Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected]

www.turu-uuringute.eu

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE

Tellija: Kaitseministeerium

Juhan Kivirähk

Sügis 2017

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 2

SISUKORD

SISUKORD ...............................................................................................................................2

KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4

UURINGU TAUST .....................................................................................................................9

1 Valim ......................................................................................................... 9

2 Küsitlustöö .............................................................................................. 10

3 Teostajad ................................................................................................. 12

UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................13

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 13

2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 15

2.1 Üldine taust ............................................................................................................. 15

2.2 Kaitseväe ja Kaitseliidu usaldusväärsus ....................................................................... 17

3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 18

3.1 Julgeolek maailmas .................................................................................................. 18

3.2 Julgeolek Eestis ....................................................................................................... 19

3.3 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 20

3.4 Ohud Eestile ............................................................................................................ 23

3.5 Julgeolekuohtude meediakajastusest .......................................................................... 25

3.6 Julgeolekutagatised .................................................................................................. 26

4 Eesti inimeste kaitsetahe ......................................................................... 28

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 28

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 30

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 32

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 34

4.5 Mis teemadel vajatakse rohkem informatsiooni? .......................................................... 35

5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 37

5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 37

5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 38

5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse ....................................................... 39

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 40

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 41

6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 42

6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 42

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 47

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ............................................................. 48

6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 49

6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse ............................................................................. 50

7 NATO ....................................................................................................... 52

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 52

7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral ......................................................................... 54

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 55

7.4 Hinnangud NATO lahingugrupi mõjule Eesti turvalisusele .............................................. 56

7.5 Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele .................................................................... 57

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 59

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 59

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 59

8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel ................................................... 61

8.4 Arvamus Euroopa Liidu ühisest piirivalveteenistusest ja relvajõududest .......................... 63

9 Naiste rollist kaitseväes ........................................................................... 64

10 Veteranipoliitika ...................................................................................... 67

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 3

10.1 Veterani mõiste ....................................................................................................... 67

10.2 Veteranide päev ....................................................................................................... 68

11 Riigikaitseõpetus koolides ....................................................................... 69

12 Meediatarbimine ...................................................................................... 70

LISAD ....................................................................................................................................73

1 Küsimustik ............................................................................................... 73

2 Vastuste koondtabelid ............................................................................. 73

3 Sagedustabelid eestlaste vastustega ....................................................... 73

4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega ............................................. 73

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 4

KOKKUVÕTE

 Turu-uuringute AS viis 2017. aasta oktoobris Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse teemalise

avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1201 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.

Tegemist oli juba neljakümne teise küsitlusega avaliku arvamuse monitooringuseerias,

millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris.

 Inimeste hinnangud muutustele Eesti elus on järk-järgult paranenud: seda, et Eesti elu on muutunud

paremuse poole, leiab 41 protsenti ning seda, et olukord on muutunud halvemaks, arvab vaid viiendik

küsitletutest. Eesti elule antud hinnangute järsk paranemine leidis aset pärast eelmisel sügisel

toimunud valitsuse vahetust.

Venekeelsed vastajad hindavad Eesti elus toimunud muutusi kriitilisemalt kui eestlased, kuid ka

nende hinnangud riigis toimunud muudatustele on liikunud positiivsemas suunas. Eestlastest näeb

liikumist paremuse poole 44%, mitte-eestlastest 36%.

 Nende osakaal, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli, on

võrreldes eelmise küsitlusega kahanenud aasta varasemale tasemele (55%). Eestlaste hulgas on

selliseid vastajaid 63 protsenti, venekeelsete vastajate seas 38 protsenti.

 Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus

päästeteenistuste vastu (täielikult või pigem usaldab 95%). Sellele järgnevad pingereas politsei

(85%), kaitsevägi (76%), Kaitseliit (71%). Poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus tõusis võrreldes

mitme varasema küsitluskorraga plusspoolele juba 2016 sügisel ja on endiselt positiivne: Vabariigi

presidenti usaldab 68%, peaministrit 59 protsenti; valitsust 52% ja riigikogu 49% küsitletutest.

 Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide

tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist suuremaks. Vahepeal sellise hinnangu andjate

osakaal küll vähenes, ent viimane küsitlus näitab taas ärevuse kasvu: 66 protsenti küsitletutest leiab,

et olukord maailmas muutub ebaturvalisemaks ja vaid 9% usub, et maailm muutub eeloleval

kümnendil turvalisemaks. 19% arvab, et olukord püsib muutumatuna.

 Eesti julgeoleku olukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana kui maailmas tervikuna: 27

protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes;

25 protsenti näeb ette ebaturvalisuse kasvu; 33 protsenti olukorra muutumatuna püsimist.

 Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli veel 2015. aasta märtsis esikohal Venemaa tegevus

oma mõjuvõimu taastamiseks, siis sealt alates on ohtlikumaks peetud Islamiriigi tegevust. Siiski on

ka selle ohu aktuaalsus avalikus arvamuses kahanenud. Islamiriiki peab kindlasti ohuks 60%, sellele

järgneb terrorivõrgustike tegevust (53%). Ohuks maailmarahule peetakse ka sõjapõgenike ja

pagulaste sisserännet Euroopasse (49%) ning esmakordselt vastuste valikusse lülitatud Põhja-Korea

tuumaprogrammi (50%).

Sõda Süürias on tasapisi oma aktuaalsust kaotamas, seda kindlasti ohuks pidavate vastajate

osakaal langenud 39 protsendile. Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides on

ohutegurina taandunud päris pingerea lõppu – seda peab kindlasti ohtlikuks vaid 29 protsenti

küsitletutest. Venemaa mõjuvõimu taotlustest ohtlikumaks hinnatakse seekordses küsitluses

globaalsete kliimamuutuste mõju; organiseeritud kuritegevust; relvakonflikti Ida-Ukrainas ning

ülemaailmset majanduskriisi.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 5

 Eestit ähvardavate ohtude seas on kolm sellist, mille realiseerumist peavad enam kui pooled

vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 67% elanike arvates võib toimuda

organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu; 58% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda

Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides ning ulatuslikku merereostust peab väga või

küllaltki tõenäoliseks 50% küsitletutest.

Ulatuslikku või piiratud ulatusega sõjalist rünnakut Eesti vastu peab väga või küllaltki tõenäoliseks

21 protsenti küsitletutest. Veel 2015. aasta kevadel pidas sõjalist rünnakut Eesti vastu väga või

küllaltki tõenäoliseks 36 protsenti küsitletutest.

 Seekordses küsitluses esitati täiendav küsimus selle kohta, kuidas hinnatakse julgeolekuohtude

teemalist meediakajastust - kas Eesti meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit ähvardavatest

sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga sageli, parasjagu või pigem liiga vähe? Enam kui pooled

eestlased (54%) leiavad, et Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest räägitakse ja kirjutatakse

parasjagu ja piisavalt, mitte-eestlaste enamiku arvates aga kajastatakse seda teemat ülearu palju

(52%). Seda, et sõjalistest ohtudest räägitakse liiga vähe, arvab vaid 8 protsenti küsitletutest

 Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (61% nimetab seda

ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti iseseisva

kaitsevõime arendamine (40%), sellele järgneb koostöö ja head suhted Venemaaga (30%), mida

peavad peamiseks julgeolekugarantiiks 59% venekeelsetest ja 16% eestlastest vastajatest. Eestlaste

jaoks on selgelt olulisim julgeolekugarantii NATO-sse kuulumine (78%; venekeelsetest 26%) ja teisel

kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (43%; venekeelsed 34%).

 Relvastatud vastupanu osutamist võõrriigi kallaletungi korral peab kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks

80 protsenti küsitletutest. Eestlased peavad relvastatud vastupanu osutamist vajalikumaks kui mitte-

eestlased (kindlasti vajalikuks peab vastupanu osutamist 52% eesti- ja 36% venekeelsetest

vastajatest), kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 14 protsenti.

 Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 54% elanikkonnast: 61%

eestlastest ja 41% venekeelsetest vastajatest. Alla 65-aastastest meeskodanikest on valmis ise

riigikaitses osalema kolm neljandikku, eestlastest meeskodanikest 80 protsenti.

 Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies inimene. Tõenäolisemad

Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 27%) ning kuni 39 aastased inimesed

(umbes kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 27 protsenti,

eestlastest 20 protsenti.

 Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal. Vaid veidi üle neljandiku küsitletutest

vastab, et teavad üldjoontes, mida nad saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, enam kui kaks

kolmandikku ei ole aga sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud.

Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas on kavas teavitada ohu korral

avalikkust (40%), kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (33%), kuidas

korraldatakse evakueerimist (34%) ning kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega

seotud küsimusi (32%). Meessoost vastajad tunnevad keskmisest pisut enam huvi ka mobilisatsiooni

läbiviimise ja oma kohustuste vastu riigikaitses osalemiseks.

 52 protsenti küsitletutest leiab, et võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta

kuni liitlaste abi saabumiseni.

 Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates on domineeriv seisukoht on, et kaitsekulud võiks püsida

praeguseks saavutatud tasemel (47%). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 23% ja vähendamist 21%

elanikkonnast.

 Omapoolseks annetuseks riigikaitse arendamiseks oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis 28 protsenti

küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks riigikaitsele 63 protsenti.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 6

 Positiivseid hinnanguid riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal andnud

ligikaudu 70 protsenti küsitletutest. Seekord on selliste vastajate osakaal 72 protsenti. Eestlaste

hinnang riigikaitse arendamisele võrreldes mitte-eestlastega on positiivsem (riigikaitse arendamiseks

tehtut hindab heaks vastavalt 79% ja 57%).

 Kui 2014. aasta sügisel olid hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele selgelt negatiivsed, siis juba 2016

kevadeks jõudsid positiivseid hinnangud ülekaalu. Oktoobris 2017 andis riigipiiri kaitstusele positiivse

hinnangu 56 protsenti ja negatiivse hinnangu 27 protsenti küsitletutest.

 Noormeeste ajateenistuse suhtes on Eesti elanikud läbi kogu monitooringuperioodi olnud väga

soosivalt meelestatud. Ka käesolevas küsitluses peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks

vajalikuks 92 protsenti, sh 63% peab seda kindlasti vajalikuks.

 Valdavalt pooldatakse ka seisukohta, et sobiva koormusega võiksid kaitseväeteenistuse läbida ka

väiksemate tervisehäiretega noormehed – seda leiab 66% küsitletutest.

 Suurem osa inimestest suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 25% mõistab sellise

käitumise hukka ja 43% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on ajateenistusest

kõrvalehoidmise suhtes nooremad vanusegrupid: 20-29 aastastest suhtub kõrvalehoidmisesse

mõistvalt üle 40 protsendi.

 Alates 2013. aastast naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas

järjest enam mõistmist. Kolme variandi hulgast, milline võiks olla naiste suhe ajateenistusega, valis

79 protsenti küsitletutest vastuse, et naistel peaks olema võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida.

Naiste kohustuslikku ajateenistust pooldas 4 protsenti; seda, et naised ei peaks ajateenistust üldse

läbima, arvas 15 protsenti.

Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega

kui venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest pooldab naiste võimalust ajateenistust

vabatahtlikult läbida 83%, siis venekeelsetest 70 protsenti.

 Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti,

mis vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi

programmi järgi? Koos toetuse tõusuga naiste vabatahtlikule ajateenistusele on paraku suurenenud

nende vastajate osakaal, kes leiavad, et naiste ajateenistust tuleks korraldada eraldi programmi järgi

– nii arvab 55% naiste ajateenistuse pooldajatest, ajateenistust noormeestega samadel alustel peab

õigeks 40 protsenti.

 80% elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline

kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustuva reservarmeega. Kohustuslikust

ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut peaks õigeks 13 protsenti.

 78 protsenti küsitletutest (eestlastest 85 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine,

mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku riigiasutuste ja terve

ühiskonna ühine ülesanne, on Eesti jaoks kindlasti või tõenäoliselt sobiv.

 Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks sõjalise õppe läbiviimist ja pidevat

valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks – need ülesanded paigutavad esikohale vastavalt 29 ja 22

protsenti küsitletutest. Kolme valiku kokkuvõttes tõuseb esikohale pidev valmisolek riigi sõjaliseks

kaitseks (53%) ning teist-kolmandat kohta tõuseb sõjalise õppe läbiviimise kõrval jagama õnnetuste

ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine (mõlemad 45%).

Kui eestlaste seas domineerivad Kaitseliidu puhul riigikaitselised ülesanded, siis venekeelne

elanikkond näeb Kaitseliitu pigem tsiviilkaitselise organisatsioonina, tähtsustades rohkem selliseid

ülesandeid nagu õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine ning tsiviilelanikkonna

organiseeritud kaitsmine ohuolukordades.

 Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest viis protsenti, mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt

Kaitseliiduga 22 protsendil. Kui neile, kes Kaitseliitu ei kuulu, tehtaks ettepanek Kaitseliiduga või

sellega seotud organisatsioonidega ühineda, oleks kindlasti valmis liituma 6% ja arvatavasti liituks

17%. Liitumisvalmidus on kõrgem nooremate vastajate seas.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 7

 Suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse püsib stabiilselt positiivsena: seda pooldab 74%

elanikkonnast. Eestlastest pooldab NATOsse kuulumist 92 protsenti, venekeelsetest vastajatest vaid

33 protsenti.

 Küsimuses selle kohta, millist abi on Eestil NATO-lt sõjalise ohu korral oodata, oli vastajatel võimalik

anda mitu vastust. Pooled vastajaist leidsid, et NATO osutaks konflikti puhkedes otsest sõjalist abi

ning 39% arvas, et NATO liikmeks olek hoiab sõjalise rünnaku võimaluse Eesti vastu hoopis ära.

Seda, et NATO riigid piirduksid vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega, leidis 17% küsitletuist ning

seda, et Eestil pole NATO poolt mingit abi loota arvas 13 protsenti.

 Kindlustundele NATO toetuse osas aitavad kaasa alliansi poolt tehtud reaalsed sammud Eesti

turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab: 70 protsenti küsitletutest (eestlastest 81%)

leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks piisavalt teinud ja 70% elanikkonnast (90%

eestlastest, kuid vaid 26 protsenti venekeelsetest vastajatest) toetab NATO liitlasvägede kohalolekut

Eestis.

 Oktoobris 2017 lisandus küsimus, kas Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid muudavad riigi

üldiselt turvalisemaks või pigem vähem turvaliseks või ei mõjuta nad turvalisust kummaski suunas.

Kui eestlastest leiab 78 protsenti, et NATO lahingugrupp on muutnud Eesti turvalisemaks, siis mitte-

eestlaste enamik selles Eesti turvalisusele mõju ei näe.

 Teise uue küsimusena soovisime teada saada, milliste omadussõnadega iseloomustavad vastajad

Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdureid. Sõdurite kirjeldamiseks kasutatakse valdavalt

positiivseid sõnu, millest kõige sagedamini kordub „professionaalsed“. Järgne vad sellised

iseloomustused nagu „sõbralikud“, „heade kavatsustega“, „viisakad“, „võimekad“, „pühendunud“ ja

„Eestist hästi informeeritud“. Eesti suhtes ükskõikseks peab liitlasvägede sõdureid vaid 9 protsenti,

mitteusaldusväärseks viis protsenti.

 67% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema

rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti

kaitsejõudude osalemisele missioonidel on suurem (75%), venekeelsetel vastajatel madalam (50%).

 Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike seetõttu, et see

annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe põhjusena kolmest 66%)

ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (51%).

 Kaks kolmandikku ja rohkem küsitletutest toetab Eesti osalemist NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO egiidi

all toimuvatel missioonidel. Venekeelsete vastajate seas on soositum osalemine ÜRO missioonidel,

selle järel Euroopa Liidu missioonidel ning kõige vähem toetatakse osalust NATO üksuste koosseisus.

 Euroopa Liidu ühise piirivalveteenistuse loomist toetab 60 protsenti ja Euroopa Liidu ühiste

relvajõudude loomist 50 protsenti küsitletutest.

 Avalikkuse arusaamad naiste rollist ja pädevusest kaitseväes on üsnagi vastandlikud: 46 protsenti

küsitletutest leiab, et naised peaksid kaitseväes teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides

ja 44 protsenti, et naised võiksid teenida meestega võrdselt kõikides väeosades ja ametikohtadel.

 Erinevatest väidetest naiste rolli kohta kaitseväes sai kõige üksmeelsema toetuse seisukoht, et

kaitseväes teenimine sobib vähestele naistele, kuid soovijatele ei tohiks mingeid piiranguid seada –

sellega nõustus täielikult või pigem 82 protsenti küsitletutest.

Valdava toetuse pälvis ka seisukoht, et naised saavad Kaitseväes hakkama kõikide ülesannetega, kui

neile on tagatud meestega nii võrdsed võimalused kui ka võrdsed nõudmised – sellega nõustus 60%

küsitletutest. Ka väide, et suurem osa naistest ja meestest on võrdselt võimelised riigikaitses

osalema, pälvis 59% küsitletute nõusoleku.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 8

Samas nõustus 53 protsenti küsitletutest ka seisukohaga, et naised pole sõjapidamiseks sobivad,

mistõttu riigikaitse peaks jääma meeste pärusmaaks ning 51 protsenti, et sõja ajal ei tohiks naised

lahingüksustes teenida. Kõige ebapopulaarsemaks osutus seisukoht, et naiste kaasatuse

suurendamiseks tuleks kaitseväes rakendada sookvoote ning alandada naistele esitatavaid nõudmisi

– seda pooldas vaid 31 protsenti küsitletutest.

 Sõna „veteran“ on venekeelses arvamusruumis tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga – 67

protsendi venekeelsete vastajate jaoks on veteranideks just Suurest Isamaasõjast osavõtnud. 58

protsendi eestlaste jaoks seostub aga mõiste „veteran“ kõigi Eesti eest erinevates sõdades

võidelnutega.

 Järjest suuremat poolehoidu kogub veteranide päeva tähistamine – 77 protsenti küsitletutest peab

seda kindlasti või pigem vajalikuks. Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest

jääb siiski veel väikeseks – sellest päevast ei tea midagi või ei oska öelda 30 protsenti vastanutest.

Samas, päeva tähistamise vajalikuks pidajaid oli ka venekeelsete vastajate seas enamus (56

protsenti), eestlastest toetab veteranide päeva tähistamist 85 protsenti.

 Riigikaitseõpetuse õpetamisele avalikkuse poolt avaldatavat toetust võib võrrelda noormeeste

kohustusliku ajateenistuse vajalikuks pidamisega – see kogub väga kõrge ja stabiilse poolehoiu läbi

kõikide küsitluste. Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida

riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 84 protsenti küsitletutest. Toetus riigikaitseõpetusele

on suur nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate hulgas.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 9

UURINGU TAUST

Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 26. septembrist kuni - 16. oktoobrini 2017.

aastal läbi viidud omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne

esitatakse Kaitseministeeriumile.

Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:

 Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eestis elamise üle;

 Riiklike institutsioonide (sh. kaitsejõudude) usaldusväärsus;

 Hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;

 Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;

 Inimeste kaitsetahe ning käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;

 Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;

 Suhtumine meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku ajateenistusse;

 Suhtumine naiste rolli riigikaitses;

 Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest;

 Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;

 Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning

kommentaaridega, lisades on esitatud tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes.

1 Valim

Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav

uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku 1

102 953 inimest (ESA, 01.01.2016.a.).

Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi

proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille

alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub

juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel.

Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et

saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna

keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades

venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute

venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi.

Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud

aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15 ja rohkem

aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele,

kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse

sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise koosseisule vastavamaks.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 10

Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse

uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese

küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem.

Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool.

Tabel 1 Valimivea piirid

2 Küsitlustöö

Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud tahvelarvutite vahendusel, mis viidi läbi vastavalt

respondendi eelistusele kas eesti või vene keeles. Küsitlustöös osales 63 vastava ettevalmistuse saanud

Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1201 intervjuud 100 erinevas küsitluspunktis. Vastanute

sotsiaal-demograafiline profiil on toodud joonisel 1.

Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on

esitatud tabelis 2.

Tabel 2 Küsitlustöö tulemused

Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku

Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 417

Kedagi pole kodus 2463

Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 110

Keelduti kontaktist 546

Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 818

Muu mittetoimumise põhjus 151

Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 175

Kokkuvõte

Kokku aadresse 5881

Korduvvisiite 1168

Korrektselt täidetud küsimustikke 1201

Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 22.0.

50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2%

10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68%

20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14%

30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01%

40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34%

50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88%

60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54%

70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28%

80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07%

90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89%

100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74%

110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62%

120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50%

130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41%

150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24%

200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94%

300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58%

500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23%

750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00%

1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87%

1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71%

Vastuse proportsioon

V a li

m i

s u

u r u

s

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 11

Joonis 1 – Lõppvalimi kaalutud sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1201

46

54

68

32

83

8

1

8

7

14

17

16

19

27

15

61

24

10

13

27

23

27

17

21

15

6

6

27

8

32

16

11

12

7

22

69

31

0 20 40 60 80 100

SUGU

Mees

Naine

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

KODAKONDSUS

Eesti

Venemaa

muu riik

määratlemata

VANUS

15- 19 a.

20- 29 a.

30- 39 a.

40- 49 a.

50- 59 a.

60 ja rohkem

HARIDUS

Alg- või põhiharidus

Kutse-, kesk- või keskeriharidus

Kõrgharidus

SISSETULEK PERELIIKME KOHTA

kuni 300 €

301-400 €

401-650 €

651+ €

ei soovi/ ei oska öelda

STAATUS

Ettevõtja, juht, tippspetsialist

Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja

Oskustööline, operaator

Muu töötav

Õpilane, üliõpilane

Pensionär

Muu mittetöötav

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

LINN/MAA

linn

maa

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 12

3 Teostajad

Uuringu erinevates etappides olid vastutavad:

Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk

Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Kristel Merusk,

Kaja Södor,

Roman Vjazemski.

Andmetöötlus ja tabelid: Reijo Pohl

Marina Karpištšenko

Tellija-poolne kontaktisik: Anniki Rebane

Kontaktandmed:

 Üldtelefon: 585 29 700

 E-post: [email protected]

 Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee

 Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn

Uuringujuhi kontaktandmed:

 Telefon: 5515200

 E-post: [email protected]

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 13

UURINGU TULEMUSED

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle

Inimeste suhtumist ühiskonnaelu erinevatesse küsimustesse, sealhulgas riigikaitsesse, mõjutab

muuhulgas ka see, kui positiivselt või negatiivselt hinnatakse Eesti elu tervikuna. Selle teada saamiseks

küsisime, kas olukorda Eestis nähakse arenemas paremuse või halvemuse suunas.

Võrreldes 2015 aastaga on inimeste hinnangud muutustele Eesti elus järk-järgult paranenud: seda, et

Eesti elu on muutunud paremuse poole, leiab 41 protsenti ning seda, et olukord on muutunud halvemaks,

arvab vaid viiendik küsitletutest (Joonis 2). Hüppeline paranemine Eesti elule antud hinnangutes leidis

aset pärast eelmisel sügisel toimunud valitsuse vahetust.

Venekeelsed vastajad hindavad Eesti elus toimunud muutusi siiski veel kriitilisemalt kui eestlased, kuid

ka nende hinnangud riigis toimunud muudatustele on muutunud positiivsemaks.

Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus, 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Positiivsemalt hindavad Eesti arengut kõrgharidusega vastajad, kelle seas muutusi paremuse suunas

tajub 52 protsenti. Kesk- või kesk-eriharidusega vastajatest arvab nii vaid 36 protsenti, 38% aga leiavad,

et olukord pole muutunud.

Mõistagi mõjutab hinnanguid ka vastaja majanduslik olukord – muudatusi paremuse poole hakatakse

keskmisest enam tajuma alates 400 euro suurusest sissetulekust ühe leibkonna liikme kohta kuus. Neist

vastajaist, kelle igakuine sissetulek pere liikme kohta on 401-650 eurot, näevad muutusi paremusele 43

protsenti ning neist, kelle sissetulek pere liikme kohta ületab 650 eurot kuus - 46 protsenti.

Kuni 300 eurot leibkonna liikme kohta saavatest vastajaist tajub olukorra paranemist vaid 32%, 27%

neist aga peab olukorda halvenenuks ja 39% samaks jäänuks.

36

44

28

26

32

39

41

31

37

43

41

38

38

35

29

17

25

29

26

20

21

4

2

4

4

4

3

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

RAHVUS (2017/10)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 14

Sellest, kuidas tajutakse muutusi Eesti elus, sõltub olulisel määral ka see, milline on vastajate

emotsionaalne suhe Eestisse - kas siin elamise üle tuntakse uhkust ja heameelt.

Nende osakaal, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli, on võrreldes

eelmise küsitlusega kahanenud aasta varasemale tasemele. Kui kevadel andis sellele küsimusele vastuse

„väga või küllalt sageli“ 60 protsenti, siis seekord on vastav näitaja vaid 55 protsenti. Eestlaste hulgas

on väga või küllalt sageli uhkust või heameelt tundvaid vastajaid 63 protsenti, teistest rahvustest inimeste

seas 38 protsenti.

Nende vastanute osakaal, kes ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt, ei ole viimastes

küsitlustes ületanud kuut protsenti, rohkem on selliseid inimesi venekeelsete vastajate seas (9%) (Joonis

3).

Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis, 2015-2017 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

Kõige vähem tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt Eesti kodakondust mitte omavad vastajad:

Venemaa kodanikud 34% ja määratlemata kodakondsusega vastajad 32%.

Mitte-eestlastest Eesti kodanikest tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt 44 protsenti, mitte

kunagi – 7 protsenti.

Järgmisest tabelist on näha, kuidas on seotud uhkus ja heameel Eestis elamise üle hinnangutega Eesti

elu arengule. Positiivse suhtumisega Eesti üldisesse arengusse kaasneb ka suurem uhkustunne ning

vastupidi – nende seas, kes tajuvad Eesti arengut negatiivselt, on ka oluliselt vähem neid, kes tunnevad

uhkust ja heameelt Eestis elamisest.

Tabel 3 – Eesti elule antud hinnangute seos uhkuse ja heameelega Eesti üle

Kas tunnete uhkust ja heameelt … Eesti elu on muutunud

paremaks jäänud samaks halvemaks

… Eestis elamise üle

väga v. küllalt sageli

mitte kunagi

67%

3%

53%

7%

37%

11%

10

29

18

23

22

25

23

28

34

32

33

32

35

32

5

3

5

4

3

2

4

48

28

39

34

38

34

35

9

4

6

6

5

4

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

RAHVUS (2017/03)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 15

2 Institutsioonide usaldusväärsus

Uuringus on vaatluse all elanike usaldus mitmete riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu.

Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende olulist rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana,

elluviijana või toetajana.

2.1 Üldine taust

Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust neljapallisel skaalal: täielikult usaldan, pigem usaldan,

pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse kõige enam

päästeteenistust – päästjaid usaldab tervelt 95% Eesti elanikkonnast, järgnevad politsei

(85%), kaitsevägi (76%) ja Kaitseliit (71%) (Joonis 4). Seega usaldavad Eesti inimesed kõige enam

ühiskonna turvalisust tagavaid jõustruktuure.

Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus (%; N = kõik vastajad)

Ehkki traditsiooniliselt pälvivad kõige vähem usaldust poliitilised institutsioonid, on ka riigikogu ja

valitsuse usaldusväärsuse saldo (usaldajate ja mitte-usaldajate osakaalude vahe) võrreldes eelmise

valitsuse võimuperioodiga olnud viimases kahes küsitluses plusspoolel – nii valitsust kui ka riigikogu

usaldab ligikaudu pool elanikkonnast.

Valitsusest mõnevõrra suuremat usaldust tuntakse peaministri isiku vastu (59%), kõige usaldusväärsem

võimu-institutsioon on aga Vabariigi president (68%) .

Presidendi ja peaministri vahele mahuvad usaldusväärsuselt Euroopa Liit ja NATO

Ka kõrgematele riigi võimuinstitutsioonidele antud hinnanguid mõjutab hinnang sellele, kuidas on Eesti

elu viimastel aastatel arenenud. Need, kes näevad arengut positiivses suunas, usaldavad keskmisest

enam Riigikogu ja valitsust, need aga, kelle arvates elu on muutunud halvemaks, väljendavad riigivõimu

tegevuse suhtes usaldamatust (Tabel 4).

-43

-40

-32

-29

-29

-22

-13

-16

-13

-3

49

52

59

61

63

68

71

76

85

95

6

12

27

32

34

46

58

60

72

92

-60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

Riigikogu

Valitsus

Peaminister

NATO

Euroopa Liit

President

Kaitseliit

Kaitsevägi

Politsei

Päästeteenistus

Üldse/pigem ei usalda Täielikult/pigem usaldab Saldo

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 16

Tabel 4 – Eesti elule antud hinnangute seos riigivõimu usaldusväärsusega

Mil määral Te usaldate … Eesti elu on muutunud

paremaks jäänud samaks halvemaks

… Riigikogu

täielikult v. pigem usaldab

pigem v. üldse ei usalda

66%

27%

47%

46%

22%

68%

… Valitsus

täielikult v. pigem usaldab

pigem v. üldse ei usalda

70%

22%

49%

42%

26%

70%

Eestlaste usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitte-eestlastel (Joonis 5).

Kõige väiksemad on erinevused peaministri, valitsuse ja riigikogu puhul - Reformierakonna valitsemise

ajal tekkinud suur lõhe võimuorganite usaldusväärsuses hakkab tasapisi kaduma. Ka päästeteenistuste

ja politsei puhul ei ületa erinevus kümmet protsenti. Suurimad erinevused ilmnevad aga NATO

(eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult või pigem 79%, venekeelsetest 23%), Kaitseliidu (86% vs

40%), kaitseväe (89% vs 51%) ja presidendi (79% vs 43%) puhul.

Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus eestlaste ja muust rahvusest elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

45

48

55

23

57

43

40

51

78

90

51

54

67

79

61

79

86

89

88

98

0 20 40 60 80 100 120

Riigikogu

Valitsus

Euroopa Liit

NATO

Peaminister

President

Kaitseliit

Kaitsevägi

Politsei

Päästeteenistus

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 17

2.2 Kaitseväe ja Kaitseliidu usaldusväärsus

Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes aga

teisel kohal, usaldas 2017. aasta oktoobris 76% Eesti elanikest – seda on kolme protsendi võrra

vähem kui märtsis (Joonis 6). Pisut on kahanenud eestlaste usaldusprotsent - venekeelsete vastajate

seas püsib see 51 protsendil.

Siiski on eesti- ja venekeelsete vastajate hinnangutes endiselt väga suur erinevus. Tundub, et kui

eestlastest vastajate jaoks seostub kaitsevägi Eesti turvalisuse tagamisega, siis venekeelsed vastajad

hindavad seda pigem sarnaselt riigi poliitiliste institutsioonidega.

Joonis 6. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2017; eesti- ja venekeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

Kaitseliit asub usaldusväärsemate institutsioonide seas kohe kaitseväe järel ja selle usaldusväärsus pole

kevadega võrreldes muutunud – Kaitseliitu usaldas 2017. aasta oktoobris 71% Eesti elanikest

(86 protsenti eestlastest ja 40% mitte-eestlastest). Selline tase on püsinud muutumatuna juba

2015 kevadest saadik (Joonis 7).

Joonis 7. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2017; eesti- ja venekeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

58 64

59

68 7471 73 73

67

75 75 79

74 76 74

80 78 84

79 81 76

81 81 80 83 83

76 79

75 82

84 83 82 78 78 77

75 79

76

53

58

56

67 73

64

74

84 7981 79

74

82 84 80

85 84 81 8584

87 89 88 87 91 9090 9192 88

91 86

90 9092 9390 91 90 9092

89

39 35

40 40 45

49 54

49 52 53

61

52

60 55 56

50 58 60

68 65

75

60 66

48

59 62

58 62 62

49 53

48

60 67

62 58

49 51 47 45

5151

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

KÕIK Eestikeelsed Venekeelsed

39 4542

48 5357585856595654585957

686566 62656468646871686769

64 74757374717071717171

394139 48

5450 55

6464666465686766676766

7774747779777975 80828279

84 76

85858589868586868786

20232222252730 23

4040 45

3638 323134

4138 47

42 46

333334 43424243

37383536

4851 4642403637363740

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

KÕIK Eestikeelsed Venekeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 18

3 Julgeolek ning ohud

Kolmas peatükk annab ülevaate sellest, milliseks hindab avalikkus julgeoleku alast olukorda Eestis ja

maailmas, milliseid ohtusid nähakse lähemate aastate jooksul julgeolekule ning mis aitaks tagada Eesti

riigi suuremat julgeolekut.

3.1 Julgeolek maailmas

Küsimust, millega vastajatel palutakse hinnata maailma julgeolekuolukorra muutumist, on esitatud juba

alates 2000. aastast ja see kõlab järgmiselt: Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel muutub

maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või vastupidi, suureneb

ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus?

Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide

tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist kõrgemale. 2016 sügisel sellise hinnangu andjate

osakaal küll vähenes, ent püsis endiselt kõrge. Viimane küsitlus näitab taas ärevuse kasvu: 66 protsenti

küsitletutest leiab, et olukord maailmas muutub ebaturvalisemaks, vaid 9% usub, et maailm muutub

eeloleval kümnendil turvalisemaks. 19% arvab, et olukord püsib muutumatuna (Joonis 8).

Kasvanud on nii eestlaste kui ka mitte-eestlaste ohutaju: eestlaste seas on ebaturvalisuse kasvu

hinnangud kasvanud 66 protsendilt 70 protsendile; mitte-eestlaste seas aga 40 protsendilt 57

protsendile. Neljandik mitte-eestlasest prognoosib olukorra muutumatuks jäämist.

Joonis 8. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel, 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Pikemaajalisem trend kahe vastandliku seisukoha osakaaludega on esitatud joonisel 9. Sellelt on näha,

et alates 2014 aasta kevadest, kui sai alguse Ukraina kriis, on ebaturvalisuse ja sõjaliste konfliktide kasvu

kartvate vastajate osakaal püsinud 60 protsendist kõrgemal (kolmes küsitluses koguni üle 70 protsendi).

Turvalisema maailma lootusi pole pärast 2000. aastat enam eriti juletud hellitada.

10

9

7

7

10

10

9

24

16

16

15

20

22

19

57

70

71

72

63

58

66

9

5

6

6

7

10

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

Olukord muutub turvalisemaks

Olukord ei muutu

Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord

Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 19

Joonis 9. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

3.2 Julgeolek Eestis

Küsimus Eesti julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses:

Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast

praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes?

Turvalisuse olukorda Eestis tajutakse positiivsemana kui maailmas tervikuna. Kui 2015 kevadel

oli kolmandik neid, kes uskusid turvalisuse kasvu, kuid seejärel kolmes küsitluses olid ebaturvalisuse

kasvu eeldajad ülekaalus, siis nüüd on positiivse ja negatiivse hinnangu andnute osakaalud ligikaudu

võrdsustunud: 27 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates

tingimustes, 25 protsenti näeb ette ebaturvalisuse kasvu ning 33 protsenti olukorra samana püsimist.

Joonis 10. Olukord Eestis eeloleval aastakümnel, 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

25 23

12 14 15 13 17 17 18

13

20

12 13 15 12 12 14 12

15 11

7 11

14 18

15 9

14 13 12 15 15

10 8 7 7 7 10 10 9

40

25

53

43 41 47

50

41

34

43 40

51 49 47 44

50 56

43 48 48

65

56

45 44 44

63

49

57 56

46 50

62 66

70 71 72

63 58

66

0

20

40

60

80

0 1 /2

0 0 0

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht

22

30

32

23

23

20

28

27

42

29

32

31

31

34

32

33

20

28

19

31

27

29

26

25

16

13

17

15

19

16

14

15

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

Turvalisemates Olukord ei muutu Ebaturvalisemates Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 20

Eestlased on tuleviku turvalisust hinnates veidi pessimistlikumad kui mitte-eestlased: ebaturvalisuse

kasvu eeldab 28 protsenti eestlastest ja 20 protsenti venekeelsetest vastajatest. Eestlastega võrreldes

eeldavad venekeelsed vastajad rohkem olukorra samaks jäämist (42%).

3.3 Ohud maailma julgeolekule

Palusime vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates ohtu rahule ja julgeolekule maailmas

erinevad tegurid. Nende tegurite olulisuse hindamisel pole viimastes küsitlustes suuri muutusi toimunud.

Kõige olulisemate ohtudena tõstavad vastajad esile Islamiriigi ja terrorivõrgustike tegevust,

kuid mõlemat ohtu hinnatakse pisut madalamaks kui kevadises küsitluses: Islamiriiki peab kindlasti

ohtlikuks 60% (kevadel 64%) ja terrorivõrgustikke 53% (61%).

Pooled küsitletud peavad maailmarahu jaoks kindlasti ohuks ka Põhja-Korea tegevust tuumarelva

loomisel ning sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse. Kui Põhja-Korea figureeris

küsitluses esmakordselt, siis sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet peab kevadise 57 protsendi asemel

seekord kindlasti ohuks 49 protsenti küsitletutest.

Sõda Süürias on tasapisi oma aktuaalsust kaotamas, 43 protsendilt on seda kindlasti ohuks pidavate

vastajate osakaal langenud 39 protsendile.

Venemaa katsed taastada oma mõjuvõimu naaberriikides on ohutegurina taandunud päris

pingerea lõppu – seda peab kindlasti ohtlikuks vaid 29 protsenti küsitletutest (veel 2005 märtsis oli

Venemaa tegevus ohutegurina esikohal 46 protsendiga).

Venemaa mõjuvõimu taotlustest ohtlikumakski hinnatakse seekordses küsitluses globaalsete

kliimamuutuste mõju (kindlasti 29%, mõningal määral 49%); organiseeritud kuritegevust

(vastavalt 28% ja 49%), relvakonflikti Ida-Ukrainas (30% ja 46%) ning ülemaailmset

majanduskriisi (26% ja 52%).

Koos vastusega „mõningal määral“ tõusevad aga ohtudena vähemalt 60 protsendi tasemeni siiski ka kõik

teised etteantud vastusevariantides loetletud riskid, mis näitab, et maailma turvalisust ohustavaid

tegureid on tänapäeval palju. Kõige vähem osatakse peljata epideemiate levikut ja Hiina mõjuvõimu

kasvu maailmas (Joonis 11).

Üldiselt hindavad eestlased enamikku globaalsetest teguritest ohtlikumaks kui mitte-eestlased, ainsaks

erinevuseks on USA mõju maailmas ning epideemiate levik (vt. joonis 12). Kõige suurem erinevus on

selles, kui ohtlikuks hinnatakse Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamiseks naaberriikides.

Eestlaste jaoks see ohtlikkuselt kuuendal kohal kohe pärast sõda Süürias (vastavalt 39% ja 41%),

venekeelsete vastajate jaoks aga Venemaa oht olulisuselt viimasele kohale kuue protsendiga.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 21

Joonis 11. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2016 - 2017 (%; N = kõik vastajad)

60

64

66

53

61

61

49

57

58

50

39

43

56

29

22

25

28

37

34

30

32

40

26

31

32

29

28

29

29

35

40

22

23

29

23

22

24

19

20

20

31

27

26

37

32

33

40

36

36

34

45

41

34

49

52

50

49

45

50

46

48

41

52

48

49

45

42

40

38

33

30

52

52

45

44

43

47

48

44

41

4

4

4

6

4

3

7

4

3

9

8

9

5

17

19

20

17

13

12

16

14

12

13

12

11

17

18

19

26

26

24

17

16

17

24

25

22

20

22

22

5

5

4

4

3

3

4

3

3

7

8

7

6

5

7

5

6

5

4

8

6

7

9

9

7

9

12

12

7

6

6

9

9

9

9

10

7

13

14

17

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2017/10

Islamiriigi tegevus 2017/03

2016/10

2017/10

Terrorivõrgustike tegevus 2017/03

2016/10

2017/10

Pagulaste sisseränne Euroopasse 2017/03

2016/10

Põhja-Korea tuumarelv 2017/10

2017/10

Sõda Süürias 2017/03

2016/10

2017/10

Globaalsed kliimamuutused 2017/03

2016/10

2017/10

Organiseeritud kuritegevus 2017/03

2016/10

2017/10

Relvakonflikt Ida-Ukrainas 2017/03

2016/10

2017/10

Ülemaailmne majanduskriis 2017/03

2016/10

2017/10

USA domineerimine 2017/03

2016/10

2017/10

Venemaa katsed taastada mõjuvõim 2017/03

2016/10

2017/10

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 2017/03

2016/10

2017/10

Epideemiate levik 2017/03

2016/10

2017/10

Hiina võimsuse kasv 2017/03

2016/10

see kindlasti mõningal määral kindlasti mitte ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 22

Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2017 oktoobris (vastused „see kindlasti“ %; eesti- ja venekeelsete võrdlus)

18

13

28

21

26

25

32

39

27

54

41

51

54

62

33

21

30

23

35

26

24

6

28

42

36

45

51

57

0 20 40 60 80

Epideemiate levik

Hiina võimsuse kasv

Globaalsed kliimamuutused

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud

USA majanduslik ja sõjaline võimsus

Ülemaailmne majanduskriis

Relvastatud konflikt Ida-Ukrainas

Venemaa katsed taastada mõjuvõimu

Organiseeritud kuritegevus

Põhja-Korea tuumarelv

Sõda Süürias

Sõjapõgenikud ja pagulased Euroopas

Terrorivõrgustike tegevus

Islamiriigi tegevus

mitte-eestlased eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 23

3.4 Ohud Eestile

Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosuse väljaselgitamiseks esitati vastajaile 12 erinevat võimalikku

ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul (Joonis 13).

On kolm ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või

küllaltki tõenäoliseks: 67 protsendi arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike

infosüsteemide vastu (nn küberrünnak), 58 protsendi hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti

poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides ning ulatuslikku merereostust peab väga või

küllaltki tõenäoliseks 50% küsitletutest.

Olulisuselt neljandal kohal on terroriakt (seda peab väga või küllaltki tõenäoliseks 46%) ja sellele järgneb

mõnes välisriigis Eesti kodanike vastu sooritatud rünnak (37%).

Üle 30 protsendi küsitletutest peavad tõenäoseks rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid

kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel (32%)., ülejäänud ohte peavad aga väga või küllaltki

tõenäoliseks vaid 20-25 protsenti küsitletutest.

Ulatuslikku või piiratud ulatusega sõjalist rünnakut Eesti vastu peab väga või küllaltki tõenäoliseks 21

protsenti küsitletutest. Veel 2015. aasta kevadel pidas sõjalist rünnakut Eesti vastu väga või küllaltki

tõenäoliseks 36 protsenti küsitletutest.

Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste poolt antud

vastustes. Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad.

Suurim erinevus on küberrünnakute tõenäoliseks pidamises (vastavalt 79% ja 41%), samuti pelgavad

eestlased rohkem mõne välisriigi sekkumist Eesti poliitikasse või majandusse (65% ja 45%). Kui

ulatuslikku või piiratud sõjalist rünnakut peab tõenäoliseks neljandik eestlastest, siis mitte-eestlaste seas

jääb seda ohtu tõenäoliseks pidavate vastajate osakaal kümnendiku kanti.

Venekeelsed vastajad hindavad eestlastega võrreldes sarnaselt selliseid ohte nagu ulatuslik merereostus,

Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus ja Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine (Vt.

Joonis 14).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 24

Joonis 13. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul,

2016-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

3

2

3

5

2

4

5

4

4

5

3

4

4

2

4

3

3

3

8

4

6

10

7

8

8

5

9

9

7

8

19

18

21

28

25

29

24

21

18

24

19

17

20

18

17

22

22

18

16

17

19

21

19

22

31

30

26

31

30

29

32

29

37

42

37

42

39

43

37

41

42

38

10

6

10

5

4

7

8

7

9

5

3

4

8

6

6

9

7

7

6

5

5

10

8

8

4

6

4

5

4

4

8

7

7

8

6

8

40

44

42

43

50

44

40

41

40

47

50

50

49

52

48

46

50

48

37

42

41

30

34

32

45

47

40

37

41

38

22

22

24

14

17

16

23

27

27

23

25

28

27

30

30

21

22

24

23

23

23

21

21

20

18

19

22

19

21

23

11

13

10

7

11

8

12

10

11

9

10

9

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2016/10

2017/03

2017/10

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise…

2016/10

2017/03

2017/10

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt

2016/10

2017/03

2017/10

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

2016/10

2017/03

2017/10

Massilised tänavarahutused

2016/10

2017/03

2017/10

Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali…

2016/10

2017/03

2017/10

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas…

2016/10

2017/03

2017/10

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

2016/10

2017/03

2017/10

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

2016/10

2017/03

2017/10

Terroriakt

2016/10

2017/03

2017/10

Ulatuslik merereostus

2016/10

2017/03

2017/10

mõjutamiseks oma huvides

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse

2016/10

2017/03

2017/10

vastu (nn küberrünnakud jms)

Rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 25

Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja

venekeelsete elanike hinnangute võrdlus 2017 oktoobris (%; N = kõik vastajad)

3.5 Julgeolekuohtude meediakajastusest

Seekordses küsitluses esitati täiendav küsimus selle kohta, kuidas hinnatakse julgeolekuohtude teemalist

meediakajastust: Kuidas Teile tundub, kas Eesti meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit

ähvardavatest sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga sageli, parasjagu või pigem liiga vähe?

Kui enam kui pooled eestlased leiavad, et Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest räägitakse ja

kirjutatakse parasjagu ja piisavalt, siis mitte-eestlaste enamiku arvates kajastatakse seda teemat ülearu

palju. Seda, et sõjalistest ohtudest räägitakse liiga vähe, arvavad vaid 8 protsenti küsitletutest (Vt. Joonis

15).

3 3

3 5

4 4

4 4

5 3

4 3

4 7

8 8

7 9

13 6

14 24

15 35

11 22

8 22

19 16

15 20

18 19

17 24

16 30

23 31

28 41

39 43

31 41

26 44

0 20 40 60 80 100

muud eestlased

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise… muud

eestlased Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt

muud eestlased

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine muud

eestlased Massilised tänavarahutused

muud eestlased

Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali… muud

eestlased aatomielektrijaamas

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas muud

eestlased kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad muud

eestlased Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

muud eestlased Terroriakt

muud eestlased

Ulatuslik merereostus muud

eestlased majanduse mõjutamiseks oma huvides Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või

muud eestlased

infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 26

Joonis 15. Kas Eesti meedias kirjutatakse ja räägitakse Eestit ähvardavatest sõjalistest ohtudest ülearu palju ja liiga sageli, parasjagu või pigem liiga vähe? Oktoober 2017 (%; N = kõik vastajad)

3.6 Julgeolekutagatised

Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on läbi kõigi

varasemate uuringulainete esikohal Eesti riigi liikmesus NATO-s – seda nimetab kolme olulisema

teguri seas 61 protsenti vastajaist (märtsis 57%), kusjuures see tulemus on saavutatud eelkõige

eestlastest vastajate toel. Eestlastest peab NATO-t peamiseks julgeolekutagatiseks 78 protsenti.

Venekeelsetest vastajatest valis NATO liikmesuse kolme olulisema julgeolekutagatise hulka vaid 26

protsenti (Joonis 16).

Olulisuselt teisel kohal on vastajate hinnangul Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine, mida mainib

ühena peamistest julgeolekutagatistest 40% elanikkonnast. Selle puhul ei ole erinevus eesti- ja

venekeelsete vastajate hinnangutes enam nii suur: iseseisva kaitsevõime arendamise loevad kolme

olulisema julgeolekutagatise hulka vastavalt 43% eestlastest ja 34% mitte-eestlastest.

Neile kahele tegurile järgneb, peamiselt venekeelsete vastajate mõjul, koostöö ja head suhted

Venemaaga, mida nimetab kolme olulisema seas 59 protsenti mitte-eestlastest ja vaid 16 protsenti

eestikeelsetest vastajatest.

Nii eesti- kui ka venekeelsetelt vastajatelt saab enam-vähem võrdselt toetust Balti riikide kaitsealane

koostöö. Üsna sarnaselt tähtsustatakse ka kuulumist Euroopa Liitu, koostööd Põhjamaadega ning

osalemist missioonidel.

Eestlaste vastustes nimetatakse võrreldes venekeelsete vastajatega sagedamini häid liitlassuhteid USA-

ga ja liitlaste relvajõudude alalist Eesti territooriumil viibimist. Seevastu ÜRO ja OSCE liikmeks olekut

tähtsustavad venekeelsed vastajad rohkem kui eestlased.

39 46

8 7

32

54

9 5

52

29

7 12

0

10

20

30

40

50

60

ülearu palju/ liiga sageli

parasjagu, piisavalt

liiga vähe ei oska öelda

kõik eesti muu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 27

Joonis 16. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eestlaste ja venekeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

6

14

5

14

11

7

21

4

18

59

34

26

3

4

8

6

14

21

18

26

22

16

43

78

4

7

7

9

13

17

19

19

20

30

40

61

0 20 40 60 80 100

Ei oska öelda

Kuulumine OSCE-sse

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Kuulumine ÜRO-sse

Kaitsealane koostöö Põhjamaadega

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Kuulumine Euroopa Liitu

Liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis

Balti riikide kaitsealane koostöö

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

Kuulumine NATO-sse

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 28

4 Eesti inimeste kaitsetahe

Kaitsetahet mõõdetakse selles uuringus kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab

seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik,

kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset

kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui Eestile

tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses?”).

Samuti selgitatakse välja nende inimeste osakaal, kes väljendavad soovi kallaletungi korral Eestist

lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest selle kohta, kuidas nad

saaksid võimaliku kallaletungi korral Eesti kaitsmises osaleda – kui inimestel puudub arusaam oma

võimalikust rollist sõjalise konflikti olukorras, pole põhjust eeldada ka kõrget kaitsevalmidust.

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse

Relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidavate elanike osakaal on püsinud stabiilselt 80 protsendi

lähedal, kord sellele alla jäädes, siis taas ületades. Kasvanud. Oktoobris 2017 pidas relvastatud

vastupanu osutamist kindlasti vajalikuks 47% ja tõenäoliselt vajalikuks 33% (Joonis 17). Seega on

sõjalise vastupanu osutamise poolt kokku 80% ning mittevajalikuks peab seda 11% Eesti

elanikkonnast.

Eestlased vastajad peavad relvastatud vastupanu vajalikumaks kui venekeelsed inimesed (kindlasti

vajalikuks peab vastupanu 52% eestlastest ja 36% venekeelsetest vastajatest). 14% venekeelsetest

vastajatest ja 11% eestlastest ei pea vastupanu osutamist vajalikuks. Mitte-eestlaste hulgas on ka

rohkem „ei oska öelda“ vastanuid (16%).

Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik,

2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Passiivset kaitsetahet väljendanute osakaal on olnud kõrge ka varasematest uuringutes, ehkki ajalises

perspektiivis võib näha selle pooldajate osakaalu pidevat kasvu (Vt. Joonis 18). Eesti- ja venekeelsete

vastajate võrdlustrend on esitatud joonisel 19.

36

52

43

47

45

51

47

34

32

36

34

32

32

33

16

5

8

8

9

8

9

8

7

9

8

9

6

7

6

4

4

3

5

3

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

RAHVUS (2017/10)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 29

Joonis 18. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Joonis 19. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eestlaste- ja

mitte-eestlaste võrdlus 2006-2017 (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad)

68

56 59 66

61 64 65 59

69 69 64 64

71 68 64 66 67 66 69 69 78 77 73 71

78 77 77 74 74 73 78

73 79 79 82 79 83 79 81 77

83 80

19 26 29

22 24 23 23 23 25 24 30 31

23 24 24 25 24 24 20 24 16 12 17 19 15 14 17 18 19 17 17

22 17 17 15 11 11 13 11 14

9 11

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu

Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu

69 77 80 77

73 79 79 80 79 80

75 81

74 78 79

82 83 89

82 81 82 88

84

69

80

70 63 66

77 73

68 62 63

68 70 71

83 80 83

70 71 71 68 65 72 70

0

20

40

60

80

100

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 30

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses

Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda (ehk nn. aktiivne kaitsetahe) on madalam kui riigi tasandil

relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas

vajalikuks 80%, siis ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses osalema

54% elanikkonnast (Joonis 20). Seda on seitsme protsendi võrra vähem kui 2017 märtsis.

29 protsenti Eesti elanikkonnast oleks kindlasti ja 25 protsenti tõenäoliselt valmis oma oskuste ja võimete

kohaselt riigikaitses kaasa lööma. Kindlasti või tõenäoliselt ei oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema

37 protsenti küsitletutest (märtsis 2017 oli selliseid vastajaid 31%).

Kuna kaitseväeteenistus kuulub vaid Eesti kodanike kohustuste hulka, siis on aktiivse kaitsetahte

küsimuses erinevus eesti- ja venekeelsete elanike hoiakutes ootuspäraselt suurem kui passiivse

kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 61% (võrreldes

märtsiga 5 protsenti vähem), siis mitte-eestlastest vaid 41% (võrreldes märtsiga 6 protsenti vähem).

Venekeelsete Eesti kodanike seas on see protsent 46%, Venemaa kodanike seas 25% ning määratlemata

kodakondsusega vastajate hulgas 42%.

Aktiivse kaitsevalmiduse puhul tuleb silmas pidada asjaolu, et riigikaitses osalemist seostatakse avalikus

arvamuses eelkõige relvastatud vastupanuga, milles nähakse traditsiooniliselt reservväelaste ja meeste

ülesannet. Seetõttu jääb valmisolek omapoolseks panustamiseks paratamatult madalamaks naiste ja

vanemaealiste vastajate puhul (meestest oleks valmis kaitsetegevuses osalema 66 protsenti, siis naistest

vähem kui pooled; üle 60-aastastest vastajatest oleks kaitsetegevuses valmis osalema vaid 37 protsenti).

Joonis 20. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale,

2015-2017 võrdlus (%; N=kõik vastajad)

Kui võtta välja üksnes meessoost kodanike valmisolek riigikaitses osaleda, saame aktiivsest kaitsetahtest

siiski positiivsema pildi. Meesoost kodanikest on valmis riigikaitses kaasa lööma 71 protsenti.

Venekeelsete meessoost kodanike valmisolek riiki kaitsta on siiski pisut madalam kui eestlastel. Alla 34-

aastastest venekeelsetest meeskodanikest on valmis ise riigikaitses osalema 60%, 35-49 aastastest

59%, 50-64 aastastest 50% ning üle 65 aastastest vaid kolmandik.

Alla 65-aastastest eestlastest meestest on riigi kaitsmiseks valmis 80 protsenti (Tabel 4).

22

38

17

35

27

29

29

31

29

23

28

24

26

28

29

27

30

25

9

8

12

6

9

8

10

8

8

22

13

22

17

19

16

15

15

18

24

13

25

16

17

18

19

16

19

0% 20% 40% 60% 80% 100%

naine

mees

SUGU (10/2017)

muu

eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 31

Tabel 4 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides rahvuse lõikes

RAHVUS KÕIK 15-34 35-49 50-64 65+

Eesti 76% 80% 82% 79% 49%

Vene v. muu 55% 60% 59% 50% 32%

KÕIK mehed/kodanikud

71% 75% 77% 76% 47%

Kui vaadata kaitsetahte ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal 2006 oli

Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega. Pärast

pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata või Venemaa

kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 21). Aastatel 2013-2014 hakkas

mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid 2014 aasta lõpus langes see taas alla 50

protsendi. Eelmisel sügisel venekeelsete Eesti kodanike aktiivne kaitsetahe kasvas ning sel kevadel on

tõusnud ka Eesti kodakondsust mitteomavate vastajate valmisolek riigikaitses osaleda. Kuid venekeelse

elanikkonna aktiivne kaitsetahe ei ole veel kaugeltki sellisel tasemel nagu see oli eelmise kümnendi

alguses, aastatel 2002-2006.

Joonis 21. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal;

eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2017 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad)

67

60 63 61

67

61

68 67 69 73

70

69 73

70 71 74

71 70

64 64 69

66 71 70

74 69 71

62

70

62 66 64

68 65

67

60

68

62 64 62 66 66

53

40

52 54 51

50

5957

66

71

74

66

65 64 6358 64 63

57 65 60

48 46

53

42

54 52 51

39 43

40

55 54 54

45 47 44

47 52 51

46

43

33

44

52

44

61

59

49

66 63 61

57 59 63

56 58 59 63

51 51

56

49

43 41 44

52

52 52

46

36 35 38 39 38 36

45

38 43

39

33

43

35

0

20

40

60

80

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 32

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda

Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik (22%) eestimaalastest – see näitaja

ei ole võrreldes kevadega muutnud. 7% püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 15% teeks seda

tõenäoliselt (Joonis 22). Võimalike lahkujate osakaal on viimase kolme aasta jooksul olnud küllaltki

stabiilne. Kindlasti või tõenäoliselt ei kavatseks ohu korral lahkuda 68 protsenti elanikest.

Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 27%) ning nooremad, kuni 39

aastased inimesed (nende seas oleks lahkujaid umbes kolmandik). Alates 40 eluaastast soov sõjaohu

korral Eestist lahkuda järsult langeb ning kõige vähem on võimalikke lahkujaid 60 aastast vanemate

inimeste seas. Mitte-eestlaste seas oleks tõenäolisi lahkujaid 27 protsenti, eestlaste seas 20 protsenti.

Joonis 22. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale, 2015-2017 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme mitte-eestlaste lahkumissoovi tõusu 2007.

aastast alates, mis 2013. aastaks tõusis eriti kõrge 42 protsendi tasemele ning on seejärel püsis 30-

protsendi piiril. Viimases kahes küsitluses on lahkuda soovijate osakaaluks olnud 27 protsenti.

Eestlaste lahkumissoov tõusis 20 protsendi piirile masu-aastatel 2010-2013 ning on viimastes küsitlustes

taas sellele lähenenud (Vt. Joonis 23).

1

5

9

11

15

9

9

5

9

6

6

5

7

6

7

8

12

14

20

24

23

18

12

18

14

16

14

15

16

15

4

8

15

15

11

8

9

10

14

7

10

9

10

10

10

18

29

28

32

28

40

24

31

25

28

30

31

28

30

27

69

46

34

22

22

20

40

42

34

45

38

41

40

38

41

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60 +

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (10/2017)

naine

mees

SUGU (10/2017)

muu

eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 33

Joonis 23. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eestlaste – mitte-eestlaste võrdlus 2000-2017 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad)

12 13 17 16

13 15

12 12 15

11 11 10

15 13 13 13

15 15 13 13 13

10 12

16 15 14

20 17

21 18 19 20 19

21

16 19

16 16 14

18 19 20

19 22

25 23

18 21

14 18

21

15 16 19

24 20

22 24 25 24

16

24

13 16

21 23 24 26 25 27 27

36 38

42

37 33

30 30 31 32 32 32

27 27

0

20

40

60

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 34

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral

Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi hinnangul

piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks

välisvaenlase kallaletung. Tulemused näitavad, et inimesed hindavad oma oskust võimaliku

kallaletungi korral käituda küllaltki madalalt – vaid veidi üle neljandiku küsitletutest vastab, et

teavad vähemalt üldjoontes, mida saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, enam kui kaks

kolmandikku ei ole aga sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud.

Võrreldes paaril viimasel aastal läbi viidud küsitluste tulemusi, näitavad need stabiilselt kasinat

informeeritust riigikaitses osalemise võimalustest (Joonis 24).

Joonis 24. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks

välisvaenlase kallaletung, 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (34% vs 20%), mida võib selgitada nende

suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit). Eestlased on

aga mõnevõrra paremini informeeritud võrreldes venekeelsete vastajatega (28% vs 23%).

Kõige paremini on informeeritud alla 20 aastased (38%) ja 40-49 aastased (33%), kuid vastaja vanuse

kasvades informeeritus langeb ja üle 60 aastastest peab end informeerituks vaid 15 protsenti.

5

8

11

9

19

8

6

13

7

11

7

8

7

9

9

10

18

22

19

13

30

14

21

16

17

18

16

14

19

17

6

3

6

3

5

6

6

3

6

4

6

5

10

6

5

33

33

36

43

41

28

36

36

34

37

40

40

35

36

36

46

38

25

26

22

28

38

27

37

31

29

31

34

30

33

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60 +

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (10/2017)

Naine

Mees

SUGU 10/2017)

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

Jah, piisavalt/ tean täiesti kindlalt Üldiselt küll/ tean Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 35

4.5 Mis teemadel vajatakse rohkem informatsiooni?

Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaletungi korral,

on olnud läbi kõikide küsitluste madalal tasemel, on alates novembrist 2014 uuringusse lisatud küsimus

selle kohta, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni riigi tegevusest ja isiklikust

elukorraldusest välisvaenlase kallaletungi korral (Joonis 25). Ette antud üheksast teemast pidid

küsitletavad valima kolm nende jaoks olulisemat.

Joonis 25. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni, 2016-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Infovajadus erinevate teemade osas on võrreldes varasemate küsitlustega kahanenud, vaid oma

kohustuste kohta riigikaitses soovitakse saada infot kevadega võrreldes enam.

Neli olulisemat teemat, mis on tõusnud olulisemate sekka kõigis viimases kuues küsitluses, seostuvad

tsiviilisikute rolliga konflikti korral: kuidas teavitatakse avalikkust (40%); kuidas käituda, kui

ollakse tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda (33%), kuidas korraldatakse

evakueerimist (34%) ning kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud

küsimusi (32%). Ülejäänud teemad on juba järgu võrra vähemolulised: millised on kohustused

riigikaitses ja kuidas korraldatakse mobilisatsiooni pakub huvi viiendikule küsitletutest.

Mõnevõrra erineb meeste ja naissoost vastajate infovajadus. Ehkki ka meestel on esiplaanil kolm

üldjärjestuses olulisemat teemat, peavad nad keskmisest olulisemaks ka seda, kuidas korraldatakse

mobilisatsiooni, millised on nende kohustused riigikaitses ja kuidas on võimalik tsiviilisikuna panustada

sõjaväe toetamisse.

Naised seevastu sooviksid meestega võrreldes rohkem infot tsiviilisikuna käitumise, evakuatsiooni,

esmatasandi olmeprobleemide lahendamise ning avalike teenuste kättesaadavuse kohta. (Joonis 26).

11

17

19

19

20

34

39

41

44

10

19

16

22

18

33

36

36

48

9

17

16

21

21

32

34

33

40

0 10 20 30 40 50 60

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

Kuidas teavitatakse avalikkust

Okt. 2017 Märts 2017 Okt. 2016

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 36

Joonis 26. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni – meeste ja naiste võrdlus oktoober 2017 (%; N = kõik vastajad)

11

14

21

27

24

23

31

28

39

7

18

14

16

17

39

36

37

41

0 10 20 30 40 50

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

Kuidas teavitatakse avalikkust

naised mehed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 37

5 Eesti kaitsevõime

Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi

tegevusega riigikaitse arendamisel.

5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele

Vastajail paluti hinnata, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni

liitlaste abi saabumiseni. Alates 2014. aasta sügisest on nende vastajate osakaal, kes leiavad, et Eesti

kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik, ulatunud üle 50 protsendi. Ehkki

oktoobris 2016 see näitaja ühekordselt halvenes, usub nüüd Eesti kaitstavust taas 52 protsenti

küsitletutest.

Nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks, on 35 protsenti (Joonis 27).

Joonis 27. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral, 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Usk Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse on suurem eestlaste ning väiksem venekeelsete vastajate seas:

vastavalt 59% ja 37%. Kodakondsuse olemasolu või selle puudumine venekeelsete vastajate arvamustele

mõju ei avalda, suhtumine on sarnane nii Eesti kodanike, Venemaa kodanike kui ka määratlemata

kodakondsusega vastajate puhul.

7

17

13

13

11

14

14

30

42

40

40

37

42

38

20

9

15

13

14

12

13

31

25

25

26

27

24

27

12

7

7

8

11

8

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta) Tõenäoliselt jah

Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte

Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta)

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 38

5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas

Hinnangutes Eesti kaitsekulutuste mahule on kõige suurem nende vastajate osakaal, kes peavad

vajalikuks säilitada kaitsekulutusi praegusel tasemel (47%) (Joonis 28). Kaitsekulutuste

tõstmist pooldab 23% ja vähendamist 21% elanikkonnast.

NATO-ga liitumise järel oli mõne-aastane periood, mil kaitsekulude tõstmist peeti vajalikuks kolmandiku

või veelgi suurema osa elanikkonna poolt. Tol ajal räägiti palju vajadusest viia kaitsekulud NATO nõuetega

vastavalt 2 protsendini SKP-st. Kuna praeguseks ajaks on kahe protsendi kriteerium juba täidetud ja isegi

ületatud, on viimastes küsitlustes kaitsekulutuste tõstmine kogunud varasemast vähem toetust ning

suurem osa vastajatest pooldab praeguse taseme säilimist.

Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2004-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja venekeelsete vastajate hoiakutes võib näha suuri erinevusi. Venekeelsete elanike hulgas on

kaitsekulutuste kärpimise pooldajaid olnud viimastes küsitlustes stabiilselt 43-46 protsenti – seda on

sama palju, kui oli varem eestlaste seas kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid(Joonis 29). Viimase kahe

aasta jooksul on toetus kaitsekulutuste tõstmisele ka eestlaste seas langenud. Samas kaitsekulutuste

tõstmise pooldajaid on venekeelsete vastajate seas sama vähe kui nende kulutuste langetamise soovijaid

eestlaste hulgas.

2017. aasta oktoobris oli 31% eesti- ja 7% venekeelsetest elanikest seisukohal, et kaitsekulutuste mahtu

tuleks tõsta; kulutuste vähendamist aga pooldas 8% eesti- ja 45% muukeelsetest vastajatest.

Joonis 29. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2017 (%; N = kõik vastajad)

5 5 4 6 7 6 9 9 6 7 8 12 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7 7 8 5 5 4 3 4

25 23 21 26 27 27

35 27 33 30 26

28

22 15

22 23 15

21 17 18 18 20

25 22 25

20 20 20 15

19

45 50 53 45

46 44

37 45 40

39 45 43

47 52

51 48

48 35 45 44 48 45

47 47 38

44 43 46 52

47

11 10 9 10

9 12 8 9 10 13 11 9

9 10

9 10 13

18 8 10 10 9

6 9 11 12 12 10 11 10

9 8 7 8 7 7 8 6 7 7 6 5

9 11 9 10

12 11 16 15

12 12 10 6 10 11 11 11 11 11

5 4 6 5 4 4 3 4 4 4 4 3 9 9 5 5 7 9 10 9 7 7 5 9 8 8 9 9 8 9

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

0 2

/2 0 0

4

0 6

/2 0 0

4

1 0

/2 0 0

4

0 3

/2 0 0

5

0 6

/2 0 0

5

1 1

/2 0 0

5

0 6

/2 0 0

6

0 9

/2 0 0

6

1 2

/2 0 0

6

0 6

/2 0 0

7

0 1

/2 0 0

8

0 8

/2 0 0

8

0 1

/2 0 0

9

0 5

/2 0 0

9

0 1

/2 0 1

0

0 9

/2 0 1

0

0 8

/2 0 1

1

1 0

/2 0 1

1

0 3

/2 0 1

2

1 0

/2 0 1

2

0 3

/2 0 1

3

1 0

/2 0 1

3

0 3

/2 0 1

4

1 1

/2 0 1

4

0 3

/2 0 1

5

1 0

/2 0 1

5

0 3

/2 0 1

6

1 0

/2 0 1

6

0 3

/2 0 1

7

1 0

/2 0 1

7

Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel

Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada

41 47 47

42

49

32 24

30 33

27

35 29 28 29

33

40 37

43

33 32 31 23

31 23

18 15 15 19 11

4

17 13

7

11

4 10 7 9

11 11 12 9 10

8

7

7 9 7 6 4 4

10 12

9 9

11

9

15 15 11 13

9 5 7 7 8

9

7

8 15

23 19 20 20

35 36

24 28

35

45 52

42 39

35

31 37

44 45 46 43 44 45

0

10

20

30

40

50

60

0 9

/2 0 0

6

1 2

/2 0 0

6

0 6

/2 0 0

7

0 1

/2 0 0

8

0 8

/2 0 0

8

0 1

/2 0 0

9

0 5

/2 0 0

9

0 1

/2 0 1

0

0 9

/2 0 1

0

0 8

/2 0 1

1

1 0

/2 0 1

1

0 3

/2 0 1

2

1 0

/2 0 1

2

0 3

/2 0 1

3

1 0

/2 0 1

3

0 3

/2 0 1

4

1 1

/2 0 1

4

0 3

/2 0 1

5

1 0

/2 0 1

5

0 3

/2 0 1

6

1 0

/2 0 1

6

0 3

/2 0 1

7

1 0

/2 0 1

7

Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased

Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 39

5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse

Riigikaitsele mõeldud kulutuste suurendamine või vähendamine riigieelarves jääb paljude inimeste jaoks

suhteliselt abstraktseks – selle juures ei tajuta vahetut seost oma isikliku rahakotiga. Hoopis teine lugu

on siis, kui küsime inimeste valmisoleku kohta teha omapoolset rahalist annetust Eesti riigikaitse

tugevdamiseks.

Eesti inimesed ei ole eriti aktiivsed annetajad, mida on madalaid sissetulekuid arvestades ka üsna lihtne

mõista. Küsitlustulemused näitavad, et omapoolseks annetuseks oleks kindlasti või tõenäoliselt

valmis 28 protsenti küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks riigikaitsele 63 protsenti.

Selline jaotus on olnud püsiv juba läbi viie viimase uuringu. (Joonis 30).

Kui eestlastest oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama 33 protsenti, siis venekeelsetest vastajatest

vaid 13 protsenti.

Joonis 30. Valmisolek omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitsesse; 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Keskmisest veidi kõrgem on valmisolek annetamiseks kõige suurema sissetulekuga vastajate seas.

Neist, kelle keskmise sissetulek ühe pere liikme kohta kuus ületab 650 eurot, oleks valmis riigikaitset

omalt poolt rahaliselt toetama 37 protsenti. Kõige väiksem (24%) on valmisolek riigikaitse toetuseks

annetada 301-400 eurose sissetulekuga vastajate seas – see on sissetuleku vahemik, kuhu kuulub

suurem osa pensionäridest.

2

5

5

4

6

4

4

11

28

23

24

23

24

22

7

8

9

9

8

9

8

23

27

27

26

26

27

26

57

32

36

37

37

36

40

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 40

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel

Positiivseid hinnanguid riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal andnud

ligikaudu 70 protsenti küsitletutest. Sel aastal on riigikaitse arengut positiivselt hinnanud vastajate

osakaal veelgi tõusnud: kevadel andis sellele positiivse hinnangu73% ning seekord 72 protsenti (Joonis

31).

Nagu enamike riigikaitsele või riigi institutsioonidele antud hinnangute puhul, näeme ka siin eestlaste

kõrgeimaid hinnanguid võrreldes venekeelsete vastajatega: riigikaitse arendamist peab heaks või väga

heaks 79% eestlastest ja 57% venekeelsetest vastajatest. Siiski ei ole ka viimaste hulgas negatiivseid

hinnanguid riigikaitse arendamisele ülearu palju, kuid eestlastest rohkem on „ei oska öelda“ vastanuid

(27%).

Joonis 31. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel; 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

11

12

10

9

11

15

12

46

67

61

58

57

58

60

27

13

17

20

20

18

18

11

7

9

11

9

7

8

5

1

3

2

3

2

2

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 41

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele

2014. aastal tõusis seoses kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse poolt

Eesti-Vene piiril avalikkuse huvisfääri küsimus, kui hästi on valvatud Eesti ja Venemaa vaheline piir ehk

täpsemalt - ajutine kontrolljoon.

Kui 2014 sügisel, kohe pärast intsidenti piiril, olid negatiivsed hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele selgelt

ülekaalus, siis juba 2016 kevadeks olid positiivsed hinnangud jõudnud taas selgelt ülekaalu (Joonis

32). Ometi ei hinnata Eesti riigipiiri kaitstust veel sugugi nii positiivselt kui riigi tegevust riigikaitse

arendamisel. Riigipiiri kaitstusele annab positiivse hinnangu 56 protsenti ja negatiivse hinnangu 27

protsenti küsitletutest. Võrreldes kevadega on hinnangud taas pisut kriitilisemaks muutunud – selle

põhjuseks võib olla ajakirjanduses ilmunud informatsioon piiri väljaehitamise takerdumisest.

Eestlastelt pälvib riigipiiri kaitse rohkem kriitikat kui venekeelsetelt vastajatelt. Kui eestlastest hindab

piiri kaitstust negatiivselt 32 protsenti, siis venekeelsetest vaid 18 protsenti.

Joonis 32. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele; 2014-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

10

7

6

6

6

4

5

9

8

48

48

30

39

41

47

46

52

48

24

13

11

12

11

13

16

14

17

14

26

37

33

31

28

25

21

22

4

6

16

10

11

8

8

4

5

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2017)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 42

6 Eesti riigikaitse korraldus

Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse

ajateenistusse (sh kui vajalikuks peetakse noormeeste kohustuslikku ja neidude vabatahtlikku

ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega

noorte kaasamisse ajateenistusse), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust kaitsekontseptsiooni

või kutselisele kaitseväele üleminekut, kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ning mida

peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks.

6.1 Suhtumine ajateenistusse

6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks

Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on läbi kõikide uuringuperioodi vältel läbi viidud

küsitluste väga kõrge: ka 2017 oktoobris peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks

vajalikuks 92% kõigist küsitletutest. Vaid 6% elanikkonnast peab ajateenistust pigem või täiesti

mittevajalikuks. Eestikeelsetest vastajatest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks 69%,

venekeelsetest vastajatest 52% (Joonis 33).

Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kellest 73% peab seda

kindlasti vajalikuks. 40 aastaste ja vanemate seas on ajateenistuse vajalikkuses kindlalt veendunud üle

kahe kolmandiku ja 30-39 aastaste seas enam kui pooled. Vaid alla 30-aastaste seas, keda ajateenistus

kõige enam ka isiklikult puudutab, peavad seda kindlasti vajalikuks veidi üle 40 protsendi ning

mittevajalikuks enam kui kümnendik.

Joonis 33. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse, oktoober 2017 (%; N = kõik vastajad)

Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal on

püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel - alates 2008. aastast on see olnud stabiilselt

90 protsenti ja rohkem (Joonis 34).

73

70

68

59

44

43

52

69

63

25

27

25

32

38

42

36

26

29

3

1

3

2

2

1

2

4

4

13

9

7

3

4

1

3

2

4

3

3

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60+

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

RAHVUS

KOKKU

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 43

Joonis 34. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

6.1.2. Suhtumine ajateenistuse läbimisse väiksemate tervisehäiretega

Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima ka need

noormehed, kellel on väiksemaid tervisehäireid. 13 protsenti vastajaist leiab, et ka väiksemate

tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, 66 protsenti vastajaist aga peaks

õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse neile

sobiva koormusega (Joonis 35). Ka selles küsimuses on inimeste arvamused viimase paari aasta

jooksul olnud küllaltki stabiilsed, kusjuures viimases kahes küsitluses on märgatavalt kasvanud nende

osakaal, kelle arvates tervisehäiretega noormehed võiksid ajateenistuse läbida enda jaoks sobiva

koormusega.

Kas selles küsimuses ilmnevad teatud erinevused vastaja suhtluskeele lõikes. Venekeelsetest vastajatest

on 33% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust üldse läbima,

samas kui eestikeelsetest jagab seda seisukohta vaid 11%. 73 protsenti eestlastest leiab, et väiksemate

tervisehäiretega noormehed võiksid ajateenistuse läbida endale sobiva koormusega (venekeelsetest

arvab nii 53 protsenti).

Joonis 35. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on

väiksemaid tervisehäireid; 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

87 88 88 86 85 90 91 90 93 94 93

89 92 92 93 95 93 92 94 94 93 91 90 93 92

11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6 7 5 6 6 7 7 5 6

0

20

40

60

80

100

0 6 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik

11

14

11

10

12

12

13

53

73

61

63

61

68

66

33

11

25

23

22

17

18

3

2

3

4

5

3

3

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 44

6.1.3. Ajateenistusest kõrvale hoidmine

Arvestades väga pooldavat suhtumist noormeeste kohustuslikku ajateenistusse on igati ootuspärane, et

suur osa Eesti elanikest suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest

kõrvale – 25% mõistab taolise käitumise hukka ja 43% suhtub sellesse negatiivselt (Joonis 36). Mõistvalt

suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse 25%, heaks kiidab selle vaid 1% vastanuist.

Eesti- ja venekeelsete vastajate vahel selles küsimuses suuri erinevusi ei esine. Küll aga suhtuvad

ajateenistusest kõrvale hoidmisse negatiivsemalt just vanemad inimesed. 20-29 aastastest väljendavad

ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat või heakskiitvat suhtumist 42 protsenti. Üle kolmandiku

esineb soosivat suhtumist ka 30-39 aastaste ja 15-19 aastaste seas. Küllap mõjutab sellist suhtumist

asjaolu, et nendes vanuserühmades võib paljudel olla isiklikke tuttavaid ja sõpru, kes ajateenistusest

mingil põhjusel kõrval jäänud ning see suurendab ka tolerantsi.

Joonis 36. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse, 2015-2017 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

32

28

26

23

12

18

22

26

25

22

23

27

25

48

47

42

34

40

42

41

44

41

41

42

42

43

4

5

6

8

6

7

7

6

7

6

7

4

6

16

20

25

34

39

33

29

24

26

30

27

26

25

1

1

3

3

1

0

1

2

1

1

1

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

60 + a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (10/2017)

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 45

6.1.4. Naiste ajateenistus

Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam

mõistmist – juba alates 2015. aasta märtsist on seda pidanud kindlasti või pigem vajalikuks üle

poole küsitletutest.

Viimases kahes küsitluses on esitatud küsimus naiste ajateenistuse kohta järgmises formuleeringus:

Milline peaks Teie hinnangul olema naiste suhe ajateenistusega?

Võimalikke vastusevariante on välja pakutud kolm: kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik,

naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust vabatahtlikult või ei peaks naised ka vabatahtlikult

ajateenistuses osalema (vt. Joonis 37).

Joonis 37. Suhtumine naiste ajateenistusse, 2016-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Nagu näha jooniselt, on toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele muutnud valdavaks – seda

toetab 79 protsenti küsitletutest.

Eestlastest pooldab naiste vabatahtlikku ajateenistust koguni 83 protsenti, venekeelsetest vastajatest

70%. Viimastest on 25% seisukohal, et naised ei peaks ajateenistusse ei kohustuslikus ega ka

vabatahtlikus korras üldse tulema. Kuid ka venekeelse elanikkonna seas on toetus naiste vabatahtlikule

ajateenistusele kiiresti kasvamas.

Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti, mis

vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi

programmi järgi? Veel aasta tagasi oli enam-vähem võrdselt toetajaid mõlemal võimalusel (48% arvas,

et ajateenistus peaks toimuma samadel tingimusel noormeestega ja 46%, et seda tuleks läbi viia eraldi

programmi alusel). Koos toetuse tõusuga naiste vabatahtlikule ajateenistusele on suurenenud aga nende

vastajate osakaal, kes peavad õigeks naiste ajateenistuse korraldamist eraldi programmi järgi (Joonis

38). Eriti tugev on selline arusaam venekeelsete vastajate seas (64%).

1

3

3

3

8

12

2

4

2

3

4

75

80

76

85

79

78

70

83

75

79

79

22

15

17

8

12

8

25

11

22

16

15

2

2

4

4

1

2

3

2

1

2

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60+ a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (10/2017)

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2017)

2016/10

2017/03

2017/10

ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistus vabatahtlikult naised ei peaks ajateenistust üldse läbima ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 46

Joonis 38. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus? 2016-2017 võrdlus

(%; N = need vastajad, kes pidasid naiste vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks)

36

43

36

41

35

41

47

37

31

43

36

39

40

5

5

8

4

6

3

3

5

5

5

5

5

5

59

52

56

54

59

56

50

58

64

52

59

56

55

Naine

Mees

SUGU (10/2017)

60 + a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (10/2017)

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2017)

2016/10

2017/03

2017/10

noormeestega samadel tingimustel ei oska öelda eraldi programmi järgi

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 47

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke

Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, on poliitilises debatis

aeg ajalt üles kerkinud ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema – eriti aktuaalseks muutus see teema

pärast Eesti liitumist NATO-ga, mil kutselist kaitseväge kalduti eelistama ka valitsuse tasemel.

Küsitletutel paluti hinnata, kas nende arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja

jätma alles üksnes kutselise kaitseväe või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on

kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega.

Küsitlustulemused näitavad, et 80% elanikkonnast eelistab praeguse ehk reservarmeel tugineva

süsteemi säilitamist (Joonis 39). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele

kaitseväele üleminekut pooldab 13% Eesti elanikkonnast.

Kutselisele kaitseväele üleminekut toetavad rohkem venekeelsed vastajad (21%) ning vastajad vanuses

20-29 aastat (26%).

Joonis 39. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

* Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“.

63

77 78 71

77 75 83 81

72 63

79 80 81 78 83 84 82 82 79 81 84 80

32

19 19 23 16 19

12 14 22 25

17 14 15 17 13 11 13 11 14 13 11 13

0

20

40

60

80

100

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1 *

1 0 /2

0 1 1 *

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega

Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 48

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse

Alates 2014 kevadest on uuringusse lülitatud küsimus Eesti riigikaitse strateegias sõnastatud põhimõtete

kohta, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku riigiasutuste ja

terve ühiskonna ühine ülesanne. Kohe algusest peale pälvis selline lähenemine valdava osa küsitletute

toetuse. Oktoobris 2017 pidas sellist lähenemist õigeks 78 protsenti küsitletutest (eestlastest 85

protsenti) (Joonis 40). Vastupidisel arvamusel on vaid kaheksa protsenti küsitletuist ja 14 protsenti ei

oska selle kohta oma arvamust avaldada.

Joonis 40. Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv? 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Paraku puudub vaatamata ühiskonna suurele toetusele laiapindse riigikaitse kohta avalikkuse jaoks

üheselt arusaadav käsitlus. Nagu eelnevast (ptk 4.4) selgus, on väga vähestel inimestel olemas

ettekujutus, kuidas nad peaksid võimaliku kriisi korral käituma ning kuidas nad saaksid oma oskuste ja

võimetega riigikaitsele kaasa aidata.

24 protsenti „ei oska öelda“ vastuseid venekeelsete vastajate seas osutab, et laiapindse riigikaitse

kontseptsioon ei ole veel jõudnud piisavalt levida venekeelses inforuumis.

20

44

33

35

35

37

36

43

41

43

43

41

44

42

24

10

15

14

16

12

14

10

3

7

6

5

5

6

3

2

2

2

3

2

2

Muu

Eesti

RAHVUS (10/2017)

10/2015

03/2016

10/2016

03/2017

10/2017

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 49

6.4 Kaitseliidu ülesanded

Riigikaitses kuulub väga oluline roll Kaitseliidule. Vastajail paluti etteantud loetelust valida kolm

ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti

järjestusena: milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas ülesanne.

Kaitseliidu kõige olulisemateks ülesanneteks peetakse sõjalise õppe läbiviimist ja pidevat

valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks – need ülesanded paigutavad esikohale vastavalt 29%

ja 22 protsenti küsitletutest.

Kolme valiku kokkuvõttes asub esikohal pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks (53%), kuid

sõjalise õppe läbiviimise kõrvale tõuseb võrdselt 45 protsendiga päästetegevuses osalemine

õnnetuste ja katastroofide korral.

Neljandale kohale kolme valiku kogusummas platseerub kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

(35%) ning viiendaks valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordades (33%).

Kõige vähem tuuakse Kaitseliidu ülesannete seas esile osalemist sõjalistel missioonidel väljaspool Eestit

(vt. Joonis 41).

Joonis 41. Kaitseliidu peamised ülesanded, oktoober 2017 (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja venekeelsete elanike arvamustes on Kaitseliidu ees seisvate ülesannete mõistmises mõningaid

erinevusi.

Kui eestlaste jaoks on Kaitseliit eelkõige riigikaitseline organisatsioon, mille olulisimaks ülesandeks on

pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks (53 protsenti paigutab selle kolme olulisema ülesande hulka)

ning sõjalise õppe läbiviimine (49%), siis venekeelne elanikkond näeb Kaitseliitu rohkem tsiviilkaitselise

organisatsioonina, paigutades olulisimaks Kaitseliidu rolli õnnetuste ja katastroofide korral

päästetegevuses osalemisel (kolme olulisema seas 51% venekeelsete vastajate arvates) ja

tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmine ohuolukordades (46%) (joonis 42).

2

4

3

4

5

12

9

29

22

4

7

7

11

9

14

17

10

19

5

6

13

12

19

9

19

6

5

11

17

23

27

33

35

45

45

46

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele ja Kaitseliidule tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Sõjalise väljaõppe läbiviimine

Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks

Esimene Teine Kolmas Kokku

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 50

Joonis 42. Kaitseliidu kolm peamist ülesannet vastaja suhtluskeele lõikes, oktoober 2017 (%; N = kõik vastajad)

6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse

Kaitseliidu tegevuses osaleb ise viis protsenti küsitletutest (eestlastest 6 protsenti; meestest 7

protsenti), mõne pereliikme või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 22 protsendil (eestlastest 29

protsendil).

Venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid kuuel protsendil on keegi sõpradest või

pereliikmetest Kaitseliiduga seotud, ise osaleb Kaitseliidu tegevuses vaid kaks protsenti.

Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti, kuidas

nad suhtuksid ettepanekusse Kaitseliiduga liituda.

Ettepanekule ühineda Kaitseliiduga, annaks kindlasti positiivse vastuse 6 protsenti ning

arvatavasti oleks valmis organisatsiooniga liituma 17% (Joonis 43).

Venekeelsed vastajad jäävad ka liitumise küsimuses reserveerituks: kindlasti või arvatavasti oleks

valmis liituma neliteist protsenti. Eestlastest oleks kindlasti valmis liituma seitse ja arvatavasti 21

protsenti küsitletutest.

Suuremat valmisolekut liitumiseks väljendavad nooremad vastajad: alla 20 aastastest 46% ning 20 –

49 aastastest 28 protsenti.

12

17

23

24

46

23

34

51

31

11

18

23

27

28

40

49

41

53

11

17

23

27

33

35

45

45

46

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele ja Kaitseliidule tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

Sõjalise väljaõppe läbiviimine

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks

KOKKU Eestlased Muud

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 51

Joonis 43. Valmisolek liituda Kaitseliiduga; 2015-2017 võrdlus (%; N = need, kes ei ole veel ise seotud Kaitseliiduga)

4

4

7

8

3

11

3

8

4

7

5

4

5

3

6

7

16

21

20

25

35

12

23

10

21

18

19

17

15

17

5

12

13

17

11

15

10

14

13

9

15

15

13

12

11

18

26

26

32

33

29

27

24

17

30

28

25

27

31

26

66

42

33

23

28

10

48

31

56

33

34

37

38

39

40

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (10/2017)

naine

mees

SUGU (10/2017)

muu

eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 52

7 NATO

Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse

NATOsse, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ning kuidas hinnatakse neid samme,

mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks.

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse

Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2017. aasta oktoobris 74% elanikkonnast, sh 43% on

kindlasti ja 31% pigem NATO-sse kuulumise poolt. NATO-sse kuulumise vastu on 19% Eesti

elanikkonnast; seisukohta ei oska võtta 8 protsenti (Joonis 44).

Joonis 44. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2002-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Kui eestlastest toetab Eesti kuulumist NATOsse 92 protsenti, siis venekeelsete vastajate toetus NATO-le

on oluliselt madalam, vaid 33 protsenti. Venekeelsetest vastajatest on Eesti NATO-sse kuulumise vastu

48% ja viiendik ei oma antud küsimuses kindlat seisukohta (Joonis 45). Venekeelsete vastajate seas on

toetus NATO liikmeks olekule juba alates 2015. aasta märtsist saadik madalseisus – nagu see oli ka

pärast „pronksiööd“ 2007. aastal ja pärast „Araabia kevade“ sündmusi 2011. aastal.

Joonis 45. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2002-2017 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad)

54 63

69 66 69 74 72 74

78 73 74 76 75

71 73 75 73 71 80 78 76

71 75 72

79 76 79 75 72 72 71 71 72 74

32 28

23 26 21

16 18 18 14

18 19 17 17 17 15 17 18 20 13 13 14

19 20 19 15 17 17 18 21 19 19 20 19 19

0

20

40

60

80

100

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu

54 63

69 66 69 74 72 74

78 73 74 76 75

71 73 75 73 71 80 78 76

71 75 72

79 76 79 75 72 72 71 71 72 74

65 73 76

81 83 87 86 88 89

84 87 86 88 89 90 89 90 89 93

89 83

87 93

86 89 88 94 93 91 91 89 89 91 92

33 39

52

33 38

44 46 42

51 48 43

51 44

33 37 39 35

31

50 48 44

34 34 40

52 47 44

37 31 31 33 31 31 33

0

20

40

60

80

100

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

1 0 /2

0 1 7

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 53

Joonis 46. Suhtumine NATO-sse kuulumisse mitte-eestlaste erinevates gruppides – Oktoober 2017 (N = mitte-eestlastest vastajad)

Vaadates suhtumist NATO liikmesusse erinevates venekeelse elanikkonna gruppides, on näha, et mida

paremini on inimene lõimunud ja oskab eesti keelt, seda positiivsem on tema suhtumine NATO liikmeks

olekusse.

Kõige enam on NATO-sse kuulumise vastu eesti keelt üldse mitte või vähe oskavad ning vanemad kui 50

aastased mitte-eestlased, kellel puudub Eesti kodakondsus.

17

24

37

45

34

23

37

38

33

27

26

30

32

49

34

35

62

61

43

29

51

59

39

39

51

44

55

56

47

30

38

37

0 20 40 60 80 100

ei oska üldse

saab aru ei räägi

saab aru ja räägib veidi

oskab hästi

EESTI KEELE OSKUS

määratlemata

Venemaa

Eesti

KODAKONDSUS

kõrgem

kesk, kesk-eri

vähem kui kesk

HARIDUS

60 +

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS

poolt vastu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 54

7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral

NATO-t peetakse elanikkonna enamuse poolt Eesti julgeoleku tagamise peamiseks garantiiks (vt. peatükk

3.5). Ometi on avalikkuses korduvalt esitatud küsimust, kas reaalse sõjaohu korral NATO artikkel 5 ikka

käivitub? Aastate jooksul on inimeste veendumus selles, et NATO Eestile ähvardava sõjalise ohu korral

reaalselt sõjalist abi osutab, järjest kasvanud. Kahtlemata on kindlustunde kasvule kaasa aidanud NATO

liitlaste reaalse kohaloleku suurenemine Eestis.

Kui varasemates küsitlustes tuli neljast vastusevariandist välja valida vaid üks, siis alates sellest kevadest

oleme andnud vastajatele võimaluse teha mitu valikut, kuna erinevad vastused ei välista üksteist

täielikult.

Novembris 2016, kui vastates sai teha vaid ühe valiku, olid tulemused järgmised: 44 protsenti

küsitletutest leidis, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, 21% uskus,

et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida. Seda, et NATO piirduks poliitilise ja

diplomaatilise toetusega leidis 14% ja 11% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota.

Seekord, kui oli võimalik pakkuda mitut vastust, leidsid pooled vastajaist, et NATO osutaks konflikti

puhkedes otsest sõjalist abi ning 39% arvas, et NATO liikmeks olek hoiab sõjalise rünnaku võimaluse

Eesti vastu hoopis ära. Seda, et NATO riigid piirduksid vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega, leidis

viiendik küsitletuist ning seda, et Eestil pole NATO poolt mingit abi loota arvas 12 protsenti (Joonis 47).

Joonis 47. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht; 2017 märts/oktoober (%; N = kõik vastajad)

Eestlaste usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui venekeelsetel vastajatel, mis tuleneb juba

suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Eestlastest pakkus neid kahte esimest vastusevarianti vastavalt

63% ja 49% (Joonis 48). Venekeelsetest vastajatest usub NATO sõjalisse abisse vaid 22 protsenti,

märksa suurem osa vastajaist leiab, et Eestil pole NATOlt abi loota (32%) või et NATO piirduks vaid

poliitilise ja diplomaatilise toetusega (26%).

Eestlastest pelgab seda, et NATO kollektiivkaitse üldse ei toimi, vaid neli protsenti.

49

39

17

13

8

50

39

20

12

9

0 10 20 30 40 50 60

Konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi

NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära

NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega

Eestil pole NATO-lt mingit abi loota

Ei oska öelda

10/2017 03/2017

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 55

Joonis 48. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht eestlaste ja

mitte-eestlaste hinnangutes, oktoober 2017 (%; N = kõik vastajad)

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele

Alates 2014. aasta novembrist oleme uurinud ka seda, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt juba

ette võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks.

Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt (Joonis 49) ning kuidas suhtutakse NATO

liitlasvägede kohalolekusse Eestis (Joonis 50).

Joonis 49. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? 2015-2017 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

Hinnang NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks on olnud läbi kõikide küsitluste

valdavalt positiivne, NATO tegevust peab täiesti või üldiselt piisavaks 70 protsenti küsitletutest,

sh, 81% eestikeelsetest vastajatest.

62

49

14

4

5

22

18

26

32

15

0 20 40 60 80

Konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi

NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära

NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega

Eestil pole NATO-lt mingit abi loota

Ei oska öelda

Eestlased Mitte-eestlased

13

26

20

17

19

19

22

33

55

49

49

47

48

48

33

13

19

23

22

21

19

8

5

9

8

8

8

6

13

1

3

3

4

4

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu

eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 56

Venekeelsetest vastajatest peab NATO tegevust piisavaks 46 protsenti, kuid tervelt kolmandik ei oska

või ei soovi sellele oma hinnangut anda. Iga viienda venekeelse vastaja arvates on NATO teinud Eesti

julgeoleku tagamiseks ebapiisavalt, eestlastest arvab nii vaid kuus protsenti.

Seevastu NATO vägede kohalolekusse Eestis suhtuvad venekeelsed vastajad ülekaalukalt

eitavalt (59%), samal ajal kui eestlastest pooldavad seda 90 protsenti (Joonis 50). Taoline

suhtumine haakub otseselt mitte-eestlaste domineerivalt negatiivse ja eestlaste positiivse hoiakuga NATO

liikmesuse kohta tervikuna.

Joonis 50. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? 2015-2017 võrdlus (%;

N = kõik vastajad)

7.4 Hinnangud NATO lahingugrupi mõjule Eesti turvalisusele

Oktoobris 2017 lisandus veel küsimus, kas Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid

muudavad riigi üldiselt turvalisemaks või pigem vähem turvaliseks või ei mõjuta nad

turvalisust kummaski suunas. Kui eestlastest leiab 78 protsenti, et NATO lahingugrupp on muutnud

Eesti turvalisemaks, siis mitte-eestlaste enamik selles Eesti turvalisusele mõju ei näe.

Joonis 51. Kuidas mõjutab NATO lahingugrupi sõdurite kohalolek Eesti turvalisust?

Oktoober 2017 (%; N = kõik vastajad)

5

52

33

36

33

35

37

21

38

35

33

35

34

33

15

3

7

8

9

8

7

28

5

13

13

11

13

12

31

2

12

10

12

10

11

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

muu

eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu

60

11

21

8

78

7 11

4

21 20

43

17

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

üldiselt turvalisemaks

vähem turvalisemaks

ei mõjuta kummaski

suunas

Ei oska öelda

Kõik Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 57

7.5 Hinnangud NATO lahingugrupi sõduritele

Teises oktoobris 2017 lisandunud küsimuses palusime vastajatel etteantud omadussõnade seast valida

neli, mis nende hinnangul kõige paremini iseloomustavad Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi

sõdureid.

Joonis 52. Milliseid järgmistest sõnadest või fraasidest peate sobivateks, et kirjeldada Eestis

praegu paiknevaid NATO lahingugrupi sõdureid? Oktoober 2017 (%; N = kõik vastajad)

NATO lahingugrupi sõdurite kirjeldamiseks kasutatakse valdavalt positiivseid sõnu, millest kõige

sagedamini kordub „professionaalsed“.

Järgnevad sellised iseloomustused nagu „sõbralikud“, „heade kavatsustega“, „viisakad“, „võimekad“,

„pühendunud“ ja „Eestist hästi informeeritud“.

Eesti suhtes ükskõikseks peab liitlasvägede sõdureid vaid 9 protsenti, mitteusaldusväärseks viis protsenti.

Negatiivseid iseloomustusi annavad rohkem venekeelsed vastajad (Vt. Joonis 53).

46

28

21

19

16

14

13

9

7

7

5

2

2

1

1

1

1

0

3

25

0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 50

Professionaalsed

Sõbralikud

Heade kavatsustega

Viisakad

Võimekad

Pühendunud

Eestist hästi informeeritud

Eesti suhtes ükskõiksed

Avalad, avatud

Varjatud

Mitteusaldusväärsed

Lugupidamatud

Ei ole pühendunud

Õnnelikud

Vaenulikud

Ebaprofessionaalsed

Tõrksad, pole koostööaltid

Vähevõimekad

Ükski neist ei pea paika

Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 58

Joonis 53. Milliseid järgmistest sõnadest või fraasidest peate sobivateks, et kirjeldada Eestis

praegu paiknevaid NATO lahingugrupi sõdureid? Oktoober 2017 (%; N = kõik vastajad)

18

1

1

4

7

10

17

17

23

24

28

37

58

38

8

12

19

7

2

7

8

2

7

7

8

22

0 10 20 30 40 50 60

Ei oska öelda

Ükski neist ei pea paika

Mitteusaldusväärsed

Eesti suhtes ükskõiksed

Varjatud

Avalad, avatud

Eestist hästi informeeritud

Pühendunud

Võimekad

Viisakad

Heade kavatsustega

Sõbralikud

Professionaalsed

mitte-eestlased eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 59

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid

Kaheksandas peatükis kaardistame hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise

suhtes: kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel

peaks Eesti välismissioonidel osalema ja kuidas suhtutakse välismissioonidel osalemisse NATO, Euroopa

Liidu ja ÜRO üksuste koosseisus.

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes

operatsioonides

Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides näitab aeglast, kuid pidevat

kasvutrendi. Viimases kahes küsitluses leiab 67% Eesti elanikkonnast, et Eesti kaitsejõudude

üksused peaksid vastavalt oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides,

sealhulgas 24% vastajate arvates tuleks seda kindlasti teha (Joonis 54). Viimase kolme aasta jooksul

läbi viidud küsitlustes on see kõrgeim toetustase.

Oluline erinevus missioonidesse suhtumisel on eesti- ja venekeelsete vastajate vahel. Eestlastest toetab

missioonidel osalemist 75 protsenti, venekeelsetest vastajatest vaid 50 protsenti.

Joonis 54. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid

Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema

rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st. milline on olulisuselt

esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus.

Kõige olulisema põhjusena nimetati kõige sagedamini, et see tagab NATO abi võimalike ohtude puhul

Eestis (32%), sellele järgnes põhjendus, et missioonidel osalemine annab meie sõduritele reaalse

lahingukogemuse (30%), mis tõusis olulisuselt esikohale ka kolme olulisema põhjuse kogusummas

(Joonis 55).

Ülejäänud argumentideks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate hinnangul veel

kriisipiirkondade elanike kaitsmist (kolme olulisema põhjuse hulgas 33%), Eesti võimalust maailma

poliitikas kaasa rääkida (33%); kaasaaitamist rahu tagamisele maailmas (30%) ja konfliktide Eestisse

levimise ennetamist (27%).

11

30

19

19

22

23

22

24

39

45

41

43

43

41

45

43

11

6

7

8

7

10

9

7

17

11

18

16

15

13

14

13

22

8

15

14

13

13

10

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu

eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 60

Joonis 55. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes

operatsioonides; oktoober 2017 (%; N = kõik vastajad)

Nii nagu erines oluliselt eesti- ja venekeelsete vastajate suhtumine missioonidel osalemisse, on ka

arusaamad missioonidel osalemise põhjustest mõnevõrra erinevad.

Kolme valiku kogusummas on nii eestlastest kui ka mitte-eestlastest vastajate jaoks olulisim

kaitseväelaste lahingukogemuse saamine (vastavalt 70% ja 57%). Teisel kohal on eestlaste jaoks NATO

abi tagamine Eestile (62%), millesse venekeelsed vastajad ju eriti ei usu (nii selgus peatükis 7.2, vt.

joonis 48). Venekeelsete vastajate jaoks on teise põhjendusena esikohal hoopis Eesti võimalused kaasa

rääkida maailma poliitikas (38%).

Sellised põhjendused nagu kriisipiirkondade elanike kaitsmine, maailmas rahu tagamisele kaasa aitamine

ja konfliktide Eestisse levimise ärahoidmine saavad sarnaselt tähtsustatud nii eestlaste kui ka mitte-

eestlaste valikutes (Joonis 56).

1

3

4

5

2

3

32

30

2

6

10

14

11

12

11

27

4

10

13

11

20

18

8

9

5

15

7

19

27

30

33

33

51

66

Ei oska öelda

Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda osalemist missioonidel

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

Esimene põhjus Teine põhjus Kolmas põhjus KOKKU

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 61

Joonis 56. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides, oktoober 2017 (kolm põhjust kokku %; N = kõik vastajad)

8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel

Kuna Eesti kaitseväelased on osalenud missioonidel nii NATO, Euroopa Liidu kui ka ÜRO üksuste

koosseisus, tundsime huvi, kas avalikul arvamusel on erineva egiidi all toimuvatesse operatsioonidesse

ka erinev suhtumine.

Alates 2015 oktoobrist, mil seda küsimust hakati esitama, et ole üldistes hinnangutes suuri muutusi

toimunud – enam-vähem võrdselt toetatakse kõikidel missioonidel osalemist: NATO üksuste koosseisus

osalemist toetas 2017 oktoobris 67%; Euroopa Liidu üksuste koosseisus 66% ja ÜRO

rahutagamisjõudude koosseisus 71%.

Kui valdav osa eestlastest toetab kõigil missioonidel osalemist, seejuures kõige enam NATO missioone

(82%), siis venekeelsete vastajate puhul on sellel, millise organisatsiooni egiidi all missioon toimub,

suurem tähtsus. Kõige toetavam on venekeelsete vastajate suhtumine ÜRO missioonidesse (täielikult või

pigem toetab 58%). Ka Euroopa Liidu missioone toetavad pooled venekeelsed vastajad (52%), kuid

toetus NATO missioonidele jääb väga madalaks (toetab 36%, ei toeta 49%) (Joonis 57).

7

19

27

33

30

33

51

66

9

24

30

38

29

33

25

57

5

18

26

31

31

33

62

70

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

eestlased muud KÕIK

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 62

Joonis 57. Suhtumine Eesti kaitseväe üksuste osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides; 2017 märts/oktoober (%; N = kõik vastajad)

15

31

23

26

13

28

20

23

8

38

24

28

43

45

48

45

39

45

48

43

28

44

44

39

13

10

12

11

14

11

12

11

15

6

11

9

13

8

9

9

15

10

11

12

21

6

11

11

16

6

8

9

19

6

9

11

28

6

10

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Mitte-eestlased 10/2017

Eestlased 10/2017

KÕIK 03/2017

KÕIK 10/2017

ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus

Mitte-eestlased 10/2017

Eestlased 10/2017

KÕIK 03/2017

KÕIK 10/2017

Euroopa Liidu üksuste koosseisus

Mitte-eestlased 10/2017

Eestlased 10/2017

KÕIK 03/2017

KÕIK 10/2017

NATO üksuste koosseisus

Toetan täielikult Pigem toetan Ei oska öelda Pigem ei toeta Üldse ei toeta

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 63

8.4 Arvamus Euroopa Liidu ühisest piirivalveteenistusest ja relvajõududest

Kuna Euroopa rändekriis on pannud liikmesriikide politsei- ja piirivalvejõude tegema senisest tihedamat

koostööd, on järjest sagedamini hakatud rääkima ka Euroopa Liidu ühtse piirivalveteenistuse loomise

vajadusest. Viimasel aastal on järjest enam teemaks olnud ka Euroopa Liidu ühiste relvajõudude

moodustamine.

Avalik arvamus toetab tegelikult mõlemat ettepanekut: ühise piirivalveteenistuse loomist toetab 60

protsenti ja selle vastu on 23 protsenti küsitletutest; ühiste relvajõudude moodustamist toetab 50% ja

selle vastu on 31% (Joonis 58).

Joonis 58. Suhtumine ettepanekusse luua Euroopa Liidu ühine piirivalveteenistus ja ühised relvajõud; võrdlus 2016-2017 (%; N = kõik vastajad)

Eestlastest toetab ühise piirivalve loomist 63 protsenti, venekeelsetest vastajatest 53 protsenti; ühiste

relvajõudude loomise poolt on 53 protsenti eestlastest ja 44 protsenti venekeelsest vastajatest. Seega

on Euroopa Liidu ühiste relvajõudude idee venekeelsete vastajate seas vaid kümne protsendi võtta

suurem kui nende toetus Eesti kuulumisele NATOsse.

23

19

24

15

12

13

37

41

40

35

37

36

17

19

17

19

20

21

16

13

11

20

20

17

7

8

8

11

11

13

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Ühine piirivalveteenistus

2017/10

2017/03

2016/10

Ühised relvajõud

2017/10

2017/03

2016/10

toetan täielikult pigem toetan ei oska öelda pigem ei toeta üldse ei toeta

26

16

16

11

37

37

37

33

16

21

18

22

16

16

19

20

5

10

10

14

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Ühine piirivalveteenistus

Eesti

Muu

Ühised relvajõud

Eesti

Muu

toetan täielikult pigem toetan ei oska öelda pigem ei toeta üldse ei toeta

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 64

9 Naiste rollist kaitseväes

Kui naiste vabatahtlikku ajateenistust on hakanud aja jooksul toetama ühe suurem osa Eesti

elanikkonnast (vt. 6.1.4. käesolevas aruandes), siis naiste roll ja pädevus kutselise kaitseväelasena

tekitab avalikus arvamuses veel üsna vastakaid arvamusi. (Joonis 59).

Joonis 59. Millistel ametikohtadel ja väeosades võiksid teenida naised kaitseväes? võrdlus 2016-2017 (%; N = kõik vastajad)

Hindamiseks esitatud kahe seisukoha vahel jagunesid arvamused võrdselt pooleks: 46 protsenti

küsitletutest leiab, et naised peaksid kaitseväes teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides ning

44 protsenti leiab, et naised võiksid teenida meestega võrdselt kõikides väeosades ja ametikohtadel.

Võrreldes oktoobris 2016 ja märtsis 2017 saadud tulemusi seekordsetega ei saa toimunud muutusi pidada

statistiliselt olulisteks.

Tegemist on selge lõhega soorollide tänapäevase ja traditsioonilise käsitluse vahel.

Tagalas ja toetavates funktsioonides eelistaks naisi kaitseväes näha rohkem venekeelsed ning keskmisest

vanemad vastajad: venekeelsetest vastajatest arvab nii 56 protsenti, üle 60 aastatest vastajatest 59

protsenti.

Naiste võrdseid õigusi ja võimalusi ka kaitseväes töötamisel toetavad aga rohkem eestlased (50%) ning

vastajad vanusegruppides 15-19 (64%), 20-29 (59%) ja 30-39 (59%); samuti kõrgharidusega vastajad

(49%).

Naiste ja meeste endi hoiakutes olulised erinevused puuduvad (Joonis 60).

9

48

43

8

46

46

10

46

44

0 10 20 30 40 50

Ei oska öelda

Peaksid teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides

Võiksid teenida võrdselt meestega kõikides väeosades ja

ametikohtadel

10/2017 03/2017 10/2016

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 65

Joonis 60. Millistel ametikohtadel ja väeosades võiksid teenida naised kaitseväes? Oktoober 2017; (%; N = kõik vastajad)

Küsimustikus oli vastajatele veel täiendavalt hindamiseks pakutud kuus väidet naiste rolli kohta

kaitseväes, mille kohta sai väljendada oma nõustumist või mittenõustumist (Joonis 61).

Kõige üksmeelsema toetuse sai seisukoht, et kaitseväes teenimine sobib vähestele naistele, kuid

neile, kes seda soovivad, peavad kõik võimalused olema avatud – selle väitega nõustus täielikult

või pigem 82 protsenti küsitletutest.

Valdava toetuse pälvis ka seisukoht, et naised saavad Kaitseväes hakkama kõikide ülesannetega,

kui neile on tagatud meestega nii võrdsed võimalused kui ka võrdsed nõudmised – sellega

nõustus 60% ning ei nõustunud 27 protsenti küsitletutest.

Seisukohaga, et suurem osa naistest ja meestest on võrdselt võimelised osalema riigikaitses,

nõustus 59 protsenti vastajaist (nõus ei olnud 35%).

Seisukohaga, et rahu ajal võivad naised küll meestega võrdselt hakkama saada, kuid sõja ajal

ei tohiks nad lahingüksustes teenida, nõustus 51% ning ei nõustunud 39%.

Seisukoht, mille kohaselt naised pole sõjapidamiseks sobilikud ning riigikaitse peaks jääma

meeste pärusmaaks, kogus pisut enam pooldajaid kui vastaseid: 53% nõustus selle seisukohaga ja

41% ei olnud sellega nõus.

Väitega, et naiste kaasatuse suurendamiseks tuleks kaitseväes rakendada sookvoote ning

alandada naistele esitatavaid nõudmisi, ei olnud aga enamik küsitletuid nõus: sellega ei nõustunud

55% ja nõustus 31% vastanutest.

Hoiakud naiste rollist kaitseväes on viimases kolmas küsitluses olnud küllaltki püsivad.

49

42

48

31

36

44

55

59

64

44

45

32

50

39

49

42

59

54

43

35

34

25

44

48

56

41

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kõrgem

kesk

alla kesk

HARIDUS

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS

naine

mees

SUGU

muu

eesti

RAHVUS

meestega võrdselt tagalas ja toetavates funktsioonides

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 66

Joonis 61. Nõustumine seisukohtadega naiste sobivuse kohta kaitseväkke; võrdlus 2017 märts/oktoober (%; N = kõik vastajad)

Erinevate sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes tulevad nende seisukohtadega

nõustumise/mittenõustumise analüüsimisel ilmsiks sarnased seaduspärasused nagu tänapäevaste

soorollide mõistmise puhul üldiselt: naiste universaalse rolliga kaitseväes ei nõustu keskmisest en am

venekeelsed ja vanemaealised vastajad. Naiste suurema osaluse suhtes on positiivsemalt meelestatud

eestlased, nooremad ja kõrgema haridusega vastajad.

8

6

19

21

17

19

22

20

23

24

43

42

25

25

31

32

35

32

40

39

38

36

40

40

14

14

5

6

9

10

7

6

11

13

6

8

26

26

27

24

23

24

22

25

18

18

7

6

27

29

18

17

16

15

9

10

10

9

4

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

03/2017

10/2017

Naiste kaasatuse suurendamiseks tuleks kaitseväes rakendada sookvoote ning alandada…

03/2017

10/2017

Naised pole sõjapidamiseks sobilikud, riigikaitse peaks jääma meeste pärusmaaks

03/2017

10/2017

Rahu ajal võivad naised meestega võrdselt hakkama saada, kuid sõja ajal ei tohiks nad…

03/2017

10/2017

Suurem osa naistest ja meestest on võrdselt võimelised osalema riigikaitses

03/2017

10/2017

Naised saavad Kaitseväes hakkama kõikide ülesannetega, kui neile on tagatud meestega…

03/2017

10/2017

Kaitseväes teenimine sobib vähestele naistele, kuid neile, kes seda soovivad, peavad kõik…

nõustun täielikult pigem nõustun ei oska öelda pigem ei nõustu üldse ei nõustu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 67

10 Veteranipoliitika

10.1 Veterani mõiste

Alates 2011. aasta novembrist on monitooringus sisaldunud küsimus, kas sõna „veteran“ seostub

inimeste jaoks eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe välismissioonidega. Kuni

2016. aasta märtsini läbi viidud küsitlustest selgus, et enam kui poolele elanikkonnast seostus sõna

„veteran“ eeskätt Teise maailmasõjaga. Samas valisid üsna paljud vastajad ka vastusevariandi

„muu“, mille nad täpsustuseks lisasid, et nende jaoks tähendab veteran ükskõik millises sõjas osalenud

isikut.

Sellest lähtuvalt lisasime oktoobris 2016 sellise vastusevariandi ka küsitletavatele ette antud valikutesse

ning just see vastus saavutaski kõige suurema toetuse. Selline tulemus on jäänud püsima ka täna: 45%

küsitletutest leiab, et veteraniks tuleks pidada kõiki neid, kes on erinevates sõdades Eesti eest võidelnud;

33% jääb endiselt Teise maailmasõjaga seotud definitsiooni juurde (Joonis 62).

Joonis 62. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“? võrdlus 2016-2017 (%; N = kõik vastajad)

Venekeelsete vastajate jaoks jääb sõna „veteran“ siiski seotuks peamiselt Teise maailmasõjaga (mis

nende jaoks tähendab eelkõige Suurt Isamaasõda) – selle vastuse annab 67%. Kõigis sõdades Eesti eest

võidelnuid näeb veteranina 18% venekeelsetest vastajatest.

Eestlaste poolehoid kuulub aga 58 protsendiga just veterani sellele tähendusele, mis hõlmab kõiki

erinevates sõdades Eesti eest võidelnuid ning teisele kohale jääb 17 protsendiga Teine maailmasõda.

Eesti kaitseväe missioonidel osalenuid liigitavad veteranide kategooriasse siiski vähesed vastajad: 10

protsenti eestlastest ja vaid 2 protsenti venekeelsetest (Joonis 63).

45

33

8

6

2

6

47

31

8

6

2

6

43

36

5

7

3

6

0 10 20 30 40 50

kõigi Eesti eest erinevates sõdades võidenutega

Teise maailmasõjaga

Eesti kaitseväe missioonidega

Vabadussõjaga

muu

ei oska öelda

10/2017 03/2017 10/2016

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 68

Joonis 63. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“? Oktoober 2017

(% eesti- ja muukeelsete lõikes)

10.2 Veteranide päev

Alates 2012. aastast iga aasta 23. aprillil (jüripäeval) tähistatavat veteranide päeva peab 77 protsenti

küsitletutest kindlasti või pigem vajalikuks – mida iganes nad siis sõna „veteran“ all ka ei mõtle

(Joonis 64). Suhtumine veteranipäeva tähistamise vajalikkusesse on olnud läbi aastate positiivne,

seekordne tulemus on aga senistest parim.

Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest jääb eestlastest madalamaks – sellest

päevast ei tea midagi või ei oska öelda 30 protsenti vastanutest. Päeva tähistamise vajalikuks pidajaid

oli venekeelsete vastajate seas siiski selge enamus - 60 protsenti. Eestlastest toetab veteranide päeva

tähistamist 85 protsenti.

Joonis 64. Suhtumine veteranide päeva tähistamisse; võrdlus 2015-2017

(%; N = kõik vastajad)

58

17

10

7

2

6

18

67

2

4

3

6

0 20 40 60 80

kõigi Eesti eest erinevates sõdades võidenutega

Teise maailmasõjaga

Eesti kaitseväe missioonidega

Vabadussõjaga

muu

ei oska öelda

Eesti Muu

28

46

30

32

32

34

33

40

32

39

37

39

36

40

40

37

30

10

23

20

23

19

20

16

4

4

7

6

6

4

5

4

6

1

3

3

3

3

2

3

muu

eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

kindlasti vajalik pigem vajalik ei oska öelda, ei tea sellest pigem mittevajalik täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 69

11 Riigikaitseõpetus koolides

Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkond olnud püsivalt

positiivne – juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud ca neli

viiendikku küsitletutest.

2014 sügisel muutsime küsimuse sõnastust: „Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes

peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust?“

Riigikaitseõpetuse õpetamisele avalikkuse poolt avaldatavat toetust võib võrrelda noormeeste

kohustusliku ajateenistuse vajalikuks pidamisega – see kogub väga kõrge ja stabiilse poolehoiu läbi

kõikide küsitluste. Võimalust õppida riigikaitseõpetust peab kindlasti või arvatavasti vajalikuks

84 protsenti küsitletutest (Joonis 65). Eesti- ja venekeelsete vastajate toetus riigikaitseõpetusele

erineb küll enam kui kümne protsendi võrra, kuid on mõlemas vastajate grupis selgelt domineeriv

(eestlastest 88% ja mitte-eestlastest 75%). Ka erinevates vanusegruppides on toetus riigikaitseõpetusele

valdav.

Joonis 65. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates

õppeasutustes; võrdlus 2015-2017 (%; N = kõik vastajad)

49

45

47

37

45

41

30

52

46

39

41

44

43

45

40

44

34

38

38

38

45

36

41

40

40

40

42

39

6

4

8

9

6

7

10

5

3

5

5

6

5

7

2

7

8

12

5

9

9

5

8

12

11

7

6

6

3

0

3

4

6

5

6

2

2

4

3

3

4

3

60 +

50 - 59

40 - 49

30 - 39

20 - 29

15 - 19

VANUS (10/2017)

muu

eesti

RAHVUS (10/2017)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

2017/10

jah, kindlasti arvatavasti küll ei oska öelda arvatavasti mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 70

12 Meediatarbimine

Küsimustikku oli lülitatud ka ulatuslik meediatarbimise plokk, mille eesmärgiks on eelkõige vaadelda,

kuidas sõltuvad elanikkonna riigikaitselised hoiakud vastajate kontaktist erinevate meediakanalitega.

Selle väljaselgitamine nõuab andmete teisest analüüsi, mis ei ole käesoleva aruande ülesanne.

Esitame alljärgnevalt erinevate tele- ja raadiokanalite vaatamist-kuulamist ning internetiportaalide

jälgimist iseloomustavad küsitlustulemused sagedusjaotustena.

Joonis 66. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete külastamine

(%; N = kõik vastajad)

29

30

27

15

17

11

21

26

11

14

16

9

5

1

14

17

16

20

12

14

9

15

18

11

16

18

12

6

1

17

20

21

17

18

21

13

17

16

20

20

23

15

9

6

16

34

33

37

53

47

66

44

39

57

48

41

62

77

89

52

0% 20% 40% 60% 80% 100%

delfi.ee; rus.delfi

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

uudised.err.ee; novosti.err.ee

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

postimees.ee; rus.postimees

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

teised Eesti internetiportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Venemaa internetiportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 71

Joonis 67. Tele- ja raadiokanalite vaatamine/kuulamine (%; N = kõik vastajad)

42

57

8

10

3

24

34

48

6

33

46

5

7

2

16

18

3

49

18

3

50

34

45

10

11

2

31

16

18

12

9

5

19

19

24

7

19

23

8

6

3

14

8

3

19

11

5

22

17

21

7

7

3

17

13

13

12

15

14

17

14

14

13

14

15

12

13

10

19

10

8

13

12

12

12

10

11

9

7

5

13

29

12

68

66

78

40

33

14

74

34

16

75

74

85

51

64

86

19

59

80

16

39

23

74

75

90

39

0% 20% 40% 60% 80% 100%

ETV eestikeelsed saated

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

ETV venekeelsed saated

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Kanal 2

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

TV3

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

3+

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Pervõi Baltiiski Kanal

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Venemaa telekanalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Eestikeelsed raadioprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Eesti venekeelsed raadioprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 72

Joonis 68. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist (%; N = eestikeelsed vastajad)

Joonis 69. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist (%; N = venekeelsed vastajad)

3

5

4

7

12

12

14

6

8

10

10

9

10

9

0 5 10 15 20 25

Äripäev

Linnaleht

Eesti Päevaleht

Eesti Ekspress

Õhtuleht

Maaleht

Postimees

4-6 numbrit 1-3 numbrit

1

3

10

17

3

5

14

13

0 5 10 15 20 25 30 35

Eesti Päevaleht

Postimees

МК Эстония

Linnaleht

4-6 numbrit 1-3 numbrit

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 73

LISAD

1 Küsimustik

2 Vastuste koondtabelid

3 Sagedustabelid eestlaste vastustega

4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega