Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected]

www.turu-uuringute.eu

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE

Tellija: Kaitseministeerium

Juhan Kivirähk

Märts 2016

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 2

SISUKORD

SISUKORD ...............................................................................................................................2

KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4

UURINGU TAUST .....................................................................................................................8

1 Valim ......................................................................................................... 8

2 Küsitlustöö ................................................................................................ 9

3 Teostajad ................................................................................................. 11

UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................12

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 12

2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 14

2.1 Üldine taust ............................................................................................................. 14

2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus ................................................................................... 15

3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 17

3.1 Julgeolek maailmas .................................................................................................. 17

3.2 Julgeolek Eestis ....................................................................................................... 18

3.3 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 19

3.4 Ohud Eestile ............................................................................................................ 22

3.5 Julgeolekutagatised .................................................................................................. 25

4 Eesti elanikkonna kaitsetahe ................................................................... 26

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 26

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 28

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 30

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 31

4.5 Mis teemadel vajataks rohkem informatsiooni? ............................................................ 32

5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 34

5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 34

5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 35

5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse ....................................................... 36

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 37

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 38

6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 39

6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 39

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 43

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ............................................................. 44

6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 45

6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse ............................................................................. 47

7 NATO ....................................................................................................... 48

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 48

7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral ......................................................................... 49

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 50

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 51

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 51

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 52

8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel ................................................... 54

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 3

8.4 Arvamus Euroopa Liidu ühisest piirivalveteenistusest .................................................... 55

9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ............................................. 56

10 Veteranipoliitika ...................................................................................... 58

11 Riigikaitse alane teave ............................................................................. 59

11.1 Riigikaitseõpetus koolides ......................................................................................... 59

11.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse .................................................................... 60

12 Meediatarbimine ...................................................................................... 61

LISAD ....................................................................................................................................64

1 Küsimustik ............................................................................................... 64

2 Vastuste koondtabelid ............................................................................. 64

3 Sagedustabelid eestlaste vastustega ....................................................... 64

4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega ............................................. 64

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 4

KOKKUVÕTE

 Turu-uuringute AS viis 2016. aasta märtsis Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse teemalise

avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1203 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.

Tegemist oli juba kolmekümne üheksanda küsitlusega avaliku arvamuse monitooringuseerias, mis

sai alguse 2000. aastal.

 Hinnangutes Eesti elus toimunud muutustele on vähenenud positiivsete muutuste ning kasvanud

olukorra halvenemist tajuvate vastajate osakaal. Märtsis hindas Eesti elu paremuse poole liikumist

26 protsenti ning halvemaks muutumist 29 protsenti küsitletutest; 41 protsenti konstateerib

olukorra samaks jäämist.

 Eestis elamise üle tunneb väga või küllalt sageli uhkust ja heameelt 56 protsenti kõigist

küsitletutest, mida on kuue protsendi võrra enam kui mullu oktoobris. Nende vastanute osakaal,

kes ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt, on läbi nelja viimase küsitluse püsinud

kuuel protsendil.

 Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus

päästeteenistuste vastu (täielikult või pigem usaldab 96%). Sellele järgnevad pingereas politsei

(86%), kaitsevägi (77%), Kaitseliit (71%). Poliitiliste võimuinstitutsioonide usaldussaldo on

langenud miinuspoolele; kahanenud on ka presidendi usaldusväärsus. Eesti poliitiliste

institutsioonide ja jõuametkondade vahele jäävad oma usaldusväärsuse poolest NATO ja Euroopa

Liit, mida usaldavad enam kui pooled küsitletutest.

Eesti- ja venekeelsete vastajate usaldus riigi poliitiliste ja riigikaitseliste institutsioonide vastu on

oluliselt erinev – venekeelsetel kohati kuni poole madalam kui eestlastel. Eriti suur on vahe NATO

usaldusväärsuses, mida eestlastest usaldab 75 protsenti, venekeelsetest vastajatest aga ainult

21%; samuti Vabariigi Presidendi puhul (62% vs 24%).

 Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide

tõenäosus, püsib kõrgel tasemel juba eelmisest kevadest saadik – seda leiab 72% küsitletutest.

Vaid 7 protsenti usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 15% arvab, et olukord

püsib muutumatuna.

 Eesti julgeolekuolukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana kui maailmas tervikuna,

hinnang sellele püsib oktoobrikuisel tasemel. 23 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne

aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes, 31 protsenti on neid, kes eeldavad, et olukord

ei muutu ja 27% neid, kes näevad ette ebaturvalisuse kasvu.

 Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli pikka aega esikohal Venemaa tegevus oma

mõjuvõimu taastamiseks, siis seekordses küsitluses on Venemaast ohtlikumaks hinnatud Islamiriigi

tegevust ja relvakonflikti Süürias (67%), pagulaste sisserännet Euroopasse (63%) ning

rahvusvaheliste terrorivõrgustike tegevust (62%). Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamisel

(35%) jääb alles neljandale positsioonile koos relvakonfliktiga Ukrainas, mida pidas maailma

julgeolekut kindlasti ohustavaks 34% küsitletutest.

Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis

põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel. Eestlaste jaoks on Venemaa ohtlikkuselt

kolmandal kohal (48%), kuid venekeelsete vastajate ohtude pingereas jääb ta viimaseks (6%).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 5

 Sarnaselt eelmistele uuringutele tajutakse Eestit ähvardavate ohtudena kahte, mille realiseerumist

peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 72%

elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn

küberrünnak), 65% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse

mõjutamiseks oma huvides. Mõlema ohu tõenäosust peetakse sügisega võrreldes kasvanuks.

Ulatuslikku merereostust peab tõenäoliseks 47% ja ebatõenäoliseks 46% küsitletutest ning

rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel vastavalt

46% ja 49% küsitletutest. Seejuures märgatav hüpe viimase tõenäosuses toimus eelmisel sügisel

ning märtsis on seda ohtu tõenäoliseks pidajate osakaal jäänud samale tasemele.

Ülejäänud ohtude osas on nende ebatõenäoliseks pidajaid rohkem kui tõenäoliseks arvajaid. Mullu

oktoobris hakkas Eesti vastase sõjalise rünnaku tõenäoliseks pidajate osakaal langema ning see

tendents on jätkunud: ulatuslikkus sõjalist rünnakut Eesti vastu peab tõenäoliseks 24% protsenti

ning piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu 23 protsenti küsitletutest.

 Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (59% nimetab

seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti

iseseisva kaitsevõime arendamine (41%), sellele järgneb käesolevas küsitluses kolmandaks

tõusnud koostöö ja head suhted Venemaaga (29%), mida peavad peamiseks julgeolekugarantiiks

57% venekeelsetest ja 16% eestikeelsetest vastajatest.

Eestikeelsete vastajate jaoks on selgelt olulisim julgeolekugarantii NATO-sse kuulumine (75%;

venekeelsetest 24%) ja teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (48%; venekeelsed

26%).

 Relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamine sõjalise kallaltungi korral on veidi kõrgem kui

sügisel – 81 protsenti. Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu enam vajalikuks kui

mitte-eestlased (kindlasti vajalikuks peab vastupanu 53% eesti- ja 33% venekeelsetest

vastajatest), kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 15 protsenti

 Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 58% elanikkonnast: 65%

eestlastest ja 43% venekeelsetest vastajatest. Alla 50-aastastest meeskodanikest on valmis ise

riigikaitses osalema enam kui 80 protsenti.

 Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies inimene. Tõenäolisemad

Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 24%) ning nooremad, kuni 39 aastased

inimesed (umbes kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 32

protsenti, eestlaste seas 14 protsenti.

 Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal: vaid 24% teaks, mida ta saaks teha

Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung, 71% aga ei pea end sellest

piisavalt informeerituks. Alates 2014. aasta kevadest ei ole inimeste informeeritus kasvanud.

Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas käituda, kui ollakse

tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (42%), kuidas on kavas teavitada ohu korral avalikkust

(41%) ning kuidas korraldatakse evakueerimist (36%). Meessoost vastajad tunnevad keskmisest

pisut enam huvi ka mobilisatsiooni ja oma kohustuste vastu riigikaitses osalemiseks.

 Eesti riigi kaitsevõimele antud hinnangud ei ole võrreldes eelmise küsitlusega oluliselt muutunud:

Eesti kaitsmist võõrriigi rünnaku korral peab kindlasti või tõenäoliselt võimalikuks 53% küsitletutest

(eestlastest 63%).

 Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiab 25 protsenti vastanutest, et kaitsekulutusi tuleks tõsta ja

20%, et neid võiks vähendada. Domineeriv seisukoht on, et kaitsekulud võiks püsida praeguseks

saavutatud tasemel (43%). Eestlaste ja venekeelsete vastajate suhtumine kaitsekulutustesse on

pöördvõrdeline: kui eestlaste seas on kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid 32 protsenti, siis

venekeelsete elanike hulgas toetaks kulutuste kärpimist 46 protsenti.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 6

 35 protsenti eestlastest ja 12 protsenti venekeelsetest vastajatest oleks kindlasti või tõenäoliselt

valmis omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitse toetuseks.

 Riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel andis positiivse hinnangu 67% elanikkonnast.

Eestlaste hinnang riigikaitse arendamisele võrreldes mitte-eestlastega on positiivsem (vastavalt

76% ja 48% hindab riigikaitse arendamise heaks).

 Kui eelmisel sügisel olid hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele selgelt negatiivsed, siis nüüdseks on

positiivseid hinnangud jõudnud ülekaalu – seda peab heaks 51% küsitletutest. Siiski on eestlastest

vastajate seas kriitilisi hinnanguid pea võrdselt positiivsetega (vastavalt 43% ja 49%).

Venekeelsetest vastajatest tajub probleeme idapiiri kaitstusega vaid iga viies (22%).

 Noormeeste ajateenistuse suhtes on kõik Eesti elanikud väga soosivalt meelestatud: 91% peab

ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 63% kindlasti vajalikuks. Valdavalt

pooldatakse seisukohta, et sobiva koormusega võiksid kaitseväeteenistuse läbida ka väiksemate

tervisehäiretega noormehed.

 Suurem osa inimestest suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 22% mõistab sellise

käitumise hukka ja 41% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on ajateenistusest

kõrvalhoidmise suhtes nooremad vanusegrupid – alla 30-aastastest suhtub kõrvalehoidmisesse

mõistvalt üle 50 protsendi.

 Alates 2013. aastast naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas

järjest enam mõistmist – juba alates 2015. aasta märtsist peab seda kindlasti või pigem vajalikuks

üle poole küsitletutest. Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses

kaasaegsemate hoiakutega kui venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest peab naiste

võimalust ajateenistust läbida vajalikuks 68%, siis venekeelsetest vaid 35 protsenti. Naiste

vabatahtliku ajateenistuse pooldajate osakaal on seekord kasvanud 50 protsendist kõrgemale ka

vanematest vanusegruppides.

Kui varem domineeris naiste ajateenistuse vajalikuks pidajate seas arvamus, et see peaks toimuma

eriprogrammi järgi, siis nüüd pälvib järjest enam toetust seisukoht, et neiud peavad teenima

noormeestega samadel tingimustel (48 protsenti).

 79% elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline

kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust

ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 14 protsenti.

 78 protsenti küsitletutest (eestlastest 88 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline

lähenemine, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku

riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne, on Eesti jaoks kindlasti või tõenäoliselt sobiv.

 Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamiseks ülesandeks võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks,

mida märgib kõige olulisema ülesandena 37% küsitletutest ja kolme olulisema kogusummas 52

protsenti. Päästetegevuses osalemist õnnetuste ja katastroofide korral nimetab esimesena 12% ja

kolme hulgas 54%; kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmist elanikkonna hulgas peab kõige

olulisemaks 14% ja kolme olulisema hulka kuuluvaks 40% küsitletutest.

Kui eestlaste seas domineerivad Kaitseliidu puhul riigikaitselised ülesanded, siis venekeelne

elanikkond näeb Kaitseliitu eelkõige tsiviilkaitselise organisatsioonina.

 Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest viis protsenti, mõne pereliikme või sõbra kaudu on

kontakt Kaitseliiduga 24 protsendil. Venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid viiel

protsendil on keegi sõpradest või pereliikmetest Kaitseliiduga seotud.

Kui neile, kes Kaitseliitu ei kuulu, tehtaks ettepanek Kaitseliiduga või sellega seotud

organisatsioonidega ühineda, oleks kindlasti valmis liituma 4% ja arvatavasti 19%.

Liitumisvalmidus on kõrgem nooremate vastajate seas.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 7

 Suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse ei ole võrreldes 2015 sügisega oluliselt muutunud: seda

pooldab 71% elanikkonnast. Venekeelsetest vastajatest pooldab NATOsse kuulumist vaid 33

protsenti, eestlastest 89%.

 Sellesse, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, usuvad 42 protsenti

küsitletutest (53% eestlastest ja 19% venekeelsetest). 15% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja

diplomaatilise toetusega. 22% usub, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja

8% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota.

 Kindlustundele NATO toetuse osas aitavad kaasa alliansi poolt tehtud reaalsed sammud Eesti

turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab: 66 protsenti küsitletutest (eestlastest

77%) leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks juba piisavalt teinud ja 69% elanikkonnast

(88% eestlastest, kuid vaid 29 protsenti venekeelsetest vastajatest) toetab NATO liitlasvägede

kohalolekut Eestis.

 65% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele

osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti

kaitsejõudude osalemisele missioonidel on suurem (75%), venekeelsetel vastajatel madalam

(42%). Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike

seetõttu, et see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe

põhjusena kolmest 65%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (55%).

 Kaks kolmandikku ja rohkem küsitletutest toetab Eesti osalemist NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO egiidi

all toimuvatel missioonidel. Venekeelsete vastajate seas on soositum osalemine ÜRO missioonidel,

sellele järgnevalt Euroopa Liidu missioonidel ning kõige vähem toetatakse osalust NATO üksuste

koosseisus.

 Euroopa Liidu ühise piirivalveteenistuse loomist toetab 68 protsenti ja selle vastu on 16 protsenti

küsitletutest.

 Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse on stabiilselt positiivne - väga hästi või üldiselt hästi

suhtub tegevväelastesse 66% küsitletutest, eestikeelsetest vastajatest koguni kolm neljandikku.

 Peamisteks motiivideks, miks kutselise kaitseväelase amet valitakse, peetakse huvi

militaarvaldkonna vastu ning patriotismi. Oluliseks peetakse ka enese arendamisega seotud

tegureid: võimalust saada koolitust ning hoida ennast heas füüsilises vormis. Olulisuselt neljandal

positsioonil on palk. Vähemoluliseks peetakse muu töö puudumist ja pikka puhkust.

 Sõna „veteran“ on ühiskondlikus teadvuses tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga (55%),

venekeelsetest vastajatest seostab veterane Teise maailmasõjaga koguni 84 protsenti. Nende

vastajate osakaal, kes seostavad sõna „veteran“ Eesti kaitseväe missioonidega on 17 protsenti.

Enamik (68%) küsitletutest peab kindlasti või pigem vajalikuks veteranide päeva tähistamist.

Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest on veel väike – sellest päevast ei tea

midagi või ei oska öelda 36 protsenti. Veteranide päeva tähistamise vajalikuks pidajaid oli

venekeelsete vastajate seas 53 protsenti, eestlastest toetab selle päeva tähistamist 75 protsenti.

 Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida

riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 81 protsenti küsitletutest. Toetus

riigikaitseõpetusele on suur nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate hulgas, ehkki venekeelsete seas

10 protsendi võrra madalam.

 Postimehe vahel ilmuvat riigikaitse teemalist lisa „Riigikaitse“ on lugenud 16 protsenti küsitletutest,

kellest 3 protsenti on seda teinud enamasti ja 13 protsenti kord või paar.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 8

UURINGU TAUST

Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 1. - 21. märtsini 2016. aastal läbi viidud

omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse

Kaitseministeeriumile.

Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:

 Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eesti üle;

 Riiklike institutsioonide (sh. kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas;

 Elanike hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;

 Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;

 Elanike kaitsetahe ning hoiakuline käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;

 Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;

 Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;

 Suhtumine meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku ajateenistusse;

 Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest;

 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ning arvamused tegevväelasena teenistusse asumise

motiividest;

 Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning

kommentaaridega, lisades on esitatud tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes.

1 Valim

Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav

uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku

1 107 791 inimest (ESA, 01.01.2014.a.).

Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi

proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille

alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub

juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel.

Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et

saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna

keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades

venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute

venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi.

Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse

sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15

ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate

kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad),

lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise

koosseisule vastavamaks.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 9

Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse

uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese

küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla

suurem.

Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool.

Tabel 1 Valimivea piirid

2 Küsitlustöö

Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud tahvelarvutite vahendusel, mis viidi läbi vastavalt

respondendi eelistusele kas eesti või vene keeles. Küsitlustöös osales 60 vastava ettevalmistuse

saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1203 intervjuud. Vastanute sotsiaal-

demograafiline profiil on toodud joonisel 1.

Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on

esitatud tabelis 2.

Tabel 2 Küsitlustöö tulemused

Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku

Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 668

Kedagi pole kodus 3240

Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 97

Keelduti kontaktist 703

Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 820

Muu mittetoimumise põhjus 131

Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 249

Kokkuvõte

Kokku aadresse 7111

Korduvvisiite 1048

Korrektselt täidetud küsimustikke 1203

Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 22.0.

50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2%

10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68%

20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14%

30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01%

40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34%

50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88%

60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54%

70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28%

80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07%

90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89%

100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74%

110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62%

120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50%

130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41%

150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24%

200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94%

300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58%

500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23%

750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00%

1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87%

1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71%

Vastuse proportsioon

V a li

m i

s u

u r u

s

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 10

Joonis 1 Vastanute sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1203

46

54

68

32

83

8

2

7

6

16

16

16

19

16

11

15

58

27

69

31

4

9

21

22

19

25

17

23

17

4

6

26

8

32

16

12

11

7

22

0 20 40 60 80 100

SUGU

Mees

Naine

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

KODAKONDSUS

Eesti

Venemaa

muu riik

määratlemata

VANUS

15- 19 a.

20- 29 a.

30- 39 a.

40- 49 a.

50- 59 a.

60- 74 a.

75 ja rohkem

HARIDUS

Alg- või põhiharidus

Kutse-, kesk- või keskeriharidus

Kõrgharidus

ELUKOHT

linn

maa

SISSETULEK PERELIIKME KOHTA

kuni 200 €

201-300 €

301-400 €

401-650 €

651+ €

ei soovi/ ei oska öelda

STAATUS

Ettevõtja, juht, tippspetsialist

Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja

Oskustööline, operaator

Muu töötav

Õpilane, üliõpilane

Pensionär

Muu mittetöötav

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 11

3 Teostajad

Uuringu erinevates etappides olid vastutavad:

Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk

Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Kristel Merusk,

Kaja Södor,

Roman Vjazemski.

Andmetöötlus ja tabelid: Reijo Pohl

Marina Karpištšenko

Tellija-poolne kontaktisik: Anniki Rebane

Kontaktandmed:

 Üldtelefon: 585 29 700

 E-post: [email protected]

 Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee

 Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn

Uuringujuhi kontaktandmed:

 Telefon: 5515200

 E-post: [email protected]

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 12

UURINGU TULEMUSED

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle

Inimeste suhtumist ühiskonnaelu erinevatesse küsimustesse, sealhulgas ka riigikaitsesse, mõjutab

oluliselt see, kui positiivselt või negatiivselt hinnatakse Eesti elu tervikuna.

Kui riigikogu valimiste kevadel 2015 aastal inimeste hinnangud Eesti elule võrreldes 2014. aastaga

paranesid, siis juba sügisel toimus hinnangutes tagasiminek, mis on püsinud ka 2016. aasta kevadel.

Nelja protsendi võrra on kasvanud vastajate osakaal, kes näevad olukorra halvenemist, vähenenud on

positiivseid muutusi ning olukorra samaks jäämist tajuvate vastajate osakaal (Joonis 2).

Oluliselt on negatiivses suunas muutunud venekeelsete vastajate hinnangud – olukorra halvenemist

märgib neist juba 40 protsenti (oktoobris 2015 oli see näitaja 33 protsenti). Eestlaste hoiakud pole

sügisega võrreldes märkimisväärselt muutunud.

Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus (%; N = kõik vastajad)

Positiivsemalt hindavad Eesti arengut alla 30 aastased ja kõrgharidusega vastajad, kelle seas muutusi

paremuse suunas tajub enam kui kolmandik. Mõistagi mõjutab hinnanguid ka vastaja majanduslik

olukord – muudatusi paremuse poole hakatakse keskmisest enam tajuma alates 650 euro suurusest

sissetulekust ühe leibkonna liikme kohta kuus. Neist vastajaist, kelle igakuine sissetulek pere liikme

kohta ületab 650 eurot kuus, näevad muutusi paremusele rohkem kui 40 protsenti.

Sellest, kuidas tajutakse muutusi Eesti elus, sõltub olulisel määral ka see, kas Eestis elamise üle

tuntakse uhkust ja heameelt.

Selles küsimuses on suhtumine võrreldes eelmise küsitlusega paranenud: neid, kes tunnevad Eestis

elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli on 56 protsenti (2015 sügisel 50%). Nende

vastanute osakaal, kes ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt, on läbi nelja viimase

küsitluse püsinud kuuel protsendil (Joonis 3).

20

29

29

36

28

26

34

45

38

37

43

41

40

23

28

23

25

29

6

3

5

4

4

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2016/03)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 13

Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis (%; N = kõik vastajad)

Positiivsed nihked on toimunud just eestikeelsete vastajate hoiakutes. Eestikeelsetest vastajatest

tunnevad uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli 65% (eelmisel sügisel 57%), muukeelsete hulgas

35% (36%). Venekeelsete vastajate seas on 44 protsenti selliseid, kellele Eestis elamine tekitab

positiivseid emotsioone vaid mõnikord ja 11 protsendile mitte kunagi.

Kõige vähem tunnevad Eestis elamise üle uhkust ja heameelt määratlemata kodakondsusega vastajad

ja Venemaa kodanikud – väga või küllalt sageli teevad seda vastavalt 29% ja 31%.

Järgmisest tabelist on näha, kuidas on seotud uhkus ja heameel Eestis elamise üle ning hinnangutega

Eesti elu arengule. Positiivse suhtumisega Eesti üldisesse arengusse kaasneb ka suurem uhkustunne

ning vastupidi – nende seas, kes tajuvad Eesti arengut negatiivselt, on ka oluliselt vähem neid, kes

tunnevad uhkust ja heameelt Eestis elamisest. Nagu eelnevalt selgus, on hinnang Eesti arengule

tihedalt seotud konkreetse vastaja sissetulekutega.

Tabel 3 – Eesti elule antud hinnangute seos uhkuse ja heameelega Eesti üle

Kas tunnete uhkust ja heameelt … Eesti elu on muutunud

paremaks jäänud samaks halvemaks

… Eestis elamise üle

väga v. küllalt sageli

mitte kunagi

75%

3%

58%

5%

33%

9%

8

30

16

21

18

23

27

35

29

31

32

33

10

1

5

4

5

4

44

30

44

38

39

34

11

4

6

6

6

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2016/03)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 14

2 Institutsioonide usaldusväärsus

Uuringus on vaatluse all elanike usaldus riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu.

Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende olulist rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana,

elluviijana või toetajana.

2.1 Üldine taust

Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust nelja kategooriaga skaalal: täielikult usaldan, pigem

usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse

kõige enam päästeteenistusi – päästjaid usaldab tervelt 96% Eesti elanikkonnast, järgnevad

politsei (86%), kaitsevägi (77%) ja Kaitseliit (71%) (Joonis 4).

Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus (%; N = kõik vastajad)

Poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus on oluliselt langenud – kõigi Toompea võimuinstitutsioonide

usaldussaldo on langenud miinuspoolele; kahanenud on ka presidendi usaldusväärsus.

Eesti poliitiliste institutsioonide ja jõuametkondade vahele jäävad oma usaldusväärsuse poolest NATO

ja Euroopa Liit, mida usaldavad enam kui pooled küsitletutest.

Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitte-

eestlastel (Joonis 5). Erinevused on väga suured kõigi institutsioonide puhul, v.a. päästeteenistused ja

politsei. Suurimad erinevused ilmnevad NATO (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult või pigem

75%, muukeelsetest 21%), Kaitseliidu (86% vs 37%), presidendi (62% vs 24%), peaministri (46% vs

21%) ning kaitseväe (90% vs 47%) puhul.

