Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected]

www.turu-uuringute.eu

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE

Tellija: Kaitseministeerium

Juhan Kivirähk

Oktoober 2016

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 2

SISUKORD

SISUKORD ...............................................................................................................................2

KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4

UURINGU TAUST .....................................................................................................................9

1 Valim ......................................................................................................... 9

2 Küsitlustöö .............................................................................................. 10

3 Teostajad ................................................................................................. 12

UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................13

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 13

2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 15

2.1 Üldine taust ............................................................................................................. 15

2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus ................................................................................... 16

3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 18

3.1 Julgeolek maailmas .................................................................................................. 18

3.2 Julgeolek Eestis ....................................................................................................... 19

3.3 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 20

3.4 Ohud Eestile ............................................................................................................ 23

3.5 Julgeolekutagatised .................................................................................................. 26

4 Eesti inimeste kaitsetahe ......................................................................... 27

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 27

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 29

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 31

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 32

4.5 Mis teemadel vajataks rohkem informatsiooni? ............................................................ 33

5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 35

5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 35

5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 36

5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse ....................................................... 37

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 38

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 39

6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 40

6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 40

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 45

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ............................................................. 46

6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 47

6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse ............................................................................. 49

7 NATO ....................................................................................................... 50

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 50

7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral ......................................................................... 51

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 52

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 53

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 53

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 54

8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel ................................................... 56

8.4 Arvamus Euroopa Liidu ühisest piirivalveteenistusest ja relvajõududest .......................... 57

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 3

9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ............................................. 58

10 Naiste rollist kaitseväes ........................................................................... 59

11 Veteranipoliitika ...................................................................................... 61

11.1 Veterani mõiste ....................................................................................................... 61

11.2 Veteranide päev ....................................................................................................... 62

12 Riigikaitse alane teave ............................................................................. 63

12.1 Riigikaitseõpetus koolides ......................................................................................... 63

12.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse .................................................................... 64

13 Meediatarbimine ...................................................................................... 65

LISAD ....................................................................................................................................68

1 Küsimustik ............................................................................................... 68

2 Vastuste koondtabelid ............................................................................. 68

3 Sagedustabelid eestlaste vastustega ....................................................... 68

4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega ............................................. 68

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 4

KOKKUVÕTE

 Turu-uuringute AS viis 2016. aasta oktoobris Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse teemalise

avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1206 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.

Tegemist oli juba neljakümnenda küsitlusega selles avaliku arvamuse monitooringuseerias,

millega tehti algust 2000. aasta jaanuaris.

 Hinnangud Eesti elus toimunud muutustele on viimase paari aasta jooksul püsinud suhteliselt

stabiilsed. Oktoobris leidis, et Eesti elu on muutunud paremuse poole 32 protsenti ning seda, et elu

on muutunud halvemaks - 26 protsenti küsitletutest; 38 protsenti konstateeris olukorra samaks

jäämist. Võrreldes märtsiga 2016 on positiivseid hinnanguid küll kuue protsendi võrra enam, kuid

võrreldes märtsiga 2015 jällegi vähem.

 Eestis elamise üle tunneb väga või küllalt sageli uhkust ja heameelt 54 protsenti kõigist

küsitletutest, muutus võrreldes märtsiga jääb vea piiridesse. Nende vastanute osakaal, kes ei tunne

Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt, on läbi viie viimase küsitluse püsinud kuuel

protsendil.

 Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus

päästeteenistuste vastu (täielikult või pigem usaldab 95%). Sellele järgnevad pingereas politsei

(92%), kaitsevägi (75%), Kaitseliit (71%). Poliitiliste võimuinstitutsioonide usaldussaldo on

jätkuvalt miinuspoolel. Eesti poliitiliste institutsioonide ja jõuametkondade vahele jäävad oma

usaldusväärsuse poolest NATO ja Euroopa Liit, mida usaldavad enam kui pooled küsitletutest.

Eesti- ja venekeelsete vastajate usaldus riigi poliitiliste ja riigikaitseliste institutsioonide vastu on

oluliselt erinev – venekeelsetel kohati kuni poole madalam kui eestlastel. Eriti suur on vahe NATO

usaldusväärsuses, mida eestlastest usaldab 75 protsenti, venekeelsetest vastajatest aga ainult

22%; samuti kaitseväe (90% vs 45%) ja Kaitseliidu puhul (86% vs 36%).

 Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide

tõenäosus, on 2015. aasta kevadest saadik püsinud 70 protsendist kõrgemal. Seekordses küsitluses

hindab olukorra muutumist ohtlikumaks ja ebaturvalisemaks 63 protsenti küsitletutest, mis on küll

oluliselt vähem kui kevadel, kuid siiski domineerivalt pessimistlik hinnang. Vaid 10 protsenti usub,

et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 20% arvab, et olukord püsib muutumatuna.

 Eesti julgeolekuolukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana kui maailmas tervikuna: 20

protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes;

29 protsenti näeb ette ebaturvalisuse kasvu. Neis hinnangutes viimaste aastate jooksul suuri

muudatusi toimunud ei ole.

 Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli veel 2015. aasta märtsis esikohal Venemaa

tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks, siis sealt alates on ohtlikumaks peetud Islamiriigi tegevust

(kindlasti peab seda ohuks 66%) ja relvakonflikti Süürias (56%). Venemaa ohust suuremaks

peetakse ka rahvusvaheliste terrorivõrgustike tegevust (61%) ja pagulaste sisserännet Euroopasse

(58%). Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamisel jääb alles viiendale positsioonile koos

relvakonfliktiga Ukrainas (mõlemat pidas kindlasti maailma julgeolekut ohustavaks 40%).

Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis

põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel. Eestlaste jaoks on Venemaa ohtlikkuselt

neljandal kohal (54%), kuid venekeelsete vastajate ohtude pingereas jääb ta viimaseks (8%).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 5

 Sarnaselt eelmistele uuringutele tajutakse Eestit ähvardavate ohtudena peamiselt kolme, mille

realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki

tõenäoliseks: 69% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide

vastu (nn küberrünnak), 59% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse

mõjutamiseks oma huvides. Mõlema ohu tõenäosust hinnatakse pisut väiksemaks kui kevadel.

Ulatuslikku merereostust peab tõenäoliseks 51% ja ebatõenäoliseks 44% küsitletutest

Paari protsendi võrra on kasvanud terroriakti ja Eesti kodanike vastu sooritatud rünnaku

tõenäoliseks pidajate osakaal (vastavalt 40% ja 41%) – sel suvel Nizzas juba leidis aset taoline

juhtum, kus kannatajateks olid Eesti kodanikud. Seevastu rahvuslikel või usulistel motiividel

toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel peab tõenäoliseks 39 protsenti, mida on

oluliselt vähem kui kevadel (46%). Ülejäänud ohtude osas on nende ebatõenäoliseks pidajaid

rohkem kui tõenäoliseks arvajaid.

Ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu peab tõenäoliseks 29% protsenti ning piiratud sõjalist

rünnakut mõne strateegilise objekti vastu 27 protsenti küsitletutest.

 Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (57% nimetab

seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti

iseseisva kaitsevõime arendamine (40%), sellele järgneb koostöö ja head suhted Venemaaga

(30%), mida peavad peamiseks julgeolekugarantiiks 58% venekeelsetest ja 17% eestikeelsetest

vastajatest.

Eestikeelsete vastajate jaoks on selgelt olulisim julgeolekugarantii NATO-sse kuulumine (72%;

venekeelsetest 25%) ja teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (44%; venekeelsed

30%).

 Relvastatud vastupanu osutamist kallaltungi korral peab kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 77

protsenti küsitletutest. Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu enam vajalikuks kui

mitte-eestlased (kindlasti vajalikuks peab vastupanu 50% eesti- ja 33% venekeelsetest

vastajatest), kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 18 protsenti

 Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 56% elanikkonnast: 62%

eestlastest ja 42% venekeelsetest vastajatest. Alla 65-aastastest meeskodanikest on valmis ise

riigikaitses osalema enam kui kolm neljandikku, eestlastest 80 protsenti.

 Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies inimene. Tõenäolisemad

Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 25%) ning nooremad, kuni 39 aastased

inimesed (umbes kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 32

protsenti, eestlaste seas 18 protsenti.

 Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal: vaid iga viies teaks, mida ta saaks

teha Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung, 69% aga ei pea end sellest

piisavalt informeerituks. Alates 2014. aasta kevadest ei ole inimeste informeeritus kasvanud.

Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas on kavas teavitada ohu korral

avalikkust (44%), kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (41%) ning

kuidas korraldatakse evakueerimist (39%). Meessoost vastajad tunnevad keskmisest pisut enam

huvi ka mobilisatsiooni läbiviimise ja oma kohustuste vastu riigikaitses osalemiseks.

 Eesti riigi kaitsevõimele antud hinnangud on võrreldes eelmise küsitlusega pisut pessimistlikumaks

muutunud: Eesti kaitsmist võõrriigi rünnaku korral peab kindlasti või tõenäoliselt võimalikuks 48%

küsitletutest (märtsis oli nende osakaal 53%). Usk kaitsevõimesse on langenud nii eesti- kui ka

venekeelsete vastajate seas.

 Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiab 24 protsenti vastanutest, et kaitsekulutusi tuleks tõsta ja

20%, et neid võiks vähendada. Domineeriv seisukoht on, et kaitsekulud võiks püsida praeguseks

saavutatud tasemel (46%). Eestlaste ja venekeelsete vastajate suhtumine kaitsekulutustesse on

pöördvõrdeline: kui eestlaste seas on kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid 31 protsenti, siis

venekeelsete elanike hulgas toetaks kulutuste kärpimist 43 protsenti.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 6

 35 protsenti eestlastest ja 16 protsenti venekeelsetest vastajatest oleks kindlasti või tõenäoliselt

valmis omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitse toetuseks.

 Positiivseid hinnanguid riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal

andnud ligikaudu 70 protsenti küsitletutest. Kui 2014. aasta kevadel andis sellele positiivse

hinnangu 73%, siis seekord on selliste vastajate osakaal 68 protsenti. Eestlaste hinnang riigikaitse

arendamisele võrreldes mitte-eestlastega on positiivsem (vastavalt 78% ja 47% hindab riigikaitse

arendamise heaks).

 Kui 2014. aasta sügisel olid hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele selgelt negatiivsed, siis nüüdseks

on positiivseid hinnangud jõudnud ülekaalu – seda peab heaks 51% küsitletutest ning halvaks 33%.

Eestlastest vastajate suhtumine idapiiri kaitstusele on kriitilisem – negatiivselt hindab seda 38%

eestlastest ja 20% venekeelsetest vastajatest.

 Noormeeste ajateenistuse suhtes on Eesti elanikud läbi kogu monitooringuperioodi olnud väga

soosivalt meelestatud. Ka käesolevas küsitluses peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks

vajalikuks 92 protsenti, sh 64% kindlasti vajalikuks.

 Valdavalt pooldatakse ka seisukohta, et sobiva koormusega võiksid kaitseväeteenistuse läbida ka

väiksemate tervisehäiretega noormehed – seda leiab 73% küsitletutest.

 Suurem osa inimestest suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 23% mõistab sellise

käitumise hukka ja 42% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on ajateenistusest

kõrvalhoidmise suhtes nooremad vanusegrupid – 20-29 aastastest suhtub kõrvalehoidmisesse

mõistvalt üle 40 protsendi.

 Alates 2013. aastast naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas

järjest enam mõistmist –alates 2015. aasta märtsist on seda kindlasti või pigem vajalikuks pidanud

enam kui pooled küsitletutest. Käesolevas küsitluses muutsime küsimuse sõnastust, pakkudes välja

kolm varianti, milline võiks olla naiste suhe ajateenistusega. 75 protsenti küsitletutest leidis, et

naistel peaks olema võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida. Naiste kohustuslikku ajateenistust

pooldas vaid 2 protsenti; seda, et naised ei peaks ajateenistust üldse läbima, arvas vaid 22

protsenti.

Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega

kui venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest pooldab naiste võimalust ajateenistust

vabatahtlikult läbida 82%, siis venekeelsetest 58 protsenti.

Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti,

mis vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi

programmi järgi? Kui veel märtsis oli enam-vähem võrdselt toetajaid mõlemal võimalusel (48%

arvas, et ajateenistus peaks toimuma samadel tingimusel noormeestega ja 46%, et seda tuleks läbi

viia eraldi programmi alusel), siis nüüd, mil toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele on küll

tõusnud, on koos sellega suurenenud 59 protsendini ka nende vastajate osakaal, kes peavad õigeks

naiste ajateenistuse korraldamist eraldi programmi järgi.

 81% elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline

kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustuva reservarmeega. Kohustuslikust

ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 13 protsenti.

 76 protsenti küsitletutest (eestlastest 85 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline

lähenemine, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku

riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne, on Eesti jaoks kindlasti või tõenäoliselt sobiv.

 Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamiseks ülesandeks võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks,

mida märgib kõige olulisema ülesandena 34% küsitletutest ja kolme olulisema kogusummas 49

protsenti. Päästetegevuses osalemist õnnetuste ja katastroofide korral nimetab esimesena 12% ja

kolme hulgas 53%; kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmist elanikkonna hulgas peab kõige

olulisemaks 16% ja kolme olulisema hulka kuuluvaks 43% küsitletutest.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 7

Kui eestlaste seas domineerivad Kaitseliidu puhul riigikaitselised ülesanded, siis venekeelne

elanikkond näeb Kaitseliitu pigem tsiviilkaitselise organisatsioonina, tähtsustades rohkem selliseid

ülesandeid nagu õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemine ning

tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmine ohuolukordades.

 Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest viis protsenti, mõne pereliikme või sõbra kaudu on

kontakt Kaitseliiduga 27 protsendil. Eestlastel on need näitajad 7% ja 36%, venekeelsete vastajate

seos Kaitseliiduga on aga vähene – vaid seitsmel protsendil on keegi sõpradest või pereliikmetest

Kaitseliiduga seotud.

Kui neile, kes Kaitseliitu ei kuulu, tehtaks ettepanek Kaitseliiduga või sellega seotud

organisatsioonidega ühineda, oleks kindlasti valmis liituma 5% ja arvatavasti 17%.

Liitumisvalmidus on kõrgem nooremate vastajate seas.

 Suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse ei ole võrreldes 2016 märtsiga muutunud: seda pooldab

71% elanikkonnast. Eestlastest pooldab NATOsse kuulumist 89 protsenti, venekeelsetest

vastajatest vaid 31 protsenti.

 Sellesse, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, usuvad 44 protsenti

küsitletutest (56% eestlastest ja 18% venekeelsetest). 14% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja

diplomaatilise toetusega. 21% usub, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja

11% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota.

 Kindlustundele NATO toetuse osas aitavad kaasa alliansi poolt tehtud reaalsed sammud Eesti

turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab: 66 protsenti küsitletutest (eestlastest

76%) leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks piisavalt teinud ja 68% elanikkonnast (86%

eestlastest, kuid vaid 28 protsenti venekeelsetest vastajatest) toetab NATO liitlasvägede

kohalolekut Eestis.

 64% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele

osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti

kaitsejõudude osalemisele missioonidel on suurem (75%), venekeelsetel vastajatel madalam

(41%). Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike

seetõttu, et see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe

põhjusena kolmest 64%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (49%).

 Kaks kolmandikku ja rohkem küsitletutest toetab Eesti osalemist NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO egiidi

all toimuvatel missioonidel. Venekeelsete vastajate seas on soositum osalemine ÜRO missioonidel,

sellele järgnevalt Euroopa Liidu missioonidel ning kõige vähem toetatakse osalust NATO üksuste

koosseisus.

 Euroopa Liidu ühise piirivalveteenistuse loomist toetab 64 protsenti ja Euroopa Liidu ühiste

relvajõudude loomist 49 protsenti küsitletutest.

 Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse on stabiilselt positiivne - väga hästi või üldiselt hästi

suhtub tegevväelastesse 66% küsitletutest, eestikeelsetest vastajatest ligi kolm neljandikku.

 Avalikkuse arusaamad naiste rollist ja pädevusest kaitseväes on üsnagi vastandlikud: 48 protsenti

küsitletutest leiab, et naised peaksid kaitseväes teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides

ning 43% leiab, et naised võiksid teenida meestega võrdselt kõikides väeosades ja ametikohtadel.

Kõige üksmeelsema toetuse sai seisukoht, et kaitseväes teenimine sobib vähestele naistele, kuid

soovijatele ei tohiks mingeid piiranguid seada – sellega nõustus täielikult või pigem 82 protsenti

küsitletutest. Valdava toetuse pälvis ka seisukoht, et naised saavad Kaitseväes hakkama kõikide

ülesannetega, kui neile on tagatud meestega nii võrdsed võimalused kui ka võrdsed nõudmised –

sellega nõustus 58% ja ei nõustunud 30 protsenti küsitletutest. Kuid 50 protsenti ja enam nõustuti

ka seisukohtadega, et naised pole sõjapidamiseks sobivad, mistõttu riigikaitse peaks jääma meeste

pärusmaaks ning et sõja ajal ei tohiks naised lahingüksustes teenida. 50% ei nõustunud

seisukohaga, et naiste kaasatuse suurendamiseks tuleks kaitseväes rakendada sookvoote ning

alandada naistele esitatavaid nõudmisi.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 8

 Sõna „veteran“ on ühiskondlikus teadvuses tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga. Tänavu

märtsis toimunud küsitluses seostas veterane Teise maailmasõjaga 84 protsenti venekeelsetest ja

41% eestikeelsetest vastajatest. Sel korral lisati vastuste valikusse ka kategooria: kõigi Eesti eest

erinevates sõdades võidelnud, mis saigi sel korral 43 protsendiga levinuimaks vastuseks: selliselt

vastas 55% eestlastest ja 17% venekeelsetest küsitletutest.

Teine maailmasõda jääb endiselt levinuimaks määratluseks venekeelsete küsitletute jaoks, kellest

selle vastuse andis 70 protsenti. Eestlastest arvas nii 21 protsenti.

 Enamik (74%) küsitletutest peab kindlasti või pigem vajalikuks veteranide päeva tähistamist. Veel

kevadel oli veteranipäeva toetajaid 68 protsenti. Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva

tähistamisest jääb eestlastest madalamaks – sellest päevast ei tea midagi või ei oska öelda 34

protsenti vastanutest. Päeva tähistamise vajalikuks pidajaid oli venekeelsete vastajate seas 54

protsenti. Eestlastest toetab veteranide päeva tähistamist 83 protsenti.

 Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida

riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 84 protsenti küsitletutest. Toetus

riigikaitseõpetusele on suur nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate hulgas.

 Postimehe vahel ilmuvat riigikaitse teemalist lisa „Riigikaitse“ on lugenud 16 protsenti küsitletutest,

kellest 5 protsenti on seda teinud enamasti ja 11 protsenti kord või paar. Pidevatest Postimehe

lugejatest (neist, kes loevad igal nädalal 4-6 lehenumbrit) luges Riigikaitset enamasti 24 protsenti

ning kord või paar 27 protsenti. Harvematest lugejatest (1-3 numbrit nädalas) luges Riigikaitset

enamasti 10 protsenti ning kord või paar 24 protsenti.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 9

UURINGU TAUST

Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 4. - 24. oktoobrini 2016. aastal läbi viidud

omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse

Kaitseministeeriumile.

Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:

 Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eestis elamise üle;

 Riiklike institutsioonide (sh. kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas;

 Elanike hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;

 Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;

 Elanike kaitsetahe ning hoiakuline käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;

 Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;

 Suhtumine meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku ajateenistusse;

 Suhtumine naiste rolli riigikaitses;

 Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest;

 Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;

 Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning

kommentaaridega, lisades on esitatud tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes.

1 Valim

Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav

uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku

1 102 953 inimest (ESA, 01.01.2016.a.).

Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi

proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille

alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub

juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel.

Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et

saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna

keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades

venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute

venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi.

Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse

sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15

ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate

kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad),

lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise

koosseisule vastavamaks.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 10

Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse

uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese

küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla

suurem.

Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool.

Tabel 1 Valimivea piirid

2 Küsitlustöö

Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud tahvelarvutite vahendusel, mis viidi läbi vastavalt

respondendi eelistusele kas eesti või vene keeles. Küsitlustöös osales 66 vastava ettevalmistuse

saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1206 intervjuud. Vastanute sotsiaal-

demograafiline profiil on toodud joonisel 1.

Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on

esitatud tabelis 2.

Tabel 2 Küsitlustöö tulemused

Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku

Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 790

Kedagi pole kodus 3206

Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 102

Keelduti kontaktist 681

Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 852

Muu mittetoimumise põhjus 92

Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 332

Kokkuvõte

Kokku aadresse 7261

Korduvvisiite 1105

Korrektselt täidetud küsimustikke 1206

Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 22.0.

50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2%

10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68%

20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14%

30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01%

40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34%

50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88%

60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54%

70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28%

80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07%

90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89%

100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74%

110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62%

120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50%

130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41%

150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24%

200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94%

300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58%

500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23%

750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00%

1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87%

1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71%

Vastuse proportsioon

V a li

m i

s u

u r u

s

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 11

Joonis 1 Vastanute sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1206

46

54

69

31

83

8

2

7

7

13

18

15

19

16

11

18

57

25

69

31

4

8

21

19

17

32

16

20

16

5

7

27

9

32

16

11

12

7

22

0 20 40 60 80 100

SUGU

Mees

Naine

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

KODAKONDSUS

Eesti

Venemaa

muu riik

määratlemata

VANUS

15- 19 a.

20- 29 a.

30- 39 a.

40- 49 a.

50- 59 a.

60- 74 a.

75 ja rohkem

HARIDUS

Alg- või põhiharidus

Kutse-, kesk- või keskeriharidus

Kõrgharidus

ELUKOHT

linn

maa

SISSETULEK PERELIIKME KOHTA

kuni 200 €

201-300 €

301-400 €

401-650 €

651+ €

ei soovi/ ei oska öelda

STAATUS

Ettevõtja, juht, tippspetsialist

Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja

Oskustööline, operaator

Muu töötav

Õpilane, üliõpilane

Pensionär

Muu mittetöötav

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 12

3 Teostajad

Uuringu erinevates etappides olid vastutavad:

Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk

Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Kristel Merusk,

Kaja Södor,

Roman Vjazemski.

Andmetöötlus ja tabelid: Reijo Pohl

Irina Strapatšuk

Tellija-poolne kontaktisik: Anniki Rebane

Kontaktandmed:

 Üldtelefon: 585 29 700

 E-post: [email protected]

 Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee

 Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn

Uuringujuhi kontaktandmed:

 Telefon: 5515200

 E-post: [email protected]

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 13

UURINGU TULEMUSED

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle

Inimeste suhtumist ühiskonnaelu erinevatesse küsimustesse, sealhulgas riigikaitsesse, mõjutab oluliselt

see, kui positiivselt või negatiivselt hinnatakse Eesti elu tervikuna, kas olukorda nähakse arenemas

paremuse või halvemuse suunas.

Kui riigikogu valimiste kevadel 2015 aastal inimeste hinnangud Eesti elule võrreldes 2014. aastaga

paranesid, siis pärast seda on toimunud hinnangutes tagasiminek. Seekordses küsitluses on

ühiskonnaelus toimuvatele muutustele antud hinnangud taas pisut paranenud (Joonis 2).

Venekeelsed vastajad hindavad Eesti elus toimunud muutusi kriitilisemalt kui eestlased.

Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus (%; N = kõik vastajad)

Positiivsemalt hindavad Eesti arengut alla kõrgharidusega vastajad, kelle seas muutusi paremuse

suunas tajub 44 protsenti. Keskharidust mitte omavatest vastajatest arvab seda vaid viiendik, 47% aga

leiavad, et olukord pole muutunud.

Mõistagi mõjutab hinnanguid ka vastaja majanduslik olukord – muudatusi paremuse poole hakatakse

keskmisest enam tajuma alates 400 euro suurusest sissetulekust ühe leibkonna liikme kohta kuus.

Neist vastajaist, kelle igakuine sissetulek pere liikme kohta on 401-500 eurot, näevad muutusi

paremusele 41 protsenti, vahemikus 501-650 eurot 46 protsenti ning neist, kelle sissetulek pere liikme

kohta ületab 650 eurot kuus - 49 protsenti.

Seda, et elu Eestis on muutunud halvemaks, leiab 36% määratlemata kodakondsusega ja 41%

Venemaa kodakondsusega vastajatest.

24

36

29

36

28

26

32

36

38

38

37

43

41

38

36

22

28

23

25

29

26

4

4

5

4

4

4

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2016/10)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 14

Sellest, kuidas tajutakse muutusi Eesti elus, sõltub olulisel määral ka see, kas Eestis elamise üle

tuntakse uhkust ja heameelt.

Neid, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli on 54 protsenti. Nende

vastanute osakaal, kes ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt, on läbi viie viimase

küsitluse püsinud viiel-kuuel protsendil (Joonis 3).

Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis (%; N = kõik vastajad)

Kõige vähem tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt määratlemata kodakondsusega vastajad

ja Venemaa kodanikud – väga või küllalt sageli teevad seda vastavalt 33% ja 25%, mitte kunagi aga

14-15 protsenti.

Venekeelsetest Eesti kodanikest tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt 49 protsenti, mitte

kunagi – 5 protsenti.

Järgmisest tabelist on näha, kuidas on seotud uhkus ja heameel Eestis elamise üle ning hinnangutega

Eesti elu arengule. Positiivse suhtumisega Eesti üldisesse arengusse kaasneb ka suurem uhkustunne

ning vastupidi – nende seas, kes tajuvad Eesti arengut negatiivselt, on ka oluliselt vähem neid, kes

tunnevad uhkust ja heameelt Eestis elamisest. Nagu eelnevalt selgus, on hinnang Eesti arengule

tihedalt seotud konkreetse vastaja sissetulekutega.

Tabel 3 – Eesti elule antud hinnangute seos uhkuse ja heameelega Eesti üle

Kas tunnete uhkust ja heameelt … Eesti elu on muutunud

paremaks jäänud samaks halvemaks

… Eestis elamise üle

väga v. küllalt sageli

mitte kunagi

68%

1%

50%

5%

35%

12%

12

26

16

21

18

23

22

24

35

29

31

32

33

32

8

2

5

4

5

4

3

46

34

44

38

39

34

38

10

3

6

6

6

6

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2016/10)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 15

2 Institutsioonide usaldusväärsus

Uuringus on vaatluse all elanike usaldus riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu.

Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende olulist rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana,

elluviijana või toetajana.

2.1 Üldine taust

Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust nelja kategooriaga skaalal: täielikult usaldan, pigem

usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse

kõige enam päästeteenistusi – päästjaid usaldab tervelt 95% Eesti elanikkonnast, järgnevad

politsei (82%), kaitsevägi (75%) ja Kaitseliit (71%) (Joonis 4).

Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus (%; N = kõik vastajad)

Poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus on oluliselt langenud – kõigi Toompea võimuinstitutsioonide

usaldussaldo on langenud miinuspoolele, eriti madal on peaministri usaldusväärsus.

Kuna küsitlusperioodil astus ametisse uus Eesti Vabariigi president, siis küsiti sel korral hinnangut nii

ametist lahkuva kui ka uue presidendi usaldusväärsusele. Usaldusväärsuse saldot arvestades peetakse

president Kersti Kaljulaidi oluliselt usaldusväärsemaks kui senist presidenti Toomas Hendrik Ilvest.

Ehkki Ilvesel on usaldajate protsenti sama kõrge kui Kaljulaidil, on tal oluliselt suurem mitte-usaldajate

osakaal. Kersti Kaljulaidi suhtes väljendavad usaldamatust vähesed vastajad, kuid märgatav osa (41%)

ei oska talle veel hinnangut anda.

Eesti poliitiliste institutsioonide ja jõuametkondade vahele jäävad oma usaldusväärsuse poolest NATO

ja Euroopa Liit, mida usaldavad enam kui pooled küsitletutest.

-53

-48

-47

-39

-29

-27

-10

-12

-15

-17

-3

37

43

43

50

60

58

48

71

75

82

95

-16

-5

-4

11

31

31

38

59

60

65

92

-80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

Peaminister

Valitsus

Riigikogu

President Ilves

Euroopa Liit

NATO

President Kaljulaid

Kaitseliit

Kaitsevägi

Politsei

Päästeteenistus

Üldse/pigem ei usalda Täielikult/pigem usaldab Saldo

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 16

Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitte-

eestlastel (Joonis 5). Erinevused on väga suured kõigi institutsioonide puhul, v.a. päästeteenistused ja

politsei. Suurimad erinevused ilmnevad NATO (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult või pigem

75%, muukeelsetest 22%), Kaitseliidu (86% vs 36%), president Ilvese (63% vs 19%) ja president

Kaljulaidi (59% vs 25%), peaministri (45% vs 18%) ning kaitseväe (90% vs 45%) puhul.

Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus

Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes

aga teisel kohal, usaldas 2016. aasta oktoobris 75% Eesti elanikest (Joonis 6). Väikene langus on

tingitud usaldusnäitajate vähenemisest venekeelsete vastajate hinnangutes.

Kui eesti emakeelega vastajate seas on kaitseväe usaldusväärsus juba aastaid püsinud stabiilselt väga

kõrgel tasemel ning pole viimase kolme aasta jooksul langenud alla 90 protsendi, siis venekeelsete

vastajate hulgas jätkub kaitseväe usaldusväärsuses eelmise aasta kevadel alanud langustrend –

kaitseväge peab usaldusväärseks 45% venekeelsetest vastajatest. Pärast Eesti liitumist NATOga ei olegi

kaitseväe usaldusväärsus venekeelsete vastajate seas nii madal olnud. Venekeelsete Eesti kodanike

seas on kaitseväe usaldusväärsus 55 protsenti.

Tõenäoliselt võib siin mõju avaldada Venemaa massiteabevahenditest lähtuv info, mis oma aktiivse

lääneriikide ja NATO suunalise kriitikaga kahtlemata mõjutab ka suhtumist Eesti kaitseväkke. Samas

võib põhjuseks olla ka kaitseväe teema ebapiisav kajastamine Eesti venekeelses meedias.

18

35

32

25

19

44

22

79

36

45

91

45

47

49

59

63

66

75

83

86

90

96

0 20 40 60 80 100 120

Peaminister

Riigikogu

Valitsus

President Kaljulaid

President Ilves

Euroopa Liit

NATO

Politsei

Kaitseliit

Kaitsevägi

Päästeteenistus

Eestikeelsed Muukeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 17

Joonis 6. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2016; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

Kaitseliit asub usaldusväärsemate institutsioonide seas kohe kaitseväe järel – Kaitseliitu

usaldas 2016. aasta märtsis 71% Eesti elanikest, ning see on püsinud viimase kahe aasta jooksul

muutumatuna (Joonis 7).

Ka Kaitseliidu puhul järgib mitte-eestlaste usaldustrend sama mustrit nagu näeme kaitseväe puhul –

alates 2014 kevadest hakkas Kaitseliidu usaldusväärsus venekeelsete vastajate seas langema ning on

nüüd jäänud püsima 36 protsendi tasemele. Käesolevas küsitluses usaldas Kaitseliitu 86% eesti- ning

36 protsenti venekeelsetest vastajatest.

Joonis 7. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2016; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

58 64

59

68 74 71 73 73

67

75 75 79

74 76 74

80 78 84

79 81 76

81 81 80 83 83

76 79

75 82

84 83 82 78 78 77

75

53

58

56

67 73

64

74

84 79 81 79

74

82 84 80

85 84 81

85 84 87 89 88 87

91 90 90 91 92 88

91 86

90 90 92 93 90 91 90 90

39 35

40 40 45

49 54

49 52 53

61

52

60 55 56

50

58 60

68 65

75

60 66

48

59 62

58 62 62

49 53

48

60

67 62

58

49 51 47 45

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

KÕIK Eestikeelsed Muukeelsed

39 45

42 48

53 57 58 58 56

59 56 54

58 59 57

68 65 66

62 65 64

68 64

68 71

68 67 69 64

74 75 73 74 71 70 71 71

39 41 39

48 54

50 55

64 64 66 64 65 68 67 66 67 67 66

77 74 74

77 79 77 79 75

80 82 82 79

84

76

85 85 85 89

86 85 86 86

20 23 22 22

25 27 30

23

40 40 45

36 38 32 31

34

41 38

47 42

46

33 33 34

43 42 42 43 37 38

35 36

48 51

46 42 40

36 37 36

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

KÕIK Eestikeelsed Muukeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 18

3 Julgeolek ning ohud

Kolmas peatükk annab ülevaate julgeolekut käsitlevatest küsimustest: milliseks prognoositakse

eeloleval aastakümnel olukorda maailmas ja Eestis, milliseid ohtusid peavad elanikud lähemate aastate

jooksul julgeoleku ohustajateks maailmas ja Eestis ning mis aitaks tagada Eesti riigi julgeolekut.

3.1 Julgeolek maailmas

Küsimus maailma julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses: Kuidas Te arvate, kas

eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või

vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus?

Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide

tõenäosus, on 2015. aasta kevadest saadik püsinud 70 protsendist kõrgemal. Seekordses küsitluses

hindab olukorra muutumist ohtlikumaks ja ebaturvalisemaks 63 protsenti küsitletutest, mis on küll

oluliselt vähem kui kevadel, kuid siiski domineerivalt pessimistlik hinnang (Joonis 8). Vaid 10% usub, et

maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 20% arvab, et olukord püsib muutumatuna.

Hinnangud on ligikaudu sarnased 2014. aasta sügisel valitsenud olukorrale.

Eesti- ja venekeelsed vastajad hindavad maailma turvalisuse olukorda erinevalt. Eestlased on maailma

julgeolekuriskide osas ohutundlikumad – 67 protsenti neist näeb olukorda halvenevat. Venekeelsetest

vastajatest jagab seda seisukohta 52%, võrreldes eestlastega eeldatakse rohkem olukorra endiseks

jäämist (28 protsenti eestlaste 17 protsendi vastu). Seda, et maailm võiks muutuda lähiaastatel

turvalisemaks, usub 9 protsenti eestlastest ja 11 protsenti venekeelsetest vastajatest.

Joonis 8. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel, 2014-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

11

9

8

7

7

7

10

28

17

20

15

16

15

20

52

67

66

70

71

72

63

9

7

6

8

6

6

7

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Olukord muutub turvalisemaks

Olukord ei muutu

Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord

Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 19

Pikemaajalisem trend kahe vastandliku seisukoha osakaaludega on esitatud joonisel 9. Joonis 9. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2016 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

3.2 Julgeolek Eestis

Küsimus Eesti julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses:

Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta

pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes?

Eesti olukorda tajutakse positiivsemana kui situatsiooni maailmas tervikuna. Sarnaselt

maailma julgeolekule antud hinnangutega on ka siin avalik arvamus püsinud suuresti muutumatuna. 20

protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes; 29

protsenti näeb ette ebaturvalisuse kasvu.

Joonis 10. Olukord Eestis eeloleval aastakümnel, 2014-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

25 23

12 14 15 13 17 17 18

13

20

12 13 15 12 12 14

12 15

11 7

11 14

18 15

9 14 13 12

15 15 10 8 7 7 7

10

40

25

53

43 41

47 50

41

34

43 40

51 49 47 44

50

56

43 48 48

65

56

45 44 44

63

49

57 56

46 50

62 66

70 71 72

63

0

20

40

60

80

0 1 /2

0 0 0

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht

20

21

20

26

32

23

23

20

36

33

40

35

32

31

31

34

23

32

34

26

19

31

27

29

21

14

6

13

17

15

19

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Turvalisemates Olukord ei muutu Ebaturvalisemates Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 20

Ka Eesti tulevikku näevad eestikeelsed vastajad tumedamates värvides: ebaturvalisuse kasvu eeldab

32 protsenti eestlastest ja 23% venekeelsetest vastajatest. Eestlastega võrreldes eeldavad venekeelsed

vastajad rohkem olukorra samaks jäämist või vastavad „ei oska öelda“.

3.3 Ohud maailma julgeolekule

Palusime vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates ohtu rahule ja julgeolekule maailmas

erinevad tegurid.

Kõige olulisemate ohtudena tõstavad vastajad esile Islamiriigi (66%) ja terrorivõrgustike

tegevust (61%). Kindlasti peetakse maailmarahule ohuks ka sõjapõgenike ja pagulaste

sisserännet Euroopasse (58%) ning sõjalist konflikti Süürias (56%). Viimase kahe ohuteguri

olulisust hinnatakse siiski võrreldes kevadega madalamaks.

Venemaa katseid oma mõjuvõimu taastamiseks ning relvastatud konflikti Ukrainas (mille toimumine on

ju samuti sama eesmärgi teenistuses) hinnatakse võrdselt ohtlikuks (40% annab vastuse „see

kindlasti“). Veel 2015. aasta märtsis oli Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks kindlasti

ohtlikuks peetud tegurite hulgas esikohal 46 protsendiga. Seega Venemaa ohtlikkust ei hinnata

varasemast oluliselt madalamaks, kuid muud ohud on tõusnud jõulisemalt esiplaanile.

Koos vastusega „mõningal määral“ tõusevad aga ohtudena esile ka pea kõik teised vastusevariantides

loetletud riskid, mis näitab, et maailma turvalisust ohustavaid tegureid on palju. Kõige vähem osatakse

peljata epideemiate levikut ja Hiina mõjuvõimu kasvu maailmas (Joonis 11).

Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis

põhimõtteline erinevus on selles, kui ohtlikuks hinnatakse Venemaa tegevust oma mõjuvõimu

taastamiseks ning relvastatud konflikti Ukrainas. Eestlaste jaoks need ohtlikkuselt viiendal ja

kuuendal kohal (peab kindlasti probleemiks vastavalt 54% ja 45% eestlastest), venekeelsete vastajate

jaoks aga jäävad olulisuselt viimastele kohtadele (Venemaa tegevust peab kindlasti probleemiks 8% ja

Ukraina konflikti 28% venekeelsetest vastajatest). 60% venekeelsetest vastajatest ei pea Venemaad

ohuks maailma julgeolekule (joonis 12).

Siiski on Venemaa oht ka eestlaste silmis taandunud Islamiriigi, sõjapõgenike Euroopasse saabumise

ning terrorivõrgustike tegevuse ees.

Venekeelsed vastajad hindavad eestlastega võrdselt ohtlikuks Islamiriigi tegevust, pagulaste

sisserännet ja terrorivõrgustike tegevust, eestlastest ohtlikumaks aga USA sõjalist võimsust.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 21

Joonis 11. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2016 (%; N = kõik vastajad)

66 67

64

61 62

59

58 63

56

40 34 37

40 35 39

34 29

40

32 32 34

29 26 31

29 27 30

25 24 25

24 26

19

20 17 22

26 27

26

33 31

33

36 32

34

41 47 43

30 33 30

50 52

43

49 55 47

45 52 45

40 44 41

50 50 46

47 45

46

41 45

43

4 4

4

3 3 4

3 3

5

12 14 13

24 27 25

12 15 12

11 7

9

17 14

13

19 19 18

20 21

22

22 24

26

22 23 20

4 2

6

3 4 4

3 2

6

7 5 6

6 5 6

4 4 5

7 6 8

9 8

11

12 10 11

5 5 7

7 9 9

17 15 15

0% 50% 100%

Islamiriigi tegevus 2016/10 2016/03 2015/10

Terrorivõrgustike tegevus 2016/10 2016/03 2015/10

Pagulaste sisseränne Euroopasse 2016/10 2016/03

Sõda Süürias 2016/10

Relvakonflikt Ukrainas 2016/10 2016/03 2015/10

Venemaa katsed taastada mõjuvõim 2016/10 2016/03 2015/10

Organiseeritud kuritegevus 2016/10 2016/03 2015/10

Ülemaailmne majanduskriis 2016/10 2016/03 2015/10

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud 2016/10 2016/03 2015/10

USA domineerimine 2016/10 2016/03 2015/10

Globaalsed kliimamuutused 2016/10 2016/03 2015/10

Epideemiate levik 2016/10 2016/03 2015/10

Hiina võimsuse kasv 2016/10 2016/03 2015/10

see kindlasti mõningal määral kindlasti mitte ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 22

Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2016 (vastused „see kindlasti“ %; eesti- ja venekeelsete võrdlus)

23

23

25

25

30

35

34

45

54

57

61

58

66

26

14

25

37

27

33

28

28

8

51

62

56

64

0 20 40 60 80

Epideemiate levik

Hiina võimsuse kasv

Globaalsed kliimamuutused

USA majanduslik ja sõjaline võimsus

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud

Organiseeritud kuritegevus

Ülemaailmne majanduskriis

Relvastatud konflikt Ukrainas

Venemaa tegevus mõjuvõimu taastamiseks

Sõda Süürias

Terrorivõrgustike tegevus

Sõjapõgenikud ja pagulased Euroopas

Islamiriigi tegevus

venekeelsed eestikeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 23

3.4 Ohud Eestile

Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosuse väljaselgitamiseks esitati vastajaile 12 erinevat võimalikku

ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul (Joonis 13).

On kaks peamist ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate

jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 69% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti

riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak), 59% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti

poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides ja 51% peavad tõenäoliseks ohuks

ulatuslikku merereostust. Kui kahe esimese ohu tõenäosust hinnatakse võrreldes kevadel toimunud

küsitluse tulemustega vähem tõenäoliseks, siis merereostuse ohtu tõenäoliseks pidavate vastajate

osakaal on nelja protsendi võrra kasvanud.

Paari protsendi võrra on kasvanud terroriakti ja Eesti kodanike vastu sooritatud rünnaku tõenäoliseks

pidajate osakaal (vastavalt 40% ja 41%) – sel suvel Nizzas taoline juhtum ju ka aset leidis, kus

kannatajateks olid ka Eesti kodanikud.

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel peab

tõenäoliseks 39 protsenti, mida on oluliselt vähem kui kevadel (46%).

Alla 30 protsendi vastajatest peab tõenäoliseks massilisi tänavarahutusi (27%, märtsis 33%); Eesti riigi

majanduslikku kokkuvarisemist (25%, märtsis 28%); tuumakatastroofi Eesti lähedal asuvas

aatomielektrijaamas (24%, märtsis 27%). Kõigi nende ohtude tõenäoliseks pidajate osakaal võrreldes

kevadega kahanenud.

Kui veel 2013. aasta sügisel pidas Eesti vastu suunatud piiratud või ulatuslikku sõjalist rünnakut

tõenäoliseks vastavalt 13 ja 10 protsenti küsitletutest, siis 2015. aasta kevadeks oli selliselt vastanute

osakaal kasvanud vastavalt 30 ja 36 protsendile. Mullu oktoobris ja tänavu kevadel sõjalise rünnaku

tõenäoliseks pidajate osakaal langes, käesolevas uuringus näitab tõenäosus taas kasvutendentsi, ehkki

2015 kevade tasemele pole see veel tõusnud. Ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu peab

tõenäoliseks 29% protsenti (märtsis 24%) ning piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti

vastu 27 protsenti (23%).

Kõige ebatõenäolisemaks hinnatakse Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatust - 20

protsenti.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 24

Joonis 13. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul,

2015-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

3

2

3

4

4

3

3

3

7

3

3

5

2

3

3

3

4

4

6

5

4

5

5

5

4

9

7

8

7

8

8

10

5

11

9

8

9

9

7

9

20

23

22

19

27

26

29

28

20

19

17

16

26

23

20

24

29

23

21

24

20

18

24

21

16

18

22

20

22

25

28

22

24

28

31

32

31

29

31

31

29

34

37

31

41

41

40

42

41

38

43

39

44

43

43

41

8

9

9

8

10

10

11

10

7

7

5

5

7

9

11

9

9

8

9

8

6

5

6

5

6

7

7

4

11

7

9

10

6

5

5

6

7

6

7

5

8

7

7

8

7

6

8

8

50

51

54

49

40

45

45

40

39

46

49

43

49

50

46

46

45

41

40

40

50

49

47

47

52

47

47

45

31

35

34

30

41

38

37

37

37

37

40

37

23

24

22

22

15

19

15

14

19

19

17

23

20

19

21

23

18

21

22

23

22

20

16

21

26

29

23

27

18

16

14

21

14

10

8

11

20

21

18

19

19

12

12

18

6

7

6

7

8

8

6

12

7

6

5

9

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Massilised tänavarahutused

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Terroriakt

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Ulatuslik merereostus

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

mõjutamiseks oma huvides

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

vastu (nn küberrünnakud jms)

Rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 25

Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused vastajate peamise suhtluskeele lõikes(Joonis

14). Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad. Suurim

erinevus on küberrünnakute tõenäoliseks pidamises (vastavalt 81% ja 39%). Oluliselt madalaks

hindavad venekeelsed vastajad ulatusliku (34% ja 16%) või piiratud sõjalise rünnaku (32% ja 17%)

tõenäosust.

Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja

venekeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

2 4

2 3

2 6

3 4

7 4

2 6

5 9

6 11

5 9

10 8

19 19

12 34

10 18

15 29

14 28

12 24

21 19

17 25

26 35

20 36

21 36

39 43

29 44

27 47

0 20 40 60 80 100

Muu Eesti

Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus Muu Eesti

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti … Muu Eesti

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt Muu Eesti

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas … Muu Eesti

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine Muu Eesti

Massilised tänavarahutused Muu Eesti

Terroriakt Muu Eesti

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis Muu Eesti

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

Muu Eesti

Ulatuslik merereostus Muu Eesti

majanduse mõjutamiseks oma huvides Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või

Muu Eesti

infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 26

3.5 Julgeolekutagatised

Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on sarnaselt

varasemate uuringulainetega esikohal Eesti riigi liikmesus NATO-s – seda nimetab kolme olulisema

teguri seas 57 protsenti vastajaist, kusjuures see tulemus on saavutatud eelkõige eestlastest vastajate

toel: kui eestlastest peab NATOt peamiseks julgeolekutagatiseks 72 protsenti, siis venekeelsetest

vastajatest vaid 25 protsenti (Joonis 15).

Olulisuselt teisel kohal on vastajate hinnangul Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine, mida

mainib ühena peamistest julgeolekutagatistest 40% eestimaalastest. Ka siin on oluline erinevus eesti-

ja venekeelsete vastajate hinnangutes: iseseisva kaitsevõime arendamise loevad kolme olulisema

julgeolekutagatise hulka vastavalt 44% ja 30%.

Neile kahele tegurile järgneb, küll peamiselt muukeelsete vastajate mõjul, koostöö ja head suhted

Venemaaga, mida märgib 58 protsenti venekeelsetest ja vaid 17 protsenti eestikeelsetest vastajatest.

Nii eesti- kui ka venekeelsetelt vastajatelt saab enam-vähem võrdselt toetust Balti riikide kaitsealane

koostöö (23%). Seevastu Euroopa Liitu kuulumist ning ÜRO ja OSCE liikmeks olekut tähtsustavad

venekeelsed vastajad rohkem kui eestlased.

Eestlaste hinnangutes on Balti kaitsekoostööga võrdselt olulised ka liitlassuhted USA-ga ja liitlaste

relvajõudude alaline Eesti territooriumil viibimine (vastavalt 25% ja 23%), Venekeelsete vastajate poolt

märgitakse neid tagatisi oluliselt vähem (vastavalt 9% ja 4%).

Joonis 15. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eesti- ja venekeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

8

5

16

20

12

20

9

4

22

58

30

25

4

11

7

9

17

16

25

23

23

17

44

72

5

9

10

13

16

17

20

17

22

30

40

57

0 20 40 60 80

Ei oska öelda

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Kuulumine OSCE-sse

Kuulumine ÜRO-sse

Kaitsealane koostöö Põhjamaadega

Kuulumine Euroopa Liitu

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis

Balti riikide kaitsealane koostöö

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

Kuulumine NATO-sse

KÕIK Eestikeelsed Venekeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 27

4 Eesti inimeste kaitsetahe

Kaitsetahet mõõdetakse kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab seisukoht, et Eestit

tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime

igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset kaitsetahet aga isiku

valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui Eestile tungitaks kallale,

kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse

välja nende osakaal, kes väljendavad soovi kallaletungi korral Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga

seostub ka küsimus elanike informeeritusest selle kohta, kuidas nad saaksid võimaliku kallaletungi

korral Eesti kaitsmises osaleda.

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse

Relvastatud vastupanu osutamist peab võõrriigi rünnaku korral kindlasti vajalikuks 45% ja tõenäoliselt

vajalikuks 32% Eesti elanikest (Joonis 16). Seega kokku on sõjalise vastupanu osutamise poolt

77%, mittevajalikuks peab seda aga 14% Eesti elanikkonnast.

Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti

vajalikuks peab vastupanu 50% eesti- ja 33% venekeelsetest vastajatest), kuid ka viimastest ei pea

vastupanu vajalikuks vaid 18 protsenti (sama palju on neid, kes vastavad „ei oska öelda“).

Joonis 16. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik (%; N = kõik vastajad)

Üldiselt võib passiivse kaitsetahte väljendajate osakaalu pidada stabiilseks – läbi viimaste küsitluste

olnud see polnud püsivalt kas veidi alla või üle kaheksakümne protsendi. Relvastatud vastupanu

osutamise vajalikuks pidamise pikem trend on esitatud joonisel 17 (kogu elanikkonna kohta) ja joonisel

18 eesti- ja venekeelsete vastajate võrdlusena.

33

50

41

49

43

47

45

32

32

38

34

36

34

32

17

7

10

6

8

8

9

10

8

7

7

9

8

9

8

3

4

4

4

3

5

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2016/10)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 28

Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Joonis 18. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2016 (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad)

Näeme, et eesti- ja venekeelsete vastajate passiivses kaitsetahtes on perioode, mil see on võrdne ning

perioode, mil venekeelsete vastajate hinnang vajadusele välisründajale vastupanu osutada on

madalam. Esimene selline periood seostub pronksiöö järgse ajaga, teine periood jäi majandussurutise

aegadesse, praegune aga võib olla seotud külma sõja vaimust kantud lääneriikide suunalise

propaganda tugevnemisega Venemaa meedias.

68

56 59 66

61 64 65 59

69 69 64 64

71 68 64 66 67 66 69 69 78 77 73 71

78 77 77 74 74 73 78

73 79 79 82 79 83 79 81 77

19 26 29

22 24 23 23 23 25 24 30 31

23 24 24 25 24 24 20 24 16 12 17 19 15 14 17 18 19 17 17

22 17 17 15 11 11 13 11 14

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

1 0

/2 0

1 5

0 3

/2 0

1 6

1 0

/2 0

1 6

Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu

Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu

69 77 80 77 73

79 79 80 79 80 75

81 74

78 79 82 83 89

82 81 82

69

80

70 63 66

77 73

68 62 63

68 70 71

83 80 83

70 71 71 68 65

0

20

40

60

80

100

0 9

/2 0

0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

1 0

/2 0

1 5

0 3

/2 0

1 6

1 0

/2 0

1 6

Eestikeelsed Venekeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 29

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses

Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda (ehk nn. aktiivne kaitsetahe) on madalam kui riigi tasandil

relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist

pidas vajalikuks 77%, siis ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses

osalema 56% elanikkonnast (Joonis 19). Seda on kahe protsendi võrra vähem kui kevadel ja umbes

sama palju kui aasta tagasi 2015. aasta sügisel. Ka aktiivset kaitsetahet võib pidada stabiilseks, sest

statistilises mõttes on viimastel aastatel toimunud muutused ebaolulised.

29 protsenti Eesti elanikkonnast oleks riigi kaitseks kindlasti ja 27 protsenti tõenäoliselt valmis.

Kindlasti või tõenäoliselt ei oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 34 protsenti küsitletutest.

Aktiivse kaitsetahte küsimuses on erinevus eesti- ja muukeelsete elanike hoiakutes veelgi

märkimisväärsem kui passiivse kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses

osalema 62%, siis mitte-eestlastest vaid 42%.

Aktiivse kaitsevalmiduse tõlgendamise juures tuleb silmas pidada asjaolu, et riigikaitses osalemist

nähakse eelkõige kui relvastatud vastupanu, mida traditsiooniliselt peetakse vaid reservväelastest

meeste ülesandeks. Seetõttu jääb valmisolek omapoolseks panustamiseks paratamatult madalamaks

naissoost ja vanemaealiste vastajate puhul (näiteks üle 60-aastastest vastajatest oleks kaitsetegevuses

valmis osalema vaid 44 protsenti, alla 20-aastastest 63 protsenti).

Venekeelsete vastajate protsent jääb keskmisest madalamaks ka seetõttu, et mittekodanikel ei ole

kohustust läbida ajateenistust, mis on aga reservväelasena riigikaitses osalemise eelduseks. Mitte-

eestlastest Eesti kodanikest oleks valmis riigikaitses osalema 52 protsenti, määratlemata

kodakondsusega isikutest 38% ning Venemaa kodanikest 28%.

Joonis 19. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale (%; N=kõik vastajad)

Vaadates üksnes meeste valmisolekut riigikaitses osaleda, saame kaitsetahtest positiivsema pildi: 15-

64 aastastest meessoost kodanikest on valmis riigikaitses kaasa lööma kolm neljandikku.

Vene emakeelega meessoost kodanike valmisolek riiki kaitsta on madalam kui eestlastel. Alla 50-

aastastest venekeelsetest meeskodanikest on valmis ise riigikaitses osalema kaks kolmandikku,

vanematest veidi vähem kui pooled. Alla 65-aastastest eestlastest on riigi kaitsmiseks valmis 80

protsenti meestest (Tabel 4).

20

39

19

33

29

27

29

29

27

28

23

29

30

28

29

27

10

9

19

6

8

9

8

10

19

11

15

15

16

19

16

15

24

13

24

17

17

17

18

19

0% 20% 40% 60% 80% 100%

naine

mees

SUGU (10/2016)

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 30

Tabel 4 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides

SUHTLUSKEEL 15-34 35-49 50-64 65+

Eesti 81% 81% 79% 58%

Vene 66% 65% 47% 45%

KÕIK mehed/kodanikud 77% 78% 75% 57%

Kui vaadata kaitsevalmiduse ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal

2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega.

Pärast pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata

kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 20). Aastatel 2013-2014 hakkas

mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid 2015 aastal langes see taas alla 50

protsendi. Sel aastal on venekeelsete Eesti kodanike aktiivne kaitsetahe taas kasvanud, kuid see ei ole

veel kaugeltki sellisel tasemel, kui eelmise kümnendi alguses, aastatel 2002-2007.

Joonis 20. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal;

eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2016 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad)

67

60 63 61

67

61

68 67 69 73

70

69 73

70 71 74

71 70

64 64 69

66

71 70 74

69 71

62

70

62 66 64

68 65

67

60

68

62 64 62

53

40

52 54 51

50

59 57

66

71

74

66

65 64 63 58

64 63 57 65 60

48 46

53

42

54 52 51

39 43

40

55 54 54

45 47 44

47 52

43

33

44

52

44

61

59

49

66 63 61

57 59 63

56 58 59 63

51 51

56

49

43 41 44

52

52 52

46

36 35 38 39 38 36

45

38 43

39

33

0

20

40

60

80

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 31

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda

Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik (22%) eestimaalastest:

7% püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 15% teeks seda tõenäoliselt (Joonis 21). Lahkujate

osakaal on võrreldes kevadega kolme protsendi võrra tõusnus, olles samal tasemel 2015. aasta

oktoobriga. Kindlasti või tõenäoliselt ei kavatseks ohu korral lahkuda 68 protsenti elanikest.

Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 25%) ning nooremad, kuni 39

aastased inimesed (lahkujaid oleks umbes kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid

lahkujaid 32 protsenti, eestlaste seas 18 protsenti.

Joonis 21. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad)

Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme venekeelsete vastajate lahkumissoovi

tõusu 2007. aastast alates, mis 2013. aastaks tõusis kõrgele 42 protsenti tasemele ning on seejärel

alates 2014. aastast püsinud 30-protsendi lähedal. Ka eestlaste lahkumissoov oli masu-aastatel 2010-

2013 pisut kõrgem, mil lahkumist oleks kaalunud viiendik eestlastest (Joonis 22).

Joonis 22. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2016 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad)

8

6

13

5

6

6

5

7

17

14

19

13

14

16

14

15

10

10

15

8

11

10

9

10

26

31

23

30

29

30

31

28

39

40

30

44

40

38

41

40

0% 20% 40% 60% 80% 100%

naine

mees

SUGU (10/2016)

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

12 13

17 16 13

15 12 12

15

11 11 10

15 13 13 13

15 15 13 13 13

10 12

16 15 14

20 17

21 18 19 20 19

21

16 19

16 16 14

18

19 22

25 23

18 21

14

18 21

15 16 19

24

20 22

24 25 24

16

24

13 16

21 23 24 26 25

27 27

36 38

42

37

33 30 30 31 32 32 32

0

20

40

60

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 32

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral

Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi hinnangul

piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks

välisvaenlase kallaletung. Tulemused näitavad, et elanikud hindavad oma oskust võimaliku

kallaletungi korral käituda küllaltki madalalt: vaid viiendik teaks, mida ta saaks taolises olukorras

riigi kaitsmiseks teha, 69% aga ei ole sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud (Joonis 23).

Võrreldes paaril viimasel aastal läbi viidud küsitluste tulemusi, näitavad need stabiilselt kasinat

informeeritust riigikaitses osalemise võimalustest, seekordne informeerituse näitaja on viimase viie

küsitlus madalaim. Tõenäoliselt on põhjus selles, et kui meedias on üha sagedamini teemaks võimalik

sõjaoht, hindab inimene oma teadmisi ja oskusi kriitilisemalt kui rahulikes oludes.

Joonis 23. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (%; N = kõik vastajad)

Mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (32% vs 14%) - seda võib selgitada nende

suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit). Eestlased on

aga mõnevõrra paremini informeeritud võrreldes venekeelsete vastajatega (23% vs 18%).

Kõige paremini on informeeritud 20-29 aastased, kuid vastaja vanuse kasvades informeeritus langeb.

Madal on informeeritus ka alla 20-aastaste seas.

5

7

10

9

11

3

4

12

6

8

7

10

7

8

7

12

13

15

16

16

18

10

20

12

15

15

17

18

16

14

14

8

10

8

4

2

10

6

10

9

4

4

6

5

10

24

35

40

38

44

40

38

32

35

35

42

42

40

40

35

45

37

25

28

25

37

38

30

37

33

32

27

29

31

34

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

60 +

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (10/2016)

Naine

Mees

SUGU 10/2016)

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL …

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Jah, piisavalt/ tean täiesti kindlalt Üldiselt küll/ tean Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 33

4.5 Mis teemadel vajataks rohkem informatsiooni?

Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaltungi korral,

on olnud läbi kõikide küsitluste väga madalal tasemel, on alates novembris 2014 uuringusse lisatud

küsimus selle kohta, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni riigi tegevusest ja

isiklikust elukorraldusest välisvaenlase kallaletungi korral (Joonis 24). Ette antud üheksast teemast

pidid küsitletavad valima kolm nende jaoks olulisemat.

Joonis 24. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni - 2014-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Kolm olulisemat teemat, mis tõusid esile mõlemas küsitluses ja mille kohta rohkem informatsiooni

soovitakse, seostuvad tsiviilisikute rolliga konflikti korral: kuidas teavitatakse avalikkust, kuidas

käituda, kui ollakse tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda ning kuidas

korraldatakse evakueerimist.

Mõnevõrra erinev on infovajadus meeste ja naissoost vastajate jaoks.

Ehkki ka meestel on esiplaanil kolm üldjärjestuses olulisemat teemat, peavad nad keskmisest

olulisemaks ka seda, kuidas korraldatakse mobilisatsiooni, kuidas on võimalik tsiviilisikuna panustada

sõjaväe toetamisse ning millised on vastaja kohustused riigikaitses. Naised sooviksid rohkem infot

tsiviilisikuna käitumise, evakuatsiooni, esmatasandi olmeprobleemide lahendamise ning avalike

teenuste kättesaadavuse kohta. (Joonis 25).

14

20

17

26

20

30

40

45

43

11

19

16

21

18

28

41

44

44

11

17

15

22

21

27

38

40

42

10

18

16

21

18

31

36

42

41

11

17

19

19

20

34

39

41

44

0 10 20 30 40 50

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

Kuidas teavitatakse avalikkust

okt.16 märts.16 okt.15 märts.15 nov.14

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 34

Joonis 25. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni – meeste ja naiste võrdlus oktoober 2016 (%; N = kõik vastajad)

12

17

19

24

22

29

37

43

37

10

21

15

16

16

38

40

44

43

0 10 20 30 40 50

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas teavitatakse avalikkust

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

naised mehed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 35

5 Eesti kaitsevõime

Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi

tegevusega riigikaitse arendamisel.

5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele

Vastajail paluti hinnata, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni

liitlaste abi saabumiseni. Alates 2014. aasta sügisest on nende vastajate osakaal, kes leiavad, et Eesti

kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik, ulatunud üle 50 protsendi. Käesolevas

küsitluses on see näitaja halvenenud ning Eesti kaitstavust usub 48 protsenti,

Nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks on 38 protsenti, mida on rohkem kui

neljas viimases küsitluses, kuid vähem kui 2014 märtsis, mil nende osakaal oli 46% (Joonis 26).

Joonis 26. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral (%; N = kõik vastajad)

Usk Eesti iseseisvasse kaitsevõimesse on langenud nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate seas.

Eestikeelsete vastajate hinnang Eesti kaitsevõimele on positiivsem – võimekust Eestit kaitsta tunnistab

56 protsenti (märtsis oli selliseid vastajaid 63 protsenti).

Venekeelsete vastajate seas usub Eesti kaitsmise võimekust 31% (märtsis 34%).

7

13

9

12

14

13

13

11

24

43

38

39

42

40

40

37

26

10

7

17

12

15

13

14

27

26

37

25

24

25

26

27

16

8

9

7

8

7

8

11

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta) Tõenäoliselt jah

Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte

Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta)

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 36

5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas

Hinnangutes Eesti kaitsekulutuste mahule on kõige suurem nende vastajate osakaal, kes peavad

vajalikuks säilitada kaitsekulutusi praegusel tasemel (Joonis 27). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab

24% ja vähendamist 20% elanikest.

NATO-ga liitumise järel oli mõneaastane periood, mil kaitsekulude tõstmist peeti vajalikuks kolmandiku

või veelgi suurema osa elanikkonna poolt. Tol ajal räägiti palju vajadusest viia kaitsekulud NATO

nõuetega vastavalt 2 protsendini SKP-st. Viimases kolmes küsitluses on suhtumine kaitsekulutustesse

püsinud praktiliselt muutumatuna.

Joonis 27. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2004-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja venekeelsete vastajate suhtumises kaitsekulutustesse näeme suuri erinevusi: venekeelsete

elanike hulgas on kaitsekulutuste kärpimise pooldajaid rohkem kui kaitsekulutuste tõstmise

pooldajaid eestlaste seas (Joonis 28). Samas kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid on venekeelsete

vastajate seas sama vähe kui nende kulutuste langetamise soovijaid eestlaste hulgas.

2016. aasta oktoobris oli 31% eesti- ja 8% muukeelsetest elanikest seisukohal, et kaitsekulutuste

mahtu tuleks tõsta; kulutuste vähendamist aga pooldas 9% eesti- ja 43% muukeelsetest vastajatest.

Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2016 (%; N = kõik vastajad)

5 5 4 6 7 6 9 9 6 7 8 12 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7 7 8 5 5 4

25 23 21 26 27 27

35 27 33 30 26

28

22 15

22 23 15

21 17 18 18

20 25 22

25

20 20 20

45 50 53 45

46 44

37 45 40

39 45 43

47

52

51 48

48 35 45 44 48 45

47 47 38

44 43 46

11 10 9 10

9 12 8 9 10 13 11 9

9 10

9 10

13 18 8 10

10 9

6 9 11 12 12 10

9 8 7 8 7 7 8 6 7 7 6 5

9 11 9 10

12 11

16 15 12 12

10 6 10 11 11 11

5 4 6 5 4 4 3 4 4 4 4 3 9 9 5 5 7 9 10 9 7 7 5 9 8 8 9 9

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada

41

47 47 42

49

32 24

30 33

27

35 29 28 29

33

40 37

43

33 32 31 23

18 15 15 19 11

4

17 13

7

11

4 10 7 9

11 11 12 9 10

8

9 7 6 4 4

10 12

9 9

11

9

15 15 11 13

9 5 7 7 8

915

23 19 20 20

35 36

24 28

35

45

52

42 39

35

31 37

44 45 46

43

0

10

20

30

40

50

60

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased

Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 37

5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse

Paljude inimeste jaoks on eelarvekulutuste suurendamine või vähendamine riigikaitsele suhteliselt

abstraktne teema - nad ei taju riigieelarvest tehtavate eraldiste vahetut seost oma isikliku rahakotiga.

Hoopis teine lugu on see, kui küsime inimeste valmisolekut teha Eesti riigikaitse tugevdamiseks

omapoolset rahalist annetust.

Eesti inimesed ei ole eriti aktiivsed annetajad, mida on meie madalaid sissetulekuid arvestades ka üsna

lihtne mõista. Küsitlustulemused näitavad, et omapoolseks annetuseks oleks kindlasti või

tõenäoliselt valmis 29 protsenti küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks

riigikaitsele 63 protsenti. Selline jaotus on olnud püsiv juba läbi viie viimase uuringu, mis näitab

annetamisvalmiduse stabiilsust. (Joonis 29).

Kui eestlastest oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama 35 protsenti, siis venekeelsetest vastajatest

vaid 16 protsenti.

Joonis 29. Valmisolek omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitsesse (%; N = kõik

vastajad)

Keskmisest veidi kõrgem on valmisolek annetamiseks kõige suurema sissetulekuga vastajate seas.

Neist, kelle keskmise sissetulek ühe pere liikme kohta kuus ületab 650 eurot, oleks valmis riigikaitset

omalt poolt rahaliselt toetama 39 protsenti.

3

8

6

6

5

4

6

13

27

22

23

23

24

23

8

8

9

8

9

9

8

22

27

29

29

27

26

26

54

30

34

34

36

37

37

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 38

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel

Positiivseid hinnanguid riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel on viimasel kolmel aastal andnud

ligikaudu 70 protsenti küsitletutest. Kui 2014. aasta kevadel andis sellele positiivse hinnangu73%, siis

seekord on selliste vastajate osakaal 68 protsenti (Joonis 30).

Nagu enamiku muude riigikaitsele või riigi institutsioonidele antud hinnangute puhul, näeme ka siin

eestlaste kõrgeimaid hinnanguid võrreldes mitte-eestlastega (vastavalt 78% ja 47% peab riigikaitse

arendamist heaks). Venekeelsete vastajate seas on väga palju „ei oska öelda“ vastanuid.

Joonis 30. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel (%; N = kõik vastajad)

Kriitilisemaid hinnanguid Eesti riigikaitsele annavad need, kelle arvates Eesti julgeoleku alane olukord

lähiaastatel halveneb, kes on vastu Eesti NATO liikmeks olekule ning kes ei kiida heaks NATO vägede

kohaloleku suurenemist Eestis.

7

13

7

7

10

10

9

11

40

65

66

55

60

61

58

57

35

14

10

23

17

17

20

20

12

7

15

13

11

9

11

9

6

1

2

2

2

3

2

3

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 39

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele

Seoses kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse poolt Eesti-Vene piiril,

tõusis 2014. aastal avalikkuse huvisfääri küsimus, kui hästi on valvatud Eesti-Vene ajutine kontrolljoon.

Kui 2014 sügisel, kohe pärast intsidenti piiril, olid negatiivsed hinnangud selles küsimuses selgelt

ülekaalus, siis kahes viimases küsitluses on positiivsed hinnangud olnud selgelt ülekaalus (Joonis

31). Ometi ei ole hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele nii positiivsed kui riigi tegevusele riigikaitse

arendamisel. Endiselt annab riigipiiri kaitstusele negatiivse hinnangu kolmandik küsitletutest,

eestlastest aga koguni 38 protsenti.

Venekeelsetest vastajatest annab kriitilise hinnangu Eesti piiri kaitstusele vaid 20 protsenti

küsitletutest, 54 protsenti neist peab piiri kaitstust heaks või väga heaks.

Joonis 31. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele (%; N = kõik vastajad)

7

4

6

6

6

4

5

47

46

30

39

41

47

46

26

12

11

12

11

13

16

14

29

37

33

31

28

25

6

9

16

10

11

8

8

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 40

6 Eesti riigikaitse korraldus

Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse

ajateenistusse (sh kui vajalikuks peetakse noormeeste kohustuslikku ja neidude vabatahtlikku

ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega

noorte kaasamisse ajateenistusse), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust

kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse

käsitlusse ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks.

6.1 Suhtumine ajateenistusse

6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks

Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on jätkuvalt väga kõrge: ajateenistuse läbimist

peab noormeeste jaoks vajalikuks 92% kõigist küsitletutest. Vaid 7% elanikkonnast peab

ajateenistust pigem või täiesti mittevajalikuks. Eestikeelsetest vastajatest hindab ajateenistuse läbimist

kindlasti vajalikuks 71%, venekeelsetest vastajatest 47% (Joonis 32).

Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kuid ka alla 30-aastaste

seas, keda ajateenistus kõige enam ka isiklikult puudutab, on ajateenistuse kindlaid pooldajaid üle 50

protsendi ning seda peab mittevajalikuks vaid kümnendik.

Joonis 32. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad)

Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal on

püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel - alates 2008. aastast on see olnud

stabiilselt 90 protsenti ja rohkem (Joonis 33).

77

65

67

51

53

51

47

71

64

18

27

26

38

32

40

37

24

28

1

3

4

2

3

0

5

1

1

3

3

2

7

10

7

8

3

5

1

2

1

2

2

2

3

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60+

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

KOKKU

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 41

Joonis 33. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima ka need

noormehed, kel on väiksemaid tervisehäireid. 12 protsenti vastajaist leiab, et väiksemate

tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, 61 protsenti vastajaist aga

peaks õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse

neile sobiva koormusega (Joonis 34). Ka selles küsimuses ei ole inimeste arvamused viimase paari

aasta jooksul eriti muutnud.

Suured erinevused antud küsimuses ilmnevad suhtluskeele lõikes. Venekeelsetest vastajatest on koguni

44% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust läbima, samas kui

eestikeelsetest jagab seda seisukohta vaid 13%. 70 protsenti eestlastest leiab, et sellised noormehed

võiksid ajateenistuse läbida endale sobiva koormusega, venekeelsetes arvab nii 43 protsenti.

Joonis 34. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid (%; N = kõik vastajad)

Alla 20-aastastet vastajatest leiab 34 protsenti, et väiksemate tervishäiretega noormehed ei peaks

ajateenistust läbima – see on just see vanusegrupp, kelle puhul tervise tõttu ajateenistusest vabastuse

saamine on aktuaalne.

87 88 88 86 85 90 91 90 93 94 93

89 92 92 93 95 93 92 94 94 93 91 90

11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6 7 5 6 6 7 7

0

20

40

60

80

100

0 6 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

1 0

/2 0

1 5

0 3

/2 0

1 6

1 0 /2

0 1 6

Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik

8

14

11

12

11

10

12

43

70

66

62

61

63

61

44

13

19

23

25

23

22

5

3

4

3

3

4

5

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 42

6.1.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine

Väga soosiva suhtumise taustal ajateenistusse on igati ootuspärane, et suur osa Eesti elanikest

suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest kõrvale – 23% mõistab taolise

käitumise hukka ja 42% suhtub sellesse negatiivselt (Joonis 35). Mõistvalt suhtub ajateenistusest

kõrvalehoidmisse 27%, heaks kiidab selle vaid 1% vastanuist.

Eestikeelsetest vastajatest taunib kõrvalehoidmist 70%, venekeelsetest aga 52%, mõistvat suhtumist

kõrvalehoidmisse kohtab kolmandiku venekeelsete seas.

Vanemad vastajad suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisse nooremate inimestega võrreldes

negatiivsemalt. 20-29 aastastest väljendavad 40 protsenti ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes

mõistvat suhtumist.

Joonis 35. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%; N = kõik vastajad)

Nii nagu ajateenistuse vajalikkuse tunnistamise osas, et ole ka inimeste suhtumises ajateenistusest

kõrvalehoidmisse aastate jooksul suuri muutusi toimunud (Joonis 36).

Joonis 36. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse; 2014-2016 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

30

27

25

18

16

7

21

24

23

46

42

39

40

34

46

31

46

42

5

8

6

10

9

14

13

5

7

18

22

30

31

40

31

33

24

27

1

1

1

1

2

2

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60 + a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

KOKKU

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

26

23

26

25

22

23

45

44

42

41

41

42

3

5

6

7

6

7

25

27

25

26

30

27

1

1

1

1

2

1

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 43

6.1.3. Naiste ajateenistus

Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam

mõistmist – juba alates 2015. aasta märtsist peab seda kindlasti või pigem vajalikuks üle poole

küsitletutest. Kui veel oktoobris 2015 ei pidanud enam kui pooled üle 50-aastastest küsitletutest

naistele vabatahtliku ajateenistuse võimaldamist vajalikuks, siis märtsiks 2016 oli toetus naiste

ajateenistusele tõusnud ka nende seas üle 50 protsendi. Venekeelsete vastajate seas oli ka kevadel

veel siiski domineeriv vastuseis naiste ajateenistusele. Kuna selles küsitluses küsimuse sõnastus ja

vastusevariandid muutusid, toome siinkohal ära ka märtsis 2016 läbi viidud küsitluse tulemused

(vt. Joonis 37).

Joonis 37. Suhtumine naiste ajateenistuse vajalikkusesse märtsis 2016 (%; N = kõik vastajad)

Sel korral esitati küsimus naiste ajateenistuse kohta teistsuguses formuleeringus: Milline peaks Teie

hinnangul olema naiste suhe ajateenistusega?

Võimalikke vastusevariante pakuti kolm: kas ajateenistus peaks olema ka naistele kohustuslik, naistel

peaks olema võimalus läbida ajateenistust vabatahtlikult või ei peaks naised ka vabatahtlikult

ajateenistuses osalema (Joonis 38).

Sellise kolme valiku puhul kujuneb küsitletute toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele

valdavaks – selle valib vastuseks 75 protsenti küsitletutest.

Eestlastest pooldab naiste vabatahtlikku ajateenistust 82 protsenti, venekeelsetest vastajatest 58%.

Viimastest on 38% seisukohal, et naised ei peaks ajateenistusse ei kohustuslikus ega ka vabatahtlikus

korras üldse tulema.

14

13

16

21

27

25

7

23

18

39

39

41

40

38

33

28

45

39

6

7

6

7

3

7

8

5

5

24

27

27

25

27

22

34

22

26

17

14

10

7

5

13

23

6

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60+ a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

2016/03

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 44

Joonis 38. Suhtumine naiste ajateenistusse oktoobris 2016 (%; N = kõik vastajad)

Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti, mis

vormis see ajateenistus peaks toimuma: kas noormeestega samadel tingimustel või eraldi programmi

järgi? Kui veel märtsis oli enam-vähem võrdselt toetajaid mõlemal võimalusel (48% arvas, et

ajateenistus peaks toimuma samadel tingimusel noormeestega ja 46%, et seda tuleks läbi viia eraldi

programmi alusel), siis nüüd, mil toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele on küll tõusnud, on koos

sellega suurenenud ka nende vastajate osakaal, kes peavad õigeks naiste ajateenistuse korraldamist

eraldi programmi järgi (Joonis 39).

Joonis 39. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus?

(%; N = need vastajad, kes pidasid naiste vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks)

* märtsis 2016 oli üheks vastusevariandiks ka naiste kohustuslik ajateenistus, oktoobris oli

vastusevariante vaid kaks: samadel tingimustel ja eraldi programmi järgi.

1

1

2

3

2

2

1

2

2

73

71

70

81

82

71

58

82

75

25

26

26

14

13

23

38

14

22

1

2

2

2

3

4

3

2

1

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

60+ a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

2016/10

ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik

naistel peaks olema võimalus läbida ajateenistus vabatahtlikult

naised ei peaks ajateenistust üldse läbima

ei oska öelda

1

34

39

35

31

36

39

46

30

26

40

48

36

61

56

61

64

60

56

49

64

71

55

46

59

5

5

4

5

4

5

5

6

3

5

5

5

Naine

Mees

SUGU

60 + a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

2016/03

2016/10

kohustuslik noormeestega samadel tingimustel eraldi programmi järgi ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 45

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke

Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, on poliitilises debatis

aeg ajalt üles kerkinud ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema.

Küsitletutel paluti hinnata, kas nende arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja

jätma alles üksnes kutselise kaitseväe või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on

kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega.

Küsitlustulemused näitavad, et 81% elanikkonnast eelistab praeguse ehk reservarmeel tugineva

süsteemi säilitamist (Joonis 40). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele

kaitseväele üleminekut pooldab 13% Eesti elanikkonnast. Nagu ka muudes riigikaitsekorraldust

puudutavates küsimustes, on hoiakutrend olnud ajas väga stabiilne.

Joonis 40. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

* Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“.

Kohustuslikust ajateenistusest loobumine leiab rohkem kõlapinda venekeelsete vastajate hulgas (27%)

ning vanusegruppides 20-29 (19%) ja 30-39 (20%).

63

77 78 71

77 75 83 81

72 63

79 80 81 78 83 84 82 82 79 81

32

19 19 23 16 19

12 14 22 25

17 14 15 17 13 11 13 11 14 13

0

20

40

60

80

100

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1 *

1 0 /2

0 1 1 *

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega

Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 46

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse

Alates 2014 kevadest on uuringusse lülitatud küsimus Eesti riigikaitse strateegias sõnastatud

põhimõtete kohta, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku

riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. 76 protsenti küsitletutest (eestlastest 85 protsenti)

on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks kas kindlasti või tõenäoliselt

sobiv (Joonis 41). Vastupidisel arvamusel on vaid kaheksa protsenti küsitletuist, kuid 16 protsenti ei

oska selle kohta oma arvamust avaldada.

Joonis 41. Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv? (%; N = kõik vastajad)

Küllap oleks viimane aeg sellise laiapõhjalise positiivse toetuse puhul laiapindse riigikaitse käsitlusele

inimeste jaoks ka konkreetsem sisu anda. Nagu eelnevast selgus, on väga vähestel olemas ettekujutus,

kuidas võimaliku kriisi korral käituda ning kuidas oma oskuste ja võimetega riigikaitsele kaasa aidata.

28 protsenti „ei oska öelda“ vastuseid venekeelsete vastajate seas osutab, et laiapindse riigikaitse

kontseptsiooni ei ole veel jõutud piisavalt tutvustada venekeelses inforuumi. Ka venekeelsetest Eesti

kodanikest ei oska sellele küsimusele vastust anda 22 protsenti.

18

43

33

28

34

33

35

35

39

42

45

44

44

43

43

41

28

9

8

18

13

15

14

16

9

4

10

7

8

7

6

5

6

2

2

3

1

2

2

3

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

03/2014

11/2014

03/2015

10/2015

03/2016

10/2016

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 47

6.4 Kaitseliidu ülesanded

Riigikaitse strateegias on väga oluline roll antud Kaitseliidule. Vastajail paluti etteantud loetelust valida

kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti

järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas ülesanne.

Kaitseliidu kõige olulisemaks ülesandeks peetakse võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks –

selle ülesande paigutab esikohale 34 protsenti küsitletutest. Kolme valiku kokkuvõttes aga

tõuseb esikohale päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral (53%). Esimese

valikuna on aga olulisuselt teise kohal kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna

hulgas (16%), mis kolme ülesande kokkuvõttes jääb 43 protsendiga kolmandale positsioonile.

(Joonis 42).

Oluliste ülesannetena järgnevad kolmele enammainitule ka valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordades

(36%), osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (35%) ja noorte sõjalise kasvatuse

korraldamine (31%).

Avalikkuse arusaam Kaitseliidu ülesannetest on püsinud samuti väga stabiilne – sarnane ülesannete

järjestus on küsitlustulemustest selgunud juba mitmeid küsitlusi järjest, mis näitab, et Kaitseliidu roll ja

kuvad on valikus arvamuses selgelt kinnistunud.

Joonis 42. Kaitseliidu peamised ülesanded (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja venekeelsete elanike arvamustes on mõningaid erinevusi Kaitseliidu ees seisvate ülesannete

tähtsusjärjestuse osas. Kui eestlaste jaoks on Kaitseliit eelkõige riigikaitseline organisatsioon, mille

olulisimaks ülesandeks on võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks (40 protsenti nimetab seda kõige

olulisemana ning 56 protsenti paigutab selle kolme olulisema ülesande hulka) ning kaitsetahte ja

kaitsevalmiduse tõstmist elanikkonna hulgas (esikohale seab selle 19%, kolme olulisema hulgas

nimetab 50%), siis venekeelne elanikkond näeb Kaitseliitu eelkõige tsiviilkaitselise organisatsioonina.

Nende jaoks on esikohtadel Kaitseliidu roll õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemisel

(esikohal 23% ja kolme olulisema seas 67% venekeelsete vastajate arvates) ja tsiviilelanikkonna

organiseeritud kaitsmine ohuolukordades (esikohal 9% ja kolm olulisema seas 48%) (joonis 43).

2

6

5

9

6

16

34

12

6

11

10

14

10

18

8

22

4

8

16

12

20

9

7

19

12

25

31

35

36

43

49

53

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Esimene Teine Kolmas Kokku

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 48

Joonis 43. Kaitseliidu kolm peamist ülesannet vastaja suhtluskeele lõikes (%; N = kõik vastajad)

15

25

21

28

48

27

67

34

10

24

34

38

31

50

46

56

12

25

31

35

36

43

53

49

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

KOKKU Eesti keel Vene keel

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 49

6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse

Kaitseliidu tegevuses osaleb ise viis protsenti küsitletutest (eestlastest 7 protsenti), mõne pereliikme

või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 27 protsendil (eestlastest 36 protsendil).

Venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid seitsmel protsendil on keegi sõpradest või

pereliikmetest Kaitseliiduga seotud, ise osaleb Kaitseliidu tegevuses vaid üks protsent.

Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti, kuidas

nad suhtuksid ettepanekusse Kaitseliiduga liituda.

Ettepanekule ühineda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega, annaks kindlasti positiivse vastuse 5

protsenti ning arvatavasti oleks valmis liituma 17% (Joonis 44). Venekeelsed vastajad jäävad ka

liitumise küsimuses reserveerituks: kindlasti või arvatavasti oleks valmis liituma vaid kümme protsenti.

Eestlastest oleks kindlasti valmis liituma kuus ja arvatavasti 21 protsenti küsitletutest.

Suuremat valmisolekut liitumiseks väljendavad nooremad vastajad.

Joonis 44. Valmisolek liituda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega (%; N = need, kes ei ole veel seotud Kaitseliidu või selle organisatsioonidega)

5

6

3

6

3

8

4

6

2

6

5

5

4

5

7

13

19

20

32

28

13

21

8

21

19

18

19

17

9

12

13

15

15

25

13

14

18

11

12

15

15

13

22

30

30

29

34

16

26

29

23

29

28

28

25

27

57

39

35

30

16

23

44

30

49

33

36

34

37

38

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (10/2016)

naine

mees

SUGU (10/2016)

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 50

7 NATO

Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse

NATOsse, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ning kuidas neid hinnatakse samme,

mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks.

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse

Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2016. aasta oktoobris 71% elanikkonnast, sh 39% on

kindlasti ja 32% pigem NATO-sse kuulumise poolt. NATO-sse kuulumise vastu on 20% eestimaalastest;

seisukohta ei oska antud küsimuses võtta kümnendik elanikkonnast (Joonis 45).

Joonis 45. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2001-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Kui eestlastest toetab Eesti kuulumist NATOsse 89 protsenti, siis venekeelsete vastajate toetus NATO-le

on oluliselt madalam, vaid 31 protsenti. Venekeelsetest vastajatest on Eesti NATO-sse kuulumise vastu

51% ja 19% ei oma antud küsimuses kindlat seisukohta (Joonis 46). Seega on venekeelsete vastajate

seas toetus NATO liikmeks olekule liitumisjärgse perioodi madalaimas punktis, nagu see oli ka 2009

aasta mais ja 2015. aastal.

Joonis 46. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad)

48 49 54 53

58 54

63 69 66 69

74 72 74 78

73 74 76 75 71 73 75 73 71

80 78 76 71

75 72 79 76 79

75 72 72 71 71

32 31 26 25 22

32 28

23 26 21

16 18 18 14

18 19 17 17 17 15 17 18 20 13 13 14

19 20 19 15 17 17 18 21 19 19 20

0

20

40

60

80

100

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu

48 49 54 53

58 54

63 69 66 69

74 72 74 78

73 74 76 75 71 73 75 73 71

80 78 76 71

75 72 79 76 79

75 72 72 71 71

63 61 66 65

69 65

73 76 81 83

87 86 88 89 84 87 86 88 89 90 89 90 89

93 89

83 87

93 86 89 88

94 93 91 91 89 89

20 20

31 27 29

33 39

52

33 38

44 46 42

51 48 43

51 44

33 37 39 35

31

50 48 44

34 34 40

52 47

44 37

31 31 33 31

0

20

40

60

80

100

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

1 0 /2

0 1 6

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 51

7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral

Eelnevast selgus, et NATO-t peetakse elanikkonna enamuse poolt Eesti julgeoleku tagamise peamiseks

garantiiks (peatükk 3.5). Ometi on aastate jooksul avalikkuses korduvalt esitatud küsimust, kas reaalse

sõjaohu korral NATO artikkel 5 ikka käivitub? Aastate jooksul on inimeste kindlustunne selles, et NATO

Eestit ähvardava sõjalise ohu korral reaalselt sõjalist abi osutab, järjest kasvanud. Kahtlemata on selle

kindlustunde kasvule kaasa aidanud NATO liitlaste reaalse kohalolu suurenemine Eestis.

44 protsenti küsitletutest leiavad, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest

sõjalist abi, 21% usub, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida. Seda, et NATO

piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega, leiab 14% ja 11% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte

mingit abi loota. (Joonis 47)

Eestlaste usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui venekeelsetel vastajatel, mis kahtlemata

tuleneb juba suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Kui eestlastest usub NATO sõjalisse abisse 56%,

siis venekeelsete vastajate seas leiab seda vaid 18%. 27 protsenti venekeelsetest leiab, et Eestil pole

NATOlt mingit abi loota. Eestlastest pelgab vaid neli protsenti, et NATO kollektiivkaitse ei toimi.

Joonis 47. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht (%; N = kõik vastajad)

18

56

44

43

51

48

45

42

44

14

23

19

24

17

18

19

22

21

21

10

23

18

13

15

15

15

14

27

4

10

11

10

8

10

8

11

19

7

5

4

9

11

11

13

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

NATO osutaks otsest sõjalist abi NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära

NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega Eestil pole NATO-lt mingit abi loota

Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 52

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele

Alates 2014. aasta novembrist oleme uurinud ka seda, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt juba

ette võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks.

Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt (Joonis 48) ning kuidas suhtutakse

NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis (Joonis 49).

Joonis 48. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? (%; N = kõik vastajad)

Hinnang NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks on valdavalt positiivne, neid

peab täiesti või üldiselt piisavaks 66 protsenti küsitletutest, sh, 76% eestikeelsetest vastajatest.

Venekeelsetest vastajatest peavad NATO tegevust piisavaks 43 protsenti, kuid pea 40 protsenti ei oska

oma hinnangut anda.

Seevastu NATO vägede kohalolekusse Eestis suhtuvad venekeelsed vastajad ülekaalukalt

eitavalt (56%), samal ajal kui eestlastest pooldavad seda 86 protsenti. See suhtumine

sarnaneb suuresti hoiakutega NATO liikmesuse kohta tervikuna.

Joonis 49. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (%; N = kõik vastajad)

15

20

16

21

20

17

19

28

56

53

49

49

49

47

38

16

16

18

19

23

22

10

6

11

9

9

8

8

9

2

4

3

3

3

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu

eesti

SUHTLUSKEEL …

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt

6

45

32

35

33

36

33

22

41

38

33

35

33

35

16

6

6

7

7

8

9

21

6

15

14

13

13

11

35

2

9

11

12

10

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 53

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid

Kaheksas peatükk kaardistab hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes:

kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel peaks

Eesti välismissioonidel osalema ja kuidas suhtutakse välismissioonidel osalemisse NATO, Euroopa Liidu

ja ÜRO üksuste koosseisus.

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes

operatsioonides

64% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma

võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides, sealhulgas 23% vastajate arvates tuleks

seda kindlasti teha (Joonis 50). Rahvusvahelistes operatsioonides osalemiseks ei näe tõenäoliselt või

kindlasti mitte vajadust 26% küsitletutest.

Oluline erinevus missioonidesse suhtumisel on eesti- ja venekeelsete vastajate vahel. Eestlastest toetab

missioonidel osalemist 75 protsenti, venekeelsetest vastajatest vaid 41 protsenti. Ka need arvud on

viimase paariaaastase perioodi jooksul vähe muutunud.

Joonis 50. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? (%; N = kõik vastajad)

8

30

15

17

19

19

22

23

33

45

45

47

41

43

43

41

14

6

4

9

7

8

7

10

20

11

23

15

18

16

15

13

25

8

13

12

15

14

13

13

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 54

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid

Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema

rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt

esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus.

Kahte olulisemat põhjust toodi esile peaaegu võrdselt: nii seda, et missioonidel osalemine annab

meie sõduritele reaalse lahingukogemuse, kui ka seda, et osalemine tagab NATO abi võimalike

ohtude puhul Eestis, pidas kõige tähtsamaks 29 protsenti küsitletutest. Summeerides kolm

olulisemat põhjust, osutus olulisimaks kaitseväelaste lahingukogemuse saamise argument 64

protsendiga (Joonis 51).

Ülejäänud argumentideks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate hinnangul veel

kriisipiirkondade elanike kaitsmist (kolme olulisema põhjuse hulgas 36%), kaasaaitamist rahu

tagamisele maailmas (32%), ja Eesti võimalust maailma poliitikas kaasa rääkida (32%).

Konfliktide Eestisse levimise ennetamist nimetab kolme olulisema põhjuse seas 29%.

Joonis 51. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad)

Nii nagu erines oluliselt eesti- ja venekeelsete vastajate suhtumine missioonidel osalemisse, on ka

arusaamad missioonidel osalemise põhjustest erinevad.

Venekeelsete vastajate jaoks jääb missioonidel osalemine põhjenduste juures vähemoluliseks

argument, et see tagaks Eestile NATO toetuse sõjalise konflikti korral (nagu eelnevast nägime, ei usu

küllalt suur osa venekeelseid vastajaid NATO abi saabumisse). Kui eestlastest seab selle argumendi

esikohale 38% ja kolme olulisema hulka 62%, siis venekeelsetest vastavalt vaid 11% ja 22%.

Kui eestlastest märgib lahingukogemuse saamist esimese põhjusena 31% ja kolme olulisema seas

69%, siis on see ka venekeelsete vastajate jaoks küll kõige olulisem motiiv, kuid seda nimetab

vastavalt vaid 26% ja 54%.

1

2

5

4

7

6

29

29

3

5

12

11

12

14

12

27

4

12

12

17

13

16

8

8

5

13

8

19

29

32

32

36

49

64

Ei oska öelda

Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda osalemist missioonidel

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

Esimene põhjus Teine põhjus Kolmas põhjus KOKKU

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 55

See-eest on venekeelsete vastajate jaoks eestlastest olulisemad nn. humanitaarsed argumendid: aidata

kaasa rahu tagamisele maailmas, kaitsta kriisipiirkondade elanikke ja anda Eestile võimalus maailma

poliitikas kaas rääkida. (Joonis 52).

Venekeelsetest vastajatest märgib 26 protsenti, et mitte miski nimetatud argumentidest ei saa

põhjendada osalemist välismissioonidel.

Joonis 52. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (kolm põhjust kokku %; N = kõik vastajad)

8

19

29

32

32

36

49

64

11

21

31

37

32

38

22

54

7

18

29

29

32

34

62

69

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga

demokraatliku riigi kohustus

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma

poliitikas

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse

lahingukogemuse

eesti keel vene keel KÕIK

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 56

8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel

Kuna Eesti kaitseväelased on osalenud missioonidel nii NATO, Euroopa Liidu kui ka ÜRO üksuste

koosseisus, tundsime huvi, kas avalikul arvamusel on erineva egiidi all toimuvatesse operatsioonidesse

ka erinev suhtumine.

Alates 2015 oktoobrist, mil seda küsimust hakati esitama, et ole üldistes hinnangutes suuri muutusi

toimunud. Venekeelsete vastajate seas esineb mitte-toetavat suhtumist missioonidel osalemisse

märgatavalt rohkem kui eestlaste hulgas. Siiski on üle poole venekeelsetest vastajatest valmis

aktsepteerima ÜRO missioonidel ja ligi pooled Euroopa Liidu missioonidel osalemist. Selge vastuseis

domineerib osalemisele NATO üksuste koosseisus (Joonis 53).

Joonis 53. Suhtumine Eesti kaitseväe üksuste osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides

(%; N = kõik vastajad)

15

28

22

24

24

10

26

18

21

21

6

32

21

27

24

37

47

45

43

44

38

48

45

44

45

23

50

43

40

42

16

12

11

13

13

17

11

12

13

13

17

6

9

9

9

14

8

11

11

10

16

9

13

12

11

20

7

12

12

11

18

5

11

9

9

19

6

12

10

10

34

5

15

12

14

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Venekeelsed 10/2016

Eestikeelsed10/2016

KÕIK 10/2015

KÕIK 03/2016

KÕIK 10/2016

ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus

Venekeelsed 10/2016

Eestikeelsed 10/2016

KÕIK 10/2015

KÕIK 03/2016

KÕIK 10/2016

Euroopa Liidu üksuste koosseisus

Venekeelsed 10/2016

Eestikeelsed 10/2016

KÕIK 10/2015

KÕIK 03/2016

KÕIK 10/2016

NATO üksuste koosseisus

Toetan täielikult Pigem toetan Ei oska öelda Pigem ei toeta Üldse ei toeta

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 57

8.4 Arvamus Euroopa Liidu ühisest piirivalveteenistusest ja relvajõududest

Kuna Euroopa rändekriis on pannud liikmesriikide politsei- ja piirivalvejõude tegema senisest tihedamat

koostööd, on järjest sagedamini hakatud rääkima ka Euroopa Liidu ühtse piirivalveteenistuse loomise

vajadusest. Viimasel aastal on järjest enam teemaks olnud ka Euroopa Liidu ühiste relvajõudude

moodustamine.

Avalik arvamus toetab mõlemat ettepanekut: ühise piirivalveteenistuse loomist toetab 64 protsenti ja

selle vastu on 19 protsenti küsitletutest; ühiste relvajõudude moodustamist toetab 49% ja selle vastu

on 30% (Joonis 54).

Joonis 54. Suhtumine ettepanekusse luua Euroopa Liidu ühine piirivalveteenistus ja ühised relvajõud. (%; N = kõik vastajad)

Eestlastest toetab ühise piirivalve loomist 69 protsenti, venekeelsetest vastajatest 54 protsenti.

Kui eestlastest on pigem või täielikult ühiste relvajõudude loomise poolt 52 protsenti, siis venekeelsest

vastajatest 44 protsenti. Seega on Euroopa Liidu ühiste relvajõudude idee venekeelsete vastajate jaoks

oluliselt enam aktsepteeritud kui Eesti kuulumine NATOsse.

24

26

13

40

42

36

17

16

21

11

11

17

8

5

13

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Ühine piirivalveteenistus

2016/10

2016/03

Ühised relvajõud

2016/10

toetan täielikult pigem toetan ei oska öelda pigem ei toeta üldse ei toeta

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 58

9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse

Suhtumist elukutselistesse kaitseväelastesse peetakse ühiskonnas stabiilselt positiivseks. Väga heaks

või üldiselt heaks peab tegevväelastesse suhtumist 66% küsitletutest, eestikeelsetest

vastajatest koguni kolm neljandikku (Joonis 55).

Joonis 55. Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse (%; N = kõik vastajad)

17

17

17

18

18

22

8

49

49

51

51

49

51

46

24

24

24

26

28

19

34

7

8

6

2

3

6

9

3

2

2

1

1

2

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2016/10

2016/03

2015/10

2014/03

2013/10

SUHTLUSKEEL (2016/10)

Eesti

Muu

Väga hea Üldiselt hea Ei hea ega halb, neutraalne Ei oska öelda Halb

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 59

10 Naiste rollist kaitseväes

Kui suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse on ühiskonnas stabiilselt positiivne, siis väga palju

eriarvamusi tekitavad tänini arusaamad naiste rollist ja pädevusest kaitseväelasena. (Joonis 56).

Joonis 56. Millistel ametikohtadel ja väeosades võiksid teenida naised kaitseväes? (%; N = kõik vastajad)

Hindamiseks esitatud kahe seisukoha vahel jagunesid arvamused pea võrdselt pooleks: 48 protsenti

küsitletutest leiab, et naised peaksid kaitseväes teenima pigem tagalas ja toetavates funktsioonides

ning 43% leiab, et naised võiksid teenida meestega võrdselt kõikides väeosades ja ametikohtadel.

Tegemist on selge lõhega soorollide tänapäevase ja traditsioonilise käsitluse vahel.

Traditsioonilisemat lähenemist pooldavad rohkem venekeelsed ning keskmisest vanemad ja madalama

haridustasemega vastajad. Naiste võrdseid õigusi ja võimalusi toetavad aga enam vastajad

vanusegruppides 20-29 (60%) ja 30-39 (55%); samuti kõrgharidusega vastajad (51%).

Naiste ja meeste endi hoiakutes erinevused puuduvad (Joonis 57).

Joonis 57. Millistel ametikohtadel ja väeosades võiksid teenida naised kaitseväes?

Võiksid teenida võrdselt

meestega kõikides

väeosades ja ametikohtadel

43%

Peaksid teenima pigem

tagalas ja toetavates

funktsioonides 48%

Ei oska öelda 9%

51

39

46

32

34

45

55

60

47

43

43

24

52

43

53

42

61

58

48

36

31

42

48

49

64

41

0% 20% 40% 60% 80% 100%

kõrgem

kesk

alla kesk

HARIDUS

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS

naine

mees

SUGU

muu

eesti

SUHTLUSKEEL

meestega võrdselt tagalas ja toetavates funktsioonides

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 60

Küsimustikus oli vastajatele hindamiseks pakutud kuus väidet, mille kohta sai väljendada oma

nõustumist või mittenõustumist (Joonis 58).

Kõige üksmeelsema toetuse sai seisukoht, et kaitseväes teenimine sobib vähestele naistele, kuid

soovijatele ei tohiks mingeid piiranguid seada – sellega nõustus täielikult või pigem 82 protsenti

küsitletutest.

Valdava toetuse pälvis ka seisukoht, et naised saavad Kaitseväes hakkama kõikide ülesannetega, kui

neile on tagatud meestega nii võrdsed võimalused kui ka võrdsed nõudmised – sellega nõustus 58%, ei

nõustunud 30 protsenti küsitletutest.

Ka järgmise kolme seisukohaga nõustujaid oli 50 protsenti või rohkem, kuid neile oli ka kolmandiku või

enama hulga küsitletute vastuseis.

Üle 50 protsendi mitte-nõustujaid oli seisukohal, et naiste kaasatuse suurendamiseks tuleks kaitseväes

rakendada sookvoote ning alandada naistele esitatavaid nõudmisi.

Joonis 58. Nõustumine seisukohtadega naiste sobivuse kohta kaitseväkke

(%; N = kõik vastajad)

Erinevate sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes tulevad nende seisukohtadega

nõustumise/mittenõustumise analüüsimisel ilmsiks sarnased seaduspärasused nagu tänapäevaste

soorollide mõistmise puhul üldiselt: nimelt ei nõustu naiste universaalse rolliga kaitseväes eelkõige

venekeelsed ja vanema-ealised vastajad. Naiste suurema osaluse suhtes on positiivsemalt meelestatud

eestlased, nooremad ja kõrgema haridusega vastajad.

8

22

21

20

23

41

25

28

33

37

35

41

16

6

7

6

12

6

26

27

24

25

19

6

25

17

15

12

11

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Naiste kaasatuse suurendamiseks tuleks kaitseväes rakendada sookvoote ning alandada naistele esitatavaid

nõudmisi

Naised pole sõjapidamiseks sobilikud, riigikaitse peaks jääma meeste pärusmaaks

Rahu ajal võivad naised meestega võrdselt hakkama saada, kuid sõja ajal ei tohiks nad lahingüksustes teenida

Suurem osa naistest ja meestest on võrdselt võimelised osalema riigikaitses

Naised saavad Kaitseväes hakkama kõikide ülesannetega, kui neile on tagatud meestega nii võrdsed võimalused kui

ka võrdsed nõudmised

Kaitseväes teenimine sobib vähestele naistele, kuid neile, kes seda soovivad, peavad kõik võimalused olema avatud

nõustun täielikult pigem nõustun ei oska öelda pigem ei nõustu ülde ei nõustu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 61

11 Veteranipoliitika

11.1 Veterani mõiste

Alates 2011. aasta novembrist on monitooringus sisaldunud küsimus, kas sõna „veteran“ seostub

inimeste jaoks eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe välismissioonidega.

Eelmise nelja küsitluse käigus saadud vastustest ilmnes, et enam kui poolele elanikkonnast seostus

sõna „veteran“ eeskätt Teise maailmasõjaga.

Kuna selles küsitluses lisandus üks võimalik vastusevariant, toome siinkohal ära ka eelmiste, kuni

märtsini 2016 läbi viidud küsitluse tulemused (Joonis 59).

Venekeelsetest vastajatest seostas 2016 märtsis veterane Teise maailmasõjaga koguni 84 protsenti

(eestlastest 41%). Eestlaste seas oli 17 protsenti neid, kellel sõna veteran seostus Vabadussõjaga

(ehkki neid veterane meil enam paraku elus ei ole) ning 23 protsenti, kes oskas sõna „veteran“

seostada Eesti kaitseväe missioonidest osavõtnutega.

Joonis 59. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“, kuni märts 2016 (%; N = kõik vastajad)

6 protsenti küsitletutest pakkusid kevadises küsitluses veterani vasteks välja muu tähenduse, märkides

kõige sagedamini, et veterani all tuleks mõista kõiki sõdades osalenuid.

Käesolevas küsitluses lisasime valikusse ka selle formuleeringu, mis saavutaski seekord kõige suurema

toetuse: 43% küsitletutest leiab, et veteraniks tuleks pidada kõiki neid, kes on erinevates sõdades Eesti

eest võidelnud. 36% jääb endiselt Teise maailmasõjaga seotud definitsiooni juurde (vt. Joonis 60).

84

41

52

59

53

55

2

17

16

15

15

12

5

23

14

11

17

17

3

7

7

5

4

6

6

12

11

10

11

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2016/03)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Teise maailmasõjaga Vabadussõjaga Eesti kaitseväe missioonidega Millegi muuga Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 62

Joonis 60. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“, oktoober 2016 (%; N = kõik vastajad)

Teine maailmasõda jääb endiselt levinuimaks määratluseks venekeelsete küsitletute jaoks, kellest selle

vastuse andis 70 protsenti. 17 protsenti venekeelsetest peab veteraniks kõiki Eesti eest erinevates

sõdades võidelnuid.

Eestlaste poolehoid kuulub 55 protsendiga veterani mõistele, mis tähendab kõiki erinevates sõdades

Eesti eest võidelnuid ning teisele kohale jääb 21 protsendiga Teine maailmasõda.

11.2 Veteranide päev

Alates 2012. aastast iga aasta 23. aprillil (jüripäeval“) tähistatavat veteranide päeva peab 74

protsenti küsitletutest kindlasti või pigem vajalikuks – mida iganes nad siis sõna „veteran“ all ka

ei mõtle (Joonis 61). Veel kevadel oli veteranipäeva toetajaid 68 protsenti.

Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest jääb eestlastest madalamaks – sellest

päevast ei tea midagi või ei oska öelda 34 protsenti vastanutest. Päeva tähistamise vajalikuks pidajaid

oli venekeelsete vastajate seas 54 protsenti. Eestlastest toetab veteranide päeva tähistamist 83

protsenti.

Joonis 61. Suhtumine veteranide päeva tähistamisse (%; N = kõik vastajad)

Teise maailmasõjaga

36%

Vabadussõjaga 7%Eesti kaitseväe

missioonidega 5%

kõigi Eesti eest erinevates sõdades

võidenutega 43%

muu 3%

ei oska öelda 6%

21

40

34

30

32

32

34

33

43

39

37

39

36

40

34

13

20

23

20

23

19

7

3

5

7

6

6

4

5

1

2

3

3

3

3

muu

eesti

SUHTLUSKEEL …

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

kindlasti vajalik pigem vajalik ei oska öelda, ei tea sellest pigem mittevajalik täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 63

12 Riigikaitse alane teave

See peatükk hõlmab endas ülevaadet riigikaitsealase teabega seotud küsimustest: kui vajalikuks

peetakse riigikaitseõpetuse õpetamist koolides ja kui suur osa vastajatest on lugenud Postimehe

lisalehte Riigikaitse.

12.1 Riigikaitseõpetus koolides

Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkond olnud püsivalt

positiivne – juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud ca neli

viiendikku küsitletutest.

2014 sügisel muutsime pisut küsimuse sõnastust ning nüüdsest kõlab see nii:

„Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida

riigikaitseõpetust?“

Toetus riigikaitseõpetuse õpetamisele on endiselt valdav – seda peab kindlasti või arvatavasti

vajalikuks 84 protsenti küsitletutest (Joonis 62). Eesti- ja venekeelsete vastajate toetus

riigikaitseõpetusele erineb küll enam kui kümne protsendi võrra, kuid on mõlemas vastajate grupis

selgelt domineeriv. Ka üksikute vanusegruppide lõikes on toetus riigikaitseõpetusele valdav.

Joonis 62. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates

õppeasutustes (%; N = kõik vastajad)

51

48

46

34

38

43

33

49

40

46

39

41

44

37

37

39

45

47

37

41

39

47

41

40

40

40

7

5

5

7

4

6

11

4

4

3

5

5

6

4

6

8

9

8

9

9

6

7

8

12

11

7

1

4

2

5

3

5

6

2

2

2

4

3

3

60 +

50 - 59

40 - 49

30 - 39

20 - 29

15 - 19

VANUS (10/2016)

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

jah, kindlasti arvatavasti küll ei oska öelda arvatavasti mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 64

12.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse

Lisaks elanike üldisele meediatarbimise kaardistamisele sisaldas uuringuankeet ka üht otseselt

riigikaitsealast infoallikat puudutavat küsimust. Alates 2014 novembrist on esitatud küsimus Postimehe

vahel ilmuva lisalehe „Riigikaitse“ lugemise kohta.

Postimehe lisalehte Riigikaitse oli lugenud 16 protsenti küsitletutest, kellest 5 protsenti on

teinud seda enamasti ja 11 protsenti kord või paar (Joonis 63).

Kogu ilmumisperioodi jooksul oli „Riigikaitse“ loetavus stabiilne – need Postimehe lugejad, kellele see

väljaanne huvi pakkus, olid selle lugejaks, kuid auditooriumi suurendada ei õnnestunud.

Kuna tegemist on eestikeelse väljaandega, siis on igati ootuspärane, et eestikeelsete vastajate seas on

seda lehte lugenuid rohkem kui mitte-eestlaste hulgas (vastavalt 21% ja 5%). Samuti on lugejaid

keskmisest rohkem kõrgema haridusega elanike (26%) ja meeste (20%) hulgas.

Joonis 63 Postimehe vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse lugemine (%; N = kõik vastajad)

Pidevatest Postimehe lugejatest (neist, kes loevad igal nädalal 4-6 lehenumbrit) luges Riigikaitset

enamasti 24 protsenti ning kord või paar 27 protsenti. Harvematest lugejatest (1-3 numbrit nädalas)

luges Riigikaitset enamasti 10 protsenti ning kord või paar 24 protsenti. Ootuspäraselt on nende

vastajate seas, kes Postimeest üldse ei loe, vähe ka Riigikaitse lugejaid (vastavalt 2% ja 7%).

4

6

9

5

2

1

7

3

6

5

3

5

9

14

17

10

7

4

14

11

12

13

13

11

84

78

72

84

88

93

77

84

81

79

81

82

3

2

2

1

3

2

2

2

1

3

3

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

naine

mees

SUGU (10/2016)

kõrgem

kesk, kesk-eri

alg- või põhi

HARIDUS (10/2016)

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (10/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

2016/10

jah, enamasti jah, mõned korrad ei ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 65

13 Meediatarbimine

Küsimustikku oli lülitatud ka ulatuslik meediatarbimise plokk, mille eesmärgiks on eelkõige vaadelda,

kuidas sõltuvad elanikkonna riigikaitselised hoiakud vastajate kontaktist erinevate meediakanalitega.

Selle väljaselgitamine nõuab andmete teisest analüüsi, mis ei ole käesoleva aruande ülesanne.

Esitame alljärgnevalt erinevate tele- ja raadiokanalite vaatamist-kuulamist ning internetiportaalide

jälgimist iseloomustavad küsitlustulemused sagedusjaotustena.

Joonis 64. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete külastamine

(%; N = kõik vastajad)

32

34

26

15

19

6

24

28

15

17

20

9

6

2

16

16

14

19

12

14

6

14

16

10

16

18

12

5

1

15

19

18

21

21

20

23

18

17

21

21

21

22

10

5

20

33

34

34

52

47

65

44

39

54

46

41

57

79

92

49

0% 20% 40% 60% 80% 100%

delfi.ee; rus.delfi

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

uudised.err.ee; novosti.err.ee

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

postimees.ee; rus.postimees

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

teised Eesti internetiportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Venemaa internetiportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 66

Joonis 65. Tele- ja raadiokanalite vaatamine/kuulamine (%; N = kõik vastajad)

48

66

7

9

6

16

40

56

4

39

54

4

8

4

15

19

4

52

20

5

55

40

53

11

12

3

34

14

16

9

8

5

16

15

20

5

17

23

3

7

4

15

8

4

17

10

6

20

15

19

7

7

1

20

13

12

14

18

16

23

16

17

15

15

16

14

13

11

16

11

11

12

11

11

10

12

12

10

8

5

15

25

6

70

65

73

45

29

7

76

29

7

79

72

81

54

62

81

19

59

78

15

33

16

72

73

91

31

0% 20% 40% 60% 80% 100%

ETV eestikeelsed saated

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

ETV venekeelsed saated

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Kanal 2

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

TV3

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

3+

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Pervõi Baltiiski Kanal

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Venemaa telekanalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Eestikeelsed raadioprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Eesti venekeelsed raadioprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 67

Joonis 66. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist (%; N = eestikeelsed vastajad)

Joonis 67. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist (%; N = venekeelsed vastajad)

3

8

8

13

15

18

2

3

7

6

7

9

0 5 10 15 20 25 30

Äripäev

Eesti Päevaleht

Eesti Ekspress

Maaleht

Õhtuleht

Postimees

4-6 numbrit 1-3 numbrit

2

12

14

3

9

14

0 5 10 15 20 25 30

Деловые Ведомости

Linnaleht

МК Эстония

4-6 numbrit 1-3 numbrit

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 68

LISAD

1 Küsimustik

2 Vastuste koondtabelid

3 Sagedustabelid eestlaste vastustega

4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega