Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected]

www.turu-uuringute.eu

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE

Tellija: Kaitseministeerium

Juhan Kivirähk

Aprill 2015

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 2

SISUKORD

SISUKORD ...............................................................................................................................2

KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4

UURINGU TAUST .....................................................................................................................8

1 Valim ......................................................................................................... 8

2 Küsitlustöö ................................................................................................ 9

3 Teostajad ................................................................................................. 11

UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................12

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 12

2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 15

2.1 Üldine taust ............................................................................................................. 15

2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus ................................................................................... 16

3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 18

3.1 Julgeolek maailmas ning Eestis .................................................................................. 18

3.2 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 20

3.3 Ohud Eestile ............................................................................................................ 22

3.4 Julgeoleku tagatised ................................................................................................. 25

4 Eesti elanikkonna kaitsetahe ................................................................... 26

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 26

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 28

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 30

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 31

4.5 Mis teemadel vajaksite rohkem informatsiooni? ........................................................... 32

5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 34

5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 34

5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 35

5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse ....................................................... 36

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 36

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 37

6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 38

6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 38

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 42

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ............................................................. 43

6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 44

6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse ............................................................................. 45

7 NATO ....................................................................................................... 46

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 46

7.2 NATO abi võimaliku ohu korral ................................................................................... 48

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 49

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 50

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 50

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 51

8.3 Afganistani operatsiooni kuvand................................................................................. 52

9 Veteranipoliitika ...................................................................................... 53

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 3

10 Riigikaitse alane teave ............................................................................. 54

10.1 Riigikaitseõpetus koolides ......................................................................................... 54

10.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse .................................................................... 55

LISAD ....................................................................................................................................56

1 Vastuste koondtabelid ............................................................................. 56

2 Sagedustabelid eestlaste vastustega ....................................................... 56

3 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega ............................................. 56

4 Sagedustabelid Eesti kodanike vastustega .............................................. 56

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 4

KOKKUVÕTE

 Turu-uuringute AS viis 2015. aasta märtsis Kaitseministeeriumi tellimusel läbi riigikaitse teemalise

avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1207 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.

Tegemist oli juba kolmekümne seitsmenda küsitlusega avaliku arvamuse monitooringuseerias, mis

sai alguse 2000. aastal.

 Sisepoliitilise kliima poolest on küsitlusperioodi peamiseks iseloomustajaks 1. märtsil toimunud

riigikogu valimised – küsitus algas kaks päeva pärast valimispäeva. Valimiste tulemused olid

küsitluse ajal avalikkusele juba teada (valimistulemustega jäi rahule üle 70 protsendi

valimisealistest kodanikest), kuid valitsuskoalitsiooni moodustamise läbirääkimised alles käisid.

Küsitlusperioodi välispoliitilist õhustikku ilmestas habras relvarahu Ukrainas ning Venemaa meedias

jätkuv lääneriikide vastane propagandakampaania. Ilmselt eelkõige selle mõjul on järjest

halvenemas eestivenelaste hoiakud Eesti riigikaitse suhtes ning NATO rolli osas Eesti julgeoleku

tagamisel. Samal ajal on meie NATO liitlased astunud järjest konkreetsemaid samme oma

kohaloleku tugevdamiseks Eestis, mis omakorda on tugevdanud eestlaste usku riigikaitsesse.

 Võrreldes sügisega on vastanute seas rohkem neid, kes hindavad Eesti elus toimunud muutusi

positiivselt (36%), kahanenud on nende osakaal, kelle arvates elu on muutnud halvemaks (23%).

Eestlastest vastajad on Eesti arengu suhtes selgelt positiivsemalt meelestatud kui vene keelt

kõnelevad vastajad.

 Uuringus mõõdeti inimeste uhkustunnet selle üle, et nad elavad Eesti Vabariigis ning et Eesti kuulub

Euroopa Liitu ja NATOsse. Eestis elamise üle tunneb väga või küllalt sageli uhkust ja heameelt 52

protsenti kõigist küsitletutest, sh 58% eestlastest ja 39% mitte-eestlastest. Euroopa Liidu ja NATO

liikmeks olek inimestele nii tähtis ei tundu: Euroopa Liitu kuulumise üle on sageli uhked 37% ja

NATOsse kuulumise üle 39% küsitletutest.

Ka EL ja NATO suhtes on eestlaste ja mitte-eestlaste suhtumine oluliselt erinev. Näiteks NATOsse

kuulumine teeb sageli uhkeks vaid 12 protsenti venekeelsetest vastajaist ja 50 protsenti

eestlastest.

 Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus

Päästeameti vastu (täielikult või pigem usaldab 94%). Päästeametile järgnevad pingereas Politsei-

ja Piirivalveamet (84%), kaitsevägi (78%), Kaitseliit (71%), Vabariigi President (63%), NATO

(62%) ja Euroopa Liit (61%). Piisavalt kõrge on ka valitsuse (57%), peaministri (55%) ja riigikogu

(55%) usaldusväärsus. Paraku on venekeelse elanikkonna usaldus riigi poliitiliste ja riigikaitseliste

institutsioonide vastu kohati kuni poole madalam kui eestlastel. Eriti suur on vahe NATO

usaldusväärsuses, mida eestlastest usaldab 78 protsenti, venekeelsetest vastajatest aga ainult

28%.

 Veel kunagi varem selle arvamusmonitooringu 16 aasta jooksul ei ole olnud nii suur osa (70%)

Eesti elanikkonnast arvamusel, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja

kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus. Vaid 7 protsenti usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil

turvalisemaks ja 15% arvab, et olukord püsib muutumatuna.

 Eesti julgeolekuolukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana – võrdselt 32% on nii neid,

kelle arvates turvalisus suureneb, kui ka neid, kelle arvates olukord ei muutu. Kui olukorda

maailmas nähakse muutumas järjest ebaturvalisemaks, siis Eesti osas on turvalisushinnang

muutunud võrreldes sügisega pisut positiivsemaks.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 5

 Peamiste ohtudena maailma julgeolekule tõstavad vastajad esile Venemaa tegevust oma

mõjuvõimu taastamiseks (kindlasti peab seda julgeolekuohuks 46% küsitletutest), terrorivõrgustike

tegevust (44%) ja Islamiriigi tegevust (44%). Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja

venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse

hindamisel. Eestlaste jaoks on Venemaa selgelt ohuks number üks (64%), kuid taolist arvamust

jagab vaid kuus protsenti venekeelsetest vastajatest.

 Sarnaselt eelmistele uuringutele tajutakse Eestit ähvardavate ohtudena kolme, mille realiseerumist

peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 71%

elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn

küberrünnak), 61% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse

mõjutamisse oma huvides ning 50% arvates võib riiki tabada ulatuslik merereostus. Ülejäänud

ohtude osas on ülekaalus need vastajad, kes peavad nende realiseerumist pigem vähetõenäoliseks.

Siiski on ka ulatusliku või piiratud sõjalise rünnaku tõenäosust hakatud, eriti just eestlaste seas,

varasemast tõenäolisemaks hindama (väga või küllaltki tõenäoliseks peab neid ohte vastavalt 46%

ja 37% eestlastest).

 Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (63% nimetab

seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti

iseseisva kaitsevõime arendamine (46%), sellele järgneb käesolevas küsitluses kolmandaks

tõusnud koostöö ja head suhted Venemaaga (30%), mida peavad peamiseks julgeolekugarantiiks

venekeelsed vastajad (67%; eestikeelsetest vastajatest vaid 13%). Eestikeelsete vastajate jaoks

on selgelt olulisim julgeolekugarantii NATO-sse kuulumine (79%; venekeelsetest 28%) ja teisel

kohal Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine (52%; venekeelsed 31%).

 Relvastatud vastupanu osutamise vajalikuks pidamine sõjalise kallaltungi korral on tõusnud

möödunud kevade tasemele (83%). Kui arvestada vea piirides toimunud üheprotsendilist tõusu,

võib öelda, et passiivne kaitsetahe ei ole Eesti elanikkonnal veel kunagi nii kõrge olnud.

Eestikeelsed vastajad peavad relvastatud vastupanu vajalikumaks kui mitte-eestlased (vastavalt

89% ja 71%).

 Oma võimete ja oskuste kohaselt oleks valmis kaitsetegevuses osalema 68% eestlastest ja 40%

venekeelsetest vastajatest. Kui eestlaste kaitsetahe on 8 protsendi võrra tõusnud, siis mitte-

eestlastel 5 protsendi võrra langenud. Kui vaadata aga vaid meessoost kodanike valmisolekut

riigikaitses osaleda, siis on eesti meeste kaitsetahe endiselt väga kõrge: alla 60-aastastest on

valmis riiki kaitsma ligi 90 protsenti. Venekeelsete meessoost kodanike seas on see näitaja 60-

protsendi ringis.

 Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies inimene. Kõige enam on

altid lahkuma alla 40 aastased eestimaalased. Eestlastest sooviks sõjalise konflikti korral riigist

lahkuda 16%, venekeelsetest 31%.

 Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal: vaid 27% teaks, mida ta saaks teha

Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung, 69% aga ei pea end sellest

piisavalt informeerituks. Trend on siiski positiivne – iga uuringuga on teadlike inimeste osakaal

paari protsendi võrra kasvanud. Inimesed vajaksid enda sõnul rohkem informatsiooni sellest, kuidas

käituda, kui ollakse tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud (44%), kuidas on kavas teavitada ohu

korral avalikkust (44%) ning kuidas korraldatakse evakueerimist (41%). Meessoost vastajad

tunnevad keskmisest pisut enam huvi ka mobilisatsiooni ja oma kohustuste vastu riigikaitses

osalemiseks.

 Eesti riigi kaitsevõimele antud hinnangud on võrreldes eelmise küsitlusega paranenud: Eesti

kaitsmist võõrriigi rünnaku korral peab kindlasti või tõenäoliselt võimalikuks 56% küsitletutest

(eestlastest 63%).

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 6

 Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiab kolmandik vastanutest, et kaitsekulutusi tuleks tõsta ja

18%, et neid võiks vähendada. Eestlaste ja venekeelsete vastajate suhtumine kaitsekulutustesse

pöördvõrdeline: eestlaste seas on kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid sama palju kui on

venekeelsete elanike hulgas kulutuste kärpimise pooldajaid – vastavalt 43% ja 44%.

 Veidi üle kolmandiku eestlastest ja seitsmendik venekeelsetest vastajatest oleks valmis

omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitse toetuseks.

 Riigi tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel andis positiivse hinnangu 70% elanikkonnast – seda

on kaheksa protsenti enam kui novembris, kuid kolm protsenti vähem kui aasta tagasi märtsis.

Eestlaste hinnang riigikaitse arendamisele võrreldes mitte-eestlastega on positiivsem (vastavalt

78% ja 54%).

 Kui eelmisel sügisel olid hinnangud Eesti riigipiiri kaitstusele selgelt negatiivsed, siis nüüdseks on

positiivseid ja negatiivseid hinnanguid võrdselt. Siiski on eelkõige just eestlastest vastajad endiselt

domineerivalt kriitilised. Kui sügisel andis Eesti välispiiri kaitstusele negatiivse hinnangu tervelt

kaks kolmandikku eestlastest, siis nüüdseks on kriitiliste hinnanute osakaal küll endiselt kõrge, kuid

kahanenud 54 protsendile. Venekeelsetest vastajatest tajub probleeme idapiiri kaitstusega vaid iga

viies.

 Noormeeste ajateenistuse suhtes on kõik Eesti elanikud väga soosivalt meelestatud: koguni 94%

peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 67% kindlasti vajalikuks. Kolm

neljandiku vastajatest leiab, et sobiva koormusega võiksid kaitseväeteenistuse läbida ka

väiksemate tervisehäiretega noormehed.

 Suurem osa inimestest (68%) suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 26% mõistab

sellise käitumise hukka ja 42% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on

ajateenistusest kõrvalhoidmise suhtes nooremad vanusegrupid – alla 20-29 aastastest suhtub

kõrvalehoidmisesse mõistvalt 40 protsenti.

 Alates 2013. aastast naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas

järjest enam mõistmist – märtsis pidas seda kindlasti või pigem vajalikuks üle poole küsitletutest.

Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega

kui venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest peab naiste võimalust ajateenistust läbida

vajalikuks 61%, siis venekeelsetest vaid 29 protsenti. Suurem osa naiste vabatahtliku ajateenistuse

pooldajatest peab vajalikuks, et naised läbiksid ajateenistuse eraldi programmi järgi.

 82% elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline

kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust

ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 13 protsenti.

 Ligi 80 protsenti küsitletutest (eestlastest 84 protsenti) on arvamusel, et selline laiapõhjaline

lähenemine, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku

riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne, on Eesti jaoks kas kindlasti või tõenäoliselt sobiv.

Siiski võib arvata, et riigikaitse laiapindne käsitlus ei oma Eesti inimeste jaoks veel piisavalt

konkreetset sisu.

 Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamiseks ülesandeks võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks,

mida märgib kõige olulisema ülesandena 37% küsitletutest ja kolme olulisema kogusummas 54

protsenti. Järgneb kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas, mis on olulisim 17%

ja kolme olulisema seas 44% küsitletute arvates. Päästetegevuses osalemist õnnetuste ja

katastroofide korral nimetab esimesena 13% ja kolme hulgas 54%.

 Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest neli protsenti, mõne pereliikme või sõbra kaudu on

kontakt Kaitseliiduga 23 protsendil. Kui neile, kes Kaitseliitu ei kuulu, tehtaks ettepanek

Kaitseliiduga või sellega seotud organisatsioonidega ühineda, oleks kindlasti valmis liituma 5% ja

arvatavasti 19%. Liitumisvalmidus on kõrgem nooremate vastajate seas.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 7

 Eesti kuulumist NATO-sse pooldab 72% elanikkonnast. Jätkuvalt jaheneb venekeelsete vastajate

suhtumine NATOsse. Kui venekeelsetest vastajatest pooldas NATOsse kuulumist vaid 31 protsenti,

siis eestlastest 91%.

 Sellesse, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, usuvad ligi pooled

küsitletutest (59% eestlastest ja 24% venekeelsetest). Kindlustunde kasvule NATO toetuse osas on

kaasa aidanud juba ette võetud sammud Eesti turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt

toetab: NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis toetab 68% elanikkonnast (88% eestlastest) ning 70

protsenti küsitletutest (eestlastest 78%) leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks juba

piisavalt teinud.

 60% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele

osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti

kaitsejõudude osalemisele missioonidel on suurem (72%), venekeelsetel vastajatel madalam

(32%). Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike

seetõttu, et see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe

põhjusena kolmest 62%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (55%).

 Afganistani missiooni kuvand on Eesti elanike silmis väga mitmetahuline. Inimestel on selgelt

positiivne hoiak Afganistanis teeninud Eesti kaitseväelaste professionaalsuse suhtes (70% nõustub

selle seisukohaga), aga samas on küllaltki palju ka neid, kes peavad Eesti kaitseväelaste elude

ohtuseadmist välismissioonil lubamatuks (51%).

 Sõna „veteran“ on ühiskondlikus teadvuses tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga (59%),

Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis ja Iraagis seostab veterane vaid 11 protsenti.

Enamik (67%) küsitletutest peab kindlasti või pigem vajalikuks veteranide päeva tähistamist

jüripäeval, 23. aprillil. Venekeelsete vastajate seas on väga palju neid, kes sellise päeva

olemasolust midagi ei tea ega oska selle kohta hinnangut anda. Arvestades, et mitte-eestlaste

jaoks seostub sõna „veteran“ eelkõige II Maailmasõjaga (õigemini Suure Isamaasõjaga), võib

arvata, et veterane ollakse harjunud austama pigem ühel teisel päeval aastas.

 Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida

riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 87 protsenti küsitletutest. Riigikaitseõpetust peavad

enam-vähem võrdselt vajalikuks nii eesti- , kui ka venekeelsed vastajad.

 Postimehe vahel ilmuv riigikaitse teemaline lisa on sügisega võrreldes leidnud uusi lugejaid – 14

protsendilt on lugejate osakaal kasvanud 18 protsendile. Arvestades, et Postimehe regulaarseid

lugejaid (vähemalt kord nädalas) on eestlaste seas üle 30 protsendi, siis arenguruumi veel muidugi

on.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 8

UURINGU TAUST

Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 3 - 24. märtsini 2015. aastal läbi viidud

omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse

Kaitseministeeriumile.

Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:

 Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eesti üle;

 Riiklike institutsioonide (sh. kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas;

 Elanike hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;

 Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;

 Elanike kaitsetahe ning hoiakuline käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;

 Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;

 Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;

 Suhtumine meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku ajateenistusse;

 Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest

 Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning

kommentaaridega, lisades on esitatud tulemuste tabeljaotused oluliste taustatunnuste lõikes.

1 Valim

Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav

uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku

1 107 791 inimest (ESA, 01.01.2014.a.).

Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi

proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille

alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub

juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel.

Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et

saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna

keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades

venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute

venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi.

Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse

sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15

ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate

kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad),

lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise

koosseisule vastavamaks.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 9

Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse

uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese

küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla

suurem.

Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool.

Tabel 1 Valimivea piirid

2 Küsitlustöö

Küsitlusmeetodina kasutati personaalintervjuud tahvelarvutite vahendusel, mis viidi läbi vastavalt

respondendi eelistusele kas eesti või vene keeles. Küsitlustöös osales 56 vastava ettevalmistuse

saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat. Kokku viidi läbi 1207 intervjuud. Vastanute sotsiaal-

demograafiline profiil on toodud joonisel 1.

Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on

esitatud tabelis 2.

Tabel 2 Küsitlustöö tulemused

Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku

Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 884

Kedagi pole kodus 2956

Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 52

Keelduti kontaktist 708

Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 803

Muu mittetoimumise põhjus 157

Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 148

Kokkuvõte

Kokku aadresse 6915

Korduvvisiite 930

Korrektselt täidetud küsimustikke 1207

Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 17.0.

50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2%

10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68%

20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14%

30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01%

40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34%

50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88%

60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54%

70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28%

80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07%

90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89%

100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74%

110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62%

120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50%

130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41%

150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24%

200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94%

300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58%

500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23%

750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00%

1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87%

1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71%

Vastuse proportsioon

V a li

m i

s u

u r u

s

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 10

Joonis 1 Vastanute sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1000

46

54

69

31

84

8

8

6

16

17

16

19

16

10

14

60

26

69

31

7

9

23

19

16

26

15

21

18

4

8

25

9

31

16

12

11

8

22

0 20 40 60 80 100

SUGU

Mees

Naine

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

KODAKONDSUS

Eesti

Venemaa

määratlemata

VANUS

15- 19 a.

20- 29 a.

30- 39 a.

40- 49 a.

50- 59 a.

60- 74 a.

75 ja rohkem

HARIDUS

Alg- või põhiharidus

Kutse-, kesk- või keskeriharidus

Kõrgharidus

ELUKOHT

linn

maa

SISSETULEK PERELIIKME KOHTA

kuni 200 €

201-300 €

301-400 €

401-650 €

651+ €

ei soovi/ ei oska öelda

STAATUS

Ettevõtja, juht, tippspetsialist

Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja

Oskustööline, operaator

Muu töötav

Õpilane, üliõpilane

Pensionär

Muu mittetöötav

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 11

3 Teostajad

Uuringu erinevates etappides olid vastutavad:

Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk

Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Marina Karpištšenko,

Kristel Toom,

Rutt Vihtla.

Andmesisestuse koordineerimine: Asta Pajos

Andmetöötlus ja tabelid: Tõnis Stamberg

Tellija-poolne kontaktisik: Lauri Vahtre

Kontaktandmed:

 Üldtelefon: 585 29 700

 E-post: [email protected]

 Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee

 Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn

Uuringujuhi kontaktandmed:

 Telefon: 5515200

 E-post: [email protected]

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 12

UURINGU TULEMUSED

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle

Inimeste suhtumist ühiskonnaelu erinevatesse küsimustesse, sealhulgas ka riigikaitsesse, mõjutab

oluliselt see, kui positiivselt või negatiivselt hinnatakse Eesti elu tervikuna.

Võrreldes sügisel toimunud küsitlusega on seekord Eesti elus toimunud muutustele antud hinnang

positiivsem. Kasvanud on nende vastajate osakaal, kes tajuvad muutusi paremuse poole, kahanenud

negatiivse hinnangu andnute osakaal. Küllap on suhtumisi mõjutanud ka riigikogu valimiste vahetu

eelnemine küsitlusperioodile – valimised toovad ikka kaasa lootuse, et asjad hakkavad paremuse poole

liikuma.

Peamiselt on nihe positiivsemas suunas tingitud eestlaste hoiakute paranemisest, venekeelsete

vastajate seas on hinnangud jäänud samaks.

Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus (%; N = kõik vastajad)

Kõige positiivsemalt hindavad Eesti arengut 20-40 aastased ja kõrgharidusega vastajad, kelle seas

muutusi paremuse suunas tajub enam kui 40 protsenti. Hinnanguid mõjutab ka vastaja majanduslik

olukord – muudatusi paremuse poole hakatakse keskmisest enam tajuma alates 500 euro suurusest

sissetulekust ühe leibkonna liikme kohta kuus.

Sellest, kuidas tajutakse muutusi Eesti elus, sõltub olulisel määral ka see, kas Eestis elamise üle

tuntakse uhkust ja heameelt.

Ka selles küsimuses on suhtumine muutunud paremaks: neid, kes tunnevad Eestis elamise üle uhkust

ja heameelt väga või küllalt sageli on üle 50 protsendi ning neid, kes tunnevad niimoodi mõnikord – 38

protsenti. Nende vastanute osakaal, kes ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt, püsib

kuuel protsendil.

27

40

29

36

36

38

38

37

32

19

28

23

5

3

5

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2015/03)

2014/11

2015/03

Muutunud paremaks Jäänud samaks

Muutunud halvemaks Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 13

Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis (%; N = kõik vastajad)

Ka siin on selge erinevus eesti- ja muukeelsete vastajate seisukohtades. Eestikeelsetest vastajatest

tunnevad uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli 58%, muukeelsete hulgas 39%. Venekeelsete

vastajate seas on 43 protsenti selliseid, kellele Eestis elamine tekitab positiivseid emotsioone vaid

mõnikord ja 12 protsendile mitte kunagi. Kõige kriitilisemalt suhtuvad Eestis elamisse määratlemata

kodakondsusega vastajad.

Heameel ja uhkus Eestis elamise üle on siiski märgatavalt suurem kui uhkustunne Eesti kuulumise üle

Euroopa Liitu ja NATO-sse. Võrreldes sügisega on eestimaalaste uhkus Euroopa Liitu ja NATO-sse

kuulumise taas mõne protsendipunkti võrra tõusnud: pidevalt või küllalt sageli on Euroopa Liitu

kuulumise üle uhke olnud 37% ning NATO liikmesuse üle 39% elanikest (Joonis 4). Mitte

kunagi ei ole oma sõnutsi Euroopa Liitu kuulumise üle uhkust tundnud 16% ja NATO puhul 21%

inimestest.

Joonis 4. Eesti riigi kuuluvuse üle uhkuse tundmine (%; N = kõik vastajad)

12

25

16

21

27

33

29

31

6

2

5

4

43

36

44

38

12

4

6

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2015/03)

2014/11

2015/03

Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi

4

21

6

6

6

7

7

14

16

9

15

4

4

4

8

5

11

13

8

29

18

16

19

18

23

22

23

16

27

15

15

19

20

24

23

24

17

8

6

8

7

7

4

8

11

12

8

4

5

4

4

3

7

9

22

33

36

36

36

38

37

35

29

36

39

48

48

47

43

46

45

38

49

9

34

34

33

30

28

22

21

27

11

29

27

25

25

22

15

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2015/3)

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2015/3)

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Pidevalt Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi

EUROOPA LIIT

NATO

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 14

Suhtluskeele alusel ilmnevad suhtumises Euroopa Liidu ja NATO liikmesusse siiski üsna olulised

erinevused. Eriti suured on erinevused NATO liikmeks oleku hindamise puhul: selle üle tunnevad

uhkust ja heameelt 50% eestikeelsetest ja vaid 12% venekeelsetest Eesti elanikest. 49%

muukeelsetest vastajatest ütleb, et nad ei ole mitte kunagi tundnud uhkust selle üle, et Eesti on NATO

liige. Eestikeelsetest vastajatest arvab nii vaid 9%.

Järgmisest tabelist on näha, kuidas on seotud uhkus ja heameel Eestis elamise üle ning Euroopa Liitu ja

NATO-sse kuuluvuse üle hinnangutega Eesti elu arengule. Positiivse suhtumisega Eesti üldisesse

arengusse kaasneb ka suurem uhkustunne ning vastupidi – nende seas, kes tajuvad Eesti arengut

negatiivselt, on ka oluliselt vähem neid, kes tunnevad uhkust ja heameelt nii Eestis elamisest kui ka

EL-i ja NATO-sse kuulumisest.

Tabel 3 – Eesti elule antud hinnangute seos uhkuse ja heameelega Eesti üle

Kas tunnete uhkust ja heameelt … Eesti elu on muutunud

paremaks jäänud samaks halvemaks

… Eestis elamise üle

väga v. küllalt sageli

mitte kunagi

69%

2%

50%

5%

30%

15%

… Eesti EL-i kuulumise üle

väga v. küllalt sageli

mitte kunagi

55%

7%

32%

14%

15%

32%

… Eesti NATO-sse kuulumise üle

väga v. küllalt sageli

mitte kunagi

54%

12%

37%

20%

17%

38%

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 15

2 Institutsioonide usaldusväärsus

Uuringus on vaatluse all elanike usaldus mitmete riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu.

Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende olulist rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana,

elluviijana või toetajana.

2.1 Üldine taust

Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust nelja kategooriaga skaalal: täielikult usaldan, pigem

usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse

kõige enam Päästeametit – seda usaldab 94% Eesti elanikkonnast, järgnevad Politsei- ja

piirivalveamet, kaitsevägi ja Kaitseliit (Joonis 5).

Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus (%; N = kõik vastajad)

Kui päästjate ning politsei ja piirivalve usaldusväärsus püsib varasemal tasemel, siis kaitseväe ja

Kaitseliidu usaldus on mõne protsendipunkti võrra langenud. Võrreldes sügisese uuringuga on

kahanenud ka NATO ja Euroopa Liidu usaldusväärsus.

Eesti poliitilistest institutsioonidest ei ole muutnud usaldus presidendi ja peaministri vastu, küll on aga

kasvanud usaldus valitsuse ja riigikogu vastu – küsitlus toimus ju vahetult pärast riigikogu valimisi.

-35

-35

-35

-30

-27

-26

-15

-14

-12

-3

55

55

57

63

61

62

71

78

84

94

20

20

22

33

34

36

56

64

72

91

-60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

Riigikogu

Peaminister

Valitsus

President

Euroopa Liit

NATO

Kaitseliit

Kaitsevägi

Politsei ja piirivalve

Päästeamet

Üldse/pigem ei usalda Täielikult/pigem usaldab Saldo

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 16

Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitte-

eestlastel (Joonis 6). Suurimad erinevused ilmnevad NATO (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult

või pigem 78%, muukeelsetest 28%), Kaitseliidu (86% vs 40%), presidendi (76% vs 34%), peaministri

(65% vs 32%) ning kaitseväe (90% vs 49%) puhul.

Joonis 6. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

2.2 Kaitsejõudude usaldusväärsus

Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes

aga teisel kohal, usaldas 2015. aasta märtsis 78% Eesti elanikest (Joonis 7). See tähendab

sügisega võrreldes neljaprotsendilist langust. Kui eestlaste seas on langus väike (93 protsendilt 90-le),

siis mitte-eestlaste seas on see märkimisväärne: kaitseväge usaldab täielikult või pigem usaldab vaid

49% mitte-eestlastest (novembris 2014 oli see näitaja 58%).

Kui eesti emakeelega vastajate seas on kaitseväe usaldusväärsus juba aastaid püsinud stabiilselt väga

kõrgel tasemel (veidi alla või üle 90 protsendi), siis venekeelsete vastajate hulgas on jätkuvat

langustrendi näha alates eelmise aasta kevadest. Tõenäoliselt võib siin mõju avaldada Ukraina ja

Venemaa vahelise relvakonflikti taustal Venemaa massimeediast lähtuv info, mis ,kritiseerides NATO-t,

mõjutab kahtlemata ka suhtumist Eesti kaitseväkke.

Kaitseliit asub usaldusväärsemate institutsioonide seas kohe kaitseväe järel – Kaitseliitu

usaldas 2015. aasta märtsis 71% Eesti elanikest (Joonis 8).

Ka Kaitseliidu puhul järgib mitte-eestlaste usaldustrend sama mustrit nagu näeme kaitseväe puhul –

alates eelmisest kevadest on Kaitseliidu usaldusväärsus venekeelsete vastajate seas selges languses.

Käesolevas uuringus usaldas Kaitseliitu 86% eestlastest ning vaid 40 protsenti venekeelsest

elanikkonnast.

43

41

32

34

49

28

83

40

49

93

60

64

65

76

66

78

84

86

90

94

0 20 40 60 80 100

Riigikogu

Valitsus

Peaminister

President

Euroopa Liit

NATO

Politsei ja piirivalve

Kaitseliit

Kaitsevägi

Päästeamet

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 17

Joonis 7. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2015; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

Joonis 8. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2015; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

58 64

59

68 74 71 73 73

67

75 75 79

74 76 74

80 78 84

79 81 76

81 81 80 83 83

76 79

75

82 84 83 82

78

53

58

56

67

73

64

74

84 79 81 79

74

82 84 80

85 84

81 85 84

87 89 88 87 91 90 90 91 92

88 91

86 90 90 92 93

90

39 35

40 40 45

49 54

49 52 53

61

52

60 55 56

50

58 60

68 65

75

60 66

48

59 62

58 62 62

49 53

48

60

67 62

58

49

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

39

45 42

48 53

57 58 58 56 59

56 54 58 59 57

68 65 66

62 65 64

68 64

68 71

68 67 69 64

74 75 73 74 71

39 41 39

48

54 50

55

64 64 66 64 65 68 67 66 67 67 66

77 74 74

77 79 77 79 75

80 82 82 79

84

76

85 85 85 89

86

20 23 22 22

25 27 30

23

40 40 45

36 38

32 31 34

41 38

47 42

46

33 33 34

43 42 42 43 37 38

35 36

48 51

46 42 40

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 18

3 Julgeolek ning ohud

Kolmas peatükk annab ülevaate julgeolekut käsitlevatest küsimustest: milliseks prognoositakse

eeloleval aastakümnel olukorda maailmas ja Eestis, milliseid ohtusid peavad elanikud lähemate aastate

jooksul Eestis tõenäoliseks ning mis aitaks tagada Eesti riigi julgeolekut.

3.1 Julgeolek maailmas ning Eestis

Küsimus maailma ja Eesti julgeolekuolukorra kohta esitati erinevas sõnastuses:

A. Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide

oht väheneb või vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus?

B. Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast

praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates tingimustes?

Veel kunagi varem selle uuringuseeria jooksul ei ole olnud nii suur osa (70%) Eesti

elanikkonnast arvamusel, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja

kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus (Joonis 9). Vaid 7% usub, et maailm muutub eeloleval

dekaadil turvalisemaks ja 15% arvab, et olukord püsib muutumatuna. Isegi 2008. aasta augustis,

pärast Venemaa-Gruusia sõjalist konflikti, ei hinnatud olukorda sedavõrd kriitiliseks (Joonis 10).

Joonis 9. Olukord maailmas ja Eestis eeloleval aastakümnel, 2011-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

24

23

22

27

23

20

26

32

14

13

12

15

15

10

8

7

35

38

41

42

44

40

35

32

30

26

29

35

32

26

20

15

29

34

30

28

28

34

26

19

49

57

56

46

50

62

66

70

13

5

7

4

5

6

13

17

8

3

4

3

3

3

6

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Olukord Eestis

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Olukord maailmas

Olukord muutub turvalisemaks

Olukord ei muutu

Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord

Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 19

Eesti olukorda tajutakse positiivsemana kui situatsiooni maailmas tervikuna ja hinnang on

eelmise küsitlusega võrreldes muutunud positiivsemaks: 32 protsendi arvates elavad Eesti

elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes, sama palju on neid, kes eeldavad,

et olukord ei muutu. 19 protsenti vastajaist näeb ette turvalisuse olukorra halvenemist. Võrreldes

eelmise küsitlusega on kasvanud nende vastajate osakaal, kes ei oska oma hinnangut anda.

Eestlased ja mitte-eestlased hindavad Eesti ja maailma turvalisuse olukorda erinevalt.

Eestlased on maailma julgeolekuriskide osas ohutundlikumad – tervelt 75 protsenti neist näeb olukorda

halvenevat. Venekeelsetest vastajatest jagab seda seisukohta 58%, eestlastega võrreldes panustatakse

rohkem olukorra endiseks jäämisele (21 protsenti eestlaste 13 protsendi vastu).

Seevastu Eesti tuleviku hindamisel on eestlased positiivsemad: 35 protsenti arvab, et kümne aasta

pärast elame me turvalisematest tingimustes (venekeelsetest 26%). Ka selles küsimuses peavad

venekeelsed vastajad tõenäolisemaks olukorra muutumatust (40%, eestlastest 28%).

Joonis 10. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

25 23

12 14 15

13 17 17 18

13

20

12 13 15

12 12 14

12 15

11 7

11 14

18 15

9

14 13 12 15 15

10 8 7

40

25

53

43 41

47 50

41

34

43 40

51 49

47 44

50

56

43

48 48

65

56

45 44 44

63

49

57 56

46 50

62 66

70

0

20

40

60

80

0 1 /2

0 0 0

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 20

3.2 Ohud maailma julgeolekule

Palusime käesolevas küsitluses vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates ohtu rahule ja

julgeolekule maailmas erinevad tänasel päeval aktuaalsed tegurid.

Kõige olulisemate ohtudena tõstavad vastajad esile Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamiseks

(seda peab kindlasti julgeolekuohuks 46% küsitletutest), Islamiriigi tegevust (44%) ja terrorivõrgustike

tegevust (44%). Koos vastusega „mõningal määral“ tõusevad ohtudena esile pea kõik küsimuses

loetletud riskid. Kõige vähem osatakse peljata Hiina mõjuvõimu kasvu maailmas, epideemiate levikut ja

globaalseid kliimamuutusi. (Joonis 11).

Joonis 11. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2015 (%; N = kõik vastajad)

Kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis

põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel oma mõjuvõimu taastamiseks endise

NSV Liidu territooriumil. Eestlaste jaoks on see selgelt ohuks number üks - seda peab kindlasti

probleemiks 64% eestlastest. Sama arvamust jagab aga vaid kuus protsenti venekeelsetest

vastajatest. Viimastest ei pea kaks kolmandikku ei pea Venemaad ohuks maailma julgeolekule

(joonis 12).

41

44

31

26

26

21

24

22

22

15

36

31

19

21

27

29

28

27

43

44

44

46

42

40

52

47

49

41

49

47

44

40

46

48

51

44

52

47

40

41

37

37

26

25

9

9

12

20

19

29

16

18

20

25

12

12

22

27

15

16

21

22

10

9

25

25

8

7

5

7

6

9

11

13

14

20

6

9

8

8

6

8

11

10

10

10

5

4

0% 50% 100%

2014/11

2015/03

2014/11

2015/03

2014/11

2015/03

2014/11

2015/03

2014/11

2015/03

2014/11

2015/03

2014/11

2015/03

2014/11

2015/03

2014/11

2015/03

2014/11

2015/03

2014/11

2015/03

see kindlasti mõningal määral kindlasti mitte ei oska öelda

Venemaa tegevus oma

mõjuvõimu taastamisel

Islamiriigi tegevus

USA majanduslik ja sõjaline

võimsus

Loodusressursside

ammendumine

Globaalsed kliimamuutused

Ülemaailmne majanduskriis

Hiina majandusliku ja sõjalise

võimsuse kasv

Rikaste ja vaeste riikide

vastuolude süvenemine

Epideemiate levik

Organiseeritud kuritegevus

Terrorivõrgustike tegevus

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 21

Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2015, vastused „see kindlasti“ (%; eesti- ja muukeelsete võrdlus)

Samal ajal peavad venekeelsed vastajad kõige olulisemaks ohuks terrorivõrgustike tegevust maailmas.

Kui Islamiriigi ohtlikkust maailma julgeolekule tajuvad sarnasena nii eestlased kui mitte-eestlased, siis

viimased peavad Islamiriigiga võrdselt ohtlikuks ka USA majanduslikku ja sõjalist võimsust.

Venekeelsed vastajad tähtsustavad eestlastest rohkem ka loodusressursside ammendumist,

epideemiate ohtu ning organiseeritud kuritegevust.

41

23

19

21

18

29

17

25

19

44

64

53

32

27

24

11

35

28

39

44

46

6

0 20 40 60 80

Terrorivõrgustike tegevus

Organiseeritud kuritegevus

Epideemiate levik

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud

Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse kasv

Ülemaailmne majanduskriis

Globaalsed kliimamuutused

Loodusressursside ammendumine

USA majanduslik ja sõjaline võimsus

Islamiriigi tegevus

Venemaa tegevus mõjuvõimu taastamiseks

mitte-eestlased eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 22

3.3 Ohud Eestile

Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosuse väljaselgitamiseks esitatakse vastajaile 12 erinevat

võimalikku ohtu ning palutakse hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul (Joonis

13).

On kolm peamist ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate

jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 71% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti

riiklike infosüsteemide vastu (nn küberrünnak), 61% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti

poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides ning50% arvates võib riiki tabada ulatuslik

merereostus.

Ülejäänud ohtude osas on ülekaalus need vastajad, kes peavad nende realiseerumist pigem

vähetõenäoliseks. Rünnakut Eesti kodanike vastu välisriigis peavad väga või küllaltki tõenäoliseks 38%,

ulatuslikku või piiratud sõjalist rünnakut Eesti vastu vastavalt 36% ja 30%, rahvuslikel või usulistel

motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel 34%, terroriakti 28%, massilisi

tänavarahutusi 26%, Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatust 23%, tuumakatastroofi

Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas 22% ja Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist 20%.

Võrreldes novembris 2014 toimunud küsitlusega on õige pisut kasvanud rahvuslikel või usulistel

motiividel toimuvate kokkupõrgete ja ulatusliku sõjalise rünnaku tõenäoliseks pidajate osakaal.

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 23

Joonis 13. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul, 2013-

2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

3

3

3

2

4

2

1

3

4

4

4

4

1

2

4

4

1

5

6

7

9

6

9

7

7

8

6

4

5

4

6

5

6

5

3

4

11

10

8

9

15

19

23

20

15

24

28

27

22

18

20

20

23

20

25

20

19

20

23

24

12

23

25

26

9

22

27

29

32

24

30

31

24

23

15

16

25

28

23

29

24

29

27

22

49

44

45

41

39

45

42

41

50

51

44

44

4

3

7

7

3

2

7

8

2

2

5

6

4

4

9

10

2

2

6

7

4

3

10

11

3

3

6

9

2

1

4

6

2

1

4

6

2

2

4

7

4

2

6

8

3

2

6

7

51

56

50

49

51

58

53

50

56

60

55

52

55

52

43

40

54

51

41

39

42

47

36

31

52

51

48

45

47

50

49

41

53

52

51

50

33

38

36

37

33

29

23

23

25

19

16

15

20

20

20

22

18

17

14

19

18

15

13

14

28

19

19

20

33

20

20

18

13

19

15

20

14

16

25

26

20

16

18

19

17

13

15

18

6

7

7

6

8

5

6

8

7

4

6

7

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Eestit läbiva naf tarongi või kütuseterminali plahvatus

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Terroriakt

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti vastu

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Massilised tänavarahutused

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Ulatuslik merereostus

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

mõjutamiseks oma huvides

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

vastu (nn küberrünnakud jms)

Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike infosüsteemide

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 24

Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad olulised erinevused vastajate peamise suhtluskeele

lõikes (Joonis 14). Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad.

Erandiks on vaid Eesti riigi majandusliku kokkuvarisemine, mida muukeelsetest peab väga või küllaltki

tõenäoliseks 29%, eestlasest vaid 17%. Võrdselt hinnatakse ulatusliku merereostuse ja

tänavarahutuste tõenäosust.

Oluliselt tõenäolisemaks peavad eestikeelsed vastajad küberrünnakuid (vastavalt 81% ja 48%),

välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks (67% vs 49%), ulatuslikku sõjalist

rünnakut (46% ja 15%) või piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu (37% ja 13%),

samuti rünnakut Eesti kodanike vastu mõnes välisriigis (44% ja 26%).

Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

2

2

2

3

5

4

2

5

3

9

5

8

9

3

5

5

5

4

12

8

21

20

11

34

14

23

15

23

18

26

11

32

12

37

21

36

20

14

24

32

21

23

39

42

28

47

37

47

0 20 40 60 80 100

Muu

Eesti

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas …

Muu

Eesti

Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali plahvatus

Muu

Eesti

Terroriakt

Muu

Eesti

Piiratud sõjaline rünnak mõne strateegilise objekti …

Muu

Eesti

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt

Muu

Eesti

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

Muu

Eesti

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

Muu

Eesti

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

Muu

Eesti

Massilised tänavarahutused

Muu

Eesti

Ulatuslik merereostus

Muu

Eesti

majanduse mõjutamiseks oma huvides

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või

Muu

Eesti

infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms)

Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 25

3.4 Julgeoleku tagatised

Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on sarnaselt

varasemate uuringulainetega esikohal Eesti riigi liikmesus NATO-s – seda nimetab ühe olulise

tegurina 63 protsenti vastajaist, eelkõige eestlased (Joonis 15). Olulisuselt teisel kohal on vastajate

hinnangul Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine, mida mainib ühena peamistest

julgeolekutagatistest 46% eestimaalastest. Seega on eestikeelsete vastajate poolt omaks võetud meie

riigikaitsekorralduse kaks alustala: tuginemine NATO kollektiivkaitsele ja iseseisva kaitsevõime

tagamine.

Neile kahele tegurile järgneb, küll peamiselt muukeelsete vastajate mõjul, koostöö ja head suhted

Venemaaga (30%). Nii eesti- kui ka venekeelsetelt vastajatelt saavad enam-vähem võrdselt toetust

Balti riikide kaitsealane koostöö (24%) ja Euroopa Liitu kuulumine (23%).

Joonis 15. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Venekeelsete vastajate kahanenud usaldus NATO vastu leiab väljenduse ka julgeolekutagatiste

hindamisel - kui veel aasta tagasi pidas NATOt oluliseks julgeolekutagatiseks 41%, siis seekord vaid

28% mitte-eestlastest. Seevastu on kasvanud nende osakaal, kes näevad julgeolekutagatist heade

suhete arendamises Venemaaga (eelmisel kevadel 53%, seekord 67% venekeelsetest vastajaist).

Eestlastest peab heade suhete arendamist Venemaaga võimalikuks julgeolekutagatiseks vaid 13

protsenti.

3

4

24

21

14

9

26

20

67

31

28

2

12

9

9

15

26

21

25

13

52

79

2

9

13

13

15

21

23

24

30

46

63

0 10 20 30 40 50 60 70 80 90

Ei oska öelda

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Kuulumine ÜRO-sse

Kuulumine OSCE-sse

Kaitsealane koostöö Põhjamaadega

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Kuulumine Euroopa Liitu

Balti riikide kaitsealane koostöö

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

Kuulumine NATO-sse

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 26

4 Eesti elanikkonna kaitsetahe

Eesti elanikkonna kaitsetahet mõõdetakse kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab

seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik,

kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset

kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui

Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema

kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse välja nende osakaal, kes väljendavad soovi kallaletungi korral

Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest sellest, kuidas

võimaliku kallaletungi korral Eestit kaitsta.

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse

Relvastatud vastupanu osutamist peab võõrriigi rünnaku korral kindlasti vajalikuks 49% ja tõenäoliselt

vajalikuks 34% Eesti elanikest (Joonis 16). Seega kokku soosib sõjalise vastupanu osutamist

83%, mittevajalikuks peab seda aga 11% Eesti elanikkonnast. Eestikeelsed vastajad peavad

relvastatud vastupanu enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti vajalikuks peab vastupanu 55%

eesti- ja 36% venekeelsetest vastajatest), kuid ka viimastest ei pea vastupanu vajalikuks vaid 18

protsenti.

Joonis 16. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik (%; N = kõik vastajad)

Vastupanu osutamist peetakse võrreldes sügisel toimunud küsitluse tulemustega vajalikumaks, eriti

märkimisväärselt on suhtumine muutunud eestlaste seas: kui novembris 2014 pidas vastupanu

kindlasti vajalikuks 45%, siis seekordses küsitluses juba 55%. Seeläbi on üldine toetus vastupanu

osutamisele taas tõusnud eelmise kevade tasemele, kui aga arvestada vea piirides toimunud

üheprotsendilist tõusu, võib öelda, et passiivne kaitsetahe ei ole Eesti elanikkonnal veel kunagi nii kõrge

olnud. (Joonised 17 ja 18).

36

55

41

49

35

34

38

34

11

4

10

6

10

6

7

7

8

1

4

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2015/03)

2014/11

2015/03

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 27

Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000-

2015 võrdlus* (%; N = kõik vastajad)

Siiski on relvastatud vastupanu osutamise toetajate osakaal tõusnud seniste uuringute kõrgeimale

tasemele vaid eestlaste seas, venekeelsete vastajate puhul on see olnud varem ka kõrgem (joonis 18).

Joonis 18. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2015* (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad)

* Alates 2011/10 uuringulainest on kasutusel täiendatud küsimuse sõnastus, kuhu on lisatud „sõltumata ründajast“: Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?

68

56 59 66

61 64 65 59

69 69 64 64

71 68 64 66 67 66 69 69 78 77

73 71 78 77 77 74 74 73

78 73

79 79 82 79 83

19 26 29

22 24 23 23 23 25 24 30 31

23 24 24 25 24 24 20 24 16 12

17 19 15 14 17 18 19 17 17

22 17 17 15

11 11

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu

Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu

69 77 80 77

73 79 79 80 79 80

75 81

74 78 79 82 83

89

69

80

70 63 66

77 73

68 62 63

68 70 71

83 80 83

70 71

0

20

40

60

80

100

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 28

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses

Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda on madalam kui riigi tasandil relvastatud vastupanu

osutamist vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas vajalikuks 83%, siis

ise oleks valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses osalema 59% elanikkonnast (Joonis

19). 29 protsenti Eesti elanikkonnast oleks selleks kindlasti ja 30 protsenti tõenäoliselt valmis. Kindlasti

ei oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 17% ja tõenäoliselt 16%.

Aktiivse kaitsetahte küsimuses on erinevus eesti- ja muukeelsete elanike hoiakutes veelgi

märkimisväärsem kui passiivse kaitsetahte puhul. Kui eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses

osalema 68% (kasv võrreldes novembriga 8 protsenti), siis mitte-eestlastest vaid 40% (langus 5

protsenti). Venekeelsete Eesti kodanike kaitsetahe on siiski mitte-eestlaste üldisest keskmisest pisut

kõrgem – 47 protsenti.

Kaitsevalmiduse tõlgendamise juures ei tohiks silmist lasta asjaolu, et riigikaitses osalemist on

traditsiooniliselt peetud meeste ülesandeks, mistõttu valmisolek omapoolseks panustamiseks jääb

paratamatult madalamaks naissoost ja vanemaealiste vastajate puhul. Seda, kui teadlikud on inimesed

oma võimalustest riigikaitsesse oma panust anda ka muul viisil kui riigi sõjalises kaitses osaledes,

kirjeldame käesoleva peatüki neljandas osas (4.4.)

Joonis 19. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale (%; N=kõik vastajad)

Vaadates üksnes meeste valmisolekut riigikaitses osaleda, saame kaitsetahtest positiivsema pildi. Ehkki

vene emakeelega meessoost kodanike valmisolek riiki kaitsta on langenud, on eesti meeste kaitsetahe

väga kõrge – alla 60-aastastest meestest on valmis ise riigikaitses osalema ligi 90 protsenti.

Tabel 4 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost kodanike vanusegruppides

SUHTLUSKEEL 15-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-74 75+

Eesti 87% 83% 80% 93% 86% 77% 73%

15-29 30-59 60+

Muu 70% 65% 44%

Muust rahvusest kodanike arv on liiga väike, et seda eraldi seitsmes vanusegrupis vaadelda

19

41

18

34

26

29

28

33

22

34

30

30

10

6

14

5

9

8

20

11

18

15

20

16

23

9

28

12

15

17

0% 20% 40% 60% 80% 100%

naine

mees

SUGU (2015)

vene

eesti

SUHTLUSKEEL (2015)

2014/11

2015/03

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 29

Kui vaadelda kaitsevalmiduse ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal

2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega,

aga pärast Pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata

kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 20). Viimasel paaril aastal hakkas

mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid viimases kahes küsitluses on see taas

langenud.

Joonis 20. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad)

67

60 63

61

67

61

68 67 69

73

70

69 73

70 71 74

71 70

64 64

69 66

71 70 74

69 71

62

70

62 66 64

68 65

67

60

68

53

40

52 54 51

50

59 57

66

71

74

66

65 64 63 58

64 63

57 65 60

48 46

53

42

54 52 51

39 43

40

55 54 54

45 47

43

33

44

52

44

61

59

49

66 63

61 57

59 63

56 58 59

63

51 51

56

49

43 41 44

52

52 52

46

36 35 38 39 38 36

45

38

0

20

40

60

80

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 30

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda

Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik (20%) eestimaalastest: 6% püüaks taolises

olukorras kindlasti lahkuda ja 14 teeks seda tõenäoliselt (Joonis 21). Kindlasti või tõenäoliselt ei

kavatseks ohu korral lahkuda 69 protsenti elanikest. Need proportsioonid on viimaste aastate vältel

püsinud üsna stabiilsed. Vastajate osakaal, kes Eestist kindlasti ei lahkuks on aga kasvanud – kahes

viimases küsitluses on nende osakaal olnud 40%.

Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised (kindlasti või tõenäoliselt 24%) ning nooremad, kuni 39

aastased inimesed (enam kui kolmandik). Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid 31

protsenti, eestlaste seas 16 protsenti.

Joonis 21. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad)

Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme venekeelsete vastajate lahkumissoovi

tõusu 2011. aastast alates, mis 2013. aastast on hakanud mõnevõrra kahanema. (Joonis 22).

Joonis 22. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad)

7

6

7

9

9

6

6

7

6

17

18

17

18

15

18

14

15

14

8

11

4

8

7

5

6

8

11

32

35

41

38

37

39

44

30

29

37

30

31

28

32

31

30

40

40

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2011/08

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2014/03

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

12 13

17 16 13

15 12 12

15

11 11 10

15 13 13 13

15 15 13 13 13

10 12

16 15 14

20 17

21 18 19 20 19

21

16 19

16

19 22

25 23

18 21

14

18 21

15 16 19

24

20 22

24 25 24

16

24

13 16

21 23 24 26 25

27 27

36 38

42

37

33 30 30 31

0

20

40

60

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 31

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral

Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi hinnangul

piisavalt informeeritud sellest, mida teha juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung.

Tulemused näitavad, et elanikud hindavad oma oskust võimaliku kallaletungi korral käituda

küllaltki madalalt: vaid 27% teaks, mida ta saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, 69% aga

ei ole sellest informeeritud (27% kindlasti ei tea ja 42% pigem ei tea,) (Joonis 23).

Siiski võib positiivse tendentsina esile tuua üsna vaevumärgatavat viieprotsendilist tõusu piisavalt või

üldiselt informeeritute osakaalus.

Joonis 23. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (%; N = kõik vastajad)

Ehkki mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (36% vs 19%), mida võib selgitada

suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit) ning eestlased

on mõnevõrra paremini informeeritud kui muukeelsed vastajad (30% vs 20%), võib informeerituse

taset pidada ikkagi äärmiselt madalaks. Laiapindse riigikaitse arendamisele esitab selline olukord tõsise

väljakutse.

6

14

7

11

4

4

3

4

5

6

7

10

13

22

13

19

15

16

13

16

17

18

15

17

5

4

7

4

6

3

3

2

3

2

4

4

42

42

36

44

42

47

48

47

45

48

42

42

34

18

37

22

33

31

33

31

30

27

32

27

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Naine

Mees

SUGU (03/2015)

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL …

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Jah, piisavalt/ tean täiesti kindlalt Üldiselt küll/ tean Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 32

4.5 Mis teemadel vajaksite rohkem informatsiooni?

Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaltungi korral,

on olnud läbi kõikide küsitluste väga madalal tasemel, lisasime novembris 2014 uuringusse küsimuse

selle kohta, millistel teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni riigi tegevusest ja isiklikust

elukorraldusest välisvaenlase kallaletungi korral (Joonis 24). Ette antud üheksast teemast pidid

küsitletavad valima kolm nende jaoks olulisemat.

Joonis 24. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni - 2014-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Kolm olulisemat teemat, mis tõusid esile mõlemas küsitluses ja mille kohta rohkem informatsiooni

soovitakse, seostuvad tsiviilisikute rolliga konflikti korral: kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna

sattunud lahingutegevuse piirkonda, kuidas teavitatakse avalikkust ning kuidas korraldatakse

evakueerimist.

Mõnevõrra erinev on infovajadus meeste ja naissoost vastajate jaoks.

Ehkki ka meestel on esiplaanil kolm üldjärjestuses olulisemat teemat, peavad nad keskmisest

olulisemaks ka seda, kuidas korraldatakse mobilisatsiooni, kuidas on võimalik tsiviilisikuna panustada

sõjaväe toetamisse ning millised on vastaja kohustused riigikaitses (Joonis 25).

14

17

20

20

26

30

40

43

45

11

16

18

19

21

28

41

44

44

0 10 20 30 40 50

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas teavitatakse avalikkust

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

märts.15 nov.14

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 33

Joonis 25. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni – meeste ja naiste võrdlus märts 2015 (%; N = kõik vastajad)

12

15

24

26

23

24

35

42

36

10

16

13

14

19

31

46

46

50

0 10 20 30 40 50 60

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas teavitatakse avalikkust

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

naised mehed

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 34

5 Eesti kaitsevõime

Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi

tegevusega riigikaitse arendamisel.

5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele

Vastajail paluti hinnata, kas nende arvates oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik Eestit

kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Võrreldes eelmise küsitlusega on veelgi kasvanud nende vastajate

osakaal, kes leiavad, et Eesti kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik – niiviisi

arvab 56 protsenti küsitletutest. Oluliselt on vähenenud nende vastajate osakaal, kes ei pea Eesti

kaitsmist võimalikuks – veel aasta tagasi oli nende osakaal 46% (Joonis 26).

Joonis 26. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral (%; N = kõik vastajad)

Kindlasti on kaitsevõime suhtes skeptiliste seisukohtade vähenemisele kaasa aidanud liitlasvägede

reaalne kohalolu Eestis. Veel mitte väga ammu spekuleeriti ju avalikkuses tihti võimalusega, et NATO

artikkel 5 reaalsuses ei toimi ning et kallaletungiohu korral liitlased Eestile appi ei tulegi.

10

16

9

9

8

9

11

9

12

14

31

47

35

37

37

41

36

38

39

42

21

9

14

8

9

7

9

7

17

12

24

23

34

36

35

34

37

37

25

24

14

5

10

10

12

9

7

9

7

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEE …

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta) Tõenäoliselt jah

Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte

Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta)

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 35

5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas

Hinnangutes Eesti kaitsekulutuste mahule on vähenenud nende vastajate osakaal, kes peab vajalikuks

säilitada kaitsekulutusi praegusel tasemel (Joonis 27). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 33% ja

vähendamist 18% elanikest. Võrreldes sügisese uuringuga on veidi juurde tulnud nii kaitsekulutuste

tõstmise kui ka vähendamise toetajaid.

Joonis 27. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2000-2015 võrdlus* (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja venekeelsete vastajate seas on suhtumine kaitsekulutustesse pöördvõrdeline:

eestlaste seas on kaitsekulutuste tõstmise pooldajaid sama palju kui on venekeelsete

elanike hulgas kulutuste kärpimise pooldajaid (Joonis 28). 2015. aasta märtsis oli 43% eesti- ja

12% muukeelsetest elanikest seisukohal, et kaitsekulutuste mahtu tuleks tõsta; kulutuste vähendamist

aga pooldas 7% eesti- ja 44% muukeelsetest vastajatest.

Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2015 (%; N = kõik vastajad)

9 9 7 7 5 8 6 6 8 7 8 8 5 5 4 6 7 6 9 9 6 7 8 12 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7 7 8

34

19 27 24 29 26 29 30 25 25 27 27 25 23 21

26 27 27

35 27 33 30 26

28

22 15

22 23 15 21

17 18 18 20 25 22

25

27

28

31 34 38 35 37 36 44 45 44 44

45 50 53 45 46 44

37 45 40 39 45

43

47 52

51 48

48 35 45 44 48 45

47 47 38

14

23

19 19 12 16 15 14 8 8

10 8 11

10 9 10 9 12 8 9 10 13 11 9

9 10

9 10 13

18 8 10 10 9

6 9 11

8 11

10 10 9 8 8 7 10 9 7 8 9 8 7 8 7 7 8 6 7 7 6 5

9 11 9 10

12 11 16 15

12 12 10 6 10

8 10 6 6 7 7 5 7 5 6 4 5 5 4 6 5 4 4 3 4 4 4 4 3 9 9 5 5 7 9 10 9 7 7 5 9 8

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

0 3

/2 0

1 5

Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada

41

47 47

42

49

32

24

30 33

27

35

29 28 29 33

40 37

43

23

18 15 15

19

11

4

17 13

7 11

4

10 7

9 11 11 12

9 7 6

4 4

10 12

9 9 11 9

15 15 11

13 9

5 7

15

23 19 20 20

35 36

24 28

35

45

52

42 39

35 31

37

44

0

10

20

30

40

50

60

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5 Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased

Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 36

5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse

Palju inimesed ilmselt ei taju riigieelarvest tehtavate eraldiste vahetut seost oma isikliku rahakotiga –

eelarvekulutuste suurendamine või vähendamine riigikaitsele on nende jaoks suhteliselt abstraktne

teema. Märksa enam annab inimeste soovist riigikaitsesse panustada tunnistust nende valmisolek teha

omapoolset rahalist annetust Eesti riigikaitse tugevdamiseks.

Küsitlustulemused näitavad, et selliseks sammuks oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis 29 protsenti

küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks riigikaitsele 63 protsenti. Võrreldes sügisega

on muutused väikesed(Joonis 29).

Kui eestlastest oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama 36 protsenti, siis venekeelsetest vastajatest

vaid seitsmendik. Mõistagi on valmisolek seotud ka vastaja rahaliste võimalustega. Kui üle 1000 eurose

keskmise sissetulekuga ühe leibkonna liikme kohta on valmis riigikaitset rahaliselt toetama 37 protsenti

ning 651-1000 eurose sissetulekuga 35 protsenti vastanutest, siis alla 400 eurose sissetulekuga vaid

veidi üle 20 protsendi.

Joonis 29. Valmisolek omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitsesse (%; N = kõik vastajad)

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel

Kui eelmisel kevadel andis riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel positiivse

hinnangu73% elanikest, siis novembrikuises uuringus oli selliste vastajate osakaal kahanenud 62

protsendile. Nüüdseks on hinnangud riigi tegevusele taas paranenud ning seda hindab väga või küllaltki

heaks 70 protsenti küsitletutest. Seejuures on negatiivsete hinnangute osakaal vähenenud (novembris

15%, nüüd 13%) (Joonis 30).

Nagu enamiku muude riigikaitse alaste hinnangute puhul, näeme ka siin eestlaste kõrgeimaid

hinnanguid võrreldes mitte-eestlastega (vastavalt 78% ja 54% peab riigikaitse arendamist heaks).

Siiski on hinnangud muutunud positiivsemaks ka venekeelsete vastajate seas.

4

7

6

6

10

29

22

23

7

8

9

8

21

32

29

29

58

24

34

34

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2015)

2014/11

2015/03

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 37

Joonis 30. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel (%; N = kõik vastajad)

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele

Seoses kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse poolt Eesti-Vene piiril,

tõusis eelmisel aastal avalikkuse huvisfääri küsimus, kui hästi on valvatud Eesti-Vene ajutine

kontrolljoon.

Kui eelmisel sügisel olid selles küsimuses negatiivsed hinnangud selgelt ülekaalus, siis nüüdseks on

positiivseid ja negatiivseid hinnanguid võrdselt. Siiski on eelkõige just eestlastest vastajad endiselt

domineerivalt kriitilised (Joonis 31). Kuid kahtlemata on piiril käivitatud tegevused avaldanud mõju ka

avalikule arvamusele: sügisel andis Eesti välispiiri kaitstusele negatiivse hinnangu tervelt kaks

kolmandikku eestlastest, nüüdseks on kriitiliste hinnanuge osakaal kahanenud 54 protsendile.

Venekeelsetest vastajatest jagab kriitilist hinnangut Eesti piirile vaid viiendik küsitletutest, enam kui

pooled venekeelsetest vastajatest peavad aga Eesti välispiiri hästi kaitstuks.

Joonis 31. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele (%; N = kõik vastajad)

11

10

3

7

5

6

8

7

7

10

43

68

54

61

60

66

65

66

55

60

30

11

24

14

16

13

14

10

23

17

12

10

16

15

16

13

11

15

13

11

4

1

2

3

2

2

2

2

2

2

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2015)

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti

14

3

6

6

45

36

30

39

21

7

11

12

14

42

37

33

6

12

16

10

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2015)

2014/11

2015/03

väga hästi küllaltki hästi ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 38

6 Eesti riigikaitse korraldus

Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse

ajateenistusse (sh kui vajalikuks peetakse noormeeste kohustuslikku ja neidude vabatahtlikku

ajateenistust, kuidas suhtutakse ajateenistusest kõrvalehoidmisse ning kergemate tervisehäiretega

noorte kaasamisse ajateenistusse), kas Eesti jaoks peetakse sobilikumaks praegust

kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse

käsitlusse ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks.

6.1 Suhtumine ajateenistusse

6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks

Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on jätkuvalt väga kõrge: ajateenistuse läbimist

peab noormeeste jaoks vajalikuks 94% kõigist küsitletutest, sh 67% kindlasti ja 27% pigem

vajalikuks (Joonis 32). Vaid 6% elanikkonnast peab ajateenistust pigem või täiesti mittevajalikuks.

Eestikeelsetest vastajatest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks 72%, muukeelsetest

vastajatest 54%.

Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kuid ka alla 30-aastaste

seas, keda ajateenistus kõige enam ka isiklikult puudutab, on ajateenistuse kindlaid pooldajaid ligi 50

protsenti ning seda peab mittevajalikuks vähem kui kümnendik.

Joonis 32. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad)

85

82

67

72

60

49

48

54

72

67

13

16

26

23

31

38

47

33

24

27

1

1

2

4

3

1

2

1

4

3

5

7

2

7

2

4

1

2

4

2

3

3

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

75 + a

60-74 a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

KOKKU

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 39

Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste

osakaal on püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel (alates 2005. aastast

vahemikus 85-95%) (Joonis 33).

Joonis 33. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid läbima ka need

noormehed, kel on väiksemaid tervisehäireid. 12 protsenti vastajaist leiab, et väiksemate

tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, 62 protsenti vastajaist aga peaks

õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida kaitseväeteenistuse neile sobiva

koormusega (Joonis 34).

Kõige suuremad erisused antud küsimuses ilmnevad suhtluskeele lõikes. Muukeelsetest vastajatest on

koguni 46% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust läbima,

samas kui eestikeelsetest jagab seda seisukohta vaid 13%.

Joonis 34. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid (%; N = kõik vastajad)

87 88 88 86 85 90 91 90 93 94 93

89 92 92 93 95 93 92 94 94

11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6 7 5 6

0

20

40

60

80

100

0 6 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik

4

15

14

14

14

15

13

11

12

46

68

61

62

66

63

66

66

62

46

13

24

22

18

20

20

19

23

4

4

1

2

1

2

2

4

3

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (03/2015)

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 40

6.1.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine

Väga soosiva suhtumise taustal ajateenistusse on igati ootuspärane, et suur osa Eesti elanikest

suhtub taunivalt neisse, kes hoiavad ajateenistuse kohustusest kõrvale – 26% mõistab taolise

käitumise hukka ja 42% suhtub sellesse negatiivselt (Joonis 35). Mõistvalt suhtub ajateenistusest

kõrvalehoidmisse 25%, heaks kiidab selle vaid 1% vastanuist.

Eestikeelsetest vastajatest taunib kõrvalehoidmist 73%, muukeelsetest aga 60%. Vanemad vastajad

suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisse nooremate inimestega võrreldes negatiivsemalt – üle 40

protsendi 20-29 aastastest väljendab ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat suhtumist.

Joonis 35. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%; N = kõik vastajad)

Uuringuseeria jooksul ei ole inimeste suhtumises ajateenistusest kõrvale hoidmisse suuri muutusi

toimunud (Joonis 36).

Joonis 36. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse; 2006-2015 võrdlus (%; N = kõik

vastajad)

31

34

36

31

17

12

22

26

27

26

51

50

35

45

38

40

41

34

46

42

3

2

5

4

7

7

3

10

2

6

15

14

23

19

35

40

31

29

24

25

0

0

1

1

3

1

3

1

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

75 + a

60-74 a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

KOKKU

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

25

25

25

23

24

27

28

24

25

25

26

23

26

44

40

41

41

39

41

44

41

47

44

45

44

42

10

6

6

5

6

5

3

4

2

3

3

5

6

20

27

27

30

31

26

25

30

25

27

25

27

25

1

2

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

2008/08

2009/01

2009/05

2010/01

2011/08

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 41

6.1.3. Naiste ajateenistus

Naistele antud võimalus vabatahtlikult ajateenistust läbida leiab ühiskonnas järjest enam mõistmist –

märtsis pidas seda kindlasti või pigem vajalikuks üle poole küsitletutest.

Eestlased ja nooremad vastajad on soolise võrdõiguslikkuse küsimuses kaasaegsemate hoiakutega kui

venekeelsed ja vanemaealised. Kui eestlastest peab naiste võimalust ajateenistust läbida vajalikuks

61%, siis venekeelsetest vaid 29 protsenti (Joonis 37).

Joonis 37. Suhtumine naiste ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad)

Neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks pidasid, küsiti, mis

vormis see ajateenistust peaks toimuma. Valikuks anti kolm varianti: kohustuslik ajateenistus,

ajateenistus noormeestega samadel tingimustel ning ajateenistus eriprogrammi järgi. Valdavalt

peetakse õigeks, et naised läbiksid ajateenistuse eraldi programmi järgi (Joonis 38).

Joonis 38. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus?

(%; N = need vastajad, kes pidasid naiste vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks)

7

13

9

18

21

26

13

9

19

16

11

42

29

28

39

41

33

46

20

43

36

31

6

8

9

4

1

4

3

8

4

5

6

16

33

26

24

22

29

25

35

21

25

31

29

17

28

15

15

8

13

28

13

18

21

0% 20% 40% 60% 80% 100%

75 + a

60-74 a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (2015/03)

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL …

2015/03

2014/11

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

0

0

2

0

0

1

9

2

1

2

1

31

28

23

35

43

48

32

25

38

34

35

59

60

66

58

55

48

52

57

57

51

57

10

12

9

7

2

3

7

16

4

13

7

75 + a

60-74 a

50-59 a

40-49 a

30-39 a

20-29 a

15-19 a

VANUS (2015/03)

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL (2015/03)

2014/11

2015/03

kohustuslik noormeestega samadel tingimustel eraldi programmi järgi ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 42

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke

Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, kerkib poliitilises

debatis aeg ajalt üles ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema. Küsitletutel paluti hinnata, kas nende

arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest

moodustatava reservarmeega. Selgus, et 82% elanikkonnast eelistab praeguse ehk

reservarmeed hõlmava süsteemi säilitamist (Joonis 39). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist

ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 13% Eesti elanikkonnast. Ka see hoiakutrend on

olnud ajas vägagi stabiilne.

Joonis 39. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

* Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus:

„Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“.

63

77 78 71

77 75 83 81

72 63

79 80 81 78 83 84 82

32

19 19 23 16 19

12 14 22 25

17 14 15 17 13 11 13

0

20

40

60

80

100

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1 *

1 0 /2

0 1 1 *

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega

Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 43

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse

Alates eelmisest kevadest on uuringusse lülitatud küsimus Eesti riigikaitse strateegias sõnastatud

põhimõtete kohta, mille kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku

riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Ligi 80 protsenti küsitletutest (eestlastest 84 protsenti)

on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks kas kindlasti või tõenäoliselt sobiv

(Joonis 40). Vastupidisel arvamusel on vaid alla kümnendiku küsitletuist.

Joonis 40. Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve

ühiskonna ühine ülesanne. Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv? (%; N = kõik vastajad)

Mõistagi on riigikaitse laiapõhjaline käsitus alles uus kontseptsioon, millest avalikkus veel eriti palju ei

tea. Seetõttu on sellele suurem poolehoid eelkõige haritumates ühiskonnagruppides: kõrgharidusega

vastanutest peab seda kindlasti või tõenäoliselt sobivaks 88 protsenti, alg- või põhiharidusega

vastajaist 71 protsenti. Viimaste seas on keskmisest enam neid, kes ei oska sellele küsimusele vastata.

20

40

33

28

34

43

44

45

44

44

23

10

8

18

13

11

6

10

7

8

3

0

2

3

1

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

03/2014

11/2014

03/2015

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 44

6.4 Kaitseliidu ülesanded

Riigikaitse strateegias on väga oluline roll antud Kaitseliidule. Vastajail paluti etteantud loetelust valida

kolm ülesannet, mida nad peavad Kaitseliidu tegevuses kõige olulisemaks. Tulemused fikseeriti

järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas ülesanne.

Kaitseliidu kõige olulisemaks ülesandeks peetakse võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks –

selle ülesande paigutab esikohale 37 protsenti küsitletutest ja see on esikohal ka kolme valiku

kokkuvõttes (54%). Esimese valikuna on olulisuselt teise kohal kaitsetahte ja kaitsevalmiduse

tõstmine elanikkonna hulgas (17%), mis aga kolme ülesande kokkuvõttes jääb 44 protsendiga

kolmandale positsioonile. Kolm olulisema ülesande kokkuvõttes on teisel kohal päästetegevuses

osalemine õnnetuste ja katastroofide korral (seda nimetab kõige peamise ülesandena 13 protsenti

ja kolme olulisema seas 52% vastanuist) (Joonis 41).

Oluliste ülesannetena järgnevad kolmele enammainitule ka valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordades

(37%), osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (35%) ja noorte sõjalise kasvatuse

korraldamine (30%).

Joonis 41. Kaitseliidu peamised ülesanded (%; N = kõik vastajad)

Võrreldes nelja eelmise uuringulainega ei ole arvamused oluliselt muutunud – vastuste

esinemissageduses esineb mõne protsendilisi kõikumisi, aga nägemus Kaitseliidu peamistest

ülesannetest on jäänud samaks.

Eesti- ja venekeelsete elanike arvamustes esineb samuti mitmeid erinevusi. Kui eestlased peavad

Kaitseliidu olulisemateks ülesanneteks võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks (65%; mitte-

eestlastest 32%) ja kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmist elanikkonna hulgas (52%, mitte-eestlastest

23%), siis venekeelse elanikkonna seas domineerib väga tugevalt arusaam Kaitseliidu olulisusest

õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses osalemisel (72% mainib seda ühena kolmest

olulisest ülesandest, eestlastest 44%) ja tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitsmist ohuolukordades

(52%, eestlastest 31%).

6

4

5

4

8

8

17

13

37

3

4

9

9

16

11

19

19

10

4

3

8

17

11

18

8

21

7

12

10

22

30

35

37

44

52

54

Ei oska öelda

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroof ide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Esimene Teine Kolmas Kokku

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 45

6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse

Kaitseliidu tegevuses osaleb ise neli protsenti küsitletutest, mõne pereliikme või sõbra kaudu on

kontakt Kaitseliiduga 23 protsendil. Paraku on Kaitseliiduga seotud valdavalt eestlased: vastavalt 6

protsenti ise ja 32 protsenti lähedaste-sõprade kaudu. Venekeelsete vastajate seos Kaitseliiduga on

marginaalne – vaid 4 protsendil on keegi sõpradest või pereliikmetest Kaitseliiduga seotud.

Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti, kuidas

nad suhtuksid ettepanekusse Kaitseliiduga liituda.

Ettepanekule ühineda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega, annaks kindlasti positiivse vastuse 5 protsenti

ning arvatavasti oleks valmis liituma 19% (Joonis 42). Kindlasti peaks Kaitseliitu rõõmustama asjaolu,

et suuremat valmisolekut liitumiseks väljendavad just nooremad vastajad.

Joonis 42. Valmisolek liituda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega (%; N = need, kes ei ole veel seotud Kaitseliidu või selle organisatsioonidega)

4

4

6

6

3

8

2

3

7

3

6

5

5

5

9

15

24

28

23

37

14

26

10

23

19

19

4

9

8

12

14

18

19

12

11

9

13

12

12

13

16

31

35

33

31

34

28

28

18

33

26

28

74

62

40

23

22

20

8

43

28

60

25

38

36

75 +

60-74

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS (03/2015)

naine

mees

SUGU (03/2015)

muu

eesti

SUHTLUSKEEL …

2014/11

2015/03

kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 46

7 NATO

Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse

NATOsse, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ning kuidas neid hinnatakse samme,

mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks.

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse

Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2015. aasta märtsis 72% elanikkonnast, sh 43% on

kindlasti ja 29% pigem NATO-sse kuulumise poolt (Joonis 43). NATO-sse kuulumise vastu on 21%

eestimaalastest; seisukohta ei oska antud küsimuses võtta 8% elanikkonnast. Nende näitajatega oleme

liikunud otsekui tagasi kümne aasta eest aset leidnud NATO-ga liitumise perioodi. Tuleb tunnistada, et

selle aja jooksul ei ole suudetud NATO-t vene keelt kõnelevatele eestimaalastele omaseks muuta.

Joonis 43. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2001-2015 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Venekeelsete vastajate negatiivse suhtumise kasvu NATO suhtes näitasid juba eelnevates peatükkides

käsitletud küsimused (usaldus NATO vastu, NATO nägemine Eesti julgeoleku tagajana). Eelkõige ongi

langus NATO liikmesuse toetamisel tingitud venekeelse elanikkonna negatiivse suhtumise

süvenemisest: eestlastest toetab NATOsse kuulumist 91 protsenti, venekeelsetest vastajatest vaid 31

protsenti (Joonis 44). Mitte-eestlastest on Eesti NATO-sse kuulumise vastu 52%, 16% ei oma antud

küsimuses kindlat seisukohta või ei soovi seda avaldada.

48 49 54 53

58 54

63 69 66 69

74 72 74 78

73 74 76 75 71 73 75 73 71

80 78 76 71

75 72 79 76 79

75 72

32 31 26 25 22

32 28

23 26 21

16 18 18 14

18 19 17 17 17 15 17 18 20 13 13 14

19 20 19 15 17 17 18 21

0

20

40

60

80

100

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 5 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

Kindlasti/pigem poolt Kindlasti/pigem vastu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 47

Joonis 44. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2015 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad)

Venekeelsete elanike toetus NATO-sse kuulumisele on kogu uuringuperioodi jooksul

kõikunud üles-alla. Viimaste aastate toetuse madalseisud jäävad erinevatesse kriitilistesse

ajahetkedesse: 2007. aasta juunist kuni 2009. aasta suveni, 2011. aasta sügisel ja 2012. aasta

kevadel. Praegu oleme jõudnud järjekordsesse langusfaasi, kus venekeelsete vastajate toetus NATOsse

kuulumisele on langenud 2013. aasta kevadest kuni käesoleva ajani.

57 54 56 63 61

66 65 69

65 73 76

81 83 87 86 88 89

84 87 86 88 89 90 89 90 89 93

89 83

87 93

86 89 88 94 93 91

25

35

24 20 20

31 27 29

33 39

52

33 38

44 46 42

51 48 43

51 44

33 37 39

35 31

50 48 44

34 34 40

52 47

44 37

31

0

20

40

60

80

100

0 1 /2

0 0 0

0 5 /2

0 0 0

1 0 /2

0 0 0

0 2 /2

0 0 1

0 6 /2

0 0 1

1 0 /2

0 0 1

0 3 /2

0 0 2

0 6 /2

0 0 2

1 0 /2

0 0 2

0 2 /2

0 0 3

0 6 /2

0 0 3

1 0 /2

0 0 3

0 2 /2

0 0 4

0 6 /2

0 0 4

1 0 /2

0 0 4

0 3 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 5

1 1 /2

0 0 5

0 6 /2

0 0 6

0 9 /2

0 0 6

1 2 /2

0 0 6

0 6 /2

0 0 7

0 1 /2

0 0 8

0 8 /2

0 0 8

0 1 /2

0 0 9

0 5 /2

0 0 9

0 1 /2

0 1 0

0 9 /2

0 1 0

0 8 /2

0 1 1

1 0 /2

0 1 1

0 3 /2

0 1 2

1 0 /2

0 1 2

0 3 /2

0 1 3

1 0 /2

0 1 3

0 3 /2

0 1 4

1 1 /2

0 1 4

0 3 /2

0 1 5

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 48

7.2 NATO abi võimaliku ohu korral

Aruande kolmandast peatükist juba selgus, et NATO-t peetakse Eesti julgeoleku tagamise peamiseks

garantiiks. Ometi on aastate jooksul avalikkuses korduvalt esitatud küsimust, kas reaalse sõjaohu

korral NATO artikkel 5 ikka käivitub? Seda teemat oleme oma küsitlustes ka käsitlenud ning aastate

jooksul on inimeste kindlustunne selles, et NATO Eestit ähvardava sõjalise ohu korral reaalsel sekkub,

järjest kasvanud. Elanikkonna usku NATO toetusesse on oluliselt kasvanud NATO õhuturbemissiooni

paigutamine Ämarisse ja USA kaitseväekontingendi toomine Eestisse.

Ligi pooled küsitletud leiavad, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist

abi, 15% arvab, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega. 18% usub, et NATO liikmeks

olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja vaid 8% arvates ei oleks Eestil NATO-lt mitte mingit abi

loota. (Joonis 45)

Eestikeelsete vastajate usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui muukeelsetel, mis

kahtlemata tuleneb juba suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Kui eestlastest usub NATO sõjalisse

abisse 59%, siis muukeelsete vastajate seas leiab seda vaid 24%. Viiendik venekeelsetest leiab, et

Eestil pole NATOlt mingit abi loota.

Joonis 45. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht (%; N = kõik vastajad)

24

59

38

42

39

45

44

43

51

48

23

12

21

19

22

18

23

18

13

15

20

2

9

11

11

9

10

11

10

8

11

21

20

23

20

21

19

24

17

18

22

6

12

5

7

6

5

4

9

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

NATO osutaks otsest sõjalist abi NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega

Eestil pole NATO-lt mingit abi loota NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära

Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 49

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele

Alates 2014. aasta novembrist oleme uurinud ka seda, kuidas suhtuvad Eesti elanikud NATO poolt juba

ette võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks.

Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt (Joonis 46) ning kuidas suhtutakse

NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis (Joonis 47).

Joonis 46. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? (%; N = kõik vastajad)

Hinnang NATO poolt ette võetud sammudele Eesti julgeoleku tagamiseks on valdavalt positiivne, neid

peab täiesti või üldiselt piisavaks 70 protsenti küsitletutest, sh, 78% eestlastest. Ka venekeelsetest

vastajatest annavad pooled NATO tegevusele positiivse hinnangu. Seevastu NATO vägede

kohalolekusse Eestis suhtuvad venekeelsed vastajad ülekaalukalt eitavalt, samal ajal kui eestlastest

pooldavad seda ligi 90 protsenti.

Joonis 47. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (%; N = kõik vastajad)

20

21

16

21

30

57

53

49

31

14

16

18

13

7

11

9

6

1

4

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2015)

2014/11

2015/03

täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt

6

48

32

35

18

40

38

33

12

4

6

7

32

6

15

14

32

2

9

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2015)

2014/11

2015/03

kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 50

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid

Kaheksas peatükk kaardistab hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes:

kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel peaks

Eesti välismissioonidel osalema ja milline mulje on elanikkonnal jäänud Eesti kaitseväe senisest

suurimast välismissioonist, mis leidis aset Afganistanis NATO vägede koosseisus kümne aasta jooksul.

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes

operatsioonides

60% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma

võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides, sealhulgas 19% vastajate arvates tuleks

seda kindlasti teha (Joonis 48). Rahvusvahelistes operatsioonides osalemiseks ei näe vajadust 33%

küsitletutest.

Joonis 48. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? (%; N = kõik vastajad)

Oluline erinevus missioonidesse suhtumisel on eesti- ja venekeelsete vastajate vahel. Eestlaste toetus

missioonidel osalemisele on sügisega võrreldes tõusnud (64 protsendilt 72 protsendile), samas

venekeelsetest vastajatest poolehoid missioonidel osalemisele on langenud 43 protsendilt 32

protsendile. Missioonidel osalemise vastu on 55% venekeelsetest vastajatest.

13

17

10

16

22

14

19

12

11

14

12

12

15

17

19

37

36

39

42

37

37

36

40

46

44

52

46

45

47

41

7

8

6

7

5

7

6

7

3

3

3

3

4

9

7

25

21

23

18

21

25

20

25

24

23

21

23

23

15

18

19

18

22

16

14

17

18

16

15

16

13

15

13

12

15

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2008/01

2008/08

2009/01

2009/05

2010/01

2010/09

2011/08

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

2015/03

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 51

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid

Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema

rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt

esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus.

Kahte olulisemat põhjust toodi esile peaaegu võrdselt: seda, et missioonidel osalemine annab meie

sõduritele reaalse lahingukogemuse, pidas kõige tähtsamaks 29 protsenti küsitletutest ning seda,

et see tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis 27 protsenti. Summeerides kolm olulisemat

põhjust, osutub kokkuvõttes olulisemaks ikkagi meie kaitseväelaste lahingukogemuse saamise

argument.

Ülejäänud argumentideks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate hinnangul veel

kaasaaitamist rahu tagamisele maailmas (kolme olulisema põhjuse hulgas 31%) ning kriisipiirkondade

elanike kaitsmist (31%), Eesti võimalust maailma poliitikas kaasa rääkida (27%) ja konfliktide Eestisse

levimise ennetamist (23%).

Joonis 49. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes

operatsioonides (%; N = kõik vastajad)

Peamiselt on toodud järjestuse taga küll eestlaste vastused: kui eestlastest märgib lahingukogemuse

saamist esimese põhjusena 34% ja kolme olulisema seas 70%, siis venekeelsetest vastajatest

vastavalt vaid 18% ja 43%. Teist olulisemat põhjust – NATO toetust Eestile – seab esikohale 33% ja

kolme olulisema hulka 67% eestlasest ning vaid 13% ja 27% venekeelsetest. Venekeelsetest

vastajatest märgib 39 protsenti, et mitte miski nimetatud argumentidest ei saa põhjendada osalemist

välismissioonidel.

3

1

4

4

7

5

3

27

29

3

4

10

11

11

8

14

23

6

8

9

13

15

16

14

10

3

13

10

16

23

31

31

27

55

62

Ei oska öelda

Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda osalemist missioonidel

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

Esimene põhjus Teine põhjus Kolmas põhjus KOKKU

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 52

8.3 Afganistani operatsiooni kuvand

Eraldi teemana käsitleti uuringus Eesti elanikkonna hoiakuid seoses kaitseväe seni suurima

välismissiooniga, milleks oli NATO vägede koosseisus toimunud ja eelmisel suvel läbi saanud

Afganistani operatsioon. Vastajatele esitati erinevaid väiteid ja paluti hinnata, kuivõrd ta nendega

nõustub.

Valdavalt olid vastajad seda meelt, et Afganistanis tegutsevad Eesti kaitseväelased on hea

väljaõppega – sellekohase väitega on täielikult või pigem nõus 70% elanikkonnast (Joonis 50). Samas

leiab 51 protsenti küsitletutest, et Eesti kaitseväelaste hukkumist ja nende elude ohtu seadmist

Afganistani missioonil ei saa millegagi õigustada. Ülejäänud väidete puhul leidub avalikus

arvamuses poolt- ja vastuargumente suhteliselt võrdselt. Seoses missiooni lõppemisega suureneb

järjest nende vastajate osakaal, kes oma hinnanguid anda ei oska.

Joonis 50. Nõustumine erinevate Afganistani missiooni puudutavate väidetega, (%; N = kõik vastajad)

36

35

37

29

32

41

14

9

13

9

10

8

10

10

6

5

5

4

34

39

44

22

26

33

26

27

39

29

27

40

36

38

35

20

25

28

19

17

5

13

10

5

27

28

10

31

28

10

14

12

5

36

33

15

8

6

9

27

23

17

23

25

30

22

26

34

22

24

33

22

24

38

4

3

4

9

9

4

10

11

7

10

9

9

18

16

21

17

13

16

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2015/03

2014/11

2014/03

2015/03

2014/11

2014/03

2015/03

2014/11

2014/03

2015/03

2014/11

2014/03

2015/03

2014/11

2014/03

2015/03

2014/11

2014/03

Nõustun täielikult Pigem nõustun Ei oska öelda Pigem ei nõustu Üldse ei nõustu

Ei saa millegagi õigustada Eesti

kaitseväelaste hukkumist ja nende elude

ohtu seadmist Afganistani missioonil

Afganistanis tegutsevad Eesti

kaitseväelased on/olid hea väljaõppega

Talibani võimalik võimulepääs on

Afganistani siseküsimus, lääneriigid ei

peaks sellesse sekkuma

Enneaegne Afganistanist lahkumine oleks

ohuks/ seadis ohtu nii sealse elanikkonna kui

ka rahvusvahelise julgeoleku

Eesti üksuste osavõtt NATO

operatsioonidest Afganistanis on/ oli

õigustatud ja vajalik

Koalitsiooni tegevus olukorra

parandamiseks Afganistanis on olnud/ oli

tulemuslik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 53

9 Veteranipoliitika

Viimase nelja uuringulaine jooksul on vastajailt täiendavalt päritud, kas sõna „veteran“ seostub neil

eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis

ja Iraagis.

Vastustest ilmneb, et enam kui poolele elanikkonnast seostub sõna „veteran“ ikkagi eeskätt Teise

maailmasõjaga (Joonis 51). Venekeelsed vastajad seostavad veterane märksa enam Teise

maailmasõjaga kui eestlased (81% vs 45%), eestlased seevastu muukeelsetest elanikest märksa enam

Vabadussõjaga (22% vs 1%). Vaid 16 protsenti eestlastest ja 2 protsenti venekeelsetest vastajatest

oskavad sõna „veteran“ seostada veteranipoliitika koostajate soovitud tähendusega – Eesti kaitseväe

missioonidest osavõtnutega.

Need 5 protsenti küsitletutest, kes pakkusid veterani vasteks midagi muud, märkisid kõige sagedamini,

et veterani all tuleks mõista kõikides sõdades osalenuid.

Joonis 51. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“, (%; N = kõik vastajad)

Alates 2012. aastast iga aasta 23. aprillil (jüripäeval“) tähistatavat veteranide päeva peab aga valdav

enamik küsitletutest kindlasti või pigem vajalikuks – mida iganes nad siis sõna „veteran“ all ka ei mõtle

(Joonis 52). Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest on veel väike – tervelt 43

protsenti ei tea sellest midagi või ei oska öelda.

Joonis 52. Suhtumine veteranide päeva tähistamisse (%; N = kõik vastajad)

89

45

65

52

59

1

22

13

16

15

2

16

10

14

11

3

7

6

7

5

5

11

6

11

10

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

2014/03

2014/11

2015/03

Teise maailmasõjaga Vabadussõjaga Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis ja Iraagis Millegi muuga Ei oska öelda

24

33

34

30

22

44

39

37

43

14

20

23

6

7

5

7

5

2

2

3

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2015)

2014/11

2015/03

kindlasti vajalik pigem vajalik ei oska öelda, ei tea sellest

pigem mittevajalik täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 54

10 Riigikaitse alane teave

See peatükk hõlmab endas ülevaadet riigikaitsealase teabega seotud küsimustest: kui vajalikuks

peetakse riigikaitseõpetuse õpetamist koolides ja kui suur osa vastajatest on lugenud Postimehe

lisalehte Riigikaitse.

10.1 Riigikaitseõpetus koolides

Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkond olnud püsivalt

positiivne – juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud ca neli

viiendikku küsitletutest.

Eelmisel sügisel muutsime pisut küsimuse sõnastust ning nüüdsest kõlab see nii:

„Kas kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida

riigikaitseõpetust?“

Võrreldes varasemate küsitlustega on toetus riigikaitseõpetuse õpetamisele selle küsimuse põhjal veelgi

valdavam: seda pidas 2014 sügisel ja peab ka nüüd märtsis kindlasti või arvatavasti vajalikuks

87 protsenti küsitletutest, seejuures 89 protsenti eesti- ja 81 protsenti venekeelsetest vastanutest.

Joonis 60. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates

õppeasutustes (%; N = kõik vastajad)

35

51

40

46

46

38

47

41

6

3

4

3

11

7

7

8

3

1

2

2

muu

eesti

SUHTLUSKEEL (03/2015)

2014/11

2015/03

jah, kindlasti arvatavasti küll ei oska öelda arvatavasti mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 55

10.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse

Lisaks elanike üldisele meediatarbimise kaardistamisele sisaldas uuringuankeet ka üht otseselt

riigikaitsealast infoallikat puudutavat küsimust. Kui kuni 2014. aasta märtsini uuriti Eesti Ekspressi

lisalehe Riigikaitse.EE loetavust, siis alates 2014 novembrist esitati küsimus Postimehe vahel ilmuva

lisalehe Riigikaitse lugemise kohta.

Uuringutulemustele tuginedes võib väita, et sama suur hulk huvilisi, kui oli varem Riigikaitse.EE-l, on

üles leidnud ka Postimehe lisalehe Riigikaitse.

Kui Eesti Ekspressi vahel neli korda aastas ilmuvat lisalehte Riigikaitse.EE oli aastatel 2012 – 2013

lugenud 10-14% elanikest, kusjuures 2-3% luges lehte enamikel juhtudel ja 8-11% tegi seda mõnel

korral, siis Postimehe lisalehte Riigikaitse oli lugenud 18 protsenti küsitletutest, kellest 6

protsenti tegi seda enamasti ja 12 protsenti kord või paar.

Kuna tegemist on eestikeelse väljaandega, siis on igati ootuspärane, et eestikeelsete vastajate seas on

seda lehte lugenuid rohkem kui mitte-eestlaste hulgas (vastavalt 24% ja 5%). Samuti on lugejaid

keskmisest rohkem kõrgema haridusega elanike (28%) ja meeste (22%) hulgas.

Joonis 61. Postimehe vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse lugemine (%; N = kõik vastajad)

4

7

10

4

4

1

8

3

6

10

15

18

10

7

4

16

11

12

85

76

71

84

87

93

75

84

81

1

2

1

2

2

2

1

2

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

naine

mees

SUGU

kõrgem

kesk, kesk-eri

alg- või põhi

HARIDUS

Muu

Eesti

SUHTLUSKEEL

2014/11

2015/03

jah, enamasti jah, mõned korrad ei ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / Märts 2015 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 56

LISAD

1 Vastuste koondtabelid

2 Sagedustabelid eestlaste vastustega

3 Sagedustabelid mitte-eestlaste vastustega

4 Sagedustabelid Eesti kodanike vastustega