-53

-50

-48

-42

-37

-30

-11

-14

-10

-2

38

43

44

50

54

58

71

77

86

96

-15

-7

-4

8

17

28

60

63

76

94

-80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

Peaminister

Valitsus

Riigikogu

President

Euroopa Liit

NATO

Kaitseliit

Kaitsevägi

Politsei

Päästeteenistus

Üldse/pigem ei usalda Täielikult/pigem usaldab Saldo

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 15

Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

Võrreldes oktoobriga on eestikeelsete vastajate usaldus kõige enam kahanenud presidendi institutsiooni

suhtes (74 protsendilt 62le protsendile). 7-8 protsendi võrra on kahanenud usaldus valitsuse, riigikogu

ja peaministri vastu.

Venekeelsete vastajate seas on kõige ebausaldusväärsemateks institutsioonideks NATO, peaminister ja

president – võrreldes oktoobriga 2015 on nende usaldusväärsus langenud 3-4 protsendi võrra.

2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus

Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes

aga teisel kohal, usaldas 2016. aasta märtsis 77% Eesti elanikest – see on sama tase, mis oli ka

eelmisel aastal läbi viidud kahes küsitluses (Joonis 6).

Kui eesti emakeelega vastajate seas on kaitseväe usaldusväärsus juba aastaid püsinud stabiilselt väga

kõrgel tasemel (veidi alla või üle 90 protsendi), siis venekeelsete vastajate hulgas jätkub kaitseväe

usaldusväärsuses eelmise aasta kevadel alanud langustrend. Pärast Eesti liitumist NATOga ei olegi

kaitseväe usaldusväärsus venekeelsete vastajate seas nii madal olnud.

Tõenäoliselt võib siin mõju avaldada Venemaa massiteabevahenditest lähtuv info, mis oma aktiivse

lääneriikide ja NATO suunalise kriitikaga kahtlemata mõjutab ka suhtumist Eesti kaitseväkke.

21

35

32

44

24

21

37

47

80

91

46

49

49

60

62

75

86

90

89

98

0 20 40 60 80 100 120

Peaminister

Riigikogu

Valitsus

Euroopa Liit

President

NATO

Kaitseliit

Kaitsevägi

Politsei

Päästeteenistus

Eestikeelsed Muukeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 16

Joonis 6. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2016; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

Kaitseliit asub usaldusväärsemate institutsioonide seas kohe kaitseväe järel – Kaitseliitu

usaldas 2016. aasta märtsis 71% Eesti elanikest (Joonis 7).

Ka Kaitseliidu puhul järgib mitte-eestlaste usaldustrend sama mustrit nagu näeme kaitseväe puhul –

alates 2014 kevadest on Kaitseliidu usaldusväärsus venekeelsete vastajate seas selgelt languses, kuigi

sel kevadel on usaldusväärsus jäänud eelmise sügise tasemele. Käesolevas küsitluses usaldas

Kaitseliitu 86% eesti- ning 37 protsenti venekeelsetest vastajatest.

Joonis 7. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2016; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

58 64

59

68 74 71 73 73

67

75 75 79

74 76 74

80 78 84

79 81 76

81 81 80 83 83

76 79

75 82

84 83 82 78 78

77

53

58

56

67 73

64

74

84 79 81 79

74

82 84 80

85 84 81

85 84 87 89 88 87

91 90 90 91 92 88

91 86

90 90 92 93 90 91 90

39 35

40 40 45

49 54

49 52 53

61

52

60 55 56

50

58 60

68 65

75

60 66

48

59 62

58 62 62

49 53

48

60

67 62

58

49

51

47

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

KÕIK Eestikeelsed Muukeelsed

39 45

42 48

53 57 58 58 56

59 56 54

58 59 57

68 65 66

62 65 64

68 64

68 71

68 67 69 64

74 75 73 74 71 70 71

39 41 39

48 54

50 55

64 64 66 64 65 68 67 66 67 67 66

77 74 74

77 79 77 79 75

80 82 82 79

84

76

85 85 85 89

86 85 86

20 23 22 22

25 27 30

23

40 40 45

36 38 32 31

34

41 38

47 42

46

33 33 34

43 42 42 43 37 38

35 36

48 51

46 42 40

36 37

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

KÕIK Eestikeelsed Muukeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 17

3 Julgeolek ning ohud

Kolmas peatükk annab ülevaate julgeolekut käsitlevatest küsimustest: milliseks prognoositakse

eeloleval aastakümnel olukorda maailmas ja Eestis, milliseid ohtusid peavad elanikud lähemate aastate

jooksul julgeoleku ohustajateks maailmas ja Eestis ning mis aitaks tagada Eesti riigi julgeolekut.

3.1 Julgeolek maailmas

Küsimus maailma julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses: Kuidas Te arvate, kas

eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või

vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus?

Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste

konfliktide tõenäosus, on püsinud 70 protsendist kõrgemal juba eelmisest kevadest saadik

(Joonis 8). Vaid 7% usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 15% arvab, et olukord

püsib muutumatuna. Pikemaajalisem trend kahe vastandliku seisukoha osakaaludega on esitatud

joonisel 9.

Joonis 8. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel, 2014-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Joonis 9. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2015 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

11

5

8

7

7

7

23

11

20

15

16

15

55

80

66

70

71

72

11

4

6

8

6

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Olukord muutub turvalisemaks

Olukord ei muutu

Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord

Ei oska öelda

25 23

12 14 15 13 17 17 18

13

20

12 13 15 12 12 14

12 15

11 7

11 14

18 15

9 14 13 12

15 15 10 8 7 7 7

40

25

53

43 41

47 50

41

34

43 40

51 49 47 44

50

56

43 48 48

65

56

45 44 44

63

49

57 56

46 50

62 66

70 71 72

0

20

40

60

80

0 1 /2

0 0 0

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 18

Eesti- ja venekeelsed vastajad hindavad maailma turvalisuse olukorda erinevalt (joonis 9).

Eestlased on maailma julgeolekuriskide osas ohutundlikumad – tervelt 80 protsenti neist näeb olukorda

halvenevat. Venekeelsetest vastajatest jagab seda seisukohta 55%, võrreldes eestlastega eeldatakse

rohkem olukorra endiseks jäämist (23 protsenti eestlaste 11 protsendi vastu). Seda, et maailm võiks

muutuda lähiaastatel turvalisemaks, usub vaid 5 protsenti eestlastest ja 11 protsenti venekeelsetest

vastajatest.

3.2 Julgeolek Eestis

Küsimus Eesti julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses:

Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta

pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes?

Eesti olukorda tajutakse positiivsemana kui situatsiooni maailmas tervikuna. Sarnaselt

maailma julgeolekule antud hinnangutega on ka siin avalik arvamus püsinud suuresti muutumatuna. 23

protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes; 27

protsenti, ehk neli protsenti vähem kui eelmisel sügisel, näeb ette ebaturvalisuse kasvu. Samal määral

on kasvanud ei oska öelda vastanute osakaal.

Joonis 10. Olukord Eestis eeloleval aastakümnel, 2012-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Ka Eesti tulevikku näevad eestikeelsed vastajad tumedamates värvides: ebaturvalisuse kasvu eeldab

30 protsenti eestlastest (võrreldes oktoobriga 2015 neli protsenti vähem), venekeelsetest 24%.

Turvalisemat tulevikku eeldab vastavalt 24% eestlastest ja 19% venekeelsetest). Eestlastega võrreldes

eeldavad venekeelsed vastajad rohkem olukorra endiseks jäämist (36 protsenti eestlaste 29 protsendi

vastu).

19

24

20

26

32

23

23

36

29

40

35

32

31

31

19

30

34

26

19

31

27

26

17

6

13

17

15

19

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Turvalisemates Olukord ei muutu Ebaturvalisemates Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 19

3.3 Ohud maailma julgeolekule

Palusime vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates ohtu rahule ja julgeolekule maailmas

erinevad tegurid.

Kõige olulisemate ohtudena tõstavad vastajad esile Islamiriigi tegevuse ja sõjalise konflikti

Süürias (67%), sõjapõgenike ja pagulaste sisserände Euroopasse (63%) ning

terrorivõrgustike tegevuse (62%).

Venemaa katseid oma mõjuvõimu taastamiseks endise Vene impeeriumi aladel tunnistatakse veidi

vähem ohtlikuks, kui relvastatud konflikti Ukrainas, mille toimumine on ju samuti sama eesmärgi

teenistuses.

Koos vastusega „mõningal määral“ tõusevad ohtudena esile ka pea kõik teised vastusevariantides

loetletud riskid. Kõige vähem osatakse peljata epideemiate levikut ja Hiina mõjuvõimu kasvu maailmas

(Joonis 11).

Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis

põhimõtteline erinevus on selles, kui ohtlikuks hinnatakse Venemaa tegevust oma mõjuvõimu

taastamiseks ning relvastatud konflikti Ukrainas. Eestlaste jaoks need ohtlikkuselt neljandal ja

viiendal kohal (peab kindlasti probleemiks vastavalt 48% ja 39% eestlastest), venekeelsete vastajate

jaoks aga jäävad olulisuselt viimastele kohtadele (Venemaa tegevust peab kindlasti probleemiks 6% ja

Ukraina konflikti 24% venekeelsetest vastajatest). 65% venekeelsetest vastajatest ei pea Venemaad

ohuks maailma julgeolekule (joonis 12).

Siiski on Venemaa oht kahanenud ka eestlaste silmis, taandudes Islamiriigi, sõjapõgenike Euroopasse

saabumise ning terrorivõrgustike tegevuse ees. Veel eelmisel kevadel oli Venemaa tegevus maailma

turvalisust ohustavate tegurite seas 46 protsendiga eestlaste arvamustes selgelt esikohal.

Venekeelsed vastajad hindavad eestlastest ohtlikumaks USA sõjalist võimsust ning epideemiate levikut.

Muid riske kipuvad eestikeelsed vastajad hindavama venekeelsetest pisut olulisemaks.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 20

Joonis 11. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2016 (%; N = kõik vastajad)

67 64

44

63

62 59

44

35 39

46

34 37

32 34

31

29 40

26

27 30

27

26 31

22

26 19 21

24 25

21

17 22

15

27 26

37

32

31 33

40

33 30

25

47 43

55 47

48

52 43

47

44 41

41

52 45

47

45 46 41

50 46

44

45 43

40

4 4

9

3

3 4

9

27 25 25

14 13

7 9

12

15 12

20

19 18 22

14 13

18

24 26

29

21 22

27

23 20

25

2 6

10

2

4 4

7

5 6 4

5 6

6 8 9

4 5 7

10 11 10

8 11 13

9 9 9

5 7 9

15 15

20

0% 50% 100%

2016/03 2015/10 2015/03

2016/03

2016/03 2015/10 2015/03

2016/03 2015/10 2015/03

2016/03 2015/10

2016/03 2015/10 2015/03

2016/03 2015/10 2015/03

2016/03 2015/10 2015/03

2016/03 2015/10 2015/03

2016/03 2015/10 2015/03

2016/03 2015/10 2015/03

2016/03 2015/10 2015/03

see kindlasti mõningal määral kindlasti mitte ei oska öelda

Islamiriigi tegevus

Sõjapõgenike ja pagulaste sisseränne

Terrorivõrgustike tegevus

Venemaa katsed taastada

mõjuvõimu Vene

impeeriumi aladel

Relvakonflikt Ukrainas

Majanduskriis maailmas

Organiseeritud kuritegevus

USA majanduslik ja

sõjaline võimsus

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud

Epideemiate levik

Globaalsed

kliimamuutused

Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse kasv

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 21

Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2016 (vastused „see kindlasti“ %; eesti- ja muukeelsete võrdlus)

23

18

23

22

27

30

33

39

48

64

65

70

32

14

25

38

24

26

29

24

6

58

59

62

0 20 40 60 80

Epideemiate levik

Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse kasv

Globaalsed kliimamuutused

USA majanduslik ja sõjaline võimsus

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud

Organiseeritud kuritegevus

Ülemaailmne majanduskriis

Relvastatud konflikt Ukrainas

Venemaa tegevus mõjuvõimu taastamiseks

Terrorivõrgustike tegevus

Sõjapõgenikud ja pagulased Euroopas

Islamiriigi tegevus

venekeelsed eestikeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 22

3.4 Ohud Eestile

Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosuse väljaselgitamiseks esitati vastajaile 12 erinevat võimalikku

ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul (Joonis 13).

