Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected]

www.turu-uuringute.eu

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE

Tellija: Kaitseministeerium

Juhan Kivirähk

Oktoober 2015

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 2

SISUKORD

SISUKORD ...............................................................................................................................2

KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4

UURINGU TAUST .....................................................................................................................8

1 Valim ......................................................................................................... 8

2 Küsitlustöö ................................................................................................ 9

3 Teostajad ................................................................................................. 11

UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................12

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 12

2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 15

2.1 Üldine taust ............................................................................................................. 15

2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus ................................................................................... 16

3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 18

3.1 Julgeolek maailmas .................................................................................................. 18

3.2 Julgeolek Eestis ....................................................................................................... 19

3.3 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 20

3.4 Ohud Eestile ............................................................................................................ 22

3.5 Julgeolekutagatised .................................................................................................. 25

4 Eesti elanikkonna kaitsetahe ................................................................... 26

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 26

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 28

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 30

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 31

4.5 Mis teemadel vajataks rohkem informatsiooni? ............................................................ 31

5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 33

5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 33

5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 34

5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse ....................................................... 35

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 35

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 36

6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 37

6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 37

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 41

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ............................................................. 41

6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 42

6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse ............................................................................. 43

7 NATO ....................................................................................................... 44

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 44

7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral ......................................................................... 45

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 46

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 47

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 47

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 48

8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel ................................................... 49

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 3

9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ............................................. 50

10 Veteranipoliitika ...................................................................................... 52

11 Riigikaitse alane teave ............................................................................. 53

11.1 Riigikaitseõpetus koolides ......................................................................................... 53

11.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse .................................................................... 53

12 Meediatarbimine ...................................................................................... 55

LISAD ....................................................................................................................................57

1 Küsimustik ............................................................................................... 57

2 Vastuste koondtabelid ............................................................................. 57

3 Sagedustabelid eestlaste vastustega ....................................................... 57

4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega ............................................. 57

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 4

KOKKUVÕTE

 Turu-uuringute AS viis 2015. aasta oktoobris Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse teemalise

avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1193 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.

Tegemist oli juba kolmekümne kaheksanda küsitlusega avaliku arvamuse monitooringuseerias, mis

sai alguse 2000. aastal.

 Küsitlusperioodi poliitilises õhustikus domineeris nii Eestis kui ka mujal Euroopas pagulasteema.

Riigikogus toimus rändeteemaline arutelu, EKRE ja RÜE eestvedamisel leidsid aset pagulaste

vastuvõttu vastustavad meeleavaldused.

Avalikkuses küttis kirgi ka riigikogu liikmete kuluhüvitiste teema, kui selgus, kuidas osa parlamendi

liikmeid neid autode liisimiseks kasutavad. Valitsus esitas riigikogule ratifitseerimiseks Eesti-Vene

piirilepingu. Tallinna linn pidi hakkama saama ilma linnapeata ning Keskerakonnas käivitus

võimuvõitlus, kui Kadri Simson otsustas kandideerida erakonna esimeheks.

 Hinnangutes Eesti elus toimunud muutustele on eestlastest vastajate seas kasvanud nende

vastajate osakaal, kes näevad olukorra samaks jäämist, vähenenud on positiivsete muutuste

tajujate osakaal. Kui märtsis tajus olukorra paremaks muutumist 40 protsenti eestlastest, siis

oktoobris vaid 29 protsenti; 38-lt protsendilt 46-le protsendile oli kasvanud nende osakaal, kes

tajuvad olukorra samaks jäämist. Venekeelsete vastajate seas on hinnangud Eesti elule püsinud

läbi kolme viimase küsitluse samal tasemel.

 Uuringus mõõdeti inimeste uhkustunnet selle üle, et nad elavad Eesti Vabariigis ning et Eesti kuulub

Euroopa Liitu ja NATOsse. Eestis elamise üle tunneb väga või küllalt sageli uhkust ja heameelt 50

protsenti kõigist küsitletutest, sh 57% eestlastest ja 36% mitte-eestlastest.

Euroopa Liidu ja NATO liikmeks olek inimestele nii tähtis ei tundu: Euroopa Liitu kuulumise üle on

sageli uhked 32% ja NATOsse kuulumise üle 35% küsitletutest.

EL-i ja NATO-sse suhtumises on eesti- ja venekeelsete vastajate suhtumine oluliselt erinev. NATO

liikmeks oleku üle tunnevad uhkust ja heameelt 46% eestikeelsetest ja vaid 11% venekeelsetest

elanikest. Euroopa Liitu kuulumise üle tunneb pidevalt või küllalt sageli heameelt 37% eestlastest ja

21% venekeelsetest vastajatest.

 Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus

päästeteenistuste vastu (täielikult või pigem usaldab 95%). Sellele järgnevad pingereas politsei

(85%), kaitsevägi (78%), Kaitseliit (70%), NATO ja Euroopa Liit (mõlemad 60%), Vabariigi

President (59%). Langenud on riigi poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus: kui riigikogu ja

valitsuse usaldussaldo on küll oluliselt langenud, kuid veel endiselt plusspoolel, siis peaministril on

usaldajaid ja mitteusaldajaid võrdselt.

Eesti- ja venekeelsete vastajate usaldus riigi poliitiliste ja riigikaitseliste institutsioonide vastu on

oluliselt erinev – venekeelsetel kohati kuni poole madalam kui eestlastel. Eriti suur on vahe NATO

usaldusväärsuses, mida eestlastest usaldab 78 protsenti, venekeelsetest vastajatest aga ainult

24%; samuti Vabariigi Presidendi puhul (74% vs 28%).

 Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide

tõenäosus, püsib kõrgel tasemel – seda leiab 71% küsitletutest. Vaid 7 protsenti usub, et maailm

muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 16% arvab, et olukord püsib muutumatuna.

 Eesti julgeolekuolukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana kui maailmas tervikuna, kuid

ka see hinnang on kevadega võrreldes muutunud negatiivsemaks. Vaid 23 protsendi arvates elavad

Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes. Võrdselt 31 protsenti on

neid, kes eeldavad, et olukord ei muutu ja neid kes näevad ette ebaturvalisuse kasvu.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 5

 Kui peamiste ohtudena maailma julgeolekule oli pikka aega esikohal Venemaa tegevus oma

mõjuvõimu taastamiseks, siis seekordses küsitluses on Venemaast ohtlikumaks hinnatud nii

Islamiriigi tegevust (64%) kui ka rahvusvaheliste terrorivõrgustike tegevus (59%). Venemaa

tegevus oma mõjuvõimu taastamisel (39%) on alles kolmandal-neljandal positsioonil koos

organiseeritud kuritegevusega (40%). Võimalik, et Venemaa-faktori mõju vähenes, kuna eraldi

kategooriana toodi selles küsitluses välja relvakonflikt Ukrainas, mida pidas maailma julgeolekut

kindlasti ohustavaks 37% küsitletutest.

Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis

põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel. Eestlaste jaoks on Venemaa ohtlikkuselt

kolmandal kohal (53%), kuid venekeelsete vastajate ohtude pingereas jääb ta viimaseks (7%).

 Sarnaselt eelmistele uuringutele tajutakse Eestit ähvardavate ohtudena kolme, mille realiseerumist

peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 69%

elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn

küberrünnak), 61% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse

mõjutamiseks oma huvides ning 50% arvates võib riiki tabada ulatuslik merereostus. Need kolm

peamist turvariski on avalikkuse silmis olnud esiplaanil juba mitmeid aastaid.

Võrreldes varasemate küsitlustega on oluliselt kasvanud nende osakaal, kes peavad tõenäoliseks

rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel. Kui veel

märtsis oli selliseid vastajaid 34%, siis seekordses küsitluses 45 protsenti. Selles võib näha

ühiskonda vallanud pagulaskartuse mõju.

Võrreldes kevadega hinnatakse madalamaks ulatusliku või piiratud sõjalise rünnaku tõenäosust

hakatud – neid peab tõenäoliseks 26 protsenti eestlastest ja 14-15 protsenti venekeelsetest

vastajatest.

 Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (57% nimetab

seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti

iseseisva kaitsevõime arendamine (42%), sellele järgneb käesolevas küsitluses kolmandaks

tõusnud koostöö ja head suhted Venemaaga (29%), mida peavad peamiseks julgeolekugarantiiks

just venekeelsed vastajad (60%; eestikeelsetest vastajatest vaid 15%).

Eestikeelsete vastajate jaoks on selgelt olulisim julgeolekugarantii NATO-sse kuulumine (73%;

venekeelsetest 22%) ja teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (45%; venekeelsed

34%).

 Relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamine sõjalise kallaltungi korral on kevadega

võrreldes nelja protsendi võrra kahanenud, 83-lt protsendilt 79-le. Eestikeelsed vastajad peavad

relvastatud vastupanu vajalikumaks kui mitte-eestlased (vastavalt 82% ja 71%).

 Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 62% eestlastest ja 42%

venekeelsetest vastajatest. Meessoost kodanikest oleks valmis riigikaitses osalema 72%. Alla 35-

aastastest meeskodanikest on valmis ise riigikaitses osalema üle 80 protsendi ja alla 50 aastastest

kolm neljandikku.

 Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies inimene. Tõenäolisemad

Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 25%) ning nooremad, kuni 39 aastased

inimesed (enam kui kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 32

protsenti, eestlaste seas 16 protsenti.

 Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal: vaid 25% teaks, mida ta saaks teha

Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung, 69% aga ei pea end sellest

piisavalt informeerituks. Alates 2014. aasta kevadest ei ole inimeste informeeritus kasvanud.

Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas käituda, kui ollakse

tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (40%), kuidas on kavas teavitada ohu korral avalikkust

(42%) ning kuidas korraldatakse evakueerimist (38%). Meessoost vastajad tunnevad keskmisest

pisut enam huvi ka mobilisatsiooni ja oma kohustuste vastu riigikaitses osalemiseks.

 Eesti riigi kaitsevõimele antud hinnangud ei ole võrreldes eelmise küsitlusega oluliselt muutunud:

Eesti kaitsmist võõrriigi rünnaku korral peab kindlasti või tõenäoliselt võimalikuks 53% küsitletutest

(eestlastest 61%).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 6

 Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiab 28 protsenti vastanutest, et kaitsekulutusi tuleks tõsta ja

19%, et neid võiks vähendada. Domineeriv seisukoht on, et kaitsekulud võiks püsida praeguseks

saavutatud tasemel (44%). Eestlaste ja venekeelsete vastajate suhtumine kaitsekulutustesse on

pöördvõrdeline: kui eestlaste seas on kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid 33 protsenti, siis

venekeelsete elanike hulgas toetaks kulutuste kärpimist 45 protsenti.

 35 protsenti eestlastest ja 13 protsenti venekeelsetest vastajatest oleks kindlasti või tõenäoliselt

valmis omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitse toetuseks.

 Riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel andis positiivse hinnangu 71% elanikkonnast.

Eestlaste hinnang riigikaitse arendamisele võrreldes mitte-eestlastega on positiivsem (vastavalt

80% ja 51%).

 Kui eelmisel sügisel olid hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele selgelt negatiivsed, siis nüüdseks on

positiivseid ja negatiivseid hinnanguid võrdselt. Siiski on eelkõige just eestlastest vastajad endiselt

domineerivalt kriitilised. Kui sügisel andis Eesti välispiiri kaitstusele negatiivse hinnangu tervelt

kaks kolmandikku eestlastest, siis nüüdseks on kriitiliste hinnanute osakaal kahanenud 49

protsendile. Venekeelsetest vastajatest tajub probleeme idapiiri kaitstusega vaid iga neljas.

 Noormeeste ajateenistuse suhtes on kõik Eesti elanikud väga soosivalt meelestatud: koguni 93%

peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 59% kindlasti vajalikuks. Valdavalt

pooldatakse seisukohta, et sobiva koormusega võiksid kaitseväeteenistuse läbida ka väiksemate

tervisehäiretega noormehed.

 Suurem osa inimestest suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 25% mõistab sellise

käitumise hukka ja 41% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on ajateenistusest

kõrvalhoidmise suhtes nooremad vanusegrupid – alla 30-aastastest suhtub kõrvalehoidmisesse

mõistvalt üle 40 protsendi.

 Alates 2013. aastast naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas

järjest enam mõistmist –seda peab kindlasti või pigem vajalikuks üle poole küsitletutest. Eestlased

ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega kui

venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest peab naiste võimalust ajateenistust läbida vajalikuks

60%, siis venekeelsetest vaid 33 protsenti. 50 aastast vanemate vastajate seas ei pea enam kui

pooled naistele vabatahtliku ajateenistuse võimaldamist vajalikuks.

Ehkki pooled naiste ajateenistuse vajalikus pidajatest arvavad, et see peaks toimuma eriprogrammi

järgi, on järjest kasvamas nende osakaal, kes leiavad, et neiud peavad teenima noormeestega

samadel tingimustel (42 protsenti).

 82% elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline

kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust

ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 11 protsenti.

 76 protsenti küsitletutest (eestlastest 84 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline

lähenemine, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku

riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne, on Eesti jaoks kindlasti või tõenäoliselt sobiv.

 Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamiseks ülesandeks võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks,

mida märgib kõige olulisema ülesandena 35% küsitletutest ja kolme olulisema kogusummas 50

protsenti. Päästetegevuses osalemist õnnetuste ja katastroofide korral nimetab esimesena 13% ja

kolme hulgas 52%; kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmist elanikkonna hulgas peab kõige

olulisemaks 13% ja kolme olulisema hulka kuuluvaks 42% küsitletutest.

 Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest viis protsenti, mõne pereliikme või sõbra kaudu on

kontakt Kaitseliiduga 25 protsendil. Venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid 8

protsendil on keegi sõpradest või pereliikmetest Kaitseliiduga seotud.

Kui neile, kes Kaitseliitu ei kuulu, tehtaks ettepanek Kaitseliiduga või sellega seotud

organisatsioonidega ühineda, oleks kindlasti valmis liituma 5% ja arvatavasti 18%.

Liitumisvalmidus on kõrgem nooremate vastajate seas.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 7

 Suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse ei ole kevadega võrreldes muutunud: seda pooldab 72%

elanikkonnast. Venekeelsetest vastajatest pooldab NATOsse kuulumist vaid 31 protsenti, eestlastest

91%.

 Sellesse, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, usuvad 45 protsenti

küsitletutest (57% eestlastest ja 19% venekeelsetest). 15% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja

diplomaatilise toetusega. 19% usub, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja

10% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi loota.

 Kindlustundele NATO toetuse osas aitavad kaasa sammud Eesti turvalisuse tagamisel, mida

elanikkond valdavalt toetab: 69 protsenti küsitletutest (eestlastest 81%) leiab, et NATO on Eesti

julgeoleku tagamiseks juba piisavalt teinud ja 68% elanikkonnast (88% eestlastest, kuid vaid 24

protsenti venekeelsetest vastajatest) toetab NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis.

 62% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele

osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti

kaitsejõudude osalemisele missioonidel on suurem (72%), venekeelsetel vastajatel madalam

(39%). Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike

seetõttu, et see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe

põhjusena kolmest 63%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (54%).

 Üle 60 protsendi küsitletutest toetab Eesti osalemist nii NATO, Euroopa Liidu kui ka ÜRO egiidi all

toimuvatel missioonidel. Venekeelsete vastajate seas on soositum osalemine ÜRO missioonidel,

sellele järgnevalt Euroopa Liidu missioonidel ning viimasena NATO üksuste koosseisus.

 Suhtumist elukutselistesse kaitseväelastesse uuriti viimati 2014. aasta märtsis toimunud küsitluses.

Selle ajaga ei ole elanikkonna suhtumine muutunud: väga hästi või üldiselt hästi suhtub

tegevväelastesse 68% küsitletutest, eestikeelsetest vastajatest koguni kolm neljandikku.

 Peamisteks motiivideks, miks kutselise kaitseväelase amet valitakse, peetakse huvi

militaarvaldkonna vastu ning patriotismi. Oluliseks peetakse ka enese arendamisega seotud

tegureid: võimalust saada koolitust ning hoida ennast heas füüsilises vormis. Olulisuselt neljandal

positsioonil on palk. Vähemoluliseks peetakse muu töö puudumist ja pikka puhkust.

 Sõna „veteran“ on ühiskondlikus teadvuses tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga (53%),

venekeelsetest vastajatest seostab veterane Teise maailmasõjaga koguni 83 protsenti. Siiski

kasvab tasapisi nende vastajate osakaal, kes seostavad sõna „veteran“ Eesti kaitseväe

missioonidega – märtsi 11 protsendilt on see tõusnud 17 protsendile.

Enamik (71%) küsitletutest peab kindlasti või pigem vajalikuks veteranide päeva tähistamist.

Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest on veel väike, kuid liigub siiski

tõusujoones: kui veel märtsis tervelt 43 protsenti ei teadnud sellest päevast midagi või ei osanud

öelda, siis nüüd oli selliste vastajate osakaal 32 protsenti. Päeva tähistamise vajalikuks pidajate

osakaal venekeelsete vastajate seas tõusis esimest korda üle 50 protsendi.

 Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida

riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 79 protsenti küsitletutest. Võrreldes märtsiga on

siin toimunud kaheksaprotsendiline langus. Riigikaitseõpetust peavad enam-vähem võrdselt

vajalikuks nii eesti-, kui ka venekeelsed vastajad.

 Postimehe vahel ilmuva riigikaitse teemalise lisa lugejaskond on püsinud märtsikuisel tasemel –

lisalehte Riigikaitse oli lugenud 18 protsenti küsitletutest, kellest 5 protsenti tegi seda enamasti ja

13 protsenti kord või paar. Arvestades seda, et paberlehtede lugemine on languses, on siin suurt

kasvu ilmselt raske oodata - rohkem tuleks panustada riigikaitselise info levitamisele võrgumeedias.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 8

UURINGU TAUST

Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 6. - 27. oktoobrini 2015. aastal läbi viidud

omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse

Kaitseministeeriumile.

Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:

 Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eesti üle;

 Riiklike institutsioonide (sh. kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas;

 Elanike hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;

 Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;

 Elanike kaitsetahe ning hoiakuline käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;

 Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;

 Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;

 Suhtumine meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku ajateenistusse;

 Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest;

 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse ning arvamused tegevväelasena teenistusse asumise

motiividest;

 Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning

kommentaaridega, lisades on esitatud tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes.

1 Valim

Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav

uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku

1 107 791 inimest (ESA, 01.01.2014.a.).

Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi

proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille

alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub

juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel.

Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et

saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna

keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades

venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute

venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi.

Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse

sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15

ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate

kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad),

lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise

koosseisule vastavamaks.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 9

Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse

uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese

küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla

suurem.

Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool.

Tabel 1 Valimivea piirid

2 Küsitlustöö

Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud tahvelarvutite vahendusel, mis viidi läbi vastavalt

respondendi eelistusele kas eesti või vene keeles. Küsitlustöös osales 58 vastava ettevalmistuse

saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1193 intervjuud. Vastanute sotsiaal-

demograafiline profiil on toodud joonisel 1.

Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on

esitatud tabelis 2.

Tabel 2 Küsitlustöö tulemused

Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku

Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 527

Kedagi pole kodus 2768

Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 84

Keelduti kontaktist 777

Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 637

Muu mittetoimumise põhjus 75

Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 242

Kokkuvõte

Kokku aadresse 6303

Korduvvisiite 878

Korrektselt täidetud küsimustikke 1193

Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 22.0.

50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2%

10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68%

20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14%

30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01%

40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34%

50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88%

60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54%

70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28%

80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07%

90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89%

100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74%

110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62%

120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50%

130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41%

150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24%

200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94%

300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58%

500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23%

750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00%

1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87%

1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71%

Vastuse proportsioon

V a li

m i

s u

u r u

s

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 10

Joonis 1 Vastanute sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1193

46

54

69

31

83

8

9

6

16

16

17

18

17

10

15

59

26

69

31

5

10

24

18

17

27

15

20

18

5

7

25

10

32

16

12

11

7

22

0 20 40 60 80 100

SUGU

Mees

Naine

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

KODAKONDSUS

Eesti

Venemaa

määratlemata

VANUS

15- 19 a.

20- 29 a.

30- 39 a.

40- 49 a.

50- 59 a.

60- 74 a.

75 ja rohkem

HARIDUS

Alg- või põhiharidus

Kutse-, kesk- või keskeriharidus

Kõrgharidus

ELUKOHT

linn

maa

SISSETULEK PERELIIKME KOHTA

kuni 200 €

201-300 €

301-400 €

401-650 €

651+ €

ei soovi/ ei oska öelda

STAATUS

Ettevõtja, juht, tippspetsialist

Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja

Oskustööline, operaator

Muu töötav

Õpilane, üliõpilane

Pensionär

Muu mittetöötav

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 11

3 Teostajad

Uuringu erinevates etappides olid vastutavad:

Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk

Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Kristel Merusk,

Kaja Södor,

Roman Vjazemski.

Andmetöötlus ja tabelid: Reijo Pohl

Marina Karpištšenko

Tellija-poolne kontaktisik: Artur Jugaste

Kontaktandmed:

 Üldtelefon: 585 29 700

 E-post: [email protected]

 Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee

 Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn

Uuringujuhi kontaktandmed:

 Telefon: 5515200

 E-post: [email protected]

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 12

UURINGU TULEMUSED

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle

Inimeste suhtumist ühiskonnaelu erinevatesse küsimustesse, sealhulgas ka riigikaitsesse, mõjutab

oluliselt see, kui positiivselt või negatiivselt hinnatakse Eesti elu tervikuna.

Kui kevadel inimeste hinnangud Eesti elule võrreldes 2014. aasta sügisega paranesid (tõenäoliselt leidis

see aset seoses riigikogu valimistega, mis ikka toovad kaasa lootusrikkama ja positiivsema suhtumise

ühiskonnaellu), siis seekord on toimunud tagasiminek. Kasvanud on nende vastajate osakaal, kes

näevad olukorra samaks jäämist ning vähenenud positiivsete muutuste tajujate osakaal.

Eriti järsult on muutunud eestlaste hoiakud: kui märtsis tajus olukorra paremaks muutumist 40

protsenti, siis oktoobris vaid 29 protsenti; kasvanud oli nende osakaal, kes tajuvad olukorra samaks

jäämist (38-lt protsendilt 46-le protsendile). Venekeelsete vastajate seas on hinnangud läbi kolme

viimase küsitluse püsinud samal tasemel.

Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus (%; N = kõik vastajad)

Positiivsemalt hindavad Eesti arengut alla 30 aastased ja kõrgharidusega vastajad, kelle seas muutusi

paremuse suunas tajub enam kui kolmandik. Mõistagi mõjutab hinnanguid ka vastaja majanduslik

olukord – muudatusi paremuse poole hakatakse keskmisest enam tajuma alates 650 euro suurusest

sissetulekust ühe leibkonna liikme kohta kuus. Neist vastajaist, kelle igakuine sissetulek pere liikme

kohta ületab 1000 eurot kuus, näevad muutusi paremusele rohkem kui pooled.

Sellest, kuidas tajutakse muutusi Eesti elus, sõltub olulisel määral ka see, kas Eestis elamise üle

tuntakse uhkust ja heameelt.

Selles küsimuses on suhtumine püsinud eelmise küsitlusega samal tasemel: neid, kes tunnevad Eestis

elamise üle uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli on 50 protsenti ning neid, kes tunnevad niimoodi

mõnikord – 39 protsenti. Nende vastanute osakaal, kes ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või

heameelt, on läbi kolme küsitluse püsinud kuuel protsendil.

25

29

29

36

28

36

46

38

37

43

33

21

28

23

25

6

4

5

4

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL …

2014/11

2015/03

2015/10

Muutunud paremaks Jäänud samaks

Muutunud halvemaks Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 13

Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis (%; N = kõik vastajad)

Ka siin on selge erinevus eesti- ja muukeelsete vastajate seisukohtades. Eestikeelsetest vastajatest

tunnevad uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli 57%, muukeelsete hulgas 36%. Venekeelsete

vastajate seas on 44 protsenti selliseid, kellele Eestis elamine tekitab positiivseid emotsioone vaid

mõnikord ja 12 protsendile mitte kunagi. Kõige kriitilisemalt suhtuvad Eestis elamisse määratlemata

kodakondsusega vastajad (mitte kunagi 18%) ja Venemaa kodanikud (12%).

Heameel ja uhkus Eestis elamise üle on siiski märgatavalt suurem kui uhkustunne Eesti kuulumise üle

Euroopa Liitu ja NATO-sse. Sarnaselt hinnangutega Eesti elule tervikuna on ka eestimaalaste uhkus

Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumise taandunud 2014 sügise tasemele: pidevalt või küllalt sageli on

Euroopa Liitu kuulumise üle uhke olnud 32% ning NATO liikmesuse üle 35% elanikest

(Joonis 4). Mitte kunagi ei ole oma sõnutsi Euroopa Liitu kuulumise üle uhkust tundnud 17% ja NATO

puhul 22% inimestest.

Joonis 4. Eesti riigi kuuluvuse üle uhkuse tundmine (%; N = kõik vastajad)

9

22

16

21

18

27

35

29

31

32

8

3

5

4

5

44

37

44

38

39

12

3

6

6

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2015/10)

2014/11

2015/03

2015/10

Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi

4

20

6

6

7

7

14

16

15

6

12

4

4

8

5

11

13

10

7

26

16

19

18

23

22

23

20

15

25

15

19

20

24

23

24

22

17

8

8

7

7

4

8

11

10

11

6

5

4

4

3

7

9

8

19

39

36

36

38

37

35

29

33

40

45

48

47

43

46

45

38

43

53

7

34

33

30

28

22

21

22

28

12

27

25

25

22

15

16

17

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2015/10)

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2015/10)

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Pidevalt Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi

EUROOPA LIIT

NATO

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 14

Suhtluskeele alusel ilmnevad suhtumises Euroopa Liidu ja NATO liikmesusse siiski üsna olulised

erinevused. Eriti suured on erinevused NATO liikmeks oleku hindamise puhul: selle üle tunnevad

uhkust ja heameelt 46% eestikeelsetest ja vaid 11% venekeelsetest Eesti elanikest. 53%

muukeelsetest vastajatest ütleb, et nad ei ole mitte kunagi tundnud uhkust selle üle, et Eesti on NATO

liige. Eestikeelsetest vastajatest arvab nii vaid 7%.

Euroopa Liitu kuulumise üle tunneb pidevalt või küllalt sageli heameelt 37% eestlastest ja

21% venekeelsetest vastajatest. Mitte kunagi vastavalt 12% ja 28%.

Järgmisest tabelist on näha, kuidas on seotud uhkus ja heameel Eestis elamise üle ning Euroopa Liitu ja

NATO-sse kuuluvuse üle hinnangutega Eesti elu arengule. Positiivse suhtumisega Eesti üldisesse

arengusse kaasneb ka suurem uhkustunne ning vastupidi – nende seas, kes tajuvad Eesti arengut

negatiivselt, on ka oluliselt vähem neid, kes tunnevad uhkust ja heameelt nii Eestis elamisest kui ka

EL-i ja NATO-sse kuulumisest.

Tabel 3 – Eesti elule antud hinnangute seos uhkuse ja heameelega Eesti üle

Kas tunnete uhkust ja heameelt … Eesti elu on muutunud

paremaks jäänud samaks halvemaks

… Eestis elamise üle

väga v. küllalt sageli

mitte kunagi

65%

2%

48%

5%

39%

14%

… Eesti EL-i kuulumise üle

väga v. küllalt sageli

mitte kunagi

48%

9%

30%

15%

18%

31%

… Eesti NATO-sse kuulumise üle

väga v. küllalt sageli

mitte kunagi

50%

14%

34%

19%

23%

35%

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 15

2 Institutsioonide usaldusväärsus

Uuringus on vaatluse all elanike usaldus mitmete riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu.

Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende olulist rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana,

elluviijana või toetajana.

2.1 Üldine taust

Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust nelja kategooriaga skaalal: täielikult usaldan, pigem

usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse

kõige enam päästeteenistusi – päästjaid usaldab tervelt 95% Eesti elanikkonnast, järgnevad

politsei, kaitsevägi ja Kaitseliit (Joonis 5).

Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus (%; N = kõik vastajad)

Kuna kevadine küsitlus toimus vahetult pärast riigikogu valimisi, oli tookord usaldus poliitiliste

institutsioonide vastu kõrgem, kui tavaliselt. Sügisel püsib riigikogu ja valitsuse usaldussaldo küll veel

endiselt plusspoolel, kuid on oluliselt langenud, peaministril on aga usaldajaid ja mitteusaldajaid

võrdselt. Ülejäänud institutsioonide puhul on muutused minimaalsed.

Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitte-

eestlastel (Joonis 6). Erinevused on väga suured kõigi institutsioonide puhul, v.a. päästeteenistused ja

politsei. Suurimad erinevused ilmnevad NATO (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult või pigem

78%, muukeelsetest 24%), Kaitseliidu (85% vs 36%), presidendi (74% vs 28%), peaministri (54% vs

24%) ning kaitseväe (91% vs 51%) puhul.

-45

-42

-40

-33

-29

-28

-14

-15

-12

-3

44

49

50

59

60

60

70

78

85

95

-1

7

10

26

31

32

56

63

73

92

-60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

Peaminister

Valitsus

Riigikogu

President

Euroopa Liit

NATO

Kaitseliit

Kaitsevägi

Politsei

Päästeteenistus

Üldse/pigem ei usalda Täielikult/pigem usaldab Saldo

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 16

Joonis 6. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus

Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes

aga teisel kohal, usaldas 2015. aasta oktoobris 78% Eesti elanikest (Joonis 7). Sama suur oli

usaldusväärsus ka kevadel.

Kui eesti emakeelega vastajate seas on kaitseväe usaldusväärsus juba aastaid püsinud stabiilselt väga

kõrgel tasemel (veidi alla või üle 90 protsendi), siis venekeelsete vastajate hulgas on jätkuvat

langustrendi näha alates eelmise aasta kevadest. Tõenäoliselt võib siin mõju avaldada Ukraina ja

Venemaa vahelise relvakonflikti taustal Venemaa massimeediast lähtuv info, mis ,kritiseerides NATO-t,

mõjutab kahtlemata ka suhtumist Eesti kaitseväkke.

Joonis 7. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2015; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

24

36

30

47

28

24

36

51

81

91

54

56

57

65

74

78

85

91

87

96

0 20 40 60 80 100 120

Peaminister

Riigikogu

Valitsus

Euroopa Liit

President

NATO

Kaitseliit

Kaitsevägi

Politsei

Päästeteenistus

Eestlased Mitte-eestlased

58 64

59

68 74 71 73 73

67

75 75 79

74 76 74

80 78 84

79 81 76

81 81 80 83 83

76 79

75 82

84 83 82 78

78

53

58

56

67 73

64

74

84 79 81 79

74

82 84 80

85 84 81

85 84 87 89 88 87

91 90 90 91 92 88

91 86

90 90 92 93 90 91

39 35

40 40 45

49 54

49 52 53

61

52

60 55 56

50

58 60

68 65

75

60 66

48

59 62

58 62 62

49 53

48

60

67 62

58

49

51

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 17

Kaitseliit asub usaldusväärsemate institutsioonide seas kohe kaitseväe järel – Kaitseliitu

usaldas 2015. aasta märtsis 71% Eesti elanikest (Joonis 8).

Ka Kaitseliidu puhul järgib mitte-eestlaste usaldustrend sama mustrit nagu näeme kaitseväe puhul –

alates eelmisest kevadest on Kaitseliidu usaldusväärsus venekeelsete vastajate seas selges languses.

Käesolevas uuringus usaldas Kaitseliitu 85% eestlastest ning vaid 36 protsenti venekeelsest

elanikkonnast.

Joonis 8. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2015; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

39 45

42 48

53 57 58 58 56

59 56 54

58 59 57

68 65 66

62 65 64

68 64

68 71

68 67 69 64

74 75 73 74 71 70

39 41 39

48 54

50 55

64 64 66 64 65 68 67 66 67 67 66

77 74 74

77 79 77 79 75

80 82 82 79

84

76

85 85 85 89

86 85

20 23 22 22

25 27 30

23

40 40 45

36 38 32 31

34

41 38

47 42

46

33 33 34

43 42 42 43 37 38

35 36

48 51

46 42 40

36

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 18

3 Julgeolek ning ohud

Kolmas peatükk annab ülevaate julgeolekut käsitlevatest küsimustest: milliseks prognoositakse

eeloleval aastakümnel olukorda maailmas ja Eestis, milliseid ohtusid peavad elanikud lähemate aastate

jooksul julgeoleku ohustajateks maailmas ja Eestis ning mis aitaks tagada Eesti riigi julgeolekut.

3.1 Julgeolek maailmas

Küsimus maailma julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses: Kuidas Te arvate, kas

eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või

vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus?

Arvamus, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste

konfliktide tõenäosus, on püsinud sama kõrgel tasemel kui kevadel (Joonis 9). Vaid 7% usub, et

maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 16% arvab, et olukord püsib muutumatuna.

Pikemaajalisem trend on esitatud joonisel 10.

Joonis 9. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel, 2011-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Joonis 10. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

14

13

12

15

15

10

8

7

7

30

26

29

35

32

26

20

15

16

49

57

56

46

50

62

66

70

71

8

3

4

3

3

3

6

8

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Olukord maailmas

Olukord muutub turvalisemaks

Olukord ei muutu

Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord

Ei oska öelda

25 23

12 14 15 13 17 17 18

13

20

12 13 15 12 12 14

12 15

11 7

11 14

18 15

9 14 13 12

15 15 10 8 7 7

40

25

53

43 41

47 50

41

34

43 40

51 49 47 44

50

56

43 48 48

65

56

45 44 44

63

49

57 56

46 50

62 66

70 71

0

20

40

60

80

0 1 /2

0 0 0

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 19

Eestlased ja mitte-eestlased hindavad maailma turvalisuse olukorda erinevalt.

Eestlased on maailma julgeolekuriskide osas ohutundlikumad – tervelt 76 protsenti neist näeb olukorda

halvenevat. Venekeelsetest vastajatest jagab seda seisukohta 58%, eestlastega võrreldes oletatakse

rohkem olukorra endiseks jäämist (22 protsenti eestlaste 13 protsendi vastu). Seda, et maailm võiks

muutuda lähiaastatel turvalisemaks, usub vaid 5 protsenti eestlastest ja 13 protsenti venekeelsetest

vastajatest.

3.2 Julgeolek Eestis

Küsimus Eesti julgeolekuolukorra kohta esitati alljärgnevas sõnastuses:

Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta

pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes?

Eesti olukorda tajutakse positiivsemana kui situatsiooni maailmas tervikuna, kuid ka see

hinnang on võrreldes kevadise küsitlusega muutunud negatiivsemaks: vaid 23 protsendi

arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes. Võrdselt 31

protsenti on neid, kes eeldavad, et olukord ei muutu ja neid kes näevad ette ebaturvalisuse kasvu.

Joonis 11. Olukord Eestis eeloleval aastakümnel, 2011-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Ka Eesti tulevikku näevad eestlased tumedamates värvides kui venekeelsed vastajad: ebaturvalisuse

kasvu eeldab 34 protsenti eestlastest (venekeelsetest 24%). Turvalisema tuleviku hindajate osakaal on

võrdne (vastavalt 24% eestlastest ja 22% venekeelsetest), eestlastega võrreldes eeldavad venekeelsed

vastajad rohkem olukorra endiseks jäämist (38 protsenti eestlaste 28 protsendi vastu).

24

23

22

27

23

20

26

32

23

35

38

41

42

44

40

35

32

31

29

34

30

28

28

34

26

19

31

13

5

7

4

5

6

13

17

15

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Turvalisemates Olukord ei muutu Ebaturvalisemates Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 20

3.3 Ohud maailma julgeolekule

Palusime vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates ohtu rahule ja julgeolekule maailmas

erinevad tegurid.

Kõige olulisemate ohtudena tõstavad vastajad esile Islamiriigi (64%) ja terrorivõrgustike

tegevust (59%). Vastusena „see kindlasti“ nimetatakse enam ka organiseeritud kuritegevust (40%)

ja Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamisel (39%). Kuid koos vastusega „mõningal määral“

tõusevad ohtudena esile pea kõik küsimuses loetletud riskid. Kõige vähem osatakse peljata Hiina

mõjuvõimu kasvu maailmas ja epideemiate levikut (Joonis 12).

Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2015 (%; N = kõik vastajad)

44

64

44

59

26

40

31

34

37

29

34

22

31

27

30

21

25

46

39

15

22

21

19

37

26

40

33

47

43

48

47

43

47

44

47

45

41

41

44

46

25

30

40

43

41

46

9

4

9

4

20

12

12

9

13

16

14

18

13

22

18

27

22

25

25

25

20

29

26

10

6

7

4

7

5

9

8

6

8

8

13

11

10

11

8

7

4

6

20

15

9

9

0% 50% 100%

2015/03

2015/10

2015/03

2015/10

2015/03

2015/10

2015/03

2015/10

2015/10

2015/03

2015/10

2015/03

2015/10

2015/03

2015/10

2015/03

2015/10

2015/03

2015/10

2015/03

2015/10

2015/03

2015/10

see kindlasti mõningal määral kindlasti mitte ei oska öelda

Islamiriigi tegevus

Terrorivõrgustike tegevus

Organiseeritud

kuritegevus

Majanduskriis maailmas

Relvakonflikt Ukrainas

Loodusressursside

ammendumine

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud

USA maj.-lik ja sõjaline

võimsus

Globaalsed

kliimamuutused

Venemaa tegevus mõjuvõimu

taastamiseks

Hiina maj.-liku ja

sõjalise võimsuse kasv

Epideemiate levik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 21

Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis

põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel oma mõjuvõimu taastamiseks endise

NSV Liidu territooriumil. Eestlaste jaoks on see ohtlikkuselt kolmandal kohal (seda peab kindlasti

probleemiks 53% eestlastest), venekeelsete vastajate jaoks aga viimasel kohal (7%). (joonis 13)

63% venekeelsetest vastajatest ei pea Venemaad ohuks maailma julgeolekule.

Venemaa oht on kahanenud ka eestlaste jaoks – veel kevadel oli Venemaa tegevus maailma turvalisust

ohustavate tegurite seas 64 protsendiga selgelt esikohal, siis nüüdseks on peamise maailmarahu

ohustaja positsiooni hõivanud Islamiriik ja ka rahvusvahelises terrorismis nähakse suuremat ohtu kui

Venemaast.

Joonis 13. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2015 (vastused „see kindlasti“ %; eesti- ja muukeelsete võrdlus)

Eestlastest vastajad hindavad kõiki riske keskmisest pisut olulisemaks, venekeelsete vastajate seas on

eestlastest ohtlikumaks hinnatud vaid terrorivõrgustike tegevus ja organiseeritud kuritegevus.

18

25

25

29

32

36

37

37

42

53

56

64

20

15

23

32

28

30

47

28

26

7

66

64

0 20 40 60 80

Epideemiate levik

Hiina majandusliku ja sõjalise …

Globaalsed kliimamuutused

USA majanduslik ja sõjaline võimsus

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud

Loodusressursside ammendumine

Organiseeritud kuritegevus

Ülemaailmne majanduskriis

Relvastatud konflikt Ukrainas

Venemaa tegevus mõjuvõimu …

Terrorivõrgustike tegevus

Islamiriigi tegevus

mitte-eestlased eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 22

3.4 Ohud Eestile

Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosuse väljaselgitamiseks esitati vastajaile 12 erinevat võimalikku

ohtu ning paluti hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul (Joonis 14).

On kolm peamist ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate

jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 69% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti

riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak), 61% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti

poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides ning50% arvates võib riiki tabada ulatuslik

merereostus. Need kolm peamist turvariski on avalikkuse silmis olnud esiplaanil juba mitmeid aastaid.

Võrreldes varasemate küsitlustega on oluliselt kasvanud nende osakaal, kes peavad tõenäoliseks

rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel. Kui veel märtsis

oli selliseid vastajaid 34%, siis seekordses küsitluses 45 protsenti. Taolises tõusus võib näha oodatava

pagulaste Eestisse saabumise mõju – mitmed rahvuslik-konservatiivsete jõudude poolt korraldatud

meeleavaldused annavad põhjust võimalikke kokkupõrkeid karta. Taolisi konflikte peab ebatõenäoliseks

50 protsenti küsitletutest.

Kasvanud on ka terroriakti tõenäoliseks hindavate vastajate osakaal – 28 protsendilt märtsis 37

protsendini oktoobris. Siiski on ülekaalus need vastajad, kes terroriakti tõenäoliseks ei pea – neid on

küsitletute seas 57 protsenti.

Kui veel 2013. aasta sügisel pidas Eesti vastu suunatud piiratud või ulatuslikku sõjalist rünnakut

tõenäoliseks vastavalt 13 ja 10 protsenti küsitletutest, siis 2015. aasta kevadeks oli selliselt vastanute

osakaal kasvanud vastavalt 30 ja 36 protsendile. Nüüd, oktoobris, on sõjalise rünnaku tõenäoliseks

pidajate osakaal langenud 26 protsendile, mis on ligikaudu 2014. aasta kevadisel tasemel.

Rünnakut Eesti kodanike vastu välisriigis peavad väga või küllaltki tõenäoliseks 37%, massilisi

tänavarahutusi 30%, Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist 22% ning Eestit läbiva naftarongi või

kütuseterminali plahvatust ja tuumakatastroofi Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas 21%.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 23

Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul, 2014-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

3

3

2

3

2

1

3

2

4

4

4

9

2

4

4

3

5

6

7

3

6

9

7

8

8

6

4

4

4

6

5

11

5

3

4

5

10

8

9

9

19

23

20

23

24

28

27

26

18

20

20

18

20

25

20

19

20

23

24

28

23

25

26

23

22

27

29

23

24

30

31

29

23

15

16

18

28

23

29

34

29

27

22

25

44

45

41

41

45

42

41

38

51

44

44

43

3

7

7

9

2

7

8

9

2

5

6

7

4

9

10

10

2

6

7

7

3

10

11

7

3

6

9

8

1

4

6

5

1

4

6

5

2

4

7

6

2

6

8

7

2

6

7

6

56

50

49

50

58

53

50

51

60

55

52

47

52

43

40

45

51

41

39

46

47

36

31

35

51

48

45

41

50

49

41

38

52

51

50

49

38

36

37

37

29

23

23

24

19

16

15

19

20

20

22

20

17

14

19

19

15

13

14

10

19

19

20

19

20

20

18

21

19

15

20

21

16

25

26

29

16

18

19

12

13

15

18

16

7

7

6

7

5

6

8

8

4

6

7

6

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Terroriakt

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Massilised tänavarahutused

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Ulatuslik merereostus

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

mõjutamiseks oma huvides

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

vastu (nn küberrünnakud jms)

Rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 24

Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused vastajate peamise suhtluskeele lõikes(Joonis

15). Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad. Erandiks on

vaid Eesti riigi majandusliku kokkuvarisemine ja ulatuslik merereostus, mida venekeelsed vastajad

peavad tõenäolisemaks kui eestlased. Võrdselt hinnatakse terroriakti toimumise tõenäosust.

Oluliselt tõenäolisemaks peavad eestikeelsed vastajad küberrünnakuid (vastavalt 80% ja 44%),

välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks (66% vs 52%), ulatuslikku sõjalist

rünnakut (32% ja 15%) või piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu (32% ja 14%),

samuti rünnakut Eesti kodanike vastu mõnes välisriigis (40% ja 30%).

Nii eesti- kui ka venekeelsete vastajate seas on kasvanud rahvuslikel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid

tõenäoliseks pidajate osakaal, eestlaste seas 37 protsendilt 50-le; venekeelsete seas 29 protsendilt 35-

le.

Joonis 15. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

2 4

2 3

11 8

1 5

2 4

7 8

6 3

9 12

5 5

14 7

21 24

10 33

16 18

15 23

25 29

13 27

13 28

23 32

19 17

26 38

21 27

39 42

31 42

34 47

0 20 40 60 80 100

Muu Eesti

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas … Muu Eesti

Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus Muu Eesti

Terroriakt Muu Eesti

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti … Muu Eesti

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt Muu Eesti

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis Muu Eesti

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine Muu Eesti

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

Muu Eesti

Massilised tänavarahutused Muu Eesti

Ulatuslik merereostus Muu Eesti

majanduse mõjutamiseks oma huvides Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või

Muu Eesti

infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms) Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 25

3.5 Julgeolekutagatised

Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on sarnaselt

varasemate uuringulainetega esikohal Eesti riigi liikmesus NATO-s – seda nimetab ühe olulise

tegurina 57 protsenti vastajaist, kusjuures see tulemus on saavutatud eelkõige eestlastest vastajate

toel: kui eestlastest peab NATOt peamiseks julgeolekutagatiseks 73 protsenti, siis venekeelsetest

vastajatest 22 protsenti (Joonis 16).

Olulisuselt teisel kohal on vastajate hinnangul Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine, mida

mainib ühena peamistest julgeolekutagatistest 42% eestimaalastest. Ka siin on oluline erinevus eesti-

ja venekeelsete vastajate hinnangutes: iseseisva kaitsevõime arendamise loevad kolme olulisema

julgeolekutagatise hulka vastavalt 45% ja 34%.

Neile kahele tegurile järgneb, küll peamiselt muukeelsete vastajate mõjul, koostöö ja head suhted

Venemaaga, mida märgib 60 protsenti venekeelsetest ja vaid 15 protsenti eestikeelsetest vastajatest..

Nii eesti- kui ka venekeelsetelt vastajatelt saavad enam-vähem võrdselt toetust Balti riikide kaitsealane

koostöö (23%) ja Euroopa Liitu kuulumine (18%).

Joonis 16. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Võrreldes eelmise küsitlusega on enamiku julgeolekutagatiste olulisus pisut langenud. Selle põhjuseks

võib olla asjaolu, et nimekirja lisandus üks uus kategooria, mis kogus 16 protsendi vastajate toetuse:

selleks on liitlaste relvajõudude alaline viibimine Eesti territooriumil. Ka see julgeolekutagatis on enam

hinnatud eestlastest vastajate jaoks. Venekeelsed vastajad jällegi peavad eestlastest olulisemaks ÜRO

ja OSCE rolli julgeoleku tagamises.

3

16

6

18

10

5

10

20

22

60

34

22

2

6

13

9

15

21

19

17

24

15

45

73

2

9

11

12

14

16

16

18

23

29

42

57

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Ei oska öelda

Kuulumine OSCE-sse

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Kuulumine ÜRO-sse

Kaitsealane koostöö Põhjamaadega

Liitlaste relvajõudude üksuste alaline viibimine Eestis

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Kuulumine Euroopa Liitu

Balti riikide kaitsealane koostöö

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

Kuulumine NATO-sse

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 26

4 Eesti elanikkonna kaitsetahe

Eesti elanikkonna kaitsetahet mõõdetakse kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab

seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik,

kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset

kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui

Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema

kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse välja nende osakaal, kes väljendavad soovi kallaletungi korral

Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest selle kohta, kuidas

nad saaksid võimaliku kallaletungi korral Eesti kaitsmises osaleda.

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse

Relvastatud vastupanu osutamist peab võõrriigi rünnaku korral kindlasti vajalikuks 43% ja tõenäoliselt

vajalikuks 36% Eesti elanikest (Joonis 17). Seega kokku soosib sõjalise vastupanu osutamist

79%, mittevajalikuks peab seda aga 13% Eesti elanikkonnast. Eestikeelsed vastajad peavad

relvastatud vastupanu enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti vajalikuks peab vastupanu 47%

eesti- ja 34% venekeelsetest vastajatest), kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 15

protsenti (sama palju on neid, kes vastavad „ei oska öelda“).

Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik (%; N = kõik vastajad)

Märtsikuus toimunud tõus relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamises on taas taandunud

aasta varasemale tasemele. Võimalik, et märtsikuise tõusu taga oli riigikaitse teema jõulisem esiplaanil

olek riigikogu valimiste eel, mis kahtlemata mobiliseeris ka avalikku arvamust.

Reelvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamise pikem trend on esitatud joonisel 18 (kogu

elanikkonna kohta) ja joonisel 19 eesti- ja venekeelsete vastajate võrdlusena.

34

47

41

49

43

37

35

38

34

36

14

6

10

6

8

8

10

7

7

9

7

2

4

4

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2015/10)

2014/11

2015/03

2015/10

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 27

Joonis 18. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000- 2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Joonis 19. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2015 (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad)

68

56 59 66

61 64 65 59

69 69 64 64

71 68 64 66 67 66 69 69 78 77 73 71

78 77 77 74 74 73 78

73 79 79 82 79 83 79

19 26 29

22 24 23 23 23 25 24 30 31

23 24 24 25 24 24 20 24 16 12 17 19 15 14 17 18 19 17 17

22 17 17 15 11 11 13

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0

/2 0

1 5

Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu

Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu

69 77 80 77 73

79 79 80 79 80 75

81 74

78 79 82 83 89

82

69

80

70 63 66

77 73

68 62 63

68 70 71

83 80 83

70 71 71

0

20

40

60

80

100

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

1 0

/2 0

1 5

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 28

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses

Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda on madalam kui riigi tasandil relvastatud vastupanu

osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas vajalikuks 79%, siis

ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses osalema 55%

elanikkonnast (Joonis 20). 27 protsenti Eesti elanikkonnast oleks selleks kindlasti ja 28 protsenti

tõenäoliselt valmis. Kindlasti ei oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 17% ja tõenäoliselt 19%.

Aktiivse kaitsetahte küsimuses on erinevus eesti- ja muukeelsete elanike hoiakutes veelgi

märkimisväärsem kui passiivse kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses

osalema 62%, siis mitte-eestlastest vaid 42%.

Aktiivse kaitsevalmiduse tõlgendamise juures ei tohiks silmist lasta asjaolu, et riigikaitses osalemist on

traditsiooniliselt peetud meeste ülesandeks, mistõttu valmisolek omapoolseks panustamiseks jääb

paratamatult madalamaks naissoost ja vanemaealiste vastajate puhul (näiteks üle 60-aastastest

vastajatest oleks kaitsetegevuses valmis osalema vaid 37 protsenti, alla 20-aastastest 74 protsenti).

Venekeelsete vastajate protsent jääb keskmisest madalamaks ka seetõttu, et mittekodanikel ei ole

kohustust läbida ajateenistust, mis on aga relvastatud vastupanu osutamise eelduseks.

Seda, kui teadlikud on inimesed oma võimalustest riigikaitsesse oma panust anda ka muul viisil kui riigi

sõjalises kaitses osaledes, kirjeldame käesoleva peatüki neljandas osas (4.4.)

Joonis 20. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale (%; N=kõik vastajad)

Vaadates üksnes meeste valmisolekut riigikaitses osaleda, saame kaitsetahtest positiivsema pildi. Ehkki

vene emakeelega meessoost kodanike valmisolek riiki kaitsta on madalam, kui eestlastel, on alla 35-

aastastest meeskodanikest valmis ise riigikaitses osalema üle 80 protsendi ja alla 50 aastastest kolm

neljandikku. Kõigist meessoost kodanikest on valmis riigikaitses kaasa lööma 72 protsenti.

Tabel 4 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides

SUHTLUSKEEL 15-34 35-49 50-64 65+

Eesti 84% 78% 74% 52%

Vene 75% 62% 41% 37%

KÕIK mehed/kodanikud 82% 74% 69% 51%

19

37

17

32

26

29

27

25

32

25

30

30

30

28

9

8

13

7

9

8

9

22

15

17

19

20

16

19

24

8

28

12

15

17

17

0% 20% 40% 60% 80% 100%

naine

mees

SUGU (10/2015)

vene

eesti

SUHTLUSKEEL …

2014/11

2015/03

2015/10

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 29

Kui vaadelda kaitsevalmiduse ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal

2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega.

Pärast pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata

kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 21). Aastatel 2013-2014 hakkas

mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid viimases kolmes küsitluses on see taas

langenud mittekodanikega võrreldavale tasemele.

Joonis 21. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad)

67

60 63 61

67

61

68 67 69 73

70

69 73

70 71 74

71 70

64 64 69

66

71 70 74

69 71

62

70

62 66 64

68 65

67

60

68

62

53

40

52 54 51

50

59 57

66

71

74

66

65 64 63 58

64 63 57 65 60

48 46

53

42

54 52 51

39 43

40

55 54 54

45 47 44

43

33

44

52

44

61

59

49

66 63 61

57 59 63

56 58 59 63

51 51

56

49

43 41 44

52

52 52

46

36 35 38 39 38 36

45

38 43

0

20

40

60

80

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 30

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda

Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik (22%) eestimaalastest:

6% püüaks taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 16% teeks seda tõenäoliselt (Joonis 22). Kindlasti või

tõenäoliselt ei kavatseks ohu korral lahkuda 68 protsenti elanikest. Need proportsioonid on viimaste

aastate vältel püsinud üsna stabiilsed.

Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 25%) ning nooremad, kuni 39

aastased inimesed (enam kui kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 32

protsenti, eestlaste seas 16 protsenti.

Joonis 22. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad)

Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme venekeelsete vastajate lahkumissoovi

tõusu 2007. aastast alates, mis 2013. aastaks tõusis kõrgele 42 protsenti tasemele ning on seejärel

alates 2014. aastast püsinud 30-protsendi tasemel. Ka eestlaste lahkumissoov oli masu-aastatel 2010-

2013 pisut kõrgem, mil lahkumist oleks kaalunud viiendik eestlastest (Joonis 23).

Joonis 23. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad)

7

9

9

6

6

7

6

6

17

18

15

18

14

15

14

16

4

8

7

5

6

8

11

10

41

38

37

39

44

30

29

30

31

28

32

31

30

40

40

38

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

12 13

17 16 13

15 12 12

15

11 11 10

15 13 13 13

15 15 13 13 13

10 12

16 15 14

20 17

21 18 19 20 19

21

16 19

16 16

19 22

25 23

18 21

14

18 21

15 16 19

24

20 22

24 25 24

16

24

13 16

21 23 24 26 25

27 27

36 38

42

37

33 30 30 31 32

0

20

40

60

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 31

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral

Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi hinnangul

piisavalt informeeritud sellest, mida nad saaksid teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks

välisvaenlase kallaletung. Tulemused näitavad, et elanikud hindavad oma oskust võimaliku

kallaletungi korral käituda küllaltki madalalt: vaid neljandik teaks, mida ta saaks taolises

olukorras riigi kaitsmiseks teha, 69% aga ei ole sellest pigem või kindlasti mitte informeeritud (Joonis

24). Siiski on 2015 aasta teadlikkuse tase üsna pisut kõrgem kui varasematel aastatel.

Joonis 24. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (%; N = kõik vastajad)

Mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (35% vs 16%) - seda võib selgitada nende

suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit). Eestlased

mõnevõrra parem informeeritus võrreldes venekeelsete vastajatega on aga kadumas. Kui kevadel oli

piisavalt või üldiselt informeerituis eestlaste seas 30% ja venekeelsete vastajate seas 20%, siis seekord

on erinevus vaid kolm protsenti (26% vs 23%).

4.5 Mis teemadel vajataks rohkem informatsiooni?

Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaltungi korral,

on olnud läbi kõikide küsitluste väga madalal tasemel, lisasime novembris 2014 uuringusse küsimuse

selle kohta, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni riigi tegevusest ja isiklikust

elukorraldusest välisvaenlase kallaletungi korral (Joonis 25). Ette antud üheksast teemast pidid

küsitletavad valima kolm nende jaoks olulisemat.

3

10

5

7

4

3

4

5

6

7

10

7

13

25

18

19

16

13

16

17

18

15

17

18

8

4

9

5

2

3

2

3

1

4

4

6

40

39

33

42

47

48

47

45

48

42

42

40

36

22

35

27

31

33

31

30

27

32

27

29

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Naine

Mees

SUGU (03/2015)

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2015)

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Jah, piisavalt/ tean täiesti kindlalt Üldiselt küll/ tean Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 32

Joonis 25. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni - 2014-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Kolm olulisemat teemat, mis tõusid esile mõlemas küsitluses ja mille kohta rohkem informatsiooni

soovitakse, seostuvad tsiviilisikute rolliga konflikti korral: kuidas teavitatakse avalikkust, kuidas

käituda, kui ollakse tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda ning kuidas

korraldatakse evakueerimist.

Mõnevõrra erinev on infovajadus meeste ja naissoost vastajate jaoks.

Ehkki ka meestel on esiplaanil kolm üldjärjestuses olulisemat teemat, peavad nad keskmisest

olulisemaks ka seda, kuidas korraldatakse mobilisatsiooni, kuidas on võimalik tsiviilisikuna panustada

sõjaväe toetamisse ning millised on vastaja kohustused riigikaitses (Joonis 26).

Joonis 26. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni – meeste ja naiste võrdlus märts 2015 (%; N = kõik vastajad)

14

17

20

20

26

30

40

45

43

11

16

19

18

21

28

41

44

44

11

15

17

21

22

27

38

40

42

0 10 20 30 40 50

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

Kuidas teavitatakse avalikkust

okt.15 märts.15 nov.14

14

15

26

20

25

21

31

42

34

9

15

17

15

19

31

43

42

44

0 10 20 30 40 50

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas teavitatakse avalikkust

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

naised mehed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 33

5 Eesti kaitsevõime

Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi

tegevusega riigikaitse arendamisel.

5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele

Vastajail paluti hinnata, kas võõrriigi relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik Eestit kaitsta kuni

liitlaste abi saabumiseni. Alates eelmise aasta sügisest on nende vastajate osakaal, kes leiavad, et

Eesti kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik, ulatunud üle 50

protsendi. Nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti kaitsmist võimalikuks, on langenud kolmandikuni

kõigist küsitletutest – veel 2014 märtsis oli nende osakaal 46% (Joonis 27).

Joonis 27. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral (%; N = kõik vastajad)

Eestlaste hinnang Eesti kaitsevõimele on positiivsem – võimekust Eestit kaitsta tunnistab enam kui 60

protsenti. Venekeelsete vastajate seas on positiivsed ja skeptilised hinnangud tasakaalus, üle

neljandiku venekeelsetest ei oska selles küsimuses seisukohta võtta.

10

15

8

9

11

9

12

14

13

28

46

37

41

36

38

39

42

40

27

9

9

7

9

7

17

12

15

24

25

35

34

37

37

25

24

25

11

5

12

9

7

9

7

8

7

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2015)

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta) Tõenäoliselt jah

Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte

Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta)

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 34

5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas

Hinnangutes Eesti kaitsekulutuste mahule on kõige suurem nende vastajate osakaal, kes peavad

vajalikuks säilitada kaitsekulutusi praegusel tasemel (Joonis 28). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab

28% ja vähendamist 19% elanikest.

Joonis 27. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2000-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja venekeelsete vastajate seas on suhtumine kaitsekulutustesse pöördvõrdeline:

venekeelsete elanike hulgas on kaitsekulutuste kärpimise pooldajaid rohkem kui

kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid eestlaste seas (Joonis 29). Samas kaitsekulutuste tõstmise

pooldajaid on venekeelsete vastajate seas sama palju kui nende kulutuste langetamise soovijaid

eestlaste hulgas.

2015. aasta märtsis oli 33% eesti- ja 9% muukeelsetest elanikest seisukohal, et kaitsekulutuste mahtu

tuleks tõsta; kulutuste vähendamist aga pooldas 7% eesti- ja 45% muukeelsetest vastajatest.

Joonis 29. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2015 (%; N = kõik vastajad)

9 7 7 5 8 6 6 8 7 8 8 5 5 4 6 7 6 9 9 6 7 8 12 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7 7 8 5

19 27 24 29 26 29 30 25 25 27 27 25 23 21

26 27 27

35 27 33 30 26

28

22 15

22 23 15

21 17 18 18 20

25 22 25

20

28

31 34 38 35 37 36 44 45

44 44 45 50 53

45 46 44

37 45 40

39 45 43

47 52

51 48

48 35 45 44 48 45

47 47 38

44

23

19 19 12 16

15 14 8 8 10 8

11 10 9 10

9 12 8 9 10 13 11 9

9 10

9 10 13

18 8 10 10 9

6 9 11 12

11 10 10 9 8 8 7 10 9

7 8 9 8 7 8 7 7 8 6 7 7 6 5

9 11 9 10

12 11 16 15

12 12 10 6 10 11

10 6 6 7 7 5 7 5 6 4 5 5 4 6 5 4 4 3 4 4 4 4 3 9 9 5 5 7 9 10 9 7 7 5 9 8 8

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada

41

47 47 42

49

32

24

30 33

27

35

29 28 29 33

40 37

43

3323 18

15 15 19

11

4

17 13

7 11

4

10 7

9 11 11 12 9

9 7 6 4 4

10 12 9 9 11 9

15 15 11

13 9

5 7 7

15

23 19 20 20

35 36

24 28

35

45

52

42 39

35 31

37

44 45

0

10

20

30

40

50

60

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased

Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 35

5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse

Palju inimesed ilmselt ei taju riigieelarvest tehtavate eraldiste vahetut seost oma isikliku rahakotiga –

eelarvekulutuste suurendamine või vähendamine riigikaitsele on nende jaoks suhteliselt abstraktne

teema. Märksa enam annab inimeste soovist riigikaitsesse panustada tunnistust nende valmisolek teha

omapoolset rahalist annetust Eesti riigikaitse tugevdamiseks.

Küsitlustulemused näitavad, et selleks oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis 28 protsenti

küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks riigikaitsele 63 protsenti. Selline jaotus on

olnu püsiv juba läbi kolme uuringu, mis näitab, et annetamisvalmiduse stabiilsust. (Joonis 30).

Kui eestlastest oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama 35 protsenti, siis venekeelsetest vastajatest

vaid seitsmendik.

Joonis 30. Valmisolek omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitsesse (%; N = kõik vastajad)

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel

Kui 2014. aasta kevadel andis riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel positiivse hinnangu73%

elanikest, siis aasta tagasi novembris uuringus oli selliste vastajate osakaal kahanenud 62 protsendile.

Tänavu märtsis hinnangud riigi tegevusele taas paranesid (70%) ning see tase on säilinud ka oktoobris

– riigi tegevuse hindab väga või küllaltki heaks 71 protsenti küsitletutest. Negatiivsete hinnangute

osakaal on vaid 12%) (Joonis 31).

Nagu enamiku muude riigikaitsele või riigi institutsioonidele antud hinnangute puhul, näeme ka siin

eestlaste kõrgeimaid hinnanguid võrreldes mitte-eestlastega (vastavalt 80% ja 52% peab riigikaitse

arendamist heaks). Siiski on hinnangud muutunud positiivsemaks ka venekeelsete vastajate seas.

Joonis 31. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel (%; N = kõik vastajad)

4

6

6

6

5

9

29

22

23

23

10

8

9

8

9

20

31

29

29

27

57

26

34

34

36

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (10/2015)

2014/11

2015/03

2015/10

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

8

11

3

7

5

6

8

7

7

10

10

43

69

54

61

60

66

65

66

55

60

61

31

12

24

14

16

13

14

10

23

17

17

13

7

16

15

16

13

11

15

13

11

9

5

1

2

3

2

2

2

2

2

2

3

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (10/2015)

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 36

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele

Seoses kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse poolt Eesti-Vene piiril,

tõusis 2014. aastal avalikkuse huvisfääri küsimus, kui hästi on valvatud Eesti-Vene ajutine kontrolljoon.

Kui sügisel, pärast intsidenti piiril, olid negatiivsed hinnangud selles küsimuses selgelt ülekaalus, siis

nüüdseks on positiivsed ja negatiivsed hinnangud enam-vähem tasakaalus. Siiski on eelkõige

eestlastest vastajad endiselt domineerivalt kriitilised (Joonis 32). Kuid kahtlemata on piiril käivitatud

tegevused avaldanud mõju ka avalikule arvamusele: sügisel andis Eesti välispiiri kaitstusele negatiivse

hinnangu tervelt kaks kolmandikku eestlastest, nüüdseks on kriitiliste hinnangute osakaal kahanenud

49 protsendile.

Venekeelsetest vastajatest jagab kriitilist hinnangut Eesti piirile vaid neljandik küsitletutest, enam kui

pooled venekeelsetest vastajatest peavad aga Eesti välispiiri hästi kaitstuks.

Joonis 32. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele (%; N = kõik vastajad)

10

4

6

6

6

44

39

30

39

41

20

8

11

12

11

18

37

37

33

31

8

12

16

10

11

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (10/2015)

2014/11

2015/03

2015/10

väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 37

6 Eesti riigikaitse korraldus

Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse

ajateenistusse (sh kui vajalikuks peetakse noormeeste kohustuslikku ja neidude vabatahtlikku

ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega

noorte kaasamisse ajateenistusse), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust

kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse

käsitlusse ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks.

6.1 Suhtumine ajateenistusse

6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks

Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on jätkuvalt väga kõrge: ajateenistuse läbimist

peab noormeeste jaoks vajalikuks 93% kõigist küsitletutest. Mõnevõrra on kahanenud vaid

ajateenistust kindlasti vajalikuks pidajate osakaal (märtsis oli selliseid vastajaid 67%, seekord 59%).

Ent vaid 6% elanikkonnast peab ajateenistust pigem või täiesti mittevajalikuks. Eestikeelsetest

vastajatest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks 64%, muukeelsetest vastajatest 48%

(Joonis 33).

Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kuid ka alla 30-aastaste

seas, keda ajateenistus kõige enam ka isiklikult puudutab, on ajateenistuse kindlaid pooldajaid üle 40

protsendi ning seda peab mittevajalikuks vaid kümnendik.

Joonis 33. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad)

Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal on

püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel (alates 2005. aastast vahemikus 85-95%)

(Joonis 34).

75

66

56

49

42

46

48

64

59

22

31

37

41

41

49

39

31

34

3

1

3

3

1

1

1

2

1

6

11

5

7

3

4

1

1

3

3

3

3

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60+

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

KOKKU

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 38

Joonis 34. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima ka need

noormehed, kel on väiksemaid tervisehäireid. 11 protsenti vastajaist leiab, et väiksemate

tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, 61 protsenti vastajaist aga

peaks õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse

neile sobiva koormusega (Joonis 35).

Kõige suuremad erisused antud küsimuses ilmnevad suhtluskeele lõikes. Venekeelsetest vastajatest on

koguni 45% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust läbima,

samas kui eestikeelsetest jagab seda seisukohta vaid 15%.

Joonis 35. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid (%; N = kõik vastajad)

6.1.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine

Väga soosiva suhtumise taustal ajateenistusse on igati ootuspärane, et suur osa Eesti elanikest

suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest kõrvale – 25% mõistab taolise

käitumise hukka ja 41% suhtub sellesse negatiivselt (Joonis 36). Mõistvalt suhtub ajateenistusest

kõrvalehoidmisse 26%, heaks kiidab selle vaid 1% vastanuist.

Eestikeelsetest vastajatest taunib kõrvalehoidmist 70%, muukeelsetest aga 56%. Vanemad vastajad

suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisse nooremate inimestega võrreldes negatiivsemalt – üle 40

protsendi alla 30-aastastest väljendab ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat suhtumist.

87 88 88 86 85 90 91 90 93 94 93

89 92 92 93 95 93 92 94 94 93

11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6 7 5 6 6

0

20

40

60

80

100

0 6

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

1 0

/2 0

1 5

Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik

5

14

14

14

15

13

11

12

11

46

69

62

66

63

66

66

62

61

45

15

22

18

20

20

19

23

25

4

2

2

1

2

2

4

3

3

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (10/2015)

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 39

Joonis 36. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%; N = kõik vastajad)

Nii nagu ajateenistuse vajalikkuse tunnistamise osas, et ole ka inimeste suhtumises ajateenistusest

kõrvalehoidmisse aastate jooksul suuri muutusi toimunud (Joonis 37).

Joonis 37. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse; 2009-2015 võrdlus (%; N = kõik

vastajad)

6.1.3. Naiste ajateenistus

Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam

mõistmist – nii märtsis kui ka oktoobris pidas seda kindlasti või pigem vajalikuks üle poole

küsitletutest.

Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega kui

venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest peab naiste võimalust ajateenistust läbida vajalikuks

60%, siis venekeelsetest vaid 33 protsenti. 50 aastast vanemate vastajate seas ei pea enam kui pooled

naistele vabatahtliku ajateenistuse võimaldamist vajalikuks (Joonis 38).

38

26

26

17

13

13

22

26

25

42

42

45

41

35

36

34

44

41

6

5

7

12

7

8

13

5

7

14

26

22

29

43

43

29

25

26

1

1

2

2

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60-74 a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

KOKKU

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

25

25

23

24

27

28

24

25

25

26

23

26

25

40

41

41

39

41

44

41

47

44

45

44

42

41

6

6

5

6

5

3

4

2

3

3

5

6

7

27

27

30

31

26

25

30

25

27

25

27

25

26

2

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

2009/01

2009/05

2010/01

2011/08

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 40

Joonis 38. Suhtumine naiste ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad)

Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti, mis

vormis see ajateenistust peaks toimuma. Valikuks anti kolm varianti: kohustuslik ajateenistus,

ajateenistus noormeestega samadel tingimustel ning ajateenistus eriprogrammi järgi. Valdavalt

peetakse õigeks, et naised läbiksid ajateenistuse eraldi programmi järgi (Joonis 39).

Joonis 39. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus?

(%; N = need vastajad, kes pidasid naiste vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks)

7

9

18

21

27

17

9

18

11

16

15

31

36

40

34

40

49

24

42

31

36

36

7

4

2

4

5

11

7

4

6

5

6

30

33

29

30

22

14

35

25

31

25

28

25

18

11

11

6

9

25

11

21

18

15

0% 20% 40% 60% 80% 100%

60+ a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (2015/10)

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2015/10)

2014/11

2015/03

2015/10

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

2

1

1

2

3

5

5

1

2

1

2

39

46

38

40

48

38

35

44

34

35

42

47

46

56

53

48

55

49

50

51

57

50

12

7

5

5

1

2

11

5

13

7

6

60-74 a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (2015/10)

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2015/10)

2014/11

2015/03

2015/10

kohustuslik noormeestega samadel tingimustel eraldi programmi järgi ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 41

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke

Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, kerkib poliitilises

debatis aeg ajalt üles ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema. Küsitletutel paluti hinnata, kas nende

arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest

moodustatava reservarmeega. Selgus, et 82% elanikkonnast eelistab praeguse ehk

reservarmeed hõlmava süsteemi säilitamist (Joonis 40). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist

ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 11% Eesti elanikkonnast. Hoiakutrend on olnud

ajas vägagi stabiilne.

Joonis 40. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2015 võrdlus

(%; N = kõik vastajad)

* Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“.

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse

Alates 2014 kevadest on uuringusse lülitatud küsimus Eesti riigikaitse strateegias sõnastatud

põhimõtete kohta, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku

riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. 76 protsenti küsitletutest (eestlastest 84 protsenti)

on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks kas kindlasti või tõenäoliselt

sobiv (Joonis 41). Vastupidisel arvamusel on vaid alla kümnendiku küsitletuist.

Joonis 41. Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv?

(%; N = kõik vastajad)

63

77 78 71

77 75 83 81

72 63

79 80 81 78 83 84 82 82

32

19 19 23 16 19

12 14 22 25

17 14 15 17 13 11 13 11

0

20

40

60

80

100

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1 *

1 0 /2

0 1 1 *

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega

Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

19

39

33

28

34

33

39

45

45

44

44

43

29

10

8

18

13

15

9

5

10

7

8

7

4

1

2

3

1

2

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

03/2014

11/2014

03/2015

10/2015

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 42

6.4 Kaitseliidu ülesanded

Riigikaitse strateegias on väga oluline roll antud Kaitseliidule. Vastajail paluti etteantud loetelust valida

kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti

järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas ülesanne.

Kaitseliidu kõige olulisemaks ülesandeks peetakse võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks –

selle ülesande paigutab esikohale 35 protsenti küsitletutest. Kolme valiku kokkuvõttes aga

tõuseb esikohale päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral (52%). Esimese

valikuna on aga olulisuselt teise kohal kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna

hulgas (17%), mis kolme ülesande kokkuvõttes jääb 42 protsendiga kolmandale positsioonile.

(Joonis 42).

Oluliste ülesannetena järgnevad kolmele enammainitule ka valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordades

(40%), osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (35%) ja noorte sõjalise kasvatuse

korraldamine (30%).

Joonis 42. Kaitseliidu peamised ülesanded (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja venekeelsete elanike arvamustes esineb samuti mitmeid erinevusi. Kui eestlased peavad

Kaitseliidu olulisimaks ülesandeks võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks (43 protsenti paigutab

selle esikohale; mitte-eestlastest 17%) ning kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmist elanikkonna hulgas

(esikohale seab selle 17%, kolme olulisema hulgas nimetab 49% - venekeelsetest vastavalt 9% ja

24%), siis venekeelse elanikkonna seas domineerib väga tugevalt arusaam Kaitseliidu olulisusest

õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemisel (esikohal 25% ja kolme olulisema seas

66% venekeelsete vastajate arvates; eestlasest vastavalt 7% ja 44%) ja tsiviilelanikkonna

organiseeritud kaitsmist ohuolukordades (esikohal 10% ja kolm olulisema seas 50% venekeelsete

vastajate ning vastavalt 8% ja 38% eestlaste arvates) (joonis 43).

4

5

5

7

8

15

13

35

6

9

10

15

11

18

19

9

2

8

15

13

22

9

20

6

12

22

30

35

40

42

52

50

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Esimene Teine Kolmas Kokku

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 43

Joonis 43. Kaitseliidu kolm peamist ülesannet vastaja suhtluskeele lõikes (%; N = kõik vastajad)

6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse

Kaitseliidu tegevuses osaleb ise viis protsenti küsitletutest (eestlastest 7 protsenti), mõne pereliikme

või sõbra kaudu on kontakt Kaitseliiduga 25 protsendil (eestlastest 33 protsenti). Venekeelsete

vastajate seos Kaitseliiduga on väike – vaid 8 protsendil on keegi sõpradest või pereliikmetest

Kaitseliiduga seotud.

Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti, kuidas

nad suhtuksid ettepanekusse Kaitseliiduga liituda.

Ettepanekule ühineda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega, annaks kindlasti positiivse vastuse 5

protsenti ning arvatavasti oleks valmis liituma 18% (Joonis 44). Kindlasti peaks Kaitseliitu

rõõmustama asjaolu, et suuremat valmisolekut liitumiseks väljendavad just nooremad vastajad.

Joonis 44. Valmisolek liituda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega (%; N = need, kes ei ole veel seotud Kaitseliidu või selle organisatsioonidega)

13

24

28

28

50

24

66

31

10

22

30

38

38

49

45

59

12

22

30

35

40

42

52

50

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

KOKKU Eesti keel Vene keel

4

4

2

5

4

19

3

7

2

6

5

5

5

8

14

19

25

24

34

14

22

10

21

19

19

18

11

13

22

16

19

14

13

19

18

15

12

12

15

17

30

35

28

37

24

29

26

18

32

26

28

28

60

39

22

26

16

9

41

26

52

26

38

36

34

60+

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (10/2015)

naine

mees

SUGU (10/2015)

muu

eesti

SUHTLUSKEEL …

2014/11

2015/03

2015/10

kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 44

7 NATO

Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse

NATOsse, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ning kuidas neid hinnatakse samme,

mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks.

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse

Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2015. aasta oktoobris 72% elanikkonnast, sh 40% on

kindlasti ja 32% pigem NATO-sse kuulumise poolt. NATO-sse kuulumise vastu on 19% eestimaalastest;

seisukohta ei oska antud küsimuses võtta 9% elanikkonnast (Joonis 45).

Joonis 45. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2001-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Kui eestlastest toetab Eesti kuulumist NATOsse 91 protsenti, siis venekeelsete vastajate toetus NATO-le

on kolm korda madalam, vaid 31 protsenti. Seega ei ole suhtumine NATOsse võrreldes kevadise

küsitlusega muutunud. Venekeelsete vastajate suhtumine NATO liikmesusse oli samal tasemel juba

oktoobris 2001. Eestlaste toetus NATOle oli toona 66 protsenti. Seega, kui eestlaste poolehoid on

tänaseks tõusnus poole suuremaks, siis tuleb tunnistada, et vene keelt kõnelevatele eestimaalastele ei

ole suudetud NATO-t selle aja jooksul omaseks muuta. Venekeelsetest vastajatest on Eesti NATO-sse

kuulumise vastu 48%, 20% ei oma antud küsimuses kindlat seisukohta või ei soovi seda avaldada

(Joonis 46).

Joonis 46. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad)

48 49 54 53

58 54

63 69 66 69

74 72 74 78

73 74 76 75 71 73 75 73 71

80 78 76 71

75 72 79 76 79

75 72 72

32 31 26 25 22

32 28

23 26 21

16 18 18 14

18 19 17 17 17 15 17 18 20 13 13 14

19 20 19 15 17 17 18 21 19

0

20

40

60

80

100

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu

57 54 56 63 61

66 65 69

65 73 76

81 83 87 86 88 89

84 87 86 88 89 90 89 90 89 93

89 83

87 93

86 89 88 94 93 91 91

25

35

24 20 20

31 27 29

33 39

52

33 38

44 46 42

51 48 43

51 44

33 37 39 35

31

50 48 44

34 34 40

52 47 44

37 31 31

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

1 0 /2

0 1 5

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 45

7.2 NATO abi Eestile võimaliku ohu korral

NATO-t peetakse elanikkonna enamuse poolt Eesti julgeoleku tagamise peamiseks garantiiks. Ometi on

aastate jooksul avalikkuses korduvalt esitatud küsimust, kas reaalse sõjaohu korral NATO artikkel 5

ikka käivitub? Aastate jooksul on inimeste kindlustunne selles, et NATO Eestit ähvardava sõjalise ohu

korral reaalselt sõjalist abi osutab, järjest kasvanud. Kahtlemata on selle kindlustunde kasvule kaasa

aidanud NATO liitlaste reaalse kohalolu suurenemine Eestis.

45 protsenti küsitletutest leiavad, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest

sõjalist abi, 15% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega. 19% usub, et NATO

liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja 10% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi

loota. (Joonis 47)

Eestlaste usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui venekeelsetel vastajatel, mis kahtlemata

tuleneb juba suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Kui eestlastest usub NATO sõjalisse abisse 57%,

siis venekeelsete vastajate seas leiab seda vaid 19%. Tervelt 24 protsenti venekeelsetest leiab, et

Eestil pole NATOlt mingit abi loota.

Asjaolu, et usk NATO otsesesse sõjalisse abisse on mõnevõrra madalam, kui kahes viimases küsitluses,

annab tunnistust sellest, et NATO liitlaste kohaolu ei ole viimasel ajal enam avalikkuses nii tugevalt

esiplaanil olnud, kui siis, kui tegemist oli värskete uudistega liitlaste saabumisest.

Joonis 47. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht (%; N = kõik vastajad)

19

57

38

42

39

45

44

43

51

48

45

22

12

21

19

22

18

23

18

13

15

15

24

4

9

11

11

9

10

11

10

8

10

14

22

20

23

20

21

19

24

17

18

19

21

5

12

5

7

6

5

4

9

11

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

NATO osutaks otsest sõjalist abi NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega

Eestil pole NATO-lt mingit abi loota NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära

Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 46

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele

Alates 2014. aasta novembrist oleme uurinud ka seda, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt juba

ette võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks.

Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt (Joonis 48) ning kuidas suhtutakse

NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis (Joonis 49).

Joonis 48. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? (%; N = kõik vastajad)

Hinnang NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks on valdavalt positiivne, neid

peab täiesti või üldiselt piisavaks 69 protsenti küsitletutest, sh, 81% eestlastest. Venekeelsetest

vastajatest peavad NATO tegevust piisavaks 42 protsenti.

Seevastu NATO vägede kohalolekusse Eestis suhtuvad venekeelsed vastajad ülekaalukalt

eitavalt, samal ajal kui eestlastest pooldavad seda ligi 90 protsenti.

Joonis 49. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (%; N = kõik vastajad)

15

22

16

21

20

27

59

53

49

49

37

11

16

18

19

14

7

11

9

9

7

1

4

3

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (10/2015)

2014/11

2015/03

2015/10

täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt

5

46

32

35

33

19

42

38

33

35

14

5

6

7

7

29

5

15

14

13

33

2

9

11

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (10/2015)

2014/11

2015/03

2015/10

kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 47

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid

Kaheksas peatükk kaardistab hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes:

kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel peaks

Eesti välismissioonidel osalema ja kuidas suhtutakse välismissioonidel osalemisse NATO, Euroopa Liidu

ja ÜRO üksuste koosseisus.

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes

operatsioonides

62% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma

võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides, sealhulgas 19% vastajate arvates tuleks

seda kindlasti teha (Joonis 50). Rahvusvahelistes operatsioonides osalemiseks ei näe vajadust 30%

küsitletutest.

Joonis 50. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? (%; N = kõik vastajad)

Oluline erinevus missioonidesse suhtumisel on eesti- ja venekeelsete vastajate vahel. Eestlaste toetus

missioonidel osalemisele on püsinud märtsikuu tasemel (72 protsenti), venekeelsete vastajate

poolehoid missioonidel osalemisele on tõusnud 32 protsendilt 39 protsendile, mida on siiski vähem kui

aasta tagasi (novembris 2014 oli toetus 43 protsenti). Missioonidel osalemise vastu on 48%

venekeelsetest vastajatest.

8

24

13

17

10

16

22

14

19

12

11

14

12

12

15

17

19

19

31

48

37

36

39

42

37

37

36

40

46

44

52

46

45

47

41

43

13

6

7

8

6

7

5

7

6

7

3

3

3

3

4

9

7

8

20

14

25

21

23

18

21

25

20

25

24

23

21

23

23

15

18

16

28

8

19

18

22

16

14

17

18

16

15

16

13

15

13

12

15

14

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (10/2015)

2008/01

2008/08

2009/01

2009/05

2010/01

2010/09

2011/08

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 48

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid

Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema

rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt

esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus.

Kahte olulisemat põhjust toodi esile peaaegu võrdselt: seda, et see tagab NATO abi võimalike

ohtude puhul Eestis pidas kõige tähtsamaks 29 protsenti; et missioonidel osalemine annab

meie sõduritele reaalse lahingukogemuse - 28 protsenti küsitletutest. Summeerides kolm

olulisemat põhjust, osutus olulisimaks kaitseväelaste lahingukogemuse saamise argument (Joonis 51).

Ülejäänud argumentideks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate hinnangul veel

kaasaaitamist rahu tagamisele maailmas (kolme olulisema põhjuse hulgas 33%) ja Eesti võimalust

maailma poliitikas kaasa rääkida (33%), kriisipiirkondade elanike kaitsmist (30%) ja konfliktide

Eestisse levimise ennetamist (28%).

Joonis 51. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad)

Nii nagu erines oluliselt eesti- ja venekeelsete vastajate suhtumine NATO liikmeks olekule, jääb ka

missioonidel osalemine põhjenduste juures venekeelsete vastajate jaoks tahaplaanile argument, et see

tagaks Eestile NATO toetuse sõjalise konflikti korral. Kui eestlastest seab selle argumendi esikohale

38% ja kolme olulisema hulka 67%, siis venekeelsetest vastavalt vaid 10% ja 20%.

Kui eestlastest märgib lahingukogemuse saamist esimese põhjusena 30% ja kolme olulisema seas

69%, siis venekeelsetest vastajatest vastavalt vaid 18% ja 46%.

See-eest on venekeelsete vastajate jaoks eestlastest olulisemad nn. humanitaarsed argumendid: aidata

kaasa rahu tagamisele maailmas, kaitsta kriisipiirkondade elanikke, levitada demokraatlikke väärtusi.

Ka seisukohta, et missioonidel osalemine kuulub demokraatliku riigi kohustuste hulka, toetavad

venekeelsed vastajad eestlastest enam (Joonis 52).

Venekeelsetest vastajatest märgib 33 protsenti, et mitte miski nimetatud argumentidest ei saa

põhjendada osalemist välismissioonidel.

3

1

2

4

4

7

4

29

28

3

6

12

10

11

10

16

27

5

8

12

16

15

19

9

8

3

18

9

16

28

30

33

33

54

63

Ei oska öelda

Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda osalemist missioonidel

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

Esimene põhjus Teine põhjus Kolmas põhjus KOKKU

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 49

Joonis 52. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad)

8.3 Suhtumine osalemisse NATO, EL ja ÜRO missioonidel

Kuna Eesti kaitseväelased on osalenud missioonidel nii NATO, Euroopa Liidu kui ka ÜRO üksuste

koosseisus, tundsime huvi, kas avalikul arvamusel on erineva egiidi all toimuvatesse operatsioonidesse

ka erinev suhtumine.

Üldises hinnangutes suuri erinevusi ilmsiks ei tule, küll aga on venekeelsete vastajate seas selgelt

soositum osalemine ÜRO missioonidel, sellele järgnevalt Euroopa Liidu missioonidel ning viimasena

NATO üksuste koosseisus (Joonis 53).

Joonis 53. Suhtumine Eesti kaitseväe üksuste osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad)

9

16

29

30

33

32

54

63

14

24

33

32

38

32

20

46

7

14

28

29

31

32

67

69

0 10 20 30 40 50 60 70 80

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

eesti keel vene keel KÕIK

16

25

22

9

23

18

5

27

21

35

49

45

34

50

45

24

52

43

16

10

11

16

9

12

17

6

9

11

10

11

16

11

13

21

8

12

12

6

11

25

7

12

33

7

15

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Venekeelsed

Eestikeelsed

KÕIK

ÜRO rahutagamisjõudude koosseisus

Venekeelsed

Eestikeelsed

KÕIK

Euroopa Liidu üksuste koosseisus

Venekeelsed

Eestikeelsed

KÕIK

NATO üksuste koosseisus

Toetan täielikult Pigem toetan Ei oska öelda Pigem ei toeta Üldse ei toeta

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 50

9 Suhtumine kutselistesse kaitseväelastesse

Suhtumist elukutselistesse kaitseväelastesse uuriti viimati 2014. aasta märtsis toimunud ja neljas

sellele eelnenud küsitluses. Ilmselt ei olegi seda teemat vaja igas küsitluses uurida, sest nagu näitavad

seekordsed küsitlustulemused, on elanikkonna suhtumine stabiilselt positiivne.

Väga hästi või üldiselt hästi suhtub tegevväelastesse 68% küsitletutest, eestikeelsetest

vastajatest koguni kolm neljandikku (Joonis 54).

Joonis 54. Suhtumine elukutselistesse kaitseväelastesse (%; N = kõik vastajad)

Küsisime taas ka seda, mida arvab avalik arvamus elukutseliseks kaitseväelaseks hakkamise motiivide

kohta.

Peamiste motiividena nähakse huvi kaitseväelase ameti vastu ning patriotismi. Oluliseks peetakse

ka enese arendamisega seotud tegureid: võimalust saada koolitust ning hoida ennast heas

füüsilises vormis. Olulisuselt neljandal positsioonil on ka hea palk. Vähemoluliseks peetakse muu töö

puudumist ja pikka puhkust (Joonis 55).

Viiepallisel skaalal antud keskmiste olulisushinnangute võrdlus on toodud tabelis 5.

Tabel 5 – Kaitseväelaseteenistusse asumise motiivid

(keskmised hinnangud viiepallisel skaalal)

Märts 2014 Oktoober 2015

Huvi kaitseväelase elukutse vastu 4,26 4,35

Võimalus teenida head palka 4,03 4,12

Patriotism, soov oma riiki kaitsta 3,98 4,12

Võimalus saada rahvusvahelisel tasemel koolitust 4,04 4,07

Soov osaleda rahu säilitamises maailmas 3,60 3,66

Võimalus hoida end heas füüsilises vormis 3,55 3,61

Soov tuua oma ellu vaheldust, seiklushimu 3,19 3,55

Muu töö puudumine 3,09 3,35

Pikk puhkus 3,00 3,01

17

18

18

18

14

14

20

12

51

51

49

53

49

51

55

42

24

26

28

24

31

29

20

32

5

2

3

2

3

2

4

9

2

1

1

2

2

2

1

4

1

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2015/10

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

SUHTLUSKEEL (2015/10)

Eesti

Muu

Väga hea Üldiselt hea Ei hea ega halb, neutraalne

Ei oska öelda Pigem halb Väga halb

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 51

Joonis 55. Kutseliseks kaitseväelaseks hakkamise motiivid (%; N = kõik vastajad)

55

54

43

39

39

37

42

41

28

26

24

25

24

14

26

18

16

16

23

24

29

29

32

35

28

31

26

28

28

29

27

28

19

22

16

18

10

16

15

21

15

19

16

17

21

26

27

28

22

29

20

23

21

27

3

4

4

8

5

4

4

7

10

12

8

13

10

16

14

17

14

16

2

1

3

2

2

2

2

2

8

7

4

3

8

11

12

17

16

17

7

1

6

2

7

2

8

2

7

2

9

2

9

3

9

3

17

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Huvi kaitseväelase elukutse vastu

2015/10

2014/03

Patriotism, soov oma riiki kaitsta

2015/10

2014/03

Võimalus saada rahvusvahelisel tasemel koolitust

2015/10

2014/03

Võimalus teenida head palka

2015/10

2014/03

Võimalus hoida end heas füüsilises vormis

2015/10

2014/03

Soov osaleda rahu säilitamises maailmas

2015/10

2014/03

Soov tuua oma ellu vaheldust, seiklushimu

2015/10

2014/03

Muu töö puudumine

2015/10

2014/03

Pikk puhkus

2015/10

2014/03

5 - see kindlasti 4 3 2 1 - see küll mitte Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 52

10 Veteranipoliitika

Viimase nelja uuringulaine jooksul on vastajailt täiendavalt päritud, kas sõna „veteran“ seostub neil

eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis

ja Iraagis.

Vastustest ilmneb, et enam kui poolele elanikkonnast seostub sõna „veteran“ ikkagi eeskätt Teise

maailmasõjaga (Joonis 56). Venekeelsetest vastajatest seostavad veterane Teise maailmasõjaga

koguni 83 protsenti (eestlastest 39%).

Eestlaste seas on 22 protsenti neid, kellel sõna veteran seostub Vabadussõjaga (ehkki neid veterane

meil enam paraku elus ei ole) ning tasapisi on suurenemas ka nende osakaal, kes oskavad sõna

„veteran“ seostada Eesti kaitseväe missioonidest osavõtnutega (tõus 16 protsendilt märtsis 22

protsendile oktoobris). Venekeelsetest vastajatest oskab missioonidest osavõtnuid veteraniks pidada

vaid kuus protsenti.

Need 4 protsenti küsitletutest, kes pakkusid veterani vasteks midagi muud, märkisid kõige sagedamini,

et veterani all tuleks mõista kõikides sõdades osalenuid.

Joonis 56. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“, (%; N = kõik vastajad)

Alates 2012. aastast iga aasta 23. aprillil (jüripäeval“) tähistatavat veteranide päeva peab aga

valdav enamik küsitletutest (71 protsenti) kindlasti või pigem vajalikuks – mida iganes nad siis

sõna „veteran“ all ka ei mõtle (Joonis 57). Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest

on veel väike, kuid liigub siiski tõusujoones: kui märtsis veel tervelt 43 protsenti ei teadnud sellest

päevast midagi või ei osanud öelda, siis nüüd oli selliste vastajate osakaal 32 protsenti. Päeva

tähistamise vajalikuks pidajaid oli venekeelsete vastajate seas esimest korda üle 50 protsendi.

Joonis 57. Suhtumine veteranide päeva tähistamisse (%; N = kõik vastajad)

83

39

65

52

59

53

1

22

13

16

15

15

6

22

10

14

11

17

3

5

6

7

5

4

7

12

6

11

10

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

2014/03

2014/11

2015/03

2015/10

Teise maailmasõjaga Vabadussõjaga Eesti kaitseväe missioonidega Millegi muuga Ei oska öelda

24

35

34

30

32

31

43

39

37

39

32

15

20

23

20

6

5

5

7

6

7

2

2

3

3

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (10/2015)

2014/11

2015/03

2015/10

kindlasti vajalik pigem vajalik ei oska öelda, ei tea sellest pigem mittevajalik täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 53

11 Riigikaitse alane teave

See peatükk hõlmab endas ülevaadet riigikaitsealase teabega seotud küsimustest: kui vajalikuks

peetakse riigikaitseõpetuse õpetamist koolides ja kui suur osa vastajatest on lugenud Postimehe

lisalehte Riigikaitse.

11.1 Riigikaitseõpetus koolides

Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkond olnud püsivalt

positiivne – juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud ca neli

viiendikku küsitletutest.

Eelmisel sügisel muutsime pisut küsimuse sõnastust ning nüüdsest kõlab see nii:

„Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida

riigikaitseõpetust?“

Toetus riigikaitseõpetuse õpetamisele on valdav, ehkki pisut madalam kui kevadel ja aasta tagasi.

2014 sügisel ja 2015 märtsis pidas seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks 87 protsenti, seekord 79

protsenti küsitletutest (Joonis 58). Eesti- ja venekeelsete vastajate toetus riigikaitseõpetusele on

võrdne.

Joonis 58. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates

õppeasutustes (%; N = kõik vastajad)

11.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse

Lisaks elanike üldisele meediatarbimise kaardistamisele sisaldas uuringuankeet ka üht otseselt

riigikaitsealast infoallikat puudutavat küsimust. Kui kuni 2014. aasta märtsini uuriti Eesti Ekspressi

lisalehe Riigikaitse.EE loetavust, siis alates 2014 novembrist esitati küsimus Postimehe vahel ilmuva

lisalehe Riigikaitse lugemise kohta.

Uuringutulemustele tuginedes võib väita, et sama suur hulk huvilisi, kui oli varem Riigikaitse.EE-l, on

üles leidnud ka Postimehe lisalehe Riigikaitse.

Kui Eesti Ekspressi vahel neli korda aastas ilmuvat lisalehte Riigikaitse.EE oli aastatel 2012 – 2013

lugenud 10-14% elanikest, kusjuures 2-3% luges lehte enamikel juhtudel ja 8-11% tegi seda mõnel

korral, siis Postimehe lisalehte Riigikaitse oli oktoobriks 2015 lugenud 18 protsenti

küsitletutest, kellest 5 protsenti tegi seda enamasti ja 13 protsenti kord või paar.

Võrreldes märtsikuise küsitlusega siiski suurenemist „Riigikaitse“ loetavuses toimunud ei ole.

35

41

40

46

39

45

38

47

41

40

5

5

4

3

5

10

13

7

8

12

5

3

2

2

4

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (10/2015)

2014/11

2015/03

2015/10

jah, kindlasti arvatavasti küll ei oska öelda arvatavasti mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 54

Kuna tegemist on eestikeelse väljaandega, siis on igati ootuspärane, et eestikeelsete vastajate seas on

seda lehte lugenuid rohkem kui mitte-eestlaste hulgas (vastavalt 23% ja 7%). Samuti on lugejaid

keskmisest rohkem kõrgema haridusega elanike (25%) ja meeste (22%) hulgas.

Joonis 59. Postimehe vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse lugemine (%; N = kõik vastajad)

4

7

9

4

4

2

6

3

6

5

12

15

16

12

14

5

17

11

12

13

83

75

73

82

81

90

74

84

81

79

1

3

2

2

1

3

3

2

1

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

naine

mees

SUGU

kõrgem

kesk, kesk-eri

alg- või põhi

HARIDUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

2014/11

2015/03

2015/10

jah, enamasti jah, mõned korrad ei ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 55

12 Meediatarbimine

Küsimustikku oli lülitatud ka ulatuslik meediatarbimise plokk, mille eesmärgiks on eelkõige vaadelda,

kuidas sõltuvad elanikkonna riigikaitselised hoiakud vastajate kontaktist erinevate meediakanalitega.

Selle väljaselgitamine nõuab andmete teisest analüüsi, mis ei ole käesoleva aruande ülesanne.

Esitame alljärgnevalt erinevate tele- ja raadiokanalite vaatamist-kuulamist ning internetiportaalide

jälgimist iseloomustavad küsitlustulemused lihtsate sagedusjaotustena.

Joonis 60. Uudisteportaalide ja ajalehtede võrguväljaannete külastamine

(%; N = kõik vastajad)

29

31

23

12

14

7

21

24

13

14

17

8

5

1

14

16

16

17

14

16

10

16

18

13

17

18

14

5

1

14

19

18

21

18

21

12

16

16

17

20

22

15

10

5

19

35

33

38

53

47

66

45

40

54

46

41

58

77

89

50

0% 20% 40% 60% 80% 100%

delfi.ee; rus.delfi

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

uudised.err.ee; novosti.err.ee

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

postimees.ee; rus.postimees

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

teised Eesti internetiportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Venemaa internetiportaalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 56

Joonis 61. Tele- ja raadiokanalite vaatamine/kuulamine (%; N = kõik vastajad)

42

58

6

9

3

22

35

50

4

34

47

4

7

3

16

20

3

58

20

3

57

38

51

10

13

2

38

16

20

6

8

4

16

18

25

5

19

26

4

7

5

11

8

4

16

9

6

18

12

14

9

7

2

20

16

15

18

18

16

22

17

17

16

16

16

16

12

9

20

11

11

11

32

12

12

14

16

10

8

4

14

25

6

67

64

76

39

29

9

72

31

11

74

71

80

51

59

79

15

57

77

13

34

19

67

70

90

26

0% 20% 40% 60% 80% 100%

ETV eestikeelsed saated

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

ETV venekeelsed saated

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Kanal 2

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

TV3

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

3+

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Pervõi Baltiiski Kanal

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Venemaa telekanalid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Eestikeelsed raadioprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

Eesti venekeelsed raadioprogrammid

KÕIK

eestikeelsed

venekeelsed

5-7 päeval 3-4 päeval 2 päeval või harvemini üldse mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Oktoober 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 57

LISAD

1 Küsimustik

2 Vastuste koondtabelid

3 Sagedustabelid eestlaste vastustega

4 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega