www.saarpoll.ee

AVALIK ARVAMUS JA RIIGIKAITSE

Tellija: Kaitseministeerium

TALLINN

Märts 2014

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

2

SISUKORD

KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................. 4

UURINGU TAUST ..................................................................................................................................... 8

Uuringu metoodika ............................................................................................................................. 8

Sotsiaalpoliitiline taust ...................................................................................................................... 12

UURINGU PÕHITULEMUSED.................................................................................................................. 13

1. Uhkus Eesti riigi Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumise üle.................................................... 13

2. Institutsioonide usaldusväärsus ................................................................................................ 14

2.1. Üldine taust ........................................................................................................................... 14

2.2. Kaitsestruktuurid ................................................................................................................... 17

3. Julgeolek ning ohud .................................................................................................................... 18

3.1. Julgeolek maailmas ning Eestis .............................................................................................. 19

3.2. Ohud Eestile ........................................................................................................................... 20

3.3. Julgeoleku tagatised .............................................................................................................. 23

4. Eesti elanikkonna kaitsetahe ..................................................................................................... 26

4.1. Suhtumine aktiivsesse kaitsetegevusse ................................................................................. 26

4.2. Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda ...................................................................................... 29

4.3. Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral .......................................................................... 31

5. Eesti kaitsevõime ........................................................................................................................ 32

5.1. Hinnang Eesti kaitsevõimele .................................................................................................. 32

5.2. Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas ................................................................................. 33

5.3. Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel ................................................................... 34

6. Eesti kaitsestruktuurid ................................................................................................................ 35

6.1. Kokkupuude kaitsestruktuuridega ........................................................................................ 35

6.2. Suhtumine ajateenistusse ...................................................................................................... 37

6.2.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks .................................................................... 37

6.2.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine .................................................................................. 39

6.2.3. Asendusteenistus ........................................................................................................... 41

6.2.4. Naiste ajateenistus ......................................................................................................... 42

6.3. Suhtumine kutselisse kaitseväkke ......................................................................................... 44

6.4. Elukutseliste sõjaväelaste maine ja motiivid elukutse valikul ............................................... 46

6.5. Kaitseliidu ülesanded ............................................................................................................. 48

7. NATO ............................................................................................................................................ 52

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

3

7.1. Suhtumine NATO-sse kuulumisse .......................................................................................... 52

7.2. NATO abi võimaliku ohu korral .............................................................................................. 55

8. Rahvusvahelised sõjalised operatsioonid ................................................................................. 56

8.1. Suhtumine Eesti osalemisse rahvusvahelistes operatsioonides ........................................... 56

8.2. Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemise argumendid .................................................... 59

8.3. Afganistani operatsiooni kuvand ........................................................................................... 62

8.4. Seosed sõnaga „veteran“ ...................................................................................................... 65

9. Riigikaitsealane teave ................................................................................................................. 65

9.1. Riigikaitseõpetus koolides ..................................................................................................... 65

9.2. Eesti Ekspressi lisaleht Riigikaitse.EE ..................................................................................... 67

LISAD: Lisa 1 – Eestikeelne küsitlusankeet

Lisa 2 – Andmetabelid

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

4

KOKKUVÕTE

 Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2014. aasta märtsis Kaitseministeeriumi tellimusel

läbi riigikaitseteemalise avaliku arvamuse uuringu, mille käigus küsitleti 1203 Eesti elanikku

vanuses 15-74 eluaastat.

 Uuringus kaardistati erinevaid Eesti riigiga seotud hoiakuid. Tulemustest ilmneb, et Euroopa Liitu

kuulumise üle tunneb uhkust 76% ja NATO liikmelisuse üle 68% elanikest. Pidevalt või sageli on

EL-i kuulumise üle uhkust tundnud 30% ja NATO puhul 31% vastajaist, mõlemad näitajad on

poole aastaga mõne protsendipunkti võrra tõusnud.Kui Eesti Euroopa Liitu kuulumise osas on

erinevused väiksemad, siis NATO-sse kuulumise suhtes on eestikeelne elanikkond mitte-

eestlastega võrreldes tunduvalt positiivsemalt meelestatud.

 Uuringusse kaasatud kümne institutsiooni seast usaldatakse kõige enam Päästeteenistust (Eesti

15-74-aastasest elanikkonnast usaldab 94%). Päästeteenistusele järgnevad institutsioonide

usaldamise pingereas kaitsevägi (83%), politsei (83%), Kaitseliit (73%), president (65%), NATO

(64%), Euroopa Liit (64%). Kõige vähem usaldavad inimesed Riigikogu (51%), valitsust (50%) ja

peaministrit (41%). Samas on viimase kolme riigiinstitutsiooni usaldatavus eelmise aasta sügisega

võrreldes veidi tõusnud. Kõiki institutsioone usaldab eestikeelne elanikkond rohkem kui mitte-

eestlased.

 2014. aasta kevadel oli 62% Eesti 15-74-aastasest elanikkonnast arvamusel, et eeloleval

aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus. 10%

usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 26% arvab, et olukord püsib

muutumatuna. Eesti olukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana - 20% arvates

turvalisus siin paraneb. Poole aastaga on 12 protsendipunkti võrra suurenenud inimeste osakaal,

kes pelgavad suuremat sõjaliste konfliktide ohtu maailmas. 6 protsendipunkti võrra rohkem on

ka neid, kes kardavad ebaturvalisemat olukorda Eestis.

 Sarnaselt eelmistele uuringutele tajutakse Eestit ähvardavate ohtudena kõige sagedamini Eesti

riiklike infosüsteemide vastu suunatud nn küberrünnakuid (väga või küllaltki tõenäoliseks peab

lähemate aastate jooksul 75%), mõne välisriigi sekkumist Eesti poliitika või majanduse

mõjutamiseks oma huvides (64%) või ulatuslikku merereostust (54%). Poole aastaga on eeskätt

suurenenud nende inimeste osakaal, kes peavad tõenäoliseks ulatuslikku sõjalist rünnakut mõne

välisriigi poolt (16 protsendipunkti võrra), kasvanud on ka nende vastajate hulk, kes kardavad

piiratud sõjalist rünnakut mõne strateegilise objekti vastu (11 protsendipunkti võrra),

küberrünnakut Eesti riiklike infosüsteemide vastu (10 protsendipunkti võrra) ja välisriigi

sekkumist Eesti poliitikasse või majandusse (9 protsendipunkti võrra).

 Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks peetakse jätkuvalt NATO-sse kuulumist (67% nimetab

seda ühena kolmest olulisemast tegurist). Sarnaselt varasemale on olulisuselt teisel kohal Eesti

iseseisva kaitsevõime arendamine (45%), sellele järgneb Euroopa Liitu kuulumine (30%). Nagu ka

eelmistes uuringulainetes, on eestikeelsete vastajate jaoks NATO-sse kuulumine selgelt olulisim

julgeolekugarantii (mainib 78% eesti- ja 41% muukeelsetest), muukeelsed elanikud aga näevad

peamise julgeolekugarantiina koostööd ja häid suhteid Venemaaga (53%; eestikeelsetest 18%).

Võrreldes eelmise uuringulainega on sel korral enim tõusnud nende inimeste osakaal, kes peavad

üheks suuremaks julgeolekugarantiiks Eesti iseseisva kaitsevõime arendamist (5 protsendipunkti

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

5

võrra). Vähenenud on aga nende elanike hulk, kes tähtsustavad kaitsealast koostööd

Põhjamaadega (9 protsendipunkti võrra).

 Eesti elanike valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda on endiselt madalam kui riigi tasandil

relvastatud kaitsetegevuse pooldamine. Võõrriigi rünnaku korral peab relvastatud vastupanu

osutamist kindlasti või tõenäoliselt vajalikuks 82%, ise oleks aga valmis oma võimete ja oskuste

kohaselt kaitsetegevuses osalema 61% elanikest. Mitte-eestlaste toetus relvastatud

kaitsetegevusele püsib sama kõrgel kui eestlaste oma (83% vs 82%), samas on aga nende

inimeste hulk, kes on ise valmis kaitsetegevuses osalema, mitte-eestlaste seas märgatavalt

madalam kui eestlaste hulgas (47% vs 67%).

 Olukorras, kus Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies inimene: 6% püüaks enda

hinnangul taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 14% teeks seda tõenäoliselt. 15-19-aastased ja

30-39-aastased elanikud mõtlevad Eestist lahkumisele rohkem kui teistesse vanusegruppidesse

kuuluvad inimesed. Kallaletungi korral püüaks Eestist lahkuda 16% eestlastest ja 30% mitte-

eestlastest. Võrreldes eelmise uuringulainega on siiski 3 protsendipunkti võrra vähem neid mitte-

eestlasi, kes ohu korral riigist lahkuks, ja viimaste uuringulainete jooksul on kahanev trend olnud

valdav.

 Elanike teadlikkus ohuolukorras käitumisest on küllaltki madal: vaid 24% teaks, mida ta saaks

teha Eesti kaitseks, juhul kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung. Võrreldes viie eelneva

uuringulainega on ohuolukorras käitumisest teadlike elanike osakaal pisut tõusnud, varasemalt

jäi see keskmiselt 20 protsendi piirimaile. Endiselt nähakse tungivat vajadust inimesi riigikaitse

teemadel harida, sest riigikaitseõpetuse kuulumist kooli õppeprogrammi pooldab 81% Eesti

elanikest (38% arvates peaks see kindlasti ja 43% hinnangul arvatavasti õppeprogrammis olema).

 Eesti riigi kaitsevõimet hinnates jagunevad elanike arvamused laias laastus pooleks: 47%

elanikest leiab, et Eesti kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik, 46% ei

pea seda võimalikuks. Eestikeelsed elanikud on riigi kaitsmise võimaluste suhtes mitte-eestlastest

märksa optimistlikumad – seda peab võimalikuks vastavalt 54% ja 31% vastanuist.

 Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiavad peaaegu pooled (47%) elanikest, et kaitsekulutused

tuleks säilitada praegusel tasemel. Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 31% ja vähendamist 16%

elanikest. Võrreldes 2013. sügisel läbi viidud uuringuga ei ole hinnangutes suuri muutusi

toimunud, kuigi hinnangud liiguvad vahepealse majanduskriisi-aegse languse järel tasapisi

optimistlikumas suunas.

 Riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel annab positiivse hinnangu 73% ja

negatiivse 17% elanikest. Võrreldes kahe eelmise uuringulainega on hinnangud püsinud stabiilselt

kõrgel. Nagu varasemalt, hindavad ka käesoleval aastal eestikeelsed elanikud riigikaitse

arendamise alast tegevust kõrgemalt kui mitte-eestlased (77% vs 63%).

 Isiklikke kokkupuuteid Eesti riigi kaitsestruktuuridega taasiseseisvumise järgsel perioodil omab

18% ja kaudseid kokkupuuteid 67% Eesti 15-74-aastasest elanikkonnast. Kõige enam

kokkupuuteid omatakse ajateenistusega (9% on ise osalenud ja 56%-l vastajaist on ajateenistuses

käinud sõpru või pereliikmeid), sellele järgneb Kaitseliidu tegevus (ise osalenud 7%, lähedaste

kaudu kokku puutunud 27%). Enim kokkupuuteid Eesti kaitsestruktuuridega on meessoost,

noorematel ja eesti keelt kõnelevatel vastajatel.

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

6

 Eesti elanikud on ajateenistuse suhtes jätkuvalt väga soosivalt meelestatud: koguni 92% peab

ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 62% kindlasti vajalikuks. 2/3 vastajatest

(66%) arvab, et neile sobiva koormusega peaksid kaitseväeteenistuse läbima ka väiksemate

tervisehäiretega noormehed; 20% vastajate arvates ei peaks tervisehäiretega noormehed aga

ajateenistusse minema. 77% eestimaalastest peab vajalikuks, et usulistel või kõlbelistel põhjustel

ajateenistusest keeldunud noormeestel oleks õigus minna asendusteenistusse (nt töötades

hoolekandeasutustes, erivajadustega laste koolides vms).

 Suurem osa inimestest (70%) suhtub ajateenistusest kõrvalehoidmisse taunivalt – 26% mõistab

sellise käitumise hukka ja 45% peab seda negatiivseks. Need elanikkonnagrupid, kes peavad

ajateenistust vajalikumaks (st ennekõike eestlased ja eakamad inimesed, samuti ajateenistusega

isiklikult kokku puutunud vastajad), taunivad ajateenistusest kõrvalehoidmist keskmisest enam.

 68% elanikest leiab, et naised võiksid soovi korral ajateenistuses osaleda – sealhulgas 46%

arvates peaksid nad sel juhul läbima ajateenistuse eraldi programmi järgi ja 22% arvates

noormeestega samadel tingimustel. 30% vastanute, eeskätt mitte-eestlaste (51%) hinnangul ei

peaks naised üldse ajateenistuses osalema.

 83% elanikkonnast eelistab praeguse süsteemi säilitamist, kus kutseline kaitsevägi on

kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega. Kohustuslikust

ajateenistusest loobumist ja üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 13% (sh 11%

eesti- ja 19% muukeelsetest inimestest). Ühtlasi pooldab 79% elanikest Eesti riigikaitse

strateegiat, mis sätestab riigikaitset mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve

ühiskonna ühise ülesandena.

 Eesti inimeste suhtumist elukutselistesse sõjaväelastesse peetakse valdavalt kas heaks (70%) või

neutraalseks (26%). Võrreldes eelmise uuringuga on pisut tõusnud positiivsete hinnangute

osakaal ning langenud neutraalsete oma (vastavalt 3 ja 2 protsendipunkti võrra). Peamiseks

kaitseväelaste elukutsevalikut mõjutavaks teguriks peetakse huvi selle elukutse vastu (54%);

olulised mõjutegurid on elanike arvates ka võimalus teenida head palka (41%) ja saada

rahvusvahelisel tasemel koolitust (37%), samuti patriotism ja soov oma riiki kaitsta (39%).

Võrreldes varasemate uuringulainetega on tasapisi vähenenud majanduslike põhjuste osakaal –

võimalus saada head palka ja muu töö puudumine.

 Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamiseks ülesandeks päästetegevuses osalemist õnnetuste ja

katastroofide korral (54% mainib seda ühena kolmest olulisest ülesandest); sellele järgnevad

võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks (51%) ning kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine

elanikkonna hulgas (41%). Muukeelse elanikkonna seas domineerib tugevalt arvamus, et

Kaitseliidu ülesandeks on päästetegevuses osalemine õnnetuste ja katastroofide korral (68%),

eestlased nimetavad sellega pea võrdsel määral ka elanike kaitsetahte ja -valmiduse tõstmist (47-

48%).

 Eesti kuulumist NATO-sse pooldab 2014. aasta kevadel 79% elanikkonnast, sh 43% on kindlasti

selle poolt. 2011. aastal toimunud languse järel on toetus NATO liikmelisusele nüüd taas tõusule

pööranud. Viimase paari uuringulaine jooksul on ennekõike just muukeelsete elanike toetus

NATO-sse kuulumisele üles-alla kõikunud; praegu on vahe kahe keelegrupi toetuses NATO

liikmelisusele 50 protsendipunkti, mis on ligilähedane 2008. aasta ja 2011. aasta teise poole

tasemele.

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

7

 43% eestimaalastest arvab, et ähvardava ohu korral osutaks NATO otsest sõjalist abi ning 18%

elanikest leiab, et NATO piirduks ainult poliitilise ja diplomaatilise toetusega. 24% usub, et NATO

liikmeks olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida ja 11% arvates ei oleks NATO-lt mitte mingit abi

loota. Võrreldes möödunud korraga on nüüd veidi enam inimesi, kes usuvad, et NATO liikmeks

olek suudaks sõjalise konflikti ära hoida (5 protsendipunkti võrra). Eestlased ja need vastajad, kes

pooldavad kuulumist NATO-sse, panevad organisatsioonile märksa suuremaid lootuseid.

 60% elanikkonnast leiab, et Eesti kaitsejõudude üksused peaksid vastavalt oma võimalustele

osalema rahvusvahelistes operatsioonides erinevates maailma pingekolletes. Eesti kaitsejõudude

üldist osalemist missioonidel kipuvad eestlased suuremal määral toetama (64%; mitte-eestlastest

50%). Nagu varemgi, peetakse rahvusvahelistel operatsioonidel osalemist vajalikuks ennekõike

seetõttu, et see annab meie sõduritele vajaliku reaalse lahingukogemuse (seda nimetas ühe

põhjusena kolmest 55%) ning tagab võimalike ohtude puhul Eestile NATO abi (46%).

 Afganistani missioonil jätkamist toetab viimase kolme aasta jooksul keskmiselt 38%

elanikkonnast, võrreldes 2013. aasta kevadega on elanike toetus langenud 10 protsendipunkti

võrra. Viimases kolmes uuringulaines on küsitud ka osalemise kohta väljaõppemissioonil Malis –

seda toetab hinnanguliselt pool elanikkonnast (48%). Selle aasta uuringusse lisati uus küsimus

Kesk-Aafrika Vabariigis rahutagamisoperatsioonis osalemise kohta – seda toetab 35%

elanikkonnast. Üldine toetus missioonidel osalemisele, aga ka toetus Afganistani missioonil

jätkamisele ja Mali missioonil osalemisele on kõrgem eestlaste hulgas, Kesk-Aafrika Vabariigi

missiooni seevastu toetavad mitte-eestlased pisut rohkem.

 Afganistani missiooni kuvand on Eesti elanike silmis väga mitmetahuline. Inimestel on selgelt

positiivne hoiak Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelaste professionaalsuse suhtes, aga samas

tuntakse muret meie kaitseväelaste ohutuse pärast ega olda kindlad Afganistani missiooni

vajalikkuses ja tulemuslikkuses. Sõnaga „veteran“ seostuvad vaid vähestele vastajatele (10%)

Eesti kaitseväe missioonid Kosovos, Afganistanis ja Iraagis, eeskätt seostatakse selle sõnaga Teist

maailmasõda (65%).

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

8

UURINGU TAUST

Sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll viis 2014. aasta kevadel Kaitseministeeriumi tellimusel läbi

üleriigilise avaliku arvamuse küsitluse, mille eesmärgiks oli anda ülevaade elanike suhtumisest ja

hoiakutest järgmistel teemadel:

- hoiakud Eesti riigi suhtes;

- institutsioonide (sh kaitsestruktuuride) usaldusväärsus elanike seas;

- hinnangud seoses võimalike ohtude ning julgeolekuriskidega Eestis ning maailmas;

- elanike kaitsetahe ning prognoositav käitumine võimalike Eestit ähvardavate ohtude korral;

- hinnangud Eesti kaitsevõimekusele ja riigi arengutegevusele selles valdkonnas;

- suhtumine ajateenistusse ja teistesse kaitsestruktuuridesse;

- suhtumine NATO-sse ja sellega seonduvatesse arengutesse;

- hoiakud seoses rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonidega.

Käesolev aruanne tutvustab uuringu tausta, annab ülevaate uuringu peamistest tulemustest ja esitab

tulemuste kokkuvõtte. Aruande lisadena esitatakse elanikkonnaküsitluse eestikeelne ankeet ja

andmetabelid erinevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes.

Aruandes on tulemusi võrreldud perioodil 2000-2013 läbi viidud samalaadsete avaliku arvamuse

uuringute tulemustega. Võrdluse alusena kasutatud andmed pärinevad Tellijalt saadud

andmefailidest ja nimetatud aastate uuringuaruannetest, mis on vabalt kättesaadavad

Kaitseministeeriumi kodulehelt.

Uuringu metoodika

Ajavahemikul 05. märts kuni 22. märts 2014 viis uuringufirma SAAR POLL OÜ läbi üleriigilise avaliku

arvamuse küsitluse, kus suulise intervjuu vormis ja paberankeedi abil küsitleti 1203 inimest vanuses

15-74 eluaastat. Vastajate valikuks kasutati proportsionaalse juhuvalimi meetodit. Intervjuud viidi

läbi Saar Polli kogenud küsitlejate poolt ning need toimusid eesti ja vene keeles.

Saadud küsitlustulemi ja statistilise mudeli võrdlemisel ilmnenud erisuste vähendamiseks kaaluti

saadud tulemit alljärgnevate sotsiaal-demograafiliste tunnuste lõikes (Tabel 1). Sotsiaal-

demograafiliste tunnuste mudeli koostamisel (välja arvatud rahvus) on kasutatud rahvastikustatistika

andmeid seisuga 30.01.2014. Rahvuse tunnus on kaalutud 2012. aasta andmete põhjal, kuna uuemat

statistikat ei ole saadaval. Täpsema ülevaate vastajate profiilist annab Joonis 1, usalduspiire saab

näha Tabelist 2.

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

9

Tabel 1. Valimi iseloomustus sotsiaal-demograafiliste tunnuste alusel

Mudel (%)

Saadud

küsitlustulem (%)

Kaalutud

küsitlustulem (%)

SUGU

Mees 47,8 46,5 47,8

Naine 52,2 53,5 52,2

VANUS

15-19 6,4 6,3 6,4

20-29 18,9 17,5 18,9

30-39 18,2 18,2 18,2

40-49 17,7 15,5 17,7

50-59 18,1 19,1 18,1

60-74 20,7 23,3 20,7

RAHVUS *

Eestlane 68,8 66,8 68,8

Muu rahvus 31,2 33,2 31,2

ELUKOHT

Linn 68,7 69,0 68,7

Maa 31,3 31,0 31,3

REGIOON

Põhja-Eesti 43,1 42,7 43,1

Lääne-Eesti 11,2 11,9 11,2

Kesk-Eesti 9,5 9,5 9,5

Kirde-Eesti 11,7 11,6 11,7

Lõuna-Eesti 24,4 24,4 24,4

* Käesolevas aruandes ei ole tulemusi analüüsitud mitte rahvuse, vaid peamise suhtluskeele lõikes, et tagada võrreldavus

varasemate uuringutega. Kuigi eesti suhtluskeelega vastajatele viidates kasutatakse lühiduse huvides kohati ka terminit

„eestlased“ ja muukeelsete vastajate kohta „mitte-eestlased“, siis tuleb aruannet lugedes silmas pidada, et tegelikult on

läbivalt tegemist võrdlusega suhtluskeele alusel. Tulemustega rahvuse lõikes on võimalik tutvuda andmetabelite põhjal (Lisa

2).

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

10

Joonis 1. Vastajate profiil (%; N1=1203)

1 Siin ja edaspidi tähistab N vastajate hulka.

48

52

6

19

18

18

18

21

70

30

87

13

17

57

26

9

15

15

24

18

9

10

12

21

18

20

13

16

56

11

8

25

31

38

31

43

11

10

12

24

0 20 40 60 80 100

SUGU

Mees

Naine

VANUS

15-19 aastat

20-29 aastat

30-39 aastat

40-49 aastat

50-59 aastat

60-74 aastat

PEAMINE SUHTLUSKEEL

Eesti keel

Muu keel

KODAKONDSUS

Eesti kodanik

Ei ole Eesti kodanik

HARIDUS

Alg- või põhiharidus

Kesk- või keskeriharidus

Kõrgharidus

PÕHITEGEVUS

Juht, ettevõtja

Spetsialist

Kontoritöötaja, teenindaja

Reatöötaja (füüsiline töö)

Pensionär

Kodune, töötu

Õpilane, üliõpilane

NETOSISSETULEK ÜHE LIIKME KOHTA KUUS

Kuni 200 €

201-300 €

301-400 €

401-650 €

Üle 650 €

Raske öelda/ Keeldus

PEREKONNASEIS

Abielus, vabaabielus

Lahutatud, lahus elav

Lesk

Vallaline

ELUKOHT

Tallinn

Muu linn

Maapiirkond

REGIOON

Põhja-Eesti

Lääne-Eesti

Kesk-Eesti

Kirde-Eesti

Lõuna-Eesti

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

11

Käesoleva uuringu tulemused on laiendatavad Eesti elanikkonnale vanuses 15-74 aastat; sealjuures

jääb maksimaalse valimivea suurus 95-protsendilisel usaldusnivool 2,83% piiridesse (väiksemate

alagruppide vaatlemisel võib viga olla suurem). Tabel 2 annab täpsema ülevaate, millises sõltuvuses

on valimi suurus (st vastanute arv), valimist arvutatud osakaal (st vastuste %) ja võimalik statistiline

viga (ehk võimalik eksimine %-des).

Tabel 2. Valimivea piirid

Vastuste osakaal/ Valimi suurus

50% 48% või

52%

40% või

60%

35% või

65%

30% või

70%

25% või

75%

20% või

80%

15% või

85%

10% või

90%

5% või

95%

3% või

97%

2% või

98%

10 30,99 30,97 30,36 29,56 28,40 26,84 24,79 22,13 18,59 13,51 10,57 8,68

20 21,91 21,90 21,47 20,90 20,08 18,98 17,53 15,65 13,15 9,55 7,48 6,14

30 17,89 17,88 17,53 17,07 16,40 15,49 14,31 12,78 10,74 7,80 6,10 5,01

40 15,49 15,49 15,18 14,78 14,20 13,42 12,40 11,07 9,30 6,75 5,29 4,34

50 13,86 13,85 13,58 13,22 12,70 12,00 11,09 9,90 8,32 6,04 4,73 3,88

60 12,65 12,65 12,40 12,07 11,60 10,96 10,12 9,03 7,59 5,51 4,32 3,54

70 11,71 11,71 11,48 11,17 10,74 10,14 9,37 8,36 7,03 5,11 4,00 3,28

80 10,96 10,95 10,73 10,45 10,04 9,49 8,77 7,82 6,57 4,78 3,74 3,07

90 10,33 10,32 10,12 9,85 9,47 8,95 8,26 7,38 6,20 4,50 3,52 2,89

100 9,80 9,79 9,60 9,35 8,98 8,49 7,84 7,00 5,88 4,27 3,34 2,74

110 9,34 9,34 9,15 8,91 8,56 8,09 7,47 6,67 5,61 4,07 3,19 2,62

120 8,95 8,94 8,76 8,53 8,20 7,75 7,16 6,39 5,37 3,90 3,05 2,50

130 8,59 8,59 8,42 8,20 7,88 7,44 6,88 6,14 5,16 3,75 2,93 2,41

150 8,00 8,00 7,84 7,63 7,33 6,93 6,40 5,71 4,80 3,49 2,73 2,24

200 6,93 6,93 6,79 6,61 6,35 6,00 5,54 4,95 4,16 3,02 2,36 1,94

300 5,66 5,65 5,54 5,40 5,18 4,90 4,53 4,04 3,39 2,47 1,93 1,58

500 4,38 4,38 4,29 4,18 4,02 3,79 3,51 3,13 2,63 1,91 1,49 1,23

800 3,46 3,46 3,39 3,30 3,17 3,00 2,77 2,47 2,08 1,51 1,18 0,97

1000 3,10 3,10 3,03 2,95 2,84 2,68 2,48 2,21 1,86 1,35 1,06 0,87

1200 2,83 2,83 2,77 2,70 2,59 2,45 2,26 2,02 1,70 1,23 0,96 0,79

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

12

Sotsiaalpoliitiline taust

Küsitlusperiood oli sündmuste iseloomult väga mitmekesine ja jõuline. Tõenäoliselt viimaste aastate

kõige mõjusam. Kindlasti avaldus see ka vastajate arvamustes. Kuid väga raske on öelda, millises

suunas mõju avaldus, sest sündmused vaheldusid väga kiiresti ning on keerukas öelda, milline neist

sise- ja välispoliitilistest seikadest kujundas kõige selgemini respondentide arvamust kogu

küsitlusperioodi vältel, sest olulised sündmused arenesid väga kiiresti.

Sisepoliitiliselt kujunes tähtsaimaks sündmuseks valitsuse vahetus. Välispoliitiliselt aga Ukrainas

Maidani sündmuste jätkuna toimunud ootamatu pööre, Krimmi annekteerimine Vene Föderatsiooni

poolt. Eestis algas valitsuse vahetus planeeritud skeemi kohaselt. Senine peaminister Andrus Ansip

astus tagasi ning tema asemele pidi tulema Euroopa Komisjoni asepresident ja Reformierakonna

auliige Siim Kallas. Tema Eestisse tulekuga sündis avalikkuse jaoks kaks ootamatut sündmust: uue

valitsuse moodustamise käigus vana koalitsioonipartneri IRL-i hülgamine ning läbirääkimiste

alustamine Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga. Teiseks aga lahvatas kohemaid Siim Kallase väidetav

osalus nn miljardigarantiis (sisult Eesti Vabariigi jaoks väga ohtlik lepe) ajal, mil ta töötas Eesti Pangas.

Siim Kallas ei tulnud ajakirjandusliku survega toime ning mõne päeva pärast loobus uue valitsuse

kokkupanemisest. Viimase ülesande sai endale Reformierakonna uue põlvkonna noorpoliitik Taavi

Rõivas. Seegi valik oli avalikkusele allaneelamiseks mitte kõige kergem ülesanne. Reformierakonnast

tuli ka teade, et seni Euroopa Parlamenti kandideeriv Kaja Kallas, kes oli planeeritult oma erakonna

kandidaatide nimekirjas number ühe all, peab loovutama oma koha lahkunud peaministrile Andrus

Ansipile. Kõik need sündmused vallandasid väga terava kriitika IRL-i poolt, kes tegid mitmeid jõulisi

avaldusi, eelkõige kaitsepoliitika valdkonnas. Valitsuse vahetus aga tõenäoliselt ei mõjutanud eriti

palju inimeste hinnanguid kaitsepoliitikale.

Viimast võisid mõjustada aga sündmused Krimmis. Nagu öeldud, IRL esines mitme rahvusvahelise

initsiatiiviga tugevdamaks NATO kohalolekut Eestis. Seoses sündmuste eskaleerumisega Krimmis

avaldasid mitmed riigid soovi tõhustamaks Eesti kaitset sõjalennukite saatmisega Eestisse ja Leetu.

Aktiivse arutelu all oli Ämari lennuvälja pideva kasutuselevõtu teema, sest hetkel puudub Eestis

võimekus seda lennuvälja ööpäevaringseks mehitamiseks.

Sündmused Krimmis mõjustasid ka Eesti välispoliitilist elu ning selle järelkaja sai teatavaks ka kohati

kogu maailmas, kui selgus, et välisminister Urmas Paeti rahvusvahelist kõnet kuulati pealt ning selle

sisu avaldati Venemaa meedia poolt. Eesti elanikkonna suhtumist Euroopa Liitu võis mõjustada EL

juhtorganite väga leebe reaktsioon Krimmi sündmustele. Nii NATO kui ka EL-i esimesed sammud

jätsid mulje kui nõrkadest reaktsioonidest. Selles olukorras võis elanikkonnal tekkida põhjendatud

kartus, et NATO kaitse 5-s klausel tegelikkuses tõenäoliselt ei tööta efektiivselt, kui Krimmi

stsenaarium peaks puudutama Eestit. Sarnased pinged ei ole tänini maha võetud. Käesolev küsitluski

näitas, et ehkki uhkus selle üle, et Eesti kuulub NATOsse on viimaste aastate jooksul pidevalt

tõusnud, kuid samas viimase 1,5 aasta jooksul usaldus on järjest kahanenud. Euroopa Liidu suhtes on

aga viimased näitajad kasvanud. Küllap seetõttu, et just Euroopa riigid olid need (kuuludes

samaaegselt ka NATOsse), kes ulatasid oma abistava käe Eesti kaitsevõimekuse suurendamiseks.

Krimmi sündmused on tugevalt mõjustanud Eesti elanikkonna hinnanguid kaitsepoliitilistes

küsimustes. Veel kunagi varem (alates aastast 2000) ei ole olnud elanikkonna valmisolek relvastatud

vastupanu osutamiseks sedavõrd kõrge kui nüüd.

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

13

UURINGU PÕHITULEMUSED

1. Uhkus Eesti riigi Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumise üle

Sarnaselt eelmistele uuringutele paluti ka sel korral kõigil vastajail hinnata, kas ja kui sageli nad on

tundnud uhkust Eesti kuulumise üle Euroopa Liitu ja NATO-sse. Võrreldes 2013. aasta oktoobriga on

eestimaalaste uhkusetunne Euroopa Liitu ja NATO-sse kuulumise üle mõne protsendipunkti võrra

tõusnud: pidevalt või küllalt sageli on Euroopa Liitu kuulumise üle uhke olnud 30% ning NATO

liikmelisuse üle 31% elanikest (Joonis 2). Mitte kunagi ei ole oma sõnutsi Euroopa Liitu kuulumise üle

uhkust tundnud 22% ja NATO puhul 28% inimestest.

Joonis 2. Eesti riigi kuuluvuse üle uhkuse tundmine (%; N = kõik vastajad)

Suhtluskeele alusel ilmnevad suhtumises Euroopa Liidu ja NATO liikmelisusesse üsna olulised

erinevused. Kui Eesti Euroopa Liitu kuulumise osas on erinevused väiksemad (muukeelsete vastajate

seas esineb uhkustunnet 8 protsendipunkti võrra vähem), siis NATO liikmeks oleku üle tunnevad

eestikeelsed elanikud traditsiooniliselt märksa enam uhkust kui mitte-eestlased. Koguni 52%

muukeelsetest vastajatest ütleb, et nad ei ole mitte kunagi tundnud uhkust selle üle, et Eesti on

NATO liige (mittekodakondsete seas on sama näitaja lausa 62%). Eestikeelsetest vastajatest jagab

sama arvamust aga vaid 18%.

Meeste ja naiste hoiakud seoses Euroopa Liitu kuulumisega on sarnased (30% meestest ja 29%

naistest on liikmelisuse üle uhkust tundnud pidevalt või küllalt sageli); erinevused ei ole suured ka

suhtumises NATO liikmelisusesse (33% meestest ja 29% naistest on selle üle pidevalt või küllalt sageli

5

8

4

4

4

6

3

7

7

6

6

6

9

3

24

20

19

15

15

26

21

23

18

19

16

18

28

12

3

4

4

5

4

3

2

4

7

7

8

6

4

4

46

43

47

48

48

48

42

37

38

36

36

36

41

29

22

25

25

27

29

17

32

28

30

33

34

34

18

52

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

SUHTLUSKEEL Eesti Muu

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

SUHTLUSKEEL Eesti Muu

Pidevalt Küllalt sageli Ei oska öelda Mõnikord Mitte kunagi

Tundnud uhkust, et Eesti

kuulub Euroopa Liitu

Tundnud uhkust, et Eesti

on NATO liige

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

14

uhkust tundnud). Euroliitu kuulumise üle tunnevad pisut enam uhkust kõrgharitud, mõlemasse

organisatsiooni kuulumise üle aga ka nooremad inimesed. Uhkusetunne nii Euroopa Liitu kui NATO-

sse kuulumise üle on kõrgeim Põhja-Eestis (vastavalt 34% ja 35% on pidevalt või küllalt sageli

kuulumise üle uhked olnud). Uhkusetunne Euroopa Liitu kuulumise üle on madalaim Kesk-Eestis (22%

on pidevalt või küllalt sageli kuulumise üle uhked olnud) ning NATO-sse kuulumise üle Kirde-Eestis

(45% ei ole mitte kunagi kuulumise üle uhked olnud).

2. Institutsioonide usaldusväärsus

Teine peatükk käsitleb elanike usaldust riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonide vastu. Esmalt

antakse üldpilt kõigi uuringusse hõlmatud institutsioonide usaldusväärsusest ning seejärel

vaadeldakse kaitseväe ja Kaitseliidu usaldusnäitajate muutumist viimase kümnekonna aasta jooksul.

2.1. Üldine taust

Vastajad hindasid institutsioonide usaldusväärsust nelja kategooriaga skaalal: täielikult usaldan,

pigem usaldan, pigem ei usalda, üldse ei usalda. Kümnest uuringusse lülitatud institutsioonist

usaldatakse kõige enam Päästeteenistust – seda usaldab 94% Eesti 15-74-aastasest elanikkonnast

(Joonis 3).

Joonis 3. Institutsioonide usaldusväärsus (%; N = kõik vastajad)

Saldo

89

67

65

52

31

33

31

4

2

-12

Päästeteenistus 94

Kaitsevägi 83

Politsei 83

Kaitseliit 73

President 65

NATO 64

Euroopa Liit 64

Riigikogu 51

Valitsus 50

Peaminister 41

-5

-16

-17

-22

-34

-31

-33

-47

-48

-54

-80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 100

Täielikult/pigem usaldab

Üldse/pigem ei usalda

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

15

Institutsioonide usaldamise pingereas on kaitsevägi ja politsei Päästeteenistuse järel teisel kohal

(mõlemad 83%), järgnevad Kaitseliit (73%), president (65%), NATO ja Euroopa Liit (mõlemad 64%).

Kõige vähem usaldavad inimesed aga peaministrit, valitsust ja Riigikogu (vastavalt 41%, 50% ja 51%).

Samas on viimase kolme riigiinstitutsiooni usaldatavus eelmise aasta sügisega võrreldes veidi

tõusnud.

Eestikeelse elanikkonna usaldus kõikide institutsioonide vastu on suurem kui mitte-eestlastel

(Joonis 4). Suurimad erinevused ilmnevad presidendi (eestikeelsetest elanikest usaldab täielikult või

pigem 80%, muukeelsetest 30%), NATO (77% vs 36%), Kaitseliidu (85% vs 46%), peaministri (51% vs

20%) ning kaitseväe (92% vs 62%) puhul.

Joonis 4. Institutsioonide usaldusväärsus eesti- ja muukeelsete elanike silmis (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

Joonis 5 kajastab institutsioonide usaldussaldosid ehk seda, milline on olnud usaldajate ja

mitteusaldajate osakaalu vahe viimase nelja aasta jooksul. Võrreldes 2013. aasta oktoobriga on

paranenud siseriiklike poliitiliste institutsioonide usaldussaldod: presidendil 4, nii peaministril,

valitsusel kui ka Riigikogul aga koguni 10 saldopunkti võrra. Samuti on tõusnud usaldus Euroopa Liidu

vastu (4 saldopunkti võrra). Ülejäänu viie institutsiooni usaldussaldod on poole aasta taguse

olukorraga võrreldes pisut langenud: NATO 5, Kaitseliit 3, Päästeteenistus 3, kaitsevägi 2, politsei 1

saldopunkti võrra.

Pikemaajalises võrdluses on viimaste aastate jooksul palju muutunud usaldus Euroopa Liidu vastu:

olles vahepeal pikalt languses olnud, näitab see nüüd majanduskriisist väljumise taustal taas

järjepidevat tõusutrendi. Samuti on vahepealse usalduskriisi järel positiivse suuna võtnud

peaministri, valitsuse ja parlamendi usaldusväärsus. Kõige stabiilsemana on viimaste aastate jooksul

püsinud usaldus Päästeteenistuse vastu.

96

92

86

85

80

77

68

57

56

51

89

62

75

46

30

36

55

38

35

20

0 20 40 60 80 100

Päästeteenistus

Kaitsevägi

Politsei

Kaitseliit

President

NATO

Euroopa Liit

Riigikogu

Valitsus

Peaminister

Eestlased

Mitte-eestlased

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

16

Joonis 5. Institutsioonide usaldussaldod 2011-2014 (usaldajate ja mitteusaldajate saldo; N = kõik vastajad)

* 2011/10 uuringulaines küsiti esmakordselt Päästeteenistuse kohta (varasemates uuringutes Päästeamet). * Uuringulaines 2011/08 küsiti Politsei- ja Piirivalveameti kohta.

89

67

65

52

33

31

31

4

2

-12

92

69

66

55

38

27

27

-6

-8

-22

89

66

55

54

38

21

20

-11

-15

-31

86

53

55

38

24

22

8

-23

-22

-36

87

61

55

44

28

25

11

-22

-16

-33

86

56

57

44

26

32

8

-6

5

-8

73

55

40

38

24

15

17

9

71

56

43

45

36

4

10

8

67

51

40

47

54

3

13

2

68

66

45

35

31

52

-19

-15

-18

69

64

51

37

41

50

7

1

-10

-40 -20 0 20 40 60 80 100

Päästeteenistus

Kaitsevägi

Politsei

Kaitseliit

NATO

President

Euroopa Liit

Riigikogu

Valitsus

Peaminister

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

2011/08

2010/09

2010/01

2009/05

2009/01

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

17

2.2. Kaitsestruktuurid

Kaitseväge, mis on Päästeteenistuse järel usaldusväärsuse pingereas 2. kohal, usaldas 2014. aasta

märtsis 83% Eesti elanikest (Joonis 6). Nagu eelnevatelgi aastatel, püsib eestikeelse elanikkonna seas

usaldusmäär märksa kõrgemal kui muukeelsete hulgas – kaitseväge usaldab täielikult või pigem

usaldab 92% eestlastest ja 62% mitte-eestlastest.

Kui 2011. aasta sügisest kuni 2012. aasta sügiseni võis täheldada mõningat kaitseväe usaldusväärsuse

langust, siis viimase kolme uuringulaine jooksul on usaldajate osakaal püsinud stabiilselt kõrgemal

tasemel. Kui eestikeelse elanikkonna seas on kaitseväe usaldusväärsus olnud üldise trendiga

samalaadne, siis muukeelse elanikkonna seas on olnud rohkem kõikumisi. Kuivõrd enamike

riigiinstitutsioonide usaldatavus kõigub nimetatud ajavahemikul sarnasel moel, siis võib tegemist olla

üldise meelestatuse ja optimismitaseme muutumisega Eesti elanikkonnas laiemast poliitilisest ja

sotsiaalmajanduslikust kontekstist tulenevalt.

Vaadeldes kogu möödunud kümnendit, on eestlaste usaldus kaitseväe vastu olnud küllaltki stabiilsel

tõusulainel, tõustes 2000. aasta algusest peaaegu 40 protsendipunkti võrra ja püsides alates 2009.

aastast 90% ligidal. Muukeelsete elanike seas valitses 2006. aasta lõpuni samuti tõusev trend, aga

pärast seda on usaldusmäär olnud hüplik. Viimane suurem usalduse langus ilmnes mitte-eestlaste

seas 2011. aasta oktoobris ja usaldusmäär püsis võrdlemisi madalana järgmise kahe uuringulaine

vältel. Samasuunaline muutus, kuigi märksa väiksemas mahus, toimus samal ajal ka eestlaste seas.

2013. aasta oktoobris oli muukeelsete elanike usaldusmäär tõusnud, kuid tänavu jälle langenud 2013.

aasta kevade tasemele.

Joonis 6. Kaitseväe usaldusväärsus 2000-2014; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

58

64 59

68

74 71 73 73

67

75 75 79

74 76 74

80 78 84

79 81 76

81 81 80 83 83

76 79

75

82 84 83

53 58 56

67

73

64

74

84 79 81 79

74

82 84 80

85 84 81

85 84 87 89 88 87

91 90 90 91 92 88

91 86

90 90 92

39 35

40 40 45

49 54

49 52 53

61

52

60 55 56

50

58 60

68 65

75

60 66

48

59 62

58 62 62

49 53

48

60

67 62

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0

5 /2

0 0

0

1 0

/2 0

0 0

0

2 /2

0 0

1

0 6

/2 0

0 1

1

0 /2

0 0

1

0 3

/2 0

0 2

0

6 /2

0 0

2

1 0

/2 0

0 2

0

2 /2

0 0

3

0 6

/2 0

0 3

1

0 /2

0 0

3

0 2

/2 0

0 4

0

6 /2

0 0

4

1 0

/2 0

0 4

0

3 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 5

1

1 /2

0 0

5

0 5

/2 0

0 6

0

9 /2

0 0

6

1 2

/2 0

0 6

0

6 /2

0 0

7

0 1

/2 0

0 8

0

8 /2

0 0

8

0 1

/2 0

0 9

0

5 /2

0 0

9

0 1

/2 0

1 0

0

9 /2

0 1

0

0 8

/2 0

1 1

1

0 /2

0 1

1

0 3

/2 0

1 2

1

0 /2

0 1

2

0 3

/2 0

1 3

1

0 /2

0 1

3

0 3

/2 0

1 4

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

18

Sarnaselt varasematele aastatele on Kaitseliidu usaldusmäär kaitseväe omast madalam – Kaitseliitu

usaldas 2014. aasta märtsis 73% Eesti elanikest (Joonis 7). Viimase paari aasta jooksul on Kaitseliitu

usaldavate elanike osakaal jäänud 64-75% piiresse, seejuures on sarnaselt kaitseväele ja ka enamikele

teistele riigiinstitutsioonidele Kaitseliidu usaldusväärsus nüüd mõningase tagasilöögi järel taas

kõrgena püsinud.

Siingi on usaldusväärsusele antud hinnangud eestlaste seas järjekindlalt kõrgemad kui muukeelsel

elanikkonnal: käesolevas uuringus usaldab Kaitseliitu 85% eestlastest, muukeelse elanikkonna seas on

sama näitaja 46%. Võrreldes eelmise uuringulaine tulemustega on Kaitseliidu usaldusmäär

eestikeelsete vastajate seas jäänud samaks ning muukeelsete vastajate hulgas langenud 5

protsendipunkti võrra.

Pikemas perspektiivis on eestlaste usaldus Kaitseliidu vastu küllaltki stabiilselt tõusnud, kümnekonna

aasta jooksul kokku rohkem kui 40 protsendipunkti võrra. Mitte-eestlaste usaldusnäitajad on

üldjoontes samuti paranenud (tõustes 20% juurest 40-50% ligi), aga see aegrida sisaldab märksa

enam kõikumisi.

Joonis 7. Kaitseliidu usaldusväärsus 2000-2014; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (täielikult ja pigem usaldajate %; N = kõik vastajad)

3. Julgeolek ning ohud

Kolmas peatükk annab ülevaate julgeolekut käsitlevatest küsimustest: milliseks prognoositakse

eeloleval aastakümnel olukorda maailmas ja Eestis, milliseid ohtusid peavad elanikud lähemate

aastate jooksul Eestis tõenäoliseks ning mis aitaks tagada Eesti riigi julgeolekut.

39

45 42

48 53

57 58 58 56 59

56 54 58 59 57

68 65 66

62 65 64

68 64

68 71

68 67 69 64

74 75 73

39 41 39

48

54 50

55

64 64 66 64 65 68 67 66 67 67 66

77 74 74

77 79 77 79 75

80 82 82 79

84

76

85 85 85

20 23 22 22

25 27 30

23

40 40 45

36 38

32 31 34

41 38

47 42

46

33 33 34

43 42 42 43 37 38

35 36

48 51

46

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0

5 /2

0 0

0

1 0

/2 0

0 0

0

2 /2

0 0

1

0 6

/2 0

0 1

1

0 /2

0 0

1

0 3

/2 0

0 2

0

6 /2

0 0

2

1 0

/2 0

0 2

0

2 /2

0 0

3

0 6

/2 0

0 3

1

0 /2

0 0

3

0 2

/2 0

0 4

0

6 /2

0 0

4

1 0

/2 0

0 4

0

3 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 5

1

1 /2

0 0

5

0 5

/2 0

0 6

0

9 /2

0 0

6

1 2

/2 0

0 6

0

6 /2

0 0

7

0 1

/2 0

0 8

0

8 /2

0 0

8

0 1

/2 0

0 9

0

5 /2

0 0

9

0 1

/2 0

1 0

0

9 /2

0 1

0

0 8

/2 0

1 1

1

0 /2

0 1

1

0 3

/2 0

1 2

1

0 /2

0 1

2

0 3

/2 0

1 3

1

0 /2

0 1

3

0 3

/2 0

1 4

KÕIK Eestlased Mitte-eestlased

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

19

3.1. Julgeolek maailmas ning Eestis

2014. aasta kevadel oli 62% Eesti 15-74-aastasest elanikkonnast arvamusel, et eeloleval

aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus (Joonis 8).

10% usub, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks ja 26% arvab, et olukord püsib

muutumatuna. Eesti olukorda tajuvad vastajad mõnevõrra positiivsemana kui situatsiooni

maailmas: 1/5 arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates

tingimustes, 2/5 hinnangul olukord ei muutu ja 1/3 elanikkonnast kardab, et tingimused muutuvad

ebaturvalisemaks. Võrreldes eeloleva aasta sügisel toimunud küsitlusega on suurem osakaal nii neid,

kes pelgavad suuremat sõjaliste konfliktide ohtu maailmas (12 protsendipunkti võrra) kui ka neid, kes

kardavad ebaturvalisemat olukorda Eestis (6 protsendipunkti võrra).

Joonis 8. Olukord maailmas ja Eestis eeloleval aastakümnel*, 2011-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

* Maailma ja Eesti olukorra kohta küsiti erinevas sõnastuses:

- Kuidas Te arvate, kas eeloleval aastakümnel muutub maailm turvalisemaks ja sõjaliste konfliktide oht väheneb või vastupidi, suureneb ebastabiilsus ja maailmas kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus?

- Mis Te arvate, milliseks kujuneb olukord Eestis? Kas Eesti elanikud elavad kümne aasta pärast praegusest turvalisemates või ebaturvalisemates [enne 2011/10: konfliktiohtlikumates] tingimustes?

Kohalikku olukorda hinnates prognoosib praegusest turvalisemaid tingimusi Eestile 21% eesti- ja 18%

muukeelsetest vastajatest, ebaturvalisemaid tingimusi aga vastavalt 36 ja 28 protsenti. Maailma

olukorda hinnates on eestikeelsed vastajad muukeelsetest veidi pessimistlikumalt meelestatud: 2/3

(67%) eestikeelsest elanikkonnast usub, et maailmas suureneb sõjaliste konfliktide oht, samas kui

muukeelsete elanike seas on vastav näitaja 49%.

10

15

15

12

13

14

20

23

27

22

23

24

26

32

35

29

26

30

40

44

42

41

38

35

62

50

46

56

57

49

34

28

28

30

34

29

3

3

3

4

3

8

6

5

4

7

5

13

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Olukord maailmas 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03 2011/10

Olukord Eestis 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03 2011/10

Olukord muutub turvalisemaks

Olukord ei muutu

Suureneb sõjaliste konfliktide oht/ ebaturvalisem olukord

Ei oska öelda

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

20

Maailma olukorra turvalisusele antud hinnangute pikemaajalisest võrdlusest ilmneb, et suuremat

sõjaliste konfliktide ohtu kajastav näitaja on olnud kogu eelneva kümnendi vältel hüplik, kõikudes 25-

65 protsendi vahel (Joonis 9). Käesoleva uuringu tulemus, mille põhjal 62% elanikest prognoosib

eelolevaks aastakümneks sõjaliste konfliktide ohu suurenemist maailmas, näitab, et Eesti elanike

turvatunne on madalam kui möödunud aastatel. See võib olla tingitud asjaolust, et küsitlusperioodi

jooksul olid teravalt meedia tähelepanu keskmesse tõusnud Ukraina kriis ja Krimmi sündmused.

Joonis 9. Olukord maailmas eeloleval aastakümnel; 2000-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

3.2. Ohud Eestile

Saamaks ülevaadet, millised on elanike arvates kõige tõenäolisemad ohud Eesti riigile, paluti vastajail

hinnata 12 erineva võimaliku ohu esinemise tõenäosust lähemate aastate jooksul. Suurema osa

ohtude puhul leidus ohte ebatõenäoliseks pidavaid inimesi rohkem kui neid, kelle arvates võivad

need Eestit lähiaastail ähvardada (Joonis 10). Siiski on kolm aspekti, mille puhul enam kui pooled

vastanuist pidasid seda Eestis lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks ohuks: 75%

elanike arvates võib toimuda organiseeritud rünnak Eesti riiklike infosüsteemide vastu (nn

küberrünnak), 64% hinnangul võib mõni välisriik sekkuda Eesti poliitika või majanduse

mõjutamiseks oma huvides ning54% arvates võib riiki tabada ulatuslik merereostus.

Teiste võimalike ohtude esinemistõenäosust peetakse väiksemaks: massilised tänavarahutused on

väga või küllaltki tõenäolised 34%, rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad kokkupõrked

elanikkonna rühmade vahel 33%, Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine 31%, rünnak Eesti kodanike

vastu välisriigis 30%, ulatuslik sõjaline rünnak mõne välisriigi poolt 27%, piiratud sõjaline rünnak

mõne strateegilise objekti vastu 25%, terroriakt 24%, Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali

plahvatus 23%, tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas 21% elanike arvates.

25

23 12 14 15 13

17 17 18 13

20

12 13 15 12 12 14 12

15 11

7 11

14 18

15 9

14 13 12 15 15

10

40

25

53

43 41 47

50

41 34

43 40

51 49 47 44

50 56

43 48 48

65

56

45 44 44

63

49

57 56

46 50

62

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

Maailm muutub turvalisemaks Suureneb sõjaliste konfliktide oht

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

21

Joonis 10. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul, 2012-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

24 15 17 19 18

19 15

12 17

15

10 11 10 10 10

5 6 6 7 10

4 5 5 8 7

8 7 8 10 11

6 9 8 8 8

5 1 1 1 2

2 1 1 1 1

4 4 3 3 5

2 4 5 4 4

3 3 2 2 3

51 50

52 52

46

45 39

41 43

41

44 49

43 47 50

29 24

31 31

37

28 25 24

26 29

23 24 24

30 29

24 32

31 31 33

22 9

10 11 11

23 12 12 12 12

20 19 21 22 23

20 23 24

24 27

18 22 22 21

28

2 3

4 4

3

2 4

3 4

4

2 2

1 3

2

1 2

1 2

2

1 2 2

2 2

3 3 3

5 3

3 4

3 4 3

2 2 2 3 3

4 4 4 5 4

2 2 2

3 1

2 3 4

4 3

3 4 4 5

5

19 25

22 20

25

29 33

36 29

32

38 33

39 33 33

52 53

50 47

43

50 47 50

47 48

51 52 50

44 44

47 42

45 43 44

51 54 57 54 53

52 55 54 52 53

60 56 59

58 56

58 51

53 54 54

56 51 55 54

50

4 7 5 6 7

5 8 8 8 9

7 6 7 7 6

13 17 13 12

9

16 20 19 16 14

16 14 16

11 13

19 13 13 14 11

20 33 31 31 31

19 28 29 30 30

15 18 15 14 15

17 18 14 14 12

20 20 18 18 14

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks

Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike

infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms)

Ulatuslik merereostus

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või

majanduse mõjutamiseks oma huvides

Massilised tänavarahutused

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

Terroriakt

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

Eestit läbiva naftarongi või

kütuseterminali plahvatus

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas

aatomielektrijaamas

Piiratud sõjaline rünnak mõne

strateegilise objekti vastu

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne

välisriigi poolt

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

22

Suurim muutus elanike hinnangutes võrreldes eelmise uuringulainega puudutab sõjalisi- ja

küberrünnakuid. Poole aastaga on rohkem kui kahekordistunud nende inimeste osakaal, kes peavad

tõenäoliseks ulatuslikku sõjalist rünnakut mõne välisriigi poolt (27%; 2013. aasta oktoobris 11%). 11

protsendipunkti võrra on kasvanud ka piiratud sõjalist rünnakut tõenäoliseks pidavate inimeste hulk

(25%; 2013. aasta oktoobris 13%) ning 10 protsendipunkti võrra rohkem on ka neid inimesi, kelle

meelest võib Eestit tabada küberrünnak (75%; 2013. aasta oktoobris 65%). 9 protsendipunkti võrra

enam vastajaid kardab välisriigi sekkumist Eesti poliitikasse või majandusse (64%; 2013. aasta

oktoobris 55%). Samal ajal on eelmise aasta sügisega võrreldes vähenenud elanike hirm Eesti

kodanike vastu suunatud rünnaku ees välisriigis (30%; 2013. aasta oktoobris 41%). Muudatused

suhtumises teiste ohtude esinemise tõenäosusesse jäävad mõne protsendipunkti piiresse.

Joonis 11. Erinevate Eestit ähvardavate ohtude tõenäosus lähemate aastate jooksul; eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

29

11

18

22

9

10

4

6

3

7

5

15

6

5

6

2

2

1

4

5

2

2

2

54

43

50

32

47

38

30

28

29

28

22

26

23

28

27

11

28

10

22

16

23

14

21

12

1

3

2

1

1

3

2

0

1

1

2

4

3

4

2

1

4

5

2

1

2

4

3

5

13

35

26

37

36

41

50

56

49

54

53

44

48

45

52

50

51

55

58

62

58

59

55

57

2

9

4

8

6

8

14

10

18

10

18

11

19

18

13

36

15

29

14

16

15

20

18

25

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Eesti Muu

Väga tõenäoliseks Küllaltki tõenäoliseks Ei oska öelda Mitte eriti tõenäoliseks Täiesti ebatõenäoliseks

Organiseeritud rünnakud Eesti riiklike

infosüsteemide vastu (nn küberrünnakud jms)

Ulatuslik merereostus

Välisriigi sekkumine Eesti poliitika või

majanduse mõjutamiseks oma huvides

Massilised tänavarahutused

Rünnak Eesti kodanike vastu välisriigis

Terroriakt

Rahvuslikel või usulistel motiividel toimuvad

kokkupõrked elanikkonna rühmade vahel

Eesti riigi majanduslik kokkuvarisemine

Eestit läbiva naftarongi või

kütuseterminali plahvatus

Tuumakatastroof Eesti lähistel asuvas

aatomielektrijaamas

Piiratud sõjaline rünnak mõne

strateegilise objekti vastu

Ulatuslik sõjaline rünnak mõne

välisriigi poolt

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

23

Tulemusi vastajate peamise suhtluskeele alusel vaadeldes ilmnevad suurimad erinevused selles,

kuidas tajutakse nn küberrünnakute ja sõjaliste rünnakute ning riigi majandusliku kokkuvarisemise

ohtu (Joonis 11). Küberrünnakute ohtu peavad eestikeelsed vastajad märksa tõenäolisemaks kui

muukeelsed (vastavalt 84% ja 54%), sama kehtib ka ulatuslike sõjaliste rünnakute (vastavalt 33% ja

13%) ja piiratud sõjaliste rünnakute mõne strateegilise objekti vastu (vastavalt 30% ja 11%) kohta.

Lisaks peavad eestikeelsed elanikud mitte-eestlastest veidi sagedamini tõenäoliseks välisriigi

sekkumist Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides (68% vs 54%), tuumakatastroofi

Eesti lähistel asuvas aatomielektrijaamas (24% vs 14%), Eestit läbiva naftarongi või kütuseterminali

plahvatust (25% vs 16%) või ulatuslikku merereostust (56% vs 48%). Samal ajal peab eestlastega

võrreldes oluliselt suurem osa muukeelsetest vastajatest tõenäoliseks Eesti riigi majanduslikku

kokkuvarisemist (41%; eestikeelsetest 27%). Ülejäänud ohtude tõenäosuse hindamisel jäävad

erinevused mõne protsendi piiresse.

3.3. Julgeoleku tagatised

Järgmiseks paluti vastajail nimetada kuni kolm olulisemat tegurit, mis tagavad nende arvates Eesti

riigile suurima julgeoleku. Nagu ka varasemates uuringulainetes, peavad Eesti elanikud riigi

peamiseks julgeolekutagatiseks NATO-sse kuulumist – seda nimetab ühe olulise tegurina enam kui

2/3 vastajaist (67%) (Joonis 12). Olulisuselt teisel kohal on vastajate hinnangul Eesti iseseisva

kaitsevõime arendamine, mida mainib ühena peamistest julgeolekutagatistest 45% eestimaalastest.

Sellele järgnevad Euroopa Liitu kuulumine (30%), koostöö ja head suhted Venemaaga (28%), koostöö

ja head suhted Ameerika Ühendriikidega (23%), Balti riikide kaitsealane koostöö (23%), kuulumine

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (18%) ja ÜRO-sse (15%), kaitsealane koostöö

Põhjamaadega (15%) ning viimaks osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel (11%).

Siingi lähevad eesti- ja muukeelsete elanike arvamused selgelt lahku. Eestikeelsete vastajate jaoks

on NATO-sse kuulumine selgelt olulisim tegur (78% mainib seda ühena kolmest olulisest julgeoleku

tagatisest; muukeelsetest elanikest vaid 41%), muukeelsed elanikud aga näevad peamise

julgeolekugarantiina koostööd ja häid suhteid Venemaaga (53%; eestikeelsetest 18%). Olulisuselt

teiseks julgeolekut tagavaks teguriks peavad eestikeelsed elanikud Eesti iseseisva kaitsevõime

arendamist (47%; muukeelsetest 41%); mitte-eestlaste puhul jaguneb teine koht NATO-sse

kuulumise ja Eesti iseseisva kaitsevõime arendamise vahel. Võrreldes eestlastega peavad muukeelsed

elanikud sagedamini julgeoleku tagamisel oluliseks Eesti kuulumist Euroopa Liitu (37% vs 27%), aga

ka kuulumist Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (25% vs 15%) ja ÜRO-sse (20% vs 13%).

Eestlased seevastu tähtsustavad muukeelsetest enam koostööd ja häid suhteid Ameerika

Ühendriikidega (27% vs 16%) ja kaitsealast koostööd Balti riikidega (25% vs 17%). Muukeelsete

elanikega võrreldes pisut enam peavad eestlased oluliseks ka rahvusvahelistel sõjalistel

operatsioonidel osalemist (13% vs 7%). Kaitsealast koostööd Põhjamaadega tähtsustavad eesti- ja

muukeelsed elanikud ühtemoodi (mõlemad 15%).

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

24

Joonis 12. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Jooniselt 13 ilmneb, et viies viimases uuringus on peetud varasemast enam oluliseks Eesti iseseisva

kaitsevõime arendamist ning üsna stabiilselt on kasvanud ka koostöö ja heade suhete Ameerika

Ühendriikidega osakaal. Võrreldes 2013. aasta sügisel läbi viidud uuringuga on käesoleval aastal

mitmed näitajad langenud: koostöö ja head suhted Venemaaga, Balti riikide kaitsealane koostöö,

kuulumine ÜRO-sse (kõik 4 protsendipunkti võrra). Kaitsealast koostööd Põhjamaadega peab

oluliseks aga koguni 9 protsendipunkti võrra vähem inimesi kui pool aastat tagasi, seda eeskätt

eestlaste suhtumise muutumise tõttu (2013. aasta oktoobris nimetas ühena olulistest

julgeolekutagatistest 27%, nüüd 15% eestlastest).

67

45

30

28

23

23

18

15

15

11

1

78

47

27

18

27

25

15

13

15

13

0

2

41

41

37

53

16

17

25

20

15

7

2

0 15 30 45 60 75 90

Kuulumine NATO-sse

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

Kuulumine Euroopa Liitu

Koostöö ja head suhted Venemaaga

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega

Balti riikide kaitsealane koostöö

Kuulumine OSCE-sse

Kuulumine ÜRO-sse

Kaitsealane koostöö Põhjamaadega

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Midagi muud

Ei oska öelda

KÕIK

Eestlased

Mitte-eestlased

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

25

Joonis 13. Eesti julgeoleku tagatised (kuni 3 olulisemat); 2011-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

* Enne 2012/03 oli sõnastus: „Koostöö ja heanaaberlikud suhted Venemaaga“.

** Enne 2012/03 oli sõnastus: „Head suhted Ameerika Ühendriikidega“.

67

45

30

28

23

23

18

15

15

11

1

67

41

27

32

20

27

19

19

24

13

0

68

40

26

33

15

27

21

17

26

15

0,2

63

39

26

35

19

26

18

16

22

12

1

64

41

28

33

17

26

22

17

23

12

0,6

65

30

31

30

16

24

21

16

23

12

0,3

0 15 30 45 60 75

Kuulumine NATO-sse

Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine

Kuulumine Euroopa Liitu

Koostöö ja head suhted Venemaaga*

Koostöö ja head suhted Ameerika Ühendriikidega**

Balti riikide kaitsealane koostöö

Kuulumine OSCE-sse

Kuulumine ÜRO-sse

Kaitsealane koostöö Põhjamaadega

Osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

Midagi muud

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

26

4. Eesti elanikkonna kaitsetahe

Neljas peatükk käsitleb Eesti elanikkonna kaitsetahet: esmalt kajastatakse suhtumist aktiivsesse

kaitsetegevusse nii riigi kui indiviidi tasandil, seejärel soovi kallaletungi korral Eestist lahkuda ning

viimaks elanike informeeritust sellest, kuidas võimaliku kallaletungi korral Eestit kaitsta.

4.1. Suhtumine aktiivsesse kaitsetegevusse

Elanike suhtumist aktiivsesse kaitsetegevusse kaardistati sarnaselt varasemale läbi kahe erineva

küsimuse: “Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast,

osutama relvastatud vastupanu?“ ja „Kui Eestile tungitaks kallale, kas oleksite valmis oma võimete ja

oskuste kohaselt osalema kaitsetegevuses?”. Neist esimene mõõdab hoiakuid Eesti relvastatud

kaitsevajaduse suhtes ja teine elanike endi valmisolekut kaitsetegevusse panustada.

Relvastatud vastupanu osutamist peab võõrriigi rünnaku korral kindlasti vajalikuks 39% ja

tõenäoliselt vajalikuks 43% elanikest (Joonis 14). Seega kokku soosib sõjalise vastupanu osutamist

82%, mittevajalikuks peab seda aga 15% Eesti elanikkonnast. Eestikeelsed vastajad peavad

relvastatud vastupanu endiselt enam vajalikuks kui mitte-eestlased (kindlasti vajalik 43% eesti- ja

30% muukeelsete elanike arvates). Lisaks peavad relvastatud vastupanu osutamist keskmisest

sagedamini kindlasti vajalikuks meessoost (47%, naistest 32%), 400 eurot ületava sissetulekuga

(47%), pealinnas elavad (48%), kõige nooremad (49% vanusegrupist 15-19 aastat) vastajad,

ootuspäraselt ka need inimesed, kellel ei ole alla 18-aastaseid lapsi (41%).

Joonis 14. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik (%; N = kõik vastajad)

Kogu neljateistkümneaastast uuringuperioodi vaadeldes võib täheldada, et relvastatud vastupanu

soosivate elanike osakaal on pikkamööda, ent järjekindlalt tõusnud (Joonis 15). Käesoleva aasta

uuringutulemused näitavad relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks pidavate inimeste kõrgeimat

osakaalu.

39

43

30

43

39

52

3

2

4

11

12

10

4

4

4

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

27

Joonis 15. Relvastatud vastupanu osutamise vajadus, kui Eestit ründaks mõni riik; 2000-2014 võrdlus* (%; N = kõik vastajad)

* Alates 2011/10 uuringulainest on kasutusel täiendatud küsimuse sõnastus, kuhu on lisatud „sõltumata ründajast“: Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?

Joonis 16. Rünnaku korral relvastatud vastupanu osutamise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2014* (kindlasti ja tõenäoliselt relvastatud vastupanu vajalikuks pidajate %; N = kõik vastajad)

* Alates 2011/10 uuringulainest on kasutusel täiendatud küsimuse sõnastus, kuhu on lisatud „sõltumata ründajast“: Kui Eestit peaks ründama mõni riik, kas me peaksime igal juhul, sõltumata ründajast, osutama relvastatud vastupanu?

68

56 59

66 61

64 65 59

69 69 64 64

71 68

64 66 67 66 69 69

78 77 73 71

78 77 77 74 74 73 78

73 79 79

82

19

26 29

22 24 23 23 23 25 24 30 31

23 24 24 25 24 24 20

24

16 12

17 19

15 14 17 18 19 17 17

22 17 17 15

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0

5 /2

0 0

0

1 0

/2 0

0 0

0

2 /2

0 0

1

0 6

/2 0

0 1

1

0 /2

0 0

1

0 3

/2 0

0 2

0

6 /2

0 0

2

1 0

/2 0

0 2

0

2 /2

0 0

3

0 6

/2 0

0 3

1

0 /2

0 0

3

0 2

/2 0

0 4

0

6 /2

0 0

4

1 0

/2 0

0 4

0

3 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 5

1

1 /2

0 0

5

0 5

/2 0

0 6

0

9 /2

0 0

6

1 2

/2 0

0 6

0

6 /2

0 0

7

0 1

/2 0

0 8

0

8 /2

0 0

8

0 1

/2 0

0 9

0

5 /2

0 0

9

0 1

/2 0

1 0

0

9 /2

0 1

0

0 8

/2 0

1 1

1

0 /2

0 1

1

0 3

/2 0

1 2

1

0 /2

0 1

2

0 3

/2 0

1 3

1

0 /2

0 1

3

0 3

/2 0

1 4

Kindlasti/tõenäoliselt peaksime osutama relvastatud vastupanu

Kindlasti/tõenäoliselt ei peaks osutama relvastatud vastupanu

69 77

80 77

73 79 79 80 79 80

75 81

74 78

79 82

69

80

70 63

66

77 73

68 62 63

68 70 71

83

80 83

0

20

40

60

80

100

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

Eestlased Mitte-eestlased

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

28

Joonis 16 kajastab relvastatud vastupanu osutamist pooldavate hoiakute osakaalu eesti- ja

muukeelsete elanike seas perioodil 2006-2014. Viimase paari aasta jooksul on eesti- ja muukeelsete

elanike hinnangud antud küsimuses üksteisele üha enam lähemale nihkunud ning viimase paari

uuringulaine jooksul lausa ühele pulgale asetunud (sel korral 82% eestlastest ja 83% mitte-

eestlastest; erinevus jääb valimivea piirimaile). Samas on mitte-eestlaste seas eestlastest vähem

neid, kelle meelest Eesti kindlasti peaks relvastatud vastupanu osutama (30% vs 43%) ja enam neid,

kes leiavad, et seda peaks tõenäoliselt tegema (52% vs 39%). Siiski kinnitab nüüdne uuring eelmise

aasta tulemusi, mille kohaselt on eesti- ja muukeelsete elanike hoiakud antud küsimuses hetkel väga

sarnased, nagu need on olnud ka näiteks 2006. aastal ja 2009. aasta alguses. See dünaamika näib

käivat käsikäes muukeelsete usaldusmääraga kaitseväe suhtes, mis on nimetatud ajahetkedel samuti

ülespoole hüpanud.

Jätkuvalt on elanike valmisolek isiklikult kaitsetegevuses osaleda madalam kui riigi tasandil

relvastatud kaitsetegevust soosivate inimeste osakaal. Kui riigi tasandil peab relvastatud vastupanu

osutamist vajalikuks 82%, siis ise oleks valmis oma võimete ja oskuste kohaselt kaitsetegevuses

osalema 61% elanikest (Joonis 17). Täpsemalt oleks 24% Eesti elanikkonnast kindlasti ja 37%

tõenäoliselt valmis kaitsetegevuses osalema. Vastupidisel seisukohal on veidi üle kolmandiku

vastanuist – 13% ei oleks kindlasti ja 21% tõenäoliselt ei oleks valmis kaitsetegevusse panustama.

Oma valmisolekut ei oska hinnata 5% elanikest.

Siin näeme märkimisväärset erinevust eesti- ja muukeelsete elanike hoiakutes. Kui riiklikul tasandil

peavad muukeelsed elanikud relvastatud kaitsetegevust vägagi vajalikuks (83%), siis valmisolek oma

võimete ja oskuste kohaselt ise kaitsetegevuses osaleda on muukeelsel elanikkonnal tunduvalt

madalam – eestlastest oleks valmis kaitsetegevuses osalema 67%, mitte-eestlastest aga ainult 47%.

Ühtlasi on muukeelsete seas enam neid, kes kindlasti ei oleks nõus ise kaitsetegevuses osalema (18%

vs 11%). Kaitsevalmidus on kõrgem meeste (73%; naistest 50%), 400 eurot ületava sissetulekuga

(68%), kesk- ja kõrgharidusega vastajate (61%) seas.

Joonis 17. Valmisolek osaleda kaitsetegevuses, kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad)

24

29

13

32

17

37

38

34

41

33

5

3

7

4

5

21

18

28

15

27

13

11

18

8

18

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

SUGU

Mees

Naine

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

29

Kui vaadelda kaitsevalmiduse ajalist muutumist rahvuse ja kodakondsuse lõikes, siis ilmneb, et aastal

2006 oli Eesti kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsetahe võrreldaval tasemel eestlaste

kaitsetahtega, aga pärast Pronksiöö sündmusi 2007. aastal langes nii Eesti kodakondsusega kui ka

määratlemata kodakondsusega mitte-eestlaste kaitsevalmidus märgatavalt (Joonis 18). Hiljutisi

muutusi ilmestab kõige enam see, et 2013. aasta algul leidis aset mitte-eestlastest kodanike

kaitsevalmiduse märkimisväärne paranemine, mis vahepealse languse järel on taas tõusnud 2010.

aasta tasemele. Sama kõrge on see näitaja ka kahes viimases uuringulaines. Jätkuvalt madal on

samas mitte-eestlastest mittekodanike valmidus kaitsetegevuses osalemiseks.

Joonis 18. Kallaletungi korral kaitsetegevuses osalemiseks valmis olevate elanike osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2014 (kindlasti ja tõenäoliselt osalemiseks valmis olijate %; N = kõik vastajad)

4.2. Soov sõjaohu korral Eestist lahkuda

Uuringu tulemustest selgub, et juhul, kui Eestile tungitaks kallale, kaaluks siit lahkumist viiendik

eestimaalastest: 6% püüaks enda hinnangul taolises olukorras kindlasti lahkuda ja 14 teeks seda

tõenäoliselt (Joonis 19). Vastupidisel arvamusel on ligi 3/4 elanikest: 44% kindlasti ei püüaks ja 30%

tõenäoliselt ei püüaks ohuolukorras Eestist lahkuda. Seisukohta ei oska selles küsimuses võtta 6%

vastajaist. Käesoleval aastal on kallaletungi korral lahkuda püüdvate inimeste osakaal olnud seitsme

uuringulaine väikseim (20%, eelnevatel aastatel 23-27%).

Vaadeldes tulemusi vanusegruppide lõikes ilmneb, et 15-19-aastased ja 30-39-aastased elanikud

lahkuksid Eestist kallaletungi korral märksa tõenäolisemalt kui teistesse vanusegruppidesse kuuluvad

inimesed (33% 15-19-aastastest, 27% 30-39-aastastest). Ohuolukorras lahkuksid riigist suurema

67

60 63

61

67

61

68 67 69

73

70

69 73

70 71 74

71 70

64 64

69 66

71 70 74

69 71

62

70

62 66 64

68 65

67

53

40

52 54 51

50

59 57

66 71

74

66

65 64 63 58

64 63

57 64 65

60 48

46

53

42

54 52 51

39 43

40

55 54 54

43

33

44

52

44

61 59

49

66 63

61 57

59 63

56 58 59

63

51 51

56

49

43 41 44

52 52 52

46

36 35 38 39 38 36

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0

5 /2

0 0

0

1 0

/2 0

0 0

0

2 /2

0 0

1

0 6

/2 0

0 1

1

0 /2

0 0

1

0 3

/2 0

0 2

0

6 /2

0 0

2

1 0

/2 0

0 2

0

2 /2

0 0

3

0 6

/2 0

0 3

1

0 /2

0 0

3

0 2

/2 0

0 4

0

6 /2

0 0

4

1 0

/2 0

0 4

0

3 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 5

1

1 /2

0 0

5

0 5

/2 0

0 6

0

9 /2

0 0

6

1 2

/2 0

0 6

0

6 /2

0 0

7

0 1

/2 0

0 8

0

8 /2

0 0

8

0 1

/2 0

0 9

0

5 /2

0 0

9

0 1

/2 0

1 0

0

9 /2

0 1

0

0 8

/2 0

1 1

1

0 /2

0 1

1

0 3

/2 0

1 2

1

0 /2

0 1

2

0 3

/2 0

1 3

1

0 /2

0 1

3

0 3

/2 0

1 4

Eestlased Mitte-eestlased/ kodanikud Mitte-eestlased/ mittekodanikud

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

30

tõenäosusega need inimesed, kellel on lapsed (17% neist, kel ei ole lapsi ja 27% neist, kel on lapsed),

kas põhi- või kõrgharidusega vastajad (24%, keskharidusega inimestest 18%), samuti naised (27%,

meestest 12%), Kirde-Eestis elavad inimesed (30%, Kesk-Eestis elavad vastajad 9%, Põhja-, Lääne- ja

Lõuna Eestis elavad vastajad 20%) ja linnades elavad vastajad (22%, maapiirkondade elanikest 16%).

Joonis 19. Eestist lahkumise tõenäosus, juhul kui Eestile tungitaks kallale (%; N = kõik vastajad)

Muukeelsete elanike soov sõjaohu korral Eestist lahkuda on valdavalt olnud suurem kui eestlastel

(Joonis 20) ja seda ka sel korral. Kallaletungi korral püüaks enda hinnangul Eestist lahkuda 16%

eestlastest ja 30% mitte-eestlastest. Muukeelsete vastajate suuremat lahkumissoovi võivad

mõjutada nõrgemad sidemed Eesti riigiga ja ka praktilised põhjused – näiteks on välisriigis sugulasi,

kelle juurde on vajadusel võimalik minna.

Võrreldes eelmise uuringulainega on väiksem nii eestlaste kui mitte-eestlaste hulk, kes oma sõnutsi

ohu korral riigist lahkuksid (eestlased 16% vs 21%, mitte-eestlased 30% vs 33%). Viimase kolme

uuringulaine jooksul on mitte-eestlaste seas kahanev trend olnud valdav, jõudes 42%’lt 30%

tasemele. Eestlaste suhtumises suuri muutusi toimunud pole.

6

6

9

9

7

6

7

17

9

6

5

5

3

10

7

3

3

1

2

14

18

15

18

17

18

17

17

13

20

14

12

9

12

6

13

12

6

5

6

5

7

8

4

11

8

12

8

8

5

5

3

10

8

7

2

5

1

44

39

37

38

41

35

32

35

47

44

52

44

38

41

50

48

52

50

34

30

31

32

28

31

30

37

20

23

22

24

34

47

27

30

29

31

37

58

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

2011/08

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

VANUS (MEHED)

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

31

Joonis 20. Kallaletungi korral Eestist lahkuda soovijate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2014 (kindlasti ja tõenäoliselt lahkuda püüdjate %; N = kõik vastajad)

4.3. Oskus käituda võimaliku kallaletungi korral

Elanike kaitsealasest teadlikkusest ülevaate saamiseks paluti vastajail öelda, kas nad on endi

hinnangul piisavalt informeeritud sellest, mida teha juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase

kallaletung. Tulemused näitavad, et elanikud hindavad oma oskust võimaliku kallaletungi korral

käituda küllaltki madalalt: vaid 24% teaks, mida ta saaks taolises olukorras riigi kaitsmiseks teha,

74% aga ei ole sellest informeeritud (27% kindlasti ei teaks ja 48% pigem ei teaks, mida teha) (Joonis

21).

Joonis 21. Informeeritus sellest, mida saaks teha Eesti kaitseks juhul, kui Eestit ähvardaks välisvaenlase kallaletung (%; N = kõik vastajad)

12 13 17 16

13 15 12 12

15 11 11 10 15 13 13 13 15 15 13 13 13 10 12

16 15 14 20 17

21 18 19 20 19 21 16

19 22

25 23 18

21 14

18 21

15 16 19

24 20 22 24 25 24

16

24

13 16 21 23 24 26 25 27 27

36 38 42

37 33 30

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0

5 /2

0 0

0

1 0

/2 0

0 0

0

2 /2

0 0

1

0 6

/2 0

0 1

1

0 /2

0 0

1

0 3

/2 0

0 2

0

6 /2

0 0

2

1 0

/2 0

0 2

0

2 /2

0 0

3

0 6

/2 0

0 3

1

0 /2

0 0

3

0 2

/2 0

0 4

0

6 /2

0 0

4

1 0

/2 0

0 4

0

3 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 5

1

1 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 6

0

9 /2

0 0

6

1 2

/2 0

0 6

0

6 /2

0 0

7

0 1

/2 0

0 8

0

8 /2

0 0

8

0 1

/2 0

0 9

0

5 /2

0 0

9

0 1

/2 0

1 0

0

9 /2

0 1

0

0 8

/2 0

1 1

1

0 /2

0 1

1

0 3

/2 0

1 2

1

0 /2

0 1

2

0 3

/2 0

1 3

1

0 /2

0 1

3

0 3

/2 0

1 4

Eestlased Mitte-eestlased

6

5

4

3

4

4

8

7

4

9

3

18

17

16

13

16

15

19

20

14

25

12

2

3

2

3

3

6

6

2

2

1

2

48

45

47

48

47

42

40

47

49

44

51

27

30

31

33

31

33

27

25

32

21

33

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

2011/08

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

SUGU

Mees

Naine

Jah, piisavalt/ tean täiesti kindlalt Üldiselt küll/ tean Ei oska öelda Pigem mitte Kindlasti mitte

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

32

Sarnaselt varasemale hindavad mehed oma informeeritust paremaks kui naised (34% vs 14%) ja

eestlased paremaks kui muukeelsed vastajad (27% vs 17%). Maapiirkondade elanikud hindavad

ennast linlastest paremini informeerituks (29% vs 21%). Hinnang oma teadlikkusele ohuolukorras

käitumisest kahaneb vastaja vanuse tõustes (31% 20-29-aastastest ja 17% 60-74-aastastest); hariduse

lõikes olulisi erinevusi ei ilmne.

5. Eesti kaitsevõime

Viies peatükk kajastab elanike hoiakuid seoses Eesti kaitsevõime, kaitsekulutuste mahu ja riigi

tegevusega riigikaitse arendamisel, samuti suhtumist riigikaitse uude arengukavasse.

5.1. Hinnang Eesti kaitsevõimele

Hindamaks elanike usku Eesti riigi kaitsevõimesse, paluti vastajail öelda, kas nende arvates oleks

võõrriigi relvastatud kallaletungi korral võimalik Eestit kaitsta kuni liitlaste abi saabumiseni. Vastused

jagunevad laias laastus pooleks: 47% elanikest leiab, et Eesti kaitsmine oleks võõrriigi relvastatud

kallaletungi korral võimalik, 46% ei pea seda võimalikuks. 7% ei oska küsimuses seisukohta võtta

(Joonis 22). Võrreldes eelmise uuringulainega on tulemused jäänud praktiliselt samaks.

Joonis 22. Hinnang Eesti kaitsevõimele võõrriigi relvastatud kallaletungi korral (%; N = kõik vastajad)

Eestikeelsed vastajad on riigi kaitsmise võimaluste suhtes optimistlikumalt meelestatud kui mitte-

eestlased – vastavalt 54% ja 31% vastanuist leiab, et Eestit oleks võõrriigi relvastatud kallaletungi

korral võimalik kuni liitlaste saabumiseni kaitsta. Lisaks ilmneb, et noored inimesed kalduvad olema

9

11

9

8

9

9

12

3

38

36

41

37

37

35

42

28

7

9

7

9

8

14

6

10

37

37

34

35

36

34

33

47

9

7

9

12

10

10

7

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03 2011/10

SUHTLUSKEEL Eesti Muu

Jah, kindlasti (oleks võimalik Eestit kaitsta)

Tõenäoliselt jah

Ei oska öelda

Tõenäoliselt mitte

Kindlasti mitte (ei oleks võimalik Eestit kaitsta)

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

33

Eesti vastupanuvõime suhtes keskmisest optimistlikumad (58% 15-19-aastastest usub Eesti võimesse

ennast kaitsta), pisut enam ka mehed (49%) ja maaelanikud (55%).

5.2. Seisukohad kaitsekulutuste mahu osas

Eesti kaitsekulutuste mahtu hinnates leiab pea pool elanikkonnast (47%), et kaitsekulutused tuleks

säilitada praegusel tasemel (Joonis 23). Kaitsekulutuste tõstmist pooldab 31% ja vähendamist 16%

elanikest. Võrreldes kahel eelneval aastal läbiviidud uuringutega on suurenenud kaitsekulutuste

tõstmist pooldavate vastajate osakaal ning vähenenud kaitsekulutuste kärpimist pooldajate osakaal.

Joonis 23. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; 2000-2014 võrdlus* (%; N = kõik vastajad)

* Alates 2011/10 on küsimuse sõnastus muudetud. Viimastes uuringulainetes küsiti „Milline on Teie seisukoht

Eesti kaitsekulutuste mahu kohta? Kas kaitsekulutusi tuleks...?“, varem aga „Milline on Teie seisukoht Eesti

riigikaitse tagamiseks tehtavate kulutuste kohta? Kas riigikaitsekulutusi tuleks...?“

Pikemas perspektiivis tulemusi vaadeldes ilmneb, et poolehoid kaitsekulutuste suurendamisele või

vähendamisele näib käivat käsikäes riigi majandusolukorra ja elanike toimetuleku tasemega. Kui veel

2008. aastal pooldas enam kui kolmandik elanikest kaitsekulutuste tõstmist, siis majanduslangus

häälestas inimesed säästlikumaks: 2009. aasta alguses vähenes kaitsekulutuste suurendamist

pooldavate elanike osakaal seniselt 34-40 protsendilt 26%-ni ja on sest peale püsinud umbes sarnasel

tasemel. Võrreldes sellele eelnenud perioodiga suurenes 2009. aastast alates ka poolehoid

kaitsekulutuste kärpimisele. Nüüd, kui nii makromajandusolukord kui indiviidide heaolutase on

stabiliseerumas, on elanike hinnangud samuti paranenud, ent siiski veel ettevaatlikud: selge enamik

toetab kaitsekulutuste säilitamist praegusel tasemel.

Sarnaselt varasemale on eestlaste seas enam kaitsekulutuste tõstmist ning muukeelsete elanike

hulgas rohkem kulutuste kärpimist pooldavad vastajad (Joonis 24). 2014. aasta märtsis oli 40%

9 9 7 7 5 8 6 6 8 7 8 8 5 5 4 6 7 6 9 9 6 7 8 12 4 3 4 4 6 6 4 5 4 6 7

34

19 27 24 29 26 29 30 25 25 27 27 25 23 21

26 27 27

35 27 33 30 26

28

22 15

22 23 15

21 17 18 18 20

25

27

28

31 34 38 35 37 36 44 45

44 44 45 50 53

45 46 44

37 45 40

39 45 43

47 52

51 48

48 35 45 44 48 45

47

14

23

19 19 12 16

15 14 8 8 10 7

11 10 9 10 10 12 8 9 10 13 12

9

10 10

9 10 13

18 8 10 10 9

7

8 11

10 10 9 8 8 7 10 9 7 8 9 8 7 8 7 7 8 6 7 7 6 5

9 11 9 10

12 11 16 15

12 12 10

8 10 6 6 7 7 5 7 5 6 4 5 5 4 6 5 4 4 3 4 4 4 4 3 9 9 5 5 7 9 10 9 7 7 6

0%

20%

40%

60%

80%

100%

0 1

/2 0

0 0

0

5 /2

0 0

0

1 0

/2 0

0 0

0

2 /2

0 0

1

0 6

/2 0

0 1

1

0 /2

0 0

1

0 3

/2 0

0 2

0

6 /2

0 0

2

1 0

/2 0

0 2

0

2 /2

0 0

3

0 6

/2 0

0 3

1

0 /2

0 0

3

0 2

/2 0

0 4

0

6 /2

0 0

4

1 0

/2 0

0 4

0

3 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 5

1

1 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 6

0

9 /2

0 0

6

1 2

/2 0

0 6

0

6 /2

0 0

7

0 1

/2 0

0 8

0

8 /2

0 0

8

0 1

/2 0

0 9

0

5 /2

0 0

9

0 1

/2 0

1 0

0

9 /2

0 1

0

0 8

/2 0

1 1

1

0 /2

0 1

1

0 3

/2 0

1 2

1

0 /2

0 1

2

0 3

/2 0

1 3

1

0 /2

0 1

3

0 3

/2 0

1 4

Tunduvalt tõsta Mõningal määral tõsta Säilitada praegusel tasemel

Ei oska öelda Mõningal määral vähendada Tunduvalt vähendada

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

34

eesti- ja 11% muukeelsetest elanikest seisukohal, et kaitsekulutuste mahtu tuleks tõsta; kulutuste

vähendamist aga pooldas 9% eesti- ja 31% muukeelsetest vastajatest. Kulutuste kärpimist soosivate

inimeste osakaal püsis eestlaste seas perioodil 2009-2011 stabiilselt 9-12% tasemel, tõusis 2012.

aastal 15%-ni ja on nüüd taas langenud 9%-ni, asendudes seisukohaga, et kulutused peaks praegu

säilitama olemasoleval tasemel (45%). Muukeelsete elanike seas on viimaste uuringulainete vältel

eeskätt vähenenud kaitsekulutuste kärpimist pooldavate inimeste osakaal ja suurenenud nende hulk,

kelle meelest kaitsekulutuste suurust hetkel muutma ei peaks (51%).

Joonis 24. Seisukohad Eesti kaitsekulutuste mahu osas; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2006-2014* (%; N = kõik vastajad)

* Alates 2011/10 on küsimuse sõnastus muudetud. Viimastes uuringulainetes küsiti „Milline on Teie seisukoht

Eesti kaitsekulutuste mahu kohta? Kas kaitsekulutusi tuleks...?“, varem aga „Milline on Teie seisukoht Eesti

riigikaitse tagamiseks tehtavate kulutuste kohta? Kas riigikaitsekulutusi tuleks...?“

Muude sotsiaaldemograafiliste tunnuste võrdluses ilmneb, et enim soosivad kaitsekulutuste tõstmist

noored (40% 15-19-aastastest), samuti madalamalt haritud (37% põhiharitutest), maapiirkondade

elanikud (42%) ja naised (32%). Üle 40-aastaste, tallinlaste ja keskmise või kõrgema haridusega

inimeste hulgas on seevastu kõige rohkem neid inimesi, kelle hinnangul kulutuste taset hetkel

muutma ei peaks (vastavalt 50%, 51% ja 49%).

5.3. Hinnang riigi tegevusele riigikaitse arendamisel

73% elanikest annab positiivse hinnangu riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse

arendamisel (Joonis 25). Valdav osa (66%) leiab seejuures, et riigikaitset on arendatud küllaltki hästi

ja 7%, et väga hästi. 17% vastanute meelest on viimastel aastatel riigikaitset arendatud pigem või

väga halvasti. Võrreldes 2011. – 2012. aasta uuringutulemustega on viimasel kolmel lainel antud

41 47 47

42 49

32 24

30 33

27

35 29 28 29

33 40

23

18 15 15

19 11

4 17

13

7

11

4

10 7 9 11

9 7 6 4 4 10

12

9 9 11

9

15 15 11 13

9 15

23 19 20 20

35 36

24 28

35

45 52

42 39 35

31

0

20

40

60

80

100

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

Kulutuste tõstmist pooldavad eestlased Kulutuste tõstmist pooldavad mitte-eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad eestlased Kulutuste kärpimist pooldavad mitte-eestlased

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

35

hinnangud püsinud stabiilselt kõrgel. Samal ajal ei oska 10% respondentidest küsimusele vastata, mis

on kõrgem näitaja, kui enamike teiste ankeedis sisaldunud riigikaitset puudutavate küsimuste puhul.

Nagu varasemalt, hindavad ka sel korral eestikeelsed elanikud riigikaitse arendamise alast tegevust

kõrgemalt kui mitte-eestlased (vastavalt 77% ja 63% peab riigikaitse arendustegevust heaks).

Muukeelsete elanike seas on eestlastest rohkem nii rahulolematuid vastajaid (23% vs 14%) kui ka

hinnangu andmata jätjaid (14% vs 9%).

Joonis 25. Hinnangud riigi viimaste aastate tegevusele Eesti riigikaitse arendamisel (%; N = kõik vastajad)

6. Eesti kaitsestruktuurid

Kuues peatükk käsitleb erinevaid Eesti kaitsestruktuuridega seotud aspekte: milliseid kokkupuuteid

on inimestel olnud kaitsestruktuuridega, kuidas suhtutakse ajateenistusse (sh selle vajalikkus,

ajateenistusest kõrvalehoidmine, asendusteenistus, naiste osalemine ajateenistuses), kas Eesti jaoks

peetakse sobilikumaks praegust kaitsekontseptsiooni või kutselisele kaitseväele üleminekut, milline

on elukutseliste sõjaväelaste maine ning mida peetakse Kaitseliidu peamisteks ülesanneteks.

6.1. Kokkupuude kaitsestruktuuridega

Saamaks ülevaadet inimeste otsestest ja kaudsetest kokkupuudetest Eesti riigi kaitsestruktuuridega

(s.h ajateenistus, Kaitseliidu tegevus jms) paluti vastajail etteantud loetelu põhjal öelda, millistes

tegevustes on nad ise ja millistes on nende sõbrad või pereliikmed osalenud. Täpsustuseks oli

öeldud, et silmas peetakse ainult neid kokkupuuteid, mis on toimunud taasiseseisvunud Eesti riigis

ehk alates 1991. aastast.

7

8

6

5

7

3

6

7

7

66

65

66

60

61

54

55

70

56

10

14

13

16

14

24

24

9

14

15

11

13

16

15

16

13

13

20

2

2

2

2

3

2

2

1

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

2011/10

2011/08

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Väga hästi Küllaltki hästi Ei oska öelda Pigem halvasti Väga halvasti

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

36

Isiklikke kokkupuuteid Eesti riigi kaitsestruktuuridega omab 18% Eesti 15-74-aastasest

elanikkonnast, lähedaste kaudu on kaitsestruktuuridega kokku puutunud 67% (Joonis 26). Kõige

enam kokkupuuteid omatakse ajateenistusega – enam kui pooltel vastajaist (56%) on sõpru või

pereliikmeid, kes on käinud ajateenistuses, ja 9% on seda ise teinud (sh 19% kõigist meestest ja 43%

20-39-aastastest meestest). Ajateenistusele järgnevad kokkupuutesageduse poolest Kaitseliidu

tegevus (lähedaste kaudu kokku puutunud 27% ja isiklikult 7%), Eesti kaitseväe õppekogunemised,

kordusõppused ja vabatahtlikud reservohvitseride kursused (lähedaste kaudu 19% ja ise 4%),

riigikaitseõpetus koolides (lähedaste kaudu 12% ja ise 5%) ning kaadrikaitseväelasena

tegevteenistuses osalemine (lähedaste kaudu 13% ja ise 1%).

Joonis 26. Otsesed ja kaudsed kokkupuuted Eesti riigi kaitsestruktuuridega (%; N = kõik vastajad)

Kaitsestruktuuridega kokku puutumise määr on ennekõike seotud vastajate soo ning vanusega.

Meessoost ja noorematel vastajatel on märksa rohkem kokkupuuteid Eesti kaitsestruktuuridega

kui naistel ja vanematel inimestel. Isiklikke kokkupuuteid omab 31% meestest ja vaid 6% naistest.

Kaudsete kokkupuudete puhul on pilt ühtlasem, aga neidki on meestel olnud rohkem (72%; naistest

63%). Kaitsestruktuuridega on taasiseseisvumise järel peamiselt puutunud kokku alla 40-aastased

elanikud: isiklikke kokkupuuteid omab 25% 15-19-aastastest, 36% 20-29-aastastest ja 31% 30-39-

aastastest. Koguni 80 protsendil 15-39-aastastest elanikest on sugulasi või sõpru, kes on osalenud

mõne kaitsestruktuuri tegevuses. Eestlastel on samuti olnud mõnevõrra rohkem kokkupuuteid riigi

kaitsestruktuuridega kui muukeelsetel elanikel: isiklikke kokkupuuteid omab 23% eesti- ja 9%

muukeelsetest inimestest ning kaudseid kokkupuuteid vastavalt 73% ja 55%.

9

7

4

5

1

82

56

27

19

12

13

33

0 20 40 60 80 100

Ajateenistus Eesti kaitseväes

Kaitseliidu tegevus

Õppekogunemised / Kordusõppused / Vabatahtlikud reservohvitseride kursused Eesti kaitseväes

Riigikaitseõpetus koolides

Tegevteenistuses osalemine Eesti kaitseväes (kaadrikaitseväelasena)

Ei oma kokkupuuteid

On ise osalenud

Sõbrad või pereliikmed on osalenud

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

37

6.2. Suhtumine ajateenistusse

6.2.1. Ajateenistuse vajalikkus noormeeste jaoks

Eesti elanikud on ajateenistuse suhtes jätkuvalt väga soosivalt meelestatud. Koguni 92% 15-74-

aastasest elanikkonnast peab ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks vajalikuks, sh 62% kindlasti

ja 30% pigem vajalikuks (Joonis 27). 7% elanikkonnast leiab, et ajateenistus ei ole vajalik.

Eestikeelsetest vastajatest hindab ajateenistuse läbimist kindlasti vajalikuks märksa suurem osa kui

mitte-eestlastest (71% vs 42%); ka üldine pooldav suhtumine on eestlaste seas kõrgem (94% vs 87%).

Kõige veendunumad ajateenistuse pooldajad on 30-aastased ja vanemad inimesed (kindlasti peab

vajalikuks 66%). Toetus ajateenistusele on suurem ka maapiirkondades (66% peab kindlasti

vajalikuks). Mida väiksema leibkonnaga on tegu, seda vajalikumaks ajateenistust peetakse (kindlasti

peab vajalikuks 71% üheliikmelisest leibkonnast ja 60% leibkonnast kahe või enama liikmega). Vähem

on ajateenistuse kindlas vajalikkuses veendunud kõrgharitud vastajad (60% peab kindlasti vajalikuks).

Ajateenistust täiesti/pigem mittevajalikuks pidavate inimeste osakaal on suurim 15-29-aastaste

vanusegrupis (11%).

Joonis 27. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse (%; N = kõik vastajad)

62

71

42

56

49

63

65

64

73

63

62

63

63

60

74

66

55

30

23

45

31

39

31

26

28

24

28

31

29

30

31

21

26

37

1

2

1

0

1

1

0

1

1

0

1

0

1

1

1

5

4

9

9

9

4

7

5

2

6

5

4

5

8

5

6

5

1

1

2

3

2

1

1

2

1

1

2

2

2

0

2

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

SUGU

Mees

Naine

HARIDUS

Alg või põhi

Kesk(eri)

Kõrg

KOKKUPUUDE KAITSEVÄEGA

Ise kokku puutunud

Lähedased kokku puutunud

Ei ole kokku puutunud

Kindlasti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

38

Nii siin kui mõnedes järgnevates alapeatükkides on eraldi vaadeldud, kuidas otsene või kaudne

kokkupuude Eesti kaitseväega (st osalemine ajateenistuses, õppekogunemistel, kordusõppustel või

tegevteenistuses) on seotud inimeste hoiakutega ajateenistuse suhtes. Joonis 27 näitab üheselt, et

kaitseväega kokku puutunud vastajad kalduvad sagedamini arvama, et ajateenistuse läbimine on

noormeeste jaoks kindlasti vajalik (74% neist, kes on ise kaitseväega kokku puutunud ja 66% neist,

kes on sellega lähedaste kaudu kokku puutunud).

Ajateenistuse läbimist noormeeste jaoks kindlasti või pigem vajalikuks pidavate inimeste osakaal

on püsinud elanikkonna seas läbi aastate väga kõrgel tasemel (alates 2005. aastast vahemikus 85-

95%) (Joonis 28). Kuigi muutused ei ole olnud suured, siis võib täheldada, et alates 2008. aastast on

toetus ajateenistusele tasapisi kasvanud ja olnud valdavalt üle 90 protsendi.

Joonis 28. Suhtumine ajateenistuse vajalikkusesse; 2005-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Alates 2012. aastast on avaliku arvamuse ja riigikaitse uuringus vastajatelt täiendavalt küsitud, kas

kaitseväeteenistuse peaksid nende hinnangul läbima ka need noormehed, kel on väiksemaid

tervisehäireid. Sarnaselt neljale eelmisele uuringulainele leidis käesoleva aasta märtsis 13%

vastajaist, et väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima (Joonis

29). 2/3 vastajaist aga arvab, et väiksemate tervisehäiretega noormehed peaksid läbima

kaitseväeteenistuse neile sobiva koormusega. 20% vastajate arvates ei peaks tervisehäiretega

noormehed ajateenistust üldse läbima ja 2% ei oska antud küsimuses seisukohta võtta.

Kõige suuremad erisused antud küsimuses ilmnevad suhtluskeele lõikes. Muukeelsetest vastajatest

on koguni 36% arvamusel, et väiksemate tervisehäiretega noormehed ei peaks ajateenistust läbima,

samas kui eestikeelsetest jagab seda seisukohta 13%. Neid, kes peavad väikese tervisehäirega

noormeeste ajateenistust kindlasti vajalikuks, on enim eesti keelt kõnelevate (16%), 15-19-aastaste

(16%), meesterahvaste (16%) ja nende vastajate seas, kellel ei ole alaealisi lapsi (14%). Ka kaitseväega

isiklikult kokku puutunud inimesed on teistest märksa sagedamini seda meelt, et tervisehäiretega

87 88 88 86 85 90 91 90 93 94 93

89 92 92 93 95 93 92

11 10 10 11 13 8 6 8 6 6 6 8 7 7 7 5 6 7

0

20

40

60

80

100

0 6

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

Kindlasti/pigem vajalik Täiesti/pigem mittevajalik

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

39

noormehed peaksid kindlasti ajateenistuse läbima (19%). Kaitseväega üldse mitte kokku puutunud

vastajad see-eest leiavad ülejäänutest enam, et tervisehäirega noormehed ei peaks ajateenistust

läbima (25%).

Joonis 29. Suhtumine kaitseväeteenistuse läbimisse nende noormeeste puhul, kel on väiksemaid tervisehäireid (%; N = kõik vastajad)

6.2.2. Ajateenistusest kõrvale hoidmine

Äsjakirjeldatud soosiva suhtumise taustal ajateenistusse on igati ootuspärane, et suur osa Eesti

elanikest (70%) suhtub taunivalt inimestesse, kes hoiavad ajateenistusest kõrvale – 26% mõistab

taolise käitumise hukka ja 45% peab seda negatiivseks (Joonis 30). Mõistvalt suhtub ajateenistusest

kõrvalehoidmisse iga neljas eestimaalane (25%), heakskiitvalt aga alla 1% vastanuist.

Sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes ilmnevad sarnased tendentsid nagu suhtumises ajateenistuse

vajalikkusesse – need elanikkonnagrupid, kes peavad ajateenistust vajalikuks, taunivad enam ka

13

15

14

14

14

16

6

16

11

11

14

12

14

16

10

14

12

14

19

13

11

66

63

66

62

61

70

56

63

61

71

70

64

65

63

69

63

67

65

67

68

63

20

20

18

22

24

13

36

17

26

16

15

23

19

20

19

21

19

20

13

17

25

2

2

1

2

1

1

2

4

2

2

1

1

2

1

2

3

1

1

1

2

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

SUGU

Mees

Naine

HARIDUS

Alg või põhi

Kesk, keskeri

Kõrg

KOKKUPUUDE KAITSEVÄEGA

Ise kokku puutunud

Lähedased kokku puutunud

Ei ole kokku puutunud

Jah, kindlasti Jah, kuid neile sobiva koormusega Ei Ei oska öelda

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

40

ajateenistusest kõrvale hoidmist ning vastupidi. Eestikeelsetest vastajatest taunib kõrvalehoidmist

74%, muukeelsetest aga 63%. Vanemad vastajad suhtuvad ajateenistusest kõrvale hoidmisse

nooremate inimestega võrreldes negatiivsemalt (taunib 78% vanimast vanusegrupist), samas kui iga

kolmas 15-29-aastane väljendab selles küsimuses mõistvat suhtumist (33%). Teistest enam

mõistavad ajateenistusest eemale hoidmise hukka ka kaitseväega isiklikult kokku puutunud vastajad

(83%).

Joonis 30. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse (%; N = kõik vastajad)

Võrreldes eelmise uuringulainega ei ole inimeste suhtumises ajateenistusest kõrvale hoidmisse suuri

muutusi toimunud (Joonis 31). Kogu vaadeldava 9-aastase perioodi jooksul on eestimaalaste

suhtumine ajateenistusest kõrvale hoidmisesse olnud kõikuv.

26

29

17

16

21

26

27

24

33

27

25

20

29

23

37

27

20

45

45

45

44

39

46

46

48

45

45

44

46

44

46

46

45

45

3

3

5

7

4

4

1

3

4

4

3

5

3

4

3

5

25

22

32

31

35

24

25

24

17

23

27

27

24

27

16

24

29

1

1

1

3

1

1

1

1

1

0

2

1

0

1

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

SUGU

Mees

Naine

HARIDUS

Alg või põhi

Kesk, keskeri

Kõrg

KOKKUPUUDE KAITSEVÄEGA

Ise kokku puutunud

Lähedased kokku puutunud

Ei ole kokku puutunud

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

41

Joonis 31. Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse; 2006-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

6.2.3. Asendusteenistus

Alates 2012. aasta märtsist on asendusteenistuse temaatikat käsitletud varasemast erinevalt. Kui

varem uuriti, kuidas suhtutakse ettepanekusse kutsuda sõjaväkke mittesobivad noormehed

asendusteenistusse, rakendades neid päästetöödel, keskkonnakaitses vms, siis nüüd esitatav küsimus

on järgmine: „Seadus võimaldab usulistel või kõlbelistel põhjustel ajateenistusest keeldunud

noormeestel minna asendusteenistusse, töötades hoolekandeasutustes, erivajadusega laste koolides

jm. Kas Teie arvates on see õigus täiesti vajalik, pigem vajalik, pigem mittevajalik või täiesti

mittevajalik?“

Usulistel või kõlbelistel põhjustel ajateenistusest keeldunud noormeeste õigust minna

asendusteenistusse peab vajalikuks 77% elanikest, sh täiesti vajalikuks 30% (Joonis 32). Võrreldes

eelmise uuringulainega on antud näitaja laias laastus samale tasemele jäänud (2013. aasta sügisel

78%). Mittevajalikuks peab asendusteenistuse valimise õigust 20% vastajaist. Teistest enam on

asendusteenistuse õiguse vajalikkuses veendunud eestikeelsed elanikud (78%, muukeelsetest 75%) ja

kõrgharitud vastajad (81%). Pisut enam toetavad asendusteenistust ka naised (78%, meestest 76%) ja

need, kes on ise või lähedaste kaudu kaitseväega kokku puutunud (78%, ülejäänutest 76%).

26

25

25

24

28

27

24

23

25

25

25

18

19

24

22

45

44

47

41

44

41

39

41

41

40

44

40

39

40

41

3

3

2

4

3

5

6

5

6

6

10

7

7

6

5

25

27

25

30

25

26

31

30

27

27

20

34

32

30

31

1

1

1

1

1

1

1

1

1

2

1

1

2

1

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03 2011/10 2011/08 2010/01 2009/05 2009/01 2008/08 2008/01 2007/06 2006/12 2006/09

Mõistate hukka Suhtute negatiivselt Ei oska öelda Suhtute mõistvalt Kiidate heaks

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

42

Joonis 32. Hinnangud asendusteenistusse minemise õiguse vajalikkusele, kui noormees on usulistel või kõlbelistel põhjustel ajateenistusest keeldunud (%; N = kõik vastajad)

6.2.4. Naiste ajateenistus

Viimased viis uuringulainet on paariaastase vahe järel taas sisaldanud küsimust selle kohta, kas ja

millistel tingimustel naised peaksid elanike arvates ajateenistuses osalema. 68% elanikest on seda

meelt, et naised võiksid soovi korral ajateenistuses osaleda – sealhulgas 46% arvates peaksid nad

sel juhul ajateenistuse läbima eraldi programmi järgi ja 22% arvates noormeestega samadel

tingimustel (Joonis 33). 30% elanikkonnast leiab, et naised ei peaks üldse ajateenistuses osalema.

Naiste kohustusliku ajateenistuse pooldajaid leidub Eestis vaid 1%. Viimastel aastatel ei ole

suhtumises naiste ajateenistusse drastilisi muutusi toimunud.

30

32

36

30

35

19

30

25

26

31

35

34

32

29

27

28

36

31

31

29

47

46

45

44

43

56

48

51

52

47

40

44

44

50

48

48

44

47

47

47

3

4

3

4

3

2

4

4

4

1

3

3

4

2

5

3

1

3

2

4

13

13

12

14

13

13

15

13

14

15

12

12

12

14

15

14

10

16

13

13

7

6

5

8

6

9

4

8

4

6

10

8

8

5

6

7

8

5

7

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/03 2013/10

2013/03 2012/10

SUHTLUSKEEL

Eesti Muu

VANUS 15-19 a 20-29 a

30-39 a 40-49 a 50-59 a

60-74 a SUGU Mees Naine

HARIDUS

Alg või põhi Kesk, keskeri

Kõrg KOKKUPUUDE KAITSEVÄEGA

Ise kokku puutunud

Lähedased kokku puutunud Ei ole kokku puutunud

Täiesti vajalik Pigem vajalik Ei oska öelda Pigem mittevajalik Täiesti mittevajalik

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

43

Joonis 33. Suhtumine naiste ajateenistusse (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja muukeelsete inimeste suhtumine naiste ajateenistuse küsimusse on väga erinev. 77%

eestlastest leiab, et naised võiksid soovi korral osaleda ajateenistuses: 48% arvates peaksid soovijad

läbima ajateenistuse eraldi programmi alusel ja 28% arvates noormeestega samadel tingimustel.

Muukeelsete vastajate seas, kes pooldavad rohkem traditsioonilisemaid soorolle, on valdav

seisukoht, et naised ei peaks üldse ajateenistuses osalema (51%, eestikeelsetest vaid 21%).

Vanusegruppide lõikes näeme, et mida vanemate inimestega on tegemist, seda vähem naiste

ajateenistust soositakse (keskmiselt 36% 50-aastastest ja vanematest usub, et naised ei peaks

ajateenistuses osalema). Naiste ja meeste seisukohad on seekord olnud ligilähedased – kõige enam

toetatakse ajateenistust eraldi programmi alusel (46% nii meestest kui naistest). Kaitseväega kokku

puutunud inimesed on teistest enam arvamusel, et ajateenistusest huvitatud naised peaksid selle

läbima tavatingimustel (30%, ülejäänutest 20%).

1

1

1

3

1

2

1

3

1

2

1

0

2

1

2

1

1

2

2

1

1

22

21

22

22

20

28

6

32

30

23

19

19

15

22

21

31

22

15

30

24

17

46

44

47

43

46

48

41

46

38

53

52

45

43

46

46

39

44

55

44

49

43

30

32

29

29

32

21

51

16

30

22

28

35

38

29

30

27

32

28

24

25

37

1

1

1

2

1

1

1

3

1

1

1

1

1

1

1

2

1

0

1

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

SUHTLUSKEEL Eesti Muu

VANUS 15-19 a 20-29 a 30-39 a 40-49 a 50-59 a 60-74 a

SUGU Mees Naine

HARIDUS Alg või põhi

Kesk, keskeri Kõrg

KOKKUPUUDE KAITSEVÄEGA Ise kokku puutunud

Lähedased kokku puutunud Ei ole kokku puutunud

Ajateenistus võiks olla naistele kohustuslik Naised, kes soovivad ajateenistuses osaleda, peaksid selle läbima noormeestega samadel tingimustel Naised, kes soovivad ajateenistuses osaleda, peaksid selle läbima eraldi programmi järgi Naised ei peaks osalema ajateenistuses Ei oska öelda

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

44

6.3. Suhtumine kutselisse kaitseväkke

Saamaks ülevaadet Eesti riigi kaitsekontseptsiooniga seotud eelistustest, paluti vastajail öelda, kas

nende arvates peaks Eesti loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise

kaitseväe või säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse

läbinutest moodustatava reservarmeega. Selgus, et 83% elanikkonnast eelistab praeguse ehk

reservarmeed hõlmava süsteemi säilitamist (Joonis 34). Kohustuslikust ajateenistusest loobumist ja

üksnes kutselisele kaitseväele üleminekut pooldab 13% Eesti elanikkonnast.

Joonis 34. Eelistatud variandid Eesti riigi kaitsekontseptsiooni arendamisel (%; N = kõik vastajad)

Muukeelsete elanike seas on ajateenistusest loobumise ja üksnes kutselisele kaitseväele ülemineku

pooldajaid rohkem kui eestlaste hulgas (vastavalt 19% ja 11%), seejuures poole aastaga on mitte-

eestlaste toetus kutselisele kaitseväele üleminekule langenud 11 protsendipunkti võrra. Vanuse

lõikes ilmneb tendents, et nooremad vastajad pooldavad enam kutselisele kaitseväele üleminekut,

15-29-aastastest toetab seda ligikaudu iga viies (keskmiselt 19%). Meeste ja naiste hoiakutes

märkimisväärseid erinevusi ei esine. Need vastajad, kes on ise kaitseväega kokku puutunud,

pooldavad keskmisest veidi enam senise süsteemi alles jätmist (89%, ülejäänutest 83%).

13

11

19

17

20

11

7

16

9

20

19

14

7

18

7

4

2

8

8

5

2

3

4

3

5

6

1

2

3

4

83

88

74

75

75

87

90

79

88

75

75

85

91

79

89

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

VANUS (MEHED)

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

Ei oska öelda

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

45

Joonis 35 kajastab Eesti riigi kaitsekontseptsiooniga seotud eelistuste muutumist perioodil 2006-

2014. Siinkohal tuleb meeles pidada, et aastal 2011 oli kasutusel tavapärasest erinev küsimuse

sõnastus, kus vastusevariantideks olid „Jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse

juurde“ ning „Minema üle palgaarmeele“. Sellest muudatusest võis tuleneda asjaolu, et neis kahes

uuringulaines suurenes palgaarmee pooldajate osakaal (aastal 2011 oli palgaarmeele ülemineku

poolt 22-25% vastanuist). Võrreldes varasemate uuringutega ei ole eestimaalaste suhtumises aga

suuri muutuseid toimunud: senise süsteemi säilitamist pooldab viimaste uuringulainete andmetel

stabiilselt 78-83% ning kutselisele kaitseväele üleminekut 13-17% Eesti elanikkonnast.

Joonis 35. Eelistatud variandid Eesti kaitsekontseptsiooni arendamisel; 2006-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

* Aastal 2011 läbi viidud uuringulainetes oli kasutusel teistsugune vastusevariantide sõnastus: „Eesti peaks jääma ajateenistusel põhineva üldise kaitseväekohustuse juurde“ ja „Eesti peaks minema üle palgaarmeele“.

Käesoleva aasta uuringus oli esmakordselt esitatud küsimus Eesti riigikaitse strateegia kohta,

vastavalt millele ei ole riigikaitse mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna

ühine ülesanne. Ligi 4/5 Eesti elanikkonnast on arvamusel, et selline laiapõhjaline lähenemine on

Eesti jaoks kas kindlasti või tõenäoliselt sobiv (Joonis 36). 13% vastajaist on vastupidisel arvamusel

(sh 10% ei pea tõenäoliselt ja 2% ei pea kindlasti sobilikuks). Eesti- ja muukeelse elanikkonna

hoiakute vahel ilmnevad märgatavad erinevused. Kui eestikeelsetest vastajatest 86% peab antud

lahendust Eesti jaoks sobilikuks, siis mitte-eestlastest on sellega nõus vaid 63%. Suured erinevused

esinevad ka lähtuvalt sellest, kas vastaja on kaitseväega kokku puutunud või mitte. Pooled

kaitseväega isiklikult kokku puutunutest on kindlal arvamusel, et riigikaitse on enamiku riigiasutuste

ja terve ühiskonna ühine ülesanne (ülejäänutest 30%). Hariduse, soo ja vanuse lõikes ei ole erisused

nii ilmsed.

63

77 78 71

77 75

83 81

72

63

79 80 81 78

83

32

19 19 23

16 19

12 14

22 25

17 14 15 17

13

0

20

40

60

80

100

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

*

1 0

/2 0

1 1

*

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

Säilitama senise süsteemi, kus kutseline kaitsevägi on kombineeritud ajateenistuse läbinutest moodustatava reservarmeega

Loobuma kohustuslikust ajateenistusest ja jätma alles üksnes kutselise kaitseväe

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

46

Joonis 36. Riigikaitse ei ole mitte ainult kaitseväe, vaid enamiku riigiasutuste ja terve ühiskonna ühine ülesanne. Kas selline laiapõhjaline lähenemine on Eesti jaoks sobiv? (%; N = kõik vastajad)

6.4. Elukutseliste sõjaväelaste maine ja motiivid elukutse valikul

Viies viimases uuringulaines on eraldi teemana käsitletud elukutselisi sõjaväelasi – kuidas Eesti

inimesed neisse suhtuvad ja millised tegurid elanike arvates mõjutavad mehi valima elukutselise

kaitseväelase elukutset.

96% vastajatest usub, et eestimaalaste suhtumine elukutselistesse sõjaväelastesse on üldjuhul kas

hea või neutraalne: 70% vastajaist hindab suhtumist heaks (sh 18% väga heaks ja 51% üldiselt heaks)

ning 26% neutraalseks (Joonis 37). Seda, et elukutselistesse sõjaväelastesse suhtutakse Eestis

halvasti, usub vaid 2% vastanutest. Võrreldes 2013. aasta sügisel toimunud uuringuga on positiivsete

hinnangute osakaal veidi tõusnud (3 protsendipunkti võrra) ning peaaegu jõudnud 2013. aasta

kevade tasemele tagasi. Neutraalsete hinnangute osakaal on poole aastaga langenud 2

protsendipunkti võrra (26%, 2013. aasta sügisel 28%). Jooniselt nähtub, et hinnangud kalduvad olema

veidi optimistlikumad kevadistes uuringulainetes, võimalik, et vahetult enne küsitlusi toimunud

vabariigi aastapäeva pidustuste tõttu. Eestikeelsed elanikud peavad suhtumist elukutselistesse

sõjaväelastesse jätkuvalt paremaks kui mitte-eestlased (vastavalt 74% ja 59% arvates on üldsuse

suhtumine väga hea või üldiselt hea).

Joonis 37. Eesti inimeste suhtumine elukutselistesse sõjaväelastesse (%; N = kõik vastajad)

33

39

17

50

34

27

46

46

45

33

46

50

8

6

13

3

9

9

10

7

18

9

10

11

2

1

6

5

1

3

0% 20% 40% 60% 80% 100%

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

KOKKUPUUDE KAITSEVÄEGA

Ise kokku puutunud

Lähedased kokku puutunud

Ei ole kokku puutunud

Jah, kindlasti Tõenäoliselt jah Ei oska öelda Tõenäoliselt mitte Kindlasti mitte

18

18

18

14

14

20

14

51

49

53

49

51

54

46

26

28

24

31

29

23

35

2

3

2

3

2

2

4

1

1

2

2

2

2

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

Väga hea

Üldiselt hea

Ei hea ega halb, neutraalne

Ei oska öelda

Pigem halb

Väga halb

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

47

Järgmisena nimetati vastajaile üheksa erinevat asjaolu ja paluti hinnata, mil määral need tegurid

võiksid mõjutada mehi valima elukutselise kaitseväelase elukutset. Hindamiseks kasutati 5-pallilist

skaalat, kus „1“ tähendas „see küll mitte“ ja „5“ tähendas „see kindlasti“ (Joonis 38).

Joonis 38. Asjaolud, mis võiksid mõjutada mehi valima elukutselise kaitseväelase elukutset, 2012- 2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

54

52

55

53

52

41

44

44

45

48

37

41

43

41

39

39

35

42

37

35

26

28

27

26

25

25

20

24

20

20

18

22

25

26

30

16

17

17

17

16

14

17

17

14

17

24

24

24

24

23

31

30

31

29

30

35

35

34

34

35

29

29

29

27

28

28

29

32

31

33

29

29

31

28

31

22

23

22

26

25

18

22

22

23

22

28

29

32

28

26

16

16

15

15

17

17

17

17

15

14

19

18

15

17

18

21

23

19

24

22

26

22

20

26

24

28

32

29

31

30

23

23

22

20

20

27

23

25

24

29

29

29

26

32

30

4

5

3

5

6

7

5

4

6

5

4

3

4

5

5

8

9

7

8

10

12

11

11

10

9

13

12

10

12

11

17

14

15

15

13

16

17

16

15

13

16

13

14

14

15

1

2

1

2

2

2

2

2

2

2

2

1

2

2

1

2

2

2

3

4

7

8

8

6

7

3

5

4

5

5

17

15

13

10

11

17

13

15

12

13

11

10

9

9

9

1

1

1

1

1

2

2

2

2

1

2

2

2

2

1

2

2

1

2

2

2

1

1

2

1

2

2

2

3

2

3

3

2

3

2

6

8

6

8

7

3

2

2

2

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Huvi kaitseväelase elukutse vastu 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

Võimalus teenida head palka 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

Võimalus saada rahvusvahelisel tasemel koolitust 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

Patriotism, soov oma riiki kaitsta 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

Võimalus hoida end heas füüsilises vormis 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

Soov osaleda rahu säilitamises maailmas 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

Muu töö puudumine 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

Pikk puhkus 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

Soov tuua oma ellu vaheldust, seiklushimu 2014/03 2013/10 2013/03 2012/10 2012/03

5 - see kindlasti 4 3 2 1 - see küll mitte Ei oska öelda

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

48

Peamiseks kaitseväelaste elukutsevalikut mõjutavaks teguriks peetakse huvi selle elukutse vastu

(54% arvates mõjutab see kindlasti). Olulised mõjutegurid on elanike arvates ka võimalus teenida

head palka(41%) ja saada rahvusvahelisel tasemel koolitust (37%), samuti patriotism ja soov oma riiki

kaitsta (39%). Vähem leidsid mainimist võimalus end heas füüsilises vormis hoida (26%), soov osaleda

maailmas rahu säilitamises (25%) ning muu töö puudumine (18%). Pikka puhkust ja seiklushimu

nähakse elukutsevalikut mõjutava tegurina mõnevõrra harvemini (vastavalt 16% ja 14%).

Võrreldes varasemate uuringulainetega on tasapisi vähenenud majanduslike põhjuste osakaal –

võimalus saada head palka ja muu töö puudumine. Tuues võrdlust eelmise uuringulainega –

võimalust saada head palka nimetab tänavu 3 protsendipunkti (41% vs 44%) ja muu töö puudumist 4

protsendipunkti (18% vs 22%) võrra vähem vastajaid kui 2013. aasta sügisel. Samas leiab järjest enam

inimesi, et sõjaväelase elukutse valiku põhjusteks on huvi vastava elukutse vastu (54%; 2013. aasta

sügisel 52%), soov oma riiki kaitsta (39% vs 35%), osaleda rahu tagamisel (25% vs 20%) jne.

Muukeelne elanikkond seostab kaitseväelase elukutsevalikut eestlastest märksa enam hea palga

teenimise võimalusega (53%, eestikeelsetest 36%) või muu töö puudumisega (28%, eestikeelsetest

14%), aga ka näiteks võimalusega võtta pikk puhkus (28%, eestikeelsetest 11%) ja hoida end heas

füüsilises vormis (31%, eestikeelsetest 23%). Eestlased leiavad seevastu sagedamini, et kaitseväelase

elukutsevalikut võib põhjendada sooviga tuua oma ellu vaheldust, seiklushimu (15%; muukeelsetest

11%).

6.5. Kaitseliidu ülesanded

Järgmiseks paluti vastajail etteantud nimekirjast valida kolm kõige olulisemat Kaitseliidu ülesannet.

Tulemused fikseeriti järjestatuna, st milline on olulisuselt esimene, milline teine ja milline kolmas

ülesanne.

Eesti elanikud peavad Kaitseliidu peamiseks ülesandeks päästetegevuses osalemist õnnetuste ja

katastroofide korral – 54% vastanuist mainib seda ühena kolmest olulisest ülesandest (Joonis 39).

Teiseks Kaitseliidu peamiseks ülesandeks on vastajate hinnangul võimekuse loomine riigi sõjaliseks

kaitseks (51%). Seda ülesannet nimetati kõige sagedamini esimesena kolmest ülesandest (38%), mis

on küll ilmselt tingitud asjaolust, et see asus vastajaile antud nimekirjas esimesel kohal. Oluliste

ülesannetena järgnevad kahele mainitule kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

(41%), valmistumine tsiviilkaitseks ohuolukordades (39%), noorte sõjalise kasvatuse korraldamine

(35%) ning osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel (34%). Harvemini leitakse, et

Kaitseliidu ülesandeks on kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine (21%) ja väljaspool

Eestit toimuvatel sõjalistel missioonidel osalemine (10%).

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

49

Joonis 39. Kaitseliidu peamised ülesanded (%; N = kõik vastajad)

Võrreldes nelja eelmise uuringulainega ei ole arvamused oluliselt muutunud – vastuste

esinemissageduses esineb mõneprotsendiseid kõikumisi, aga nägemus Kaitseliidu peamistest

ülesannetest on jäänud samaks (Joonis 40). Selle aasta uuringutulemused on erinevad eelmiste

aastate omadest vaid selle poolest, et alati kolmandal kohal olnud valmistumine tsiviilelanikkonna

organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul on asendunud kaitsetahte ja kaitsevalmiduse

tõstmisega elanikkonna hulgas. Arvamusi Kaitseliidu ülesannete kohta on sarnasel viisil kaardistatud

ka varasemates uuringulainetes, kuid kuna 2012. aastal muudeti uuest Kaitseliidu seadusest lähtuvalt

vastajaile esitatud ülesannete loetelu, siis ei ole tulemused varasemaga võrreldavad.

14

38

14

8

5

8

6

3

0,2

4

20

7

18

12

11

15

8

3

19

7

9

19

18

10

7

5

0 10 20 30 40 50 60

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Muu ülesanne

Ei oska öelda

Esimene ülesanne Teine ülesanne Kolmas ülesanne

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

50

Joonis 40. Kaitseliidu peamised ülesanded (3 kõige olulisemat), võrdlus 2012-2014 (%; N = kõik vastajad)

Järgnevalt on vaadeldud hinnanguid lähtuvalt sellest, kas vastajal on kokkupuuteid Kaitseliiduga, st

kas tema ise või ta sõbrad-pereliikmed on osalenud Kaitseliidu tegevuses (Joonis 41). Peamise

erinevusena ilmneb, et Kaitseliiduga kokku puutunud inimesed nimetavad liidu ülesandena teisest

sagedamini võimekuse loomist riigi sõjaliseks kaitseks (62%, ülejäänutest 47%) ja elanike kaitsetahte

ja kaitsevalmiduse tõstmist (48%, ülejäänutest 38%). Need, kes ei oma Kaitseliiduga kokkupuuteid,

peavad seevastu sagedamini Kaitseliidu oluliseks ülesandeks õnnetuste ja katastroofide korral

päästetegevuses osalemist (57%, ülejäänutest 47%).

54

51

41

39

35

34

21

10

4

60

50

36

41

36

37

21

11

2

56

49

38

44

37

33

24

12

2

56

47

37

42

37

38

20

11

3

61

49

35

42

31

35

21

13

2

0 15 30 45 60 75

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Ei oska öelda

2014/03

2013/10

2013/03

2012/10

2012/03

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

51

Joonis 41. Kaitseliidu peamised ülesanded (3 kõige olulisemat), võrdlus lähtuvalt Kaitseliiduga kokkupuudete omamisest (%; N = kõik vastajad)

Eesti- ja muukeelsete elanike arvamustes esineb samuti mitmeid erinevusi (Joonis 42). Eestikeelse

elanikkonna hinnangul on Kaitseliidu olulisim ülesanne võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

(60%; mitte-eestlastest 30%). Muukeelse elanikkonna seas domineerib see-eest väga tugevalt

arvamus, et Kaitseliidu oluliseks ülesandeks on õnnetuste ja katastroofide korral päästetegevuses

osalemine (68% mainib seda ühena kolmest olulisest ülesandest). Eestlased nimetavad

päästetegevuses osalemisega pea võrdsel määral (47-48% vastanuist) ka elanike kaitsetahte ja -

valmiduse tõstmist (mitte-eestlaste seas viimane 28%). Samuti on eestlaste seas enam neid inimesi,

kelle meelest peaks Kaitseliit tegelema siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisega (36%, mitte-

eestlastest 29%) ja noorte sõjalise kasvatusega (37%, mitte-eestlastest 32%). Mitte-eestlased peavad

eestlastega võrreldes aga olulisemaks Kaitseliidu ülesandeks tsiviilkaitset (46%, eestlastest 36%) ja

kaitseväele tsiviilühiskonnas toetuspinna loomist (25%, eestlastest 20%). Muukeelsete vastajate seas

on rohkem neid, kes ei osanud küsimusele vastata.

47

62

48

35

40

31

21

12

0,3

57

47

38

41

33

35

21

9

5

0 20 40 60 80

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Ei oska öelda

Ise või lähedased on osalenud Kaitseliidu tegevuses

Pole kokkupuuteid Kaitseliiduga

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

52

Joonis 42. Kaitseliidu peamised ülesanded (3 kõige olulisemat), eesti- ja muukeelsete elanike hinnangute võrdlus (%; N = kõik vastajad)

7. NATO

Seitsmes, NATO-t puudutav peatükk annab ülevaate, kuidas elanikud suhtuvad Eesti kuulumisse

NATO liikmesriikide hulka, millist rolli nähakse NATO-l Eesti julgeoleku tagamisel ja kuidas

elanikkonna arvates peaks toimuma koostöö NATO ja Venemaa vahel.

7.1. Suhtumine NATO-sse kuulumisse

Eesti kuulumist NATO-sse pooldas 2013. aasta sügisel 79% elanikest, sh 43% on kindlasti ja 36%

pigem NATO-sse kuulumise poolt (Joonis 43). NATO liikmelisuse vastu on 17% eestimaalastest;

seisukohta ei oska antud küsimuses võtta 4% elanikkonnast.

Eestikeelsed elanikud suhtuvad NATO-sse oluliselt paremini kui mitte-eestlased. Kui eestikeelsetest

vastajatest pooldab NATO-sse kuulumist 94% ja vastu on vaid 4%, siis mitte-eestlastest on Eesti

NATO-sse kuulumise poolt 44% ja vastu 48%. Lisaks ei oma 8% muukeelsest elanikkonnast antud

48

60

47

36

37

36

20

10

2

68

30

28

46

32

29

25

10

8

0 20 40 60 80

Osalemine päästetegevuses õnnetuste ja katastroofide korral

Võimekuse loomine riigi sõjaliseks kaitseks

Kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõstmine elanikkonna hulgas

Valmistumine tsiviilelanikkonna organiseeritud kaitseks ohuolukordade puhul (tsiviilkaitse)

Noorte sõjalise kasvatuse korraldamine (kodutütred/ noored kotkad)

Osalemine siseriiklike julgeolekukriiside lahendamisel

Kaitseväele tsiviilühiskonnas laia toetuspinna loomine

Sõjalistel missioonidel osalemine väljaspool Eestit

Ei oska öelda Eestlased

Mitte-eestlased

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

53

küsimuses kindlat seisukohta (eestlastest 2%). Võrdlus vanuse lõikes näitab, et NATO pooldajate

osakaal on kõrgem alla 50-aastaste elanike seas (79-89%). Keskmisest rohkem toetavad Eesti NATO-

sse kuulumist ka kõrgema sissetulekuga vastajad (84% üle 650-eurose netosissetulekuga inimestest)

ja maapiirkondade elanikud (93%).

Joonis 43. Hoiakud NATO-sse kuulumise suhtes (%; N = kõik vastajad)

Eesti elanike toetus NATO-sse kuulumisele on pärast 2004. aastal aset leidnud liitumist püsinud

küllaltki stabiilsena – pooldajate osakaal on kõigis uuringulainetes jäänud vahemikku 71-80%

(Joonis 44). Suurem muutus ilmnes 2010. aasta alguses, mil toetus NATO-le tõusis kümnekonna

protsendipunkti võrra (71%-lt 80%-le). Sellele tõusule järgnes tasapisi toimunud langus (2011. aasta

sügiseks toetusmäär taas 71%), ent nüüd on toetus taas 76-79%-ni tõusnud.

Viimase paari uuringulaine jooksul on ennekõike just muukeelsete elanike toetus NATO-sse

kuulumisele üles-alla kõikunud (Joonis 45). Viimaste aastate madalpunktid on leidnud aset erineval

ajahetkel – muukeelsete toetus NATO-sse kuulumisele langes märgatavalt 2011. aasta teises pooles,

eestlaste suhtumises leidis sarnane tendents aset juba aasta varem. Ka toetusemäära tõus algas

eestikeelses elanikkonnagrupis veidi varem, ent nüüdseks on sama suunamuutus toimunud ka

muukeelsete seas. Praegu on vahe kahe keelegrupi toetuses NATO liikmelisusele 50 protsendipunkti,

mis on sarnane 2008. aasta ja 2011. aasta teise poole tasemele.

43

57

9

56

42

47

41

38

41

36

37

34

32

40

35

38

36

33

4

2

8

7

5

3

4

3

4

13

3

37

4

12

13

14

16

14

4

1

12

1

2

1

4

7

8

0% 20% 40% 60% 80% 100%

KOKKU

SUHTLUSKEEL

Eesti

Muu

VANUS

15-19 a

20-29 a

30-39 a

40-49 a

50-59 a

60-74 a

Kindlasti poolt Pigem poolt Ei oska öelda Pigem vastu Kindlasti vastu

Saar Poll OÜ Avalik arvamus ja riigikaitse, märts 2014

54

Joonis 44. Hoiakud NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise suhtes; 2001-2014 võrdlus (%; N = kõik vastajad)

Joonis 45. NATO-ga liitumise/ NATO-sse kuulumise pooldajate osakaal; eesti- ja muukeelsete elanike võrdlus 2000-2014 (kindlasti ja pigem pooldajate %; N = kõik vastajad)

48 49 54 53

58 54

63 69

66 69

74 72 74 78

73 74 76 75 71 73 75 73 71

80 78 76 71

75 72 79

76 79

32 31 26 25

22

32 28

23 26

21 16 18 18

14 18 19 17 17 17 15 17 18 20

13 13 14 19 20 19

15 17 17

0

20

40

60

80

100

0 2

/2 0

0 1

0 6

/2 0

0 1

1 0

/2 0

0 1

0 3

/2 0

0 2

0 6

/2 0

0 2

1 0

/2 0

0 2

0 2

/2 0

0 3

0 6

/2 0

0 3

1 0

/2 0

0 3

0 2

/2 0

0 4

0 6

/2 0

0 4

1 0

/2 0

0 4

0 3

/2 0

0 5

0 6

/2 0

0 5

1 1

/2 0

0 5

0 5

/2 0

0 6

0 9

/2 0

0 6

1 2

/2 0

0 6

0 6

/2 0

0 7

0 1

/2 0

0 8

0 8

/2 0

0 8

0 1

/2 0

0 9

0 5

/2 0

0 9

0 1

/2 0

1 0

0 9

/2 0

1 0

0 8

/2 0

1 1

1 0

/2 0

1 1

0 3

/2 0

1 2

1 0

/2 0

1 2

0 3

/2 0

1 3

1 0

/2 0

1 3

0 3

/2 0

1 4

Kindlasti/pigem poolt

Kindlasti/pigem vastu

57 54 56

63 61 66 65

69 65

73 76

81 83 87 86 88 89

84 87 86 88 89 90 89 90 89

93 89

83 87

93 86

89 88 94

25

35

24 20 20

31 27 29

33 39

52

33 38

44 46 42

51 48

43

51

44

33 37 39

35 31

50 48 44

34 34 40

52 47

44

0

20

40

60

80

100

0 1

/2 0

0 0

0

5 /2

0 0

0

1 0

/2 0

0 0

0

2 /2

0 0

1

0 6

/2 0

0 1

1

0 /2

0 0

1

0 3

/2 0

0 2

0

6 /2

0 0

2

1 0

/2 0

0 2

0

2 /2

0 0

3

0 6

/2 0

0 3

1

0 /2

0 0

3

0 2

/2 0

0 4

0

6 /2

0 0

4

1 0

/2 0

0 4

0

3 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 5

1

1 /2

0 0

5

0 6

/2 0

0 6

0

9 /2

0 0

6

1 2

/2 0

0 6

0

6 /2

0 0

7

0 1

/2 0

0 8

0

8 /2

0 0

8

0 1

/2 0

0 9

0

5 /2

0 0

9

0 1

/2 0

1 0

0

9 /2

0 1

0

0 8

/2 0

1 1

1

0 /2

0 1

1

0 3

/2 0

1 2

1

0 /2

0 1

2

0 3

/2 0

1 3

1

0 /2

0 1

3

0 3

/2 0

1 4

Eestlased Mitte-eestlased