MIS TEEKS EESTI KAITSEVÄE

TÖÖANDJANA

ATRAKTIIVSEMAKS

Vestlusgrupid gümnaasiumis õppivate noormeeste,

reservväelaste, tegevteenistujatega

Fookusgrupiuuringu kokkuvõte

Uuringu teostaja: Turu-Uuringute AS

Mai 2016

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 2

Sisukord

SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 4

KOKKUVÕTE UURINGUTULEMUSTEST. .................................................................... 11

URINGUTULEMUSED TEEMADE JA ERINEVATE SIHTGRUPPIDE KAUPA ................... 26

1 Sihtgruppide huvid ja infotarbimine ........................................................ 26

1.1 Gümnaasiumiõpilased ................................................................................. 26

1.2 Reservväelased .......................................................................................... 27

1.3 Tegevteenistuses olijad ............................................................................... 29

2 Gümnaasiumiõpilaste tulevikukavatsused ............................................... 30

2.1. Mida planeeritakse teha pärast gümnaasiumi lõpetamist ...................................... 30

2.2. Mis on määravaks elukutsevaliku tegemisel ....................................................... 31

2.3. Ootused tööandja suhtes ................................................................................. 33

2.4. Missioonitundest tehtav töö. Huvi paramilitaarses struktuuris töötamise vastu........ 34

3 Kuidas reservväelased on end pärast ajateenistust sisse seadnud .......... 35

3.1 Mis oli määravaks praeguse tegevusala valiku tegemisel.................................. 35

3.2 Mis on määravaks töökoha valiku puhul. Ootused tööandja suhtes .................... 36

3.3 Missioonitundest tehtav töö. Valmidus töötada Eesti riigi heaks kutselise

kaitseväelasena .................................................................................................... 37

4 Suhtumine ajateenistusse ....................................................................... 38

4.1 Gümnaasiumiõpilaste ootused seoses ajateenistusega ..................................... 38

4.2 Reservväelaste muljed ajateenistusest ja suhtumine reservõppekogunemistesse 39

4.3 Tegevteenistuses olijate muljed, suhtumine ajateenistusse .............................. 41

5 Kokkupuuted ja suhtumine Eesti Kaitseväkke ......................................... 42

5.1. Gümnaasiumiõpilased ...................................................................................... 42

5.1.1. Kaitseväe imago gümnaasiumiõpilaste silmade läbi .......................................... 42

5.1.2. Gümnaasiumiõpilaste suhtumine Kaitseliitu ..................................................... 43

5.2. Reservväelased .............................................................................................. 44

5.2.1. Üldine suhtumine Kaitseväkke ....................................................................... 44

5.2.2 Reservväelaste suhtumine Kaitseliitu ............................................................... 45

6 Töö kutselise kaitseväelasena ................................................................. 46

6.1 Gümnaasiumiõpilased ................................................................................. 46

6.2 Reservväelased .......................................................................................... 48

6.3 Tegevteenistuses olijad ............................................................................... 50

7 Hinnangud Värbamiskeskuse tegevusele ................................................. 53

7.1 Värbamiskeskuse töötajate tegevus gümnaasiumides ...................................... 53

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 3

7.2 Kuidas reservväelased hindavad Kaitseressursside Ameti kodulehte .................. 54

7.3 Tegevteenistujate hinnang Värbamiskeskuse töötajate esinemisele

ajateenistuse ajal ................................................................................................. 55

7.4 Tegevteenistujate hinnang Kaitseressursside Ameti Värbamiskeskuse ja

Kaitseväe kodulehekülgedele .................................................................................. 56

8 Kaitseväeline haridus .............................................................................. 56

8.1 Mida gümnaasiumiõpilased teavad ja arvavad kutseliseks kaitseväelaseks

saamisest, millist intellektuaalset taset töö nõuab ..................................................... 56

8.2 Reservväelaste hoiakud kaitseväelise hariduse suhtes ..................................... 57

9 Informatsiooniväli ja mõjukanalid ........................................................... 58

9.1 Gümnaasiumiõpilaste hoiakud mõjukanalite suhtes ......................................... 58

9.2 Reservväelaste poolt välja pakutud tõhusaimad infokanalid kutselise kaitseväelase

ameti reklaamimiseks ............................................................................................ 60

9.3 Milliseid meediume pidasid tegevväelased kõige mõjusamateks, et äratada huvi

kutseliseks kaitseväelaseks saamise vastu ................................................................ 60

PÕHIJÄRELDUSED, SOOVITUSED. .......................................................................... 62

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 4

SISSEJUHATUS

Uuringu sihtgrupiks olid kaitseväe tegevteenistusse värbamiseks sobilikud isikud - nii need,

kes oleksid tegevteenistuse jaoks sobivad juba praegu (ajateenistus läbitud), kui ka need,

kelle värbamine võiks tulla kõne alla tulevikus (gümnaasiumides õppivad noormehed). Selle

uuringu sihtgrupi värbamisel keskenduti just sellistele noormeestele, kes võiksid olla

huvitatud tegevteenistusse astumisest.

Gümnaasiumiõpilastest valiti välja need noormehed, kes on osalenud riigikaitseõpetuse

tundides ning kes riigikaitseõpetajate hinnangul tunnevad selle aine vastu keskmisest

suuremat huvi.

Reservväelaste värbamiseks kasutasime 2015. aastal ajateenistuse lõpetanute andmebaasi,

kelle kohta KRA tellimusel tehtud küsitluse tulemustest oli teada, et nad oleksid valmis

kaaluma tegevteenistusse asumist (selliseid noormehi, kes kindlasti või tõenäoliselt oleks

valmis tegevteenistusse asuma, oli 2015. Aasta küsitluses 12% kõigist vastanutest; neid, kes

oleks valmis tegevteenistusse asumist kaaluma sõltuvalt pakutavatest tingimustest oli 40

protsenti).

Testgrupina viidi läbi üks vestlusgrupp ka 2015. aastal tegevteenistusse asunud

kaitseväelastega, et saada informatsiooni selle kohta, millised motiivid neil tegelikult olid

tegevteenistusse astumisel, ning mil määral avaldasid sellele otsusele mõju erinevad

värbamisvõtted.

Uuringu eesmärgiks oli saada informatsiooni kaitseväe tegevväelaste värbamise

korraldamiseks eelnimetatud sihtgruppides: milliseid sõnumeid, millistes kanalites ja millises

vormis oleks otstarbekas kasutada. Selleks oli vaja välja selgitada, millised tegurid

soodustavad ja millised takistavad sihtgruppi kuulujate asumist tegevteenistusse. Teavitus-

ja värbamiskampaania paremaks läbiviimiseks oli vaja tundma õppida sihtgrupi infotarbimise

harjumusi ning kanaleid; keskenduda põhjalikumalt sotsiaalmeedia tarbimise harjumustele.

Kahjuks ei olnud uuringu läbiviimise ajaks veel valmis kavandatava reklaamikampaania

materjalid, mistõttu konkreetseid reklaame/kampaaniaelemente ei olnud võimalik

fokksugruppide käigus testida.

Uuringu tulemusel pidi selguma:

• missugused on sihtgrupi väärtushinnangud, vaated elule, mis on elus oluline;

• millised on tööalased ootused ja kavatsused;

• millised on ootused tööandjale, ning millist infot vajatakse, et teha otsus, kuhu tööle

asuda;

• suhtumine Eesti Kaitseväkke: millisena kujutatakse ette tööd kaitseväes ning millistel

tingimustel peaksid sihtgruppi kuulujad võimalikuks tegevteenistusse asumist;

• milliste sõnumitega oleks kaitseväel võimalik sihtgruppi kõnetada;

• millised on sihtgrupi infotarbimise harjumused ning kanalid, kuhu suunata teavitus- ja

värbamiskampaania.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 5

Et uuringust saadav informatsioon oleks võimalikult laiapõhjaline, oli eesmärgiks leida

vestlusgruppidesse nii reservväelasi kui gümnaasiumis õppivaid noormehi; nii eesti- kui

venekeelseid noormehi; noormehi nii Tallinnast kui väljastpoolt Tallinna. Võrdlevate andmete

kogumiseks lisati sihtgrupis tehtavatele fookusgruppidele ka vestlusgrupp n.ö. testgrupiga,

kuhu valiti need, kes olid hiljuti ise tegevteenistusse asunud .

Viidi läbi kuus rühmaintervjuud.

1. grupp – eestikeelne; reservväelased, Tallinn

2. grupp – eestikeelne; reservväelased, Tartu

3. grupp – eestikeelne; gümnaasiumiõpilased, Tallinn

4. grupp – venekeelne; gümnaasiumiõpilased, Tallinn

5. grupp – eestikeelne; gümnaasiumiõpilased, Tartu (grupivestlus viidi läbi riigikaitse

kursuse metsalaagris)

6. grupp (testgrupp) – eestikeelne; tegevväelased, Paldiski

Grupivestlustest tehti videosalvestused. Salvestustelt transkribeeritud tekstid olid detailse

uurimustulemi aluseks. Esmaste töötlustulemuste põhjal koostati kirjeldav kokkuvõte koos

põhijäreldustega.

Tabel 1. Grupivestlustes osalejad (eesnimi; vanus/klass/kool/tegevusvaldkond; hobid, huvid,

mis on elus tähtis).

1. grupp (reservväelased, eestikeelne, Tallinn)

EESNIMI, VANUS TEGEVUSALA HOBID, HUVID, MIS ON TÄHTIS

Fred (23) Kinnisvaramaakler Sõbrad, ööklubi, perekond

Martin V. (21) TTÜs 1. kursuse üliõpilane, IT Mängib kitarri, teeb elektroonilist

muusikat. Korvpall, jõusaal

Raido (21) Otsib ennast; uurib, mida edasi

õppida, proovib erinevaid tööotsi

Sõbrad. Hommikused jooksmised.

Nädalavahetustel maal vanematel

abiks

Juks (24) Baarmen. Catering Käsitööõlu. Annab teemakohast

ajakirja välja. Süstaga aerutamine

Siim Kristjan (24) Töötab elektrikuna Loeb e raamatuid, fantaasia, ulme.

Vigastuse tõttu sporti ei tee

Marvin (22) Õpib IT Kolledžis, teeb koos isaga

firmat (trükitööstus)

Kergem sport mis sind käima

tõmbab. Vanem muusika CVD

plaatidelt

Ivor (23) Tallinna Tehnikakõrgkool,

masinaehitus, 1. kursus

Jooksmine, jõusaal. Suvekodu

Hiiumaal

Martin S. (22) Tallinna Ülikoolis õpib

informaatikat

Korvpall. Sõbrad. Perekond. Arvutist

filmide vaatamine. Vahel teater

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 6

2. grupp (reservväelased, eestikeelne, Tartu)

Kaarel (23) Õpib Tartu Ülikoolis ajakirjandust,

töötab ajakirjanikuna

tehnoloogiaportaalis geenius. ee

Korvpall. Netflixist filmid, ulme,

action

Tambet (21) Õpib Maaülikoolis maaehitust

Jalgrattasport. Videoproduktsioon –

teeb reklaamklippe ja muusikavideoid

Daniil (22) Turvatöötaja

Jõusaal. Netist filmide vaatamine

Karl-Kristjan (24) Õpib Tartu Ülikoolis majandust

Korvpall. Jooksmine oma lõbuks. Kino

Pavel (24) Õpib Maaülikoolis majandust

Seltskondlik sport. Lehti loeb

internetis, Postimeest põhiliselt

Tanel (22) Objektivanem turvafirmas

Vabal ajal abipolitseinik. Filme vaatab

nii arvutis kui käib kinos

Rihhard (24) Õpib Tartu Ülikoolis matemaatikat

Pole eriti sportlik, rattasõit. Elab

maal, füüsiline töö

Maido (21) Töötab ehitusel

Jalgpall. Loeb jalgpalliga seotud

inimeste biograafiaid

Sander (24) Õpib Tartu Ülikoolis majandust

Lõputöö kirjutamine. Planeerib oma

firma avada, äriidee olemas

3. grupp – eestikeelne; gümnaasiumiõpilased, Tallinn

Hagar (17) Tallinna Järveotsa Gümnaasium

10 klassi õpilane

Jõusaal. Rahvatants. Jõusaali kohta

käivate videote vaatamine Youtube’st

Indrek (17) Tallinna Järveotsa Gümnaasium

10 klassi õpilane

Korvpall. Jalgpall. Delfi uudised

Patrik (17) Tallinna Järveotsa Gümnaasium

10 klassi õpilane

Militaarhuvi, relvad. Käib laskmas,

uurib netist relvade kohta. Käib

jooksmas oma lõbuks, mitte

võistlustel

Toomas-Hendrik

(17)

Pelgulinna Gümnaasium

10 klassi õpilane

Jalgpall. Korvpall. Judo. Kino meeldib

rohkem kui teater

Kaarel (17) Tallinna 32. Keskkool

11 klassi õpilane

Ekstreemsport. Meeldib kinos käia,

sobivad kõik filmid peale õudusfilmide

Andrei (18) Lilleküla Gümnaasium

11 klassi õpilane

Mängib seltskondlikke sportmänge

(Air Soft). Käib kalal. Huvitub

relvadest, eriti II Maailmasõja-

aegsetest relvadest loeb

entsüklopeediatest relvade kohta.

Ajaloohuviline. Kergejõustikuga

tegeleb. Teater ei, pigem kino

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 7

Karl-Jaaagup (18) Westholmi Gümnaasium

11 klassi õpilane

Trenn oma lõbuks. Sotsiaalmeedia

vahendusel uudistega kursis,

huvitavamate teemade puhul loeb

kommentaare. Peab end kultuurseks

inimeseks, käib kinos, teatris, loeb

raamatuid. Youtube’st saab info

filmide kohta

Markus (17) Tallinna 21. Kool

11 klassi õpilane

Laulab kooris. Tegeleb ujumisega.

Eelistab kino teatrile. Hiljuti Eestisse

kolinud, peab end

maailmakodanikuks

Mihkel (18) Westholmi Gümnaasium

11 klassi õpilane

Jalgpall. Jõusaal. Ujumine. Uudised

saab netist – Delfi, postimees,

ohtuleht

Sander (18) Tallinna Reaalkool

11 klassi õpilane

Huvitab IT ja militaaria. Mängib

arvutimänge kus relvadega tegemist.

Üritab relvaluba taotleda. Huvitub

poliitikast, käib jõusaalis

Tomi (17) Tallinna Reaalkool

11 klassi õpilane

Orienteerumine tippspordi tasemel.

Spordiarendaja, korraldab avalikus

sektoris spordiüritusi. Huvitub

netisaidist telegram.ee. Varem ka

novaator.ee-st

Gregor (17) Tall 21. Kool

11 klassi õpilane

Jalgpall, korvpall, kergejõustik tal

heal tasemel, käib koolidevahelistel

võistlustel. Arvutis loeb uudiseid,

mängib arvutimänge, eelistab

strateegiamänge

4. grupp – venekeelne; gümnaasiumiõpilased, Tallinn

Sergei Haabersti Vene Gümnaasium Käib kontsertidel, veedab sõpradega

aega

Artur Tallinna Pae Gümnaasium Jalgpall. Korvpall. Jooksmine.

Kergejõustik. Arvutimängud (Counter

Strike). Spordivõistlusi vaatamas ei

käi, madal tase Eestis

Ilja Tallinna Pae Gümnaasium Hobiks on igasugune sporditegemine

Stas Tallinna Pae Gümnaasium Meeldib industrial muusika -

eksperimentaalne elektrooniline

muusika. Üritab ennast kuidagi vee

peal hoida, et gümnaasiumist mitte

välja kukkuda. Lõpetas sellepärast

isegi McDonaldsis töötamise

Artjom Tallinna Pae Gümnaasium Ei tegele eriti millegagi peale

kooliskäimise. Youtube’st vaatab

videoid, uudistekanaleid ka

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 8

Aleksei Mustamäe Humanitaargümnaasium Võrkpall. Eakaaslastega suhtlemine,

nii poiste kui tüdrukutega

Andrei Mustamäe Humanitaargümnaasium Suhtlemine eakaaslastega

Juri Mustamäe Humanitaargümnaasium Võrkpall. Mängib kitarri. Käib tööl

baarmenina. Teatris Peterburis,

Moskvas, kõrgem tase kui siinses

Vene Teatris

Pavel Mustamäe Humanitaargümnaasium Karate. Õpetab seda ka noorematele.

Aktiivne puhkus koos sõpradega. Exit

room tüüpi meelelahutused. Netis

sotsiaalvõrgustikes, uudised Delfist,

Postimehest

Al Tallinna Tõnismäe Reaalkool Meeldivad debatid, käib väitlemas.

Gümnaasiumielu raske oma

maailmavaatega kokku sobitada

Denis Ehte Humanitaargümnaasium Elektroonika

Vladislav Tallinna Humanitaargümnaasium Oli mõnda aega Kaitseliiduga seotud

aga tundis, et pole tema jaoks.

Avatud Vabariigi aktivist (poliitiliselt

vaba noorteorganisatsioon). Käiks

teatris, aga raske pileteid saada.

CNN, BBC uudiseid jälgib

5. grupp – eestikeelne; gümnaasiumiõpilased, Tartu

Ander (17) Tartu Poska Gümnaasium

10. klassi õpilane

Korvpall – Eesti meistrivõistluste

võitja oma vanuseklassis. Euroopa

tasemel ka mänginud. Kino.

Kalalkäimine

Valmar (17) Tartu Poska Gümnaasium

10. klassi õpilane

Breiktants, parkuur, poksitrenn. Loeb

raamatuid, kuid mitte e-lugeriga. Kinos

käib rohkem kui teatris

Rainer (17) Tartu Poska Gümnaasium

10. klassi õpilane

Sõudmine. Tulnud Eesti meistriks.

Kultuuriga pole aega tegeleda, vaba

aeg spordile. Majandusega seotud

raamatuid loeb.

Karl (17) Tartu Poska Gümnaasium

10. klassi õpilane

Matkasport. Seotud Kaitseliiduga.

Viljar (17) Ülenurme Gümnaasium

10. klassi õpilane Korvpall, võrkpall Eesti koolinoorte

tasemel, U19 mängud. Raamatuid ei

loe, kinos käib harva

Jakob (16) Tartu Miina Härma Gümnaasium

10. klassi õpilane

Jalgpall. Segakooris laulab. Kinos käib

sagedamini kui teatris. Raamatuid loeb

harvem.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 9

Ants (17) Ülenurme Gümnaasium

10. klassi õpilane Korvpall, võrkpall, poks. Raamatuid ei

loe, uudiseid vahel. Kui saab 18, ei

saa praeguses vanusegrupis enam

palli mängida, Vahetab pallimängu

poksi vastu.

Leo (16) Tartu Miina Härma Gümnaasium

10. klassi õpilane

Poks (1 aasta trennis käinud), piljard.

Kinos tihti, vahel teatris. Huvitavad

raamatud – ulme, fantaasia.

Markus (18) Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium

11. klassi õpilane

Jõusaal, jalgpall, võrkpall.

Kalastamine. Raamatud ei köida,

filme vaatab

Magnus (17) Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium

11. klassi õpilane

Ekstreemsport – matkad, jooksmine.

Meeldib lugeda. Teater, kino,

muusika, fotograafia – rõhutab, et on

kultuurne inimene.

6. grupp - eestikeelne; tegevväelased, Paldiski

Siim (24) KV-s alates jaan. 2015, tuli kohe

pärast ajateenistust. Sihtur

Juba lapsena teadis, et tahab tööle

hakata kaitseväes

Taavi (25) KV-s alates juuli 2015, enne seda

aasta ülikoolis, ei meeldinud. Sihtur

Kavatseb sõjakooli edasi minna.

Militaarteema kogu aeg meeldinud,

ajateenistus andis viimase lükke

Martin (24) KV-s olnud aasta, enne seda töötas

metallikeevitajana. Tankitõrjur

Käis kordusõppustel, seal tekkis isu

kaitseväkke tagasi minna, tundis, et

ajateenistusest jäi väheks

Toomas (23) KV-s alates juuli 2015, tuli kohe

pärast ajateenistust. Rühma

parameedik

Sõduri baaskursuse ajal tekkis huvi

tegevteenistuse vastu

Maario (24) KV-s alates juuni 2015, enne seda

õppis kutsekoolis ehitusviimistlust.

Soomukijuht

Tegevteenistusse minek oli plaanis

juba enne kutsekooli minekut. Pärast

kooli sai ajateenistus läbitud ja siis

kohe tegevteenistusse

Mario (22) KV-s olnud aasta, tuli kohe pärast

ajateenistust. Laskur, sanitar

Militaarteema ammu meeldinud

August (21) KV-s alates juuni 2015, tuli kohe

pärast ajateenistust. Kuulipildur,

täpsuslaskur, sihtur, parameedik –

teeb kõike mida vaja

Keskkooli algusest saadik mõte asuda

tööle kaitseväkke. Pärast

Scoutspataljoni lepingu lõppemist

plaan edasi minna Kõrgemasse

Sõjakooli

Marko (40) KV-s alates august 2015, enne

seda oli ehitusettevõtja. Ämari

Lennubaasi süsteemioperaator

Ehitusel sai töö otsa. CV keskuses

hakkas kaitseväe pakkumine silma.

Kandideeris. Võeti. (Omal ajal oli

läinud vabatahtlikuna ajateenistusse,

Vahipataljoni )

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 10

Teostajad

Uuringu eri etappides osalesid:

Uuringujuht, juhtiv konsultant - Juhan Kivirähk

Gümnaasiumiõpilaste värbamine –

Reservväelaste värbamine –

Tegevteenistujate värbamine -

Erinevate gümnaasiumide

riigikaitseõpetajate abil

Eelnevas kvantitatiivuuringus

osalenute andmebaasi alusel

Kokkuleppel Scoutspataljoni

esindajaga

Eestikeelsete fookusgruppide läbiviimine ja

uuringutulemuste kokkuvõte -

Kaja Södor

Venekeelse fookusgrupi läbiviimine - Anna Markina

Kontaktandmed Turu-uuringute AS

Pärnu mnt. 102, Tallinn

juhan ( at ) turu-uuringute.ee

tel. 58529700

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 11

KOKKUVÕTE UURINGUTULEMUSTEST.

1. Gümnaasiumiõpilaste huvid ja infotarbimine.

Sihtrühm väärtustas enim sporditegemist. Väga oluliseks peeti suhtlemist eakaaslastega.

Suhtlemiseks kõige mugavam ja kiirem keskkond on sotsiaalmeedia – Facebook, Twitter,

Instagram. Venekeelsetel noormeestel Vkontakte. Informatsiooni hankimiseks kasutati kõige

enam internetti, seal külastatavate kanalitena nimetati kõige sagedamini Delfi, Postimees,

Õhtuleht, Youtube, Fortune.com, Reddit, Kaitseliidu leht netis. Ka sotsiaalmeedia kaudu

hangitakse informatsiooni, aga sotsiaalmeedia põhifunktsiooniks on ikka suhtlemine,

meelelahutus, ajaviide. Väärtustati ka kinos ja teatris käimist, raamatute ja ajalehtede

lugemist, klubide külastamist, kooris laulmist, ise muusika tegemist, harivate ja sotsiaalsete

arvutimängude mängimist. Eelistati modernset, pigem alternatiivsemat laadi elektroonilist

muusikat, arvutimängudest strateegia- ja sportmänge. Võrreldes sporditegemise mahtu

muusikale/teatrile/ raamatutele/arvutimängudele kulutatud ajaga, peeti sporti palju

olulisemaks, sellele kulutatakse palju rohkem aega. Kino peeti olulisemaks kui teatrit – kinos

kõik lihtne ja arusaadav, teatris on sümbolid, peab ise palju mõtlema; teatrisse ei saa

pileteid. Osad noored ei loe kunagi raamatuid, ei paberraamatuid ega e-lugeriga. Paljud ei

vaata kunagi telerit, info liigub seal aeglaselt, on ebahuvitav, peab spetsiaalselt teleri juurde

minema. Raadiot ei kuulata sellepärast, et sõnalised saated ei huvita, muusikat kuulatakse

netist.

2. Reservväelaste huvid ja infotarbimine.

Väärtustati haridust, õppimist ülikoolis/kõrgkoolis. Kõige populaarsemateks erialadeks peeti

majandust ja infotehnoloogiat. Väärtustati ka informaatikat, masinaehitust, maaehitust,

matemaatikat, ajakirjandust. Osalejate seas populaarsemateks töökohtadeks ja ametiteks

olid turvafirma, ehitus, kinnisvaramaakler, elektrik, baarmen. Õpitav eriala valiti sellepärast,

et eriala meeldis; see on perspektiivikas ala, toob hästi sisse ja töökohti jätkub;

sugulased/tuttavad töötavad sellel alal ja on soovitanud. Töökoht valiti sellepärast, et antud

erialaga seonduv kutsekool on juba lõpetatud ja taheti erialasele tööle minna; töö toob raha

sisse; töö meeldib – on nii töö kui hobi korraga; töökoht võimaldab eesti keelt õppida.

Töövälisel ajal peeti kõige olulisemaks perekonda ja sõpru. Oluliseks peeti ka sporditegemist.

Keegi võistlussportlaseks ennast ei pidanud, sporditi oma lõbuks. Huvitavate hobidena

mainiti käsitööõllega tegelemist ja sellega seonduva raamatu väljaandmist;

videoproduktsiooni - reklaamklippide ja muusikavideote tegemist; jalgpalliga seotud inimeste

biograafiate lugemist; abipolitseinikuks olemist. Muusikasõbrad huvitusid elektroonilisest

muusikast või CD plaatidel olevast vanemast muusikast; raamatusõbrad fantaasiarikastest ja

ulmega seonduvatest e raamatutest. Filme vaadati nii arvutist (Netflix) kui käidi kinos. Infot

ühiskonnas toimuva kohta saadi põhiliselt internetist, aga vaadati ka telerit. Uudiseid meeldib

rohkem lugeda kui vaadata/kuulata. Lehti loeti internetis, peamiselt Postimeest. Spotifyst

kuulati muusikat. Youtube’st vaadati jutusaateid ja spordikanaleid, mida ise oldi valinud.

SoundCloud – inglisekeelsed jutusaated. Redit.ee – hea inglisekeelne uudistekanal, saab

valida valdkondi, mis sind huvitab. TheGuardian – inglisekeelne uudisteportaal. Raadiot

kuulati veidi rohkem kui telerit vaadati. Hommikuti autos tööle minnes eelistati Sky+

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 12

kuulata, venekeelsed noormehed ka Russkoje Radiot. Usaldusväärsetest kõneisikutest

kaitseväe teemadel nimetati Hannes Võrnot ja Madis Millingut.

3. Tegevväelaste huvid ja infotarbimine.

Scoutspataljoni tegevteenistujad pidasid oma tööd nii sportlikuks, et pärast tööd puudus

vajadus lisatreeningute järele. Pigem taheti õhtuti kasarmust eemale, minna loodusesse,

lugeda raamatut, vaadata arvutist filme ja kuulata muusikat. Filmidest eelistati põnevikke,

sõjafilme. Komöödiaid ja õudusfilme peeti rämpsuks. Filmid valiti selle põhjal, mida on

reklaamitud ja tutvustatud, kus mängivad head ja tuntud näitlejad. Teatris käidi viimati

põhikooli ajal. Raadiot ei kuulata. Muusikat kuulatakse pigem jooksmise ajal MP3 pealt.

Informatsiooni ühiskonnas toimuva kohta hangitakse netist – postimees, delfi, ohtuleht,

elu24. Netist jälgitakse ka maakonnalehti, oma kodukoha uudiseid. Facebooki kasutatakse

põhiliselt sõpradega suhtlemiseks, mitte uudiste hankimiseks. Uudiste saamiseks

külastatakse Twitterit rohkem kui Facebooki. Youtube ei ole väga populaarne, vahel

vaadatakse muusikavideoid. Telerit ei vaadata.

40-aastane vestlusgrupis osaleja erines noorematest oluliselt. Tema info tuleb peamiselt

telerist - AK uudised, Kanal 2 ja TV 3 uudised. Päevalehte (paberleht) loeb enne

tööleminekut, netist vaatab Delfi ja postimehe uudiseid lisaks. Facebooki kontot pole.

5. Gümnaasiumiõpilaste tulevikukavatsused

Eesti gümnaasiumide noormeeste plaaniks oli pärast gümnaasiumi lõpetamist kõigepealt

ajateenistuses ära käia, seejärel ülikooli või kutsekooli edasi õppima minna. Ajateenistus

taheti esmalt läbi teha, et seejärel saaks segamatult oma eluga edasi minna. Ajateenistusse

minekut põhjendati ka kui ajapikendust otsuse tegemisele, mida edasi õppima minna; see oli

ka parim valik neile, kes ülikooli ei plaaninud üldse minna. Ideaalvariandina nähti võimalust

kõigepealt sisseastumiseksamid mõnda kõrgkooli ära teha, siis ajateenistuses ära käia,

seejärel koolis õppimist jätkata.

Vene gümnaasiumide noormeeste hulgas oli ajateenistusse minek vähem populaarne.

Valdavalt sooviti kohe jätkata mõnes ülikoolis või rakenduslikus kõrgkoolis, kas Tartus,

Tallinnas või väljaspool Eestit. Oli ka noormehi, kes teadsid täpselt, et lähevad

ajateenistusse, et seal spordiroodus paari kuu jooksul trenni teha, Kuperjanovis snaipriks

saada, et pärast ajateenistust kõrgemasse sõjakooli minna. Paaril poisil oli õppimisest nii isu

täis, et nad olid valmis kohe tööle minema. Kooli kõrvalt tööl käinuna leiti, et töötamine

lihtsal kohal ei pruugigi õudne olla.

6. Mis on gümnaasiumiõpilastel määravaks elukutsevaliku tegemisel

Sooviti teha midagi, millel on praktiline väärtus, mida saab teha oma kätega, mis pole liiga

teoreetiline ja mis ei sisalda paberimajandust. Parem veel kui saaks teha asju nii käte kui

samal ajal ka arvuti abil. Näiteks toodi ameteid nagu tuletõrjuja, politseinik, sõdur,

mehhatroonik, ehitaja, pagar, elukutselise sportlase karjäär, treener või kehalise kasvatuse

õpetaja.

Praeguses keerulises poliitilises olukorras pole midagi konkreetsemat kui peale ajateenistuse

läbimist sõjakooli minna ja relv käes Eestit kaitsma hakata. Vene grupi sõjakoolihuviliste

jaoks ei olnud patriotism esikohal, vaid lihtsalt huvi kutselise kaitseväelase ameti vastu, või

arusaam, et kutselise kaitseväelasena saab normaalselt ära elada: töökoht ja stabiilne

sissetulek on kindlustatud.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 13

Kaitseväes töötamise korral peeti prestiižseks infotehnoloogia valdkonda, sellel on

perspektiivi, ühiskonnal selle järele vajadus, makstakse hästi. Kes lapsena huvitus

sõjamängudest, sel tekkinud huvi relvade vastu, üldisem huvi sõjanduse, IT, küberkaitse

vastu.

Kui Eesti noormehed tunnistasid, et nad on oma edaspidiste valikute tegemisel vanemate ja

sugulaste soovitusi kuulda võtnud, siis vene noormehed väitsid vastupidist. Nendepoolne

arutelu lubas järeldada, et venekeelsete noormeeste vanemate elukeskkond ja kultuuriruum

on viimase 20 aasta jooksul palju rohkem muutunud kui eesti noormeeste vanemate oma.

Vene noormehed kahtlesid, kas nende vanemad oskavad neile head nõu anda. Soov

välismaale õppima minna sai julgustust asjaolust, et koolis käidi avatud ülikooli raames

rääkimas õppimisvõimalustest välismaa ülikoolides - tunduvalt lahedam kui õppimine Tartu

ülikoolis, rohkem valikuid, kõrgem tase, saab keele suhu, uus ja huvitav keskkond elamiseks.

Sageli lähtusid noored eriala valikul ainult oma huvist. Teati täpselt, et tahetakse minna

õppima riigiteadusi, meditsiini, ajakirjandust, kunsti, näitlemist, lennukipiloodiks,

laevakapteniks, midagi sotsiaalsfääris, tehnoloogiavallas.

7. Millised on gümnaasiumiõpilaste ootused tööandja suhtes

Ei tekkinud ühist seisukohta, kumb on töö valikul olulisem – töö sisu või töö eest makstav

tasu. Mõnda aega võiks teha tööd, mis eriti meele järele ei ole, kui selle eest korralikult

makstakse. Saaks raha investeerida, et lõpuks hakata endale meeldivat tööd tegema.

Tööandjalt oodati eelkõige ausust – et oldaks palgaga aus, firmas valitseksid kindlad reeglid,

ootused ja sihid oleksid selged ja arusaadavad; firmal oleks juht, mitte ülemus, juhtimine

oleks läbipaistev. Väga oluliseks peeti sõbralikku kollektiivi, uustulnuka heatahtlikku

vastuvõttu, tööülesannete tutvustamist, et valitseks võrdne kohtlemine. Noored tahaksid

töötada ettevõttes, kus oleksid arengu- ja karjäärivõimalused, kus nende ideid kuulda

võetaks.

8. Milliseid töid oleksid gümnaasiumiõpilased valmis missioonitundest tegema

Tuletõrjujate ja päästjate palgad on väga madalad, ei vasta töö tegelikule ohtlikkusele.

Varustus ja töötingimused on halvad, riskid suured. Seda tööd saab ainult väga tugevast

missioonitundest teha. Abipolitseinikuna võiks missioonitundest töötada, kui soovitakse anda

oma panust Eesti turvalisusesse. Kellele lähevad pagulased ja nende poolt tehtavad pahateod

korda, need hakaku abipolitseinikuks, ärgu mingu Odini sõdalasteks.

9. Mis oli reservväelastel määravaks praeguse tegevusala valiku tegemisel

Ülikoolis õpitava eriala valikuni oli jõutud gümnaasiumi ajal või isegi juba põhikoolis.

Valdavalt tugineti iseenda otsusele, põhiargumendiks eriala meeldivus. Õpetajad mõjutasid

otsustusprotsessi harvemini, suuremad mõjutajad olid vanemad.

Kui enne ajateenistusse minekut oli kutsekool lõpetatud, otsustati õpitud erialal tööle asuda.

Kellel erialalist haridust ei olnud, otsustas minna sinna, millega eelnevalt kokkupuuteid oli

olnud, kus töötasid tuttavad ees, või sinna, kus maksti kõrgemat palka. Vene noormees

soovis töötada eesti kollektiivis, et keel paremini selgeks saada.

Ülikoolis õppijad arvasid, et nemad on oma lõpliku valiku teinud, vähemalt valdkonna ja

eriala suhtes. Kes töötasid endale meeldivas töökohas, soovisid seal edaspidi tööalast

karjääri teha. Töökoha parema palga pärast valinud olid kõige altimad oma valikuid muutma.

Taheti kuskile edasi areneda, midagi juurde õppida.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 14

10. Mis on reservväelastel määravaks töökoha valiku puhul. Ootused tööandja

suhtes

Töökoha valiku puhul oli määravamaks töö meeldivus kui töö eest makstav palk. Ei usutud,

et on võimalik head tasu saada töö eest, mis üldse ei meeldi. Kes olid praeguse töökoha

peamiselt parema palga pärast valinud, olid valmis hea raha eest ka kehvemat tööd tegema.

Tööle sooviti asuda meeldivasse kollektiivi. Tööandjalt oodati sõbralikku ja heatahtlikku

vastuvõttu, et tutvustataks tööülesandeid, selgitataks töö sisu, töö antaks eelmise töötaja

poolt üle. Meeldiks selline töökoht, kus esitatakse väljakutseid, kus võimalus edasi areneda,

karjääri teha. Vähetähtsad pole ka head töötingimused, lisaks normaalsele töökeskkonnale

ka vajalike vahendite ja tööriistade olemasolu. Tööandjalt oodati ausust. Kui mingis

palganumbris kokku lepitakse, siis eeldati, et selline palk ka ausalt ja õigeaegselt välja

makstakse. Tööandja peaks olema usaldusväärne, tagama töötajale kindlustunde, et tema

töö ja stabiilne sissetulek säilivad.

11. Milliseid töid oleksid reservväelased valmis missioonitundest tegema. Valmidus

töötada Eesti riigi heaks kutselise kaitseväelasena

Missioonitundest oldi valmis töötama mõnes valdkonnas, mis endale huvi pakub, mis on

hobiks, millega tegelemisega saab ise ennast edasi arendada. Missioonitundest tehtava töö

eest loodeti tasu saada mingis muus vääringus kui rahas. Näiteks muusik saab tasutud

aplausiga, õpetaja õpilastelt tuleva tänutundega, abipolitseinik adrenaliinirohkete töötundide

ja rahva austusega, päästja rahulolutundega, et said nõrgemaid aidata. Oldi valmis pakkuma

oma parameediku oskusi, kuna need oskused olid omandatud ajateenistuses; minema

katastroofikolletesse appi, kui riik taolist abi konkreetselt küsib.

Ajateenistuse ajal tehti kõigile ettepanek jätkata teenistust Eesti Kaitseväes kutselise

kaitseväelasena. Loobuti sellepärast, et oldi juba jõutud tutvuda ka kaitseväe negatiivsete

külgedega: ajateenistuses käib sageli igavene jorutamine; paljudele ei sobinud 3-aastane

leping. Tartus elavate noormeeste jaoks olid Paldiski ja Tallinn ebasobivateks töökohtadeks.

Kooli lõpetanutel hakkas kahju enne ajateenistust koolis käidud ajast, vene noormeestel nõrk

eesti keele oskus. Tutvusringkonnas tegevväelasi, oli võimalik nende elu kõrvalt vaadata ja

jõuda järeldusele – tahaks ikka ise oma elu kujundada, oma elu peremees olla. Mõni oli

valmis proovima kutselise kaitseväelasena töötamist kuni pool aastat, kauem mitte, sest

kaitseväe palk on alla Eesti keskmise.

12. Gümnaasiumiõpilaste ootused seoses ajateenistusega

Gümnaasiumiõpilased tahtsid ajateenistuses erialaseid oskusi omandada. Oldi teadlikud, et

ajateenistuses on erinevad suunad, saab spetsialiseeruda juhtimise, meditsiini, ehitusoskuste

õppimisele. Loodeti saada praktilisi oskusi – kuidas metsas ellu jääda, esmaabi anda, kuidas

meeskonnana koostööd teha, ka selliste inimestega, kes sulle üldse ei meeldi; oskust alluda

seal kus ette nähtud. Loodeti füüsiliselt edasi areneda. Vene noormehed lootsid ajateenistuse

ajal eesti keelt õppida. Oldi kindlad, et ajateenistus valmistab ette edaspidiseks iseseisvaks

eluks – õpetab enesedistsipliini, ajaplaneerimist, muudab inimese igas mõttes täpsemaks, ei

õpeta ainult kellaaegadest kinnipidamist vaid ka ennast konkreetsemalt ja selgemalt

väljendama, iseennast ja oma käitumist jälgima. Ajateenistus annab noore mehe imagole

juurde –sõjaväes käinud inimene on mehistunud, saab oma riigile tulevikus kasulikum olla.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 15

13. Reservväelaste muljed, suhtumine ajateenistusse, reservõppekogunemistesse

Kõige väärtuslikema õpitud oskustena nimetati: distsipliin, suhtlemisoskus, planeerimisoskus,

juhtimiskogemus, enesekehtestamine, toimetulek meestega, kes midagi teha ei taha, oskus

inimesi motiveerida, elustamisoskus (parameediku väljaõpe). Relvaõpet peeti huvitavaks.

Meeldis, et sai kaitseväelist karjääri teha. Füüsiliselt saadi tugevamaks. Vene noormehed

õppisid eesti keelt. Negatiivse poole pealt rõhutati, et pärast kolme esimest kuud hakkas asi

venima. Baaskursus oleks võinud lühem olla, seersandikursus pikem. Seal jäi asju pooleli,

juhtimist näiteks oleks võinud rohkem õpetada.

Leiti, et ajateenistus on noortele meestele vajalik. Peale ajateenistust mehed teavad, kuidas

sõjas ellu jääda, kuidas hädas hakkama saada. Ajateenistuses jõutakse arusaamisele, et elus

tahetakse rohkem midagi oma peaga teha, mitte ainult käske täita. Reservõppekogunemisi

peeti vajalikuks, pigem oli ikkagi valmisolek sinna minna kui mitte minna. Kaitseväes

omandatud eriala koha pealt on see vajalik, sest asjad muutuvad kaitseväes kiiresti.

Vähemalt kaks aastat pärast ajateenistust peaks RÕKile minema. Kordusõppus võiks olla

kaasaegne, teha osa interaktiivselt, nii et ise ei pea kohale minema, teoreetiline pool netis.

Metsasoleku aega võiks selle võrra lühendada, neljast päevast piisaks.

14. Tegevteenistuses olijate muljed, suhtumine ajateenistusse

Tagantjärele ajateenistuse aega hinnates oli ühine seisukoht, et ajateenistuses ei ole vaja

vinguda ja viriseda, tee ära mis sul kästakse, ole ise normaalne, siis ollakse normaalne ka

sinu vastu. Kõige eredamate mälestustena meenutati, kuidas karmides ilmastikuoludes tuli

läbi teha raskeid rännakuid, kuidas sai võimsatest relvadest lasta, kuidas tuldi toime

verinoore rühmajuhina, saadi tuttavaks paljude uute toredate inimestega. Ei meeldinud, et

nöögiti linnalubadega, et ajateenistuse lõpukuudel toimus ainult aja surnukslöömine.

Noormeeste kohustuslikku ajateenistust peeti riiklikust aspektist õigeks ja poiste jaoks

kasulikuks. Paljud poisid ei oska midagi praktilist teha, eriti linnapoisid. Nad ei oska isegi puid

lõhkuda. Ajateenistuses peavad nad oma mugavustsoonist välja tulema, õppima asju

tegema, võtavad kaalus alla. Ajateenistus kasvatab iseloomu – alguses poiss vaikne, ei räägi

sõnagi, lõpuks hakkab teistega täiesti vabalt suhtlema, muutub normaalseks. Vene kutid ei

oska keelt, käivad ringi, sõnastikud kaasas, küsivad eestlaste käest, kuidas midagi öelda.

Saavad keele suhu kui tahavad.

15. Eesti Kaitseväe imago gümnaasiumiõpilaste silmade läbi

Gümnaasiumiõpilaste arvates on Eesti Kaitseväel hea imago. Kaitsevägi tekitab kindlustunde,

tead et keegi kaitseb sind. Kaitsevägi on küll väike, vähe masinaid, maavägi peamiselt, aga

maaväelaste imago nii eestlaste endi kui muude militaarringkondade seas väga hea –

professionaalsed jalaväelased.

Eesti riik panustab küllaltki palju oma kaitseväkke, nii inimesi kui raha, aga kaitseväele peaks

ikkagi rohkem raha eraldama. Oleks vaja rohkem soomustehnikat ja muud kaasaegset

relvastust.

Eestikeelsetele gümnaasiumiõpilastele mõjus Eesti Kaitseväe kuulumine NATOsse

julgustavalt – internatsionaalne võimekus, rohkem toetust ja varustust. Kui midagi juhtub,

NATO kaitseb meid. Välismaalased kiidavad kõigile Eesti sõdureid, see kindlasti parandab

imagot. Eesti Kaitsevägi omakorda annab NATOle juurde - meil mehi vähe, aga aitame IT-

alaste teadmistega.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 16

Venekeelsete gümnaasiumiõpilaste rühmas oli samuti küllaltki positiivne suhtumine Eesti

Kaitseväkke. Noormehed olid käinud Paldiski sõjaväeosas klassiekskursioonil, seal nähtu

jättis hea mulje. Oldi kursis sellega, et välismaised militaarringkonnad eesti sõdureid

kiidavad. Väga õrnalt julgeti siiski väljendada ka suhtumist, et Eesti Kaitsevägi on mõttetu –

mõttetult väike ja nõrk. Arutelus NATO-liikmelisuse mõju üle Eesti Kaitseväe imagole jäädi

erinevatele arvamustele. Üks osa arvas, et kuna oleme NATO liige, siis meid ei saa enam

„vennaliku hõlma alla“ tagasi kutsuda, oleme tugevad. Teine osa oli veendunud, et NATO ja

Eesti Kaitsevägi on kaks erinevat asja. Kui Venemaa Eestit ründaks, siis NATO ei jõuaks appi

tulla; ja kas nad tahaksidki tulla. NATOst pole meile mingit kasu, maksame sinna kuulumise

nimel suuri summasid, aga kaitset ikka pole. Ja mille eest peaks meid õieti kaitsma –

Venemaa sissetungi või illegaalse immigratsiooni eest?

16. Gümnaasiumiõpilaste suhtumine Kaitseliitu

Eestikeelse grupi noormeeste suhtumine Kaitseliitu oli väga positiivne. Kuna mitmed

noormehed olid ise Kaitseliidu töös osalenud, osati päris täpselt kirjeldada, mida see

organisatsioon endast kujutab. Nii eesti kui vene grupp väljendasid arvamust, et kuna

Kaitseliitu minnakse vabatahtlikult, siis seal tehakse oma tööd paremini kui ajateenistuses

olles. Oldi arvamusel, et enamus Eesti kaitsevõimekusest tulebki Kaitseliidult või vähemalt

Kaitseliidu abiga. Rahvalähedasem organisatsioon kui kaitsevägi.

Venekeelses grupis oli vähem neid, kes Kaitseliidust midagi teadsid, aga üldine suhtumine ei

olnud sugugi halb. Peeti igati arusaadavaks, et venelased on Eesti riigile vähem lojaalsed kui

eestlased, aga otseselt midagi halvustavat ei olnud kellelgi Kaitseliidu kohta öelda. Kui Eesti

ühiskond näeb vene inimest, kes suhtub Eesti ühiskonda heatahtlikult, siis seda hinnatakse

väga kõrgelt. Kui venelane teeb Kaitseliidus midagi isamaalist, siis tema tegu hinnatakse

kõrgemalt kui sedasama oleks teinud eestlane. Samas – psühholoogiliselt on venelasel

Kaitseliidus raske olla. Sa tunnetad, et on olemas eestlased ja on venelased, kes eestlasi

aitavad. Eestlased ei pea venelasi halvaks, aga valitsev hoiak, et „nemad on küll meiega, aga

nad ei ole ikkagi meie“.

17. Reservväelaste suhtumine Kaitseväkke ja Kaitseliitu

Reservväelaste suhtumine Eesti Kaitseväkke oli üldiselt positiivne – hea, et Eesti Kaitsevägi

üldse olemas on. Imago on üldiselt hea. Eks Kaitsevägi ise püüab ka oma mainet kõrgel

hoida, tehakse internetiportaalides tutvustavat reklaami, eriti õppuse Siil toimumise eel ja

ajal, samuti läbi välismissioonide. Aga Eesti noorte silmis ei ole Kaitsevägi eriti hea imagoga,

noored ei taha sinna panustada, see peaks Kaitseväge tõsiselt mõtlema panema, mida valesti

on tehtud. Kust tuleb see üldine hoiak, et ajateenistus on meeletu ajaraiskamine, miks me

isegi pärast ajateenistuses käimist oleme aru saanud, et vaatamata mõningate kogemuste

saamisele oli see tõesti suur ajaraiskamine. Noored, kellel kaitseväega vähe kokkupuuteid,

virisevad kõige rohkem. Teisest küljest tuleb neist ka aru saada – inimesel on ambitsioon

teha midagi muud, sõjavägi trügib vahele, eks nad kiruvad Kaitseväge siis kõigile.

Kaitseväe imidž oleneb paljuski sellest, mida ajateenistuses käinud/ kaitseväes töötanud oma

tuttavatele räägivad. Eesti Kaitseväe kuulumine NATOsse annab kindlustunde. Loodetavasti

on liitlasvägede reageerimisaeg muutunud piisavalt lühikeseks, jõutakse õigeks ajaks kohale.

On tore, et eesti poisid saavad NATO tehnikat ja lennukeid kasutada, Eesti ei saaks sellist

tehnikat endale lubada. NATO vägede taktikaga kokkupuutumine annab kogemusi, koostöö

on hariv, positiivne. NATOsse kuulumine annab Kaitseväele prestiižsust juurde, eriti nende

poiste silmis, kes ajateenistuses veel käinud pole.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 17

Kaitseliit on hobi, äge on nädalavahetustel metsas olla. Samas - see ei ole ainult

meelelahutus ja militaarhuvi, mis mehed metsa viib. Seal on tubli annus patriotismi, kõike

tehakse vabatahtlikult ja südamega, motivatsioon palju kõrgem kui Kaitseväes (ehkki sealne

varustus on parem).

18. Mis seostub gümnaasiumiõpilastel professionaalseks kaitseväelaseks

olemisega. Kuivõrd valmis kaaluma kutselise kaitseväelase karjääri

Gümnaasiumiõpilastel ei olnud väga süsteemset ettekujutust, mida professionaalseks

kaitseväelaseks olemine endast kujutab. Kirjeldati seda pigem kui ajateenistuse jätku, kus

saab palju looduses olla, kus on vaja raskustele vastu panna, väljas magada, külma

kannatada, füüsiliselt tugev olla. Samas, kui tegevteenistusse minna, siis sooviti ikkagi

ülespoole jõuda - snaipriks või tippspetsialistiks; küberkaitse huvitaks; kindraliks ehk ei

tahaks, aga kolonelleitnandiks või majoriks võiks pürgida.

Vene grupis assotsieerus kaitseväelaseks olemine ohtliku rahateenimise viisiga, kus inimesed

saadetakse sõjakolletesse. Kui oled end sõjaväelase karjääriga kord sidunud, siis oled seal

elu lõpuni, tsiviiliellu samale erialale naasta on raske, ei jõua teistele järele.

Umbes pooled eesti gruppide vestlejatest avaldasid arvamust, et oleksid valmis kutselise

kaitseväelase karjääri proovima, kas pikemaajaliselt või pigem siiski pigem lühemat aega.

Vene grupis oli vähem huvilisi. Suhtumisskaala teises otsas olijad ütlesid kindlalt - isiklik elu,

sotsiaalne elu on tähtsam kui kaitseväes teenimine; puudub piisav patriotismitunne;

olemuselt individualist, kollektiivne töö ei sobi, kaitseväes ei saa nagunii teha seda, mida

tahaksid - populaarsematele töökohtadele on väga suur konkurss (küberkaitse, eriväed,

erioperatsioonide grupp).

19. Kuidas gümnaasiumiõpilased iseloomustavad kaitseväge kui tööandjat

Kaitsevägi tööandjana on pigem kindel ja turvaline variant kui atraktiivne tööandja.

Kaitsevägi on aus tööandja: seal valitseb selgus, kindlad reeglid, ootused ja siht on selged,

arusaadavad. Palgaga ollakse aus, kindel palk, palga saab kindlal kuupäeval kätte, mustalt

palka ei maksta, mustalt inimesi tööle ei võeta. Pakub karjäärivõimalusi, niipalju

arenguvõimalust kui auastmeid on. Käsuahel on tugev, aga see, kui hea on töökeskkond,

sõltub paljuski inimesest endast ja tema otsese ülemuse isiksuslikest omadustest.

Kaitseväes valitseb inimlik suhtumine ja võrdne kohtlemine – kahurilihaks ei aeta kedagi,

keegi ei saa rohkem palka lihtsalt sellepärast, et ta on äge, koheldakse auastmele vastavalt.

Ka invaliidina saab kaitseväes jätkata, kedagi ei aeta tänavale. Erilisi suhteid töötajate vahel

olla ei saa, kõik käib käsu järgi. Juhtimine ei ole läbipaistev – keegi ei anna reamehele aru,

miks ülevalt poolt mingisugused käsud tulevad. Palk ei ole kõrge, töötajate ideid kuulda ei

võeta. Erinevaid tegevusi võimaldavat rutiinivaba tööd saavad kaitseväes teha ainult

tippspetsialistid (küberkaitses).

20. Mis reservväelastel seostub professionaalseks kaitseväelaseks olemisega

Kutselise sõjaväelase amet ei ole eriti prestiižne. Tavainimesed ei teagi täpselt, mida

kaitseväes tehakse. Kui kaitseväge ainult Vabariigi aastapäeval esile tõstetakse, siis ei saagi

sellelt ametilt erilist prestiižsust loota. Suurem palganumber muidugi muudaks asja ka

prestiižsemaks.

Ajateenistus ei ole vabatahtlik. See muudab inimesed tegevteenistuse suhtes trotslikumaks.

Igaühel on Eestis võimalik ajateenistus läbida, kõik näevad, kuidas seal asjad tegelikult on.

Kui oleks nii, et kõiki ei võeta, peab vaeva nägema, siis muutuks nii ajateenistus kui kutselise

kaitseväelase amet ihaldusväärsemaks.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 18

Professionaalseks kaitseväelaseks olemine ei seostu ainult kõrgema tasemega, ohvitseriks

olemisega (auastmed, korrektsus, karjumine), rohkem seostub see värske õhu, metsa ja

relvadega, noorsõdurite rutiinse väljaõpetamisega. Sellisele tööle huvilisi leiduks, rohkemgi

noori mehi teeks sellist tööd, kui töötasu oleks parem, tühja sest prestiižsusest. Lepingu

pikkus võiks olla paindlikum, ajaline leping 3 aastat kõigile on liiga pikk. Professionaalse

kaitseväelase töö sobib ainult teatud liiki inimestele – kellele põhimõtteliselt meeldib töö

kaitseväelasena.

Kaitseväelase töö meeldivateks aspektideks on kindlustunne – leping vähemalt 3 aastat,

sisserännanu ei tee seda tööd sinu eest odavamalt ära; enda julgeolek – oled Eesti riigile

toeks ja iseendale ka; meeskonnatöö ja juhtimisoskuste õppimine ja arendamine; füüsiliselt

aktiivne töö värskes õhus; relvad, adrenaliin; reisimine, välisõppused, lisaraha seal.

Ebameeldivate aspektidena toodi välja see, et oled seal kinni, oled organisatsiooni liige, mitte

indiviid; pead oma unistused ära unustama; karjääriredelil tõusmine võtab kaua aega; see

on poissmeheamet, segab pereelu; lepingusüsteem muserdab.

Ajateenistuses võis tekkida korraks mõte tegevteenistusse edasi jääda - see on nii nagu kooli

ajal - mõeldi, mida sa ise teistmoodi teeksid kui sa õpetaja oleksid. Põhipõhjus miks mõte

katki jäi – kardeti liiga tugevat seotust ühe kindla valdkonnaga, mis jätaks väga vähe

otsustamisruumi oma tuleviku suhtes. Kui tavaülikoolis läbida mõni eriala, siis on võimalik

oma isiklikku elu elada, säilib ka võimalus sõjakooli minna. Ei teki tunnet, et oled end

kellelegi lõplikult maha müünud.

21. Kuidas reservväelased iseloomustavad kaitseväge kui tööandjat

Kaitsevägi tööandjana ei vasta põhiootustele, mida esitatakse heale tööandjale. Eesti

Kaitseväes on võimalik töötada meeldivas sõbralikus keskkonnas kui oled kõrgemale

jõudnud, töötad kontoris, Peastaabis. Kõrgemale jõudmine võtab aga väga palju aega.

Kaitseväel on visioon ja arengukava olemas, aga tundub, et praegu kõik nagu seisaks.

Sõbralikult võetakse Kaitseväkke vastu küll, aga jääb selline paha tunne – näe, püüdsime

järjekordse lollikese õnge. Ülemustega ollakse rahul selles mõttes, et nad on ausad,

tähtaegadest ja lubadustest peetakse kinni, aga enamus kõrgemaid ohvitsere pole alustanud

alt. Kui ise pole töötanud reasõdurina, siis tulevad alluvatega suured konfliktid. Alluvad on

targemad. Kaitsevägi pakub kindlat tööd noortele inimestele, vanematega on nii ja naa.

Arvatakse, et vanemad inimesed ei suuda tehnika arenguga kaasa minna, nad pole

võimelised internetipõhisele sisevõrgusüsteemile üle minema, ja jäävad töötuks. Ülemuste

palgal pole viga, reamehe palk on liiga väike. Kaitseväes on fikseeritud töötasu, pole võimalik

rohkem tööd tehes rohkem teenida.

22. Kuidas tekkis praegustel tegevteenistuses olijatel huvi kaitseväelase ameti

vastu

• See pisik peab juba lapsest saadik sees olema.

• Võib-olla isa eeskuju, ta pole küll sõjaväelane, on politseinik, aga relva kannab.

Vaatasin teda töötamas, isa mõjus oma eeskujuga.

• Meeldib kord ja distsipliin. Tsiviilmaailm jätnud sellise mulje, et seal ei olda eriti

täpsed. Kui sulle teiste inimeste järel ootamine ei istu, siis tuleb tööd teha üksi või

valida töökoht, kus täpsus on kõige olulisem.

• Sõbrad on missioonidel käinud, on sellest rääkinud, tekkis ka soov minna. Kuni pole

peret ja kohustusi, seni võib teha tööd, mis meeldib, vahet pole, palju palka saab.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 19

• Enne ajateenistust jõudsin aasta jooksul 4-5 töökohta läbi käia, ehituse peal,

klienditeeninduses - miski ei sobinud. Ajateenistuses tundsin ennast palju paremini,

seal tulid asjad palju paremini välja.

• Ei olnud paremat valikut. Ülikooli minna polnud plaanis, keskharidusega midagi eriti ei

tee. Kui relvad meeldivad ja meeldib aktiivne töö, mitte kontoritöö, siis on kaitsevägi

parim lahendus.

• Kui ehituse peal tahta ausalt tööd teha, siis on seal raske – võidelda ebaausate

konkurentidega. Lõpuks lähed ikka pankrotti ja vaja kuskil mujal leiba teenima

hakata. Valik tuli enda jaoks ka ootamatult, et saatsin oma avalduse kaitseväkke.

Siiani ei kahetse.

Ajateenistuses tehti paljudele ettepanek kaitseväkke edasi tööle jääda, seda võimalust ei

kasutatud põhiliselt sellepärast, et pakuti väga madalaid ametikohti, vähemalt nende

noormeeste arvates, kellel soov Kõrgemas Sõjakoolis jätkata, kellel soov Scoutspataljoniga

missioonile minna.

23. Millist informatsiooni soovisid praegused tegevteenistujad saada enne otsuse

langetamist asuda teenistusse kaitseväes. Kaitseväelase töö meeldivaimad ja

ebameeldivaimad aspektid

Sooviti saada tõest informatsiooni - mis päriselt toimub, kuidas tegelikkuses asjad käivad.

Värbamiskeskuse inimesed peaksid värbama tulles kaasa võtma vähemalt mõne inimese, kes

päriselt töötab kaitseväes, teeb päriselt neid asju, mida siin tehakse, ja teab, millest ta

räägib. Praegu saadakse pärisinfot tuttavatelt, kes asja tunnevad.

Kaitseväelase töö meeldivad aspektid: aus ja kindel amet, riigitöö, pole hooajaline, kestab

pikemalt. Töö on liikuv, saab palju sporti teha, ennast füüsiliselt ja vaimselt proovile panna,

ei pea kontoris istuma. Pole ainult füüsiline töö, nõuab lahtist pead, ise peab kogu aeg kaasa

mõtlema. Tegelikult on see loov, vaheldusrikas töö. Võib-olla avaneb võimalus missioonile

minna. Ülemustepoolne inimlik suhtumine, kui vaja, tullakse sulle vastu. Normaalne

seltskond, ei ole sellist tunnet, et hommikul ei taha tööle minna. Palka pole palju, aga saad

selle kindlal kuupäeval kätte.

Ebameeldivad aspektid: lubatakse asju, mida tegelikult pole. Lubati missioone, aga

tõenäoliselt ei saa minna. Missioonide lõppemine on põhjustanud kaadri voolavuse. Vanad

olijad on minema läinud. Nüüd ei saagi kaadrit kokku, kogu aeg keegi kuskil puudu. Paar

kuud mõni tiksub ja läheb minema. Sellega seoses on sõduritevaheline koostöö kohati null.

Kuulipildujate abide teema – tulevad kogu aeg uued, keegi ei jää pidama. Mees pannakse

kõige madalamale ametikohale, ei saa seal hakkama, läheb minema. Ja loomulikult on palk

selle töö eest liiga madal.

24. Praeguste tegevväelaste ootused kaitseväe kui tööandja suhtes, kuivõrd need

ootused on täitunud

Kaitseväkke tööle asudes oodati tööandjalt kindlustunnet töökoha suhtes – et see töö oleks

pikemaks ajaks olemas. Sooviti saada kogemusi professionaalse sõduriameti kohta. Loodeti

eest leida professionaalset meeskonda, head varustust, uusi väljakutseid, huvitavaid

kohustusi ja ülesandeid. Eeldati võimalust palju trenni teha, põnevat metsaelu, uusi tutvusi.

Need ootused üldjuhul ka täitusid. Kindlustunde osas jäädi väga rahule, oldi kindlad, et kui

tegevväelasega midagi juhtub, siis ei jäeta teda hätta, tema enda ja ta lähedaste eest

kantakse hoolt.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 20

Professionaalse sõduri ameti kohta on saadud piisavalt kogemusi; põnevuse ja huvitavate

kogemustega on olukord vastuolulisem. Professionaalne meeskond oli olemas, aga see

jooksis laiali. Vanadelt olijatelt saadud kogemustest siiamaani kasu, hetkel aga on enamus

uued, kogemusteta olijad. Varustuse osas ootused ei täitunud. Ainukesed tõeliselt head asjad

on uued kiivrid, relvad on aegunud ja amortiseerunud. Riidevarustus on hangitud

ebaprofessionaalsete inimeste poolt – sõduripükstega pole võimalik metsas mütata, need

sobivad ainult kontoritöö jaoks; riided ei hinga. Mõned rühmad saavad töö ajal piisavalt

trenni teha, nii nagu ette nähtud. Igal pool võiks nii palju trenni olla, osades rühmades ainult

üks kord paari nädala tagant.

Kõige enam valmistas pettumust see, et lootus missioonile saada kahaneb iga päevaga; töös

kasutatavad relvad on nii vanad, et lagunevad laiali; hävitajad on ainult reklaamides,

tegelikus elus neid siin ei näe. Pettunud oldi ka terviseteenuses, hambaravi osas. Need

teenused küll olemas, aga kvaliteet jätab soovida. Kaitseväe atraktiivsust tööandjana tajuti

erinevalt, aga üldine suhtumine oli selline, et töö on töö, alati saab paremini, ega praegugi

kõige hullem ole. Enesearendamine on igas töökohas tähtis, kaitsevägi võimaldab arengut.

Kuigi relvade kui töövahendite hindeks pandi „0“, siis üldist atraktiivsust hinnati 5-palli

skaalal hindega 3,5 kuni 4.

Kaitseväkke planeeritakse pikemaks jääda. Esialgu oleks kohustusliku 3-aastase lepinguaja

ära, siis pikendaks lepingut või läheks Kõrgemasse Sõjakooli edasi. Sooviti ikka karjääri ka

teha, mitte igavesti praegusele tasemele jääda. Samas, veebli auaste või veidi kõrgem

rahuldaks, ohvitseriks ei tahetudki väga saada.

Ohu märgiks peaks pidama seda, et noored mehed lisasid kaitseväkke pikemaks ajaks

jäämisele klausli „kui põlved vastu peavad“ – see näitab, et midagi on peab olema teenistuse

korralduses valesti.

25. Värbamiskeskuse töötajate tegevus gümnaasiumides

Peamise sõnumina oskasid noormehed välja tuua asjaolu, et Värbamiskeskuse töötajad olid

soovitanud end võimalikult varakult vabatahtlikuna ajateenistusse kirja panna, siis võimalus

valida, kuhu ja kellega koos minna. Soovitati ka tervisekontrollis varakult ära käia.

Eelregistreerimist saab teha siis, kui juba tead, kuhu minna tahad. Et paremat aimu saada,

kuhu võimalik minna on, soovitati tutvuda Kaitseressursside Ameti ja Värbamiskeskuse

veebilehtedega. Värbamiskeskuse töötajad rääkisid üldiselt ajateenistusse minekust, paljud

tervisekontrollist läbi saavad, kui paljud on üldse sõjaväekõlbulikud, kui palju ajateenistusest

kõrvale hiilida püüavad. Värbamiskeskuse töötajad on tutvustanud, millistesse

õppeasutustesse astumiseks on vaja eelnevalt ajateenistus läbida ja milliste puhul mitte;

tutvustanud ametlikke ajateenistusest vabastamise võimalusi. Peamise kasuna toodi välja, et

Värbamiskeskuse töötajatelt saadi informatsiooni, kuidas ajateenistusse minemise protsess

toimub, et on võimalik eelregistreerida. Värbamiskeskuse kodulehelt leiti infot füüsilise

ettevalmistuse kohta, erinevate pataljonide kohta. Enim pakkusid huvi Kuperjanovi pataljon

ja Sidepataljon.

26. Kuidas reservväelased Kaitseressursside Ameti kodulehte hindavad

Kui kaalutaks asuda teenistusse Kaitseväes, siis soovitakse kõigepealt kõige üldisemat

praktilist infot - mida tegema peab, kuhu minema, mis vajalik selleks, et Kaitseväkke tööle

saada. Soovitakse teada, millised töökohad üldse saadaval on, kus töökohad asuvad,

milliseid eelnevaid protseduure on vaja läbi teha, kas on vaja psühholoogi juures käia, infot

Scoutspataljoni kohta, milline on palk. Üldiselt on selline info tööpakkumiste lehel olemas.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 21

Hinnates Värbamiskeskuse kodulehe avalehte, sealseid visuaale ja sloganeid – üldmulje

disaini poole pealt hea, teemakohane, sobilik, interaktiivne lahendus. Sisu poole pealt heideti

ette seda, et reklaamitakse asju, mida Eesti Kaitseväes tegelikult ei ole – lennukid, uhked

sõjamasinad. Kaks esimest lehevarianti lihtsalt ilu pärast. Et paneme siia midagi, muidu liiga

vähe pilte. Teine pilt (Javelin) on nagu arvutimängust, mitte reaalsusest võetud, ei saa täie

tõsisusega võtta nii nagu lennukitki. Esimene sogan ja visuaal ei kehti Eesti Kaitseväe kohta

üldse, NATOga koostöö kohta ainult. Kolmas visuaal ja sogan – Tahad väljakutset, siis tule

katsetele! meeldis kõige rohkem – kõige mõistlikum pilt, kujutatakse Eesti Kaitseväge ja

kutsutakse kaitseväkke tegutsema, tööle. Äärmisel juhul võiks selle visuaali teise pildiga

välja vahetada (Javelin ja lennuk), tekst jäägu kindlasti samaks.

27. Tegevteenistujate hinnang Värbamiskeskuse töötajate esinemisele

ajateenistuse ajal

Värbamiskeskuse töötajad on käinud ajateenistuses kaitseväe tegevteenistusse asumise

võimalustest rääkimas, aga meestele tundus see väga naljaka esinemisena. Mingi kaheksast

viieni töö, vennaskondlik õhkkond. Mingisugune udu ja moosine jutt, tundus, et tahetakse

sind kuskile lõksu meelitada. See mis Värbamiskeskus räägib on üks asi, mis tegelikult

toimub, seda saab ainult endiste ja praeguste Scoutspataljoni/ kaitseväe teenistujate käest

teada. Värbamiskeskuse töötajaid ei jäädud uskuma. Kuulati nende jutt ära, aga tegelikult

huvitasid ainult pildid, mida nad näitasid.

Värbamiskeskuse töötajad iseenesest ei tee midagi valesti, selline ongi nende töö –

reklaamida, helkur või tassike anda, meelitada. Valesti on teinud need otsustajad, kes

Värbamiskeskusse on kaitseväe suhtes ebaprofessionaalsed inimesed tööle võtnud ja neile

kaitseväe suhtes ebaprofessionaalsed ülesanded andnud. Taolisest töökorraldusest ei ole

kellelegi kasu. Värbamiskeskuse tädi ei tea, mida ta räägib, ta ilmselgelt ei ole kaitseväes

teeninud, ajateenistuseski pole käinud. Ta ei suuda õiget pilti kuvada, ja nii läheb

tegevteenistusse igasuguseid mehi kokku, kes paari kuu pärast nagunii minema lähevad.

28. Tegevteenistujate hinnang Kaitseressursside Ameti Värbamiskeskuse ja

Kaitseväe kodulehekülgedele

Need reklaamid seal – Scoutspataljoni sõdur hävitaja taustal ja muud vinged relvad -

tekitavad inimestes huvi, aga reaalsus on teine. Siin ei hakka hävitajaga lendama,

roomatakse samblas. Võtke lennuk maha ja pange higistav sõdur asemele, katkised riided ja

katkised relvad kõrvale.

Selle lehekülje kaudu saab avalduse esitada tegevteenistusse astumiseks, see on mugav, ei

pea ise Värbamiskeskusesse kohale minema. Värbamiskeskuse töötaja informeeris sellest

avalduse esitamise võimalusest, vähemalt niipalju oli temast kasu. Tööpakkumiste osas on

see koduleht väga üldine, pakutakse 2 eriala – Scoutspataljoni sõdur/allohvitser. Tegelikult

tuled kohapeale ja siin selgub, et on palju rohkem töökohti, ja alles siin hakatakse vaatama,

mida tegema hakkad. Kui oled juba lepingule alla kirjutanud ja kohale tulnud, alles siis

hakkad pilti ette saama – mis kompanii, mis rühm, mis eriala, kas lähed jalaväkke.

29. Mida gümnaasiumiõpilased teavad ja arvavad kaitseväelisest haridusest

Ohvitseri elukutset peeti prestiižseks nii eesti kui vene grupis. Käid mundris ringi, näed

mehine välja, kõik vaatavad. Silt käise peal näitab, kes sa oled, mida saavutanud oled. Oled

tasemel, oled austusväärne. Vähemalt stereotüüp on selline.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 22

Eesti gruppide gümnaasiumiõpilased teadsid, et Tartus on olemas Kõrgem Sõjakool, Tallinnas

Kõrgem Merekool, ja siis on veel olemas „mingi Balti Kolledž“. Sõjakoolis makstakse

stipendiumi. Tunnistati ise ka, et sõjakoolidega ei olda üldse kokku puututud,

riigikaitseõpetaja on ainult rääkinud, ei osatud midagi detailsemat öelda.

Vene grupis ei olnud faktiteadmised oluliselt suuremad, küll aga avaldati rohkesti arvamusi.

Sõjakoolide konkursi tiheduse kohta ei osatud midagi kindlat öelda, aga arvati, et ei ole eriti

suur konkurss, kui isegi stipendium ei meelita kooli astuma. Oldi kuulnud, et konkurss on

erialati erinev. Sisekaitseakadeemia üritab motiveerida kõrge stipendiumiga (pakuti et 400-

800 euroga kuus pluss tasuta riided), aga isegi kõrge stipendium ei motiveeri kui huvi ei ole

– vanglateenistusse pidavat konkurss väga väike olema. Pealegi tuleb raha tagastada kui

koolist välja kukud või kohustuslikku sundaega ära ei tööta.

Et Eestis üldse huvi sõjakoolide vastu tekiks, peaks looma kadettide koole nii nagu Venemaal

on. Kas just päris esimesest klassist alates, aga vähemalt üheksandast

klassist/gümnaasiumiastmest alates. Väga hea, et Haridusmessil on sõjakoolid esindatud.

Nad võiksid teha veel rohkem avatud uste päevi nagu teised ülikoolid teevad. Korraldada

oma koolis näitusi. Väga tore üritus on igal aastal 20. augustil Teletorni juures läbiviidav

üritus koos Kaitseliiduga.

30. Reservväelaste hoiakud kaitseväelise hariduse suhtes

Reservväelased, kes olid peale ajateenistust oma valikud edaspidise suhtes teinud, ja kelle

esimeste valikute hulka õppimine Kõrgemas Sõjakoolis ei kuulunud, olid veendunud, et

kõrgemas sõjaväelises õppeasutuses saadud hariduse kasutusala on tsiviilis äärmiselt

piiratud. Kui ikka erilist huvi sõjaväelise karjääri vastu ei ole, ei ole mõtet sõjakooli minna.

Kaitseväelisest karjäärist rääkides tugineti oma 11-kuulise ajateenistuse kogemustele. See

emotsionaalsem pool – meeskonnatöö, metsas ringijooksmine jääb pigem madalamale

tasemele, sõduri ossa. Mida kõrgemaks sõjaväelaseks õpid, seda spetsiifilisemaks asi läheb,

muutub kindla valdkonnaga seotuks, taktikaliseks planeerimiseks, mida kusagil mujal

sektoris rakendada ei saa. Kaitseväes arenemine tähendab seda, et töö läheks aina

igavamaks. Aga madalal tasemel hakkab ka igav, teed kogu aeg samu asju. Leitnant õpetab

igal aastal noori välja, kauaks ei tahaks ju sinna tasemele jääda. Pataljoni ülemaks saamine

võtab aga leitnandil palju aega.

31. Gümnaasiumiõpilaste hoiakud mõjukanalite suhtes

Eesti riigikaitse, kaitseväe ja Kaitseliidu kohta edastavad kõige usaldusväärsemat ametlikku

informatsiooni delfi.ee, forte.ee, Youtube’i Sõdurilehe kanal, Kaitse Kodu, Kaitseväe koduleht.

Kõige rohkem usaldatakse riigikaitseõpetajat, riigikaitsekursuse metsalaagri ülemat, sõpru ja

pereliikmeid, kes ise töötavad kaitseväes või kes on Kaitseliidu liikmed, kõrgema auastmega

kaitseliitlasi oma jaost. Kõige parem motivaator on inimene, kes on ise asjaga tegelenud, kes

oskab täpselt rääkida, kuidas asjad on. Poliitikuid ja arvamusliidreid ei usaldata, nemad

räägivad seda, mida nad peavad rääkima.

Kui soovitakse mõjutada suuremaid masse huvituma kutselise kaitseväelase elukutsest, siis

parimaks meediumiks on internet. Kindlasti on teemat vaja kajastada ka sotsiaalmeedias -

Facebookis ja Twitteris. Kel teema vastu huvi, see laigib teatud lehekülgi Facebookis,

Facebook hakkab ise talle vastavasisulisi lehti rohkem ette viskama.

Venekeelne grupp lisas, keskkond Vkontakte ei ole parim koht, kus riigikaitseteemalist infot

levitada, seal liigub kergem info, tõsised asjad kaovad meelelahutuse vahele ära.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 23

Online ajalehtedes oleks vaja rohkem kaitseväe ja Kaitseliidu tegevusi kajastada. Seal käivad

tavalised inimesed, mitte ainult militaariahuvilised ja fanaatikud. Välireklaam nii hästi ei

tööta. Kui see näeb hea välja, siis ikka vaadatakse, aga ei teadvustata täpselt, millest jutt

käib. Posterid mõjuvad noorematele, mitte gümnaasiumiõpilastele. Massimeedias – teles,

raadios, paberlehtedes pole mõtet tugevalt reklaamida, ainult abivahendina internetile.

Otsepostitus – eestikeelsetest gruppidest tuli hoiak - oleneb kes saadab, aga pigem mitte,

sellele võib rämpsposti maine külge jääda.

Venekeelsed noored leidsid, et e-post on parem kui Vkontakte keskkond, kuidagi tähtsam.

Üritusturundusse suhtuti nii ja naa - kui hästi läbimõeldud üritus, siis ehk töötab. Kindlasti

peab aga üritusi sotsiaalmeedias reklaamima, teles ja posteritega toetama. Kui aga

üritusturunduseks pidada sihtgrupiga silmast silma kõnelusi, riigikaitsekursusi,

riigikaitselaagreid, ekskursioone kaitseväe territooriumile, sõjakoolidesse, siis sellisel juhul

olekski just see kõige efektiivsemaks reklaamikanaliks.

32. Reservväelaste poolt välja pakutud tõhusaimad infokanalid kutselise

kaitseväelase ameti reklaamimiseks

Kõige usaldusväärsemat infot Eesti riigikaitse, kaitseväe ja Kaitseliidu kohta annavad kõrged

kaitseväe töötajad, riiklikud meediakanalid – ajalehed, televisioon. Aga meedias ilmuvad

artiklid peavad olema kommenteeritud inimeste poolt, kes ise kaitseväes sees, tunnevad

valdkonda. Usaldusväärseimateks allikateks peeti kaitseväe ametlikke allikad, ETVd,

Sõdurilehte, tuntud kaitseväelasi (Võrno). Kaitseliidu kohta malevkondade lehti, tuntud

kaitseliitlasi (Milling, Riisalu). Poliitikuid ei usaldata, äärmisel juhul ehk kaitseministrit. Ka

Võrnot, Millingut, Riisalut ei usaldataks poliitikutena. Ei loe isik vaid ametikoht.

Tõhusaimaks reklaamikanaliks äratamaks huvi kutseliseks kaitseväelaseks saamise vastu

peeti Facebooki. Kõige kättesaadavam allikas, seal jagatakse Sõdurilehte, näidatakse, kuidas

kaitseväelased metsas möllavad. Vastavad üritused toimivad ka– kus noored käivad end

tööpakkumistega kurssi viimas – Teeviit, Veteranide päev. Raadios võiks ka reklaamida,

samas rubriigis muude tööpakkumistega. Televisioon ei toimi. Otsekontaktid e-mailide kaudu

ei sobi, küll aga on mõjusad otsekontaktid silmast silma ürituste vormis.

33. Milliseid meediume pidasid tegevväelased kõige mõjusamateks, et äratada huvi

kutseliseks kaitseväelaseks saamise vastu

Kõige parem viis kutselise kaitseväelase ameti reklaamimiseks on silmast silma kohtumised

sihtgrupiga. Riigikaitseõpetuse tunde peaksid külastama inimesed, kes otse põllult võetud,

mitte poliitikud või arvamusliidrid. Scoutspataljoni teenistujad rääkigu oma tööst, mida nad

teevad. Üritusturundust hinnates - saatke mehed ajateenistusse, sealt nad saavad oma info.

Igasugused värbajaid tuleb vahelt ära jätta, las need annavad infot, kes asjast teavad

midagi, ja seda keskkonnas, kus noored ise põllul on. Otsekontakt – info silmast silma, mitte

e-mailile. Inimesele saad küsimusi esitada, meilid on rämpspost.

Kaitseressursside Ameti Värbamiskeskuse kodulehel võiks kõik asjakohane info olemas olla.

Kes huvitub, läheb ja vaatab, pole vaja, et keegi tuleb asju pähe määrima inimestele, kes

sellest midagi kuulda ei taha. Sotsiaalmeedia kaudu noorteni jõudmine on nii ja naa.

Sinilillekampaaniaid võib teha, aga üldiselt pole see kõige efektiivsem kanal. Kõneisikutest

peeti usaldusväärseks neid, kes ise asju teinud ja asju seestpoolt näinud, mitte neid, kes

arvavad, et asjad niimoodi käivad. Poliitikuid üldse ei usaldata, kõrgemaid sõjaväelasi ja

kaitseministrit ei usaldata, nende jutus kõik liiga poliitiline.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 24

34. Ettepanekud ja soovitused, kuidas muuta Eesti Kaitsevägi atraktiivsemaks

tööandjaks

Gümnaasiumiõpilased:

• Kaitsevägi peab end paremini kuuldavaks tegema.

• Tutvustage erinevaid võimalusi – autojuhid, meedikud, IT spetsialistid - mida kõike

õppida saab, ja kui palju selleks aega kulub. Igal pool kus kaitseväest juttu tehakse

(sotsiaalmeedia, TV jne), lisage info juurde – tule meile õppima ja tööle.

• Tutvustage karjäärivõimalusi, kui kõrgele võimalik tõusta on. Et ei ole nii, et lähed

Kaitseväkke tööle ja oled lihtsalt sõdur. Kaitseväes on erinevaid valdkondi ja kui sind

mõni eriala huvitab, siis saad end sellel alal ka kaitseväes realiseerida.

• Rääkige kaitseväes omandatavatest praktilistest oskustest, tehke seda läbi

sotsiaalmeedia.

• Rääkige soodustustest, hüvedest, mis kaasnevad tööga kaitseväes. Rõhutage, et

kaitseväes on noortel stabiilne elu, stabiilne sissetulek, ei pea kartma koondamist ja

tänavale viskamist. Kaitsevägi pakub ausat ja pikaajalist töösuhet. Aga rääkige ausalt,

ärge lubage seda, mida tegelikult ei ole.

• Survestage poliitikuid et kaitseväele rohkem raha antaks. On vaja luua funktsioneeriv

soomukirügement ja võimekust tõsta, siis tulevad noormehed parema meelega.

• Selgitage juba väga noortele inimestele Eesti Kaitseväe olemust, tema vajalikkust,

tõsidust, prestiižsust; et oleme Euroopa idapiiril, meie kaitsevägi peab olema tõhus ja

tark; et on väga vaja, et noored asuksid kaitseväkke tööle, põhjendage noortele

usutavalt, milleks neid sinna vaja on.

• Minge noortele lähemale, käige koolides ja tutvustage kaitseväge ja sõjakoole.

Tutvustama saatke inimesed, kes ise asja tunnevad, kes räägivad entusiasmiga, oma

isiklike kogemuste põhjal. Taolised kohtumised viige läbi pingevabas õhkkonnas ja

toonil, mis noored kuulama paneb. Jagage huvilistele nende ohvitseride kontakte, kes

on olnud edukad ja kes on oma eluga rahul, et noored saaksid ise selliste inimestega

silmast silma kohtuda.

• Leidke aega ja ressursse, tehke noortele eakohaseid laagreid, ühisüritusi, matku, ka

skautidele ja noorkotkastele. Laiemale massile reklaam – tule ja proovi. Ja sealt leidke

inimesed, kellel õige pisik juba sees on. Sügavamalt tegelege ainult nendega, kes

tahavad, kellele meeldib. Otsige huvilisi.

• Lubage noori õppusi vaatama, üritustele, ekskursioonile pataljonidesse, et me

reaalselt näeksime, kuidas asjad tegelikult toimivad, et saaksime ise ka midagi

proovida.

Reservväelased

• Avalikustage oma tegevust rohkem. Nii nagu erioperatsioonide grupp avalikustas oma

tegevust Facebooki lehel, nii võiks kogu kaitsevägi oma tegevust tutvustada. Paljudele

inimestele võib just kaitsevägi olla see õige koht, kuhu nad lõpuks jõuda tahavad. Kui

nad näevad mis seal toimub, siis neil suurem siht silme ees. Positiivset propagandat

rohkem.

• Tutvustage ennast rohkem ka tavainimestele, paljud tsiviilelanikud ei teagi, et

pakutakse ka mittesõjalisi töökohti.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 25

• Kujundage kaitseväele positiivset imagot, nähke sellega vaeva – üritused, omaenda

hea professionaalne tegevus, läbipaistvuse suurendamine. Minge edasi

erioperatsioonide grupi tutvustamisega.

• Tegelege tegevväelaste parema sertifitseerimisega, et juhendajad oleksid ajateenijate

jaoks tasemel.

• Juurutage paindlikumat töökultuuri, ärge karjuge, ärge olge jäigad, looge normaalsem

tööõhkkond.

• Ajateenistuses pöörake suuremat tähelepanu „kuumale grupile“, ärge nähke kõigiga

vaeva. Ajateenijad võiksid saada sinna kohta teenima minna, kuhu nad väga tahavad.

Kui inimene tahab Kuperjanovisse, no võimaldage. Poiss võib-olla tahakski jääda

edasi tegevteenistusse, aga kui ta on ajateenistuses kehva koha peal, siis see

passimine läheb tal igavaks, isu läheb ära tegevteenistusse jääda. Valige poisid, kellel

on potentsiaali, tegevteenistuse ajal välja, võimaldage neile enamat.

• Leping võiks olla lühem olla, 1- 1,5 aastat. Leping võiks paindlik olla, kes tahab,

kellele töö sobib, jääb niikuinii kauemaks.

• Võiks olla vähem piiranguid isiksusele, et saaks isiklikku elu ka tegevteenistuse

kõrvalt elada. Et oleks õigus kuuluda poliitilisse erakonda, et oleks võimalus oma äri

teha, et lisaraha teenida. 900 eur kuus on vähe.

• Tegevväelaseks võiks saada ka ilma ajateenistuses käimata, peale gümnaasiumi

kohe. Kui oled riigikaitse kursuse koolis läbinud, teed tegevväelaste juures veel

mingid kursused ja saad. Tegevväelaste poolt saad igal juhul korraliku väljaõppe ilma

ajateenistuses käimata. On selliseid, kes juba väiksena teavad, et tahavad

sõjaväelaseks saada.

• Makske palka, mis motiveeriks võtma kohustusi ja panema piiranguid oma isiklikule

elule; mis kompenseeriks 3-aastase kohustusliku lepingu; mis kompenseeriks iga

paari aasta taguse elukohavahetuse; olukorra, kus elukaaslasel pole võimalik kiiresti

uut töökohta leida; olukorra, kus lapsed peavad alalõpmata uute koolidega harjuma.

• Looge töökohti ka Tartusse, mitte ainult Tallinna ja Paldiskisse.

• Suurendage Sõdurilehe toimetust, et rahvani jõuaks rohkem informatsiooni.

• On väga tore, et kaitseväelasi tunnustatakse avalikult, antakse märke ja aukirju,

rõhutatakse, et nad on osa meist. Pöörake taolistele tegevustele ja suhtumistele veel

suuremat tähelepanu.

Tegevväelased

• Muudatuste tegemine peab algama ülevalt. Mehed on head, aga juhtimine on käest

ära. Staabi isikkoosseisu peaks muutma.

• Varustus paremaks, töövahendid kaasaegsemaks. Kuidas need sõduri põlved vastu

peavad, kui topid oma lahingvarustuse hulka igasugust nodi, mida kuskil laua taga on

keegi välja mõelnud.

• Selle töö eest, mida teeme, on palk väike. Keegi ei tee seda tööd siin raha pärast.

Kõik muud asjad on olulisemad kui see tagasihoidlik palk, aga kui sulle meeldib see

töö ja sa teed seda sellise palga eest, siis vähemalt vahendid võiksid paremad olla.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 26

URINGUTULEMUSED TEEMADE JA ERINEVATE SIHTGRUPPIDE

KAUPA

1 Sihtgruppide huvid ja infotarbimine

1.1 Gümnaasiumiõpilased

Vestlusgruppidest võtsid osa gümnaasiumide 10-ndate ja 11-ndate klasside noormehed, kes

olid üheks valikaineks valinud riigikaitse kursuse. Õppimisest käesolevas uuringus lähemalt

juttu ei tehtud, keskenduti vaba aja tegevustele ja hobidele. Seepärast ei tulnud jutuks ei

õppimise meeldivus, huvitavamad õppeained ega üldine suhtumine õppimisse gümnaasiumis.

Ainult üks poiss mainis möödaminnes, et gümnaasiumis õpitu ei lähe tema maailmavaatega

kokku; teine vihjas, et õppimisega ei ole tal kõik korras, peab pingutama, et koolist välja ei

visataks.

Uuringu sihtrühm väärtustas sporditegemist väga kõrgelt. Praktiliselt kõik noormehed

tegelesid aktiivselt mõne spordialaga. Kõige populaarsemad olid pallimängud, kergejõustik,

jõusaal. Tegeleti ka poksi ja judoga, sõudmise, ujumise, orienteerumise, erinevate

ekstreemspordialadega, laskmisega. Enamus vastajatest tegeles spordiga oma lõbuks,

võistlemas ei käidud. Siiski oli hulgas ka üks tipptasemel orienteeruja ja üks Euroopa tasemel

korvpallimängija. Osa noormehi armastas tegeleda nn. sotsiaalse spordiga – kergem sport ja

suhtlemine käsikäes – Airsoft mängud, Excit room tegevused, matkasport, kalastamine,

piljard, breiktants, rahvatants.

Väga oluliseks peeti suhtlemist eakaaslastega. Suhtlemiseks kõige mugavam ja kiirem

keskkond on sotsiaalmeedia – Facebook, Twitter, Instagram. Venekeelsetel noormeestel

Vkontakte. Isegi kui oli jõutud arusaamisele, et sotsiaalmeedia on suur ajaraiskamine, tühine

meelelahutus, vahend igavuse peletamiseks, siis sotsiaalmeediast ei ole võimalik loobuda,

„ühiskonna surve on liiga suur“, nagu noormehed ütlesid. Ise sisu sotsiaalmeediasse pigem ei

looda, laaditakse ainult pilte. Üks noormees oli intervjuu andnud, mis Facebookis ära toodi.

Enamus noormeestest oli huvitatud informatsiooni saamisest ühiskonnas toimuva kohta.

Huvituti spordist, majandusuudistest, päevapoliitikast, kultuurisündmustest. Sageli lisati

huvide nimistusse ka üldine militaarhuvi, huvi relvade vastu, huvi ajalooliste relvade vastu,

huvi Kaitseliidu vastu. Informatsiooni hankimiseks kasutati kõige enam internetti. Internetis

on igasugune info/värske info väga laialdaselt ja väga kiiresti saadaval, pole mingit erilist

põhjust muudest allikatest infot juurde otsida. Kõige enam huvitavatele küsimustele

saadakse vastused ka sotsiaalmeedia abil. Kellel spetsiifilisemad huvid, need külastasid

vastavasisulisi veebilehekülgi.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 27

Telerit vaadati suhteliselt vähe. Kui vanematel teler lahti, siis mõnikord jäädi vaatama.

Spordikanalilt jalgpalli, Eurovisiooni, vahel harva uudiseid. Kui venekeelsete noormeeste

vanemad juhtusid ETV+ vaatama, siis poisid jälgisid ka seda kanalit. Raadiokuulamist tuleb

ette kõrvaltegevusena (näiteks hommikul autoga kooli sõites). Mõned poisid lugesid ka

paberajalehti (kui vanematel oli leht koju tellitud). Raamatuid eriti ei loeta.

Informatsiooni saamise kontekstis nimetati sotsiaalmeedia kõrval kõige sagedamini Delfi,

Postimees, Õhtuleht, Youtube, Fortune.com, Reddit.com, Kaitseliidu leht netis. Samas oldi

seisukohal, et kuigi sotsiaalmeedia kaudu hangitakse informatsiooni, siis sotsiaalmeedia

põhifunktsiooniks on ikkagi suhtlemine, meelelahutus ja ajaviide. Vastusega küsimusele –

milliseid veebilehekülgi info saamiseks kasutad, jäädi nii mõnigi kord hätta. Liigutakse

sujuvalt lingilt lingile ega teata täpselt, milliselt lehelt info tuli.

Mõned noormehed ütlesid küll otse välja, et peavad end kultuurseteks inimesteks – peale

sporditegemise käivad kinos ja teatris, loevad raamatuid ja ajalehti, käivad klubis, laulavad

kooris, teevad ise muusikat, meeldib alternatiivne modernne industriaalmuusika, mängivad

harivaid ja sotsiaalseid arvutimänge – strateegia- ja sportmänge, kui aga võrrelda

sporditegemise mahtu muusikale/teatrile/ raamatutele kulutatud ajaga, siis sporti peeti palju

olulisemaks, sporditegemisele kulutati palju rohkem aega.

Kino peeti olulisemaks kui teatrit – kinos kõik lihtne ja arusaadav, teatris on sümbolid, peab

ise palju mõtlema; teatrisse ei saa pileteid; venekeelsetele noormeestele Tallinna Vene

Teater pakub vähem huvi kui Peterburi või Moskva teatrid. Osad noormehed väitsid, et nad ei

loe kunagi raamatuid, ei paberraamatuid ega e-lugeriga; ei vaata kunagi telerit, ei näe sellel

mõtet – info liigub seal aeglaselt, on ebahuvitav, peab spetsiaalselt teleri juurde minema; ei

kuula raadiot - sõnalised saated ei huvita, muusikat kuulatakse netist.

Magnus – kui küsite – millistel saitidel käid, pean vastama - seal kuhu satun. Ega ise

teadlikult ei vali midagi. Ei kirjuta ju sisse – ohtuleht või Delfi. Hakkad midagi vaatama, üks

link viib teisele. Vahel läheb täitsa käest ära, ise ka ei tea mida loed.

Ants – ta rääkis jumala tõest juttu. Võtad ühe asja lahti, aga võid netti tundideks jääda,

unustad ennast ära. Võid mitu tundi mingeid asju lugeda, ei tea kust.

Vlad - Youtube`ist võib tõesti leida kanaleid, millest on raske välja tulla. On olemas selline

fenomen, et oled kuskil Wikipedia lehel ning liigud sealt järgmisele lingile ja nii mitu korda-

lõpuks loed aatomifüüsikast, millest mitte midagi aru ei saa.

Magnus – kunagi tegin Twitterisse kasutajakonto – teismeline tüdruk. Algul mõtlesin et see

on lihtsalt lahe ja naljakas. Aga üleöö tekkis sinna paartuhat jälgijat. Ja siis pandi lugu

ajakirjandusse. Kaur Kender hakkas muga sõbrustama, kutsus kohvikusse ja siis lõpetasin

ära.

Juri - mulle meeldib see, et ETV+ on sisse elanud ning paljud kutsuvad seda juba meie

kanaliks. Aga mu vanaema ütles, et Euroopa laguneb kohe ära ja et Ameerika põleb, ta nägi

seda ETV+ pealt.

1.2 Reservväelased

Reservväelaste vestlusgruppides osalesid noormehed vanuses 21-24 aastat, kes kõik olid

ajateenistusest vabanenud aasta tagasi. Veidi üle poole neist olid asunud edasi õppima

ülikoolis/kõrgkoolis. Kõige populaarsemateks erialadeks on majandus ja infotehnoloogia.

Õpitakse ka informaatikat, masinaehitust, maaehitust, matemaatikat, ajakirjandust.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 28

Töökohtadest oli populaarseim turvafirma; töötati ka ehitusel, kinnisvaramaaklerina,

elektrikuna, baarmenina.

Õppima mindi eriala põhiliselt sellepärast, et eriala meeldis; et see on perspektiivikas ala,

toob hästi sisse, töökohti jätkub, sugulased/tuttavad töötavad sellel alal ja on soovitanud.

Töökoht valiti sellepärast, et antud erialaga seonduv kutsekool on juba lõpetatud ja taheti

erialasele tööle minna; töö toob hästi raha sisse; töö meeldib – on nii töö kui hobi korraga;

töökoht võimaldab eesti keelt õppida.

Töövälisel ajal peeti kõige olulisemaks perekonda ja sõpru. Perekonna all peeti silmas nii

elukaaslast kui vanemaid. Kui vanemad elasid maal, siis käiakse neil abiks füüsilist tööd

tegemas. Väga olulise tähtsusega on ka sport. Keegi võistlussportlaseks ennast ei pidanud,

sporti tehakse oma lõbuks. Korvpall, jalgpall, jõusaal, süstaga aerutamine, jalgrattasport,

hommikune jooksmine, kergem sport mis käima tõmbab. Rõhutati, et varem tehti rohkem ja

tugevamalt sporti, nüüd surub elu peale, pole enam aega. Mõni noormees oli jõudnud end

juba niimoodi vigastada, et tugeval tasemel sporti teha enam ei saanudki.

Noormeestel on huvitavaid hobisid – käsitööõlle valmistamine ja sellega seonduva raamatu

väljaandmine; videoproduktsioon - reklaamklippide ja muusikavideote tegemine; jalgpalliga

seotud inimeste biograafiate lugemine; abipolitseinikuks olemine. Muusikasõbrad huvituvad

elektroonilisest muusikast või CD plaatidel olevast vanemast muusikast; raamatusõbrad

fantaasiarikastest ja ulmega seonduvatest e-raamatutest. Filme vaadatakse nii arvutist

(Netflix) kui ka kinos.

Infot ühiskonnas toimuva kohta saadakse põhiliselt internetist, aga vaadatakse ka telerit.

Tõsi, paljudel puhkudel eelistataksde järelvaatamist endale sobival ajal. Lisati ka, et uudiseid

meeldib rohkem lugeda kui vaadata/kuulata. Lehti loetakse internetis, peamiselt Postimeest.

Ajakirjandustudeng loeb ka Äripäeva ja Päevalehte; samuti ERR-i ja Reutersi uudiseid. Teised

loevad uudiseid peamiselt Delfist (erinevatelt alalehtedelt majanduse ja tehnika kohta).

Spotifyst kuulatakse muusikat. Youtube’st vaadatakse jutusaateid ja spordikanaleid, mida ise

valitakse. SoundCloud – inglisekeelsed jutusaated. Redit.com – hea inglisekeelne

uudistekanal, vali vaid valdkond mis sind huvitab. The Guardian – inglisekeelne

uudisteportaal. Tööga seonduvalt külastatakse müügiportaale, õlleteemalisi blogisid.

Raadiot kuulatakse veidi rohkem kui vaadatakse telerit. Hommikuti autos tööle minnes

eelistatakse kuulata Sky+ kanalit, venekeelne noormees nimetas Russkoje Radiot.

Usaldusväärsetest kõneisikutest ei osatud õieti kedagi välja tuua. Mainit Lauri Hussari nime,

kuid ka seda eelkõige sellepärast, et ta oli kellegi isiklik tuttav.

Tambet – telekat ei vaata sellepärast, et ajad ei sobi, järele vaadata pole mõtet, võid ju ise

netist uudiseid lugeda. Ammu enne seda on kõik teada, kui teleka juurde jõuad.

Sander – noored tahavad multitaskida, telekas ei võimalda seda. Raadiot kuulad hommikul

autos, uudiseid loed telefonist kui ootad bussi. Telekas – mine kindlal ajal kindlasse kohta ja

tegele ainult sellega.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 29

1.3 Tegevteenistuses olijad

Scoutspataljoni tegevväelased pidasid oma tööd sportlikuks, osades rühmades sai töö ajal nii

palju trenni teha, et pärast tööd puudus vajadus lisatreeningute järele. Teistes rühmades kus

oli treeningut vähem, tahtsid noormehed peale tööd veel individuaalselt trenni juurde teha,

et tööga paremini hakkama saada. Oli neid, kes tahtsid õhtuti kasarmust eemale, vaatasid

niisama ringi, käisid looduses, lugesid raamatut, vaatasid arvutist filme, kuulasid muusikat.

Ega Paldiskis elades vaba aja sisustamiseks palju valikuvõimalusi olegi, üritati mingitki

tegevust leida. Nii mõnigi poiss tegi õhtusi trenne just sellepärast, et vaba aega

mõistlikumalt sisustada. Spordialadest olid populaarsemad jooksmine, jõusaal, korvpall,

võrkpall, aga ka ekstreemsport, ujumine, või lihtsalt kätekõverduste tegemine. Hip-hop

muusika meeldib, muusikavideod. Filmidest eelistati põnevikke, sõjafilme. Komöödiad ja

õudusfilmid on rämps. Filmid valiti selle põhjal, mida on reklaamitud ja tutvustatud, kus

mängivad head ja tuntud näitlejad. Teatris käidi viimati põhikooli ajal.

Informatsiooni ühiskonnas toimuva kohta hangitakse netist – Postimees, Delfi, Õhtuleht,

Elu24. Netist jälgitakse ka maakonnalehti, oma kodukoha uudiseid. Facebooki kasutatakse

põhiliselt sõpradega suhtlemiseks mitte uudiste hankimiseks. Uudiste saamiseks külastatakse

Twitterit rohkem kui Facebooki. Youtube ei ole väga populaarne, vahel vaadatakse

muusikavideoid. Telerit ei vaadata, kui, siis harva Sõdurikodu kohvikus. Raadiot ei kuulata.

Muusikat kuulatakse jooksmise ajal MP3 pealt.

40-aastane vestlusgrupis osaleja erines noorematest täiesti. Info tuleb telerist. AK uudised,

Kanal 2 ja TV 3 uudised, muud saated ka, ETVst Foorum. Päevalehte (paberleht) loeb enne

tööleminekut, netist vaatab delfit ja postimeest. Facebooki kontot pole, vahel vaatab

Youtube’st videoid. Hommikuti tööle sõites kuulab autos Sky+ hommikuprogrammi.

Siim – sport, sport, sport, muuks aega pole. Käid peale tööd trennis ära, ei jõua muud enam.

Käin individuaalselt trennis, rühmatööd ei tee. Jooksmas, jõusaalis. Spordin sellepärast, et

siis jõuab kaitseväe töös ennast rohkem liigutada. Kui sporti ei tee, siis saad siin küll

hakkama, aga vaevaliselt. Tervislik on ju ka. Enne magamaminekut vaatan arvutist filme.

Taavi - meie rühmas tuleb nagunii palju sporti teha, trennid 3 x nädalas, vabal ajal eriti

jooksma enam ei lähe, maratonijooksja tüüp ei ole. Liigun niisama ringi. Kuna siin elan, siis

kasarmus ei viitsi olla, sõidan ringi, vaatan mis toimub. Vaatan filme ja loen raamatuid ka.

Praegu ilusate ilmadega käin vanu mahajäetud sõjaväehooneid vaatamas, et kuidas vanasti

need asjad käisid. Pankrannikul grillimas. Nädalavahetuseks lähen koju. Siis ka sõpradega

koos. Klubiinimene ei ole, niisama oleme koos.

Martin – ma käin jooksmas. Kui pundi kokku saab, mängime korvpalli, võrkpalli. Mõnikord

sõidame Tallinna kinno. Nädalavahetuseks koju, sõpradega koos, peret pole. Vahel loen

raamatuid, Kolumbia narkoparuni kohta lugesin viimati, eelmisel sügisel. Meeldis.

Toomas – noores põlves sai kergejõustikus käidud, 6 aastat sõitsin tsikliga. Siis kolisin,

seltskond muutus, hakkasin muusika vastu huvi tundma. Mängin kitarri bändis, 11 aastat

juba, soolokitarri.

Maario – sporti peale tööd eriti ei tee, teeme töö ajal. Peale tööd kasarmust eemale. Mere

äärde, grillima, liiva peale õlut libistama – üritad tegevust leida. Nädalavahetustel kodus.

Sõpradega koos käime mööda Eestit ringi. Viimati käisime Lätis, niisama piiri lähedal

jalutasime, et näha mis väljaspool Eestit toimub.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 30

August – ma teen küll pärast tööd sporti, töö ajal on see selline ebaregulaarne, 2 korda

nädalas. Sellest ei piisa. Ma tahan iga päev trenni teha, et siin hästi hakkama saada. Käin

jooksmas, jõusaalis. Muusikat kuulan siis kui jooksen. Filme vaatan arvutist õhtul enne

magamaminekut. Ma siin ei ööbi, tund Tallinna, ega õhtu väga pikk enam olegi. Raamatuid

loen meelsasti, ajalehti ei loe. Viimati lugesin „Euroopa sügist“ – must stsenaarium Euroopa

tuleviku kohta – majandus kokku kukkunud , EL-is ainult Poola ja seegi kiusu pärast.

Siim – ajateenistuses pidime kõik kohustuslikus korras Aktuaalset Kaamerat vaatama, nüüd

enam telekat ei vaata. Huvi teleka vastu kadus siis ära kui hakkas see Ukraina teema, 6 kuud

järjest ühte ja sama. Ma vaatan netist uudiseid. FB kontot pole.

August – selleks et adekvaatset pilti maailmaasjadest kätte saada peaks 3 erineva riigi

uudiseid jälgima, mu vanaisa ütleb nii ja ma usun teda. Kui vaatad ainult Delfit, siis sealt

tuleb risti vastupidist sellele mis tegelikult toimub. Naine räägib mulle uudiseid - ei tea kust

tema neid saab.

2 Gümnaasiumiõpilaste tulevikukavatsused

2.1. Mida planeeritakse teha pärast gümnaasiumi lõpetamist

Eesti gümnaasiumide noormeeste valdavaks plaaniks oli pärast gümnaasiumi lõpetamist

kõigepealt ajateenistuses ära käia, seejärel ülikooli või kutsekooli edasi õppima minna.

Ajateenistuses taheti sellepärast kohe ära käia, et saab selle kohustuse kaelast ära ja

seejärel oma eluga edasi minna. Tuttavad ja sõbrad on seda soovitanud, hiljem on palju

raskem end tsiviilelust lahti rebida - kool pooleli, pere olemas. Mõned noormehed

põhjendasid ajateenistusse minekut ka kui võimalust saada ajapikendust otsustamaks, mida

pärast kooli tegema hakata, mida edasi õppima minna. (Mõni noormees oli isegi

gümnaasiumisse läinud ainult sellepärast, et saada ajapikendust mõtlemiseks, millise

erialaga elus edasi minna). Osad poisid oleksid tahtnud küll ülikooli minna, aga arvasid, et

nagunii ei saa sisse; ollakse liiga laisk, et ülikoolis õppida - seega ajateenistus oleks parim

valik. Ideaalvariandina nähti võimalust kõigepealt sisseastumiseksamid mõnesse kõrgkooli

ära teha, siis ajateenistuses ära käia, seejärel koolis õppimist jätkata. Kohe peale

gümnaasiumi lõpetamist on koolis õpitu paremini meeles, lihtsam sisseastumiseksameid

teha.

Vene gümnaasiumide noormeeste hulgas oli ajateenistusse minek vähem populaarne, see ei

olnud kõigile üldsegi iseenesestmõistetav. Valdavalt sooviti kohe jätkata mõnes ülikoolis või

rakenduslikus kõrgkoolis, kas Tartus, Tallinnas või hoopis väljaspool Eestit. Mõni noormees

plaanis peale gümnaasiumi Eestist üldse ära Soome või Saksamaale kolida. Kuid oli ka

noormehi, kes teadsid täpselt, et lähevad kõigepealt ajateenistusse - kel oli soov minna

hiljem kõrgemasse sõjakooli, kes tahtis spordiroodus paari kuu jooksul trenni teha, kelle

unistuseks oli Kuperjanovis snaipriks saada. Paaril poisil oli õppimisest isu nii täis, et nad olid

valmis kohe tööle minema. Kes oli kooli kõrvalt tööl käinud, leidis, et töötamine lihtsal kohal

ei pruugigi nii õudne olla. Piisab kui läbida mingid kursused ja siis saaks paljusid meeldivaid

asju oma kätega teha – toitlustusest ehituseni.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 31

Markus – kohe Tartu Ülikooli, arstiteadust. Mul nii suur huvi selle eriala vastu. Mul pole

midagi ajateenistuse vastu, huvitav ajaviide, aga ma mõtlen, äkki saan arstiteaduskonnas ka

sõjameditsiini baaskursuse võtta. Pealegi kui minna arstiks õppima, siis ei pea ajateenistusse

minema, võib minna aga ei pea.

Mihkel – ajateenistusse, saada seal vajalikke oskusi ja ennast arendada, et edasises elus

paremini hakkama saada. Õppida paremat ajaplaneerimist, täiskasvanuks saada. Siis ülikooli,

kõrgemasse tervishoiukooli.

Sander – kõigepealt ülikooli sisseastumiskatsed ära teha, siis ajateenistusse ja siis ülikooli,

kus koht valmis. Küberkaitse tundub huvitav, mul suur IT huvi, süvaõppega

programmeerimine huvitab, ajateenistuses küberkaitse valdkond tundub sobiv.

Tomi – ajateenistusse, aga ei tea veel, kas kohe peale gümnaasiumi, sest laual ka välismaa

ülikool, kuhu võiks proovida. Olen mõelnud EOG/erioperatsioonigrupi peale, see pakub huvi,

aga reaalne ajateenistuses viibimine näitab, kas see huvi säilib.

Andrei – ei tea veel, mida õppima lähen ja ei tea seda ka, kas lähen kohe ajateenistusse või

mitte. Ma tean, et ühest küljest on ajateenistus ajaraiskamine, ka riigi raha raiskamine,

teisest küljest jälle vajalik ka. Ma ei tea veel, mul aega ka.

Pavel - ma lähen spordikompaniisse. Kuna ma tegelen spordiga, siis minu elu seisneb

enamasti erinevate võistluste jaoks valmistumises. Olümpiakomitee poolt kirjutatakse ette

ning ma lähen suvel 2-2,5 kuuks ajateenistusse. Läbin noore ajateenija kursuse ning pärast

seda saadetakse kohe reservi.

2.2. Mis on määravaks elukutsevaliku tegemisel

Noormehed soovisid teha midagi, millel on praktiline väärtus, mida saab teha oma kätega,

mis pole liiga teoreetiline ega sisalda paberimajandust. Parem veel kui saab teha asju nii

kätega kui ka arvutit kasutades, programmeerida. Näiteks toodi ameteid nagu tuletõrjuja,

politseinik, sõdur, mehhatroonik, ehitaja, pagar. Praegused tugevad spordipoisid mõtlesid ka

elukutselise sportlase karjääri peale, või vähemalt treeneri või kehalise kasvatuse õpetaja

ameti peale.

Mõned noormehed (eesti gruppides) olid jõudnud kas iseseisva loogilise arutluse tulemusena

või riigikaitseõpetaja toetusel arusaamisele, et praeguses keerulises poliitilises olukorras pole

midagi konkreetsemat kui peale ajateenistuse läbimist sõjakooli minna ja relv käes Eestit

kaitsma hakata, kui selleks vajadus peaks tekkima. Vene grupis oli samuti sõjakoolihuvilisi.

Nende arutlustes ei olnud esikohal niivõrd patriotism, vaid rohkem huvi kutselise

kaitseväelase ameti vastu või arusaam, et kutselise kaitseväelasena on kindlustatud stabiilne

töökoht ja sissetulek.

Infotehnoloogia valdkonda peeti populaarseks, prestiižseks, millel on perspektiivi, ühiskonnal

selle järele vajadus, makstakse hästi. Kes juba varases lapsepõlves oli hakanud arvutimänge

mängima, nendel oli sealt tulnud huvi IT valdkonna vastu. Sõjamängud tekitasid huvi relvade

vastu, see viis üldisema huvini sõjanduse, IT, küberkaitse vastu.

Kui Eesti noormehed tunnistasid, et nad on oma edaspidiste valikute tegemisel vanemate ja

sugulaste soovitusi kuulda võtnud, siis vene noormehed väitsid vastupidist. Vene noormehed

kahtlesid, kas nende vanemad oskavad neile head nõu anda. Eesti noormehed ei häbenenud

tunnistada, et näiteks huvi juura vastu tekkis just tänu juristist sugulasele; majandust

plaanitakse õppima minna tänu sellele, et vanemad töötavad selles valdkonnas; et isa

suunas alale, millel on Eestis perspektiivi.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 32

Nõustuti ka sellega, et õpetajatelgi on oma mõju - just matemaatikaõpetaja oli pannud pähe

mõtte hakata tegelema logistikaga. Vene noored võtsid vastutuse oma valikute osas enda

peale – vanem põlvkond ei ole nende tahtmiste ja eelistustega ühel lainel.

Soov välismaale õppima minna sai julgustust asjaolust, et koolis käidi avatud ülikooli raames

rääkimas õppimisvõimalustest välismaa ülikoolides - tunduvalt lahedam kui õppimine Tartu

ülikoolis on õppimine Rootsis või Inglismaal - rohkem valikuid, kõrgem tase, saab keele suhu,

uus ja huvitav keskkond elamiseks.

Sageli lähtusid noored eriala valikul eelkõige huvist vastava valdkonna vastu. Teati täpselt, et

tahetakse minna õppima riigiteadusi, meditsiini, ajakirjandust, kunsti, näitlemist,

lennukipiloodiks, laevakapteniks, teha midagi sotsiaalsfääris, tehnoloogiavallas.

Pavel- ma arvan, et me oleme sellises vanuses, et vanemad ei oma enam suurt rolli meie

otsuste langetamisel.

Vlad – kui tulevikus osutub, et need otsused, mida ma olen vastu võtnud, osutuvad valeks,

siis keda ma süüdistan, kui tegelikult võtsin need otsused vastu ainult vanemate

mõjutusel/sunnil?

Aleksei - minu arvates on elulaad viimase kahekümne aasta jooksul nii muutunud, et

vanemad ei saa ega oskagi meile midagi soovitada.

Patrik –sõduriks saamise tahet kindlustas riigikaitsetund, see andis huvi juurde. Olen

Kaitseliidus ka juba. Kaitseliidus huvi elukutselise kaitseväelase ameti vastu aina suureneb.

Karl-Jaagup – tahaks minna ärijuhtimisse või pangandusse. Teine suund oleks kõrgem

sõjakool peale ajateenistust. Mõlemad soovid on tulnud mu loogilisest mõtlemisest –

vaadates poliitilist olukorda ja võrreldes seda 2. maailmasõja eelse ajaga, siis mõtled – kas

minna sõjakooli ja kaitsta Eestit, või teha hunnik raha ja ehitada endale Teravmägedesse

punker. Aga noh, relv käes kaitsta, see on konkreetne. Strateegiamänge olen ka harjutanud.

Karl – ajateenistusse ja siis sõjakooli, et tegevväelaseks hakata. Olin 7-aastane kui hakkasin

juba sõjanduse vastu huvi tundma. Mul oli tööõpetuse õpetaja kaitseliitlane, ta võttis mind

laagritesse kaasa, hakkas meeldima. Püssid ja püssimängud. Poistemängud. Olen sellises

laagrite keskkonnas üles kasvanud.

Artjom – mul plaanis minna sõjakooli. Mulle meeldib see valdkond. Ema alguses muretses ja

ei tahtnud lubada, et saadetakse kuskile ohtlikku kohta. Kolm aastat võttis tal aega enne kui

leppis minu valikuga. Halb asi on see, et pärast sõjakooli lõpetamist peab jääma kümneks

aastaks Eestisse, ei tohi välismaale ära minna.

Juri - sõjakool on variant minu jaoks, kuna täpselt ei tea veel, kuhu edasi minna õppima.

Seal saab lihtsa vaevaga kõrghariduse, sul on olemas kindel töö, oled riigitööline- stabiilne

elu.

Stas - stabiilsuse mõttes on sõjakool hea variant, kuid olen aru saanud, see ei ole minu

jaoks. Ma tahan midagi huvitavat. Kaitseväes on täielik allumine, nagunii ei ole võimalik

saada kõige kõrgemaks juhiks. Mingisuguseid otsuseid vastu võtta ei saa. Mõnele see

meeldib, et ei pea ise mõtlema ja sinu eest otsustatakse kõik ära, mulle ei meeldi.

Vlad - olen sõjakooli mineku peale mõelnud, kuid mind teeb murelikuks see, et sõjaväes on

väga tugev hierarhia. Ei saa kindraliks enne kui oled teatud hulk aastaid töötanud. Astudes

sõjakooli sa tead täpselt, kes sa oled kahekümne aasta pärast. Kui aga lähed tsiviilerialale,

siis kujutad ikka ette, et tõused kiiremini. Sõjavägi on hea, aga ta võtab sinult unistused.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 33

Markus – ülikoolikatsed ära teha ja ajateenistusse. Zooloogia või meditsiin. Keegi pole

soovitanud, see mu oma huvi. Tahan ikka teha seda mis mulle meeldib. Meditsiin meeldib ja

on ühiskonnas nõudlust ka.

Magnus – tervise tõttu ajateenistusse ei saa minna. Mul selgroovigastus, see annab praegugi

tunda. Tahaks õppida midagi kunstivaldkonnaga seonduvat. 2017. saan teha katsed Viljandi

Kultuuriakadeemiasse. Kui sisse ei saa, või kui saan sisse aga seal ei meeldi, siis järgmisel

aastal saan lavakasse proovida. Tahan mingit vabagraafikuga asja elus teha, mulle ei sobi

kindlate töötundidega töö, päevast päeva rutiin. Tahaks, et kogu aeg toimuks midagi, et

kogu aeg oleks tore.

2.3. Ootused tööandja suhtes

Ei tekkinud ühist seisukohta, kumb on töö valikul olulisem – töö sisu või töö eest makstav

tasu. Mõningase arutelu järel jõuti arusaamisele, et tahaks ikka meeldivat tööd teha. Mõnda

aega võiks ju teha tööd, mis eriti meele järele ei ole - juhul kui selle eest palju makstakse.

Siis saaks raha investeerida ja lõpuks ikka hakata endale meeldivat tööd otsima. Loodeti ka,

et kui teed tööd, mis sulle väga meeldib, küll leiad võimaluse ka sellel alal palju raha teenida.

Tööandjalt oodati eelkõige ausust – et ta oleks palgaga aus, et firmas/asutuses valitseksid

kindlad reeglid, et ootused ja sihid oleksid selged ja arusaadavad; et kollektiivi eesotsas

oleks juht, mitte ülemus ning et juhtimine oleks läbipaistev. Väga oluliseks peeti sõbralikku

kollektiivi, et uustulnukat heatahtlikult vastu võetaks, talle tööülesandeid tutvustataks; et

valitseks võrdne kohtlemine. Noored tahaksid töötada ettevõttes, kus oleksid arengu- ja

karjäärivõimalused, kus nende ideid kuulda võetaks. Meeldiv oleks töötada firmas, kus

töötajate väärtused ja ettevõtte väärtused kokku langeksid; et töö mida tehakse on

ühiskonna jaoks ka vajalik. Sooviti ka paindlikku tööaega, rutiinivaba ning erinevaid tegevusi

võimaldavat tööd.

Headeks töökohtadeks peeti: ärijuht, disainer, töö meditsiinivaldkonnas, fotograaf, kunstnik,

meediaspetsialist, ajakirjanik, ajaloolane, IT spetsialist, spetsialist tehnilise järelevalve alal,

piloot, tüürimees, laevakapten, kinnisvaraspetsialist, muusik, gümnaasiumi õpetaja, töö oma

väikeses erafirmas, olla ise tööandja, taluperemees.

Halvad tööd: ukselt uksele müüja, torulukksepp, prügiautojuht, kärulükkaja, koristaja,

kassapidaja, lihttööline, kiirtoidurestorani töötaja, väiksepalgaline töö, surnuaiavaht,

poliitik(!), politseinik, taksojuht, kokatädi, lasteaiakasvataja, põhikooliõpetaja, rutiinne töö

8st -5ni, liinitöö, must füüsiline töö.

Viljar - õllepruulikoda Põhjala, väiketootmine - ise asjatavad seal, käivad laatadel oma

tooteid müümas, tundub kihvt ja toob hästi sisse.

Rainer - kinnisvaraga tegelemise kogu tsükkel – ehitusest kuni ostu-müügi- vahetuseni

meeldiks. Tuttavad tegelevad sellega – jälgivad turgu, hindu, teavad millal on hea aeg

korterit osta, millal müüa, millised on head rendihinnad. Tundub huvitav.

Magnus – ma ei tahaks igavesti töötada kellegi heaks. Alguses küll, aga hiljem pigem ajan

kesisemalt läbi, aga tahan ikka iseseisvalt edasi minna, mitte kellegi alluvusse tööle jääda.

Pigem ise tööandja olla.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 34

Ants – põllumajanduses on lihtne raha teenida. Oled traktorist, suvel saad väga palju palka,

teed kõvasti tööd, talvel elad sellest rahast ja puhkad. Kui sul on oma talu, palju maad, siis

võid rikkaks saada.

Markus – Eesti Mereinstituudis on hea töötada. Saad kala püüda ja kalu uurida. Vaba

töögraafik.

Juri - kui minust saab tüürimees, siis on sellega selgus majas - saab reisida mööda maailma.

Kui oled kapten, siis võid teha tööd ükskõik kus maailma punktis. Peale inglise keele oskuse

ei ole rohkemat vaja.

Vlad - pärast McDonalds`it ma sain aru, et tavaline töötaja on natuke lihtsam olla. Kui ma

ajan kakskümmend kotletti maha või põletan restorani maha- põhimõtteliselt on minu

vastutus väga piiratud, tööandja aga peab selle asja korda ajama. Ma olen hakanud suure

ettevaatlikkusega vaatama perspektiivi olla iseendale tööandjaks.

2.4. Missioonitundest tehtav töö. Huvi paramilitaarses struktuuris

töötamise vastu

Tuletõrjujaks võiks õppida, aga tuletõrjujate ja päästjate palgad on väga madalad, ei vasta

töö tegelikule ohtlikkusele. Varustus ja töötingimused on halvad, riskid suured. Seda tööd

saab ainult väga tugevast missioonitundest teha.

Politseiniku töö seisnes noorte arvates selles, et sõidetakse öösiti autoga ringi ja korjatakse

purjus alaealisi ja asotsiaale kokku, et neid kainestusmajja viia. Selline imago on tekkinud

politseis töötavatelt inimestelt saadud info põhjal. Taolisel tööl ei nähta militaarse asjaga

suurt seost. Hoopis huvitavam oleks töötada politsei erirühmas K-Komandos.

Abipolitseinikuna võiks missioonitundest töötada kui soovitakse anda oma panust Eesti

turvalisusesse. Seda peeti väga heaks organisatsiooniks. Selline arusaam tuli jällegi

tuttavatelt, kes ise selles organisatsioonis on ja selle üle väga uhked on. Kelle jaoks on

pagulased ja nende poolt tehtavad teod probleemiks, ärgu minge Odini sõdalasteks vaid

hakaku abipolitseinikuks ja turvaku meie ühiskonda. Osad noormehed olid valmis minema

Kaitseliitu või abipolitseinikuks mitte niivõrd missioonitundest vaid lootuses sealt leida tõelist

actionit, nii tore on tulistada ja asju õhku lasta. Samas, üks ei sega teist.

Pavel - mina vaatasin seda K-Komando varianti. Selleks on kõigepealt vaja olla kuskil viis

aastat tavalises politseis. K- Komandos on ainult teatud hulk kohti, ja kandideerida saab

sinna ainult siis, kui keegi neist jääb vanaks või on võimetu edasi jätkama. Võib juhtuda, et

jääd 10-15. aastaks ootama, see kahandas soovi.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 35

3 Kuidas reservväelased on end pärast ajateenistust sisse

seadnud

3.1 Mis oli määravaks praeguse tegevusala valiku tegemisel

Mitmed vestlusgruppides osalenud noormehed õppisid ülikoolis või kõrgkoolis. Õpitava eriala

valikuni oli jõutud gümnaasiumi ajal, mõningatel juhtudel ka põhikoolis. Valdavalt tugineti

iseenda otsusele, põhiargumendiks eriala meeldivus. Õpetajaid kaasati otsustusprotsessi

harvem, suuremad mõjutajad olid vanemad. Kõige põhjapanevam argument oli vanematel

see, et nad ise töötavad antud valdkonnas, see on kasulik, turvaline töö edaspidiseks.

Mõned noormehed olid enne ajateenistusse minekut kutsekooli lõpetanud ja nüüd otsustanud

õpitud erialal tööle asuda. Kellel erialalist haridust ei olnud, see otsustas minna sinna, millega

tal eelnevalt juba kokkupuuteid oli olnud, kus töötasid tuttavad ees, või sinna, kus maksti

kõrgemat palka. Vene noormees soovis töötada eestikeelses kollektiivis, et keel paremini

selgeks saada.

Kes õppisid ülikoolis, arvasid, et nemad on oma lõpliku valiku teinud, vähemalt valdkonna ja

eriala suhtes. Kes töötasid endale meeldivas töökohas, need soovisid seal edaspidi hakata

tööalast karjääri tegema, ametiredelil kõrgemale tõusma, valdkonda vahetada ei kavatsetud.

Need inimesed, kes olid töökoha peamiselt parema palga pärast valinud, olid kõige altimad

möönma, et nende tööalane valik ei pruugi lõplik olla. Tahetakse kuskile edasi areneda,

midagi juurde õppida, see võib olla ka muus valdkonnas.

Karl-Kristjan – läksin peale gümnaasiumi majandust õppima, ise ka ei tea miks. Eriti ei

teadnudki, mida tahan, majandus tundus kindla peale minek. Tundub et olen õigel teel, aga

miski eriti silmi särama ka ei löö. See pole päris see, mida elult ootan, aga no eks see ole

kasulik eriala. Kui keegi mulle mingit muud asja pakuks, ma ei läheks, olen nii kaua juba

õppinud seda majandust. Lõpetan ikka kooli ära, pole mõtet visata minema see vaev, mida

näinud olen.

Pavel – vanemad mul majanduse lõpetanud, veidi mõjutasid. Paar esimest aastat küll

mõtlesin, et miks ma seda õpin, aga nüüd saan aru, et see on kasulik eriala. Sobib mulle, ei

kahetse.

Tambet – pärast gümnaasiumi mõtlesin Kõrgemase Sõjakooli astuda, aga ajateenistus

kustutas selle soovi. Sain aru, et ei soovi endale sellist elustiili. Et seon end nii pikalt

lepingutega – see polnud motiveeriv. Ka ei sobi see, et pead kogu aeg ühest kohast teise

paiknema, perega ei saa kogu aeg liikuda. Tegelikult see 3 a. leping oligi kõige hullem. Kui

seda poleks olnud, siis oleksin proovinud. Tegevteenistus on ikka midagi muud kui

ajateenistus. Aga ma polnud ikka piisavalt kindel, et seda lepinguvärki endas maha suruda ja

ei proovinud. Kuna ehitusega olin eelnevalt kokku puutunud ja see meeldis ka, siis läksin

ehitust õppima. Siiani rahul, õige valik.

Daniil – turvafirmas meeldib mul töötada, aga tegelikult tahaksin sõjakooli minna. Ei oska

hästi keelt, valisin turvafirma, kus eestikeelne kollektiiv, õpin keelt, lähen sõjakooli.

Ajateenistuses tuli see mõte, et tahan edasi sõjakooli minna. Saad nooremleitnandiks, juba

siis saad head palka, töö pole nii raske ka.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 36

Sander – kui räägime Kõrgema Sõjakooli haridusest – ega sul tsiviilis ei ole selle haridusega

midagi teha. Ei ole nii, et oled sõjakoolis midagi õppinud ja võid selle haridusega tsiviilis ka

kuskile minna. Tsiviilhariduse puhul on erinevate valdkondade vahel kergem manööverdada.

3.2 Mis on määravaks töökoha valiku puhul. Ootused tööandja suhtes

Töökoha valiku puhul on pigem määravaks töö meeldivus, töö sisu, kui töö eest makstav

palk. Ei peetud normaalseks elada nii, et saad küll palju raha, aga teed tööd, mis

absoluutselt ei meeldi. Töös peab visiooni nägema. Ei usutud, et oleks võimalik head tasu

saada töö eest, mis üldse ei meeldi. Sa lihtsalt ei tee seda tööd siis hästi, ja kes halvasti

tehtud töö eest ikka head palka maksab. Oma alustavas ettevõttes tuleb kõvasti tööd teha

praktiliselt ilma tasuta; kui töö on ka hobi, siis rahast niipalju ei hoolita.

Need inimesed, kes olid töökoha peamiselt parema palga pärast valinud, olid seisukohal, et

kui ikka saad head raha, siis võid kehvemat tööd ka teha. Ei saa ju nii elada, et teed oma

unelmate tööd, aga saad selle eest mõnisada eurot kuus, millega pole võimalik ära elada.

Ega lepingud ja trahvid (lepingu enneaegse lõpetamise eest) Kaitseväge ka lõpmatult ei

päästa. Nad lihtsalt peavad palku tõstma. Inimesed maksavad oma trahvi ära ja lähevad ikka

tsiviili tööle, palga pärast. Tsiviil võtab hea meelega Kaitseväest inimese, kellel on 90 inimese

juhtimise kogemus.

Sooviti tööle asuda meeldivasse kollektiivi. Tööandjalt oodati eelkõige sõbralikku ja

heatahtlikku vastuvõttu. Sooviti, et tutvustataks tööülesandeid, selgitataks töö sisu. Hea

oleks kui töö antaks eelmise töötaja poolt üle, koos väikeste näpunäidete ja vihjetega.

Kindlasti meeldiks selline töökoht, kus esitatakse huvitavaid väljakutseid, mis annavad

võimaluse edasi areneda, karjääri teha. Vähetähtsad pole ka head töötingimused, lisaks

normaalsele töökeskkonnale vajalike vahendite ja tööriistade olemasolu. Tööandjalt oodati

ausust. Kui juba mingis palganumbris kokku lepiti, siis eeldatakse et selline palk ka ausalt ja

õigeaegselt välja makstakse. Taheti, et tööandja oleks usaldusväärne, tagaks töötajale

kindlustunde, et tema töö ja stabiilne sissetulek säilivad, ei hakata kohe muudatusi

(halvemuse poole) tegema.

Tanel – 70%/30% töö sisu kasuks. Turvatöötaja palk pole just kõrge, aga töö meeldib.

Daniil – 80%/20% töö sisu kasuks. Kaitseväes pole suured palgad, aga mulle meeldib see

töö.

Karl-Kristjan – mingist piirist alates raha ei mängi enam üldse rolli. Kui töö on ikka täiesti

vastuvõetamatu, siis ükskõik kui suurt palka makstakse, ma ei taha seda tööd ikka teha. Töö

sisu igal juhul on esiplaanil.

Kaarel - lepingud ja trahvid ongi sellepärast välja mõeldud, et Kaitsevägi kaotaks muidu kõik

- nii oma väljaõppele kulutatud raha kui ka tööjõu.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 37

3.3 Missioonitundest tehtav töö. Valmidus töötada Eesti riigi heaks

kutselise kaitseväelasena

Missioonitundest oldi valmis töötama mõnes valdkonnas, mis endale huvi pakub, mida hästi

osatakse, mis meeldib, on hobiks, millega tegelemise puhul loodetakse iseennast edasi

areneda. Missioonitundest tehtava töö eest loodetakse tasu saada mingis muus vääringus

kui rahas. Näiteks muusik saab tasutud aplausiga, õpetaja õpilastelt tuleva tänutunde ja

säravate silmadega, abipolitseinik adrenaliinirohkete töötundide ja rahva austusega, päästja

rahulolutundega, et said nõrgemaid aidata.

Missioonitundest tehtav töö samastati paljuski vabatahtliku, tasuta tehtava tööga. Sellist

tööd oldi valmis tegema lühikest aega – alustades Teeme ära! talgutest osavõtmise,

lõpetades ajateenistuses käimisega.

Valmidust Eesti riigi heaks töötada väljendati erinevatel tasanditel. Oldi valmis pakkuma oma

parameediku oskusi, kuna need oskused olid omandatud ajateenistuses; oldi valmis minema

katastroofikolletesse appi kui riik taolist abi konkreetselt küsib; oldi valmis töötama riiklikus

meediakanalis, ministeeriumis, mõnes muus avaliku sektori valdkonnas oma erialal. Poliitiku

karjäär ei huvitaks.

Ajateenistuse ajal tehti kõigile ettepanek jätkata teenistust Eesti Kaitseväes kutselise

kaitseväelasena, tutvustati karjääritegemise võimalusi, jagati infot, millised ametikohad

vabad on ja keda vajatakse. Meie vestlusgruppidest osavõtjad olid kõik loobunud. Ühel

noormehel oli küll siiani kindel soov minna edasi Kõrgemasse Sõjakooli ja asuda tööle

kutselise kaitseväelasena, aga tema unistused olid senini jäänud nõrga eesti keele oskuse

taha. Mõned eestikeelsed noormehed olid mõelnud sõjakooli ja Scoutspataljoni peale, aga ei

sobinud 3-aastane leping. Tartus elavad noormehed pidasid Paldiskit ja Tallinna

ebasobivateks töökohtadeks. Kooli lõpetanutel hakkas kahju enne ajateenistust koolis käidud

ajast – milleks seal sai aega raisatud kui nüüd õpitud erialale tööle ei lähe. Tutvusringkonnas

on mitmetel tegevväelasi, oli võimalik nende elu kõrvalt vaadata ja jõuda järeldusele –

tahaks ikka ise oma elu kujundada, oma elu peremees olla. Mõni noormees oleks

missioonitundest valmis töötama kutselise kaitseväelasena kuni pool aastat, kauem mitte,

sest kaitseväelase palk on alla Eesti keskmise, ei tõmba. Kaitseväes on kõige kõrgemad

palgad IT erialal töötajatel, aga sealne palk 900 eur bruto on kordades väiksem kui IT

spetsialisti oma erasektoris. Ettepanekuga kutselise kaitseväelasena jätkata tuldi

ajateenistuses välja valel ajal, liiga hilja, poisid jõudsid juba tundma õppida kaitseväe

pahupoolt – asjatut ajaraiskamist ja organiseerimatust, kehva varustust.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 38

4 Suhtumine ajateenistusse

4.1 Gümnaasiumiõpilaste ootused seoses ajateenistusega

Gümnaasiumiõpilased tahtsid ajateenistuses erialaseid oskusi omandada. Oldi teadlikud, et

ajateenistuses on erinevad suunad, et saab spetsialiseeruda näiteks juhtimise, meditsiini,

ehitusoskuste õppimisele.

Loodeti saada praktilisi oskusi – kuidas metsas ellu jääda, esmaabi anda, kuidas

meeskonnana koostööd teha, meeskonnavaimu arendada; kuidas teha koostööd selliste

inimestega, kes sulle üldse ei meeldi; oskust alluda seal kus on ette nähtud. Usuti, et

ajateenistuse läbinu on reaalses sõjaolukorras võimeline olema võtmeisik, kes teab, mida

teha ja mida tegemata jätta, et garanteerida nii enda kui teiste ellujäämine.

Vene noormehed lootsid ajateenistuse ajal eesti keelt õppida. Ülikooli astumiseks oleks vaja

keeleoskust just praktilises keskkonnas arendada.

Loodeti ka füüsiliselt edasi areneda.

Noored olid kindlad, et ajateenistus valmistab neid ette edaspidiseks iseseisvaks eluks –

õpetab enesedistsipliini, ajaplaneerimist; muudab inimese igas mõttes täpsemaks, ei õpeta

ainult kellaaegadest kinnipidamist vaid õpetab ka ennast konkreetsemalt ja selgemalt

väljendama, iseennast ja oma käitumist jälgima.

Ajateenistus annab noore mehe imagole juurde – sõjaväes käinud inimene on mehistunud,

saab oma riigile tulevikus kasulik olla. Venekeelses grupis lisati, et ajateenistujatesse

suhtutakse ühtaegu nii positiivselt kui ka ettevaatlikkusega, peljatakse eestlaste negatiivset

suhtumist.

Kuigi ajateenistuse läbinutelt oldi kuuldud, et enamus ajateenistuse ajast olevat tühi

istumine, ainult alguses on trenn ja tegevus, arvati, et ehk läheb neil paremini, et neil pole

vaja rumalusi välja mõtlema ja suitsetamist õppima hakata, et nalja saaks.

Kaarel – ma ei usu et ajaplaneerimist seal õpid, seal järgid käsku ja teed mida kästakse.

Karl-Jaagup – aga kui sulle antakse mingi kellaaeg ja sa pead selleks ajaks kindlasti kuskile

jõudma siis see õpetab.

Hagar – olen nõus, et sõjavägi muudab inimest igas mõttes täpsemaks. Füüsiline ka paraneb,

nägin seda meie matemaatika õpetaja pealt. Ta polnud enne ajateenistust just kõige peenem

poiss, aga peale ajateenistust oli igati korrektne, seisis tunni alguses ilusti käed selja taga ja

jalad õlgade laiuselt harkis, ilusa kõva häälega rääkis.

Valmar – mina tahaks juhtimist õppida. Tahan 11-ks kuuks minna, et rohkem just seda

juhtimist õppida. Tahan võimalikult palju sõjaväelist karjääri selle aja jooksul teha.

Markus – mina läheks 8-ks kuuks Kuperjanovisse ja rügaks tööd teha, ma ei taha kedagi

juhtida.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 39

Pavel - minu arvates on sõjavägi paljude noormeeste jaoks koht kus saada mehelikumaks.

Enne sõjaväge paljud elavad sellises keskkonnas, kus nad on ümbritsetud oma sõprade ja

vanematega, tihtipeale nende eest võetakse otsuseid vastu ja nad istuvad päevad läbi kodus.

Sõjaväes pead igal juhul tegema füüsilist trenni, see muudab paljusid noormehi paremuse

poole.

Juri - mulle tundub, et ajateenistus on nende jaoks, kellel puudub iseseisvus. Kui olen juba

iseseisev inimene, siis minu arvates see aasta läheb kaotsi. Kui minu õpingud kestavad viis

aastat, siis miks ma pean sõjaväkke minema tingimata õpingute ajal? See ei ole otseselt

halb, kuid õpingud jäävad seisma ja sa kaotad aasta.

Vlad - olen täheldanud, et mida paremini inimesed elavad, seda vähem tahavad nad minna

sõjaväkke. Need kelle sissetulek on keskmisest kõrgem, suhtuvad sellesse perspektiivi

suhteliselt halvasti ja loodavad, et sinna läheb keegi teine. Mulle tundub, et enamasti vene

poisid lähevadki ajateenistusse. Paljud eestlased keda ma tean, pürivad selle poole, et sõita

ära Euroopasse. Venelaste seas ei ole see kinnisideeks saanud.

Al - olen kuulnud, et paljud ei taha minna sellepärast, et teenistus kestab kaheksa või

rohkem kuud, kuid kogu action toimub esimese nelja kuu jooksul- sõduri baaskursuse ajal.

Ülejäänud viie kuu jooksul ei toimu seal midagi ning see on paljudele vastukarva.

Artjom – mõned poisid lähevad just sellepärast ajateenistusse, et õppida eesti keelt. Ise

töötasin kuus kuud hotellis ning sain aru kui tähtis on praktika. Tuled tööle ning kõik

ümberringi on eestlased ning nii saad hea praktika, mitte tuim õppimine koolis.

4.2 Reservväelaste muljed ajateenistusest ja suhtumine

reservõppekogunemistesse

Vestlusgruppidest osavõtnud reservväelased olid ajateenistuses viibinud 2014-2015. aastal

kas 8 või 11 kuud. Noormehi oli Kuperjanovi pataljonist, Tapa suurtükipataljonist,

Tagalapataljonist, Viru Jalaväepataljonist, Vahipataljonist, Vahipataljoni sõjaväepolitseist.

Enamasti oli igal reservväelasel midagi positiivset oma ajateenistusest meenutada: äge,

meeldis, sai huumorit, tore seltskond, vägev kogemus, teistsugusesse maailma minek,

positiivsed tunded, sõduriromantika, sai uusi häid sõpru, tegevväelastega sai ka hästi läbi.

Kõige väärtuslikemaks peetud oskused, mida ajateenistuses omandati: distsipliin,

suhtlemisoskus, planeerimisoskus, juhtimiskogemus, enesekehtestamine, toimetulek

meestega, kes midagi teha ei taha, oskus inimesi motiveerida – neid oskusi saab tavaellu

kaasa võtta. Kellel õnnestus parameedikuks õppida, olid ka väga rahul. Elustamisoskust on

päriselus juba päriselt ka vaja läinud. Relvaõpet peeti huvitavaks. Sai isegi sõjaväelist

karjääri teha. Füüsiliselt saadi tugevamaks. Vene noormehed õppisid eesti keelt.

Negatiivse poole pealt rõhutati asjaolu, et pärast kolme esimest kuud hakkas asi venima,

kogu seal õpetatu oleks saanud kiiremini selgeks teha. Eriti tüütu oli baaskursus, oleks kohe

võinud seersandikursusega alustada ja pigem seda pikendada. Seal jäi asju pooleli, mida ei

saanud lõpuni selgeks. Juhtimist näiteks oleks võinud rohkem õpetada. Baaskursus oleks

võinud vähemalt ilma kirjalike eksamiteta olla. Eks alguses oli ajateenistuses paljudel raske –

võõras keskkond, kodustest eemal, liigne distsipliin. Jõhvis oleks toit võinud parem olla.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 40

Leiti, et ajateenistus on noortele meestele vajalik. Tegemist on ühe vajaliku perioodiga

inimese elus – nüüd nad teavad kuidas sõjas ellu jääda, saadi elementaarsed oskused,

kuidas kriisiolukordades hakkama saada. Kaitseväes tehakse tihtipeale tobedaid asju, palju ja

rutiinselt, ja siis hakatakse aru saama, kuidas asjad elus ei tohiks käia, annab kogemust

kuidas teiste vigadest õppida. Seal jõutakse arusaamisele, et elus tahetakse rohkem oma

peaga teha, mitte tobedaid käske täita.

Reservõppekogunemisi peeti vajalikuks, pigem oldi valmis sinna minema kui kõrvale hoidma.

Eriala koha pealt vajalik, asjad muutuvad kiiresti, kogu aeg tuleb midagi uut peale. Mis 11

kuuga omandatud, see läheb kiiresti meelest ära. Iga järgmise aasta lend võib ajateenistuses

juba teistsugust väljaõpet saada. Vähemalt kaks aastat peale ajateenistust peaks RÕKile

minema. Kõik siiski ei olnud valmis nii tihedasti õppekogunemistel käima – see segab era- ja

tööelu, pole ka majanduslikult motiveeriv.

Kordusõppus võiks olla kaasaegne, osa sellest võiks läbi viia interaktiivselt, nii et ise ei pea

kohale minema, teoreetiline pool netis. Metsasoleku aega võiks selle võrra lühendada, neljast

päevast piisaks. Kellel rohkem huvi ja võimalusi, nemad võiksid 2 nädalat metsas veeta ja

rohkem õppida.

Raido – sõdurielu romantika meeldis. Kus sa ikka satud kell 4 öösel taevast vaatama. Oleks

rohkem tahtnud metsas olla kui kasarmus. Palju sõjalisi kogemusi sain – raketiga lasta,

kuulipildujat täristada, sain rohkem kogemusi kui teised, mulle lihtsalt anti asju teha.

Vaatasid minu peale – see tüüp ei vaidle vastu, las teeb, talle vist meeldib. Ma ei usu, et

edaspidises elus mulle raketiheitja sülle satub, aga kui satub, kasutan, seal pole midagi

keerulist.

Karl-Kristjan - enne kaitseväge arvasin, et see on mõttetu ajaraiskamine. Aga kui seal juba

olin, siis mõtlesin, et ma ei saa seal olla ja hädaldada ja oodata, millal välja saan, ja kui ise

positiivselt asjasse suhtusid, siis oligi huvitav.

Daniil – Kuperjanovis olin kuulipildur. Mulle meeldis, aga mul oli sellepärast raske, et ei oska

nii hästi eesti keelt. Õppisin seal keelt juurde, tuli kasuks, nüüd saan turvatöötajana töötada.

Tambet – Tapal, luurekompaniis rühmaülemana sain juhtimiskogemust, manageerimisoskust

– kuidas erinevad situatsioonid tuleb enne läbi planeerida; suhtlemis- ja juhtimisoskust.

Raske kui alluvad teevad, mida tahavad ja sa pead vastutama. Aga õppisin selliste

olukordadega toime tulema. Tsiviilellu sain kogemusi, kuidas keerulises situatsioonis

paremini toime tulla.

Kaarel – Kuperjanovi jalaväepataljon, 8 kuud. Tankitõrjuri abi. Sealt juhtimiskogemust ei

saanud. Aga mulle meeldis, kaitseväe läbimine oli mul eelnevalt planeeritud, teadlikult

tahtsin enne ülikooli ära käia. Meeldis, et sai ennast proovile panna nii füüsiliselt kui

vaimselt. Need pikad kuni 50-km-sed rännakud – pärast seda hea tunne, surusin end läbi

sealt. Vaim oli tugev, ei andnud raskusele alla.

Sander – 8 kuud Staabi IT meeskonnas. Sain sealt huvi tehnika vastu, pani mind ülikoolis IT

alaseid lisaaineid võtma. Sain füüsiliselt tugevamaks. Sain sõjaväelist karjääri ka teha,

lõpetasin kapralina. See tegi meele rõõmsaks.

Maido – jalaväekompaniis miinipilduja rühmas sihtur. Kui läksin kaitseväkke, ma ei teadnud

sealsest elust midagi. Seadsin endale eesmärgiks kõik seal pakutava endale selgeks teha.

Algus oli raske, ootasin et läbi saaks, aga siis tuli harjumus, lõpuks huvi ka, sest sain uusi

sõpru juurde ja tegin rohkem trenni ka. Enne oli mul tervis kehv, kaalusin väga vähe, olin

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 41

närviline. Seal asi stabiliseerus, võtsin kaalus juurde, vaimne tervis läks paremaks. Enne ei

jõudnud joosta, ärritusin kergesti.

Daniil – mulle meeldib, ma läheks igal juhul RÕK-ile. Mulle meeldib sõdurielu, ja õhtune

hümnilaulmine. Ja mulle meeldib uue tehnikaga kursisolemine, uus sidetehnika. Kui ma seda

ei tunne, siis tahan tundma õppida. Oleks kohe pikemalt õppusel.

4.3 Tegevteenistuses olijate muljed, suhtumine ajateenistusse

Tegevteenistujate vestlusgrupist osavõtnud noormehed olid ajateenistuses olnud Kuperjanovi

Jalaväekompaniis, Kuperjanovi Tagalakompaniis, Viru Jalaväepataljonis, Vahipataljonis,

Suurtükipataljonis. Enamus aastatel 2014-2015, üks vanem osavõtja aastatel 1997-1998. Oli

meenutada nii meeldivat kui mitte nii meeldivat, aga tagantjärele ajateenistuse aega

hinnates oli ühine seisukoht selline, et ajateenistuses ei ole vaja vinguda ja viriseda, tee ära

mis sul kästakse teha, saa oma asjadega hakkama, ole ise normaalne, siis sind ei karistata

ka. Kõige eredamate mälestustena meenutati, kuidas karmides ilmastikuoludes tuli läbi teha

raskeid rännakuid, kuidas sai võimsatest relvadest lasta, kuidas tuli toime tulla verinoore

rühmajuhina, kuidas saadi tuttavaks paljude uute toredate inimestega, kuidas ülemad

nöökisid linnalubadega, kuidas ajateenistuse lõpukuudel ei toimunud enam midagi peale aja

surnukslöömise.

Noormeeste kohustuslikku ajateenistust peeti riiklikust aspektist õigeks ja poiste jaoks

kasulikuks. Paljud poisid ei oska ju midagi praktilist teha, eriti linnapoisid. Nad ei oska isegi

puid lõhkuda. Ajateenistuses peavad nad oma mugavustsoonist välja tulema, õppima asju

tegema, võtavad kaalus alla. Ajateenistus tekitab iseloomu – alguses poiss nii vaikne, ei

räägi sõnagi, lõpuks hakkab teistega täiesti vabalt suhtlema, muutub päris normaalseks.

Vene kutid ei oska keelt, käivad ringi, sõnastikud kaasas, küsivad eestlaste käest, kuidas

midagi öelda. Ajateenistuse lõppedes rääkis nii mõnigi päris head eesti keelt. Muidugi oli ka

neid, kes keeleõppest ei huvitunud.

Toomas – kõige eredam mälestus – külma ilmaga õppusel kätekõverdused terve jaoga,

rännakud. Tagantjärele mõistan, milleks see ajateenistus on, ta kasvatas iseloomu. Kui seal

olin, suhtusin apaatselt, tegin ära mis oli vaja, ei lasknud ennast morjendada sellest, et keegi

läheb õhtul koju, aga ma pean jääma seinu nühkima. Ei näinud mõtet sellel vingumisel.

Praegu mõtlen ka, et ajateenijad ei peaks virisema, vaid asjad lihtsalt ära tegema..

Siim – tšill oli see kui aeti anekdoodijutte. Ei meeldinud idablokk, seal lollid inimesed, kes

raiskavad su aega, söövad närve ja midagi ei tee.

August – meeldis NAK-i aeg. Väljaõpe oli küll raske, pidi öösiti palju jala käima ja kogu aeg

olema valmis sõdima, aga kogu aeg oli selge siht silme ees. Teadsin, et kui teen asja ära,

teen hästi ära, saan oma pagunid peale, saan reedel välja, linnaloale. Pärast baaskursust

hakkas kõik alla käima. Õppisin parameedikuks ja siis ei toimunud enam midagi. Paar viimast

kuud ei antud midagi enam teha. Väljakutset polnud. Selles pettunud.

Toomas – ajateenistust tänapäeva noortel meestel vaja. Näen piisavalt tänava peal selliseid

mehi, kellest saad aru, et nemad ei jaga elust mitte midagi. Need kindlasti ajateenistuses

käinud pole.

Mario – ikka on kasulik. Mitte nii nagu Lätis, kus palgaarmee. Kui keegi ära võetakse, siis

see on Läti, neil ainult väike profiarmee. Aga meil tublid ajateenijad, kes osutavad vastupanu

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 42

August – Ma olen teisel arvamusel. Ajateenijaid on igasuguseid, need idabloki omad ei saa

millestki aru. Aga on ka sellised, kes tulevad, tahavad teha. Meil NAKi ajal oli kõva punt koos.

Nüüd professionaalina vaatan, kuidas professionaalid ründavad. Nii kiiresti, et ajateenijad ei

jõua oma kaitset üles panna. Terve Kevadtormi aja ajasime ajateenijaid täie kiirusega taga,

nad ei jõudnud midagi ette valmistada. Õppus pandi vahepeal seisma, et nad saaksid aega

ette valmistuda. Tegelikult üks väike kompanii professionaale on efektiivsem kui terve

brigaad veoautodega ja AKdega relvastatud ajateenijaid. Võiks rohkem valida, keda nad

ajateenistusse võtavad.

5 Kokkupuuted ja suhtumine Eesti Kaitseväkke

5.1. Gümnaasiumiõpilased

5.1.1. Kaitseväe imago gümnaasiumiõpilaste silmade läbi

Gümnaasiumiõpilaste arvates on Eesti Kaitseväel hea imago. Kaitsevägi tekitab kindlustunde,

tead et keegi kaitseb sind. Eesti Kaitsevägi on piisavalt tugev, et hoida vaenlast piiri taga

kuni NATO väed appi jõuavad. Kaitsevägi on küll väike, tal vähe masinaid, maavägi

peamiselt, aga maaväelaste imago nii eestlaste endi kui muude militaarringkondade seas

väga hea – professionaalsed jalaväelased. Isegi prints William on öelnud, et eesti sõdurid on

parimad maailmas. Arvult on Eesti Kaitsevägi väike aga suhtarvult suur – Eesti elanikkonna

kohta on meil päris suur kaitsevägi. Eesti riik panustab küllaltki palju oma kaitseväkke, nii

inimesi kui raha, aga kaitseväele peaks ikkagi rohkem raha eraldama, 5% SKP-st oleks

paras. Oleks vaja rohkem tanke ja muud kaasaegset relvastust muretseda, kuigi tõsi,

viimastel aastatel on palju uuendusi tulnud relvastuses.

Sotsiaalmeediakanalitest Eesti Kaitseväge jälgides jääb mulje, et kõigil on seal väga tore olla.

Igasugused aktsioonid ja tegevused mis neil seal toimuvad, tunduvad huvitavad. Õpetest on

tehtud videod, kus räägitakse, et kõik läks väga hästi, sõdurid on väga targad. Ei usuta, et

ajateenistus Eesti Kaitseväes nii kole oleks kui see vene sõjaväes on. „Dedovštšina“ kui see

üldse olemas on, on pigem leebe.

Eestikeelsetele gümnaasiumiõpilastele mõjus Eesti Kaitseväe kuulumine NATOsse

julgustavalt – internatsionaalne võimekus, normaalne kaitsevägi, rohkem toetust ja

varustust. Kui midagi juhtub, NATO kaitseb meid. Teisest küljest, eks meilt oodatakse midagi

vastu ka, kohustusi saame juurde, vabadusi võetakse ära. Youtube’s Sõdurilehe kanalil

näidatav Kevadtorm koos välismaa sõjaväelastega jätab meist vaenlasele ohtliku mulje.

Välismaalased kiidavad kõigile Eesti sõdureid, see kindlasti parandab imagot. Eesti Kaitsevägi

omakorda annab NATOle juurde - meil mehi vähe, aga aitame siis IT-alaste teadmistega.

Venekeelsete gümnaasiumiõpilaste rühmas oli samuti küllaltki positiivne suhtumine Eesti

Kaitseväkke. Noormehed olid käinud Paldiski sõjaväeosas klassiekskursioonil, seal nähtu

jättis hea mulje. Nad olid kursis sellega, et välismaised militaarringkonnad eesti sõdureid

kiidavad. Väga õrnalt julgeti siiski välja öelda ka kriitilisi mõtteid: Eesti Kaitsevägi on

mõttetult väike ja nõrk.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 43

Arutelu NATO- liikmesuse mõju üle Eesti Kaitseväe imagole ja prestiižile lõi venekeelse

rühma noormeeste kired lõkkele. Rühmas jäädi erinevatele arvamustele. Üks osa arvas, et

kuna me oleme NATO liige, siis meid ei saa enam „vennaliku hõlma alla“ tagasi kutsuda nagu

Pätsu ajal tehti; et meile tullakse appi kui vaja, ja sellest ei kujuneks enesetapjalik sõda.

Teine osa oli veendunud, et NATO ja Eesti Kaitsevägi on kaks erinevat asja. Kui Venemaa

Eestit ründaks, siis NATO ei jõuaks appi tulla; ja kas nad tahaksidki tulla. NATOst pole meile

mingit kasu, maksame sinna suuri summasid, aga kaitset ikka pole. Ja milleks NATO Eesti

raha kasutab – seina ehitamiseks Venemaa ja Eesti vahele! Ei jõutud kuidagi üksmeelele,

mille jaoks seda seina ehitatakse, kas illegaalse immigratsiooni tõkestamiseks või kaitseks

Venemaa sissetungi eest. Osad noormehed leidsid et immigratsioon on suurem probleem kui

Venemaa võimalik sissetung, teiste jaoks vahet ei olnud.

Magnus – Marina Kaljurand käis meil koolis rääkimas, et ei ole nii, et oleme meie ja on

nemad, NATO. Meie olemegi NATO. Oleme suures tervikus, see annab meile tugevustunde.

Oleme vägevamad.

Karl – kaitseväelasi kiidetakse, aga kui linnas käid ja reedeti sõdurid koju lähevad, siis nad

suitsetavad, sülitavad maha, hoiavad kätt taskus. See viib küll imago alla. Mõnele tahaks

öelda, et kui sul on vorm seljas, siis pead käituma nii, et tsiviilisikule jääks sinust hea mulje.

Muidu arvatakse, et kaitsevägi ongi selline loivajate seltskond.

5.1.2. Gümnaasiumiõpilaste suhtumine Kaitseliitu

Eestikeelse grupi noormeeste suhtumine Kaitseliitu oli väga positiivne. Kuna mitmed

noormehed olid ise Kaitseliidu töös osalenud, osati päris täpselt kirjeldada, mida see

organisatsioon endast kujutab. Teati, et see on vabatahtlik liit, arvult väga suur. Nii eesti kui

vene grupp väljendasid arvamust, et kuna Kaitseliitu minnakse vabatahtlikult, siis seal

tehakse oma tööd paremini kui ajateenistuses olles. Oldi arvamusel, et enamus Eesti

kaitsevõimekusest tulebki Kaitseliidult, vähemalt Kaitseliidu abiga. Kaitseliit on eestlased ise,

terve rahvas, kes kaitseb ennast. Rahvalähedasem organisatsioon kui Kaitsevägi.

Huvilised poisid leidsid, et hea tahtmise juures leiab aega küll, et nädalavahetustel Kaitseliidu

üritustes osaleda. Kui Facebookis aega ei raiska, siis võib metsas käia, õppida varustust

tundma, vaadata, mida vanemad olijad teevad. Kui on huvi militaaria vastu, meeldib mundrit

ja relva kanda, siis Kaitseliit on just õige koht, kus õppida, kuidas Eestit kaitsta. Info õppuste

kohta liigub Facebookis selle grupi kaudu, kuhu sa kuulud.

Venekeelses grupis oli vähem neid, kes Kaitseliidust midagi teadsid, aga üldine suhtumine ei

olnud sugugi halb. Peeti igati arusaadavaks, et venelased on Eesti riigile vähem lojaalsed kui

eestlased, aga otseselt midagi halvustavat ei olnud kellelgi Kaitseliidu kohta öelda.

Venekeelses grupis oli ka paar Kaitseliidu liiget, kes jagasid oma vahetuid muljeid venelasena

Kaitseliidus olemise kohta. Kuna venelasi on Kaitseliidus vähe, siis tundsid nad end

priviligeeritud seisundis olevat. Kui Eesti ühiskond näeb vene inimest, kes suhtub Eesti

ühiskonda heatahtlikult, siis seda hinnatakse väga kõrgelt. Kui venelane teeb Kaitseliidus

midagi isamaalist, siis tema tegu hinnatakse kõrgemalt kui sedasama oleks teinud eestlane.

Samas – psühholoogiliselt on venelasel Kaitseliidus raske olla. Sa tunnetad, et on olemas

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 44

eestlased, ja on venelased, kes eestlasi aitavad. Eestlased ei pea venelasi halvaks, aga on

selline hoiak: „nemad on küll meiega, aga nad ei ole ikkagi meie“.

Vene koolide õpetajad suhtusid Kaitseliidus olevatesse õpilastesse huvi ja lugupidamisega,

kaasõpilased erinevalt. Kes Kaitseliidust midagi ei teadnud, kel puudus huvi selle

organisatsiooni vastu, neile tegi klassivenna kuulumine Kaitseliitu pigem nalja. Samas -

tõsiselt halvustavat suhtumist ei oldud tuntud.

Gregor – nagu riigikaitseõpetaja jutust aru sain – Kaitseliidu olemasolu ongi see, miks meid

kardetakse, mis jätab meist suurema mulje. Meil pole mitte üks sõjavägi vaid on ühine

rahvas, kes moodustab kaitseväe jõu.

Sander – üks asi on see kui sul on professionaalne sõjavägi, sa tead täpselt mida nad

teevad, teine asi see, kui ükskõik kuhu lähed, igast põõsast võib vend relvaga välja karata,

püss vastu vaadata. Vanamemm oma moosipurkidega toetab ka Kaitseliitu.

Magnus – hea võimalus noortele, keda vanuse pärast veel ajateenistusse ei võeta. Aga kes

on oma loomult patrioodid ja militaristid. Saavad kätt harjutada.

Vlad – venelane ja Kaitseliidus – see on nii eriline, et meilt käisid saksa ajakirjanikud

intervjuud võtmas. Sattusin Kaitseliitu läbi Noorkotkaste laagri. Kui olin 15, sattusin

külalisena laagrisse ning järgmisel päeval olin juba organisatsiooni liige. Liige olin kuni 18.

eluaastani. See oli väga vahva. Pärast seda oli vaja minna Kaitseliitu. See oli juba teistmoodi,

sest Noorkotka organisatsioon töötab sinu heaks, sõidutab ringi, lubab püssi lasta, annab

süüa, Kaitseliidus sina juba töötad organisatsiooni heaks.

5.2. Reservväelased

5.2.1. Üldine suhtumine Kaitseväkke

Reservväelaste suhtumine Eesti Kaitseväkke oli pigem positiivne – hea, et Eesti Kaitsevägi

üldse olemas on. Kui võrrelda riikidega, kus sõjaväge üldse pole, siis on imago muidugi hea.

Eks Kaitsevägi ise püüab ka oma mainet kõrgel hoida, tehakse reklaamiportaalides

tutvustavat reklaami, läbi õppuse Siil, läbi välismissioonide. Aga Eesti noorte silmis ei ole

Kaitsevägi eriti hea imagoga, noored ei taha sinna panustada, oma tulevikku Kaitseväega

siduda. Isegi 8-11-kuune ajateenistus tundub neile liiga pikk.

Ebapopulaarsus noorte seas peaks Kaitseväge tõsiselt mõtlema panema, mida siis valesti on

tehtud. Kust tuleb see üldine hoiak, et ajateenistus on meeletu ajaraiskamine, Kaitsevägi

üldse on lihtsalt ajaraiskamine. Miks pärast ajateenistuses käimist oleme isegi aru saanud, et

vaatamata mõningate kogemuste saamisele oli see tõesti tohutu ajaraiskamine.

Need noored, kellel Kaitseväega vähe kokkupuuteid, kes pole ajateenistuses käinud, nemad

virisevad kõige rohkem. Teisest küljest tuleb neist ka aru saada – inimesel on ambitsioon

teha midagi muud, sõjavägi trügib vahele, eks nad kiruvad Kaitseväge siis kõigile. Kaitseväe

imidž oleneb paljuski sellest, mida ajateenistuses käinud/ Kaitseväes töötanud oma

tuttavatele räägivad. Kui see on pigem negatiivne, siis on Kaitseväe halb imidž kerge edasi

levima.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 45

Eesti Kaitseväe kuulumine NATOsse annab kindlustunde. Kui meie panustame NATOsse, siis

nemad panustavad ka meisse. Loodeti, et liitlasvägede reageerimisaeg on muutunud piisavalt

lühikeseks, et jõutakse õigeks ajaks kohale. On tore, et eesti poisid saavad NATO tehnikat ja

lennukeid kasutada, Eesti üksi ei saaks sellist tehnikat poistele võimaldada; NATO taktikaga

kokkupuutumine annab kogemusi, koostöö on hariv, positiivne. NATOsse kuulumine annab

Kaitseväele prestiižsust juurde, eriti nende poiste silmis, kes ajateenistuses veel käinud pole.

Samas on meeldiv tõdeda, et NATO sõdurid on samasugused tavalised poisid nagu meie

omad, jooksevad õppustel koos, aga ei saa sugugi nii hästi hakkama meie maasikul kui meie

kohalikud poisid.

5.2.2 Reservväelaste suhtumine Kaitseliitu

Kaitseliitu kuulujatel läksid silmad särama kui nad Kaitseliidust rääkisid. Kaitseliit on fun ( vs.

ajateenistus on sundus). Kaitseliit on hobi, äge on nädalavahetustel metsas olla. Samas

lisati, see ei ole ainult meelelahutus ja militaarhuvi, mis mehed metsa viib. Seal on tubli

annus patriotismi, kõike tehakse vabatahtlikult ja südamega, motivatsioon palju kõrgem kui

Kaitseväes (ehkki sealne varustus on parem).

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 46

6 Töö kutselise kaitseväelasena

6.1 Gümnaasiumiõpilased

6.1.1. Mis seostub professionaalseks kaitseväelaseks olemisega. Kuivõrd

valmis kaaluma kutselise kaitseväelase karjääri

Gümnaasiumiõpilastel ei olnud väga süsteemset ettekujutust, mida professionaalseks

kaitseväelaseks olemine endast kujutab. Eesti gruppides kirjeldati seda pigem kui

ajateenistuse jätku, kus saab palju looduses olla, kus on vaja raskustele vastu panna, väljas

magada, külma kannatada, füüsiliselt tugev olla, aga ka üksteist poolelt sõnalt mõista,

koostöö peab sujuma ilma rääkimata. Samas, kui juba kaitseväes teenida, siis sooviks ikka

ülespoole jõuda - snaipriks või tippspetsialistiks; küberkaitse huvitaks; kindraliks ehk ei

tahaks, aga kolonelleitnandiks või majoriks võiks pürgida küll.

Vene grupis assotsieerus kaitseväelaseks olemine ohtliku rahateenimise viisiga, kus inimesed

saadetakse sõjakolletesse. Kui oled end sõjaväelase karjääriga kord sidunud, siis oled seal

elu lõpuni, sealt tsiviiliellu samale erialale naasta on raske, ei jõua teistele järele. Kõige

atraktiivsemaks peeti küberpataljoni ja erioperatsioonide gruppi, aga sinna niisama lihtsalt ei

saa, ei pruugi ka siis saada kui vajalik haridus omandatud on.

Umbes pooled eesti gruppide vestlejatest avaldasid arvamust, et oleksid valmis kutselise

kaitseväelase karjääri proovima, kas pikemaajaliselt või siiski pigem lühemat aega. Vene

grupis oli vähem huvilisi. Mõnel noormehel oli kindel teadmine, et jätkab tegevteenistuses –

juba lapsest saadik sõjaväelase karjäärile mõelnud, vastavas seltskonnas üles kasvanud.

Mõned arvasid, et kõigepealt tuleks ajateenistus läbida, eks siis paistab. Kõige rohkem oli

neid, kes arvasid – miks mitte, igasuguseid asju võib elus proovida. Suhtumisskaala teises

otsas olijad ütlesid kindlalt välja - isiklik elu, sotsiaalne elu on tähtsam kui kaitseväes

teenimine; puudub piisav patriotismitunne; olemuselt individualist, kollektiivne töö ei sobi,

kaitseväes ei saa nagunii teha seda mida tahaksid, populaarsematele töökohtadele on väga

suur konkurss (küberkaitse, eriväed, erioperatsioonide grupp).

Andrei - mina arvan, et tsiviilkirurgist on lihtsam saada sõjaväekirurgiks, vastupidi on

keerulisem. Kui sa oled sõjaväekirurg, siis sa hakkad tsiviilhaiglas end veidralt tundma.

Karl – 90% kindlusega lähen tegevteenistusse. 10% - kui mingi elukohavahetus tuleb või

mingi asi, mida ma praegu ette ei kujutagi. Mind motiveerib see, et olen sellega palju kokku

puutunud juba lapsest saati.

Sander – küberkaitses võiks olla kutseline kaitseväelane. Seal saab ikka koju ka minna õhtul

ja nädalavahetustel. Aga ma ei tahaks end sinna igaveseks siduda. Mingi hetke elus proovin

kaitseväelaseks olemist.

Rainer – kui saaks missioonile minna, siis pakuks huvi. Nagu käidi Afganistanis

Gregor, Karl-Jaagup – lühemat aega võib proovida. Sotsiaalne elu ja sõbrad vajavad ka

aega. Elukutselise kaitseväelasena ei tunneks end kõige paremini.

Andrei – sotsiaalne elu minu jaoks tähtis, ei saaks Kaitseväes olla 7 päeva nädalas, metsas

kogu aeg. Tahan asjadega kursis olla, ei saa elada, kui pole kursis sellega, mis muus

maailmas toimub.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 47

Rainer – väga raske on, kui pead kogu aeg olema koos teistega, pole aega, millal saad üksi

olla. Isegi siin metsalaagris tunnen, et tahaksin vahepeal üksi olla, mul läheb veresoon peas

lõhki kui üksi ei saa olla.

Pavel - on inimesi, kes ei oska mitte midagi teha, neil on lihtsam minna kaitseväelaseks. Töö

kutselise kaitseväelasena on lihtne, kuid samal ajal ka ohtlik rahateenimise viis. Inimesed

kes käivad kuskil sõjakolletes (mul näiteks käis sugulane Afganistanis raha teenimas), neile

makstakse väga hästi, kuid samas on olemas ka oht astuda miini otsa.

Ilja - sõjaväes teenimine on igaühe enda otsus. Kui aga mõelda sõjaväekarjääri peale, siis

võib juhtuda nii, et alguses oled rahul, kuid siis hakkab riikidevaheline konflikt ja sind

saadetakse kuhugi sõjakoldesse- siis enam teenimine ei meeldi. Kui oled sõjaväelase karjääri

endale juba valinud, siis see jääb. Ümberõppimiseks ei ole enam aega.

Deniss - sõjaväelaste tihedad komandeeringud ei ole mugavad neile inimestele, kellele

meeldib kodus istuda või perega aega veeta.

Al - Eestis on olemas küberpataljon, kuhu niisama lihtsalt sisse ei saa. Sinna saab ainult

haridusega. Küberpataljon on kõige parem asi, mis saab üldse olla. On vaja õppida

programmeerijaks, et sinust oleks seal kasu. Minu jaoks oleks see kõige optimaalsem

variant. Aga meil käis riigikaitse tunnis üks vahva mees ning ma küsisin tema käest, et

kuidas küberkaitsekeskusesse tööle saab. Ta vastas, et sinna ei saa kuidagi.

Stas - riigikaitsetunnis käis erioperatsioonide grupist inimene ja rääkis, et seal on valik väga

karm- ajateenistus peab olema läbitud, soovitavalt et oleks ka auaste, 11 kuud miinimum

pluss auaste. Kui sa oled kindel, et sa saad sinna, siis on see seda väärt. Garantii aga

puudub.

6.1.2. Kuidas gümnaasiumiõpilased iseloomustavad Kaitseväge kui

tööandjat

Kaitseväge peeti ausaks tööandjaks. Kaitseväes valitseb selgus, kindlad reeglid, ootused ja

siht on selged, arusaadavad. Palgaga ollakse aus, kindel palk, palga saab kindlal kuupäeval

kätte, mustalt palka ei maksta, mustalt inimesi tööle ei võeta. Pakub karjäärivõimalusi,

niipalju arenguvõimalust kui auastmeid on. Käsuahel on tugev, aga see, kui hea on

töökeskkond, sõltub paljuski inimesest endast ja tema otsese ülemuse isiksuslikest

omadustest. Usuti, et Kaitseväes valitseb inimlik suhtumine ja võrdne kohtlemine –

kahurilihaks ei aeta kedagi, keegi ei saa rohkem palka lihtsalt sellepärast, et ta on äge,

koheldakse auastmele vastavalt. Ka invaliidina saab Kaitseväes jätkata, kedagi ei aeta

tänavale. Erilisi suhteid töötajate vahel olla ei saa, kõik käib käsu järgi. Juhtimine ei ole

läbipaistev – keegi ei anna reamehele aru, miks ülevalt poolt mingisugused käsud tulevad.

Palk ei ole kõrge, töötajate ideid kuulda ei võeta. Erinevaid tegevusi võimaldavat rutiinivaba

tööd saavad Kaitseväes teha ainult tippspetsialistid (küberkaitses).

Magnus – riigikaitseõpetaja tutvustas materjale, kus oli välja toodud – hea palk

garanteeritud.

Rainer – hea palga mõiste väga suhteline.

Vlad - reameestele pakutakse suhteliselt halba lepingut. Sõjakooli lõpetanutele on aga

garanteeritud töökoht ja 1400 eurot pole paha.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 48

Juri - nii palju kui mina olen uurinud, siis see ei ole nii lihtne. Kuni 26. eluaastani sa üle

1600 ei hakka saama- pead tõusma auastmes jne. Minu arvates 18-28 on kuldsed aastad ja

kui sa raiskad neid selleks, et saada kõrgem auaste, ja vastu ei saa intellektuaalset arengut,

ja silmaring ei laiene ka, siis see ei tasu ära.

Stas - olen nõus, see on see, mis mind ka eemale peletas sõjaväelase karjäärist.

Sander - kui reamees ütleb, et toidupakk on nii vilets, et sured skorbuudi kätte ära, eks siis

panevad midagi sinna sisse. Niipalju ehk kuulatakse alluvaid.

6.2 Reservväelased

6.2.1 Mis reservväelastel seostub professionaalseks kaitseväelaseks

olemisega

Eestlased ei taha sõdida, eelistatakse oma elu elada rahus. Sellepärast ei saa öelda, et

kutselise sõjaväelase amet väga prestiižne oleks. Lisaks kurb tõsiasi, et tavainimesed ei teagi

täpselt, mida Kaitseväes tehakse. Kui Kaitseväge ainult Vabariigi aastapäeval esile

tõstetakse, siis ei saagi sellelt ametilt erilist prestiižsust loota. Suurem palganumber muidugi

muudaks asja prestiižsemaks. Teisest küljest, ega imidž täiesti negatiivne ka ei ole. Kui

ajateenijal munder seljas on, siis inimesed tulevad juurde ja kiidavad, tore, et meie riiki

kaitsete. Kui öelda, et Scoutspataljonis oled või Kõrgemas Sõjakoolis õpid, siis tunned

respekti enda vastu, sulle vaadatakse alt üles. Kui kaitseväelane mundris vastu tuleb, tahad

ennastki sirgemaks tõmmata.

Ajateenistus ei ole vabatahtlik. See muudab inimesed tegevteenistuse suhtes trotslikumaks.

Praktiliselt igaühel on Eestis võimalik ajateenistus läbida, kõik näevad, kuidas seal asjad

tegelikult on. Kui oleks nii nagu Ameerikas, et kõiki ei võeta, kõigile avasüli ei pakuta, peab

vaeva nägema, siis muutuks nii ajateenistus kui kutselise kaitseväelase amet

ihaldusväärsemaks.

Professionaalseks kaitseväelaseks olemine ei seostu ainult kõrgema tasemega, ohvitseriks

olemisega (auastmed, korrektsus, karjumine), enamasti seostub see värske õhu, metsa ja

relvadega, samuti noorsõdurite rutiinse väljaõpetamisega. Ja kui inimesele meeldib metsas

möllata ja tulistada, kui tal on kõrge rutiinitaluvus noorte väljaõpetamisel, kui meeldib

värskes õhus olla, n.ö. „kännu all“ elada, siis ta teebki seda tööd, ükskõik, kas seda peetakse

prestiižseks ametiks või mitte. Rohkemgi noori mehi teeks sellist tööd, kui töötasu parem

oleks, tühja sest prestiižsusest. Lepingu pikkus võiks olla paindlikum, ajaline leping 3 aastat

on liiga pikk. Tiksud seal edasi, kuigi oled juba ammu aru saanud, et sulle ei meeldigi „kännu

all“ istuda.

Professionaalse kaitseväelase töö sobib ainult teatud liiki inimestele – kellele põhimõtteliselt

meeldib töö kaitseväelasena. Kaitseväelase töö meeldivateks aspektideks on kindlustunne –

leping vähemalt 3 aastat, sisserännanu ei tee seda tööd sinu eest odavamalt ära; enda

julgeolek – oled Eesti riigile toeks ja iseendale ka, endal raskes olukorras julgem olla;

meeskonnatöö, korralik väljaõpe meeskonnas; juhtimisoskusi saab õppida ja arendada;

füüsiliselt aktiivne töö, palju aega värskes õhus; relvad, adrenaliin; reisimine, välisõppused,

lisaraha seal.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 49

Kaitseväelase töö ebameeldivate aspektidena toodi välja see, et sa oled seal kinni, oled

organisatsiooni liige, mitte indiviid; sa pead oma unistused ära unustama; karjääriredelil

tõusmine võtab kaua aega, see on poissmeheamet, segab pereelu; lepingusüsteem

muserdab.

Ajateenistuse ajal käis nii mõnelgi mõte peast läbi, et võiks tegevteenistusse jääda. See oli

nii nagu kooli ajal: mõeldi, mida sa õpetajana teistmoodi teeksid. Aga põhipõhjus miks mõte

katki jäi – kardeti, et seotakse end nii tugevalt ühe kindla valdkonnaga, mis jätaks väga vähe

otsustamisruumi oma tuleviku suhtes. Kui tavaülikoolis läbida mõni eriala, siis võimalik oma

isiklikku elu elada, säilib ka võimalus sõjakooli minna. Ei teki tunnet, et oled end millelegi

maha müünud, end jäädavalt sidunud.

6.2.2 Kuidas reservväelased iseloomustavad Kaitseväge kui tööandjat

Kui alustada sellest, mida reservväelased tööandjalt kõige enam ootasid – meeldivat,

paindliku graafiku alusel tehtavat tööd sõbralikus kollektiivis; organisatsioonis, kus visioon ja

arengukava on paika pandud, ja vastavalt sellele areng ka toimub; kus on kindel töö, mis ei

kao ära, võimalik karjääri teha ja ametiredelil tõusta; kus juhtimine on professionaalne, aus

ja läbipaistev; kus töö eest makstakse õiglast ja motiveerivat tasu, siis Kaitsevägi tööandjana

paljudes aspektides sellistele ootustele nende arvates siiski ei vasta.

Eesti Kaitseväes on võimalik töötada meeldivas sõbralikus keskkonnas kui oled kõrgemale

jõudnud, töötad kontoris, Peastaabis. Kõrgemale jõudmine võtab aga väga palju aega. Ei

saada aru, miks Kaitseväes nii aeglaselt arenema peab. Kuidas Eesti riik areneb, kui tema

kaitseväelased nii pikaldaselt edenevad. Kaitseväel on visioon ja arengukava olemas, aga

tundub, et praegu kõik seisab.

Sõbralikult võetakse Kaitseväkke vastu küll, aga jääb selline paha tunne – näe, püüdsime

järjekordse lollikese õnge. Kõik on sõbralik niikaua kuni miski valesti läheb, siis sõimatakse

kõva häälega. Karjääritegemise võimalusi on, aga väga piiratud valdkonnas.

Ülemustega ollakse rahul selles mõttes, et nad on ausad, tähtaegadest ja lubadustest

peetakse kinni, aga enamus kõrgemaid ohvitsere pole alustanud alt. Osad on teinud hüppe

nooremallohvitseride järelkoolitusel pärast kõrgkooli. Aasta aega on oldud Kõrgemas

Sõjakoolis, siis saadud kohe ohvitseriks. Kui aga ise pole töötanud reasõdurina, siis tulevad

alluvatega suured konfliktid. Alluvad on nii mõneski asjas targemad.

Kaitsevägi pakub kindlat tööd noortele inimestele, vanematega on asi keerulisem. Vanemad

inimesed, kes ei suuda tehnika arenguga kaasa minna, võivad jääda peagi töötuks. Kui oled

spetsialiseerunud vanadele sidevahenditele, siis saab vanu veel parandada niikaua kui neid

on, uutele sind enam ei võeta. Internetipõhisele sisevõrgusüsteemile ei peeta vanu

võimeliseks üle minema.

Ülemuste palgal pole viga, reamehe palk on liiga väike. Kaitseväes on fikseeritud töötasu,

pole võimalik rohkem tööd tehes rohkem teenida. Eraisikuna ka ei saa kaitseväe kõrvalt

ettevõtlusega tegeleda. Rahateenimise võimalused väga piiratud. Sissetulekut saab

suurendada ainult juurde õppides, et saada kõrgemat sõjaväelist auastet, aga see võtab 10

aastat aega, tsiviilis tuleb edu palju kiiremini.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 50

6.3 Tegevteenistuses olijad

6.3.1 Kuidas tekkis huvi kaitseväelase ameti vastu. Ettepanekud

ajateenistusest kohe edasi tegevteenistusse jääda

Pisik juba lapsest saadik sees, kaua aega juba on olnud soov saada kutseliseks

kaitseväelaseks. Poisikesena sai puupüssidega mängitud. See ei olnud mingi netis

mängimine, see oli päriselt, maastikul. Sõjafilme sai vaadatud, sealt nähtu põhjal hakkas

sõdurielu meeldima.

Võib-olla isa eeskuju. Isa pole küll sõjaväelane, on politseinik, aga relva kannab. Vaatasin

teda töötamas, relv meeldis väga. Isa ei soovitanud otseselt midagi, mõjus oma eeskujuga.

Meeldib kord ja distsipliin. Tsiviilmaailm jätnud sellise mulje, et seal ei olda eriti täpsed. Kui

sulle teiste inimeste järel ootamine ei istu, siis tuleb tööd teha üksi või valida töökoht, kus

täpsus on kõige olulisem. Oleks tahtnud Kunstiakadeemias sepakunsti õppida, aga kunstniku

elu on Eestis väga raske. Tuli teha ratsionaalne otsus – kaitseväkke tegevteenistusse ja sealt

edasi Kõrgemasse Sõjakooli.

Sõbrad on missioonidel käinud, on sellest rääkinud, tekkis ka suur soov minna. Kuni pole

peret ja kohustusi, seni võib teha tööd, mis meeldib, vahet pole, palju palka saab.

Enne ajateenistust jõudis noormees aasta jooksul 4-5 töökohta läbi käia, ehituse peal,

klienditeeninduses - miski ei sobinud. Ajateenistuses tundis ennast palju paremini, seal tulid

asjad palju paremini välja. Sai aru, et tuleb kaitseväkke edasi tulla.

Ei olnud paremat valikut. Ülikooli minna polnud plaanis, keskharidusega midagi eriti ei tee.

Kui relvad meeldivad ja meeldib aktiivne töö, mitte kontoritöö, siis on kaitsevägi parim

lahendus. Kindel töö, kindel palk, töö ei sõltu hooaegadest ja buumidest.

Kui ehituse peal tahta ausalt tööd teha, siis on seal raske – võidelda ebaausate

konkurentidega. Stressirohke. Lõpuks lähed ikka pankrotti ja on vaja kuskil mujal leiba

teenima hakata. Valik tuli enda jaoks ka ootamatult, kui avaldus saadeti Ämarisse. Või kas

ikka tuli? Omal ajal sai ju ajateenistusse ka vabatahtlikult mindud.

Ajateenistuses tehti paljudele ettepanek kaitseväkke edasi tööle jääda, aga selles uuringus

osalenutest ei kasutanud keegi seda võimalust. Soomuksihturile pakuti Viru Jalaväepataljonis

mehhaaniku abi abi kohta. Palganumber oli nii väike, et sinna ei kannatanud jääda. Pealegi

oli nagunii plaanis Scoutspataljoni teenima minna. Erioperatsioonigrupi värbajad käisid

eriüksuse katsetele kutsumas, ei olnud piisavalt huvi, et sinna minna. Põhiliselt aga pakuti

väga madalaid ametikohti, vähemalt nende noormeeste arvates, kellel soov Kõrgemas

Sõjakoolis jätkata, või kellel soov Scoutspataljoniga missioonile minna.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 51

6.3.2 Millist informatsiooni sooviti saada enne otsuse langetamist asuda

teenistusse kaitseväes. Mis on kaitseväelase töös meeldivat,

ebameeldivat

Enne kaitseväkke tööleasumist sooviti saada tõest informatsiooni, mis päriselt toimub, kuidas

tegelikkuses asjad käivad. Värbamiskeskuse inimesed peaksid värbama tulles kaasa võtma

vähemalt mõne inimese, kes päriselt töötab kaitseväes, teeb päriselt neid asju, mida

kaitseväes tehakse, ja teab, millest ta räägib. Praegu saadakse pärisinfot tuttavatelt, kes

asja tunnevad.

Kaitseväelase töös meeldib see, et see on aus ja kindel amet, riigitöö, pole hooajaline, kestab

pikemalt. Töö on liikuv, saab palju sporti teha, ennast füüsiliselt ja vaimselt proovile panna,

ei pea kontoris istuma. Samal ajal pole see ainult füüsiline töö, ta nõuab lahtist pead. Pole

nii, et antakse käsk kätte ja sa tuimalt täidad seda, ise peab kogu aeg kaasa mõtlema.

Tegelikult on see loov töö. Töö on vaheldusrikas, iga päev erinevad relvad. Võib-olla avaneb

võimalus missioonile minna. Kaitseväes tajutakse inimlikku suhtumist ülemuste poolt. Kui

vaja, nad tulevad sulle vastu. Normaalne seltskond, ei ole sellist tunnet, et hommikul ei taha

tööle minna. Palka pole palju, aga sa saad selle alati kindlal kuupäeval kätte.

Ebameeldiva poole pealt toodi välja see, et lubatakse asju, mida tegelikult pole. Lubati

missioone, et teete väljaõppe ja poole aasta pärast sõidate Liibanoni. Aga ei! Praegu ainult 1

rühmamissioon, 1 rühm pataljonist korraga väljas. Tuldi Charley kompaniisse, siis oli veel

lootust, et Charley saab oma rühma välja panna, aga paar nädalat hiljem öeldi – nüüd olete

tavaline valmisoleku üksus, niipea ei saa kuskile minna.

Kaadrivoolavus on teine ebameeldiv asi. Kui missioonid ära lõppesid, läksid vanad olijad

minema - need, kes olid 5-6 aastat olnud ja mitmel missioonil käinud. Nüüd ei saagi kaadrit

kokku, kogu aeg keegi kuskil puudu. Paar kuud mõni uustulnuk tiksub ja läheb siis minema.

Sellega seoses on sõduritevaheline koostöö kohati null. Kuulipildujate abide teema – tulevad

kogu aeg uued, aga keegi ei jää pidama. Mees pannakse kõige madalamale ametikohale, ta

ei saa seal hakkama, läheb minema.

Ja loomulikult on palk selle töö eest liiga madal.

6.3.3 Millised olid ootused kaitseväe kui tööandja suhtes, kuivõrd need

ootused täitusid

Kaitseväkke tööle asudes oodati tööandjalt kindlustunnet töökoha suhtes – et see töö oleks

pikemaks ajaks olemas, et töökoht ei kaoks ära, et sind ei koondataks. Sooviti saada

kogemusi professionaalse sõduriameti kohta. Loodeti eest leida professionaalset meeskonda,

head varustust, uusi väljakutseid – huvitavaid kohustusi ja ülesandeid; eeldati võimalust

palju trenni teha, põnevat metsaelu elada, uusi tutvusi saada. Need ootused üldjuhul ka

täitusid, mõni rohkem, teine vähem. Kindlustunde osas jäädi väga rahule, oldi kindlad, et kui

kaitseväelasega midagi juhtub, siis ei jäeta teda hätta, tema enda ja ta lähedaste eest

kantakse hoolt.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 52

Professionaalse sõduri ameti kohta on saadud piisavalt kogemusi; põnevuse ja huvitavate

kogemustega on nii ja naa. Neli päeva lükkad julgestusposti, viienda päeva hommikul 10

minutit kuni paar tundi põnevat aega – rünnak või kaitse. Aga see on ikka endas kinni ka,

kuidas oma peas läbi mõtled, mis on põnev. Kaasa töötades võib enda jaoks paljud asjad

põnevaks teha. Ega paugud ja luuramine ole ainsad põnevad momendid. Oleneb kui suur

õppus on. Kui suuri üksusi liigutatakse, siis sõduril rohkem seismise aega. Mida suurem

seltskond, seda väiksem osa sellest suurest seltskonnast saab põnevust nautida.

Professionaalne meeskond oli olemas, aga see jooksis laiali, kui selgus, et missioonidele

enam minna ei saa. Vanadelt olijatelt saadud kogemustest siiamaani palju kasu, hetkel aga

on enamus uued, kogemusteta olijad. Varustuse osas ootused ei täitunud. Ainukesed tõeliselt

head asjad on uued kiivrid, muus osas oli palju nurinat. Et relvad on aegunud ja

amortiseerunud, sellele leiti veel põhjendus – relvad on kallid, raha ei jätku, aga et

riidevarustus on hangitud niivõrd ebaprofessionaalselt – sõduripükstega pole võimalik metsas

mütata, need sobivad ainult kontoritöö jaoks; riided ei hinga – see pole mitte millegagi

õigustatud. Valed hanked, valed inimesed hangivad. Hankijateks võiksid olla inimesed, kes

ise põllu peal möllanud, nad teaksid, millist varustust, riietust tellida. Kui tellivad need, kes

ajateenistuseski pole olnud, siis ongi nii, et odavaim hange võidab, tegevteenistujatel pole

sellest hankest aga eriti kasu.

Mõned rühmad saavad töö ajal piisavalt trenni teha, nii nagu ette nähtud – 3 korda nädalas.

Oleneb, kes su rühmavanem on, põhiliselt kaadrist ju oleneb, kui palju saab trenni teha. Igal

pool võiks piisavalt trenne olla, osades rühmades ainult üks kord paari nädala tagant.

Kõige enam valmistas pettumust see, et lootus missioonile saada kahanes iga päevaga; töös

kasutatavad relvad on nii vanad, et lagunevad laiali; hävitajad olid ainult reklaamides,

tegelikus elus neid siin ei näe. Pettunud oldi ka terviseteenuses, hambaravi osas. Need

teenused küll olemas, aga kvaliteet jätab soovida.

Kaitseväe atraktiivsust tööandjana tajuti erinevalt, aga üldine suhtumine oli selline, et töö on

töö, alati saab paremini, aga praegugi on küllaltki hea. Enesearendamine on igas töökohas

tähtis, kaitsevägi võimaldab arengut. Kuigi relvade kui töövahendi hindeks pandi 0, siis üldist

atraktiivsust hinnati 5-palli skaalal hindega 3,5st kuni 4ni.

6.3.4 Kui kauaks soovitakse Kaitseväkke jääda, plaanid edaspidiseks

Vestlusgrupis osalenutest enamus oli arvamusel, et tahaksid Kaitseväkke pikemaks jääda.

Esialgu oleks kohustusliku 3-aastase lepinguaja ära, siis pikendaks lepingut või läheks

Kõrgemasse Sõjakooli edasi. Sooviti ikka karjääri ka teha, mitte igavesti praegusele tasemele

jääda. Samas, veebli auaste või veidi kõrgem rahuldaks, ohvitseriks ei tahetudki väga saada.

Vähemalt hetkel mitte. Taheti ajateenijate peale minna või muul moel kaitseväesiseselt

karjääri teha, kui sõjakooli sisse ei saa.

Põhjustena, miks väga pikka karjääri kaitseväes ei planeerita, toodi välja terviseprobleemid –

kui põlved vastu ei pea, siis selliste põlvedega ei saa sõdur olla. Kui relvad ja isikkoosseis ei

parane, kui missioone ei tule, siis Scoutspataljonis kaua olla ei taha, see oleks tühja

passimine. Selle asemel võiks pigem mõne aasta mööda ilma ringi reisida või tsiviilis ülikooli

minna. Kui sõda tuleb, siis tuleb nagunii mobilisatsiooni tulla.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 53

7 Hinnangud Värbamiskeskuse tegevusele

7.1 Värbamiskeskuse töötajate tegevus gümnaasiumides

Värbamiskeskuse töötajad olid käinud kõikides koolides, kus toimus riigikaitseõpetuse

kursus. Peamise sõnumina oskasid noormehed välja tuua asjaolu, et Värbamiskeskuse

töötajad olid soovitanud end võimalikult varakult vabatahtlikuna ajateenistusse kirja panna,

siis võimalus valida, kuhu ja kellega koos minna. Soovitati ka tervisekontrollis varakult ära

käia. Eelregistreerimist saab teha, kui juba tead, kuhu minna tahad. Et paremat aimu saada,

kuhu võimalik minna on, soovitati Kaitseressursside Ameti veebilehega tutvuda.

Värbamiskeskuse töötajad rääkisid üldiselt ajateenistusse minekust, kui paljud

tervisekontrollist läbi saavad, kui paljud on üldse sõjaväekõlbulikud, kui palju ajateenistusest

kõrvale hiilida püüavad. Räägiti, milliste näitajatega tervisekontrollist läbi saab. Mõnel poisil

tekkis kõhklus, kas ta ikka saab läbi. Oli ka hea teada saada, et arstlikku kontrolli peab

kindlasti minema, kui ei lähe, saad trahvi.

Värbamiskeskuse töötajad on tutvustanud, millistesse õppeasutustesse astumiseks on vaja

eelnevalt ajateenistus läbida ja milliste puhul mitte; tutvustanud ametlikke ajateenistusest

vabastamise võimalusi.

Peamise kasuna toodi välja, et Värbamiskeskuse töötajatelt saadi informatsiooni, kuidas

ajateenistusse minemise protsess toimub, kus ja mida üldse vaja teha on; et on võimalik

eelregistreerida. Värbamiskeskuse kodulehelt leiti infot füüsilise ettevalmistuse kohta,

erinevate pataljonide kohta. Enim pakkusid huvi Kuperjanovi pataljon ja Sidepataljon.

Gregor – ma ei tea kas see oli värbamiskeskusest, aga keegi käis, erinevad inimesed rääkisid

erinevatest asjadest. Üks mees rääkis küll, et pead võimalikult varakult oma otsused ära

tegema.

Patrik – riigikaitseõpetaja rääkis, et saab end varem kirja panna.

Sander 11. kl – ma juba protsessiga niikaugel, et 2. dets on arstlik komisjon. Ja nüüd ma

juba kirjutan, et soovin sel ja sel hetkel minna sinna ja sinna pataljoni. Klassis anti juba kõik

paberid kätte, kui sul konkreetsed plaanid olemas, pane kirja.

Kaarel – Värbamiskeskusest öeldi, et kui tulete end kirja panema, võite koolist puududa ja

kompenseeritakse 9 euroga.

Valmar – ma sain kogu info selle Värbamiskeskuse inimese käest kätte, ma ei läinud kuskile

lisa otsima. Peale tundi käisin veel lisaküsimusi tema käest küsimas.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 54

7.2 Kuidas reservväelased hindavad Kaitseressursside Ameti

kodulehte

Kui kaalutaks asuda teenistusse Kaitseväes, siis soovitakse kõigepealt kõige üldisemat

praktilist infot - mida tegema peab, kuhu minema, mis vajalik selleks, et Kaitseväkke tööle

saada. Soovitakse teada, millised töökohad üldse saadaval on, kus töökohad asuvad,

milliseid eelnevaid protseduure on vaja läbi teha, kas on vaja psühholoogi juures käia. Infot

Scoutspataljoni kohta, milline on palk. Kas Kõrgemas Sõjakoolis õppimise kõrvalt võib

tegeleda eraettevõtlusega. Üldiselt on selline info tööpakkumiste lehel kõik olemas.

Hinnates Värbamiskeskuse avalehte, sealseid visuaale ja sloganeid – üldmulje disaini poole

pealt hea, teemakohane, sobilik, interaktiivne lahendus. Sisu poole pealt heideti ette seda,

et reklaamitakse asju, mida Eesti Kaitseväes tegelikult ei ole – lennukid, uhked sõjamasinad.

1. KARJÄÄR KAITSEVÄES. Sinu ja Eesti kindel tulevik.

Osaliselt ei saadud sloganist aru. Kas siin väidetakse, et Eesti tulevik ei ole kindel? Teisalt

assotsieerus see imagoga, et Kaitseväes on asjad kindlad ja korras. Visuaal ei meeldinud -

meil pole ju lennukeid. Milleks üle pingutada? Lennukiga ei saa meil karjääri teha, ei saa

piloodiks. Kas siin propageeritakse seda, et alustad Eestis ja siis lähed edasi õppima ja edasi

välismaale elama? See võiks siis juba eraldi teema olla – välismaalastega koostöö.

2. UUED RELVAD. SUUREM KINDLUS. Soovid ka ise julgeolekut suurendada?

Nõustuti, et uued masinad meil tõesti päris vinged. Agressiivsed masinad rõhuvad suurema

kindlustunde peale. Meelitatakse, et kui meile tööle tuled, saad uute relvadega tööd teha.

Neid Javeline on 80 tk, ei kõigile jätku. Väike tõenäosus, aga kui saaks seda kasutada, oleks

vägev.

3. TAHAD VÄLJAKUTSET? Siis tule katsetele!

See kutsub ligi, see võiks 1. lehel juba olla. Inimesi huvitab see, mida tegelikult teha saab.

See slogan assotsieerub kutsega missioonile juba. Tõesti tahaks minna. Tundub, et see

slogan on spetsiaalselt erioperatsioonide väeosa jaoks mõeldud. Siin üritatakse tekitada sinus

küsimust – kas sa saad sellega hakkama? Arvutimängude tõttu on inimestel tekkinud

arusaam, et eriväelased on mingid üliinimesed. Kindlasti see visuaal ja slogan toimivad ja

kutsuvad.

4. ANNAME AU!

Rahulik pilt, relvadega pole üle pingutatud. See peaks olema äge üleskutse tsiviilisikutele,

aga tegelikult ei kutsu liituma. Selliseid plakateid on palju nähtud, ei tekita mingeid tundeid.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 55

Kolmas visuaal ja slogan „Tahad väljakutset, siis tule katsetele!“ meeldis kõige rohkem –

kõige mõistlikum pilt, kujutatakse Eesti Kaitseväge ja kutsutakse kaitseväkke tegutsema,

tööle. Äärmisel juhul võiks selle visuaali teise pildiga välja vahetada (Javelin ja lennuk), tekst

jäägu kindlasti samaks. Üldiselt arvati, et esimesed kaks varianti on lihtsalt ilu pärast. Et

paneme siia midagi, muidu liiga vähe pilte. Teine pilt (Javelin) on nagu arvutimängust, mitte

reaalsusest võetud. Ei saa täie tõsisusega võtta nii nagu lennukitki. Esimene slogan ja visuaal

ei kehti Eesti Kaitseväe kohta üldse, NATOga koostöö kohta ainult.

7.3 Tegevteenistujate hinnang Värbamiskeskuse töötajate

esinemisele ajateenistuse ajal

Värbamiskeskuse töötajad on käinud ajateenistuses Kaitseväe tegevteenistusse asumise

võimalustest rääkimas, aga meestele tundus see, mida nad rääkisid, väga naljakas. Mingi

kaheksast viieni töö, vennaskondlik seltskond. Mingisugune udu ja moosine jutt, tundus, et

tahetakse sind kuskile lõksu meelitada.

See, mis Värbamiskeskus räägib, on üks asi, mis tegelikult toimub, seda saab ainult endiste

ja praeguste Scoutspataljoni/ Kaitseväe teenistujate käest teada. Värbamiskeskuse töötajaid

ei jäädud uskuma. Kuulati nende jutt ära, aga tegelikult huvitasid ainult pildid, mida nad

näitasid. Tegeliku info saad ikka oma sõpradelt, kes Kaitseväes teenivad. Neilt saab kohe

teada, et 6 kuud aastas on sul nägu tahmane ja oled kogu aeg metsas.

Värbamiskeskuse töötajad iseenesest ei tee midagi valesti, selline ongi nende töö –

reklaamida, helkur või tassike anda, meelitada. Valesti on teinud need otsustajad, kes

Värbamiskeskusse on sellised inimesed tööle võtnud ja neile sellised ülesanded andnud.

Taolisest töökorraldusest ei ole kellelegi kasu. Värbamiskeskuse tädi ei tea, mida ta räägib,

ta ilmselgelt ei ole kaitseväes teeninud, ajateenistuseski pole käinud. Ta ei suuda õiget pilti

kuvada, ja nii läheb tegevteenistusse igasuguseid mehi kokku, kes paari kuu pärast nagunii

minema lähevad. Ikka on mehi puudu, ei saa rühmi täis komplekteerida ja korralikult tööd

teha.

Mario – Eestil on vaja kaitseväkke rohkem inimesi. Tohutu inimeste puudus ajab neid sellist

moosijuttu rääkima. Püütakse asja võimalikult huvitavaks teha, et sulle see meeldima

hakkaks. Mind need jutud ei mõjutanud, mul oli ammu tahtmine siia tulla. Värbamiskeskuse

töötaja ei mõjutanud mind mitte kuidagi.

Maario – tuli sinna ja rääkis lolli juttu. Mu õemees oli ka siin Scoutsis kunagi, temalt sain

õiget infot, mis siin toimub. Kui neid kahte infi kokku viia – kumb siis valetab? Kas moosija

või kes töötas siin?

Toomas – perekonnatuttav töötas siin rühmavanemana, rääkis asjadest nii nagu need on,

pigem hirmutas kui ilustas. Need värbajad on ilmselgelt lõpetanud mingi kõrghariduse

sotsioloogia vallas, uurivad su käitumismustreid ja püüavad sulle kaitseväge müüa või sind

kaitseväele müüa.

Siim – Värbamiskeskuses on preilid, kes pole ajateenistuses käinud. Ajavad sõduritele mingit

häma, siis tulevadki siia mehed, kes üle 2 kuu ei püsi.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 56

7.4 Tegevteenistujate hinnang Kaitseressursside Ameti

Värbamiskeskuse ja Kaitseväe kodulehekülgedele

Need taustapildid Värbamiskeskuse veebilehel – Scoutspataljoni sõdur, hävitaja taustal, ja

muud vinged relvad - need tekitavad inimestes huvi, aga reaalsus on teine: te ei hakka

kunagi hävitajaga lendama. Roomad samblas. Võtke lennuk maha ja pange higistav sõdur

asemele, katkised riided ja katkised relvad kõrvale. See on reaalsus. Tooge inimesed maa

peale.

Tööpakkumiste osas on see koduleht väga üldine, pakutakse 2 eriala – Scoutspataljoni

sõdur/ allohvitser. Tegelikult tuled kohapeale ja siin selgub, et on palju rohkem töökohti, ja

alles siin hakatakse vaatama, mida tegema hakkad. Siis kui oled juba lepingule alla

kirjutanud ja kohale tulnud, siis siin alles hakkad pilti ette saama – mis kompanii, mis rühm,

mis eriala, kas lähed jalaväkke.

Selle lehekülje kaudu saab avalduse esitada tegevteenistusse astumiseks, see on mugav, ei

pea ise Värbamiskeskusesse kohale minema. Värbamiskeskuse töötaja informeeris sellest

avalduse esitamise võimalusest, vähemalt niipalju oli temast kasu.

8 Kaitseväeline haridus

8.1 Mida gümnaasiumiõpilased teavad ja arvavad kutseliseks

kaitseväelaseks saamisest, millist intellektuaalset taset töö

nõuab

On selge, kui Kaitseväes kõrgemale kohale jõuda tahad, siis tuleb õppida. Kaasaegne sõda

nõuab vaimset pingutust, kõrgemat intellektuaalset taset. Ka „kännuelu“ tasandil on vaja

vaim värske hoida, end pidevalt edasi arendada ja uusi asju juurde õppida. Kindlasti on uute

teadmiste omandamisel suurem osakaal kui füüsilise trenni tegemisel, ja see on nii juba

kõige madalamal astmel.

Ohvitseri elukutset peeti prestiižseks nii eesti kui vene grupis. Käid mundris ringi, näed

mehine välja, kõik vaatavad. Silt käise peal näitab, kes sa oled, mida saavutanud oled. Oled

tasemel, oled austusväärne. Vähemalt stereotüüp on selline.

Eesti gruppide gümnaasiumiõpilased teadsid, et Tartus on olemas Kõrgem Sõjakool, Tallinnas

Kõrgem Merekool, ja siis on veel olemas „mingi Balti Kolledž“, mille kohta täpsemalt ei

teatud. Sõjakoolis makstakse stipendiumi. Tunnistati ise ka, et sõjakoolidega ei olda üldse

kokku puututud, riigikaitseõpetaja on ainult rääkinud, ei osatud midagi detailsemat öelda.

Vene grupis ei olnud faktiteadmised oluliselt suuremad, küll aga avaldati rohkesti arvamusi,

asi tundus põnev. Sõjakoolide konkursi tiheduse kohta ei osatud midagi kindlat öelda, aga

arvati, et konkurss ei ole eriti suur, kui isegi stipendium ei meelita kooli astuma. Oldi

kuulnud, et konkurss on erialati erinev, lennundusse ja programmeerimisse on palju tahtjaid,

vanglateenistusse vähe. Sisekaitseakadeemia üritab motiveerida kõrge stipendiumiga (pakuti

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 57

et 400-800 euroga kuus pluss tasuta riided), aga isegi kõrge stipendium ei motiveeri, kui

huvi ei ole. Pealegi tuleb raha tagastada, kui koolist välja kukud.

Et Eestis üldse huvi sõjakoolide vastu tekiks, peaks looma kadettide koole nii nagu

Venemaal on. Kas just päris esimesest klassist alates, aga vähemalt üheksandast

klassist/gümnaasiumiastmest alates.

Väga hea, et Haridusmessil on sõjakoolid esindatud. Nad võiksid teha veel rohkem avatud

uste päevi nagu teised ülikoolid teevad. Korraldada oma koolis näitusi – neil ju on mida

näidata. Väga tore üritus on ka igal aastal 20. augustil Teletorni juures läbiviidav üritus koos

Kaitseliiduga.

Vlad - paljud inimesed jäävad suurtesse võlgadesse selle nimel, et õppida seda, mida nad

tahavad. Kui aga sulle eriala ei meeldi, siis ei ole vahet, kas makstakse stipendiumi või mitte.

Magnus – kuni mingit klõpsu pole ära käinud, ei teki mingit soovi kaitseväelisse

õppeasutusse minna. Teinekord pole palju vaja, et klõps ära käiks. Nagu meil siin grupis on

näide – juba lapsepõlves tekitas puutööõpetaja sellise huvi. Näiteks kõnnib majast mundris

mees mööda, sulle jääb meelde, hakkab meeldima, lahe, tahaks tegeleda.

Stas - mulle tundub, et „prestiižne ohvitseriamet“ on stereotüüp. Nõukogude Liidus oli see

väga prioriteetne meie vanematele, mulle aga ei ütle see midagi. Meie näeme ainult seda, et

inimene on oma elu pühendanud sõjaväele ja ei midagi muud.

8.2 Reservväelaste hoiakud kaitseväelise hariduse suhtes

Reservväelased, kes olid peale ajateenistust oma valikud edaspidise suhtes teinud, ja kelle

esimeste valikute hulka õppimine Kõrgemas Sõjakoolis ei kuulunud, olid veendunud, et

kõrgemas sõjaväelises õppeasutuses saadud hariduse kasutusala on tsiviilis äärmiselt

piiratud. Kui ikka erilist huvi sõjaväelise karjääri vastu ei ole, ei ole mõtet sõjakooli minna.

Kaitseväelisest karjäärist rääkides tugineti oma 11-kuulise ajateenistuse kogemustele.

Selle emotsionaalsem pool – meeskonnatöö, metsas ringijooksmine - jääb pigem

madalamale tasemele, sõduri baasväljaõppe ossa. Mida kõrgemaks sõjaväelaseks õpid, seda

spetsiifilisemaks asi läheb, muutub kindla valdkonnaga seotuks, taktikaliseks planeerimiseks,

mida kusagil mujal sektoris rakendada ei saa. Kaitseväes areneda tähendaks seda, et töö

läheb aina igavamaks. Aga madalal tasemel hakkab ka igav, teed kogu aeg samu asju.

Leitnant õpetab igal aastal noori välja, kauaks ei tahaks ju sinna tasemele jääda. Pataljoni

ülemaks saamine võtab aga leitnandil palju aega.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 58

9 Informatsiooniväli ja mõjukanalid

9.1 Gümnaasiumiõpilaste hoiakud mõjukanalite suhtes

Eesti riigikaitse, Kaitseväe ja Kaitseliidu kohta edastavad kõige usaldusväärsemat ametlikku

informatsiooni Delfi.ee (s.h. forte.ee), Youtube’i Sõdurilehe kanal, Kaitse Kodu, Kaitseväe

koduleht. Kõige rohkem usaldatakse riigikaitseõpetajat, riigikaitsekursuse metsalaagri

ülemat, sõpru ja pereliikmeid, kes ise töötavad Kaitseväes või kes on Kaitseliidu liikmed,

kõrgema auastmega kaitseliitlasi oma jaost. Kõige parem motivaator on inimene, kes on ise

asjaga tegelenud, kes oskab täpselt rääkida, kuidas asjad on.

Meedias/plakati peal olev tekst ei ole nii vahetu kui seda on inimene, kes räägib omaenda

emotsioonidest, juhtudest, isiklikest kogemustest. See on huvitav, tekitab suuremat huvi,

usaldust ja tahtmist.

Poliitikuid ja arvamusliidreid ei usaldata, nemad räägivad seda, mida nad peavad rääkima.

Nad ei ole rohujuuretasandil asjadega ise seotud, ei teagi, millest nad räägivad. Usaldada

saab ikka seda inimest, kes asja tunneb.

Kui soovitakse mõjutada suuremaid masse huvituma kutselise kaitseväelase elukutsest, siis

parimaks meediumiks on internet. Kui inimene midagi teada tahab, siis ta kirjutab Google’sse

ja see juhatab ta vastavale netilehele.

Kindlasti on teemat vaja kajastada ka sotsiaalmeedias - Facebookis ja Twitteris. Kel teema

vastu huvi, see laigib teatud lehekülgi Facebookis, Facebook hakkab ise talle vastavasisulisi

lehti rohkem ette viskama. Tore, kui Kaitseväge tutvustavate materjalide hulgas oleks infot

välismissioonide kohta, mis ei sisaldaks ainult statistikat, kui palju inimesi missioonil

vigastada või surma on saanud. Väga meeldivad Youtube’i Sõdurilehe ägedad videod, kus

näidatakse, kuidas uut tehnikat maha laaditakse, kus võetakse intervjuusid sõduritelt endilt.

Venekeelne grupp lisas, et keskkond Vkontakte ei ole parim koht, kus riigikaitseteemalist

infot levitada, seal liigub kergem info, spam, tõsised asjad kaovad meelelahutuse vahele ära.

Online ajalehtedes oleks vaja rohkem Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevusi kajastada. Seal käivad

tavalised inimesed, mitte ainult militaariahuvilised ja fanaatikud. Klõpsavad ajalehe või delfi

peale, tuleb kohe artikkel näiteks Kaitseväe kohta, kus räägitakse huvitavatest tegevustest,

on raportid missioonidelt. Kui selline info pidevalt inimesteni jõuab, siis tekib ka huvi asja

vastu, osadel tekib soov ise sinna minna. Delfi ju teeb otseblogisid, mis kogu aeg ekraanil.

Kaitseväest räägitakse seal vähe.

Välireklaam nii hästi ei tööta. Kui see näeb hea välja, siis ikka vaadatakse, aga ei

teadvustata täpselt, millest jutt käib. Posterid mõjuvad noorematele, mitte

gümnaasiumiõpilastele. Posteritega võib lasteaias ja algkoolis käia reklaamimas – püssid ja

poistemängud – minge kaitseväelaseks õppima. Gümnaasiumiõpilaste jaoks võiks

tänavareklaam olla ainult sotsiaalmeediat toetav kanal. Samas reklaami – Sõjakoolist parim

juhtimisalane haridus! – oldi märgatud, nii bussipeatustes kui isegi ajalehes.

Massimeedias – teles, raadios, ajalehtedes pole mõtet tugevalt reklaamida, ainult

abivahendina internetile. Noored neid meediakanaleid eriti ei kasuta.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 59

Otsepostitus – eestikeelsetest gruppidest tuli hoiak - oleneb kes saadab, aga pigem mitte,

sellel võib rämpsposti maine külge jääda. Venekeelsed noored leidsid, et e-post on kindlasti

parem kui Vkontakte keskkond, kuidagi tähtsam.

Üritusturunduse kasulikkust hinnatakse nii ja naa. Kui on hästi läbimõeldud üritus, siis ehk

töötab. Kindlasti peab seda üritust sotsiaalmeedias reklaamima, teles ja posteritega toetama.

Kui aga üritusturunduseks pidada sihtgrupiga silmast silma kõnelemisi, riigikaitsekursusi,

riigikaitselaagreid, ekskursioone Kaitseväe territooriumile, sõjakoolidesse, siis sellisel juhul

olekski just see kõige efektiivsemaks reklaamikanaliks.

Rainer – poliitikuid pigem ei usu, kogu aeg tuleb uudiseid, kuidas keegi on kilekotiga kellelegi

raha andnud, ei jäta usaldusväärset muljet.

Karl – oleneb, mida see peaminister lubab. Kui lubab nii nagu enne valimisi, et toob miljon

tanki Eestisse, siis ei saa teda tõsiselt võtta.

Magnus – kui meie suurkujud oma vaateid esitavad, ega ma kohe automaatselt ei usu

kedagi. Ma kaalutlen - ahhaa, see inimene räägib nii, miks ta nii räägib. Võtan teadmiseks,

aga kujundan oma arusaamad ise.

Karl – ei, Youtube’i ei saa sellist reklaami panna, see paneb inimesed Youtube'i ja

reklaamitavat asja vihkama.

Tomi – sa pead oskama head reklaami pakkuda, mõned klipid ju lahedad.

Kaarel – korralikult teha mingi reklaam, hakkab asi huvitama, saad kuskile edasi vajutada ja

järjest sügavamale minna.

Jakob – ma sain sellest riigikaitsest aimu alles riigikaitse tunnis, aga võiks alustada 4. klassis.

Rainer – riigikaitselaagrisse tulevad ainult inimesed, keda see huvitab, tulevad ka need keda

ei huvita, ainult kursust kirja saama. Aga et inimene siia laagrisse kohale vedada, enne seda

tuleb temas huvi tekitada.

Vlad - ohvitserikoolide kohta nägin infot bussipeatuses. Bussipeatuses seistes pole midagi

teha ja siis hakkadki lugema - see on väga hea koht reklaami jaoks. Ma usaldan seda

reklaami, kus sind lihtsalt kutsutakse sõjakooli. Kui on kuulutus, et on olemas töö välismaal

ja palk on 2000 ning haridust ei ole vaja, siis see ei ole usaldusväärne. Kui aga minu sõjavägi

midagi lubab, siis ma ei usu, et riik tahaks mind mingil moel petta.

Andrei – mina pööran tähelepanu detailselt antavale infole. Kui on üldised mittemidagi

ütlevad formuleeringud, või kui tuleb inimene tundi rääkima ja räägib laialivalguvalt, siis see

ei tekita huvi. Kui aga räägitakse detailselt ja särasilmselt, siis see on teine asi.

Pavel - mulle tundub, et info vastuvõtmine on kõige parem läbi nägemise. Näiteks ma omast

arust tundsin Skype`i hästi, kuni ma ise sattusin sinna kontorisse ja nägin, kuidas nad

töötavad. Siis sain aru, et mul ei olnud tegelikult õiget arusaama Skype`i kohta. Sama käib

ka sõjaväe kohta. Inimene võib televiisorist näha, et Venemaal on mingi vana armee, kus

põrand krigiseb, aga kui tal avaneb võimalus kohapeale vaatama minna, kuidas noormehed

seal aega veedavad, siis võib juhtuda, et tal tekib selle vastu huvi. Läbi nägemise jõuab info

paremini kohale kui läbi kuulmise.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 60

9.2 Reservväelaste poolt välja pakutud tõhusaimad infokanalid

kutselise kaitseväelase ameti reklaamimiseks

Kõige usaldusväärsemat infot Eesti riigikaitse, Kaitseväe ja Kaitseliidu kohta annavad kõrged

kaitseväe töötajad, riiklikud meediakanalid – ajalehed, televisioon. Meedias ilmuvad artiklid

peavad olema kommenteeritud inimeste poolt, kes ise Kaitseväes sees, on asjadega kursis,

tunnevad valdkonda. Usaldusväärseimateks allikateks peeti Kaitseväe ametlikke allikad,

ETVd, Sõdurilehte, tuntud kaitseväelasi (Võrno). Kaitseliidu kohta malevkondade lehti, tuntud

kaitseliitlasi (Milling, Riisalu). Poliitikuid ei usaldata, äärmisel juhul ehk kaitseministrit. Ka

Võrnot, Millingut, Riisalut ei usaldataks poliitikutena. Ei loe ainult isik vaid ka ametikoht.

Tõhusaimaks reklaamikanaliks äratamaks huvi kutseliseks kaitseväelaseks saamise vastu

peeti Facebooki. Kõige kättesaadavam allikas, seal jagatakse Sõdurilehte, näidatakse, kuidas

kaitseväelased metsas möllavad. Eriti huvipakkuv on see, kui iseennast ka videos nähakse

(näiteks ajateenistuses olles). Siili jaoks tehti Facebookis reklaami, toimis hästi.

Vastavad üritused toimivad – kus noored käivad end tööpakkumistega kurssi viimas –

Teeviit, Veteranide päev.

Raadios võiks ka reklaamida, samas rubriigis koos muude tööpakkumistega.

Televisioon ei toimi. Otsekontaktid e mailide kaudu ei sobi, küll aga on mõjusad

otsekontaktid silmast silma ürituste vormis.

9.3 Milliseid meediume pidasid tegevväelased kõige mõjusamateks,

et äratada huvi kutseliseks kaitseväelaseks saamise vastu

Kõige parem viis kutselise kaitseväelase ameti reklaamimiseks on silmast silma kohtumised

sihtgrupiga. Riigikaitseõpetuse tunde peaksid külastama inimesed, kes otse põllult tulnud,

mitte poliitikud või arvamusliidrid. Scoutspataljoni teenistujad rääkigu oma tööst, mida nad

teevad. Müüb kõige paremini.

Üritusturundust hinnates - saatke mehed ajateenistusse, sealt nad saavad oma info.

Igasugused värbajaid tuleb vahelt ära jätta, las need annavad infot, kes asjast midagi

teavad, ja keskkonnas, kus noored ise põllul on. Info andjad võivad isegi naisterahvad olla,

peaasi et põllult.

Otsekontakt – info silmast silma, mitte e mailile. Inimesele saad küsimusi esitada, meilid on

rämpspost.

Kaitseressursside Ameti Värbamiskeskuse kodulehel võiks kõik asjakohane info olemas olla.

Kes huvitub, läheb ja vaatab, pole vaja, et keegi tuleb asju pähe määrima inimestele, kes

sellest midagi kuulda ei taha. Kui kodulehel konkreetne ja arusaadav info olemas, suunatakse

vajalike inimeste juurde edasi, kellelt lisa küsida, siis sellest lehest on kasu. Koduleht ei tohi

olla udune moosiv reklaam vaid sisaldama tõest infot.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 61

Sotsiaalmeedia kaudu noorteni jõudmine sai vastakaid hinnanguid. Sinilillekampaaniaid võib

teha, aga üldiselt pole see kõige efektiivsem kanal.

Kõneisikutest peeti usaldusväärseks neid, kes ise asju teinud ja asju seestpoolt näinud,

mitte neid, kes arvavad, et asjad niimoodi käivad. Pigem usaldatakse kaasteenijaid kui Taavi

Rõivast. Poliitikuid üldse ei usaldata, kõrgemaid sõjaväelasi ja kaitseministrit ka ei usalda,

nende jutus kõik liiga poliitiline. Isegi õpetajad kipuvad valetama. Tavaliselt on

riigikaitseõpetajateks Kaitseliidu liikmed, kellel pole muud targemat teha kui minna

gümnaasiumisse riigikaitse tundi õpilastele sousti ajama. Kui riigikaitseõpetajaks on päris

sõjaväelane, siis on õpilastel väga vedanud.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 62

PÕHIJÄRELDUSED, SOOVITUSED.

Uuringu tulemusi interpreteerides tuleks kindlasti silmas pidada, et fookusgrupid esindavad

suhteliselt piiratud sihtgruppi: noormehi, kelle puhul võib eeldada huvi kutselise

kaitseväelase ameti vastu. Nimelt kutsuti gümnaasiumiõpilaste seast rühmavestlustele need,

keda soovitasid riigikaitseõpetuse õpetajad kui riigikaitseõppes teistes enam silma paistnud

noori. Reservväelaste värbamiseks kasutasime aga 2015. aastal ajateenistuse lõpetanute

andmebaasi, kelle kohta KRA tellimusel tehtud küsitluse tulemustest oli teada, et nad oleksid

valmis kaaluma tegevteenistusse asumist (selliseid noormehi, kes kindlasti või tõenäoliselt

oleks valmis tegevteenistusse asuma, oli 12% kõigist vastanutest; neid, kes oleks valmis

tegevteenistusse asumist kaaluma sõltuvalt pakutavatest tingimustest oli 40 protsenti).

Seega ei saa fookusgruppide tulemusi laiendada noormeeste sihtgrupile tervikuna – võib

arvata, et nende noormeeste puhul, kes täielikult välistavad tegevteenistusse asumise ja kes

koolis riigikaitseõpetust ei õpi, on tegevväelaseks värbamise võimalused veelgi enam

komplitseeritud.

Peamiseks teguriks kutseliseks kaitseväelaseks saamisel on huvi sõjalise valdkonna vastu.

Seetõttu oleks otstarbekas tulevaste tegevväelaste reservi kasvatada viisil, nagu

jalgpalliklubid hoolitsevad oma järelkasvu eest – juba noorest east peale militaarhuvi

propageerides. Noorkotkad, skaudid, kooli huvitegevus, riigikaitseõpetus - just nende

organisatsioonide ja tegevuste kaudu ilmneb noore inimese huvi kaitsevaldkonna vastu ja

selliseid noori tulebki hoida edaspidi pidevalt kaitseväe huviorbiidis.

Lõpliku pitseri kaitseväelase elukutse valikul paneb ajateenistus, need oskusted, teadmised,

kogemused ja elamused, mis selle käigus saadakse. Võib juhtuda, et kooli ajal kaitseväest

huvitunud noormees ajateenistust läbides selles pettub ning oma valikust loobub. Meie poolt

läbi viidud reservväelaste fooksugruppides oli mitu sellist noormeest.

On võimalik aga ka vastupidine: mõni leiab just ajateenistuse vältel endas kutsumuse

kaitseväelaseks saada. Ka selliseid näiteid võis tegevväelastega läbi viidud testgrupis

osalenute seast leida.

Seega on ajateenistuste mõtestatus ja hea organiseeritus kaadri järelkasvu seisukohalt väga

olulised. Need noored, kellel juba ajateenistuse alguses ilmnevad kaitseväelase jaoks

vajalikud eeldused ja omadused, peaks olema kogu ajateenistuse vältel suurema tähelepanu

all – nii nagu noortetreener tegeleb küll kogu treening-grupiga, kuid pühendab erilist

tähelepanu ja hoolt neile kasvandikele, kelles näeb teistest suuremaid eeldusi tipp

jõudmiseks.

Töökuulutuste ja –portaalide kaudu on muidugi võimalik leida kaitseväkke inimesi, kes

taolisest eelvalikust juhtumisi välja on jäänud või kes mõnel hilisemal eluetapil soovivad oma

ellu pööret ja uusi tuuli tuua („rutiinist vabaks!“ - nii nagu näiteks endine ehitusettevõtja, kes

väsis sektoris valitsevast ebaausast konkurentsist ning otsustas kandideerida kaitseväe

ametikohale). Kuid värbamine töökuulutuste kaudu ei saa olla kaadri komplekteerimise

põhimeetodiks. Ning teatav varasem huvi selle valdkonna vastu on ka töökuulutusele

reageerimise eelduseks.

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 63

Varasemate riigikaitse-teemaliste uuringute tulemustest on selgunud, et tegevteenistusse

asumist oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis kaaluma ca kümnendik sihtgrupist (selline

osakaal on selgunud nii koolide lõpuklasside (-kursuste) õpilaste, kutsealuste, ajateenistusest

reservi arvatute kui ka reservõppekogunemisel osalejate küsitlustes).

Nii reservväelased kui kutsealused on põhjendanud oma huvi tegevteenistusse asumise vastu

eelkõige sellega, et see tundub neile huvitav ja põnev; pakub võimalusi ametialaseks

tõusuks/karjääriks, tagab kindla töökoha ja stabiilse (ehkki mõõduka) sissetuleku.

Oluliseks peetakse ka tervislikku/sportlikku ametit, mis võimaldab püsida heas

füüsilises vormis. Põhjuste hulgas esineb ka missioonitunne - soov kaitsta oma riiki

ja/või tagada rahu maailmas tervikuna.

Küllaltki sarnased argumendid tulid esile ka fookusgruppides osalenute arvamusavaldustes,

kui neil paluti kirjeldada tegevväelase töö positiivseid külgi. Just sellistele argumentidele

tasuks rõhuda ka kaitseväe värbamistegevuses.

Praegusele Värbamiskeskuse veebilehel olevale visuaalsele lahendusele anti fooksugruppides

osalejate poolt küllaltki kriitilisi hinnanguid: NATO hävitajad, Javelinid, tankid ja muu selline

ei iseloomusta kindlasti tänase kutselise kaitseväelase argipäeva. Kaitseväkke oleks rohkem

vaja neid, kelle jaoks see on tõepoolest Elu Kutse, mitte neid, kes soovivad saada „mitu tonni

kätte“ või kes lasevad end meelitada hävitajate ja soomukite fotodest.

Värbamiskampaania ei tohiks tegelikku olukorda ilustada, vaid rääkida eesootavatest

tööülesannetest ausalt. Nii reserv- kui ka tegevväelaste poolt pälvisid üsna kriitilist

tagasisidet Värbamiskeskuse töötajate esinemised, kus kaitseväkke tööle asumist püütakse

reklaamida suhteliselt kriitikavabalt, jättes arvestamata, et auditooriumil on olemas juba

isiklikud kokkupuuted kaitseväega ning tekkinud arusaam nii selle institutsiooni nõrkadest kui

ka tugevatest külgedest. Tegevväelaste poolt toodi välja asjaolu, et erinevate atraktiivsete

reklaamikampaaniate mõjul kaitseväkke tulijad sinna pikaks ajaks niikuinii pidama ei jää.

Uuringud näitavad ka seda, et need, kes tegevteenistusse astumist pigem ei kaaluks või

sellega kindlasti nõus poleks, toovad põhjusena kõige sagedamini esile huvipuuduse ning

asjaolu, et neil on elus seatud juba muud eesmärgid. Kindlasti pole otstarbekas

propageerida elus enesele muud eesmärgid valinud isikute seas eesmärkidest loobumist. Küll

aga on võimalik värbamis- ja teavitustegevusega suurendada huvi kaitseväelase elukutse

omandamise vastu.

Väärtusuuringud näitavad, et tänapäeva noored soovivad olla oma elutee planeerimisel

vabad ja mobiilsed, omada võimalust teha elus erinevaid valikuid. Neile on oluline tegevuste

mitmekesisus, elu peab olema põnev ja uusi väljakutseid pakkuv. Just selliseid vaatenurki

tuleks püüda kaitseväelase elukutse juures leida ning neid ka esitleda.

Tradititsiooniline laiatarbemeedia tasuks seejuures unustada – noorem põlvkond on

kättesaadava vaid interneti või otsekontaktide vahendusel. Tänapäevase reklaamitegevuse

võlusõnaks on teatavasti ristmeedia – üksteist vastastikku võimendavate sõnumite

levitamine erinevates meediakanalites (samal teemal tehtud filmid, arvutimängud,

videoklipid YouTube’is jms).

Tegevväelaste juurdekasvuga seotud kaitseväe värbamisalased tegevused ei saa piirduda

vaid töökuulutuste avaldamisega, vaid peavad kajastama ja tutvustama kaitseväge

tervikuna, selle arendamisel tehtut ja saavutatud. Laiemas plaanis peaks kaitseväe kui

organisatsiooni ning kutselise kaitseväelase kui ameti mainekujundus seisma kolmel olulisel

sambal:

Riigikaitseteemaline fookusgrupiuuring Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 64

1) Kaitseväe üldine areng, teenistustingimuste ja varustuse parandamine,

organisatsiooni sisekliima ja töökorralduse täiustamine.

2) Ajateenistuse taseme tõstmine ning seeläbi ajateenistusest reservi arvatud

reservväelaste rahulolu suurendamine ja ja motivatsiooni tõstmine.

3) Töö noortega läbi riigikaitseliste noorteorganisatsioonide ja riigikaitseõpetuse,

militaarhuvide propageerimine ning nende harrastamisvõimaluste parandamine.

Loomulikult peab kõigi nende valdkondade edukas areng peegelduma ka kaitseväe avalikus

kommunikatsioonis. Alles sellisel foonil saavad edukalt ja usutavalt toimima hakata

töökuulutustes sisalduvad konkreetsed sõnumid, mis lubavad karjääri kaitseväes, stabiilset ja

kindlat sissetulekut, rutiinist vabanemist, vennaskonda kogu eluks, parimat juhtimisalast

haridust, uut relvastust ja rahvusvahelisi väljakutseid.