Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected]

www.turu-uuringute.eu

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE

Tellija: Kaitseministeerium

Juhan Kivirähk

Kevad 2018

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 2

SISUKORD

SISUKORD ...............................................................................................................................2

KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4

UURINGU TAUST .....................................................................................................................9

1 Valim ......................................................................................................... 9

2 Küsitlustöö .............................................................................................. 10

3 Teostajad ................................................................................................. 12

UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................13

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 13

2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 15

2.1 Üldine taust ............................................................................................................. 15

2.2 Kaitseväe ja Kaitseliidu usaldusväärsus ....................................................................... 17

3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 18

3.1 Julgeolek maailmas .................................................................................................. 18

3.2 Julgeolek Eestis ....................................................................................................... 19

3.3 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 20

3.4 Ohud Eestile ............................................................................................................ 23

3.5 Julgeolekuohtude meediakajastusest .......................................................................... 26

3.6 Julgeolekutagatised .................................................................................................. 27

4 Eesti inimeste kaitsetahe ......................................................................... 28

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 28

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 30

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 32

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 34

4.5 Mis teemadel vajatakse rohkem informatsiooni? .......................................................... 35

5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 36

5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 36

5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 37

5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse ....................................................... 38

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 39

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 40

6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 41

6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 41

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 46

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ............................................................. 47

6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 48

6.5 Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega ning suhtumine Kaitseliiduga liitumisse .......... 49

7 NATO ....................................................................................................... 51

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 51

7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral ......................................................................... 53

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 54

7.4 Hinnangud NATO lahingugrupi mõjule Eesti turvalisusele .............................................. 55

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 3

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 56

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 56

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 57

8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel ................................................... 58

8.4 Arvamus Euroopa Liidu ühisest piirivalveteenistusest ja relvajõududest .......................... 60

9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ............................................. 61

10 Naiste rollist kaitseväes ........................................................................... 62

11 Veteranipoliitika ...................................................................................... 64

11.1 Veterani mõiste ....................................................................................................... 64

11.2 Veteranide päev ....................................................................................................... 65

11.3 Sinilille kampaania ................................................................................................... 67

12 Riigikaitseõpetus koolides ....................................................................... 68

13 Meediatarbimine ...................................................................................... 69

LISAD ....................................................................................................................................73

1 Küsimustik ............................................................................................... 73

2 Vastuste koondtabelid ............................................................................. 73

3 Sagedustabelid eestlaste vastustega ....................................................... 73

4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega ............................................. 73

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 4

KOKKUVÕTE

▪ Turu-uuringute AS viis 2018. aasta märtsis Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse teemalise

avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1209 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.

Tegemist oli juba neljakümne kolmanda küsitlusega avaliku arvamuse

monitooringuseerias, millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris.

▪ Inimeste hinnangud muutustele Eesti elus on viimase kahe aasta jooksul püsinud samal tasemel.

Seda, et Eesti elu on muutunud paremuse poole, leiab 40 protsenti ning seda, et olukord on

muutunud halvemaks, arvab vaid viiendik küsitletutest.

Võrreldes varasemaga on paranenud venekeelsete vastajate hinnangud Eesti elus toimunud

muutustele, samas kui eestlaste hinnangud on muutunud kriitilisemaks. Seeläbi on eesti- ja

venekeelse elanikkonna hinnangud Eesti elule muutunud sarnasemaks: kui eestlastest näeb

liikumist paremuse poole 40%, siis venekeelsetest vastajatest 39%.

▪ Nende osakaal, kes tunnevad Eestis elamise üle väga või küllalt sageli uhkust ja heameelt, on

võrreldes sügisel toimunud küsitlusega taas pisut kasvanud, ulatudes aasta varasemale tasemele.

Eelmisel kevadel andis sellele küsimusele vastuse „väga või küllalt sageli“ 60 protsenti, seekord 59

protsenti. Eestlaste hulgas on väga või küllalt sageli uhkust või heameelt tundvaid vastajaid 68

protsenti, teistest rahvustest inimeste seas 41 protsenti.

Ilma kodakondsuseta Eesti elanike suhe riigiga on kõige problemaatilisem, nemad tunnevad Eestis

elamise üle uhkust ja heameelt kõige vähem – vastuse väga või küllalt sageli annab neist vaid 29

protsenti.

▪ Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus

päästeteenistuste vastu (täielikult või pigem usaldab 97%). Sellele järgnevad pingereas politsei

(87%), kaitsevägi (77%), Kaitseliit (74%). Poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus tõusis

võrreldes mitme varasema küsitluskorraga plusspoolele juba 2016 sügisel ja püsib endiselt

positiivne: Vabariigi presidenti usaldab 66%, peaministrit 56 protsenti; valitsust ja riigikogu 49%

küsitletutest. Endiselt on suur erinevus eesti- ja venekeelsete vastajate suhtumises NATOsse ning

kaitseväkke ja kaitseliitu.

▪ Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide

tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist kõrgemale. Võrreldes selle ajaga on sellise

hinnangu andjate osakaal küll vähenenud, kuid ohutunne püsib endiselt suur: 61 protsenti

küsitletutest leiab, et olukord maailmas muutub ebaturvalisemaks ja vaid 10% usub, et maailm

muutub eeloleval kümnendil turvalisemaks.

▪ Eesti julgeoleku olukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana kui maailmas tervikuna: 23

protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes;

sama suur osa vastajaist näeb ette ebaturvalisuse kasvu. 38 protsenti küsitletutest prognoosib

olukorra püsimist praegusel tasemel.

▪ Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli veel 2015. aasta märtsis esikohal Venemaa

tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks, siis sealt alates on ohtlikumaks peetud Islamiriigi tegevust.

Siiski on ka selle ohu aktuaalsus avalikus arvamuses kahanenud. Islamiriiki peab kindlasti ohuks

56%, sellele järgneb terrorivõrgustike tegevus (53%). Ohuks maailmarahule peetakse ka

sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse (50%). Ohtlikkusel neljandal kohal on Põhja-

Korea tegevus tuumarelva loomisel (44%) ja viiendal sõda Süürias (40%).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 5

Kuuendal-seitsmendal kohale ohtude pingereas asuvad ülemaailmse majanduskriisi oht ning

Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides. Kui eelmises küsitluses oli Venemaa oht

taandunud päris pingerea lõppu – seda pidas kindlasti ohtlikuks vaid 29 protsenti küsitletutest – siis

seekordses küsitluses peab Venemaad kindlasti ohtlikuks 37 protsenti küsitletutest.

▪ Eestit ähvardavate ohtude seas on kaks sellist, mille realiseerumist peavad enam kui pooled

vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 69% elanike arvates võib

toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu; 59% hinnangul võib mõni

välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Ulatuslikku merereostust

peab väga või küllaltki tõenäoliseks 48% küsitletutest.

Ulatuslikku või piiratud ulatusega sõjalist rünnakut Eesti vastu peab väga või küllaltki tõenäoliseks

20-21 protsenti küsitletutest. Veel 2015. aasta kevadel pidas sõjalist rünnakut Eesti vastu väga või

küllaltki tõenäoliseks 36 protsenti küsitletutest.

▪ Vastuseks küsimusele, kuidas hinnatakse julgeolekuohtude teemalist meediakajastust - kas Eesti

meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga

sageli, parasjagu või pigem liiga vähe – andisid enam kui pooled eestlased (58%) vastuseks, et

Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest räägitakse ja kirjutatakse parasjagu ja piisavalt.

Venekeelsete vastajate arvates aga kajastatakse seda teemat ülearu palju (48%). Seda, et

sõjalistest ohtudest räägitakse liiga vähe, arvab 10 protsenti küsitletutest (12% eesti- ja 6%

venekeelsetest vastajatest).

▪ Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (61% nimetab

seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti

iseseisva kaitsevõime arendamine (43%), sellele järgneb koostöö ja head suhted Venemaaga

(29%), mida peavad peamiseks julgeolekugarantiiks 58% venekeelsetest ja 16% eestlastest

vastajatest. Eestlaste jaoks on selgelt olulisim julgeolekugarantii NATO-sse kuulumine (78%;

venekeelsetest arvab nii vaid 28%) ja teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (47%;

venekeelsed 33%).

▪ Relvastatud vastupanu osutamist võõrriigi kallaletungi korral peab kindlasti või tõenäoliselt

vajalikuks 79 protsenti küsitletutest. Eestlased peavad relvastatud vastupanu osutamist

vajalikumaks kui mitte-eestlased (kindlasti vajalikuks peab vastupanu osutamist 51% eesti- ja 37%

venekeelsetest vastajatest), kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 12 protsenti.

▪ Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 57% elanikkonnast: 64%

eestlastest ja 44% venekeelsetest vastajatest (venekeelsetest Eesti kodanikest 52%). Meessoost

kodanikest on valmis ise riigikaitses osalema kolm neljandikku.

▪ Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies inimene. Tõenäolisemad

Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 26%) ning kuni 29 aastased inimesed

(veidi enam kui kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäolisi lahkujaid 26 protsenti,

eestlastest 19 protsenti.

▪ Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal. Vaid veidi üle neljandiku

küsitletutest vastab, et teavad üldjoontes, mida nad saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha,

kaks kolmandikku ei ole aga sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud.

Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas on kavas teavitada ohu korral

avalikkust (44%), kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (39%), kuidas

korraldatakse evakueerimist (33%) ning kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega

seotud küsimusi (32%). Meessoost vastajad tunnevad keskmisest pisut enam huvi ka

mobilisatsiooni läbiviimise ja oma kohustuste vastu riigikaitses osalemiseks.

▪ 53 protsenti küsitletutest leiab, et võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit

kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Usk Eesti kaitstavusse on suurem eestlaste (61%) ja väiksem

muust rahvusest vastajate (36%) hulgas.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 6

▪ Eesti kaitsekulutuste mahu suhtes on domineeriv seisukoht, et kaitsekulud võiks püsida praeguseks

saavutatud tasemel (48%). Nii kaitsekulutuste tõstmist kui ka vähendamist pooldab 19%

elanikkonnast.

▪ Omapoolseks annetuseks riigikaitsesse oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis 25 protsenti

küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks riigikaitsele 63 protsenti küsitletutest. Võib

arvata, et selline küsimuse esitus võis osale küsitletutest ka liiga abstraktseks jääda, sest nagu

näitasid küsitlustulemused, olid näiteks sinilille märgi ostnud eelmisel või mõnel varasemal aastal

35 protsenti küsitletutest. Kas seda võib ju lugeda riigikaitseliseks annetuseks.

▪ Positiivse hinnangu riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal andnud

ligikaudu 70 protsenti küsitletutest. Seekord on selliste vastajate osakaal 69 protsenti. Eestlaste

hinnang riigikaitse arendamisele võrreldes mitte-eestlastega on positiivsem (riigikaitse

arendamiseks tehtut hindab heaks vastavalt 76% ja 57%).

▪ Kui 2014. aasta sügisel tõusis päevakorda Eesti idapiiri kaitstuse teema ning hinnangud sellele olid

selgelt negatiivsed. Juba 2016 kevadeks jõudsid positiivseid hinnangud ülekaalu. Märtsis 2018

andis riigipiiri kaitstusele positiivse hinnangu 55 protsenti ja negatiivse hinnangu 27 protsenti

küsitletutest.

▪ Noormeeste ajateenistuse suhtes on Eesti elanikud läbi kogu monitooringuperioodi olnud väga

soosivalt meelestatud. Ka käesolevas küsitluses peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks

vajalikuks 94 protsenti, sh 62% peab seda kindlasti vajalikuks.

▪ Valdavalt pooldatakse ka seisukohta, et sobiva koormusega võiksid kaitseväeteenistuse läbida ka

väiksemate tervisehäiretega noormehed – seda leiab 65% küsitletutest.

▪ Suurem osa inimestest suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 23% mõistab sellise

käitumise hukka ja 44% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on ajateenistusest

kõrvalehoidmise suhtes nooremad vanusegrupid: 15-29 aastastest suhtub kõrvalehoidmisesse

mõistvalt 40 protsenti.

▪ Alates 2013. aastast naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas

järjest enam mõistmist. Kolmest variandist, milline võiks olla naiste suhe ajateenistusega, valis 78

protsenti küsitletutest vastuse, et naistel peaks olema võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida.

Naiste kohustuslikku ajateenistust pooldas 3 protsenti; seda, et naised ei peaks ajateenistust üldse

läbima, arvas 17 protsenti.

Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega

kui venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest pooldab naiste võimalust ajateenistust

vabatahtlikult läbida 85%, siis venekeelsetest 64 protsenti. 28% venekeelsetest vastajatest leiab,

et naised ei peaks ajateenistusse minema.

• Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti,

mis vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi

programmi järgi? Koos toetuse tõusuga naiste vabatahtlikule ajateenistusele on suurenenud nende

vastajate osakaal, kes leiavad, et naiste ajateenistust tuleks korraldada eraldi programmi järgi – nii

arvab 54% naiste ajateenistuse pooldajatest, ajateenistust noormeestega samadel alustel peab

õigeks 40 protsenti.

▪ Üle 80 protsendi elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus

kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustuva reservarmeega.

Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut peaks õigeks

11 protsenti.

▪ 78 protsenti küsitletutest (eestlastest 85 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline

lähenemine, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku

riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne, on Eesti jaoks kindlasti või tõenäoliselt sobiv.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 7

▪ Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks sõjalise õppe läbiviimist ja pidevat

valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks – need ülesanded paigutavad esikohale vastavalt 29 ja 24

protsenti küsitletutest. Kolme valiku kokkuvõttes tõuseb esikohale pidev valmisolek riigi sõjaliseks

kaitseks (50%) ning teistele sõjalise õppe läbiviimine (44%) Olulisuselt kolmandaks kaitseliidu

ülesandeks peetakse õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemist (mõlemad 41%).

Kui eestlaste seas domineerivad Kaitseliidu puhul riigikaitselised ülesanded, siis venekeelne

elanikkond näeb Kaitseliitu pigem tsiviilkaitselise organisatsioonina, tähtsustades rohkem selliseid

ülesandeid nagu õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine ning

tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmine ohuolukordades.

▪ Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest neli protsenti, mõne pereliikme või sõbra kaudu on

kontakt Kaitseliiduga 23 protsendil. Kui neile, kes Kaitseliitu ei kuulu, tehtaks ettepanek

Kaitseliiduga või sellega seotud organisatsioonidega ühineda, oleks selle organisatsiooniga kindlasti

valmis liituma 4% ja arvatavasti liituks 18%. Liitumisvalmidus on kõrgem nooremate vastajate

seas.

▪ Suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse püsib positiivsena: seda pooldab 71% elanikkonnast.

Eestlastest pooldab NATOsse kuulumist 89 protsenti, venekeelsetest vastajatest vaid 32 protsenti.

▪ Küsimuses selle kohta, millist abi on Eestil NATO-lt sõjalise ohu korral oodata, oli vastajatel

võimalik anda mitu vastust. Pooled vastajaist leidsid, et NATO osutaks konflikti puhkedes otsest

sõjalist abi ning 40% arvas, et NATO liikmeks olek hoiab sõjalise rünnaku võimaluse Eesti vastu

hoopis ära. Seda, et NATO riigid piirduksid vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega, leidis 19%

küsitletuist ning seda, et Eestil pole NATO poolt mingit abi loota arvas 11 protsenti.

▪ Kindlustundele NATO toetuse osas aitavad kaasa alliansi poolt tehtud reaalsed sammud Eesti

turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab: 71 protsenti küsitletutest (eestlastest

80%) leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks piisavalt teinud ja 69% elanikkonnast (87%

eestlastest, kuid vaid 31 protsenti venekeelsetest vastajatest) toetab NATO liitlasvägede

kohalolekut Eestis.

▪ Küsimusele, kas Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid muudavad riigi üldiselt

turvalisemaks või pigem vähem turvaliseks või ei mõjuta nad turvalisust kummaski suunas, andis

75 protsenti eestlastest vastuseks, et NATO lahingugrupp on muutnud Eesti turvalisemaks.

Venekeelsete vastajate enamik (43%) NATO kohaolekus Eesti turvalisusele mõju ei näe.

▪ Kaks kolmandikku elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma

võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste

toetus Eesti kaitsejõudude osalemisele missioonidel on suurem (76%), venekeelsetel vastajatel

madalam (47%).

▪ Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike seetõttu, et see

annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe põhjusena kolmest

64%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (52%).

▪ Kaks kolmandikku ja rohkem küsitletutest toetab Eesti osalemist NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO egiidi

all toimuvatel missioonidel. Kui valdav osa eestlastest toetab kõigil missioonidel osalemist,

seejuures kõige enam NATO missioone (84%), siis venekeelsete vastajate puhul on sellel, millise

organisatsiooni egiidi all missioon toimub, suurem tähtsus. Kõige toetavam on venekeelsete

vastajate suhtumine ÜRO missioonidesse (täielikult või pigem toetab 53%). Euroopa Liidu

missioone toetab 40 protsenti venekeelsetest vastajatest, toetus NATO missioonidele jääb sellest

veelgi madalamaks (toetab 36%).

▪ Euroopa Liidu ühise piirivalveteenistuse loomist toetab 55 protsenti ja Euroopa Liidu ühiste

relvajõudude loomist 45 protsenti küsitletutest.

▪ Ühiskonna suhtumist kutselistesse kaitseväelastesse peetakse stabiilselt positiivseks. Väga heaks

või üldiselt heaks peab tegevväelastesse suhtumist 65% küsitletutest, eestikeelsetest vastajatest

koguni 71 protsenti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 8

▪ Avalikkuse arusaamad naiste rollist ja pädevusest kaitseväes on üsnagi vastandlikud: 46 protsenti

küsitletutest leiab, et naised peaksid kaitseväes teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides

ja 44 protsenti, et naised võiksid teenida meestega võrdselt kõikides väeosades ja ametikohtadel.

Tagalas ja toetavates funktsioonides eelistaks naisi kaitseväes näha rohkem venekeelsed ning

keskmisest vanemad vastajad; naiste võrdseid õigusi ja võimalusi ka kaitseväes töötamisel

toetavad aga rohkem eestlased ning alla 40 aastased vastajad.

▪ Sõna „veteran“ on venekeelses arvamusruumis tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga – 74

protsenti venekeelsetest vastajatest peab veteranideks just Suurest Isamaasõjast osavõtnud.

Eestlastest jagab seda seiskohta 26 protsenti. 31 protsenti eestikeelsetest vastajatest on omaks

võtnud riikliku veteranipoliitika käsitluse veteranidest kui Eesti kaitseväe missioonidel osalenutest.

▪ Alates 2012. aastast iga aasta 23. aprillil tähistatavat veteranide päeva peab 72 protsenti

küsitletutest kindlasti või pigem vajalikuks Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva

tähistamisest jääb eestlastest madalamaks – sellest päevast ei tea midagi või ei oska öelda 34

protsenti vastanutest. Päeva tähistamise vajalikuks pidajaid oli venekeelsete vastajate seas siiski

samuti selge enamus - 58 protsenti. Eestlastest toetab veteranide päeva tähistamist 81 protsenti.

▪ Ise on veteranide päeva üritustel osalenud 15 protsenti küsitletutest. Ehkki muust rahvusest

vastajate informeeritus sellest päevast oli madalam kui eestlaste seas, on veteranipäeva üritustest

osa saanud 17% venekeelsetest ja 15% eestikeelsetest vastajatest.

▪ Sinilille märgi on eelmisel või mõnel varasemal aastal ostnud 35% küsitletutest (seejuures 12%

eelmisel aastal, 17% mõnel varasemal ning 6% nii eelmisel kui ka mõnel varasemal aastal). Seda

ei ole teinud 53% ning 12 protsenti ei tea sellest kampaaniast midagi. Eestlastest on sinilille märki

ostnud 45%, venekeeletest vastanutest 14%.

▪ Sinilille märki on viimase paari aasta jooksul rinnas kandnud 23 protsenti küsitletutest. Eestlastest

on seda märki rinnas kandnud 30 protsenti, muust rahvusest vastanutest aga vaid kuus protsenti.

▪ Riigikaitseõpetuse õpetamisele avalikkuse poolt avaldatavat toetust võib võrrelda noormeeste

kohustusliku ajateenistuse vajalikuks pidamisega – see kogub väga kõrge ja stabiilse poolehoiu läbi

kõikide küsitluste. Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik

õppida riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 83 protsenti küsitletutest. Toetus

riigikaitseõpetusele on suur nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate hulgas.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 9

UURINGU TAUST

Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 8. kuni - 21. märtsini 2018. aastal läbi viidud

omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse

Kaitseministeeriumile.

Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:

• Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eestis elamise üle;

• Riiklike institutsioonide (sh. kaitsejõudude) usaldusväärsus;

• Hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;

• Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;

• Inimeste kaitsetahe ning käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;

• Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;

• Suhtumine Eesti riigikaitse ülesehitusse, sh. meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku

ajateenistusse;

• Suhtumine naiste rolli riigikaitses;

• Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest;

• Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;

• Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides.

• Arusaamad veteranipoliitikast ning kaasa löömine sinilille-kampaanias.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning

kommentaaridega, lisades on esitatud tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes.

1 Valim

Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav

uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku

1 100 881 inimest (ESA, 01.01.2018.a.).

Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi

proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille

alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub

juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel.

Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et

saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna

keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades

venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute

venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi.

Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse

sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15

ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate

kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad),

lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise

koosseisule vastavamaks.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 10

Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse

uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese

küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla

suurem.

Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool.

Tabel 1 Valimivea piirid

2 Küsitlustöö

Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud tahvelarvutite vahendusel, mis viidi läbi vastavalt

respondendi eelistusele kas eesti või vene keeles. Küsitlustöös osales 61 vastava ettevalmistuse

saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1209 intervjuud 100 erinevas küsitluspunktis.

Vastanute sotsiaal-demograafiline profiil on toodud joonisel 1.

Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on

esitatud tabelis 2.

Tabel 2 Küsitlustöö tulemused

Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku

Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 588

Kedagi pole kodus 2412

Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 120

Keelduti kontaktist 611

Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 857

Muu mittetoimumise põhjus 140

Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 221

Kokkuvõte

Kokku aadresse 6158

Korduvvisiite 1059

Korrektselt täidetud küsimustikke 1209

Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 22.0.

50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2%

10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68%

20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14%

30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01%

40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34%

50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88%

60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54%

70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28%

80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07%

90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89%

100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74%

110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62%

120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50%

130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41%

150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24%

200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94%

300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58%

500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23%

750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00%

1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87%

1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71%

Vastuse proportsioon

V a li

m i

s u

u r u

s

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 11

Joonis 1 – Lõppvalimi kaalutud sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1209

46

54

68

32

83

8

1

8

5

16

17

16

18

28

15

59

26

10

15

28

22

25

15

23

17

5

6

27

7

33

16

11

11

7

22

69

31

0 20 40 60 80 100

SUGU

Mees

Naine

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

KODAKONDSUS

Eesti

Venemaa

muu riik

määratlemata

VANUS

15- 19 a.

20- 29 a.

30- 39 a.

40- 49 a.

50- 59 a.

60 ja rohkem

HARIDUS

Alg- või põhiharidus

Kutse-, kesk- või keskeriharidus

Kõrgharidus

SISSETULEK PERELIIKME KOHTA

kuni 300 €

301-400 €

401-650 €

651+ €

ei soovi/ ei oska öelda

STAATUS

Ettevõtja, juht, tippspetsialist

Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja

Oskustööline, operaator

Muu töötav

Õpilane, üliõpilane

Pensionär

Muu mittetöötav

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

LINN/MAA

linn

maa

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 12

3 Teostajad

Uuringu erinevates etappides olid vastutavad:

Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk

Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Kristel Merusk,

Kaja Södor,

Roman Vjazemski.

Andmetöötlus ja tabelid: Marina Karpištšenko

Tellija-poolne kontaktisik: Anniki Rebane

Kontaktandmed:

• Üldtelefon: 585 29 700

• E-post: [email protected]

• Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee

• Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn

Uuringujuhi kontaktandmed:

• Telefon: 5515200

• E-post: [email protected]

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 13

UURINGU TULEMUSED

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle

Inimeste suhtumist ühiskonnaelu erinevatesse küsimustesse, sealhulgas riigikaitsesse, mõjutab

muuhulgas ka see, kui positiivselt või negatiivselt hinnatakse Eesti elu tervikuna. Selle teada saamiseks

küsisime, kas olukorda Eestis nähakse arenemas paremuse või halvemuse suunas.

Alates 2015 aastast on inimeste hinnangud muutustele Eesti elus paranenud, kuid viimase kahe aasta

jooksul on hinnangud püsinud muutumatuna. Seda, et Eesti elu on muutunud paremuse poole, leiab 40

protsenti ning seda, et olukord on muutunud halvemaks, arvab viiendik küsitletutest (Joonis 2). Tasub

meenutada, et 2016. aasta sügisel vahetus Eestis valitsus, mis tõi kaasa ka venekeelsete vastajate

positiivsemad hinnangud Eesti elus toimuvale. Nii ongi võrreldes eelmise küsitlusega paranenud just

muust rahvusest inimeste hinnangud muutustele Eesti elus, eestlaste positiivsete vastuste osakaal on

aga pisut kahanenud, muutes eestlaste ja muust rahvustest vastajate vastuste jaotuse praktiliselt

samasuguseks.

Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus, 2015-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Positiivsemalt hindavad Eesti arengut kõrgharidusega vastajad, kelle seas muutusi paremuse suunas

tajub 52 protsenti. Kesk- või kesk-eriharidusega vastajatest arvab nii 37 protsenti, vähem kui

keskharidust omavatest vastajaist aga 31%.

Mõistagi mõjutab hinnanguid ka vastaja majanduslik olukord – muudatusi paremuse poole hakatakse

keskmisest enam tajuma alates 400 euro suurusest sissetulekust ühe leibkonna liikme kohta kuus.

36

39

44

40

28

26

32

39

41

40

31

36

37

34

43

41

38

38

35

35

29

17

17

23

25

29

26

20

21

21

4

8

2

3

4

4

4

3

3

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu (2017/10)

Muu (2018/03)

Eesti (2017/10)

Eesti (2018/03)

RAHVUS

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 14

Sellest, kuidas tajutakse muutusi Eesti elus, sõltub olulisel määral ka see, milline on vastajate

emotsionaalne suhe Eestisse - kas siin elamise üle tuntakse uhkust ja heameelt.

Nende osakaal, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli, on võrreldes

sügisel toimunud küsitlusega taas pisut kasvanud, ulatudes aasta varasemale tasemele. Eelmisel

kevadel andis sellele küsimusele vastuse „väga või küllalt sageli“ 60 protsenti, seekord 59 protsenti.

Eestlaste hulgas on väga või küllalt sageli uhkust või heameelt tundvaid vastajaid 68 protsenti

(eelmises küsitluses 63%), teistest rahvustest inimeste seas 41 protsenti (38%) (Joonis 3).

Joonisel on näha, et kevadistes küsitlustes on Eesti Vabariigis elamise üle heameelt tundjate osakaal

alati veidi suurem kui sügiseti – ilmselt võib siin näha vahetult küsitlusperioodile eelnenud vabariigi

aastapäevapidustuste mõju.

Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis, 2015-2018 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

Kõige vähem tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt määratlemata kodakondsusega vastajad

– vastuse väga või küllalt sageli annab neist vaid 29 protsenti.

Mitte-eestlastest Eesti kodanikest tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt 43 protsenti, mitte

kunagi – 4 protsenti. On huvitav märkida, et Venemaa kodanike uhkus ja heameel Eestis elamise üle

on isegi pisut suurem, kui muust rahvusest Eesti kodanikel – väga või küllalt sageli annab vastuseks 46

protsenti.

10

14

29

32

18

23

22

25

23

26

28

27

34

36

32

33

32

35

32

33

5

7

4

1

5

4

3

2

4

4

48

45

28

28

39

34

38

34

35

33

9

7

5

3

6

6

5

4

6

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu (2017/10)

Muu (2018/03)

Eesti (2017/10)

Eesti (2018/03)

RAHVUS

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 15

2 Institutsioonide usaldusväärsus

Uuringus on vaatluse all elanike usaldus mitmete riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu.

Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana, elluviijana

või toetajana.

2.1 Üldine taust

Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust neljapallisel skaalal: täielikult usaldan, pigem

usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse

kõige enam päästeteenistust – päästjaid usaldab tervelt 97% Eesti elanikkonnast, järgnevad

politsei (87%), kaitsevägi (77%) ja Kaitseliit (74%) (Joonis 4). Kõigi nimetatud nelja

institutsiooni usaldusväärsus on võrreldes 2017 sügisega veidi kasvanud.

Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus märtsis 2018 (%; N = kõik vastajad)

Ehkki traditsiooniliselt pälvivad kõige vähem usaldust poliitilised institutsioonid, on ka riigikogu ja

valitsuse usaldusväärsuse saldo (usaldajate ja mitte-usaldajate osakaalude vahe) võrreldes eelmise

valitsuse võimuperioodiga olnud viimases kolmes küsitluses plusspoolel – nii valitsust kui ka riigikogu

usaldab ligikaudu pool elanikkonnast.

Valitsusest mõnevõrra suuremat usaldust tuntakse peaministri isiku vastu (56%), kõige

usaldusväärsem võimu-institutsioon on aga Vabariigi president (66%) .

Presidendi ja peaministri vahele mahuvad usaldusväärsuselt Euroopa Liit ja NATO.

-42

-41

-34

-27

-24

-22

-10

-12

-9

-1

49

49

56

62

61

66

74

77

87

97

7

8

22

35

37

44

64

65

78

96

-60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

Valitsus

Riigikogu

Peaminister

Euroopa Liit

NATO

President

Kaitseliit

Kaitsevägi

Politsei

Päästeteenistus

Üldse/pigem ei usalda Täielikult/pigem usaldab Saldo

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 16

Kui varasemalt on eestlaste usaldus kõikide institutsioonide vastu olnud suurem kui muust rahvusest

vastajatel, siis 2018 aasta kevadel usaldavad venekeelsed vastajad valitsust ja peaministrit eestlastest

rohkem ning riigikogu peaaegu võrdselt (Joonis 5).

Kui päästeteenistuse vastu on eestlaste ja muust rahvusest vastajate usaldus praktiliselt võrdne ja

politsei puhul on erinevus kümme protsenti, siis NATO, kaitseväe ja Kaitseliidu puhul on erinevused

suured. Suur on erinevus ka Vabariigi Presidendi usaldusväärsuses.

Venekeelsete vastajate tulemuste puhul tuleb arvestada ka seda, et keskmiselt viiendik ei oska oma

hinnangut institutsioonide usaldusväärsusele anda, Kaitseliidu puhul koguni 35 protsenti. Vaid

päästeteenistuse ja politsei puhul jääb „ei oska öelda“ vastanute osakaal eestlastest vastajatega

võrreldavale tasemele (vastavalt 4 ja 6 protsenti).

Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus eestlaste ja muust rahvusest elanike silmis

(täielikult ja pigem usaldab %; N = kõik vastajad)

52

48

61

50

25

49

46

53

81

94

47

50

54

68

77

74

87

87

91

98

0 20 40 60 80 100 120

Valitsus

Riigikogu

Peaminister

Euroopa Liit

NATO

President

Kaitseliit

Kaitsevägi

Politsei

Päästeteenistus

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 17

2.2 Kaitseväe ja Kaitseliidu usaldusväärsus

Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes

aga teisel kohal, usaldas 2018. aasta märtsis 77% Eesti elanikest, mida on sama palju kui

eelmisel sügisel (76%), samas vähenes mitte-usaldajate osakaal nelja protsendi võrra. Eesti- ja

venekeelsete vastajate hinnangutes kaitseväele on endiselt väga suur erinevus (Joonis 6).

Joonis 6. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2018; eesti- ja venekeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

Kaitseliit asub usaldusväärsemate institutsioonide seas kohe kaitseväe järel ja selle usaldusväärsus on

võrreldes eelmise küsitlusega kasvanud – Kaitseliitu usaldas 2018. aasta märtsis 74% Eesti

elanikest (oktoobris 71%), 87 protsenti eestlastest ja 46% mitte-eestlastest. Seega on üldine

usaldusväärsus jõudnud samale tasemele, kus see oli 2014 sügisel. (Joonis 7).

Joonis 7. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2018; eesti- ja venekeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

58 64

59

68 7471 73 73

67

75 75 79

74 7674

80 78 84

7981 76

818180 83 83

76 79

75 82

8483 82 78 7877

75 79

7677

53

58

56

67 73

64

74

84 7981 79

74

82 84 80

85 84 81 8584

87 89 8887 91 9090 9192 88

91 86

90 9092 9390 91 90 9092 8987

39 35

40 40 45

49 54

49 52 53

61

52

60 55 56

50 58 60

68 65

75

60 66

48

59 62

58 62 62

49 53

48

60 67

62 58

49 51 47 45

5151

53

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

KÕIK Eestikeelsed Venekeelsed

39 45 42

48 53

57 58 58 56 59 56 54 58 59 57

68 65 66

62 65 64 68 64

68 71 68 67 69 64

74 75 73 74 71 70 71 71 71 71 74

39 41 39

48 54

50 55

64 64 66 64 65 68 67 66 67 67 66

77 74 74 77 79 77 79 75

80 82 82 79 84

76

85 85 85 89 86 85 86 86 87 86 87

20 23 22 22 25 27 30 23

40 40 45

36 38 32 31 34

41 38

47 42

46

33 33 34

43 42 42 43 37 38

35 36

48 51

46 42 40

36 37 36 37 40 46

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

KÕIK Eestikeelsed Venekeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 18

3 Julgeolek ning ohud

Kolmas peatükk annab ülevaate sellest, milliseks hindab avalikkus julgeoleku alast olukorda Eestis ja

maailmas, milliseid ohtusid nähakse lähemate aastate jooksul julgeolekule ning mis aitaks tagada Eesti

riigi suuremat julgeolekut.

3.1 Julgeolek maailmas

Küsimust, millega vastajatel palutakse hinnata maailma julgeolekuolukorra muutumist, on esitatud juba

alates 2000. aastast ja see kõlab järgmiselt: Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel muutub

maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või vastupidi, suureneb

ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus?

Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide

tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist kõrgemale. 2016 sügisel sellise hinnangu andjate

osakaal küll vähenes, ent püsis endiselt kõrge. Võrreldes eelmise sügisega, mil ebastabiilsuse kasvu

oletas 66 protsenti küsitletutest, on ohutunne õige pisut vähenenud – ebaturvalisuse kasvu prognoosib

61%, 10% usub, et maailm muutub eeloleval kümnendil turvalisemaks ning 22% arvab, et olukord

püsib muutumatuna (Joonis 8).

Eriti oluliselt on kahanenud mitte-eestlaste ohutaju: 57 protsendilt 46 protsendile. Eestlaste seas on

muutus marginaalne: ebaturvalisuse kasvu hinnangud on kahanenud 70 protsendilt 68 protsendile.

Joonis 8. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel, 2015-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Pikemaajalisem trend kahe vastandliku seisukoha osakaaludega on esitatud joonisel 9. Sellelt on näha,

et alates 2014 aasta kevadest, kui sai alguse Ukraina kriis, on ebaturvalisuse ja sõjaliste konfliktide

kasvu kartvate vastajate osakaal püsinud kogu aeg 60 protsendist kõrgemal, ulatudes kolmes

küsitluses koguni üle 70 protsendi.

10

15

9

7

7

7

10

10

9

10

24

30

16

19

16

15

20

22

19

22

57

46

70

68

71

72

63

58

66

61

9

9

5

6

6

6

7

10

6

7

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu (10/2017)

Muu (03/2018)

Eesti (10/2017)

Eesti (03/2018)

RAHVUS

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

Olukord muutub turvalisemaks

Olukord ei muutu

Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord

Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 19

Joonis 9. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2018 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

3.2 Julgeolek Eestis

Küsimus Eesti julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses:

Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta

pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes?

Turvalisuse olukorda Eestis tajutakse positiivsemana kui maailmas tervikuna, ehkki võrreldes

eelmise sügisega on turvalisema tuleviku prognoosijate osakaal kahanenud. Kuid samas on vähem ka

neid, kes pelgavad olukorra muutumist ebaturvalisemaks. Võrreldes venekeelsete vastajatega on

eestlaste seas rohkem nii suurema turvalisuse kui ka ebaturvalisuse ootajaid, venekeelsed vastajad

prognoosivad rohkem olukorra samaks jäämist (Joonis 10).

Joonis 10. Olukord Eestis eeloleval aastakümnel, 2015-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

25 23

12 14 15 13 17 17 18

13

20

12 13 15 12 12 14

12 15

11 7

11 14

18 15

9 14 13 12

15 15 10 8 7 7 7

10 10 9 10

40

25

53

43 41

47 50

41

34

43 40

51 49 47 44

50 56

43 48 48

65

56

45 44 44

63

49

57 56

46 50

62 66

70 71 72

63 58

66 61

0

20

40

60

80

0 1 /2

0 0 0

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 7

Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht

22

19

30

25

32

23

23

20

28

27

23

42

43

29

36

32

31

31

34

32

33

38

20

19

28

25

19

31

27

29

26

25

23

16

19

13

14

17

15

19

16

14

15

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu (10/2017)

Muu (03/2018)

Eesti (10/2017)

Eesti (03/2018)

RAHVUS

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

Turvalisemates Olukord ei muutu Ebaturvalisemates Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 20

3.3 Ohud maailma julgeolekule

Palusime vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates ohtu rahule ja julgeolekule maailmas

erinevad tegurid. Nende tegurite olulisuse pingerea viis esimest ohtu on jäänud endiseks. Võrreldes

eelmise küsitlusega on olulisemale kohale tõusnud ülemaailmse majanduskriisi oht ja Venemaa katsed

taastada oma mõjuvõimu naaberriikides. Eelmises küsitluses oli Venemaa teema taandunud

ebaolulisemate ohtude hulka, kuid on nüüd taas aktualiseerunud.

Kõige olulisemate ohtudena tõstavad vastajad esile Islamiriigi ja terrorivõrgustike tegevust,

kuid mõlemat ohtu hinnatakse pisut madalamaks kahes eelmises küsitluses: Islamiriiki peab kindlasti

ohtlikuks 56% (eelmisel sügisel 60%) ja terrorivõrgustikke 53% (aasta tagasi 61%).

Pooled küsitletud peavad maailmarahu jaoks kindlasti ohuks ka sõjapõgenike ja pagulaste

sisserännet Euroopasse. Aasta tagasi pidas seda kindlasti ohuks 57 protsenti, seekord 50 protsenti

küsitletutest.

Põhja-Korea tegevus tuumarelva loomisel lülitati monitooritavate teemade hulka eelmisel sügisel

ning see tõusis olulisuselt neljandaks ohuteguriks. Kui võrreldes eelmise sügisega on hinnatakse selle

olulisust pisut madalamaks (sügisel 2017 pidas seda kindlasti ohuks 50%, nüüd 44%).

Sõda Süürias on olulisuselt viimase kahe küsitluse tasemel, kuid võrreldes 2016 aasta sügisega on

selle olulisus märgatavalt langenud (2016 sügisel pidas seda kindlasti ohuks 56%, nüüd 40 protsenti).

Kuuendale kohale tõuseb seekordses küsitluses ülemaailmse majanduskriisi oht ning sellele järgneb

Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides. Eelmises küsitluses oli Venemaa

teema taandunud päris pingerea lõppu – seda pidas kindlasti ohtlikuks vaid 29 protsenti küsitletutest.

Seekordses küsitluses peab Venemaad kindlasti ohtlikuks 37 protsenti küsitletutest (tasub märkida, et

veel 2015 märtsis oli Venemaa tegevus ohutegurina esikohal 46 protsendiga).

30 protsendi küsitletute poolt peetakse ohtlikuks organiseeritud kuritegevust, relvakonflikti Ida-

Ukrainas ja USA domineerimist maailmas.

Ohtude pingerea lõpetavad globaalsed kliimamuutused, rikaste ja vaeste riikide vastuolud, Hiina

võimsuse ja mõjuvõimu kasv maailmas ning epideemiate levik. Kuid ka need ei ole vähetähtsad ohud:

koos vastusega „mõningal määral“ tõusevad aga ohtudena vähemalt 60 protsendi tasemeni kõik

etteantud vastusevariantides loetletud riskid (Joonis 11).

Üldiselt hindavad eestlased enamikku globaalsetest teguritest ohtlikumaks kui mitte-eestlased.

Islamiriigi tegevust hinnatakse sarnaselt, terrorivõrgustike tegevust, organiseeritud kuritegevust, USA

mõju maailmas ning epideemiate levikut peavad aga venekeelsed vastajad ohtlikumaks (vt. joonis 12).

Kõige suurem erinevus on selles, kui ohtlikuks hinnatakse Venemaa tegevust oma mõjuvõimu

taastamiseks naaberriikides. Eestlaste jaoks see ohtlikkuselt neljandal kohal võrdselt

terrorivõrgustike tegevusega ja Põhja-Korea tuumarelvaga (kindlasti peavad seda ohtlikuks pooled

eestlastest vastajad), venekeelsete vastajate jaoks aga Venemaa oht olulisuselt viimasel kohal kümne

protsendiga.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 21

Joonis 11. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2017 - 2018 (%; N = kõik vastajad)

56

60

64

53

53

61

50

49

57

44

50

40

39

43

36

26

31

37

29

35

30

28

37

30

30

32

30

29

28

29

29

22

24

22

23

26

19

20

23

23

22

34

31

27

36

37

32

40

40

36

38

34

44

45

41

46

52

48

33

38

33

48

49

45

47

46

48

48

45

42

46

49

52

55

52

52

46

48

44

47

44

43

5

4

4

6

6

4

6

7

4

9

9

8

8

9

9

13

12

21

26

26

16

17

13

14

16

14

13

17

18

21

17

19

12

17

16

15

20

22

22

24

25

5

5

5

5

4

3

4

4

3

9

7

8

8

7

9

9

9

9

7

6

6

6

5

9

8

6

9

9

12

4

5

7

9

9

9

13

13

14

8

9

10

0% 50% 100%

2018/03

Islamiriigi tegevus 2017/10

2017/03

2018/03

Terrorivõrgustike tegevus 2017/10

2017/03

2018/03

Pagulaste sisseränne Euroopasse 2017/10

2017/03

2018/03

Põhja-Korea tuumarelv 2017/10

2018/03

Sõda Süürias 2017/10

2017/03

2018/03

Ülemaailmne majanduskriis 2017/10

2016/10

2018/03

Venemaa katsed taastada mõjuvõim 2017/10

2017/03

2018/03

Organiseeritud kuritegevus 2017/10

2017/03

2018/03

Relvakonflikt Ida-Ukrainas 2017/10

2017/03

2018/03

USA domineerimine 2017/10

2017/03

2018/03

Globaalsed kliimamuutused 2017/10

2017/03

2018/03

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 2017/10

2017/03

2018/03

Hiina võimsuse kasv 2017/10

2017/03

2018/03

Epideemiate levik 2017/10

2017/03

see kindlasti mõningal määral kindlasti mitte ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 22

Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2018 märtsis

(vastused „see kindlasti“ %; eesti- ja venekeelsete võrdlus)

20

24

27

27

28

30

34

38

43

49

50

51

52

55

29

22

37

35

30

17

21

31

33

32

10

55

46

57

0 20 40 60

Epideemiate levik

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud

USA majanduslik ja sõjaline võimsus

Organiseeritud kuritegevus

Globaalsed kliimamuutused

Hiina võimsuse kasv

Relvastatud konflikt Ida-Ukrainas

Ülemaailmne majanduskriis

Sõda Süürias

Põhja-Korea tuumarelv

Venemaa katsed taastada mõjuvõimu

Terrorivõrgustike tegevus

Sõjapõgenikud ja pagulased Euroopas

Islamiriigi tegevus

muud eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 23

3.4 Ohud Eestile

Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosuse väljaselgitamiseks esitati vastajaile 12 erinevat võimalikku

ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul (Joonis 13).

On kaks ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga

või küllaltki tõenäoliseks. Aasta aastalt peetakse üha tõenäolisemaks organiseeritud rünnakut Eesti

riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnakut) – seekordses küsitluses pidas seda väga või

küllaltki tõenäoliseks 69 protsenti küsitletutest. 59 protsendi küsitletute hinnangul võib aga mõni

välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides.

Olulisuselt kolmandal kohal on ulatuslik merereostus, mida veel hiljuti pidasid väga või küllaltki

tõenäoliseks samuti enam kui pooled küsitletud. Seekordses küsitluses peab seda ohtu tõenäoliseks 48

protsenti.

Järgmiste ohtude tõenäoliseks pidajate osakaal jääb juba 30 protsendi kanti: neljandal kohal on mõnes

välisriigis Eesti kodanike vastu sooritatud rünnak (32%), viiendal terrorirünnak (29%).

Ligi 30 protsenti küsitletutest peavad tõenäoseks rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid

kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel (28%), ülejäänud ohte peavad aga väga või küllaltki

tõenäoliseks vaid 20-25 protsenti küsitletutest.

Ulatuslikku või piiratud ulatusega sõjalist rünnakut Eesti vastu peab väga või küllaltki tõenäoliseks 20-

21 protsenti küsitletutest. Veel 2015. aasta kevadel pidas sõjalist rünnakut Eesti vastu väga või küllaltki

tõenäoliseks 36 protsenti küsitletutest.

Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste poolt antud

vastustes. Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad.

Suurim erinevus on küberrünnakute tõenäoliseks pidamises (vastavalt 83% ja 43%), samuti pelgavad

eestlased rohkem mõne välisriigi sekkumist Eesti poliitikasse või majandusse (68% ja 42%). Kui

ulatuslikku või piiratud sõjalist rünnakut peab tõenäoliseks kuni neljandik eestlastest, siis mitte-

eestlaste seas on seda ohtu tõenäoliseks pidavate vastajate osakaal 12-13 protsenti.

Venekeelsed vastajad hindavad eestlastega võrreldes sarnaselt selliseid ohte nagu ulatuslik

merereostus ja Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine (Vt. Joonis 14).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 24

Joonis 13. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul,

2017-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

2

3

1

2

4

2

4

4

5

3

4

2

2

4

3

3

3

3

4

6

4

7

8

6

5

9

4

7

8

8

18

21

21

25

29

29

21

18

20

19

17

18

18

17

18

22

18

19

17

19

19

19

22

21

30

26

24

30

29

26

29

37

25

37

42

40

43

37

38

42

38

40

6

10

10

4

7

6

7

9

6

3

4

5

6

6

7

7

7

8

5

5

6

8

8

8

6

4

5

4

4

6

7

7

7

6

8

9

44

42

45

50

44

48

41

40

41

50

50

51

52

48

49

50

48

50

42

41

45

34

32

38

47

40

51

41

38

38

22

24

24

17

16

16

27

27

24

25

28

26

30

30

30

22

24

23

23

23

22

21

20

18

19

22

21

21

23

22

13

10

15

11

8

8

10

11

10

10

9

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2017/03

2017/10

2018/03

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise…

2017/03

2017/10

2018/03

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt

2017/03

2017/10

2018/03

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

2017/03

2017/10

2018/03

Massilised tänavarahutused

2017/03

2017/10

2018/03

Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali…

2017/03

2017/10

2018/03

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas…

2017/03

2017/10

2018/03

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

2017/03

2017/10

2018/03

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

2017/03

2017/10

2018/03

Terrorirünnak

2017/03

2017/10

2018/03

Ulatuslik merereostus

2017/03

2017/10

2018/03

mõjutamiseks oma huvides

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse

2017/03

2017/10

2018/03

vastu (nn küberrünnakud jms)

Rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 25

Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja

venekeelsete elanike hinnangute võrdlus 2018 märtsis (%; N = kõik vastajad)

1

1

2

2

6

4

2

2

3

2

3

3

4

4

4

7

5

4

10

7

14

25

10

39

11

25

11

22

16

19

16

21

15

22

17

23

16

28

23

27

20

27

39

41

28

43

33

44

0 20 40 60 80 100

muud

eestlased

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu

muud

eestlased

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt

muud

eestlased

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

muud

eestlased

Massilised tänavarahutused

muud

eestlased

Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus

muud

eestlased

aatomielektrijaamas

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas

muud

eestlased

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

muud

eestlased

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

muud

eestlased

Terrorirünnak

muud

eestlased

Ulatuslik merereostus

muud

eestlased

majanduse mõjutamiseks oma huvides

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või

muud

eestlased

infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms)

Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 26

3.5 Julgeolekuohtude meediakajastusest

2017 sügisel lülitati arvamusmonitooringusse küsimus selle kohta, kuidas hinnatakse julgeolekuohtude

teemalist meediakajastust. Küsimus kõlas järgmiselt:

Kuidas Teile tundub, kas Eesti meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit ähvardavatest

sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga sageli, parasjagu või pigem liiga vähe?

Kui enam kui pooled eestlased leiavad, et Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest räägitakse ja

kirjutatakse parasjagu ja piisavalt, siis mitte-eestlaste enamiku arvates kajastatakse seda teemat

ülearu palju. Seda, et sõjalistest ohtudest räägitakse liiga vähe, arvavad vaid 10 protsenti küsitletutest

(Vt. Joonis 15).

Joonis 15. Kas Eesti meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga sageli, parasjagu või pigem liiga vähe? 2017/2018 (%; N = kõik vastajad)

48

52

24

32

32

39

34

29

58

54

50

46

6

7

12

9

10

8

12

12

6

5

8

7

0 20 40 60 80 100

03/2018

10/2017

muud rahvused

03/2018

10/2017

eestlased

03/2018

10/2017

KÕIK

ülearu palju/ liiga sageli parasjagu, piisavalt liiga vähe ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 27

3.6 Julgeolekutagatised

Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on läbi kõigi

varasemate uuringulainete esikohal Eesti riigi liikmesus NATO-s – seda nimetab kolme olulisema

teguri seas 61 protsenti vastajaist – nii nagu ka eelmisel sügisel. See tulemus on saavutatud eelkõige

eestlastest vastajate toel. Eestlastest peab NATO-t peamiseks julgeolekutagatiseks 78 protsenti.

Venekeelsetest vastajatest valis NATO liikmesuse kolme olulisema julgeolekutagatise hulka 28 protsenti

(Joonis 16).

Olulisuselt teisel kohal on vastajate hinnangul Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine, mida

mainib ühena peamistest julgeolekutagatistest 43% elanikkonnast (sügisel oli selliseid vastajaid 40%).

Selle puhul ei ole erinevus eesti- ja venekeelsete vastajate hinnangutes enam nii suur: iseseisva

kaitsevõime arendamise loevad kolme olulisema julgeolekutagatise hulka vastavalt 47% eestlastest ja

33% mitte-eestlastest.

Neile kahele tegurile järgneb, peamiselt venekeelsete vastajate mõjul, koostöö ja head suhted

Venemaaga, mida nimetab kolme olulisema seas 58 protsenti mitte-eestlastest ja vaid 16 protsenti

eestikeelsetest vastajatest.

Nii eesti- kui ka venekeelsetelt vastajatelt saab võrdselt toetust Balti riikide kaitsealane koostöö. Üsna

sarnaselt tähtsustatakse ka kuulumist Euroopa Liitu ja ÜRO-sse, koostööd Põhjamaadega ning

osalemist missioonidel.

Eestlaste vastustes nimetatakse võrreldes venekeelsete vastajatega sagedamini häid liitlassuhteid USA-

ga ja liitlaste relvajõudude alalist Eesti territooriumil viibimist.

Joonis 16. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eestlaste ja venekeelsete elanike hinnangute võrdlus – märts 2018 (%; N = kõik vastajad)

7

5

15

11

13

18

5

11

22

58

33

28

2

7

5

12

12

14

26

24

24

16

47

78

4

6

8

12

12

15

19

20

23

29

43

61

0 20 40 60 80 100

Ei oska öelda

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Kuulumine Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE)

Kaitsealane koostöö Põhjamaadega

Kuulumine ÜRO-sse

Kuulumine Euroopa Liitu

Liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Balti riikide kaitsealane koostöö

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

Kuulumine NATO-sse

KÕIK Eestlased Muud rahvused

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 28

4 Eesti inimeste kaitsetahe

Kaitsetahet mõõdetakse selles uuringus kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab

seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik,

kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset

kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui

Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema

kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse välja nende inimeste osakaal, kes väljendavad soovi

kallaletungi korral Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest

selle kohta, kuidas nad saaksid võimaliku kallaletungi korral Eesti kaitsmises osaleda – kui inimestel

puudub arusaam oma võimalikust rollist sõjalise konflikti olukorras, pole põhjust eeldada ka kõrget

kaitsevalmidust.

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse

Relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt 80 protsendi

lähedal, kord sellele alla jäädes, siis taas ületades. Märtsis 2018 pidas relvastatud vastupanu osutamist

kindlasti vajalikuks 47% ja tõenäoliselt vajalikuks 32% (Joonis 17). Seega on sõjalise vastupanu

osutamise poolt kokku 79% ning mittevajalikuks peab seda 11% Eesti elanikkonnast.

Tulemused on praktiliselt identsed eelmisel sügisel saadutega.

Eestlased vastajad peavad relvastatud vastupanu vajalikumaks kui muust rahvusest inimesed (kindlasti

vajalikuks peab vastupanu 51% eestlastest ja 37% venekeelsetest vastajatest). Vastupanu osutamist ei

pea vajalikuks 12% venekeelsetest vastajatest ja 10% eestlastest, kuid venekeelsete hulgas on

oluliselt rohkem „ei oska öelda“ vastanuid (18%).

Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik, 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Passiivset kaitsetahet väljendanute osakaal on olnud kõrge ka varasemates uuringutes, ehkki ajalises

perspektiivis võib näha selle pooldajate osakaalu pidevat kasvu (Vt. Joonis 18). Eesti- ja venekeelsete

vastajate võrdlustrend on esitatud joonisel 19.

37

51

47

45

51

47

47

33

31

34

32

32

33

32

18

8

8

9

8

9

10

8

8

8

9

6

7

8

4

2

3

5

3

4

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

RAHVUS (2018/03)

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 29

Joonis 18. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Joonis 19. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eestlaste- ja mitte-eestlaste võrdlus 2006-2018 (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks

pidajate %; N = kõik vastajad)

Nagu näha jooniselt 19, on olnud perioode (enne 2007. aastat, 2012 – 2014 kevad), mil eesti- ja

venekeelse elanikkonna suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse on olnud samasugune. Praegu

on aga taas periood, mil selles on enam kui 10 protsendine erinevus.

68 56 59

66 61 64 65

59 69 69

64 64 71 68 64 66 67 66 69 69

78 77 73 71 78 77 77 74 74 73 78 73

79 79 82 79 83 79 81 77 83 80 79

19 26 29

22 24 23 23 23 25 24 30 31

23 24 24 25 24 24 20 24 16 12 17 19 15 14 17 18 19 17 17 22

17 17 15 11 11 13 11 14 9 11 11

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0 0

0

0 5

/2 0 0

0

1 0

/2 0 0

0

0 2

/2 0 0

1

0 6

/2 0 0

1

1 0

/2 0 0

1

0 3

/2 0 0

2

0 6

/2 0 0

2

1 0

/2 0 0

2

0 2

/2 0 0

3

0 6

/2 0 0

3

1 0

/2 0 0

3

0 2

/2 0 0

4

0 6

/2 0 0

4

1 0

/2 0 0

4

0 3

/2 0 0

5

0 6

/2 0 0

5

1 1

/2 0 0

5

0 5

/2 0 0

6

0 9

/2 0 0

6

1 2

/2 0 0

6

0 6

/2 0 0

7

0 1

/2 0 0

8

0 8

/2 0 0

8

0 1

/2 0 0

9

0 5

/2 0 0

9

0 1

/2 0 1

0

0 9

/2 0 1

0

0 8

/2 0 1

1

1 0

/2 0 1

1

0 3

/2 0 1

2

1 0

/2 0 1

2

0 3

/2 0 1

3

1 0

/2 0 1

3

0 3

/2 0 1

4

1 1

/2 0 1

4

0 3

/2 0 1

5

1 0

/2 0 1

5

0 3

/2 0 1

6

1 0

/2 0 1

6

0 3

/2 0 1

7

1 0

/2 0 1

7

0 3

/2 0 1

8

Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu

Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu

69 77 80 77

73 79 79 80 79 80

75 81

74 78 79

82 83 89

82 81 82 88

84 82

69

80

70 63 66

77 73

68 62 63

68 70 71

83 80 83

70 71 71 68 65 72 70 70

0

20

40

60

80

100

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 30

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses

Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda (ehk nn. aktiivne kaitsetahe) on madalam kui riigi tasandil

relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist

pidas vajalikuks 79%, siis ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses

osalema 57% elanikkonnast (Joonis 20).

29 protsenti Eesti elanikkonnast oleks kindlasti ja 28 protsenti tõenäoliselt valmis oma oskuste ja

võimete kohaselt riigikaitses kaasa lööma. Kindlasti või tõenäoliselt ei oleks valmis ise kaitsetegevuses

osalema 31 protsenti küsitletutest (sama palju oli selliseid vastajaid ka märtsis 2017, eelmisel sügisel

oli aga neid 37%).

Kuna kaitseväeteenistus kuulub vaid Eesti kodanike kohustuste hulka, siis on aktiivse kaitsetahte

küsimuses erinevus eesti- ja venekeelsete elanike hoiakutes ootuspäraselt suurem kui passiivse

kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 64%, siis mitte-

eestlastest vaid 44%. Venekeelsete Eesti kodanike seas on see protsent 52%, määratlemata

kodakondsusega vastajate hulgas 39% ja Venemaa kodanike seas 33%.

Aktiivse kaitsevalmiduse puhul tuleb silmas pidada asjaolu, et riigikaitses osalemist seostatakse

avalikus arvamuses eelkõige relvastatud vastupanuga, milles nähakse traditsiooniliselt reservväelaste

ja meeste ülesannet. Seetõttu jääb valmisolek omapoolseks panustamiseks paratamatult madalamaks

naiste ja vanemaealiste vastajate puhul (kui meestest oleks valmis kaitsetegevuses osalema 68

protsenti, siis naistest vähem kui pooled; üle 60-aastastest vastajatest oleks kaitsetegevuses valmis

osalema vaid 45 protsenti).

Joonis 20. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale, 2016-2018 võrdlus (%; N=kõik vastajad)

Kui vaadata üksnes meessoost kodanike valmisolekut riigikaitses osaleda, saame aktiivsest

kaitsetahtest siiski positiivsema pildi. Meesoost kodanikest on valmis riigikaitses kaasa lööma 74

protsenti, seejuures 76% eestlastest ja 64% muudest rahvustest meestest.

Kahetsusväärselt on kõige madalam alla 34-aastaste mitte-eestlastest meeskodanike kaitsetahe: vaid

51 protsenti. Seevastu üle 50-aastaste mitte-eestlastest meeste valmisolek on sama suur kui eestlastel

ning üle 65-aastastel isegi suurem (tõsi, sellesse vanusegruppi kuulus vaid 6 respondenti, mistõttu ei

saa tulemust pidada statistiliselt usaldusväärseks) – vt Tabel 3.

20

39

18

35

29

31

29

29

27

29

26

29

27

30

25

28

14

10

17

9

10

8

8

12

18

12

15

15

15

15

18

15

21

10

24

12

19

16

19

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

naine

mees

SUGU (03/2018)

muu

eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 31

Tabel 3 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides rahvuse lõikes

RAHVUS KÕIK 15-34 35-49 50-64 65+

Eesti 76% 78% 88% 72% 62%

Vene v. muu 64% 51% 72% 73% 82%

KÕIK mehed/kodanikud 74% 73% 84% 72% 65%

Kui vaadata kaitsetahte ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal 2006

oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega. Pärast

pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata või Venemaa

kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 21). Aastatel 2013-2014 hakkas

mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid 2014 aasta lõpus langes see taas alla 50

protsendi. Viimasel kahel aastal on venekeelse elanikkonna aktiivne kaitsetahe ulatunud taas üle 50

protsendi, kuid ei ole veel kaugeltki sellisel tasemel nagu see oli eelmise kümnendi alguses, aastatel

2002-2006.

Joonis 21. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2018 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad)

67

60 63 61

67

61

68 67 69 73

70

69 73

70 71 74

71 70

64 64 69

66 71 70

74 69 71

62

70

62 66 64

68 65

67

60

68

62 64 62 66 66 64

53

40

52 54 51

50

5957

66

71

74

66

65 64 6358 64 63

57 65 60

48 46

53

42

54 52 51

39 43

40

55 54 54

45 47 44

47 52 51

46 52

43

33

44

52

44

61

59

49

66 63 61

57 59 63

56 58 59 63

51 51

56

49

43 41 44

52

52 52

46

36 35 38 39 38 36

45

38 43

39

33

43

35 37

0

20

40

60

80

0 1

/2 0 0

0

0 5

/2 0 0

0

1 0

/2 0 0

0

0 2

/2 0 0

1

0 6

/2 0 0

1

1 0

/2 0 0

1

0 3

/2 0 0

2

0 6

/2 0 0

2

1 0

/2 0 0

2

0 2

/2 0 0

3

0 6

/2 0 0

3

1 0

/2 0 0

3

0 2

/2 0 0

4

0 6

/2 0 0

4

1 0

/2 0 0

4

0 3

/2 0 0

5

0 6

/2 0 0

5

1 1

/2 0 0

5

0 5

/2 0 0

6

0 9

/2 0 0

6

1 2

/2 0 0

6

0 6

/2 0 0

7

0 1

/2 0 0

8

0 8

/2 0 0

8

0 1

/2 0 0

9

0 5

/2 0 0

9

0 1

/2 0 1

0

0 9

/2 0 1

0

0 8

/2 0 1

1

1 0

/2 0 1

1

0 3

/2 0 1

2

1 0

/2 0 1

2

0 3

/2 0 1

3

1 0

/2 0 1

3

0 3

/2 0 1

4

1 1

/2 0 1

4

0 3

/2 0 1

5

1 0

/2 0 1

5

0 3

/2 0 1

6

1 0

/2 0 1

6

0 3

/2 0 1

7

1 0

/2 0 1

7

0 3

/2 0 1

8

Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 32

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda

Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik eestimaalastest – see näitaja on

olnud juba mitu aastat ligikaudu samal tasemel. 5% püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 15%

teeks seda tõenäoliselt. Kindlasti või tõenäoliselt ei kavatseks ohu korral lahkuda 67 protsenti elanikest

(Joonis 22).

Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 26%) ning nooremad, kuni 29

aastased inimesed (nende seas oleks lahkujaid veidi enam kui kolmandik). Alates 50 eluaastast soov

sõjaohu korral Eestist lahkuda järsult langeb ning kõige vähem on võimalikke lahkujaid 60 aastast

vanemate inimeste seas. Mitte-eestlaste seas oleks tõenäolisi lahkujaid 26 protsenti, eestlaste seas 19

protsenti.

Joonis 22. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale, 2016-2018 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme mitte-eestlaste lahkumissoovi tõusu

2007. aastast alates, mis 2013. aastaks tõusis eriti kõrge 42 protsendi tasemele ning on seejärel

püsinud 30-protsendi piiril. Viimases kolmes küsitluses on lahkuda soovijate osakaal jäänud alla 30

protsendi.

Eestlaste lahkumissoov tõusis 20 protsendi piirile masu-aastatel 2010-2013. Vahepeal see langes, kuid

on viimastes küsitlustes taas sellele tasemele lähenenud (Vt. Joonis 23).

2

5

7

7

9

4

6

4

9

4

5

7

6

7

5

6

12

17

21

24

32

20

10

17

15

14

15

16

15

15

5

9

14

15

21

13

12

11

17

9

9

10

10

10

13

21

40

35

38

24

22

27

34

26

32

31

28

30

27

30

66

34

27

19

22

29

35

41

31

40

41

40

38

41

37

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60 +

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (03/2018)

naine

mees

SUGU (03/2018)

muu

eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 33

Joonis 23. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eestlaste – mitte-eestlaste võrdlus 2000-2018 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad)

12 13

17 16 13

15 12 12

15

11 11 10

15 13 13 13

15 15 13 13 13

10 12

16 15 14

20 17

21 18 19

20 19 21

16 19

16 16 14

18 19 20 19

19 22

25 23

18 21

14

18 21

15 16 19

24

20 22

24 25 24

16

24

13 16

21 23 24

26 25 27 27

36 38

42

37

33 30 30 31 32 32 32

27 27 26

0

10

20

30

40

50

0 1

/2 0 0

0

0 5

/2 0 0

0

1 0

/2 0 0

0

0 2

/2 0 0

1

0 6

/2 0 0

1

1 0

/2 0 0

1

0 3

/2 0 0

2

0 6

/2 0 0

2

1 0

/2 0 0

2

0 2

/2 0 0

3

0 6

/2 0 0

3

1 0

/2 0 0

3

0 2

/2 0 0

4

0 6

/2 0 0

4

1 0

/2 0 0

4

0 3

/2 0 0

5

0 6

/2 0 0

5

1 1

/2 0 0

5

0 6

/2 0 0

6

0 9

/2 0 0

6

1 2

/2 0 0

6

0 6

/2 0 0

7

0 1

/2 0 0

8

0 8

/2 0 0

8

0 1

/2 0 0

9

0 5

/2 0 0

9

0 1

/2 0 1

0

0 9

/2 0 1

0

0 8

/2 0 1

1

1 0

/2 0 1

1

0 3

/2 0 1

2

1 0

/2 0 1

2

0 3

/2 0 1

3

1 0

/2 0 1

3

0 3

/2 0 1

4

1 1

/2 0 1

4

0 3

/2 0 1

5

1 0

/2 0 1

5

0 3

/2 0 1

6

1 0

/2 0 1

6

0 3

/2 0 1

7

1 0

/2 0 1

7

0 3

/2 0 1

8

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 34

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral

Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on piisavalt

informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase

kallaletung. Tulemused näitavad, et inimesed hindavad oma oskust võimaliku kallaletungi korral

käituda küllaltki madalalt – vaid veidi üle neljandiku küsitletutest vastab, et teavad vähemalt

üldjoontes, mida saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, kaks kolmandikku ei ole aga sellest

pigem või kindlasti mitte informeeritud.

Võrreldes paaril viimasel aastal läbi viidud küsitluste tulemusi, näitavad need stabiilselt kasinat

informeeritust riigikaitses osalemise võimalustest (Joonis 24).

Joonis 24. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks

välisvaenlase kallaletung, 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (38% vs 18%), mida võib selgitada nende

suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit). Eestlaste ja

muust rahvuste informeerituse erinevus on kahanemas, ehkki eestlastel on see mõnevõrra parem

(vastavalt 28% vs 23%).

Kõige paremini peavad end informeerituks alla 20 aastased (36%), vanuse kasvades aga hinnang oma

informeeritusele järjest väheneb ja üle 60 aastastest peab end informeerituks vaid 22 protsenti.

7

3

9

12

11

13

5

12

8

8

8

7

9

9

8

15

20

20

17

21

33

13

26

16

20

16

14

19

17

19

10

3

6

5

7

3

9

5

9

7

5

10

6

5

8

29

36

40

41

38

31

37

33

34

36

40

35

36

36

35

39

38

25

25

23

20

36

24

33

29

31

34

30

33

30

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60 +

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (03/2018)

Naine

Mees

SUGU 03/2018)

Muu

Eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

Jah, piisavalt Üldiselt küll Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 35

4.5 Mis teemadel vajatakse rohkem informatsiooni?

Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaletungi korral,

on olnud läbi kõikide küsitluste madalal tasemel, on alates novembrist 2014 uuringusse lisatud küsimus

selle kohta, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni. Ette antud üheksast

teemast pidid küsitletavad valima kolm nende jaoks olulisemat.

Neli olulisemat teemat, mis on tõusnud olulisemate sekka kõigis küsitlustes, seostuvad tsiviilisikute

rolliga konflikti korral: kuidas teavitatakse avalikkust (44%); kuidas käituda, kui ollakse

tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda (39%), kuidas korraldatakse

evakueerimist (33%) ning kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud

küsimusi (32%). Ülejäänud teemad on juba järgu võrra vähemolulised: millised on kohustused

riigikaitses ja kuidas korraldatakse mobilisatsiooni pakub huvi viiendikule küsitletutest (Joonis 25).

Joonis 25. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni – meeste ja naiste võrdlus

2018 (%; N = kõik vastajad)

Mõnevõrra erineb meeste ja naissoost vastajate infovajadus. Ehkki ka meestel on esiplaanil kolm

üldjärjestuses olulisemat teemat, peavad nad keskmisest olulisemaks ka seda, kuidas korraldatakse

mobilisatsiooni, millised on nende kohustused riigikaitses ja kuidas on võimalik tsiviilisikuna panustada

sõjaväe toetamisse.

Naised seevastu sooviksid meestega võrreldes rohkem infot tsiviilisikuna käitumise, evakuatsiooni, ning

esmatasandi olmeprobleemide lahendamise kohta.

13

16

23

27

25

26

26

32

44

8

16

17

16

18

38

39

44

44

10

16

20

21

21

32

33

39

44

0 10 20 30 40 50

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

Kuidas teavitatakse avalikkust

KÕIK naised mehed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 36

5 Eesti kaitsevõime

Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi

tegevusega riigikaitse arendamisel.

5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele

Vastajail paluti hinnata, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni

liitlaste abi saabumiseni. Alates 2014. aasta sügisest on nende vastajate osakaal, kes leiavad, et Eesti

kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik, ulatunud üle 50 protsendi. Seekordses

küsitluses pidas Eesti kaitsmist kindlasti või tõenäoliselt võimalikuks 53 protsenti küsitletutest.

Nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks, on kahanenud 30 protsendini

(Joonis 26).

Joonis 26. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral, 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Usk Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse on suurem eestlaste ning väiksem muust rahvusest vastajate

seas: vastavalt 61% ja 36%.

Kodakondsuse olemasolu või selle puudumine muust rahvusest vastajate arvamustele mõju ei avalda,

suhtumine on sarnane nii Eesti kodanike, Venemaa kodanike kui ka määratlemata kodakondsusega

vastajate puhul. Keskmisest suurem on muust rahvusest vastajate seas usk Eesti kaitstavusse

kõrgharidusega vastajate seas (41%).

10

14

13

11

14

14

13

26

47

40

37

42

38

40

29

12

13

14

12

13

17

27

23

26

27

24

27

24

8

4

8

11

8

8

6

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta) Tõenäoliselt jah

Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte

Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta)

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 37

5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas

Hinnangutes Eesti kaitsekulutuste mahule on kõige suurem nende vastajate osakaal, kes peavad

vajalikuks säilitada kaitsekulutusi praegusel tasemel (48%) (Joonis 27). Kaitsekulutuste

tõstmist ja vähendamist pooldab võrdselt 19% elanikkonnast.

NATO-ga liitumise järel oli mõne-aastane periood, mil kaitsekulude tõstmist peeti vajalikuks kolmandiku

või veelgi suurema osa elanikkonna poolt. Tol ajal räägiti palju vajadusest viia kaitsekulutused NATO

nõuetega vastavalt 2 protsendini SKP-st. Kuna praeguseks ajaks on kahe protsendi kriteerium juba

täidetud ja isegi ületatud, on viimastes küsitlustes kaitsekulutuste tõstmine kogunud varasemast

vähem toetust ning suurem osa vastajatest pooldab praeguse taseme säilimist.

Joonis 27. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2004-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja venekeelsete vastajate hoiakutes võib näha suuri erinevusi. Venekeelsete elanike hulgas oli

kaitsekulutuste kärpimise pooldajaid olnud viimase kolme aasta jooksul 43-46 protsenti. Märtsis 2018

sooviks kaitsekulutuste vähendamist 38 protsenti mitte-eestlastest.Samas kaitsekulutuste tõstmise

pooldajaid on venekeelsete vastajate seas sama vähe kui nende kulutuste langetamise soovijaid

eestlaste hulgas. Viimase kahe aasta jooksul on toetus kaitsekulutuste tõstmisele ka eestlaste seas

langenud ning domineerimas on kaitsekulutuste praeguse taseme hoidmist toetav seisukoht.

(Joonis 28).

Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2018 (%; N = kõik vastajad)

5 5 4 6 7 6 9 9 6 7 8 12 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7 7 8 5 5 4 3 4 3

25 23 21 26 27 27

35 27 33 30 26

28

22 15

22 23 15

21 17 18 18 20

25 22 25

20 20 20 15

19 16

45 50 53 45

46 44

37 45 40

39 45 43

47 52

51 48

48 35 45 44 48 45

47 47 38

44 43 46 52

47 48

11 10 9 10

9 12 8 9 10 13 11 9

9 10

9 10 13

18 8 10 10 9

6 9 11 12 12 10 11 10 14

9 8 7 8 7 7 8 6 7 7 6 5

9 11 9 10

12 11 16 15

12 12 10 6 10 11 11 11 11 11 10

5 4 6 5 4 4 3 4 4 4 4 3 9 9 5 5 7 9 10 9 7 7 5 9 8 8 9 9 8 9 9

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada

41

47 47 42

49

32 24

30 33

27

35 29 28

29

33

40 37

43

33 32 31 23

31

2623

18 15 15 19 11

4

17 13

7

11

4 10 7 9

11 11 12 9 10

8

7

7 6

9 7 6 4 4

10 12

9 9

11

9

15 15 11 13

9 5 7 7 8

9

7

8 8 15

23 19 20 20

35 36

24 28

35

45 52

42 39

35

31 37

44 45 46 43 44 45

38

0

10

20

30

40

50

60

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased

Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 38

5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse

Riigikaitsele mõeldud kulutuste suurendamine või vähendamine riigieelarves jääb paljude inimeste

jaoks suhteliselt abstraktseks – selle juures ei tajuta vahetut seost oma isikliku rahakotiga. Hoopis

teine lugu on siis, kui küsime inimeste valmisoleku kohta teha omapoolset rahalist annetust Eesti

riigikaitse tugevdamiseks.

Ehkki Eesti inimeste valmisolek heategevuseks on viimastel aastatel kasvanud, et ole annetamisvalmite

inimeste osakaal eriti kõrge. Küsitlustulemused näitavad, et omapoolseks annetuseks oleks kindlasti

või tõenäoliselt valmis 25 protsenti küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks

riigikaitsele 63 protsenti. Selline jaotus on olnud püsiv juba läbi viimase nelja aasta Joonis 29).

Kui eestlastest oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama 31 protsenti, siis muust rahvusest vastajatest

poole vähem - vaid 15 protsenti.

Joonis 29. Valmisolek omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitsesse; 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Keskmisest veidi kõrgem on valmisolek annetamiseks kõige suurema sissetulekuga vastajate seas.

Neist, kelle keskmise sissetulek ühe pere liikme kohta kuus ületab 650 eurot, oleks valmis riigikaitset

omalt poolt rahaliselt toetama 30 protsenti. Kõige väiksem (21%) on valmisolek riigikaitse toetuseks

annetada alla 300 eurose sissetulekuga vastajate seas.

2

6

4

6

4

4

4

13

25

24

23

24

22

21

15

11

9

8

9

8

12

25

30

26

26

27

26

29

45

28

37

37

36

40

34

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 39

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel

Positiivseid hinnanguid riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal andnud

ligikaudu 70 protsenti küsitletutest. Sel kevadel on riigikaitse arengut positiivselt hinnanud vastajate

osakaal pisut langenud: väga või küllaltki heaks peab riigi tegevust 69 protsenti küsitletutest

(Joonis 30).

Nagu enamike riigikaitsele või riigi institutsioonidele antud hinnangute puhul, näeme ka siin eestlaste

kõrgeimaid hinnanguid võrreldes venekeelsete vastajatega: riigikaitse arendamist peab heaks või väga

heaks 76% eestlastest ja 57% venekeelsetest vastajatest. Siiski ei ole ka viimaste hulgas negatiivseid

hinnanguid riigikaitse arendamisele ülearu palju (vaid 12%), eestlastest rohkem on „ei oska öelda“

vastanuid (31%).

Joonis 30. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel; 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

10

12

9

11

15

12

11

47

64

58

57

58

60

58

31

15

20

20

18

18

21

10

8

11

9

7

8

9

2

1

2

3

2

2

1

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 40

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele

2014. aastal tõusis seoses kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse poolt

Eesti-Vene piiril avalikkuse huvisfääri küsimus, kui hästi on valvatud Eesti ja Venemaa vaheline piir ehk

täpsemalt - ajutine kontrolljoon.

Kui 2014 sügisel, kohe pärast intsidenti piiril, olid negatiivsed hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele

selgelt ülekaalus, siis juba 2016 kevadeks olid positiivsed hinnangud jõudnud taas selgelt

ülekaalu (Joonis 31). Ometi ei hinnata Eesti riigipiiri kaitstust veel sugugi nii positiivselt kui riigi

tegevust riigikaitse arendamisel. Riigipiiri kaitstusele annab positiivse hinnangu 55 protsenti ja

negatiivse hinnangu 27 protsenti küsitletutest. Võrreldes eelmise kevadega on hinnangud taas pisut

kriitilisemaks muutunud – selle põhjuseks võivad olla ajakirjanduses ilmunud materjalid piiri

väljaehitamise takerdumisest ja selle kallimaks muutumisest.

Eestlastelt pälvib riigipiiri kaitse veel pisut rohkem kriitikat kui muust rahvusest vastajatelt. Kui

eestlastest hindab piiri kaitstust negatiivselt 34 protsenti, siis venekeelsetest vaid 14 protsenti.

Positiivsed hinnangud hakkavad aga juba tasapisi võrdsustuma (eestlased 53% ja muud rahvused

59%).

2014 sügisel andis vaid 27% eestlastest piiri kaitstusele positiivse hinnangu, halvaks või väga halvaks

hindas selle 67%. Muust rahvusest vastanutest hindas Eesti idapiiri kaitse halvaks või väga halvaks

vaid 26 protsenti.

Joonis 31. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele; 2014-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

10

5

6

6

6

4

5

9

8

6

49

48

30

39

41

47

46

52

48

49

27

13

11

12

11

13

16

14

17

18

11

28

37

33

31

28

25

21

22

22

3

6

16

10

11

8

8

4

5

5

Muu

Eesti

RAHVUS (03/2018)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 41

6 Eesti riigikaitse korraldus

Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse

ajateenistusse (sh kui vajalikuks peetakse noormeeste kohustuslikku ja neidude vabatahtlikku

ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega

noorte kaasamisse ajateenistusse), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust

kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse

käsitlusse ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks.

6.1 Suhtumine ajateenistusse

6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks

Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on läbi kõikide uuringuperioodi vältel läbi viidud

küsitluste väga kõrge: ka 2018 märtsis peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks

vajalikuks 94% kõigist küsitletutest. Vaid 5% elanikkonnast peab ajateenistust pigem või täiesti

mittevajalikuks. Eestikeelsetest vastajatest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks 68%,

venekeelsetest vastajatest 49% (Joonis 32).

Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kellest 73% peab seda

kindlasti vajalikuks. 40 aastaste ja vanemate seas on ajateenistuse vajalikkuses kindlalt veendunud üle

kahe kolmandiku ja 30-39 aastaste seas enam kui pooled. Vaid alla 30-aastaste seas, keda ajateenistus

kõige enam ka isiklikult puudutab, peavad seda kindlasti vajalikuks veidi üle 40 protsendi ning

mittevajalikuks kümnendik (20-29 aastased) või rohkem (15-19 aastased).

Joonis 32. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse, märts 2018 (%; N = kõik vastajad)

Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal on

püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel - alates 2008. aastast on see olnud

stabiilselt 90 protsenti ja rohkem (Joonis 33).

73

71

65

53

42

44

49

68

62

25

26

31

39

42

35

41

27

32

1

3

6

3

4

1

1

1

2

3

3

7

13

4

3

3

1

1

2

3

5

2

1

2

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

60+

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

RAHVUS

KOKKU

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 42

Joonis 33. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

6.1.2. Suhtumine ajateenistuse läbimisse väiksemate tervisehäiretega

Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima ka need

noormehed, kellel on väiksemaid tervisehäireid. 13 protsenti vastajaist leiab, et ka väiksemate

tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, 65 protsenti vastajaist aga

peaks õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse

neile sobiva koormusega (Joonis 34). Ka selles küsimuses on inimeste arvamused viimases kolmes

küsitluses olnud väga stabiilsed.

Ka vastustes sellele küsimusele ilmnevad teatud erinevused vastaja suhtluskeele lõikes. Venekeelsetest

vastajatest on 36% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust üldse

läbima, samas kui eestikeelsetest jagab seda seisukohta vaid 9%. 74 protsenti eestlastest leiab, et

väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid ajateenistuse läbida endale sobiva koormusega

(venekeelsetest arvab nii 46 protsenti).

Joonis 34. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid; 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

87 88 88 86 85 90 91 90 93 94 93

89 92 92 93 95 93 92 94 94 93 91 90 93 92 94

11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6 7 5 6 6 7 7 5 6 4

0

20

40

60

80

100

0 6 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik

11

14

10

12

12

13

13

46

74

63

61

68

66

65

36

9

23

22

17

18

18

7

3

4

5

3

3

4

Muu

Eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 43

6.1.3. Ajateenistusest kõrvale hoidmine

Arvestades väga pooldavat suhtumist noormeeste kohustuslikku ajateenistusse on igati ootuspärane, et

suur osa Eesti elanikest suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest

kõrvale – 23% mõistab taolise käitumise hukka ja 44% suhtub sellesse negatiivselt (Joonis 35).

Mõistvalt suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse 26%, heaks kiidab selle vaid 1% vastanuist.

Erinevus eestlaste ja muust rahvusest vastajate vahel selles küsimuses on kümme protsenti:

kõrvalehoidmisse suhtub negatiivselt vastavalt 70% ja 60%.

Ajateenistusest kõrvale hoidmisse suhtuvad negatiivsemalt vanemad inimesed. Alla 30 aastastest

vastajatest väljendavad ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat või heakskiitvat suhtumist ca

40 protsenti. Samas hukkamõistev suhtumine vanuse kasvades pidavalt kasvab ning üle 60-aastastest

suhtub kõrvalehoidmisse negatiivselt juba 88 protsenti.

Joonis 35. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse, 2016-2018 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

31

27

22

18

15

5

24

22

22

23

27

25

23

47

49

44

44

36

43

36

48

41

42

42

43

44

4

2

5

7

10

9

8

5

5

7

4

6

6

17

22

28

31

37

38

30

24

30

27

26

25

26

1

1

2

5

2

1

2

1

1

1

1

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

60 + a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (03/2018)

Muu

Eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 44

6.1.4. Naiste ajateenistus

Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam

mõistmist – juba alates 2015. aasta märtsist on seda pidanud kindlasti või pigem vajalikuks üle

poole küsitletutest.

Alates 2016 sügisest on esitatud küsimus naiste ajateenistuse kohta järgmises formuleeringus:

Milline peaks Teie hinnangul olema naiste suhe ajateenistusega?

Võimalikke vastusevariante on välja pakutud kolm: kas ajateenistus peaks olema ka naistele

kohustuslik, naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust vabatahtlikult või ei peaks naised ka

vabatahtlikult ajateenistuses osalema (vt. Joonis 36).

Joonis 36. Suhtumine naiste ajateenistusse, 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Nagu näha jooniselt, on toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele valdav – seda toetab 78

protsenti küsitletutest.

Eestlastest pooldab naiste vabatahtlikku ajateenistust koguni 85 protsenti, muust rahvusest vastajatest

64%. Viimastest on 28% seisukohal, et naised ei peaks ajateenistusse ei kohustuslikus ega ka

vabatahtlikus korras üldse tulema. Kuid nii eesti- kui venekeelse elanikkonna seas on paar-kolm

protsenti toetust naiste kohustuslikule ajateenistusele.

Naiste kohustuslikku ajateenistust toetab 9 protsenti alla 20 aastastest vastanutest. Üle 60-aastaste

seas on veel neljandik neid, kes sooviksid naised ajateenistusest eemal hoida.

2

1

2

3

3

9

3

2

2

3

4

3

71

82

83

81

80

71

64

85

75

79

79

78

25

16

13

14

11

13

28

11

22

16

15

17

2

1

2

2

6

7

5

2

1

2

2

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60+ a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (03/2018)

Muu

Eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik

naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistus vabatahtlikult

naised ei peaks ajateenistust üldse läbima

ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 45

Neilt vastajailt, kes pidasid vajalikuks naiste vabatahtlikku või kohustuslikku ajateenistust, küsiti, mis

vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi

programmi järgi, mis arvestaks naiste erineva füüsilise võimekusega?

Ehkki suur hulk toetajaid on mõlemal võimalusel, domineerib siiski seisukoht, et naiste ajateenistus

tuleks läbi viia eraldi programmi alusel (Joonis 37). Eriti tugev on selline arusaam venekeelsete

vastajate seas (68%). Keskmisest enam pooldavad sellist lahendust ka kõige nooremad vastajad (64%)

ja naised (59%).

Joonis 37. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus? 2016-2018 võrdlus

(%; N = need vastajad, kes pidasid naiste kohustuslikku või vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks)

35

46

36

45

40

45

41

29

28

45

36

39

40

40

6

5

7

5

5

5

3

7

4

6

5

5

5

6

59

49

57

50

55

50

56

64

68

49

59

56

55

54

Naine

Mees

SUGU (03/2018)

60 + a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (03/2018)

Muu

Eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

noormeestega samadel tingimustel ei oska öelda eraldi programmi järgi

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 46

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke

Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, on poliitilises debatis

aeg ajalt üles kerkinud ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema – eriti aktuaalseks muutus see

teema pärast Eesti liitumist NATO-ga, mil kutselist kaitseväge kalduti eelistama ka valitsuse tasemel

ning mil Lätis ja Leedus kohustuslikust ajateenistusest loobuti.

Küsitletutel paluti hinnata, kas nende arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja

jätma alles üksnes kutselise kaitseväe või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on

kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega.

Küsitlustulemused näitavad, et enam kui 80% elanikkonnast eelistab praeguse ehk reservarmeel

tugineva süsteemi säilitamist (Joonis 38). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes

kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 11% Eesti elanikkonnast.

Joonis 38. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

* Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“.

Kutselisele kaitseväele üleminekut toetavad rohkem venekeelsed vastajad (21%)

Joonis 39. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel – 2018 eestlaste ja muude rahvuste võrdlus

63

77 78 71

77 75 83 81

72 63

79 80 81 78 83 84 82 82 79 81 84 84 82

32

19 19 23 16 19

12 14 22 25

17 14 15 17 13 11 13 11 14 13 11 11 11

0

20

40

60

80

100

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1 *

1 0 /2

0 1 1 *

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega

Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

82

7 11

89

5 6

67

11

21

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on

kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava

reservarmeega

Ei oska öelda Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles

üksnes kutselise kaitseväe

KÕIK eestlased muud

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 47

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse

Alates 2014 kevadest on uuringusse lülitatud küsimus Eesti riigikaitse strateegias sõnastatud

põhimõtete kohta, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku

riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kohe algusest peale pälvis selline lähenemine valdava

osa küsitletute toetuse. Märtsis 2018 pidas sellist lähenemist õigeks 78 protsenti küsitletutest

(eestlastest 85 protsenti) (Joonis 40). Vastupidisel arvamusel on vaid kuus protsenti küsitletuist ja 16

protsenti ei oska selle kohta oma arvamust avaldada.

Joonis 40. Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv? 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Paraku puudub vaatamata ühiskonna suurele toetusele laiapindse riigikaitse kohta avalikkuse jaoks

üheselt arusaadav käsitlus. Nagu eelnevast (ptk 4.4) selgus, on väga vähestel inimestel olemas

ettekujutus, kuidas nad peaksid võimaliku kriisi korral käituma ning kuidas nad saaksid oma oskuste ja

võimetega riigikaitsele kaasa aidata.

26 protsenti „ei oska öelda“ vastuseid venekeelsete vastajate seas osutab, et laiapindse riigikaitse

kontseptsioon ei ole veel jõudnud piisavalt levida venekeelses inforuumis.

18

45

35

35

37

36

36

44

41

43

41

44

42

42

26

10

14

16

12

14

16

9

3

6

5

5

6

5

3

1

2

3

2

2

1

Muu

Eesti

RAHVUS (03/2018)

03/2016

10/2016

03/2017

10/2017

03/2018

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 48

6.4 Kaitseliidu ülesanded

Vastajail paluti etteantud loetelust valida kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses

kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti järjestusena: milline on olulisuselt esimene, milline teine ja

milline kolmas ülesanne.

Kaitseliidu kõige olulisemateks ülesanneteks peetakse sõjalise õppe läbiviimist ja pidevat

valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks – need ülesanded paigutavad esikohale vastavalt 29%

ja 24 protsenti küsitletutest.

Kolme valiku kokkuvõttes asub esikohal pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks (50%) ning

teisele kohale jääb sõjalise õppe läbiviimine (44%). Kaitseliidu olulisuselt kolmandaks ülesandeks

peetakse päästetegevuses osalemist õnnetuste ja katastroofide korral (41%).

Neljandale kohale kolme valiku kogusummas platseerub kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

(36%) ning viiendaks valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordades (31%).

Kõige vähem peetakse Kaitseliidu ülesannete seas tähtsaks osalemist sõjalistel missioonidel väljaspool

Eestit (vt. Joonis 41).

Joonis 41. Kaitseliidu peamised ülesanded, märts 2018 (%; N = kõik vastajad)

Sellisesse pingeritta on Kaitseliidu ülesanded paigutunud juba läbi mitme küsitluse.

Eesti- ja venekeelsete elanike arvamustes on Kaitseliidu ees seisvate ülesannete mõistmises mõningaid

erinevusi.

Kui eestlaste jaoks on Kaitseliit eelkõige riigikaitseline organisatsioon, mille olulisimaks ülesandeks on

pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks (58 protsenti paigutab selle kolme olulisema ülesande hulka),

sõjalise õppe läbiviimine (46%) ning kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas (41%), siis venekeelne

elanikkond näeb Kaitseliitu rohkem tsiviilkaitselise organisatsioonina, mille peamisteks ülesanneteks on

õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine (kolme olulisema seas 46% venekeelsete

vastajate arvates) ja valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmiseks ohuolukordades (45%)

(joonis 42).

2

4

2

3

3

11

8

29

24

5

7

8

13

8

14

14

10

20

4

7

14

12

20

11

19

5

6

11

18

24

28

31

36

41

44

50

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele ja Kaitseliidule tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Sõjalise väljaõppe läbiviimine

Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks

Esimene Teine Kolmas Kokku

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 49

Joonis 42. Kaitseliidu kolm peamist ülesannet rahvuse lõikes, märts 2018

(%; N = kõik vastajad)

6.5 Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega ning suhtumine

Kaitseliiduga liitumisse

Igas küsitluses selgitatakse välja ka see, millised on vastaja enda ja tema lähedaste kokkupuuted

riigikaitseliste struktuuridega (joonis 43).

Joonis 43. Kokkupuuted riigikaitseliste struktuuridega, märts 2018 (%; N = kõik vastajad)

14

21

17

28

45

23

46

36

33

11

17

26

27

26

41

39

46

58

11

18

24

28

31

36

41

44

50

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele ja Kaitseliidule tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade…

Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Sõjalise väljaõppe läbiviimine

Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks

KOKKU Eestlased Muud

10

3

2

4

1

4

7

75

53

20

12

23

8

12

13

30

0 20 40 60 80

Ajateenistus Eesti kaitseväes

Õppekogunemised / Kordusõppused / Vabatahtlikud reservohvitseride kursused…

Tegevteenistuses osalemine Eesti kaitseväes (kaadrikaitseväelasena)

Kaitseliidu tegevus

Naiskodukaitse tegevus

Noorte Kotkaste / Kodutütarde tegevus

Riigikaitseõpetus koolides

Ei oma kokkupuuteid

Ise osalenud Pereliikmed või sõbrad

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 50

Kõige sagedamini on vastajad kokku puutunud ajateenistusega (10%) ja riigikaitseõpetusega (7%).

Lähedased inimesed või sõbrad on ajateenistuses käinud enam kui pooltel vastanutest.

Kuid kolmel neljandikul küsitletutest ei ole olnud mitte mingeid kokkupuuteid riigikaitsega ning 30

protsendil puuduvad sellised kokkupuuted ka lähedaste tasemel.

Kaitseliidu tegevuses osaleb ise neli protsenti küsitletutest (eestlastest 6 protsenti; meestest 8

protsenti), mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 23 protsendil (eestlastest 32

protsendil, meestest 28 protsendil).

Venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid viiel protsendil on keegi sõpradest või

pereliikmetest Kaitseliiduga seotud, ise osaleb Kaitseliidu tegevuses vähem kui üks protsent.

Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti, kuidas

nad suhtuksid ettepanekusse Kaitseliiduga liituda.

Ettepanekule ühineda Kaitseliiduga, annaks kindlasti positiivse vastuse 4 protsenti ning

arvatavasti oleks valmis organisatsiooniga liituma 18%küsitletutest (Joonis 44).

Venekeelsed vastajad jäävad ka liitumise küsimuses reserveerituks: kindlasti või arvatavasti oleks

valmis liituma kolmteist protsenti. Eestlastest oleks kindlasti valmis liituma viis ja arvatavasti 22

protsenti küsitletutest. Liitumisvalmidus on püsinud sarnasel tasemel läbi mitme viimase aasta.

Kaitseliidus nähakse eelkõige meeste organisatsiooni, seetõttu on ka meeste valmisolek liitumiseks

suurem (32%). Suuremat valmisolekut liitumiseks väljendavad nooremad vastajad: alla 20 aastastest

lausa enam kui pooled (52%) ning 20 – 49 aastastest 30 protsenti.

Joonis 44. Valmisolek liituda Kaitseliiduga; 2016-2018 võrdlus (%; N = need, kes ei ole ise seotud Kaitseliiduga)

2

3

4

7

4

14

2

6

3

5

4

5

3

6

4

8

17

19

22

26

38

11

26

10

22

19

17

15

17

18

9

12

18

20

22

26

15

18

19

15

15

13

12

11

16

20

31

33

31

29

22

30

24

21

30

25

27

31

26

27

61

37

26

20

19

0

42

26

47

28

37

38

39

40

35

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (03/2018)

naine

mees

SUGU (03/2018)

muu

eesti

RAHVUS…

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 51

7 NATO

Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse

NATOsse, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ning kuidas hinnatakse neid samme,

mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks.

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse

Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2018. aasta märtsis 71% elanikkonnast, sh 41% on

kindlasti ja 30% pigem NATO-sse kuulumise poolt. NATO-sse kuulumise vastu on 19% Eesti

elanikkonnast; seisukohta ei oska võtta 11 protsenti (Joonis 45).

Joonis 45. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2002-2018 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

Kui eestlastest toetab Eesti kuulumist NATOsse ligi 90 protsenti, siis venekeelsete vastajate toetus

NATO-le on oluliselt madalam, vaid 32 protsenti. Venekeelsetest vastajatest on Eesti NATO-sse

kuulumise vastu 48% ja viiendik ei oma antud küsimuses kindlat seisukohta (Joonis 46). Venekeelsete

vastajate seas on toetus NATO liikmeks olekule juba alates 2015. aasta märtsist saadik madalseisus –

nagu see oli ka pärast „pronksiööd“ 2007. aastal ja pärast „Araabia kevade“ sündmusi 2011. aastal.

Joonis 46. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2002-2018 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad)

54

63 69 66 69

74 72 74 78

73 74 76 75 71 73 75 73 71

80 78 76 71

75 72 79 76 79

75 72 72 71 71 72 74 71

32 28

23 26 21

16 18 18 14

18 19 17 17 17 15 17 18 20 13 13 14

19 20 19 15 17 17 18 21 19 19 20 19 19 19

0

20

40

60

80

100

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu

54 63

69 66 69 74 72 74

78 73 74 76 75

71 73 75 73 71 80 78 76

71 75 72

79 76 79 75 72 72 71 71 72 74 71

65 73 76

81 83 87 86 88 89

84 87 86 88 89 90 89 90 89 93

89 83

87 93

86 89 88 94 93 91 91 89 89 91 92 89

33 39

52

33 38

44 46 42

51 48 43

51 44

33 37 39 35 31

50 48 44

34 34 40

52 47 44

37 31 31 33 31 31 33 32

0

20

40

60

80

100

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

0 3 /2

0 1 8

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 52

Joonis 47. Suhtumine NATO-sse kuulumisse venekeelsete vastajate erinevates gruppides – Märts 2018 (N = mitte-eestlastest vastajad)

Vaadates suhtumist NATO liikmesusse erinevates venekeelse elanikkonna gruppides, on näha, et mida

paremini on inimene lõimunud ja oskab eesti keelt, seda positiivsem on tema suhtumine NATO liikmeks

olekusse.

Kõige enam on NATO-sse kuulumise vastu eesti keelt üldse mitte või vähe oskavad ning vanemad kui

40-aastased mitte-eestlased, kellel puudub Eesti kodakondsus.

Seevastu 20-29 aastastest ning hästi eesti keelt oskavatest venekeelsetest vastajatest toetavad Eesti

NATO liikmeks olekut ligi pooled.

19

28

30

49

27

20

41

38

30

31

30

31

26

30

49

45

62

52

50

35

53

58

43

40

51

50

54

57

54

42

24

34

0 20 40 60 80 100

ei oska üldse

saab aru ei räägi

saab aru ja räägib veidi

oskab hästi

EESTI KEELE OSKUS

määratlemata

Venemaa

Eesti

KODAKONDSUS

kõrgem

kesk, kesk-eri

vähem kui kesk

HARIDUS

60 +

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS

poolt vastu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 53

7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral

NATO-t peetakse elanikkonna enamuse poolt Eesti julgeoleku tagamise peamiseks garantiiks (vt.

peatükk 3.5). Aastate jooksul on inimeste veendumus selles, et NATO Eestile ähvardava sõjalise ohu

korral reaalselt sõjalist abi osutab, järjest kasvanud. Kindlustunde kasvule kaasa aidanud NATO liitlaste

reaalse kohaloleku suurenemine Eestis.

Kui varasemates küsitlustes tuli neljast vastusevariandist välja valida vaid üks, siis alates 2017

kevadest oleme andnud vastajatele võimaluse teha mitu valikut, kuna erinevad vastused ei välista

üksteist täielikult.

Novembris 2016, kui nelja vastusevariandi seast sai teha vaid ühe valiku, olid tulemused järgmised: 44

protsenti küsitletutest leidis, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi,

21% uskus, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida. Seda, et NATO piirduks poliitilise

ja diplomaatilise toetusega leidis 14% ja 11% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota.

Mitme vastusevõimaluse korral leiavad pooled vastajaist, et NATO osutaks konflikti puhkedes otsest

sõjalist abi ning 40% arvab, et NATO liikmeks olek hoiab sõjalise rünnaku võimaluse Eesti vastu hoopis

ära. Seda, et NATO riigid piirduksid vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega, leiab viiendik küsitletuist

ning seda, et Eestil pole NATO poolt mingit abi loota - 11 protsenti (Joonis 48).

Joonis 48. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht; 2017/2018 (%; N = kõik vastajad)

Eestlaste usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui venekeelsetel vastajatel, mis tuleneb juba

suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Eestlastest pakkus neid kahte esimest vastusevarianti vastavalt

64% ja 52% (Joonis 49). Venekeelsetest vastajatest usub NATO sõjalisse abisse vaid 26 protsenti,

märksa suurem osa vastajaist leiab, et Eestil pole NATOlt abi loota (26%) või et NATO piirduks vaid

poliitilise ja diplomaatilise toetusega (25%). Siiski on nende osakaal, kes NATO abi ei looda, kuue

protsendi võrra kahanenud.

Eestlastest pelgab seda, et NATO kollektiivkaitse üldse ei toimi, vaid neli protsenti.

50

39

20

12

9

49

39

17

13

8

51

40

19

11

11

0 10 20 30 40 50 60

Konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi

NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära

NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega

Eestil pole NATO-lt mingit abi loota

Ei oska öelda

03/2017 10/2017 03/2018

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 54

Joonis 49. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht eestlaste ja

mitte-eestlaste hinnangutes, oktoober 2017 (%; N = kõik vastajad)

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele

Alates 2014. aasta novembrist oleme uurinud ka seda, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt ette

võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks.

Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt (Joonis 50) ning kuidas suhtutakse

NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis (Joonis 51).

Joonis 50. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? 2016-2018 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

Hinnang NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks on olnud läbi kõikide

küsitluste valdavalt positiivne ning liikunud tõusujoones: NATO tegevust peab täiesti või üldiselt

piisavaks 71 protsenti küsitletutest, sh, 80% eestikeelsetest vastajatest.

64

52

16

4

6

26

17

25

26

20

0 10 20 30 40 50 60 70

Konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi

NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära

NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega

Eestil pole NATO-lt mingit abi loota

Ei oska öelda

Eestlased Muud rahvused

19

22

17

19

19

22

21

33

58

49

47

48

48

50

33

13

23

22

21

19

20

8

5

8

8

8

6

6

7

2

3

4

4

5

3

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

muu

eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 55

Venekeelsetest vastajatest peab NATO tegevust piisavaks 52 protsenti (tõus kuus protsenti), kuid

tervelt kolmandik ei oska või ei soovi sellele oma hinnangut anda. 15 protsendi venekeelsete vastajate

arvates on NATO teinud Eesti julgeoleku tagamiseks ebapiisavalt, eestlastest arvab nii vaid seitse

protsenti.

Seevastu NATO vägede kohalolekusse Eestis suhtuvad venekeelsed vastajad ülekaalukalt

eitavalt (54%), samal ajal kui eestlastest pooldavad seda ligi 90 protsenti (Joonis 51). Taoline

suhtumine haakub otseselt mitte-eestlaste domineerivalt negatiivse ja eestlaste positiivse hoiakuga

NATO liikmesuse kohta tervikuna.

Joonis 51. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

7.4 Hinnangud NATO lahingugrupi mõjule Eesti turvalisusele

Oktoobris 2017 lisasime küsitlusse täiendava küsimuse: Kas Eestisse paigutatud NATO

lahingugrupi sõdurid muudavad riigi üldiselt turvalisemaks või pigem vähem turvaliseks või

ei mõjuta nad turvalisust kummaski suunas. Kui eestlastest leiab 75 protsenti, et NATO

lahingugrupp on muutnud Eesti turvalisemaks, siis mitte-eestlaste enamik selles Eesti turvalisusele

mõju ei näe (43%) (Joonis 52).

Joonis 52. Kuidas mõjutab NATO lahingugrupi sõdurite kohalolek Eesti turvalisust? Oktoober 2017/ Märts 2018 (%; N = kõik vastajad)

9

49

36

33

35

37

36

22

38

33

35

34

33

33

15

6

8

9

8

7

9

31

6

13

11

13

12

14

23

1

10

12

10

11

8

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

muu

eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu

22

75

60

58

43

13

21

23

19

5

11

10

16

7

8

9

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100

muu

eesti

RAHVUS (03/2018)

2017/10

2018/03

turvalisemaks ei mõjuta vähem turvalisemaks ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 56

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid

Kaheksandas peatükis kaardistame hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise

suhtes: kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel

peaks Eesti välismissioonidel osalema ja kuidas suhtutakse välismissioonidel osalemisse NATO, Euroopa

Liidu ja ÜRO üksuste koosseisus.

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes

operatsioonides

Positiivne suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides on pidevalt kasvanud

ning on viimases kolmes küsitluses püsinud stabiilselt kõrgel tasemel. 66% Eesti elanikkonnast

leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema

rahvusvahelistes operatsioonides, sealhulgas 25% vastajate arvates tuleks seda kindlasti teha

(Joonis 53). 24 protsenti küsitletutest arvab, et neis operatsioonides ei peaks tõenäoliselt või kindlasti

mitte osalema.

Oluline erinevus missioonidesse suhtumisel on eesti- ja venekeelsete vastajate vahel. Eestlastest toetab

missioonidel osalemist 76 protsenti, venekeelsetest vastajatest vähem kui pooled.

Joonis 53. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? 2016-2018 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

11

32

22

23

22

24

25

36

44

43

41

45

43

41

15

7

7

10

9

7

10

15

12

15

13

14

13

13

23

6

13

13

10

13

11

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

muu

eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 57

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid

Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema

rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st. milline on olulisuselt

esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus.

Kahe kõige olulisema põhjusena nimetati kõige sagedamini, et missioonidel osalemine annab meie

sõduritele reaalse lahingukogemuse (29%) ning see tagab NATO abi võimalike ohtude puhul

Eestis (28%). Mõlemad motiivid tõusid esikohtadele ka kolme põhjuse kogusummas (Joonis 54).

Olulisuselt kaheks järgmiseks argumendiks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate

hinnangul kaasaaitamist rahu tagamisele maailmas (kolme põhjuse summa 33%) ja kriisipiirkondade

elanike kaitsmist (32%). Konfliktide Eestisse levimise ennetamist ja Eesti võimalust maailma poliitikas

kaasa rääkida valis kolme olulisema motiivi hulka 28 protsenti küsitletutest.

Kõige vähemolulisemaks peetakse demokraatlike väärtuste levitamist maailmas (9 protsenti).

Joonis 54. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes

operatsioonides; Märts 2018 (%; N = kõik vastajad)

Nii nagu erines oluliselt eestlaste ja muus rahvusest vastajate suhtumine missioonidel osalemisse, on

ka arusaamad missioonidel osalemise põhjustest mõnevõrra erinevad.

Kolme valiku kogusummas on nii eestlastest kui ka muust rahvusest vastajate jaoks olulisim

kaitseväelaste lahingukogemuse saamine, ehkki viimased nimetavad seda väiksema sagedusega

(vastavalt 71% ja 48%). Teisel kohal on eestlaste jaoks NATO abi tagamine Eestile (62%), millesse

venekeelsed vastajad ju eriti ei usu (nii selgus peatükis 7.2, vt. joonis 48) – nii ongi selle vastuse

osatähtsuseks venekeelsete vastajate seas vaid 25 protsenti. Venekeelsete vastajate jaoks on teise

põhjendusena võrdse tähtsusega kaasa aitamine rahu tagamisele maailmas (32%), Eesti võimalused

kaasa rääkida maailma poliitikas (31%) ja kriisipiirkondade elanike kaitse (31%).

Neid kolme põhjendust ning lisaks ka konfliktide Eestisse levimise ärahoidmist tähtsustatakse võrdselt

nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste valikutes (Joonis 55).

0

3

3

6

5

6

28

29

4

7

8

11

11

14

15

27

5

9

17

11

16

13

9

8

5

14

9

19

28

28

32

33

52

64

Ei oska öelda

Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda osalemist missioonidel

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

Esimene põhjus Teine põhjus Kolmas põhjus KOKKU

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 58

Joonis 55. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides, Märts 2018 (kolm põhjust kokku %; N = kõik vastajad)

8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel

Kuna Eesti kaitseväelased on osalenud missioonidel nii NATO, Euroopa Liidu kui ka ÜRO üksuste

koosseisus, tundsime huvi, kas avalikul arvamusel on erineva egiidi all toimuvatesse operatsioonidesse

ka erinev suhtumine.

Alates 2015 oktoobrist, mil seda küsimust hakati esitama, ei ole üldistes hinnangutes suuri muutusi

toimunud – enam-vähem võrdselt toetatakse kõikidel missioonidel osalemist: NATO üksuste koosseisus

osalemist toetas 2018 märtsis 68%; Euroopa Liidu üksuste koosseisus 63% ja ÜRO

rahutagamisjõudude koosseisus 69%.

Kui valdav osa eestlastest toetab kõigil missioonidel osalemist, seejuures kõige enam NATO missioone

(84%), siis venekeelsete vastajate puhul on sellel, millise organisatsiooni egiidi all missioon toimub,

suurem tähtsus. Kõige toetavam on venekeelsete vastajate suhtumine ÜRO missioonidesse (täielikult

või pigem toetab 53%). Euroopa Liidu missioone toetab 40 protsenti venekeelsetest vastajatest, toetus

NATO missioonidele jääb sellest veelgi madalamaks (toetab 36%, ei toeta 45%) (Joonis 56).

14

9

19

28

28

33

32

52

64

26

13

26

29

31

32

31

25

48

8

7

17

26

26

33

32

63

71

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Mitte miski ei põhjenda osalemist

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

eestlased muud KÕIK

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 59

Joonis 56. Suhtumine Eesti kaitseväe üksuste osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides;

2018 märts (%; N = kõik vastajad)

14

28

24

6

26

20

8

37

27

39

48

45

34

48

43

28

47

41

17

12

13

21

12

14

19

7

11

13

5

8

19

7

11

19

5

10

17

7

10

20

7

12

26

4

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muud rahvused

Eestlased

KÕIK

ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus

Muud rahvused

Eestlased

KÕIK

Euroopa Liidu üksuste koosseisus

Muud rahvused

Eestlased

KÕIK

NATO üksuste koosseisus

Toetan täielikult Pigem toetan Ei oska öelda Pigem ei toeta Üldse ei toeta

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 60

8.4 Arvamus Euroopa Liidu ühisest piirivalveteenistusest ja

relvajõududest

Euroopa Liidus on järjest sagedamini hakatud rääkima nii Euroopa Liidu ühtse piirivalveteenistuse kui

ka ühiste relvajõudude loomise vajalikkusest.

Avalik arvamus suhtub mõlemasse ettepanekusse üldiselt pooldavalt: ühise piirivalveteenistuse loomist

toetab 55 protsenti ja selle vastu on 24 protsenti küsitletutest; ühiste relvajõudude moodustamist

toetab 45% ja selle vastu on 31% (Joonis 57). Siiski on toetus neile ettepanekutele võrreldes sügisega

pisut kahanenud.

Joonis 57. Suhtumine ettepanekusse luua Euroopa Liidu ühine piirivalveteenistus ja ühised relvajõud; võrdlus 2017/2018 (%; N = kõik vastajad)

Eestlastest toetab ühise piirivalve loomist 59 protsenti, venekeelsetest vastajatest 48 protsenti; ühiste

relvajõudude loomise poolt on 49 protsenti eestlastest ja 38 protsenti venekeelsest vastajatest.

Seega on Euroopa Liidu ühiste relvajõudude idee venekeelsete vastajate seas vaid kuue protsendi võtta

suurem kui nende toetus Eesti kuulumisele NATOsse.

19

23

11

15

36

37

34

35

21

17

24

19

16

16

18

20

8

7

13

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ühine piirivalveteenistus

2018/03

2017/10

Ühised relvajõud

2018/03

2017/10

toetan täielikult pigem toetan ei oska öelda pigem ei toeta üldse ei toeta

21

14

12

9

38

34

37

29

18

26

21

29

15

17

17

19

8

9

13

14

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ühine piirivalveteenistus

Eesti

Muu

Ühised relvajõud

Eesti

Muu

toetan täielikult pigem toetan ei oska öelda pigem ei toeta üldse ei toeta

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 61

9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse

Küsiti mitte vastaja enda suhtumist elukutselistesse kaitseväelastesse, vaid seda, kuidas talle tundub,

milline on Eestis inimeste suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse.

Seda suhtumist peetakse stabiilselt positiivseks. Väga heaks või üldiselt heaks peab

tegevväelastesse suhtumist 65% küsitletutest, eestikeelsetest vastajatest koguni 71 protsenti

(Joonis 58).

Joonis 58. Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse; võrdlus 2016-2018 (%; N = kõik vastajad)

2017 oktoobris seda küsimust küsimustikus ei olnud

15

20

17

17

10

50

50

49

54

41

26

23

24

22

36

8

6

7

6

11

1

1

3

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2018/03

2017/03

2016/10

SUHTLUSKEEL (2018/03)

Eesti

Muu

Väga hea Üldiselt hea Ei hea ega halb, neutraalne Ei oska öelda Halb

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 62

10 Naiste rollist kaitseväes

Kui naiste vabatahtlikku ajateenistust on hakanud aja jooksul toetama ühe suurem osa Eesti

elanikkonnast (vt. 6.1.4. käesolevas aruandes), siis naiste roll ja pädevus kutselise kaitseväelasena

tekitab avalikus arvamuses veel üsna vastakaid arvamusi, mis on pealegi väga püsiva loomuga

(Joonis 59).

Joonis 59. Millistel ametikohtadel ja väeosades võiksid teenida naised kaitseväes? võrdlus 2016-2018 (%; N = kõik vastajad)

Hindamiseks esitatud kahe seisukoha vahel jagunesid arvamused pea võrdselt pooleks: 46 protsenti

küsitletutest leiab, et naised peaksid kaitseväes teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides

ning 44 protsenti leiab, et naised võiksid teenida meestega võrdselt kõikides väeosades ja

ametikohtadel.

Tegemist on selge lõhega soorollide tänapäevase ja traditsioonilise käsitluse vahel.

Tagalas ja toetavates funktsioonides eelistaks naisi kaitseväes näha rohkem venekeelsed ning

keskmisest vanemad vastajad: venekeelsetest vastajatest arvab nii 60 protsenti, üle 60 aastatest

vastajatest 57 protsenti.

Naiste võrdseid õigusi ja võimalusi ka kaitseväes töötamisel toetavad aga rohkem eestlased (53%) ning

vastajad vanusegruppides 15-19 (56%) ja 20-39 (53%).

Mehed on rohkem valmis aktsepteerima naiste võrdseid õigusi kaitseväes töötamiseks, kui naised

(Joonis 60).

9

48

43

8

46

46

10

46

44

10

46

44

0 10 20 30 40 50

Ei oska öelda

Peaksid teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides

Võiksid teenida võrdselt meestega kõikides väeosades ja ametikohtadel

03/2018 10/2017 03/2017 10/2016

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 63

Joonis 60. Millistel ametikohtadel ja väeosades võiksid teenida naised kaitseväes? Märts 2018; (%; N = kõik vastajad)

46

42

49

30

43

50

53

53

56

40

49

26

53

43

47

43

57

48

43

39

37

30

48

42

60

38

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kõrgem

kesk

alla kesk

HARIDUS

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS

naine

mees

SUGU

muu

eesti

RAHVUS

meestega võrdselt tagalas ja toetavates funktsioonides

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 64

11 Veteranipoliitika

11.1 Veterani mõiste

Alates 2011. aasta novembrist alates on arvamusmonitooringus sisaldunud küsimus, kas sõna

„veteran“ seostub inimeste jaoks eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe

välismissioonidega. Kuni 2016. aasta märtsini läbi viidud küsitlustest selgus, et enam kui poolele

elanikkonnast (55%) seostus sõna „veteran“ eeskätt Teise maailmasõjaga. Eesti kaitseväe

missioonidega sidus selle termini 17 protsenti kõigist küsitletutest (23% eesti- ja 5% venekeelsetest

vastajatest). Samas valisid üsna paljud vastajad ka vastusevariandi „muu“, mille nad täpsustuseks

lisasid, et nende jaoks tähendab veteran ükskõik millises sõjas osalenud isikut.

Sellest lähtuvalt lisasime sellise vastusevariandi ka küsitletavatele ette antud valikutesse ning just see

vastus saavutaski kõige suurema toetuse. Eelmisel sügisel läbi viidud küsitluses toetas seda arusaama

45 protsenti küsitletutest (Joonis 61).

Joonis 61. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“? Oktoober 2017 (%; N = kõik vastajad)

Kuna aga veteranipoliitika kontekstis on oluline teada saada, mil määral hakkavad inimesed seostama

veterani mõistet Eesti kaitseväe missioonidega, siis naasime seekord varasema küsimuse püstituse

juurde ning välistasime vastuse kõikides sõdades osalenute kohta.

Joonis 62. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“? Märts 2018 (%; N = kõik vastajad)

45

33

8

6

2

6

0 10 20 30 40 50

kõigi Eesti eest erinevates sõdades võidenutega

Teise maailmasõjaga

Eesti kaitseväe missioonidega

Vabadussõjaga

muu

ei oska öelda

42

24

19

5

10

26

31

26

6

11

74

9

5

5

7

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Teise maailmasõjaga

Eesti kaitseväe missioonidega

Vabadussõjaga

muu

ei oska öelda

KÕIK Eesti Muu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 65

Endiselt on esikohal veterani mõiste seostamine Teises maailmasõjas osalenutega (42%), kuid

võrreldes 2016. aasta märtsiga juba üle kümne protsendi vähem. Eesti kaitseväe missioonidel käinutes

näeb aga veterane 24 protsenti küsitletutest (seitsme protsendipunkti võrra enam kui kaks aastat

tagasi).

Venekeelsete vastajate jaoks jääb sõna „veteran“ siiski seotuks peamiselt Teise maailmasõjaga (mis

nende jaoks tähendab eelkõige Suurt Isamaasõda) – selle vastuse annab 74%.

Eestlaste poolehoid kuulub aga 31 protsendiga veterani sellele tähendusele, mis on seotud Eesti

kaitseväe missioonidega ning teisel-kolmandal positsioonil on võrdselt 26 protsendiga Teine

maailmasõda ja Vabadussõda.

Eesti kaitseväe missioonidel osalenuid liigitavad veteranide kategooriasse siiski vähesed vastajad: 10

protsenti eestlastest ja vaid 2 protsenti venekeelsetest (Joonis 62).

11.2 Veteranide päev

Alates 2012. aastast iga aasta 23. aprillil (jüripäeval) tähistatavat veteranide päeva peab 72

protsenti küsitletutest kindlasti või pigem vajalikuks – mida iganes nad siis sõna „veteran“ all ka

ei mõtleks (Joonis 63). Suhtumine veteranipäeva tähistamise vajalikkusesse on olnud positiivne läbi

aastate.

Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest jääb eestlastest madalamaks – sellest

päevast ei tea midagi või ei oska öelda 34 protsenti vastanutest. Päeva tähistamise vajalikuks pidajaid

oli venekeelsete vastajate seas siiski samuti selge enamus - 58 protsenti. Eestlastest toetab veteranide

päeva tähistamist 81 protsenti. Kuus protsenti eestlastest ja kaheksa protsenti venekeelsetest

vastajatest peavad veteranide päeva tähistamist mittevajalikuks.

Joonis 63. Suhtumine veteranide päeva tähistamisse; võrdlus 2016-2018

(%; N = kõik vastajad)

28

41

32

34

33

40

36

30

40

36

40

40

37

36

34

13

23

19

20

16

22

6

5

6

4

5

4

5

2

1

3

3

2

3

1

muu

eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

kindlasti vajalik pigem vajalik ei oska öelda, ei tea sellest pigem mittevajalik täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 66

Ise on veteranide päeva üritustel osalenud 15 protsenti küsitletutest. Ehkki muust rahvusest vastajate

informeeritus sellest päevast oli madalam kui eestlaste seas, on veteranipäeva üritustest osa saanud

17% venekeelsetest ja 15% eestikeelsetest vastajatest (Joonis 64).

Joonis 64. Osalemine veteranide päeva üritustel; Märts 2018 (%; N = kõik vastajad)

Keskmisest enam on veteranipäeva üritustel osalenud 20-39 aastased vastajad, mis on ka loomulik,

kuna näiteks suur veteranipäeva kontsert Tallinnas Vabaduse väljakul orienteerub eelkõige nooremate

inimeste muusikamaitsele. Ka on meie veteranid pigem just selle vanusegrupi eakaaslasteks.

Veteranipäeva üritustel on keskmisest enam osalenud Põhja-Eesti (Harju- ja Lääne-Virumaa) ning

Kesk-Eesti (Rapla-, Järva- ja Jõgevamaa) elanikud – vastavalt 21% ja 22%. Keskmisest vähem on

veteranipäeva üritustel osalenud Lõuna-Eesti maakondade elanikud (Tartu-, Põlva-, Valga-, Viljandi- ja

Võrumaa) – vaid 8 protsenti küsitletutest.

15

81

4

15

82

3

17

79

4

0 20 40 60 80 100

jah

ei

ei oska öelda

KÕIK eesti muu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 67

11.3 Sinilille kampaania

Koos veteranide päeva tähistamise traditsiooniga käivitati ka sinilille kampaania, mille käigus sinilille

märgi ostmisega on võimalik toetada Eesti Vigastatud Võitlejate Ühingut ning avaldava tunnustust

kaitseväe missioonidel osalenud veteranidele.

Kuna küsitlus toimus märtsis, enne tänavuse sinilille kampaania algust, siis puudutasid küsimused

sinilille märgi ostmise ja kandmise kohta eelmise ja varasemate aastate kampaaniaid.

Sinilille märgi on eelmisel või mõnel varasemal aastal ostnud 35% küsitletutest (seejuures 12%

eelmisel aastal, 17% mõnel varasemal ning 6% nii eelmisel kui ka mõnel varasemal aastal). Seda ei ole

teinud 53% ning 12 protsenti ei tea sellest kampaaniast midagi (Joonis 65).

Joonis 65. Kas olete ostnud sinilille märgi?; Märts 2018 (%; N = kõik vastajad)

Kui veteranipäeva üritustest on eestlased ja muust rahvusest vastanud võtnud osa võrdsel määral, siis

sinilille kampaania on seni jõudnud peamiselt eestlasteni. Neist on kampaania käigus kas eelmisel või

mõnel varasemal aastal sinilille märgi ostnud 45 protsenti küsitletutest, muust rahvusest vastajatest on

selle märgi ostnud vaid 14 protsenti.

Sinilille märki on viimase paari aasta jooksul rinnas kandnud 23 protsenti küsitletutest. Eestlastest on

seda märki rinnas kandnud 30 protsenti, muust rahvusest vastanutest aga vaid kuus protsenti (Joonis

66).

Joonis 66. Kas olete sinilille märki rinnas kandnud?; Märts 2018 (%; N = kõik vastajad)

6

12

17

53

12

8

15

22

50

5

2

6

6

59

28

0 10 20 30 40 50 60 70

eelmisel aastal ja varem

eelmisel aastal

varem

ei ole ostnud

ei tea, ei oska öelda

KÕIK eesti muu

23

75

2

30

68

2

6

90

4

0 20 40 60 80 100

jah

ei

ei oska öelda

KÕIK eesti muu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 68

12 Riigikaitseõpetus koolides

Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkonna seas olnud pea

sama positiivne nagu noormeeste kohustuslikku ajateenistussegi: juba 2008. aastast alates on seda

kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud ca neli viiendikku küsitletutest.

2014 sügisel muutsime küsimuse sõnastust: „Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes

peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust?“

Riigikaitseõpetuse õpetamisele avalikkuse poolt avaldatavat toetust võib võrrelda noormeeste

kohustusliku ajateenistuse vajalikuks pidamisega – see kogub väga kõrge ja stabiilse poolehoiu läbi

kõikide küsitluste. Võimalust õppida riigikaitseõpetust peab kindlasti või arvatavasti vajalikuks

83 protsenti küsitletutest (Joonis 67). Eesti- ja venekeelsete vastajate toetus riigikaitseõpetusele

erineb küll enam kui kümne protsendi võrra, kuid on mõlemas vastajate grupis selgelt domineeriv

(eestlastest 88% ja mitte-eestlastest 72%). Samas vastuseisu riigikaitseõpetusele väljendab vaid 15

protsenti vene- ja 8 protsenti eestikeelsetest vastajatest.

Ka erinevates vanusegruppides on toetus riigikaitseõpetusele valdav.

Joonis 67. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates

õppeasutustes; võrdlus 2016-2018 (%; N = kõik vastajad)

45

48

45

46

40

50

32

51

41

44

43

45

45

39

36

37

35

43

34

40

37

40

40

42

39

38

7

8

7

6

9

6

13

4

5

6

5

7

7

5

5

8

12

6

10

10

6

11

7

6

6

7

4

3

3

1

2

0

5

2

3

3

4

3

3

60 +

50 - 59

40 - 49

30 - 39

20 - 29

15 - 19

VANUS (03/2018)

muu

eesti

RAHVUS (03/2018)

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

2018/03

jah, kindlasti arvatavasti küll ei oska öelda arvatavasti mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 69

13 Meediatarbimine

Küsimustikku oli lülitatud ka ulatuslik meediatarbimise plokk, mille eesmärgiks on eelkõige vaadelda,

kuidas sõltuvad elanikkonna riigikaitse alased hoiakud vastajate kontaktist erinevate meediakanalitega.

Selle väljaselgitamine nõuab andmete teisest analüüsi, mis ei ole käesoleva aruande ülesanne.

Esitame alljärgnevalt erinevate tele- ja raadiokanalite vaatamist-kuulamist ning internetiportaalide

jälgimist iseloomustavad küsitlustulemused sagedusjaotustena.

Joonis 68. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete külastamine

(%; N = kõik vastajad)

29

32

24

20

24

12

25

29

16

17

20

11

6

1

15

6

5

8

16

15

18

11

13

9

12

13

11

14

15

13

6

2

14

7

6

9

18

17

22

19

20

16

19

19

18

20

20

20

10

5

21

16

17

15

37

36

36

50

43

63

44

39

55

49

45

56

78

92

50

71

72

68

0% 20% 40% 60% 80% 100%

delfi.ee; rus.delfi

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

uudised.err.ee; novosti.err.ee

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

postimees.ee; rus.postimees

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

teised Eesti internetiportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Venemaa internetiportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Teiste riikide internetiportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 70

Joonis 69. Tele- ja raadiokanalite vaatamine/kuulamine (%; N = kõik vastajad)

44

60

11

12

6

24

35

48

8

33

46

6

7

4

14

19

4

51

19

4

51

36

48

10

12

3

32

14

17

7

10

5

22

17

22

7

18

23

8

8

4

15

9

4

19

11

5

23

14

18

5

8

1

21

16

14

20

17

14

22

16

17

15

17

18

15

11

6

21

12

12

14

13

13

14

15

15

15

8

3

18

26

9

62

61

75

32

32

13

70

32

13

71

74

86

50

60

80

16

57

78

12

35

19

70

72

93

29

0% 20% 40% 60% 80% 100%

ETV eestikeelsed saated

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

ETV venekeelsed saated

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Kanal 2

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

TV3

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

3+

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Pervõi Baltiiski Kanal

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Venemaa telekanalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Eestikeelsed raadioprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Eesti venekeelsed raadioprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 71

Järgmisel joonisel on toodud venekeelsete vastajate suhtumine Eesti NATO liikmeks olekusse, sõltuvalt

nende kontaktist erinevate telekanalitega (Joonis 70).

Näeme, et need venekeelsed vastajad, kes on vaatavad vähemalt kord nädalas Eesti Televisiooni

eestikeelseid saateid, suhtuvad Eesti NATOsse kuulumisse positiivsemalt, kui need, kes jälgivad

vähemalt kord nädalas Venemaa telekanaleid või Pervõi Baltiiski Kanali saateid. Eesti venekeelse kanali

ETV+ jälgimine või mittejälgimine positiivset suhtumist NATOsse ei mõjuta.

Muidugi on juuresoleval joonisel kasutatud vaid telekanalite vaatamist/mittevaatamist mõõtvate

tunnuste üldjaotustega, meediatarbimise täpsema mõju väljaselgitamiseks oleks vaja läbi viia selle

tüpoloogiline analüüs.

Joonis 70. Suhtumine Eesti NATO liikmeks olekusse sõltuvalt telekanalite vaatamisest

(%; N = venekeelsed vastajad)

54

29

46

29

32

32

26

41

16

53

23

53

41

52

52

42

0 20 40 60 80 100

ei vaata

vaatab

Venemaa TV

ei vaata

vaatab

PBK

ei vaata

vaatab

ETV+

ei vaata

vaatab

ETV, ETV2

poolt vastu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 72

Joonis 71. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist (%; N = eestikeelsed vastajad)

Joonis 72. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist (%; N = venekeelsed vastajad)

3

5

6

8

10

12

15

4

6

6

7

7

10

9

0 5 10 15 20 25 30

Äripäev

Linnaleht

Eesti Päevaleht

Eesti Ekspress

Õhtuleht

Maaleht

Postimees

4-6 numbrit 1-3 numbrit

1

2

3

11

15

3

3

5

17

15

0 5 10 15 20 25 30 35

Eesti Päevaleht

Õhtuleht

Postimees

МК Эстония

Linnaleht

4-6 numbrit 1-3 numbrit

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2018 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 73

LISAD

1 Küsimustik

2 Vastuste koondtabelid

3 Sagedustabelid eestlaste vastustega

4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega