Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected]

www.turu-uuringute.eu

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE

Tellija: Kaitseministeerium

Juhan Kivirähk

Sügis 2018

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 2

SISUKORD

SISUKORD ...............................................................................................................................2

KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4

UURINGU TAUST .....................................................................................................................9

1 Valim ......................................................................................................... 9

2 Küsitlustöö .............................................................................................. 10

3 Küsitlusvalimi kaalumine ja andmetöötlus............................................... 11

4 Teostajad ................................................................................................. 13

UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................14

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 14

2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 16

2.1 Institutsioonide usaldusväärsus ................................................................................. 16

2.1 Kaitseväe ja Kaitseliidu usaldusväärsus ....................................................................... 18

3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 20

3.1 Julgeolek maailmas .................................................................................................. 20

3.2 Julgeolek Eestis ....................................................................................................... 21

3.3 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 22

3.4 Ohud Eestile ............................................................................................................ 25

3.5 Julgeolekuohtude meediakajastusest .......................................................................... 28

3.6 Julgeolekutagatised .................................................................................................. 29

4 Eesti inimeste kaitsetahe ......................................................................... 30

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 30

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 32

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 35

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 37

4.5 Mis teemadel vajatakse rohkem informatsiooni? .......................................................... 38

5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 39

5.1 Riigi kaitsevõime olulisus teiste arendamist vajavate ühiskonnaelu valdkondade seas ....... 39

5.2 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 40

5.3 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 41

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 43

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 44

5.6 Hinnang Eesti e-riigi digiteenuste ja infosüsteemide kaitstusele ..................................... 45

6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 46

6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 46

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 51

6.3 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ja kaitseliitlastesse....................................... 52

6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 54

6.5 Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega ning suhtumine Kaitseliiduga liitumisse .......... 55

7 NATO ....................................................................................................... 57

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 57

7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral ......................................................................... 60

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 61

7.4 Hinnangud NATO lahingugrupi mõjule Eesti turvalisusele .............................................. 62

7.5 Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele .................................................................... 63

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 3

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 65

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 65

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 66

8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel ................................................... 68

8.4 Arvamus Euroopa Liidu kaitsekoostööst ...................................................................... 69

9 Veteranipoliitika ...................................................................................... 70

9.1 Veterani mõiste ....................................................................................................... 70

10 Riigikaitseõpetus koolides ....................................................................... 72

11 Meediatarbimine ...................................................................................... 73

12 Infokanalite olulisus ................................................................................ 79

LISAD ....................................................................................................................................81

1 Küsimustik ............................................................................................... 81

2 Vastuste koondtabelid ............................................................................. 81

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 4

KOKKUVÕTE

 Turu-uuringute AS viis 2018. aasta oktoobris Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse teemalise

avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1215 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.

Tegemist oli juba neljakümne neljanda küsitlusega avaliku arvamuse monitooringuseerias,

millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris.

 Hinnangud muutustele Eesti elus on järjest paranenud juba 2015. aastast alates. Seda, et Eesti elu

on muutunud paremuse poole, leiab 42 protsenti ning seda, et olukord on muutunud halvemaks,

arvab 18 protsenti küsitletutest. Kui eestlaste positiivsete vastuste osakaal ei ole viimastel aastatel

oluliselt muutnud (oktoobris 41%), siis võrreldes eelmise küsitlusega on märgatavalt paranenud

muust rahvusest inimeste hinnangud muutustele Eesti elus (muutusi paremusele näeb 45%).

 Nende osakaal, kes tunnevad väga või küllalt sageli Eestis elamise üle uhkust ja heameelt, on

viimase kolme küsitluse jooksul veidi kasvanud: kui aasta tagasi andis sellise vastuse 55 protsenti

küsitletutest, siis tänavu kevadel 59 protsenti ja nüüd, oktoobris, 61 protsenti.

Eestlaste hulgas on väga või küllalt sageli uhkust või heameelt tundvate vastajate osakaal olnud

enam vähem stabiilne, kõikudes vahemikus 63 kuni 68 protsendini. Muust rahvusest vastajate seas

näeme aga oktoobris selliste vastuste osakaalu märgatavat kasvu 49 protsendini, mida on üle

kümne protsendi enam kui aasta tagasi

 Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus

päästeteenistuste vastu (täielikult või pigem usaldab 94%). Sellele järgnevad pingereas politsei

(86%), kaitsevägi (75%), Kaitseliit (72%) ja Vabariigi President (71%).

Poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus tõusis võrreldes mitme varasema küsitluskorraga

plusspoolele juba 2016 sügisel pärast valitsuse vahetust ning see kasvab. Oktoobris usaldas

peaministrit 64 protsenti; valitsust 57% ja riigikogu 54% küsitletutest.

NATO-t ja Euroopa Liitu peab usaldusväärseks vastavalt 63% ja 64% küsitletutest. Endiselt on suur

erinevus eestlaste ja mitte-eestlaste suhtumises NATOsse: NATO-t usaldab 75% eestlastest ja vaid

37 muust rahvusest vastajatest. Sarnane on olukord kaitseväe (usaldab vastavalt 85% ja 54%) ja

Kaitseliidu (84% ja 46%) puhul.

 Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide

tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist kõrgemale. Alates 2017 sügisest, mil

ebastabiilsuse kasvu eeldas 66 protsenti küsitletutest, on ohutunne hakanud vähenema – märtsis

2018 prognoosis ebaturvalisuse kasvu 61%, seekordses küsitluses 52%. 13% usub, et maailm

muutub eeloleval kümnendil turvalisemaks ning 24% arvab, et olukord püsib muutumatuna

 Eesti julgeoleku olukorda tajuvad vastajad positiivsemana kui maailmas tervikuna: 30 protsendi

arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes;

ebaturvalisuse kasvu näeb ette vaid 19 protsenti. 35 protsenti küsitletutest prognoosib olukorra

püsimist praegusel tasemel.

 Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli veel 2015. aasta märtsis esikohal Venemaa

tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks, siis sealt alates on ohtlikumaks peetud Islamiriigi tegevust.

Selles küsitluses Islamiriigi tegevust vastajatele esitatud valikute seas ei olnud, uute ohtudena lisati

küsimustikku küber-rünnakud ning väärinfo ja valeuudiste levik.

Kõige olulisemaks ohuks peetakse terrorivõrgustike tegevust (seda peab kindlasti või mõningal

määral ohtlikuks 87%). Pea sama ohtlikuks peetakse küberrünnakuid (85%). Ohuks maailmarahule

peetakse ka sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse (86%) ning ohtlikkuselt neljandal

kohal on väärinfo ja valeuudiste levik (81%).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 5

Viiendal-kuuendal kohal ohtude pingereas asuvad ülemaailmse majanduskriisi oht (81%) ja

globaalsed kliimamuutused (77%). Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides kogub

viimati nimetatutest küll rohkem hinnanguid „see kindlasti“ (37%), kuid koos vastusega „mõningal

määral“ on Venemaa oht taandunud üsna pingerea lõppu (70%).

Kuid üldiselt peetakse kõiki küsimustikus loetletud ohte maailma julgeolekut ohustavateks enam kui

60 protsendi küsitletute poolt.

 Eestit ähvardavate ohtude seas on neli sellist, mille realiseerumist peavad enam kui pooled

vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks. 69% elanike arvates võib

toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu. Olulisuselt teisele kohale tõusis

esmakordselt küsitlusse lisatud valeuudiste levik (väga või küllalt tõenäoline 65% küsitletute

arvates). 58% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks

oma huvides. Ulatuslikku merereostust peab väga või küllaltki tõenäoliseks 53% küsitletutest.

Ulatuslikku või piiratud ulatusega sõjalist rünnakut Eesti vastu peab väga või küllaltki tõenäoliseks

vaid 18-20 protsenti küsitletutest.

 Vastuseks küsimusele, kuidas hinnatakse julgeolekuohtude teemalist meediakajastust - kas Eesti

meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga

sageli, parasjagu või pigem liiga vähe – andisid enam kui pooled eestlased (56%) vastuseks, et

Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest räägitakse ja kirjutatakse parasjagu ja piisavalt.

Venekeelsete vastajate arvates aga kajastatakse seda teemat ülearu palju (43%), kuid sellise

seisukoha väljendajate osakaal on kahanenud. Seda, et sõjalistest ohtudest räägitakse liiga vähe,

arvab 11 protsenti küsitletutest (13% eesti- ja 6% venekeelsetest vastajatest).

 Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (57% nimetab

seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Oktoobri küsitlusse lisasime vastuste hulka kategooria

„elanike kaitsetahe“, mis tõusiski olulisuselt teiseks julgeolekugarantiiks 39 protsendiga. Kolmandal

kohal on 29 protsendiga Eesti iseseiva kaitsevõime arendamine.

Neile kolmele tegurile järgneb, peamiselt muust rahvusest vastajate mõjul, koostöö ja head suhted

Venemaaga, mida nimetab kolme olulisema seas 46 protsenti muust rahvusest vastanutest ja vaid

15 protsenti eestikeelsetest vastajatest.

Eestlaste vastustes nimetatakse võrreldes venekeelsete vastajatega sagedamini häid liitlassuhteid

USA-ga ja liitlaste relvajõudude alalist Eesti territooriumil viibimist; muust rahvusest vastajad aga

tähtsustavad eestlastest enam liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides (ÜRO, OSCE).

 Relvastatud vastupanu osutamist võõrriigi kallaletungi korral peab kindlasti või tõenäoliselt

vajalikuks 79 protsenti küsitletutest. Eestlased peavad relvastatud vastupanu osutamist

vajalikumaks kui mitte-eestlased, kuid vahe väheneb. Kindlasti vajalikuks peab vastupanu

osutamist 51% eesti- ja 42% venekeelsetest vastajatest, kuid ka viimastest ei pea vastupanu

osutamist vajalikuks vaid 12 protsenti.

 Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 60% elanikkonnast: 65%

eestlastest ja 48% venekeelsetest vastajatest (venekeelsetest Eesti kodanikest 57%). Ka siin on

näha venekeelsete vastajate (eelkõige kodanike) kaitsetahte kasvu. Meessoost kodanikest on

valmis ise riigikaitses osalema 77 protsenti.

 Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist ligi viiendik eestimaalastest.

Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 20%) ning nooremad

inimesed: alla 20 aastastest kavatseks lahkuda 39 protsenti, 20-29 aastastest 27 protsenti ja 30-39

aastastest 28 protsenti. Mitte-eestlaste seas oleks tõenäolisi lahkujaid 22 protsenti, eestlaste seas

16 protsenti.

 Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on madal ning on võrreldes märtsiga veelgi kahanenud.

Vaid veidi üle viiendiku küsitletutest teavad üldjoontes, mida saaks taolises olukorras riigi

kaitsmiseks teha, 70 protsenti ei ole aga sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 6

 Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas on kavas teavitada ohu korral

avalikkust (46%), kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (34%), kuidas

korraldatakse evakueerimist (32%) ning kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega

seotud küsimusi (32%). Meessoost vastajad tunnevad keskmisest pisut enam huvi ka

mobilisatsiooni läbiviimise ja oma kohustuste vastu riigikaitses osalemiseks.

 Selles küsitluses paluti vastajatel etteantud loetelust nimetada kuni viis ühiskonnaelu valdkonda,

mille arendamisele valitsus peaks ennekõike tähelepanu pöörama. Viimati esitati see küsimus 2017.

aasta märtsis. Loetelus sisaldus 14 erinevat teemat. Kõige olulisemateks peetakse inimeste heaolu

suurendamist (67%), tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamist (57%) ning sotsiaalse

kindlustunde tõstmist (56%). Kui märtsis 2017 oli olulisuselt teisel kohal majanduse arengu

tagamine, siis seekord on see teema langenud neljandaks (54%).

Kõik ülejäänud teemad on avaliku arvamuse jaoks juba vähemolulised, riigi kaitsevõime

tugevdamine jääb 14 ülesande seas 17 protsendiga alles kümnenndale kohale.

 53 protsenti küsitletutest leiab, et võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit

kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Usk Eesti kaitstavusse on suurem eestlaste (59%) ja väiksem

muust rahvusest vastajate (42%) hulgas, ent kui eestlaste tulemus jäi märtsiga võrreldes samaks,

siis muust rahvusest vastajate puhul kasvas see kuue protsendipunkti võrra.

 Eesti kaitsekulutuste mahu suhtes on domineeriv seisukoht, et kaitsekulud võiks püsida praeguseks

saavutatud tasemel (50%). Nii kaitsekulutuste tõstmist kui ka vähendamist pooldab viiendik

elanikkonnast.

 Positiivse hinnangu riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal andnud

ligikaudu 70 protsenti küsitletutest. Seekord on selliste vastajate osakaal täpselt 70 protsenti.

Eestlaste hinnang riigikaitse arendamisele võrreldes mitte-eestlastega on positiivsem (riigikaitse

arendamiseks tehtut hindab heaks vastavalt 77% ja 54%).

 2014. aasta sügisel tõusis päevakorda Eesti idapiiri kaitstuse teema ning hinnangud sellele olid

selgelt negatiivsed. Juba 2016 kevadeks jõudsid positiivseid hinnangud ülekaalu. Oktoobris 2018

andis riigipiiri kaitstusele positiivse hinnangu 61 protsenti ja negatiivse hinnangu 21 protsenti

küsitletutest.

 Esimest korda lülitasime küsimustikku ka Eesti e-riigi digiteenuste ja infosüsteemide kaitstuse

teema. Küllap seetõttu, et küberohte kõige tõenäolisemaks peetakse, on ka hinnang selle

valdkonna kaitstusele kõige vähem positiivsem: väga või küllaltki hästi kaitstuks peab meie e-riigi

digiteenuseid ja infosüsteeme 55 protsenti küsitletutest, halvaks peab nende kaitstust 22 protsenti.

 Noormeeste ajateenistuse suhtes on Eesti elanikud läbi kogu monitooringuperioodi olnud väga

soosivalt meelestatud. Ka käesolevas küsitluses peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks

vajalikuks 92 protsenti, sh 62% peab seda kindlasti vajalikuks.

 Valdavalt pooldatakse ka seisukohta, et sobiva koormusega võiksid kaitseväeteenistuse läbida ka

väiksemate tervisehäiretega noormehed – seda leiab 63% küsitletutest.

 Suurem osa inimestest suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 20% mõistab sellise

käitumise hukka ja 44% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on ajateenistusest

kõrvalehoidmise suhtes nooremad vanusegrupid: alla 30 aastastest vastajatest väljendavad

ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat või heakskiitvat suhtumist enam kui 40 protsenti.

 Alates 2013. aastast naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas

järjest enam mõistmist. Kolmest variandist, milline võiks olla naiste suhe ajateenistusega, valis 78

protsenti küsitletutest vastuse, et naistel peaks olema võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida.

Naiste kohustuslikku ajateenistust pooldas 2 protsenti; seda, et naised ei peaks ajateenistust üldse

läbima, arvas 16 protsenti.

Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega

kui muust rahvusest ja vanemaealised. Kui eestlastest pooldab naiste võimalust ajateenistust

vabatahtlikult läbida 84%, siis mitte-eestlastest 66 protsenti. Viimastest leiab 29%, et naised ei

peaks üldse ajateenistusse minema.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 7

 Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti,

mis vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi

programmi järgi? Koos toetuse tõusuga naiste vabatahtlikule ajateenistusele on suurenenud nende

vastajate osakaal, kes leiavad, et naiste ajateenistust tuleks korraldada eraldi programmi järgi – nii

arvab 61% naiste ajateenistuse pooldajatest, ajateenistust noormeestega samadel alustel peab

õigeks 35 protsenti.

 Ligi 80 protsenti elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus

kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustuva reservarmeega.

Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut peaks õigeks

13 protsenti.

 Elukutselistesse kaitseväelastesse suhtub 38% elanikkonnast väga hästi ja 42% üldiselt hästi.

Halvasti suhtub neisse vaid üks protsent küsitletutest.

Valdavalt positiivne on ka suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse: väga hästi suhtub neisse

36% ja üldiselt hästi 35% küsitletutest.

Kui kaitseväelastesse suhtumises eestlaste ja muude rahvuste vahel erinevust pole (väga või

üldiselt hästi suhtub võrdselt 80 protsenti), siis kaitseliitlastesse suhtuvad muust rahvusest

vastajad reserveeritumalt (eestlastest 82% ja mitte-eestlastest 51%).

 Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks

kaitseks ja sõjalise õppe läbiviimist oma liikmetele. Need ülesanded paigutavad esikohale vastavalt

28 ja 24 protsenti küsitletutest. Kolme valiku kokkuvõttes tõuseb esikohale pidev valmisolek riigi

sõjaliseks kaitseks (53%) ning teisele õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemist

(mõlemad 47%).

Kui eestlaste seas domineerivad Kaitseliidu puhul riigikaitselised ülesanded, siis muust rahvusest

elanikkond näeb Kaitseliitu pigem tsiviilkaitselise organisatsioonina, tähtsustades rohkem selliseid

ülesandeid nagu õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine ning

tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmine ohuolukordades.

 Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest neli protsenti, mõne pereliikme või sõbra kaudu on

kontakt Kaitseliiduga 29 protsendil. Kui neile, kes Kaitseliitu ei kuulu, tehtaks ettepanek

Kaitseliiduga või sellega seotud organisatsioonidega ühineda, oleks selle organisatsiooniga kindlasti

valmis liituma 4% ja arvatavasti liituks 16%. Liitumisvalmidus on kõrgem nooremate vastajate

seas.

 Suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse püsib positiivsena: seda pooldab 76% elanikkonnast, mida

on viie protsendipunkti võrra rohkem kui märtsis. Eestlastest pooldab NATOsse kuulumist 91

protsenti, muust rahvusest vastajatest 44 protsenti. Võrreldes märtsiga on toetus NATOle mitte-

eestlase seas kasvanud 12 protsendipunkti võrra.

 Küsimuses selle kohta, millist abi on Eestil NATO-lt sõjalise ohu korral oodata, oli vastajatel

võimalik anda mitu vastust. 53 protsenti küsitletuist leidis, et NATO osutaks konflikti puhkedes

otsest sõjalist abi ning 42% arvas, et NATO liikmeks olek hoiab sõjalise rünnaku võimaluse Eesti

vastu hoopis ära. Seda, et NATO riigid piirduksid vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega, leidis

18% küsitletuist ning seda, et Eestil pole NATO poolt mingit abi loota arvas 9 protsenti.

 Kindlustundele NATO toetuse osas aitavad kaasa alliansi poolt tehtud reaalsed sammud Eesti

turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab: 68 protsenti küsitletutest (eestlastest

78%) leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks piisavalt teinud ja 72% elanikkonnast (89%

eestlastest, kuid vaid 37 protsenti mitte-eestlastest) toetab NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis.

 Küsimusele, kas Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid muudavad riigi üldiselt

turvalisemaks või pigem vähem turvaliseks või ei mõjuta nad turvalisust kummaski suunas, andis

77 protsenti eestlastest vastuseks, et NATO lahingugrupp on muutnud Eesti turvalisemaks. Muust

rahvusest vastajate enamik (40%) NATO kohaolekus Eesti turvalisusele mõju ei näe, suuremat

turvalisust tajub 29 protsenti.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 8

 Oktoobris 2017 esitasime esimest korda küsimuse, milliste omadussõnadega iseloomustavad

vastajad Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdureid. Seekord olid tulemused üldjoontes

samad kui aasta tagasi. Sõdurite kirjeldamiseks kasutatakse valdavalt positiivseid sõnu, millest

kõige sagedamini kordub „professionaalsed“. Järgnevad sellised iseloomustused nagu „sõbralikud“,

„heade kavatsustega“, „viisakad“, „võimekad“, „pühendunud“ ja „Eestist hästi informeeritud“. Eesti

suhtes ükskõikseks peab liitlasvägede sõdureid vaid 7 protsenti, mitteusaldusväärseks 4 protsenti.

 68% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele

osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti

kaitsejõudude osalemisele missioonidel on suurem (73%), mitte-eestlastel madalam (57%), kuid

on võrreldes märtsiga kasvanud kümne protsendipunkti võrra.

 Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike seetõttu, et see

annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe põhjusena kolmest

66%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (49%).

 Kaks kolmandikku ja rohkem küsitletutest toetab Eesti osalemist NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO egiidi

all ning liitlasriikide vahelise koostöö raames toimuvatel missioonidel. Kui valdav osa eestlastest

toetab kõigil missioonidel osalemist, seejuures kõige enam NATO missioone (82%), siis muust

rahvusest vastajate puhul on sellel, millise organisatsiooni egiidi all missioon toimub, suurem

tähtsus. Kõige toetavam on mitte-eestlaste suhtumine ÜRO missioonidesse (täielikult või pigem

toetab 58%). Liitlasriikide vahelise koostöö raames toimuvaid missioone toetab 57% ja Euroopa

Liidu missioone 56 protsenti. Toetus NATO missioonidele jääb sellest veelgi madalamaks (toetab

47%).

 Kui eelmises küsitluses toetas Euroopa Liidu ühise piirivalveteenistuse loomist 55 protsenti ja

Euroopa Liidu ühiste relvajõudude loomist 45 protsenti küsitletutest, siis seekord esitati küsimus

Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise kaitsekoostöö suurendamise kohta.

Abstraktselt sõnastatud kaitsekoostööd toetab avalik arvamus rohkem kui konkreetselt sõnastatud

ettepanekuid ühise piirivalve ja relvajõudude loomiseks – selle poolt on 75% küsitletutest.

 Sõna „veteran“ on venekeelses arvamusruumis tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga – 38

protsenti eestlastest ja 67 protsenti muust rahvusest vastajatest peab veteranideks just Suurest

Isamaasõjast osavõtnud. 34 protsenti eestikeelsetest vastajatest on omaks võtnud riikliku

veteranipoliitika käsitluse veteranidest kui Eesti kaitseväe missioonidel osalenutest (mitte-

eestlastest 11 protsenti).

 Riigikaitseõpetuse õpetamisele avalikkuse poolt avaldatavat toetust võib võrrelda noormeeste

kohustusliku ajateenistuse vajalikuks pidamisega – see kogub väga kõrge ja stabiilse poolehoiu läbi

kõikide küsitluste. Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik

õppida riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 84 protsenti küsitletutest. Toetus

riigikaitseõpetusele on suur nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate hulgas.

 Kõige olulisemateks infokanaliteks riigikaitse teemalise informatsiooni saamisel on ootuspäraselt

televisioon (väga või küllalt oluline 82% vastanute jaoks) ja raadio (71%), enam kui poolte

küsitletute jaoks on väga või küllalt olulised ka uudisteportaalid (63%) ja ajalehed (56%). Kuid

nende vahele mahub ka vahetu suhtlus teiste inimestega (68%), mis jääb televisioonile küll alla,

olles pea sama oluline kui raadio vahendusel saadav info.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 9

UURINGU TAUST

Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 4. kuni - 23. oktoobrini 2018. aastal läbi

viidud omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne

esitatakse Kaitseministeeriumile.

Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:

 Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eestis elamise üle;

 Riiklike institutsioonide (sh. kaitseväe ja kaitseliidu) usaldusväärsus;

 Hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;

 Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;

 Inimeste kaitsetahe ning käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;

 Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;

 Suhtumine NATO liitlaste üksuste Eestis viibimisele ning arvamused liitlasvägede sõduritest;

 Suhtumine Eesti riigikaitse ülesehitusse, sh. meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku

ajateenistusse;

 Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest;

 Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel ja rahvusvahelisest

riigikaitse alasest koostööst;

 Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides;

 Arusaamad veteranipoliitikast.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning

kommentaaridega, lisades on esitatud tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes.

1 Valim

Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav

uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku

1 100 881 inimest (ESA, 01.01.2018.a.).

Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi

proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille

alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub

juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel.

Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et

saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna

keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades

venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute

venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi.

Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse

sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15

ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate

kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad),

lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise

koosseisule vastavamaks.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 10

Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse

uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese

küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla

suurem.

Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool.

Tabel 1 Valimivea piirid

2 Küsitlustöö

Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud tahvelarvutite vahendusel, mis viidi läbi vastavalt

respondendi eelistusele kas eesti või vene keeles. Küsitlustöös osales 65 vastava ettevalmistuse

saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1215 intervjuud 100 erinevas küsitluspunktis.

Vastanute sotsiaal-demograafiline profiil on toodud joonisel 1.

Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on

esitatud tabelis 2.

Tabel 2 Küsitlustöö tulemused

Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku

Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 565

Kedagi pole kodus 2384

Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 83

Keelduti kontaktist 647

Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 800

Muu mittetoimumise põhjus 163

Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 149

Kokkuvõte

Kokku aadresse 6006

Korduvvisiite 1427

Korrektselt täidetud küsimustikke 1215

50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2%

10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68%

20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14%

30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01%

40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34%

50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88%

60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54%

70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28%

80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07%

90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89%

100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74%

110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62%

120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50%

130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41%

150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24%

200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94%

300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58%

500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23%

750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00%

1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87%

1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71%

Vastuse proportsioon

V a li

m i

s u

u r u

s

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 11

3 Küsitlusvalimi kaalumine ja andmetöötlus

Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 25.0.

Küsitlusvalimi väiksemad erinevused küsitlusmudelist viidi kaalumise teel elanikkonna sotsiaal-

demograafilisest mudeliga vastavusse. Kasutati kahte sorti kaalusid.

Kuna tavapärasele küsitlusvalimile lisaks viidi läbi 200 venekeelset intervjuud täiendava mitte-eestlaste

valimi põhjal, siis on andmefailis sisalduvad üldkaalud mõeldud selleks, et viia küsitlusvalimi sotsiaal-

demograafiline koosseis vastavusse kogu elanikkonna üldmudeliga, sh ka eestlaste ja mitte-eestlaste

õige proportsiooniga. Selleks tuleb suurendada eestlaste osakaalu ja vähendada teadlikult üle-

esindatud mitte-eestlaste oma.

Täiendavalt on aga loodud kaalud ka eraldi eestlaste ja muust rahvusest vastajate valimi kaalumiseks.

Nende puhul jääb eestlaste ja mitte-eestlaste osakaal samaks, kuid neis arvestatakse täpsemalt

eestlaste ja muust rahvusest elanikkonna erinevat soolist ja vanuselist koosseisu. Neid kaale on mõtet

kasutada siis, kui analüüsitakse eraldi ja sügavamalt vastavalt eestlaste ja mitte-eestlaste hoiakuid.

Käesolevas aruandes esitatud näitajad on pärit üldkaaludega kaalutud üldjaotusest (vt. Joonis 1).

Lisades esitatud sagedustabelid eestlaste ja muust rahvusest vastajate kohta on aga kaalutud eraldi

nende andmekogude kaalumiseks mõeldud kaaludega. Seetõttu esineb üldjaotuste ning eraldi eestlaste

ja muust rahvusest vastajate lõikes kaalutud tabelite vahel marginaalseid erinevusi.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 12

Joonis 1 – Lõppvalimi kaalutud sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1215

46

54

68

32

83

7

3

7

7

13

18

16

19

27

14

58

28

6

10

29

27

28

32

16

11

12

7

22

69

31

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

SUGU

Mees

Naine

RAHVUS

Eesti

Muu

KODAKONDSUS

Eesti

Venemaa

muu riik

määratlemata

VANUS

15- 19 a.

20- 29 a.

30- 39 a.

40- 49 a.

50- 59 a.

60 ja rohkem

HARIDUS

Alg- või põhiharidus

Kutse-, kesk- või keskeriharidus

Kõrgharidus

SISSETULEK PERELIIKME KOHTA

kuni 300 €

301-400 €

401-650 €

651+ €

ei soovi/ ei oska öelda

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

LINN/MAA

linn

maa

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 13

4 Teostajad

Uuringu erinevates etappides olid vastutavad:

Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk

Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Kristel Merusk,

Kaja Södor,

Roman Vjazemski.

Andmetöötlus ja tabelid: Marina Karpištšenko

Tellija-poolne kontaktisik: Anniki Rebane

Kontaktandmed:

 Üldtelefon: 585 29 700

 E-post: [email protected]

 Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee

 Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn

Uuringujuhi kontaktandmed:

 Telefon: 5515200

 E-post: [email protected]

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 14

UURINGU TULEMUSED

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle

Inimeste suhtumist ühiskonnaelu erinevatesse küsimustesse, sealhulgas riigikaitsesse, mõjutab

muuhulgas ka see, kui positiivselt või negatiivselt hinnatakse Eesti elu tervikuna. Selle teada saamiseks

küsisime, kas olukorda Eestis nähakse arenemas paremuse või halvemuse suunas.

Hinnangud muutustele Eesti elus on järjest paranenud juba alates 2015. aastast. Seda, et Eesti elu on

muutunud paremuse poole, leiab 42 protsenti ning seda, et olukord on muutunud halvemaks, arvab 18

protsenti küsitletutest (Joonis 2). Kui eestlaste positiivsete vastuste osakaal ei ole viimastel aastatel

oluliselt muutnud, siis võrreldes eelmise küsitlusega on märgatavalt paranenud muust rahvusest

inimeste hinnangud muutustele Eesti elus.

Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus, 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Positiivsemalt hindavad Eesti arengut kõrgharidusega vastajad, kelle seas muutusi paremuse suunas

tajub 54 protsenti. Kesk- või kesk-eriharidusega vastajatest arvab nii 38 protsenti, vähem kui

keskharidust omavatest vastajaist aga 34%.

Paremuse poole näevad Eesti elu muutumas nooremad vastajad: alla 40 aastastest tajuvad muutusi

paremuse poole ligi pooled, 50 aastaste ja vanemate seas on hinnanguid elu paremuse poole

muutumisele ja samaks jäämisele enam-vähem võrdselt.

36

39

45

44

40

41

26

32

39

41

40

42

31

36

35

37

34

34

41

38

38

35

35

34

29

17

15

17

23

20

29

26

20

21

21

18

4

8

5

2

3

5

4

4

3

3

4

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu (2017/10)

Muu (2018/03)

Muu (2018/10)

Eesti (2017/10)

Eesti (2018/03)

Eesti (2018/10)

RAHVUS

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

2018/10

Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 15

Mõistagi mõjutab hinnanguid ka vastaja majanduslik olukord: sissetulekurühmas 301-400 eurot ühe

leibkonna liikme kohta kuus näeb muutusi paremusele 26 protsenti, 401-650 eurot 39 protsenti ja 650

eurot ja rohkem 51 protsenti.

Sellest, kuidas tajutakse muutusi Eesti elus, sõltub olulisel määral ka see, milline on vastajate

emotsionaalne suhe Eestisse - kas siin elamise üle tuntakse uhkust ja heameelt.

Nende osakaal, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli, on viimase

kolme küsitluse jooksul veidi kasvanud: kui aasta tagasi andis sellise vastuse 55 protsenti küsitletutest,

siis tänavu kevadel 59 protsenti ja seekord 61 protsenti.

Eestlaste hulgas on väga või küllalt sageli uhkust või heameelt tundvate vastajate osakaal olnud enam

vähem stabiilne, kõikudes vahemikus 63 kuni 68 protsendini. Muust rahvusest vastajate seas näeme

aga oktoobris nende vastuste osakaalu märgatavat kasvu 49 protsendini, mida on üle kümne protsendi

enam kui aasta tagasi (Joonis 3).

Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis, 2017-2018 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

Kõige vähem tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt muust rahvusest määratlemata

kodakondsusega vastajad – vastuse väga või küllalt sageli annab neist vaid 33 protsenti, Venemaa

kodanikest 39 protsenti.

Mitte-eestlastest Eesti kodanikest tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt 58 protsenti, mitte

kunagi – 5 protsenti.

10

14

15

29

32

30

23

26

26

28

27

34

34

36

35

32

33

35

5

7

8

4

1

5

4

4

5

48

45

36

28

28

26

35

33

29

9

7

7

5

3

4

6

4

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu (2017/10)

Muu (2018/03)

Muu (2018/10)

Eesti (2017/10)

Eesti (2018/03)

Eesti (2018/10)

RAHVUS

2017/10

2018/03

2018/10

Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 16

2 Institutsioonide usaldusväärsus

Uuringus on vaatluse all elanike usaldus mitmete riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu.

Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana, elluviijana

või toetajana. Viimases küsitluses lisati institutsioonide loetellu ka kohalikud omavalitsused ja

kohtusüsteem.

2.1 Institutsioonide usaldusväärsus

Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust neljapallisel skaalal: täielikult usaldan, pigem

usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse

kõige enam päästeteenistust – päästjaid usaldab tervelt 94% Eesti elanikkonnast, järgnevad

politsei (86%), kaitsevägi (75%), Kaitseliit (72%) ja Vabariigi President (71%) (Joonis 4).

Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus oktoobris 2018 (%; N = kõik vastajad)

Ehkki traditsiooniliselt pälvivad kõige vähem usaldust poliitilised institutsioonid, on ka riigikogu ja

valitsuse usaldusväärsuse saldo (usaldajate ja mitte-usaldajate osakaalude vahe) võrreldes eelmise

valitsuse võimuperioodiga olnud viimase kahe aasta jooksul olnud plusspoolel ning on võrreldes

märtsikuuga ka oluliselt kasvanud. Nii valitsust kui ka riigikogu usaldab enam kui pool elanikkonnast.

-37

-34

-24

-27

-26

-23

-24

-20

-11

-14

-9

-1

54

57

56

64

64

63

67

71

72

75

86

95

17

23

32

37

38

40

43

51

61

61

77

94

-60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

Riigikogu

Valitsus

Kohtusüsteem

Peaminister

Euroopa Liit

NATO

Kohalikud omavalitsused

President

Kaitseliit

Kaitsevägi

Politsei ja Piirivalve

Päästeteenistused

Üldse/pigem ei usalda Täielikult/pigem usaldab Saldo

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 17

Kohalikud omavalitsused (usaldab 67%) ja peaminister (64%) pälvivad valitsusest ja riigikogust

mõnevõrra suuremat usaldust, mis on ligikaudu samal tasemel Euroopa Liidu ja NATO

usaldusväärsusega. Neist väiksemat usaldusväärsust saab kohtusüsteem (56%), kuid selle kohta

osatakse ka kõige vähem hinnanguid anda (ei oska öelda vastab 21% küsitletutest).