On kaks peamist ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate

jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 72% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti

riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak) ja 65% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti

poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Nende ohtude tõenäosust hinnatakse

võrreldes sügisel toimunud küsitluse tulemustega suuremaks.

Enam vähem võrdselt peetakse nii tõenäoliseks kui ka ebatõenäoliseks kaht järgmist ohtu: ulatuslikku

merereostust peab tõenäoliseks 47% ja ebatõenäoliseks 46% küsitletutest ning rahvuslikel või usulistel

motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel vastavalt 46% ja 49%. Kui ulatuslikku

merereostust tõenäoliseks pidajate osakaal aasta-aastalt langeb, siis rahvuslike või usuliste konfliktide

tõenäoliseks pidamine on tõusuteel. Märgatav hüpe selle tõenäosuse hindamises toimus eelmisel

sügisel, võrreldes sügisega on seda ohtu tõenäoliseks pidajate osakaal jäänud samale tasemele.

Ülejäänud ohtude osas on nende ebatõenäoliseks pidajaid rohkem kui tõenäoliseks arvajaid. Rünnakut

Eesti kodanike vastu välisriigis peab tõenäoliseks 39% (ebatõenäoliseks 52%); massilisi tänavarahutusi

33% (61%); Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist 28% (63%); tuumakatastroofi Eesti lähedal

asuvas aatomielektrijaamas 27% (62%). Siiski on kõigi nende ohtude tõenäoliseks pidajate osakaal

võrreldes sügisel toimunud küsitlusega kasvanud.

Kui veel 2013. aasta sügisel pidas Eesti vastu suunatud piiratud või ulatuslikku sõjalist rünnakut

tõenäoliseks vastavalt 13 ja 10 protsenti küsitletutest, siis 2015. aasta kevadeks oli selliselt vastanute

osakaal kasvanud vastavalt 30 ja 36 protsendile. Mullu oktoobris hakkas sõjalise rünnaku tõenäoliseks

pidajate osakaal langema ning see tendents on jätkunud: ulatuslikku sõjalist rünnakut Eesti vastu peab

tõenäoliseks 24% protsenti (sügisel 26%) ning piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti

vastu 23 protsenti (26%).

Loetletud ohtudes kõige ebatõenäolisemaks hinnatakse Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali

plahvatust – vaid 17 protsenti. Küllap avaldab selle ohu hindamisele mõju teadmine kahanevatest

transiitvedudest raudteel.

Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused vastajate peamise suhtluskeele lõikes(Joonis

14). Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad. Erandiks on

vaid Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine ja ulatuslik merereostus, mida venekeelsed vastajad

peavad tõenäolisemaks kui eestlased.

Oluliselt tõenäolisemaks peavad eestikeelsed vastajad küberrünnakuid (vastavalt 84% ja 47%),

välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks (68% vs 56%), ulatuslikku sõjalist

rünnakut (29% ja 15%) või piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu (27% ja 15%),

samuti rünnakut Eesti kodanike vastu mõnes välisriigis (43% ja 33%).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 23

Joonis 13. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul,

2014-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

1

3

2

3

4

4

3

3

6

7

3

3

3

2

3

3

6

4

4

6

3

4

5

5

4

4

9

7

9

7

8

8

6

5

11

9

8

9

9

7

23

20

23

22

28

27

26

29

25

20

19

17

25

26

23

20

27

29

23

21

20

20

18

24

15

16

18

22

27

22

25

28

23

24

28

31

30

31

29

31

23

29

34

37

45

41

41

40

42

41

38

43

44

44

43

43

7

8

9

9

9

10

10

11

6

7

7

5

7

7

9

11

6

9

8

9

4

6

5

6

5

6

7

7

10

11

7

9

4

6

5

5

4

7

6

7

6

8

7

7

6

7

6

8

53

50

51

54

43

40

45

45

41

39

46

49

50

49

50

46

48

45

41

40

51

50

49

47

55

52

47

47

36

31

35

34

49

41

38

37

36

37

37

40

23

23

24

22

16

15

19

15

14

19

19

17

19

20

19

21

20

18

21

22

20

22

20

16

25

26

29

23

15

18

16

14

13

14

10

8

15

20

21

18

18

19

12

12

7

6

7

6

6

8

8

6

6

7

6

5

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Massilised tänavarahutused

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Terroriakt

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Ulatuslik merereostus

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

mõjutamiseks oma huvides

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

vastu (nn küberrünnakud jms)

Rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 24

Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

3 3

3 3

1 5

1 4

6 5

3 6

6 8

6 10

5 10

9 7

18 23

15 36

13 20

12 24

14 24

17 28

25 21

23 31

28 33

27 33

25 43

42 40

38 45

32 48

0 20 40 60 80 100

Muu Eesti

Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus Muu Eesti

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti … Muu Eesti

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt Muu Eesti

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas … Muu Eesti

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine Muu Eesti

Massilised tänavarahutused Muu Eesti

Terroriakt Muu Eesti

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis Muu Eesti

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

Muu Eesti

Ulatuslik merereostus Muu Eesti

majanduse mõjutamiseks oma huvides Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või

Muu Eesti

infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 25

3.5 Julgeolekutagatised

Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on sarnaselt

varasemate uuringulainetega esikohal Eesti riigi liikmesus NATO-s – seda nimetab ühe olulise

tegurina 59 protsenti vastajaist, kusjuures see tulemus on saavutatud eelkõige eestlastest vastajate

toel: kui eestlastest peab NATOt peamiseks julgeolekutagatiseks 75 protsenti, siis venekeelsetest

vastajatest vaid 24 protsenti (Joonis 15).

Olulisuselt teisel kohal on vastajate hinnangul Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine, mida

mainib ühena peamistest julgeolekutagatistest 41% eestimaalastest. Ka siin on oluline erinevus eesti-

ja venekeelsete vastajate hinnangutes: iseseisva kaitsevõime arendamise loevad kolme olulisema

julgeolekutagatise hulka vastavalt 48% ja 26% (venekeelsete hinnangutes on aset leidnud oluline

langus – sügisel 34%).

Neile kahele tegurile järgneb, küll peamiselt muukeelsete vastajate mõjul, koostöö ja head suhted

Venemaaga, mida märgib 57 protsenti venekeelsetest ja vaid 16 protsenti eestikeelsetest vastajatest..

Nii eesti- kui ka venekeelsetelt vastajatelt saab enam-vähem võrdselt toetust Balti riikide kaitsealane

koostöö (23%). Seevastu Euroopa Liitu kuulumist ning ÜRO ja OSCE liikmeks olekut tähtsustavad

venekeelsed vastajad oluliselt rohkem kui eestlased.

20 protsendini on kasvanud liitlaste relvajõudude alalise Eesti territooriumil viibimise ning USA-ga

liitlassuhete olulisus hindamine (sügisel mõlemad 16%). Need tagatised on olulised eelkõige

eestlastele.

Joonis 15. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

6

5

16

21

14

24

9

5

22

57

26

24

2

9

4

8

15

16

25

27

23

16

48

75

3

7

8

12

15

18

20

20

23

29

41

59

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Ei oska öelda

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Kuulumine OSCE-sse

Kuulumine ÜRO-sse

Kaitsealane koostöö Põhjamaadega

Kuulumine Euroopa Liitu

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis

Balti riikide kaitsealane koostöö

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

Kuulumine NATO-sse

KÕIK Eestikeelsed Venekeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 26

4 Eesti elanikkonna kaitsetahe

Eesti elanikkonna kaitsetahet mõõdetakse kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab

seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik,

kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset

kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui

Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema

kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse välja nende osakaal, kes väljendavad soovi kallaletungi korral

Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest selle kohta, kuidas

nad saaksid võimaliku kallaletungi korral Eesti kaitsmises osaleda.

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse

Relvastatud vastupanu osutamist peab võõrriigi rünnaku korral kindlasti vajalikuks 47% ja tõenäoliselt

vajalikuks 34% Eesti elanikest (Joonis 16). Seega kokku soosib sõjalise vastupanu osutamist

81%, mittevajalikuks peab seda aga 11% Eesti elanikkonnast. Võrreldes oktoobriga on

vastupanu vajalikuks pidavate vastajate osakaal kahe protsendi võrra kasvanud.

Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti

vajalikuks peab vastupanu 53% eesti- ja 33% venekeelsetest vastajatest), kuid ka viimastest ei pea

vastupanu vajalikuks vaid 15 protsenti (sama palju on neid, kes vastavad „ei oska öelda“).

Passiivse kaitsetahte väljendajate osakaal on viimastes küsitlustes olnud püsivalt kas veidi alla või üle

kaheksakümne protsendi.

Joonis 16. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik (%; N = kõik vastajad)

Relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamise pikem trend on esitatud joonisel 17 (kogu

elanikkonna kohta) ja joonisel 18 eesti- ja venekeelsete vastajate võrdlusena.

33

53

41

49

43

47

35

33

38

34

36

34

17

5

10

6

8

8

9

7

7

7

9

8

6

2

4

4

4

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2016/03)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 27

Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Joonis 18. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2016 (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad)

Näeme, et eesti- ja venekeelsete vastajate passiivses kaitsetahtes on perioode, mil see on võrdne ning

perioode, mil venekeelsete vastajate hinnang vajadusele välisründajale vastupanu osutada on

madalam. Esimene selline periood seostub pronksiöö järgse ajaga, teine periood jäi majandussurutise

aegadesse, praegune aga võib olla seotud külma sõja vaimust kantud lääneriikide suunalise

propaganda tugevnemisega Venemaa meedias.

68

56 59 66

61 64 65 59

69 69 64 64

71 68 64 66 67 66 69 69 78 77 73 71

78 77 77 74 74 73 78

73 79 79 82 79 83 79 81

19 26 29

22 24 23 23 23 25 24 30 31

23 24 24 25 24 24 20 24 16 12 17 19 15 14 17 18 19 17 17

22 17 17 15 11 11 13 11

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

1 0

/2 0

1 5

0 3

/2 0

1 6

Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu

Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu

69 77 80 77 73

79 79 80 79 80 75

81 74

78 79 82 83 89

82 81

69

80

70 63 66

77 73

68 62 63

68 70 71

83 80 83

70 71 71 68

0

20

40

60

80

100

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

Eestikeelsed Venekeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 28

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses

Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda on madalam kui riigi tasandil relvastatud vastupanu

osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas vajalikuks 81%, siis

ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses osalema 58%

elanikkonnast (Joonis 19). Seda on siiski kolme protsendi võrra enam kui oli 2015. aasta sügisel.

29 protsenti Eesti elanikkonnast oleks riigi kaitseks kindlasti ja 29 protsenti tõenäoliselt valmis.

Kindlasti või tõenäoliselt ei oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 34 protsenti küsitletutest.

Aktiivse kaitsetahte küsimuses on erinevus eesti- ja muukeelsete elanike hoiakutes veelgi

märkimisväärsem kui passiivse kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses

osalema 65%, siis mitte-eestlastest vaid 43%.

Aktiivse kaitsevalmiduse tõlgendamise juures tuleks aga silmas pidada asjaolu, et riigikaitses osalemist

nähakse eelkõige kui relvastatud vastupanu, mida on traditsiooniliselt peetud vaid meeste ülesandeks.

Seetõttu jääb valmisolek omapoolseks panustamiseks paratamatult madalamaks naissoost ja

vanemaealiste vastajate puhul (näiteks üle 60-aastastest vastajatest oleks kaitsetegevuses valmis

osalema vaid 39 protsenti, alla 20-aastastest 66 protsenti). Venekeelsete vastajate protsent jääb

keskmisest madalamaks ka seetõttu, et mittekodanikel ei ole kohustust läbida ajateenistust, mis on aga

relvastatud vastupanus osalemise eelduseks.

Seda, kui teadlikud on inimesed oma võimalustest riigikaitsesse oma panust anda ka muul viisil kui riigi

sõjalises kaitses osaledes, kirjeldame käesoleva peatüki neljandas osas (4.4.)

Joonis 19. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale

(%; N=kõik vastajad)

Vaadates üksnes meeste valmisolekut riigikaitses osaleda, saame kaitsetahtest positiivsema pildi: 15-

64 aastastest meessoost kodanikest on valmis riigikaitses kaasa lööma 80 protsenti. Vene emakeelega

meessoost kodanike valmisolek riiki kaitsta on madalam, kui eestlastel. Alla 35-aastastest ning 50-64

aastastest venekeelsetest meeskodanikest valmis ise riigikaitses osalema 70 protsenti kuid 35-49

aastastest vähem kui pooled.

Tabel 4 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides

SUHTLUSKEEL 15-34 35-49 50-64 65+

Eesti 84% 88% 81% 52%

Vene 69% 41% 70% 31%

KÕIK mehed/kodanikud 81% 82% 80% 49%

18

41

15

35

26

29

27

29

29

29

28

30

30

30

28

29

10

5

13

5

9

8

9

8

20

12

18

15

20

16

19

16

23

13

26

15

15

17

17

18

0% 20% 40% 60% 80% 100%

naine

mees

SUGU (03/2016)

vene

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 29

Kui vaadelda kaitsevalmiduse ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal

2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega.

Pärast pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata

kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 20). Aastatel 2013-2014 hakkas

mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid viimases neljas küsitluses on see taas

langenud alla 50 protsendi.

Joonis 20. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2016 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad)

67

60 63 61

67

61

68 67 69 73

70

69 73

70 71 74

71 70

64 64 69

66

71 70 74

69 71

62

70

62 66 64

68 65

67

60

68

62 64

53

40

52 54 51

50

59 57

66

71

74

66

65 64 63 58

64 63 57 65 60

48 46

53

42

54 52 51

39 43

40

55 54 54

45 47 44

47

43

33

44

52

44

61

59

49

66 63 61

57 59 63

56 58 59 63

51 51

56

49

43 41 44

52

52 52

46

36 35 38 39 38 36

45

38 43

39

0

20

40

60

80

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 30

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda

Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik (19%) eestimaalastest:

5% püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 14% teeks seda tõenäoliselt (Joonis 21). Lahkujate

osakaal on võrreldes oktoobriga kolme protsendi võrra langenud. Kindlasti või tõenäoliselt ei kavatseks

ohu korral lahkuda 72 protsenti elanikest.

Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 24%) ning nooremad, kuni 39

aastased inimesed (umbes kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 32

protsenti, eestlaste seas 14 protsenti.

Joonis 21. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad)

Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme venekeelsete vastajate lahkumissoovi

tõusu 2007. aastast alates, mis 2013. aastaks tõusis kõrgele 42 protsenti tasemele ning on seejärel

alates 2014. aastast püsinud 30-protsendi lähedal. Ka eestlaste lahkumissoov oli masu-aastatel 2010-

2013 pisut kõrgem, mil lahkumist oleks kaalunud viiendik eestlastest (Joonis 22).

Joonis 22. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2016 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad)

6

4

10

3

7

6

6

5

18

11

22

11

15

14

16

14

10

7

12

7

8

11

10

9

29

32

26

33

30

29

30

31

37

46

30

46

40

40

38

41

0% 20% 40% 60% 80% 100%

naine

mees

SUGU (03/2016)

vene

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

12 13

17 16 13

15 12 12

15

11 11 10

15 13 13 13

15 15 13 13 13

10 12

16 15 14

20 17

21 18 19 20 19

21

16 19

16 16 14

19 22

25 23

18 21

14

18 21

15 16 19

24

20 22

24 25 24

16

24

13 16

21 23 24 26 25

27 27

36 38

42

37

33 30 30 31 32 32

0

20

40

60

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 31

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral

Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi hinnangul

piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks

välisvaenlase kallaletung. Tulemused näitavad, et elanikud hindavad oma oskust võimaliku

kallaletungi korral käituda küllaltki madalalt: vaid neljandik teaks, mida ta saaks taolises

olukorras riigi kaitsmiseks teha, 71% aga ei ole sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud (Joonis

23). Võrreldes paaril viimasel aastal läbi viidud küsitluste tulemusi, näitavad need stabiilselt kasinat

informeeritust riigikaitses osalemise võimalustest.

Joonis 23. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (%; N = kõik vastajad)

Mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (34% vs 16%) - seda võib selgitada nende

suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit). Eestlased on

aga mõnevõrra paremini informeeritud võrreldes venekeelsete vastajatega. Vastaja vanuse kasvades

informeeritus langeb.

4

8

10

6

14

14

3

14

7

9

7

10

7

8

10

18

15

15

22

24

13

20

12

18

15

17

18

16

8

5

5

3

1

2

5

3

6

3

4

4

6

5

30

37

44

50

45

42

39

42

36

42

42

42

40

40

48

32

26

26

18

18

40

21

39

28

32

27

29

31

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

60 +

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (03/2016)

Naine

Mees

SUGU (03/2016)

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL …

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Jah, piisavalt/ tean täiesti kindlalt Üldiselt küll/ tean Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 32

4.5 Mis teemadel vajataks rohkem informatsiooni?

Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaltungi korral,

on olnud läbi kõikide küsitluste väga madalal tasemel, on alates novembris 2014 uuringusse lisatud

küsimus selle kohta, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni riigi tegevusest ja

isiklikust elukorraldusest välisvaenlase kallaletungi korral (Joonis 24). Ette antud üheksast teemast

pidid küsitletavad valima kolm nende jaoks olulisemat.

Joonis 24. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni - 2014-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Kolm olulisemat teemat, mis tõusid esile mõlemas küsitluses ja mille kohta rohkem informatsiooni

soovitakse, seostuvad tsiviilisikute rolliga konflikti korral: kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna

sattunud lahingutegevuse piirkonda, kuidas teavitatakse avalikkust ning kuidas

korraldatakse evakueerimist.

Mõnevõrra erinev on infovajadus meeste ja naissoost vastajate jaoks.

Ehkki ka meestel on esiplaanil kolm üldjärjestuses olulisemat teemat, peavad nad keskmisest

olulisemaks ka seda, kuidas korraldatakse mobilisatsiooni, kuidas on võimalik tsiviilisikuna panustada

sõjaväe toetamisse ning millised on vastaja kohustused riigikaitses. Naised sooviksid rohkem infot

tsiviilisikuna käitumise, evakuatsiooni ning esmatasandi olmeprobleemide lahendamise kohta.

(Joonis 25).

14

17

20

20

26

30

40

43

45

11

16

19

18

21

28

41

44

44

11

15

17

21

22

27

38

42

40

10

16

18

18

21

31

36

41

42

0 10 20 30 40 50

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas teavitatakse avalikkust

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

märts.16 okt.15 märts.15 nov.14

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 33

Joonis 25. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni – meeste ja naiste võrdlus märts 2016 (%; N = kõik vastajad)

11

15

21

23

26

27

30

43

35

8

17

16

13

16

35

40

39

47

0 10 20 30 40 50

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas teavitatakse avalikkust

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

naised mehed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 34

5 Eesti kaitsevõime

Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi

tegevusega riigikaitse arendamisel.

5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele

Vastajail paluti hinnata, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni

liitlaste abi saabumiseni. Alates 2014. aasta sügisest on nende vastajate osakaal, kes leiavad, et Eesti

kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik, ulatunud üle 50 protsendi.

Nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks, moodustab kolmandiku kõigist

küsitletutest – veel 2014 märtsis oli nende osakaal 46% (Joonis 26). Samas ei ole avalikkuse usk Eesti

kaitsevõimesse viimasel paaril aastal ka paranenud.

Joonis 26. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral (%; N = kõik

vastajad)

Eestikeelsete vastajate hinnang Eesti kaitsevõimele on positiivsem – võimekust Eestit kaitsta tunnistab

enam kui 60 protsenti. Venekeelsete vastajate seas on kümne protsendiga ülekaalus need vastajad,

kes Eesti kaitstavusse ei usu, ligi neljandik venekeelsetest vastajatest ei oska selles küsimuses

seisukohta võtta.

Venekeelsetest Eesti kodanikest usub Eesti kaitsevõimekusse 41 protsenti, Venemaa kodanikest 29% ja

määratlemata kodakondsusega elanikest 30 protsenti.

Alla 30 aastastest venekeelsetest vastajatest usuvad Eesti kaitsevõimesse ligi pooled, üle 30-aastastest

aga juba vähem kui 30 protsenti.

6

17

9

12

14

13

13

28

46

38

39

42

40

40

23

8

7

17

12

15

13

28

25

37

25

24

25

26

15

4

9

7

8

7

8

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta) Tõenäoliselt jah

Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte

Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta)

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 35

5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas

Hinnangutes Eesti kaitsekulutuste mahule on kõige suurem nende vastajate osakaal, kes peavad

vajalikuks säilitada kaitsekulutusi praegusel tasemel (Joonis 27). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab

25% ja vähendamist 20% elanikest.

NATO-ga liitumise järel oli mõneaastane periood, mil kaitsekulude tõstmist peeti vajalikuks kolmandiku

või veelgi suurema osa elanikkonna poolt. Tol ajal räägiti palju vajadusest viia kaitsekulud NATO

nõuetega vastavalt 2 protsendini SKP-st. Masu-aastatel toetus kaitsekulutuste suurendamisele kahanes

ning on nüüd kahes viimases küsitluses olnud stabiilne.

Joonis 27. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2004-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Elanikkonna keskmine suhtumine ei anna aga avalikust arvamusest täit ettekujutust. Nimelt on eesti-

ja venekeelsete vastajate seas on suhtumine kaitsekulutustesse pöördvõrdeline:

venekeelsete elanike hulgas on kaitsekulutuste kärpimise pooldajaid rohkem kui

kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid eestlaste seas (Joonis 28). Samas kaitsekulutuste tõstmise

pooldajaid on venekeelsete vastajate seas sama vähe kui nende kulutuste langetamise soovijaid

eestlaste hulgas.

2016. aasta märtsis oli 32% eesti- ja 10% muukeelsetest elanikest seisukohal, et kaitsekulutuste

mahtu tuleks tõsta; kulutuste vähendamist aga pooldas 8% eesti- ja 46% muukeelsetest vastajatest.

Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike

võrdlus 2006-2016 (%; N = kõik vastajad)

5 5 4 6 7 6 9 9 6 7 8 12 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7 7 8 5 5

25 23 21 26 27 27

35 27 33 30 26

28

22 15

22 23 15

21 17 18 18

20 25 22

25 20 20

45 50 53 45

46 44

37 45 40

39 45 43

47

52

51 48

48 35 45 44 48 45

47 47 38

44 43

11 10 9 10

9 12 8 9 10 13 11 9

9 10

9 10

13 18 8 10

10 9

6 9 11 12 12

9 8 7 8 7 7 8 6 7 7 6 5

9 11 9 10

12 11 16 15

12 12 10 6 10 11 11

5 4 6 5 4 4 3 4 4 4 4 3 9 9 5 5 7 9 10 9 7 7 5 9 8 8 9

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

1 0

/2 0

1 5

0 3

/2 0

1 6

Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada

41

47 47 42

49

32 24

30 33

27

35 29 28 29

33

40 37

43

33 3223

18 15 15 19 11

4

17 13

7

11

4 10 7 9

11 11 12 9 10

9 7 6 4 4

10 12

9 9

11

9

15 15 11 13

9 5 7 7 8

15

23 19 20 20

35 36

24 28

35

45

52

42 39

35

31 37

44 45 46

0

10

20

30

40

50

60

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased

Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 36

5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse

Palju inimesed ilmselt ei taju riigieelarvest tehtavate eraldiste vahetut seost oma isikliku rahakotiga –

eelarvekulutuste suurendamine või vähendamine riigikaitsele on nende jaoks suhteliselt abstraktne

teema. Märksa enam annab inimeste soovist riigikaitsesse panustada tunnistust nende valmisolek teha

omapoolset rahalist annetust Eesti riigikaitse tugevdamiseks.

Küsitlustulemused näitavad, et selleks oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis 28 protsenti

küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks riigikaitsele 63 protsenti. Selline jaotus on

olnud püsiv juba läbi nelja uuringu, mis näitab annetamisvalmiduse stabiilsust. (Joonis 29).

Kui eestlastest oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama 35 protsenti, siis venekeelsetest vastajatest

vaid 12 protsenti.

Joonis 29. Valmisolek omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitsesse (%; N = kõik vastajad)

3

4

6

6

5

4

9

31

22

23

23

24

9

8

9

8

9

9

23

28

29

29

27

26

56

29

34

34

36

37

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2015/03

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 37

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel

Kui 2014. aasta kevadel andis riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel positiivse hinnangu73%

elanikest, ning veel eelmise aasta oktoobris oli selliste vastajate osakaal 71 protsenti, siis nüüd on

positiivseid hinnanguid vähem ning kasvanud on „ei oska öelda“ vastajate osakaal. Eriti palju on ei oska

öelda vastajaid venekeelsete vastajate seas (Joonis 30).

Nagu enamiku muude riigikaitsele või riigi institutsioonidele antud hinnangute puhul, näeme ka siin

eestlaste kõrgeimaid hinnanguid võrreldes mitte-eestlastega (vastavalt 76% ja 48% peab riigikaitse

arendamist heaks).

Joonis 30. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel (%; N = kõik vastajad)

8

9

7

7

10

10

9

40

67

66

55

60

61

58

35

12

10

23

17

17

20

12

11

15

13

11

9

11

5

1

2

2

2

3

2

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 38

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele

Seoses kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse poolt Eesti-Vene piiril,

tõusis 2014. aastal avalikkuse huvisfääri küsimus, kui hästi on valvatud Eesti-Vene ajutine kontrolljoon.

Kui sügisel, pärast intsidenti piiril, olid negatiivsed hinnangud selles küsimuses selgelt ülekaalus, siis

nüüdseks on positiivsed hinnangud saavutanud selge ülekaalu (Joonis 31).

Venekeelsetest vastajatest annab kriitilise hinnangu Eesti piiri kaitstusele vaid 22 protsenti

küsitletutest, eestlaste seas on kriitilist suhtumist veel üle 40 protsendi.

Joonis 31. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele (%; N = kõik vastajad)

9

2

6

6

6

4

49

47

30

39

41

47

20

8

11

12

11

13

16

34

37

33

31

28

6

9

16

10

11

8

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 39

6 Eesti riigikaitse korraldus

Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse

ajateenistusse (sh kui vajalikuks peetakse noormeeste kohustuslikku ja neidude vabatahtlikku

ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega

noorte kaasamisse ajateenistusse), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust

kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse

käsitlusse ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks.

6.1 Suhtumine ajateenistusse

6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks

Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on jätkuvalt väga kõrge: ajateenistuse läbimist

peab noormeeste jaoks vajalikuks 91% kõigist küsitletutest. Vaid 7% elanikkonnast peab

ajateenistust pigem või täiesti mittevajalikuks. Eestikeelsetest vastajatest hindab ajateenistuse läbimist

kindlasti vajalikuks 71%, venekeelsetest vastajatest 46% (Joonis 32).

Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kuid ka alla 30-aastaste

seas, keda ajateenistus kõige enam ka isiklikult puudutab, on ajateenistuse kindlaid pooldajaid üle 40

protsendi ning seda peab mittevajalikuks vaid kümnendik.

Joonis 32. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad)

Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal on

püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel (alates 2005. aastast vahemikus 85-95%)

(Joonis 33).

78

71

64

54

45

41

46

71

63

18

24

28

36

37

31

37

23

28

2

2

1

4

1

2

5

1

2

1

2

4

5

11

19

8

4

5

1

1

3

1

6

7

4

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60+

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

KOKKU

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 40

Joonis 33. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima ka need

noormehed, kel on väiksemaid tervisehäireid. 10 protsenti vastajaist leiab, et väiksemate

tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, 63 protsenti vastajaist aga

peaks õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse

neile sobiva koormusega (Joonis 34). Inimeste arvamused selles küsimuses pole viimase paari aasta

jooksul eriti muutnud.

Kõige suuremad erinevused antud küsimuses ilmnevad suhtluskeele lõikes. Venekeelsetest vastajatest

on koguni 44% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust läbima,

samas kui eestikeelsetest jagab seda seisukohta vaid 13%. 71 protsenti eestlastest leiab, et sellised

noormehed võiksid ajateenistuse läbida endale sobiva koormusega.

Joonis 34. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid (%; N = kõik vastajad)

87 88 88 86 85 90 91 90 93 94 93

89 92 92 93 95 93 92 94 94 93 91

11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6 7 5 6 6 7

0

20

40

60

80

100

0 6 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

1 0

/2 0

1 5

0 3 /2

0 1 6

Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik

4

13

11

12

11

10

46

71

66

62

61

63

44

13

19

23

25

23

5

3

4

3

3

4

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 41

6.1.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine

Väga soosiva suhtumise taustal ajateenistusse on igati ootuspärane, et suur osa Eesti elanikest

suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest kõrvale – 22% mõistab taolise

käitumise hukka ja 41% suhtub sellesse negatiivselt (Joonis 35). Mõistvalt suhtub ajateenistusest

kõrvalehoidmisse 30%, heaks kiidab selle vaid 2% vastanuist.

Eestikeelsetest vastajatest taunib kõrvalehoidmist 69%, venekeelsetest aga 49%. Vanemad vastajad

suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisse nooremate inimestega võrreldes negatiivsemalt - alla 30-

aastastest väljendavad enam kui pooled ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat suhtumist.

Joonis 35. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%; N = kõik vastajad)

Nii nagu ajateenistuse vajalikkuse tunnistamise osas, et ole ka inimeste suhtumises ajateenistusest

kõrvalehoidmisse aastate jooksul suuri muutusi toimunud (Joonis 36).

Joonis 36. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse; 2011-2016 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

30

25

26

17

13

6

17

24

22

48

45

34

44

32

29

32

45

41

4

6

9

5

4

10

10

4

5

17

24

29

32

48

47

38

26

30

1

1

2

3

7

3

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60-74 a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

KOKKU

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

24

27

28

24

25

25

26

23

26

25

22

39

41

44

41

47

44

45

44

42

41

41

6

5

3

4

2

3

3

5

6

7

6

31

26

25

30

25

27

25

27

25

26

30

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

2

2011/08

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 42

6.1.3. Naiste ajateenistus

Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam

mõistmist – juba alates 2015. aasta märtsist peab seda kindlasti või pigem vajalikuks üle poole

küsitletutest.

Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega kui

venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest peab naiste võimalust ajateenistust läbida vajalikuks

68%, siis venekeelsetest vaid 35 protsenti. Suhtumine on muutnud positiivsemaks ka 50 aastast

vanemate vastajate seas – kui veel oktoobris 2015 ei pidanud enam kui pooled neist naistele

vabatahtliku ajateenistuse võimaldamist vajalikuks, siis nüüd on toetus naiste ajateenistusele tõusnud

ka nende seas üle 50 protsendi (Joonis 37).

Joonis 37. Suhtumine naiste ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad)

Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti, mis

vormis see ajateenistus peaks toimuma. Valikuks anti kolm varianti: kohustuslik ajateenistus,

ajateenistus noormeestega samadel tingimustel ning ajateenistus eriprogrammi järgi. Kui varem on

alati domineerinud arvamus, et naised võiksid läbida ajateenistuse eraldi programmi järgi, siis nüüd on

peale jäämas seisukoht, et ajateenistus peaks toimuma noormeestega samadel tingimustel

(48%) (Joonis 38).

14

13

16

21

27

25

7

23

11

16

15

18

39

39

41

40

38

33

28

45

31

36

36

39

6

7

6

7

3

7

8

5

6

5

6

5

24

27

27

25

27

22

34

22

31

25

28

26

17

14

10

7

5

13

23

6

21

18

15

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60+ a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (2016/03)

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2016/03)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 43

Joonis 38. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus?

(%; N = need vastajad, kes pidasid naiste vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks)

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke

Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, kerkib poliitilises

debatis aeg ajalt üles ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema. Küsitletutel paluti hinnata, kas nende

arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest

moodustatava reservarmeega. Küsitlustulemused näitavad, et 79% elanikkonnast eelistab

praeguse ehk reservarmeel tugineva süsteemi säilitamist (Joonis 39). Kohustuslikust

ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 14% Eesti

elanikkonnast. Nagu ka muudes riigikaitsekorraldust puudutavates küsimustes, on hoiakutrend olnud

ajas väga stabiilne.

Joonis 39. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

* Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“.

1

1

0

0

1

3

2

0

1

1

2

1

2

1

45

51

43

55

48

45

50

48

40

50

34

35

42

48

47

44

51

41

44

47

45

46

51

44

51

57

50

46

7

4

6

4

7

5

3

6

8

5

13

7

6

5

Naine

Mees

SUGU (2016/03)

60-74 a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (2016/03)

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2016/03)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

kohustuslik noormeestega samadel tingimustel eraldi programmi järgi ei oska öelda

63

77 78 71

77 75 83 81

72 63

79 80 81 78 83 84 82 82 79

32

19 19 23 16 19

12 14 22 25

17 14 15 17 13 11 13 11 14

0

20

40

60

80

100

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1 *

1 0 /2

0 1 1 *

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega

Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 44

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse

Alates 2014 kevadest on uuringusse lülitatud küsimus Eesti riigikaitse strateegias sõnastatud

põhimõtete kohta, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku

riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. 78 protsenti küsitletutest (eestlastest 88 protsenti)

on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks kas kindlasti või tõenäoliselt

sobiv (Joonis 40). Vastupidisel arvamusel on alla kümnendiku küsitletuist.

Joonis 40. Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv?

(%; N = kõik vastajad)

Küllap oleks nüüd viimane aeg sellise laiapõhjalise positiivse toetuse puhul laiapindse riigikaitse

käsitlusele inimeste jaoks ka konkreetsem sisu anda. Nagu eelnevast selgus, on väga vähestel olemas

ettekujutus, kuidas võimaliku kriisi korral käituda ning kuidas oma oskuste ja võimetega riigikaitsele

kaasa aidata.

29 protsenti „ei oska öelda“ vastuseid venekeelsete vastajate seas osutab, et laiapindse riigikaitse

kontseptsiooni tutvustamisega ei ole veel piisavalt jõutud venekeelsesse inforuumi. Ka venekeelsetest

Eesti kodanikest ei oska sellele küsimusele vastust anda 22 protsenti.

15

44

33

28

34

33

35

42

44

45

44

44

43

43

29

7

8

18

13

15

14

9

5

10

7

8

7

6

5

0

2

3

1

2

2

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

03/2014

11/2014

03/2015

10/2015

03/2016

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 45

6.4 Kaitseliidu ülesanded

Riigikaitse strateegias on väga oluline roll antud Kaitseliidule. Vastajail paluti etteantud loetelust valida

kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti

järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas ülesanne.

Kaitseliidu kõige olulisemaks ülesandeks peetakse võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks –

selle ülesande paigutab esikohale 37 protsenti küsitletutest. Kolme valiku kokkuvõttes aga

tõuseb esikohale päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral (54%). Esimese

valikuna on aga olulisuselt teise kohal kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna

hulgas (14%), mis kolme ülesande kokkuvõttes jääb 40 protsendiga kolmandale positsioonile.

(Joonis 41).

Oluliste ülesannetena järgnevad kolmele enammainitule ka valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordades

(38%), osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (35%) ja noorte sõjalise kasvatuse

korraldamine (28%).

Avalikkuse arusaam Kaitseliidu ülesannetest on samuti väga stabiilne – sarnane ülesannete järjestus on

küsitlustulemustest selgunud juba mitmeid küsitlusi järjest.

Joonis 41. Kaitseliidu peamised ülesanded (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja venekeelsete elanike arvamustes on mõningaid erinevusi Kaitseliidu ees seisvate ülesannete

tähtsusjärjestuse osas. Kui eestlaste jaoks on Kaitseliit eelkõige riigikaitseline organisatsioon, mille

olulisimaks ülesandeks on võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks (46 protsenti nimetab seda kõige

olulisemana ning 61 protsenti paigutab selle kolme olulisema ülesande hulka) ning kaitsetahte ja

kaitsevalmiduse tõstmist elanikkonna hulgas (esikohale seab selle 17%, kolme olulisema hulgas

nimetab 48%), siis venekeelne elanikkond näeb Kaitseliitu eelkõige tsiviilkaitselise organisatsioonina.

Nende jaoks on esikohtadel Kaitseliidu roll õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemisel

(esikohal 21% ja kolme olulisema seas 65% venekeelsete vastajate arvates) ja tsiviilelanikkonna

organiseeritud kaitsmine ohuolukordades (esikohal 10% ja kolm olulisema seas 58%) (joonis 42).

4

4

3

8

7

14

12

37

6

9

9

13

12

20

20

8

2

9

16

14

19

6

22

7

12

22

28

35

38

40

54

52

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Esimene Teine Kolmas Kokku

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 46

Joonis 42. Kaitseliidu kolm peamist ülesannet vastaja suhtluskeele lõikes (%; N = kõik vastajad)

13

21

22

28

58

24

65

32

12

22

31

36

30

48

50

61

12

22

28

35

38

40

54

52

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

KOKKU Eesti keel Vene keel

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 47

6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse

Kaitseliidu tegevuses osaleb ise viis protsenti küsitletutest (eestlastest 6 protsenti), mõne pereliikme

või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 24 protsendil (eestlastest 32 protsendil).

Venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid viiel protsendil on keegi sõpradest või

pereliikmetest Kaitseliiduga seotud.

Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti, kuidas

nad suhtuksid ettepanekusse Kaitseliiduga liituda.

Ettepanekule ühineda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega, annaks kindlasti positiivse vastuse 4

protsenti ning arvatavasti oleks valmis liituma 19% (Joonis 43). Venekeelsed vastajad jäävad ka

liitumise küsimuses reserveerituks: kindlasti või arvatavasti oleks valmis liituma vaid seitse protsenti.

Eestlastest oleks kindlasti valmis liituma kuus ja arvatavasti 25 protsenti küsitletutest.

Kindlasti peaks Kaitseliitu rõõmustama asjaolu, et suuremat valmisolekut liitumiseks väljendavad just

nooremad vastajad.

Joonis 43. Valmisolek liituda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega (%; N = need, kes ei ole veel seotud Kaitseliidu või selle organisatsioonidega)

2

4

6

4

4

8

3

5

1

6

5

5

5

4

8

17

19

20

29

46

14

25

6

25

19

19

18

19

12

13

17

21

13

13

13

15

20

12

12

12

15

15

17

29

22

34

35

14

25

26

23

27

26

28

28

25

61

37

36

21

19

19

45

28

50

31

38

36

34

37

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (03/2016)

naine

mees

SUGU (03/2016)

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 48

7 NATO

Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse

NATOsse, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ning kuidas neid hinnatakse samme,

mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks.

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse

Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2016. aasta märtsis 71% elanikkonnast, sh 40% on

kindlasti ja 31% pigem NATO-sse kuulumise poolt. NATO-sse kuulumise vastu on 19% eestimaalastest;

seisukohta ei oska antud küsimuses võtta kümnendik elanikkonnast (Joonis 44).

Joonis 44. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2001-2016 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Kui eestlastest toetab Eesti kuulumist NATOsse 89 protsenti, siis venekeelsete vastajate toetus NATO-le

on oluliselt madalam, vaid 33 protsenti. Venekeelsetest vastajatest on Eesti NATO-sse kuulumise vastu

48% ja 18% ei oma antud küsimuses kindlat seisukohta (Joonis 45).

Joonis 45. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad)

48 49 54 53

58 54

63 69 66 69

74 72 74 78

73 74 76 75 71 73 75 73 71

80 78 76 71

75 72 79 76 79

75 72 72 71

32 31 26 25 22

32 28

23 26 21

16 18 18 14

18 19 17 17 17 15 17 18 20 13 13 14

19 20 19 15 17 17 18 21 19 19

0

20

40

60

80

100

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu

57 54 56 63 61

66 65 69

65 73 76

81 83 87 86 88 89

84 87 86 88 89 90 89 90 89 93

89 83

87 93

86 89 88 94 93 91 91 89

25

35

24 20 20

31 27 29

33 39

52

33 38

44 46 42

51 48 43

51 44

33 37 39 35

31

50 48 44

34 34 40

52 47 44

37 31 31 33

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

0 3 /2

0 1 6

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 49

7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral

Eelnevast selgus, et NATO-t peetakse elanikkonna enamuse poolt Eesti julgeoleku tagamise peamiseks

garantiiks (peatükk 3.5). Ometi on aastate jooksul avalikkuses korduvalt esitatud küsimust, kas reaalse

sõjaohu korral NATO artikkel 5 ikka käivitub? Aastate jooksul on inimeste kindlustunne selles, et NATO

Eestit ähvardava sõjalise ohu korral reaalselt sõjalist abi osutab, järjest kasvanud. Kahtlemata on selle

kindlustunde kasvule kaasa aidanud NATO liitlaste reaalse kohalolu suurenemine Eestis.

42 protsenti küsitletutest leiavad, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest

sõjalist abi, 15% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega. 22% usub, et NATO

liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja 8% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi

loota. (Joonis 46)

Eestlaste usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui venekeelsetel vastajatel, mis kahtlemata

tuleneb juba suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Kui eestlastest usub NATO sõjalisse abisse 53%,

siis venekeelsete vastajate seas leiab seda vaid 19%. Sama suur osa venekeelsetest leiab, et Eestil

pole NATOlt mingit abi loota, rohkem usutakse NATO poliitilist ja diplomaatilist toetust (23%).

Eestlastest arvab vaid kolm protsenti, et NATO kollektiivkaitse ei toimi.

Joonis 46. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht (%; N = kõik vastajad)

19

53

44

43

51

48

45

42

23

11

23

18

13

15

15

15

19

3

10

11

10

8

10

8

15

26

19

24

17

18

19

22

24

7

5

4

9

11

11

13

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

NATO osutaks otsest sõjalist abi NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega

Eestil pole NATO-lt mingit abi loota NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära

Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 50

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele

Alates 2014. aasta novembrist oleme uurinud ka seda, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt juba

ette võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks.

Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt (Joonis 47) ning kuidas suhtutakse

NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis (Joonis 48).

Joonis 47. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? (%; N = kõik vastajad)

Hinnang NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks on valdavalt positiivne, neid

peab täiesti või üldiselt piisavaks 66 protsenti küsitletutest, sh, 77% eestikeelsetest vastajatest.

Venekeelsetest vastajatest peavad NATO tegevust piisavaks 43 protsenti, kuid pea sama suur osa ei

oska oma hinnangut anda.

Seevastu NATO vägede kohalolekusse Eestis suhtuvad venekeelsed vastajad ülekaalukalt

eitavalt (56%), samal ajal kui eestlastest pooldavad seda ligi 90 protsenti. See suhtumine

sarnaneb suuresti hoiakutega NATO liikmesuse kohta tervikuna.

Joonis 48. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (%; N = kõik vastajad)

14

18

16

21

20

17

29

59

53

49

49

49

41

14

16

18

19

23

9

7

11

9

9

8

7

2

4

3

3

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt

8

49

32

35

33

36

21

39

38

33

35

33

15

5

6

7

7

8

28

6

15

14

13

13

28

1

9

11

12

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 51

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid

Kaheksas peatükk kaardistab hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes:

kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel peaks

Eesti välismissioonidel osalema ja kuidas suhtutakse välismissioonidel osalemisse NATO, Euroopa Liidu

ja ÜRO üksuste koosseisus.

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes

operatsioonides

65% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma

võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides, sealhulgas 22% vastajate arvates tuleks

seda kindlasti teha (Joonis 49). Rahvusvahelistes operatsioonides osalemiseks ei näe vajadust 28%

küsitletutest.

Oluline erinevus missioonidesse suhtumisel on eesti- ja venekeelsete vastajate vahel. Eestlastest toetab

missioonidel osalemist 75 protsenti, venekeelsetest vastajatest vaid 42 protsenti. Ka need arvud on

viimase paariaaastase perioodi jooksul vähe muutunud.

Joonis 49. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? (%; N = kõik vastajad)

10

27

15

17

19

19

22

32

48

45

47

41

43

43

12

5

4

9

7

8

7

22

12

23

15

18

16

15

24

8

13

12

15

14

13

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 52

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid

Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema

rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt

esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus.

Kahte olulisemat põhjust toodi esile peaaegu võrdselt: seda, et missioonidel osalemine annab meie

sõduritele reaalse lahingukogemuse nimetas esimesena 30 protsenti ja et osalemine tagab

NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis pidas kõige tähtsamaks 29 protsenti küsitletutest.

Summeerides kolm olulisemat põhjust, osutus olulisimaks kaitseväelaste lahingukogemuse saamise

argument (Joonis 50).

Ülejäänud argumentideks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate hinnangul veel

kaasaaitamist rahu tagamisele maailmas (kolme olulisema põhjuse hulgas 35%), kriisipiirkondade

elanike kaitsmist (35%) ja Eesti võimalust maailma poliitikas kaasa rääkida (30%).

Konfliktide Eestisse levimise ennetamist nimetab kolme olulisema põhjuse seas 28%.

Joonis 50. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad)

Nii nagu erines oluliselt eesti- ja venekeelsete vastajate suhtumine missioonidel osalemisse, on ka

arusaamad missioonidel osalemise põhjustest erinevad.

Venekeelsete vastajate jaoks jääb missioonidel osalemine põhjenduste juures vähemoluliseks

argument, et see tagaks Eestile NATO toetuse sõjalise konflikti korral. Kui eestlastest seab selle

argumendi esikohale 37% ja kolme olulisema hulka 67%, siis venekeelsetest vastavalt vaid 12% ja

29%.

Kui eestlastest märgib lahingukogemuse saamist esimese põhjusena 32% ja kolme olulisema seas

70%, siis on see ka venekeelsete vastajate jaoks küll kõige olulisem motiiv, kuid seda nimetab

vastavalt vaid 24% ja 50%.

1

2

4

2

4

8

29

30

2

4

10

10

15

13

17

26

4

11

12

18

16

14

9

9

6

15

7

17

26

30

35

35

55

65

Ei oska öelda

Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda osalemist missioonidel

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

Esimene põhjus Teine põhjus Kolmas põhjus KOKKU

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 53

See-eest on venekeelsete vastajate jaoks eestlastest olulisemad nn. humanitaarsed argumendid: aidata

kaasa rahu tagamisele maailmas, kaitsta kriisipiirkondade elanikke, levitada demokraatlikke väärtusi.

Ka seda argumenti, et missioonidel osalemine kuulub demokraatliku riigi kohustuste hulka, toetavad

venekeelsed vastajad eestlastest enam (Joonis 51).

Venekeelsetest vastajatest märgib 31 protsenti, et mitte miski nimetatud argumentidest ei saa

põhjendada osalemist välismissioonidel.

Joonis 51. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad)

7

17

26

30

35

35

55

65

10

23

26

30

35

39

29

50

7

15

25

30

35

31

67

70

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga

demokraatliku riigi kohustus

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma

poliitikas

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse

lahingukogemuse

eesti keel vene keel KÕIK

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 54

8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel

Kuna Eesti kaitseväelased on osalenud missioonidel nii NATO, Euroopa Liidu kui ka ÜRO üksuste

koosseisus, tundsime huvi, kas avalikul arvamusel on erineva egiidi all toimuvatesse operatsioonidesse

ka erinev suhtumine.

Võrreldes 2015 oktoobris toimunud küsitlusega üldises hinnangutes suuri erinevusi ilmsiks ei tule.

Endiselt on venekeelsete vastajate seas selgelt soositum osalemine ÜRO ja Euroopa Liidu missioonidel

ning domineerib vastuseid osalemisele NATO üksuste koosseisus (Joonis 52).

Joonis 52. Suhtumine Eesti kaitseväe üksuste osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad)

14

29

22

24

8

28

18

21

7

36

21

27

39

45

45

43

39

46

45

44

28

46

43

40

14

12

11

13

15

11

12

13

15

7

9

9

15

10

11

11

17

10

13

12

22

8

12

12

18

4

11

9

21

5

12

10

28

4

15

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Venekeelsed 03/2016

Eestikeelsed 03/2016

KÕIK 10/2015

KÕIK 03/2016

ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus

Venekeelsed 03/2016

Eestikeelsed 03/2016

KÕIK 10/2015

KÕIK 03/2016

Euroopa Liidu üksuste koosseisus

Venekeelsed 03/2016

Eestikeelsed 03/2016

KÕIK 10/2015

KÕIK 03/2016

NATO üksuste koosseisus

Toetan täielikult Pigem toetan Ei oska öelda Pigem ei toeta Üldse ei toeta

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 55

8.4 Arvamus Euroopa Liidu ühisest piirivalveteenistusest

Kuna Euroopa rändekriis on pannud liikmesriikide politsei- ja piirivalvejõude tegema senisest tihedamat

koostööd, on järjest sagedamini hakatud rääkima ka Euroopa Liidu ühtse piirivalveteenistuse loomise

vajadusest. Avaliku arvamuse poolt oleks sellise struktuuri tekkimiseks igatahes roheline tuli: ühise

piirivalveteenistuse loomist toetab 68 protsenti ja selle vastu on 16 protsenti küsitletutest (Joonis 53).

Venekeelsete vastajate jaoks on ilmselt tegemist vähem tuntud ideega – neist ei oska seisukohta

avaldada 23 protsenti. Toetavalt suhtub aga 60 protsenti (eestlastest 72 protsenti).

Joonis 53. Suhtumine ettepanekusse luua Euroopa Liidu ühine piirivalveteenistus. (%; N = kõik vastajad)

toetan

täielikult 26%

pigem toetan

42%

pigem ei toeta

11%

üldse ei toeta

5%

ei oska öelda

16%

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 56

9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse

Suhtumist elukutselistesse kaitseväelastesse peetakse ühiskonnas stabiilselt positiivseks. Väga heaks

või üldiselt heaks peab tegevväelastesse suhtumist 66% küsitletutest, eestikeelsetest

vastajatest koguni kolm neljandikku (Joonis 54).

Joonis 54. Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse (%; N = kõik vastajad)

Küsisime taas ka seda, mida arvab avalik arvamus elukutseliseks kaitseväelaseks hakkamise motiivide

kohta.

Peamiste motiividena nähakse huvi kaitseväelase ameti vastu ning patriotismi. Oluliseks peetakse

ka enese arendamisega seotud tegureid: võimalust saada koolitust ning hoida ennast heas

füüsilises vormis. Olulisuselt neljandal positsioonil on ka hea palk. Vähemoluliseks peetakse muu töö

puudumist ja pikka puhkust (Joonis 55).

17

17

18

18

20

11

49

51

51

49

55

37

24

24

26

28

19

36

7

5

2

3

4

12

2

2

1

1

2

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2016/03

2015/10

2014/03

2013/10

SUHTLUSKEEL (2016/03)

Eesti

Muu

Väga hea Üldiselt hea Ei hea ega halb, neutraalne Ei oska öelda Halb

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 57

Joonis 55. Kutseliseks kaitseväelaseks hakkamise motiivid (%; N = kõik vastajad)

54

55

54

42

43

39

40

39

37

41

42

41

26

28

26

23

24

25

20

24

14

25

26

18

16

16

16

22

23

24

27

29

29

32

32

35

26

28

31

26

26

28

28

28

29

25

27

28

20

19

22

13

16

18

13

10

16

16

15

21

16

15

19

16

16

17

26

21

26

27

27

28

26

22

29

20

20

23

20

21

27

3

3

4

6

4

8

4

5

4

5

4

7

10

10

12

9

8

13

12

10

16

16

14

17

17

14

16

3

2

1

4

3

2

3

2

2

4

2

2

7

8

7

5

4

3

8

8

11

12

12

17

17

16

17

5

7

1

5

6

2

5

7

2

8

8

2

5

7

2

9

9

2

9

9

3

7

9

3

17

17

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Huvi kaitseväelase elukutse vastu

2016/03

2015/10

2014/03

Patriotism, soov oma riiki kaitsta

2016/03

2015/10

2014/03

Võimalus saada rahvusvahelisel tasemel koolitust

2016/03

2015/10

2014/03

Võimalus teenida head palka

2016/03

2015/10

2014/03

Võimalus hoida end heas füüsilises vormis

2016/03

2015/10

2014/03

Soov osaleda rahu säilitamises maailmas

2016/03

2015/10

2014/03

Soov tuua oma ellu vaheldust, seiklushimu

2016/03

2015/10

2014/03

Muu töö puudumine

2016/03

2015/10

2014/03

Pikk puhkus

2016/03

2015/10

2014/03

5 - see kindlasti 4 3 2 1 - see küll mitte Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 58

10 Veteranipoliitika

Viimase nelja uuringulaine jooksul on vastajailt täiendavalt päritud, kas sõna „veteran“ seostub neil

eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis

ja Iraagis. Vastustest ilmneb, et enam kui poolele elanikkonnast seostub sõna „veteran“ ikkagi

eeskätt Teise maailmasõjaga (Joonis 56). Venekeelsetest vastajatest seostavad veterane Teise

maailmasõjaga koguni 84 protsenti (eestlastest 41%).

Eestlaste seas on 17 protsenti neid, kellel sõna veteran seostub Vabadussõjaga (ehkki neid veterane

meil enam paraku elus ei ole) ning tasapisi on suurenemas ka nende osakaal, kes oskavad sõna

„veteran“ seostada Eesti kaitseväe missioonidest osavõtnutega (tõus aastaga 16 protsendilt 23

protsendile). Venekeelsetest vastajatest oskab missioonidest osavõtnuid veteraniks pidada vaid viis

protsenti. Need 6 protsenti küsitletutest, kes pakkusid veterani vasteks midagi muud, märkisid kõige

sagedamini, et veterani all tuleks mõista kõikides sõdades osalenuid.

Joonis 56. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“, (%; N = kõik vastajad)

Alates 2012. aastast iga aasta 23. aprillil (jüripäeval“) tähistatavat veteranide päeva peab aga

valdav enamik küsitletutest (68 protsenti) kindlasti või pigem vajalikuks – mida iganes nad siis

sõna „veteran“ all ka ei mõtle (Joonis 57). Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest

on veel väike – sellest päevast ei tea midagi või ei oska öelda 36 protsenti vastanutest. Päeva

tähistamise vajalikuks pidajaid oli venekeelsete vastajate seas 53 protsenti. Eestlastest toetab

veteranide päeva tähistamist 75 protsenti.

Joonis 57. Suhtumine veteranide päeva tähistamisse (%; N = kõik vastajad)

84

41

52

59

53

55

2

17

16

15

15

12

5

23

14

11

17

17

3

7

7

5

4

6

6

12

11

10

11

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2016/03)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

Teise maailmasõjaga Vabadussõjaga Eesti kaitseväe missioonidega Millegi muuga Ei oska öelda

27

34

34

30

32

26

41

39

37

39

36

16

20

23

20

6

7

5

7

6

5

2

2

3

3

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

kindlasti vajalik pigem vajalik ei oska öelda, ei tea sellest pigem mittevajalik täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 59

11 Riigikaitse alane teave

See peatükk hõlmab endas ülevaadet riigikaitsealase teabega seotud küsimustest: kui vajalikuks

peetakse riigikaitseõpetuse õpetamist koolides ja kui suur osa vastajatest on lugenud Postimehe

lisalehte Riigikaitse.

11.1 Riigikaitseõpetus koolides

Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkond olnud püsivalt

positiivne – juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud ca neli

viiendikku küsitletutest.

2014 sügisel muutsime pisut küsimuse sõnastust ning nüüdsest kõlab see nii:

„Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida

riigikaitseõpetust?“

Toetus riigikaitseõpetuse õpetamisele on endiselt valdav – seda peab kindlasti või arvatavasti

vajalikuks 81 protsenti küsitletutest (Joonis 58). Eesti- ja venekeelsete vastajate toetus

riigikaitseõpetusele erinev 10 protsendi võrra. Ka üksikute vanusegruppide lõikes on toetus

riigikaitseõpetusele valdav.

Joonis 58. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates

õppeasutustes (%; N = kõik vastajad)

41

42

52

31

36

43

32

45

40

46

39

41

43

43

29

39

44

39

42

40

47

41

40

40

7

5

4

6

5

7

10

3

4

3

5

5

7

7

10

19

13

10

10

10

7

8

12

11

2

3

5

5

2

1

6

2

2

2

4

3

60 +

50 - 59

40 - 49

30 - 39

20 - 29

15 - 19

VANUS (03/2016)

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

jah, kindlasti arvatavasti küll ei oska öelda arvatavasti mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 60

11.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse

Lisaks elanike üldisele meediatarbimise kaardistamisele sisaldas uuringuankeet ka üht otseselt

riigikaitsealast infoallikat puudutavat küsimust. Alates 2014 novembrist on esitatud küsimus Postimehe

vahel ilmuva lisalehe „Riigikaitse“ lugemise kohta.

Postimehe lisalehte Riigikaitse oli lugenud 16 protsenti küsitletutest, kellest 3 protsenti on

teinud seda enamasti ja 13 protsenti kord või paar (Joonis 59).

Võrreldes märtsikuise küsitlusega siiski suurenemist „Riigikaitse“ loetavuses toimunud ei ole.

Kuna tegemist on eestikeelse väljaandega, siis on igati ootuspärane, et eestikeelsete vastajate seas on

seda lehte lugenuid rohkem kui mitte-eestlaste hulgas (vastavalt 23% ja 4%). Samuti on lugejaid

keskmisest rohkem kõrgema haridusega elanike (23%) ja meeste (19%) hulgas.

Joonis 59. Postimehe vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse lugemine (%; N = kõik vastajad)

3

4

7

2

3

1

5

3

6

5

3

11

15

16

13

9

3

18

11

12

13

13

84

79

73

84

87

93

76

84

81

79

81

2

2

4

2

1

3

1

2

1

3

3

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

naine

mees

SUGU (03/2016)

kõrgem

kesk, kesk-eri

alg- või põhi

HARIDUS (03/2016)

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2016)

2014/11

2015/03

2015/10

2016/03

jah, enamasti jah, mõned korrad ei ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 61

12 Meediatarbimine

Küsimustikku oli lülitatud ka ulatuslik meediatarbimise plokk, mille eesmärgiks on eelkõige vaadelda,

kuidas sõltuvad elanikkonna riigikaitselised hoiakud vastajate kontaktist erinevate meediakanalitega.

Selle väljaselgitamine nõuab andmete teisest analüüsi, mis ei ole käesoleva aruande ülesanne.

Esitame alljärgnevalt erinevate tele- ja raadiokanalite vaatamist-kuulamist ning internetiportaalide

jälgimist iseloomustavad küsitlustulemused sagedusjaotustena.

Joonis 60. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete külastamine

(%; N = kõik vastajad)

33

37

24

16

18

11

22

26

12

15

19

6

5

1

14

13

12

15

12

13

10

15

17

11

16

18

11

5

1

14

20

17

26

17

18

14

18

17

21

19

20

17

10

6

18

34

34

35

55

51

65

45

40

56

50

43

66

80

92

54

0% 20% 40% 60% 80% 100%

delfi.ee; rus.delfi

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

uudised.err.ee; novosti.err.ee

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

postimees.ee; rus.postimees

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

teised Eesti internetiportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Venemaa internetiportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 62

Joonis 61. Tele- ja raadiokanalite vaatamine/kuulamine (%; N = kõik vastajad)

50

69

10

10

5

20

42

60

6

40

56

5

8

4

16

21

5

56

19

4

52

44

59

10

14

2

38

12

15

7

8

4

18

14

19

5

15

20

4

6

2

13

8

4

17

9

5

19

12

14

6

6

1

17

12

9

16

20

19

23

13

13

11

14

15

11

12

9

18

12

12

12

14

15

13

9

9

9

7

4

13

26

7

67

62

72

39

31

8

78

31

9

80

74

85

53

59

79

15

58

76

16

35

18

75

73

93

32

0% 20% 40% 60% 80% 100%

ETV eestikeelsed saated

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

ETV venekeelsed saated

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Kanal 2

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

TV3

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

3+

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Pervõi Baltiiski Kanal

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Venemaa telekanalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Eestikeelsed raadioprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Eesti venekeelsed raadioprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 63

Joonis 62. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist (%; N = eestikeelsed vastajad)

Joonis 63. Ajalehtede lugemine viimasest kuuest numbrist (%; N = venekeelsed vastajad)

4

10

10

15

18

22

3

4

6

8

6

9

0 5 10 15 20 25 30 35

Äripäev

Eesti Päevaleht

Eesti Ekspress

Maaleht

Õhtuleht

Postimees

4-6 numbrit 1-3 numbrit

2

6

8

11

4

10

8

15

0 5 10 15 20 25 30

Деловые Ведомости

День за Днем

Linnaleht

МК Эстония

4-6 numbrit 1-3 numbrit

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2016 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 64

LISAD

1 Küsimustik

2 Vastuste koondtabelid

3 Sagedustabelid eestlaste vastustega

4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega