Pärnu mnt 102, A- korpus, 10116 Tallinn Tel: +372 585 29 700 [email protected]

www.turu-uuringute.eu

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE

Tellija: Kaitseministeerium

Juhan Kivirähk

November 2014

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 2

SISUKORD

SISUKORD ...............................................................................................................................2

KOKKUVÕTE ............................................................................................................................4

UURINGU TAUST .....................................................................................................................8

1 Valim ......................................................................................................... 8

2 Küsitlustöö ................................................................................................ 9

3 Teostajad ................................................................................................. 11

UURINGU TULEMUSED ..........................................................................................................12

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle .............................................. 12

2 Institutsioonide usaldusväärsus .............................................................. 14 2.1 Üldine taust ............................................................................................................. 14

2.2 Kaitsestruktuurid ..................................................................................................... 15

3 Julgeolek ning ohud ................................................................................. 17

3.1 Julgeolek maailmas ning Eestis .................................................................................. 17

3.2 Ohud maailma julgeolekule ....................................................................................... 18

3.3 Ohud Eestile ............................................................................................................ 21

3.4 Julgeoleku tagatised ................................................................................................. 24

4 Eesti elanikkonna kaitsetahe ................................................................... 25 4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse .......................................................... 25

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses ........................................................................... 27

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ........................................................................... 29

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral ................................................................. 30

4.5 Mis teemadel vajaksite rohkem informatsiooni? ........................................................... 31

5 Eesti kaitsevõime ..................................................................................... 32 5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele ...................................................................................... 32

5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ....................................................................... 33

5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse ....................................................... 34

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ........................................................... 34

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele .................................................................................... 35

6 Eesti riigikaitse korraldus ........................................................................ 36 6.1 Suhtumine ajateenistusse ......................................................................................... 36

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke .............................................................................. 41

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ............................................................. 42

6.4 Kaitseliidu ülesanded ................................................................................................ 43

6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse ............................................................................. 44

7 NATO ....................................................................................................... 46

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse ............................................................................... 46

7.2 NATO abi võimaliku ohu korral ................................................................................... 48

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele ........................................................... 49

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................. 50 8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ....................................... 50

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid ............................................... 51

8.3 Afganistani operatsiooni kuvand................................................................................. 53

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 3

9 Veteranipoliitika ...................................................................................... 54

10 Riigikaitse alane teave ............................................................................. 55 10.1 Riigikaitseõpetus koolides ......................................................................................... 55

10.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse .................................................................... 56

LISAD ....................................................................................................................................57

1 Lisa 1 – Vastuste tabeljaotused ............................................................... 57

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 4

KOKKUVÕTE

 Turu-uuringute AS viis 2014. aasta novembris Kaitseministeeriumi tellimusel läbi

riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1219 Eesti elanikku alates 15

aasta vanusest. Tegemist oli juba kolmekümne kuuenda küsitlusega avaliku arvamuse

monitooringus, mis sai alguse 2000. aastal.

 Eelmisest küsitlusest möödunud perioodi on ilmestanud sõjalise konflikti jätkumine Ukrainas ning

seda saatev maruline propaganda Venemaa meedias. Selle mõju on selgelt näha eestivenelaste

muutunud hoiakutes Eesti riigikaitse ja NATO rolli suhtes. Sama oluliseks hoiakuid mõjutavaks

teguriks on olnud ka kevadel toimunud valitsuse vahetus, mis on parandanud Eesti poliitiliste

institutsioonide usaldusväärsust. Tunda hakkab andma ka järgmisel kevadel toimuvate riigikogu

valimiste lähenemine, milleks ettevalmistumisel on erakonnad valimisagendasse võtnud varasemast

enam ka riigikaitsega seonduvaid teemasid.

 Vastanute seas on võrdselt 28-29 protsenti nii neid, kes näevad Eesti elus muutusi paremusele, kui

ka neid, kelle arvates elu on muutnud halvemaks. 38 protsendi küsitletute arvates on elu viimastel

aastatel jäänud samaks.

 Uuringus mõõdeti inimeste uhkustunnet selle üle, et nad elavad Eesti Vabariigis ning et Eesti kuulub

Euroopa Liitu ja NATOsse. Kui Eestis elamise üle tunneb sageli uhkust ja heameelt 45 protsenti

kõigist küsitletutest ja veidi üle poole eestlastest, siis Euroopa Liidu ja NATO liikmeks oleku suhtes

on emotsioonid tagasihoidlikumad: pidevalt või küllalt sageli tunnevad uhkust või heameelt vähem

kui 40 protsenti küsitletutest.

Kui lisada juurde need, kes tunnevad uhkust või heameelt üksnes mõnikord, siis saame nii Eesti kui

ka Euroopa Liidu puhul tulemuseks valdavalt positiivse suhtumise, NATO-sse kuulumise üle aga ei

tunne üle 50 protsendi venekeelsetest vastajatest kunagi uhkust ega heameelt.

 Kümnest institutsioonist, mille usaldusväärsust paluti vastajatel hinnata, on kõige kõrgem usaldus

Päästeameti vastu (täielikult või pigem usaldab 95%). Päästeametile järgnevad pingereas Politsei-

ja Piirivalveamet (84%), kaitsevägi (82%), Kaitseliit (74%), Euroopa Liit (69%), NATO (65%) ja

Vabariigi President (62%). Vähem usaldavad inimesed peaministrit (56%), valitsust (54%) ja

riigikogu (47). Eesti poliitiliste institutsioonide usaldusväärsus on pärast kevadel toimunud valitsuse

vahetust oluliselt kasvanud.

 66% Eesti elanikkonnast on arvamusel, et eeloleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus

ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus. Vaid 8% usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil

turvalisemaks ja 20% arvab, et olukord püsib muutumatuna. Hinnang maailma turvalisusele on

kõige kriitilisem 2008. aasta Vene-Gruusia augustisõjast alates.

 Eesti julgeolekuolukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana – võrdselt 26% on nii neid,

kelle arvates turvalisus suureneb, kui ka neid, kelle arvates muutub olukord ebaturvalisemaks. Kui

maailma olukorda nähakse kevadega võrreldes muutumas veelgi ebaturvalisemaks, siis Eesti osas

on turvalisushinnang muutunud pisut positiivsemaks.

 Peamiste ohtudena maailma julgeolekule tõstavad vastajad esile Venemaa tegevust oma

mõjuvõimu taastamiseks (kindlasti peab seda julgeolekuohuks 44% küsitletutest), Islamiriigi

tegevust (43%) ja terrorivõrgustike tegevust (41%). Koos vastusega „mõningal määral“ tõusevad

peamiste ohtudena esile veel organiseeritud kuritegevus, ülemaailmne majanduskriis, epideemiate

levik ning rikaste ja vaeste riikide (arenenud riikide ja arengumaade) vastuolude süvenemine.

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 5

 Sarnaselt eelmistele uuringutele tajutakse Eestit ähvardavate ohtudena kolme, mille realiseerumist

peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks: 72%

elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn

küberrünnak), 65% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse

mõjutamiseks oma huvides ning 53% arvates võib riiki tabada ulatuslik merereostus. Ülejäänud

ohtude osas on ülekaalus need vastajad, kes peavad nende realiseerumist pigem vähetõenäoliseks.

Siiski on ka ulatusliku või piiratud sõjalise rünnaku tõenäosust hakatud just eestlaste seas

varasemast tõenäolisemaks hindama.

 Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (63% nimetab

seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti

iseseisva kaitsevõime arendamine (45%), sellele järgneb käesolevas küsitluses kolmandaks

tõusnud koostöö ja head suhted Venemaaga (31%), mida peavad peamiseks julgeolekugarantiiks

venekeelsed vastajad (61%; eestikeelsetest vastajatest 18%). Euroopa Liitu kuulumine, mis

kevadel asus veel kolmandal positsioonil, on koos Balti riikide kaitsekoostööga langenud neljandale-

viiendale positsioonile (24-25%). Eestikeelsete vastajate jaoks on selgelt olulisim julgeolekugarantii

NATO-sse kuulumine (78%; venekeelsetest 30%) ja teisel kohal Eesti iseseisva kaitsevõime

arendamine (52%; venekeelsed 32%).

 Pisut on langenud nii Eesti elanike valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda kui ka poolehoid

relvastatud vastupanu osutamisele riigi tasandil. See langus on tingitud venekeelsete vastajate

suhtumise muutumisest. Võõrriigi rünnaku korral peab relvastatud vastupanu osutamist kindlasti

või tõenäoliselt vajalikuks 83% eestlastest ja 70% venekeelsetest vastajatest, ise oleks valmis oma

võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses osalema 60% eestlastest ja 45% venekeelsetest.

 Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies inimene: 7% püüaks enda

hinnangul taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 15% teeks seda tõenäoliselt. Kõige enam on

lahkumiseks altid alla 40 aastased eestimaalased: 20-29 aastastest üle 40 protsendi. Eestlastest

sooviks sõjalise konflikti korral riigist lahkuda 19%, venekeelsetest 30%. Võrreldes 2012. aastaga

on venekeelsete elanike lahkumissoov siiski kahanenud (toona soovis lahkuda 42%).

 Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal: vaid 22% teaks, mida ta saaks teha

Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung. Inimesed vajaksid enda sõnul

rohkem informatsiooni sellest, kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna konfliktipiirkonda sattunud

(45%), kuidas on kavas teavitada ohu korral avalikkust (43%) ning kuidas korraldatakse

evakueerimist (40%).

 Eesti riigi kaitsevõimele antud hinnangud on võrreldes eelmise küsitlusega paranenud: Eesti

kaitsmist võõrriigi rünnaku korral peab kindlasti või tõenäoliselt võimalikuks üle poole küsitletutest

(eestlastest 57%).

 Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiavad peaaegu pooled (47%) elanikest, et kaitsekulutused

tuleks säilitada praegusel tasemel. Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 29% ja vähendamist 15%

elanikest. Kui eestlastest pooldab kaitsekulutuste tõstmist 37%, siis venekeelsete vastajate seas on

sama suur kulutuste vähendamise pooldajate osakaal.

 Kolmandik eestlastest ja seitsmendik venekeelsetest vastajatest oleks valmis ka omapoolseks

rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitse toetuseks.

 Kui veel kevadel andis riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel positiivse

hinnangu 73% elanikkonnast, siis novembris oli see näitaja kahanenud 62 protsendile. Suurenenud

on ei oska öelda vastanute osakaal. Seda võib põhjendada riigikaitselise debati hoogustumisega

2015. aasta riigikogu valimiste eel, mille käigus välja käidud riigikaitse arendamise ettepanekute

suhtes ning ka laiapindse riigikaitse kontseptsiooni suhtes ei ole inimesed veel osanud seisukohta

võtta.

 Seekordses uuringus paluti anda hinnang ka Eesti riigipiiri kaitstusele, mille osas domineerivad

negatiivsed hinnangud, eriti eestlaste seas (pigem halvaks või väga halvaks hindab piiri kaitstuse

53% kõigist küsitletutest ja 67% eestlastest).

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 6

 Noormeeste ajateenistuse suhtes on kõik Eesti elanikud väga soosivalt meelestatud: koguni 94%

peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 70% kindlasti vajalikuks. Kaks

kolmandikku vastajatest (66%) arvab, et neile sobiva koormusega peaksid kaitseväeteenistuse

läbima ka väiksemate tervisehäiretega noormehed.

 Suurem osa inimestest (67%) suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 23% mõistab

sellise käitumise hukka ja 44% suhtub sellesse negatiivselt. Keskmisest tolerantsemad on

ajateenistusest kõrvalhoidmise suhtes nooremad vanusegrupid – alla 30 aastastest suhtub sellesse

mõistvalt üle 40 protsendi.

 Alates 2013. aastast naistele antud võimalust vabatahtlikult ajateenistust läbida peab vajalikuks 42

protsenti ja mittevajalikuks 52 protsenti küsitletutest. Eestlaste seas on naiste ajateenistuse

vajalikuks ja mittevajalikuks tunnistajaid võrdselt, venekeelsete seas hinnatakse naiste

ajateenistust valdavalt mittevajalikuks. Neist, kes naiste ajateenistust vajalikuks peavad, leiab

enamik, et naised võiksid ajateenistuse läbida eraldi programmi järgi.

 84% elanikkonnast eelistab riigikaitse ülesehitusel praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline

kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust

ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 11%. 72 protsenti

elanikest pooldab ka riigikaitse laiapõhjalist käsitlust, mis näeb riigikaitset mitte ainult kaitseväe ja

Kaitseliidu, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühise ülesandena.

 Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamiseks ülesandeks võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks,

mida märgib kõige olulisema ülesandena 41% küsitletutest. Summeerides kolm olulisemat

ülesannet, tõuseb aga esikohale hoopis päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide

korral: 54% mainib seda ühena kolmest olulisest ülesandest, sõjaline võimekus kogub kolme valiku

kogusummas 51% toetust. Järgnevad kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

(37%) ning osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (37%).

 Kaitseliidu tegevuses osaleb küsitletutest kolm protsenti (5% meestest ja 2% naistest). Kui

ülejäänutele tehtaks ettepanek Kaitseliiduga või sellega seotud organisatsioonidega ühineda, oleks

kindlasti valmis liituma 5% ja arvatavasti 19%. Rõõmustaval kombel on liitumisvalmidus kõrgem

just nooremate vastajate seas.

 Eesti kuulumist NATO-sse pooldab 2014. aasta sügisel 75% elanikkonnast. Võrreldes kevadega

toimunud neljaprotsendiline langus tuleneb venekeelsete vastajate jahenenud suhtumisest NATO

vastu. Venekeelsetest vastajatest pooldas NATOsse kuulumist vaid 37 protsenti, eestlastest 93%.

 Usk sellesse, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi, on pidevalt kasvanud.

Novembrikuises küsitluses on sellisel arvamusel olijate osakaal kasvanud üle 50 protsendi,

eestlastest usub NATO sõjalisse abisse 63 protsenti.

 Kindlustunde kasvule NATO toetuse osas on kaasa aidanud juba ette võetud sammud Eesti

turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab: NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis

toetab 70% elanikkonnast (88% eestlastest) ning 69 protsenti (eestlastest 80%) leiab, et NATO on

Eesti julgeoleku tagamiseks juba piisavalt teinud.

 64% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele

osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eestlaste toetus Eesti

kaitsejõudude osalemisele missioonidel on veelgi suurem (74%; venekeelsetest 43%).

Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist peetakse vajalikuks ennekõike seetõttu, et see

annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe põhjusena kolmest

65%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (55%).

 Afganistani missiooni kuvand on Eesti elanike silmis väga mitmetahuline. Inimestel on selgelt

positiivne hoiak Afganistanis teeninud Eesti kaitseväelaste professionaalsuse suhtes (74% nõustub

selle seisukohaga), aga samas on küllaltki palju ka neid, kes peavad Eesti kaitseväelaste elude

ohtuseadmist välismissioonil lubamatuks (58%).

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 7

 Sõna „veteran“ on ühiskondlikus teadvuses tugevalt seotud Teise maailmasõja kuvandiga (52%),

Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis ja Iraagis seostab veterane vaid 14 protsenti.

Enamik (73%) küsitletutest peab kindlasti või pigem vajalikuks veteranide päeva tähistamist

jüripäeval, 23. aprillil.

 Seda, et kõigis keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida

riigikaitseõpetust, leiab kindlasti või arvatavasti 87 protsenti küsitletutest. Riigikaitseõpetust peavad

võrdselt vajalikuks nii eesti- , kui ka venekeelsed vastajad.

 See, et riigikaitse teemaline lisaleht hakkas ilmuma Eesti Ekspressi asemel Postimehe vahel, ei ole

selle lugejaskonda vähendanud: pea kõiki sel aastal ilmunud väljaandeid on lugenud 3%, ühte-

kahte numbrit 11% küsitletutest.

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 8

UURINGU TAUST

Käesolev aruanne on koostatud Turu-uuringute AS-i poolt 4. - 30. novembril 2014. aastal läbi viidud

omnibussiküsitluse ning varasemate samalaadsete küsitluste tulemuste põhjal. Aruanne esitatakse

Kaitseministeeriumile.

Uuringu eesmärgiks oli selgitada, milline on:

 Üldised hinnangud elule Eestis ning uhkus ja heameel Eesti üle;

 Riiklike institutsioonide (sh. kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas;

 Elanike hinnangud Eestit ning maailma ähvardavatele julgeolekuriskidele;

 Arvamused Eesti osalemise kohta rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel;

 Elanike kaitsetahe ning hoiakuline käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;

 Hinnangud Eesti kaitsevõimekusele;

 Suhtumine NATO-sse ja selle rolli Eesti julgeoleku tagamisel;

 Suhtumine meeste kohustuslikku ning naiste vabatahtlikku ajateenistusse;

 Suhtumine Kaitseliitu ning arusaamad Kaitseliidu ülesannetest

 Suhtumine riigikaitseõpetusse koolides.

Aruande esimeses osas on toodud metoodika kirjeldus, teises osas tulemused koos jooniste ning

kommentaaridega, lisas on esitatud kasutatud ankeet ning tulemuste tabeljaotused oluliste

taustatunnuste lõikes.

1 Valim

Küsitlus viidi läbi Omnibuss-keskkonnas. Omnibuss on regulaarselt (kindla ajakava järgi) läbiviidav

uuring, mille üldkogumi moodustavad Eesti Vabariigi alalised elanikud alates 15 aasta vanusest, kokku

1 113 355 inimest (ESA, 01.01.2013.a.).

Tavapärane omnibussi valim on suurusega 1000 vastajat. Valim moodustatakse üldkogumi

proportsionaalse mudeli alusel. Mudeli aluseks on piirkonnad ning asula suurus (elanike arv), mille

alusel valitakse kokku 100 lähteaadressi (valimipunkti). Lähteaadressi valik iga piirkonna sees toimub

juhulikkuse põhimõttel Rahvastikuregistri aadressiloendite alusel.

Seekordses küsitluses moodustati lisaks põhivalimile ka lisavalim suurusega 200 vastajat, et

saavutada venekeelse elanikkonna täielikum esindatus valimis. Ehkki üldjaotustes on elanikkonna

keeleline koosseis kaalutud tegelikkusele vastavaks (st. suurendades eestikeelsete ja vähendades

venekeelsete vastajate mõju), võimaldab valimi selline suurendamine täpsemalt analüüsida üksikute

venekeelse elanikkonna rühmade hoiakuid ja arvamusi.

Vastajate valikul lähteaadressil rakendati nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse

sattunud aadressil viiakse läbi intervjuu noorima kodusoleva meessoost leibkonna liikmega vanuses 15

ja rohkem aastat, kui mehi kodus ei ole, siis noorima naisega. Selline meetod annab neile vastajate

kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad),

lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi elanikkonna tegeliku soolis-vanuselise

koosseisule vastavamaks.

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 9

Lähtumine üldkogumi proportsionaalsest mudelist tagab valimi esinduslikkuse ehk võimaluse

uuringu alusel tehtud järeldusi üldistada kogu Eesti vastavaealisele elanikkonnale. 1000 inimese

küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla

suurem.

Järgnevas tabelis 1 on toodud valimivea piirid proportsioonihinnangul 95% usaldusnivool.

Tabel 1 Valimivea piirid

2 Küsitlustöö

Küsitlusmeetodina kasutati trükitud ankeedi alusel läbiviidavat personaalintervjuud, mis viidi läbi eesti

ja vene keeles. Küsitlustöös osales 56 vastava ettevalmistuse saanud Turu-uuringute AS-i küsitlejat.

Kokku viidi läbi 1219 intervjuud. Vastanute sotsiaal-demograafiline profiil on toodud joonisel 1.

Ülevaade küsitlustöö tulemustest (külastatud aadresside arv, intervjuu mitte-toimumise põhjused) on

esitatud tabelis 2.

Tabel 2 Küsitlustöö tulemused

Põhjused, miks küsitlus ei toimunud Kokku

Peres ei ela sihtrühma kuuluvaid inimesi 755

Kedagi pole kodus 3706

Sihtrühma kuuluv inimene pole kodus 96

Keelduti kontaktist 543

Sihtrühma kuuluv inimene keeldus intervjuust 1055

Muu mittetoimumise põhjus 155

Ei ole eluruumid või aadressile ei pääse ligi 194

Kokkuvõte

Kokku aadresse 7723

Korduvvisiite 1432

Korrektselt täidetud küsimustikke 1219

Uuringutulemuste töötluseks kasutati andmetöötluspaketti SPSS for Windows 17.0.

50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2%

10 30.99% 30.83% 30.36% 29.56% 28.40% 26.84% 24.79% 22.13% 18.59% 13.51% 10.57% 8.68%

20 21.91% 21.80% 21.47% 20.90% 20.08% 18.98% 17.53% 15.65% 13.15% 9.55% 7.48% 6.14%

30 17.89% 17.80% 17.53% 17.07% 16.40% 15.49% 14.31% 12.78% 10.74% 7.80% 6.10% 5.01%

40 15.49% 15.42% 15.18% 14.78% 14.20% 13.42% 12.40% 11.07% 9.30% 6.75% 5.29% 4.34%

50 13.86% 13.79% 13.58% 13.22% 12.70% 12.00% 11.09% 9.90% 8.32% 6.04% 4.73% 3.88%

60 12.65% 12.59% 12.40% 12.07% 11.60% 10.96% 10.12% 9.03% 7.59% 5.51% 4.32% 3.54%

70 11.71% 11.65% 11.48% 11.17% 10.73% 10.14% 9.37% 8.36% 7.03% 5.11% 4.00% 3.28%

80 10.96% 10.90% 10.73% 10.45% 10.04% 9.49% 8.77% 7.82% 6.57% 4.78% 3.74% 3.07%

90 10.33% 10.28% 10.12% 9.85% 9.47% 8.95% 8.26% 7.38% 6.20% 4.50% 3.52% 2.89%

100 9.80% 9.75% 9.60% 9.35% 8.98% 8.49% 7.84% 7.00% 5.88% 4.27% 3.34% 2.74%

110 9.34% 9.30% 9.15% 8.91% 8.56% 8.09% 7.47% 6.67% 5.61% 4.07% 3.19% 2.62%

120 8.95% 8.90% 8.76% 8.53% 8.20% 7.75% 7.16% 6.39% 5.37% 3.90% 3.05% 2.50%

130 8.59% 8.55% 8.42% 8.20% 7.88% 7.44% 6.88% 6.14% 5.16% 3.75% 2.93% 2.41%

150 8.00% 7.96% 7.84% 7.63% 7.33% 6.93% 6.40% 5.71% 4.80% 3.49% 2.73% 2.24%

200 6.93% 6.89% 6.79% 6.61% 6.35% 6.00% 5.54% 4.95% 4.16% 3.02% 2.36% 1.94%

300 5.66% 5.63% 5.54% 5.40% 5.18% 4.90% 4.53% 4.04% 3.39% 2.47% 1.93% 1.58%

500 4.38% 4.36% 4.29% 4.18% 4.02% 3.79% 3.51% 3.13% 2.63% 1.91% 1.49% 1.23%

750 3.58% 3.56% 3.50% 3.41% 3.28% 3.10% 2.86% 2.55% 2.15% 1.56% 1.22% 1.00%

1 000 3.10% 3.08% 3.03% 2.95% 2.84% 2.68% 2.48% 2.21% 1.86% 1.35% 1.06% 0.87%

1 500 2.53% 2.52% 2.48% 2.41% 2.32% 2.19% 2.02% 1.81% 1.52% 1.10% 0.86% 0.71%

Vastuse proportsioon

V a li

m i

s u

u r u

s

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 10

Joonis 1 Vastanute sotsiaaldemograafiline profiil, %, n=1000

46

54

68

32

84

8

8

6

16

17

17

19

15

10

18

59

23

68

32

7

12

23

17

13

27

13

13

24

5

7

26

11

31

16

12

11

8

22

0 20 40 60 80 100

SUGU

Mees

Naine

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

KODAKONDSUS

Eesti

Venemaa

määratlemata

VANUS

15- 19 a.

20- 29 a.

30- 39 a.

40- 49 a.

50- 59 a.

60- 74 a.

75 ja rohkem

HARIDUS

Alg- või põhiharidus

Kutse-, kesk- või keskeriharidus

Kõrgharidus

ELUKOHT

linn

maa

SISSETULEK PERELIIKME KOHTA

kuni 200 €

201-300 €

301-400 €

401-650 €

651+ €

ei soovi/ ei oska öelda

STAATUS

Ettevõtja, juht, tippspetsialist

Keskastme spetsialist, ametnik, isikuteenindaja

Oskustööline, operaator

Muu töötav

Õpilane, üliõpilane

Pensionär

Muu mittetöötav

REGIOON

Tallinn

Põhja-Eesti

Ida-Virumaa

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Lõuna-Eesti

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 11

3 Teostajad

Uuringu erinevates etappides olid vastutavad:

Aruanne, projekti juhtimine: Juhan Kivirähk

Valim/Küsitlustöö koordineerimine: Marina Karpištšenko,

Kristel Toom,

Rutt Vihtla.

Andmesisestuse koordineerimine: Asta Pajos

Andmetöötlus ja tabelid: Tõnis Stamberg

Tellija-poolne kontaktisik: Lauri Vahtre

Kontaktandmed:

 Üldtelefon: 585 29 700

 E-post: [email protected]

 Kodulehekülg: www.turu-uuringute.ee

 Aadress: Pärnu mnt. 102, korpus A, 11312 Tallinn

Uuringujuhi kontaktandmed:

 Telefon: 5515200

 E-post: [email protected]

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 12

UURINGU TULEMUSED

1 Hinnangud Eesti elule ning uhkus Eesti üle

Viimase kolme aasta jooksul läbi viidud küsitlustes on palutud vastajatel hinnata, kas ja kui sageli nad

on tundnud uhkust Eesti kuulumise üle Euroopa Liitu ja NATO-sse.

Sel korral lisandusid küsimused selle kohta, kuidas on Eesti elu viimastel aastatel muutunud ning kas

vastaja tunneb uhkust ja heameelt selle üle, et ta elab Eesti Vabariigis. Uuringu tegijad eeldavad, et

positiivsete muudatuste nägemine ning heameel ja uhkus Eestis elamise üle on tegurid, mis mõjutavad

positiivselt suhtumist ka riigi struktuuridesse ja kaitsepoliitikasse.

Joonis 2. Hinnangud muutustele Eesti elus (%; N = kõik vastajad)

Küsitletute seas on võrdselt neid, kes tajuvad Eesti elus muutusi paremuse suunas ja neid, kes

hindavad olukorda halvenenuks. Kõige suurem osa vastajatest leiab, et olukord on jäänud samaks.

Eestikeelsete vastajate seas on võrreldes muukeelsetega rohkem neid, kes näevad muutusi

paremusele, viimaste hulgas on tervelt kolmandik neid, kes näevad Eesti elu halvenevat.

Joonis 3. Uhkus ja heameel selle üle, et elatakse Eesti Vabariigis (%; N = kõik vastajad)

29

31

26

38

39

36

28

25

34

5

5

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Muutunud paremaks Jäänud samaks Muutunud halvemaks Ei oska öelda

16

20

9

29

32

22

5

3

9

44

42

47

6

3

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Väga sageli Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 13

Ka Eestis elamise üle heameele tundmine või uhke olemine diferentseerib vastajad kahte suurde

rühma: need, kes tunnevad uhkust ja heameelt väga või küllalt sageli ning need, kes mõnikord. Väike

grupp (6%) vastanutest ei tunne Eestis elamise üle kunagi uhkust või heameelt .

Ka siin on selge erinevus eesti- ja muukeelsete vastajate seisukohtades. Eestikeelsetest vastajatest

tunnevad uhkust ja heameelt enam kui pooled, muukeelsete hulgas on aga selgelt enam neid, kellele

Eestis elamine tekitab positiivseid emotsioone vaid mõnikord.

Heameel ja uhkus Eestis elamise üle on märgatavalt suurem kui Eesti kuulumise üle Euroopa Liitu ja

NATO-sse. Võrreldes kevadega on eestimaalaste uhkusetunne Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumise üle

mõne protsendipunkti võrra tõusnud: pidevalt või küllalt sageli on Euroopa Liitu kuulumise üle

uhke olnud 34% ning NATO liikmesuse üle 36% elanikest (Joonis 4). Mitte kunagi ei ole oma

sõnutsi Euroopa Liitu kuulumise üle uhkust tundnud 15% ja NATO puhul 22% inimestest.

Küllap on Euroopa Liidu kohta antud vastuste juures mõju avaldanud kevadel aset leidnud

Europarlamendi valimised, mis Euroopa Liidu tavalisest enam kodanike teadvusesse tõstis.

NATO-sse kuulumise olulisus on aga Eesti inimestele veelgi enam selgeks saanud praeguses keerulises

rahvusvahelises olukorras, kus allianssi kuulumine lubab meil vaatamata idanaabri musklinäitamisele

end turvaliselt tunda.

Joonis 4. Eesti riigi kuuluvuse üle uhkuse tundmine (%; N = kõik vastajad)

Suhtluskeele alusel ilmnevad suhtumises Euroopa Liidu ja NATO liikmesusse siiski üsna olulised

erinevused. Eriti suured on erinevused NATO liikmeks oleku hindamise puhul: selle üle tunnevad

uhkust ja heameelt 47% eestikeelsetest ja vaid 10% muukeelsetest Eesti elanikest.

Koguni 53% muukeelsetest vastajatest ütleb, et nad ei ole mitte kunagi tundnud uhkust selle üle, et

Eesti on NATO liige. Eestikeelsetest vastajatest arvab nii vaid 7%.

11

5

8

4

4

4

13

6

14

7

7

6

6

6

18

4

23

24

20

19

15

15

28

14

22

23

18

19

16

18

29

6

7

3

4

4

5

4

5

10

8

4

7

7

8

6

6

15

45

46

43

47

48

48

46

41

35

37

38

36

36

36

40

22

15

22

25

25

27

29

8

29

22

28

30

33

34

34

7

53

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/11

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

2014/11

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Pidevalt Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi

Tundnud uhkust, et

Eesti kuulub Euroopa

Liitu

Tundnud uhkust, et

Eesti on NATO liige

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 14

2 Institutsioonide usaldusväärsus

Uuringus on vaatluse all elanike usaldus mitmete riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu.

Institutsioonide valik on tehtud, arvestades nende olulist rolli Eesti julgeolekupoliitika kujundajana,

elluviijana või toetajana.

2.1 Üldine taust

Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust nelja kategooriaga skaalal: täielikult usaldan, pigem

usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist usaldatakse

kõige enam Päästeteenistust – seda usaldab 95% Eesti elanikkonnast (Joonis 5).

Joonis 5. Institutsioonide usaldusväärsus (%; N = kõik vastajad)

Saldo

92

70

69

64

46

40

31

21

14

3

Institutsioonide usaldamise pingereas on kaitsevägi Päästeameti ning Politsei- ja piirivalveameti järel

kolmandal kohal, talle järgneb kohe Kaitseliit. NATO ja Euroopa Liidu usaldusväärsus on võrreldes

kevadise küsitlusega kasvanud ning neid peetakse usaldusväärsemaks kui Eesti enda poliitilisi

institutsioone. Ehkki usalduse pingerea lõpus on endiselt valitsus ja riigikogu, on nende usaldatavus

kevadega võrreldes veidi tõusnud.

Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitte-

eestlastel (Joonis 6). Suurimad erinevused ilmnevad NATO (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult

või pigem 80%, muukeelsetest 30%), Kaitseliidu (89% vs 42%), presidendi (74% vs 35%), peaministri

(67% vs 32%) ning kaitseväe (93% vs 58) puhul.

Päästeamet 95

Politsei ja piirivalve

84

Kaitsevägi 82

Kaitseliit 74

Euroopa Liit 69

NATO 65

President 62

Peaminister 56

Valitsus 54

Riigikogu 47

-3

-14

-13

-10

-23

-25

-31

-35

-40

-44

-60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

Täielikult/pigem usaldab

Üldse/pigem ei usalda

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 15

Joonis 6. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

2.2 Kaitsestruktuurid

Kaitseväge, mis on Päästeameti järel usaldusväärsuse pingereas kolmandal, eestlaste hinnangutes

aga teisel kohal, usaldas 2014. aasta novembris 82% Eesti elanikest (Joonis 7). Nagu

eelnevatelgi aastatel, püsib eestikeelse elanikkonna seas usaldusmäär märksa kõrgemal kui

muukeelsete hulgas – kaitseväge usaldab täielikult või pigem usaldab 93% eestlastest ja 58% mitte-

eestlastest.

Kui alates 2013. aasta kevadest on kaitseväe usaldajate osakaal eesti emakeelega vastajate seas

püsinud stabiilselt väga kõrgel tasemel, siis venekeelsete vastajate hulgas on alates sellest kevadest

näha langustrendi. Tõenäoliselt võib siin mõju avaldada Ukraina ja Venemaa vahelise relvakonflikti

taustal Venemaa massimeediast lähtuv info, mis kritiseerides kogu NATO-t mõjutab kahtlemata ka

suhtumist Eesti kaitseväkke.

Kaitseliit on tõusnud usaldusväärsemate institutsioonide seas tõusnud kohe kaitseväe järele

– Kaitseliitu usaldas 2014. aasta novembris 74% Eesti elanikest (Joonis 8) – selline

usaldusväärsuse tase on saavutatud ja seda hoitud alates 2013. aasta kevadest.

Usaldusväärsusele antud hinnangud on eestlaste seas järjekindlalt kõrgemad kui muukeelsel

elanikkonnal: käesolevas uuringus usaldab Kaitseliitu 89% eestlastest (usaldus on 4 protsendi võrra

tõusnud), muukeelse elanikkonna seas on sama näitaja 42% (võrreldes kevadega 4 protsendi võrra

madalam). Sarnaselt kaitseväega on ka Kaitseliidu usaldustrend muukeelse elanikkonna seas olnud sel

aastal langev. Põhjustena võib oletada sama, mida märkisime eelnevalt kaitseväe puhul.

98

93

89

85

80

76

74

67

60

51

93

58

42

82

30

52

35

32

39

40

0 20 40 60 80 100

Päästeamet

Kaitsevägi

Kaitseliit

Politsei ja piirivalve

NATO

Euroopa Liit

President

Peaminister

Valitsus

Riigikogu

Eestlased

Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 16

Joonis 7. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2014; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

Joonis 8. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2014; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute

võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

58

64 59

68

74 71 73 73

67

75 75 79

74 76 74

80 78 84

79 81 76

81 81 80 83 83

76 79

75

82 84 83 82

53 58 56

67

73

64

74

84 79 81 79

74

82 84 80

85 84 81

85 84 87 89 88 87

91 90 90 91 92 88

91 86

90 90 92 93

39 35

40 40 45

49 54

49 52 53

61

52

60 55 56

50

58 60

68 65

75

60 66

48

59 62

58 62 62

49 53

48

60

67 62

58

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

39

45 42

48 53

57 58 58 56 59

56 54 58 59 57

68 65 66

62 65 64

68 64

68 71

68 67 69 64

74 75 73 74

39 41 39

48

54 50

55

64 64 66 64 65 68 67 66 67 67 66

77 74 74

77 79 77 79 75

80 82 82 79

84

76

85 85 85 89

20 23 22 22

25 27 30

23

40 40 45

36 38

32 31 34

41 38

47 42

46

33 33 34

43 42 42 43 37 38

35 36

48 51

46 42

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 17

3 Julgeolek ning ohud

Kolmas peatükk annab ülevaate julgeolekut käsitlevatest küsimustest: milliseks prognoositakse

eeloleval aastakümnel olukorda maailmas ja Eestis, milliseid ohtusid peavad elanikud lähemate aastate

jooksul Eestis tõenäoliseks ning mis aitaks tagada Eesti riigi julgeolekut.

3.1 Julgeolek maailmas ning Eestis

2014. aasta novembris oli kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast arvamusel, et eeloleval

aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus

(Joonis 9). Vaid 8% usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 20% arvab, et olukord

püsib muutumatuna. Sama pessimistlikult on julgeolekuolukorda maailmas hinnatud veel ainult 2008.

aasta augustis, pärast Venemaa-Gruusia sõjalist konflikti (Joonis 10).

Eesti olukorda tajutakse mõnevõrra positiivsemana kui situatsiooni maailmas tervikuna: 26

protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes,

sama palju on neid, kes kardavad, et tingimused muutuvad ebaturvalisemaks. 35 protsenti vastajaist ei

prognoosi Eesti turvalisuses eeloleval aastakümnel suuremaid muudatusi. Võrreldes eelmise küsitlusega

on kasvanud nende vastajate osakaal, kes ei oska oma hinnangut anda.

Joonis 9. Olukord maailmas ja Eestis eeloleval aastakümnel*, 2011-2014 võrdlus (%; N =

kõik vastajad)

* Maailma ja Eesti olukorra kohta küsiti erinevas sõnastuses:

- Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus?

- Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates [enne 2011/10: konfliktiohtlikumates] tingimustes?

8

10

15

15

12

13

14

26

20

23

27

22

23

24

20

26

32

35

29

26

30

35

40

44

42

41

38

35

66

62

50

46

56

57

49

26

34

28

28

30

34

29

6

3

3

3

4

3

8

13

6

5

4

7

5

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Olukord maailmas

2014/11

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

Olukord Eestis

2014/11

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

Olukord muutub turvalisemaks

Olukord ei muutu

Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord

Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 18

Kui eestikeelsete vastajate seas on Eesti olukorda optimistlikult ja pessimistlikult hindavate vastajate

osakaal võrdselt 28 protsenti, siis muukeelsete vastajate seas on nende kahe grupi osakaal võrdselt

22%. Erinevus tuleneb peamiselt asjaolust, et muukeelsete vastajate seas on rohkem neid, kes

eeldavad olukorra samaks jäämist või kes ei oska oma hinnangut anda. Keskmisest positiivsemalt

hindavad Eesti olukorda kümne aasta perspektiivis kõrgema haridusega ja keskmisest suurema

sissetulekuga vastajad.

Maailma olukorda hinnates on aga eestikeelsed vastajad muukeelsetest selgelt pessimistlikumad: 72

protsenti eestikeelsest elanikkonnast usub, et maailmas suureneb eeloleval aastakümnel

sõjaliste konfliktide oht, samas muukeelsete elanike seas on vastav näitaja 55%. Võrreldes eelmise

küsitlusega on ohutunne mõlemas vastajate grupis kasvanud, kui selle tajumise tase on aga jäänud

erinevaks. 24% muukeelsest elanikkonnast usub, et olukord ei muutu ja 11% loodavad pööret

paremusele (eestikeelsetest vastavalt 19% ja 6%)

Joonis 10. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

3.2 Ohud maailma julgeolekule

Palusime käesolevas küsitluses vastajatel hinnata, mil määral kujutavad nende arvates ohtu rahule ja

julgeolekule maailmas erinevad tänasel päeval aktuaalsed tegurid. Sarnast küsimust on esitatud ka

varem (kõige esimeses küsitluses 2000. aasta jaanuaris ning 2009. aasta juunis). Kuna aga erinevatel

aegadel on olnud aktuaalsed julgeolekuohud erinevad, siis otseselt võrreldavaid kategooriaid ei olnud

võimalik hindamiseks esitada.

Kõige olulisemate ohtudena tõstavad vastajad esile Venemaa tegevust oma mõjuvõimu taastamiseks

(seda peab kindlasti julgeolekuohuks 44% küsitletutest), Islamiriigi tegevust (43%) ja terrorivõrgustike

tegevust (41%). Koos vastusega „mõningal määral“ tõusevad peamiste ohtudena esile veel ka

organiseeritud kuritegevus, ülemaailmne majanduskriis, epideemiate levik ning rikaste ja vaeste riikide

(arenenud riikide ja arengumaade) vastuolude süvenemine (Joonis 11).

25

23 12 14 15 13

17 17 18 13

20

12 13 15 12 12 14 12

15 11

7 11

14 18

15 9

14 13 12 15 15

10 8

40

25

53

43 41 47

50

41 34

43 40

51 49 47 44

50 56

43 48 48

65

56

45 44 44

63

49

57 56

46 50

62 66

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 19

Joonis 11. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2014 (%; N = kõik vastajad)

2009. aasta juunis hinnati sama skaala alusel kuid erinevate ohtude seast valides olukorda järgmiselt

(Joonis 12):

Joonis 12. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2009 (%; N = kõik vastajad)

19

22

24

26

27

28

31

36

41

43

44

51

44

49

49

52

40

52

46

42

37

26

22

20

16

19

15

21

12

12

9

10

25

8

14

11

6

6

11

5

6

8

10

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Globaalsed kliimamuutused

Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse kasv

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud

Epideemiate levik

Loodusressursside ammendumine

USA majanduslik ja sõjaline võimsus

Organiseeritud kuritegevus

Ülemaailmne majanduskriis

Terrorivõrgustike tegevus

Isamiriigi tegevus

Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks

see kindlasti mõningal määral see kindlasti mitte ei oska öelda

45

45

43

37

33

31

30

28

22

22

16

4

35

40

42

48

47

46

35

44

48

44

41

11

13

10

11

10

11

15

28

20

21

25

26

67

7

5

3

5

8

8

7

8

9

9

18

19

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Massihävitusrelvade levik

Ülemaailmne majanduskriis

Organiseeritud kuritegevus, narkokaubandus

Rahvusvaheliste terroristlike organisatsioonide tegevus

Islamiriikide vastuolud lääneriikidega

Loodusressursside ammendumine

Venemaa tegevus oma mõjuvõimu suurendamiseks

maailmas

Suured looduskatastroofid

Rikaste ja vaeste riikide erinevuste süvenemine

USA majanduslik ja sõjaline võimsus

Hiina tegevus oma mõjuvõimu suurendamiseks

maailmas

Maaväliste tsivilisatsioonide rünnak

See kindlasti Mõningal määral ka see See kindlasti mitte Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 20

Andmete võrdlemisel näeme, et endiselt peetakse peamisteks ohtudeks ülemaailmset majanduskriisi,

organiseeritud kuritegevust ja terrorismi, sõjakaid islamiliikumisi. Kasvanud on aga ohu tajumine

konkreetsete riikide – eelkõige Venemaa – poolt, ehkki ohtu tajutakse ka Hiina tugevnemisest.

Venemaa suhteliselt tagasihoidlik koht tänavu mõõdetud ohtude pingereas tuleneb sellest, et

venekeelsed vastajad Venemaa tegevuses erilist ohtu ei taju. Eestlaste jaoks on Venemaa tegevus

oma mõjuvõimu taastamiseks endise NSV Liidu territooriumil selgelt ohuks number üks: seda

peab kindlasti probleemiks 62% eestlastest. Seda arvamust jagab aga vaid kuus protsenti

venekeelsetest vastajatest. Viimastest peab Venemaa tegevust mõningal määral probleemiks 20%,

kuid tervelt kaks kolmandikku ei pea Venemaad ohuks maailma julgeolekule.

Ülejäänud ohtude puhul on erinevused eesti- ja venekeelsete vastajate hinnangutes väiksemad,

väljendudes vaid ohuhinnangute erinevas intensiivsuses (Joonis 13).

Joonis 13. Ohud rahule ja turvalisusele maailmas 2014, vastused „see kindlasti“ (%; eesti ja muukeelsete võrdlus)

Kui terrorismi ja kuritegevust ning maailma majanduskriisi puudutava osas on eesti- ja venekeelsete

vastajate suhtumine sarnane, siis teemadel, mis nõuavad välispoliitilist seisukohavõttu, on arvamused

erinevad. Muukeelsete vastajate jaoks on seevastu olulisemad need ohud, mis on tingitud

klimaatilistest ja looduslikest teguritest.

Tõenäoliselt võib selles näha erinevas inforuumis elamise mõju – ehk siis neid riske, millest

meediakanalites kõige sagedamini räägitakse, peetakse ka oluliseks.

16

25

24

24

25

24

31

36

41

46

62

27

16

23

30

33

36

30

35

42

35

6

0 10 20 30 40 50 60 70

Globaalsed kliimamuutused

Hiina majandusliku ja sõjalise võimsuse kasv

Rikaste ja vaeste riikide vastuolud

Epideemiate levik

Loodusressursside ammendumine

USA majanduslik ja sõjaline võimsus

Organiseeritud kuritegevus

Ülemaailmne majanduskriis

Terrorivõrgustike tegevus

Isamiriigi tegevus

Venemaa tegevus oma mõjuvõimu taastamiseks

muukeelsed eestikeelsed

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 21

3.3 Ohud Eestile

Kui maailma turvalisust ja julgeolekut ohustavaid tegureid on monitooringuga mõõdetud nüüdseks vaid

kolmel korral, on Eesti riiki ähvardavate ohtude tõenäosust palutud hinnata igas küsitluses. Vastajaile

esitatakse 12 erinevat võimalikku ohtu ning palutakse hinnata nende esinemise tõenäosust lähemate

aastate jooksul (Joonis 14).

On kolm ohtu, mille realiseerumist peavad enam kui pooled vastanuist lähemate aastate jooksul väga

või küllaltki tõenäoliseks: 72% elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike

infosüsteemide vastu (nn küberrünnak), 65% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika

või majanduse mõjutamiseks oma huvides ning53% arvates võib riiki tabada ulatuslik

merereostus.

Ülejäänud ohtude osas on ülekaalus need vastajad, kes peavad nende realiseerumist pigem

vähetõenäoliseks. Massilisi tänavarahutusi peavad väga või küllaltki tõenäoliseks 30%, rahvuslikel või

usulistel motiividel toimuvaid kokkupõrkeid elanikkonna rühmade vahel 29% ja Eesti riigi

majanduslikku kokkuvarisemist 21%. Kõigi nimetatud ohtude realiseerumise tõenäoliseks pidajate

osakaal on võrreldes kevadega kahanenud.

Vähe on ka neid, kes peavad tõenäoliseks rünnakut Eesti kodanike vastu välisriigis (39%), ulatuslikku

või piiratud sõjalist rünnakut (vastavalt 33% ja 29%), terroriakti (27%), Eestit läbiva naftarongi või

kütuseterminali plahvatust (26%) või tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas (23%).

Siiski on kõigi nimetatud ohtude tõenäoliseks pidajate osakaal võrreldes kevadel toimunud küsitlusega

kasvanud.

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 22

Joonis 14. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul, 2012- 2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

28

24

15

19

23

19

15

17

8

10

11

10

3

5

6

7

6

4

5

8

6

8

7

10

9

6

9

8

6

5

1

1

4

2

1

1

4

4

4

3

1

2

4

4

3

3

3

2

44

51

50

52

42

45

39

43

45

44

49

47

27

29

24

31

23

28

25

26

15

23

24

30

30

24

32

31

27

22

9

11

25

23

12

12

23

20

19

22

25

20

23

24

20

18

22

21

6

2

3

4

6

2

4

4

4

2

2

3

4

1

2

2

4

1

2

2

6

3

3

5

10

3

4

4

6

2

2

3

9

4

4

5

5

2

2

3

7

2

3

4

7

3

4

5

16

19

25

20

23

29

33

29

36

38

33

33

51

52

53

47

49

50

47

47

48

51

52

44

36

47

42

43

41

51

54

54

43

52

55

52

55

60

56

58

53

58

51

54

50

56

51

54

6

4

7

6

6

5

8

8

7

7

6

7

15

13

17

12

18

16

20

16

25

16

14

11

15

19

13

14

20

20

33

31

19

19

28

30

13

15

18

14

14

17

18

14

20

20

20

18

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/11 2014/03 2013/10 2012/10

2014/11 2014/03 2013/10 2012/10

2014/11 2014/03 2013/10 2012/10

2014/11 2014/03 2013/10 2012/10

2014/11 2014/03 2013/10 2012/10

2014/11 2014/03 2013/10 2012/10

2014/11 2014/03 2013/10 2012/10

2014/11 2014/03 2013/10 2012/10

2014/11 2014/03 2013/10 2012/10

2014/11 2014/03 2013/10 2012/10

2014/11 2014/03 2013/10 2012/10

2014/11 2014/03 2013/10 2012/10

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks

Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike

infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms)

Ulatuslik merereostus

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või

majanduse mõjutamiseks oma huvides

Massilised tänavarahutused

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

Terroriakt

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

Eestit läbiva naftarongi või

kütuseterminali plahvatus

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas

aatomielektrijaamas

Piiratud sõjaline rünnak mõne

strateegilise objekti vastu

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne

välisriigi poolt

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 23

Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad olulised erinevused vastajate peamise suhtluskeele

lõikes (Joonis 15). Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad.

Erandiks on vaid Eesti riigi majandusliku kokkuvarisemine, mida muukeelsetest peab väga või küllaltki

tõenäoliseks 27%, eestlasest vaid 17%.

Oluliselt tõenäolisemaks peavad eestikeelsed vastajad küberrünnakuid (vastavalt 84% ja 46%),

välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks (72% vs 51%), ulatuslikku sõjalist

rünnakut (41% ja 18%) või piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu (36% ja 13%)

ning rünnakut Eesti kodanike vastu mõnes välisriigis (44% ja 30%).

Joonis 15. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

34

15

25

20

13

5

2

4

5

7

5

6

11

6

8

3

4

3

5

4

1

2

3

50

31

47

31

40

47

27

28

24

22

12

21

33

24

33

15

32

10

26

18

28

18

23

14

5

11

5

7

5

5

4

4

4

4

6

8

9

11

5

4

8

11

3

6

6

6

5

9

8

31

20

29

34

37

52

47

50

47

50

42

34

39

42

41

43

45

57

50

55

50

52

46

3

12

3

13

8

6

14

17

17

20

26

23

13

20

12

37

13

31

9

22

10

24

17

28

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks

Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike

infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud

jms)

Ulatuslik merereostus

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või

majanduse mõjutamiseks oma

huvides

Massilised tänavarahutused

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

Terroriakt

Rahvuslikel või usulistel motiividel

toimuvad kokkupõrked elanikkonna

rühmade vahel

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

Eestit läbiva naftarongi või

kütuseterminali plahvatus

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas

aatomielektrijaamas

Piiratud sõjaline rünnak mõne

strateegilise objekti vastu

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne

välisriigi poolt

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 24

3.4 Julgeoleku tagatised

Tegurite hulgas, mis tagavad elanikkonna arvates Eesti riigile suurima julgeoleku, on sarnaselt

varasemate uuringulainetega esikohal riigi NATO-sse kuulumine – seda nimetab ühe olulise tegurina

kaks kolmandikku vastajaist, eelkõige eestlased (Joonis 16). Olulisuselt teisel kohal on vastajate

hinnangul Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine, mida mainib ühena peamistest

julgeolekutagatistest 45% eestimaalastest. Seega on eestikeelsete vastajate poolt omaks võetud meie

riigikaitsekorralduse kaks alustala: tuginemine NATO kollektiivkaitsele ja iseseisva kaitsevõime

tagamine.

Neile kahele tegurile järgneb, küll peamiselt muukeelsete vastajate mõjul, koostöö ja head suhted

Venemaaga (31%). Mõlemalt keelegrupilt saavad enam-vähem võrdselt toetust Balti riikide kaitsealane

koostöö (25%) ja Euroopa Liitu kuulumine (24%).

Joonis 16. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eesti- ja muukeelsete elanike

hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Nagu nägime juba institutsioonide usaldusväärsuse juures, on võrreldes kevadega vähenenud

venekeelsete vastajate usaldus NATO vastu, mis leiab väljenduse ka julgeolekutagatiste hindamisel

(kevadel pidas NATOt oluliseks julgeolekutagatiseks 41%, seekord vaid 30% muukeelsetest). Seevastu

on kasvanud nende osakaal, kes näevad julgeolekutagatist heade suhete arendamises Venemaaga

(kevadel 53%, seekord 61% muukeelsetest).

63

45

31

25

24

22

19

14

11

9

78

52

17

24

22

29

20

11

8

10

3

30

32

61

26

27

8

18

22

19

5

0 15 30 45 60 75 90

Kuulumine NATO-sse

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Balti riikide kaitsealane koostöö

Kuulumine Euroopa Liitu

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Kaitsealane koostöö Põhjamaadega

Kuulumine OSCE-sse

Kuulumine ÜRO-sse

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Ei oska öelda

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 25

4 Eesti elanikkonna kaitsetahe

Eesti elanikkonna kaitsetahet mõõdetakse kolme küsimuse abil. N.ö. passiivset kaitsetahet väljendab

seisukoht, et Eestit tuleks välisvaenlase kallaletungi korral kaitsta (“Kui Eestit peaks ründama mõni riik,

kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?“), aktiivset

kaitsetahet aga isiku valmisolek ise oma oskuste ja võimete kohaselt riigikaitses kaasa lüüa („Kui

Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja oskuste kohaselt osalema

kaitsetegevuses?”). Samuti selgitatakse välja nende osakaal, kes väljendavad soovi kallaletungi korral

Eestist lahkuda. Kaitsetahte teemaga seostub ka küsimus elanike informeeritusest selle kohta, kuidas

võimaliku kallaletungi korral Eestit kaitsta.

4.1 Suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse

Relvastatud vastupanu osutamist peab võõrriigi rünnaku korral kindlasti vajalikuks 43% ja tõenäoliselt

vajalikuks 38% Eesti elanikest (Joonis 17). Seega kokku soosib sõjalise vastupanu osutamist

79%, mittevajalikuks peab seda aga 11% Eesti elanikkonnast. Eestikeelsed vastajad peavad

relvastatud vastupanu mõnevõrra enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti vajalik 45% eesti- ja

33% muukeelsete elanike arvates.

Joonis 17. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik (%; N = kõik vastajad)

Kui eestlaste suhtumine vastupanu osutamise vajalikkusesse on võrreldes kevadega püsinud samal

tasemel, siis venekeelsete vastajate puhul on kasvanud „ei oska öelda“ vastanute osakaal ning selle

võrra on vähemaks jäänud ka vastupanu vajalikkuse toetajaid (märtsis oli selliseid vastajaid 82%, nüüd

70%) (Joonis 18).

Seetõttu on pisut langenud ka relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidavate inimeste üldine

osakaal. Samas on aga vähemaks jäänud ka neid, kes vastupanu osutamist vajalikuks ei pea –

suurenenud on ei oska öelda vastanute osakaal (Joonis 19).

41

45

33

38

38

37

10

7

16

7

7

7

4

3

7

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 26

Joonis 18. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2014* (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu

vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad)

* Alates 2011/10 uuringulainest on kasutusel täiendatud küsimuse sõnastus, kuhu on lisatud „sõltumata ründajast“: Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?

Joonis 19. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000-

2014 võrdlus* (%; N = kõik vastajad)

* Alates 2011/10 uuringulainest on kasutusel täiendatud küsimuse sõnastus, kuhu on lisatud „sõltumata ründajast“: Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?

69 77

80 77

73 79 79 80 79 80

75 81

74 78

79 82 83

69

80

70 63

66

77 73

68 62 63

68 70 71

83

80 83

70

0

20

40

60

80

100

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

Eestlased Mitte-eestlased

68

56 59

66 61

64 65 59

69 69 64 64

71 68

64 66 67 66 69 69

78 77 73 71

78 77 77 74 74 73 78

73 79 79

82 79

19

26 29

22 24 23 23 23 25 24 30 31

23 24 24 25 24 24 20

24

16 12

17 19

15 14 17 18 19 17 17

22 17 17 15

11

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu

Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 27

4.2 Valmisolek osaleda kaitsetegevuses

Valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda on madalam kui riigi tasandil relvastatud vastupanu

osutamise vajalikuks pidajate osakaal. Kui relvastatud vastupanu osutamist pidas vajalikuks 79%, siis

ise oleks valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses osalema 56% elanikkonnast (Joonis

20). 26 protsenti Eesti elanikkonnast oleks selleks kindlasti ja 30 protsenti tõenäoliselt valmis. Kindlasti

ei oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 15% ja tõenäoliselt 20%.

Selles küsimuses on erinevus eesti- ja muukeelsete elanike hoiakutes veelgi märkimisväärsem. Kui

eestlastest oleks valmis ise kaitsetegevuses osalema 60%, siis mitte-eestlastest vaid 45%.

Kaitsevalmiduse puudumist ei tasu siiski samastada patriotismi puudumisega. Riigikaitses osalemist on

traditsiooniliselt peetud meeste ülesandeks, mistõttu valmisolek omapoolseks panustamiseks jääb

madalamaks naissoost ja vanemaealiste vastajate puhul. Seda, kui teadlikud on inimesed oma

võimalustest riigikaitsesse oma panust anda, vaatleme käesoleva peatüki neljandas osas (4.4.)

Joonis 20. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale (%; N=kõik vastajad)

Vaadates üksnes meeste valmisolekut riigikaitses osaleda, saame kaitsetahtest mõnevõrra positiivsema

pildi – ehkki vene emakeelega meessoost kodanike valmisolekus on toimunud tähelepanuväärne

langus.

Tabel 3 – Valmisolek kindlasti või tõenäoliselt riigikaitses osaleda meessoost vastajate vanusegruppides

SUHTLUSKEEL 15-19 20-29 30-39 40-49 50-59 60-74 75+

Eesti 78% 71% 84% 87% 78% 69% 43%

Muu 48% 57% 59% 71% 48% 38% 19%

Kui vaadelda kaitsevalmiduse ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal

2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste kaitsetahtega,

aga pärast Pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka määratlemata

kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 21). Viimasel paaril aastal hakkas

mitte-eestlastest kodanike kaitsevalmidus taas kasvama, kuid viimases küsitluses on see taas langenud

mittekodanikega samale tasemele (45%). Seejuures on huvitav märkida, et mittekodanike, eelkõige

määratlemata kodakondsusega muukeelsete vastajate kaitsetahe on kevadega võrreldes kasvanud.

26

29

18

37

16

30

31

27

33

28

9

8

13

7

11

20

20

20

15

24

15

12

22

8

21

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

SUGU

Mees

Naine

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 28

Joonis 21. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2014 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis

olijate %; N = kõik vastajad)

67

60 63

61

67

61

68 67 69

73

70

69 73

70 71 74

71 70

64 64

69 66

71 70 74

69 71

62

70

62 66 64

68 65

67

60

53

40

52 54 51

50

59 57

66 71

74

66

65 64 63 58

64 63

57 64 65

60 48

46

53

42

54 52 51

39 43

40

55 54 54 45

43

33

44

52

44

61 59

49

66 63

61 57

59 63

56 58 59

63

51 51

56

49

43 41 44

52 52 52

46

36 35 38 39 38 36

45

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 29

4.3 Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda

Kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik (22%) eestimaalastest: 7% püüaks taolises

olukorras kindlasti lahkuda ja 15 teeks seda tõenäoliselt (Joonis 22). Kindlasti või tõenäoliselt ei

kavatseks ohu korral lahkuda 70 protsenti elanikest. Tõenäolisemad Eestist lahkujad oleksid naised

ning nooremad (kuni 40 aastased) inimesed. Venekeelsete vastajate seas oleks tõenäoliseid lahkujaid

kümne protsendi võrra rohkem kui eestlaste hulgas.

Joonis 22. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad)

Viimaste aastate lõikes on Eestis lahkuda soovijate osakaal püsinud suhteliselt stabiilsena. Nende

vastajate osakaal, kes Eestist kindlasti ei lahkuks on aga kasvanud (40%) (Joonis 23).

Joonis 23. Eestist lahkumise tõenäosus, kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad)

7

6

9

8

14

13

9

3

2

6

8

15

13

21

26

28

20

13

14

6

12

19

8

5

13

15

14

10

5

7

4

6

8

30

33

24

21

29

30

41

36

27

34

27

40

43

33

30

15

27

32

40

61

42

38

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KÕIK

eesti

muu

VANUS

15-19 a.

20-29 a.

30-39 a.

40-49 a.

50-59 a.

60-74 a.

SUGU

mehed

naised

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

7

6

6

9

9

7

6

7

15

14

18

15

18

17

18

17

8

6

5

7

8

4

11

8

30

44

39

37

38

41

35

32

40

30

31

32

28

31

30

37

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/11

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

2011/08

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 30

Vaadeldes kogu aegrida alates uuringuseeria algusest näeme venekeelsete vastajate lahkumissoovi

tõusu 2011. aastast alates, mis 2013. aastast on hakanud mõnevõrra kahanema. Lahkuda soovivate

eestlaste osakaal on olnud viimastel aastatel küllaltki stabiilne (Joonis 24).

Joonis 24. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2014 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad)

4.4 Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral

Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi hinnangul

piisavalt informeeritud sellest, mida teha juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung.

Tulemused näitavad, et elanikud hindavad oma oskust võimaliku kallaletungi korral käituda

küllaltki madalalt: vaid 22% teaks, mida ta saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha, 74% aga

ei ole sellest informeeritud (32% kindlasti ei tea ja 42% pigem ei tea, mida teha) (Joonis 25).

Joonis 25. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (%; N = kõik vastajad)

12 13 17 16

13 15 12 12

15 11 11 10

15 13 13 13 15 15 13 13 13 10 12 16 15 14

20 17

21 18 19 20 19 21 16

19

19 22

25 23 18

21

14 18

21 15 16

19 24

20 22 24 25 24

16

24

13 16 21 23 24 26 25 27 27

36 38 42

37 33 30 30

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

Eestlased Mitte-eestlased

7

6

5

4

3

4

4

6

7

10

4

15

18

17

16

13

16

15

17

10

21

10

4

2

3

2

3

3

6

3

6

3

4

42

48

45

47

48

47

42

44

39

42

43

32

27

30

31

33

31

33

30

38

24

39

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/11

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

SUGU

Mees

Naine

Jah, piisavalt/ tean täiesti kindlalt Üldiselt küll/ tean Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 31

Ehkki mehed hindavad oma informeeritust paremaks kui naised (31% vs 14%), mida võib selgitada

suurema kokkupuutega riigikaitseliste struktuuridega (ajateenistuse läbimine, Kaitseliit) ning eestlased

on mõnevõrra paremini informeeritud kui muukeelsed vastajad (23% vs 17%), võib informeerituse

taset pidada ikkagi äärmiselt madalaks. Ka vastajate haridustase ei mõjuta informeerituse taset:

kõrgharidusega vastajatest peab end piisavalt või üldjoontes informeerituks vaid 19 protsenti.

Laiapindse riigikaitse rakendamisele esitab selline olukord kahtlemata tõsise väljakutse.

4.5 Mis teemadel vajaksite rohkem informatsiooni?

Kuna elanikkonna hinnangud oma informeeritusele sellest, mida teha välisvaenlase kallaltungi korral on

olnud läbi kõikide küsitluste väga madalal tasemel, lülitasime uuringusse küsimuse selle kohta, millistel

teemadel vajaksid inimesed kõige enam informatsiooni riigi tegevusest ja isiklikust elukorraldusest

välisvaenlase kallaltungi korral (Joonis 26). Ette antud üheksast teemast pidid küsitletavad valima kolm

nende jaoks olulisemat.

Joonis 26. Millistel teemadel vajataks rohkem informatsiooni? (%; N = kõik vastajad)

Kõige olulisemateks teemadeks, mille kohta rohkem informatsiooni soovitakse, seostuvad tsiviilisikute

informeerimise ja evakueerimisega: kuidas käituda, kui ollakse tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse

piirkonda, kuidas teavitatakse avalikkust, kuidas korraldatakse evakueerimist. Ühtlasi on need teemad

ka keskmiselt olulisemad naissoost vastajate jaoks.

Ehkki ka meestel on nimetatud teemad esiplaanil, on neil keskmisega võrreldes olulisem ka see, kuidas

korraldatakse mobilisatsiooni, kuidas on võimalik tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse ning

millised on vastaja kohustused riigikaitses.

14

17

20

20

26

30

40

43

45

16

14

26

25

31

23

36

40

39

12

19

15

16

22

36

44

45

49

0 10 20 30 40 50 60

Millised on Teie riigikaitse alased kohustused põhitöökohas

Kuidas ja millised avalikud teenused on kättesaadavad

Millised on Teie kohustused riigikaitses

Kuidas saate tsiviilisikuna panustada sõjaväe toetamisse

Kuidas korraldatakse mobilisatsiooni

Kuidas lahendada esmatasandi olme ja majapidamisega seotud probleeme

Kuidas korraldatakse evakueerimist lahingutegevuse eest

Kuidas teavitatakse avalikkust

Kuidas käituda, kui olete tsiviilisikuna sattunud lahingutegevuse piirkonda

naised mehed KÕIK

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 32

5 Eesti kaitsevõime

Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi

tegevusega riigikaitse arendamisel, samuti suhtumist riigikaitse uude arengukavasse.

5.1 Hinnang Eesti kaitsevõimele

Vastajail paluti hinnata, kas nende arvates oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik Eestit

kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Võrreldes varasemate uuringutega on mõnevõrra kasvanud nende

vastajate osakaal, kes leiab, et Eesti kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik –

niiviisi arvab 51 protsenti küsitletutest. Oluliselt on vähenenud nende vastajate osakaal, kes ei pea

Eesti kaitsmist võimalikuks – kui kevadel oli nende osakaal 46%, siis nüüdseks on see langenud 32

protsendile. Kasvanud on ei oska öelda vastanute osakaal (Joonis 27).

Joonis 27. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral (%; N = kõik

vastajad)

Võimalik, et kaitsevõime suhtes skeptiliste seisukohtade vähenemisele on kaasa aidanud liitlasvägede

reaalne kohalolu Eestis. On ju varasematel aastatel avalikkuses tihti spekuleeritud ka võimalusega, et

kallaletungi ohu korral liitlased Eestile appi ei tulegi.

12

9

11

9

8

9

9

13

11

39

38

36

41

37

37

35

44

27

17

7

9

7

9

8

14

14

23

25

37

37

34

35

36

34

24

28

7

9

7

9

12

10

10

5

11

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/11

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta)

Tõenäoliselt jah

Ei oska öelda

Tõenäoliselt mitte

Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta)

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 33

5.2 Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas

Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiab pea pool elanikkonnast (47%), et kaitsekulutused tuleks

säilitada praegusel tasemel (Joonis 28). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 29% ja vähendamist

15% elanikest. Võrreldes kevadega on suhtumine kaitsekulutuste suurusesse jäänud samaks.

Joonis 28. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste osas; 2000-2014 võrdlus* (%; N = kõik vastajad)

* Alates 2011/10 on küsimuse sõnastus muudetud. Viimastes uuringulainetes küsiti „Milline on Teie seisukoht Eesti

kaitsekulutuste mahu kohta? Kas kaitsekulutusi tuleks...?“, varem aga „Milline on Teie seisukoht Eesti riigikaitse

tagamiseks tehtavate kulutuste kohta? Kas riigikaitsekulutusi tuleks...?“

Eestlaste seas on enam kaitsekulutuste tõstmist ning muukeelsete elanike hulgas rohkem

kulutuste kärpimist pooldavad vastajad (Joonis 29). 2014. aasta novembris oli 37% eesti- ja 11%

muukeelsetest elanikest seisukohal, et kaitsekulutuste mahtu tuleks tõsta; kulutuste vähendamist aga

pooldas 5% eesti- ja 37% muukeelsetest vastajatest.

Joonis 29. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2014* (%; N = kõik vastajad)

9 9 7 7 5 8 6 6 8 7 8 8 5 5 4 6 7 6 9 9 6 7 8 12 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7 7

34

19 27 24 29 26 29 30 25 25 27 27 25 23 21

26 27 27

35 27 33 30 26

28

22 15

22 23 15

21 17 18 18 20

25 22

27

28

31 34 38 35 37 36 44 45

44 44 45 50 53

45 46 44

37 45 40

39 45 43

47 52

51 48

48 35 45 44 48 45

47 47

14

23

19 19 12 16

15 14 8 8 10 7

11 10 9 10 10 12 8 9 10 13 12

9

10 10

9 10 13

18 8 10 10 9

7 9

8 11

10 10 9 8 8 7 10 9 7 8 9 8 7 8 7 7 8 6 7 7 6 5

9 11 9 10

12 11 16 15

12 12 10 6

8 10 6 6 7 7 5 7 5 6 4 5 5 4 6 5 4 4 3 4 4 4 4 3 9 9 5 5 7 9 10 9 7 7 6 9

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel

Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada

41 47 47

42 49

32 24

30 33

27 35

29 28 29 33

40 37

23

18 15 15 19

11 4 17

13

7

11 4

10 7 9 11 11

9 7 6 4 4 10

12 9 9

11 9

15 15 11 13

9 5

15 23

19 20 20

35 36

24 28

35

45 52

42 39 35

31 37

0

20

40

60

80

100

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 34

5.3 Valmisolek omapoolseks annetuseks riigikaitsesse

Paremini kui leppimine riigieelarvest tehtavate eraldistega riigikaitsesse näitab inimeste suhtumist

riigikaitse tugevdamise vajadusse nende valmisolek teha ka omapoolset rahalist annetust Eesti

riigikaitse tugevdamiseks. Selliseks sammuks oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis 28 protsenti

küsitletutest. Tõenäoliselt või kindlasti mitte ei annetaks riigikaitsele 63 protsenti(Joonis 30).

Kui eestlastest oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama kolmandik, siis muukeelsetest vaid

seitsmendik. Mõistagi on selline valmisolek seotud ka vastaja rahaliste võimalustega. Kui üle 650

eurose keskmise sissetulekuga ühe leibkonna liikme kohta oleks valmis riigikaitset rahaliselt toetama

39 protsenti vastanutest, siis kuni 200 eurose sissetulekuga vaid 17 protsenti.

Joonis 30. Valmisolek omapoolseks rahaliseks annetuseks Eesti riigikaitsesse (%; N = kõik vastajad)

5.4 Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel

Veel kevadel andis 73% elanikest riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse

arendamisel positiivse hinnangu (Joonis 31). Novembrikuises uuringus oli selliste vastajate osakaal

kahanenud 62 protsendile. Seejuures ei olnud negatiivsete hinnangute osakaal kasvanud (märtsis 17%,

nüüd 15%), küll aga oli suurenenud hinnangu andmisest hoidunud vastajate hulk. Ei oska öelda

vastanute osakaal on kasvanud samale tasemele, kus see oli 2011. aasta sügisel.

Nagu ka muudes riigikaitse alastes hinnangutes, hindavad eestikeelsed elanikud riigikaitse arendamise

alast tegevust kõrgemalt kui mitte-eestlased (vastavalt 68% ja 46% peab riigikaitse arendamist

heaks). Muukeelsete elanike seas on eriti oluliselt kasvanud ei oska öelda vastanute osakaal (37%).

Toimunud muutusi hinnangutes võib põhjendada riigikaitselise debati hoogustumisega 2015. aasta

riigikogu valimiste eel. Üha enam räägitakse laiapindsest riigikaitsest, mille kohta laiemal avalikkusel

puudub veel piisav informatsioon. Peaministri partei on kahe endise kaitseväe juhataja eestvedamisel

algatanud ulatuslike uuenduste paketi kaitseväeteenistuse ümberkorraldamiseks, mille kohta samuti on

avalikul arvamusel veel raske seisukohta võtta. Kokkuvõtvalt: avalikkus saab aru, et mingeid

muudatusi on oodata, kuid neid hinnata on veel raske, sellest ka suurem ebakindlus hinnangute

andmisel.

6

6

5

22

27

11

10

10

9

29

32

21

34

25

54

0% 25% 50% 75% 100%

KÕIK

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

jah, kindlasti tõenäoliselt jah Ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 35

Joonis 31. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel (%; N = kõik vastajad)

5.5 Hinnang Eesti piiri kaitstusele

Seoses kaitsepolitsei ametniku Eston Kohveri röövimisega Vene eriteenistuse poolt Eesti-Vene piiril, on

avaliku diskussiooni teemaks tõusnud see, kui hästi on valvatud Eesti-Vene ajutine kontrolljoon.

Lisasime küsimuse selle kohta, kui hästi on vastajate hinnangul kaitstud Eesti välispiir ka

novembrikuisesse küsitlusse.

Üsna ootuspäraselt domineerivad selles küsimuses negatiivsed hinnangud, kusjuures kriitilised on

eelkõige just eestlastest vastajad (Joonis 32). Tervelt kaks kolmandikku eestlastest annab Eesti

välispiiri kaitstusele negatiivse hinnangu, muukeelsetest vastajatest jagab kriitilist hinnangut vaid

neljandik, enam kui pooled venekeelsetest vastajatest peavad aga Eesti välispiiri hästi kaitstuks.

Joonis 32. Hinnangud Eesti välispiiri kaitstusele (%; N = kõik vastajad)

7

7

8

6

5

7

3

6

8

55

66

65

66

60

61

54

62

38

23

10

14

13

16

14

24

17

37

13

15

11

13

16

15

16

13

13

2

2

2

2

2

3

2

2

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/11

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti

6

3

12

30

24

44

11

6

18

37

46

19

16

21

7

0% 25% 50% 75% 100%

KÕIK

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

väga hästi küllaltki hästi Ei oska öelda pigem halvasti väga halvasti

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 36

6 Eesti riigikaitse korraldus

Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti riigikaitse korraldusega seotud teemasid: kuidas suhtutakse

ajateenistusse (sh hinnang noormeeste kohustusliku ajateenistuse vajalikkusele, suhtumine

ajateenistusest kõrvalehoidmisse, asendusteenistusse, naiste osalemisse ajateenistuses), kas Eesti

jaoks peetakse sobilikumaks praegust kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut,

kuidas suhtutakse riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks

ülesanneteks.

6.1 Suhtumine ajateenistusse

6.1.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks

Eesti elanike toetus noormeeste ajateenistusele on jätkuvalt väga kõrge: ajateenistuse läbimist

peab noormeeste jaoks vajalikuks 94% kõigist küsitletutest, sh 70% kindlasti ja 24% pigem

vajalikuks (Joonis 33). Vaid 5% elanikkonnast peab ajateenistust pigem või täiesti mittevajalikuks.

Eestikeelsetest vastajatest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks 74%, muukeelsetest

vastajatest 63%.

Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on üle 60 aastased inimesed, kuid ainult 20-29 aastaste

seas on ajateenistuse kindlaid pooldajaid alla 30 protsendi ning seda peab mittevajalikuks 12%. On ju

nimelt see vanusegrupp, keda ajateenistus kõige enam ka isiklikult puudutab.

Joonis 33. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad)

Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste

osakaal on püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel (alates 2005. aastast

vahemikus 85-95%) (Joonis 34).

70

74

63

60

55

64

75

73

80

80

24

22

28

29

32

30

18

23

19

18

4

3

6

9

11

4

5

2

0

0

1

1

1

1

1

1

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

75 + a

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 37

Joonis 34. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Alates 2012. aastast on vastajatelt täiendavalt küsitud, kas kaitseväeteenistuse peaksid nende

hinnangul läbima ka need noormehed, kel on väiksemaid tervisehäireid. 11 protsenti vastajaist leiab, et

väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima, kaks kolmandikku

vastajaist aga peaks õigeks, et väiksemate tervisehäiretega noormehed võiksid läbida

kaitseväeteenistuse neile sobiva koormusega (Joonis 35).

Kõige suuremad erisused antud küsimuses ilmnevad suhtluskeele lõikes. Muukeelsetest vastajatest on

koguni 38% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust läbima,

samas kui eestikeelsetest jagab seda seisukohta 11%.

Joonis 35. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid (%; N = kõik vastajad)

87 88 88 86 85 90 91 90 93 94 93

89 92 92 93 95 93 92 94

11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6 7 5

0

20

40

60

80

100

0 6

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik

11

13

15

14

14

14

13

5

66

66

63

66

62

61

72

52

19

20

20

18

22

24

11

38

4

2

2

1

2

1

4

5

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/11

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 38

6.1.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine

Väga soosiva suhtumise taustal ajateenistusse on igati ootuspärane, et suur osa Eesti elanikest

(70%) suhtub taunivalt inimestesse, kes hoiavad ajateenistusest kõrvale – 23% mõistab

taolise käitumise hukka ja 44% peab seda negatiivseks (Joonis 36). Mõistvalt suhtub ajateenistusest

kõrvalehoidmisse 27%, heaks kiidab seda aga vaid 1% vastanuist.

Eestikeelsetest vastajatest taunib kõrvalehoidmist 70%, muukeelsetest aga 60%. Vanemad vastajad

suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisse nooremate inimestega võrreldes negatiivsemalt – üle 40

protsendi 15-29- väljendab ajateenistusest kõrvale hoidmise suhtes mõistvat suhtumist.

Joonis 36. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%; N = kõik vastajad)

Uuringuseeria jooksul ei ole inimeste suhtumises ajateenistusest kõrvale hoidmisse suuri muutusi

toimunud (Joonis 37).

Joonis 37. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse; 2006-2014 võrdlus (%; N = kõik

vastajad)

23

23

23

13

10

19

27

23

38

25

44

47

37

36

42

46

44

44

42

50

5

4

9

6

7

7

5

6

4

5

27

26

29

44

41

28

23

26

15

20

1

2

1

1

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

75 + a

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

23

26

25

25

24

28

27

24

23

25

25

25

44

45

44

47

41

44

41

39

41

41

40

44

5

3

3

2

4

3

5

6

5

6

6

10

27

25

27

25

30

25

26

31

30

27

27

20

1

1

1

1

1

1

1

1

1

1

2

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/11

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

2011/08

2010/01

2009/05

2009/01

2008/08

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 39

6.1.3. Naiste ajateenistus

Viimases viies küsitluses on sisaldunud küsimus selle kohta, kas ja millistel tingimustel naised peaksid

elanike arvates ajateenistuses osalema. Märtsis 2014 arvas vaid üks protsent küsitletutest, et

ajateenistus peaks olema naistele kohustuslik, 46 protsendi arvates peaksid nad ajateenistuse läbima

eraldi programmi järgi ja 22% arvates noormeestega samadel tingimustel (Joonis 38). 30%

elanikkonnast aga leidis, et naised ei peaks üldse ajateenistuses osalema.

Joonis 38. Suhtumine naiste ajateenistusse 2012 – 2014 (%; N = kõik vastajad)

Seekord küsiti suhtumist naiste ajateenistusse sama skaala alusel nagu noormeeste puhul – Kui

vajalikuks Te peate naistele antud võimalust vabatahtlikult ajateenistust läbida.

Seejärel küsiti neilt vastajailt, kes naiste vabatahtlikku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks

pidasid, mis vormis see ajateenistust peaks toimuma. Valikuks anti needsamad kolm varianti, mida

varasemates küsitlustes hindasid kõik küsitletud: kohustuslik ajateenistus, ajateenistus noormeestega

samadel tingimustel ning ajateenistus eriprogrammi järgi.

Joonis 39. Suhtumine naiste ajateenistuse vajalikkusesse – nov. 2014 (%; N = kõik vastajad)

1

1

1

3

1

22

21

22

22

20

46

44

47

43

46

30

32

29

29

32

1

1

1

2

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

Ajateenistus võiks olla naistele kohustuslik

Naised, kes soovivad ajateenistuses osaleda, peaksid selle läbima noormeestega samadel tingimustel

Naised, kes soovivad ajateenistuses osaleda, peaksid selle läbima eraldi programmi järgi

Naised ei peaks osalema ajateenistuses

Ei oska öelda

11

13

8

11

19

16

11

9

6

4

31

35

22

32

41

31

30

27

32

24

31

31

32

32

23

33

28

39

31

29

21

17

32

16

15

17

24

20

25

35

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

75 + a

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 40

Seega võib öelda, et ehkki varasemate uuringute lähenemise põhjal võis jääda mulje, nagu oleks naiste

ajateenistuses osalemise suhtes eitaval seisukohal vähem kui kolmandik elanikkonnast, näitab käesolev

küsitlus, et vajalikuks ei pea seda enam kui pool elanikkonnast. Kõige vajalikumaks (60%) peetakse

naistele antud võimalust vabatahtlikult ajateenistust läbida vanusegrupis 20-29 aastat – st. nende

seas, keda see võimalus kõige enam isiklikult puudutab.

Neilt, kes pidasid naiste vabatahtliku ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks, küsiti, mis vormis see

ajateenistus peaks toimuma. Valdavalt peetakse õigeks, et naised läbiksid ajateenistuse eraldi

programmi järgi (Joonis 40).

Joonis 40. Kuidas peaks toimuma naiste ajateenistus – nov. 2014 (%; N = need vastajad, kes

pidasid naiste vabatahtlikku ajateenistust vajalikuks)

2

2

1

4

2

1

2

3

3

34

39

19

38

48

38

35

23

34

11

51

48

61

38

43

55

47

63

47

64

13

11

19

20

7

6

16

11

16

25

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KÕIK

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

75 + a

Ajateenistus võiks olla naistele kohustuslik

Naised, kes soovivad ajateenistuses osaleda, peaksid selle läbima noormeestega samadel tingimustel

Naised, kes soovivad ajateenistuses osaleda, peaksid selle läbima eraldi programmi järgi Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 41

6.2 Suhtumine kutselisse kaitseväkke

Ehkki ajateenistuse läbimist peab vajalikuks enam kui 90 protsenti küsitletutest, kerkib poliitilises

debatis aeg ajalt üles ka kutselisele kaitseväele ülemineku teema. Küsitletutel paluti hinnata, kas nende

arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest

moodustatava reservarmeega. Selgus, et 84% elanikkonnast eelistab praeguse ehk reservarmeed

hõlmava süsteemi säilitamist (Joonis 41). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja üksnes

kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 11% Eesti elanikkonnast.

Joonis 41. Eelistatud variandid Eesti riigi kaitsekontseptsiooni arendamisel (%; N = kõik

vastajad)

Joonis 42 kajastab Eesti riigi kaitsekontseptsiooniga seotud eelistuste muutumist perioodil 2006-2014.

Siinkohal tuleb meeles pidada, et aastal 2011 oli kasutusel tavapärasest erinev küsimuse sõnastus, kus

vastusevariantideks olid „Jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ning

„Minema üle palgaarmeele“. Sellest muudatusest võis tuleneda asjaolu, et neis kahes uuringulaines

suurenes palgaarmee pooldajate osakaal (aastal 2011 oli palgaarmeele ülemineku poolt 22-25%

vastanuist). Võrreldes varasemate uuringutega ei ole eestimaalaste suhtumises aga suuri muutuseid

toimunud: senise süsteemi säilitamist pooldab viimaste uuringulainete andmetel stabiilselt 78-84% ning

kutselisele kaitseväele üleminekut 11-17% Eesti elanikkonnast.

11

7

18

19

17

14

10

12

4

2

5

3

11

9

3

3

6

2

4

15

84

90

71

72

80

83

84

86

92

83

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

75 + a

Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

Ei oska öelda

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 42

Joonis 42. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

* Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“.

6.3 Suhtumine riigikaitse laiapõhjalisse käsitlusse

Alates käesolevast kevadest on uuringusse külitatud küsimus Eesti riigikaitse strateegia kohta, mille

kohaselt ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe ja Kaitseliidu, vaid enamiku riigiasutuste ja terve

ühiskonna ühine ülesanne. Enam kui 70 protsenti küsitletutest (eestlastest 80 protsenti) on arvamusel,

et selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks kas kindlasti või tõenäoliselt sobiv (Joonis 43).

Vastupidisel arvamusel on kümnendik küsitletuist.

Joonis 43. Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv? (%; N = kõik vastajad)

63

77 78 71

77 75

83 81

72

63

79 80 81 78

83 84

32

19 19 23

16 19

12 14

22 25

17 14 15 17

13 11

0

20

40

60

80

100

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

*

1 0

/2 0

1 1

*

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega

Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

28

33

34

15

44

45

46

42

18

8

13

26

7

10

6

11

3

2

1

6

0% 20% 40% 60% 80% 100%

11/2014

03/2014

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 43

6.4 Kaitseliidu ülesanded

Vastajail paluti etteantud loetelust valida kolm kõige olulisemat Kaitseliidu ülesannet. Tulemused

fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas ülesanne.

Kaitseliidu kõige olulisemaks ülesandeks peetakse võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks –

selle ülesande paigutab esikohale 41 protsenti küsitletutest. Kui liita kokku kolm olulisemat

valikut, tõuseb summaarselt esikohale aga hoopis päästetegevuses osalemine õnnetuste ja

katastroofide korral – 53% vastanuist mainib seda ühena kolmest olulisest ülesandest (Joonis 44).

Oluliste ülesannetena järgnevad kahele mainitule kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna

hulgas (37%), osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (37%), valmistumine tsiviilkaitseks

ohuolukordades (34%) ja noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (30%).

Joonis 44. Kaitseliidu peamised ülesanded (%; N = kõik vastajad)

Võrreldes nelja eelmise uuringulainega ei ole arvamused oluliselt muutunud – vastuste

esinemissageduses esineb mõneprotsendiseid kõikumisi, aga nägemus Kaitseliidu peamistest

ülesannetest on jäänud samaks.

Eesti- ja muukeelsete elanike arvamustes esineb samuti mitmeid erinevusi (Joonis 45). Eestikeelse

elanikkonna hinnangul on Kaitseliidu olulisim ülesanne võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

(60%; mitte-eestlastest 35%). Muukeelse elanikkonna seas domineerib see-eest väga tugevalt

arvamus, et Kaitseliidu oluliseks ülesandeks on õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses

osalemine (62% mainib seda ühena kolmest olulisest ülesandest, eestlastest 48%).

Eestlased nimetavad päästetegevuses osalemisega järel järgmisena kaitsetahte ja -valmiduse tõstmist

(44%, muukeelsetest 20%).

14

41

13

6

3

9

5

2

8

19

4

17

9

10

17

10

4

20

6

7

19

17

11

6

2

0 10 20 30 40 50 60

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Ei oska öelda

Esimene ülesanne Teine ülesanne Kolmas ülesanne

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 44

Joonis 45. Kaitseliidu peamised ülesanded (3 kõige olulisemat), eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

6.5 Suhtumine Kaitseliiduga liitumisse

Neilt vastajailt, kes ei olnud ise Kaitseliidu või sellega seotud organisatsioonide liikmed, küsiti nende

suhtumist ettepanekusse Kaitseliiduga liituda.

Kaitseliidu tegevuses osaleb juba praegu kolm protsenti küsitletutest (5% meestest ja 2% naistest).

Ettepanekule ühineda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega, annaks kindlasti positiivse vastuse 5 protsenti

ning arvatavasti oleks valmis liituma 19% (Joonis 46). Kindlasti peaks heameelt tegema asjaolu, et

valmisolek liitumiseks on suurem just nooremate vastajate seas.

48

60

44

31

34

35

21

9

4

62

35

20

40

21

39

18

8

15

0 20 40 60 80

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Ei oska öelda Eestlased

Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 45

Joonis 46. Valmisolek liituda Kaitseliidu või Naiskodukaitsega (%; N = need, kes ei ole veel seotud Kaitseliidu või selle organisatsioonidega)

2

5

5

6

5

5

12

3

8

3

6

5

2

10

19

19

26

28

35

15

24

8

24

19

7

12

10

13

13

13

19

11

12

14

11

12

15

21

26

29

28

32

29

26

26

19

30

26

74

52

40

33

28

22

5

45

29

56

29

38

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

75 +

60-74

50-59

40-49

30-39

20-29

15-19

VANUS

naine

mees

SUGU

muu

eesti

SUHTLUSKEEL

KÕIK

kindlasti liituks arvatavasti liituks ei oska öelda arvatavasti ei liituks kindlasti ei liituks

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 46

7 NATO

Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse NATO

liikmesriikide hulka, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ja kuidas hinnatakse samme,

mida NATO on muutunud julgeolekuolukorras teinud Eesti turvalisuse tagamiseks.

7.1 Suhtumine NATO-sse kuulumisse

Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2013. aasta sügisel 75% elanikest, sh 39% on kindlasti ja

36% pigem NATO-sse kuulumise poolt (Joonis 47). NATO liikmesuse vastu on 18% eestimaalastest;

seisukohta ei oska antud küsimuses võtta 7% elanikkonnast.

Muukeelsete vastajate negatiivse suhtumise kasvu NATO suhtes näitasid juba eelnevates peatükkides

käsitletud küsimused (usaldus NATO vastu, NATO nägemine Eesti julgeoleku tagajana). Eelkõige ongi

väike langus NATO liikmesuse toetamisel tingitud venekeelse elanikkonna negatiivsest suhtumisest.

Eestikeelsed elanike seas on hinnang NATO-sse kuulumisele endiselt pea sajaprotsendiliselt toetav: Kui

eestikeelsetest vastajatest pooldab NATO-sse kuulumist 93% ja vastu on vaid 4%, siis mitte-eestlastest

on Eesti NATO-sse kuulumise poolt 37% ja vastu 48%. 14% muukeelsest elanikkonnast ei oma antud

küsimuses kindlat seisukohta või ei soovi seda avaldada.

Joonis 47. Hoiakud NATO-sse kuulumise suhtes (%; N = kõik vastajad)

Eesti elanike toetus NATO-sse kuulumisele on pärast 2004. aastal aset leidnud liitumist püsinud

küllaltki stabiilsena – pooldajate osakaal on kõigis uuringulainetes jäänud vahemikku 71-

80% (Joonis 48).

Viimase paari uuringulaine jooksul on ennekõike just muukeelsete elanike toetus NATO-sse

kuulumisele üles-alla kõikunud (Joonis 49). Viimaste aastate madalpunktid on leidnud aset erineval

ajahetkel – muukeelsete toetus NATO-sse kuulumisele on olnud madalseisu 2007. aasta juunist kuni

2009. aasta suveni, 2011. aasta sügisel ja 2012. aasta kevadel ning praegu oleme järjekordses

langusfaasis: 2013. aasta kevadest kuni käesoleva ajani on toetus NATOsse kuulumisele langenud 15

protsendi võrra. Väga tõenäoliselt võib selle languse põhjuseks pidada NATO käsitlemist Venemaa

ametlikus meedias ühe Ukrainas toimuvate sündmuste peasüüdlasena.

39

54

8

36

39

29

7

3

15

9

2

23

9

2

25

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Kindlasti poolt Pigem poolt Ei oska öelda Pigem vastu Kindlasti vastu

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 47

Joonis 48. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2001-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Joonis 49. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2014 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad)

48 49 54 53

58 54

63 69

66 69

74 72 74 78

73 74 76 75 71 73 75 73 71

80 78 76 71

75 72 79

76 79

75

32 31 26 25

22

32 28

23 26

21 16 18 18

14 18 19 17 17 17 15 17 18 20

13 13 14 19 20 19

15 17 17 18

0

20

40

60

80

100

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

Kindlasti/pigem poolt

Kindlasti/pigem vastu

57 54 56

63 61 66 65

69 65

73 76

81 83 87 86 88 89

84 87 86 88 89 90 89 90 89

93 89

83 87

93 86

89 88 94 93

25

35

24 20 20

31 27 29

33 39

52

33 38

44 46 42

51 48

43

51

44

33 37 39

35 31

50 48 44

34 34 40

52 47

44

37

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0 5

/2 0

0 0

1 0

/2 0

0 0

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

1 1

/2 0

1 4

Eestlased Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 48

7.2 NATO abi võimaliku ohu korral

Järgnevalt paluti vastajail hinnata, milline oleks NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit

ähvardab sõjaline oht. Arvestades sel aastal aset leidnud sündmusi (NATO õhuturbemissiooni

paigutamine Ämarisse, USA kaitseväekontingendi toomine Eestisse), on üsna ootuspärane, et

elanikkonna usk NATO toetusesse on oluliselt kasvanud.

Novembris leidsid juba pooled küsitletud, et Eestit ähvardava ohu korral osutaks NATO

otsest sõjalist abi (Joonis 50) ning 13% arvas, et NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega.

17% usub, et NATO liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja vaid 10% arvates ei oleks Eestil

NATO-lt mitte mingit abi loota.

Eestikeelsete vastajate usk NATO toetusesse on märgatavalt tugevam kui muukeelsetel, mis

kahtlemata tuleneb juba suhtumisest alliansi liikmeks olekusse. Kui eestlastest usub NATO sõjalisse

abisse 62%, siis muukeelsete vastajate seas leiab seda vaid 26% - sama palju on ka neid, kes arvavad,

et Eestil pole NATOlt mingit abi loota.

Joonis 50. NATO roll Eesti julgeoleku tagamisel, kui Eestit ähvardab sõjaline oht (%; N = kõik vastajad)

Inimesed, kes pooldavad Eesti kuulumist NATO-sse, panevad organisatsioonile ka märksa suuremaid

lootuseid. NATOsse kuulumist toetavatest inimestest arvab 65%, et Eesti saaks sealt ohu korral otsest

sõjalist abi (NATO liikmesust mittepooldajatest ainult 7%). Samuti usuvad NATO pooldajad rohkem, et

NATO sekkumine hoiaks sõjalise konflikti ära (19% vs 11%).

NATO liikmesuse vastased leiavad valdavalt, et NATO ei osutaks sõjalise ohu korral Eestile üldse mitte

mingit abi (44%; pooldajatest arvab seda vähem kui 1%) või piirduks poliitilise ja diplomaatilise

toetusega (20%; pooldajatest 12%).

51

43

44

45

39

42

38

63

26

65

7

13

18

23

18

22

19

21

11

18

12

20

10

11

10

9

11

11

9

2

25

0

44

17

24

19

21

20

23

20

19

13

19

11

9

4

5

6

7

5

12

5

18

4

18

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/11

2014/03

2013/10

2013/03 2012/10

2012/03

2011/10

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

SUHTUMINE NATO-sse

Kindlasti/pigem poolt

Kindlasti/pigem vastu

NATO osutaks otsest sõjalist abi

NATO piirduks poliitilise ja diplomaatilise toetusega

Eestil pole NATO-lt mingit abi loota

NATO liikmeks olek hoiaks sõjalise konflikti ära

Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 49

7.3 Hinnangud NATO poolt ette võetud sammudele

Käesolevasse küsitlusse lülitati kaks täiendavat küsimust, mille kaudu teada saada, kuidas suhtuvad

Eesti elanikud NATO poolt juba ette võetud sammudesse Eesti julgeoleku paremaks tagamiseks.

Küsiti, kas NATO on tänases julgeolekuolukorras teinud piisavalt ning kuidas suhtutakse NATO

liitlasvägede kohalolekusse Eestis.

Joonis 51. Kas NATO on teinud piisavalt Eesti julgeoleku tagamiseks? (%; N = kõik vastajad)

Kui NATO poolt ette võetud sammude hindamisel peab neid piisavaks ka veidi üle kolmandiku NATO

liikmesuse vastastest, siis NATO kohaolekule Eestis on nad valdavalt vastu. Eestlased, kes on ka

enamikus NATO liikmeks oleku poolt, peavad NATO poolseid samme piisavaks ning tervitavad ka

liitlasvägede kohalolekut.

Joonis 52. Kuidas te suhtute NATO liitlasvägede kohalolekusse Eestis? (%; N = kõik vastajad)

16

18

12

18

12

53

62

36

64

23

16

9

28

8

28

11

10

14

9

22

4

1

10

1

15

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KÕIK

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

SUHTUMINE NATOsse

Poolt

Vastu

täiesti piisavalt üldiselt piisavalt ei oska öelda pigem ebapiisavalt täiesti ebapiisavalt

32

43

7

42

2

38

45

22

46

9

6

5

33

5

6

15

6

26

6

43

9

1

12

1

40

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KÕIK

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

SUHTUMINE NATOsse

Poolt

Vastu

kindlasti poolt pigem poolt ei oska öelda pigem vastu kindlasti vastu

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 50

8 Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid

Kaheksas peatükk kaardistab hoiakuid rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise suhtes:

kui vajalikuks elanikud üldiselt peavad Eesti osalemist taolistes operatsioonides, mis põhjustel peaks

Eesti välismissioonidel osalema ja milline mulje on elanikkonnal jäänud Eesti kaitseväe senisest

suurimast välismissioonist, mis leidis aset Afganistanis NATO vägede koosseisus viimase kümne aasta

jooksul.

8.1 Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides

64% Eesti elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma

võimalustele osalema rahvusvahelistes operatsioonides, sealhulgas 17% vastajate arvates tuleks

seda kindlasti teha (Joonis 53). Rahvusvahelistes operatsioonides osalemiseks ei näe vajadust 27%

elanikest. Toetus missioonidel osalemiseks on pidevalt tõusnud – kevadega võrreldes on see kasvanud

nelja protsendi võrra.

Joonis 53. Kas Eesti üksused peaksid osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides? (%; N = kõik vastajad)

Eesti kaitsejõudude osalemist rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel toetavad suuremal määral

eestlased (64%), venekeelsetest vastajatest pooldab missioonidel osalemist 43% ja selle vastu on

45%.

Missioonidel osalemist tõlgendatakse kui NATO liitlaskohustuse täitmist – seda näitab ka asjaolu, et just

NATO liikmesuse toetajad peavad missioonidel osalemist vajalikumaks (Joonis 54).

17

15

12

12

14

11

12

19

14

22

16

10

17

13

47

45

46

52

44

46

40

36

37

37

42

39

36

37

9

4

3

3

3

3

7

6

7

5

7

6

8

7

15

23

23

21

23

24

25

20

25

21

18

23

21

25

12

13

15

13

16

15

16

18

17

14

16

22

18

19

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/11

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

2011/08

2010/09

2010/01

2009/05

2009/01

2008/08

2008/01

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 51

Joonis 54. Suhtumine Eesti kaitsejõudude üksuste osalemisse rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides (%; N = kõik vastajad)

8.2 Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid

Vastajail paluti etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat põhjust, miks Eesti peaks osalema

rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides. Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt

esimene, milline teine ja milline kolmas põhjus.

Joonis 55. Olulisemad põhjused, miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes

operatsioonides (%; N = kõik vastajad)

17

21

10

21

6

47

53

33

55

23

9

8

12

8

6

15

12

21

11

26

12

6

24

5

39

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KÕIK

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

SUHTUMINE NATOsse

Poolt

Vastu

jah, kindlasti tõenäoliselt jah ei oska öelda tõenäoliselt mitte kindlasti mitte

28

34

2

4

7

4

3

1

13

4

27

12

12

13

13

15

4

4

10

9

20

14

12

16

12

5

0 10 20 30 40 50 60 70

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Mitte miski ei põhjenda osalemist/ei poolda osalemist missioonidel

Ei oska öelda

Esimene põhjus

Teine põhjus

Kolmas põhjus

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 52

Kõige olulisema argumendina tuuakse kõige sagedamini välja seda, et missioonidel osalemine tagab

Eestile NATO abi võimalike ohtude puhul. Kolme valiku kogusummana aga tõuseb esikohale asjaolu, et

missioonidel osalemine annab meie kaitseväelastele reaalse lahingukogemuse. Need kaks motiivi

tõusevadki teistega võrreldes kõige selgemalt esile.

Ülejäänud argumentideks, miks osaleda välismissioonidel, peetakse vastajate hinnangul veel konfliktide

Eestisse levimise ennetamist (35%). maailma poliitikas kaasa rääkimise võimaluse saamine (34%),

kaasaaitamine rahu tagamisele maailmas (32%) ning kriisipiirkondade elanike kaitsmist (31%).

Harvemini leitakse seda, et välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus (19%) või

et see aitab maailmas demokraatlikke väärtuseid levitada (10%). Seda meelt, et rahvusvahelistes

sõjalistes operatsioonides osalemist ei põhjenda miski, on 13% küsitletutest. Viimast argumenti

esitavad sagedamini venekeelsed vastajad (27%, eestlastest 7%).

Kui eestikeelsete vastajate jaoks domineerivad välismissioonidel osalemise argumentide seas selgelt

kaks tegurit: sõdurite reaalne lahingukogemus ja NATO abi võimalike ohtude korral (vastavalt 69% ja

66%; mitte-eestlastest vastavalt 53% ja 32%), siis venekeelsete vastajate jaoks on NATO abiga

võrdselt olulised või olulisemad argumendid kriisipiirkondade elanike kaitse (39%), rahu tagamine

maailmas (36%) ja Eesti võimalus rääkida kaasa maailma poliitikas (36%) (Joonis 56).

Joonis 56. Olulisemad põhjused (3 kõige olulisemat), miks Eesti peaks osalema rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

69

66

33

28

30

37

19

8

7

2

53

32

36

39

36

32

24

14

27

6

0 15 30 45 60 75

Annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse

Tagab NATO abi võimalike ohtude puhul Eestis

Annab Eestile võimaluse kaasa rääkida maailma poliitikas

Kaitseb kriisipiirkondade elanikke

Aitab kaasa rahu tagamisele maailmas tervikuna

Aitab ära hoida konfliktide levimist Eestisse

Välismissioonidel osalemine on iga demokraatliku riigi kohustus

Aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas

Mitte miski ei põhjenda osalemist välismissioonidel / ei poolda osalemist

Ei oska öelda

Eestlased

Mitte-eestlased

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 53

8.3 Afganistani operatsiooni kuvand

Eraldi teemana käsitleti uuringus Eesti elanikkonna hoiakuid seoses kaitseväe seni suurima

välismissiooniga, milleks oli NATO vägede koosseisus toimunud ja sel suvel läbi saanud Afganistani

operatsioon. Saamaks ülevaadet, millisena antud missiooni kujutatakse, esitati vastajale seitse erinevat

väidet (sh nii positiivse kui negatiivse alatooniga väiteid) ja paluti hinnata, kuivõrd ta nendega nõustub.

Valdavalt ollakse seda meelt, et Afganistanis tegutsevad Eesti kaitseväelased on hea

väljaõppega – sellekohase väitega on täielikult või pigem nõus 74% elanikkonnast (Joonis 57). Samas

leiab 58 protsenti küsitletutest, et Eesti kaitseväelaste hukkumist ja nende elude ohtu seadmist

Afganistani missioonil ei saa millegagi õigustada. Ülejäänud väidete puhul jagunevad vastused

vastandlike seisukohtade vahel suhteliselt võrdselt. Tõenäoliselt on seoses missiooni lõppemisega

suurenenud nende vastajate osakaal, kes oma hinnanguid anda ei oska – teema on lihtsalt

päevakorrast maas.

Joonis 57. Nõustumine erinevate Afganistani missiooni puudutavate väidetega, võrdlus

2011-2014 (%; N = kõik vastajad)

35

37

35

36

35

35

32

41

41

38

41

38

9

13

13

10

15

13

10

8

9

10

9

10

10

6

6

8

8

7

5

4

4

4

4

3

39

44

46

49

43

43

26

33

32

33

30

35

27

39

38

39

35

37

27

40

38

41

39

42

38

35

31

35

32

34

25

28

30

36

27

28

17

5

6

5

7

6

10

5

6

5

6

5

28

10

13

10

11

10

28

10

13

9

12

9

12

5

6

3

5

4

33

15

17

14

17

14

6

9

10

8

10

11

23

17

17

20

19

19

25

30

29

33

31

34

26

34

31

31

28

30

24

33

34

34

32

33

24

38

35

32

34

37

3

4

4

3

5

5

9

4

4

4

4

4

11

7

6

8

8

6

9

9

9

9

12

9

16

21

23

18

24

22

13

16

14

14

19

17

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/11 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/11 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/11 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/11 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/11 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/11 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

Nõustun täielikult Pigem nõustun Ei oska öelda Pigem ei nõustu Üldse ei nõustu

Ei saa millegagi õigustada Eesti

kaitseväelaste hukkumist ja nende elude

ohtu seadmist Afganistani missioonil

Afganistanis tegutsevad Eesti

kaitseväelased on/olid hea väljaõppega

Talibani võimalik võimulepääs on

Afganistani siseküsimus, lääneriigid ei

peaks sellesse sekkuma

Enneaegne Afganistanist lahkumine oleks

ohuks/ seadis ohtu nii sealse elanikkonna kui

ka rahvusvahelise julgeoleku

Eesti üksuste osavõtt NATO

operatsioonidest Afganistanis on/ oli

õigustatud ja vajalik

Koalitsiooni tegevus olukorra

parandamiseks Afganistanis on olnud/ oli

tulemuslik

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 54

9 Veteranipoliitika

Viimase nelja uuringulaine jooksul on vastajailt täiendavalt päritud, kas sõna „veteran“ seostub neil

eeskätt Teise maailmasõjaga, Vabadussõjaga või Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis

ja Iraagis.

Vastustest ilmneb, et enam kui poolele elanikkonnast seostub sõna „veteran“ ikkagi eeskätt Teise

maailmasõjaga (Joonis 58). Siiski on õige pisut kasvanud nende osakaal, kes seostavad nimetust

„veteran“ ka Eesti kaitseväe missioonidega varasemalt 10 protsendilt 14-le protsendile.

Venekeelsed vastajad seostavad veterane märksa enam Teise maailmasõjaga kui eestlased (81% vs

39%), eestlased seevastu muukeelsetest elanikest märksa enam Vabadussõjaga (23% vs 2%).

Need 7 protsenti küsitletutest, kes pakkusid veterani vasteks midagi muud, märkisid kõige sagedamini,

et veterani all tuleks mõista kõikides sõdades osalenuid.

Joonis 58. Millega eeskätt seostub sõna „veteran“, 2013-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Alates 2012. aastast iga aasta 23. Aprillil (jüripäeval“) tähistatavat veteranide päeva peab aga valdav

enamik küsitletutest kindlasti või pigem vajalikuks – mida iganes nad siis sõna „veteran“ all ka ei mõtle

(Joonis 59). Venekeelsete vastajate teadlikkus sellise päeva tähistamisest on veel väike – kolmandik ei

tea sellest midagi või ei oska öelda.

Joonis 59. Suhtumine veteranide päeva tähistamisse (%; N = kõik vastajad)

52

65

67

63

39

81

16

13

13

15

23

2

14

10

9

10

17

6

7

6

4

6

9

4

11

6

6

6

12

7

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/11

2014/03

2013/10

2013/03

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Teise maailmasõjaga

Vabadussõjaga

Eesti kaitseväe missioonidega Kosovos, Afganistanis ja Iraagis

Millegi muuga

Ei oska öelda

34

35

33

39

45

25

20

14

34

5

5

4

2

1

4

0% 25% 50% 75% 100%

KÕIK:

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

kindlasti vajalik pigem vajalik ei oska öelda v. ei tea sellest midagi pigem mittevajalik täiesti mittevajalik

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 55

10 Riigikaitse alane teave

Viimane peatükk hõlmab endas ülevaadet riigikaitsealase teabega seotud küsimustest: kui vajalikuks

peetakse riigikaitseõpetuse õpetamist koolides ja kui suur osa vastajatest on lugenud Postimehe

lisalehte Riigikaitse.

10.1 Riigikaitseõpetus koolides

Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusese kooli õppeprogrammis on Eesti elanikkond olnud püsivalt

positiivne – juba 2008. aastast alates on seda kindlasti või arvatavasti vajalikuks pidanud ca neli

viiendikku küsitletutest (Joonis 60).

Seekordses küsitluses muutsime pisut küsimuse sõnastust ning see kõlas nii: „Kas kõigis

keskharidust andvates õppeasutustes peaks olema võimalik õppida riigikaitseõpetust?“

Võrreldes eelmiste küsitlustega on toetus riigikaitseõpetuse õpetamisele veelgi valdavam: seda peab

kindlasti või arvatavasti vajalikuks 87 protsenti küsitletutest, seejuures 87 protsenti eesti- ja 82

protsenti venekeelsetest vastanutest.

Joonis 60. Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kooli õppeprogrammis (kuni märts

2014) / Suhtumine riigikaitseõpetuse vajalikkusesse kõigis keskharidust andvates

õppeasutustes (november 2014)(%; N = kõik vastajad)

31

43

38

39

38

34

36

36

39

37

38

40

43

41

38

42

44

47

44

43

43

44

43

47

6

2

6

4

6

5

2

3

1

2

2

4

13

11

13

11

9

9

11

12

12

12

11

7

7

3

5

4

3

5

7

5

4

5

6

2

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

2007/06

2008/01

2008/08

2009/01

2009/05

2011/10

2012/03

2012/10

2013/03

2013/10

2014/03

2014/11

Jah, kindlasti Arvatavasti küll Ei oska öelda Arvatavasti mitte Kindlasti mitte

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 56

10.2 Postimehe vahel ilmuv lisaleht Riigikaitse

Lisaks elanike üldisele meediatarbimise kaardistamisele sisaldas uuringuankeet ka üht otseselt

riigikaitsealast infoallikat puudutavat küsimust. Kui varasemates küsitlustes uuriti sarnaselt eelmistele

uuringulainetele Eesti Ekspressi lisalehe Riigikaitse.EE loetavust, siis sel korral sisaldas uuring küsimuse

Postimehe vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse lugemise kohta.

Uuringutulemustele tuginedes võib väita, et sama suur hulk huvilisi, kui oli Riigikaitse.EE-l, on üles

leidnud ka Postimehe lisalehe Riigikaitse.

Eesti Ekspressi vahel neli korda aastas ilmuvat lisalehte Riigikaitse.EE oli möödunud paari aasta jooksul

lugenud 10-14% elanikest, sh 2-3% luges lehte enamikel juhtudel ja 8-11% tegi seda mõnel korral

(Joonis 61). Postimehe lisalehte Riigikaitse oli lugenud 14 protsenti küsitletutest, kellest 3

protsenti tegi seda enamasti ja 11 protsenti kord või paar.

Kuna tegemist on eestikeelse väljaandega, siis on igati ootuspärane, et eestikeelsete vastajate seas on

seda lehte lugenuid rohkem kui mitte-eestlaste hulgas (vastavalt 19% ja 4%). Samuti on lugejaid

keskmisest rohkem kõrgema haridusega elanike (20%) ja meeste (17%) hulgas

Joonis 61. Postimehe vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse (november 2014) ja Eesti Ekspressi

vahel ilmuva lisalehe Riigikaitse.EE (kuni märts 2014) lugemine, 2012-2014 võrdlus (%; N =

kõik vastajad)

3

3

2

3

2

2

4

1

0

4

4

4

2

11

11

9

10

8

9

15

3

8

10

16

13

9

84

82

86

86

88

88

79

95

90

84

78

81

86

2

4

3

2

2

1

2

2

2

2

3

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/11

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

HARIDUS

Alg või põhi

Kesk, keskeri

Kõrg

SUGU

Mees

Naine

Jah, enamasti Jah, mõned korrad Ei Ei oska öelda

Avalik arvamus ja riigikaitse / November 2014 Kaitseministeerium

Turu-uuringute AS 57

LISAD

1 Lisa 1 – Vastuste tabeljaotused