Eestlaste ja muust rahvusest vastajate usalduses institutsioonide vastu esineb küllalt suuri erinevusi.

(Joonis 5).

Päästeteenistuse, kohtusüsteemi, politsei- ja piirivalve ning Euroopa Liidu vastu on eestlaste ja muust

rahvusest vastajate usalduse erinevus suhteliselt väike, kuid NATO, kaitseväe ja Kaitseliidu puhul on

erinevused suured. 20 protsenti on erinevus ka Vabariigi Presidendi usaldusväärsuses.

Pikka aega oli eestlaste ja muust rahvusest vastajate vahel suur vahe ka valitsuse ja riigikogu

usaldamises (eestlaste usaldus oli märgatavalt suurem kui muust rahvusest vastajatel), kuid juba 2018

aasta kevadel usalduse tasemed võrdsustusid ning oktoobris 2018 usaldavad venekeelsed vastajad

riigikogu, valitsust ja peaministrit eestlastest veidi rohkemgi. Kohalike omavalitsuste vastu on aga

muust rahvusest vastajate usaldus 11 protsendipunkti võrra kõrgem kui eestlastel.

Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus eestlaste ja muust rahvusest elanike silmis

oktoobris 2018 (täielikult ja pigem usaldab %; N = kõik vastajad)

57

59

52

70

61

37

75

57

46

54

81

93

52

56

57

62

65

75

64

77

84

85

89

97

0 20 40 60 80 100 120

Riigikogu

Valitsus

Kohtusüsteem

Peaminister

Euroopa Liit

NATO

Kohalikud omavalitsused

President

Kaitseliit

Kaitsevägi

Politsei ja Piirivalve

Päästeteenistused

Eestlased Muu rahvus

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 18

2.1 Kaitseväe ja Kaitseliidu usaldusväärsus

Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes

aga teisel kohal, usaldas 2018. aasta oktoobris 75% Eesti elanikest. Eesti- ja venekeelsete

vastajate hinnangutes kaitseväele on endiselt väga suur erinevus – seda usaldab 85 protsenti

eestlastest ja 54% mitte-eestlastest.(Joonis 6).

Kaitseliit asub usaldusväärsemate institutsioonide seas kohe kaitseväe järel – Kaitseliitu usaldas

2018. aasta oktoobris 72% Eesti elanikest (aasta tagasi 71%), seejuures 85 protsenti

eestlastest ja 46% mitte-eestlastest.(Joonis 7).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 19

Joonis 6. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2018; eestlaste ja muust rahvusest elanike hinnangute võrdlus

(täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

Joonis 7. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2018; ; eestlaste ja muust rahvusest elanike hinnangute võrdlus

(täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

58 64

59

68 74 71 73 73

67

75 75 79

74 76 74

80 78 84

79 81 76

81 81 80 83 83

76 79

75 82

84 83 82 78 78 77

75 79 76 77

75

53

58

56

67 73

64

74

84 79 81 79

74

82 84 80

85 84 81 85 84

87 89 88 87 91 90 90 91 92

88 91

86 90 90 92 93 90 91 90 90

92 89 87

85

39 35

40 40 45

49 54

49 52 53

61

52

60 55 56

50 58 60

68 65

75

60 66

48

59 62

58 62 62

49 53

48

60 67

62 58

49 51 47 45

51 51 5354

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

1 0 /2

0 1 8

KÕIK Eestlased Muu rahvus

39 45

42 48

53 57 58 58 56

59 56 54

58 59 57

68 65 66

62 65 64 68

64 68 71 68 67 69

64

74 75 73 74 71 70 71 71 71 71

74 72

39 41 39

48 54

50 55

64 64 66 64 65 68 67 66 67 67 66

77 74 74 77 79 77 79

75 80 82 82 79

84 76

85 85 85 89

86 85 86 86 87 86 87 84

20 23 22 22

25 27 30

23

40 40 45

36 38 32 31

34 41

38

47 42

46

33 33 34

43 42 42 43 37 38

35 36

48 51

46 42 40

36 37 36 37 40

46 46

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

1 0 /2

0 1 8

KÕIK Eestlased Muu rahvus

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 20

3 Julgeolek ning ohud

Kolmas peatükk annab ülevaate sellest, milliseks hindab avalikkus julgeoleku alast olukorda Eestis ja

maailmas, milliseid ohtusid nähakse lähemate aastate jooksul julgeolekule ning mis aitaks tagada Eesti

riigi suuremat julgeolekut.

3.1 Julgeolek maailmas

Küsimust, millega vastajatel palutakse hinnata maailma julgeolekuolukorra muutumist, on esitatud

juba alates 2000. aastast ja see kõlab järgmiselt: Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel

muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või vastupidi, suureneb

ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus?

Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide

tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist kõrgemale. 2016 sügisel sellise hinnangu andjate

osakaal küll vähenes, ent püsis endiselt kõrge. Alates 2017 sügisest, mil ebastabiilsuse kasvu oletas 66

protsenti küsitletutest, on ohutunne hakanud vähenema – märtsis 2018 prognoosis ebaturvalisuse

kasvu 61%, seekordses küsitluses 52%. 13% usub, et maailm muutub eeloleval kümnendil

turvalisemaks ning 24% arvab, et olukord püsib muutumatuna (Joonis 8).

Kahanenud on nii eestlaste kui ka muust rahvusest vastajate ohutaju: eestlastel 68 protsendilt 57

protsendile, mitte-eestlastel 46 protsendilt 42 protsendile.

Joonis 8. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel, 2015-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Pikemaajalisem trend kahe vastandliku seisukoha osakaaludega on esitatud joonisel 9. Sellelt on näha,

et alates 2014 aasta kevadest, kui sai alguse Ukraina kriis, püsis ebaturvalisuse ja sõjaliste konfliktide

kasvu kartvate vastajate osakaal kogu aeg 60 protsendist kõrgemal, ulatudes kolmes küsitluses koguni

üle 70 protsendi. Alles viimases küsitluses on see langenud taas alla 60 protsendi, püsides siiski

kõrgena.

10

15

16

9

7

12

7

10

9

10

13

24

30

31

16

19

21

16

20

19

22

24

57

46

42

70

68

57

71

63

66

61

52

9

9

11

5

6

10

6

7

6

7

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu (10/2017)

Muu (03/2018)

Muu (10/2018)

Eesti (10/2017)

Eesti (03/2018)

Eesti (10/2018)

RAHVUS

2015/10

2016/10

2017/10

2018/03

2018/10

Olukord muutub turvalisemaks

Olukord ei muutu

Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord

Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 21

Joonis 9. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

3.2 Julgeolek Eestis

Küsimus Eesti julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses:

Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta

pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes?

Turvalisuse olukorda Eestis tajutakse positiivsemana kui maailmas tervikuna ning sarnaselt

olukorraga maailmas on ka Eesti suhtes ohutaju vähenenud. Turvalisemat arengut prognoosib 30

protsenti, ebaturvalisemat vaid 19 protsenti. Hinnangud on sarnased 2015 aasta märtsiga. hindab

Eestit Võrreldes venekeelsete vastajatega on eestlaste seas rohkem nii suurema turvalisuse kui ka

ebaturvalisuse prognoosijaid, venekeelsed vastajad eeldavad rohkem olukorra samaks jäämist (Joonis

10).

Joonis 10. Olukord Eestis eeloleval aastakümnel, 2015-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

25 23 12 14 15 13

17 17 18 13

20

12 13 15 12 12 14 12 15 11

7 11 14

18 15 9

14 13 12 15 15

10 8 7 7 7 10 10 9 10 13

40

25

53

43 41 47 50

41 34

43 40

51 49 47 44 50

56

43 48 48

65

56

45 44 44

63

49

57 56

46 50

62 66

70 71 72

63 58

66 61

52

0

20

40

60

80

0 1 /2

0 0 0

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

1 0 /2

0 1 8

Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht

22

19

25

30

25

32

32

23

20

27

23

30

42

43

44

29

36

31

32

31

34

33

38

35

20

19

13

28

25

21

19

31

29

25

23

19

16

19

18

13

14

16

17

15

16

15

16

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu (10/2017)

Muu (03/2018)

Muu (10/2018)

Eesti (10/2017)

Eesti (03/2018)

Eesti (10/2018)

RAHVUS

2015/03

2015/10

2016/10

2017/10

2018/03

2018/10

Turvalisemates Olukord ei muutu Ebaturvalisemates Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 22

3.3 Ohud maailma julgeolekule

Palusime vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates erinevad tegurid ohtu rahule ja

julgeolekule maailmas. Võrreldes varasemate küsitlustega vastajatele hindamiseks esitatud ohtude

nimekirja pisut muudeti. Sellest jäi välja Islamiriigi tegevus, mis seni oli ohtude pingereas esikohal.

Sinna lisati aga küberrünnakud ning väärinfo ja valeuudiste laialdane levik. Mõlemad lisatud

kategooriad tõusid nelja olulisema ohu hulka.

Kui vaadata koos hinnanguid „see kindlasti“ ja „mõningal määral ka see“; siis peetakse kõiki

küsimustikus loetletud ohte maailma julgeolekut ohustavateks enam kui 60 protsendi ning viit ohtu

enam kui 80 protsendi küsitletute poolt.

Kõige olulisemaks ohuks peetakse terrorivõrgustike tegevust, ehkki selle ohtlikkuse tase on

vähenemas. Terrorivõrgustikke peab kindlasti ohtlikuks 50 protsenti ja mõningal määral ohtlikuks 37

protsenti küsitletutest.

Sama ohtlikuks peetakse ka küberrünnakuid: kindlasti 50 protsenti ja mõningal määral 35 protsenti.

Kolmandal kohal on sõjapõgenike ja pagulaste sisseränne Euroopasse, mida veel 2017 kevadel

pidas kindlasti ohuks 57 protsenti, seekord aga 44 protsenti küsitletutest.

Neljandal kohal on väärinfo ja valeuudiste levik (kindlasti 37%, mõningal määral 44%). Järgnevad

ülemaailmne majanduskriis (kindlasti 36%, mõningal määral 45%) ja globaalsed

kliimamuutused (32% ja 45%).

Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides kogub viimati nimetatutest küll rohkem

hinnanguid „see kindlasti“ (37%), kuid koos vastusega „mõningal määral“ on Venemaa oht taandunud

üsna pingerea lõppu (70%).

30 protsendi küsitletute poolt peetakse kindlasti ohtlikuks ka organiseeritud kuritegevust. Sõda

Süürias ja Ida-Ukrainas ning Põhja-Korea tegevus on aktuaalsust kaotanud: kindlasti peab neid

maailma julgeolekule ohtlikuks alla 30 protsendi küsitletutest, ehkki mõningal määral ohtlikeks

hinnatakse neid endiselt enamiku vastanute poolt.

Vähem oluliste ohtude hulka kuuluvad veel USA domineerimine maailmas, rikaste ja vaeste riikide

vastuolud, Hiina võimsuse ja mõjuvõimu kasv maailmas ning epideemiate levik. Kuid ka need ohud

ületavad koos vastusega „mõningal määral“ 60 protsendi taseme (Joonis 11).

Võrreldes eelmise küsitlusega on kasvanud vaid globaalsete kliimamuutuste ohtlikkuse tajumine,

samale tasemele on jäänud ülemaailmse majanduskriisi, Venemaa mõju, organiseeritud kuritegevuse,

rikaste ja vaeste riikide vastuolude ning epideemiate ohtlikuks pidamine. Ülejäänud ohtude aktuaalsus

on kahanenud.

Terrorivõrgustike tegevust, organiseeritud kuritegevust, USA mõju maailmas ning epideemiate levikut

peavad venekeelsed vastajad ohtlikumaks kui eestlased; üsna sarnaselt hinnatakse sõjapõgenike ja

pagulaste Euroopasse tulekut, väärinfo ja valeuudiste levikut, ülemaailmset majanduskriisi, globaalseid

kliimamuutusi ja organiseeritud kuritegevust (vt. joonis 12).

Ülejäänud ohte hindavad eestlased ohtlikumaks kui muust rahvusest vastanud. Kõige suurem erinevus

on selles, kui ohtlikuks hinnatakse Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamiseks

naaberriikides. Eestlaste jaoks see ohtlikkuselt teisel kohal (kindlasti peavad seda ohtlikuks 49%

eestlastest vastajaist), venekeelsete vastajate jaoks jääb aga Venemaa ohtlikkuselt kolme vähemtähtsa

ohu hulka koos Põhja-Korea ja Hiinaga.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 23

Joonis 11. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2017 - 2018 (%; N = kõik vastajad)

50 53 53

61

50

44 50 49

57

37

37 37

29

36 36

26

32 29 29

22

30 30 28

27 40 39 43

27 30 29

26 30 30

25 24 22

22 23 23

21 44

50

20 26

19

37 36 37

32

35

42 40 40

36

44

33 33

38

45 46

52

45 46 49

52

46 48

49

46 44 45 41

45 48

45

49 47 46

50 55

52

46 47

44

45 38

34

46 46

48

6 6 6 4

6

7 6 7 4

8

21 21 26

9 9

13

16 21 17

19

15 16 17

14 8 8 9

15 13

17

15 14 16

13 12

17

21 22

24

18 9 9

16 15

20

7 5 4 3

9

7 4 4 3

11

9 9 7

10 9 9

7 4 5 7

9 6 6

13 8 8 7

13 9 9

10 9 8

12 9 9

11 8 9

16 9 7

18 13 13

0% 50% 100%

2018/10 2018/03

Terrorivõrgustike tegevus 2017/10 2017/03

Küberrünnakud 2018/10

2018/10 2018/03

Pagulaste sisseränne Euroopasse 2017/10 2017/03

Väärinfo ja valeuudised 2018/10

2018/10 2018/03

Venemaa katsed taastada mõjuvõim 2017/10

2018/10 2018/03

Ülemaailmne majanduskriis 2017/10

2018/10 2018/03

Globaalsed kliimamuutused 2017/10 2017/03

2018/10 2018/03

Organiseeritud kuritegevus 2017/10

2018/10 2018/03

Sõda Süürias 2017/10 2017/03

2018/10 2018/03

USA domineerimine 2017/10

2018/10 2018/03

Relvakonflikt Ida-Ukrainas 2017/10

2018/10 2018/03

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 2017/10

2018/10 2018/03

Epideemiate levik 2017/10

Põhja-Korea tegevus 2018/10 2018/03

Põhja-Korea tuumarelv 2017/10

2018/10 2018/03

Hiina võimsuse kasv 2017/10

see kindlasti mõningal määral kindlasti mitte ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 24

Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2018 oktoobris (vastused „see kindlasti“ %; eestlaste ja muust rahvusest vastajate võrdlus)

24

26

20

26

28

24

31

30

33

36

49

37

45

57

47

12

10

25

23

20

34

18

30

32

35

12

38

42

34

54

0 20 40 60

Hiina võimsuse kasv

Põhja-Korea

Epideemiate levik

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud

Relvastatud konflikt Ida-Ukrainas

USA majanduslik ja sõjaline võimsus

Sõda Süürias

Organiseeritud kuritegevus

Globaalsed kliimamuutused

Ülemaailmne majanduskriis

Venemaa katsed taastada mõjuvõimu

Väärinfo ja valeuudised

Sõjapõgenikud ja pagulased Euroopas

Küberrünnakud

Terrorivõrgustike tegevus

muud rahvused eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 25

3.4 Ohud Eestile

Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosuse väljaselgitamiseks esitati vastajaile 15 erinevat võimalikku

ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul. Sarnaselt globaalsete

ohuteguritega lisati ka siin nimistusse valeuudiste levik ning täiendavalt veel ka vihakõne levik. Varem

nimistus olnud Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus asendati suure tööstusõnnetusega

ja ulatusliku looduskeskkonna reostusega (Joonis 13).

On neli ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või

küllaltki tõenäoliseks. Aasta aastalt on peetud üha tõenäolisemaks organiseeritud rünnakut Eesti

riiklike infosüsteemide vastu ehk nn küberrünnakut (väga või küllalt tõenäoline 67% küsitletute

arvates). Olulisuselt teisele kohale tõusis esmakordselt küsitlusse lisatud valeuudiste levik (65

protsenti). Kolmandal kohal on märtsiga võrdselt tõenäoliseks hinnatud mõne välisriigi sekkumine

Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides (58 protsenti). Ning neljandal kohal on

ulatuslik merereostus, mida pidas väga või küllaltki tõenäoliseks 53 protsenti küsitletutest.

Merereostuse tõenäosust hinnatakse märtsi küsitlusega võrreldes suuremaks.

Üle 40 protsendi küsitletutest peab tõenäoliseks ka vihakõne levikut (45%) ja ulatuslikku

looduskeskkonna reostust (43%), ülejäänud probleemide väga või küllaltki tõenäoliseks pidajate

osakaal jääb juba alla 30 protsendi.

Kõige vähem tõenäolisteks hinnatakse vastajate poolt ulatuslikku või piiratud ulatusega sõjalist

rünnakut Eesti vastu (seda peab väga või küllaltki tõenäoliseks 18-20 protsenti küsitletutest).

Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste poolt antud

vastustes. Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad.

Võrdselt tõenäoliseks peetakse ulatuslikku merereostust ja rünnakut Eesti kodanike vastu välisriigis.

Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist peavad aga muust rahvusest vastajad veidi tõenäolisemaks

kui eestlased.

Suurim erinevus on küberrünnakute tõenäoliseks pidamises (vastavalt 76% ja 48%), samuti pelgavad

eestlased rohkem mõne välisriigi sekkumist Eesti poliitikasse või majandusse (61% ja 50%). Kui

ulatuslikku või piiratud sõjalist rünnakut peab tõenäoliseks 19 kuni 23 protsenti eestlastest, siis mitte-

eestlaste seas on seda ohtu tõenäoliseks pidavate vastajate osakaal 13-14 protsenti (Vt. Joonis 14).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 26

Joonis 13. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul, 2018 märts/oktoober võrdlus (%; N = kõik vastajad)

1

2

2

2

5

3

2

2

3

3

3

6

3

4

4

4

5

8

11

8

10

21

20

22

29

23

20

16

18

18

18

15

19

19

21

19

21

26

23

24

24

25

23

35

34

40

43

38

38

43

40

44

10

12

6

9

6

8

5

5

8

11

7

8

13

6

8

5

7

6

12

6

7

7

9

9

9

10

45

45

48

47

41

40

51

49

50

45

52

38

40

45

45

51

50

40

31

38

33

24

25

20

16

17

24

25

26

24

30

34

23

25

18

22

17

22

21

21

19

15

15

11

12

8

7

10

8

6

6

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2018/03

2018/10

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise…

2018/03

2018/10

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt

2018/03

2018/10

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

2018/03

2018/10

Massilised tänavarahutused

2018/03

2018/10

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas…

2018/10

Suur tööstusõnnetus

2018/03

2018/10

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

2018/03

2018/10

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

2018/03

2018/10

Terrorirünnak/terroriakt

2018/10

Ulatuslik looduskeskkonna reostus

2018/10

Vihakõne levik

2018/03

2018/10

Ulatuslik merereostus

2018/03

2018/10

mõjutamiseks oma huvides

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või…

2018/10

Valeuudiste levik

2018/03

2018/10

vastu (nn küberrünnakud jms)

Rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 27

Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eestlaste ja muust rahvusest vastajate hinnangute võrdlus 2018 oktoobris

(%; N = kõik vastajad)

1 2

2 2

5 2

3 2

4 2

4 2

3 3

5 4

3 5

9 7

7 13

11 10

12 23

16 25

10 29

12 17

12 21

16 15

18 19

15 22

16 24

23 23

19 26

22 24

31 37

33 35

43 43

38 38

45 41

38 47

0 20 40 60 80

muud rahvused eestlased

Piiratud sõjaline rünnak mõne… muud rahvused

eestlased Ulatuslik sõjaline rünnak mõne…

muud rahvused eestlased

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine muud rahvused

eestlased Massilised tänavarahutused

muud rahvused eestlased

Tuumakatastroof Eesti lähistel… muud rahvused

eestlased Suur tööstusõnnetus

muud rahvused eestlased

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis muud rahvused

eestlased kokkupõrked elanikkonna rühmade… Rahvuslikel või usulistel motiividel…

muud rahvused eestlased

Terrorirünnak/terroriakt muud rahvused

eestlased Ulatuslik looduskeskkonna reostus

muud rahvused eestlased

Vihakõne levik muud rahvused

eestlased Ulatuslik merereostus

muud rahvused eestlased

mõjutamiseks oma huvides Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või…

muud rahvused eestlased

Valeuudiste levik muud rahvused

eestlased vastu (nn küberrünnakud jms)

Rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 28

3.5 Julgeolekuohtude meediakajastusest

2017 sügisel lülitati arvamusmonitooringusse küsimus selle kohta, kuidas hinnatakse julgeolekuohtude

teemalist meediakajastust. Küsimus kõlas järgmiselt:

Kuidas Teile tundub, kas Eesti meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit ähvardavatest

sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga sageli, parasjagu või pigem liiga vähe?

Nende vastajate osakaal, kelle arvates sõjalistest ohtudest kirjutatakse ja räägitakse liiga palju, on

aastaga vähenenud. On raske öelda, kas tegemist on hoiakute muutumisega või on muutunud hoopis

vastava info osakaal meedias.

Kui enam kui pooled eestlased leiavad, et Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest räägitakse ja

kirjutatakse parasjagu, siis mitte-eestlaste enamiku arvates kajastatakse seda teemat ülearu palju –

ehkki sellisel arvamusel olijaid on aastaga oluliselt vähemaks jäänud.

Seda, et sõjalistest ohtudest räägitakse liiga vähe, arvavad vaid 11 protsenti küsitletutest (Vt. Joonis

15).

Joonis 15. Kas Eesti meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga sageli, parasjagu või pigem liiga vähe? 2017/2018 (%; N = kõik vastajad)

52

48

43

32

24

21

39

32

28

29

34

33

54

58

56

46

50

48

7

6

6

9

12

13

8

10

11

12

12

18

5

6

10

7

8

13

0 20 40 60 80 100

10/2017

03/2018

10/2018

muud rahvused

10/2017

03/2018

10/2018

eestlased

10/2017

03/2018

10/2018

KÕIK

liiga palju parasjagu liiga vähe ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 29

3.6 Julgeolekutagatised

Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on läbi kõigi

varasemate küsitluste olnud esikohal Eesti riigi NATO liikmeks olek. Seda nimetab ka seekord kolme

olulisema teguri seas 57 protsenti vastajaist. Võrreldes varasemaga on seda veidi vähem, kuid seda

saab selgitada ühe täiendava kategooria lisamisega võimalike vastuste loetellu. Nimelt lisasime

oktoobrikuises küsitluses vastuste hulk ka „elanike kaitsetahe“, mis tõusiski olulisuselt teiseks

julgeolekugarantiiks 39 protsendiga. Kolmandal kohal on 29 protsendiga Eesti iseseiva kaitsevõime

arendamine (Joonis 16).

Neile kolmele tegurile järgneb, peamiselt muust rahvusest vastajate mõjul, koostöö ja head suhted

Venemaaga, mida nimetab kolme olulisema seas 46 protsenti muust rahvusest vastanutest ja vaid 15

protsenti eestikeelsetest vastajatest. Tasub märkida, et veel märtsi küsitluses valis selle vastuse 58

protsenti muust rahvusest vastajatest.

Nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste seas saavad suhteliselt võrdset toetust Balti riikide kaitsealane

koostöö (20%), kuulumine Euroopa Liitu (18%), koostöö Põhjamaadega (12%) ja osalemine

rahvusvahelistel missioonidel (7%).

Eestlaste vastustes nimetatakse võrreldes venekeelsete vastajatega sagedamini häid liitlassuhteid USA-

ga ja liitlaste relvajõudude alalist Eesti territooriumil viibimist; muust rahvusest vastajad aga

tähtsustavad eestlastest enam liikmesust rahvusvahelistes organisatsioonides (ÜRO, OSCE).

Joonis 16. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eestlaste ja venekeelsete elanike hinnangute võrdlus – oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

6

7

13

10

14

22

7

10

17

46

32

36

29

3

8

5

13

7

16

23

19

22

15

28

41

70

4

7

7

12

9

18

18

16

20

25

29

39

57

0 20 40 60 80

Ei oska öelda

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Kuulumine Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE)

Kaitsealane koostöö Põhjamaadega

Kuulumine ÜRO-sse

Kuulumine Euroopa Liitu

Liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Balti riikide kaitsealane koostöö

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

Elanike kaitstahe

Kuulumine NATO-sse

KÕIK Eestlased Muud rahvused

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 30

4 Eesti inimeste kaitsetahe

Kaitsetahet mõõdetakse selles uuringus kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab

seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik,

kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset

kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui

Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema

kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse välja nende inimeste osakaal, kes väljendavad soovi

kallaletungi korral Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest

selle kohta, kuidas nad saaksid võimaliku kallaletungi korral Eesti kaitsmises osaleda – kui inimestel

puudub arusaam oma võimalikust rollist sõjalise konflikti olukorras, pole põhjust eeldada ka kõrget

kaitsevalmidust.

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse

Relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt 80 protsendi

lähedal, kord sellele alla jäädes, siis taas ületades. Sarnaselt märtsiga pidas ka oktoobris 2018

relvastatud vastupanu osutamist kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 79% Eesti

elanikkonnast (Joonis 17).

Eestlased vastajad peavad relvastatud vastupanu vajalikumaks kui muust rahvusest inimesed, ent kui

eestlaste seas pole hoiakud märtsiga võrreldes muutunud, siis muust rahvusest vastajate seas on

toetus vastupanu osutamisele oluliselt kasvanud. Kindlasti vajalikuks peab vastupanu 51% eestlastest

ja 42% venekeelsetest vastajatest. Vastupanu osutamist ei pea vajalikuks 11% eestlastest ja 10%

muust rahvusest vastajatest, ent viimaste hulgas on oluliselt rohkem „ei oska öelda“ vastanuid (16%).

Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik, 2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Passiivset kaitsetahet väljendanute osakaal on olnud kõrge ka varasemates uuringutes, ehkki ajalises

perspektiivis võib näha selle pooldajate osakaalu pidevat kasvu (Vt. Joonis 18). Eestlaste ja muust

rahvusest vastajate võrdlustrend on esitatud Joonisel 19.

37

42

51

51

47

47

48

33

32

31

30

33

32

31

18

16

8

8

9

10

10

8

6

8

9

7

8

8

4

4

2

2

4

3

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2018/03

2018/10

MUUD RAHVUSED

2018/03

2018/10

EESTLASED

2017/10

2018/03

2018/10

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 31

Joonis 18. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Joonis 19. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal;

eestlaste- ja mitte-eestlaste võrdlus 2006-2018 (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad)

68

56 59 66

61 64 65 59

69 69 64 64

71 68 64 66 67 66 69 69 78 77 73 71

78 77 77 74 74 73 78

73 79 79 82 79 83 79 81 77

83 80 79 79

19 26 29

22 24 23 23 23 25 24 30 31

23 24 24 25 24 24 20 24 16 12 17 19

15 14 17 18 19 17 17 22

17 17 15 11 11 13 11 14 9 11 11 11

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

1 0 /2

0 1 8

Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu

69

77 80

77 73

79 79 80 79 80 75

81

74 78 79

82 83

89

82 81 82

88 84 82 81

69

80

70

63 66

77 73

68

62 63 68 70 71

83 80

83

70 71 71 68

65

72 70 70 74

40

60

80

100

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

1 0 /2

0 1 8

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 32

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses

Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda (ehk nn. aktiivne kaitsetahe) on madalam kui riigi tasandil

relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist

pidas vajalikuks 79%, siis ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses

osalema 60% elanikkonnast (Joonis 20).

28 protsenti Eesti elanikkonnast oleks kindlasti ja 32 protsenti tõenäoliselt valmis oma oskuste ja

võimete kohaselt riigikaitses kaasa lööma. Kindlasti või tõenäoliselt ei oleks valmis ise kaitsetegevuses

osalema 29 protsenti küsitletutest.

Kuna kaitseväeteenistus kuulub vaid Eesti kodanike kohustuste hulka, siis on aktiivse kaitsetahte

küsimuses erinevus eestlaste ja muust rahvusest elanike hoiakutes ootuspäraselt suurem kui passiivse

kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 65%, siis mitte-

eestlastest vaid 48%. Muust rahvusest Eesti kodanike seas on see protsent 57% (viie

protsendipunkti võrra kõrgem kui märtsis), Venemaa kodanike seas 37% ja määratlemata

kodakondsusega vastajate hulgas 32%.

Aktiivse kaitsevalmiduse puhul tuleb silmas pidada asjaolu, et riigikaitses osalemist seostatakse

avalikus arvamuses eelkõige relvastatud vastupanuga, milles nähakse traditsiooniliselt reservväelaste

ja meeste ülesannet. Seetõttu jääb valmisolek omapoolseks panustamiseks paratamatult madalamaks

naiste ja vanemaealiste vastajate puhul (kui meestest oleks valmis kaitsetegevuses osalema 71

protsenti, siis naistest vaid pooled; üle 60-aastastest vastajatest oleks kaitsetegevuses valmis osalema

vaid 48 protsenti).

Joonis 20. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale, 2017-2018 võrdlus (%; N=kõik vastajad)

Kui vaadata üksnes meessoost kodanike valmisolekut riigikaitses osaleda, saame aktiivsest

kaitsetahtest positiivsema pildi. Meesoost kodanikest on valmis riigikaitses kaasa lööma 77 protsenti,

seejuures 79% eestlastest ja 71% muust rahvusest vastanutest (vt Tabel 3).

18

40

18

32

31

29

29

28

32

31

30

33

30

25

28

32

13

10

21

7

8

8

12

11

16

11

12

15

15

18

15

14

21

8

19

13

16

19

16

15

0% 20% 40% 60% 80% 100%

naine

mees

SUGU (10/2018)

muu

eesti

RAHVUS (10/2018)

2017/03

2017/10

2018/03

2018/10

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 33

Tabel 3 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides rahvuse lõikes

RAHVUS KÕIK 15-34 35-49 50-64 65+

Eesti 79% 76% 88% 78% 69%

Vene v. muu 71% 67% 96% 63% X

KÕIK mehed/kodanikud 77% 73% 89% 76% 65%

X – üle 65 aastaste mitte-eestlastest meeste vanusegruppi kuulus vaid 5 respondenti, mistõttu ei saa

tulemust pidada statistiliselt usaldusväärseks

Kui vaadata kaitsetahte ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal 2006

oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega. Pärast

pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata või Venemaa

kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 21).

Aastatel 2013-2014 hakkas mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid 2014 aasta

lõpus langes see taas alla 50 protsendi. Viimasel kahel aastal on venekeelse elanikkonna aktiivne

kaitsetahe ulatunud taas üle 50 protsendi ning on viimases, oktoobrikuises küsitluses tõusnud

kõrgeimale tasemele pärast 2007. aastat.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 34

Joonis 21. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2018 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad)

67

60 63 61

67 61

68 67 69 73

70

69 73

70 71 74

71 70 64 64

69 66

71 70 74

69 71

62

70

62 66 64

68 65 67

60

68 62 64 62

66 66 64 65

53

40

52 54 51

50

59 57

66

71

74

66

65 64 63 58 64 63

57 65 60

48 46

53

42

54 52 51

39 43

40

55 54 54

45 47 44

47 52 51

46 52

57

43

33

44

52

44

61

59

49

66 63 61

57 59 63

56 58 59 63

51 51 56

49

43 41 44

52

52 52 46

36 35 38 39 38 36

45

38 43

39 33

43

35 37 38

0

20

40

60

80

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

1 0

/2 0

1 5

0 3

/2 0

1 6

1 0

/2 0

1 6

0 3

/2 0

1 7

1 0

/2 0

1 7

0 3

/2 0

1 8

1 0

/2 0

1 8

Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 35

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda

Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist ligi viiendik eestimaalastest – see näitaja

on olnud juba mitu aastat ligikaudu samal tasemel. 5% püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja

14% teeks seda tõenäoliselt. Kindlasti või tõenäoliselt ei kavatseks ohu korral lahkuda 70 protsenti

elanikest (Joonis 22).

Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 20%) ning nooremad

inimesed: alla 20 aastastest kavatseks lahkuda 39 protsenti, 20-29 aastastest 27 protsenti ja 30-39

aastastest 28 protsenti.

Alates 50 eluaastast soov sõjaohu korral Eestist lahkuda järsult langeb ning kõige vähem on võimalikke

lahkujaid 60 aastast vanemate inimeste seas. Mitte-eestlaste seas oleks tõenäolisi lahkujaid 22

protsenti, eestlaste seas 16 protsenti.

Joonis 22. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale, 2017-2018 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme mitte-eestlaste lahkumissoovi tõusu

2007. aastast alates, mis 2013. aastaks tõusis eriti kõrge 42 protsendi tasemele ning on seejärel

püsinud 30-protsendi piiril. Viimases kolmes küsitluses on lahkuda soovijate osakaal jäänud alla 30

protsendi.

Eestlaste lahkumissoov tõusis 20 protsendi piirile majanduskriisi aastatel 2010-2013. Kui viimastes

küsitlustes näitas see taas kasvutendentsi, siis oktoobris on tõenäoliste lahkujate osakaal taas

kahanenud (Vt. Joonis 23).

2

2

5

6

11

11

5

5

6

4

7

5

5

5

12

14

22

16

28

15

12

16

12

15

15

14

3

10

11

16

23

15

12

10

17

10

10

13

11

18

26

36

31

26

22

23

30

20

29

27

30

26

72

50

34

25

24

24

45

43

41

45

41

37

44

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60 +

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (10/2018)

naine

mees

SUGU (10/2018)

muu

eesti

RAHVUS (10/2018)

2017/10

2018/03

2018/10

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 36

Joonis 23. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eestlaste – mitte-eestlaste võrdlus 2000-2018 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda

püüdjate %; N = kõik vastajad)

12 13

17 16 13

15 12 12

15

11 11 10

15 13 13 13

15 15 13 13 13

10 12

16 15 14

20 17

21 18 19

20 19 21

16 19

16 16 14

18 19 20 19 16

19 22

25 23

18 21

14

18 21

15 16 19

24

20 22

24 25 24

16

24

13 16

21 23 24

26 25 27 27

36 38

42

37

33 30 30 31 32 32 32

27 27 26

22

0

10

20

30

40

50

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

1 0 /2

0 1 8

Eestlased Muud rahvused

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 37

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral

Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on piisavalt

informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase

kallaletung. Tulemused näitavad, et inimesed hindavad oma oskust võimaliku kallaletungi korral

käituda küllaltki madalalt – vaid veidi üle viiendiku küsitletutest vastab, et teavad vähemalt

üldjoontes, mida saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, 70 protsenti ei ole aga sellest pigem

või kindlasti mitte informeeritud.

Hinnangud oma informeeritusele on langenud tagasi 2016 aasta tasemele (Joonis 24). Selle põhjusena

võib oletada asjaolu, et vajadusest elanikkonna parema informeerimise järele kriisolukordades on

avalikkuses varasemast rohkem juttu olnud.

Joonis 24. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung, 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (31% vs 15%), mida võib selgitada nende

suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit). Kuid hinnang

oma informeeritusele on langenud nii meeste kui naiste seas.

Eestlaste ja muust rahvuste informeerituse erinevus on kahanemas, ehkki eestlastel on see mõnevõrra

parem (vastavalt 24% vs 20%).

Kõige paremini peavad end informeerituks alla 30 aastased (33%), vanuse kasvades aga hinnang oma

informeeritusele järjest väheneb ja üle 60 aastastest peab end informeerituks vaid 16 protsenti.

3

4

11

11

12

8

5

10

6

8

7

9

9

8

7

13

15

11

15

21

25

10

21

14

16

14

19

17

19

15

11

6

5

6

4

7

7

8

8

7

10

6

5

8

8

26

41

46

43

37

32

37

37

32

39

35

36

36

35

37

47

34

27

25

26

28

41

24

40

30

34

30

33

30

33

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60 +

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (10/2018)

Naine

Mees

SUGU (10/2018)

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2018)

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

2018/10

Jah, piisavalt Üldiselt küll Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 38

4.5 Mis teemadel vajatakse rohkem informatsiooni?

Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaletungi korral,

on olnud läbi kõikide küsitluste madalal tasemel, sisaldub alates novembrist 2014 uuringus küsimus

selle kohta, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni. Ette antud üheksast

teemast pidid küsitletavad valima kolm nende jaoks olulisemat.

Teemade olulisusjärjestuses ja -tasemes selle perioodi jooksul olulisi muutusi pole toimunud. Neli

olulisemat teemat, mis on tõusnud olulisemate sekka kõigis küsitlustes, seostuvad tsiviilisikute rolliga

konflikti korral: kuidas teavitatakse avalikkust (46%); kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna

sattunud lahingutegevuse piirkonda (34%), kuidas korraldatakse evakueerimist (32%) ning

kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud küsimusi (32%). Ülejäänud

teemad on juba järgu võrra vähemolulised: millised on kohustused riigikaitses ja kuidas korraldatakse

mobilisatsiooni pakub huvi viiendikule küsitletutest, kusjuures keskmisest enam on need teemad

olulised meessoost vastajatele (Joonis 25).

Joonis 25. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni – meeste ja naiste võrdlus

oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

Eelkõige torkabki silma meeste ja naissoost vastajate erinev infovajadus. Ehkki ka meestel on esiplaanil

kolm üldjärjestuses olulisemat teemat, peavad nad keskmisest olulisemaks ka seda, kuidas

korraldatakse mobilisatsiooni, millised on nende kohustused riigikaitses ja kuidas on võimalik

tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse.

Naised seevastu sooviksid meestega võrreldes rohkem infot tsiviilisikuna käitumise, evakuatsiooni, ning

esmatasandi olmeprobleemide lahendamise kohta.

14

24

24

19

28

26

30

31

44

10

13

16

21

17

37

34

37

48

11

18

19

20

22

32

32

34

46

0 10 20 30 40 50 60

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

Kuidas teavitatakse avalikkust

KÕIK naised mehed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 39

5 Eesti kaitsevõime

Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi

tegevusega riigikaitse arendamisel.

5.1 Riigi kaitsevõime olulisus teiste arendamist vajavate

ühiskonnaelu valdkondade seas

Alates 2000 aastast toimunud küsitlustes on paaril korral vastajatel palutud etteantuid loetelust

nimetada kuni viis ühiskonnaelu valdkonda, mille arendamisele valitsus peaks ennekõike tähelepanu

pöörama. Loetelus sisaldus 14 erinevat teemat. Viimati esitati see küsimus 2017. aasta märtsis.

Olulisi muutusi erinevate ühiskonnaelu valdkondade tähtsustamises ei ole toimunud. Kõige

olulisemateks peetakse inimeste heaolu suurendamist (67%), tervishoiuteenuste kättesaadavuse

parandamist (57%) ning sotsiaalse kindlustunde tõstmist (56%). Kui märtsis 2017 oli olulisuselt teisel

kohal majanduse arengu tagamine (59%), siis seekord on see teema langenud neljandaks (54%).

Inimesed teavad, et majandus areneb, kuid küsimus on selles, kuidas tavkodanik sellest osa saab

(Joonis 26).

Kõik ülejäänud teemad on avaliku arvamuse jaoks juba järgu võrra vähem olulised, seejuures jääb riigi

kaitsevõime tugevdamine jääb 14 ülesande seas 17 protsendiga alles kümnendale kohale. Sellest

olulisemaks peetakse näiteks keskkonnakaitse tõhustamist (22%), sellest vähem oluliseks aga

sisserände reguleerimist, lõimumispoliitikat ja riigijuhtimise demokraatlikkust.

Joonis 26. Mida Te peate käesoleval ajal olulisemateks valdkondadeks Eesti ühiskonnas,

millele valitsus peaks ennekõike tähelepanu pöörama? (%; N = kõik vastajad)

11

12

13

16

17

22

23

28

28

30

54

56

57

67

12

14

7

16

20

19

25

29

33

29

59

53

55

66

0 20 40 60 80

Eestis elavate erinevate rahvuste lõimumine

Sisserände reguleerimine

Riigijuhtimise demokraatlikkuse suurendamine,…

Sündivuse suurendamine

Riigi kaitsevõime tugevdamine

Keskkonnakaitse tõhustamine

Eesti ühtlase regionaalse arengu tagamine

Hariduse ja kultuuri areng

Maaelu ja põllumajanduse areng

Ühiskonna turvalisuse tagamine, võitlus…

Majanduse arengu tagamine

Sotsiaalse kindlustunde tõstmine, pensionite ja…

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine

Inimeste heaolu suurendamine, elatustaseme…

märts 2017 oktoober 2018

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 40

5.2 Hinnang Eesti kaitsevõimele

Vastajail paluti hinnata, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni

liitlaste abi saabumiseni. Alates 2014. aasta sügisest on nende vastajate osakaal, kes leiavad, et Eesti

kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik, ulatunud üle 50 protsendi. Seekordses

küsitluses pidas Eesti kaitsmist kindlasti või tõenäoliselt võimalikuks 53 protsenti küsitletutest. Sama

suur oli selliste vastajate osakaal ka märtsis.

Nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks, on 31 protsenti (Joonis 27).

Joonis 27. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral,

2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Usk Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse on suurem eestlaste ning väiksem muust rahvusest vastajate

seas: vastavalt 59% ja 42%. Eestlaste seas on see näitaja kahe protsendipunkti võrra langenud

(märtsis oli see 61%), muust rahvusest vastajate seas aga kuue protsendipunkti võrra tõusnud (36%).

Muust rahvusest Eesti kodanike arvamus on oluliselt erinev Venemaa kodanike ja määratlemata

kodakondsusega vastajate omast. Kui muust rahvusest Eesti kodanikest usub Eesti kaitstavusse 47

protsenti, siis Venemaa kodanikest 32% ja määratlemata kodakondsusega vastajaist 30 protsenti.

8

16

14

14

13

13

34

43

42

38

40

40

23

11

12

13

17

16

24

26

24

27

24

25

11

4

8

8

6

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2018)

2017/03

2017/10

2018/03

2018/10

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 41

5.3 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas

Eesti inimeste toetus riigikaitse rahastamisele on olnud kõrge arvamusmonitooringu algusaastatest

peale.

NATO-ga liitumise järel oli mõne-aastane periood (eelkõige aastatel 2006 – 2008), mil kaitsekulude

tõstmist peeti vajalikuks kolmandiku või veelgi suurema osa elanikkonna poolt. Tol ajal räägiti palju

vajadusest viia kaitsekulutused NATO nõuetega vastavalt 2 protsendini SKP-st.

Pärast seda, kui kahe protsendi kriteerium täideti ja viimastel aastatel isegi ületati, on kaitsekulutuste

tõstmine kogunud varasemast vähem toetust ning suurem osa vastajatest pooldab praeguse taseme

säilitamist. Toetus kaitsekulutuste suurendamisele kahanes ka aastatel 2009 – 2013 majanduslanguse

mõjul.

Hinnates täna Eesti kaitsekulutuste mahtu, on pooled küsitletutest seisukohal , et kaitsekulutusi

tuleks hoida praegusel tasemel (50%) (Joonis 28). Kaitsekulutuste tõstmist ja vähendamist

pooldab võrdselt viiendik elanikkonnast. 10 protsenti küsitletutest ei oska oma seisukohta öelda.

Eesti- ja venekeelsete vastajate hoiakutes võib näha suuri erinevusi. Venekeelsete elanike hulgas oli

kaitsekulutuste kärpimise pooldajaid olnud viimase kolme aasta jooksul üle 40 protsendi. Oktoobris

2018 sooviks kaitsekulutuste vähendamist 44 protsenti mitte-eestlastest.

Samas kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid on venekeelsete vastajate seas sama vähe kui nende

kulutuste langetamise soovijaid eestlaste hulgas – vastavalt 8 ja 7 protsenti.

Kui veel aastal 2015 oli eestlaste seas kaitsekulutuste tõstmist toetavate vastajate osakaal üle 40

protsendi, siis tänaseks on see langenud 26 protsendini ning domineerimas on kaitsekulutuste praeguse

taseme hoidmist toetav seisukoht (Joonis 29).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 42

Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2004-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Joonis 29. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2018 (%; N = kõik vastajad)

5 5 4 6 7 6 9 9 6 7 8 12 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7 7 8 5 5 4 3 4 3 4

25 23 21 26 27 27

35 27 33 30 26

28

22 15

22 23 15 21

17 18 18 20 25 22 25

20 20 20 15

19 16 17

45 50 53 45 46 44

37 45 40 39 45

43

47 52

51 48 48 35 45 44 48 45

47 47 38

44 43 46 52 47

48 50

11 10 9 10 9 12 8 9 10 13 11 9

9 10 9 10

13 18 8 10

10 9 6 9

11 12 12 10 11 10 14 10

9 8 7 8 7 7 8 6 7 7 6 5

9 11 9 10

12 11 16 15

12 12 10 6 10 11 11 11 11 11 10 10

5 4 6 5 4 4 3 4 4 4 4 3 9 9 5 5 7 9 10 9 7 7 5 9 8 8 9 9 8 9 9 9

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100% 0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

1 0 /2

0 1 8

Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada

41 47 47

42

49

32 24

30 33

27

35 29 28

29 33

40 37

43

33 32 31 23 31

26 26 23

18 15 15 19 11

4

17 13

7

11

4 10 7 9

11 11 12 9 10

8

7 7 6

8

9 7 6 4 4 10

12

9 9

11

9

15 15 11 13

9 5 7 7 8

9

7

8 8

7

15

23 19 20 20

35 36

24 28

35

45 52

42 39

35

31 37

44 45 46 43 44 45

38

44

0

10

20

30

40

50

60

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

1 0 /2

0 1 8

Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased

Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 43

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel

Hinnangud riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal olnud domineerivalt

positiivsed – väga või küllaltki heaks hindavad selle ka 2018 oktoobris 70 protsenti küsitletutest

(Joonis 30).

Nagu enamike riigikaitsele või riigi institutsioonidele antud hinnangute puhul, näeme ka siin eestlaste

kõrgeimaid hinnanguid võrreldes muust rahvusest vastajatega: riigikaitse arendamist peab heaks või

väga heaks 77% eestlastest ja 54% mitte-eestlastest. Siiski ei ole ka viimaste hulgas negatiivseid

hinnanguid riigikaitse arendamisele sugugi rohkem kui eestlastel (vaid 8%), kuid oluliselt rohkem on „ei

oska öelda“ vastanuid (38%).

Joonis 30. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel; 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

12

8

9

11

15

12

11

9

42

69

58

57

58

60

58

61

38

16

20

20

18

18

21

23

6

6

11

9

7

8

9

6

2

1

2

3

2

2

1

1

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2018)

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

2018/10

Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 44

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele

Eesti välispiiri kaitstuse teema tõusis teravalt päevakorda 2014. aastal seoses kaitsepolitsei ametniku

Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse.

Kui 2014 sügisel, kohe pärast intsidenti piiril, domineerisid negatiivsed hinnangud Eesti välispiiri

kaitstusele, siis juba 2016 kevadeks olid positiivsed hinnangud jõudnud taas selgelt ülekaalu

(Joonis 31). Oktoobris 2018 annab riigipiiri kaitstusele positiivse hinnangu 61 protsenti ja negatiivse

hinnangu 21 protsenti küsitletutest. Võrreldes kevadega on hinnangud muutunud positiivsemaks.

Eestlastelt pälvib riigipiiri kaitse veel pisut rohkem kriitikat kui muust rahvusest vastajatelt. Kui

eestlastest hindab piiri kaitstust negatiivselt 27 protsenti, siis mitte-eestlastest vaid 10 protsenti.

Positiivsete hinnangute osakaal on aga muust rahvusest vastanute seas kõrgem kui eestlaste hulgas

(eestlased 59% ja muud rahvused 67%).

Eriti drastiliselt erinesid hinnangud 2014 sügisel, mil vaid 27% eestlastest andis piiri kaitstusele

positiivse hinnangu, halvaks või väga halvaks hindas selle 67%. Muust rahvusest vastanutest hindas

Eesti idapiiri kaitse tookord halvaks või väga halvaks vaid 26 protsenti.

Joonis 31. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele; 2014-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

16

6

6

6

5

9

8

6

9

51

53

30

41

46

52

48

49

52

23

14

11

11

16

14

17

18

18

8

23

37

31

25

21

22

22

18

2

4

16

11

8

4

5

5

3

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2018)

2014/11

2015/10

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

2018/10

väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 45

5.6 Hinnang Eesti e-riigi digiteenuste ja infosüsteemide

kaitstusele

Esimest korda lülitasime küsimustikku ka Eesti e-riigi kaitstuse teema. Nagu eelnevast nägime,

peetakse küberrünnakuid kõige akuutsemaks Eesti riigi julgeolekut ohustavaks teguriks. Küllap

seetõttu, et taolist ohtu kõige suuremaks peetakse, on ka hinnang selle valdkonna kaitstusele kõige

kriitilisem: väga või küllaltki hästi kaitstuks peab meie e-riigi digiteenuseid ja infosüsteeme 55 protsenti

küsitletutest, halvaks peab seda 22 protsenti (Joonis 32).

Muidugi on tegemist valdkonnaga, mida paljud inimesed hinnata ei oska – ligi neljandik küsitletutest

annab vastuseks „ei oska öelda“.

Joonis 32. Hinnangud Eesti e-riigi digiteenuste ja infosüsteemide kaitstusele (%; N = kõik

vastajad)

Kui võrrelda kolmele valdkonnale sarnase skaala abil antud hinnanguid, saab kõige suuremalt hulgalt

küsitletutest positiivsed hinnangud riigikaitse arendamine tervikuna, sellele järgneb välispiiri kaitse ja

kõige vähem positiivseid hinnanguid saab e-riik (Joonis 33).

Joonis 33. Hinnangute võrdlus Eesti riigikaitse arendamise, riigipiiri kaitse ning digiteenuste ja infosüsteemide kaitstuse osas (%; N = kõik vastajad)

15

6

9

46

47

46

26

21

23

10

22

18

3

4

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu rahvus

Eestlane

KÕIK

väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti

9

9

9

46

52

61

23

18

23

18

18

6

4

3

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

digiteenused ja infosüsteemid

välispiir

riigikaitse areng

väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 46

6 Eesti riigikaitse korraldus

Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse

ajateenistusse (sh kui vajalikuks peetakse noormeeste kohustuslikku ja neidude vabatahtlikku

ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega

noorte kaasamisse ajateenistusse), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust

kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse

käsitlusse ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks.

6.1 Suhtumine ajateenistusse

6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks

Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on läbi kõikide uuringuperioodi vältel läbi viidud

küsitluste väga kõrge: ka 2018 oktoobris peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks

vajalikuks 92% kõigist küsitletutest. Vaid 7% elanikkonnast peab ajateenistust pigem või täiesti

mittevajalikuks. Eestlastest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks 69%, muust rahvusest

vastajatest 48% (Joonis 34).

Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kellest 78% peab seda

kindlasti vajalikuks. 40 aastaste ja vanemate seas on ajateenistuse vajalikkuses kindlalt veendunud üle

kuuekümne protsendi ja 30-39 aastaste seas enam kui pooled. Vaid alla 30-aastaste seas, keda

ajateenistus kõige enam ka isiklikult puudutab, peavad seda kindlasti vajalikuks veidi üle 40 protsendi

ning mittevajalikuks 15 protsenti.

Joonis 34. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

78

66

62

56

43

40

48

69

62

18

28

34

35

39

43

38

26

30

1

1

1

3

2

2

1

1

2

4

4

8

11

13

8

4

6

1

1

4

2

4

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60+

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

RAHVUS

KOKKU

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 47

Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal on

püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel - alates 2008. aastast on see olnud

stabiilselt 90 protsenti ja rohkem (Joonis 35).

Joonis 35. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

6.1.2. Suhtumine ajateenistuse läbimisse väiksemate tervisehäiretega

Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima ka need

noormehed, kellel on väiksemaid tervisehäireid. 12 protsenti vastajaist leiab, et ka väiksemate

tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, 63 protsenti vastajaist aga

peaks õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse

neile sobiva koormusega (Joonis 36). Ka selles küsimuses on inimeste arvamused viimases kolmes

küsitluses olnud väga stabiilsed.

Eestlaste seas on toetus ajateenistuse kohustuse laiendamisele ka kergemate tervishäiretega

noormeestele laialdane, muust rahvusest vastajad on selles suhtes veidi konservatiivsemad - 37% neist

on arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust üldse läbima. Seda, et

väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid ajateenistuse läbida endale sobiva koormusega, leiab

71 protsenti eestlastest ja 46 protsenti muust rahvusest vastajaist.

Joonis 36. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid; 2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

87 88 88 86 85 90 91 90 93 94 93 89 92 92 93 95 93 92 94 94 93 91 90 93 92 94 92

11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6 7 5 6 6 7 7 5 6 4 7

0

20

40

60

80

100

0 6 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

1 0 /2

0 1 8

Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik

8

13

13

13

12

47

71

66

65

63

37

13

18

18

21

8

3

3

4

4

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2018)

2017/10

2018/03

2018/10

Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 48

6.1.3. Ajateenistusest kõrvale hoidmine

Arvestades väga pooldavat suhtumist noormeeste kohustuslikku ajateenistusse on igati ootuspärane, et

suur osa Eesti elanikest suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest

kõrvale – 20% mõistab taolise käitumise hukka ja 44% suhtub sellesse negatiivselt (Joonis 37).

Mõistvalt suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse 28%, heaks kiidab selle vaid 1% vastanuist.

Negatiivselt suhtuvate vastajate erinevus eestlaste ja muust rahvusest vastajate vahel selles

küsimuses on pea kakskümmend protsenti: kõrvalehoidmisse suhtub negatiivselt vastavalt 70% ja

51%.

Ajateenistusest kõrvale hoidmisse suhtuvad negatiivsemalt vanemad inimesed. Alla 30 aastastest

vastajatest väljendavad ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat või heakskiitvat suhtumist

enam kui 40 protsenti. Samas hukkamõistev suhtumine vanuse kasvades pidavalt kasvab ning üle 60-

aastastest suhtub kõrvalehoidmisse negatiivselt 76 protsenti.

Joonis 37. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse, 2016-2018 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

27

24

19

16

11

18

16

22

23

25

23

20

49

49

45

42

37

28

35

48

42

43

44

44

5

5

7

8

8

9

11

5

7

6

6

7

18

22

28

34

41

42

36

24

27

25

26

28

1

1

3

3

2

1

1

1

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60 + a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (10/2018)

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2018)

2016/10

2017/10

2018/03

2018/10

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 49

6.1.4. Naiste ajateenistus

Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam

mõistmist – juba alates 2015. aasta märtsist on seda pidanud kindlasti või pigem vajalikuks üle

poole küsitletutest.

Alates 2016 sügisest on esitatud küsimus naiste ajateenistuse kohta järgmises formuleeringus:

Milline peaks Teie hinnangul olema naiste suhe ajateenistusega?

Võimalikke vastusevariante on välja pakutud kolm: kas ajateenistus peaks olema ka naistele

kohustuslik, naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust vabatahtlikult või ei peaks naised ka

vabatahtlikult ajateenistuses osalema (vt. Joonis 38).

Joonis 38. Suhtumine naiste ajateenistusse, 2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele on valdav – seda toetab 78 protsenti küsitletutest

ning selline suhtumine on stabiilne.

Eestlastest pooldab naiste vabatahtlikku ajateenistust koguni 84 protsenti, muust rahvusest vastajatest

66%. Viimastest on 29% seisukohal, et naised ei peaks ajateenistusse ei kohustuslikus ega ka

vabatahtlikus korras üldse tulema. Kuid nii eestlaste kui mitte-eestlaste seas on paar-kolm protsenti

toetust naiste kohustuslikule ajateenistusele.

Naiste kohustuslikku ajateenistust toetab 7 protsenti alla 20 aastastest vastanutest. Üle 50-aastaste

seas on veel viiendik neid, kes sooviksid naised ajateenistusest eemal hoida.

On näha, et konservatiivsed arusaamad soorollidest on tasapisi kadumas ka vanemaealiste ja muust

rahvusest vastajate hulgast.

1

2

4

2

3

7

2

3

4

3

2

75

77

78

86

79

71

66

84

79

78

78

20

20

16

9

13

17

29

11

15

17

16

4

1

2

3

5

5

3

2

2

2

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60+ a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (10/2018)

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2018)

2017/10

2018/03

2018/10

ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistus vabatahtlikult naised ei peaks ajateenistust üldse läbima ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 50

Neilt vastajailt, kes pidasid vajalikuks naiste vabatahtlikku või kohustuslikku ajateenistust, küsiti, mis

vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi

programmi järgi, mis arvestaks naiste erineva füüsilise võimekusega?

Domineerivaks osutub seisukoht, et naiste ajateenistus tuleks läbi viia eraldi programmi alusel (Joonis

39). Levinum on selline arusaam muust rahvusest vastajate seas (68%). Keskmisest enam pooldavad

sellist lahendust ka eakamad vastajad (66%) ja naised (65%).

Joonis 39. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus? 2016-2018 võrdlus

(%; N = need vastajad, kes pidasid naiste kohustuslikku või vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks)

32

39

29

37

34

37

46

37

27

38

36

39

40

40

35

3

5

5

6

4

1

3

7

5

4

5

5

5

6

4

65

56

66

57

62

62

51

59

68

58

59

56

55

54

61

Naine

Mees

SUGU (10/2018)

60 + a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (10/2018)

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2018)

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

2018/10

noormeestega samadel tingimustel ei oska öelda eraldi programmi järgi

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 51

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke

Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, on poliitilises debatis

aeg ajalt üles kerkinud ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema – eriti aktuaalseks muutus see

teema pärast Eesti liitumist NATO-ga, mil kutselist kaitseväge kalduti eelistama ka valitsuse tasemel

ning mil Lätis ja Leedus kohustuslikust ajateenistusest loobuti.

Küsitletutel paluti hinnata, kas nende arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja

jätma alles üksnes kutselise kaitseväe või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on

kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega.

Küsitlustulemused näitavad, et ligi 80% elanikkonnast eelistab praeguse ehk reservarmeel

tugineva süsteemi säilitamist (Joonis 40). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes

kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 13% Eesti elanikkonnast.

Joonis 40. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2018 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

* Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“.

Kutselisele kaitseväele üleminekut toetavad keskmisest enam muust rahvusest vastajad, kuid

domineerivaks on, rahvusest sõltumata, toetus praeguse süsteemi jätkumisele (Joonis 41).

Joonis 41. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel – eestlaste ja muude rahvuste võrdlus 2018 oktoobris

63

77 78 71

77 75 83 81

72 63

79 80 81 78 83 84 82 82 79 81 84 84 82 79

32

19 19 23 16 19

12 14 22 25

17 14 15 17 13 11 13 11 14 13 11 11 11 13

0

20

40

60

80

100

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

*

1 0 /2

0 1 1

*

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

1 0 /2

0 1 8

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega

Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

79

8 13

86

5 9

64

14 22

0

20

40

60

80

100

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on

kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava

reservarmeega

Ei oska öelda Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles

üksnes kutselise kaitseväe

KÕIK eestlased muud

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 52

Keskmisest enam toetavad kutselist kaitseväge ka alla 30-aastased vastajad: 15-19 aastastest arvab

nii 25% ja 20-29 aastastest 23 protsenti.

6.3 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ja

kaitseliitlastesse

Kui varem on uuringutes küsitud, milline on vastajate meelest ühiskonna üldine suhtumine

kutselistesse kaitseväelastesse (viimati esitati selline küsimus märtsis 2018), siis seekord tundsime

huvi vastajate endi suhtumise vastu.

Märtsis esitati küsimus: Kuidas Teile tundub, milline on Eestis inimeste suhtumine

elukutselistesse kaitseväelastesse? (Joonis 42)

Joonis 42. Hinnang Eesti inimeste suhtumisele kutselistesse kaitseväelastesse – Märts 2018 (%; N = kõik vastajad)

Seekordses küsitluses püstitati see küsimus vastajapõhiselt: Kuidas Teie suhtute elukutselistesse

kaitseväelastesse? (Joonis 43)

Joonis 43. Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse – Oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

Nagu joonistel näha, alahindavad vastajad mõnevõrra ühiskonna üldist suhtumist kaitseväelastesse:

vastajate isiklik suhtumine on märgatavalt positiivsem kui nende poolt oletatav ühiskonna üldine

meelsus.

Valdavalt positiivne on küsitletute suhtumine ka kaitseliitlastesse (Joonis 44).

15

17

10

50

54

41

26

22

36

8

6

11

1

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KÕIK

Eestlane

Muu rahvus

Väga hea Üldiselt hea Ei hea ega halb, neutraalne Ei oska öelda Halb

38

42

29

42

38

51

17

16

19

2

3

1

1

1

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

KÕIK

Eestlane

Muu rahvus

Väga hästi Üldiselt hästi Neutraalselt Ei oska öelda Halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 53

Joonis 44. Suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse – Oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

Kui eestlastest vastajate seas on suhtumine vabatahtlikesse kaitseliitlastesse isegi positiivsem kui

elukutselistesse kaitseväelastesse (ehkki ülekaalukalt positiivselt suhtutakse mõlematesse), siis muust

rahvusest vastajad on vabatahtlike kaitseliitlaste suhtes veidi reserveeritumad kui eestlased. Siiski on

ka nende seas enam kui pooled häälestatud positiivselt.

36

47

15

35

35

36

19

14

30

8

3

15

2

1

4

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

KÕIK

Eestlane

Muu rahvus

Väga hästi Üldiselt hästi Neutraalselt Ei oska öelda Halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 54

6.4 Kaitseliidu ülesanded

Vastajail paluti etteantud loetelust valida kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses

kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti järjestusena: milline on olulisuselt esimene, milline teine ja

milline kolmas ülesanne.

Kaitseliidu kõige olulisemateks ülesanneteks peetakse pidevat valmisolekut riigi sõjaliseks

kaitseks või sõjalise õppe läbiviimist oma liikmetele – need ülesanded paigutavad esikohale

vastavalt 28 ja 24 protsenti küsitletutest. Kümnendik küsitletuist seavad esikohale osalemist

päästetegevuses või kaitsetahte tõstmist elanikkonna hulgas.

Kolme valiku kokkuvõttes asub esikohal pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks (53%) ning

teisele kohale jääb päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral (47%).

Kaitseliidu olulisuselt kolmandaks ülesandeks peetakse sõjalise õppe läbiviimist oma liikmetele

(39%), millest ei jää palju maha kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas (36%).

Enam kui neljandik küsitletutest seab kolme olulisema tegevusvaldkonna hulka valmistumise

tsiviilkaitseks ohuolukordades (30%), noorte huvitegevuse korraldamise (28%) või osalemise

siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (26%).

Kõige vähem peetakse Kaitseliidu ülesannete seas oluliseks sõjalistel missioonidel osalemist väljaspool

Eestit (vt. Joonis 45).

Joonis 45. Kaitseliidu peamised ülesanded, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

Sarnasesse pingeritta on Kaitseliidu ülesanded paigutunud juba läbi mitme küsitluse. Ning ka

erinevused eestlaste ja muust rahvusest elanike arvamustes Kaitseliidu ees seisvate ülesannete

mõistmisel on püsivad.

Kui eestlaste jaoks on Kaitseliit eelkõige riigikaitseline organisatsioon, mille olulisimaks ülesandeks on

pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks (58 protsenti paigutab selle kolme olulisema ülesande hulka),

sõjalise õppe läbiviimine (44%), õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine (44%)

ning kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas (41%), siis venekeelne elanikkond näeb Kaitseliitu

rohkem tsiviilkaitselise organisatsioonina, mille peamisteks ülesanneteks on õnnetuste ja katastroofide

korral päästetegevuses osalemine (kolme olulisema seas 54% muust rahvusest vastajate arvates) ja

valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmiseks ohuolukordades (40%) (joonis 46).

1

5

4

4

5

9

24

10

28

4

4

12

10

7

16

8

18

19

4

6

10

14

18

11

7

19

6

9

15

26

28

30

36

39

47

53

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele ja Kaitseliidule tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

Sõjalise väljaõppe läbiviimine oma liikmetele

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks

Esimene Teine Kolmas Kokku

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 55

Joonis 46. Kaitseliidu kolm peamist ülesannet rahvuse lõikes, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

6.5 Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega ning suhtumine

Kaitseliiduga liitumisse

Igas küsitluses selgitatakse välja ka see, millised on vastaja enda ja tema lähedaste kokkupuuted

riigikaitseliste struktuuridega (joonis 47).

Joonis 47. Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

13

18

25

25

40

26

27

54

39

9

14

26

29

27

40

44

44

58

9

15

26

28

30

36

39

47

53

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele ja Kaitseliidule tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

Sõjalise väljaõppe läbiviimine oma liikmetele

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks

KOKKU Eestlased Muud

11

4

2

4

1

4

6

75

51

16

11

22

6

10

10

32

0 20 40 60 80

Ajateenistus Eesti kaitseväes

Õppekogunemised / Kordusõppused / Vabatahtlikud reservohvitseride kursused…

Tegevteenistuses osalemine Eesti kaitseväes (kaadrikaitseväelasena)

Kaitseliidu tegevus

Naiskodukaitse tegevus

Noorte Kotkaste / Kodutütarde tegevus

Riigikaitseõpetus koolides

Ei oma kokkupuuteid

Ise osalenud Pereliikmed või sõbrad

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 56

Kõige sagedamini on vastajad kokku puutunud ajateenistusega (11%) ja riigikaitseõpetusega (6%).

Lähedased inimesed või sõbrad on ajateenistuses käinud enam kui pooltel vastanutest, Kaitseliiduga on

kokkupuude 22% vastanute lähedastel.

Kuid kolmel neljandikul küsitletutest ei ole olnud mitte mingeid kokkupuuteid riigikaitsega ning

kolmandikul puuduvad sellised kokkupuuted ka lähedaste tasemel.

Kaitseliidu tegevuses osaleb ise neli protsenti küsitletutest (eestlastest 5 protsenti; meestest 6

protsenti), mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 29 protsendil eestlastest ja 26

protsendil meestest.

Muudest rahvustest vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid kaheksal protsendil on keegi sõpradest

või pereliikmetest Kaitseliiduga seotud, ise osaleb Kaitseliidu tegevuses kaks protsenti.

Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti, kuidas

nad suhtuksid ettepanekusse Kaitseliiduga liituda.

Ettepanekule ühineda Kaitseliiduga, annaks kindlasti positiivse vastuse 4 protsenti ning

arvatavasti oleks valmis organisatsiooniga liituma 16%küsitletutest (Joonis 48). Valmisolek

liitumiseks on pisut vähenenud.

Eestlastest oleks kindlasti valmis liituma neli ja arvatavasti 19 protsenti küsitletutest, mitte-eestlastest

vastavalt neli ja kümme protsenti.

Kaitseliidus nähakse eelkõige meeste organisatsiooni, seetõttu on ka meeste valmisolek liitumiseks

suurem (28%). Suuremat valmisolekut liitumiseks väljendavad nooremad vastajad: alla 20 aastastest

lausa enam kui pooled (52%) ning 20 – 49 aastastest keskmiselt neljandik.

Joonis 48. Valmisolek liituda Kaitseliiduga; 2017-2018 võrdlus (%; N = need, kes ei ole ise seotud Kaitseliiduga)

1

3

6

6

4

14

2

7

4

4

6

4

4

8

11

21

20

19

38

12

21

10

19

17

18

16

10

17

16

21

28

25

17

18

21

17

11

16

18

14

31

27

33

27

20

24

26

17

28

26

27

25

67

38

30

20

22

3

45

28

48

32

40

35

37

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (10/2018)

naine

mees

SUGU (10/2018)

muu

eesti

RAHVUS (10/2018)

2017/10

2018/03

2018/10

kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 57

7 NATO

Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse

NATOsse, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ning kuidas hinnatakse neid samme,

mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks. Etteantud

omadussõnade abil paluti vastajatel hinnata ka Eestis viibivaid liitlasvägede sõdureid.

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse

Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2018. aasta oktoobris 76% elanikkonnast, mida on viie

protsendipunkti võrra rohkem kui märtsis. 42% on kindlasti ja 34% pigem NATO-sse kuulumise poolt.

NATO-sse kuulumise vastu on 16% Eesti elanikkonnast ja selle suhtes ei oska seisukohta võtta 9

protsenti (Joonis 49).

Kui eestlastest on juba pikka aega Eesti kuulumist NATOsse toetanud 90 protsenti ja rohkem vastajaist,

siis muust rahvusest vastajate toetus NATO-le on oluliselt madalam ja volatiilsem, sõltudes oluliselt

maailma poliitikas toimuvatest sündmustest ja nende meediakajastusest. Märtsist 2015 kuni märtsini

2018 ületas mitte-eestlastest NATOsse kuulumise toetajate osakaal vaid napilt üle 30 protsendi – nii

nagu see oli ka pärast „pronksiööd“ 2007. aastal ja pärast „Araabia kevade“ sündmusi 2011. aastal.

Oktoobris 2018 on muust rahvusest NATO liikmesuse pooldajate osakaal kasvanud 44 protsendini,

NATO-sse kuulumise vastu on 38 protsenti Ligi viiendik (18%) ei oska antud küsimuses oma seisukohta

öelda (Joonis 50).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 58

Joonis 49. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2002-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Joonis 50. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eestlaste ja muust rahvusest elanike võrdlus 2002-2018 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad)

54 63

69 66 69 74 72 74 78

73 74 76 75 71 73 75 73 71 80 78 76

71 75 72 79 76 79 75 72 72 71 71 72 74 71 76

32 28 23 26 21 16 18 18 14 18 19 17 17 17 15 17 18 20

13 13 14 19 20 19 15 17 17 18 21 19 19 20 19 19 19 16

0

20

40

60

80

100

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

1 0 /2

0 1 8

Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu

54

63 69 66 69

74 72 74 78

73 74 76 75 71 73 75 73 71

80 78 76 71

75 72 79 76 79

75 72 72 71 71 72 74 71 76

65 73 76

81 83 87 86 88 89

84 87 86 88 89 90 89 90 89 93

89 83

87 93

86 89 88 94 93 91 91 89 89 91 92 89 91

33 39

52

33 38

44 46 42

51 48 43

51 44

33 37 39

35 31

50 48 44

34 34 40

52 47

44 37

31 31 33 31 31 33 32

44

0

20

40

60

80

100

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

1 0 /2

0 1 8

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 59

Vaadates suhtumist NATO liikmesusse erinevates muust rahvusest elanikkonna gruppides, on näha, et

mida paremini on inimene lõimunud ja oskab eesti keelt, seda positiivsem on tema suhtumine NATO

liikmeks olekusse (Joonis 51).

Kõige enam on NATO-sse kuulumise vastu eesti keelt üldse mitte või vähe oskavad ning vanemad kui

50-aastased mitte-eestlased, kellel puudub Eesti kodakondsus.

Seevastu alla 20 aastastest ning hästi eesti keelt oskavatest mitte-eestlastest toetavad Eesti NATO

liikmeks olekut ligi pooled.

Joonis 51. Suhtumine NATO-sse kuulumisse muust rahvusest vastajate erinevates gruppides – Oktoober 2018 (N = mitte-eestlastest vastajad)

24

29

50

59

24

20

57

48

40

60

40

38

44

45

54

75

55

48

38

23

49

60

28

37

43

19

46

48

39

32

18

9

0 20 40 60 80 100

ei oska üldse

saab aru ei räägi

saab aru ja räägib veidi

oskab hästi

EESTI KEELE OSKUS

määratlemata

Venemaa

Eesti

KODAKONDSUS

kõrgem

kesk, kesk-eri

vähem kui kesk

HARIDUS

60 +

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS

poolt vastu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 60

7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral

NATO-t peetakse elanikkonna enamuse poolt Eesti julgeoleku tagamise peamiseks garantiiks (vt.

peatükk 3.6). Aastate jooksul on inimeste veendumus selles, et NATO Eestile ähvardava sõjalise ohu

korral reaalselt sõjalist abi osutab, järjest kasvanud. Kindlustunde kasvule kaasa aidanud NATO liitlaste

reaalse kohaloleku suurenemine Eestis.

Kui varasemates küsitlustes tuli neljast vastusevariandist välja valida vaid üks, siis alates 2017

kevadest oleme andnud vastajatele võimaluse teha mitu valikut, kuna erinevad vastused ei välista

üksteist täielikult.

Novembris 2016, kui nelja vastusevariandi seast sai teha vaid ühe valiku, olid tulemused järgmised: 44

protsenti küsitletutest leidis, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi,

21% uskus, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida. Seda, et NATO piirduks poliitilise

ja diplomaatilise toetusega leidis 14% ja 11% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota.

Mitme vastusevõimaluse korral leiavad enam kui pooled vastajaist, et NATO osutaks konflikti puhkedes

otsest sõjalist abi ning üle 40 protsendi arvab, et NATO liikmeks olek hoiab sõjalise rünnaku võimaluse

Eesti vastu hoopis ära. Seda, et NATO riigid piirduksid vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega, leiab

18 protsenti küsitletuist ning seda, et Eestil pole NATO poolt mingit abi loota – 9 protsenti. Seega on

elanikkonna usk NATO abistavasse või preventiivsesse rolli võrreldes kevadega pisut kasvanud

(Joonis 52).

Joonis 52. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht; 2017/2018 (%; N = kõik vastajad)

Eestlaste usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui muust rahvusest vastajatel, mis tuleneb

juba suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Eestlastest pakkus neid kahte esimest vastusevarianti

vastavalt 63% ja 52%, mis on samal tasemel märtsikuu tulemustega (Joonis 53).

Mitte-eestlastest vastajatest usub NATO sõjalisse abisse vaid 32 protsenti (märtsis 26%). 22% leiab, et

Eestil pole NATOlt abi või et NATO piirduks vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega (märtsis 26%).

Nende mitte-eestlaste osakaal, kes NATO-lt mingit abi ei looda, on järjest kahanenud.

53

42

18

9

10

51

40

19

11

11

49

39

17

13

8

50

39

20

12

9

0 10 20 30 40 50 60

Konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi

NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära

NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega

Eestil pole NATO-lt mingit abi loota

Ei oska öelda

10/2018 03/2018 10/2017 03/2017

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 61

Joonis 53. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht eestlaste ja

mitte-eestlaste hinnangutes, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele

Alates 2014. aasta novembrist oleme uurinud ka seda, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt ette

võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks.

Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks

(Joonis 54) ning kuidas suhtutakse NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis (Joonis 55).

Joonis 54. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Hinnang NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks on olnud läbi kõikide

küsitluste valdavalt positiivne, püsides 70 protsendi piiril. Eestlastest peab NATO tegevust piisvaks ligi

80 protsenti. Enam kui kolmandik muust rahvusest vastajaist annavad vastuseks „ei oska öelda“,

piisavaks hindab NATO tegevust 47 protsenti.

63

52

15

3

7

32

21

26

22

16

0 20 40 60 80

Konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi

NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära

NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega

Eestil pole NATO-lt mingit abi loota

Ei oska öelda

Eestlased Muud rahvused

14

22

19

22

21

19

33

56

48

48

50

49

35

16

21

19

20

22

10

5

8

6

6

7

8

1

4

5

3

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu

eesti

RAHVUS (10/2018)

2017/03

2017/10

2018/03

2018/10

täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 62

Seevastu NATO vägede kohalolekusse Eestis suhtuvad venekeelsed vastajad ülekaalukalt

eitavalt (46%), samal ajal kui eestlastest pooldab seda ligi 90 protsenti (Joonis 55). Taoline

suhtumine haakub otseselt hoiakuga NATO liikmesuse suhtes tervikuna. Tasub siiski märkida, et

negatiivselt suhtuvate mitte-eestlaste osakaal on kaheksa protsendi võrra vähenenud (märtsis 54%),

toetus aga kuue protsendi võrra kasvanud (31 protsendilt 37 protsendile).

Joonis 55. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? 2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

7.4 Hinnangud NATO lahingugrupi mõjule Eesti turvalisusele

Oktoobris 2017 lisasime küsitlusse täiendava küsimuse: Kas Eestisse paigutatud NATO

lahingugrupi sõdurid muudavad riigi üldiselt turvalisemaks või pigem vähem turvaliseks või

ei mõjuta nad turvalisust kummaski suunas. Kui eestlastest leiab 77 protsenti, et NATO

lahingugrupp on muutnud Eesti turvalisemaks, siis mitte-eestlastest jagab seda arvamust vaid 29

protsenti, enamik aga selles Eesti turvalisusele mõju ei näe (40%) (Joonis 56).

Joonis 56. Kuidas mõjutab NATO lahingugrupi sõdurite kohalolek Eesti turvalisust? 2017 - 2018 (%; N = kõik vastajad)

7

48

35

37

36

35

30

41

34

33

33

37

17

5

8

7

9

9

25

4

13

12

14

11

21

2

10

11

8

8

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

muu

eesti

RAHVUS (10/2018)

2017/03

2017/10

2018/03

2018/10

kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu

29

77

60

58

61

40

12

21

23

21

15

5

11

10

8

16

6

8

9

10

0 20 40 60 80 100

muu

eesti

RAHVUS (10/2018)

2017/10

2018/03

2018/10

turvalisemaks ei mõjuta vähem turvalisemaks ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 63

7.5 Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele

Teises oktoobris 2017 lisandunud küsimuses palusime vastajatel etteantud omadussõnade seast valida

neli, mis nende hinnangul kõige paremini iseloomustavad Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi

sõdureid (Joonis 57).

Joonis 57. Milliseid järgmistest sõnadest või fraasidest peate sobivateks, et kirjeldada Eestis

praegu paiknevaid NATO lahingugrupi sõdureid? 2017/2018 (%; N = kõik vastajad)

NATO lahingugrupi sõdurite kirjeldamiseks kasutatakse valdavalt positiivseid sõnu, millest kõige

sagedamini kordub „professionaalsed“.

Järgnevad sellised iseloomustused nagu „sõbralikud“, „heade kavatsustega“, „viisakad“, „võimekad“,

„pühendunud“ ja „Eestist hästi informeeritud“. Võrreldes eelmise sügisega kasutatakse pisut enam sõnu

„sõbralikud“, „viisakad“ ja „pühendunud“, vähem aga „professionaalsed“, „võimekad“ ja „Eestist hästi

informeeritud“ – kuid need paari protsendipunkti suurused muutused jäävad statistilise vea piiresse.

Eesti suhtes ükskõikseks peab liitlasvägede sõdureid vaid 7 protsenti, mitteusaldusväärseks 4 protsenti.

Negatiivseid iseloomustusi annavad rohkem muust rahvusest vastajad (Vt. Joonis 58).

46

28

21

19

16

14

13

9

7

7

5

2

2

1

1

1

1

0

3

25

44

30

22

21

13

17

10

7

9

7

4

4

1

1

1

1

1

1

2

31

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Professionaalsed

Sõbralikud

Heade kavatsustega

Viisakad

Võimekad

Pühendunud

Eestist hästi informeeritud

Eesti suhtes ükskõiksed

Avalad, avatud

Varjatud

Mitteusaldusväärsed

Lugupidamatud

Ei ole pühendunud

Õnnelikud

Vaenulikud

Ebaprofessionaalsed

Tõrksad, pole koostööaltid

Vähevõimekad

Ükski neist ei pea paika

Ei oska öelda

10/2017 10/2018

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 64

Joonis 58. Milliseid järgmistest sõnadest või fraasidest peate sobivateks, et kirjeldada Eestis

praegu paiknevaid NATO lahingugrupi sõdureid? Oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

26

1

1

2

2

7

12

12

18

17

27

27

37

51

41

5

12

7

16

8

4

6

13

4

9

11

13

28

0 10 20 30 40 50 60

Ei oska öelda

Ükski neist ei pea paika

Mitteusaldusväärsed

Lugupidamatud

Eesti suhtes ükskõiksed

Varjatud

Avalad, avatud

Eestist hästi informeeritud

Pühendunud

Võimekad

Viisakad

Heade kavatsustega

Sõbralikud

Professionaalsed

muud rahvused eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 65

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid

Kaheksandas peatükis kaardistame hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise

suhtes: kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel

peaks Eesti välismissioonidel osalema ja kuidas suhtutakse välismissioonidel osalemisse NATO, Euroopa

Liidu ja ÜRO üksuste koosseisus. Samuti on vaatluse all suhtumine tihedamasse kaitsekoostöösse

Euroopa Liidu riikide vahel.

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides

Positiivne suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides on pidevalt ülekaalus

ning on viimases küsitluses seni kõrgeimal tasemel. 68% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti

kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes

operatsioonides, sealhulgas 23% vastajate arvates tuleks seda kindlasti teha (Joonis 59). 22

protsenti küsitletutest arvab, et neis operatsioonides ei peaks tõenäoliselt või kindlasti mitte osalema.

Erinevused missioonidesse suhtumisel on eestlaste ja muust rahvusest vastajate vahel on kahanemas.

Eestlastest toetab missioonidel osalemist 73 protsenti, mitte-eestlastest 57 protsenti, mida on võrreldes

märtsikuuga kümme protsendipunkti rohkem.

Joonis 59. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? 2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

11

15

32

27

24

25

23

36

42

44

46

43

41

45

15

11

7

9

7

10

10

15

12

12

11

13

13

11

23

20

6

7

13

11

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu (03/2018)

muu (10/2018)

eesti (03/2018)

eesti (10/2018)

RAHVUS

2017/10

2018/03

2018/10

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 66

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid

Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema

rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st. milline on olulisuselt

esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus.

Kahe kõige olulisema põhjusena nimetati kõige sagedamini, et missioonidel osalemine annab meie

sõduritele reaalse lahingukogemuse (32%) ning see tagab NATO abi võimalike ohtude puhul

Eestis (28%). Need motiivid olid vastavalt esimene ja teine ka kolme põhjuse kogusummas

(Joonis 60).

Olulisuselt kaheks järgmiseks argumendiks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate

hinnangul kaasaaitamist rahu tagamisele maailmas (kolme põhjuse summa 34%) ja kriisipiirkondade

elanike kaitsmist (34%). Pea sama oluliseks peetakse ka Eesti võimalust maailma poliitikas kaasa

rääkida (33%).

Kõige vähemolulisemaks peetakse demokraatlike väärtuste levitamist maailmas (8 protsenti).

Joonis 60. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides; Oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

Arusaamad missioonidel osalemise põhjustest erinevad mõnevõrra eestlaste ja muust rahvusest

vastajate vahel (Joonis 61).

Kolme valiku kogusummas on nii eestlastest kui ka muust rahvusest vastajate jaoks olulisim

kaitseväelaste lahingukogemuse saamine, ehkki viimased nimetavad seda väiksema sagedusega

(vastavalt 70% ja 55%). Nii nagu suhtumises missioonidel osalemisse tervikuna, on ka siin erinevus

eestlaste ja mitte-eestlaste vahel kahanenud.

Teisel kohal on eestlaste jaoks NATO abi tagamine Eestile (59%), millesse suur osa muust rahvusest

vastajatest suhtub pigem ettevaatlikult. Nii ongi selle vastuse osatähtsuseks mitte-eestlaste seas vaid

27 protsenti.

1

3

4

3

4

7

28

32

2

5

9

12

14

16

11

25

5

11

11

18

16

11

10

9

5

13

8

19

24

33

34

34

49

66

Ei oska öelda

Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda osalemist missioonidel

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

Esimene põhjus Teine põhjus Kolmas põhjus KOKKU

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 67

Mitte-eestlaste jaoks on olulisuselt teiseks põhjuseks missioonidel osalemiseks Eesti võimalused kaasa

rääkida maailma poliitikas (43%) ja kolmandal kohal kriisipiirkondade elanike kaitse (32%). Rohkem

kui eestlased peavad muust rahvusest vastajad oluliseks põhjendust, et välismissioonidel osalemine on

iga demokraatliku riigi kohus (29%).

Mitte-eestlaste seas on eestlastega võrreldes rohkem ka neid, kelle jaoks miski ei õigusta Eesti

kaitseväelaste osalemist välismissioonidel.

Joonis 61. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes

operatsioonides, Oktoober 2018 (kolm põhjust kokku %; N = kõik vastajad)

13

8

19

24

33

34

34

49

66

23

6

29

29

43

28

32

27

55

8

8

15

23

30

37

35

59

70

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Mitte miski ei põhjenda osalemist

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

eestlased muud KÕIK

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 68

8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel

Kuna Eesti kaitseväelased on osalenud missioonidel nii NATO, Euroopa Liidu kui ka ÜRO üksuste

koosseisus, tundsime huvi, kas avalikul arvamusel on erineva egiidi all toimuvatesse operatsioonidesse

ka erinev suhtumine. Oktoobrikuu küsitlusse lisati neljanda kategooriana veel ka „liitlasriikide vahelise

koostöö raames“.

Alates 2015 oktoobrist, mil seda küsimust hakati esitama, ei ole üldistes hinnangutes suuri muutusi

toimunud – enam-vähem võrdselt toetatakse kõikidel missioonidel osalemist: NATO üksuste koosseisus

osalemist toetas 2018 oktoobris 71%; Euroopa Liidu üksuste koosseisus 68% ja ÜRO

rahutagamisjõudude koosseisus 68% ning liitlasriikide vahelise koostöö raames 71% (Joonis 62).

Kui valdav osa eestlastest toetab kõigil missioonidel osalemist, seejuures kõige enam NATO missioone

(82%), siis muust rahvusest vastajate puhul on toetus erievatele missioonidele madalam, kusjuures

kõige madalam on see NATO missioonidel osalemiseks (47%). Muid missioone toetavad siiski enam kui

pooled muust rahvusest inimesed.

Joonis 62. Suhtumine Eesti kaitseväe üksuste osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides; 2018 oktoober (%; N = kõik vastajad)

11

24

19

15

24

21

12

28

23

10

33

26

45

51

49

43

48

47

45

50

48

37

49

45

16

12

14

18

15

15

18

14

15

15

7

9

13

9

10

10

9

9

11

5

7

18

6

10

15

4

8

14

4

8

14

3

7

20

5

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muud rahvused

Eestlased

KÕIK

Euroopa Liidu üksuste koosseisus

Muud rahvused

Eestlased

KÕIK

ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus

Muud rahvused

Eestlased

KÕIK

Liitlasriikide vahelise koostöö raames

Muud rahvused

Eestlased

KÕIK

NATO üksuste koosseisus

Toetan täielikult Pigem toetan Ei oska öelda Pigem ei toeta Üldse ei toeta

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 69

8.4 Arvamus Euroopa Liidu kaitsekoostööst

Varasemates küsitlustes oleme tundnud huvi, kuidas suhtub avalik arvamus ettepanekutesse luua

Euroopa Liidu ühine piirivalveteenistuse ja ühised relvajõud.

Seekord paluti aga vastata küsimusele: Kas Euroopa Liit peaks suurendama kaitsekoostööd

liikmesriikide vahel?

Abstraktselt sõnastatud kaitsekoostööd toetab avalik arvamus rohkem kui konkreetselt sõnastatud

ettepanekuid ühise piirivalve ja relvajõudude loomiseks – ehkki ka nendesse suhtus avalikkus üldiselt

pooldavalt. Märtsis toetas ühise piirivalveteenistuse loomist 55 protsenti ja ühiste relvajõudude

moodustamist toetab 45% (Joonis 63).

Joonis 63. Suhtumine ettepanekusse luua Euroopa Liidu ühine piirivalveteenistus ja ühised relvajõud; Oktoober 2017/ Märts 2018 (%; N = kõik vastajad)

Seevastu Euroopa Liidu liikemsriikide vaheliste kaitsekoostöö suurendamisse suhtub positiivselt kolm

neljandikku küsitletutest: 81% eestlastest ja 63% muudest rahvustest inimestest (Joonis 64).

Joonis 64. Suhtumine suuremasse kaitsekoostöösse Euroopa Liidu liikmesriikide vahel Oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

19

23

11

15

36

37

34

35

21

17

24

19

16

16

18

20

8

7

13

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ühine piirivalveteenistus

2018/03

2017/10

Ühised relvajõud

2018/03

2017/10

toetan täielikult pigem toetan ei oska öelda pigem ei toeta üldse ei toeta

20

37

31

43

44

44

23

12

15

8

5

6

6

2

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muud rahvused

eestlased

KÕIK

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 70

9 Veteranipoliitika

9.1 Veterani mõiste

Alates 2011. aasta novembrist alates on arvamusmonitooringus sisaldunud küsimus, kas sõna

„veteran“ seostub inimeste jaoks eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe

välismissioonidega. Kuni 2016. aasta märtsini läbi viidud küsitlustest selgus, et enam kui poolele

elanikkonnast (55%) seostus sõna „veteran“ eeskätt Teise maailmasõjaga. Eesti kaitseväe

missioonidega sidus selle termini 17 protsenti kõigist küsitletutest (23% eesti- ja 5% venekeelsetest

vastajatest). Samas valisid üsna paljud vastajad ka vastusevariandi „muu“, mille nad täpsustuseks

lisasid, et nende jaoks tähendab veteran ükskõik millises sõjas osalenud isikut.

Sellest lähtuvalt lisasime sellise vastusevariandi ka küsitletavatele ette antud valikutesse ning just see

vastus saavutaski kõige suurema toetuse. 2017. aasta sügisel läbi viidud küsitluses toetas seda

arusaama 45 protsenti küsitletutest (Joonis 65).

Joonis 65. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“? Oktoober 2017 (%; N = kõik vastajad)

Kuna aga veteranipoliitika kontekstis on oluline teada saada eelkõige seda, mil määral hakkavad

inimesed seostama veterani mõistet Eesti kaitseväe missioonidega, siis naasime märtsis varasema

küsimuse püstituse juurde ning välistasime vastuse kõikides sõdades osalenute kohta (Joonis 66).

Joonis 66. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“? Märts 2018 (%; N = kõik vastajad)

45

33

8

6

2

6

0 10 20 30 40 50

kõigi Eesti eest erinevates sõdades võidenutega

Teise maailmasõjaga

Eesti kaitseväe missioonidega

Vabadussõjaga

muu

ei oska öelda

42

24

19

5

10

26

31

26

6

11

74

9

5

5

7

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Teise maailmasõjaga

Eesti kaitseväe missioonidega

Vabadussõjaga

muu

ei oska öelda

KÕIK Eesti Muu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 71

Muidugi on oluline väljendada austust ka Vabadussõjas osalenutele, kuid sellest sõjast osa võtnuid ei

ole paraku enam elus. Seetõttu jätsime praktiliselt kaalutlustel valikutest välja Vabadussõjas osalenud

ning asendasime selle vastusevariandi „pikaaegselt Eesti kaitseväes teeninutega“. Tulemuseks saime

alljärgneva vastuste jaotuse (Joonis 67).

Joonis 67. Millisega neist kolmest määratlusest seostub Teie jaoks sõna „veteran“?

Oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

Näeme, et vastuste jaotus oluliselt ei muutu: endiselt on ülekaalukal esikohal Teine maailmasõda 48

protsendiga. Siiski kasvab tasapisi nende vastajate osakaal, kelle jaoks „veteran“ tähendab Eesti

kaitseväe missioonidel osalenuid. Kõige küsitletute hulgas on see suurenenud 24 protsendilt 27

protsendile, eestlaste seas aga 31 protsendilt 34 protsendile. Viimane arv jääb vaid nelja

protsendipunkti võrra alla nende eestlaste osakaalule, kes seostavad veterane Teise maailmasõjaga.

48

27

14

3

9

38

34

17

2

8

67

11

6

6

10

0 20 40 60 80

Teises maailmasõjas osalenutega

Eesti kaitseväe missioonidel osalenutega (Kosovos, Afganistanis, Iraagis, Bosnia-…

pikaaegselt Eesti kaitseväes teeninutega

Millegi muuga

Ei oska öelda

KÕIK Eestlased Muud rahvused

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 72

10 Riigikaitseõpetus koolides

Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkonna seas olnud pea

sama positiivne nagu noormeeste kohustuslikku ajateenistussegi: juba 2008. aastast alates on seda

kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud neli viiendikku või rohkem küsitletutest.

2014 sügisel muutsime küsimuse sõnastust: „Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes

peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust?“

Võimalust õppida riigikaitseõpetust peab kindlasti või arvatavasti vajalikuks 84 protsenti

küsitletutest (Joonis 68). Eestlaste ja muust rahvusest vastajate toetus riigikaitseõpetusele erineb

küll enam kui kümne protsendi võrra, kuid on mõlemas vastajate grupis selgelt domineeriv (eestlastest

89% ja mitte-eestlastest 76%). Tuleb paraku tunnistada, et venekeelsetes koolides on võimalusi

riigikaitseõpetust õppida vähem kui eestikeelsetes, mis põhjustab ka mitte-eestlaste vähemat

informeeritust selle õppeaine sisust. Samas vastuseisu riigikaitseõpetusele väljendab vaid 14 protsenti

muust rahvusest vastajatest (7 protsenti eestlastest).

Ka erinevates vanusegruppides on toetus riigikaitseõpetusele valdav.

Joonis 68. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates

õppeasutustes; võrdlus 2017-2018 (%; N = kõik vastajad)

46

45

47

37

43

39

33

48

45

45

43

39

44

40

41

41

44

43

41

39

38

41

6

4

5

8

9

5

10

4

7

7

7

5

4

5

11

6

6

8

5

6

7

6

4

3

3

3

1

6

6

2

3

3

3

60 +

50 - 59

40 - 49

30 - 39

20 - 29

15 - 19

VANUS (10/2018)

muu

eesti

RAHVUS (10/2018)

2017/10

2018/03

2018/10

jah, kindlasti arvatavasti küll ei oska öelda arvatavasti mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 73

11 Meediatarbimine

Küsimustikku oli lülitatud ka ulatuslik meediatarbimise plokk, mille eesmärgiks on eelkõige vaadelda,

kuidas sõltuvad elanikkonna riigikaitse alased hoiakud vastajate kontaktist erinevate meediakanalitega.

Selle väljaselgitamine nõuab andmete teisest analüüsi, mis ei ole käesoleva aruande ülesanne.

Esitame alljärgnevalt erinevate tele- ja raadiokanalite vaatamist-kuulamist ning internetiportaalide

jälgimist iseloomustavad küsitlustulemused sagedusjaotustena.

Joonis 69. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete külastamine; oktoober 2018

(%; N = kõik vastajad)

Kõige levinumateks uudisteportaalideks on Delfi ja postimees.ee, seejuures Delfil on kõige rohkem ka

venekeelseid kasutajaid. Rahvusringhäälingu veebiportaali kasutavad eestlased oluliselt rohkem kui

mitte-eestlased.

26

30

20

16

19

8

23

27

13

8

11

3

9

9

9

5

2

12

7

6

8

16

15

17

11

13

6

12

13

10

9

11

5

12

13

8

5

1

12

5

4

6

16

15

17

15

16

11

17

16

19

12

14

8

17

17

16

10

6

18

14

16

11

42

40

46

58

52

75

48

44

58

71

64

84

62

61

67

80

91

58

74

74

75

0% 20% 40% 60% 80% 100%

delfi.ee; rus.delfi

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

uudised.err.ee; novosti.err.ee

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

postimees.ee; rus.postimees

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Õhtuleht (õhtuleht.ee; vecherka.ee)

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

teised Eesti uudisteportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Venemaa uudisteportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Teistes keeltes uudisteportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 74

Joonis 70 Sotsiaalmeedia kasutamine, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

Otsesuhtlusrakenduste näidetena nimetati vastajale selliseid rakendusi nagu Skype, Messenger, Snapchat, WhatsApp, Telegram jt.)

41

45

32

28

24

36

16

16

14

3

3

4

4

1

12

5

1

14

4

2

8

28

26

30

8

8

10

14

13

16

4

4

5

2

1

4

3

1

7

2

6

6

6

5

11

10

13

8

7

10

17

19

11

6

6

5

4

5

4

4

1

12

3

1

10

14

14

12

11

10

15

0 10 20 30 40 50 60 70

Facebook

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Youtube

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Instagram

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Twitter

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Odnoklasniki

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Vkontakte

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Erinevad blogid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Otsesuhtlusrakendused…

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 75

Joonis 71. Telekanalite vaatamine, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

46

63

11

12

7

21

35

48

7

34

46

7

11

13

7

6

3

13

18

3

50

19

3

52

12

8

18

15

16

12

11

7

19

17

21

8

18

23

9

11

13

7

7

5

13

6

3

13

8

4

17

17

16

19

14

12

17

21

22

20

17

18

14

18

18

17

24

26

18

12

8

19

11

10

13

12

13

11

21

21

20

25

9

60

56

64

40

31

13

71

30

13

67

54

48

68

75

84

55

65

84

24

61

80

20

50

55

43

0% 20% 40% 60% 80% 100%

ETV, ETV2

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

ETV+

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Kanal 2

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

TV3

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Tallinna TV

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

3+

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Pervõi Baltiiski Kanal

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Venemaa telekanalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Teiste välisriikide telekanalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 76

Järgmisel joonisel on toodud venekeelsete vastajate suhtumine Eesti NATO liikmeks olekusse, sõltuvalt

nende kontaktist erinevate telekanalitega (Joonis 72).

Näeme, et need venekeelsed vastajad, kes on vaatavad vähemalt kord nädalas Eesti Televisiooni

eestikeelseid saateid, suhtuvad Eesti NATOsse kuulumisse positiivsemalt, kui need, kes jälgivad

vähemalt kord nädalas Venemaa telekanaleid või Pervõi Baltiiski Kanali saateid. Eesti venekeelse kanali

ETV+ jälgimine või mittejälgimine suhtumist NATOsse ei mõjuta.

Muidugi on juuresoleval joonisel kasutatud vaid telekanalite vaatamist/mittevaatamist mõõtvate

tunnuste üldjaotustega, meediatarbimise täpsema mõju väljaselgitamiseks oleks vaja läbi viia selle

tüpoloogiline analüüs.

Joonis 72. Suhtumine Eesti NATO liikmeks olekusse sõltuvalt telekanalite vaatamisest;

oktoober 2018 (%; N = venekeelsed vastajad)

62

52

33

54

59

31

46

41

47

34

52

77

19

30

51

28

21

52

33

42

46

44

35

17

0 20 40 60 80 100

ei vaata

vaatab harvem

vaatab iga päev

Venemaa TV

ei vaata

vaatab harvem

vaatab iga päev

PBK

ei vaata

vaatab harvem

vaatab iga päev

ETV+

ei vaata

vaatab harvem

vaatab iga päev

ETV, ETV2

poolt vastu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 77

Joonis 73. Raadiokanalite kuulamine, oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

39

54

10

11

1

31

3

1

6

13

16

7

8

1

21

4

3

7

12

13

11

7

4

14

5

4

6

36

17

72

74

94

34

88

92

81

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Eestikeelsed raadiprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Eesti venekeelsed raadioprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Muude riikide raadioprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 78

Joonis 74. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist, oktoober 2018

(%; N = eestikeelsed vastajad)

Joonis 75. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist, oktoober 2018

(%; N = venekeelsed vastajad)

3

4

5

5

8

11

12

11

4

3

6

9

6

8

9

11

0 5 10 15 20 25

Äripäev

Pealinn

Eesti Päevaleht

Linnaleht

Eesti Ekspress

Õhtuleht

Postimees

Maaleht

4-6 numbrit 1-3 numbrit

1

1

1

1

2

3

13

15

21

1

2

2

3

3

4

15

16

15

0 5 10 15 20 25 30 35 40

Maaleht

Äripäev

Eesti Ekspress

Eesti Päevaleht

Õhtuleht

Postimees

МК Эстония

Linnaleht

Stolitsa

4-6 numbrit 1-3 numbrit

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 79

12 Infokanalite olulisus

Et erinevate trüki- ja veebikanalite, tele- ja raadiojaamade ning sotsiaalmeediakanalite mõju inimeste

hoiakutele hinnata, läheb vaja täiendavat tüpoloogilist analüüsi. Käesolevas küsitluses küsisime

vastajate eneste hinnangut, milliseid infokanaleid nad peavad enda jaoks oluliseks riigikaitse teemalise

informatsiooni saamisel.

Kõige olulisemateks on ootuspäraselt televisioon ja raadio, enam kui poolte küsitletute jaoks on väga

või küllalt olulised ka uudisteportaalid ja ajalehed. Kuid nende vahele mahub ka vahetus suhtlus teiste

inimestega, mis jääb televisioonile küll alla, kuid on pea sama oluline kui raadio vahendusel saadav

info.

Reklaamtrükiseid, tänavareklaame ja elektroonilisi uudiskirju hinnatakse kõige vähemolulisteks.

Joonis 76. Kui oluliseks riigikaitse teemalise informatsiooni kanaliks peate …

oktoober 2018 (%; N = kõik vastajad)

Sarnane küsimus sisaldus uuringutes ka kuni 2010 aastani, kus vastajale esitatud infoallikate nimistust

tuli välja valida kolm olulisemat, mille kaudu saadakse informatsiooni Eesti riigikaitse ja NATO kohta.

Näiteks 2010 aasta jaanuaris andis see küsimus alljärgnevad tulemused (vt. Joonis 77).

7

6

8

9

16

16

28

29

34

45

18

21

24

30

33

40

35

39

37

37

14

14

19

17

15

9

12

8

7

5

29

31

23

20

14

20

12

13

11

7

32

28

26

24

22

15

13

11

11

6

0 20 40 60 80 100

Reklaamtrükised

Tänavareklaamid

Elektroonilised uudiskirjad

Veebilehed

Sotsiaalmeediakanalid

Ajalehed

Uudisteportaalid

Vahetu suhtlus teiste inimestega

Raadio

Televisioon

väga oluliseks küllaltki oluliseks ei oska öelda pigem väheoluliseks üldse mitte oluliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 80

Joonis 77. Infoallikad, millest ollakse saanud informatsiooni Eesti riigikaitse ja NATO kohta,

eestlaste ja mitte-eestlaste hinnangute võrdlus (kolm olulisemat %) Jaanuar 2010

(%; N = kõik vastajad)

Avalik arvamus ja riigikaitse / Sügis 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 81

LISAD

1 Küsimustik

2 Vastuste koondtabelid