla 16-17-aastased? Kutsealused on need, kes on äsja saanud 18 (või 16?), nad pole veel aega teenimas käinud. Kutsealune on isik, kes on saanud kutse ajateenistusse minna, ta on ajateenistusse oodatud. Kutsealune on isik, kes pole sõduri baaskoolitust veel läbinud. Ajateenija – ajateenistuses olev inimene, kes läks vabatahtlikult või kutse peale 8-11 kuuks aega teenima. Ta oli kutsealune, aga nüüd on ajateenistuses, saab sõdurikoolitust. Positiivsed assotsiatsioonid: tubli mees, kes on riigi kaitsel, on riigile kasu toonud, on midagi saavutanud. Hea, et meil nii lühike ajateenistus on, mitte nii nagu nõukogude ajal oli. Negatiivsed assotsiatsioonid – ta on nagu kuskil kinni, kannab nagu vanglakaristust. Poistel, kes väga oma perekonnas kinni, võib raske olla perest eemal. Ida-Viru grupis leiti, et „ajateenija“ on täiesti neutraalne sõna, ei tekita ei positiivseid ega negatiivseid assotsiatsioone.

3.2 Mida arvati sellest, kui „ajateenija“ mõiste kõrval kasutada ka nimetust „Eesti sõdur“

Vestlusgruppides loeti „Eesti sõduri“ selgitav definitsioon ette: Eesti sõdur on laiem mõiste ja ühendab erinevaid riigikaitsesse panustavaid kodanikke: kutsealune kui valmistuv sõdur, ajateenija kui „koolis“ olev sõdur, reservväelane kui valmiduses olev sõdur. Seejärel küsiti arvamust selle kohta, kas „ajateenija“ kõrval/asemel võiks kasutada ka nimetust „Eesti sõdur“.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 27

Tallinna grupis ei nähtud põhjust, miks peaks selle termini ära muutma. Ajateenijat valmistatakse kaitseväe jaoks ette, et meie riiki kaitsta. Sõdurit valmistatakse ette pigem ründamise jaoks. Sõdurid assotsieeruvad sõjaga. Sõdureid kasutatakse siis kui sõda juba käimas. „Eesti sõdur“ assotsieerub rohkem palgasõduriga, või vähemalt elukutselise kaitseväelasega, mitte ajateenistuses oleva noorega. „Eesti sõdur“ kõlab pärast selle definitsiooni kuulmist natuke lapsikult. Nagu lasteaias – paneme erinevaid astmeid kokku. Sina oled see kõige noorem, sina oled lõpetaja – aga kõik olete selle maja kasvandikud. Praegune „ajateenija“ on täiesti normaalne termin, miks seda muuta? Tartu grupp: kui oled definitsiooni ära kuulnud, siis võiks ju kasutada terminit „Eesti sõdur“, aga enne kui see termin laialdaselt kasutusele võtta, tuleb inimestele väga suurt selgitustööd teha. Ega alati ei saa ju kõigepealt definitsiooni ette lugeda ja seejärel uut terminit kasutada. Sõduri all mõeldakse üldiselt inimest, kes on aktiivselt sõjaolukorras, isegi palgaline. Ajateenijaid on harjumatu sõduriteks pidada, aga no kui pidevalt korratakse, et nad on sõdurid, eks nad siis lõpuks sõduriteks muutuvad. Aga reservis olijad –mis sõdurid nemad on? Terminoloogia muutmine on mõttetu. Meil toimivad nimetused olemas, neid pole vaja muuta. Ajateenija ei tekita mingeid negatiivseid assotsiatsioone, sõdur pigem tekitab. „Eesti sõdur“ sobiks hästi ainult Eesti tegevväelaste kohta. Pärnu grupis leiti, et „Eesti sõdur“ kõigi kolme erineva kategooria kohta on liiga üldine mõiste. Kutsealune, ajateenija ja reservväelane on ikka väga erineva kategooria inimesed. „Eesti sõduri“ puhul ei saa enam aru, kellest jutt käib, kelle poole pöördutakse. Teoreetiliselt võttes, mingis kontekstis võiks kasutada terminit „Eesti sõdur“ – nad on kõik ühes organisatsioonis, tegelevad sarnaste asjadega ja on sõdurid, aga kutseline sõdur ja ajateenija on ikka liiga erinevad, igal peab olema oma termin eristamiseks. Ida-Viru grupis arvati, et „Eesti sõdur“ kõigi kohta ei ole hea idee. Ajateenijaid ja reservväelasi võiks veel kuidagi sõduriteks nimetada, aga kutsealuseid küll mitte. Tunti huvi, kust selline mõttekäik üldse pärit on, miks peab hästi toimivaid termineid asendama? Mis neil praegustel viga on? Kui selgitati, et „ajateenija“ on pärit teisest ajast. Kas me teenime aega või teenime riiki. Mis tähendab – teenime aega? Sõdur – valmistub riigi kaitseks, ajateenija teenib lihtsalt oma aja ära - siis arvasid noormehed, et nemad on noored inimesed, kes pole näinud seda eelmist aega, kus ajateenimine tähendas midagi muud kui see tähendab neile praegu. Neil pole negatiivset hoiakut selle sõna suhtes. Termini muutmine ei muudaks nende jaoks midagi, sest see muudatus ei muudaks sisuliselt mitte midagi. Kui paluti järjestada mõistete paremik, mis rohkem meeldib, kas ajateenija, Eesti sõdur või mõlemad paralleelselt kasutusel, siis kõigile meeldis ajateenija rohkem. Ainult üks Ida-Viru grupi poiss eelistas Eesti sõdurit – kuidagi mehisem. Paralleelne kasutus tekitaks ainult segadust. Oliver K – selle uue definitsiooni järgi me oleksime ju kõik siin laua ümber sõdurid. Aga see on tõesti veider. Tõnn - tavaliselt räägitakse ikka ju kutsealustest või ajateenijatest või reservväelastest. Eesti sõdur – kuulaja ei saa aru, kellest sa räägid. Sõdur – iseenesest pole paha sõna, aga meil harjutud teiste sõnadega, teiste mõistetega. Nõuab palju õpetamist ja harjutamist ja kordamist, enne kui see “Eesti sõdur“ omaseks ja mõistetavaks saab. Aga miks seda kõike peaks tegema, sellest ei saa aru.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 28

3.3 Kampaania hüüdlausete arusaadavus ja kõnetavus

3.3.1. Eesti sõdur Eesti kutsel Tallinna grupi poisid pidasid hüüdlauset liiga üldsõnaliseks ja segaseks. Mida tähendab Eesti kutse, kes täpsemalt on Eesti sõdur? Keda kutsutakse mida tegema? Võib ju arvata, et tahetakse poisse kutsuda ajateenistusse, aga see, kuidas seda öeldakse, on udune. Ei saa aru, keda silmas peetakse, kutsealust või ajateenijat? Asi peab sellistes kutsetes absoluutselt selge olema. Ei meeldi segased asjad. Ei seostu otseselt ühegi Kaitseväe väärtusega. Tartu grupi poiste arvates ei olnud hüüdlause üheselt arusaadav, oli kohmakas ja umbmäärane. See on hea lause, kui on kriisiolukord ja riik vajab sind - siis see on tõesti arusaadav kutse riigile appi minna. Rahuajal seostab sõna „kutsel“ hüüdlause pigem kutsealustega, keda kutsutakse ajateenistusse. Positiivne assotsiatsioon – me lähme, ei jäta minemata. Vastab kaitseväe väärtusele patriotism - kui riik kutsub, siis on vaja minna ja mitte kõrvale hiilida. Negatiivne assotsiatsioon (ei meeldi) – kohmakas lause. Sõnad on tuttavad aga täpselt ei saa aru, kes keda kuhu kutsub. Pärnu grupis leiti, et see on ilus lause, sõnadel on tähendus, aga seda hüüdlauset saab panna erinevatesse kontekstidesse. Inimesed mõistavad seda erinevalt. Ajateenija on läinud kutse peale aega teenima; tegevväelane on sõjapiirkonda saadetud. Liiga lai tähendus, ei saa täpselt aru, mis toimub. Sobib kaitseväkke see hüüdlause kui sõdurid marssides hüüavad seda kooris. Hea mugav hüüda marsisammul kõndides, aga kampaania hüüdlausena liiga erinevates situatsioonides kasutatav, seega pole mitte kusagil väga hästi kasutatav. Ida-Viru grupi noormehed seostasid hüüdlauset ainult sõjaolukorraga - sõdurid on valmis, nii kui riik kutsub, nii minnakse Eesti riiki kaitsma. Eesti sõdur on alati valmis minema. Seondub kaitseväega, sobib kaitseväe väärtustega kokku, on patriootlik hüüdlause. Meeldivuse osas ei osatud midagi öelda, täiesti tavaline patriootlik hüüdlause. Assotsieerus 20 saj. kasutatud hüüdlausega: The British, your country needs you!!

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 29

3.3.2. Eesti sõdur Eesti kaitsel Tallinna grupi noormehed mõistsid seda hüüdlauset väga kitsalt – sõjaolukord on käes, Eesti sõdur kaitseb Eestit Eesti pinnal. Tegemist Eesti Kaitseväe sõduritega. Jääb kuidagi kaugeks. Hüüdlause – Ajateenija kaitseb Eestit! oleks arusaadavam ja südamelähedasem. Tartu grupp nägi hüüdlauses patriootlikku üleskutset – Eesti Kaitsevägi kaitseb Eestit. Kaitseb kodumaad. Kõlab võimsalt. Peamine mõte siin selles, et tuleb Eestit kaitsta, mitte kuskil välismaal sõdida. Eesti ei sõdi kellegagi, ainult kaitseb ennast. Pärnu grupis saadi hüüdlauset aru laiemas kontekstis: Eesti sõdur ongi ellu kutsutud selleks, et Eestit kaitsta, ükskõik millises vormis. „Eesti kaitsel“ ei tähenda mitte ainult füüsilist Eesti riigi kaitset, see on ka Eesti huvide kaitse. NATOs, ÜROs, välismissioonidel kaitstakse Eesti huve. Kui soovime, et meid kaitstakse, siis peame olema nõus ka teisi kaitsma. Hea hüüdlause, sobib mitmesse konteksti. Ida-Viru grupp: sõdur on Eesti suveräänsuse kaitsel, Eesti vabaduse kaitsel. Kuigi see kõlab traditsioonilise Kaitseministeeriumi reklaamlausena, on see hea hüüdlause. Kõlab hästi. Sõnum on selge ja arusaadav, sõdurid ju kaitsevad Eestimaa huve. Negatiivse assotsiatsioonina märgiti, et võib ka nii aru saada, et Eestit peab kaitsma ainult üks väike grupp inimesi, kes on selleks kutsustud ja seatud ja välja õpetatud. Ja teiste kohta see ei käi, kuigi meie kaitsepoliitika on üles ehitatud sellele, et Eestit kaitsevad kõik Eestile lojaalsed inimesed.

3.3.3. Eesti sõdur Eesti teenistuses Tallinna grupi noormeestele assotsieerus hüüdlause rahuajaga, praeguse ajaga, kus gümnaasiumide lõpuklasside noormehed hakkavad minema ajateenistusse. Laiemas mõttes seondub nii Kaitseväe kui Eesti kodanikega – kõik on Eesti teenistuses. Kitsamas mõttes seondub „sõdur“ ikka rohkem Kaitseväega, sõdur kuulub kaitseväkke, mitte tsiviilelanikkonna hulka. „Sõdur“ assotsieerub ajateenijaga, kes, püss käes, teenib aega, ei ole veel sõjas. Tartu grupi arvates hõlmas see hüüdlause nii reserv- kui tegevväelasi. Kõik on mingil perioodil Eesti teenistuses. Võidakse teenida Eesti aega, olla välismaal missioonil - see hõlmab kõiki. „Riigi teenimine“ tekitab hea tunde, võib-olla sellepärast, et ollakse harjunud patriootliku väljendiga – aega teenima. Väikese negatiivse varjuna toodi välja assotsiatsiooni sõnaga „teenija“ - sa oled nagu kellegi teenija, allud talle, teed musta tööd, oled isandast madalam. Hüüdlause mõte leiti olevat hea, lihtsalt negatiivne assotsiatsioon sõnaga „teenija“ (ori) hirmutas mõne noormehe ära. Pärnu grupis jäid noormehed eriarvamustele. Ühed leidsid, et see hüüdlause väga hea, kuna väljendab nii Eesti kaitsmist kui riigi poolt antud käskude täitmist. Sõdurid on Eesti teenistuses. Teised leidsid, et kui selle loosungi eesmärk on reklaamida Kaitseväge, siis Eesti sõdur on ikka Eesti kutsel Eestit kaitsmas, mitte Eesti teenistuses. See hüüdlause ei toimi hästi. Peab olema selge, mida tegema kutsutakse. Visuaalselt ei mõju ka nii teravalt kui „Eesti kutsel“ või „Eesti kaitsel“. Kuidagi pikk ja kohmakas.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 30

Ida-Viru – positiivse poole pealt toodi välja assotsiatsioon hüüdlause laiema haardega – Eesti sõdur on Eesti teenistuses ka siis, kui ta aitab näiteks teisi riike. Mujal teenimine ei tee Eestile kahju, ikka kasu lõppkokkuvõttes. Eesti sõdurid on Eesti riigi nimel valmis tegema ükskõik mida. Negatiivne assotsiatsioon tekkis sellega, et siin nagu ainult sõdurid teeniksid Eesti riiki. Kui oled poliitik või arst, kas sa siis ei teeni Eesti riiki? Kõlab ebaausalt, ebavõrdset suhtumist ja kohtlemist on tunda.

3.3.4. Hüüdlausete järjestus meeldivuse alusel Tallinna grupp:

1. „Eesti sõdur Eesti teenistuses“ – kõige rahulikum, kõige lähedasem, kõige arusaadavam.

2. „Eesti sõdur Eesti kaitsel“ –konkreetsem üleskutse kui „kutsel“. 3. „Eesti sõdur Eesti kutsel“ - liiga laialivalguv ja segane üleskutse.

Tartu grupp: 1. „Eesti sõdur Eesti kaitsel“ – sõjaväeline, konkreetne, üleskutse kindlale kitsamale sihtrühmale. 2. „Eesti sõdur Eesti teenistuses“ – pehmem, seondub kõige rohkem nende endiga, kõige arusaadavam, kõnetab neid kui ajateenijaid kõige paremini. 3. „Eesti sõdur Eesti kutsel“ - laialivalguv, ei saa aru, kes on sihtrühm. Pärnu grupp: 1. „Eesti sõdur Eesti kaitsel“ – tabav, arusaadav, vahet pole, oled ajateenija, palgaline

või reservis, kaitsed ikka Eestit kui vaja, täidad oma kohust. Seda hüüdlauset hüüdes väeosal hea marssida, samm ei lähe sassi. Kõige enam assotsieerub tegevväelastele ja reservväelastele mõeldud üleskutsena. 2. „Eesti sõdur Eesti teenistuses“ – kõige laiemas kontekstis, ühendab kõiki inimesi, kõiki Eesti kaitsjaid – nii neid, kes teenistuse eest palka saavad kui ajateenijaid. Assotsieerub ajateenijatele ja tegevväelastele mõeldud hüüdlausega – nemad on ju teenistuses. Reservväelased on valmiduses, ja alles seejärel vajadusel ka teenistuses. 3. „Eesti sõdur Eesti kutsel“ - sõduritel hea seda lauset hüüda, aga sõdurile mõeldud üleskutse peab olema konkreetselt ja üheselt arusaadav. Assotsieerub kutsealustele ja õppekogunemistele minejatele mõeldud üleskutsega. Ida-Viru Grupp 1. „Eesti sõdur Eesti kaitsel“ – kõige mehisem, kõige tugevam, kõige arusaadavam. 2. „Eesti sõdur Eesti teenistuses“ – positiivne hüüdlause. Laiem, ainult ei kaitse vaid teen muud ka Eesti heaks. Olen kõike nõus tegema. Assotsieerub reservväelastega, kellel teadmised ja kogemused olemas ja nad saavad oma oskusi laiemalt kasutada, mitte ainult sõna otseses mõttes riigi kaitsel. 3. „Eesti sõdur Eesti kutsel“ - tavaline hüüdlause, ei tekita erilisi emotsioone.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 31

3.4 Narratiivide arusaadavus ja kõnetavus

3.4.1. Lähen aega teenima kohe pärast keskhariduse saamist

Pealkiri – Lähen aega teenima kohe pärast keskhariduse saamist Pealkirja peetakse arusaadavaks, küsimusi ei tekita. Lihtsalt kutsutakse kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist aega teenima. Narratiiv Kõik on iseenesestmõistetav – kui tahad elada vabal maal, siis tuleb kaitsta oma riiki, et see oleks vaba. Et riiki kaitsta, selleks tuleb minna ajateenistusse, kus riigi kaitsmist õpetatakse. Meeldib mõte „Tahan elada vabas riigis, vabal maal“ – järelikult inimesel on motivatsioon olemas, tahab kaitsta seda riiki, oma vabadust. Edasi läheb asi segasemaks, tekstis toimub liiga suvaline hüpe. Soov elada vabas riigis ei ole ju seotud sellega, et lähen kohe pärast keskhariduse omandamist ajateenistusse, ja kindlasti mitte veidi hiljem. Kui ma kohe pärast keskhariduse saamist aega teenima ei lähe, kas ma siis ei soovi oma lähedastele vabadust? Parem võiks rõhutada, et mugav on minna kohe peale gümnaasiumi lõppu ajateenistusse, pole veel muid kohustusi. Viimane lõik – see on minu isiklik vastutus ja teadlik otsus – seondus asjaoluga, et narratiiv polegi mõeldud kõigile gümnaasiumilõpetajatele, vaid ainult neile, kes otsustavad teadlikult ja vabatahtlikult kohe pärast keskhariduse omandamist ajateenistusse minna. See on inimese vaba tahe ja teadlik otsus kohe peale keskhariduse saamist aega teenima minna. Ta ei pea minema, aga ta tahab. Tema isiklik seisukoht. See pole mitte kõigi poiste vaid teatud poiste seisukoht. Neile gruppidest osavõtnud poistele, kes ise kavatsesid vabatahtlikult kohe peale gümnaasiumi lõppu aega teenima minna, oli see mõte väga arusaadav ja hingelähedane. Teistele kõlas see viimane lause pigem silmakirjalikult - et tegelikult mind sunnitakse ajateenistusse minema, aga ma pean ütlema, et ma ise otsustasin vabatahtlikult nii. Kõlab

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 32

lausa ähvardusena – see on sinu valik! Selle viimase lauseosa võiks üldse välja jätta, sest selle mõju võib oodatule olla hoopis vastupidine. Narratiivist saadi aru ka nii: siin rõhutatakse vabadust, aga kaitseväes antakse sulle käsk kätte, ei mingit valikuvabadust, et kas täidan või ei täida seda käsku. Ma loen siit tekstist välja sellise mõtte, et lähen kaitseväkke ja teen seal mida tahan. aitsevägi peaks vastutustunnet õpetama, aga seda ei loe siit välja. Ja veel üks interpreteering: mind kutsutakse ajateenistusse ja ma muudan selle ajateenistuse seal vabaks ja iseseisvaks. Aga üksi ma ju ei tee mingeid muudatusi seal. Ja pärast ajateenistusest tulekut ei muuda ma Eesti riigis üksi ka midagi. Siin pole kollektiivsusest ja koostööst mingit juttu. See on tühi reklaamtekst – sina oled see, kes muudab maailma! - mitte aus üleskutse kohe peale keskhariduse saamist ajateenistusse tulla, kuna meil on poisse väga vaja.

3.4.2. Tean, et teenistuses, nagu eluski, on raskemad ja kergemad ajad

Pealkiri - Tean, et teenistuses, nagu eluski, on raskemad ja kergemad ajad Tore pealkiri, ajateenistust seostatakse päris eluga. Julgustatakse ajateenijat, et raskeid hetki tuleb elus ikka ette, tuleb ennast kokku võtta, raskustest üle saada. Kui tahad midagi saavutada, siis pead ise tubli olema, ise proovima ja tegema, keegi teine sinu eest tööd ära ei tee. Lause keelelise poole pealt toodi välja, et sõnad „kergemad“ ajad peaksid olema enne sõnu „raskemad“ ajad - … on kergemaid ja raskemaid aegu. Siin rõhutatakse raskusi. Seda poleks vaja. Narratiiv Siin rõhutatakse, et ajateenistusse minek pole seiklusse minek, see on tõsine asi. Paljud noored ei seosta ajateenistust päris eluga, siit saab teada, et need omavahel seotud. Aga ega enne

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 33

ajateenistuse läbimist päriselt ei adu, kuivõrd ajateenistus ja elu seotud on, ja millised raskused tuleb ajateenistuses ületada, et pärastises elus paremini hakkama saada. Vastavuses Kaitseväe väärtustega – kedagi ei jäeta hätta. Õige, rõhutatakse kollektiivsust. Teisest küljest jälle – „ajateenistuse eesmärkide suunas pead liikuma ikkagi ise“ – rõhutatakse üksikisikut. Kaitsevägi põhineb koostööl, kollektiivsusel. Kollektiivselt peab eesmärkide poole minema, mitte üksikisikut siin nii väga rõhutama. Teise kaitseväe väärtusena nähti selles narratiivis motivatsiooni õppida. Kui gümnaasiumis antakse õpilasele järele ja poputatakse teda, siis ajateenistuses ei tee keegi sinu eest asju ära, ja edaspidises elus ka. Saad abi, aga ise pead asjad ära tegema. Ajateenistuses õpid oskusi, kuidas toime tulla, iseseisvuda, distsipliinist kinni pidada, mehe moodi käituda. Ajateenistuses süvendatakse ka patriotismitunnet, et oleksid riigi eest valmis sõtta minema. Õppimissoovi üldisemas mõttes motiveeritakse. Meeldivaimad aspektid, mida narratiivist välja loeti: ajateenistuses õpin kaalutletult tegutsema. See tugevdab närvisüsteemi, tugev närvisüsteem tuleb elus kasuks. Ajateenistuses õpin distsipliini, see aitab ka hilisemas elus paremini hakkama saada. Sinu elu ei ela sinu eest keegi ära, ise pead mees olema. Ajateenistuses õpin ootamatustega toime tulema, kasulik oskus kogu eluks. Mis ei meeldi: osadel noormeestel oli raske ajateenistust päriseluga seostada, see seotus ei kõlanud usutavalt. Elu seostatakse kontoritööga, ajateenistust metsas jooksmisega. Ajateenistuses ja elus ootavad ees erinevad raskused. Narratiiv räägib reaalsetest asjadest, aga võib mõne inimese eemale tõugata ajateenistusest, rasked ajad hirmutavad ära.

3.4.3. Saan usaldusvääriliseks sõduriks, kellega tahetakse luurele minna

Pealkiri Pealkirjas sisalduvast üleskutsest saadi aru mitmeti.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 34

Pooled poistest analüüsisid seda nii, et lähen ajateenistusse, õpin ja arenen seal, ei löö aega surnuks vaid tunnen huvi kõikide asjade vastu, mida pakutakse; olen vastutustundlik, jätan endast kaasteenijatele ja juhtidele hea mulje – ja siis hakatakse minuga arvestama, kuna suudan midagi tõsist ära teha, olen usaldusväärne inimene. Teised saavad aru, et minuga hea koos töötada, minu peale võib kindel olla. Minust on saanud tubli inimene, kellega teised tahavad rasketes situatsioonides koos töötada. Teine pool poistest võttis luurele minekut sõna-sõnalt - õpin ajateenistuses just selliseks sõduriks, et saaks luurele minna. Aga see pole ju nii, ajateenistuses ei õpita ainult luurele minekut. Seal õpitakse muid tähtsaid asju ka. Kas luurele minek on siis ainus õige asi, ja muud tegevused on vähema väärtusega? Sõna „luurele“ pole hea, peaks rääkima laiemalt – et minna koos raskustele/ ohtudele vastu; minna missioonile, kasvõi et minna rindele. Poisid ei osanud „luurele minekus“ metafoori näha, mõeldi sõna otseses mõttes luurele minekut ja sellist üleskutset peeti liiga spetsiifiliseks. Kui pealkirjast teisiti aru saanud noormehed selgitasid, et „luurele minek“ on sümbol ja metafoor, siis konkreetsetes kategooriates mõtlevad poisid lausa solvusid – õiged ajateenistusse minejad ja Eesti riigi kaitsjad vaatavad asju praktilise pilguga, mitte metafooride tasandil. Tsiviilisikud võivad filosofeerida, sõjaväelased näevad sõna „luure“ taga luurele minekut. Pealkirjast saadi aru ka kolmandat moodi – suunatakse sõdurit iseseisvale tööle, saa ise tubliks! Seondub egoismile suunamisega, ei väärtustata kollektiivset tööd. Upitatakse ainult üksikisiku ego. Aga kui mina saan tubliks, kas siis teised ka ikka tublid on? Saan ma ikka nendele loota? Narratiiv Spontaanne reaktsioon: tekst räägib reservväelastest, õppekogunemistest. See tekst ei toeta pealkirja – hoopis muule keskendutakse. Luure on spetsiifiline teema, ei seondu õppekogunemistega. Õppekogunemised ei seondu usaldusvääriliseks sõduriks saamisega. Ajateenistuse läbinu elu ei seondu pealkirjas kirjeldatud ajateenistuses veedetud ajaga, luurele minek ei ole õppekogunemisele minek. Kui aga teksti süveneti, arutleti teksti kallal, siis jõuti ka seosteni. Tekst eraldivõetuna oli kohe arusaadav ja meeldiv - saad õppekogunemistel vanade sõpradega kokku. Tekstiga tahetakse öelda, et õppekogunemistel käimine on vajalik, rõhutakse Kaitseväe väärtustele nagu ustavus, distsipliin, vastutustunne. Sisendatakse, et kui oled ajateenistuse läbinud, siis oled juba keegi, sul oma roll ühiskonnas. Sellega seonduvalt - ajateenistus pole niisama asi, sealt saadud kogemus jääb kogu eluks- oled õppinud vastutustunnet, käid õppekogunemistel, oled asjadega kursis, õpid juurde. Kuna ajateenistuses oled õppinud olema usaldusväärne kaaslane, siis ei jäta sa ka edaspidi teenistuskaaslasi hätta ja lähed õppekogunemistele. Oled Eesti riigi jaoks usaldusväärne ja kohusetundlik sõdur. Mis meeldib: Pilt meeldib. Õppekogunemiste põhimõte meeldib – näed kaaslasi, kordad õpitu üle. Hoiad ennast joonel, kui midagi juhtub, oled valmis. Mis ei meeldi: Esmaste spontaansete arusaamiste põhjal (ja osa noormehi jäi lõpuni sellisele arvamusele) - pealkiri räägib ajateenistusse minemisest ja seal olemisest - algusest. Narratiiv räägib elust pärast ajateenistust. Ei seondu teineteisega, ei toeta teineteist. Tekstis võiks sõna „sõbrad“ välja jätta, õppekogunemisele minnakse ikka asja pärast, mitte sõpradega nalja viskama. Seal saadakse kokku teenistuskaaslastega ja korratakse õpitu üle. Kõik inimesed ei naudi ajateenistust. Kes naudivad, nemad lähevad hiljem hea meelega ka õppekogunemistele, et oma vanade teenistuskaaslastega koos õpitud asju meele tuletada. Aga

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 35

kes ajateenistust vihkasid, nemad ilmselgelt kerge südamega õppekogunemistele ei lähe. Neid see tekst ei veena, nende meelest oleks see tekst nagu lastele suunatud.

3.4.4. Ajateenistus muudab mind veel paremaks inimeseks, töötajaks ja tööandjaks

Pealkiri Esimene spontaanne reaktsioon: kahtlane lause, mis mõttes muudab ajateenistus mind veel paremaks inimeseks? Ajateenistuse läbimine võib mind enesekindlamaks muuta, iseseisvamaks, aga kas paremaks? Teised arvasid jälle, et võib-olla muudab paremaks inimeseks, aga vaevalt et paremaks töötajaks või tööandjaks. Kas parem inimene on nii parem töötaja kui ka parem tööandja? Muudab mind – võiks olla parem – muudab sind. Või muudab inimest. Pigem umbisikuline või kellelegi teisele suunatud pealkiri oleks parem, mitte mina- vormis. Mina-vorm on liiga lähedane, see pealkiri ei ole nii lähedane, ma ei saa sellest aru esimese hooga, ei nõustu sellega esimese hooga – see pole minu jaoks. Seda pealkirja tajuti ka lihtsalt propagandalausena – mine ajateenistusse ja kogu su elu muutub kullaks! Mõningase arutelu järel pakuti, et äkki siin rõhutakse distsipliinile, et kui oled ajateenistuses distsiplineeritud ja ületad raskusi, siis oled edaspidises elus ka parem töötaja ja tööandja – parem inimene igas rollis, sest oled kogenum. Oskad pingele vastu panna. Oskad meeskonnatööd paremini teha. Oled eluks paremini valmis kui otse koolipingist tööle minnes. Viidatakse, et ajateenistus võid õppida empaatiavõimet. Kõrgem sõjaväelane annab sulle käsu, see on sulle täitmiseks, mitte juurdlemiseks, kas seda käsku ikka maksab täita, kuigi sulle tundus, et see käsk on täiesti tobe. Siit saad kogemuse, kuidas olla parem tööandja – kui annad alluvale korralduse, siis mõtle enne läbi, ega see pole mingi absurdne ülesanne; ja jaga korraldusi nii, et teine inimene ikka aru saaks, mida ja miks ta tegema peab. Ajateenistuses

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 36

võib ka õppida, kuidas alluvate motivatsiooni üleval hoida, mitte nende tahtmisi maha suruda, arvestada kõigiga mõistlikkuse piires, parema tulemuse nimel. Ajateenistus õpetab suhtlusoskust igal tasandil – inimene- inimene tasandil; töötaja- tööandja tasandil. Õpetab paremini aru saama, et inimesed mõtlevad erinevalt, igaühel on omad soovivad ja nende mõistmiseks peab olema hea suhtleja. Ajateenistus õpetab, kuidas teistega paremini koos töötada, õpetab tiimitööd ja koostööd. Narratiiv Tallinna grupis leiti, et tekst on mõeldud ainult nendele inimestele, kes raudselt pooldavad ajateenistust ja austavad ajateenistusse minekut, vaatavad ajateenistuse poole alt üles; nendele inimestele, kes oleksid tõelised Eesti riigi kaitsjad, kes reservväelasena tegeleksid uute riigikaitsele pühenduvate noorte leidmise ja toetamisega. Ühesõnaga – sõjaväe fännidele, neile, kes tööandjatena eelistavad ajateenistusest tulnuid - lihtsamat sihtrühma, kellel raskem ühiskonnaga kohaneda, kui aasta aega ajateenistuses ära oldud, ja vaja kiiresti tööle saada. Selle teksti võiks kaheks lüüa. Üks asi on enesekindluse suurenemise rõhutamine – sobiks kõigile inimestele. Teine osa tekstis on mõeldud tunduvalt kitsamale sihtgrupile. Tartu grupp võttis teksti töökuulutuse tekstina – tööle võetakse ainult neid, kes on ajateenistuse läbinud. Arusaamatu, miks nii kõvasti ajateenistusest tulnuid promotakse. Miks peaks neid töövestlusel eelistama? Kas need, kes näiteks tervise tõttu ei saa ajateenistusse minna, ei ole kunagi töövestlusel eelistatud? Ebaõiglane. Kui tahetakse rõhutada, et ise ajateenistuse läbinuna mõistad teist ajateenistusest tulnut paremini, saad aru, millises olukorras ta on, siis nii öelgegi otse välja. Pole vaja mingit eelistuse juttu ajada. Ka Pärnu grupis näidati esmalt üles imestust, miks peaks tööandja ajateenistusest tulnut eelistama. Selles grupis sai aga üsna varsti selgeks, miks: ajateenistus pakub garantii, et mees on koostööd ja empaatiavõimet õppinud ja harjutanud; tal parem ettekujutus sellest, kuidas elus hakkama saada, probleeme lahendada. Temalt võib oodata, et kasutab oma oskusi ka töötajana. Ida-Viru grupis võeti teksti laialivalguva propagandatekstina. Tekst ei ole usaldusväärne, liiga hüplev, liiga palju erinevaid asju püütakse paari lausesse ära mahutada. Tekst liialt ilustab ajateenistust. Liiga positiivne. Hakkad kahtlema, kas mulle ikka räägitakse tõtt. Ka selles grupis ei saadud aru, miks peaks ajateenistusest tulnut töövestlusel eelistama. Kaitseväe väärtustest tunti ära see, et ajateenistus muudab noore inimese enesekindlamaks; ajateenistusest saad kogemusi, mille pinnalt edaspidises elus kergem edasi areneda. Inimeste ebavõrdne kohtlemine ei ühti Kaitseväe väärtustega. Mis meeldib: neile vähestele, kes aru said, miks ajateenistusest tulnut peaks eelistama, see mõte meeldis. Kuigi pigem peaks rõhutama nende mõistmist, nendest arusaamist, nende toetamist, mitte tuima eelistamist. Mis ei meeldi: ei meeldi mõte töövestlusel ajateenistuse läbinute eelistamisest. Kas meil Eestis on probleem, et ajateenistuse läbinud inimesi üldiselt ei võeta tööle, et neid tuleb nüüd eelistama hakata? Siin nagu tõstatub see küsimus. Et ajateenistusest tulnu on maha käinud või? Inimene vaatab teksti ja ei julge ajateenistusse minna – ei saa pärast seda enam tööle. Harali tekst ei meeldi. Liiga hüplev, liiga palju erinevaid asju kokku pandud. Ei ole enam usaldusväärne, liiga pealiskaudne.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 37

3.4.5. Ajateenistusse minek on nagu ülikooli astumine, tasub teha ettevalmistusi

Pealkiri Tallinna grupp: osa poisse leidis, et siin eeldatakse, et sa juba tead midagi ajateenistusest, et oskad ettevalmistusi teha. Aga ma ju lähen ajateenistusse, kus ma eeldan, et mind hakatakse õpetama. Ja lähen kaks kätt taskus. Mulle antakse kõik vajalik sealt – õpetused, riided ja muu vajalik. Ülikooli jaoks teed ettevalmistusi – õpid, vaatad, kus ööbida saad, mõtled, millest elada. Võrdlus ülikooliga on kohatu. Teine osa poisse vaidles vastu - vaimselt tuleb ikka ennast ette valmistada; ja trenni võiks ka natuke teha. Tartu grupp: missuguseid ettevalmistusi ajateenistuse jaoks vaja teha on? Kuna ei tea täpselt, missuguseid, siis see hirmutab, see on halb. Teisest küljest – kelles tekitab huvi, milliseid ettevalmistusi vaja teha, siis nemad hakkavad uurima, mida vaja teha on. leks tarvis täpsustada, mida peaks kindlasti teadma ja tegema enne ajateenistusse minemist. Ka Tartu grupis oli noormehi, kes teadsid, milliseid ettevalmistusi oleks vaja teha - loogiline, et enne ajateenistusse minekut oleks vaja trenni teha. Unerežiim ka korda – ei ole poole ööni üleval, ei maga järgmisel päeval poole lõunani. Ajateenistuses ju vaja vara tõusta. Võrdlus ülikooliga pole kõige parem, ülikoolis vaimsed, ajateenistuses füüsilised väljakutsed. Vaimsed ka, aga need erinevad ülikooli vaimsetest pingutustest. Pärnu grupis saadi pealkirjast üsna hästi aru ja seda osati lahti mõtestada. Ülikool ja ajateenistus on küll erinevad asjad, aga kui võtta üldisemal tasandil – minnakse kodust eemale, võõrasse keskkonda, harjumuspärane eluviis muutub, mõlemal pool tuleb õppida, kumbagi ei saa võtta kergekäeliselt, mõlemast saad elumuutvaid kogemusi. Ajateenistuses oled kasarmus, ülikoolis ühikas või üürikas koos teistega – pead end nende mõtetega harjutama, et seal hakkama saama.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 38

Jõhvi grupis oli interpreteeringuid seinast seina: a)kui sa ei oska midagi, siis ära tule ajateenistusse; b) kui sul on mingid eelnevad oskused olemas, siis sul lihtsam ajateenistuses, kohaned kiiremini, järelikult – arenda oma mingit tugevamat külge edasi enne ajateenistusse minekut. Ülikooli minekul tõenäoliselt valid valdkonna, milles tugevam oled. c) otsene vihje, inimesed peaksid oma füüsilise vormiga vaeva nägema enne ajateenistusse minekut, ülikool ei puutu asjasse; d) arutlus üldisemal tasandil - ülikooli minnes samuti vaja eelteadmisi nagu enne ajateenistusse minekut, täiesti normaalne võrdlus. Narratiiv Tallinna grupi arvates oli tekst väga segane, hüplev, arusaamatu, täis vastuolusid ja otsest valet. Ei saa aru, millal ma pean ajateenistusse minekuks ettevalmistusi tegema ja infot Kaitseväe ametlikest infokanalitest otsima, kas enne ajateenistust või juba ajateenistuses olles. Kas pean pigem internetist infot otsima või peaksin kellegi käest küsima? Kust võetakse, et minu iidolid on ajateenistusse minemas või sealt tulemas? Sõna „iidol“ siin täiesti kohatu. Millises meedias teema kuum on? Peaks rohkem rõhutama, millist meediat vaadata – minge Kaitseväe kodulehele, sealt leiab adekvaatse info, mitte sotsiaalmeediast. Sotsiaalmeedias levitatakse artikleid, kus poisid tulistavad endale jalga. Tuntud Eesti youtuberid vinguvad, et ajateenistus on inimeste piinamine, inimõiguste rikkumine. Sotsiaalmeedia just näitab, et ajateenistus on halb. Sõna „kuum“? Teema ei ole ju kuum. Ainult plakatid tänavatel - Liitu meiega!, muus meedias pole juttu. Ja üldiselt uudised ajateenistuse kohta tulevad siis, kui mingi suurem õnnetus on ajateenistuses juhtunud või keegi on surma saanud. Viimane lause – „Meie, noored, anname oma panuse jagades ja kaasa rääkides“- aga panuse annavad ainult need noored, kes räägivad ajateenistusest midagi head, es sisendavad endast noorematele, et sõjaväeteenistus polegi nii halb. Enamus noori sellist panust ei anna. Pealegi meie, noorte panus oleks pigem ajateenistusega ühinemine, mitte rääkimine sellest. Tartu grupp: fabritseeritud tekst, kauge, ei ole tõsiseltvõetav, keeleliselt halb. Keskmine osa „minu iidolitest“ kõlab õõnsalt, hull promojutt. Iidolid pole ju minuvanused, kuidas nad saavad praegu ajateenistuses olla. idol on kogenum inimene, kes on elus midagi saavutanud, mitte minuvanune õppur, gümnaasiumilõpetaja. Kuidas see teeb mind enesekindlaks, et küsimustele leian vastused netist? Oleneb ju, mis vastused sealt leian, võib-olla teevad need vastused väga murelikuks? Kõlab lihtsalt mõttetu reklaamtekstina, sõnade mulinana. Kui lõppu jõuad, siis algus meelest läinud. Mõnele grupist osavõtjale siiski meeldis tekst osaliselt - internetikanalitest leian infot - see on hea, rahustab, küsimused ei jää vastusteta. Lõpp ka hea - tore, et saame oma panuse anda, et meiega arvestatakse, et me saame kaasa rääkida. Pärnu grupi poisid nägid tekstis lisaks nõrkustele ka meeldivaid aspekte. Tekstiga tahetakse öelda, et viige ennast elementaarsete asjadega kurssi enne ajateenistusse minekut. Samas rahustatakse maha, et kui on küsimusi, siis tead, kust leida neile vastuseid. Juhatatakse allikate juurde. Tekst toetab pealkirja, vähemalt esimene osa tekstist – et saad end ette valmistada otsides infot Kaitseväe ametlikest internetikanalitest. Aga - minu iidolid on ajateenistuses. Mida see tähendab? Ajateenistusse lähed koos omavanustega. Nende hulgas pole iidoleid. Sellest saadakse veel aru, et iidolid on reservis, aga omavanune pole iidol. Sõbrad, tuttavad, sugulased on ajateenistuses, mitte iidolid. Lähedastele inimestele tuleb viidata. Iidol võib olla väga kauge, täiesti suvaline inimene, keda sa ei tunne, kelle olek ajateenistuses sind kuidagi ei motiveeri ega julgusta. Ida-Viru grupp: see tekst on mõeldud väikesele sihtgrupile, mitte kõigile. Nende noorte jaoks, kes suhtuvad ajateenistusse kui kohustusse, kes pole huvitatud sinna suure rõõmuga minemisest. See on üks õhku täis reklaamtekst. Küsimustele vastuste leidmine internetist ei tee mind enesekindlaks – ma ei tea mingeid kanaleid, kust oma küsimustele ajateenistuse

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 39

kohta vastused saan. Lihtsasti on need kanalid leitavad ainult neile, kes väga suurt huvi ajateenistuse vastu tunnevad. Mis jutt see on, et minu iidolid lähevad ajateenistusse. Mu kursusekaaslased ei ole minu iidolid vaid mu sõbrad ja tuttavad. Üle pingutatud sõnaga „iidol“. Viimane lause - Meie, noored, anname oma panuse …. Aga kui ma ei räägi kaasa, ei esine meedias, kas ma siis olen halb inimene, ei anna oma panust Eesti riigile? See tekst on liiga pealesuruv. See reklaam ütleb: noored, tehke ise ajateenistusse minekule reklaami! Raske mõista ja tõsiselt võtta seda teksti.

3.4.6. Narratiivide järjestus meeldivuse alusel Vastajatel paluti narratiivid järjestada meeldivuse alusel. Igas grupis oli 10 hindajat. Üldine pingerida alustades kõige meeldivamast kujunes järgmiseks:

Narratiiv nr

Esikoht (mitmel korral

nimetatud)

Teine koht (mitmel korral

nimetatud)

Kolmas koht (mitmel korral

nimetatud)

Neljas koht (mitmel korral

nimetatud)

Viies koht (mitmel korral

nimetatud) 2 25 9 4 2 0 1 7 16 10 4 3 3 2 5 13 10 10 4 3 10 7 12 8 5 3 0 6 12 19

Kõige enam sai meeldivuse alusel esikohti narratiiv nr 2 - Tean, et teenistuses nagu eluski on raskemad ja kergemad ajad Kõige rohkem meeldis see narratiiv Tartu ja Tallinna gruppidele, aga ka Ida-Viru ja Pärnu gruppides oli see narratiiv vähemalt poolte grupis olnute hinnangul esimesel kohal. Põhjendused: Kõige reaalsem tekst, kõik on nii nagu tegelikult on. Pealkiri juba haarab kaasa. Eluline lähenemine - ajateenistust seostatakse tavalise eluga. Julgustab, et raskuste ilmnemisel saab abi küsida. Koostööd rõhutatakse. Samas lisatakse, et ise tuleb ka mees olla, ei saa ainult teistele loota, ise pead eesmärgi poole liikuma. Asjalik, annab hea ülevaate ajateenistusest, et mida seal tehakse, millised murekohad on, kuidas nendest üle saada, et sa pole seal üksi. Neile, kes arvavad, et ajateenistus pole hea mõte, tuletatakse meelde, et eluski on raskemaid hetki, aga ajateenistusest saad kogemusi. Teisele kohale jäi narratiiv nr. 1 – Lähen aega teenima kohe pärast keskhariduse saamist See narratiiv meeldis Tallinna, Tartu ja Pärnu gruppidele mõnevõrra rohkem kui Ida-Viru grupile. Miks meeldis: kõige arusaadavam tekst, kõnetab kõige paremini. Pealkiri ja tekst toetavad teineteist. Lihtne, arusaadav, ei mingit häma. Et mingeid kergemaid ja raskemaid aegu, ei mingeid ettevalmistusi, mingeid ajateenistuse läbinute eelistamisi pole vaja arvestada. Kõige südamelähedasem, paljud meist ju tahavadki minna koha peale keskhariduse saamist ajateenistusse. Nõrgim aspekt narratiivi juures – ei nõustutud mõttega, et kohe pärast keskhariduse saamist tuleb ajateenistusse minna, muidu sa ei ole ustav oma riigile.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 40

Kolmandale kohale jäi narratiiv nr. 3 – Saan usaldusvääriliseks sõduriks, kellega tahetakse minna luurele Miks meeldis: rõhutati, et ajateenistuses kindlaid oskusi omandades saad usaldusväärseks inimeseks. Saad endaga hakkama, saad koostöö ja tiimitööga hakkama. Hea sõber ja kaaslane kogu eluks, mitte ainult ajateenistuse ajaks- väga olulised väärtused. Tekst toetas pealkirja, moodustas terviku. Kes selle narratiivi viimasele kohale jätsid: segane hüplev tekst, ei seondu ajateenistusega. Tekst ei seondu pealkirjaga; sõna „luurele“ halb sõna siin, kõik ei pruugi metafoorist aru saada. Neljandale kohale jäi narratiiv 4 – Ajateenistus muudab mind veel paremaks inimeseks, töötajaks ja tööandjaks Pärnu ja Ida-Viru gruppides meeldis see narratiiv rohkem kui Tallinna ja Tartu gruppides. Meeldivuse põhjustena nimetati: meeldib, et rõhutatakse, et see, mis sa ajateenistusest kaasa saad, teeb sind paremaks inimeseks. See võtab kogu elu kokku, kus ja kuidas sa edaspidi saad ajateenistuses omandatut kasutada. Selle narratiivi viimasele kohale jätnud põhjendasid seda: ajateenistuse läbinuid ei tohiks töövestlustel eelistada, ebavõrdne kohtlemine ei kuulu Kaitseväe väärtuste hulka. Tekst: „…saaks mugavalt osaleda õppekogunemistel“ … see on nii spetsiifiline – kõigepealt pean tööandjaks saama, siis pean palkama vastava inimese, ja siis see inimene peab saama kutse kogunemisele… Selline võimalus tulevikus minu jaoks on 0-lähedane – kauge mulle. Väheusutav tekst. Viimasele, viiendale kohale jäi narratiiv 5 – Ajateenistusse minek on nagu ülikooli astumine, tasub teha ettevalmistusi Ka see narratiiv meeldis Ida-Viru ja Pärnu poistele rohkem kui Tallinna ja Tartu grupi poistele. Ida-Viru noormeeste arvates rõhutas just see narratiiv kõige rohkem seda, mida kogu selle kampaaniaga peaks kõige rohkem rõhutama - tuled ajateenistusse ettevalmistatult. Kõik need muud narratiivid pole nii olulised ajateenistuse läbiviijate jaoks. Neile on vaja tõsiseid ettevalmistunud poisse. See on reklaam ajateenistuse mainekampaania korraldajate mätta otsast. Teised reklaamid on poiste mätta otsast võetuna. Pärnu grupp - meeldis see, et tuletati meelde, et ettevalmistusi vaja teha. Oled lähedastest eemal, pead seal hakkama saama. Ei tohi alla anda, ikka lükka ennast edasi. Viimase koha vääriliseks peeti narratiivi sellepärast, et tegu tühja reklaamtekstiga, fabritseeritud tekstiga. Pealkiri ja pilt lähevad kokku ainult, tekst pealkirjaga ei seondu. Pilt ebaõnnestunud. Ei ole paslik ajateenistust/oma riigi kaitsmist võrrelda ülikooli astumisega, täiesti erinevad asjad. Ei meeldinud ka mõte, et enne ajateenistusse minekut tuleb ettevalmistusi teha, see hirmutab inimese ära, mida ta peab siis ette valmistama? Iidolid pole omavanused, „iidolite“ kasutamine tekstis on kohatu. Õhku täis sisutühi tkst. Täpsed narratiivide järjestused gruppide kaupa olid järmised:

Tallinn

Vastaja 1 Vastaja 2 Vastaja 3 Vastaja 4 Vastaja 5 Vastaja 6 Vastaja 7 Vastaja 8 Vastaja 9 Vastaja 10

I 2 2 2 2 2 1 2 1 2 1 II 1 1 1 4 1 2 1 2 1 4 III 3 5 5 3 3 4 5 4 4 2 IV 4 3 4 5 4 5 4 3 3 5 V 5 4 3 1 5 3 3 5 5 3

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 41

Tartu

Vastaja 1 Vastaja 2 Vastaja 3 Vastaja 4 Vastaja 5 Vastaja 6 Vastaja 7 Vastaja 8 Vastaja 9 Vastaja 10

I 1 2 2 2 2 2 2 1 2 2 II 2 3 1 4 1 1 1 2 4 3 III 4 1 3 3 3 3 4 4 3 1 IV 3 4 4 1 4 4 3 5 1 5 V 5 5 5 5 5 5 5 3 5 4

Pärnu

Vastaja 1 Vastaja 2 Vastaja 3 Vastaja 4 Vastaja 5 Vastaja 6 Vastaja 7 Vastaja 8 Vastaja 9 Vastaja 10

I 2 1 4 1 3 2 4 5 2 2 II 4 2 2 4 1 4 1 2 1 1 III 5 4 1 3 2 3 2 1 3 3 IV 1 5 3 2 5 5 3 4 4 5 V 3 3 5 5 4 1 5 3 5 4

Ida-Viru

Vastaja 1 Vastaja 2 Vastaja 3 Vastaja 4 Vastaja 5 Vastaja 6 Vastaja 7 Vastaja 8 Vastaja 9 Vastaja 10

I 2 3 4 2 5 2 5 2 2 2 II 3 2 3 4 2 1 3 4 4 1 III 1 1 1 1 1 5 2 1 3 5 IV 4 4 2 5 3 3 1 5 5 3 V 5 5 5 3 4 4 4 3 1 4

4 Kommunikatsioonikanalid. Teabe formaat

4.1 Kas (endised) ajateenijad võiksid noorteüritustel noortele ajateenistuseks valmistumisest rääkida

Tallinna grupp: Noorteüritusel ei tohi info andmine pealesuruvana mõjuda. Muusikaüritusele minnakse ennast välja elama, ei taheta loenguid kuulata. Peab leidma sobiva ürituse, muidu labane propaganda. Kui vabariigi aastapäeva paraadi ajal on mingi telk, kus antakse huvitavat infot, siis kindlasti mõni läheks vaatama. Lauluväljakule võib laulupeo ajal ka telgi üles panna ja huvilised koonduvad kuulama, aga see ei tohi tunduda survestamisena. Huvilistele tuleb võimalus anda nii, et see teisi ei segaks. Jutt ajateenistuse kohta peab väga huvitav olema. Nooremad inimesed võiksid rääkida, nad saavad parema kontakti. Vanemate inimestega puudub ühine arusaamine asjadest. Üldiselt aga oleks palju parem kui igal koolil oleks oma riigikaitse programm, mille noored läbivad. Tartu grupp: Hästi läbi mõelda, kuhu sobib ajateenistuse tutvustamise teema. Motoshowle näiteks sobib, oorte festivalidele küll mitte. Kui Weekendil hakataks ajateenistusest rääkima, siis see oleks naerukoht, ebaprofessionaalne tunduks noortele. Osad noored nagunii ei lähe/ei pea minema ajateenistusse, ja kui üritusel, mis pole ajateenistusega absoluutselt seotud, hakatakse ajateenistust propageerima, siis see võib oodatule vastupidise efekti anda. Näiteks mõni noor kehva tervisega poiss seal üritusel – tunneb end ekstra halvasti, võib hoopis vastu töötama hakata ilusale ideele. Tuleb selge piir tõmmata, kus lõpeb normaalne info jagamine

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 42

ja kust algab pealesurumine. Infot aga oleks rohkem vaja küll. Praegu ainult saadetakse kutsed ja mõni sõber räägib. Kui riigikaitse moodulit ei võta, siis ei saagi teada. Koolis võiks rohkem rääkida, või sotsiaalmeedia teatud lehekülgedel, aga mitte noorteüritustel propagandat teha. Pärnu grupp: Pärnu grupi arvamused läksid lahku. Osad arvasid, et kõikidele noorteüritustele võiks tulla. Miks mitte ka noorte festivalidele tulla. Niikaua kuni nad ei sega üritust võivad igale poole tulla. Teeviidale näiteks – kus tulevikuvõimalusi tutvustatakse. Pärnu Kaubamajakasse, kus noorkotkaste üritust läbi viiakse. Kuni kuulamine pole kohustuslik on kõik hästi. Peaasi et ei sunnitaks kuulama. Teine osa poisse jäi tagasihoidlikumaks – tuleks ikka mõelda, millistele noorteüritustele sobib tulla. Klassikakontserdile kindlasti mitte, motomeeste kokkutulekule võiks. Kool oleks küll parem kui noorteüritus, aga nad võiksid ka koolivälistel üritustel käia. Kui nad räägiksid huvitavalt, naljakatest juhtumustest, siis silmast silma kohtumistel võiks sellistele inimestele küsimusigi esitada. Plakatid tänaval on toredad, aga kui omavanune inimene tuleb ja räägib oma kogemustest, siis nad vähendavad hirmu ajateenistuse ees. Ida-Viru grupp: (endised) ajateenijad võiksid isegi tulla noorteüritustele esinema, kui nad teeksid seda romantilisel moel. Tuleksid vormis, relvad kaasas, räägiksid põnevaid jutte. Romantiseeriksid natuke ajateenistuse asja. Puhas asjalik rääkimine pole nii efektiivne, ikka atribuutika kaasa, kaasata noori tegevusse, lasta neil relvi käes hoida.

4.2 Sõdurieriala sobivuse online test sotsiaalmeediakanalis Noormehed teadsid, et sotsiaalmeediakanlites on erinevat infot ja suhtumisi ajateenistusse. Näiteks Eesti Mereväge või Vahipataljoni tutvustavavad lehed Facebookis on väga informatiivsed ja asjalikud, aga mõne influenceri jutt - tuleb võimalikult kodu lähedale ajateenistusse minna, et igal õhtul koju saaks; et ajateenistus peab olema lebo koht, mitte hullumaja - maalib ajateenistusest täiesti vale pildi. Tallinna grupi noormehed eriti ei pooldanud sotsiaalmeedias online testi, kus saaks testida, milline sõdurieriala kellelegi sobib. Nagunii ei saa valida, kuhu ja kellena lähed. Öeldakse ette, kus on vaba koht. Lähed sinna, kus inimesi vaja on. Aga siis on ju veel halvem – teed testi ära, sobin mõne koha peale – aga garantiid pole, et sinna saan. Saadetakse ikka sinna, kuhu kõige vähem sobin. Masendav. Tartu grupi poistel oli huvi sõduriereiala sobivuse väljaselgitamise kohta täitsa olemas. Enamus ju tahab teada saada, mis neile sobiks. Muidu tahavad kõik autojuhuks saada, see on lihtne ja tuttav. Tore oleks onlines see test ära teha. Ka Pärnu grupi arvates oleks test väga hea. Kui paljud sinna Kaitseväe kodulehele ikka lähevad, sotsiaalmeedia kaudu jõutakse rohkemateni. Test tekitab huvi ka nendes inimestes, kes muidu ajateenistusest väga huvitatud pole. Kui kohe teada saad, mis ala sulle sobiks, eriti hea. Paljud lihtsalt huvi pärast teeksid testi ära, isegi ennest ajateenistusse minekuga seostamata. Ja sealt edasi väike samm, et huvi tekiks. Kui ise hakata netist erinevate kompaniide kohta otsima, ega see polegi nii lihtne. Testist saaks parema vastuse kui ise netist midagi otsides. Ise otsimine võtab aega, ei viitsigi. Koolis on raamatuid jagatud, kus iga väeosa kohta väike jutt, aga väikse raamatu põhjal raske ja aeganõudev ise analüüsida, mis kellelegi sobib. Pealegi, inimesele võivad meeldida mitmed asjad, aga kui 5-10-minutilisest testist konkreetsed vastused saad, siis valik kergem. Võib-olla mõni ajateenistuses käinu levitab halba infot ajateenistuse kohta just sellepärast, et on sattunud tema jaoks valesse väeossa.

Mainekampaania 2020 kommunikatsiooniteemade testimise fookusgrupiuuringu vormis Kaitsejõudude Peastaap

Turu-uuringute AS 43

Ida-Viru grupi noormehed arvasid, et nad oleksid huvitatud testi täitmisest. Oleneb reklaamist kui suurele sihtrühmale see test kohale jõuab. Koolides võiks lingi anda. Lingid e- kooli üles. Isegi telekas võiks maha hõigata, et sotsiaalmeedias selline test olemas.

4.3 Milliste kanalite kaudu veel soovitakse teavet ajateenistuseks ettevalmistumise kohta

Informatsiooni soovitakse saada ametlikult Kaitseväe kodulehelt. Ja seda kodulehte on vaja noortele rohkem reklaamida, infot anda, kuidas seal kõige paremini orienteeruda. Infot on vaja rohkem anda isegi selle kohta, et selline leht üldse olemas on. Riigikaitse tunde oleks koolides rohkem vaja. Sõjalise õpetaja vanus pole nii oluline, oluline on, et räägib asjalikult ja huvitavalt, ja et ta kutsuks tundidesse ajateenistuse läbinuid, missioonil käinuid rääkima. Riigikaitsemoodulid koolides peaksid koosnema nii loengutest kui metsalaagrist ja praktilistest õppustest lasketiirus. Ei tohi olla ainult tühi istumine, peab olema põnev, siis on riigikaitseõpetus kõige parem reklaam koolinoortele. Riigikaitsekursused koolides ongi järjest populaarsemad, tüdrukuid kogu aeg rohkem. Kui meeste huvi jääb väiksemaks, siis tüdrukute huvi järjest kasvab ajateenistuse vastu. Kui räägime võrdõiguslikkusest kogu aeg, las tüdrukud ka käivad metsalaagrites. Osad tüdrukud väga asjalikud. Motiveeritud tüdruk parem kui motiveerimata mees ajateenistuses. Silmast silma kohtumised koolis. Nii põhikooli kui keskkooli noori võiks kooli aulasse kokku kutsuda ja seal asjatundja räägib. Näitlikud asjad kaasas. Õpilased kaasatud. Esimene kord võiks kõik noored kohale kutsuda, anda kõigile võimalus. Osad ei teagi, kas või mis neile meeldib. Järgmistel kordadel tulevad juba need, keda asi huvitab. Mõnede inimeste hoiak on selline, et talle ei meeldi mitte miski. Aga kui nad tulevad kohale ja näevad, kui huvitav asi tegelikult on, siis võidetakse huvilisi juurde. Kuna koolis surutakse nagunii üpris paljusid asju peale, siis võiks ka selline üritus esimesel korral kohustuslik olla. Edasised üritused viia klassidesse väiksematesse gruppidesse, et jõuada kõigi huvilisteni personaalselt. Et kõik saaksid oma käega relva katsuda. Omavanune/ teemat hästi valdav inimene tuleb silmast silma rääkima - see kõige veenvam. Sotsiaalmeedia on parim viis kõige suurema hulga noorteni jõudmiseks. Näiteks Youtube’s Reamees Poom – riigi poolt rahastatud, lavastatud film - populaarne, huvitav, kasulik, asjalik, naljakas, ajateenijate huumorit tutvustav, infot andev, huvitekitav. Seletab, kuidas nemad, ajateenijad, asju näevad. Ajateenistuses ei pea kogu aeg tõsine olema. Seal saab nalja ka. Sotsiaalmeedias leidub ka häid videoid, mis edastavad tähtsat infot huvitavalt. Näiteks Ringvaate ankur käis Scoutspataljonis vaatamas, kuidas teste tehti. Väga kasulik info.