Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected]

www.turu-uuringute.eu

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE

Tellija: Kaitseministeerium

Juhan Kivirähk

Kevad 2017

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 2

SISUKORD

SISUKORD ...............................................................................................................................2

KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4

UURINGU TAUST .....................................................................................................................9

1 Valim ......................................................................................................... 9

2 Küsitlustöö .............................................................................................. 10

3 Teostajad ................................................................................................. 12

UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................13

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 13

2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 15

2.1 Üldine taust ............................................................................................................. 15

2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus ................................................................................... 16

3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 18

3.1 Julgeolek maailmas .................................................................................................. 18

3.2 Julgeolek Eestis ....................................................................................................... 19

3.3 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 20

3.4 Ohud Eestile ............................................................................................................ 23

3.5 Julgeolekutagatised .................................................................................................. 26

4 Eesti inimeste kaitsetahe ......................................................................... 27

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 27

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 29

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 31

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 33

4.5 Mis teemadel vajatakse rohkem informatsiooni? .......................................................... 34

5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 36

5.1 Riigi kaitsevõime olulisus teiste arendamist vajavate ühiskonnaelu valdkondade seas ....... 36

5.2 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 37

5.3 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 38

5.4 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse ....................................................... 39

5.5 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 40

5.6 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 41

6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 42

6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 42

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 46

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ............................................................. 47

6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 48

6.5 Teadlikkus Naiskodukaitsest ja selle ülesannetest ........................................................ 50

6.6 Suhtumine Kaitseliiduga ja Naiskodukaitsega liitumisse ................................................ 51

7 NATO ....................................................................................................... 54

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 54

7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral ......................................................................... 55

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 56

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 58

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 58

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 59

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 3

8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel ................................................... 61

8.4 Arvamus Euroopa Liidu ühisest piirivalveteenistusest ja relvajõududest .......................... 62

9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ............................................. 63

10 Naiste rollist kaitseväes ........................................................................... 64

11 Veteranipoliitika ...................................................................................... 67

11.1 Veterani mõiste ....................................................................................................... 67

11.2 Veteranide päev ....................................................................................................... 68

12 Riigikaitseõpetus koolides ....................................................................... 69

13 Meediatarbimine ...................................................................................... 70

LISAD ....................................................................................................................................73

1 Küsimustik ............................................................................................... 73

2 Vastuste koondtabelid ............................................................................. 73

3 Sagedustabelid eestlaste vastustega ....................................................... 73

4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega ............................................. 73

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 4

KOKKUVÕTE

 Turu-uuringute AS viis 2017. aasta märtsis Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse teemalise

avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1202 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.

Tegemist oli juba neljakümne esimese küsitlusega avaliku arvamuse monitooringuseerias,

millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris.

 Hinnangud Eesti elus toimunud muutustele on läinud positiivsemaks, kui need olid 2015. aasta

kevadel, vahetult pärast riigikogu valimisi. Seda, et Eesti elu on muutunud paremaks, leiab 39

protsenti ning seda, et olukord on muutunud halvemaks, arvab vaid viiendik küsitletutest.

Venekeelsed vastajad hindavad Eesti elus toimunud muutusi kriitilisemalt kui eestlased, kuid ka

nende hinnangud riigis toimunud muudatustele on liikunud positiivsemas suunas.

 Nende osakaal, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli, on

võrreldes eelmise küsitlusega kasvanud 54 protsendilt 60 protsendile. Eestlaste hulgas on selliseid

vastajaid 68 protsenti, venekeelsete vastajate seas 43 protsenti.

 Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus

päästeteenistuste vastu (täielikult või pigem usaldab 96%). Sellele järgnevad pingereas politsei

(85%), kaitsevägi (79%), Kaitseliit (71%). Ka poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus on

võrreldes mitme varasema küsitluskorraga tõusnud plusspoolele – nii presidenti kui ka peaministrit

usaldab enam kui 60 protsenti küsitletutest; valitsust ja riigikogu usaldab enam kui pool

elanikkonnast.

Eesti- ja venekeelsete vastajate usaldus riigi poliitiliste ja riigikaitseliste institutsioonide vastu on

oluliselt erinev. Suurimad erinevused ilmnevad NATO (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult

või pigem 78%, venekeelsetest 24%), Kaitseliidu (87% vs 37%), kaitseväe (92% vs 51%) ja

presidendi (77% vs 42%) puhul. Pikka aega kestnud suur erinevus riigikogu, valitsuse ja

peaministri usaldusväärsuses eesti- ja venekeelsete elanike hinnangutes on hakanud tasapisi

kahanema ja see ei ületa enam kümmet protsenti.

 Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide

tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist suuremaks. Kahes viimases küsitluses on

sellise hinnangu andjate osakaal küll vähenenud, ent püsib endiselt kõrge: 58 protsenti

küsitletutest leiab, et olukord maailmas muutub ebaturvalisemaks, vaid 10% usub, et maailm

muutub turvalisemaks ja 22% arvab, et olukord püsib muutumatuna.

 Eesti julgeolekuolukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana kui maailmas tervikuna: 28

protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes;

26 protsenti näeb ette ebaturvalisuse kasvu; 32 protsenti olukorra samana püsimist.

 Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli veel 2015. aasta märtsis esikohal Venemaa

tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks, siis sealt alates on ohtlikumaks peetud Islamiriigi tegevust

(kindlasti peab seda ohuks 64%) ja terrorivõrgustike tegevust (61%). Maailmarahule ohuks

peetakse ka sõjapõgenike ja pagulaste sisserännet Euroopasse (57%) ning sõjalist konflikti Süürias

(43%), ent viimase kahe ohuteguri olulisus on kahes viimases küsitluses langenud. Venemaa

tegevus oma mõjuvõimu taastamisel jääb alles viiendale positsioonile, sellele järgneb relvakonflikt

Ukrainas.

Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis

põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel. Eestlaste jaoks on Venemaa ohtlikkuselt

neljandal-viiendal kohal koos sõjaga Süürias (mõlemad 48%), kuid venekeelsete vastajate ohtude

pingereas jääb ta viimaseks (6%).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 5

 Eestit ähvardavate ohtude seas on kaks peamist, mille realiseerumist peavad enam kui pooled

vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 67% elanike arvates võib

toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu ja 61% hinnangul võib mõni

välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides.

Ulatuslik merereostus on tõenäoliste ohtude seas küll endiselt kolmandal kohal, kuid see kaotab

järjest oma olulisust - seda peab väga või küllaltki tõenäoliseks 44% küsitletutest. Ka kõiki

ülejäänud ohtusid hinnatakse võrreldes 2016 sügisega veidi vähem oluliseks. Kõige enam on

kahanenud Eesti vastase ulatusliku sõjalise rünnaku tõenäoliseks pidamine (29 protsendilt 21

protsendile). Tasub meenutada, et veel 2015. aasta kevadel pidas sõjalist rünnakut Eesti vastu

väga või küllaltki tõenäoliseks 36 protsenti küsitletutest.

 Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (57% nimetab

seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti

iseseisva kaitsevõime arendamine (42%), sellele järgneb koostöö ja head suhted Venemaaga

(38%), mida peavad peamiseks julgeolekugarantiiks 67% venekeelsetest ja 23% eestikeelsetest

vastajatest. Eestikeelsete vastajate jaoks on selgelt olulisim julgeolekugarantii NATO-sse kuulumine

(73%; venekeelsetest 23%) ja teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (46%;

venekeelsed 32%).

 Relvastatud vastupanu osutamist kallaltungi korral peab kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 83

protsenti küsitletutest. Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu osutamist vajalikumaks

kui mitte-eestlased (kindlasti vajalikuks peab vastupanu 55% eesti- ja 42% venekeelsetest

vastajatest), kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 14 protsenti

 Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 61% elanikkonnast: 66%

eestlastest ja 47% venekeelsetest vastajatest. Alla 65-aastastest meeskodanikest on valmis ise

riigikaitses osalema enam kui kolm neljandikku, eestlastest meeskodanikest 85 protsenti.

Seega on käesolevas küsitlustes kasvanud nii passiivne (vajadus osutada relvastatud vastupanu)

kui ka aktiivne (valmisolek ise riigi kaitses osaleda) kaitsetahe.

 Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies inimene. Tõenäolisemad

Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 26%) ning nooremad, kuni 39 aastased

inimesed (umbes kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 27

protsenti, eestlaste seas 19 protsenti.

 Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal. Ehkki võrreldes oktoobriga 2016 on

hinnang oma informeeritusele paranenud, teaks vaid 28% vähemalt üldjoontes, mida ta saaks

ohuolukorras riigi kaitsmiseks teha, 66% aga ei ole sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud.

Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas on kavas teavitada ohu korral

avalikkust (48%), kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (36%) ning

kuidas korraldatakse evakueerimist (36%). Meessoost vastajad tunnevad keskmisest pisut enam

huvi ka mobilisatsiooni läbiviimise ja oma kohustuste vastu riigikaitses osalemiseks.

 Selles küsitluses paluti vastajatel etteantud loetelust nimetada kuni viis ühiskonnaelu valdkonda,

mille arendamisele valitsus peaks ennekõike tähelepanu pöörama. Loetelus sisaldus 14 erinevat

teemat. Kõige olulisemateks peeti ootuspäraselt inimeste heaolu suurendamist (66%), majanduse

arengu tagamist (59%) ning sotsiaalse kindlustunde tõstmist (53%). Nelja olulisema valdkonna

sekka on viimastel aastatel arstiabis esile kerkinud probleemide tõttu tõusnud ka tervishoiuteenuste

kättesaadavuse parandamine (55%). Kõik ülejäänud teemad on avaliku arvamuse jaoks juba

vähemolulised, riigi kaitsevõime tugevdamine jääb 14 ülesande seas 20 protsendiga alles

üheksandale kohale.

 56 protsenti küsitletutest leiab, et võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit

kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Samal tasemel oli usk Eesti kaitstavusse ka märtsis 2015,

vahepealsel perioodil see pisut langes.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 6

 Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates on domineeriv seisukoht on, et kaitsekulud võiks püsida

praeguseks saavutatud tasemel (52%). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 18% ja vähendamist 19%

elanikkonnast.

 Omapoolseks annetuseks riigikaitse arendamiseks oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis 28

protsenti küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks riigikaitsele 63 protsenti.

 Positiivseid hinnanguid riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal

andnud ligikaudu 70 protsenti küsitletutest. Seekord on selliste vastajate osakaal 72 protsenti.

Eestlaste hinnang riigikaitse arendamisele võrreldes mitte-eestlastega on positiivsem (riigikaitse

arendamiseks tehtut hindab heaks vastavalt 83% ja 51%).

 Kui 2014. aasta sügisel olid hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele selgelt negatiivsed, siis juba 2016

kevadeks jõudsid positiivseid hinnangud ülekaalu. Märtsis 2017 andis riigipiiri kaitstusele positiivse

hinnangu 61 protsenti ja negatiivse hinnangu neljandik küsitletutest.

 Noormeeste ajateenistuse suhtes on Eesti elanikud läbi kogu monitooringuperioodi olnud väga

soosivalt meelestatud. Ka käesolevas küsitluses peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks

vajalikuks 93 protsenti, sh 67% peab seda kindlasti vajalikuks.

 Valdavalt pooldatakse ka seisukohta, et sobiva koormusega võiksid kaitseväeteenistuse läbida ka

väiksemate tervisehäiretega noormehed – seda leiab 68% küsitletutest.

 Suurem osa inimestest suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 27% mõistab sellise

käitumise hukka ja 42% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on ajateenistusest

kõrvalhoidmise suhtes nooremad vanusegrupid – alla 30 aastastest suhtub kõrvalehoidmisesse

mõistvalt üle 40 protsendi.

 Alates 2013. aastast naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas

järjest enam mõistmist. Kolme variandi hulgast, milline võiks olla naiste suhe ajateenistusega, valis

79 protsenti küsitletutest vastuse, et naistel peaks olema võimalus vabatahtlikult ajateenistust

läbida. Naiste kohustuslikku ajateenistust pooldas vaid 3 protsenti; seda, et naised ei peaks

ajateenistust üldse läbima, arvas vaid 16 protsenti.

Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega

kui venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest pooldab naiste võimalust ajateenistust

vabatahtlikult läbida 85%, siis venekeelsetest 67 protsenti.

Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti,

mis vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi

programmi järgi? Koos toetuse tõusuga naiste vabatahtlikule ajateenistusele on paraku suurenenud

nende vastajate osakaal, kes peavad õigeks naiste ajateenistuse korraldamist eraldi programmi

järgi – seda leiab 56%, ajateenistust noormeestega samadel alustel pooldab 39 protsenti.

 84% elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline

kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustuva reservarmeega. Kohustuslikust

ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut peaks õigeks 11 protsenti.

 81 protsenti küsitletutest (eestlastest 88 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline

lähenemine, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku

riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne, on Eesti jaoks kindlasti või tõenäoliselt sobiv.

 Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks sõjalise õppe läbiviimist ja pidevat

valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks – need ülesanded paigutavad esikohale vastavalt 28% ja 25

protsenti küsitletutest. Kolme valiku kokkuvõttes tõuseb esikohale pidev valmisolek riigi sõjaliseks

kaitseks (53%) ning teisele kohale päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral

(44%). Sellega on kolme valiku kogusummas võrdselt oluline ka sõjalise õppe läbiviimine (43%).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 7

 Kui eestlaste seas domineerivad Kaitseliidu puhul riigikaitselised ülesanded, siis venekeelne

elanikkond näeb Kaitseliitu pigem tsiviilkaitselise organisatsioonina, tähtsustades rohkem selliseid

ülesandeid nagu õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine ning

tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmine ohuolukordades.

 Seekordses küsitluses sisaldusid eraldi küsimused ka Naiskodukaitse kohta. Teadlikkus

Naiskodukaitse olemasolust on väga kõrge eestlaste ning madal venekeelsete vastajate seas

(vastavalt 90% ja 24%).

Nende eestlaste seas, kes Naiskodukaitsest teavad, valitseb küllalt üksmeelne seisukoht ka selle

organisatsiooni vajalikkuses: kindlasti või pigem vajalikuks peab seda 86 protsenti.

Venekeelsetest vastajatest teadsid Naiskodukaitset vähesed ning nende seas, kes seda teadsid, on

organisatsiooni vajalikkuses kindlasti või pigem veendunud vaid pooled. Ülejäänud kas ei oska

öelda (23%) või peavad nad sellist organisatsiooni mittevajalikuks (23%).

Analoogiliselt Kaitseliiduga palusime vastajatel hinnata ka Naiskodukaitse ülesandeid, valides

etteantud nimekirjast välja kolm olulisemat. Kolme valiku kogusummas jõuavad esikohtadele

Kaitseliidu tegevuse toetamine (48%) ning naiste ja tütarlaste kaasamine riigikaitsesse (46%),

kolmandale positsioonile kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas (32%) ning neljandaks osalemine

päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral (30%).

 Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest viis protsenti, mõne pereliikme või sõbra kaudu on

kontakt Kaitseliiduga 21 protsendil. Kui neile, kes Kaitseliitu ei kuulu, tehtaks ettepanek

Kaitseliiduga või sellega seotud organisatsioonidega ühineda, oleks kindlasti valmis liituma 3% ja

arvatavasti 15%. Liitumisvalmidus on kõrgem nooremate vastajate seas.

 Naiskodukaitsesse kuulub vaid üks protsent küsitletutest, sõprade või pereliikmete kaudu on selle

organisatsiooniga seotud seitse protsenti. Neist naistest, kes ei ole Naiskodukaitsega seotud, oleks

kindlasti või arvatavasti valmis sellega liituma 18 protsenti.

 Suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse püsib stabiilselt positiivsena: seda pooldab 72%

elanikkonnast. Eestlastest pooldab NATOsse kuulumist 91 protsenti, venekeelsetest vastajatest vaid

31 protsenti.

 Küsimuses selle kohta, millist abi on Eestil NATO-lt sõjalise ohu korral oodata, võimaldati vastajatel

selles küsitluses anda mitu vastust. Kuna eelmistes küsitlustes sai valida vaid ühe vastuse, pole

tulemused otseselt varasemaga võrreldavad. Pooled vastajaist leidsid, et NATO osutaks konflikti

puhkedes otsest sõjalist abi ning 39% arvas, et NATO liikmeks olek hoiab sõjalise rünnaku

võimaluse Eesti vastu hoopis ära. Seda, et NATO riigid piirduksid vaid poliitilise ja diplomaatilise

toetusega, leidis viiendik küsitletuist ning seda, et Eestil pole NATO poolt mingit abi loota arvas 12

protsenti.

 Kindlustundele NATO toetuse osas aitavad kaasa alliansi poolt tehtud reaalsed sammud Eesti

turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab: 67 protsenti küsitletutest (eestlastest

79%) leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks piisavalt teinud ja 69% elanikkonnast (89%

eestlastest, kuid vaid 27 protsenti venekeelsetest vastajatest) toetab NATO liitlasvägede

kohalolekut Eestis.

 67% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele

osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti

kaitsejõudude osalemisele missioonidel on suurem (75%), venekeelsetel vastajatel madalam

(50%). Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike

seetõttu, et see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe

põhjusena kolmest 64%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (51%).

 Kaks kolmandikku ja rohkem küsitletutest toetab Eesti osalemist NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO egiidi

all toimuvatel missioonidel. Venekeelsete vastajate seas on soositum osalemine ÜRO missioonidel,

selle järel Euroopa Liidu missioonidel ning kõige vähem toetatakse osalust NATO üksuste

koosseisus.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 8

 Euroopa Liidu ühise piirivalveteenistuse loomist toetab 60 protsenti ja Euroopa Liidu ühiste

relvajõudude loomist 49 protsenti küsitletutest.

 Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse on stabiilselt positiivne - väga hästi või üldiselt hästi

suhtub tegevväelastesse 70% küsitletutest, eestikeelsetest vastajatest üle kolme neljandiku.

 Avalikkuse arusaamad naiste rollist ja pädevusest kaitseväes on üsnagi vastandlikud: võrdselt 46

küsitletutest leiab nii seda, et naised peaksid kaitseväes teenima pigem tagalas ja toetavates

funktsioonides kui ka seda, et naised võiksid teenida meestega võrdselt kõikides väeosades ja

ametikohtadel.

Tagalas ja toetavates funktsioonides eelistaks naisi kaitseväes näha rohkem venekeelsed ning

keskmisest vanemad ja madalama haridustasemega vastajad; naiste võrdseid õigusi ja võimalusi

ka kaitseväes töötamisel toetavad aga rohkem eestlased ning nooremad ja kõrgharidusega

vastajad.

 Erinevatest väidetest naiste rolli kohta kaitseväes sai kõige üksmeelsema toetuse seisukoht, et

kaitseväes teenimine sobib vähestele naistele, kuid soovijatele ei tohiks mingeid piiranguid seada –

sellega nõustus täielikult või pigem 83 protsenti küsitletutest.

Valdava toetuse pälvis ka seisukoht, et naised saavad Kaitseväes hakkama kõikide ülesannetega,

kui neile on tagatud meestega nii võrdsed võimalused kui ka võrdsed nõudmised – sellega nõustus

61% küsitletutest. Ka väide, et suurem osa naistest ja meestest on võrdselt võimelised riigikaitses

osalema, pälvis 62% küsitletute nõusoleku.

Samas nõustus 50 protsenti küsitletutest ka seisukohaga, et naised pole sõjapidamiseks sobivad,

mistõttu riigikaitse peaks jääma meeste pärusmaaks ning et sõja ajal ei tohiks naised

lahingüksustes teenida. Kõige ebapopulaarsemaks osutus seisukoht, et naiste kaasatuse

suurendamiseks tuleks kaitseväes rakendada sookvoote ning alandada naistele esitatavaid

nõudmisi – seda pooldas vaid kolmandik küsitletutest.

 Sõna „veteran“ on venekeelses arvamusruumis tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga – 64

protsendi venekeelsete vastajate jaoks on veteranideks just Suurest Isamaasõjast osavõtnud. 59

protsendi eestlaste jaoks seostub aga mõiste „veteran“ kõigi Eesti eest erinevates sõdades

võidelnutega.

 Enamik (73%) küsitletutest peab kindlasti või pigem vajalikuks veteranide päeva tähistamist.

Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest jääb siiski veel väikeseks – sellest

päevast ei tea midagi või ei oska öelda 34 protsenti vastanutest. Samas, päeva tähistamise

vajalikuks pidajaid oli venekeelsete vastajate seas 56 protsenti, eestlastest toetab veteranide päeva

tähistamist 80 protsenti.

 Riigikaitseõpetuse õpetamisele avalikkuse poolt avaldatavat toetust võib võrrelda noormeeste

kohustusliku ajateenistuse vajalikuks pidamisega – see kogub väga kõrge ja stabiilse poolehoiu läbi

kõikide küsitluste. Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik

õppida riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 85 protsenti küsitletutest. Toetus

riigikaitseõpetusele on suur nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate hulgas.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 9

UURINGU TAUST

Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 1. - 20. märtsini 2017. aastal läbi viidud

omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse

Kaitseministeeriumile.

Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:

 Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eestis elamise üle;

 Riiklike institutsioonide (sh. kaitsejõudude) usaldusväärsus;

 Hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;

 Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;

 Inimeste kaitsetahe ning hoiakuline käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;

 Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;

 Suhtumine meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku ajateenistusse;

 Suhtumine naiste rolli riigikaitses;

 Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest;

 Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;

 Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides.

Täiendavalt lisandusid seekordsesse küsitlusse küsimused Naiskodukaitse kohta, mida tellis TÜ

Strateegilise Jätkusuutlikkuse Keskus.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning

kommentaaridega, lisades on esitatud tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes.

1 Valim

Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav

uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku

1 102 953 inimest (ESA, 01.01.2016.a.).

Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi

proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille

alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub

juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel.

Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et

saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna

keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades

venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute

venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi.

Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse

sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15

ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate

kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad),

lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise

koosseisule vastavamaks.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 10

Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse

uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese

küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla

suurem.

Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool.

Tabel 1 Valimivea piirid

2 Küsitlustöö

Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud tahvelarvutite vahendusel, mis viidi läbi vastavalt

respondendi eelistusele kas eesti või vene keeles. Küsitlustöös osales 63 vastava ettevalmistuse

saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1202 intervjuud 102 erinevas küsitluspunktis.

Vastanute sotsiaal-demograafiline profiil on toodud joonisel 1.

Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on

esitatud tabelis 2.

Tabel 2 Küsitlustöö tulemused

Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku

Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 632

Kedagi pole kodus 2783

Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 59

Keelduti kontaktist 552

Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 926

Muu mittetoimumise põhjus 126

Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 228

Kokkuvõte

Kokku aadresse 6508

Korduvvisiite 1193

Korrektselt täidetud küsimustikke 1202

Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 22.0.

50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2%

10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68%

20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14%

30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01%

40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34%

50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88%

60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54%

70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28%

80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07%

90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89%

100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74%

110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62%

120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50%

130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41%

150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24%

200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94%

300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58%

500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23%

750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00%

1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87%

1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71%

Vastuse proportsioon

V a li

m i

s u

u r u

s

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 11

Joonis 1 – Lõppvalimi kaalutud sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1202

46

54

68

32

83

8

1

7

5

15

18

16

18

28

13

59

28

13

21

24

20

22

16

21

17

5

6

26

10

32

16

11

12

7

22

69

31

0 20 40 60 80 100

SUGU

Mees

Naine

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

KODAKONDSUS

Eesti

Venemaa

muu riik

määratlemata

VANUS

15- 19 a.

20- 29 a.

30- 39 a.

40- 49 a.

50- 59 a.

60 ja rohkem

HARIDUS

Alg- või põhiharidus

Kutse-, kesk- või keskeriharidus

Kõrgharidus

SISSETULEK PERELIIKME KOHTA

kuni 300 €

301-400 €

401-650 €

651+ €

ei soovi/ ei oska öelda

STAATUS

Ettevõtja, juht, tippspetsialist

Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja

Oskustööline, operaator

Muu töötav

Õpilane, üliõpilane

Pensionär

Muu mittetöötav

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

LINN/MAA

linn

maa

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 12

3 Teostajad

Uuringu erinevates etappides olid vastutavad:

Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk

Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Kristel Merusk,

Kaja Södor,

Roman Vjazemski.

Andmetöötlus ja tabelid: Reijo Pohl

Irina Strapatšuk

Tellija-poolne kontaktisik: Anniki Rebane

Kontaktandmed:

 Üldtelefon: 585 29 700

 E-post: [email protected]

 Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee

 Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn

Uuringujuhi kontaktandmed:

 Telefon: 5515200

 E-post: [email protected]

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 13

UURINGU TULEMUSED

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle

Inimeste suhtumist ühiskonnaelu erinevatesse küsimustesse, sealhulgas riigikaitsesse, mõjutab

muuhulgas ka see, kui positiivselt või negatiivselt hinnatakse Eesti elu tervikuna. Selle teada saamiseks

küsisime, kas olukorda Eestis nähakse arenemas paremuse või halvemuse suunas.

Kui 2015 aastal kevadel inimeste hinnangud muutustele Eesti elule 2014. aastaga võrreldes paranesid,

võis seda selgitada küsitlusele eelnenud riigikogu valimiste mõjuga, mis tavaliselt ikka avaliku

arvamuse optimistlikumaks muudab. Järgmistes küsitlustes võis Eesti elule antud hinnangutes näha

pigem tagasiminekut. Seekordses küsitluses on ühiskonnaelus toimuvatele muutustele antud hinnang

muutunud aga positiivsemakski, kui see oli 2015. aasta kevadel (Joonis 2). Seda, et Eesti elu on

muutunud paremuse poole, leiab 39 protsenti ning seda, et olukord on muutunud halvemaks, arvab

vaid viiendik küsitletutest. Tõenäoliselt on seekord inimestesse uusi lootusi süstinud eelmisel sügisel

toimunud valitsusevahetus.

Venekeelsed vastajad hindavad Eesti elus toimunud muutusi kriitilisemalt kui eestlased, kuid ka nende

hinnangud riigis toimunud muudatustele on muutunud positiivsemaks.

Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus, 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Positiivsemalt hindavad Eesti arengut kõrgharidusega vastajad, kelle seas muutusi paremuse suunas

tajub 52 protsenti. Keskharidust mitteomavatest vastajatest arvab nii vaid 31 protsenti, 44% aga

leiavad, et olukord pole muutunud.

Mõistagi mõjutab hinnanguid ka vastaja majanduslik olukord – muudatusi paremuse poole hakatakse

keskmisest enam tajuma alates 400 euro suurusest sissetulekust ühe leibkonna liikme kohta kuus.

Neist vastajaist, kelle igakuine sissetulek pere liikme kohta on 401-500 eurot, näevad muutusi

paremusele 44 protsenti, vahemikus 501-650 eurot 42 protsenti ning neist, kelle sissetulek pere liikme

kohta ületab 650 eurot kuus - 50 protsenti.

Kuni 300 eurot leibkonna liikme kohta saavatest vastajaist tajub olukorra paranemist vaid 27%, 33%

neist aga peab olukorda halvenenuks.

32

42

36

28

26

32

39

34

40

37

43

41

38

38

27

16

23

25

29

26

20

7

2

4

4

4

4

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2017/03)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 14

Sellest, kuidas tajutakse muutusi Eesti elus, sõltub olulisel määral ka see, kas Eestis elamise üle

tuntakse uhkust ja heameelt.

Nende osakaal, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli, on võrreldes

eelmise küsitlusega kasvanud 54 protsendilt 60 protsendile. Eestlaste hulgas on selliseid vastajaid 68

protsenti, venekeelsete vastajate seas 43 protsenti.

Nende vastanute osakaal, kes ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt, on läbi viie

viimase küsitluse püsinud viiel-kuuel protsendil, seekord on selliseid vastajaid 4 protsenti. Rohkem on

selliseid inimesi venekeelsete vastajate seas (9%) (Joonis 3).

Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis, 2015-2017 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

Venekeelsetest Eesti kodanikest tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt 48 protsenti, mitte

kunagi – 5 protsenti.

Kõige vähem tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt määratlemata kodakondsusega vastajad

– väga või küllalt sageli tuleb seda ette 35 protsendil, mitte kunagi - 14 protsendil. Isegi Eestis elavatel

Venemaa kodanikel on need näitajad kõrgemad: väga või küllalt sageli annavad vastuseks 41%, mitte

kunagi aga vaid 7 protsenti.

Järgmisest tabelist on näha, kuidas on seotud uhkus ja heameel Eestis elamise üle hinnangutega Eesti

elu arengule. Positiivse suhtumisega Eesti üldisesse arengusse kaasneb ka suurem uhkustunne ning

vastupidi – nende seas, kes tajuvad Eesti arengut negatiivselt, on ka oluliselt vähem neid, kes

tunnevad uhkust ja heameelt Eestis elamisest.

Tabel 3 – Eesti elule antud hinnangute seos uhkuse ja heameelega Eesti üle

Kas tunnete uhkust ja heameelt … Eesti elu on muutunud

paremaks jäänud samaks halvemaks

… Eestis elamise üle

väga v. küllalt sageli

mitte kunagi

74%

2%

57%

4%

37%

8%

16

30

21

18

23

22

25

27

38

31

32

33

32

35

4

1

4

5

4

3

2

44

29

38

39

34

38

34

9

2

6

6

6

5

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2017/03)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 15

2 Institutsioonide usaldusväärsus

Uuringus on vaatluse all elanike usaldus mitmete riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu.

Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende olulist rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana,

elluviijana või toetajana.

2.1 Üldine taust

Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust neljapallisel skaalal: täielikult usaldan, pigem

usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse

kõige enam päästeteenistust – päästjaid usaldab tervelt 96% Eesti elanikkonnast, järgnevad

politsei (85%), kaitsevägi (79%) ja Kaitseliit (71%) (Joonis 4). Seega võib öelda, et Eesti

inimesed usaldavad kõige enam ühiskonna turvalisust tagavaid jõustruktuure.

Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus (%; N = kõik vastajad)

Siiski on ka poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus võrreldes mitme varasema küsitluskorraga selles

küsitluses tõusnud plusspoolele – nii valitsust kui ka riigikogu usaldab enam kui pool elanikkonnast.

Veel eelmisel sügisel väljendasid riigikogu ja valitsuse suhtes usaldamatust ligi pooled (vastavalt 47%

ja 48%) ning peaministri suhtes rohkem kui pooled (53%) küsitletutest.

Märgatavalt on tõusnud presidendi usaldusväärsus. Kuna eelmine küsitlus toimus ajal, mil Kersti

Kaljulaid oli värskelt Eesti Vabariigi presidendi ametisse asunud, oli toona väga palju (42%) „ei oska

öelda“ vastuseid. Presidenti pidas oktoobris 2016 usaldusväärseks 48 protsenti vastanutest, sel korral

on see näitaja kasvanud 66 protsendini. Pea samal tasemel on usaldusväärsuselt ka peaminister

(63%), ehkki viimase suhtes näitab neljandik küsitletutest üles ka usaldamatust.

-41

-36

-29

-26

-25

-17

-12

-14

-12

-2

51

55

61

60

63

66

71

79

85

96

10

19

32

34

38

49

59

65

73

94

-60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

Riigikogu

Valitsus

Euroopa Liit

NATO

Peaminister

President

Kaitseliit

Kaitsevägi

Politsei

Päästeteenistus

Üldse/pigem ei usalda Täielikult/pigem usaldab Saldo

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 16

Eesti riigi poliitiliste institutsioonide ja jõuametkondade vahele jäävad oma usaldusväärsuse poolest

NATO ja Euroopa Liit, mida usaldab 60 protsenti küsitletutest.

Eestikeelsete vastajate usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitte-eestlastel

(Joonis 5).

Kõige väiksem on erinevus päästeteenistuste ja politsei puhul. Suurimad erinevused ilmnevad aga

NATO (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult või pigem 78%, venekeelsetest 24%), Kaitseliidu

(87% vs 37%), kaitseväe (92% vs 51%) ja presidendi (77% vs 42%) puhul. Pikka aega kestnud suur

erinevus riigikogu, valitsuse ja peaministri usaldusväärsuses eesti- ja venekeelsete elanike hinnangutes

on hakanud tasapisi kahanema ja see ei ületa enam kümmet protsenti.

Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

2.2 Kaitseväe ja Kaitseliidu usaldusväärsus

Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes

aga teisel kohal, usaldas 2017. aasta märtsis 79% Eesti elanikest (Joonis 6). Kui eestlaste usaldus

kaitseväe vastu on endiselt tipptasemel (92%), siis usaldusväärsuse neljaprotsendiline tõus eelmise

sügisega võrreldes tuleneb sellest, et kaitseväe usaldusväärsus on ka venekeelsete vastajate seas

tõusnud 51 protsendini.

45

46

50

24

57

42

37

51

79

93

54

58

66

78

66

77

87

92

88

98

0 20 40 60 80 100 120

Riigikogu

Valitsus

Euroopa Liit

NATO

Peaminister

President

Kaitseliit

Kaitsevägi

Politsei

Päästeteenistus

Eestikeelsed Muukeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 17

Tõenäoliselt võib siin mõju avaldada Venemaa massiteabevahenditest lähtuv info, mis oma aktiivse

lääneriikide ja NATO suunalise kriitikaga kahtlemata mõjutab ka suhtumist Eesti kaitseväkke. Samas

võib põhjuseks olla ka kaitseväe teema ebapiisav kajastamine Eesti venekeelses meedias.

Joonis 6. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2017; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

Kaitseliit asub usaldusväärsemate institutsioonide seas kohe kaitseväe järel – Kaitseliitu

usaldas 2017. aasta märtsis 71% Eesti elanikest (87 protsenti eestlastest) ning selline tase on

püsinud viimase kahe aasta jooksul muutumatuna (Joonis 7).

Ka Kaitseliidu puhul järgib mitte-eestlaste usaldustrend sama mustrit nagu näeme kaitseväe puhul –

alates 2014 kevadest hakkas Kaitseliidu usaldusväärsus venekeelsete vastajate seas langema. Kuid

sarnast usaldusväärsuse tõusu nagu nägime sel kevadel kaitseväe puhul, Kaitseliidu usaldusväärsuses

venekeelsete vastajate seas toimunud pole: täielikult või pigem usaldajate osakaal on endiselt 37

protsenti.

Joonis 7. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2017; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

58 64

59

68 74 71 73 73

67

75 75 79

74 76 74

80 78 84

79 81 76

81 81 80 83 83

76 79

75 82

84 83 82 78 78 77

75

79

53

58

56

67 73

64

74

84 79 81 79

74

82 84 80

85 84 81

85 84 87 89 88 87

91 90 90 91 92 88

91 86

90 90 92 93 90 91 90 90 92

39 35

40 40 45

49 54

49 52 53

61

52

60 55 56

50

58 60

68 65

75

60 66

48

59 62

58 62 62

49 53

48

60

67 62

58

49 51 47 45

51

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

KÕIK Eestikeelsed Muukeelsed

39 45

42 48

53 57 58 58 56

59 56 54

58 59 57

68 65 66

62 65 64

68 64

68 71

68 67 69 64

74 75 73 74 71 70 71 71 71

39 41 39

48 54

50 55

64 64 66 64 65 68 67 66 67 67 66

77 74 74

77 79 77 79 75

80 82 82 79

84

76

85 85 85 89

86 85 86 86 87

20 23 22 22

25 27 30

23

40 40 45

36 38 32 31

34

41 38

47 42

46

33 33 34

43 42 42 43 37 38

35 36

48 51

46 42 40

36 37 36 37

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

KÕIK Eestikeelsed Muukeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 18

3 Julgeolek ning ohud

Kolmas peatükk annab ülevaate sellest, milliseks hindab avalikkus julgeoleku alast olukorda Eestis ja

maailmas, milliseid ohtusid nähakse lähemate aastate jooksul julgeolekule ning mis aitaks tagada Eesti

riigi suuremat julgeolekut.

3.1 Julgeolek maailmas

Küsimus, millega vastajatel paluti hinnata maailma julgeolekuolukorra muutumist, kõlas järgmiselt:

Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste

konfliktide oht väheneb või vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste

konfliktide tõenäosus?

Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide

tõenäosus, tõusis 2015. aasta kevadel 70 protsendist kõrgemale. Kahes viimases küsitluses on sellise

hinnangu andjate osakaal küll vähenenud, ent püsib endiselt kõrge: 58 protsenti küsitletutest leiab, et

olukord maailmas muutub ebaturvalisemaks, vaid 10% usub, et maailm muutub eeloleval kümnendil

turvalisemaks ja 22% arvab, et olukord püsib muutumatuna (Joonis 8).

Eesti- ja venekeelsed vastajad hindavad maailma turvalisuse olukorda erinevalt. Eestlaste hinnang pole

võrreldes 2016 sügisega muutunud – 66 protsenti neist näeb olukorda halvenevat (eelmisel sügisel

67%). Märgatavalt on langenud venekeelsete vastajate ohutaju: 52 protsendilt eelmisel sügisel on

ebaturvalisuse kasvu eeldavate vastajate osakaal kahanenud 40 protsendile. Võrreldes eestlastega

eeldatakse oluliselt rohkem olukorra endiseks jäämist (30 protsenti eestlaste 19 protsendi vastu). Seda,

et maailm võiks muutuda lähiaastatel turvalisemaks, usub 7 protsenti eestlastest ja 15 protsenti

venekeelsetest vastajatest.

Joonis 8. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel, 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Pikemaajalisem trend kahe vastandliku seisukoha osakaaludega on esitatud joonisel 9. Sellelt on näha,

et kui 2014-2016 aastatel prognoosis sõjaliste konfliktide kasvu enam kui 60 protsenti küsitletutest

(kolmes küsitluses koguni üle 70 protsendi), siis nüüd on selliste vastajate osakaal langenud alla 60

protsendi piiri. Siiski on kogu küsitlusperioodi vältel olnud domineerivaks seisukohaks sõjaliste pingete

kasv maailmas.

15

7

7

7

7

10

10

30

19

15

16

15

20

22

40

66

70

71

72

63

58

15

8

8

6

6

7

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

Olukord muutub turvalisemaks

Olukord ei muutu

Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord

Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 19

Joonis 9. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

3.2 Julgeolek Eestis

Küsimus Eesti julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses:

Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta

pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes?

Turvalisuse olukorda Eestis tajutakse positiivsemana kui maailmas tervikuna. Kui kolmes

eelmises küsitluses oli rohkem neid, kes eeldasid ebaturvalisuse kasvu, siis nüüd on positiivse ja

negatiivse hinnangu andnute osakaalud võrdsustunud: 28 protsendi arvates elavad Eesti elanikud

kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes; 26 protsenti näeb ette ebaturvalisuse

kasvu; 32 protsenti olukorra samana püsimist.

Joonis 10. Olukord Eestis eeloleval aastakümnel, 2014-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

25 23

12 14 15 13 17 17 18

13

20

12 13 15 12 12 14

12 15

11 7

11 14

18 15

9 14 13 12

15 15 10 8 7 7 7

10 10

40

25

53

43 41

47 50

41

34

43 40

51 49 47 44

50

56

43 48 48

65

56

45 44 44

63

49

57 56

46 50

62 66

70 71 72

63 58

0

20

40

60

80

0 1 /2

0 0 0

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht

24

30

26

32

23

23

20

28

36

30

35

32

31

31

34

32

20

28

26

19

31

27

29

26

20

12

13

17

15

19

16

14

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

Turvalisemates Olukord ei muutu Ebaturvalisemates Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 20

Ka Eesti tulevikku näevad eestikeelsed vastajad tumedamates värvides kui mitte-eestlased:

ebaturvalisuse kasvu eeldab 28 protsenti eestlastest ja 20 protsenti venekeelsetest vastajatest.

Eestlastega võrreldes eeldavad venekeelsed vastajad rohkem olukorra samaks jäämist või vastavad

„ei oska öelda“.

3.3 Ohud maailma julgeolekule

Palusime vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates ohtu rahule ja julgeolekule maailmas

erinevad tegurid. Nende tegurite olulisuse hindamisel pole viimastes küsitlustes suuri muutusi

toimunud.

Kõige olulisemate ohtudena tõstavad vastajad esile Islamiriigi (64%) ja terrorivõrgustike

tegevust (61%). Kindlasti peetakse maailmarahule ohuks ka sõjapõgenike ja pagulaste

sisserännet Euroopasse (57%) ning sõjalist konflikti Süürias (43%), ent viimase kahe

ohuteguri olulisus on kahes viimases küsitluses langenud.

Venemaa katseid oma mõjuvõimu taastamiseks ning relvastatud konflikti Ukrainas hinnatakse

olulisuselt järgmisteks ohuteguriteks, kuid vastajate osakaal, kes annavad nende puhul vastuseks „see

kindlasti“, on kahanemas: kui 2016 sügisel oli selliseid vastajaid 40 protsenti, siis sel korral vastavalt

37% ja 35%. Tasub meenutada, et veel 2015. aasta märtsis asetati Venemaa tegevus oma mõjuvõimu

taastamiseks ohtlikkuselt esikohale 46 protsendiga. Seega on muud ohud maailmas tõusnud järjest

jõulisemalt esiplaanile ning tõrjunud Vene-ohu tahaplaanile.

Koos vastusega „mõningal määral“ tõusevad aga ohtudena siiski esile ka pea kõik teised etteantud

vastusevariantides loetletud riskid, mis näitab, et maailma turvalisust ohustavaid tegureid on

tänapäeval palju. Kõige vähem osatakse peljata epideemiate levikut ja Hiina mõjuvõimu kasvu

maailmas, kuigi ka need on kindlasti või mõningal määral ohtlikud kahe kolmandiku küsitletute arvates

(Joonis 11).

Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis

põhimõtteline erinevus on selles, kui ohtlikuks hinnatakse Venemaa tegevust oma mõjuvõimu

taastamiseks naaberriikides. Eestlaste jaoks see ohtlikkuselt neljandal-viiendal kohal koos sõjaga

Süürias (mõlemad 48%), venekeelsete vastajate jaoks aga jääb olulisuselt viimasele kohale kuue

protsendiga. Eesti- ja venekeelsed vastajad hindavad oluliselt erinevalt ka sõdu Süürias ja Ida-Ukrainas

(venekeelsetest hindab neid kindlasti ohtlikuks vastavalt 34% ja 24%; eestlastest 48% ja 35%).

Seevastu venekeelsed vastajad peavad eestlastega võrreldes rohkem ohtlikuks organiseeritud

kuritegevust ja epideemiate levikut maailmas – vastavalt 44% ja 34% (eestlastest 33% ja 17%)

(vt. joonis 12).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 21

Joonis 11. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2016 - 2017 (%; N = kõik vastajad)

64 66 67

61 61 62

57 58 63

43 56

37 34

29

35 40

35

32 40

34

31 32 32

28 29 27

23 29

26

22 25 24

22 24 26

20 20

17

27 26 27

32 33 31

36 36

32

41 34

45 50

52

33 30

33

48 41

47

48 49 55

42 40 44

52 45 52

52 50 50

43 47 45

44 41 45

4 4 4

4 3 3

4 3 3

9 5

13 12

15

26 24 27

14 12 14

12 11

7

18 19 19

16 17 14

19 20 21

25 22

24

22 22 23

5 4 2

3 3 4

3 3 2

7 6

5 4 4

6 6 5

6 7 5

9 7 6

12 12 10

9 9 8

7 5 5

10 7 9

14 17 15

0% 50% 100%

2017/03 Islamiriigi tegevus 2016/10

2016/03

2017/03 Terrorivõrgustike tegevus 2016/10

2016/03

2017/03 Pagulaste sisseränne Euroopasse 2016/10

2016/03

2017/03 Sõda Süürias 2016/10

2017/03 Organiseeritud kuritegevus 2016/10

2016/03

2017/03 Venemaa katsed taastada mõjuvõim 2016/10

2016/03

2017/03 Relvakonflikt Ida-Ukrainas 2016/10

2016/03

2017/03 Ülemaailmne majanduskriis 2016/10

2016/03

2017/03 USA domineerimine 2016/10

2016/03

2017/03 Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 2016/10

2016/03

2017/03 Globaalsed kliimamuutused 2016/10

2016/03

2017/03 Epideemiate levik 2016/10

2016/03

2017/03 Hiina võimsuse kasv 2016/10

2016/03

see kindlasti mõningal määral kindlasti mitte ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 22

Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2017 (vastused „see kindlasti“ %; eesti- ja venekeelsete võrdlus)

17

22

20

23

27

31

35

48

33

48

59

58

65

34

15

25

25

30

31

24

6

44

34

54

66

62

0 20 40 60 80

Epideemiate levik

Hiina võimsuse kasv

Globaalsed kliimamuutused

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud

USA majanduslik ja sõjaline võimsus

Ülemaailmne majanduskriis

Relvastatud konflikt Ida-Ukrainas

Venemaa katsed taastada mõjuvõimu

Organiseeritud kuritegevus

Sõda Süürias

Sõjapõgenikud ja pagulased Euroopas

Terrorivõrgustike tegevus

Islamiriigi tegevus

venekeelsed eestikeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 23

3.4 Ohud Eestile

Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosuse väljaselgitamiseks esitati vastajaile 12 erinevat võimalikku

ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul (Joonis 13).

On kaks peamist ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate

jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 67 protsendi arvates võib toimuda organiseeritud rünnak

Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak) ja 61 protsendi hinnangul võib mõni

välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Ulatuslik

merereostus on tõenäoliste ohtude seas endiselt kolmandal kohal, kuid see kaotab järjest oma

olulisust (seda peab väga või küllaltki tõenäoliseks 44% küsitletutest). On ju viimasest suuremast

naftareostusest Loode-Eestis möödas juba enam kui kümme aastat.

Ka kõiki ülejäänud ohtusid hinnatakse veidi vähem oluliseks kui 2016 sügisel. Olulisuselt neljandal

kohal on mõnes välisriigis Eesti kodanike vastu sooritatud rünnaku tõenäosus (seda peab väga või

küllaltki tõenäoliseks 37%), järgnevad terroriakt ning rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel (tõenäoliseks pidajate osakaal 34 protsenti).

Ülejäänud ohte peavad väga või küllaltki tõenäoliseks 20-25 protsenti küsitletutest.

Võrreldes 2016 oktoobriga on kõige enam kahanenud Eesti vastase ulatusliku sõjalise rünnaku

tõenäoliseks pidamine (29 protsendilt 21 protsendile). Veel 2015. aasta kevadel pidas sõjalist rünnakut

Eesti vastu väga või küllaltki tõenäoliseks 36 protsenti küsitletutest. Ilmselt on avalikkusele rahustavalt

mõjunud poliitikute ja riigikaitse juhtide poolt korduvalt esitatud kinnitused, et reaalset sõjaohtu Eestile

ühegi võimaliku välisvaenlase poolt hetkel kartma ei pea.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 24

Joonis 13. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul,

2016-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

3

4

2

3

3

2

3

5

2

3

3

3

6

5

4

5

5

3

7

8

5

8

10

7

9

8

4

7

9

7

22

19

18

29

28

25

17

16

17

20

24

21

21

24

19

24

21

19

22

20

18

28

22

22

31

32

29

31

31

30

37

31

30

40

42

37

43

39

43

43

41

42

9

8

6

11

10

6

5

5

4

11

9

7

9

8

7

6

5

3

7

4

6

9

10

8

5

6

5

7

5

4

7

8

7

8

8

6

54

49

52

45

40

44

49

43

50

46

46

50

40

40

41

47

47

50

47

45

47

34

30

34

37

37

42

40

37

41

22

22

22

15

14

17

17

23

23

21

23

27

22

23

25

16

21

21

23

27

30

14

21

22

8

11

13

18

19

21

12

18

19

6

7

11

6

12

10

5

9

10

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

2016/03

2016/10

2017/03

Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus

2016/03

2016/10

2017/03

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu

2016/03

2016/10

2017/03

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt

2016/03

2016/10

2017/03

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas …

2016/03

2016/10

2017/03

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

2016/03

2016/10

2017/03

Massilised tänavarahutused

2016/03

2016/10

2017/03

Terroriakt

2016/03

2016/10

2017/03

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

2016/03

2016/10

2017/03

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

2016/03

2016/10

2017/03

Ulatuslik merereostus

2016/03

2016/10

2017/03

mõjutamiseks oma huvides

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse

2016/03

2016/10

2017/03

vastu (nn küberrünnakud jms)

Rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 25

Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused vastajate peamise suhtluskeele lõikes(Joonis

14). Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad. Suurim

erinevus on küberrünnakute tõenäoliseks pidamises (vastavalt 78% ja 45%). Oluliselt madalamaks

hindavad venekeelsed vastajad ulatusliku (25% ja 13%) või piiratud sõjalise rünnaku (28% ja 11%)

tõenäosust. Venekeelsed vastajad peavad eestlastega võrreldes olulisemaks selliseid ohte nagu

ulatuslik merereostus ja Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine.

Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja venekeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

3 2

1 3

3 2

3 3

8 2

4 2

7 5

6 7

2 5

12 5

11 22

11 32

15 18

10 25

10 23

17 20

19 17

18 24

21 33

26 32

21 34

38 36

36 46

34 46

0 20 40 60 80 100

Muu Eesti

Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus Muu Eesti

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti … Muu Eesti

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt Muu Eesti

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas … Muu Eesti

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine Muu Eesti

Massilised tänavarahutused Muu Eesti

Terroriakt Muu Eesti

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis Muu Eesti

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

Muu Eesti

Ulatuslik merereostus Muu Eesti

majanduse mõjutamiseks oma huvides Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või

Muu Eesti

infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 26

3.5 Julgeolekutagatised

Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on sarnaselt

varasemate uuringulainetega esikohal Eesti riigi liikmesus NATO-s – seda nimetab kolme olulisema

teguri seas 57 protsenti vastajaist, kusjuures see tulemus on saavutatud eelkõige eestlastest vastajate

toel. Eestlastest peab NATOt peamiseks julgeolekutagatiseks 73 protsenti. Venekeelsetest vastajatest

valis NATO liikmesuse kolme olulisema julgeolekutagatise hulka vaid 23 protsenti (Joonis 15).

Olulisuselt teisel kohal on vastajate hinnangul Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine, mida

mainib ühena peamistest julgeolekutagatistest 42% elanikkonnast. Selle puhul ei ole erinevus eesti- ja

venekeelsete vastajate hinnangutes enam nii suur, kuid on siiski märgatav: iseseisva kaitsevõime

arendamise loevad kolme olulisema julgeolekutagatise hulka vastavalt 46% eesti- ja 32%

venekeelsetest küsitletutest.

Neile kahele tegurile järgneb, peamiselt venekeelsete vastajate mõjul, koostöö ja head suhted

Venemaaga, mida nimetab kolme olulisema seas 67 protsenti venekeelsetest ja vaid 23 protsenti

eestikeelsetest vastajatest. Võrreldes 2016 oktoobris läbi viidud küsitlusega on Venemaa suhete

olulisus kasvanud nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate arvamustes (poole aasta eest oli see

vastavalt 17% ja 58%, teguri üldine olulisus aga oli 30%).

Nii eesti- kui ka venekeelsetelt vastajatelt saab enam-vähem võrdselt toetust Balti riikide kaitsealane

koostöö. Üsna sarnaselt tähtsustatakse ka kuulumist Euroopa Liitu, koostööd Põhjamaadega ning

osalemist missioonidel. Seevastu ÜRO ja OSCE liikmeks olekut tähtsustavad venekeelsed vastajad

rohkem kui eestlased. Eestlaste vastustes nimetatakse võrreldes venekeelsete vastajatega sagedamini

liitlassuhteid USA-ga ja liitlaste relvajõudude alalist Eesti territooriumil viibimist.

Joonis 15. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eesti- ja venekeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

4

13

8

17

13

19

5

8

26

67

32

23

2

5

11

9

17

15

24

25

24

23

46

73

2

7

10

11

16

16

18

20

24

38

42

57

0 20 40 60 80

Ei oska öelda

Kuulumine OSCE-sse

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Kuulumine ÜRO-sse

Kaitsealane koostöö Põhjamaadega

Kuulumine Euroopa Liitu

Liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Balti riikide kaitsealane koostöö

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

Kuulumine NATO-sse

KÕIK Eestikeelsed Venekeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 27

4 Eesti inimeste kaitsetahe

Kaitsetahet mõõdetakse selles uuringus kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab

seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik,

kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset

kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui

Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema

kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse välja nende inimeste osakaal, kes väljendavad soovi

kallaletungi korral Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest

selle kohta, kuidas nad saaksid võimaliku kallaletungi korral Eesti kaitsmises osaleda – kui inimestel

puudub arusaam oma võimalikust rollist sõjalise konflikti olukorras, pole põhjust eeldada ka kõrget

kaitsevalmidust.

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse

Võrreldes 2016 oktoobriga on relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidavate elanike osakaal

kasvanud: seda peab kindlasti vajalikuks 51% (oktoobris 45%) ja tõenäoliselt vajalikuks 32% (Joonis

16). Seega kokku on sõjalise vastupanu osutamise poolt 83%, mittevajalikuks peab seda 9%

Eesti elanikkonnast (oktoobris 14%).

Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu vajalikumaks kui venekeelsed (kindlasti vajalikuks

peab vastupanu 55% eesti- ja 42% venekeelsetest vastajatest), kuid passiivne kaitsetahe on võrreldes

oktoobriga kasvanud mõlemas grupis (2016 oktoobris pidas vastupanu kindlasti vajalikuks 50% eesti-

ja 33% venekeelsetest). 14% venekeelsetest vastajatest ei pea vastupanu osutamist vajalikuks ning

sama palju on neid, kes vastavad „ei oska öelda“).

Joonis 16. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik, 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Passiivse kaitsetahte väljendajate osakaalu võib pidada läbi viimaste küsitluste suhteliselt stabiilseks –

see on olnud püsivalt kas veidi alla või üle kaheksakümne protsendi. Relvastatud vastupanu osutamise

vajalikuks pidamise pikem trend on esitatud joonisel 17 (kogu elanikkonna kohta) ja joonisel 18 eesti-

ja venekeelsete vastajate võrdlusena.

42

55

49

43

47

45

51

30

33

34

36

34

32

32

14

5

6

8

8

9

8

9

5

7

9

8

9

6

5

2

4

4

3

5

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2017/03)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 28

Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Joonis 18. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2017 (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad)

Eesti- ja venekeelsete vastajate passiivses kaitsetahtes on olnud perioode, mil see oli võrdne ning

perioode, mil venekeelsete vastajate hinnang vajadusele välisründajale vastupanu osutada jäi eestlaste

omast madalamaks. Esimene selline periood seostub pronksiöö järgse ajaga, teine periood jäi

majandussurutise aegadesse, praegune periood aga võib olla seotud külma sõja vaimust kantud

lääneriikide suunalise propaganda tugevnemisega Venemaa meedias.

68

56 59 66

61 64 65 59

69 69 64 64

71 68 64 66 67 66 69 69 78 77 73 71

78 77 77 74 74 73 78

73 79 79 82 79 83 79 81 77

83

19 26 29

22 24 23 23 23 25 24 30 31

23 24 24 25 24 24 20 24 16 12 17 19 15 14 17 18 19 17 17

22 17 17 15 11 11 13 11 14

9

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

1 0

/2 0

1 5

0 3

/2 0

1 6

1 0

/2 0

1 6

0 3

/2 0

1 7

Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu

Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu

69 77 80 77 73

79 79 80 79 80 75

81 74

78 79 82 83 89

82 81 82 88

69

80

70 63 66

77 73

68 62 63

68 70 71

83 80 83

70 71 71 68 65 72

0

20

40

60

80

100

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

1 0

/2 0

1 5

0 3

/2 0

1 6

1 0

/2 0

1 6

0 3

/2 0

1 7

Eestikeelsed Venekeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 29

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses

Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda (ehk nn. aktiivne kaitsetahe) on madalam kui riigi tasandil

relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist

pidas vajalikuks 83%, siis ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses

osalema 61% elanikkonnast (Joonis 19). Seda on viie protsendi võrra enam kui 2016 oktoobris ja

umbes sama palju kui 2015. aasta kevadel.

31 protsenti Eesti elanikkonnast oleks kindlasti ja 30 protsenti tõenäoliselt valmis oma oskuste ja

võimete kohaselt riigikaitses kaasa lööma. Kindlasti või tõenäoliselt ei oleks valmis ise kaitsetegevuses

osalema 31 protsenti küsitletutest.

Kuna kaitseväeteenistus kuulub vaid Eesti kodanike kohustuste hulka, siis on aktiivse kaitsetahte

küsimuses erinevus eesti- ja venekeelsete elanike hoiakutes ootuspäraselt suurem kui passiivse

kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 66%, siis mitte-

eestlastest vaid 47%. Venekeelsete Eesti kodanike seas on see protsent 51%, Venemaa kodanike

seas 44% ning määratlemata kodakondsusega vastajate hulgas 42%.

Aktiivse kaitsevalmiduse puhul tuleb silmas pidada asjaolu, et riigikaitses osalemist seostatakse

avalikus arvamuses eelkõige relvastatud vastupanuga, milles nähakse traditsiooniliselt reservväelaste

ja meeste ülesannet. Seetõttu jääb valmisolek omapoolseks panustamiseks paratamatult madalamaks

naiste ja vanemaealiste vastajate puhul (kui meestest oleks valmis kaitsetegevuses osalema 73

protsenti, siis naistest vaid pooled; kui üle 60-aastastest vastajatest oleks kaitsetegevuses valmis

osalema vaid 48 protsenti, siis alla 30-aastastest 68 protsenti).

Joonis 19. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale, 2015-2017 võrdlus (%; N=kõik vastajad)

Kui võtta välja üksnes meessoost kodanike valmisolek riigikaitses osaleda, saame kaitsetahtest märksa

positiivsema pildi: nendest on valmis riigikaitses kaasa lööma enam kui kolm neljandikku. Venekeelsete

meessoost kodanike valmisolek riiki kaitsta on siiski pisut madalam kui eestlastel. Alla 34-aastastest

venekeelsetest meeskodanikest on valmis ise riigikaitses osalema 69%, 35-49 aastastest 78%, 50-64

aastastest 58% ning üle 65 aastastest veidi vähem kui pooled.

Alla 65-aastastest eestlastest on riigi kaitsmiseks valmis 85 ja rohkem protsenti meestest (Tabel 4).

23

40

19

36

29

27

29

29

31

27

33

28

30

30

28

29

27

30

9

7

14

6

8

9

8

10

8

20

11

15

16

16

19

16

15

15

21

9

24

12

17

17

18

19

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

naine

mees

SUGU (03/2017)

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 30

Tabel 4 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides

SUHTLUSKEEL KÕIK 15-34 35-49 50-64 65+

Eesti 81% 85% 89% 87% 47%

Vene 64% 69% 78% 58% 45%

KÕIK mehed/kodanikud 78% 81% 87% 82% 47%

Kui vaadata kaitsetahte ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal 2006

oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega. Pärast

pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata või Venemaa

kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 20). Aastatel 2013-2014 hakkas

mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid 2014 aasta lõpus langes see taas alla 50

protsendi. Eelmisel sügisel venekeelsete Eesti kodanike aktiivne kaitsetahe kasvas ning sel kevadel on

tõusnud ka Eesti kodakondsust mitteomavate vastajate valmisolek riigikaitses osaleda. Kuid venekeelse

elanikkonna aktiivne kaitsetahe ei ole veel kaugeltki sellisel tasemel nagu see oli eelmise kümnendi

alguses, aastatel 2002-2006.

Joonis 20. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2017 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad)

67

60 63

61

67

61

68 67 69

73

70

69 73

70 71 74

71 70

64 64

69 66

71 70 74

69 71

62

70

62 66 64

68 65

67

60

68

62 64

62 66

53

40

52 54 51

50

59 57

66

71

74

66

65 64 63 58

64 63

57 65 60

48 46

53

42

54 52 51

39 43

40

55 54 54

45 47

44 47

52 51

43

33

44

52

44

61

59

49

66 63

61 57

59 63

56 58 59

63

51 51

56

49

43 41 44

52

52 52

46

36 35 38 39 38 36

45

38

43 39

33

43

0

20

40

60

80

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 31

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda

Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik (22%) eestimaalastest:

6% püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 16% teeks seda tõenäoliselt (Joonis 21). Võimalike

lahkujate osakaal on viimase kolme aasta jooksul olnud küllaltki stabiilne. Kindlasti või tõenäoliselt ei

kavatseks ohu korral lahkuda 68 protsenti elanikest.

Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 26%) ning nooremad, kuni 39

aastased inimesed (nende seas oleks lahkujaid veidi enam kui kolmandik). Alates 40 eluaastast soov

sõjaohu korral Eestist lahkuda järsult langeb ning kõige vähem on võimalikke lahkujaid 60 aastast

vanemate inimest seas. Venekeelsetest vastajatest oleks tõenäolisi lahkujaid 27 protsenti, eestlaste

seas 19 protsenti.

Joonis 21. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale, 2015-2017 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme venekeelsete vastajate lahkumissoovi

tõusu 2007. aastast alates, mis 2013. aastaks tõusis eriti kõrge 42 protsendi tasemele ning on seejärel

alates 2014. aastast püsinud 30-protsendi lähedal. Ka eestlaste lahkumissoov oli masu-aastatel 2010-

2013 pisut kõrgem, mil lahkumist oleks kaalunud viiendik eestlastest (Joonis 22).

2

4

5

10

12

13

7

5

8

5

6

6

5

7

6

3

13

16

26

27

22

19

12

19

14

14

16

14

15

16

6

8

13

11

12

16

12

8

25

8

11

10

9

10

10

18

27

44

37

29

39

27

33

21

34

29

30

31

28

30

71

48

22

16

20

10

35

42

37

39

40

38

41

40

38

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60 +

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (03/2017)

naine

mees

SUGU (03/2017)

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 32

Joonis 22. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2017 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad)

12 13

17 16 13

15 12 12

15

11 11 10

15 13 13 13

15 15 13 13 13

10 12

16 15 14

20 17

21 18 19 20 19

21

16 19

16 16 14

18 19

19 22

25 23

18 21

14

18 21

15 16 19

24

20 22

24 25 24

16

24

13 16

21 23 24 26 25

27 27

36 38

42

37

33 30 30 31 32 32 32

27

0

20

40

60

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 33

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral

Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi hinnangul

piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks

välisvaenlase kallaletung. Tulemused näitavad, et inimesed hindavad oma oskust võimaliku

kallaletungi korral käituda küllaltki madalalt. Ehkki võrreldes oktoobriga 2016 on hinnang oma

informeeritusele paranenud, teaks vaid 28% vähemalt üldjoontes, mida ta saaks taolises olukorras riigi

kaitsmiseks teha, 66% aga ei ole sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud. Võrreldes paaril

viimasel aastal läbi viidud küsitluste tulemusi, näitavad need stabiilselt kasinat informeeritust

riigikaitses osalemise võimalustest (Joonis 23).

Joonis 23. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks

välisvaenlase kallaletung, 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (37% vs 19%), mida võib selgitada nende

suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit). Eestlased on

aga mõnevõrra paremini informeeritud võrreldes venekeelsete vastajatega (30% vs 23%).

Kõige paremini on informeeritud 20-29 aastased (37%) ja alla 20 aastased (35%), kuid vastaja vanuse

kasvades informeeritus langeb. Üle 60 aastastest peab end informeerituks vaid 17 protsenti.

5

7

10

12

13

5

5

13

7

10

10

7

8

7

9

12

21

22

18

24

30

14

24

16

20

17

18

16

14

19

8

7

3

4

2

10

6

6

9

4

4

6

5

10

6

29

33

41

43

43

32

37

36

33

38

42

40

40

35

36

46

32

24

23

18

23

38

21

35

28

27

29

31

34

30

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60 +

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (03/2017)

Naine

Mees

SUGU 03/2017)

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2015/03

2015/10

2015/10

2016/03

2017/03

Jah, piisavalt/ tean täiesti kindlalt Üldiselt küll/ tean Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 34

4.5 Mis teemadel vajatakse rohkem informatsiooni?

Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaltungi korral,

on olnud läbi kõikide küsitluste madalal tasemel, on alates novembrist 2014 uuringusse lisatud küsimus

selle kohta, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni riigi tegevusest ja isiklikust

elukorraldusest välisvaenlase kallaletungi korral (Joonis 24). Ette antud üheksast teemast pidid

küsitletavad valima kolm nende jaoks olulisemat.

Joonis 24. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni, 2016-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Kolm olulisemat teemat, mis on tõusnud olulisemate sekka kõigis viimases kuues küsitluses, seostuvad

tsiviilisikute rolliga konflikti korral: kuidas teavitatakse avalikkust (48%); kuidas käituda, kui

ollakse tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda (36%) ning kuidas korraldatakse

evakueerimist (36%). Neljandana tõuseb olulisemate teemade hulka ka see, kuidas lahendada olme

ja majapidamisega seotud probleeme (33%), ülejäänud teemad on juba järgu võrra vähem olulised.

Meeste ja naissoost vastajate jaoks on infovajadus mõnevõrra erinev. Ehkki ka meestel on esiplaanil

kolm üldjärjestuses olulisemat teemat, peavad nad keskmisest olulisemaks ka seda, kuidas

korraldatakse mobilisatsiooni, millised on nende kohustused riigikaitses ja kuidas on võimalik

tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse. Naised sooviksid rohkem infot tsiviilisikuna käitumise,

evakuatsiooni, esmatasandi olmeprobleemide lahendamise ning avalike teenuste kättesaadavuse kohta.

(Joonis 25).

11

17

19

19

20

34

39

41

44

10

19

16

22

18

33

36

36

48

0 10 20 30 40 50 60

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

Kuidas teavitatakse avalikkust

märts.17 okt.16

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 35

Joonis 25. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni – meeste ja naiste võrdlus märts 2017 (%; N = kõik vastajad)

12

17

22

23

26

29

31

45

32

8

15

17

15

19

37

40

50

40

0 10 20 30 40 50 60

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas teavitatakse avalikkust

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

naised mehed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 36

5 Eesti kaitsevõime

Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi

tegevusega riigikaitse arendamisel.

5.1 Riigi kaitsevõime olulisus teiste arendamist vajavate ühiskonnaelu valdkondade seas

Alates 2000 aastast toimunud küsitlustes on paaril korral vastajatel palutud etteantuid loetelust

nimetada kuni viis ühiskonnaelu valdkonda, mille arendamisele valitsus peaks ennekõike tähelepanu

pöörama. Seekordses loetelus sisaldus 14 erinevat teemat.

Kõige olulisemateks peeti ootuspäraselt inimeste heaolu suurendamist (66%), majanduse arengu

tagamist (59%) ning sotsiaalse kindlustunde tõstmist (53%). Nelja olulisema valdkonna sekka on

viimastel aastatel esile kerkinud probleemide tõttu tõusnud ka tervishoiuteenuste kättesaadavuse

parandamine (55%).

Kõik ülejäänud teemad on avaliku arvamuse jaoks juba vähemolulised, riigi kaitsevõime tugevdamine

jääb 14 ülesande seas 20 protsendiga alles üheksandale kohale. Sellega võrdselt oluliseks peetakse ka

keskkonnakaitse tõhustamist, sellest väheoluliste teemade hulka aga kuuluvad sündivuse

suurendamine, sisserände reguleerimine, lõimumispoliitika ja riigijuhtimise demokraatlikkus.

Joonis 26. Mida Te peate käesoleval ajal olulisemateks valdkondadeks Eesti ühiskonnas, millele valitsus peaks ennekõike tähelepanu pöörama? (%; N = kõik vastajad)

Aastatel 2000-2002 oli valdkondade loetelus 15 nimetust ning tookord jäid riigi kaitsevõime

tugevdamine ning NATO-ga ühinemine pingereas olulisuselt tagantpoolt kolmandale ja neljandale

kohale, kusjuures neid ülesandeid pidas viie olulisema hulka kuuluvaks 9-12 protsenti küsitletutest (vt.

„Avalik arvamus ja riigikaitse 2000 – 2003“, Eesti Vabariigi Kaitseministeerium, Tallinn 2003, 32 lk.)

7

12

14

16

19

20

25

29

29

33

53

55

59

66

0 10 20 30 40 50 60 70

Riigijuhtimise demokraatlikkus

Erinevate rahvuste lõimumine

Sisserände reguleerimine

Sündivuse suurendamine

Keskkonnakaitse tõhustamine

Riigi kaitsevõime tugevdamine

Eesti ühtlane regionaalne areng

Hariduse ja kultuuri areng

Ühiskonna turvalisuse tagamine

Maaelu ja põllumajanduse areng

Sotsiaalse kindlustunde tõstmine

Tervishoiuteenuste kättesaadavus

Majanduse arengu tagamine

Inimeste heaolu, elatustase

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 37

5.2 Hinnang Eesti kaitsevõimele

Vastajail paluti hinnata, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni

liitlaste abi saabumiseni. Alates 2014. aasta sügisest on nende vastajate osakaal, kes leiavad, et Eesti

kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik, ulatunud üle 50 protsendi. Ehkki

oktoobris 2016 see näitaja ühekordselt halvenes, usub nüüd Eesti kaitstavust taas 56 protsenti

küsitletutest – nii nagu see oli ka märtsis 2015.

Nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks, on 32 protsenti (Joonis 27).

Joonis 27. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral (%; N = kõik vastajad)

Usk Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse on suurem eesti- ning väiksem venekeelsete vastajate seas:

vastavalt 62% ja 42%. Kodakondsuse olemasolu või selle puudumine venekeelsete vastajate

arvamustele mõju ei avalda, suhtumine on sarnane nii Eesti kodanike, Venemaa kodanike kui ka

määratlemata kodakondsusega vastajate puhul.

9

16

14

13

13

11

14

33

46

42

40

40

37

42

21

7

12

15

13

14

12

23

25

24

25

26

27

24

13

6

8

7

8

11

8

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta) Tõenäoliselt jah

Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte

Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta)

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 38

5.3 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas

Hinnangutes Eesti kaitsekulutuste mahule on kõige suurem nende vastajate osakaal, kes peavad

vajalikuks säilitada kaitsekulutusi praegusel tasemel (52%) (Joonis 28). Kaitsekulutuste

tõstmist pooldab 18% ja vähendamist 19% elanikkonnast.

NATO-ga liitumise järel oli mõneaastane periood, mil kaitsekulude tõstmist peeti vajalikuks kolmandiku

või veelgi suurema osa elanikkonna poolt. Tol ajal räägiti palju vajadusest viia kaitsekulud NATO

nõuetega vastavalt 2 protsendini SKP-st. Kuna praeguseks ajaks on kahe protsendi kriteerium juba

täidetud ja isegi ületatud, on viimastes küsitlustes kaitsekulutuste tõstmine kogunud varasemast

vähem toetust ning suurem osa vastajatest pooldab praeguse taseme säilimist.

Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2004-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja venekeelsete vastajate hoiakutes võib näha suuri erinevusi. Venekeelsete elanike hulgas on

kaitsekulutuste kärpimise pooldajaid olnud viimastes küsitlustes stabiilselt 43-46 protsenti – seda on

sama palju, kui oli varem eestlaste seas kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid(Joonis 29). Viimase kahe

aasta jooksul on toetus kaitsekulutuste tõstmisele ka eestlaste seas langenud. Samas kaitsekulutuste

tõstmise pooldajaid on venekeelsete vastajate seas sama vähe kui nende kulutuste langetamise

soovijaid eestlaste hulgas.

2017. aasta märtsis oli 23% eesti- ja 7% venekeelsetest elanikest seisukohal, et kaitsekulutuste mahtu

tuleks tõsta; kulutuste vähendamist aga pooldas 7% eesti- ja 44% muukeelsetest vastajatest.

Joonis 29. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike

võrdlus 2006-2017 (%; N = kõik vastajad)

5 5 4 6 7 6 9 9 6 7 8 12 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7 7 8 5 5 4 3

25 23 21 26 27 27

35 27 33 30 26

28

22 15

22 23 15

21 17 18 18

20 25 22

25

20 20 20 15

45 50 53 45

46 44

37 45 40

39 45 43

47

52

51 48

48 35 45 44 48 45

47 47 38

44 43 46 52

11 10 9 10

9 12 8 9 10 13 11 9

9 10

9 10

13 18 8 10

10 9

6 9 11 12 12 10 11

9 8 7 8 7 7 8 6 7 7 6 5

9 11 9 10

12 11

16 15 12 12

10 6 10 11 11 11 11

5 4 6 5 4 4 3 4 4 4 4 3 9 9 5 5 7 9 10 9 7 7 5 9 8 8 9 9 8

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada

41

47 47 42

49

32 24

30 33

27

35 29 28 29

33

40 37

43

33 32 31 2323

18 15 15 19 11

4

17 13

7

11

4 10 7 9

11 11 12 9 10

8

7 9 7 6 4 4

10 12

9 9

11

9

15 15 11 13

9 5 7 7 8

9

7

15

23 19 20 20

35 36

24 28

35

45

52

42 39

35

31 37

44 45 46 43 44

0

10

20

30

40

50

60

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased

Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 39

5.4 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse

Riigikaitsele mõeldud kulutuste suurendamine või vähendamine riigieelarves jääb paljude inimeste

jaoks suhteliselt abstraktseks – selle juures ei tajuta vahetut seost oma isikliku rahakotiga. Hoopis

teine lugu on siis, kui küsime inimeste valmisoleku kohta teha omapoolset rahalist annetust Eesti

riigikaitse tugevdamiseks.

Eesti inimesed ei ole eriti aktiivsed annetajad, mida on madalaid sissetulekuid arvestades ka üsna lihtne

mõista. Küsitlustulemused näitavad, et omapoolseks annetuseks oleks kindlasti või tõenäoliselt

valmis 28 protsenti küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks riigikaitsele 63

protsenti. Selline jaotus on olnud püsiv juba läbi viie viimase uuringu. (Joonis 30).

Kui eestlastest oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama 33 protsenti, siis venekeelsetest vastajatest

vaid 17 protsenti.

Joonis 30. Valmisolek omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitsesse; 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Keskmisest veidi kõrgem on valmisolek annetamiseks kõige suurema sissetulekuga vastajate seas.

Neist, kelle keskmise sissetulek ühe pere liikme kohta kuus ületab 650 eurot, oleks valmis riigikaitset

omalt poolt rahaliselt toetama 35 protsenti. Kõige väiksem (23%) on valmisolek riigikaitse toetuseks

annetada 301-400 eurose sissetulekuga vastajate seas – see on sissetulekuvahemik, kuhu kuulub

suurem osa pensionäridest.

2

5

6

5

4

6

4

15

28

23

23

24

23

24

12

8

8

9

9

8

9

20

30

29

27

26

26

27

50

29

34

36

37

37

36

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 40

5.5 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel

Positiivseid hinnanguid riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal andnud

ligikaudu 70 protsenti küsitletutest. Juba 2014. aasta kevadel andis sellele positiivse hinnangu73%

ning seekord on selliste vastajate osakaal tõusnud taas 72 protsendini (Joonis 31). Vahepealsete

aastate veidi väiksem positiivsete hinnangute osakaal võis olla tingitud valitsuse üldisest madalast

usaldusväärsusest.

Nagu paljude riigikaitsele või riigi institutsioonidele antud hinnangute puhul, näeme ka siin eestlaste

kõrgeimaid hinnanguid võrreldes venekeelsete vastajatega: riigikaitse arendamist peab heaks või väga

heaks 83% eestlastest ja 51% venekeelsetest vastajatest. Viimaste hulgas on väga palju „ei oska

öelda“ vastanuid (34%).

Joonis 31. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel; 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Kriitilisemaid hinnanguid Eesti riigikaitsele annavad need, kelle arvates Eesti julgeoleku alane olukord

lähiaastatel halveneb, kes on vastu Eesti NATO liikmeks olekule ning kes ei kiida heaks NATO vägede

kohaloleku suurenemist Eestis.

13

16

10

10

9

11

15

38

67

60

61

58

57

58

34

10

17

17

20

20

18

9

6

11

9

11

9

7

6

1

2

3

2

3

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 41

5.6 Hinnang Eesti piiri kaitstusele

Seoses kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse poolt Eesti-Vene piiril,

tõusis 2014. aastal avalikkuse huvisfääri küsimus, kui hästi on valvatud Eesti-Vene ajutine kontrolljoon.

Kui 2014 sügisel, kohe pärast intsidenti piiril, olid negatiivsed hinnangud selles küsimuses selgelt

ülekaalus, siis juba 2016 kevadeks olid positiivsed hinnangud jõudnud taas selgelt ülekaalu

(Joonis 32). Ometi ei ole hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele veel nii positiivsed kui riigi tegevusele

riigikaitse arendamisel. Riigipiiri kaitstusele annab positiivse hinnangu 61 protsenti ja negatiivse

hinnangu neljandik küsitletutest.

Eestlastelt pälvib riigipiiri kaitse rohkem kriitikat kui venekeelsetelt vastajatelt. Kui eestlastest hindab

piiri kaitstust negatiivselt 29 protsenti, siis venekeelsetest vaid 16 protsenti.

Joonis 32. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele; 2014-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

15

6

6

6

6

4

5

9

48

55

30

39

41

47

46

52

21

10

11

12

11

13

16

14

11

26

37

33

31

28

25

21

5

3

16

10

11

8

8

4

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 42

6 Eesti riigikaitse korraldus

Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse

ajateenistusse (sh kui vajalikuks peetakse noormeeste kohustuslikku ja neidude vabatahtlikku

ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega

noorte kaasamisse ajateenistusse), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust

kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse

käsitlusse ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks.

6.1 Suhtumine ajateenistusse

6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks

Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on läbi kõikide uuringuperioodi vältel läbi viidud

küsitluste väga kõrge: ka märtsis 2017 peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks

vajalikuks 93% kõigist küsitletutest. Vaid 5% elanikkonnast peab ajateenistust pigem või täiesti

mittevajalikuks. Eestikeelsetest vastajatest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks 73%,

venekeelsetest vastajatest 55% (Joonis 33).

Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kellest 83% peab seda

kindlasti vajalikuks. 30-59 aastaste seas on ajateenistuse vajalikkuses kindlalt veendunud üle 60

protsendi ning alla 30-aastaste seas, keda ajateenistus kõige enam ka isiklikult puudutab, peavad seda

kindlasti vajalikuks enam kui pooled ning mittevajalikuks umbes kümnendik.

Joonis 33. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad)

Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal on

püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel - alates 2008. aastast on see olnud

stabiilselt 90 protsenti ja rohkem (Joonis 34).

83

66

66

61

54

49

55

73

67

15

28

27

32

33

37

34

23

26

2

1

1

1

3

2

2

1

3

5

5

8

10

7

3

4

1

1

1

1

4

1

2

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60+

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

KOKKU

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda

Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 43

Joonis 34. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks

Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima ka need

noormehed, kellel on väiksemaid tervisehäireid. 12 protsenti vastajaist leiab, et ka väiksemate

tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, 68 protsenti vastajaist aga

peaks õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse

neile sobiva koormusega (Joonis 35). Ka selles küsimuses on inimeste arvamused viimase paari

aasta jooksul olnud väga stabiilsed, viimases küsitluses on veelgi kasvanud nende osakaal, kelle

arvates tervisehäiretega noormehed võiksid ajateenistuse läbida enda jaoks sobiva koormusega.

Selles küsimuses ilmnevad siiski teatud erinevused vastaja suhtluskeele lõikes. Venekeelsetest

vastajatest on 32% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust üldse

läbima, samas kui eestikeelsetest jagab seda seisukohta vaid 10%. 74 protsenti eestlastest leiab, et

väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid ajateenistuse läbida endale sobiva koormusega,

venekeelsetes arvab nii 56 protsenti.

Joonis 35. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid; 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

87 88 88 86 85 90 91 90 93 94 93

89 92 92 93 95 93 92 94 94 93 91 90 93

11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6 7 5 6 6 7 7 5

0

20

40

60

80

100

0 6 /2

0 0

5

0 5 /2

0 0

6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1 /2

0 0

9

0 5 /2

0 0

9

0 1 /2

0 1

0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3 /2

0 1

3

1 0 /2

0 1

3

0 3 /2

0 1

4

1 1 /2

0 1

4

0 3

/2 0

1 5

1 0

/2 0

1 5

0 3

/2 0

1 6

1 0

/2 0

1 6

0 3 /2

0 1

7

Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik

9

14

12

11

10

12

12

56

74

62

61

63

61

68

32

10

23

25

23

22

17

3

2

3

3

4

5

3

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 44

6.1.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine

Arvestades väga pooldavat suhtumist noormeeste kohustuslikku ajateenistusse on igati ootuspärane, et

suur osa Eesti elanikest suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest

kõrvale – 27% mõistab taolise käitumise hukka ja 42% suhtub sellesse negatiivselt (Joonis 36).

Mõistvalt suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse 26%, heaks kiidab selle vaid 1% vastanuist.

Eesti- ja venekeelsete vastajate vahel selles küsimuses suuri erinevusi ei esine. Küll aga suhtuvad

ajateenistusest kõrvale hoidmisse negatiivsemalt just vanemad inimesed. 20-29 aastastest väljendavad

ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat või heakskiitvat suhtumist 44 protsenti ja veelgi

noorematest koguni pooled. Küllap mõjutab seda ajaolu, et paljudel võib olla isiklikke tuttavaid ja

sõpru, kes ajateenistusest mingil põhjusel kõrval jäänud ning see suurendab ka tolerantsi.

Joonis 36. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%; N = kõik vastajad)

Nii nagu ajateenistuse vajalikkuse tunnistamise osas, et ole ka inimeste suhtumises ajateenistusest

kõrvalehoidmisse aastate jooksul suuri muutusi toimunud (Joonis 37).

Joonis 37. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse; 2014-2017 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

38

36

25

17

16

10

27

27

27

42

41

49

44

35

34

39

43

42

2

3

2

6

5

6

6

3

4

18

19

24

32

41

47

27

26

26

1

1

3

3

1

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60 + a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

KOKKU

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

26

25

22

23

27

42

41

41

42

42

6

7

6

7

4

25

26

30

27

26

1

1

2

1

1

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 45

6.1.3. Naiste ajateenistus

Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam

mõistmist – juba alates 2015. aasta märtsist on seda pidanud kindlasti või pigem vajalikuks üle

poole küsitletutest.

Viimases kahes küsitluses on esitatud küsimus naiste ajateenistuse kohta järgmises formuleeringus:

Milline peaks Teie hinnangul olema naiste suhe ajateenistusega?

Võimalikke vastusevariante on välja pakutud kolm: kas ajateenistus peaks olema ka naistele

kohustuslik, naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistust vabatahtlikult või ei peaks naised ka

vabatahtlikult ajateenistuses osalema (vt. Joonis 38).

Joonis 38. Suhtumine naiste ajateenistusse, 2016-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Nagu näha jooniselt, on toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele muutnud valdavaks – seda

toetab 79 protsenti küsitletutest.

Eestlastest pooldab naiste vabatahtlikku ajateenistust koguni 85 protsenti, venekeelsetest vastajatest

67%. Viimastest on 26% seisukohal, et naised ei peaks ajateenistusse ei kohustuslikus ega ka

vabatahtlikus korras üldse tulema. Kuid ka venekeelse elanikkonna seas on toetus naiste vabatahtlikule

ajateenistusele kiiresti kasvamas.

Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti, mis

vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi

programmi järgi? Veel aasta tagasi oli enam-vähem võrdselt toetajaid mõlemal võimalusel (48%

arvas, et ajateenistus peaks toimuma samadel tingimusel noormeestega ja 46%, et seda tuleks läbi viia

eraldi programmi alusel). Koos toetuse tõusuga naiste vabatahtlikule ajateenistusele on suurenenud

nende vastajate osakaal, kes peavad õigeks naiste ajateenistuse korraldamist eraldi programmi järgi

(Joonis 39). Eriti tugev on selline arusaam venekeelsete vastajate seas.

1

1

3

4

4

10

3

3

2

3

75

76

84

82

85

74

67

85

75

79

20

20

12

12

11

16

26

11

22

16

4

3

1

2

4

1

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60+ a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

2016/10

2017/03

ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik

naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistus vabatahtlikult

naised ei peaks ajateenistust üldse läbima

ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 46

Joonis 39. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus? 2016-2017 võrdlus

(%; N = need vastajad, kes pidasid naiste vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks)

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke

Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, on poliitilises debatis

aeg ajalt üles kerkinud ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema.

Küsitletutel paluti hinnata, kas nende arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja

jätma alles üksnes kutselise kaitseväe või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on

kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega.

Küsitlustulemused näitavad, et 84% elanikkonnast eelistab praeguse ehk reservarmeel tugineva

süsteemi säilitamist (Joonis 40). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele

kaitseväele üleminekut pooldab 11% Eesti elanikkonnast.

Joonis 40. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

* Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“.

35

44

34

42

36

37

49

39

28

43

36

39

6

4

9

5

5

2

4

4

4

6

5

5

59

52

57

53

59

61

47

57

68

51

59

56

Naine

Mees

SUGU (03/2017)

60 + a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (03/2017)

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL …

2016/10

2017/03

noormeestega samadel tingimustel ei oska öelda eraldi programmi järgi

63

77 78 71

77 75 83 81

72 63

79 80 81 78 83 84 82 82 79 81 84

32

19 19 23 16 19

12 14 22 25

17 14 15 17 13 11 13 11 14 13 11

0

20

40

60

80

100

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1 *

1 0 /2

0 1 1 *

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega

Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 47

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse

Alates 2014 kevadest on uuringusse lülitatud küsimus Eesti riigikaitse strateegias sõnastatud

põhimõtete kohta, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku

riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kohe algusest peale pälvis selline lähenemine suurema

osa küsitletute toetuse. Ka nüüd, märtsis 2017, pidas sellist lähenemist õigeks 81 protsenti

küsitletutest (eestlastest 88 protsenti) (Joonis 41). Vastupidisel arvamusel on vaid seitse protsenti

küsitletuist ja 12 protsenti ei oska selle kohta oma arvamust avaldada.

Joonis 41. Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv? 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Paraku puudub vaatamata ühiskonna suurele toetusele laiapindse riigikaitse kohta avalikkuse jaoks

mõistetav käsitlus. Nagu eelnevast (ptk 4.4) selgus, on väga vähestel inimestel olemas ettekujutus,

kuidas nad peaksid võimaliku kriisi korral käituma ning kuidas nad saaksid oma oskuste ja võimetega

riigikaitsele kaasa aidata.

20 protsenti „ei oska öelda“ vastuseid venekeelsete vastajate seas osutab, et laiapindse riigikaitse

kontseptsiooni ei ole veel jõutud piisavalt tutvustada venekeelses inforuumis.

24

44

34

33

35

35

37

45

44

44

43

43

41

44

20

7

13

15

14

16

12

7

4

8

7

6

5

5

4

1

1

2

2

3

2

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

03/2015

10/2015

03/2016

10/2016

03/2017

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 48

6.4 Kaitseliidu ülesanded

Riigikaitses kuulub väga oluline roll Kaitseliidule. Vastajail paluti etteantud loetelust valida kolm

ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti

järjestusena: milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas ülesanne.

Kaitseliidu kõige olulisemateks ülesanneteks peetakse sõjalise õppe läbiviimist ja pidevat

valmisolekut riigi sõjaliseks kaitseks – need ülesanded paigutavad esikohale vastavalt 28%

ja 25 protsenti küsitletutest.

Kolme valiku kokkuvõttes a asub esikohal pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks (53%), kuid

teisele kohale tõuseb päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral (44%)

millega kolme valiku kogusummas on võrdselt oluline ka sõjalise õppe läbiviimine (43%).

Neljandale kohale kolme valiku kogusummas platseerub kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

(36%) ning viiendaks valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordades (31%).

Kõige vähem tuuakse Kaitseliidu ülesannete seas esile osalemist sõjalistel missioonidel väljaspool Eestit

(vt. Joonis 42).

Joonis 42. Kaitseliidu peamised ülesanded (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja venekeelsete elanike arvamustes on Kaitseliidu ees seisvate ülesannete mõistmises mõningaid

erinevusi. Kui eestlaste jaoks on Kaitseliit eelkõige riigikaitseline organisatsioon, mille olulisimaks

ülesandeks on pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks (59 protsenti paigutab selle kolme olulisema

ülesande hulka) ning sõjalise õppe läbiviimine (48%), siis venekeelne elanikkond näeb Kaitseliitu

eelkõige tsiviilkaitselise organisatsioonina. Nende jaoks on esikohtadel Kaitseliidu roll õnnetuste ja

katastroofide korral päästetegevuses osalemisel (kolme olulisema seas 54% venekeelsete vastajate

arvates) ja tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmine ohuolukordades (43%) (joonis 43).

2

3

3

5

4

11

28

8

25

3

6

7

13

9

14

10

16

20

4

6

13

11

18

11

5

20

8

9

15

23

29

31

36

43

44

53

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele ja Kaitseliidule tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

Sõjalise väljaõppe läbiviimine

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks

Esimene Teine Kolmas Kokku

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 49

Joonis 43. Kaitseliidu kolm peamist ülesannet vastaja suhtluskeele lõikes (%; N = kõik vastajad)

7

14

21

33

43

24

32

54

36

9

16

22

27

26

41

48

41

59

9

15

23

29

31

36

43

44

53

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele ja Kaitseliidule tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

Sõjalise väljaõppe läbiviimine

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Pidev valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks

KOKKU Eesti keel Vene keel

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 50

6.5 Teadlikkus Naiskodukaitsest ja selle ülesannetest

Seekordses küsitluses sisaldusid küsimused ka Naiskodukaitse kohta. Esmalt küsiti kas Te olete

kuulnud Naiskodukaitse olemasolust? Jaatava vastuse korral esitati järgmine küsimus: Kuivõrd

vajalikuks peate Te Naiskodukaitse tegevust riigikaitses?

Teadlikkus Naiskodukaitse olemasolust on väga kõrge eestlaste ning väga madal venekeelsete

vastajate seas (vastavalt 90% ja 24%).

Nende eestlaste seas, kes Naiskodukaitset teavad, valitseb küllalt üksmeelne seisukoht ka selle

organisatsiooni vajalikkuses: kindlasti või pigem vajalikuks peab seda 86 protsenti.

Venekeelsetest vastajatest teadsid Naiskodukaitset vähesed ning nende seas, kes seda teadsid, on

organisatsiooni vajalikkuses kindlasti või pigem veendunud vaid pooled. Ülejäänud kas ei oska öelda

(23%) või peavad nad sellist organisatsiooni mittevajalikuks (23%) (vt. Joonis 44).

Joonis 44. Teadlikkus Naiskodukaitsest ja hinnang selle vajalikkusele (%; N = kõik vastajad)

(%; N = need, kes teadsid Naiskodukaitse olemasolust)

Analoogiliselt Kaitseliiduga palusime vastajatel hinnata ka Naiskodukaitse ülesandeid, valides etteantud

nimekirjast välja kolm olulisemat (vt. Joonis 45).

Esimese valikuna tuuakse võrdse sagedusega (14%) välja Kaitseliidu tegevuse toetamist ning naiste ja

tütarlaste kaasamist riigikaitsesse. Kolmanda-neljandana nimetatakse kaitsetahte tõstmist elanikkonna

seas ning heategevusürituse korraldamist kaitseväe ja Kaitseliidu toetuseks (mõlemaid 11%). Sõjalise

väljaõppe läbiviimist toob esimesena välja 10 protsenti.

24

90

69

76

10

31

0 20 40 60 80 100

muu

eesti

SUHTLUSKEEL

2017/03

ei jah

35

48

6

1

10

36

50

5

1

8

21

33

18

5

23

0 10 20 30 40 50 60

Kindlasti vajalikuks

Pigem vajalikuks

Pigem mittevajalikuks

Täiesti mittevajalikuks

Ei oska öelda

KÕIK Eesti Muu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 51

Joonis 45. Naiskodukaitse peamised ülesanded (%; N = kõik vastajad)

Ka kolme valiku kogusummas jäävad esikohtadele Kaitseliidu tegevuse toetamine (48%) ning naiste ja

tütarlaste kaasamine riigikaitsesse (46%), kolmandale positsioonile kaitsetahte tõstmine elanikkonna

hulgas (32%), kuid neljandaks tõuseb teiste ja kolmandate eelistuste toel osalemine päästetegevuses

õnnetuste ja katastroofide korral (30%).

Tähtsaks peetakse ka noorte huvihariduse korraldamist (28%) ja heategevusürituste läbiviimist (26%).

6.6 Suhtumine Kaitseliiduga ja Naiskodukaitsega liitumisse

Kaitseliidu tegevuses osaleb ise viis protsenti küsitletutest (eestlastest 6 protsenti), mõne pereliikme

või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 21 protsendil (eestlastest 29 protsendil).

Venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid neljal protsendil on keegi sõpradest või

pereliikmetest Kaitseliiduga seotud, ise osaleb Kaitseliidu tegevuses vaid üks protsent.

Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti, kuidas

nad suhtuksid ettepanekusse Kaitseliiduga liituda.

Ettepanekule ühineda Kaitseliiduga, annaks kindlasti positiivse vastuse 3 protsenti ning

arvatavasti oleks valmis liituma 15% (Joonis 46).

Venekeelsed vastajad jäävad ka liitumise küsimuses reserveerituks: kindlasti või arvatavasti oleks

valmis liituma vaid kaheksa protsenti. Eestlastest oleks kindlasti valmis liituma neli ja arvatavasti 19

protsenti küsitletutest.

Suuremat valmisolekut liitumiseks väljendavad nooremad vastajad.

24

2

2

10

5

11

5

3

11

14

14

5

5

3

7

8

12

13

10

16

17

5

5

3

7

8

12

13

10

16

17

24

12

13

17

20

26

28

30

32

46

48

Ei oska öelda

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Sõjalise väljaõppe läbiviimine

Kaitseväele ja Kaitseliidule tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Heategevus ürituste korraldamine Kaitseväe ja Kaitseliidu heaks (Sinilille kampaania, …

Noorte huvitegevuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Kaitsetahte tõstmine elanikkonna hulgas

Naiste ja tütarlaste suurem kaasamine riigikaitsesse

Kaitseliidu tegevuse tagamine toetavates rollides (toitlustus, meditsiin, side jne)

Esimene Teine Kolmas Kokku

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 52

Joonis 46. Valmisolek liituda Kaitseliiduga; 2015-2017 võrdlus (%; N = need, kes ei ole veel ise seotud Kaitseliiduga)

Naiskodukaitsesse kuulub vaid üks protsent küsitletutest, sõprade või pereliikmete kaudu on selle

organisatsiooniga seotud seitse protsenti.

Neist naistest, kes ei ole Naiskodukaitsega seotud, oleks kindlasti või arvatavast valmis sellega liituma

18 protsenti (eestlastest 23% ja venekeelsetest 6%) (vt. Joonis 47).

Väga optimistlikult hindavad oma liitumisvalmidust kõige nooremasse vanusegruppi kuuluvad naised: 5

protsenti kindlasti ja 60 protsenti arvatavasti. 20-29 aastaste seas oleks valmis Naiskodukaitsega

liituma 32 protsenti, 40-49 aastaste seas 25 protsenti.

1

2

2

3

6

6

2

4

1

4

5

5

4

5

3

5

10

17

23

25

35

10

21

7

19

19

18

19

17

15

8

13

16

14

11

15

12

14

14

11

12

15

15

13

12

20

31

38

36

38

30

29

32

22

35

28

28

25

27

31

66

44

27

24

20

14

47

29

56

31

36

34

37

38

39

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (03/2017)

naine

mees

SUGU (03/2017)

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 53

Joonis 47. Valmisolek liituda Naiskodukaitsega (%; N = naised, kes ei ole veel seotud)

2

1

3

1

0

5

1

2

3

5

11

22

16

32

60

5

21

15

8

13

19

18

11

9

17

11

12

17

36

20

36

31

16

16

30

31

68

39

36

29

26

10

61

36

39

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (03/2017)

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

KÕIK 2017/03

kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 54

7 NATO

Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse

NATOsse, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ning kuidas hinnatakse neid samme,

mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks.

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse

Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2017. aasta märtsis 72% elanikkonnast, sh 39% on

kindlasti ja 33% pigem NATO-sse kuulumise poolt. NATO-sse kuulumise vastu on 19% Eesti

elanikkonnast; seisukohta ei oska võtta 9 protsenti (Joonis 48).

Joonis 48. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2002-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Kui eestlastest toetab Eesti kuulumist NATOsse 91 protsenti, siis venekeelsete vastajate toetus NATO-le

on oluliselt madalam, vaid 31 protsenti. Venekeelsetest vastajatest on Eesti NATO-sse kuulumise vastu

48% ja viiendik ei oma antud küsimuses kindlat seisukohta (Joonis 49). Venekeelsete vastajate seas on

toetus NATO liikmeks olekule jätkuvalt liitumisjärgse perioodi madalaimas punktis, nagu see oli ka 2009

aasta mais ning 2015. ja 2016 aastal.

Joonis 49. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja

muukeelsete elanike võrdlus 2002-2017 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad)

54

63 69 66 69

74 72 74 78

73 74 76 75 71 73 75 73 71

80 78 76 71

75 72 79 76 79

75 72 72 71 71 72

32 28

23 26 21

16 18 18 14

18 19 17 17 17 15 17 18 20 13 13 14

19 20 19 15 17 17 18 21 19 19 20 19

0

20

40

60

80

100

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu

54

63 69

66 69

74 72 74 78

73 74 76 75 71 73 75 73 71

80 78 76 71

75 72 79 76

79 75

72 72 71 71 72

65

73 76

81 83 87 86 88 89

84 87 86 88 89 90 89 90 89

93 89

83 87

93 86 89 88

94 93 91 91 89 89 91

33 39

52

33 38

44 46 42

51 48

43

51 44

33 37 39

35 31

50 48 44

34 34 40

52 47

44 37

31 31 33 31 31

0

20

40

60

80

100

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

0 3 /2

0 1 7

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 55

7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral

NATOt peetakse elanikkonna enamuse poolt Eesti julgeoleku tagamise peamiseks garantiiks (vt.

peatükk 3.5). Ometi on aastate jooksul avalikkuses korduvalt esitatud küsimust, kas reaalse sõjaohu

korral NATO artikkel 5 ikka käivitub? Aastate jooksul on inimeste veendumus selles, et NATO Eestile

ähvardava sõjalise ohu korral reaalselt sõjalist abi osutab, järjest kasvanud. Kahtlemata on

kindlustunde kasvule kaasa aidanud NATO liitlaste reaalse kohaloleku suurenemine Eestis.

Kui varasemates küsitlustes tuli neljast vastusevariandist välja valida vaid üks, siis seekord andsime

võimaluse teha mitu valikut, kuna erinevad vastused ei välistanud üksteist täielikult.

Novembris 2016, kui tuli teha vaid üks valik, olid tulemused järgmised: 44 protsenti küsitletutest

leidis, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, 21% uskus, et NATO

liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida. Seda, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise

toetusega leidis 14% ja 11% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota.

Seekord, kui oli võimalik pakkuda mitut vastust, leidsid pooled vastajaist, et NATO osutaks konflikti

puhkedes otsest sõjalist abi ning 39% arvas, et NATO liikmeks olek hoiab sõjalise rünnaku võimaluse

Eesti vastu hoopis ära. Eestlastest pakkus neid kahte vastusevarianti vastavalt 63% ja 49% (Joonis

50).

Seda, et NATO riigid piirduksid vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega, leidis viiendik küsitletuist ning

seda, et Eestil pole NATO poolt mingit abi loota arvas 12 protsenti.

Eestlaste usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui venekeelsetel vastajatel, mis tuleneb juba

suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Venekeelsetest vastajatest usub NATO sõjalisse abisse vaid 22

protsenti, märksa suurem osa vastajaist leiab, et Eestil pole NATOlt abi loota (32%) või et NATO

piirduks vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega (26%).

Eestlastest pelgab seda, et NATO kollektiivkaitse üldse ei toimi, vaid kolm protsenti.

Joonis 50. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht (%; N = kõik vastajad)

50

39

20

12

9

63

49

17

3

5

22

17

26

32

18

0 20 40 60 80

Konflikti puhkedes osutaks NATO otsest sõjalist abi

NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära

NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega

Eestil pole NATO-lt mingit abi loota

Ei oska öelda

KÕIK Eesti Muu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 56

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele

Alates 2014. aasta novembrist oleme uurinud ka seda, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt juba

ette võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks.

Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt (Joonis 51) ning kuidas suhtutakse

NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis (Joonis 52).

Joonis 51. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Hinnang NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks on olnud läbi kõikide

küsitluste valdavalt positiivne, NATO tegevust peab täiesti või üldiselt piisavaks 67 protsenti

küsitletutest, sh, 79% eestikeelsetest vastajatest.

Venekeelsetest vastajatest peab NATO tegevust piisavaks 42 protsenti, kuid ligi 40 protsenti ei oska

sellele oma hinnangut anda. Iga viienda venekeelse vastaja arvates on NATO teinud ebapiisavalt,

eestlastest arvab nii 7 protsenti.

Seevastu NATO vägede kohalolekusse Eestis suhtuvad venekeelsed vastajad ülekaalukalt

eitavalt (57%), samal ajal kui eestlastest pooldavad seda 89 protsenti (Joonis 52). Taoline

suhtumine haakub otseselt hoiakutega NATO liikmesuse kohta tervikuna.

15

22

21

20

17

19

19

27

57

49

49

49

47

48

38

14

18

19

23

22

21

11

6

9

9

8

8

8

9

1

3

3

3

4

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 57

Joonis 52. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? 2015-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

6

49

35

33

36

33

35

21

40

33

35

33

35

34

16

5

7

7

8

9

8

30

4

14

13

13

11

13

27

2

11

12

10

12

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 58

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid

Kaheksandas peatükis kaardistame hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise

suhtes: kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel

peaks Eesti välismissioonidel osalema ja kuidas suhtutakse välismissioonidel osalemisse NATO, Euroopa

Liidu ja ÜRO üksuste koosseisus.

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes

operatsioonides

Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides näitab aeglast, kuid pidevat

kasvutrendi. 67% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt

oma võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides, sealhulgas 22% vastajate arvates

tuleks seda kindlasti teha (Joonis 53). Viimase kolme aasta jooksul läbi viidud küsitlustes on see

kõrgeim toetustase.

Oluline erinevus missioonidesse suhtumisel on eesti- ja venekeelsete vastajate vahel. Eestlastest toetab

missioonidel osalemist 75 protsenti, venekeelsetest vastajatest vaid 50 protsenti. Kuna eestlaste

toetusprotsent on sama, mis see oli oktoobris 2016, on toetuse kasv tulnud venekeelsete vastajate

arvel: oktoobris 2016 toetas missioonidel osalemist 41% venekeelsetest vastajatest.

Joonis 53. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? 2014-2017 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

10

27

15

17

19

19

22

23

22

40

48

45

47

41

43

43

41

45

12

8

4

9

7

8

7

10

9

17

12

23

15

18

16

15

13

14

21

5

13

12

15

14

13

13

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 59

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid

Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema

rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st. milline on olulisuselt

esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus.

Kahte olulisemat põhjust valiti esimese valikuna võrdselt 30 protsendi küsitletute poolt:

missioonidel osalemine annab meie sõduritele reaalse lahingukogemuse ning see tagab

NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis. Kolme olulisema põhjuse summas tõusis olulisuselt

esikohale kaitseväelaste lahingukogemuse saamise argument 64 protsendiga (Joonis 54).

Ülejäänud argumentideks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate hinnangul veel

kriisipiirkondade elanike kaitsmist (kolme olulisema põhjuse hulgas 33%), kaasaaitamist rahu

tagamisele maailmas (34%) ja Eesti võimalust maailma poliitikas kaasa rääkida (33%).

Konfliktide Eestisse levimise ennetamist nimetab kolme olulisema põhjuse seas 27%.

Joonis 54. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes

operatsioonides (%; N = kõik vastajad)

Nii nagu erines oluliselt eesti- ja venekeelsete vastajate suhtumine missioonidel osalemisse, on ka

arusaamad missioonidel osalemise põhjustest erinevad.

Esimese valikuna on eestlastest vastajate jaoks olulisim NATO abi tagamine Eestile (37%) ning teisel

kohal kaitseväelaste lahingukogemuse saamine (31%). Kolme põhjuse summas vahetavad need

argumendid omavahel kohad, jäädes ikkagi kaheks selgelt olulisimaks motiiviks.

Venekeelsete vastajate jaoks on aga esimese põhjendusena selgelt esikohal kaitseväelaste

lahingukogemuse saamine (27%), kuid NATO poolse toetuse tagamine jääb sellest selgelt tahapoole

(ehkki esimese valikuna ikkagi teisele kohale) – 14 protsenti. Kolme põhjuse kogusummas tõuseb

selgelt esikohale lahingukogemuse saamine (51%), kuid NATO võimalik abi Eestile langeb motiivide

pingereas 24 protsendiga eelviimaseks. Nagu eelnevast nägime, ei usugi küllalt suur osa venekeelseid

vastajaid NATO abi saabumisse.

0

3

5

4

7

3

30

30

3

7

10

11

14

13

12

26

5

11

12

18

13

17

9

8

5

13

8

21

27

33

34

33

51

64

Ei oska öelda

Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda osalemist missioonidel

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

Esimene põhjus Teine põhjus Kolmas põhjus KOKKU

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 60

See-eest on venekeelsete vastajate jaoks eestlastest olulisemad nn. humanitaarsed argumendid:

kaitsta kriisipiirkondade elanikke (37%), anda Eestile võimalus maailma poliitikas kaas rääkida (35%),

aidata kaasa rahu tagamisele maailmas (34%), hoida ära konfliktide levimine Eestisse (29%) (Joonis

55).

Venekeelsetest vastajatest ütleb 26 protsenti, et mitte miski nimetatud argumentidest ei saa

põhjendada osalemist välismissioonidel (eestlastest 8 protsenti).

Joonis 55. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (kolm põhjust kokku %; N = kõik vastajad)

8

21

27

33

34

33

51

64

11

30

29

35

34

37

24

51

7

18

26

31

34

31

63

69

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga

demokraatliku riigi kohustus

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma

poliitikas

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse

lahingukogemuse

eesti keel vene keel KÕIK

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 61

8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel

Kuna Eesti kaitseväelased on osalenud missioonidel nii NATO, Euroopa Liidu kui ka ÜRO üksuste

koosseisus, tundsime huvi, kas avalikul arvamusel on erineva egiidi all toimuvatesse operatsioonidesse

ka erinev suhtumine.

Alates 2015 oktoobrist, mil seda küsimust hakati esitama, et ole üldistes hinnangutes suuri muutusi

toimunud – enam-vähem võrdselt toetatakse kõikidel missioonidel osalemist.

Kui valdav osa eestlastest toetab kõigil missioonidel osalemist, seejuures kõige enam NATO missioone,

siis venekeelsete vastajate puhul on sellel, millise organisatsiooni egiidi all missioon toimub, suurem

tähtsus. Kõige toetavam on venekeelsete vastajate suhtumine ÜRO missioonidesse (täielikult või pigem

toetab 56%). Ka Euroopa Liidu missioone toetavad ligi pooled venekeelsed vastajad (48%), kuid väga

madalaks jääb nende toetus NATO missioonidele (toetab 34%, ei toeta 48%) (Joonis 56).

Joonis 56. Suhtumine Eesti kaitseväe üksuste osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides; võrdlus 2016-2017 (%; N = kõik vastajad)

14

27

24

23

10

24

21

20

6

32

24

24

42

51

42

48

38

52

45

48

28

52

44

44

14

11

9

12

15

12

13

12

18

8

13

11

13

7

11

9

17

8

11

11

24

5

10

11

17

4

14

8

20

4

10

9

24

3

9

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Venekeelsed 03/2017

Eestikeelsed 03/2017

KÕIK 10/2016

KÕIK 03/2017

ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus

Venekeelsed 03/2017

Eestikeelsed 03/2017

KÕIK 10/2016

KÕIK 03/2017

Euroopa Liidu üksuste koosseisus

Venekeelsed 03/2017

Eestikeelsed 03/2017

KÕIK 10/2016

KÕIK 03/2017

NATO üksuste koosseisus

Toetan täielikult Pigem toetan Ei oska öelda Pigem ei toeta Üldse ei toeta

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 62

8.4 Arvamus Euroopa Liidu ühisest piirivalveteenistusest ja relvajõududest

Kuna Euroopa rändekriis on pannud liikmesriikide politsei- ja piirivalvejõude tegema senisest tihedamat

koostööd, on järjest sagedamini hakatud rääkima ka Euroopa Liidu ühtse piirivalveteenistuse loomise

vajadusest. Viimasel aastal on järjest enam teemaks olnud ka Euroopa Liidu ühiste relvajõudude

moodustamine.

Avalik arvamus toetab tegelikult mõlemat ettepanekut: ühise piirivalveteenistuse loomist toetab 60

protsenti ja selle vastu on 21 protsenti küsitletutest; ühiste relvajõudude moodustamist toetab 49% ja

selle vastu on 31% (Joonis 57).

Joonis 57. Suhtumine ettepanekusse luua Euroopa Liidu ühine piirivalveteenistus ja ühised relvajõud; võrdlus 2016-2017 (%; N = kõik vastajad)

Eestlastest toetab ühise piirivalve loomist 67 protsenti, venekeelsetest vastajatest 47 protsenti; ühiste

relvajõudude loomise poolt on 54 protsenti eestlastest ja 37 protsenti venekeelsest vastajatest. Seega

ei leia ka Euroopa Liidu ühiste relvajõudude idee venekeelsete vastajate seas oluliselt suuremat toetust

kui Eesti kuulumine NATOsse.

19

24

12

13

41

40

37

36

19

17

20

21

13

11

20

17

8

8

11

13

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Ühine piirivalveteenistus

2017/03

2016/10

Ühised relvajõud

2017/03

2016/10

toetan täielikult pigem toetan ei oska öelda pigem ei toeta üldse ei toeta

21

16

13

10

46

31

41

27

15

26

17

27

12

15

21

19

6

12

8

17

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Ühine piirivalveteenistus

Eesti

Muu

Ühised relvajõud

Eesti

Muu

toetan täielikult pigem toetan ei oska öelda pigem ei toeta üldse ei toeta

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 63

9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse

Suhtumist elukutselistesse kaitseväelastesse peetakse ühiskonnas stabiilselt positiivseks. Väga heaks

või üldiselt heaks peab tegevväelastesse suhtumist 70% küsitletutest, eestikeelsetest

vastajatest koguni 77 protsenti (Joonis 58).

Joonis 58. Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse; võrdlus 2016-2017 (%; N = kõik vastajad)

20

17

24

11

50

49

53

43

23

24

18

36

6

7

5

8

1

3

0

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2017/03

2016/10

SUHTLUSKEEL (2017/03)

Eesti

Muu

Väga hea Üldiselt hea Ei hea ega halb, neutraalne Ei oska öelda Halb

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 64

10 Naiste rollist kaitseväes

Kui suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse on ühiskonnas stabiilselt positiivne, siis väga palju

eriarvamusi tekitavad tänini arusaamad naiste rollist ja pädevusest kaitseväelasena. (Joonis 59).

Joonis 59. Millistel ametikohtadel ja väeosades võiksid teenida naised kaitseväes? võrdlus 2016-2017 (%; N = kõik vastajad)

Hindamiseks esitatud kahe seisukoha vahel jagunesid arvamused võrdselt pooleks: 46 protsenti

küsitletutest leiab, et naised peaksid kaitseväes teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides

ning sama suur osa leiab, et naised võiksid teenida meestega võrdselt kõikides väeosades ja

ametikohtadel. Võrreldes oktoobris 2016 saadud tulemustega ei saa toimunud muutusi pidada

statistiliselt olulisteks.

Tegemist on selge lõhega soorollide tänapäevase ja traditsioonilise käsitluse vahel.

Tagalas ja toetavates funktsioonides eelistaks naisi kaitseväes näha rohkem venekeelsed ning

keskmisest vanemad ja madalama haridustasemega vastajad: venekeelsetest vastajatest arvab nii 63

protsenti, üle 60 aastatest vastajatest 58 protsenti.

Naiste võrdseid õigusi ja võimalusi ka kaitseväes töötamisel toetavad aga rohkem eestlased (56%) ning

vastajad vanusegruppides 15-29 (60%) ja 30-39 (56%); samuti kõrgharidusega vastajad (54%).

Naiste ja meeste endi hoiakutes erinevused puuduvad (Joonis 60).

9

48

43

8

46

46

0 10 20 30 40 50

Ei oska öelda

Peaksid teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides

Võiksid teenida võrdselt meestega kõikides väeosades ja

ametikohtadel

03/2017 10/2016

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 65

Joonis 60. Millistel ametikohtadel ja väeosades võiksid teenida naised kaitseväes?

Küsimustikus oli vastajatele veel täiendavalt hindamiseks pakutud kuus väidet naiste rolli kohta

kaitseväes, mille kohta sai väljendada oma nõustumist või mittenõustumist (Joonis 61).

Kõige üksmeelsema toetuse sai seisukoht, et kaitseväes teenimine sobib vähestele naistele, kuid

soovijatele ei tohiks mingeid piiranguid seada – sellega nõustus täielikult või pigem 83 protsenti

küsitletutest.

Valdava toetuse pälvis ka seisukoht, et naised saavad Kaitseväes hakkama kõikide ülesannetega, kui

neile on tagatud meestega nii võrdsed võimalused kui ka võrdsed nõudmised – sellega nõustus 61%

ning ei nõustunud 28 protsenti küsitletutest.

Ka seisukohaga, et suurem osa naistest ja meestest on võrdselt võimelised osalema riigikaitses,

nõustus 62 protsenti vastajaist (nõus ei olnud 31%).

Seisukohaga, et rahu ajal võivad naised küll meestega võrdselt hakkama saada, kuid sõja ajal ei tohiks

nad lahingüksustes teenida, nõustus 51% ning ei nõustunud 39%.

Seisukoht, mille kohaselt naised pole sõjapidamiseks sobilikud ning riigikaitse peaks jääma meeste

pärusmaaks, kogus ligikaudu võrdselt nii pooldajaid kui ka vastaseid: 50% nõustus selle seisukohaga ja

45% ei olnud sellega nõus.

Väitega, et naiste kaasatuse suurendamiseks tuleks kaitseväes rakendada sookvoote ning alandada

naistele esitatavaid nõudmisi, ei olnud aga enamik küsitletuid nõus: selle vastu oli 53% ja poolt 33%

vastanutest.

Kui kõrvutada joonisel 58 märtsikuiseid küsitlustulemusi oktoobris 2016 saadutega, siis näeme, et

hoiakud naiste rollist kaitseväes on püsivad – erinevused kahe küsitluse tulemuste vahel on väga

väikesed.

54

41

50

31

43

46

56

60

60

46

45

25

56

40

50

39

58

48

46

39

34

33

45

47

63

38

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kõrgem

kesk

alla kesk

HARIDUS

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS

naine

mees

SUGU

muu

eesti

SUHTLUSKEEL

meestega võrdselt tagalas ja toetavates funktsioonides

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 66

Joonis 61. Nõustumine seisukohtadega naiste sobivuse kohta kaitseväkke; võrdlus 2016-2017 (%; N = kõik vastajad)

Erinevate sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes tulevad nende seisukohtadega

nõustumise/mittenõustumise analüüsimisel ilmsiks sarnased seaduspärasused nagu tänapäevaste

soorollide mõistmise puhul üldiselt: nimelt ei nõustu naiste universaalse rolliga kaitseväes eelkõige

venekeelsed ja vanema-ealised vastajad. Naiste suurema osaluse suhtes on positiivsemalt meelestatud

eestlased, nooremad ja kõrgema haridusega vastajad.

8

8

19

22

17

21

22

20

23

23

43

41

25

25

31

28

35

33

40

37

38

35

40

41

14

16

5

6

9

7

7

6

11

12

6

6

26

26

27

27

23

24

22

25

18

19

7

6

27

25

18

17

16

15

9

12

10

11

4

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

03/2017

10/2016

Naiste kaasatuse suurendamiseks tuleks kaitseväes rakendada sookvoote ning alandada naistele …

03/2017

10/2016

Naised pole sõjapidamiseks sobilikud, riigikaitse peaks jääma meeste pärusmaaks

03/2017

10/2016

Rahu ajal võivad naised meestega võrdselt hakkama saada, kuid sõja ajal ei tohiks nad lahingüksustes teenida

03/2017

10/2016

Suurem osa naistest ja meestest on võrdselt võimelised osalema riigikaitses

03/2017

10/2016

Naised saavad Kaitseväes hakkama kõikide ülesannetega, kui neile on tagatud meestega nii …

03/2017

10/2016

Kaitseväes teenimine sobib vähestele naistele, kuid neile, kes seda soovivad, peavad kõik võimalused …

nõustun täielikult pigem nõustun ei oska öelda pigem ei nõustu üldse ei nõustu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 67

11 Veteranipoliitika

11.1 Veterani mõiste

Alates 2011. aasta novembrist on monitooringus sisaldunud küsimus, kas sõna „veteran“ seostub

inimeste jaoks eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe välismissioonidega.

Kuni 2016. aasta märtsini läbi viidud küsitlustest selgus, et enam kui poolele elanikkonnast seostus

sõna „veteran“ eeskätt Teise maailmasõjaga. Samas valisid üsna paljud vastajad ka

vastusevariandi „muu“, mille nad täpsustuseks lisasid, et nende jaoks tähendab veteran ükskõik

millises sõjas osalenud isikut.

Sellest lähtuvalt lisasime oktoobris 2016 sellise vastusevariandi ka küsitletavatele ette antud

valikutesse ning just see vastus saavutaski kõige suurema toetuse: 47% küsitletutest leiab, et

veteraniks tuleks pidada kõiki neid, kes on erinevates sõdades Eesti eest võidelnud; 31% jääb endiselt

Teise maailmasõjaga seotud definitsiooni juurde (Joonis 62).

Joonis 62. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“? võrdlus 2016-2017 (%; N = kõik vastajad)

Venekeelsete vastajate jaoks jääb sõna „veteran“ siiski seotuks peamiselt Teise maailmasõjaga (mis

nende jaoks tähendab eelkõige Suurt Isamaasõda) – selle vastuse annab 64%. Kõigis sõdades

võidelnuid näeb veteranina 21% venekeelsetest vastajatest.

Eestlaste poolehoid kuulub aga 59 protsendiga veterani sellele tähendusele, mis hõlmab kõiki

erinevates sõdades Eesti eest võidelnuid ning teisele kohale jääb 16 protsendiga Teine maailmasõda.

Eesti kaitseväe missioonidel osalenuid liigitavad veteranide kategooriasse siiski vähesed vastajad: 9

protsenti eesti- ja 4 protsenti venekeelsetest (Joonis 63).

47

31

8

6

2

6

43

36

5

7

3

6

0 10 20 30 40 50

kõigi Eesti eest erinevates sõdades võidenutega

Teise maailmasõjaga

Eesti kaitseväe missioonidega

Vabadussõjaga

muu

ei oska öelda

03/2017 10/2016

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 68

Joonis 63. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“? (% eesti- ja muukeelsete lõikes)

11.2 Veteranide päev

Alates 2012. aastast iga aasta 23. aprillil (jüripäeval) tähistatavat veteranide päeva peab 73

protsenti küsitletutest kindlasti või pigem vajalikuks – mida iganes nad siis sõna „veteran“ all ka

ei mõtle (Joonis 64). Suhtumine veteranipäeva tähistamise vajalikkusesse on olnud läbi aastate üsnagi

stabiilne.

Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest jääb eestlastest madalamaks – sellest

päevast ei tea midagi või ei oska öelda 34 protsenti vastanutest. Päeva tähistamise vajalikuks pidajaid

oli venekeelsete vastajate seas siiski selge enamus - 56 protsenti. Eestlastest toetab veteranide päeva

tähistamist 80 protsenti.

Joonis 64. Suhtumine veteranide päeva tähistamisse; võrdlus 2014-2017

(%; N = kõik vastajad)

59

16

9

8

2

6

21

64

4

1

1

8

0 10 20 30 40 50 60 70

kõigi Eesti eest erinevates sõdades võidenutega

Teise maailmasõjaga

Eesti kaitseväe missioonidega

Vabadussõjaga

muu

ei oska öelda

Eesti Muu

24

37

34

30

32

32

34

33

32

43

39

37

39

36

40

40

34

14

20

23

20

23

19

20

5

5

5

7

6

6

4

5

5

1

2

3

3

3

3

2

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2017)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

kindlasti vajalik pigem vajalik ei oska öelda, ei tea sellest pigem mittevajalik täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 69

12 Riigikaitseõpetus koolides

Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkond olnud püsivalt

positiivne – juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud ca neli

viiendikku küsitletutest.

2014 sügisel muutsime küsimuse sõnastust: „Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes

peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust?“

Riigikaitseõpetuse õpetamisele avalikkuse poolt avaldatavat toetust võib võrrelda noormeeste

kohustusliku ajateenistuse vajalikuks pidamisega – see kogub väga kõrge ja stabiilse poolehoiu läbi

kõikide küsitluste. Võimalust õppida riigikaitseõpetust peab kindlasti või arvatavasti vajalikuks

85 protsenti küsitletutest (Joonis 65). Eesti- ja venekeelsete vastajate toetus riigikaitseõpetusele

erineb küll enam kui kümne protsendi võrra, kuid on mõlemas vastajate grupis selgelt domineeriv. Ka

üksikute vanusegruppide lõikes on toetus riigikaitseõpetusele valdav.

Joonis 65. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates

õppeasutustes; võrdlus 2014-2017 (%; N = kõik vastajad)

49

38

41

37

44

48

33

47

40

46

39

41

44

43

38

44

44

45

44

35

43

42

47

41

40

40

40

42

6

6

6

5

4

11

10

4

4

3

5

5

6

5

3

7

8

7

6

5

7

5

7

8

12

11

7

6

4

5

1

6

2

1

7

2

2

2

4

3

3

4

60 +

50 - 59

40 - 49

30 - 39

20 - 29

15 - 19

VANUS (03/2017)

muu

eesti

SUHTLUSKEEL …

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

2017/03

jah, kindlasti arvatavasti küll ei oska öelda arvatavasti mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 70

13 Meediatarbimine

Küsimustikku oli lülitatud ka ulatuslik meediatarbimise plokk, mille eesmärgiks on eelkõige vaadelda,

kuidas sõltuvad elanikkonna riigikaitselised hoiakud vastajate kontaktist erinevate meediakanalitega.

Selle väljaselgitamine nõuab andmete teisest analüüsi, mis ei ole käesoleva aruande ülesanne.

Esitame alljärgnevalt erinevate tele- ja raadiokanalite vaatamist-kuulamist ning internetiportaalide

jälgimist iseloomustavad küsitlustulemused sagedusjaotustena.

Joonis 66. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete külastamine

(%; N = kõik vastajad)

32

33

28

20

24

11

26

30

16

17

21

9

7

2

17

15

15

15

13

14

10

16

17

13

17

18

15

6

2

14

19

18

21

19

19

18

18

17

20

22

22

20

9

5

19

33

32

34

47

42

59

39

35

49

42

37

53

76

89

48

0% 20% 40% 60% 80% 100%

delfi.ee; rus.delfi

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

uudised.err.ee; novosti.err.ee

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

postimees.ee; rus.postimees

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

teised Eesti internetiportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Venemaa internetiportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 71

Joonis 67. Tele- ja raadiokanalite vaatamine/kuulamine (%; N = kõik vastajad)

46

64

8

10

3

24

39

56

4

38

54

4

6

2

14

20

3

55

22

4

62

38

52

8

12

1

35

13

15

10

9

5

18

17

21

8

18

23

6

6

3

14

9

4

19

9

4

18

17

21

9

7

2

19

15

14

17

17

14

22

14

14

14

14

15

14

14

9

22

11

11

10

13

14

9

11

12

11

8

5

15

26

7

65

64

78

36

30

9

74

30

8

76

72

84

49

60

80

16

56

76

11

33

15

71

71

91

30

0% 20% 40% 60% 80% 100%

ETV eestikeelsed saated

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

ETV venekeelsed saated

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Kanal 2

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

TV3

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

3+

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Pervõi Baltiiski Kanal

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Venemaa telekanalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Eestikeelsed raadioprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Eesti venekeelsed raadioprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 72

Joonis 68. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist (%; N = eestikeelsed vastajad)

Joonis 69. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist (%; N = venekeelsed vastajad)

2

5

7

8

10

10

15

4

7

7

9

9

12

11

0 5 10 15 20 25 30

Äripäev

Linnaleht

Eesti Päevaleht

Eesti Ekspress

Õhtuleht

Maaleht

Postimees

4-6 numbrit 1-3 numbrit

1

8

12

5

10

14

0 5 10 15 20 25 30

Postimees

Linnaleht

МК Эстония

4-6 numbrit 1-3 numbrit

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2017 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 73

LISAD

1 Küsimustik

2 Vastuste koondtabelid

3 Sagedustabelid eestlaste vastustega

4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega